SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

27.4.2020 - (COM(2019)0403 – C9-0000/2019 – 2019/0182(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ondřej Kovařík

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(12362/2019– C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE))

(Nõusolek)

 

Euroopa Parlament,

 

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12362/2019),

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (12363/2019),

– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0013/2020),

– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

– võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0090/2020),

1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Valgevene Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

SELETUSKIRI

Taust

 

7. mai 2009. aasta idapartnerluse tippkohtumise deklaratsioonis väljendasid liit ja partnerriigid poliitilist toetust viisanõude kaotamisele ohutus ja turvalises keskkonnas ning kinnitasid veel kord kavatsust võtta järkjärgulisi meetmeid, et saavutada oma kodanike jaoks sobiva aja jooksul viisavabadus.

 

Selles kontekstis esitas komisjon 12. novembril 2010 nõukogule soovituse läbirääkimisjuhiste saamiseks, et pidada Valgevene Vabariigiga läbirääkimisi lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamist ja ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitlevate lepingute üle.

 

Läbirääkimised Valgevenega algasid ametlikult 30. jaanuaril 2014 Brüsselis ja nende tulemusel sõlmiti leping, mis parafeeriti 17. juunil 2019. Vahepeal, 13. oktoobril 2016 allkirjastasid Valgevene, Euroopa Liit ja seitse osalevat liikmesriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Leedu, Poola, Ungari, Soome ja Läti) ühisdeklaratsiooni liikuvuspartnerluse kohta.

 

Lepingu eesmärk ja sisu

 

Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel liidu ja Valgevene kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse kavandatud viibimiseks riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

Lepingu põhilised muudatused on järgmised:

– kõigi viisataotlejate puhul tuleb viisa väljastamise või väljastamata jätmise otsus põhimõtteliselt teha 10 kalendripäeva jooksul. Tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäevani, kui on vaja põhjalikumat uurimist. Kiireloomulistel juhtudel võib seda lühendada kahe tööpäeva või veelgi lühema ajani;

 

– Euroopa Liidu ja Valgevene kodanike esitatavate viisataotluste menetlemise eest võetav tasu on 35 eurot. Selle peavad tasuma kõik viisataotlejad. Viisatasu ei pea maksma järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud: alla 12aastased lapsed, puudega isikud, lähisugulased, ametlike delegatsioonide liikmed;

 

– reisi eesmärgi tõendamiseks nõutavate dokumentide suhtes kohaldatakse lihtsustatud nõudeid teatavatesse kategooriatesse kuuluvate taotlejate puhul (nt lähisugulased, ettevõtjad, ametlike delegatsioonide liikmed, põhi- ja keskkooli õpilased, üliõpilased, teadus-, kultuuri- ja spordiüritustel osalejad, ajakirjanikud jne);

 

– ühe- kuni viieaastase kehtivusega mitmekordse viisa väljastamisel pakutakse lihtsustatud kriteeriume teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele (nt valitsuste, parlamentide ja kohtute liikmed; ametlike delegatsioonide alalised liikmed; abikaasad ja lapsed, kes külastavad Valgevene territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Valgevene Vabariigi kodanikke; ametlikes, teadus- ja kultuurivahetusprogrammides ning piiriülestes programmides osalejad; rahvusvahelistel spordiüritustel osalejad);

– Euroopa Liidu ja Valgevene kodanikud, kellel on kehtiv biomeetriline diplomaatiline pass või kehtiv ELi reisiluba, on lühiajalise külastuse korral viisanõudest vabastatud. Komisjon peab aga enne lepingu sõlmimist tegema liikmesriikidega konsulteerides Valgevene passide väljastamise süsteemi lõpliku hindamise.

 

Lepingu preambulis rõhutatakse, kui olulised on lepinguosaliste vahelise koostöö aluspõhimõtted ning samuti kohustused ja vastutus, sealhulgas inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine, mis tulenevad nende suhtes kohaldatavatest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

 

Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada mis tahes põhjusel, sealhulgas mõne lepingu sätte rikkumise või kuritarvitamise korral ning inimõiguste ja demokraatiaga seotud kaalutlustel.

 

Raportööri märkused

 

ELi ja Valgevene suhted on aastate jooksul edenenud, kuna EL on tihendanud koostööd Valgevenega. Euroopa Liidu Nõukogu sõnul on astutud järgmised sammud:

– tehnilised dialoogid eri teemadel, 

– koostöö idapartnerluse mitmepoolse mõõtme raames,

– toetus kodanikuühiskonnale ja repressiooniohvritele,

– viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute üle läbirääkimiste alustamine 2014. aasta jaanuaris ning liikuvuspartnerlust käsitlevate läbirääkimiste alustamine 2015. aastal,

– dialoog Valgevene moderniseerimiseks vajalike reformide ja võimaluste üle arendada suhteid ELiga (sh ELi võimalik rahaline toetus).

 

Valgevene tegeleb seetõttu universaalsete vabaduste, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, sealhulgas sõna-, väljendus- ja meediavabaduse, ning töötajate õiguste austamise parandamisega. See peaks jääma ELi Valgevene-suunalise poliitika põhikriteeriumiks.

 

Eeltoodut arvesse võttes sõlmiti hiljuti Valgevenega viisalihtsustusleping, et edendada liidu ja Valgevene kodanikele viisade väljastamise vastastikuse lihtsustamise teel inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete püsiva arengu tähtsat eeltingimust.

 

Lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel liidu ja Valgevene kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse kavandatud viibimiseks riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

 

Lühiajalise viisa nõudest loobumisega teatavate viisataotlejate kategooriate puhul ei muutu Valgevene kodanike liitu sisenemise ja liidus viibimise tingimused, mis on sätestatud Schengeni piirieeskirjades (lühiajalise viibimise korral) ja liikmesriikide õiguses (pikaajalise viibimise korral). Lisaks ei tähenda see, et loobutakse liitu sisenemise ja liidus viibimise tingimuste kontrollimisest. Valgevene kodanikud peavad oma reisi eesmärki ja tingimusi põhjendama.

Viisakorra liberaliseerimise protsess annab Valgevenele ka võimaluse jätkata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks vajalike reformide elluviimist.

Raportöör rõhutab seoses kõnealuse lepingu jõustumisega järgmiste asjaolude tähtsust.

 

– Et ühtlustada teavet lühiajaliste viisade väljastamise korra ja lühiajaliste viisade taotlemisel esitatavate dokumentide kohta, peaksid Valgevene ametiasutused koostama taotlejatele põhiteabe lühiajalise viisa taotlemise korra ja tingimuste ning viisa kehtivuse kohta.

 

– Valgevene ametiasutused peaksid korrapäraselt teavitama ELi meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.

 

– Valgevene peaks teavitama ELi põhjendamatu viivituseta uute reisidokumentide kasutuselevõtust või olemasolevate reisidokumentide muutmisest ning edastama kõnealuste reisidokumentide näidised ja kirjelduse.

 

– Lepingu tulemusliku rakendamise olulisust tunnistades peaks Valgevene tagama piisava arvu konsulaartöötajate olemasolu.

 

Raportööri meelest annab kõnealune viisalihtsustusleping ELile ja Valgevenele võimaluse üksteisele läheneda ning vältida lõhe tekkimist ELi ja tema naaberriigi vahele.

Raportöör teeb Euroopa Parlamendile ettepaneku toetada kõnealuse lepingu sõlmimist, arvestades nimetatud positiivseid parandusi.

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (21.2.2020)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(12362/2019 – C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE))

Arvamuse koostaja: Petras Auštrevičius

 

 

LÜHISELGITUS

Inimestevaheliste kontaktide soodustamine liikuvuse edendamise kaudu turvalises ja hästi hallatud keskkonnas on idapartnerluse üks peamisi põhimõtteid. Viisanõude kaotamine on partnerriikide ja ELi ühine eesmärk, mis toob kasu laiemale elanikkonnale.

Raportöör tervitab ettepanekut kui positiivset arengut ELi ja Valgevene suhetes ning rõhutab, et Valgevene rahva jaoks on oluline suhelda ELi kodanikega ning tutvuda Euroopa tegelikkuse, kultuuri ja eluviisiga. Ta tunnistab, et Valgevene valimisprotsessid ja poliitiline süsteem ei järgi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning ei taga ega kaitse universaalseid põhivabadusi. 2019. aasta parlamendivalimistel oli olulisi menetluslikke puudusi, sealhulgas piiravad meetmed opositsiooniparteide ja kandidaatide suhtes, ning demokraatia olukord ei näidanud paranemise märke. Seetõttu tuleks viisalihtsustuslepingut kasutada rohujuure tasandi koostöö tõhustamiseks ning Valgevene kodanikuühiskonna edasiseks tugevdamiseks ja toetamiseks.

Komisjon soovitas juba oma 4. detsembri 2006. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta, et Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega tuleks alustada läbirääkimisi tagasivõtu- ja viisalihtsustuslepingute üle.

Praha tippkohtumise 7. mai 2009. aasta ühisdeklaratsioonis idapartnerluse loomise kohta rõhutati, kui oluline on edendada kodanike liikuvust turvalises keskkonnas viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute kaudu. Ühisdeklaratsioonis seati pikaajaliseks eesmärgiks viisanõude kaotamine, millega peab kaasnema julgeolekutingimuste paranemine, et võidelda piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rändega. Neid eesmärke kinnitati taas 2011. aasta septembri Varssavi ja 2013. aasta novembri Vilniuse tippkohtumisel, rõhutades eelkõige, et edasine koostöö ja koordineerimine peaks hõlmama ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, turvalise ja hästi hallatud rände ja liikuvuse edendamist ning integreeritud piirihaldust. 2017. aasta novembri Brüsseli tippkohtumisel rõhutati, et viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimine Valgevenega sillutaks teed edasistele edusammudele liikuvuse valdkonnas, suurendades samas julgeolekut.

Kooskõlas ühise lähenemisviisiga ELi viisalihtsustuspoliitikale, milles liikmesriigid leppisid kokku 2005. aasta detsembris alaliste esindajate komitee tasandil, ei sõlmita viisalihtsustuslepinguid ilma kehtiva tagasivõtulepinguta.

ELi ja Valgevene suhetes on viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme. Valgevene on osalenud idapartnerluses, eelkõige selle mitmepoolsetes vormides. 2015. aastal taaskäivitati Valgevene ametivõimude algatusel iga-aastane ELi-Valgevene inimõigustealane dialoog. Liikuvuspartnerlus käivitati 2016. aastal; see osutus oluliseks vahendiks rändealase koostöö arendamisel, suurendades samas ELi ja Valgevene kodanike liikuvust hästi hallatud ja turvalises keskkonnas. Lisaks peab Valgevene tegema konkreetseid lisasamme universaalsete põhivabaduste, õigusriigi ja inimõiguste austamiseks, sest need mängivad jätkuvalt põhirolli ELi tulevase Valgevene-poliitika kujundamisel kaalutletud poliitika vaimus.

Kavandatud otsuses võetakse arvesse ja kajastatakse Valgevenega tehtava koostöö olemasolevat raamistikku, eelkõige eespool nimetatud liikuvuspartnerlust, idapartnerluse tippkohtumiste deklaratsioone ning ELi ja Valgevene partnerluse prioriteete käsitlevaid läbirääkimisi. Sarnased lepingud on juba sõlmitud Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Nõukogu andis ametliku loa läbirääkimiste pidamiseks Valgevenega viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle 28. veebruaril 2011. Läbirääkimised algasid 2014. aasta juunis ja kokkulepitud tekst parafeeriti 17. juunil 2019. aastal. Euroopa Liit ja Valgevene allkirjastasid viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu 8. jaanuaril 2020.

Lepingu sõlmimist käsitleva otsuse ettepaneku eesmärk on hõlbustada vastastikkuse põhimõtte alusel viisade väljastamist ELi ja Valgevene kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, ning kehtestada viisatasuks 35 eurot taotluse menetlemise eest. Otsus sisaldab ELi viisalihtsustuslepingute standardelemente ehk kindlaks on määratud viisataotluste menetlemise kestus, tasud ja tasuvabastused, nõutavad dokumendid ja erandid ning ka teatud isikute kategooriate suhtes kohaldav kriteeriumide lihtsustamine. Ettepanekule on lisatud ühisdeklaratsioon, milles käsitletakse reisidokumentidega seotud koostööd ja reisidokumentide turvalisusega seotud korrapärast teabevahetust, ning ühisdeklaratsioon, mis käsitleb lühiajalise viisa väljastamise menetlusi ja lühiajalise viisa taotlemisel nõutavaid dokumente käsitleva teabe ühtlustamist. Need sätted kujutavad endast Schengeni acquis’ edasiarendamist ning neid ei kohaldata Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani Kuningriigi, nagu ka ELi mittekuuluvate, kuid Schengeni lepingu osaliste riikide suhtes, kellel palutakse sõlmida kahepoolsed viisalihtsustuslepingud.

Liikuvuse parandamine aitab kaasa inimestevahelistele kontaktidele, mis on oluline sidemete loomiseks majandus-, kaubandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja muudes valdkondades. Seega on see oluline ka idapartnerluse õnnestumiseks, sest pikaajaline eesmärk on täielik viisanõude kaotamine.

Viisalihtsustusleping peaks jõustuma samaaegselt tagasivõtulepinguga, kuna need kaks lepingut on omavahel seotud.

******

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil soovitada kiita heaks nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimine
Viited	12362/2019 – C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	AFET 29.1.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Petras Auštrevičius 30.9.2019
Vastuvõtmise kuupäev	19.2.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	57 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Klemen Grošelj, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Ilhan Kyuchyuk, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Jaak Madison, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Arnaud Danjean, Özlem Demirel, Engin Eroglu, Evin Incir, Andrey Kovatchev, Sergey Lagodinsky, Katrin Langensiepen, Gabriel Mato, Kris Peeters, Paulo Rangel, Nils Ušakovs, Mick Wallace
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Tudor Ciuhodaru

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

57	+
ECR	Anna Fotyga, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers
GUE/NGL	Özlem Demirel, Stelios Kouloglou, Mick Wallace
ID	Anna Bonfrisco, Thierry Mariani, Jérôme Rivière
NI	Fabio Massimo Castaldo, Kostas Papadakis
PPE	Traian Băsescu, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Miriam Lexmann, David McAllister, Gabriel Mato, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Kris Peeters, Paulo Rangel, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima
RENEW	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Engin Eroglu, Klemen Grošelj, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, Hilde Vautmans
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tudor Ciuhodaru, Tanja Fajon, Evin Incir, Dietmar Köster, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nils Ušakovs
VERTS/ALE	Alviina Alametsä, Sergey Lagodinsky, Katrin Langensiepen, Thomas Waitz, Salima Yenbou

 

3	–
ID	Lars Patrick Berg, Jaak Madison, Harald Vilimsky

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimine
Viited	12362/2019 – C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE)
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev	21.1.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 29.1.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AFET 29.1.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Ondřej Kovařík 6.2.2020
Endised raportöörid	Antony Hook
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.1.2020
Vastuvõtmise kuupäev	23.4.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	61 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Lívia Járóka, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Cristian Terheş, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ondřej Kovařík, Kostas Papadakis, Anne-Sophie Pelletier, Miguel Urbán Crespo, Petar Vitanov, Tatjana Ždanoka
Esitamise kuupäev	27.4.2020

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

61	+
PPE	Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Tomas Tobé, Javier Zarzalejos
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo,  Caterina Chinnici, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Brigit Sippel, Sylwia Spurek, Cristian Terheş, Bettina Vollath, Elena Yoncheva, Petar Vitanov
RENEW	Anna Júlia Donáth, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache, Ondřej Kovařík
ID	Annalisa Tardino
VERTS/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, , Tatjana Ždanoka, Diana Riba I Giner, Tineke Strik
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Assita Kanko, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska
GUE/NGL	Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Anne-Sophie Pelletier, Miguel Urbán Crespo
NI	Laura Ferrara, Kostas Papadakis, Milan Uhrík

 

6	–
ID	Nicholas Bay, Marcel De Graaff, Nicolaus Fest, Peter Kofod, Tom Vandendriessche
VERTS/ALE	Alice Kuhnke

 

0

0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu