RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist
4.5.2020 - (2019/2210(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Tonino Picula
EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT
nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega lükati edasi otsused ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga,
– võttes arvesse 17. juuni 2018. aasta lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja Põhja-Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,
– võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),
– võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemispoliitika kohta (COM(2019)0260),
– võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),
– võttes arvesse ELi 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles täpsustatakse, et usaldusväärne laienemispoliitika kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa julgeolekusse ja heaolusse ning on juba oluliselt kaasa aidanud rahu tagamisele varem sõjast laastatud piirkondades,
– võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2013–2014“ (COM(2013)0700),
– võttes arvesse uuendatud konsensust laienemise suhtes, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2006. aasta detsembris ja mida kinnitati uuesti ülemkogu 2019. aasta juuni järeldustes,
– võttes arvesse Zagrebi tippkohtumise 24. novembri 2000. aasta lõppdeklaratsiooni,
– võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani Thessaloniki tippkohtumise 21. juuni 2003. aasta deklaratsiooni Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,
– võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,
– võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal käivitatud Berliini protsessi, eelkõige Lääne-Balkani riikide välisministrite 27. augusti 2015. aasta deklaratsiooni piirkondliku koostöö ja kahepoolsete vaidluste kohta ning piirkondliku noorte koostööameti (RYCO) loomist, ja sellele järgnenud tippkohtumisi Viinis (2015), Pariisis (2016), Triestes (2017), Londonis (2018) ja Poznanis (2019),
– võttes arvesse 29.–30. aprillil 1997. aastal toimunud üldasjade nõukogu istungi järeldusi tingimuslikkuse kohaldamise kohta, et töötada välja sidus ELi strateegia suheteks selle piirkonna riikidega,
– võttes arvesse 13 ELi liikmesriigi välisministrite 11. juuni 2019. aasta ühisavaldust ELi pühendumise kohta Lääne-Balkani riikide Euroopa integratsioonile,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi poolt koos Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtidega 28. jaanuaril 2020 kokku kutsutud Euroopa Parlamendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide esimeeste tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse 16. veebruaril 2020 toimunud mitteametlikku kohtumist, millel osalesid Lääne-Balkani riikide juhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia Vabariigi peaminister,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni „Ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga: ELi usaldusväärsuse ja geostrateegiliste huvide kaitseks“[1],
– võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 13. veebruaril 2020. aastal vastu võetud arvamust laienemispaketi 2019 kohta[2],
– võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta[3],
– võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)[4],
– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta[5],
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta[6],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 118,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0091/2020),
A. arvestades, et laienemine on olnud üks ELi edukamaid ja strateegilisemaid poliitikavaldkondi
ja tõhusaim välispoliitikavahend, mis aitab laiendada selliste liidu põhiväärtuste levikut nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, rahu ja jõukuse edendamine, võrdsus, õigusriik ning inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine kogu Euroopas;
B. arvestades, et laienemisprotsess on Euroopa integratsiooni lahutamatu osa ning jääb Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsaks;
C. arvestades, et Lääne-Balkani riikide kindel ja saavutustel põhinev väljavaade saada ELi liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;
D. arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks tähendab, et tunnistatakse suurt geopoliitilist ülesannet – ühendada Euroopa kontinent, ning see on Lääne-Balkani riikide reformide peamine stiimul;
E. arvestades, et Lääne-Balkani riigid on geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt Euroopa osa ning nende riikide integreerimine Euroopa Liitu on kogu Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku ning terviklikkuse, vabaduse ja rahu seisukohast otsustava tähtsusega;
F. arvestades, et ELi laienemisprotsess on kahesuunaline protsess, kus mõlemad pooled peavad oma kohustusi täitma, ning selle aluseks on eeldus, et nii Euroopa Liit kui ka kandidaatriigid täidavad oma kohustusi;
G. arvestades, et komisjoni pakutud tõhustatud metoodika eesmärk on anda laienemisprotsessile uut hoogu ning see annab läbirääkijariikidele muutusteks uue tõuke;
H. arvestades, et EL on piirkonna juhtiv investor, kaubanduspartner ja rahastaja;
I. arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonides heameelt Põhja-Makedoonia ja Albaania edusammude üle; arvestades, et tänu neile edusammudele nõustus parlament, et Põhja-Makedooniale ja Albaaniale eraldatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist tulemuslikkusega seotud rahastamist;
J. arvestades, et Euroopa Parlament mõistis hukka tõsiasja, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud 2019. aastal kokku leppida ühinemisläbirääkimiste alustamises Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga; arvestades, et see suutmatus pärast komisjoni 2018. ja 2019. aasta soovitusi, mille parlament heaks kiitis, õõnestas Euroopa Liidu usaldusväärsust, aitas kaasa populismi, natsionalismi ja euroskeptitsismi kasvule, õõnestas kandidaatriikide jõupingutusi, mis võib tekitada poliitilist vaakumit, ja andis hoogu kolmandatele pooltele, kes püüdsid saada piirkonnas poliitilist mõju, mis kahjustab ELi integratsiooniprotsessi;
K. arvestades, et laienemisprotsess kindlustab ja tugevdab suutlikkust lahendada kahepoolseid vaidlusi ning püüab saavutada selle piirkonna kogukondade vahelist leppimist;
L. arvestades, et Lääne-Balkani riigid peaksid suurendama jõupingutusi, et saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis, et tugevdada parlamentaarset järelevalvet;
M. arvestades, et Euroopa Parlament jääb ELiga ühinemisprotsessis osalevate riikide usaldusväärseks partneriks ja toetab laienemisprotsessi kui Euroopa Liidu positiivset mehhanismi, mille eesmärk on ergutada reforme nende riikide institutsiooniliseks ja sotsiaal-majanduslikuks tugevdamiseks nende kodanike hüvanguks;
N. arvestades, et Thessaloniki tegevuskavas ja Sofia deklaratsioonis rõhutatakse, et erilist rõhku pannakse noortele uute võimaluste loomisele, tagades samal ajal, et see aitab kaasa Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikule arengule;
O. arvestades, et Euroopa Parlament on pühendunud poliitilise ja institutsioonilise toetuse tugevdamisele, et toetada selles piirkonnas demokraatlikke ja majandusreforme, ning Lääne-Balkani riikide abistamisele ELiga ühinemise protsessis;
P. arvestades, et komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2019–2024 kinnitatakse Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks;
Q. arvestades, et Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel lubasid nii komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrell kui ka volinik Várhelyi, et seavad laienemisprotsessi prioriteediks, kohustudes kiirendama struktuuri- ja institutsioonilisi reforme ning integratsiooniprotsesse Lääne-Balkani riikides;
R. arvestades, et ambitsioonikas laienemispoliitika nõuab piisavat rahastamist; arvestades, et nõukogu peaks nägema laienemispoliitika toetamiseks ette piisavad eelarvevahendid;
S. arvestades, et EL peab ühtlasi tugevdama õigusriigi mehhanisme liidus endas ja kehtestama ambitsioonika tegevuskava Euroopa tuleviku teemalise konverentsi jaoks;
T. arvestades, et Euroopa jõukus ja julgeolek on tihedalt seotud integratsiooniprotsessiga ning rahu, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi edendamisega Lääne-Balkani piirkonnas ja selle piirkonna riikide tulevikuga tugevas ja reformitud ELis;
1. soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:
a) toetada Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaateid ja tõhustada ühinemisprotsessi, tagades, et see tugevdab põhiväärtusi ja õigusriiki ning toob kaasa kestliku demokraatliku, majandusliku ja ökoloogilise ümberkujundamise ja sotsiaalse lähenemise ning tagab heanaaberlikud suhted ja piirkondliku koostöö kui laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi lahutamatud elemendid, ning kindlustades selle, et liidu laienemine jätkub paralleelselt aruteludega Euroopa tuleviku ja ELi sisereformi üle;
b) suurendada jõupingutusi, et tugevdada liikmesriikide poliitilist tahet jätkata laienemisega Lääne-Balkanil, selle asemel et lasta ELi sisestel protsessidel seda takistada, ning parandada ELi poliitilisi ja strateegilisi suuniseid üldise poliitika kohta selles piirkonnas;
c) jääda laienemisele kindlaks, kuna see on selles piirkonnas ja mujal ELi usaldusväärsuse, edu ja mõju tagamise vajalik eeltingimus;
d) kiirendada pühendunud riikide ühinemisprotsessi nii poliitiliselt kui ka halduslikult ja viia ellu ELiga seotud reforme;
e) tagada, et tõhustatud metoodikas säilitataks lõppeesmärgina täieõiguslik ELi liikmesus ning et EL kehtestaks prognoositavamad reeglid ja kriteeriumid, mis põhinevad tingimuslikkusel ja tagasipööratavusel, ning kohaldab neid järjepidevalt, muutes ühinemisprotsessi dünaamilisemaks ning taastades seega selle usaldusväärsuse, kohaldades muudetud metoodikat;
f) tagada, et suurem rõhuasetus protsessi poliitilisele olemusele, nagu komisjoni muudetud laienemismetoodika ettepanekus soovitati, ei asendaks hindamisi, mis käsitlevad võrdlusaluste täitmist ekspertide tasandil, ega muudaks ELi seisukohta, et laienemine toimub tulemuspõhiselt;
g) tagada, et poliitikavaldkondade rühmitamine suurendaks reformide põhjalikkust, kvaliteeti ja kestlikkust, saavutades ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides konkreetseid tulemusi ja võimaldades pidada üheaegselt läbirääkimisi eri peatükkide üle;
h) esitada selged, läbipaistvad ja järjekindlad ühinemiskriteeriumid, anda kogu protsessi vältel pidevalt poliitilist ja tehnilist toetust ja parandada edusammude mõõtmist kohapeal, tagades, et iga ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki hinnatakse tema enda saavutuste tingimuslikkuse ja põhimõtte põhjal;
i) tagada laienemisprotsessi jätkuvus, vastutus, järjepidevus ja prognoositavus, kinnistades komisjoni uue metoodika poliitika pikaajalise kohandusena ning vältides protsessi ja selle parameetrite ühekordset läbivaatamist mis tahes liikmesriigi poliitilistel kaalutlustel; tagada, et ühinemiskriteeriumid ja toetus põhineksid saadud kogemustel, et vältida varem avastatud puudusi ja parandada ühinemisprotsessi;
j) lihtsustada läbirääkijariikide suhtes juba läbirääkimiste ajal tõhustatud metoodika rakendamist, kui nad otsustavad selles osaleda, saavutamaks tegelik ja püsiv vastavus ELi standarditele ja normidele;
k) suurendada poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid Lääne-Balkani riikidele ning parandada laienemisprotsessi ja ELi poliitiliste algatuste vahelist sidusust iga-aastaste piirkondlike kohtumiste kaudu Lääne-Balkani riikide juhtidega Euroopa Ülemkogu raames, tagada Lääne-Balkani riikide esindajate regulaarne osalemine Euroopa Ülemkogu kohtumistel, poliitika- ja julgeolekukomitees ning komisjoni töörühmades;
l) soodustada ühinevate riikide ühinemiseelset järkjärgulist lõimimist ELi protsesside, valdkondliku poliitika ja programmidega, sealhulgas ELi fondide sihtotstarbelise rahalise toetuse abil, et anda kodanikele, eeskätt lastele ja noortele tuntavat kasu ning suurendada ELi ühinemiseelset abi ja kohalolekut nendes riikides enne nende liikmeks saamist;
m) soodustada ja propageerida läbirääkijariikide parlamendiliikmete tihedamat kaasamist Euroopa Parlamendi töösse;
n) kaasata Lääne-Balkani riikide esindajad Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi, pöörates erilist tähelepanu noorte osalusele;
o) tugevdada eeltingimuste mehhanismi ja nõuda ühinemisprotsessi tagasipööratavust, kohaldades objektiivseid kriteeriume, kui on vaja otsustada, kas läbirääkimised tuleks peatada; tagada, et komisjon algatab need menetlused pärast põhjalikku hindamist ja reageeringuna liikmesriikide või Euroopa Parlamendi ettepanekule, märkides samas, et tasakaalustamatuse klausli ja tagasipööratavuse põhimõte on Serbia ja Montenegro praeguste läbirääkimisraamistike suhtes juba kohaldatav; tagada, et tingimuslikkuse ja peatamismehhanismiga kaasneks ELi institutsioonide poolne selge teabevahetus võimaliku peatamise üksikasjadest;
p) suurendada liikmesriikide omalust laienemisprotsessis, kaasates rohkem liikmesriikide eksperte õigusriigis ja muudes valdkondades ning kodanikuühiskonda ja inimõiguste kaitsjaid kohapeal, ning parandada üldise arengu mõõtmist, jätkates pikaajaliste objektiivsete standardite järgimist ja vältides ühinemisprotsessi tehniliste aspektide politiseerimist, tuginedes eelkõige Euroopa Nõukogu ja teiste standardeid kehtestavate organite järelevalvearuannetele ja soovitustele;
q) tunnistada, et Berliini protsess toetab ja täiendab ELi laienemispoliitikat ning seda ei saa pidada ühinemise alternatiiviks ega laienemise raames tehtud jõupingutuste kordamiseks;
r) tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine Albaania ja Põhja-Makedooniaga on liidu poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;
s) tunnistada, et Euroopa Ülemkogu suutmatus alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga 2018. aasta juunis, 2019. aasta juunis ja 2019. aasta oktoobris avaldas kahjulikku mõju ELi rollile selles piirkonnas ja avalikule arvamusele ELiga ühinemise küsimuses, saates Lääne-Balkani riikidele negatiivse sõnumi, ning tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine taastab protsessi usaldusväärsuse, nagu on soovitanud Euroopa Parlament ja komisjon;
t) kaotada Kosovo suhtes võimalikult kiiresti viisanõue, kuna kriteeriumid on alates 2018. aasta juulist täidetud;
u) suurendada läbirääkimiste dünaamilisust, et kiirendada Montenegro ja Serbia ühinemist;
v) seada demokraatia ja õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste ülimuslikkus taas laienemisprotsessi keskmesse, avades esimesena ja sulgedes viimasena kohtusüsteemi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud peatükid ning need, mis käsitlevad inimõiguste – sealhulgas vähemuste õiguste – ning meediavabaduse ja väljendusvabaduse austamist;
w) keskenduda institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisele, et suurendada hea valitsemistava läbipaistvust ja tõhusust kõigil tasanditel;
x) kasutada hiljutistest laienemistest, sealhulgas Kesk-Euroopa riikidest saadud kogemusi;
y) jätkata koostööd Lääne-Balkani riikidega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses;
z) tagada sihipärane keskendumine riigi suutlikkuse suurendamisele, kohtuotsuste elluviimisele, kohtureformidele ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele;
aa) nõuda siseriiklike ja rahvusvaheliste kohtuotsuste, sealhulgas konstitutsioonikohtute otsuste ning kõigi Euroopa Inimõiguste Kohtu, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) ja selle õigusjärglase, rahvusvaheliste kriminaalkohtute järeltegevuse mehhanismi (IRMCT) ning Kosovo erikodade ja eriprokuratuuri otsuste ning Euroopa Nõukogu järelevalveorganite, sealhulgas rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) soovituste austamist ja täielikku rakendamist;
ab) nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid täidaksid oma rahvusvahelist kohustust tegeleda sõjakuritegude eest vastutusele võtmisega ja kadunud isikute saatuse väljaselgitamisega, toetada täielikku koostööd IRMCT, Kosovo erikodade ja eriprokuratuuriga ning EJRK töö ja järelduste selgesõnalist toetamist, samuti selle töö ja pärandi edendamist ja levitamist kodanikele; mõista hukka kõik katsed ülistada sõjakurjategijaid ja eitada ajaloolisi fakte ning toetada sellega seoses piirkondlikku komisjoni, kelle ülesanne on teha kindlaks faktid kõigi endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (algatus RECOM);
ac) suurendada ELi osalemist lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamisel, heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö edendamisel (usalduse suurendamise ja vahendamismeetmete abil) ning nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid pühenduksid leppimisele ja sellele, et leida pikaajalistele vaidlustele rahumeelsed lahendused;
ad) tugevdada ühinemisprotsessi, et süvendada Lääne-Balkani riikide ja liikmesriikide rahvaste vahelist solidaarsust, austades samas nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone;
ae) tugevdada ja võimaluse korral suurendada ELi ja Lääne-Balkani riikide ühiseid pingutusi inimestevaheliste kontaktide ja vahetuste soodustamiseks, et luua elanikkonna seas üksteisest positiivne ettekujutus;
af) edendada võrdsete võimaluste loomist kaasavas poliitilises keskkonnas ja toetada kõigis Lääne-Balkani riikides jõupingutusi saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis; arendada kaasavat ja konstruktiivset parlamentaarset kultuuri ning tugevdada parlamentaarset kontrolli ja järelevalvet; edendada vastutustundlikku lähenemisviisi kodanike huvide esindamisele parlamentides, et edendada demokraatlikku kontrolli ja parandada õigusaktide kvaliteeti;
ag) võtta teadmiseks ja hõlbustada Euroopa Parlamendi ühinemisalast tööd ja demokraatiat toetavat tegevust, sealhulgas alaliste komisjonide ja delegatsioonide tegevust, ning kaasata parlamendi Lääne-Balkani riikidega tegelevad alalised raportöörid kontrolliprotsessi ja kohapeal;
ah) edendada valimisreforme, millega tagatakse kesk- ja kohalikul tasandil vabad, õiglased, konkurentsivõimelised ja läbipaistvad valimised, mis on vabad hirmutamisest ja väärinfo levitamise kampaaniatest, kooskõlas rahvusvaheliste normidega, sealhulgas erakondade rahastamise läbipaistvuse normidega ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonide soovitustega; võtta Veneetsia komisjoni arvamuste rakendamisele järelmeetmeid; aidata kaasa Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise programmidele piirkonnas;
ai) ergutada riikide parlamente kasutama Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise vahendeid, nagu Jean Monnet’ dialoog ja erakondadevaheline dialoog, et hõlbustada poliitilist tegevust parlamentaarse dialoogi valdkonnas ning suurendada aruandekohustust, järelevalvet, demokraatlikku kontrolli ja õigusloomealase töö kvaliteeti;
aj) tugevdada ja tihedalt kaasata kodanikuühiskonda kui asendamatut osalejat demokraatia tugevdamise, piirkondliku koostöö ja ühinemisega seotud reformide protsessis, keskendudes piirkonna euroopameelsetele ja demokraatiat toetavatele jõududele;
ak) tagada, et kandidaatriikide kodanikud ja ühiskonnad oleksid ühinemisprotsessiga tihedamalt seotud ja saaksid sellest rohkem kasu; toetada ja julgustada selles raamistikus eriti euroopameelseid ja demokraatiameelseid ühiskonnarühmi, seisukohti ja arvamusi;
al) tagada, et iga astutud samm hõlmaks põhjalikku ja terviklikku dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja noortega alates otsuste tegemise varasest etapist kuni rakendus- ja hindamisetapini, pöörates erilist tähelepanu sellele, et mitte toetada ega rahastada olemasolevaid Euroopa-vastaseid võimustruktuure või kahtlase demokraatliku mainega kohalikke struktuure, edendades seeläbi ELi väärtuste ja õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide loomist, mis on ELiga eduka ühinemise aluseks;
am) mõista karmilt hukka ajakirjanike ja meediaväljaannete vastased laimukampaaniad, ähvardamine ja hirmutamine ning nõuda selliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, tagades sellega ajakirjanikele turvalise keskkonna ning käsitledes samal ajal ka meediaomandi koondumise ja läbipaistmatuse ning meedia rahastamisele avaldatava poliitilise ja majandusliku surve küsimusi;
an) toetada ja tugevdada aktiivselt demokraatlikku, sõltumatut ja mitmekesist meediamaastikku, samuti meedia vastutust ja juhtimist;
ao) suurendada toetusmeetmeid, millega suurendatakse vastupanuvõimet väärinfole ja kahjulikele meediakampaaniatele, sealhulgas neile, mida viiakse läbi välismõjuga operatsioonidega, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja Lääne-Balkani riikide suveräänsust hübriidsõja abil;
ap) edendada ja aktiivselt toetada diskrimineerimisvastase poliitika rakendamist ning nõuda vihakuritegude eest vastutusele võtmist; ergutada kiiremaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas, võidelda diskrimineerimise vastu ja tagada etniliste, rahvus- ja usuvähemuste, puuetega inimeste, romade ning LGBTQI-inimeste sotsiaalne kaasamine, pöörates erilist tähelepanu lastele ning kehtestades kaasava poliitika kodanike põhiõiguste kaitsmiseks;
aq) nõuda õigusraamistiku tugevdamist, et ennetada naiste tapmist ning naiste- ja lastevastast vägivalda ja muid koduvägivalla liike ning selle vastu aktiivselt võidelda, tuletades muu hulgas meelde kohustusi, mis tulenevad Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist ning võttes vajalikke meetmeid nimetatud konventsiooni ratifitseerimiseks; tõkestada inimkaubandust ja selle vastu võidelda;
ar) tunnistada Lääne-Balkani riikide raskusi rände- ja pagulasvoogude haldamisel ning märkimisväärseid jõupingutusi, mida piirkond on teinud peavarju ja humanitaarabi pakkumiseks, eelkõige ELi toetusel; rakendada Lääne-Balkani riikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kokkuleppeid;
as) toonitada, kui oluline on Lääne-Balkani riikide panus Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisse, ning suurendada Euroopa toetust piirkonna piirihaldusele; tugevdada piirkonna varjupaigasüsteemi suutlikkust koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR);
at) rõhutada sotsiaalse mõõtme ja sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse otsustavat tähtsust ning selle võtmerolli ühinemisprotsessis;
au) keskenduda rohkem vaesuse kaotamisele, kodanikuühiskonna toetamisele ja tööõiguse valdkonnas võetud kohustuste täitmisele;
av) ergutada Lääne-Balkani riike tõstma oma töö- ja sotsiaalsete õiguste taset, edendama majanduskasvu ja rakendama ELi sotsiaalset õigustikku ning kaasama ELi partneritega peetavatesse läbirääkimistesse mitmesuguseid sidusrühmi, nagu ametiühinguid, kaubanduskodasid ja töötajatekodasid;
aw) võidelda ajude äravoolu vastu konkreetsete meetmetega, nagu kvaliteetsete ja kaasavate haridusreformide edendamine, eriti kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et tagada haridussektori parem vastavus tööturu vajadustele, mis aitab luua noortele pikas perspektiivis kestlikke töövõimalusi;
ax) toetada Euroopa Parlamendi noorte poliitiliste liidrite programmiga loodud piirkondliku dialoogiplatvormi „Lõhe ületamine“ pingutusi, mida tehakse, et kaotada lõhe Lääne-Balkani riikides noortepoliitika, noorte osaluse ja parlamendiliikmete vahel ning julgustada võtma meetmeid, millega soodustada piirkonna noorte osalemist poliitikas ja noortekeskse poliitika rakendamist;
ay) edendada noorte võimalusi teha vabatahtlikku tööd ja olla ühiskondlikult aktiivne ning investeerida rohkem piirkonna noortesse, suurendades ühinevate riikide osalemist olemasolevates liikuvusprogrammides, nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“ ning luues uusi piirkonnasisese liikuvuse programme;
az) tugevdada Euroopa Komisjoni sihtotstarbelise programmitöö kaudu koostööd teaduse, uuringute ja innovatsiooni valdkonnas;
ba) tõhusamalt abistada Lääne-Balkani riike, et parandada nende keskkonna-, energiatõhususe ja kliimaõigusakte ning tagada, et nad suudavad neid rakendada kooskõlas ELi standardite ja Pariisi kokkuleppega, sealhulgas täites kiiresti ja täiel määral energiaühenduse asutamislepingust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad liidu energiaalase õigustiku täielikku vastavusse viimist ja rakendamist;
bb) kutsuda ametiasutusi üles võtma kiireloomulisi meetmeid õhu- ja veesaaste seireks, leevendamiseks ja ärahoidmiseks; tagada keskkonnamõju strateegiline eelhindamine ja keskkonnamõju hindamine, et kindlustada kestlik hüdroenergia ja turismi areng, mis on tasakaalus looduskaitsealaste jõupingutustega;
bc) hõlbustada piirkondlikku energiaintegratsiooni, suurendades energiavarustuse allikate mitmekesistamist ja kindlust, ning tõhustada energiataristu ja digitaalvõrkude ühenduvust;
bd) õhutada vajalikku energiaalast üleminekut puhtamatele taastuvenergiaallikatele ning eemaldumist söest ja pruunsöest, mis põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ohte ja terviseriske kohalikule elanikkonnale ja naaberriikidele; kaasata ühinemisläbirääkimisi pidavad Lääne-Balkani riigid Euroopa rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku fondi protsessidesse;
be) tuletada meelde, et EL on piirkonna suurim välisinvestor, kes investeeris aastatel 2014–2018 välismaistesse otseinvesteeringutesse 12,7 miljardit eurot; kehtestada strateegiline majandus- ja investeerimiskava, et parandada kogu piirkonnas konkurentsivõimet, õigus- ja ettevõtluskeskkonda, VKEde olukorda ja kestlikku arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustustega, märkides samas, et kasv Lääne-Balkani riikides on aeglustumas pärast eelnevate aastate investeeringute lühiajalist elavnemist ning investeeringute ja ekspordi panus majanduskasvu on piirkonnas hääbumas;
bf) edendada ja tõhustada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku majandusintegratsiooni, võttes eeskujuks ELi õigustiku alusel välja töötatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) rakendamise, ning toetada aktiivselt ELi ja piirkonna majandusintegratsiooni, laiendades ELi poliitikat ja siseturgu eeltingimuste täitmise korral ka Lääne-Balkani riikidele;
bg) toetada algatusi, mis põhinevad Lääne-Balkani riikide peaministrite poolt 2017. aasta Trieste tippkohtumisel vastu võetud mitmeaastasel piirkondliku majanduspiirkonna tegevuskaval (MAP REA), mille neli sammast – kaubandus, investeeringud, liikuvus ja digitaalne integratsioon – on piirkonna majandusarengu ja ELiga kiirema lähenemise jaoks üliolulised;
bh) toetada Lääne-Balkani riikide koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu piirkondlik koostöönõukogu, piirkondlik noorte koostööamet, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Euroopa Investeerimispank (EIP);
bi) jätkata Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsesside lõpuleviimiseks vajaliku abi andmist ja toetamist võimalikult kiiresti, väljendades heameelt nende WTOga ühinemise taotluste üle, mis esitati vastavalt 1999. ja 2005. aastal, ning tuletades meelde WTOga ühinemise tähtsust kaubandusvõimaluste avamisel ja tuua kandidaatriigid ELiga ühinemisele lähemale;
bj) kaitsta liidu huve, leevendades negatiivset mõju, mida avaldavad Euraasia Majandusliiduga sõlmitud vabakaubanduslepingud, mille on allkirjastanud riigid, kes on esitanud taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks ning kellele on antud võimalus sõlmida Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, sealhulgas vaadates läbi sellistele riikidele antava abi määra;
bk) toetada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku koostööd taristu arendamise valdkonnas;
bl) seada piirkond ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegias esmatähtsale kohale, rõhutades piirkonna transporditaristu parendamise tähtsust ja eriti selle osa kaubanduse hõlbustamisel; toetada Euroopa raudtee- ja maanteekoridoride kiiret ehitamist kõigis Lääne-Balkani riikides; ergutab komisjoni kiirendama taristuinvesteeringute rahastamist;
bm) tuua piirkonna inimesed ja majandus ning EL üksteisele lähemale, kaasates Lääne-Balkani riigid TEN-T ja TEN-E võrku, ja pakkuda kvaliteetseid ja ohutuid transpordi- ja energiateenuseid ning parandades taristut ja ühenduvust nii piirkonna sees kui ka piirkonna ja ELi vahel, kooskõlas komisjoni ettepanekuga Lääne-Balkani riikide strateegilise majandus- ja investeerimiskava kohta;
bn) kiirendada Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava rakendamist, et tuua digiüleminekust saadav kasu kodanikeni; aidata piirkonna riikidel parandada idufirmade ja VKEde rahastamis- ja arenguvõimalusi;
bo) kehtestada prognoositav ajakava ja kiirendada piirkondliku rändluse vabatsooni rakendamist ning algatada ELiga peetava side tariifide edasine vähendamine, tuginedes suuremale füüsilisele ja digitaalsele piirkondlikule koostööle ja ühenduvusele;
bp) parandada liidu rahastamise järjepidevust, tõhusust, nähtavust ja läbipaistvust välistegevuse valdkonnas, edendades seeläbi liidu väärtusi, õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide ülesehitamist; viia IPA III rahastamine vajaduse korral kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega;
bq) tagada piisav, õiglane ja proportsionaalne tulemuspõhine ühinemiseelne abi, mis vastab abisaajate üleminekuvajadustele ja aitab neil täita ELiga ühinemisega seotud kohustusi; seada prioriteediks konkreetsed projektid, millest saavad kasu asjaomaste riikide elanikud, ning suurendada abisaajate suutlikkust abi vastu võtta;
br) kooskõlastada tihedamalt majanduse juhtimise küsimusi rahvusvaheliste finantsasutustega ja parandada vastastikust koostööd, et ühtlustada toetusalaseid jõupingutusi ja vältida rahastamise dubleerimist;
bs) tugevdada makromajandusliku finantsabi ja korruptsioonivastases võitluses tehtavate edusammude vahelist tingimuslikkust ning austada õigusriiki ja inimõigusi;
bt) vältida IPA kogurahastamise kärpeid, mis võiksid aeglustada ELiga seotud reforme ja vähendada liidu suutlikkust täita oma strateegilist eesmärki, milleks on läbirääkijariikide stabiliseerimine ja ümberkujundamine ning nende ettevalmistamine liikmesusega kaasnevateks kohustusteks, ning võiksid piirata võimet tegeleda mitmesuguste probleemidega, mis on seotud õigusriigi põhimõtte, leppimise, piirkondliku integratsiooni ja kliimamuutustega, jättes piirkonna kolmandatest riikidest osalejate suhtes veelgi vastuvõtlikumaks; tagada kodanikuühiskonna nõuetekohane ja järjepidev toetamine;
bu) tagada, et IPA III juhindub poliitilistest prioriteetidest, millel on konkreetsete projektide kaudu otsene mõju kodanike elule, ning et ühinemiseelset rahastamist eraldatakse tugevate tulemuslikkuse põhinäitajate alusel läbipaistval, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil, võttes arvesse abisaajariikide püüdlusi ja edu reformide elluviimisel;
bv) tugevdada tulemuspõhist lähenemisviisi peatamismehhanismi kaudu, tagades sidususe naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (NDICI); täiendada IPA III määrust reformitud ja parandatud strateegilise dialoogiga, mille käigus tagatakse Euroopa Parlamendi õigeaegne teavitamine ja temaga konsulteerimine;
bw) pidada kinni demokraatlikust vastutusest, tagades delegeeritud õigusaktide kaudu Euroopa Parlamendi täieliku kaasamise IPA III kujundamise, kavandamise, järelevalve ja strateegilise juhtimise kontrolli, järelevalvesse ja hindamisse;
bx) parandada selles piirkonnas ELi toetuse ja sellealase teabe üldist nähtavust, tugevdades liidu väärtuste strateegilist tutvustamist ja avalikku diplomaatiat, et teavitada liidu väärtustest ning rõhutada ELi rahastavate projektide ja programmide lisaväärtust; töötada koostöös Lääne-Balkani riikidega välja ühise kommunikatsioonistrateegia; kujundada jätkuvalt arusaama ühinemis- ja ühinemisprotsessi eelistest kogu Euroopa mandril;
by) nõuda läbirääkijariikide poliitika vastavusseviimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning ühise kaubanduspoliitikaga;
bz) kiita heaks Lääne-Balkani riikide koostöö ELiga ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel;
ca) mõista hukka kolmandate riikide tegevus, mille eesmärk on destabiliseerida ja kahjustada demokraatlikku valitsemistava Lääne-Balkani piirkonnas;
cb) jätkata koostööd hübriidohtude vallas, sealhulgas Venemaa propaganda vastu võitlemisel;
cc) tagada, et ELi ja Lääne-Balkani riikide 2020. aasta tippkohtumisel laienemisprotsessi hinnatakse, hinnatakse ümber ja antakse sellele uut hoogu ning antakse uus tõuge läbirääkijariikide üleminekuks;
cd) kiita heaks komisjoni esitatud uus metoodika protsessi õigeaegseks taaskäivitamiseks enne Lääne-Balkani riikide Zagrebi tippkohtumist ning läbirääkimiste alustamiseks Albaania ja Põhja-Makedooniaga;
ce) jätkata Lääne-Balkanil koostööd Ühendkuningriigiga, võttes arvesse Briti sidemeid kõnealuse piirkonnaga ja ühiseid eesmärke alates õigusriigi edendamisest, organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest kuni terrorismivastase võitluseni ning ÜJKP missioonide muude eesmärkide ja sihtideni;
cf) intensiivistada kõrgetasemelist poliitilist dialoogi ELi ja Lääne-Balkani korrapäraste tippkohtumiste kaudu;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja läbirääkijariikide valitsustele ja parlamentidele.
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI
David McALLISTER
Väliskomisjon
esimees
Teema: Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamus Lääne-Balkani riike käsitleva väliskomisjoni raporti kohta
Austatud härra McAllister
Käesolevas kirjas edastan Teile arvamuse, mille rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA-komisjon) nimel koostasin väliskomisjoni (AFET-komisjon) raporti „Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkani riike 2020. aasta tippkohtumise eel“ kohta.
INTA-komisjon pidi oma arvamuse üle hääletama märtsis, kuid COVID-19ga seotud erakorralistel asjaoludel on algselt kavandatud korralised koosolekud tühistatud. Praegu kättesaadava teabe kohaselt ei pruugi INTA-komisjonil olla võimalik ametliku arvamuse üle hääletada enne, kui AFET-komisjon kavatseb oma raporti vastu võtta, et tagada parlamendi õigeaegne panus tippkohtumise ettevalmistamisse.
Arvestades ühelt poolt väga piiratud koosolekuvõimalusi ja teiselt poolt AFET-komisjoni poliitilist eesõigust tagada parlamendi õigeaegne panus tippkohtumise ettevalmistamisse, leppisid INTA-komisjoni koordinaatorid oma 1. aprilli koosolekul kokku, et nad nõustuvad erandkorras INTA-komisjoni seisukoha esitamisega (fraktsioonide poolt kokku lepitud) AFET-komisjonile saadetud kirjas esitatud kompromissmuudatusettepanekute kujul, tingimusel et sellist kirja käsitletakse sisuliselt arvamusena ja võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Seetõttu palun Teil jagada käesolevat kirja raportööriga ja kaaluda lisatud muudatusettepanekuid kui INTA-komisjoni panust AFET-komisjoni raportisse Lääne-Balkani riikide kohta. Nendel erandlikel asjaoludel loodan, et käsitlete käesolevat kirja vastavalt oma komisjoni hääletusmenetluse käigus.
Lugupidamisega
Reinhard BÜTIKOFER
Cc: Bernd LANGE, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees
Tonino PICULA, väliskomisjoni esimees
Lisa: Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja vormis esitatud arvamus
Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkani riike 2020. aasta tippkohtumise eel
Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja vormis esitatud arvamus
(Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer)
1. rõhutab, et ELiga seotud reformide toetamine demokraatia, õigusriigi, sotsiaalse turumajanduse, majanduskoostöö, kaubanduse ja heanaaberlike suhete valdkonnas ning Lääne-Balkani riikidega ühinemisläbirääkimiste edukas alustamine, läbiviimine ja lõpuleviimine on üks ELi peamisi prioriteete selles piirkonnas; tuletab meelde, et rohelise kokkuleppe keskkonnaalased eesmärgid ja Euroopa ökoloogiline üleminek saavad olla täiesti tulemuslikud ainult siis, kui tõhusaid meetmeid võetakse ka kolmandates riikides, sealhulgas ELi lähinaabruses, ning kutsub ELi üles kasutama oma mõjuvõimu, teadmisi ja rahalisi vahendeid, et mobiliseerida Lääne-Balkani riigid sellega jätkusuutlikul arenguteel ühinema;
2. tuletab meelde, et EL on Lääne-Balkani riikide peamine kaubanduspartner ja kahepoolne kaubandus kahekordistus aastatel 2006–2016; märgib lisaks, et ELil on Lääne-Balkani riikidega pidevalt püsiv ja suur kaubandusbilansi ülejääk, mis moodustas 2018. aastal 9 miljardit eurot, ning see ülejääk on jätkunud ka 2019. aastal, mis on suuresti tingitud ELi ekspordi taastumisest ja ELi impordi aeglustumisest, nagu on märkinud ka Maailmapank oma uuringus „Usaldusväärsuse suurenemine“;
3. võtab arvesse Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud uut ühinemisläbirääkimiste metoodikat, milles kujutatakse ELi laienemispoliitikat kahesuunalise teena, kus mõlemad pooled peavad võetud kohustusi täitma, ning toetab komisjoni nii läbirääkimiste protsessis tehtud edusammude tunnustamisel kui ka läbirääkimiste taasalustamisel, kui oodatud reforme ei tehta; rõhutab, et läbirääkimiste kiirus peaks kajastama iga riigi tulemusi ja valmisolekut ning edusamme sisereformide valdkonnas;
4. kutsub Lääne-Balkani kandidaatriike üles täitma vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel kõiki stabiliseerimis- ja ühinemislepingutest tulenevaid kohustusi; samuti tuleks nende kaubanduspoliitikat kolmandate riikidega kujundada nende tulevast ELi liikmesust silmas pidades;
5. väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia WTO liikmeks astumise taotluste üle, mis esitati vastavalt 1999. ja 2005. aastal; tuletab meelde WTO liikmesuse tähtsust, et avada kaubandusvõimalusi ja tuua kandidaatriigid ELiga ühinemisele lähemale; kutsub ELi üles jätkama Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina toetamist ja neile vajaliku abi andmist nende WTOga ühinemise protsessis, et viia nende vastavad protsessid võimalikult kiiresti lõpule;
6. nõuab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja muude fondide suurendamist, et toetada reforme ja abi, mis on suunatud Lääne-Balkani ülejäänud riikidele; nõuab sellega seoses suuri integratsioonialaseid jõupingutusi ja projekte, näiteks sellistest fondidest nagu Lääne-Balkani fond, et toetada Lääne-Balkani riike õigusriigi, demokraatia, inimõiguste, korruptsioonivastase võitluse ning nende haldus- ja kohtute suutlikkuse tugevdamisel eesmärgiga suurendada majanduslikku konkurentsivõimet, eelarve tasakaalu ja struktuurireforme ning luua ettevõtjatele selles piirkonnas tegutsemiseks ja investeerimiseks stabiilsed tingimused; kutsub sellega seoses kandidaatriike üles ellu viima reforme, mis tagavad sammhaaval reeglitel põhineva majandussüsteemi, kus kõigil osalejatel on võrdsed võimalused, ning võtma vastu kodanike töö- ja sotsiaalseid õigusi käsitlevaid ELi standardeid;
7. tuletab Lääne-Balkani riikidele meelde piirkondliku majanduskoostöö, laiema turukeskkonna ja heanaaberlike suhete tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning Berliini protsessi raames koordineeritud piirkondlikud integratsioonialased jõupingutused, Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) raames tehtav majanduskoostöö, jätkuv töö ühendatust käsitleva tegevuskavaga ja edasine osalemine piirkonnas kaubanduspiirkonna loomisel; toetab algatusi, mis edendavad piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid ning viivad samal ajal riigid ELiga ühinemisele lähemale; rõhutab stabiilsuse ja heaolu tähtsust nii piirkonnas kui ka ELis; rõhutab, et kaubanduslikud vastumeetmed ja diplomaatilised algatused, mille eesmärk on naaberriiki mitte tunnustada, kahjustavad nii mõjutatud riikide piirkondade majanduslikku integratsiooni kui ka blokeerivad paljusid poliitilise dialoogi valdkondi;
8. tuletab meelde, et EL on piirkonna suurim välisinvestor, kes investeeris aastatel 2014–2018 välismaiste otseinvesteeringutena 12,7 miljardit eurot; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kehtestaks strateegilise majandus- ja investeerimiskava konkurentsivõime ja kestliku arengu parandamiseks kogu Lääne-Balkani piirkonnas, sest kasv Lääne-Balkani riikides aeglustub pärast eelmiste aastate investeeringute lühiajalist elavnemist ning investeeringute ja ekspordi panus majanduskasvu on piirkonnas hääbumas; rõhutab vajadust seada piirkond ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia raames esmatähtsale kohale; rõhutab piirkonna transporditaristu parendamise tähtsust ja eriti selle osa kaubanduse hõlbustamisel; toetab Euroopa raudtee- ja maanteekoridoride kiiret ehitamist kõigis Lääne-Balkani riikides; ergutab Euroopa Komisjoni kiirendama taristuinvesteeringute rahastamist;
9. nõuab, et komisjon annaks Lääne-Balkani riikidele, eelkõige erasektorile täiendavat tehnilist abi, et parandada välisinvesteeringute raamistikku, eelkõige prognoositavuse ja investorite kaitse valdkonnas, suurendades ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu ka tehnilise abi rahastamist;
10. kordab komisjonile esitatud üleskutset jälgida ELi poliitika, sealhulgas kaubanduspoliitika mõju VKEdele, sest neil on rahvusvahelises kaubanduses ülitähtis roll; oma suuruse ja piiratud ressursside tõttu mõjutavad halduskoormusest tulenevad kulud VKEsid ebaproportsionaalselt, mistõttu peaks ELi kaubanduspoliitika Lääne-Balkani riikide suhtes olema VKE-sõbralik, pakkudes kasutajasõbralikku, ajakohast ja praktilist teavet; kutsub komisjoni üles uurima suurema valdkondliku koostöö võimalusi, eriti VKEde investeeringute ja siseturu kapitalisatsiooni, hariduse ja teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise ning keskkonna- ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, et jagada teadmisi ja parimaid tavasid; rõhutab sellega seoses sihtotstarbeliste noorteprogrammide tähtsust piirkonnas, et parandada nende tööturu olukorda, luua inimväärseid töökohti ning toetada liikuvust ja tsüklilist rännet, mitte pöördumatut majanduslikku väljarännet;
11. rõhutab, et Lääne-Balkani riikide energeetikatööstust iseloomustavad endiselt vananenud taristu ning söe ja hüdroenergia suur ülekaal; nõuab tungivalt, et nii Lääne-Balkani riigid kui ka välisinvestorid, eelkõige Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning teised avaliku sektori finantseerimisasutused, näeksid energiasektori projektide valimisel vaeva kliimaeesmärkide ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks, et vähendada energiaostuvõimetust, suurendada energiatõhusust ja -julgeolekut, ning pööraksid erilist tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealade säilitamisele rahvusvaheliste konventsioonide alusel; nõuab kaitsealadele, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnakaitsele mõju avaldavate projektide keskkonnamõju hindamist ja neid käsitlevaid avalikke konsultatsioone, milles võetakse arvesse ka kohaliku kogukonna seisukohti.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
20.4.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
58 7 5 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Giorgos Georgiou, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Karol Karski, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Diana Riba i Giner, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Nikos Androulakis, Nicolas Bay |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
58 |
+ |
ECR |
Anna Fotyga, Karol Karski, Jacek Saryusz-Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski |
GUE/NGL |
Stelios Kouloglou, Manu Pindea, Idoia Villanueava Ruiz |
NI |
Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi |
PPE |
Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, David McAllister, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Gheorghe-Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko |
RENEW |
Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans |
S&D |
Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nikos Androulakis |
Verts/ALE |
Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Diana Riba i Giner, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Salima Yenbou |
7 |
– |
ECR |
Charlie Weimers |
ID |
Lars Patrick Berg, Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky, Nicolas Bay |
NI |
Kostas Papadakis |
5 |
0 |
GUE |
Giorgos Georgiou |
ID |
Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi |
PPE |
Antonio López-Istúriz White, Francisco José Millán Mon |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT C 47, 31.1.2020, lk 15.
- [2] CdR 2727/2019.
- [3] ELT C 265, 11.8.2017, lk 142.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0299.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0050.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.