Menetlus : 2019/2098(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0079/2020

Esitatud tekstid :

A9-0079/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0121

<Date>{05/03/2020}5.3.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0079/2020</NoDocSe>
PDF 218kWORD 82k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Euroopa Liidu ametite 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2098(DEC))</DocRef>


<Commission>{CONT}Eelarvekontrollikomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Ryszard Czarnecki</Depute>

MUUDATUSED
1. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


PR_DEC_AgenciesAll

SISUKORD

lk

1. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


 

1. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu ametite 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

(2019/2098(DEC))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

 võttes arvesse komisjoni aruannet 2017. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta (COM(2019)0334),

 võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta koos asutuste vastustega[1],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja teema kiirülevaadet „Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest“,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[2], eriti selle artikli 1 lõiget 2 ja artiklit 208,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[3], eriti selle artikleid 68 ja 70,

 võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)[4], eriti selle artiklit 110,

 võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70[5], eriti selle artiklit 105,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

 võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2020),

 

A. arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 ja määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 70 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa artiklile 3;

B. arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon toonitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et oluline on veelgi tugevdada tulemuspõhise eelarvestamise kontseptsiooni, liidu institutsioonide vastutust ja personalijuhtimise head tava;

1. rõhutab, et ametitel on märkimisväärne mõju poliitikale, otsuste tegemisele ja programmide rakendamisele Euroopa kodanike jaoks olulistes valdkondades, nagu julgeolek, turvalisus, tervishoid, teadusuuringud, majandus, vabadus ja õigus; toonitab ametite ülesannete tähtsust ja nende otsest mõju liidu kodanike igapäevaelule; rõhutab veel kord ka ametite autonoomia, eriti reguleerivate ametite ja teabe sõltumatu kogumisega tegelevate ametite autonoomia tähtsust; tuletab meelde, et ametid loodi peamiselt liidu süsteemide käitamiseks, Euroopa ühtse turu rakendamise hõlbustamiseks ja sõltumatute tehniliste või teaduslike hinnangute koostamiseks; väljendab sellega seoses heameelt ametite hea üldise tulemuslikkuse üle;

2. väljendab heameelt nähtavate edusammude üle ametite jõupingutustes reageerimaks iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus väljendatud nõudmistele ja soovitustele; märgib rahuloluga, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) esitas oma aastaaruandes ELi asutuste eelarveaasta 2018 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse; märgib ühtlasi, et kontrollikoda esitas märkusteta arvamuse kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoda esitas märkusteta arvamuse ka kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) puhul; märgib, et EASO puhul esitas kontrollikoda aluse märkustega arvamuse esitamiseks eelarveaastate 2016 ja 2017 leidude kohta seoses maksete seaduslikkuse ja korrektsusega, kuid et välja arvatud eelarveaastate 2016 ja 2017 mõju osas on kontrollikoda seisukohal, et EASO 31. detsembril 2018 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; tunnustab EASO jätkuvat edu reformide ja parandusmeetmete kavade elluviimisel;

3. märgib, et liidu 32 detsentraliseeritud asutuse 2018. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringute kogumaht oli ligikaudu 2 590 000 000 eurot, mis on umbes 10,22 % suurem kui 2017. aastal, ning maksete assigneeringute maht oli 2 360 000 000 eurot ehk 5,13 % suurem kui 2017. aastal; märgib ühtlasi, et nimetatud 2 360 000 000 eurost umbes 1 700 000 000 eurot rahastati liidu üldeelarvest ja see moodustas 2018. aastal ametite vahenditest kokku 72,16 % (2017. aastal 72,08 %); märgib ka, et ligikaudu 657 000 000 eurot laekus tasudest ja lõivudest ning osalevate riikide otsemaksetest;

4. tuletab meelde oma taotlust ühtlustada ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, eesmärgiga teha otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta kohe pärast seda aastat, mille eelarve täitmisele heakskiit antakse, ning viia menetlus lõpule kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta jooksul; väljendab sellega seoses heameelt edukate pingutuste ja hea koostöö üle Euroopa Liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ja üksikute ametitega ning eelkõige kontrollikojaga, mis näitab selget nendepoolset potentsiaali menetlust ühtlustada ja kiirendada; hindab seni tehtud edusamme ja kutsub kõiki asjaosalisi menetluse edendamise nimel jätkuvalt pingutama;

Kontrollikoja tuvastatud peamised riskid ja esitatud soovitused

5. märgib rahuloluga, et kontrollikoja aruande kohaselt on ametite raamatupidamise aastaaruannete, mis on koostatud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt, usaldusväärsust ohustav üldine risk madal ning ka minevikus on ette tulnud vaid üksikud olulised vead; märgib siiski, et üha arvukamad delegeerimislepingud, millega komisjon määrab ametitele spetsiifilised lisaülesanded ja tulud, kujutavad endast probleeme seoses ametite raamatupidamisaruannete käsitlemise järjepidevuse ja läbipaistvusega;

6. märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkust ja korrektsust ohustav üldine risk enamiku ametite puhul madal ning see on keskmine vaid osaliselt isemajandavate ametite puhul, kus ettevõtjate või koostööd tegevate riikide tasude ja osamaksete määramise ja kogumise suhtes kohaldatakse erieeskirju; märgib, et kontrollikoja hinnangul on ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ohustav üldine risk keskmine, varieerudes konkreetsete eelarvejaotiste puhul madalast kõrgeni; märgib, et I jaotisega (personalikulud) seotud risk on üldiselt madal, II jaotise (halduskulud) puhul peetakse seda keskmiseks ning III jaotise (tegevuskulud) puhul on see madal kuni kõrge, sõltuvalt asjaomasest ametist ja selle tegevuskulude laadist; juhib tähelepanu asjaolule, et tavaliselt on kõrge riski allikaks hanked ja toetuste maksmine, mida kontrollikoda peaks tulevaste kontrollide ja auditite valimi üle otsustamisel arvesse võtma;

7. märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on usaldusväärset finantsjuhtimist ohustav risk keskmine ja seda on tuvastatud peamiselt infotehnoloogia (IT) ja avalike hangete valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et IT ja avalikud hanked on endiselt veaaltid valdkonnad; kordab oma üleskutset, et komisjon hoolitseks ametite hankemeeskondade täiendava koolituse ja heade tavade vahetamise eest;

8. rõhutab, et vajadus kasutada iga ameti puhul eraldi haldusstruktuure ja -menetlusi kujutab endast olemuslikku riski haldustõhususele, ning nõuab tungivalt, et ametid tugevdaksid temaatilist koondamist ja koostööd vastavalt nende poliitikavaldkondadele, et tagada ühtlustamine ja tõhus ressursside jagamine; kutsub ameteid üles tegema täiendavaid jõupingutusi oma ühiste teenuste ulatuse suurendamiseks, parandades nii oma menetluste tõhusust ja kulutasuvust;

9. juhib tähelepanu probleemile, et kaks peakorterit, millest üks tegeleb põhitegevuse ja teine haldusega, ei anna ametitele tegevuslikku lisaväärtust, ning ergutab võtma täiendavaid meetmeid ebatõhususe vähendamiseks; ergutab ameteid kasutama ühiseid ruume, keskendudes samal ajal oma konkreetsetele poliitikavaldkondadele; märgib, et ettepanekute tegemine võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või ülesannete üleandmise kohta on komisjoni ülesanne;

10. märgib kontrollikoja aruande põhjal, et tulenevalt varasemate aastate tähelepanekutest ja teadaolevatest poliitilistest arengutest mõnes liidu tegevusvaldkonnas on tuvastatud, et mõne ameti, nimelt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex), EASO ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) puhul on liikmesriikide koostöö tasemega seotud risk kõrge; kordab oma üleskutset komisjonile lisada need küsimused nõukogu päevakorda, et tugevdada liikmesriikide koostööd;

11. tunnistab, et ametite tulemuslik, tõhus ja vigadeta töö on tihedalt seotud nende põhi- ja haldustegevuse piisava rahastamisega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

12. võtab teadmiseks võrgustiku vastuse, milles toetatakse parlamendi üleskutset anda liidu institutsioonidele 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames konstruktiivset tagasisidet, ning võtab samuti teadmiseks, et igal ametil paluti analüüsida mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlevat komisjoni ettepanekut;

13. märgib, et teatavate ametite auditeeritud eelarve täitmise aruande üksikasjalikkuse tase erineb enamiku ametite omast, mis näitab, et ametite eelarvearuandluse jaoks on vaja selgeid suuniseid; tunnustab raamatupidamisaruannete esitamise ja aruandluse järjepidevuse tagamiseks tehtud jõupingutusi; täheldab ka sel aastal lahknevusi ametite avaldatud teabes ja dokumentides, eelkõige seoses personali puudutavate arvandmetega, sh ametikohtade loetelu käsitlevates aruannetes (täidetud ametikohad või liidu eelarve kohaselt lubatud suurim ametikohtade arv); võtab teadmiseks võrgustiku vastuse, et ta järgib komisjoni suuniseid, mida vaadatakse praegu uue finantsraamistiku määruse vastuvõtmise tõttu läbi (see peaks saama tehtud enne 2019. aasta lõppu); kordab lisaks oma palvet komisjonile, esitada eelseisvatel aastatel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile automaatselt 32 detsentraliseeritud asutuse ametlik eelarve (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja arvandmed töötajate kohta (ametikohtade loetelu, lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid vaatlusaluse aasta 31. detsembri seisuga);

Tulemuslikkus

14. ergutab ameteid ja komisjoni arendama edasi ja rakendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet, otsima pidevalt kõige mõjusamaid viise lisaväärtuse tagamiseks ning uurima tõhususe suurendamise võimalusi ressursside haldamisel; võtab teadmiseks kontrollikoja ettepaneku, et ametite eelarvete avaldamine tegevuste kaupa võimaldaks siduda ressursid tegevustega, milleks neid kasutatakse, ning võimaldaks lihtsamat eelarvevahendite jaotamist, tõhusust ja piiraks tarbetuid kulutusi;

15. märgib rahuloluga, et ametid lõid võrgustiku ehk ametitevahelise koostööplatvormi, et parandada ametite nähtavust, teha kindlaks tõhususe suurendamise võimalused ja neid edendada ning luua lisaväärtust; tunnistab võrgustiku pakutavat lisaväärtust koostöö tegemisel Euroopa Parlamendiga ja väljendab heameelt võrgustiku püüdluste üle meetmete ja teabe koordineerimisel, kogumisel ja konsolideerimisel liidu institutsioonide huvides; hindab ka võrgustiku antavaid suuniseid, et ametid saaksid optimeerida oma suutlikkust tulemuste, eelarve ja kasutatavate vahendite kavandamisel, järelevalves ja aruandluses;

16. märgib rahuloluga, et mõned ametid (näiteks justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid[6] ja Euroopa järelevalveasutused[7]) teevad tulemuslikku koostööd sama teemarühma teiste ametitega; ergutab ülejäänud ameteid suurendama omavahelist koostööd, kus see on võimalik, mitte ainult ühiste teenuste korraldamisel ja koostoime tekitamisel, vaid ka ühistes poliitikavaldkondades; märgib, et enamik ameteid keskendub ja orienteerub sünergia tõhustamisele ja ressursside jagamisele; märgib, et võrgustik on koostanud jagatud teenuste (peamiselt IT-teenused) veebikataloogi ning et 2018. aastal töötati välja katseprogramm, et jälgida jagatud teenuste kasutamist ja neist saadavat kasu, ning et seda laiendati 2019. aastal kõigile jagatud teenustele;

17. märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tehti 2018. aastal teatavaid edusamme komisjoni poolt välja töötatud personalijuhtimise vahendi SYSPER II kasutuselevõtmisel ja et 2018. aastal otsustas selle kasutusele võtta veel viis ametit; märgib siiski, et kuna projekt on keeruline ja igal ametil on oma iseärasused, on selle rakendamisel tehtavad edusammud ebaühtlased; kutsub seetõttu komisjoni üles aitama tagada, et vahendit kasutatakse hästi; märgib lisaks, et rahuldavaid edusamme tehti e-hangete kasutuselevõtul; märgib siiski, et terve rida ameteid on alles kasutusele võtmas komisjoni väljatöötatud rakendusi arvete elektrooniliseks esitamiseks;

18. väljendab muret, et ainult üks liidu amet – Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet – avaldab jätkusuutlikkuse aruande; kutsub kõiki ameteid üles integreerima jätkusuutlikkust täielikult oma aruandlusteabesse, avaldama jätkusuutlikkuse aruandeid, mis hõlmavad nii organisatsiooni toimimist kui ka teostatud toiminguid, ning tagama auditeerimise kaudu jätkusuutlikkuse aruandluse usaldusväärsuse;

19. rõhutab, et liidu ametid peavad oma tegevuses pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et järgitaks liidu õigust, proportsionaalsuse põhimõtet ja siseturu aluspõhimõtteid;

20. ergutab ameteid jätkama sidusa poliitika arendamist oma teenuste digitaliseerimiseks;

Personalipoliitika

21. märgib, et 32 detsentraliseeritud asutuses töötas 2018. aastal kokku 7626 ametnikku, ajutist töötajat, lepingulist töötajat ja lähetatud riiklikku eksperti, mida on 3,74 % rohkem kui eelmisel aastal (2017. aastal oli vastav arv 7324);

22. märgib, et 2018. aastal saavutas kõrgema juhtkonna tasandil võrdse soolise tasakaalu 6 ametit ja hea tasakaalu 4 ametit, kuid 14 ametis oli esindatus tasakaalustamata (ühes neist kuulusid sinna ainult mehed); kutsub ameteid üles suurendama jõupingutusi parema soolise tasakaalu saavutamiseks juhtivtöötajate hulgas;

23. märgib lisaks, et 2018. aastal oli haldusnõukogus võrdne sooline tasakaal 3 ametis ja hea tasakaal 6 ametis, kuid 21 ametis oli esindatus tasakaalustamata (ühes neist kuulusid sinna ainult mehed); palub liikmesriikidel ja haldusnõukogudes osalevatel asjaomastel organisatsioonidel võtta neisse organitesse oma esindajate nimetamisel arvesse vajadust parema soolise tasakaalu järele;

24. märgib, et ainult üks amet – ESMA – on teatanud võrdsest soolisest tasakaalust nii kõrgemas juhtkonnas kui ka haldusnõukogus; väljendab heameelt selle saavutuse üle ja ergutab teisi ameteid seda head eeskuju järgima;

25. võtab teadmiseks ametite esitatud teabe soolise tasakaalu kohta kõrgemas juhtkonnas ja haldusnõukogudes ning mõnede ametite märkused, et neil ei ole muud kõrgemat juhtkonda peale tegevdirektori; palub sellega seoses, et ametid esitaksid tulevikus andmed kõigi juhtivtöötajate kategooriate kohta;

26. ergutab ameteid töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, mis käsitleb nende töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, mittediskrimineerimist, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

27. võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes tehtud järelduse, pärast tema 2017. aasta teema kiirülevaadet selle kohta, kuidas ametid täitsid oma kohustust vähendada aastatel 2014–2018 töötajate arvu ametikohtade loetelus 5 %, et töötajate arvu on 5 % vähendatud, kuigi mõningate viivitustega;

28. võtab teadmiseks, et mõnel ametil on probleeme sellega, et neil on liiga vähe töötajaid, eriti kui ametile antakse uusi ülesandeid, ilma et nende täitmiseks oleks ette nähtud täiendavat tööjõudu; eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon tunneb erilist muret raskuste pärast, mida mõned ametid kogevad kvalifitseeritud töötajate töölevõtmisel kindlatele palgaastmetele, mis takistab ametite üldist tulemuslikkust ja nõuab väliste osalejate töölevõtmist;

29. tunnustab ametite võetud meetmeid ahistamisvaba keskkonna loomiseks, nagu töötajate ja juhtkonna täiendkoolitus ning konfidentsiaalsete nõustajate kasutuselevõtt; ergutab ameteid, kes ei ole veel selliseid samme astunud, seda tegema; ergutab samuti ameteid, kes on saanud ahistamisega seotud kaebusi, käsitlema neid esmajärjekorras;

30. märgib, et ametid jälgivad ja hindavad pidevalt oma töötajate arvu ning vajadust täiendavate inimressursside ja rahaliste vahendite järele ning esitavad vajaduse korral sellekohaseid taotlusi; tunnistab, et taotluste esitamine peaks toimuma laiema institutsioonidevahelise protsessi raames, et vahendite tase vastaks ametite ülesannetele ja kohustustele;

31. rõhutab, kui oluline on töötajate heaolupoliitika; rõhutab, et ametid peaksid tagama kõigile töötajatele inimväärsed ja kvaliteetsed töötingimused;

32. võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et auditivalimisse kuulunud maksetest nähtub suundumus kompenseerida koosseisuliste töötajate vähesust koosseisuväliste töötajate abil, eriti ametite ruumides töötavate IT-konsultantide abil, ning see hõlmab lepinguliste ja ajutiste töötajate kasutamist; märgib, et viis ametit kasutas registreeritud rendiagentuuride kaudu palgatud renditöötajaid, kuid ei järginud kõiki direktiivis 2008/104/EÜ[8] ja vastavas liikmesriigi õiguses sätestatud eeskirju, näiteks ajutiste töötajate töötingimuste osas; märgib, et kolm ametit kasutas IT- ja muude konsultatsiooniteenuste puhul lepinguid, mille sõnastamise ja/või rakendamise viis võib tegelikkuses tähendada renditöötajate kasutamist, mitte selgelt määratletud teenuste või toodete hankimist, nagu nõutakse direktiivis 2008/104/EÜ[9], personalieeskirjades ning sotsiaal- ja tööhõivealastes eeskirjades, ning see tähendab nende ametite jaoks juriidilisi ja mainega seotud ohtusid; kutsub võrgustikku üles võtma kasutusele üldise poliitika selleks, et hoida ära alaliste töötajate asendamine väliskonsultantidega, kelle palkamine on kulukam;

33. võtab murega teadmiseks kontrollikoja leiud selle kohta, et mõnes ametis on ajutistel töötajatel kehvemad töötingimused kui ameti poolt otse palgatud töötajatel; tuletab meelde, et vastavalt direktiivile 2008/104/EÜ ja mitme riigi tööõigusele peaksid ajutistel töötajatel olema samad töötingimused kui neid kasutava organisatsiooni otse palgatud töötajatel; palub asjaomastel ametitel oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid liidu ja riikliku tööõigusega kooskõlas;

34. märgib, et rikkumisest teatajate juhtumite arv liidu ametites on väga väike, mis tekitab muret selle pärast, et töötajad ei ole võibolla kehtivatest eeskirjadest teadlikud, või süsteemi ei usaldata; nõuab, et kõigi liidu ametite rikkumisest teatajate kaitse poliitika viidaks kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/1937[10]; nõuab tungivalt, et ametid kasutaksid oma kehtestatud sise-eeskirju või suuniseid rikkumisest teatamise kohta tõhusalt; ning palub, et ametid, kes on selliseid eeskirju alles vastu võtmas, teeksid seda asjatu viivituseta;

 

35. palub kõigil ametitel avalikustada oma tööjõu voolavuse iga-aastase taseme ja haiguse tõttu töölt puudumise keskmise taseme ning tuua selgelt välja ametikohad, mis on asjaomase aasta 31. detsembriks täidetud, et tagada ametite omavaheline võrreldavus;

36. kordab oma üleskutset komisjonile vaadata läbi, kuidas arvutatakse eri liikmesriikides töötava personali palgakoefitsienti, et tagada ametite töötajate parem geograafiline tasakaal;

37. märgib murega, et töötajate palkade suhtes kohaldatav madal paranduskoefitsient võib tekitada keerulisi olukordi, mis võivad takistada ametil igapäevaste ülesannete tulemuslikku täitmist ja põhjustada kaadri suuremat voolavust; rõhutab, et ametid, mis asuvad riikides, kus kohaldatakse madalat paranduskoefitsienti, peaksid saama komisjonilt rohkem toetust lisameetmete rakendamiseks (nt Euroopa koolide asutamiseks), et teha need ametid praegustele ja tulevastele töötajatele atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles hindama edaspidi palga paranduskoefitsientide kohaldamise mõju ja elujõulisust;

38. märgib, et enamik ameteid ei avalda oma töökuulutusi Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebisaidil; võtab teadmiseks asutuste mure suurte tõlkekulude pärast; tunneb sellega seoses heameelt võrgustiku loodud ja hallatava ametitevahelise tööportaali üle ja kutsub ameteid üles seda platvormi ära kasutama;

39. soovitab liidu ametitel, kellel põhiõiguste strateegiat veel pole, kaaluda selle vastuvõtmist, ning viidata põhiõigustele ka tegevusjuhendis, milles võidakse kindlaks määrata ameti töötajate ülesanded ja koolitused; soovitab rakendada ahistamisprobleemide lahendamiseks tulemuslikku ennetuspoliitikat ja tõhusaid menetlusi;

Hanked

40. võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks tuvastatud puudused, mis seondusid liigse sõltuvusega töövõtjatest, väliskonsultantidest ja ajutistest töötajatest, ebapiisavate hindamiskriteeriumide kasutamisega ja lepingute sõlmimisega ebanormaalselt madala pakkumise teinud pakkujatega ilma mõistliku põhjenduseta; märgib, et mitu ametit on kasutanud allhanget ulatuslikult ja regulaarsete tegevuste ning aeg-ajalt isegi põhitegevuste puhul, mis vähendab ameti enda asjatundlikkust ja kontrolli lepingute täitmise üle, kusjuures hankeprotsessides on esinenud puudusi, mis võivad takistada ausat konkurentsi ja majanduslikult soodsaima lepingu saavutamist; soovitab piisavat tasakaalu hinna ja kvaliteedi vahel lepingute sõlmimisel, raamlepingute sobivat koostamist, põhjendatud vahendusteenuseid ja üksikasjalike raamlepingute kasutamist; märgib, et kuue ameti puhul olid IT-hoolduse ja -seadmetega varustamise raamlepingu tingimused nõrgad, sest need võimaldasid osta esemeid, mida ei olnud lepingus konkreetselt nimetatud ja mida esialgne hankemenetlus ei hõlmanud, samuti võimaldasid need töövõtjal võtta teistelt tarnijatelt ostetud toodete pealt vahendustasu; märgib, et kuigi ametitel ei ole õigust peamisi lepingutingimusi muuta, ei kontrollitud nende asjakohaste eelkontrollide käigus töövõtja nõutud vahendustasude õigsust; kutsub kõiki liidu ameteid ja organeid üles pidama riigihanke-eeskirjadest rangelt kinni; rõhutab, et digiteerimine on ametite jaoks suurepärane võimalus suurendada tõhusust ja läbipaistvust, sealhulgas hangete valdkonnas; kutsub seetõttu kõiki ameteid ja organeid üles viima kiiresti lõpule ja rakendama riigihangete puhul e-hankeid, e-pakkumisi, e-arveid ja e-vorme; palub komisjonil ja ametitel kiiresti tegeleda hankerühmades vajalike parandustega, võttes arvesse, et probleem on püsiv ja sellega tuleb süstemaatiliselt tegeleda;

41. leiab, et liidu ametid, organid ja institutsioonid peavad olema läbipaistvuse osas eeskujuks; nõuab seetõttu riigihankemenetluste kaudu sõlmitud lepingute täielike loetelude avaldamist, sealhulgas nende lepingute puhul, mille maksumus jääb allapoole seadusega nõutud 15000 euro künnist;

42. märgib, et detsentraliseeritud ametid ja muud organid ning kaheksa ELi ühisettevõtet püüavad suurendada haldustõhusust ja mastaabisäästu, kasutades rohkem ühiseid hankemenetlusi; märgib siiski, et paljulubavale suundumusele vaatamata ei olnud ühiste hankemenetluste korraldamine alati edukas, näiteks sobimatu turuanalüüsi tõttu;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

43. märgib, et 2. aprillil 2019 korraldati Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni taotlusel seminar teemal „Conflicts of Interest: Integrity, Accountability and Transparency in EU institutions and agencies“ (Huvide konfliktid – usaldusväärsus, vastutus ja läbipaistvus ELi institutsioonides ja asutustes), mille käigus tutvustati tulevase uuringu „Huvide konfliktid ja ELi ametid“ esialgseid tulemusi; peab kahetsusväärseks, et uuring, mis pidi esitatama 2019. aasta juulis, avaldati alles 2020. aasta jaanuaris; märgib, et uuringus esitatakse põhjalik ülevaade ja analüüs huvide konfliktide vältimise poliitikast eri ametites ning antakse ka soovitusi ametite huvide konfliktide poliitika parema kontrollimise kohta; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru huvide konflikti käsitlevate eeskirjade ja poliitika kohaldamisega seotud arengust;

44. märgib murega, et kõik liidu ametid ja organid ei ole oma veebisaitidel avaldanud haldusnõukogu liikmete, tegevjuhtkonna liikmete ja lähetatud ekspertide huvide deklaratsioone; peab kahetsusväärseks, et mõned ametid avaldavad endiselt deklaratsioone huvide konflikti puudumise kohta; rõhutab, et juhatuse liikmete või tegevjuhtide ülesanne ei ole deklareerida, et neil puudub huvide konflikt; nõuab, et kõik ametid rakendaksid huvide deklaratsioonide ühtset mudelit; rõhutab, kui oluline on luua sõltumatu eetikaorgan, et hinnata huvide konflikte ja nn pöördukse efektiga seotud olukordi liidu institutsioonides, ametites ja muudes organites; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et kõik lähetatud eksperdid avaldaksid oma huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused vastavate ametite veebisaitidel;

45. kordab, et huvide konflikti käsitlev poliitika, mis ei ole piisavalt üksikasjalik, võib viia ameti usaldusväärsuse kadumiseni; kinnitab, et kõigi nende poliitikavaldkondade lähtepunkt on korrapäraste ja piisavalt üksikasjalike huvide deklaratsioonide esitamine; rõhutab sellega seoses, et liikumine huvide puudumise deklaratsioonide asemel positiivsete huvide deklaratsioonide esitamise suunas võimaldaks põhjalikumat kontrolli; rõhutab, et lisaks sellele peaks liidu ametitel olema huvide konflikti taustauuringu mehhanism, mis oleks proportsionaalne ameti suuruse ja funktsiooniga;

46. kutsub kõiki ameteid üles osalema huvide esindajate läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille üle komisjon, nõukogu ja parlament peavad praegu läbirääkimisi;

47. peab kahetsusväärseks, et ikka veel pole selgeid suuniseid ja konsolideeritud poliitikat nn pöördukse efekti küsimuses; rõhutab asjaolu, et see teema on väga oluline, eriti nende ametite puhul, kes teevad koostööd tööstusega; kutsub komisjoni üles kehtestama lahkuvatele töötajatele rangemad eeskirjad, paremad kontrollid ja selgemad suunised järelemõtlemisaja kohta, samuti muud nn pöörduksega seotud meetmed;

48. peab kiiduväärseks, et enamik ameteid (peale Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (CdT) ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA)) on kehtestanud suunised üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele; märgib siiski, et CdT kavatseb suunised kehtestada ning eu-LISA töötab välja – ja püüab 2020. aasta jooksul vastu võtta – sise-eeskirjad selle kohta, kuidas avalikele dokumentidele juurdepääsu taotlusi käsitleda;

49. kordab oma muret, et ametid, mis saavad suure osa oma tuludest tööstusharu makstavate tasudena, on suuremas huvide konflikti ja ametialase sõltumatusega seotud ohus; kutsub ameteid ja komisjoni üles vähendama sõltuvust tööstusharu tasudest;

50. kordab oma üleskutset ametitele rakendada terviklikku ja horisontaalset huvide konfliktide vältimise poliitikat ning kasutada ECHA sõltumatuse poliitikat parimate tavade eeskujuna ja eeskujuliku süsteemina mis tahes huvide konfliktide järelevalveks ja ennetamiseks; ergutab kõiki ameteid asutama huvide konflikti nõuandekomiteesid;

Sisekontroll

51. võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et ametid vastutavad ka institutsioonidevaheliste lepingute kasutamise korral selle eest, et nende konkreetsete hangete puhul kasutatakse avalike hangete põhimõtteid, ning ametite sisekontroll peab tagama nende põhimõtete järgimise;

52. märgib, et 2018. aasta lõpuks olid 29 ameti juhtorganid komisjoni läbi vaadatud sisekontrolliraamistiku vastu võtnud ning 15 ametit teatasid ka selle rakendamisest; nõuab, et kõik ametid võtaksid sisekontrolliraamistiku vastu ja rakendaksid seda, et viia kontrollistandardid vastavusse kõrgeimate rahvusvaheliste standarditega ning tagada, et sisekontroll toetab otsuste tegemist tõhusalt ja mõjusalt;

53. võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et mõnel ametil puudub poliitika, milles oleks määratud kindlaks ameti tundlikud ülesanded ja nendega seotud riske maandavad kontrollimeetmed (mille eesmärk on vähendada töötajatele delegeeritud volituste kuritarvitamise ohtu ja mis peaksid olema sisekontrolli standardelement); nõuab seetõttu tungivalt, et need ametid võtaksid sellise poliitika kasutusele;

Muud märkused

54. võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et varem Londonis asunud ametid (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA)) koliti Ühendkuningriigist 2019. aastal ära ja nende raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ka sellega seotud kolimiskulude eraldisi; võtab lisaks teadmiseks, et EMA puhul mainis kontrollikoda rendilepinguga seotud arengut ning Inglismaa ja Wales’i kõrge kohtu otsust; võtab teadmiseks tingimusliku kohustise summas 465 000 000 eurot, mis jäi alles pärast uue allrendilepingu sõlmimist, ja ebakindluse seoses töötajate täieliku kaotusega pärast ümberkolimist; märgib lisaks murega, et kontrollikoda viitas mõlema ameti puhul ka võimalikule tulude vähenemisele pärast Ühendkuningriigi lahkumist liidust;

55. väljendab heameelt kontrollikoja teema kiirülevaate „Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest“ üle; kordab selle leidu, et kogutud või avaldatud teave puudutab peamiselt organisatsiooni juhtimise mõju jätkusuutlikkusele (näiteks paberi või vee kasutamine organisatsioonis), mitte seda, kuidas organisatsioonid on võtnud jätkusuutlikkust arvesse oma üldstrateegias ja tegevuses; rõhutab, et sellises organisatsioonisisesele tegevusele keskendunud aruandluses ei tuvastata organisatsioonile kõige olulisemaid probleeme; kutsub kõiki ameteid üles hindama oma tegevuse kahjulikku mõju jätkusuutlikkusele ning lisama selle struktuurselt nende jätkusuutlikkust käsitlevatesse aruannetesse;

56. ergutab ameteid kontrollikoja soovitusi ellu viima;

57. rõhutab tungivat vajadust suunata ametite tähelepanu nende teadusuuringute ja töö tulemuste levitamisele üldsusele ning jõuda sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu avalikkuseni, et suurendada teadlikkust nende tegevusest; tuletab meelde, et kodanikud ei ole üldiselt teadlikud ametitest isegi selles riigis, kus need tegutsevad; kutsub ameteid üles inimestega tõhusamalt ja sagedamini suhtlema;

 58. rõhutab Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise võimalikku negatiivset mõju ametite korraldusele, tegevusele ja raamatupidamisele, eelkõige seoses otseste osamaksete vähenemisega; nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks ametite riskiennetuse ja -maandamise käsitlemisel äärmiselt hoolikalt;

59. väljendab heameelt Euroopa Tööjõuameti (ELA) loomise üle, mille asutamismäärus jõustus 2018. aasta märtsis ja mis alustas tegevust 2019. aasta oktoobris; juhib tähelepanu vajadusele reserveerida selle jaoks piisavad rahalised vahendid; toonitab, et rahastamine ei saa toimuda teiste tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ametite ja eelarveridade eraldiste ümberpaigutamise kaudu ning et ELA kui uus asutus vajab sujuvaks toimimiseks uusi vahendeid; rõhutab eelkõige, et ELA loomine ei tohi kaasa tuua Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) vahendite ja võimekuse vähenemist, kuna viimasel on tähtis roll liidu kodanikest töötajate liikuvuse hõlbustamisel ning see pakub teenuseid ja partnerlust tööotsijatele ja tööandjatele, avalikele tööturuasutustele, sotsiaalpartneritele ja kohalikele omavalitsustele; rõhutab seetõttu vajadust säilitada nii ELA kui ka EURESi jaoks selged ja eraldi eelarveread;

60. juhib tähelepanu sellele, et ELA aitab tagada, et tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid ELi eeskirju jõustatakse tõhusalt ja õiglaselt, aitab riikide ametiasutustel teha koostööd nende eeskirjade jõustamisel ning lihtsustab kodanike ja ettevõtjate jaoks siseturust kasu saamist; on arvamusel, et kuigi neli ametit (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Koolitusfond (ETF) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)) on peamiselt teaduskesksed, võiksid nad ELA tööd toetada ja sellesse panustada;

61. rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike teadlikkus ametite olemasolust on nende demokraatliku vastutuse seisukohalt väga olulised; on arvamusel, et ametite ressursside ja andmete kasutamise lihtsus on äärmiselt tähtis; nõuab seetõttu hinnangu andmist sellele, kuidas andmeid ja ressursse praegu esitatakse ja kättesaadavaks tehakse ning kui lihtne on kodanikel neid tuvastada, ära tunda ja kasutada;

62. soovitab kõigil ametitel keskenduda üldsuse teavitamisele ja avalikustamisele, kuna kodanikud ei tunnista sageli nende olemasolu ja tegevust;

63. soovitab liidu ametitel kaaluda võimalust võtta vastu põhiõiguste strateegia ning viidata põhiõigustele ka tegevusjuhendis, milles võidakse kindlaks määrata ametite töötajate ülesanded ja koolitused; ergutab looma mehhanisme, et tagada kõikide põhiõiguste rikkumiste avastamine ja nendest teatamine ning asjaomase ameti põhiorganite kiire teavitamine selliste rikkumiste ohust; ergutab vajaduse korral looma põhiõiguste ametniku ametikohta (haldusnõukogu otseses alluvuses, et tagada teatav sõltumatus ülejäänud töötajatest), et tagada viivitamatu tegelemine põhiõigusi ohustavate asjaoludega ning organisatsiooni põhiõiguste poliitika pidev täiustamine; ergutab pidama põhiõiguste küsimuses kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapärast dialoogi; ergutab muutma põhiõiguste järgimise ametite ja nende välispartnerite koostööraamistiku oluliseks osaks, sealhulgas eelkõige riikide ametiasutuste puhul, kellega nad tegevuslikul tasandil koostööd teevad;

64. kutsub kõiki justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutusi üles kaaluma registreerimist keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) raames, et oma keskkonnatoimet täiustada;

o

o  o

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asutustele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).


 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (23.1.2020)

<CommissionInt>eelarvekontrollikomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu ametite 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2098(DEC))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Tomáš Zdechovský</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab ELi ametite olulist rolli liidu poliitikasuundade ettevalmistamisel ja elluviimisel, eelkõige tehnilist, teaduslikku, tegevuslikku ja/või regulatiivset laadi ülesannete täitmisel; tunnustab sellega seoses tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluva nelja ameti (Cedefop, Eurofound, EU-OSHA ja ETF) tehtud töö tähtsust ja kvaliteeti;

2. väljendab rahulolu selle üle, et vastavalt Euroopa Kontrollikoja aastaaruandele ELi ametite eelarveaasta 2018 kohta väljastas kontrollikoda märkusteta auditiarvamused kõigi ametite raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse kohta; märgib, et kontrollikoda väljastas märkusteta auditiarvamused kõigi ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib ühtlasi, et kontrollikoda väljastas märkusteta auditiarvamused kõigi ametite, v.a EASO raamatupidamisaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

3. väljendab heameelt komisjoni (2019. aastal avaldatud) tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate ELi ametite (EUROFOUND, CEDEFOP, ETF ja EU-OSHA) hindamisaruande üle, milles käsitletakse ametite asjakohasust, tulemuslikkust, sidusust ja ELi lisaväärtust; rõhutab, et Euroopa Komisjon on teinud kindlaks mitu parandamist vajavat valdkonda, kuid üldiselt on tema hindamisaruanne väga positiivne ja selles sedastatakse, et ametid on täitnud oma ülesandeid suure lisaväärtusega ja kulutõhususega ning et nende töö on olnud sidusrühmade jaoks asjakohane ja kasulik;

4. tervitab ja julgustab ametitevahelist koostööd ELi ametite võrgustiku (EUAN) raames ja väljaspool seda, millel on oluline roll tõhususe suurendamise võimaluste kindlakstegemisel ja edendamisel, lisaväärtuse loomisel ning tõhusa teabevahetuse tagamisel ametite ja asjaomaste sidusrühmade vahel; hindab ja julgustab tihedat koostööd tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluvate ametite vahel, et tagada koostoime, vastastikune täiendavus ja ressursside jagamine;

5. tunnustab sellega seoses ametite edusamme seoses teabevahetuse ja koostööga ning rõhutab vajadust täiendavate meetmete ja parema koostöö järele, et aidata vähendada kulusid, suurendada tõhusust ja saavutada ametite vahel tugevam koostoime; tunnustab asjaolu, et kõik tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusalasse kuuluvad ametid on oma eesmärgid ja tööprogrammid täitnud ning rõhutab, kui oluline on tagada piisav personal ja rahalised vahendid, mis võimaldaksid ametitel jätkata oma tööprogrammide rakendamist väga kõrge tegevuse lõpetamise määraga; kutsub ELi ametite võrgustikku üles töötama välja üldise poliitika selleks, et mitte asendada alalisi töötajaid väliskonsultantidega, kelle palkamine on kulukam;

6. soovitab kõigil ametitel võtta vastu ja rakendada komisjoni sisekontrolliraamistiku, mis tagab sisekontrollistandardite vastavuse kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele;

7. märgib, et enamik tähelepanekuid, mille kontrollikoda tegi oma aastaaruandes ELi ametite eelarveaasta 2018 kohta, puudutavad puudusi hankemenetlustes, nagu see oli ka varasematel aastatel; kutsub ameteid üles parandama veelgi oma avalike hangete menetlusi, tagades kohaldatavate eeskirjade täieliku järgimise ja parima hinna ja kvaliteediga hanked; märgib, et usaldusväärset finantsjuhtimist puudutavate tähelepanekute puhul viitab kontrollikoda liigsele sõltuvusele töövõtjatest, väliskonsultantidest ja ajutistest töötajatest;

8. tunnustab edusamme, mida ametid on teinud e-hangete kasutuselevõtmisel;

9. toetab kontrollikoja järeldust, et raamlepingute kasutamine ei tohi takistada õiglast ja konkurentsipõhist hankemenetlust ning et hinnakonkurents peab arvesse võtma kõiki peamisi hinnaelemente; on arvamusel, et ühised hankemenetlused või institutsioonidevahelised raamlepingud, mis põhinevad turuanalüüsil ja ühismenetluse teostatavuse tõenditel, võivad aidata ametitel saavutada suurema tõhususe ja mastaabisäästu ning võivad olla äsja asutatud ametite, näiteks Euroopa Tööjõuameti jaoks eriti kasulikud;

10. väljendab heameelt Euroopa Tööjõuameti (ELA) loomise üle, mille asutamismäärus esitati 2018. aasta märtsis ja mis alustas tegevust 2019. aasta oktoobris; juhib tähelepanu vajadusele reserveerida selle jaoks piisavad rahalised vahendid; toonitab, et see rahastamine ei saa toimuda teiste tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ametite ja eelarveridade eraldiste ümberpaigutamise kaudu ning et ELA kui uus asutus vajab sujuvaks toimimiseks uusi vahendeid; rõhutab eelkõige, et ELA loomine ei tohi kaasa tuua EURESi vahendite ja võimekuse vähenemist, kuna viimasel on tähtis roll liidu kodanikest töötajate liikuvuse hõlbustamisel ning see pakub teenuseid ja partnerlust tööotsijatele ja tööandjatele, tööturuasutustele, sotsiaalpartneritele ja kohalikele omavalitsustele; rõhutab seetõttu vajadust säilitada nii ELA kui ka EURESi jaoks selged ja eraldi eelarveread;

11. juhib tähelepanu sellele, et ELA aitab tagada, et tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid ELi eeskirju jõustatakse tõhusalt ja õiglaselt, aitab riikide ametiasutustel teha koostööd nende eeskirjade jõustamisel ning lihtsustab kodanike ja ettevõtjate jaoks siseturust kasu saamist; on arvamusel, et kuigi neli ametit (EUROFOUND, CEDEFOP, ETF ja EU-OSHA) on peamiselt teaduskesksed, võiksid nad ELA tööd toetada ja sellesse panustada;

12. rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike teadlikkus ametite olemasolust on nende demokraatliku vastutuse seisukohalt väga olulised; on seisukohal, et ametite ressursside ja andmete kasutatavus ning kasutamise lihtsus on äärmiselt tähtsad; nõuab seetõttu, et hinnataks, kuidas andmeid ja ressursse praegu esitatakse ja kättesaadavaks tehakse ning mil määral on kodanikel lihtne neid tuvastada, mõista ja kasutada;

13. soovitab kõigil ametitel keskenduda üldsuse teavitamisele ja avalikustamisele, kuna kodanikud ei tunnista sageli nende olemasolu ja tegevust;

14. soovitab ELi ametitel kaaluda võimalust võtta vastu põhiõiguste strateegia ning viidata põhiõigustele ka tegevusjuhendis, milles võidakse kindlaks määrata ametite töötajate ülesanded ja koolitused; luua mehhanismid, et tagada kõikide põhiõiguste rikkumiste avastamine ja nendest teatamine ning asjaomase ameti põhiorganite kiire teavitamine selliste rikkumiste ohust; luua vajaduse korral põhiõiguste ametniku ametikoht (haldusnõukogu otseses alluvuses, et tagada teatav sõltumatus ülejäänud töötajatest), et tagada viivitamatu tegelemine põhiõigusi ohustavate asjaoludega ning organisatsiooni põhiõiguste poliitika pidev täiustamine; pidada põhiõiguste küsimuses kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapärast dialoogi; muuta põhiõiguste järgimine ametite ja nende välispartnerite koostööraamistiku oluliseks osaks, sealhulgas eelkõige riikide ametiasutuste puhul, kellega nad tegevuslikul tasandil koostööd teevad.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Jane Brophy, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Özlem Demirel, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Elena Lizzi, Radka Maxová, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Matthew Patten, Kira Marie Peter-Hansen, Alexandra Louise Rosenfield Phillips, Dragoş Pîslaru, Manuel Pizarro, Miroslav Radačovský, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Monica Semedo, Eugen Tomac, Romana Tomc, Yana Toom, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alex Agius Saliba, Marc Botenga, Antonius Manders, Bill Newton Dunn, Sara Skyttedal, Marie-Pierre Vedrenne, Anna Zalewska

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Anna Zalewska

GUE/NGL

Marc Botenga, Leila Chaibi, Özlem Demirel, Nikolaj Villumsen

NI

Miroslav Radačovský, Daniela Rondinelli

PPE

David Casa, Jarosław Duda, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Antonius Manders, Dennis Radtke, Sara Skyttedal, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

RENEW

Jane Brophy, Sylvie Brunet, Radka Maxová, Bill Newton Dunn, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Alex Agius Saliba, Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Estrella Durá Ferrandis, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

VERTS/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Alexandra Louise Rosenfield Phillips, Tatjana Ždanoka

 

6

ID

Nicolaus Fest, France Jamet, Elena Lizzi, Guido Reil, Stefania Zambelli

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

 

1

0

NI

Matthew Patten

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (21.1.2020)

<CommissionInt>eelarvekontrollikomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu ametite 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2098(DEC))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Roberta Metsola</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab üldist rahulolu tööga, mida on teinud kaheksa tema vastutusalasse kuuluvat detsentraliseeritud asutust (CEPOL, EASO, EMCDDA, eu-LISA, Eurojust, Europol, FRA, FRONTEX), kes täidavad operatiiv-, analüütilisi või juhtimisülesandeid ning toetavad seeläbi liidu institutsioone ja liikmesriike justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitika rakendamisel ja nende eelarvete täitmisel; tuletab meelde justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste olulist rolli liikmesriikide toetamisel ja nõustamisel julgeoleku, õiguse ja põhiõiguste valdkonnas; kordab vajadust tagada justiits- ja siseküsimustega tegelevatele asutustele piisav rahaline toetus, et nad saaksid täita oma ülesandeid täiesti läbipaistvalt ja täielikus kooskõlas põhiõigustega;

2. väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on kinnitanud kõigi justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks olevate tulude seaduslikkust ja korrektsust 31. detsembril 2018 lõppenud aastal;

3. võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed olid seaduslikud ja korrektsed kõigi asutuste puhul peale EASO, kelle kohta esitati märkusega arvamus riigihankemenetluste ja nendega seotud maksete osas esinenud puuduste tõttu; märgib, et parandusmeetmed, mille EASO algatas vastuseks kontrollikoja leidudele 2017. aasta juhtimis- ja sisekontrollikorra valdkonnas, olid 2018. aasta lõpus alles pooleli; rõhutab eelkõige, et enamik 2017. aastal vabanenud töökohtadest olid 2018. aasta lõpuks ikka veel täitmata; taunib asjaolu, et juhtkonna piisava tähelepanu puudumise tõttu paranesid maksete seaduslikkus ja korrektsus 2018. aastal vaid vähesel määral; peab kahetsusväärseks, et EASO poolt 2018. aastal läbi viidud ulatuslik hankemenetlus (50 miljonit eurot) oli oluliste menetluslike puuduste tõttu taas kord eeskirjadevastane; võtab teadmiseks, et uus tegevdirektor on juba võtnud meetmeid EASO juhtimise parandamiseks ning näitab üles kindlat tahet tegeleda esmajärjekorras EASO organisatsiooniliste puudustega; nõuab tungivalt, et EASO jätkaks seda tegevust ning annaks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile korrapäraselt aru;

4. on seisukohal, et justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste töödeldava teabe tundlikkus eeldab ranget konfidentsiaalsuspoliitikat eriti personali värbamisel ja juhtimisel; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et liidu ametid võtavad lepinguliste töötajate asemel üha rohkem tööle ajutisi teenistujaid; märgib siiski, et kontrollikoda täheldas, et liidu ametite puhul võib täheldada üldist trendi palgata IT-konsultatsiooniteenustega seotud ülesannete täitmiseks koosseisuväliseid töötajaid; nõuab, et justiits- ja siseküsimuste valdkonnas vähendataks sõltuvust koosseisuvälistest töötajatest ning IT-teenused muudetaks võimalikult suures ulatuses ametitesiseseks, võttes arvesse suurt ohtu, mida põhjustab allhangete liiga suures ulatuses kasutamine tundlike isikuandmete kaitsele;

5. märgib, et kui FRONTEX välja arvata, ei käsitlenud kontrollikoda justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste puhul asjaolu rõhutavaid punkte; märgib, et FRONTEX hüvitas 60 miljoni euro ulatuses seadmetega seotud kulusid ilma nõuetekohase eelkontrollita; rõhutab, et kulude hüvitamine ilma nende põhjendatuse eelneva kontrollimiseta muudab eelkontrollid ebatõhusaks; märgib, et FRONTEX ei teostanud ka järelkontrolli, et kompenseerida oma eelmenetluse nõrkust; peab sellist tegutsemisviisi väga problemaatiliseks ning nõuab viivitamatuid meetmeid selle probleemi lahendamiseks ja selle vältimiseks tulevikus, pidades eelkõige silmas FRONTEXi eelarve märkimisväärset suurenemist lähiaastatel; nõuab tungivalt, et FRONTEX vaataks läbi seadmetega seotud kulude rahastamiskava ja tugevdaks märkimisväärselt oma sisekontrolli, et tagada tegelikult kantud kulude hüvitamine;

6. märgib, et kõigi liidu detsentraliseeritud asutuste, sealhulgas justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste peamiseks veaallikaks on endiselt riigihanked; toob probleemidena eelkõige esile lepingu kestuse ebaseadusliku pikendamise, finantsvastuolud raamlepingute ja erilepingute vahel, liigse sõltuvuse konkreetsetest töövõtjatest ning läbirääkimistega hankemenetluste põhjendamatu kasutamise; rõhutab, et kuna asutused sõltuvad avaliku sektori rahastamisest, kahjustavad mis tahes puudused riigihangete haldamises lõppkokkuvõttes nende tõhusust ja eesmärkide saavutamist; palub seetõttu, et asjaomased justiits- ja siseküsimustega tegelevad asutused, st CEPOL, EASO, EMCDDA, eu-LISA, Eurojust, Europol ja FRONTEX, parandaksid oma riigihankemenetlusi, et tagada kooskõla kohaldatavate eeskirjadega ja saada niiviisi majanduslikult kõige soodsam pakkumus, järgides seejuures läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

7. ergutab kõiki justiits- ja siseküsimustega tegelevaid asutusi kaaluma EMASis registreerumist, et parandada oma keskkonnatoimet;

8. märgib murega, et mitmes asutuses esineb tõsiseid puudusi soolise tasakaalu osas; rõhutab, kui oluline on seda olukorda parandada ning kutsub kõiki justiits- ja siseküsimustega tegelevaid asutusi üles püüdma saavutada tasakaal ja täita eesmärgid, mille komisjon seadis dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“, st saavutama alaesindatud soo vähemalt 40 %-lise osakaalu;

9. nõuab tungivalt, et kõik justiits- ja siseküsimustega tegelevad asutused rakendaksid ranget ahistamisvastast poliitikat, et ennetada sellist käitumist oma organisatsioonis ja see kindlalt hukka mõista.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Konstantinos Arvanitis, Malik Azmani, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Damien Carême, Caterina Chinnici, Tudor Ciuhodaru, Clare Daly, Cornelia Ernst, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Assita Kanko, Fabienne Keller, Alice Kuhnke, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Javier Moreno Sánchez, Kostas Papadakis, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Ann Widdecombe, Elena Yoncheva

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damian Boeselager, Patrick Breyer, Delara Burkhardt, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Beata Kempa, Ondřej Kovařík, Kris Peeters, Robert Roos, Miguel Urbán Crespo, Loránt Vincze, Petar Vitanov, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Lukas Mandl

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

PPE

Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Kris Peeters, Emil Radev, Paulo Rangel, Loránt Vincze, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

S&D

Delara Burkhardt, Caterina Chinnici, Tudor Ciuhodaru, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Petar Vitanov, Bettina Vollath, Elena Yoncheva

RENEW

Malik Azmani, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Ondřej Kovařík, Michal Šimečka

VERTS/ALE

Damian Boeselager, Patrick Breyer, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Tineke Strik

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Patryk Jaki, Assita Kanko, Beata Kempa, Nicola Procaccini

GUE/NGL

Konstantinos Arvanitis, Clare Daly, Cornelia Ernst, Miguel Urbán Crespo

 

5

ID

Nicolas Bay, Tom Vandendriessche

ECR

Robert Roos

NI

Kostas Papadakis, Ann Widdecombe

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Matteo Adinolfi, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Ryszard Czarnecki, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Isabel García Muñoz, Cristian Ghinea, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs, Sabrina Pignedoli, Michèle Rivasi, Nico Semsrott, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Grapini, Niclas Herbst, David Lega, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

József Szájer

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ECR

Ryszard Czarnecki

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

NI

Sabrina Pignedoli

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, David Lega, József Szájer, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský

RENEW

Olivier Chastel, Cristian Ghinea, Ramona Strugariu

S&D

Caterina Chinnici, Isabel García Muñoz, Maria Grapini, Lara Wolters

VERTS/ALE

Mikuláš Peksa, Michèle Rivasi, Nico Semsrott

 

3

ID

Matteo Adinolfi, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs

 

0

0

 

 

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT C 417, 11.12.2019, lk 1.

[2] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[3] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

[4] ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

[5] ELT L 122, 10.5.2019, lk 1.

[6] Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust).

[7] Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Viimane päevakajastamine: 17. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika