<Date>{28/04/2020}28.4.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0093/2020</NoDocSe>
PDF 202kWORD 79k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>***I</RefProcLect>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse piirangute kehtestamise, andmete kogumise ja kontrollimeetmetega Läänemerel ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega</Titre>

<DocRef>(COM(2019)0564 – C9-0161/2019 – 2019/0246(COD))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Arvamuse koostaja: <Depute>Niclas Herbst</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse piirangute kehtestamise, andmete kogumise ja kontrollimeetmetega Läänemerel ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega

(COM(2019)0564 – C9-0161/2019 – 2019/0246(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0564),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0161/2019),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2020. aasta arvamust[1],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0093/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

<RepeatBlock-Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Pealkiri</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse piirangute kehtestamise, andmete kogumise ja kontrollimeetmetega Läänemerel ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses püügivõimsuse vähendamisega Läänemeres ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/11393 artikli 3 lõikes 3 on võetud kohustus rakendada kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist käsitlust, et viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju mere ökosüsteemile. Kava peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ4 artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/11393 artikli 3 lõikes 3 on võetud kohustus rakendada kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist käsitlust, et viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju mere ökosüsteemile. Kava peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ4 artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund. On oluline, et kava aitaks kaasa heas seisundis kalavarude saavutamisele, mis soodustab omakorda säästvat kalapüüki.

_________________

_________________

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 2 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2a) Selline suur toitainete kogus tuleneb muu hulgas ebapiisavalt rakendatud direktiividest, nagu nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ1b.

 

______________________

 

1a Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Läänemere idaosa tursa (Gadus morhua) varu vähenemine on olnud seotud kõnealuse olukorraga. ICESi andmetel kannatab varu jätkusuutmatult vähese biomassi tõttu, mis on tingitud kahaneva juurdekasvu, keskkonnategurite ja ökosüsteemi muutuste ühisest mõjust, mis põhjustab suurt looduslikku suremust (umbes kolm korda suurem kui kalastussuremus) ning ülemäärast kalastussuremust, võttes arvesse kalavarude seisundit. Kaubandusliku suurusega tursa biomass on praegu madalaimal tasemel alates 1950. aastatest. Lisaks jääb kudekarja biomass ICESi hinnangul keskpikas perspektiivis (2024) allapoole jätkusuutlikkuse piirmäära, isegi kui kalapüüki üldse ei toimu. ICESi 2020. aasta kalavarude nõuandes soovitatakse seega nullpüüki.

(3)  Läänemere tursa (Gadus morhua) varu vähenemine on olnud seotud kõnealuse olukorraga. ICESi andmetel kannatavad varud jätkusuutmatult vähese biomassi tõttu, mis on tingitud kahaneva juurdekasvu, keskkonnategurite, saakliikide vähesuse ja ökosüsteemi muutuste ühisest mõjust (näiteks hapnikupuudus, temperatuuri tõus või reostus), mis põhjustab suurt looduslikku suremust (umbes kolm korda suurem kui kalastussuremus) ning ülemäärast kalastussuremust, võttes arvesse kalavarude seisundit. Kaubandusliku suurusega tursa biomass on praegu madalaimal tasemel alates 1950. aastatest. Lisaks jääb Läänemere idaosa tursa kudekarja biomass ICESi hinnangul keskpikas perspektiivis (2024) allapoole jätkusuutlikkuse piirmäära, isegi kui kalapüüki üldse ei toimu, ning seega soovitatakse ICESI 2020. aasta kalavarude nõuandes nullpüüki.

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 3 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a) Läänemere kalavarude majandamises ei ole ka aktiivsed laevastikusegmendid tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega, nagu on osutatud komisjoni 7. juuni 2019. aasta teatises ühise kalanduspoliitika olukorra ja 2020. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjon võttis Läänemere idaosa tursa varude hindamise põhjal vastu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/12485, millega keelatakse kuni 31. detsembrini 2019 tursapüük ICESi alarajoonides 24–26.

(5) Komisjon võttis Läänemere idaosa tursa varude hindamise põhjal vastu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/12485, millega keelatakse kuni 31. detsembrini 2019 tursapüük ICESi alarajoonides 24–26. Sellel keelul on olnud Läänemere idaosale märkimisväärne mõju, eelkõige väikesemahulise kalapüügi sektorile. Keeld on mõjutanud ka Läänemere lääneosa kalandust.

__________________

__________________

5 Komisjoni 22. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1248, millega kehtestatakse meetmed, et leevendada tõsist ohtu Läänemere idaosa tursa (Gadus morhua) varude säilimisele (ELT L 195, 23.7.2019, lk 2).

5 Komisjoni 22. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1248, millega kehtestatakse meetmed, et leevendada tõsist ohtu Läänemere idaosa tursa (Gadus morhua) varude säilimisele (ELT L 195, 23.7.2019, lk 2).

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5a) Läänemere idaosa turska püüavad ka kolmandate riikide kalurid, mis mõjutab samuti liigi varusid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Nõukogu võttis 15. oktoobril 2019 vastu poliitilise kokkuleppe 2020. aasta kalapüügivõimaluste kohta Läänemeres. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt vähendatakse Läänemere idaosa tursapüügi võimalusi 2020. aastaks võrreldes 2019. aastaga vajalikul ja enneolematul määral (92 %) ning nähakse lubatud kogupüügi puhul ette üksnes kaaspüük. Selle varu sihtpüük ei ole seetõttu lubatud. Kuna ICESi alarajoonis 24 on peamiselt Läänemere idaosa tursk, on Läänemere lääneosa tursa lubatud kogupüügi kasutamine alarajoonis 24 piiratud samuti Läänemere idaosa tursa kaaspüügiga.

(6) Nõukogu võttis 15. oktoobril 2019 vastu poliitilise kokkuleppe 2020. aasta kalapüügivõimaluste kohta Läänemeres. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt vähendatakse Läänemere idaosa tursapüügi võimalusi 2020. aastaks võrreldes 2019. aastaga vajalikul ja enneolematul määral (92 %) ning nähakse lubatud kogupüügi puhul ette üksnes kaaspüük. Selle varu sihtpüük ei ole seetõttu lubatud. Teadusuuringute eesmärgil tehtav püük peab alati olema lubatud, et jälgida kalavarude biomassiga seotud suundumusi. Kuna ICESi alarajoonis 24 on peamiselt Läänemere idaosa tursk, on Läänemere lääneosa tursa lubatud kogupüügi kasutamine alarajoonis 24 piiratud samuti Läänemere idaosa tursa kaaspüügiga.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Seni Läänemere idaosa tursast sõltuvatel kalalaevastikel ei ole võimalik püüda alternatiivina teisi kalavarusid. Prognoositakse, et Läänemere idaosa tursa püügi lõpetamisest põhjustatud majandusliku kahju korvamine nõuaks alternatiivsete liikide lisapüüki ligikaudu 20 000 tonni ulatuses. Kuid nõukogu leppis kokku ka muude varude püügi ulatuslikus vähendamises, nimelt 65 % Läänemere lääneosa räime, 60 % Läänemere lääneosa tursa, 32 % atlandi merilesta, 27 % Botnia lahe räime ja 22 % kilu puhul.

(7) Seni Läänemere idaosa tursast sõltuvatel kalalaevastikel ei ole võimalik püüda alternatiivina teisi kalavarusid. Prognoositakse, et Läänemere idaosa tursa püügi lõpetamisest põhjustatud majandusliku kahju korvamine nõuaks alternatiivsete liikide lisapüüki ligikaudu 20 000 tonni ulatuses. Kuid nõukogu leppis kokku ka muude varude püügi ulatuslikus vähendamises, nimelt 65 % Läänemere lääneosa räime, 60 % Läänemere lääneosa tursa, 32 % atlandi merilesta, 27 % Botnia lahe räime ja 22 % kilu puhul. Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüüki vähendati märkimisväärselt kolmandat aastat järjest. Läänemere lääneosa tursa lubatud kogupüüki vähendati samuti oluliselt. Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime suhtes kohaldatakse seega samasuguse mõjuga vähendamisi nagu Läänemere idaosa tursa suhtes.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjoni analüüs näitab, et Läänemere idaosa tursast enim sõltuvad laevastikusegmendid hõlmavad rohkem kui 300 laeva, mis on peamiselt traalerid ja võrgulaevad Leedus, Lätis ja Poolas ning vähemal määral Taanis. Need laevastikusegmendid on suure sotsiaal-majandusliku tähtsusega, moodustades umbes 20–50 % vastavast riigi laevastikust Leedus, Lätis ja Poolas, väljendatuna täistööaja ekvivalentides. Vaid vähesed näivad olevat piisavalt vastupidavad, et elada üle lühiajaline – kuid mitte keskmise tähtajaga ega pikaajaline – püügikeeld. Ülejäänud on juba niigi kehvas olukorras, mida püügikeeld halvendab, või kaob nende kasumlikkus täielikult. Läänemere idaosa tursa kvoodi täituvus on juba aastaid olnud alla 60 %, vähenedes 2018. aastal veel 40 %ni ja 2019. aastal komisjoni erakorraliste meetmete alguseni juuli keskel veelgi rohkem (19 %), mis kajastab kõnealuse püügiliigiga seotud bioloogilist probleemi. Arvestades, et Läänemere idaosa tursavarud ei taastu eeldatavasti isegi keskpikas perspektiivis, esineb nende laevastikusegmentide puhul püsiv struktuurne tasakaalustamatus, mis seega õigustab laevastiku ümberkorraldamist.

(8) Analüüs näitab, et Läänemere idaosa tursast enim sõltuvad laevastikusegmendid hõlmavad rohkem kui 300 laeva, mis on peamiselt traalerid ja võrgulaevad Leedus, Lätis ja Poolas ning vähemal määral Taanis ja Saksamaal. Need laevastikusegmendid on suure sotsiaal-majandusliku tähtsusega, moodustades umbes 20–50 % vastavast riigi laevastikust Leedus, Lätis ja Poolas, väljendatuna täistööaja ekvivalentides. Vaid vähesed näivad olevat piisavalt vastupidavad, et elada üle lühiajaline – kuid mitte keskmise tähtajaga ega pikaajaline – püügikeeld. Ülejäänud on juba niigi kehvas olukorras, mida püügikeeld halvendab, või kaob nende kasumlikkus täielikult. Läänemere idaosa tursa kvoodi täituvus on juba aastaid olnud alla 60 %, vähenedes 2018. aastal veel 40 %ni ja 2019. aastal komisjoni erakorraliste meetmete alguseni juuli keskel veelgi rohkem (19 %), mis kajastab kõnealuse püügiliigiga seotud bioloogilist probleemi. Arvestades, et Läänemere tursavarud ei taastu eeldatavasti isegi keskpikas perspektiivis, esineb nende laevastikusegmentide puhul püsiv struktuurne tasakaalustamatus, mis seega õigustab laevastiku ümberkorraldamist.

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>11</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 11</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  ICESi nõuannete kohaselt, mis avaldati 29. mail 2019, püüti ligikaudu 70 % alarajoonides 24–28 püütud tursakogusest traaleritega, millele on paigaldatud 120 mm suurune Bacoma kaaspüügi pääsuaken või T90 võrgulina, ning 15 % turska lossiti nakkevõrkudega, mille võrgusilma suurus on vahemikus 110–156 mm. Neid kalastusviise käsitatakse üldiselt tursapüügil kasutatavatena ning nende minimaalne võrgusilma suurus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/12417. Teised kalastusviisid, mis on tursa lossimise mahu järgi esimese 15 seas, moodustasid igaüks vähem kui 5 % tursa lossimise kogumahust. Oluline on tagada, et Läänemere idaosa tursa püügiks kasutatavate laevastike võimsus ei suureneks ning püügi püsiv lõpetamine riiklike vahendite abil tooks kaasa laevastiku võimsuse tegeliku vähendamise. Nende kahe laevastikusegmendi püügivõimsuse ülemmäärana liikmesriikides tuleks kehtestada aktiivsete laevade tase kõige viimastel aastatel enne erakorraliste meetmete kohaldamist, st 2017. ja 2018. aastal, ning seda tuleks alandada, kui laevad on avaliku sektori toetusel laevastiku koosseisust välja arvatud, eesmärgiga taastada Läänemere idaosa tursavaru.

(11) Oluline on tagada, et Läänemere tursa püügiks kasutatavate laevastike võimsus ei suureneks ning püügi püsiv lõpetamine riiklike vahendite abil tooks kaasa laevastiku võimsuse tegeliku vähendamise. Nende laevastikusegmentide püügivõimsuse ülemmäär liikmesriikides tuleks viia allapoole kui aktiivsete laevade tase kahel aastal viiest, mis vahetult eelnesid erakorraliste meetmete kohaldamisele, st aastatel 2014–2018, ning seda tuleks alandada, kui laevad on avaliku sektori toetusel laevastiku koosseisust välja arvatud, eesmärgiga taastada Läänemere tursavarud.

___________

 

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

 

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>12</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 16</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et leevendada negatiivset majanduslikku mõju, mida põhjustab Läänemere erakordne ja püsiv keskkonnaseisund ning sellest tulenev kalapüügivõimaluste märgatav vähendamine, ning pidades silmas Läänemere mitmeaastases kavas sätestatud konkreetseid meetmeid, peaks olema kättesaadav riiklik toetus püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks kalalaevade lammutamise teel, et liikmesriigid saaksid saavutada oma määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 kohaste tegevuskavade eesmärgid ja vähendada Läänemere mitmeaastase kavaga hõlmatud kalapüügisegmentide kindlakstehtud struktuurset tasakaalustamatust. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta, et taaskehtestada toetus kalapüügi püsivaks lõpetamiseks laevadele, mis sõltuvad suurel määral Läänemere idaosa tursast.

(16) Selleks et leevendada väga kahjulikke sotsiaal-majanduslikke tagajärgi rannikukogukondadele ja kalandusettevõtjatele, mida põhjustab Läänemere püsiv ja negatiivne keskkonnaseisund ning sellest tulenev kalapüügivõimaluste märgatav vähendamine, ning pidades silmas Läänemere mitmeaastases kavas sätestatud konkreetseid meetmeid, peaks olema kättesaadav riiklik toetus püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks kalalaevade lammutamise teel, et liikmesriigid saaksid saavutada oma määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 kohaste tegevuskavade eesmärgid ja vähendada Läänemere mitmeaastase kavaga hõlmatud kalapüügisegmentide kindlakstehtud struktuurset tasakaalustamatust. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta, et taaskehtestada toetus kalapüügi püsivaks lõpetamiseks laevadele, mis sõltuvad suurel määral Läänemere tursast.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 17</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Selleks et tagada Läänemeres laevastiku struktuurse kohandamise kooskõla mitmeaastases majandamiskavas sätestatud kaitse-eesmärkidega, peaks toetus püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks selliste kalalaevade lammutamise kaudu, mis sõltuvad suurel määral Läänemere idaosa tursast, olema rangelt tingimuslik ning seotud selliste kohandamise eesmärkide saavutamisega ja vahenditega, mis on määratud tegevuskavades kindlaks tasakaalustamata segmentide kohta.

(17) Selleks et tagada Läänemeres laevastiku struktuurse kohandamise kooskõla mitmeaastases majandamiskavas sätestatud kaitse-eesmärkidega, peaks toetus püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks selliste kalalaevade lammutamise kaudu, mis sõltuvad suurel määral Läänemere idaosa ja lääneosa tursast, olema rangelt tingimuslik ning seotud selliste kohandamise eesmärkide saavutamisega ja vahenditega, mis on määratud tegevuskavades kindlaks tasakaalustamata segmentide kohta.

</Amend>

 

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>14</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 19 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19a) Määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 30 on sätestatud, et EMKF võib toetada investeeringuid, mis aitavad muuta kalurite sissetuleku mitmekesisemaks, arendades välja lisategevusi.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>15</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 21</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Pidades silmas liidu selliste kalalaevade halba majanduslikku olukorda, mis sõltuvad märkimisväärses ulatuses Läänemere idaosa tursast, ning vajadust tagada EMKFi alusel toetus nende laevade püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks, peeti asjakohaseks sätestada erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4,

(21) Pidades silmas liidu selliste kalalaevade halba majanduslikku olukorda, mis sõltuvad märkimisväärses ulatuses Läänemere idaosa tursast, ning vajadust tagada EMKFi alusel toetus nende laevade püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks, peeti asjakohaseks tegutseda võimalikult kiiresti, austades samal ajal kõigi liidu institutsioonide kõiki demokraatlikke õigusi.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>16</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) 2016/1139</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 8 a – pealkiri</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Läänemere idaosa tursa püügivõimsuse vähendamine

Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügivõimsuse vähendamine

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>17</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) 2016/1139</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 8 a – lõige 2</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõiget 1 kohaldatakse järgmiste kategooriate püügivahenditega varustatud laevade suhtes:

välja jäetud

(a) veetavad püünised, millel on vähemalt 120 mm suurused võrgusilmad T90 võrgulinast või vähemalt 105 mm suurused võrgusilmad, millele on paigaldatud 120 mm suurune Bacoma kaaspüügi pääsuaken;

 

(b) passiivvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm, kuid mitte üle 156 mm.

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>18</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) nr 508/2014</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. Artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

 

„Läänemere idaosa tursa puhul mõistetakse esimese lõigu punktides a ja b osutatud kahe viimase kalendriaasta all aastaid 2017 ja 2018.“

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>19</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) nr 508/2014</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 34 – lõige 4 – punkt b</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139* seoses laevadega, mille suhtes kohaldatakse Läänemere idaosa tursa kogu püügivõimsuse piirangut, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1139 artikli 8a lõikes 2.“

b) Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139* seoses laevadega, mis on tegelenud Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa või Läänemere lääneosa räime püügiga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1139 artiklis 8a.“

_____________________

_________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

</Amend>

</RepeatBlock-Amend>

 

SELETUSKIRI

Läänemere ökosüsteem on olnud aastakümneid ebakindlas seisus. Viimased teadusuuringud Läänemere seisundi kohta näitavad, et lisaks kalapüügile tekitavad muret ka paljud muud keskkonnategurid, näiteks hapnikupuudus, reostus, soojenemine, toidupuudus, parasiitide rohkus ja kiskjate arvukus.

 

Pärast seda, kui komisjon võttis 23. juulil 2019 vastu Läänemere idaosa tursa kohta erakorralised meetmed, mis mõjutavad otseselt kalapüügisektorit kogu Läänemere piirkonnas, kehtestas nõukogu 15. oktoobril 2019. aastal 2020. aastaks kvoodid, sealhulgas Läänemere lääneosa ja idaosa tursa ning lääneosa räime kohta. Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüüki vähendati oluliselt kolmandat aastat järjest ( (2018. aastal 39 %; 2019. aastal 48 %; 2020. aastal 65 %). Lääneosa tursa lubatud kogupüüki vähendati samuti märkimisväärselt (60 %) ja see on 2017.–2018. aasta tasemel, millele eelnes samuti oluline vähendamine – 2017. aastal 56 % ja 2016. aastal 20 %. Idaosa tursa kvoote vähendati 2020. aastaks eriti järsult. Siin otsustas nõukogu püügi praktiliselt keelustada, lubatud on ainult tursa kaaspüük.

 

Need erakorralised meetmed toovad seega kaasa laevastike liigse püügivõimsuse ja rasked sotsiaal-majanduslikud tagajärjed asjaomaste rannikukogukondade ja kalandusettevõtete jaoks kogu Läänemere piirkonnas. Kuna kalandussektori töötajad, keda piirangud negatiivselt mõjutavad, ei saa selle vastu ise midagi teha, on õige, kui EL võtab vajalikke meetmeid mõju leevendamiseks. Muu hulgas tuleks anda mittebürokraatlikku rahalist toetust, et leevendada asjaomaste laevastike püügivõimsuse piiramise finantsmõju (püsiv lõpetamine). Kui püügivõimsus ei ole püügivõimalustega tasakaalus, peavad liikmesriigid töötama välja riiklikud tegevuskavad ja neid ellu viima ning teavitama komisjoni asjade kulust vähemalt kord aastas. Täiendava kontrollimeetmena tuleks kehtima jätta määratud sadamate põhimõte ning selle võib tühistada alles siis, kui varud taastuvad.

 

Abi andmine alaliseks lõpetamiseks on eriolukorrast tingitud meede. See abi tehakse kättesaadavaks mittebürokraatlikult, paindlikult ja kiiresti, paigutades ümber EMKFi olemasolevaid vahendeid, mida kaasrahastatakse riikide tasandil. See hõlmab ka investeeringuid, et muuta kalurite sissetulekuallikaid mitmekesisemaks. Toetust, mida on varem antud püügitegevuse ajutiseks peatamiseks, ei arvestata püügitegevuse püsiva lõpetamise toetuse hulka. Need on kaks eri toetusvormi, mida ei arvestata koos.

 


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine selles osas, mis puudutab püügimahtude kehtestamist Läänemere idaosa tursale, andmete kogumist ja kontrollimeetmeid Läänemerel, ning määruse (EL) nr 508/2014 muutmine Läänemere idaosa turska püüdvate laevade püügitegevuse püsiva lõpetamise osas

Viited

COM(2019)0564 – C9-0161/2019 – 2019/0246(COD)

EP-le esitamise kuupäev

31.10.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

   istungil teada andmise kuupäev

PECH

13.11.2019

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

   istungil teada andmise kuupäev

EMPL

13.11.2019

REGI

13.11.2019

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

   otsuse kuupäev

EMPL

4.12.2019

REGI

5.12.2019

 

 

Raportöörid

   nimetamise kuupäev

Niclas Herbst

27.11.2019

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.11.2019

20.1.2020

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.4.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Fredrick Federley, Giuseppe Ferrandino, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivo Hristov, Petros Kokkalis, Elżbieta Rafalska, Annalisa Tardino

Esitamise kuupäev

29.4.2020

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ECR

Elżbieta Rafalska, Bert-Jan Ruissen

ID

Rosanna Conte, France Jamet, Annalisa Tardino

NI

Rosa D'Amato

PPE

François-Xavier Bellamy, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Renew

Izaskun Bilbao Barandica, Fredrick Federley, Søren Gade, Pierre Karleskind

Verts/ALE

Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

8

GUE/NGL

Anja Hazekamp, Petros Kokkalis

S&D

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Ivo Hristov, Predrag Fred Matić

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT C 106, 31.3.2020, lk 10.

Viimane päevakajastamine: 14. mai 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika