<Date>{28/02/2020}28.2.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0025/2020</NoDocSe>
PDF 267kWORD 100k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2212(INI))</DocRef>


<Commission>{EMPL}Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Klára Dobrev</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta

(2019/2212(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatist 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0650),

 võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 17. detsembri 2019. aasta ühise tööhõivearuande ettepanekut, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0653),

 võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2019)0652),

 võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2020“ (COM(2019)0651),

 võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2019. aasta teatist 2020. aasta eelarvekavade kohta: üldhinnang (COM(2019)0900),

 võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[1],

 võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta[2],

 võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[3],

 võttes arvesse järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) antud poliitilisi suuniseid – „Liit, mis seab kõrgemad sihid“, mida esitles komisjoni president Ursula von der Leyen,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille maailma juhid võtsid vastu 2015. aasta septembris ja mille kiitis heaks nõukogu, kes andis teada, et kavatseb neid täitma hakata,

 võttes arvesse 2017. aasta novembris Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

 võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta[4],

 võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2019. aasta aruannet 2019. aasta ülevaate kohta tööturu ja palkade suundumustest Euroopas,

 võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta järeldusi heaolumajanduse kohta[5],

 võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks[6],

 võttes arvesse OECD 15. juuni 2018. aasta uuringut „A Broken Social Elevator? How to Promote Social Mobility“ (Kas sotsiaalne redel on katki? Kuidas edendada sotsiaalset liikuvust),

 võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta[7],

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta[8],

 võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava – Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

 võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta[9],

 võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta[10],

 võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta[11],

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust teemal „Sooline digilõhe“[12],

 võttes arvesse oma 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks[13],

 võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele[14],

 võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta[15],

 võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (COM(2016)0356),

 võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi „Võrdsus ja tervis kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid“,

 võttes arvesse OECD ja komisjoni algatust „State of Health in the EU cycle“ (tervishoiu olukorra kohta ELis),

 võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel[16],

 võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020[17],

 võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013) 0083) ning teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumente „Investing in Health“ (Tervisesse investeerimine) (SWD(2013) 0043) ja „Long-term care in ageing societies - Challenges and policy options“ (Pikaajaline hooldus vananevas ühiskonnas – väljakutsed ja poliitikavalikud) (SWD(2013)0041),

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni talituste 4. septembri 2013. aasta töödokumenti „Report on health inequalities in the European Union“ (Aruanne tervisealase ebavõrdsuse kohta Euroopa Liidus) (SWD(2013)0328),

 võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2014. aasta teatist tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta (COM(2014)0215),

 võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2014. aasta järeldusi majanduskriisi ja tervishoiuteenuste kohta[18],

 võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

 võttes arvesse 3. septembri 2015. aasta lõppjäreldusi, mille ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tegi talle esitatud Euroopa Liidu 5. juuni 2014. aasta esialgse aruande põhjal puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta,

 võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta[19],

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

 võttes arvesse ringmajanduse paketti (direktiivid (EL) 2018/849[20], 2018/850[21], 2018/851[22] ja 2018/852[23]),

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[24],

 võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2020. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

 võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust, mis on esitatud muudatusettepanekutena,

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0025/2020),

A. arvestades, et 20–64aastaste tööhõive määr oli 2019. aasta teises kvartalis ELis 73,9 % ja euroalal 72,7 %; arvestades, et 2019. aasta kolmandas kvartalis töötas ELis 241,9 miljonit inimest, mis on kõigi aegade kõrgeim tase; arvestades, et kõrge tööturul osalemise määr on sotsiaalse Euroopa eeltingimus; arvestades, et tööhõive määr võib jõuda strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgi lähedale, kuid tõenäoliselt seda ei saavutata; arvestades, et töötundide koguarv on jõudnud 2008. aasta tasemele; arvestades, et kaitsetute sotsiaalsete rühmade, näiteks puuetega inimeste (2017. aastal 50,6 %), kodutute ja romade (43 %) tööhõive määr on palju madalam;

B. arvestades, et vanemaealiste (55–64aastaste) töötajate tööhõive määr tõusis 2018. aastal 58,7 %-ni; arvestades, et eakamad töötajad on peamine rühm, mille varal tööhõive suureneb; arvestades, et üks põhjus, miks eakamad töötajad, eriti naised, tööturul ei püsi, on asjakohaste hooldusteenuste puudumine;

C. arvestades, et tööhõivemäära suurenemisega on kaasnenud ebatüüpiliste ja mitteformaalsete tööhõivevormide, sealhulgas nulltunnilepingute arvu kasv; arvestades, et ebakindlas olukorras töötajad ei suuda tavaliselt oma õigusi jõustada, neil on vähe töökohakindlust ja sotsiaalkindlustuskaitset või puuduvad need üldse, nad seisavad silmitsi suuremate tervise- ja ohutusriskidega ning saavad sissetulekut, mis on inimväärseks elatustasemeks ebapiisav; arvestades, et osalise tööajaga töötajate osakaal on endiselt suurem kui 2008. aastal; arvestades, et mittevabatahtliku osalise tööajaga töötajate osakaal on endiselt märkimisväärne; arvestades, et ajutiste töötajate osakaal on endiselt suur;

D. arvestades, et noorte tööhõive määr on suurenenud, kuid jääb siiski allapoole kriisieelset taset; arvestades, et noorte töötuse osakaalus on liikmesriikide vahel ja sees olulisi erinevusi;

E. arvestades, et töötus vähenes 2019. aasta kolmandas kvartalis ELis 6,3 %-ni ja euroalal 7,5 %-ni; arvestades, et mõnes liikmesriigis ja piirkonnas on töötus endiselt suur; arvestades, et pikaajaline töötus on endiselt kõrge pooltes liikmesriikides;

F. arvestades, et teatavates liikmesriikides on tööjõupuudus ja ajude äravoolu määr ohtlikult suur ja takistab majanduskasvu; arvestades, et tulevane töömaailm nõuab kohandatud lahendusi, mis sobituvad erinevate turgude ja traditsioonidega ning samal ajal kaitsevad liikuvaid töötajaid;

G. arvestades, et sotsiaaldialoog on Euroopa sotsiaalse mudeli keskne osa ja see on tööturu jaoks kohandatud lahenduste leidmiseks hädavajalik; arvestades, et sotsiaaldialoogi ning tööstuse konkurentsivõime ja tõhususe vahel on selge positiivne seos; arvestades, et sotsiaaldialoog eeldab tugevaid ja esindavaid sotsiaalpartnereid; arvestades, et sotsiaaldialoog on nõrgenenud ja kollektiivläbirääkimiste ulatus on kahanenud kogu Euroopas, kuigi liikmesriikide vahel on suured erinevused; arvestades, et eri liiki kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal liikmesriikides jäi 2016. aastal vahemikku 7,1 %-st kuni 98 %-ni; arvestades, et ebapiisav dialoog kodanikuühiskonnaga süvendab lõhet kodanike ja institutsioonide vahel;

H. arvestades, et sissetulekud on endiselt väga ebavõrdsed; arvestades, et paljudes liikmesriikides on palgad külmutatud; arvestades, et majanduskriisi tõttu on kasvanud madalapalgaliste arv; arvestades, et maksu- ja tööjõukulude konkurents kahjustab ühtset turgu ja liikmesriikidevahelist sidusust; arvestades, et madalapalgaliste kõrge maksumäär suurendab ebavõrdsust; arvestades, et põlvkondadevaheline sotsiaalne liikuvus on enamikus liikmesriikides piiratud; arvestades, et OECD hinnangul kuluks isegi parimate tulemustega riikides 2-3 põlvkonda, et madala sissetulekuga peredes sündinud inimeste sissetulek läheneks nende riigi keskmisele sissetulekule;

I. arvestades, et enam kui iga viiendat ELi elanikku ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ peamist eesmärki vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 20 miljoni võrra ei ole võimalik saavutada; arvestades, et 2018. aastal elas 9,5 % töötajatest vaesusohus olevates leibkondades; arvestades, et lastel on jätkuvalt suur vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht ning keskmine suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr oli 2018. aastal laste puhul 24,3 %, kusjuures mitmes liikmesriigis oli see murettekitavalt üle 30 %; arvestades, et palgavaesus on jätkuvalt suur; arvestades, et 6 % ELi elanikkonnast elab suures materiaalses puuduses;

J. arvestades, et 2017. aastal elas iga kümnes ELi elanik nõuetele mittevastavas eluasemes ja kulutas vähemalt 40 % või rohkem oma leibkonna sissetulekust eluasemele; arvestades, et iga kümnes ELi elanik kannatab liiga suurte eluasemekulude all, eriti madala sissetulekuga leibkonnad ja linnades elavad inimesed; arvestades, et kliimamuutuste vastu võitlemine võib avaldada lisamõju eluasemekuludele; arvestades, et taskukohase eluaseme leidmine on suur ja kasvav probleem, mis sunnib üha rohkem inimesi eluasemega seotud ebakindlusse ja kodutusse;

K. arvestades, et kodutus on enamikus liikmesriikides viimase kümne aasta jooksul suurenenud ja kasvavad eluasemekulud koormavad üha enam vaeseid leibkondi; arvestades, et eluase ja abi kodututele on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteete; arvestades, et kodutus kujutab endast tõsist terviseprobleemi, kuna kodutute eeldatav eluiga jääb elanikkonna keskmisest märkimisväärselt allapoole;

L. arvestades, et haridussüsteemist varakult lahkumine ja kehvad haridustulemused takistavad tööhõivet ja majanduskasvu ning on tihedalt seotud vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja segregatsiooniga; arvestades, et romade osakaal on 70 %-ga oluliselt kõrgem teiste õpilaskategooriate omast; arvestades, et haridussüsteemid peaksid toetama piisavalt sotsiaalset ülesliikuvust; arvestades, et täiskasvanuhariduse osakaal oli ELis 2018. aastal 11,1 %, mis on 2020. aastaks seatud 15 % eesmärgist palju madalam;

M. arvestades, et tehnoloogia ja innovatsioon võivad avada uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks; arvestades, et digiajastul on digioskused väga olulised, kuid ometi ei ole ELis üle 40 %-l täiskasvanutest elementaarseid digioskusi; arvestades, et digiteerimine võib olla võimalus sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid sellega peavad kaasnema meetmed, millega ennetada ja vähendada digitaalset tõrjutust ning ebakindlaid tööhõivevorme;

N. arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) esindavad enam kui 90 % Euroopa ettevõtjatest ning neil on seega tähtis roll kestlikus arengus, kaasavas majanduskasvus ja töökohtade loomises; arvestades, et komisjon peaks toetama ettevõtete arengut ning keskenduma VKEdele;

O. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingu artiklis 2 ning artikli 3 lõikes 3; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8 ja 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatakse sõnaselgelt ELi pühendumus soolise aspekti arvestamisele kõigi poliitikavaldkondade ja tegevuste puhul;

P. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine, naiste tööhõivevõimaluste parandamine, võrdse tasu maksmise tagamine, töö, hoolduse ja eraelu ühitamise hõlbustamine ning naistevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine on ELi majanduskasvu, tootlikkuse, eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse ning ühiskonna stabiilsuse jaoks hädavajalik;

Q. arvestades, et naised on alaesindatud hästi tasustatud sektorites ja otsuseid tegevatel ametikohtadel ning et ELi tööturul on püsiv sooline ebavõrdsus, näiteks sooline tööhõivelõhe 11,5 %, sooline palgalõhe 16 % ja sooline pensionilõhe 35,7 %, mis võib seada naised kaitsetusse või ebakindlasse olukorda; arvestades, et sooline palga- ja pensionilõhe on suurem sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste seas; arvestades, et soolise palga- ja pensionilõhe vähendamiseks tuleb teha suuri jõupingutusi;

R. arvestades, et nende lõhede üheks põhjuseks on ebaproportsionaalsed hoolduskohustused, piiratud juurdepääs laste ja eakate hooldusteenustele ning sellest tulenevad tööturult eemaloleku perioodid; arvestades, et alla kolmeaastastest lastest käib lapsehoius ainult kolm last kümnest; arvestades, et hooldusteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on liikmesriigiti väga erinev;

S. arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas nähakse ette meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, võrdväärse töö eest võrdne tasu ning juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hooldusteenustele; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete elluviimist tuleks Euroopa poolaasta raames jälgida;

T. arvestades, et naised on teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja ametikohtadel alaesindatud; arvestades, et naiste suurem osalemine STEM hariduses on oluline soolise lõhe vähendamiseks STEM ametialadel;

U. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikega 1 nähakse ette, et kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet hõlmavad tervislikku, ohutut ja hästi kohandatud töökeskkonda ning tervishoidu;

V. arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe üks põhieesmärk on kaitsta inimeste tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest; arvestades, et üldine tervisekindlustus on esmatähtis, et saavutada kestliku arengu eesmärgid;

W. arvestades, et tervis on investeering inimkapitali ning sotsiaalsesse ja majandusarengusse ning see on üks peamisi inimese heaolu tagavaid tegureid; arvestades, et kogu ELis esineb endiselt suur tervisealane ebavõrdsus, mis on tihedalt seotud sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsusega, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, mis mõjutab inimeste eluiga ja piirab võimalusi ühiskonnas täiel määral osaleda;

X. arvestades, et 2019. aastal esitati 16 liikmesriigile riigipõhised soovitused riiklike tervishoiusüsteemide kohta;

Y. arvestades, et demograafiline vanadussõltuvusmäär peaks prognooside kohaselt ELis lähikümnenditel märkimisväärselt suurenema; arvestades, et kaasava majanduskasvu saavutamiseks vananevas ja mitmekesistuvas ühiskonnas on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis põhineb avaliku sektori poliitilistel lahendustel pensionide, sotsiaalkindlustuse, pikaajalise hoolduse, tervishoiusüsteemide, sotsiaalse kaasatuse ning töö- ja eraelu tasakaalu valdkonnas;

Z. arvestades, et 80 miljonit ELi elanikku on puudega; arvestades, et juurdepääsetavuse meetmeid ei rakendata ikka veel piisavalt; arvestades, et puuetega inimeste tööhõive määr oli 2017. aastal 50,6 %, samas kui kogutööhõive määr oli 74,8 %; arvestades, et puuetega inimesed kogevad suurema tõenäosusega palgavaesust;

AA. arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamine sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse arengu investeerimispoliitika on tõestanud oma tõhusust ebavõrdsuse ja piirkondlike erinevuste vähendamisel eelkõige vaeseimates piirkondades;

AB. arvestades, et sotsiaalkaitsesüsteemid ja tööturupoliitika on tugevalt põimunud riiklike tavadega ning liikmesriigiti esineb suuri erinevusi, mida tuleks alal hoida, kui tehakse Euroopa poolaasta raames tööd ühiste sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et riikidevahelise mõõtmeta küsimustega tegeletakse kooskõlas aluslepingute ja subsidiaarsuse põhimõttega riiklikul tasandil;

AC. arvestades, et üleminek rohelisele majandusele ja majanduse digiteerimine eeldab majanduse olulist mitmekesistamist ning ärimudelite ja poliitika ümberkujundamist; arvestades, et see loob uusi võimalusi, kuid toob paljudes piirkondades ja tööstussektorites kaasa ka suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme; arvestades, et EL vajab ühist strateegiat, mis toetaks asjaomaseid töötajaid ja ettevõtteid ning tagaks, et kedagi ei jäeta kõrvale;

AD. arvestades, et ELi tootlikkuse kasv on võrreldes teiste konkurentidega maailmaturul oluliselt väiksem; arvestades, et suurem tootlikkus on heaolu parandamiseks otsustava tähtsusega; arvestades, et reformid võivad suurendada tootlikkust ja vähendada seejuures tarbetut halduskoormust ning neid tuleks pidada tervitatavaks, kuna need edendavad õiglaste töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalkaitset;

AE. arvestades, et avaliku sektori rahanduse usaldusväärsus on äärmiselt oluline; arvestades, et finantskriisi tõttu kõige rängemini kannatanud riigid pidid kõige rohkem kärpima avaliku sektori kulutusi, mis oleksid võinud majanduskasvu soodustada; arvestades, et sotsiaalkulude kärpimine mõjub kaitsetutele inimestele halvasti ning takistab tööhõivet, tarbimist ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, eelkõige piirates juurdepääsu esmatähtsatele teenustele (tervishoid, eluase, haridus);

AF. arvestades, et õiglane palk, tugevad kollektiivläbirääkimiste süsteemid, demokraatia tööl, palkade läbipaistvus, prognoositav tööaeg, piisav sotsiaalkaitse ja maksusoodustused võivad vähendada palgavaesust ja ebavõrdsust ning suurendada nõudlust;

1. peab 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegiat kiiduväärseks ja väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle täiendada Euroopa poolaasta suunitlust kestliku arengu ja rohelise kokkuleppe eesmärkide lisamisega; toonitab, et ELi uus majanduskasvu strateegia peab aitama luua kvaliteetseid kestlikke töökohti ning tugevdada konkurentsivõimet, innovatsiooni ja tootlikkust ning maksimeerima kasu tervisele, elukvaliteedile ja säilenõtkusele, liikudes samal ajal ringmajanduse ja CO2-neutraalse majanduse suunas; kordab, et ELi majanduspoliitika kujundamisel tuleb suurimat tähelepanu pöörata kestlikkusele, sotsiaalsele kaasatusele ja inimeste heaolule ning tagada, et sotsiaalseid, keskkonna -ja majanduseesmärke peetaks sama tähtsaks;

2. kutsub komisjoni üles määrama kestliku arengu eesmärkide täitmiseks kindlaks ELi enda eesmärgid ja põhinäitajad, mis kajastavad ELi tegelikku olukorda ja probleeme tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning mille alusel mõõta poliitiliste otsuste tõhusust, ja tagama rahasummade sihipärasema eraldamise ning strateegia „Euroopa 2020“ sidusad järelmeetmed;

3. väljendab heameelt selle üle, et 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegiasse on lisatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas; nõuab, et uues majandusmudelis peetaks õiglust ja sotsiaalseid õigusi sama tähtsaks kui keskkonnaalast kestlikkust ja makromajanduslikku stabiilsust; rõhutab, et Euroopa poolaastas on kesksel kohal sotsiaalvaldkonna tulemustabel; kutsub komisjoni üles tuginema olemasolevatele näitajatele ning tugevdama tulemustabelit sellega, et lisab tabelisse näitajad ja selged sihid, mis kajastavad kõiki 20 Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet, nagu kaasav juurdepääs haridusele, tervishoiule, toitumisele, tööhõivele, eluasemele ja sotsiaalsete õiguste säilitamisele, ning palub tagada, et selliseid näitajaid analüüsitakse eri kategooriate lõikes, nt lapsed, noored, eakad, sugu, rändajad ja puuetega inimesed; palub komisjonil kaitsta riiklike sotsiaalsüsteemide ja tööturumudelite mitmekesisust ning esitada sotsiaalmeetmete kava Euroopa sotsiaalõiguste samba ja muudetud Euroopa sotsiaalharta edasiseks rakendamiseks, võttes asjakohasel tasandil vastu sihipärased meetmed;

4. nõuab sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnaministrite suuremat kaasamist nõukogu tasandil Euroopa poolaasta protsessi; peab kahetsusväärseks, et paljud riigipõhised soovitused on seni kas täielikult või osaliselt rakendamata; kutsub liikmesriike üles kõiki riigipõhiseid soovitusi, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalaspekte käsitlevaid soovitusi rakendama;

Töötus

5. väljendab muret selle pärast, et töötuse, sh noorte ja pikaajalise töötuse määr on mõnes liikmesriigis endiselt kõrge ning piirkonniti esineb suuri erinevusi; rõhutab seetõttu vajadust individuaalselt kohandatud meetmete järele, mis aitaksid töötuid tööturule integreerida, eelkõige sotsiaalsete ettevõtete ja rohelise majanduse puhul, ning võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; kutsub liikmesriike üles piisavalt investeerima tõhusasse aktiivsesse tööturupoliitikasse ja olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid täiel määral kasutama, et vältida noorte ja pikaajalist töötust; on veendunud, et samuti tuleks kaaluda tööturu struktuurireforme, et säilitada investeeringud ühiskonda ja kodanikesse ning kaitsta liikmesriikide ja ELi kui terviku tulevikku ja stabiilsust; rõhutab, kui oluline on sellega seoses rahaliselt tugevdatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja tugev õiglase ülemineku fond;

Võrdsed võimalused

6. väljendab muret selle pärast, et põlvkondadevaheline sotsiaalne liikuvus on piiratud ja sissetulekud on veel ebavõrdsemad kui kriisieelsel ajal; juhib tähelepanu asjaolule, et suur ebavõrdsus vähendab majanduse tootlikkust ja kestliku majanduskasvu võimalusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel võidelda ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega, sealhulgas edendada piisavat töötasu, kollektiivläbirääkimiste suurt ulatust, võrdseid võimalusi hariduses ja koolituses, soolist võrdõiguslikkust ja kõigi inimeste juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele; rõhutab, et riiklikud maksu- ja hüvitissüsteemid tuleb kavandada selliselt, et need ei tagaks üksnes rahalise kestlikkuse, vaid vähendaksid ka ebavõrdsust, edendaksid õiglust ja läbipaistvust ning pakuksid stiimuleid tööturul osalemiseks;

Miinimumpalgad ja kollektiivläbirääkimised

7. peab kiiduväärseks, et komisjon on konsulteerinud sotsiaalpartneritega miinimumpalkade ELi raamistiku üle; kutsub komisjoni üles võtma konsultatsioonide tulemuste põhjal meetmeid, mille eesmärk on edendada suuremat sotsiaalset lähenemist; nõuab, et kooskõlas riigi traditsioonidega ja võttes nõuetekohaselt arvesse riiklike sotsiaalpartnerite sõltumatust ja hästi toimivaid kollektiivläbirääkimiste mudeleid tagataks kollektiivlepingute või riiklike seaduste kaudu piisavalt suur miinimumpalk, mis ületab vaesuspiiri; nõuab, et ELi tasandil kooskõlastataks tegutsemisviis, mille abil vältida ebamõistlikku tööjõukulude konkurentsi ja suurendada kõigi jaoks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

8. on seisukohal, et mõnes liikmesriigis püsivad palgad paigal, millel on kahjulik mõju ELi majandusele ja ühtsele turule; rõhutab, et täistööaja eest makstavad palgad peaksid olema piisavad, et võimaldada inimväärset elatustaset;

Sotsiaaldialoog

9. rõhutab, et hästitoimiv sotsiaaldialoog on töö- ja tööhõivetingimuste kujundamise peamine vahend; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist, kaitsma ja tugevdama sotsiaaldialoogi, suurendama kõigil tasanditel kollektiivläbirääkimiste õigusi ja ulatust ning võtma sotsiaalpartnerite seisukohti arvesse poliitika kujundamisel, sealhulgas Euroopa poolaasta puhul; rõhutab lisaks, kui oluline on pidada riiklikul tasandil kodanikuühiskonnaga struktureeritud ja korrapärast dialoogi, et suurendada peremehetunnet;

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

10. väljendab veel kord muret selle pärast, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus on väga palju inimesi; on eriti mures laste ja palgavaesuse kõrge määra pärast; kutsub komisjoni üles esitama kõikehõlmava, integreeritud aktiivsel kaasamisel põhineva ELi vaesusevastase strateegia ja looma Euroopa lastegarantii koos piisavate rahaliste vahendite ja hästi kavandatud tugiteenustega, et aidata kaasa laste võrdse juurdepääsu tagamisele kvaliteetsele tasuta tervishoiule, kvaliteetsele tasuta haridusele, kvaliteetsele tasuta lapsehoiule ning inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele;

11. rõhutab, kui oluline on suurendada uue Euroopa Sotsiaalfond+-i kaudu enim puudustkannatavatele inimestele suunatud rahalisi vahendeid, mis on Euroopa solidaarsuse oluline osa ning viis, kuidas võidelda ELis vaesuse kõige raskemate vormidega, nagu toidupuudus ja laste vaesus; rõhutab, et Euroopa lastegarantiid ei tohiks rahastada olemasolevate rahastamisvahendite arvelt;

12. nõuab, et romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks loodaks uus ELi raamistik, millel on konkreetsed eesmärgid;

13. märgib, et kõigis liikmesriikides on olemas mitmesugused miinimumsissetuleku tagamise skeemid, et kindlustada vähemalt minimaalne sotsiaalkaitse ja turvavõrk neile, kes seda vajavad; rõhutab, et miinimumsissetuleku tagamise skeeme ei tohiks segi ajada mõistega „põhisissetulek kõigile“; palub komisjonil korraldada liikmesriikide erinevate miinimumsissetuleku tagamise skeemide võrdleva uuringu ja tuua välja parimate tavade näited, et esitada sellekohane raamistik; rõhutab, et miinimumsissetulekut tuleks täiendada aktiivse kaasamise meetmetega;

Eluase ja kodutus

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tugevaid ja integreeritud meetmeid, koostades tegevuskava, et võidelda soodsa hinnaga eluasemete puudumise, halbade elamistingimuste, eluaseme kättesaamatuse ja eluasemega kättesaamatusega seotud tõrjutuse vastu; võtab teadmiseks väljatõstmiste arvu suurenemise ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid selle probleemiga;

15. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku riiklikke kodutuse kaotamise strateegiaid käsitleva ELi raamistiku kohta, ning kutsub liikmesriike üles valmistama ette riiklikud kodutuse kaotamise strateegiad, võttes kasutusele põhimõtte „Housing First“ (kõige tähtsam on eluase), seadma esikohale kodututele alalise eluaseme pakkumise ja lõpetama kodutuse kriminaliseerimise; rõhutab lisaks vajadust koguda paremaid ja ühtlustatumaid andmeid kodutute kohta ELis;

16. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku sotsiaaleluruumide ja taskukohase eluaseme ELi raamistiku loomiseks, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõttega tagada riikide eluasemepoliitika tõhus koordineerimine;

17. nõuab, et investeeringuid sotsiaalmajutusse rahastataks ühtekuuluvusvahenditest, et parandada olemasolevaid sotsiaalelamuid või ehitada uusi elamuid; nõuab sellega seoses riigiabi eeskirjade läbivaatamist;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama konkreetseid ettepanekuid, et tagada õiglane üleminek seoses olemasolevate elamute energiatõhususe parandamisega, ilma et see koormaks liigselt kaitsetuid rühmi, ning käsitlema asjakohaselt kütteostuvõimetuse probleemi rohelise kokkuleppe raames;

Haridus ja koolitus

19. väljendab muret selle pärast, et madala haridustasemega noorte osakaal ei ole vähenenud, eelkõige tõrjutud rühmades, ja kehvade õpitulemustega õpilaste osakaal on suurenenud; kutsub liikmesriike üles parandama oma haridussüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja kaasavust elukestva õppe perspektiivis, võttes lisaks tööhõivevajadustele arvesse ka selliste väärtuste edendamist nagu inimväärikus, vastastikune austus ja valikuvabadus; rõhutab, kui vajalik on haridussüsteemide piisav rahastamine; rõhutab, et lüngad põhilistes arvutus-, kirja- ja digioskustes takistavad tõsiselt sisulist osalemist ühiskonnas ja tööturul, ning palub liikmesriikidel tagada kvaliteetse põhioskuste õpetuse, mis pakuks kohandatud tuge ja aktiivset teavitustegevust, eelkõige ühiskonna kõige tõrjutumatele rühmadele; rõhutab, et õpitulemusi halvendavad ka sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine, stereotüübid, vaesus ja segregatsioon, mille vastu tuleb samuti võidelda; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima haridussüsteemist varakult lahkumist põhjustavaid tegureid, sealhulgas sotsiaalseid aspekte, ning esitama ettepaneku selle probleemiga tegelemiseks;

20. kordab, kui oluline on keskenduda mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning kõrvaldada takistused, mis ei lase neil oma potentsiaali ära kasutada ja edukalt tööturule siseneda; rõhutab vajadust mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud pädevuste, sealhulgas mittekognitiivsete või n.ö pehmete oskuste valideerimise süsteemi järele, et hõlbustada madala haridustasemega töötajate osalemist tööturul;

21. väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et ta ajakohastab Euroopa oskuste tegevuskava, et tegeleda probleemidega, kuidas kohandada oskusi ökoloogilise ja digitaalse üleminekuga, saada üle nõudlusele mittevastavusest ja vastata tööturu vajadustele kogu ELis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, et investeerida taskukohasesse, kättesaadavasse, kaasavasse ja kvaliteetsesse kutseharidusse ja -koolitusse, tugevdada oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmeid, sealhulgas digioskuste ja ülekantavate oskuste andmist, ning edendada elukestvat õpet, et valmistada töötajaid ette tööturu vajadusteks, mida mõjutavad rohelised ja digitaalsed muutused; on seisukohal, et kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine on kasulik selleks, et lahendada oskuste nappusest ja oskuste nõudlusele mittevastavusest tingitud probleemid;

22. rõhutab, kui oluline on tihedam koostöö haridussüsteemide ja ettevõtete vahel, näiteks duaalõppe, õpipoisiõppe ja muude töölõppimise vormide kontekstis; kutsub liikmesriike üles edendama noorte ettevõtlust ning toetama ühendusi ja algatusi, mis aitavad noortel ettevõtjatel arendada uuenduslikke projekte;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama meetmeid kvaliteetse õpipoisiõppe edendamiseks ELis ning uurima võimalusi ELi õpipoisiõppe põhikirja jõustamiseks;

Töötajate liikuvus

24. rõhutab tööjõu liikuvuse tähtsust hästitoimiva ühtse turu jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama tööjõu ja teenuste liikuvust, et luua töötajatele uusi töökohti ja anda ettevõtetele tööjõudu; kutsub liikmesriike üles edendama ja kasutama asjakohaseid ELi vahendeid, näiteks tööalase liikuvuse portaali EURES, ning looma piiriüleseid partnerlusi, et aidata liikuvaid töötajaid piirialadel;

25. palub komisjonil analüüsida liikuvuse suundumusi, sealhulgas ajude äravoolu teatavates piirkondades ja sektorites, ning toetada liikuvaid töötajaid, tagades õiglase liikuvuse ning tugevdades õiguste ülekantavust; rõhutab, et avalike teenuste digiteerimine võib aidata hõlbustada tööjõu õiglast liikuvust, eelkõige seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega;

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

26. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada majanduskasvu soodustava investeerimiskliima ning toetada VKEsid ja nende töötajaid, et aidata neil üle minna digitaalsemale ja keskkonnahoidlikumale majandusele, ning võtta poliitikakujundamise protsessis piisavalt arvesse VKEde huve, analüüsides poliitika võimalikku mõju VKEdele; rõhutab, kui oluline on parandada VKEde juurdepääsu avaliku ja erasektori rahalistele vahenditele, sealhulgas mikrokrediidile ja ühisrahastusele, ning vähendada tarbetut regulatiivset koormust; rõhutab sotsiaalmajanduse kohanemisvõimet ja tõhusust ning kutsub liikmesriike üles looma sotsiaalsete ettevõtete edendamiseks asjakohast õigusraamistikku;

Sooline võrdõiguslikkus

27. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada soolise võrdõiguslikkuse ja samal töökohal võrdse töö eest võrdse tasu; palub komisjonil esitada ettepaneku võtta vastu direktiiv palkade läbipaistvuse kohta; nõuab, et soolise tööhõive-, palga- ja pensionilõhe kaotamiseks ning naiste töötamist pärssivate tegurite kõrvaldamiseks pingutataks rohkem; nõuab poliitikat, mis toetaks naiste ettevõtlust ja pakuks neile juurdepääsu rahastamisele ja ärivõimalustele; on mures, et naisi ei kaasata piisavalt otsustusprotsessidesse, eelkõige majanduslikku otsustusprotsessi; palub liikmesriikidel lõpetada naissoost juhatuseliikmete direktiivi ja horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi blokeerimise; kutsub komisjoni üles tugevdama diskrimineerimisvastaste õigusaktide, poliitika ja tavade rakendamist, et võidelda tõhusalt igasuguse diskrimineerimise vastu;

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama sooliselt eristatud andmete kogumist, eelkõige naiste tööturul osalemise ja soolise ebavõrdsuse põhjuste kohta;

29. kutsub liikmesriike üles rakendama kiiresti ja täielikult lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi ning liikuma täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse suunas; palub liikmesriikidel ratifitseerida naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), et parandada naiste osalemist tööturul ja nende majanduslikku sõltumatust ning võidelda otsustavalt seksuaalse ja soolise ahistamise vastu;

30. peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta raames puuduvad veelgi laiem sooline perspektiiv ja täiendavad näitajad, ning palub komisjonil lisada soolise võrdõiguslikkuse indeksi Euroopa poolaasta vahendite hulka, mille abil jälgida edusamme tööhõive- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel ning tõdeda makromajanduspoliitika soolist mõju;

31. kutsub komisjoni üles pöörama riigipõhiste soovituste koostamisel suuremat tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele, et kõrvaldada püsiv sooline ebavõrdsus;

Hooldusteenused

32. nõuab kättesaadavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid lastehoiu- ja alusharidusteenuseid, samuti lühi- ja pikaajalise hoolduse teenuseid, sealhulgas eakate ja puuetega inimeste jaoks, et hõlbustada naiste osalemist tööturul; nõuab hooldusteenuste ELi raamistiku väljatöötamist, et kehtestada miinimumstandardid ja kvaliteedisuunised; palub liikmesriikidel võtta vastu asjakohased õigusaktid ja tagada hooldusteenuste piisav rahastamine, kasutades tõhusalt asjakohaseid ELi programme, seada Barcelona eesmärkide saavutamiseks riiklikes reformikavades konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid ning vahetada parimaid tavasid; nõuab tungivalt, et komisjon liikmesriike seejuures toetaks;

Töötingimused

33. kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid, mis on sätestatud nõukogu 2018. aasta soovituses, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, et tagada kõigi jaoks juurdepääs sotsiaalkaitsele; rõhutab, et ebatüüpilise töökorraldusega töötajad, eelkõige oma tahtest sõltumata osalise tööajaga töötajad või ajutise töölepingu alusel töötavad inimesed on eriti kaitsetud; märgib murega, et neil puudub piisav juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemidele;

34. tunnistab, et pidevalt kasvab töötajate arv, kes tegelevad selliste uute töövormidega nagu platvormitöö; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult selliste töötajate töötingimusi ning pakkuma välja meetmeid nende õiguste ja sotsiaalkaitse tugevdamiseks; palub liikmesriikidel tagada platvormitöötajatele õiglased töötingimused ja kollektiivläbirääkimiste nõuetekohase ulatuse;

35. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid varjatud töökulude kõrvaldamiseks; rõhutab, et tööandjad vastutavad täielikult kulude eest, mis on seotud töökohal kohustuste täitmiseks vajalike seadmetega;

Tervishoid

36. kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, mis on kõigile taskukohased, ja orienteerima tervishoiusüsteemid ümber ennetavatele teenustele, eelkõige rakendades asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi; rõhutab, kui olulised on ennetuse ja tervise edendamise kampaaniad; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa poolaasta raames keskendutakse tervishoiu valdkonnas kulude kokkuhoiu asemel tulemuslikkusele ja tervishoiu tulemustele; nõuab, et tervisealase ebavõrdsuse ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks töötataks välja ühtsed näitajad ja metoodika;

Tööohutus ja -tervishoid

37. palub komisjonil esitada uue ELi tööohutuse ja -tervishoiu strateegia, sealhulgas kava vähendada surmaga lõppevate tööõnnetusete ja tööga seotud vähktõve määra nullini, koos täiendavate siduvate piirnormidega ohtlike ainete esinemise kohta töökeskkonnas, samuti rangema asbesti käsitleva direktiivi ning psühhosotsiaalseid terviseriske ja tööga seotud haigusi käsitlevad direktiivid;

Demograafilised muutused ja pensionid

38. on seisukohal, et demograafilised muutused on majanduskasvu jaoks tõsine probleem ja neil on paljudele aspektidele, sealhulgas pensionisüsteemile ja tervishoiule pikaajaline mõju; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid selle probleemiga tegelemiseks, sealhulgas riigipõhistes soovitustes ja ühiste suuniste abil;

39. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama aktiivsena vananemise poliitikat, eakate inimeste sotsiaalset kaasamist ja põlvkondadevahelist solidaarsust; kutsub komisjoni üles võtma aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta hindamise suhtes järelmeetmeid;

40. rõhutab, et kõigile inimestele peab olema tagatud juurdepääs riiklikule, solidaarsusel põhinevale ja piisavale pensionite ja vanaduspensionite süsteemile; rõhutab, et riiklikud pensionisüsteemid, kas üksi või kombineeritult tööandja pensionisüsteemidega, peaksid tagama piisava pensionisissetuleku, mis ületab tunduvalt vaesuspiiri; on veendunud, et parim viis püsivate, kindlate ja piisavate pensionide tagamiseks on suurendada üldist tööhõivet, töötasu ja tööturul osalemise määra ning parandada töö- ja tööhõivetingimusi;

Puuetega inimesed

41. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi puuetega inimeste edasiseks kaasamiseks avatud tööturule kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 17. põhimõttega, keelates diskrimineerimise, kõrvaldades takistused, tagades mõistlikud abinõud töökohal[25], luues tööandjatele stiimuleid ning kindlustades juurdepääsu haridusele ja koolitusele; tuletab meelde, et nii ELi kui ka riiklikul tasandil tuleb sidusrühmade aktiivsel osalusel täielikult rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni juhtpõhimõtted, nagu täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas, võrdsed võimalused ja juurdepääsetavus;

Ühtekuuluvusvahendid

42. kutsub üles tugevdama ühtekuuluvuspoliitika rahastamist ja tagama, et osaleda saaksid kõik ELi piirkonnad, sealhulgas maapiirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad; on vastu nõukogu ettepanekule Euroopa Sotsiaalfond+-ile eraldatavat summat vähendada, kuigi fondi kasutusala on laiendatud; kutsub liikmesriike üles olemasolevaid rahalisi vahendeid täielikult ära kasutama; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika tuleb Euroopa poolaastaga ja liidu poliitiliste eesmärkidega paremini kooskõlla viia ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitusi tuleb kavandamisse rohkem kaasata; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ja hindama ELi vahendite kasutamist liikmesriikides ning tugevdama pingutusi pettuste, väärkasutuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks;

Töötushüvitise edasikindlustuse süsteem

43. peab kiiduväärseks komisjoni presidendi teadaannet ELi töötushüvitise edasikindlustuse süsteemi esitamise kohta, mis aitaks töötajaid paremini kaitsta ja vähendaks survet, mida halb välismõju võib avaldada riigi rahandusele; kutsub komisjoni üles analüüsima vajadust kehtestada liikmesriikide töötuskindlustussüsteemide miinimumstandardid;

Õiglane üleminek

44. rõhutab, et ühiskond, töötajad ja ettevõtted vajavad suurt toetust, et tulla toime digiteerimisega kaasnevate probleemide ja CO2-neutraalsusele üleminekuga; nõuab strateegiaid ja toetust neile, keda üleminek kõige rohkem mõjutab, eelkõige kaitsetutele inimestele, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale; väljendab heameelt õiglase ülemineku fondi loomise üle ja kutsub komisjoni üles tagama, et selle rakendamine oleks kooskõlas teiste ühtekuuluvusfondidega; kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et suurendada nende vastupanuvõimet;

45.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada sotsiaalvaldkonna ja keskkonna jaoks piisavad ja võrdsed investeeringud, et saavutada tõepoolest õiglane üleminek, viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja täita kestliku arengu eesmärgid; väljendab heameelt komisjoni avaliku konsultatsiooni üle, et uurida ELi eelarvereeglite võimalikke arengusuundi;

Maksustamine

46. kutsub liikmesriike üles hakkama tööjõu maksustamise asemel kasutama muid allikaid, mis ei mõju kestlikule majanduskasvule nii halvasti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning tegelema tõhusalt kahjulike maksutavadega; nõuab, et ELi eelarve jaoks võetaks kasutusele uued omavahendid, mille abil saab EL praegusi ja tulevasi probleeme paremini lahendada;

Struktuurireformid

47. märgib, et EL kannatab jätkuvalt finants- ja majanduskriisist ning mõnedest järgnevatest poliitilistest otsustest põhjustatud sotsiaalsete probleemide käes; rõhutab vajadust suurendada tulevikku suunatud investeeringute abil sisenõudlust ning edendada tasakaalustatud struktuurireforme, võttes arvesse lühiajalist mõju eelarvele ja nende pikaajalist keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset mõju; rõhutab, et vastutustundlikud reformid peavad põhinema solidaarsusel, integratsioonil ja sotsiaalsel õiglusel, et parandada kõigi inimeste elatustaset ja tagada üldsuse toetus üleminekutele;

Õigusriik

48. kordab õigusriigi – sealhulgas sõltumatute ja tõhusate kohtusüsteemide, kvaliteetse avaliku halduse ja nõuetekohaste riigihangete ning toimivate korruptsioonivastaste raamistike – tähtsust usaldusväärse ettevõtluskeskkonna, toimiva tööturu ja ELi vahendite nõuetekohase kasutamise alusena; rõhutab, et õigusriigi ja kohtusüsteemi tõhususe hindamist tuleks seetõttu Euroopa poolaastas ka edaspidi arvesse võtta; palub liikmesriikidel ratifitseerida muudetud Euroopa sotsiaalharta;

°

° °

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (19.2.2020)

<CommissionInt>kultuuri- ja hariduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2020. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2212(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Sabine Verheyen</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et pidevalt parandataks ELi ja liikmesriikide haridus-, koolitus- ja oskuste poliitikat, et pakkuda kõigile kättesaadavat kvaliteetset haridust ja elukestvat õpet, ning käsitletaks eelkõige suurenevat oskuste nappust, sealhulgas digitaaloskuste ja digitaalse tuleviku jaoks vajalike oskuste valdkonnas, vajadust mõista ja kujundada digiteeritud majanduse ja ühiskonna tegelikkust ning valmistuda tehisintellekti tulevaseks mõjuks tööturule ja avalikule sfäärile; rõhutab, et see poliitika peaks edendama isiklikku ja ühiskondlikku arengut ning uusi tulevasi töövõimalusi, järgides muu hulgas vähese CO2 heitega ja kestlikule majandusele ülemineku eesmärke ning Euroopa rohelist kokkulepet; kutsub liikmesriike üles kiirendama riigipõhiste soovituste rakendamist;

2.  rõhutab, et sotsiaal-majanduslikult ebasoodne olukord tingib sageli halva hariduse ja vastupidi; rõhutab, et piisavalt rahastatud hea ja kaasava hariduse ja elukestva õppe süsteem võib aidata sellest nõiaringist välja murda ning edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi; toetab kavasid muuta Euroopa haridusruum lähitulevikus reaalsuseks, pöörates erilist tähelepanu hariduskvalifikatsiooni vastastikusele tunnustamisele, et teha tulevikukindel haridus kõigile kättesaadavaks; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikidel reformida ja ajakohastada oma haridussüsteeme, sealhulgas digiõpet ja kvaliteetset õpetamist, ning edendama parimate tavade vahetamist programmi „Erasmus+“ raames;

3.  kinnitab, et kvaliteetsel, kättesaadaval ja kaasaval alusharidusel ja lapsehoiul on positiivne mõju kõigile lastele, seda enam aga vähem privilegeeritud sotsiaal-majandusliku taustaga ja erivajadustega lastele ning see aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada sotsiaalset integratsiooni; rõhutab, et alusharidus ja lapsehoid on lapse arengu, õppimise ja heaolu seisukohast lühiajalises perspektiivis otsustava tähtsusega ning loob aluse pikaajaliste tulemuste, sotsiaalse kaasatuse ja tööalase konkurentsivõime parandamiseks; toetab seetõttu jõupingutusi luua Euroopa lastegarantii, võttes seejuures arvesse teostatavusuuringu tulemusi ja pidades kinni subsidiaarsuse põhimõttest;

4.  kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid haridusse ja koolitusse, kuna struktuursed investeeringud inimkapitali (pöörates erilist tähelepanu noortele ja piiratud võimalustega inimestele) on otsustava tähtsusega teadmistemahuka, kestliku, kvalitatiivse ja kaasava majanduskasvu edendamisel, arvestades suurenevat oskuste nappust, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria (kunsti) ja matemaatika valdkonnas, ning mittevastavust muutuvas töömaailmas, eriti praegusel digiajastul; rõhutab, kui oluline on pakkuda keskkonna- ja ettevõtlusalast haridust juba varases eas, et motiveerida noori ettevõtteid looma, ning peab vajalikuks teha rohkem jõupingutusi, et meelitada teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika valdkonda rohkem tüdrukuid; rõhutab, et digikirjaoskus ja meediapädevus peaksid olema hariduspoliitika oluline osa ning hõlmama muu hulgas küberturvalisust, küberhügieeni, kübervastutust ja andmekaitset;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama meetmeid kvaliteetse õpipoisiõppe edendamiseks ELis ning uurima võimalusi ELi õpipoisiõppe põhikirja jõustamiseks;

6.  on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on oluline roll õppematerjalide ja -teabe kättesaadavuse parandamisel ning noorte aktiivsel kaasamisel, eriti maal ja kõrvalistes või kahaneva elanikkonnaga piirkondades elavate ning rändetaustaga noorte puhul; märgib sellega seoses, et suur tähtsus võib olla uuenduslikel õpetamis- ja õppimismeetoditel ning nendega seotud juurdepääsul digitaalsetele teabeallikatele;

7.  juhib tähelepanu sellele, et 2018. aastal kuulus ELis 16,5 % 20–34-aastastest (üks kuuest noorest) mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) hulka ning madala haridustasemega noorte osakaal oli 10,6 %; tunnistab, et need arvud on sama madalad kui 2008. aasta esimeses kvartalis ning madalaimad alates andmete kogumise algusest 2006. aasta esimeses kvartalis; kutsub siiski komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist ning NEET-noorte osakaalu, eriti sotsiaalselt ebasoodsa taustaga noorte hulgas, parandada haridustulemusi, võttes arvesse piirkondlikke ja demograafilisi erinevusi, rakendada ulatuslikke ennetusstrateegiaid ning kaasata haridussüsteemist varakult lahkunud noored haridusse ja koolitusse;

8.  soovitab liikmesriikidel tungivalt edendada ulatuslikumat koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, et edendada vähese CO2 heitega kohalikku ja piirkondlikku majandust ning tegeleda praeguse ja tulevase oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele, muu hulgas edendades tehnilisi, ettevõtlus- ja digitaaloskusi, kutseõpet ning duaalseid koolitus- ja õppeprogramme, ning kehtestada tõhusad ja terviklikud meetodid oskuste, diplomite ja kvalifikatsiooni ning mitteformaalse ja informaalse õppe vastastikuseks tunnustamiseks ja valideerimiseks; rõhutab, et kui Euroopa ülikoolide algatust rakendatakse tõhusalt, võivad Euroopa ülikoolidest saada tipp- ja innovatsioonikeskused; tuletab meelde, et algatuse tõhus rakendamine eeldab märkimisväärset rahastamist, ja tuletab sellega seoses meelde oma nõudmist suurendada programmi „Erasmus+“ 2021.–2027. aasta eelarvet kolm korda;

9.  nõuab, et parandataks haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, neile juurdepääsu ja nende tõhusust, tugevdataks terviklikku elukestvat õpet ning täiendataks oskusi ja ümberõpet, eelkõige madalama haridustasemega inimeste, eriti täiskasvanute ja noorte täiskasvanute ning muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade (sealhulgas romade) ja rändetaustaga inimeste puhul; rõhutab, et haridussüsteemid peavad edendama tervislikke harjumusi, eriti sporditegemist, mis soodustab märkimisväärselt sotsiaalset kaasamist ja integreerimist, ning kordab oma toetust koolides pakutavale kodanikuharidusele kui Euroopa demokraatia tugisambale; rõhutab, et täiskasvanuharidusel ja elukestval õppel on positiivne mõju üksikisikule, majandusele ja ühiskonnale;

10.  on seisukohal, et hariduses õigluse, mitmekesisuse ja tipptaseme saavutamiseks on otsustava tähtsusega kõigi hariduskeskkondade tõhus juhtimine ja piisav rahastamine, nüüdisaegsed kvaliteetsed haridusressursid ja õpetamine, motiveeritud ja pädevad õpetajad, kellel on atraktiivne töötasu ja ühiskonnas kõrgem positsioon, ning elukestev õpe; rõhutab sellega seoses vajadust püüelda õpetamisel soolise tasakaalu poole ja meelitada õpetajaametisse rohkem motiveeritud kandidaate, kellel on soliidne akadeemiline või ametialane taust ja pedagoogilised oskused; nõuab õpetajatele ja koolitajatele pidevate kvaliteetsete koolitus- ja tugisüsteemide loomist;

11.  on seisukohal, et tänapäeva maailmas, kus valitsevad üha tihedamad sidemed ja vastastikune sõltuvus, on teiste keelte oskus eluliselt tähtis, sest see annab inimestele võimaluse maailmaga vahetumalt ja mõttekamalt suhelda ning valmistab neid ühtlasi paremini ette globaalses ühiskonnas ja majanduses konkureerima ja edu saavutama; kutsub seetõttu liikmesriike üles viima ellu eesmärk, et kõik kodanikud õpiksid vähemalt kahte võõrkeelt ja alustaksid võõrkeelte õppimist varases eas, nagu on sätestatud nõukogu 2017. aasta detsembri järeldustes.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Gianantonio Da Re, Tomasz Frankowski, Romeo Franz, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Domènec Ruiz Devesa, Andrey Slabakov, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Salima Yenbou, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Loucas Fourlas, Heléne Fritzon, Ibán García Del Blanco, Łukasz Kohut, Elżbieta Kruk, Martina Michels, Monica Semedo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Angel Dzhambazki

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ECR

Angel Dzhambazki, Elżbieta Kruk, Andrey Slabakov

GUE/NGL

Martina Michels

PPE

Asim Ademov, Andrea Bocskor, Loucas Fourlas, Tomasz Frankowski, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Milan Zver

RENEW

Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Irena Joveva, Monica Semedo

S&D

Heléne Fritzon, Ibán García Del Blanco, Petra Kammerevert, Łukasz Kohut, Domènec Ruiz Devesa

VERTS/ALE

Romeo Franz, Salima Yenbou

 

1

ID

Christine Anderson

 

2

0

ID

Gianantonio Da Re

VERTS/ALE

Niklas Nienaß

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (6.2.2020)

<CommissionInt>tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile</CommissionInt>


<Titre>majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2020. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid</Titre>

<DocRef>(2019/2212(INI))</DocRef>

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel: <Depute>Lina Gálvez Muñoz</Depute> (koostaja)

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

<RepeatBlock-Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus A a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aa. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtusi ning see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8 ja 19 ning põhiõiguste harta artiklis 23 on selgelt sätestatud, et EL on ebavõrdsuse kaotamiseks, soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks kohustunud võtma soolist aspekti arvesse kõigis oma poliitikavaldkondades ja tegevustes;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus B a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ba. arvestades, et püsiv sooline ebavõrdsus ELis, näiteks sooline tööhõivelõhe 11,5 %, sooline palgalõhe 16 % ja sooline pensionilõhe 35,7 % ning naiste alaesindatus hästi tasustatud sektorites, mis on osaliselt tingitud sellest, et paljud naised peavad pakkuma mitteametlikku hooldust ja tegema tasustamata majapidamistööd, ei ole mitte ainult ebaõiglane, vaid seab naised ka kaitsetusse või ebakindlasse olukorda, nagu vaesus või sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et sooline palga- ja pensionilõhe on suurem sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste seas, kes puutuvad tööhõive valdkonnas kokku täiendavate takistustega ning kannatavad rohkem tööhõivega seotud ja töökohal toimuva diskrimineerimise all; arvestades, et nende erinevuste kaotamiseks on vaja kiiresti teha jõupingutusi, kuna need on endiselt üks peamisi takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ja vastuvõetamatu soolise diskrimineerimise vorm;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus C a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ca. arvestades, et sooline palga- ja pensionilõhe, mis on tingitud naiste kogetud ebavõrdsuse akumuleerumisest kogu nende elu jooksul, ning tööturult eemaloleku aeg on eriti olulised; arvestades, et suurem osa sellest ebavõrdsusest tuleneb asjaolust, et ELis ei tööta hoolduskohustuste tõttu 7 miljonit naist, võrreldes vaid 0,5 miljoni mehega; arvestades, et Euroopa poolaasta peaks aitama viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja jälgida kõigi 20 peamise põhimõtte rakendamist, pöörates erilist tähelepanu naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamisele, võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise õigusele ning õigusele kvaliteetsetele ja taskukohastele hooldusteenustele;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus D a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Da. arvestades, et juurdepääs teenustele, sealhulgas lapsehoiule ja pikaajalisele hooldusele, mõjutab kõige rohkem naisi, kuna nad peavad sageli täitma lüngad hoolduses ja peretoes ning see põlistab nende ebaproportsionaalselt suure vastutuse hooldusteenuste osutamisel;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus E a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ea. arvestades, et OECD on rõhutanud, et investeerimine soolise võrdõiguslikkuse suurendamisse aitab kaasa majanduskasvule; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine, naiste tööhõivevõimaluste parandamine, võrdse töö eest võrdse tasu maksmise tagamine, töö, hoolduse ja eraelu ühitamise hõlbustamine naiste ja meeste jaoks ning naistevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine on ELi majanduskasvu, tootlikkuse, eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse ning ühiskonna stabiilsuse jaoks hädavajalik;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus F a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Fa. arvestades, et hooldusteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et vaatamata liikmesriikide võetud kohustustele saavutada Barcelona eesmärgid, on ühe kuuendiku ELi leibkondade vajadus lastehoiuteenuste järele rahuldamata; arvestades, et kolmandikul ELi leibkondadest puudub juurdepääs piisavatele professionaalsetele koduhooldusteenustele;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Põhjendus G a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ga. arvestades, et naiste suurem esindatus juhtivatel ametikohtadel suurendaks soolist võrdõiguslikkust, ning arvestades, et siduvad kvoodid on parim vahend selle eesmärgi saavutamiseks, nagu näitavad EIGE andmed1a;

 

1a. Naiste osakaal äriühingute juhtorganites on 35,3 % nendes liikmesriikides, kus on siduvad kvoodid, 27 % liikmesriikides, kus on leebed meetmed ja 15,4 % liikmesriikides, kus meetmeid ei ole võetud. Allikas: https://eige.europa.eu/news/ageing-societies-migration-and-climate-change-bring-new-challenges-gender-equality

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 1 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikes reformikavades naiste üldise tööhõive konkreetseid kvantitatiivseid eesmärke, et saavutada Barcelona eesmärgid, ning rakendama konkreetseid meetmeid, mis on suunatud väga madala tööhõivemääraga naiste rühmadele (nt noored naised, eakad naised, naissoost sisserändajad, puudega naised, üksikemad ja roma naised); rõhutab, et tööhõivelõhe on eriti suur emade ja hoolduskohustustega naiste puhul;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 2 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. kutsub liikmesriike üles pöörama Euroopa poolaasta raamesse kuuluvates riiklikes reformikavades tähelepanu soolisele mõõtmele, eelkõige süstemaatilistele meetmetele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks tööhõive, sotsiaalse kaasamise, vaesusevastase võitluse, hariduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; kutsub liikmesriike üles struktuurireforme soolisest aspektist korrapäraselt analüüsima;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 3 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a. kutsub komisjoni üles pöörama riigipõhiste soovituste koostamisel suuremat tähelepanu soolisele perspektiivile, et kõrvaldada püsiv sooline ebavõrdsus;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>11</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 4 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a. nõuab, et strateegiale „Euroopa 2020“ järgnevasse strateegiasse lisataks soolise võrdõiguslikkuse sammas ja üldine soolise võrdõiguslikkuse eesmärk ning et sotsiaalnäitajate tulemustabelis kindlaks tehtud riigipõhiste probleemidega seotaks soospetsiifilised eesmärgid ja näitajad;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>12</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 5 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a. rõhutab ja tunnustab üleskutset nõukogu 2019. aasta detsembri järeldustes „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasine tegevus“ pöörata Euroopa poolaasta protsessi eri etappides suuremat tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele, sealhulgas toetudes olemasolevatele soolise võrdõiguslikkuse näitajatele, töötades välja uusi näitajaid ning arendades edasi sooliselt eristatud andmete kogumist, statistilisi meetodeid ja analüüsi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude jälgimiseks;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 6 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6a. peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta raames puuduvad veelgi laiem sooline perspektiiv ja täiendavad näitajad, ning palub komisjonil lisada soolise võrdõiguslikkuse indeks Euroopa poolaasta vahendite hulka, mille abil jälgida edusamme tööhõive- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, samuti tõdeda makromajanduspoliitika soolist mõju;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>14</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 7 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7a. kutsub komisjoni üles ühitama Euroopa sotsiaalõiguste samba sotsiaalnäitajate tulemustabelit veelgi enam Euroopa poolaasta järelevalveprotsessiga;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>15</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 8 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8a. väljendab heameelt uue komisjoni võetud kohustuse üle esitada oma ametiaja esimese 100 päeva jooksul ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, sealhulgas siduvad meetmed palkade läbipaistvuse tagamiseks; kutsub komisjoni üles täiendama seda algatust vahenditega, mis pakuvad objektiivseid kriteeriume, mis võimaldavad hinnata ja võrrelda eri sektorites tehtava töö väärtust sooneutraalselt, et saavutada kõikides sektorites ja kutsealadel naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>16</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 9 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9a. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kõrvaldama kõik tõkked, mis takistavad naiste osalemist tööturul, ning integreerima soolise aspekti maksupoliitikasse, sealhulgas korraldades maksupoliitika soopõhiseid auditeid, et kaotada sooline kallutatus maksude valdkonnas, ning tagama, et ei kehtestataks uusi makse, kulusid käsitlevaid õigusakte, programme või tavasid, mis suurendavad soolist lõhet turul või netosissetulekus ning tugevdavad mehe kui perekonna toitja mudelit;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>17</NumAm>

 

 

 

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 10 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10a. kordab oma üleskutset täiendada makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalveks kasutatavat tulemustabelit sotsiaalsete näitajatega, sealhulgas soolise ebavõrdsuse näitajatega, mis peavad olema majandusnäitajatega võrdse kaaluga;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>18</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 11 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11a. on mures selle pärast, et vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon tööturul ning püsiv sooline palga- ja pensionilõhe naiste ja meeste vahel on kogu Euroopa Liidus endiselt suur ning naisi ei kaasata piisavalt otsustusprotsessidesse, eelkõige majanduslikku otsustusprotsessi, sealhulgas sotsiaalsesse dialoogi; rõhutab, et eelnimetatud ebavõrdsust ja muid ebavõrdsuse vorme kogevad kõige ebasoodsamas olukorras olevate naiste rühmad, ning nõuab seetõttu tööhõivepoliitika ja sotsiaalkaitse ühitamist valdkondadevahelise lähenemisviisiga, et toetada kaitsetute, sealhulgas puudega naiste rühmi; on veendunud, et sellise valdkondadevahelise lähenemisviisi edukaks rakendamiseks on vaja hankida sooliselt eristatud andmeid ja teavet, eelkõige seoses platvormitöö ja deklareerimata tööga, aktiivse tööpoliitikaga, liikuvusega, individuaalsete tegevuskavadega või töötushüvitistega;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>19</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 12 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12a. kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, millega tagatakse naiste võrdne esindatus ettevõtete otsuseid tegevates organites, naiste ja meeste võrdne tasustamine ning võrdsed võimalused karjääri edendamiseks, sealhulgas ettevõtete võrdõiguslikkuse tulemuste avaliku indeksi kaudu ning kohaldades karistusi ettevõtetele, kes ei täida võrdõiguslikkuse eesmärke;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>20</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 13 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13a. rõhutab, kui oluline on naiste tööhõive suurendamiseks tagada universaalsed, kvaliteetsed, kättesaadavad ja taskukohased lastehoiuvõimalused; on mures selle pärast, et Barcelona eesmärgid tagada, et 33 % alla kolmeaastastest lastest on lastehoius (eesmärk 1) ja 90 % lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku koolieani (eesmärk 2) käivad lasteaias, on 2002. aastast alates täidetud ainult 12 liikmesriigis; kutsub liikmesriike üles võtma viivitamata ja tõhusalt oma siseriiklikku õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta; nõuab, et töötataks välja hooldusmajanduse ELi raamistik, mis sarnaselt Barcelona eesmärkidega reguleeriks eakate ja ülalpeetavate hoolduse miinimumtaset, ning et kehtestataks kvaliteedisuunised majapidamistööde ja hooldustööde kutseliseks muutmiseks;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>21</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 14 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14a. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta protsess annaks panuse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamisse, jättes liikmesriikidele piisavalt kaalutlusruumi hooldusteenuseid jätkusuutlikult rahastada;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>22</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 15 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15a. rõhutab, et kuigi alushariduse ja hoiusüsteemide korraldamine ja sisu, ning pikaajalise hooldusteenuse pakkumine kuulub liikmesriikide vastutusalasse, võib ELi tasandi koostöö koos ELi vahendite tõhusa kasutamisega kaasa aidata kvaliteetsete hooldusteenuste väljatöötamisele, toetades ja täiendades piirkondlikul ja riiklikul tasandil võetavaid meetmeid ning aidates liikmesriikidel ühiseid probleeme lahendada;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>23</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 16 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16a. on mures naiste vähese esindatuse pärast loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses ja karjäärivõimalustes, ning kutsub liikmesriike üles võitlema soostereotüüpide vastu ning suurendama tütarlaste ja naiste osalemist, saavutusi ja püsimajäämist STEM-valdkonna hariduses ja karjäärivõimalustes, et vähendada STEM-valdkonna kutsealadel soolist ebavõrdsust; rõhutab naiste elukestva õppe tähtsust, sest see annab neile võimaluse pidevalt muutuval tööturul ümber õppida;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>24</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 17 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

17a. juhib tähelepanu sellele, et lisaks täiendavatele näitajatele on oluline jälgida 15–24 aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) osakaalu, ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele naistele ja tütarlastele, kuna mittetöötavate ja mitteõppivate noorte seas on märkimisväärne sooline erinevus;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>25</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 18 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

18a. kutsub liikmesriike üles tagama võrdse, mitteülekantava ja täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse ülespoole ühtlustamist, et suurendada soolist võrdõiguslikkust hooldustöös, hõlbustades naiste ja meeste võrdset osalemist tööturul ning soodustades tasustamata hooldus- ja majapidamistööde õiglasemat jaotumist, kõrvaldades sellega ajutise või osalise tööajaga tööhõive erinevused;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>26</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 19 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19a. palub liikmesriikidel lõpetada naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimine;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>27</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 20 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

20a. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles parandama sooliselt eristatud andmete kogumist, eelkõige soolise ebavõrdsuse põhjuste kohta tööturul, nagu hoolduspuhkuse eri liikide kasutamine või võrreldavad andmed soolise palgalõhe erinevate põhjuste kohta liikmesriikides; on veendunud, et tuleks läbi viia piisava korrapärasuse ja valimiga uuring ajakasutuse kohta, et saada teavet tasustamata hoolduse ja majapidamistöö sooliste erinevuste kohta; rõhutab seetõttu vajadust jälgida soolist arengut ja reformide mõju pikas perspektiivis; kutsub lisaks komisjoni üles jälgima naiste osalemist tööturul nädalas töötatud tundide arvu, lepinguliikide ja rahalise sõltumatuse põhjal;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>28</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 21 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

21a. peab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel hädavajalikuks, et strateegiad oleksid suunatud üleminekule keskkonnasäästlikule majandusele ja digiüleminekule; nõuab süstemaatilist soolise mõju hindamist ja konkreetsete vahendite eraldamist soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, et saavutada õiglane ja võrdne keskkonnasäästlikule majandusele üleminek ja digiüleminek, mis ei jäta kedagi kõrvale ning aitab võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu; julgustab liikmesriike tegema kindlaks riiklike ja kohalike oludega kohandatud tõhusad rahastamismudelid;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>29</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 22 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22a. kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja sooteadlikku eelarvestamist ning nende tõhusat rakendamist kõigis poliitikavaldkondades ja eelkõige Euroopa poolaasta raames;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>30</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 23 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

23a. tuletab meelde Euroopa poolaasta ja eelkõige riigiaruannete tähtsust liikmesriikide edusammude jälgimisel kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu eesmärgi nr 5 ning selle alaeesmärkide 5.4 ja 5.5 rakendamisel;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>31</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 24 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

24a. kutsub nõukogu üles alustama läbirääkimisi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi üle, et tagada naiste ja teiste kaitsetute rühmade kaitse kõigis ühiskonna valdkondades;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>32</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 25 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

25a. kutsub liikmesriike üles ratifitseerima Istanbuli konventsiooni naiste ja tütarlaste vastase vägivalla kaotamise kohta, kuna sooline vägivald on lisatakistus naiste osalemisele tööturul ja nende majanduslikule sõltumatusele;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>33</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 26 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26a. kutsub liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda seksuaalse ja soolise ahistamise vastu töölevõtmistavades ja töökohtades, sealhulgas kehtestama nõuded sõltumatute aruandlusmehhanismide kohta; kutsub liikmesriike üles võitlema poliitikas ja meedias üha sageneva naistevaenulikkusega, sealhulgas ahistamise ja väärkohtlemisega internetis ja töökohal, mis tõrjub naised avaliku sektori ametikohtadelt välja ning aitab kaasa nendes sektorites töötavate naiste jaoks kahjuliku ja tõrjuva keskkonna kujunemisele;

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>34</NumAm>

<DocAmend>Resolutsiooni ettepanek</DocAmend>

<Article>Punkt 27 a (uus)</Article>

 

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

27a. nõuab poliitikat, mis aitab edendada naiste ettevõtlust, hõlbustades nende juurdepääsu rahastamisvahenditele ja ärivõimalustele, pakkudes neile kohandatud koolitust ning nähes ette töö- ja eraelu ühitamise meetmed;

 

</Amend></RepeatBlock-Amend>


 

 


NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2020

 

 

 

 

 

 

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

9

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Özlem Demirel, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Sandra Pereira, Dragoş Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marianne Vind, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Stéphane Bijoux, José Gusmão, Joanna Kopcińska, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Kim Van Sparrentak, Marie-Pierre Vedrenne

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Thierry Mariani

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

PPE

David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc

RENEW

Stéphane Bijoux, Radka Maxová, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

VERTS/ALE

Katrin Langensiepen, Mounir Satouri, Kim Van Sparrentak, Tatjana Ždanoka

 

9

GUE/NGL

Leila Chaibi, Özlem Demirel, Sandra Pereira

ID

France Jamet, Elena Lizzi, Thierry Mariani, Guido Reil, Stefania Zambelli

NI

Daniela Rondinelli

 

11

0

ECR

Margarita de la Pisa Carrión, Helmut Geuking, Joanna Kopcińska, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło

GUE/NGL

José Gusmão

PPE

Andrea Bocskor, Ádám Kósa, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl

RENEW

Atidzhe Alieva-Veli

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

[1] ELT L 185, 11.7.2019, lk 44.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0202.

[4] ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

[5] ELT C 400, 26.11.2019, lk 9.

[6] ELT C 356, 4.10.2018, lk 89.

[7] ELT C 346, 27.9.2018, lk 156.

[8] ELT C 346, 27.9.2018, lk 171.

[9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0485.

[10] ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.

[11] ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.

[12] ELT C 440, 6.12.2018, lk 37.

[13] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0464.

[14] ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.

[15] ELT C 35, 31.1.2018, lk 157.

[16] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0325.

[17] ELT C 366, 27.10.2017, lk 117.

[18] ELT C 217, 10.7.2014, lk 2.

[19] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0484.

[20] ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.

[21] ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.

[22] ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.

[23] ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.

[24] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[25] Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 2 on sätestatud, et „mõistlikud abinõud – vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused, mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega võrdsetel alustel“ (https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CRPD/Pages/ConventionRightsPersonsWithDisabilities.aspx); võrdse tööalase kohtlemise direktiivi artiklis 5 on sätestatud, et „[e]t tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, nähakse ette mõistlikud abinõud. See tähendab seda, et tööandjad võtavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puuetega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust. Kui asjaomase liikmesriigi invaliidsuspoliitika raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole see koormus ebaproportsionaalselt suur“ (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32000L0078&from=EN); komisjoni veebisaidil on kirjas, et „[m]õistlikud abinõud on mis tahes töö või töökeskkonnaga seotud muudatused, mida on vajalik teha selleks, et võimaldada puudega isikul töökohale kandideerida, täita oma tööülesandeid ning karjääri teha või koolitustel osaleda“ (https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1473&langId=et).

Viimane päevakajastamine: 6. märts 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika