RAPORT Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
5.3.2020 - (2019/2074(DEC))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Ryszard Czarnecki
1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Eurojusti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega[1],
– võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[2] 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,
– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0041/2020),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[3], eriti selle artiklit 208,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[4], eriti selle artiklit 70,
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)[5], eriti selle artiklit 36,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK[6], eriti selle artiklit 63,
– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)[7], eriti selle artiklit 108,
– võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70[8], eriti selle artiklit 105,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0048/2020),
1. annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2018. aasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).
2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Eurojusti 2018. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega[9],
– võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[10] 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,
– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2018. aasta eelarve täitmisel (05761/2020 – C9-0041/2020),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[11], eriti selle artiklit 208,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[12], eriti selle artiklit 70,
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)[13], eriti selle artiklit 36,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK[14], eriti selle artiklit 63,
– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)[15], eriti selle artiklit 108,
– võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70[16], eriti selle artiklit 105,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0048/2020),
1. annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2018. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).
3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
tähelepanekutega, mis on Eurojusti (praegu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma otsust Eurojusti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,
– võttes arvesse parlamendi eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0048/2020),
A. arvestades, et Eurojusti tulude ja kulude aruande[17] kohaselt oli Eurojusti 2018. aasta lõplik eelarve 38 606 737 eurot, mis tähendab, et 2017. aasta eelarvega võrreldes on see 20,71 % võrra väiksem; arvestades, et eelarve vähenemine on seotud jaotise 2 eelarveliste vajaduste vähenemisega; arvestades, et Eurojusti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;
B. arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Eurojusti eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et Eurojusti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
1. märgib rahulolevalt, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,94 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,03 %) madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,91 %, mis on 2017. aasta määrast 2,96 % kõrgem;
Tulemuslikkus
2. märgib rahuloluga, et eelarve haldamise parandamiseks kasutab Eurojust kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tulemuslikkuse põhinäitajaid ning muid näitajaid, sealhulgas tulemus-, tegevus- ja väljundnäitajad, tegevusalased, tehnilised ja toimenäitajad ning toetus-, haldus- ja juhtimisnäitajad, mis aitavad hinnata iga-aastase tegevuse ja mõju eesmärkide saavutamist; märgib, et Eurojust suutis mõõta ja hinnata 2018. aastaks kehtestatud 119 tulemuslikkuse põhinäitajast 98 (82 %) saavutamist, millest 72 % esialgsetest eesmärkidest saavutati või ületati; märgib, et Eurojust on lisanud 2018. aasta tööprogrammi mitu uut näitajat, millel alusnäitajat ei ole, mistõttu ei olnud 15 % tulemuslikkuse põhinäitajatest võimalik hinnata; kutsub Eurojusti üles selle küsimusega tegelema ja tagama, et kõiki näitajaid saab nõuetekohaselt hinnata, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks tehtud edusammude kohta aru;
3. märgib, et 2018. aastal tegeleti Eurojusti organisatsioonilise ümberkorraldamise teise etapiga, mille käigus tõhustati põhitegevust ning kujundati ümber haldus- ja tugiteenused;
4. innustab Eurojusti jätkama oma teenuste digiteerimist;
5. väljendab heameelt asjaolu üle, et Eurojust jätkab tiheda operatiivkoostöö arendamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ning teiste justiits- ja siseküsimuste partnerite ja kolmandate riikidega; märgib, et 2018. aastal alustas Eurojust läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; märgib, et Eurojust tegi koostööd ka Euroopa Pettustevastase Ametiga, ning ergutab riikide ametiasutusi kaaluma vajaduse korral mõlema organi kaasamist; ergutab lisaks Eurojusti osalema ühistes hankemenetlustes Europoli ja Euroopa Ravimiametiga;
6. palub Eurojustil uurida võimalusi jagada kattuvate ülesannete täitmisel ressursse teiste ametitega, kellel on sarnane tegevus; soovitab Eurojustil tungivalt püüda igati teha teiste liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;
7. tuletab meelde, et uute juhtumite ja ka pooleliolevate juhtumite arv (st juhtumid, mis nõuavad keerulisi uurimisi, mis võivad kesta mitu aastat) on viimastel aastatel suurenenud, ning et töökoormus peaks 2019. aasta lõpus jõustuvate uute volituste tõttu veelgi suurenema, pidades ühtlasi silmas täiendavaid vahendeid, mida on vaja selleks, et Eurojust saaks Euroopa Prokuratuuri tööd toetada; toonitab, et liidu kodanike turvalisuse tagamiseks on raskete piiriüleste kuritegude valdkonnas oluline peale kurjategijate vahistamise neile ka tulemuslikult süüdistused esitada; tuletab lisaks meelde, et nii 2017. kui ka 2018. aastal korraldati 17 koordineerimiskeskust, mis näitab selle töövahendi populaarsust ja kasulikkust; rõhutab, et Eurojustil on liidu julgeolekuahelas väga tähtis roll ning tema eelarve peaks vastama ülesannetele ja prioriteetidele ning võimaldama tal oma volitusi täita; on seetõttu äärmiselt mures komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jaoks kavandatud suurte eelarvekärbete pärast, mis kahjustaksid Eurojusti tööd ja kujutaksid seega liikmesriikides julgeolekuriske; kutsub Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone üles paluma Eurojusti haldusdirektoril tutvustada Eurojusti eeldatavaid pikaajalisi rahastamisvajadusi (sealhulgas teavitada, kui suure osa tulevikuks kavandatud ülesannetest saaks katta tõhususe kasvuga) ning käsitleda ka ebapiisavast rahastamisest tulenevaid tegevuslünki ja nende eeldatavat mõju võitlusele piiriülese kuritegevuse vastu;
8. väljendab rahulolu sellega, et kolleegium võttis 2018. aasta novembris vastu ajakohastatud pettustevastase strateegia ja tegevuskava;
9. toonitab Eurojusti juhtimisstruktuuri ümberkorraldamist, sealhulgas täitev- ja operatiivküsimuste selget eristamist, mis algatati 2018. aasta lõpus, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727[18] (uus Eurojusti määrus), kui see 2019. aasta detsembris jõustub; märgib, et läbivaadatud sisekontrolliraamistiku rakendamise ettepanek tuleks vastu võtta 2019. aasta lõpuks ja rakendada 2020. aasta lõpuks;
Personalipoliitika
10. tunnustab asjaolu, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 99,04 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 209 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 207 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 208); märgib, et 2018. aastal töötas Eurojusti heaks ka 15 lepingulist töötajat ja 16 lähetatud riiklikku eksperti;
11. märgib murega, et soolist tasakaalu käsitlevate 2018. aasta andmete kohaselt on haldusnõukogu liikmete hulgas 20 meest ja 8 naist;
12. märgib tunnustavalt, et vastavalt kontrollikoja varasemate aastate soovitusele on Eurojust alates 2019. aasta juunist avaldanud vabade töökohtade teateid Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil, kasutades võimalust avaldada vabade ametikohtade nimetused kõigis liidu ametlikes keeltes koos lingiga täistekstile, mis on ainult inglise keeles; ergutab Eurojusti madalama astme töötajatega seoses kaaluma võimalust jagada töötajaid ja ressursse teiste liidu asutustega;
13. märgib rahuloluga, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid silmas pidades kaalub Eurojust põhiõiguste strateegia vastuvõtmist, sealhulgas põhiõigustele viitamist käitumisjuhendis, milles võiks kindlaks määrata Eurojusti töötajate kohustused ja töötajate koolituse, kusjuures seda tuleb teha komisjoni ja teiste liidu asutustega konsulteerides, et tagada kooskõlastatud lähenemisviis;
Hanked
14. märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas Eurojust IT-raamlepingu äriühinguga, kes oli eelmise raamlepingu alusel samu teenuseid osutanud, ilma et läbirääkimistega hankemenetluse käigus oleks eelnevalt hanketeade avaldatud; märgib, et kõik selle raamlepingu ja sellega seotud erilepingute alusel tehtud maksed on õigusnormide vastased ning et lihtsustatud menetlus on vastuvõetav ainult konkreetsetel asjaoludel, mida Eurojust ei ole tõendanud; võtab Eurojusti vastusest teadmiseks, et läbirääkimistega hankemenetlus toimus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2462[19] kohaldamise eeskirjade artikli 134 punkti f alusel, mis võimaldab seda menetlust kasutada juhul, kui tarnija vahetamine tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused kasutamisel ja hooldamisel, ning et seetõttu peeti seda lahendust kõige kulutõhusamaks; palub Eurojustil tagada riigihanke-eeskirjade järgimine;
Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus
15. tunnustab Eurojusti kehtestatud meetmeid ja praeguseid jõupingutusi, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib, et Eurojust võttis vastu kolleegiumi otsuse 2019-02 seoses kõigi töötajate suhtes kohaldatavate Eurojusti suunistega rikkumisest teatamise kohta; märgib, et Eurojusti andmetel pakuti 2019. aastal nende suuniste alast koolitust, nagu on nõutud;
16. väljendab heameelt asjaolu üle, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid silmas pidades tegeleb kodukorra projektimeeskond praegu huvide deklaratsioonide avaldamisega Eurojusti kolleegiumi eetikakoodeksi eelnõu raames; märgib, et Eurojust on hetkel avaldanud deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta; palub Eurojustil avaldada ka haldusnõukogu liikmete ja juhtkonna elulookirjeldused; märgib, et Eurojust võttis ajakohastatud pettusevastase strateegia vastu kolleegiumi 6. novembri 2018. aasta otsusega 2018-19;
Sisekontroll
17. märgib, et siseauditi talitus esitas Eurojusti strateegilise siseauditi kava (2018–2020) kohaselt 2018. aastal seiret ja aruandlust ning kinnituse andmise etappe käsitlevast auditist tulenevalt kuus täitmata soovitust, millest viis on Eurojust täitnud; märgib rahuloluga, et 2018. aastal võeti vastu Eurojusti riskijuhtimispoliitika ning 2019. aastal töötati välja rakenduskava ja riskiregister, mis võetakse kasutusele 2020. aastast;
Muud märkused
18. võtab teadmiseks, et 2017. aasta juunis viidi edukalt lõpule uutesse ruumidesse kolimine ja 2 339 809 euro ülekandmine puudutas peamiselt kulusid, mille kohta vastuvõttev riik pidi 2018. aastal tagasiulatuvalt arve esitama; märgib lisaks, et 2018. aastal täideti ja maksti välja kõik ülekantud kulukohustused, v.a 73 000 eurot, millest suurem osa oli seotud kavandatud muudatustega, mida vastuvõttev riik ei teinud;
19. kutsub Eurojusti üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;
o
o o
20. viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma ... märtsi 2020. aasta resolutsioonile[20] ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (21.1.2020)
eelarvekomisjonile
Eurojusti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
Arvamuse koostaja: Roberta Metsola
ETTEPANEKUD
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust) peamist rolli liikmesriikide pädevate asutuste abistamisel raskete piiriüleste kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel;
2. väljendab heameelt, et kontrollikoda tunnistas Eurojusti 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikeks ja korrektseteks ning leidis, et ameti finantsseisundist on 31. detsembri 2018. aasta seisuga antud õiglane pilt;
3. väljendab heameelt, et kontrollikoja hinnangul on Eurojust kõik eelmiste aastate soovitused õigesti täitnud;
4. taunib Eurojusti eelarve märkimisväärset vähenemist 48 miljonilt eurolt 38 miljonile eurole (-21 %) ja töötajate arvu vähenemist 242-lt 238-le (-1,6 %), vaatamata töökoormuse 19 %-lisele suurenemisele võrreldes 2017. aastaga; märgib, et see vähenemine oli seotud Eurojusti uute ruumide valmimisega Haagis, mille jaoks oli 2017. aasta eelarves ette nähtud üle 11 miljoni euro; tuletab meelde, et uute juhtumite ja ka pooleliolevate juhtumite arv (st juhtumid, mis nõuavad keerulisi uurimisi, mis võivad kesta mitu aastat) on viimastel aastatel suurenenud, ning et töökoormus peaks 2019. aasta lõpus jõustuvate uute volituste tõttu veelgi suurenema, pidades ühtlasi silmas täiendavaid vahendeid, mida on vaja selleks, et Eurojust saaks Euroopa Prokuratuuri tööd toetada; toonitab, et liidu kodanike ohutuse tagamiseks on ka raskete piiriüleste kuritegude valdkonnas oluline peale kurjategijate vahistamise neile ka tulemuslikult süüdistused esitada; tuletab lisaks meelde, et nii 2017. kui ka 2018. aastal korraldati 17 koordineerimiskeskust, mis näitab selle töövahendi populaarsust ja kasulikkust; rõhutab, et Eurojustil on liidu julgeolekuahelas väga tähtis roll ning tema eelarve peaks vastama ülesannetele ja prioriteetidele ning võimaldama tal oma volitusi täita; on seetõttu äärmiselt mures komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jaoks kavandatud suurte eelarvekärbete pärast, mis kahjustaksid Eurojusti tööd ja kujutaksid seega liikmesriikides julgeolekuriske; kutsub Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone üles paluma Eurojusti haldusdirektoril tutvustada Eurojusti eeldatavaid pikaajalisi rahastamisvajadusi (sealhulgas teavitada, kui suure osa tulevikuks kavandatud ülesannetest saaks katta tõhususe kasvuga), ebapiisavast rahastamisest tulenevaid tegevuslünki ja nende eeldatavat mõju võitlusele piiriülese kuritegevuse vastu;
5. võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et kõik maksed, mis on seotud kolmeaastase IT-alase raamlepinguga ja sellega seotud erilepingutega (2018. aastal 40 821 eurot), on eeskirjadevastased, sest 450 000 euro suurune leping ettevõtjaga, kes oli osutanud samu teenuseid eelmise raamlepingu alusel, sõlmiti läbirääkimistega menetluse teel, kuid ilma hanketeadet eelnevalt avaldamata; tuletab meelde, et finantsmäärus võimaldab kasutada lihtsustatud menetlust ainult teatavatel asjaoludel, mille esinemist siin ei põhjendatud; võtab teadmiseks Eurojusti vastuse, milles rõhutatakse vajadust kasutada läbirääkimistega menetlust, kuna tarnija vahetamine oleks põhjustanud tehnilisi ja tegevusraskusi; kutsub Eurojusti üles võtma meetmeid, et vältida liigset sõltuvust ühest IT-teenuste osutajast, ning püüda edaspidi sõlmida lepingud kooskõlas finantsmääruses ette nähtud menetlustega;
6. väljendab rahulolu sellega, et kolleegium võttis 2018. aasta novembris vastu ajakohastatud pettustevastase strateegia ja tegevuskava;
7. toonitab Eurojusti juhtimisstruktuuri ümberkorraldamist, sealhulgas täitev- ja operatiivküsimuste selget eristamist, mis algatati 2018. aasta lõpus, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727[21] (uus Eurojusti määrus), kui see 2019. aasta detsembris jõustub; märgib, et läbivaadatud sisekontrolliraamistiku rakendamise ettepanek tuleks vastu võtta 2019. aasta lõpuks ja rakendada 2020. aasta lõpuks;
8. märgib, et kontrollikoda täheldas, et ametitel on tekkinud tava palgata IT-konsultandi ülesannete täitmiseks koosseisuväliseid töötajaid; nõuab, et selles olulises valdkonnas vähendataks sõltuvust koosseisuvälistest töötajatest; soovitab Eurojustil järgida kontrollikoja ainsat veel täitmata soovitust ja avaldada oma vabade ametikohtade teated Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebisaidil; soovitab Eurojustil tungivalt arendada koostööd teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et justiits- ja siseasjade valdkonna IT-ülesannetega ise toime tulla.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
13.1.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
45 6 2 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Konstantinos Arvanitis, Malik Azmani, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Saskia Bricmont, Damien Carême, Caterina Chinnici, Tudor Ciuhodaru, Clare Daly, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Assita Kanko, Fabienne Keller, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Kostas Papadakis, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Ann Widdecombe, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Damian Boeselager, Patrick Breyer, Delara Burkhardt, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Beata Kempa, Ondřej Kovařík, Kris Peeters, Robert Roos, Miguel Urbán Crespo, Loránt Vincze, Petar Vitanov, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Lukas Mandl |
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
45 |
+ |
PPE |
Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Lena Düpont, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Kris Peeters, Emil Radev, Paulo Rangel, Loránt Vincze, Maria Walsh, Javier Zarzalejos, Tomáš Zdechovský |
S&D |
Pietro Bartolo, Delara Burkhardt, Caterina Chinnici, Tudor Ciuhodaru, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Petar Vitanov, Bettina Vollath, Elena Yoncheva |
RENEW |
Malik Azmani, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Ondřej Kovařík, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka |
VERTS/ALE |
Damian Boeselager, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Tineke Strik |
ECR |
Lucia Ďuriš Nicholsonová, Patryk Jaki, Assita Kanko, Beata Kempa, Nicola Procaccini |
GUE/NGL |
Cornelia Ernst |
6 |
– |
ID |
Nicolas Bay, Tom Vandendriessche |
ECR |
Robert Roos |
GUE/NGL |
Clare Daly |
NI |
Kostas Papadakis, Ann Widdecombe |
2 |
0 |
GUE/NGL |
Konstantinos Arvanitis, Miguel Urbán Crespo |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
19.2.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 3 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Matteo Adinolfi, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Ryszard Czarnecki, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Cristian Ghinea, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs, Sabrina Pignedoli, Michèle Rivasi, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Katalin Cseh, Maria Grapini, David Lega, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Peter Pollák, József Szájer |
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
20 |
+ |
ECR |
Ryszard Czarnecki |
GUE/NGL |
Luke Ming Flanagan |
NI |
Sabrina Pignedoli |
PPE |
Lefteris Christoforou, Monika Hohlmeier, David Lega, Peter Pollák, József Szájer, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský |
RENEW |
Katalin Cseh, Cristian Ghinea, Ramona Strugariu |
S&D |
Caterina Chinnici, Isabel García Muñoz, Maria Grapini, Lara Wolters |
VERTS/ALE |
Daniel Freund, Mikuláš Peksa, Michèle Rivasi |
3 |
– |
ID |
Matteo Adinolfi, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs |
0 |
0 |
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
- [2] ELT C 417, 11.12.2019, lk 150.
- [3] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
- [4] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
- [5] EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.
- [6] ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
- [7] ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
- [8] ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
- [9] ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.
- [10] ELT C 417, 11.12.2019, lk 150.
- [11] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
- [12] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
- [13] ELT L 63, 6.3.2002, lk 1.
- [14] ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.
- [15] ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.
- [16] ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.
- [17] ELT C 108, 22.3.2018, lk 82.
- [18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk. 138).
- [19] Komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2462, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 342, 29.12.2015, lk 7).
- [20] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0000.
- [21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk. 138).