RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

11.5.2020 - (COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Elsi Katainen


Menetlus : 2019/0254(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0101/2020

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

(COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0581),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0162/2019),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ... arvamust[1],

 võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust[2],

 võttes arvesse kontrollikoja 26. veebruari 2020. aasta arvamust[3],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse regionaalarengukomisjoni arvamust,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

 võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0101/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Komisjon tegi ettepaneku muuta ÜPP tulemuspõhiseks (nn rakendamismudel). Uues õigusraamistikus peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Liikmesriigid peaksid koostama ÜPP strateegiakavad, mille peab heaks kiitma komisjon ja mida hakkavad rakendama liikmesriigid.

(2) Komisjon tegi ettepaneku muuta ÜPP tulemuspõhiseks (nn rakendamismudel). Uues õigusraamistikus peaks liit kehtestama poliitilised parameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded. On vaja tugevat liidu raamistikku, tagamaks et ÜPP jääb ühiseks poliitikaks ja et tagada võrdsed tingimused. Liikmesriikidel peab olema ka suurem vastutus seoses sellega, kuidas nad oma eesmärke täidavad ja sihte saavutavad. Liikmesriigid peaksid eelanalüüsile ja vajaduste hindamisele tuginedes koostama ÜPP strateegiakavad, mille peab heaks kiitma komisjon ja mida hakkavad rakendama liikmesriigid.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2a) Pidades silmas ÜPP järgmist reformi ja võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ sätestatud uusi ambitsioone, peaksid liikmesriigid veelgi edendama kehtivaid põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid ning kõiki muid vahendeid, mis võivad aidata põllumajandustootjatel liikuda ökoloogilise ülemineku suunas.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2b) Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks1a, pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamiseks reaalväärtuses sama suure summa eraldamist kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

 

__________________

 

1a P8_TA(2018)0449.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Paraku ei lepitud õigel ajal kokku seadusandlikku menetlust, mis oleks võimaldanud liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik vajalikud elemendid uue õigusraamistiku ja ÜPP strateegiakavade kohaldamiseks alates 1. jaanuarist 2021, nagu komisjon algselt soovitas.

(3) Paraku ei lepitud õigel ajal kokku seadusandlikku menetlust, mis oleks võimaldanud liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik vajalikud elemendid uue õigusraamistiku ja ÜPP strateegiakavade kohaldamiseks alates 1. jaanuarist 2021, nagu komisjon algselt soovitas. Selline viivitus tekitab põllumajandustootjate ja kogu põllumajandussektori jaoks ebakindlust ja riske. Selle ebakindluse leevendamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha kehtivate eeskirjade jätkuv kohaldamine ning katkematud maksed põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele ning tagada seega prognoositavus ja stabiilsus üleminekuperioodil kuni uue õigusraamistiku kohaldamise alguskuupäevani („üleminekuperiood“).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a) ÜPP kaudu põllumajandustootjatele antava toetuse järjepidevus ja prognoositavus on oluline põllumajandussektori stabiilsuse tagamiseks ning maapiirkondade ja regioonide elujõulisuse säilitamiseks ja aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et põllumajandustootjad ning teised toetusesaajad saaksid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2021. aastal toetust, peaks liit andma vastavalt kehtivale õigusraamistikule, mis hõlmab perioodi 2014–2020, toetust veel ühe aasta jooksul. Kehtiv õigusraamistik on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1303/2013,7 (EL) nr 1305/2013,8 (EL) nr 1306/2013,9 (EL) nr 1307/2013,10 (EL) nr 1308/2013,11 (EL) nr 228/201312 ja (EL) nr 229/201313. Selleks et hõlbustada üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2022, tuleks ette näha eeskirjad, millega reguleeritakse, kuidas integreerida teatav mitmeaastane toetus uude õigusraamistikku.

(4) Selleks et põllumajandustootjad ning teised toetusesaajad saaksid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2021. aastal ja vajaduse korral ka 2022. aastal toetust, peaks liit andma vastavalt kehtivale õigusraamistikule, mis hõlmab perioodi 2014–2020, toetust veel ühe või vajaduse korral kahe aasta jooksul. Liikmesriigid peaksid tagama põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele antava toetuse katkematu jätkumise üleminekuperioodi jooksul. Kehtiv õigusraamistik on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1303/20137, (EL) nr 1305/20138, (EL) nr 1306/20139, (EL) nr 1307/201310, (EL) nr 1308/201311, (EL) nr 228/201312 ja (EL) nr 229/201313. Selleks et hõlbustada üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, mis oli mõeldud hõlmama ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2022, tuleks ette näha eeskirjad, millega reguleeritakse, kuidas integreerida teatav mitmeaastane toetus uude õigusraamistikku.

__________________

__________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4a) Käesolev määrus peaks andma liikmesriikidele piisavalt aega, et koostada oma ÜPP riiklikud strateegiakavad ning valmistada ette haldusstruktuurid, mida on vaja uue õigusraamistiku edukaks rakendamiseks. See ei tohiks takistada liikmesriike esitamast oma riiklikke strateegiakavasid aegsasti. Kõik ÜPP strateegiakavad peaksid olema valmis pärast üleminekuperioodi lõppu jõustuma. See annaks põllumajandussektorile hädavajaliku stabiilsuse ja kindluse.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4b) Selleks et ÜPPd edukalt ajakohastada ja lihtsustada, peaksid liikmesriigid ja komisjon liikmesriikide ÜPP strateegiakavade koostamise käigus ulatuslikult konsulteerima põllumajandustootjate ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega – seda samuti selleks, et anda panus Euroopa rohelisse kokkuleppesse ja strateegiasse „Talust toidulauani“. Liikmesriikide ÜPP strateegiakavade koostamist tuleks hakata viivitamata ette valmistama, et tagada toetusesaajatele sujuv üleminek uuele programmitöö perioodile.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Kuna liit peaks 2021. aastal maaelu arengu toetamist jätkama, tuleks liikmesriikidele, kelle puhul on esinenud oht, et nad on rahalised vahendid ära kasutanud, kuid jätnud täitmata uued juriidilised kohustused vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013, anda võimalus pikendada oma maaelu arengu programme või teatavaid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetust saanud maaelu arengu programme kuni 31. detsembrini 2021 ning rahastada kõnealuseid pikendatud programme vastavast 2021. aastaks ette nähtud eelarveeraldisest. Pikendatud programmide eesmärk peaks olema säilitada keskkonna- ja kliimaeesmärkide üldine tase vähemalt samas mahus.

(5) Kuna liit peaks kogu üleminekuperioodi vältel maaelu arengu toetamist jätkama, tuleks liikmesriikidele, kelle puhul on esinenud oht, et nad on rahalised vahendid ära kasutanud, kuid jätnud täitmata uued juriidilised kohustused seoses mõnede või kõikide meetmetega ja neist tulenevate kuludega vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013, anda võimalus pikendada oma maaelu arengu programme või teatavaid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetust saanud maaelu arengu programme kogu üleminekuperioodiks ning rahastada kõnealuseid pikendatud programme vastavate aastate eelarveeraldisest. Pikendatud programmide eesmärk peaks olema säilitada keskkonna- ja kliimaeesmärkide üldine tase vähemalt samas mahus, mis tähendab, et EAFRD kulutused selle määruse artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele peaksid olema vähemalt samal protsentuaalsel tasemel.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kuna teatavatel liikmesriikidel võib olla varasematel aastatel liidu poolt eraldatud vahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus oma maaelu arengu programme või oma teatavaid piirkondlikke maaelu arengu programme mitte pikendada. Kõnealustel liikmesriikidel peaks nõukogu määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027]14 kohaselt olema võimalik kanda 2021. aastaks ette nähtud EAFRD eelarveeraldisi või EAFRD eelarveeraldiste osa, mis vastab maaelu arengu pikendamata regionaalprogrammidele, rahaeraldistesse aastateks 2022–2025.

(6) Kuna teatavatel liikmesriikidel võib olla varasematel aastatel liidu poolt eraldatud vahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus oma maaelu arengu programme või oma teatavaid piirkondlikke maaelu arengu programme mitte pikendada või täiendada ülejäänud vahendeid vastavalt vajadusele osaga üleminekuperioodi aastate eraldistest. Kõnealustel liikmesriikidel peaks nõukogu määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027]14 kohaselt olema võimalik kanda 2021. aastaks või vajaduse korral 2022. aastaks ette nähtud EAFRD eelarveeraldisi või EAFRD eelarveeraldiste osa, mida ei kasutatud maaelu arengu programmide pikendamiseks, programmitöö perioodi ülejäänud osa rahaeraldistesse.

__________________

__________________

14 Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus ELT L , , lk .

14 Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus ELT L , , lk .

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Selleks et komisjon saaks esitada vajaliku finantsplaneeringu ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud liidu toetuse iga-aastase jaotuse vastavad kohandused, peaksid liikmesriigid kohe pärast käesoleva määruse jõustumist teatama komisjonile, kas nad otsustavad oma maaelu arengu programme pikendada, ja piirkondlikud maaelu arengu programmid, mida nad kavatsevad pikendada, ning sellest tulenevalt, millist 2021. aasta eelarveeraldist ei tule järgnevatesse aastatesse üle kanda.

(7) Selleks et komisjon saaks esitada vajaliku finantsplaneeringu ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud liidu toetuse iga-aastase jaotuse vastavad kohandused, peaksid liikmesriigid kohe pärast käesoleva määruse jõustumist teatama komisjonile, kas nad otsustavad oma maaelu arengu programme pikendada, ja piirkondlikud maaelu arengu programmid, mida nad kavatsevad pikendada, ning kas nad kavatsevad neid rahastada osaliselt eelmisest eelarveeraldisest allesjäänud vahenditest, ning sellest tulenevalt, millist üleminekuperioodi jäävate aastate eelarveeraldist ei tule järgnevatesse aastatesse üle kanda.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud EAFRD ja mõne muu ühise raamistiku alusel tegutseva fondi suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad. Kõnealust määrust tuleks jätkuvalt kohaldada programmitöö perioodil 2014–2020 EAFRDst toetatavate programmide suhtes ja selliste EAFRDst toetatavate programmide suhtes, mille perioodi otsustavad liikmesriigid pikendada kuni 31. detsembrini 2021. Nende liikmesriikide puhul tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst programmiaastaks 2021 eraldatud toetuse rakendamisel.

(8) Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud EAFRD ja mõne muu ühise raamistiku alusel tegutseva fondi suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad. Kõnealust määrust tuleks jätkuvalt kohaldada programmitöö perioodil 2014–2020 EAFRDst toetatavate programmide suhtes ja selliste EAFRDst toetatavate programmide suhtes, mille perioodi otsustavad liikmesriigid pikendada kuni 31. detsembrini 2021 või vajaduse korral 31. detsembrini 2022. Nende liikmesriikide puhul tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst programmiaastaks 2021 või vajaduse korral programmiaastaks 2022 eraldatud toetuse rakendamisel.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1310/201315 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 807/201416 on ette nähtud, et selliste pikaajaliste kohustuste täitmise kulusid, mis on võetud vastavalt teatavatele määrustele, millega anti maaelu arengu toetust enne määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamist, tuleks programmitöö perioodil 2014–2020 kanda teatavatel tingimustel jätkuvalt EAFRD alt. Ka programmiaastal 2021 peaksid need kulud olema samadel tingimustel jätkuvalt rahastamiskõlblikud, seni kuni kestab nende vastav juriidiline kohustus. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks tuleks samuti selgitada, et juriidilised kohustused, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) nr 1305/2013 meetmetele, mille suhtes kohaldatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, peaksid kuuluma kõnealuse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alla ning nende juriidiliste kohustustega seotud maksed tuleb teha 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1310/201315 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 807/201416 on ette nähtud, et selliste pikaajaliste kohustuste täitmise kulusid, mis on võetud vastavalt teatavatele määrustele, millega anti maaelu arengu toetust enne määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamist, tuleks programmitöö perioodil 2014–2020 kanda teatavatel tingimustel jätkuvalt EAFRD alt. Ka programmiaastal 2021või vajaduse korral programmiaastal 2022 peaksid need kulud olema samadel tingimustel jätkuvalt rahastamiskõlblikud, seni kuni kestab nende vastav juriidiline kohustus. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks tuleks samuti selgitada, et juriidilised kohustused, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) nr 1305/2013 meetmetele, mille suhtes kohaldatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, peaksid kuuluma kõnealuse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alla ning nende juriidiliste kohustustega seotud maksed tuleb teha 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865).

16 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).

16 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Võttes arvesse, et ÜPP strateegiakavasid, mille liikmesriigid koostavad kooskõlas uue õigusraamistikuga, hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2022, tuleks sätestada üleminekueeskirjad, et reguleerida üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) .../...18 [ÜPP strateegiakava määrus].

(14) Võttes arvesse, et ÜPP strateegiakavasid, mille liikmesriigid koostavad kooskõlas uue õigusraamistikuga, hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 või vajaduse korral 1. jaanuarist 2023, tuleks sätestada üleminekueeskirjad, et reguleerida üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) .../...18 [ÜPP strateegiakava määrus]. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/201418a sätestatud Euroopa partnerluse käitumisjuhendis kehtestatud põhimõtete kohaselt peaksid liikmesriigid tagama piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas toetusesaajate osalemise üleminekumeetmete ja -programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise kõigis etappides.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [ÜPP strateegiakava] (ELT L …, …, lk …).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [ÜPP strateegiakava] (ELT L …, …, lk …).

 

18a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14a) Käesolevas määruses sätestatud üleminekueeskirjad peaksid võimaldama pikendada praegu kehtivaid meetmeid üleminekuperioodi kestuse ajaks. Üleminekuperioodil ja selleks, et näha nii palju kui võimalik ette ÜPP tulevase uuendatud õigusraamistiku rakendamist, peaksid liikmesriigid oma tulevaste ÜPP strateegiakavade ettevalmistamisel ja sellealastes konsultatsioonides keskenduma uutele ettenähtud vahenditele ja eelkõige uute sektorite võimalusele töötada välja rakenduskavasid.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjad ning artiklites 29–60 on sätestatud teatavad toetuskavad. Kõnealused toetuskavad tuleks integreerida liikmesriikide tulevastesse ÜPP strateegiakavadesse kui valdkondlikud sekkumised, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 39 punktides a–e. Selleks et tagada ühtsus, järjepidevus ja sujuv üleminek määruse (EL) nr 1308/2013 kohastelt toetuskavadelt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] kohastele sektoripõhistele sekkumisliikidele, on vaja kehtestada eeskirjad iga sellise toetuskava kestuse kohta, võttes arvesse kuupäeva, mil liikmesriikide tulevased ÜPP strateegiakavad hakkavad kehtima.

(16) Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud põllumajandusturgude ühise korralduse eeskirjad ning artiklites 29–60 on sätestatud teatavad toetuskavad. Kõnealused toetuskavad tuleks integreerida liikmesriikide tulevastesse ÜPP strateegiakavadesse kui valdkondlikud sekkumised, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 39 punktides a–e. Selleks et tagada ühtsus, järjepidevus ja sujuv üleminek määruse (EL) nr 1308/2013 kohastelt toetuskavadelt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] kohastele sektoripõhistele sekkumisliikidele, on vaja kehtestada eeskirjad iga sellise toetuskava kestuse kohta.

Selgitus

Et tagada tootjatele õiguskindlus, peaks olema võimalik säilitada kehtivad valdkondlikud programmid kuni algselt kavandatud lõpptähtajani.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetuskava puhul tuleks ajavahemikuks 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021 koostatud käimasolevaid tööprogramme pikendada 31. detsembrini 2021. Puu- ja köögiviljasektori toetuskavade puhul tuleks kehtestada eeskirjad rakenduskavade muutmise või asendamise kohta.

(17) Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetuskava puhul tuleks ajavahemikuks 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021 koostatud käimasolevaid tööprogramme pikendada kuni üleminekuperioodi lõpuni. Puu- ja köögiviljasektori toetuskavade puhul tuleks kehtestada eeskirjad rakenduskavade muutmise või asendamise kohta. Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonidel peaks samuti olema võimalus jätkata rakenduskava kuni selle lõppemiseni.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Veini- ja mesindussektori toetuskavade järjepidevuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad jätkata kõnealuste toetuskavade rakendamist kuni asjaomaste programmitöö perioodide lõpuni. Osutatud perioodi puhul tuleks määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt kantud kulude ja tehtud maksete suhtes jätkata määruse (EL) nr 1308/2013 teatavate sätete kohaldamist pärast 31. detsembrit 2021 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni.

(18) Puu- ja köögivilja-, veini- ja mesindussektori toetuskavade järjepidevuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad jätkata kõnealuste toetuskavade rakendamist kuni asjaomaste programmitöö perioodide lõpuni. Osutatud perioodi puhul tuleks määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt kantud kulude ja tehtud maksete suhtes jätkata määruse (EL) nr 1308/2013 teatavate sätete kohaldamist pärast 31. detsembrit 2021 ja kuni kõnealuste toetuskavade ja rakenduskavade lõpuni.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et piirata olulisel määral maaelu arengu programmitöö perioodi kulukohustuste ülekandmist ÜPP strateegiakavasse, peaks uute mitmeaastaste kulukohustuste kestus seoses põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme, mahepõllumajanduse ja metsakeskkonnaga piirduma maksimaalselt kolme aastaga. Kehtivate kohustuste pikendamine peaks piirduma ühe aastaga.

(19) Selleks et piirata olulisel määral maaelu arengu programmitöö perioodi kulukohustuste ülekandmist ÜPP strateegiakavasse, peaks uute mitmeaastaste kulukohustuste kestus seoses põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme, mahepõllumajanduse ja loomade heaoluga piirduma üldjuhul maksimaalselt viie aastaga. Kui määrust (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] kohaldama hakatakse, tuleks neid kohustusi käsitlevaid eeskirju kohandada vastavalt kõnealusele määrusele. Kehtivate kohustuste pikendamine peaks piirduma ühe aastaga.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) EAFRD peaks suutma toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut vastavalt määruses (EL) XXXX/XXXX [uus ühissätete määrus] sätestatud uutele eeskirjadele. Selleks et kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul ei jääks vahendid 2021. programmiaastal kasutamata, peaksid liikmesriigid, kes otsustavad pikendada oma maaelu arengu programme kuni 31. detsembrini 2021 ja kes kasutavad ka võimalust kanda summasid otsetoetuste alt maaelu arengu alla, saama kohaldada kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks antavat 5 % suurust miinimumeraldist üksnes EAFRDst maaelu arenguks antava toetuse suhtes, mida on pikendatud kuni 31. detsembrini 2021 ja mis on arvutatud enne otsetoetuste summade ülekandmist.

(20) EAFRD peaks suutma toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut vastavalt määruses (EL) XXXX/XXXX [uus ühissätete määrus] sätestatud uutele eeskirjadele. Selleks et kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul ei jääks vahendid programmiaastal 2021 või vajaduse korral 2022 kasutamata, peaksid liikmesriigid, kes otsustavad pikendada oma maaelu arengu programme ja kes kasutavad ka võimalust kanda summasid otsetoetuste alt maaelu arengu alla, saama kohaldada kogukonna juhitud kohaliku arengu jaoks antavat 5 % suurust miinimumeraldist üksnes EAFRDst maaelu arenguks antava toetuse suhtes, mida on pikendatud kuni 31. detsembrini 2021 või vajaduse korral 31. detsembrini 2022 ja mis on arvutatud enne otsetoetuste summade ülekandmist.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et tagada järjepidevus üleminekuperioodil, tuleks põllumajandussektori kriisireserv säilitada 2021. aastaks ja lisada asjakohane summa 2021. aasta reservi.

(21) Selleks et tagada järjepidevus üleminekuperioodil, tuleks põllumajandussektori kriisireserv säilitada 2021. ja vajaduse korral 2022. aastaks ja lisada asjakohane summa 2021. ja vajaduse korral 2022. aasta reservi.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) EAFRDst eelrahastamise puhul tuleks täpsustada, et kui liikmesriigid otsustavad pikendada ajavahemikku 2014–2020 kuni 31. detsembrini 2021, ei tohiks see kaasa tuua asjaomaste programmide puhul eelrahastamist.

(22) EAFRDst eelrahastamise puhul tuleks täpsustada, et kui liikmesriigid otsustavad pikendada ajavahemikku 2014–2020 kuni 31. detsembrini 2021 või vajaduse korral 31. detsembrini 2022, ei tohiks see kaasa tuua asjaomaste programmide puhul eelrahastamist.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 kohaselt on liikmesriikidel praegu kohustus teatada aastatel 2015–2020 oma otsustest ning hinnangulistest summadest, mis saadakse, kui asjaomase kalendriaasta kohta põllumajandustootjale antavate otsetoetuste summat vähendatakse summa osast, mis ületab 150 000 eurot. Olemasoleva süsteemi jätkumise tagamiseks peaksid liikmesriigid teatama ka oma otsused ja vähendamisest tekkivad hinnangulised summad 2021. kalendriaastal.

(23) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 kohaselt on liikmesriikidel praegu kohustus teatada üksnes aastatel 2015–2020 oma otsustest ning hinnangulistest summadest, mis saadakse, kui asjaomase kalendriaasta kohta põllumajandustootjale antavate otsetoetuste summat vähendatakse summa osast, mis ületab 150 000 eurot. Olemasoleva süsteemi jätkumise tagamiseks peaksid liikmesriigid teatama ka oma otsused ja vähendamisest tekkivad hinnangulised summad 2021. ja vajaduse korral 2022. kalendriaastal.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid kalendriaastate 2014–2020 puhul paigutada rahalisi vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu vahel ümber. Tagamaks, et liikmesriigid võivad säilitada oma strateegia, peaks kahe samba vahelist paindlikkust olema võimalik kasutada ka 2021. kalendriaastal (st 2022. eelarveaastal).

(24) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid kalendriaastate 2014–2020 puhul paigutada rahalisi vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu vahel ümber. Tagamaks, et liikmesriigid võivad säilitada oma strateegia, peaks kahe samba vahelist paindlikkust olema võimalik kasutada ka 2021. kalendriaastal (st eelarveaastal 2022) ja vajaduse korral 2022. kalendriaastal (st eelarveaastal 2023).

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Selleks et komisjon saaks kehtestada eelarve ülemmäärad vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõikele 1, artikli 36 lõikele 4, artikli 42 lõikele 2, artikli 47 lõikele 3, artikli 49 lõikele 2, artikli 51 lõikele 4 ja artikli 53 lõikele 7, on vaja, et liikmesriigid teataksid oma otsused 2021. kalendriaasta kavaga seotud rahaeraldiste kohta hiljemalt 1. augustiks 2020.

(25) Selleks et komisjon saaks kehtestada eelarve ülemmäärad vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõikele 1, artikli 36 lõikele 4, artikli 42 lõikele 2, artikli 47 lõikele 3, artikli 49 lõikele 2, artikli 51 lõikele 4 ja artikli 53 lõikele 7, on vaja, et liikmesriigid teataksid oma otsused 2021. kalendriaasta kavaga seotud rahaeraldiste kohta hiljemalt 1. augustiks 2020 ja vajaduse korral oma otsused 2022. kalendriaasta kavaga seotud rahaeraldiste kohta hiljemalt 1. augustiks 2021.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25a) Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata riikliku üleminekutoetuse kasutamist käesoleva määruse kohaldamisaja jooksul. Selleks et vähendada liikmesriikides põllumajandustootjate vahel esinevaid konkurentsierinevusi, mis on tingitud hektari kohta makstava toetuse erinevustest, peaksid liikmesriigid säilitama üleminekuperioodi ajaks riikliku üleminekutoetuse.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga teatasid liikmesriigid 2014. aastal oma 2020. kalendriaastani kehtivad otsused selle kohta, kuidas jaotada põhitoetuskava iga-aastast riiklikku ülemmäära piirkondade vahel ning võimalikud iga-aastased järkjärgulised muudatused määrusega (EL) nr 1307/2013 hõlmatud perioodil. On vaja, et liikmesriigid teataksid sellistest otsustest ka 2021. kalendriaastal.

(27) Kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga teatasid liikmesriigid 2014. aastal oma 2020. kalendriaastani kehtivad otsused selle kohta, kuidas jaotada põhitoetuskava iga-aastast riiklikku ülemmäära piirkondade vahel ning võimalikud iga-aastased järkjärgulised muudatused määrusega (EL) nr 1307/2013 hõlmatud perioodil. On vaja, et liikmesriigid teataksid sellistest otsustest ka 2021. kalendriaastal ja vajaduse korral 2022. kalendriaastal.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Peamine protsess, mille abil põllumajandustootjate vahelise otsese sissetulekutoetuse võrdsemat jaotamist saavutada, on sisemine lähenemismehhanism. Varasemast olukorrast tulenevaid individuaalseid erinevusi on üha raskem põhjendada. Määruse (EL) nr 1307/2013 kohane sisemise lähenemise põhimudel seisneb selles, et liikmesriigid kohaldavad alates 2015. aastast kõigi riikliku või piirkondliku tasandi toetusõiguste suhtes ühtset kindlat määra. Selleks et tagada sujuvam üleminek ühtsele väärtusele, sätestati erand, mis võimaldab liikmesriikidel aastatel 2015–2019 diferentseerida toetusõiguste väärtusi osalise lähenemise alusel, seda erandit nimetatakse ka „tunneli mudeliks“. Mõned liikmesriigid on erandit kasutanud. Et jätkata protsessi otsetoetuste võrdsemaks jaotamiseks, võivad liikmesriigid pärast 2019. aastat liikuda edasi riikliku või piirkondliku keskmise suunas, selle asemel et saavutada ühtne kindel määr või hoida toetusõiguste väärtus 2019. aasta tasemel. Nad peaksid teatama igal aastal oma otsuse järgmise aasta kohta.

(28) Peamine protsess, mille abil põllumajandustootjate vahelise otsese sissetulekutoetuse võrdsemat jaotamist saavutada, on sisemine lähenemismehhanism. Varasemast olukorrast tulenevaid individuaalseid erinevusi on üha raskem põhjendada. Määruse (EL) nr 1307/2013 kohane sisemise lähenemise põhimudel seisneb selles, et liikmesriigid kohaldavad alates 2015. aastast kõigi riikliku või piirkondliku tasandi toetusõiguste suhtes ühtset kindlat määra. Selleks et tagada sujuvam üleminek ühtsele väärtusele, sätestati erand, mis võimaldab liikmesriikidel aastatel 2015–2019 diferentseerida toetusõiguste väärtusi osalise lähenemise alusel, seda erandit nimetatakse ka „tunneli mudeliks“. Mõned liikmesriigid on erandit kasutanud. Et jätkata protsessi otsetoetuste võrdsemaks jaotamiseks, peaksid liikmesriigid pärast 2019. aastat liikuma edasi riikliku või piirkondliku keskmise suunas, selle asemel et saavutada ühtne kindel määr. Nad peaksid teatama igal aastal oma otsuse järgmise aasta kohta.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 30 on ette nähtud, et reservist jaotatud toetusõiguste väärtust tuleb igal aastal järk-järgult muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas sätestatud riikliku ülemmäära iga-aastaseid tasemeid, mis kajastavad reservi mitmeaastast haldamist. Neid eeskirju tuleks kohandada nii, et võtta arvesse võimalust muuta nii kõigi jaotatud toetusõiguste kui ka reservi väärtust, et kohanduda kõnealuse II lisa summa muutmisega kahe aasta jooksul. Lisaks rakendatakse liikmesriikides, kus ei saavutatud 2019. aastaks kindlat määra, sisemist ühtlustamist igal aastal. Kalendriaastate 2020 ja 2021 puhul tuleb õiguste eraldamise aastal kindlaks määrata ainult jooksva aasta toetusõiguse väärtus. Vastaval aastal reservist jaotatavate toetusõiguste ühikuväärtus tuleks arvutada pärast reservi võimalikku kohandamist vastavalt kõnealuse määruse artikli 22 lõikele 5. Igal järgneval aastal tuleks reservist jaotatavate toetusõiguste väärtust kohandada vastavalt artikli 22 lõikele 5.

(29) Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 30 on ette nähtud, et reservist jaotatud toetusõiguste väärtust tuleb igal aastal järk-järgult muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas sätestatud riikliku ülemmäära iga-aastaseid tasemeid, mis kajastavad reservi mitmeaastast haldamist. Neid eeskirju tuleks kohandada nii, et võtta arvesse võimalust muuta nii kõigi jaotatud toetusõiguste kui ka reservi väärtust, et kohanduda kõnealuse II lisa summa muutmisega kahe aasta jooksul. Lisaks rakendatakse liikmesriikides, kus ei saavutatud 2019. aastaks kindlat määra, sisemist ühtlustamist igal aastal. Kalendriaastate 2020 ja 2021 ning vajaduse korral kalendriaasta 2022 puhul tuleb õiguste eraldamise aastal kindlaks määrata ainult jooksva aasta toetusõiguse väärtus. Vastaval aastal reservist jaotatavate toetusõiguste ühikuväärtus tuleks arvutada pärast reservi võimalikku kohandamist vastavalt kõnealuse määruse artikli 22 lõikele 5. Igal järgneval aastal tuleks reservist jaotatavate toetusõiguste väärtust kohandada vastavalt artikli 22 lõikele 5.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 36 on sätestatud ühtse pindalatoetuse kava (SAPS) kohaldamine kuni 31. detsembrini 2020. ÜPP strateegiakava määrusega (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] lubatakse liikmesriikidel kohaldada põhilist sissetulekutoetust samadel tingimustel, st arvestamata varasematel võrdlusalustel põhinevat toetusõiguste jaotust. Seetõttu on asjakohane lubada pikendada ühtse pindalatoetuse kava 2021. aastal.

(30) Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 36 on sätestatud ühtse pindalatoetuse kava (SAPS) kohaldamine kuni 31. detsembrini 2020. ÜPP strateegiakava määrusega (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] lubatakse liikmesriikidel kohaldada põhilist sissetulekutoetust samadel tingimustel, st arvestamata varasematel võrdlusalustel põhinevat toetusõiguste jaotust. Seetõttu on asjakohane lubada pikendada ühtse pindalatoetuse kava 2021. aastal ja vajaduse korral 2022. aastal.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Lisaks tuleks määruste (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2021 kooskõlas määrusega (EL).../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027],

(34) Määrustes (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 sätestatud rahaeraldisi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021 kooskõlas määrusega (EL).../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027].

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34a) Oma väga väikese pindala ja saarelise asendi tõttu on ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade kohalikud turud eriti tundlikud hinnakõikumiste suhtes, mis on seotud impordivoogudega ülejäänud liidust või kolmandatest riikidest. Seetõttu võtavad tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis on tunnustatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 alusel, eriti loomakasvatussektoris, kollektiivmeetmeid, eelkõige andmete kogumise ja teabe levitamise meetmeid, mille eesmärk on tagada, et kohalik tootmine jääks kõnealusel kohalikul turul konkurentsivõimeliseks. Sel eesmärgil on hoolimata ELi toimimise lepingu artiklitest 28, 29 ja 110 ning ilma, et see piiraks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 164 ja 165 kohaldamist, asjakohane lubada asjaomasel liikmesriigil laiendatud tootmisharudevaheliste kokkulepete raames ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist nõuda, et kõnealusel kohalikul turul osalevad, kuid tootmisharudevahelisse organisatsiooni mittekuuluvad üksikettevõtjad ja ettevõtjate rühmad, olenemata nende päritolust, maksaksid sellele organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, sealhulgas juhul, kui nendest osalustasudest saadud tulust rahastatakse üksnes kohaliku tootmise säilitamiseks võetavaid meetmeid või kui osalustasusid nõutakse mõnes muus turustusprotsessi etapis.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34b) Oma geograafilise asukoha, eelkõige kauguse, saarelise asendi, väikese pindala ning raskete looduslike olude ja kliimatingimuste tõttu seisavad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad silmitsi spetsiifiliste sotsiaal-majanduslike probleemidega, mis on seotud tarbimise või põllumajandusliku tootmise seisukohast oluliste toiduainete ja põllumajandustoodete tarnimisega. Nimetatud artiklis sätestatud erilisest asukohast tingitud raskuste kõrvaldamiseks mõeldud erimeetmed põllumajandusvaldkonnas kehtestati määruses (EL) nr 228/2013. Järjepidevuse põhimõtte järgimiseks pooldatakse käesolevas määruses eelarve säilitamist üleminekuperioodi jooksul. Kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI) kava puhul ja põllumajanduse erimeetmete puhul Egeuse mere väikesaarte jaoks on asjakohane taastada rahaeraldised nende praegusel tasemel, nagu on sätestatud määrustes (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34c) Juhul kui ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), ning sellega seotud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (ÜPP strateegiakava määrus) ei ole 30. oktoobriks 2020 vastu võetud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, tuleks käesolevas määruses algselt kavandatud üleminekuperioodi, mis lõpeb 31. detsembril 2021. aastal, pikendada viimase abinõuna veel ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2022. Sellisel juhul peaksid algse üleminekuperioodi suhtes kohaldatavad üleminekueeskirjad ja -tingimused kehtima jätkuvalt ka pikendatud üleminekuperioodi jooksul ning eelarveeraldisi ja kohaldatavaid ajakavasid tuleks sellele vastavalt kohandada. See peaks andma piisava stiimuli ning võimaldama Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta edukalt vastu ÜPP uue õigusraamistiku, tagades samal ajal toetusesaajatele vajaliku stabiilsuse.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -1

 

Üleminekuperiood

 

1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „üleminekuperiood“ ajavahemikku, mis algab 1. jaanuaril 2021 ja lõpeb 31. detsembril 2021.

 

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja ainult juhul, kui ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, ei ole 30. oktoobriks 2020 vastu võetud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, pikendatakse käesoleva määruse kohast üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2022.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I jaotis – I peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamise jätkamine programmiaastal 2021 ning teatavate määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1310/2013 kohaste perioodide pikendamine

Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamise jätkamine üleminekuperioodil ning teatavate määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1310/2013 kohaste perioodide pikendamine

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul võivad liikmesriigid, kus rahaliste vahendite puudumise tõttu ei pruugi olla võimalik võtta määruse (EL) nr 1305/2013 kohaseid uusi juriidilisi kohustusi, pikendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2021.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul võivad liikmesriigid, kus rahaliste vahendite puudumise tõttu ei pruugi olla võimalik võtta määruse (EL) nr 1305/2013 kohaseid uusi juriidilisi kohustusi, pikendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud ajavahemikku käesoleva määruse artiklis -1 osutatud üleminekuperioodini.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada esimeses lõigus pakutud võimalust, võivad kompenseerida EAFRD kogueraldise vähendamise järgmisel mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, suurendades vastavalt oma riiklikku kaasrahastamist.

Selgitus

Praeguste ÜPP eeskirjade jätkamiseks peab liikmesriikidel olema võimalik oma kaasrahastamist suurendada. Komisjoni sooviga vähendada mitmeaastases finantsraamistikus EAFRD eraldisi ei saa nõustuda. Praegused maaelu arengu programmid peavad jätkuma, ilma et kärbitaks eraldisi põllumajandustootjatele ja toetusesaajatele. See võimaldaks liikmesriikidel säilitada keskkonnameetmed vähemalt praegusel tasemel, nagu komisjon on soovitanud, ning võimaldaks nii liikmesriikidel kui ka põllumajandustootjatel oma programme vastavalt keskkonnaprobleemidele kohandada või laiendada.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada esimese lõiguga ette nähtud võimalust, teatavad oma otsuse komisjonile kümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui liikmesriigid on esitanud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 6 kohaselt piirkondlike programmide kogumi, peab kõnealune teade sisaldama ka teavet selle kohta, milliseid piirkondlikke programme tuleb pikendada, ja vastavat eelarveeraldist 2021. aasta lõikes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada esimese lõiguga ette nähtud võimalust, teatavad oma otsuse komisjonile kahe nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui liikmesriigid on esitanud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 6 kohaselt piirkondlike programmide kogumi, peab kõnealune teade sisaldama ka teavet selle kohta, milliseid piirkondlikke programme tuleb pikendada, ja vastavat eelarveeraldist 2021. aasta lõikes ning käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2022. aasta lõikes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui komisjon leiab, et esimese lõigu kohase tähtaja pikendamine ei ole õigustatud, teatab ta sellest liikmesriigile kuue nädala jooksul pärast teises lõigus osutatud teate saamist.

Kui komisjon leiab, et esimese lõigu kohase tähtaja pikendamine ei ole õigustatud, teatab ta sellest liikmesriigile nelja nädala jooksul pärast teises lõigus osutatud teate saamist. Komisjon lähtub pikendamise taotluse hindamisel määruse (EL) nr 1305/2013 kohastest selgetest ja objektiivsetest kriteeriumidest, mis edastatakse ka asjaomasele liikmesriigile. Komisjon esitab asjaomasele liikmesriigile pikendamisest keeldumise põhjused ning võimaluse korral konkreetsed soovitused teate parandamiseks, et seda saaks kohaldada. Asjaomane liikmesriik võib nelja nädala jooksul pärast komisjonilt selliste soovituste saamist esitada ajakohastatud teate, milles selgitatakse, kuidas ta kavatseb rakendada komisjoni soovitusi pikendamise kohaldamiseks.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teises lõigus osutatud teade ei piira vajadust esitada taotlus maaelu arengu programmi muutmiseks 2021. aastal, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 11 lõike 1 punktis a. Sellise muudatuse eesmärk on säilitada kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele eraldatavate EAFRD kulude vähemalt sama üldine tase.

Teises lõigus osutatud teade ei piira vajadust esitada taotlus maaelu arengu programmi muutmiseks 2021. aastal ja käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2022. aastal, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 11 punktis a. Niisugust muutmist ei võeta arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 12 alusel vastu võetud eeskirjades sätestatud piirangus, mis on seatud aastas tehtavatele muudatustele. Kõnealuse muudatusega tagatakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmetele eraldatavate EAFRD kulutuste sama protsentuaalne tase.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende liikmesriikide puhul, kes ei otsusta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, kohaldatakse määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027] artiklit [8] 2021. aastal kasutamata jäänud eraldiste suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Nende liikmesriikide puhul, kes ei otsusta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, kohaldatakse määruse (EL) .../... [määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027] artiklit [8] 2021. aastal ja käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2022. aastal kasutamata jäänud eraldiste suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust ainult teatavate piirkondlike programmide puhul, on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldis määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas 2021. aastaks kõnealusele liikmesriigile ette nähtud summa, millest on lahutatud lõike 2 esimese lõigu kohaselt teatatud eelarveeraldised pikendatud piirkondlikele programmidele.

Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust ainult teatavate piirkondlike programmide puhul, on käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldis määruse (EL) nr 1305/2013 I lisas 2021. aastaks ja käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2022. aastaks kõnealusele liikmesriigile ette nähtud summa, millest on lahutatud lõike 2 esimese lõigu kohaselt teatatud eelarveeraldised pikendatud piirkondlikele programmidele.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmide puhul, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, pikendatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1, artikli 57 lõikes 2, artikli 65 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 76 esimeses lõigus perioode ja tähtaegu ühe aasta võrra.

2. Programmide puhul, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, pikendatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1, artikli 57 lõikes 2, artikli 65 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 76 esimeses lõigus osutatud perioode ja tähtaegu käesoleva määruse artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi võrra.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriikide puhul, kes otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst 2021. aastaks eraldatud toetuse rakendamisel.

3. Liikmesriikide puhul, kes otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, tuleks partnerluslepingut, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt koostatud perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, kasutada jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni strateegilise dokumendina EAFRDst üleminekuperioodil eraldatud toetuse rakendamisel.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatavat liiki kulude rahastamiskõlblikkus 2021. aastal

Teatavat liiki kulude rahastamiskõlblikkus üleminekuperioodi ajal

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 2, käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 38 kohaldamist, on määruse (EL) nr 1310/2013 artikli 3 lõikes 1 ja delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artiklis 16 osutatud kulud kõlblikud saama EAFRD toetust, mida makstakse 2021. aasta eraldistest EAFRDst toetatavatele programmidele, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, järgmistel tingimustel:

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 2, käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 38 kohaldamist, on määruse (EL) nr 1310/2013 artikli 3 lõikes 1 ja delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artiklis 16 osutatud kulud kõlblikud saama EAFRD toetust, mida makstakse üleminekuperioodi eraldistest EAFRDst toetatavatele programmidele, mille suhtes liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, järgmistel tingimustel:

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) sellised kulud on ette nähtud 2021. aasta vastavas maaelu arengu programmis;

a) sellised kulud on ette nähtud üleminekuperioodi aastate vastavas maaelu arengu programmis;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I jaotis – II peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklite 25–28 kohaldamine programmiaastal 2021

Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklite 25–28 kohaldamine programmiaastal 2021 ja vajaduse korral 2022

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Enne 1. jaanuari 2020 põllumajandustootjatele määratud toetusõigusi käsitatakse alates 1. jaanuarist 2021 seaduslike ja korrektsetena. Nende toetusõiguste seaduslikuks peetav väärtus on 31. detsembril 2020 kehtinud 2020. kalendriaasta väärtus. See ei piira liidu selliste õigusaktide asjaomaste artiklite kohaldamist, milles käsitletakse toetusõiguste väärtust alates 2021. kalendriaastast ja edaspidi, eelkõige määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõiget 5 ja artikli 25 lõiget 12.

1. Enne 1. jaanuari 2020 põllumajandustootjatele määratud toetusõigusi käsitatakse alates 1. jaanuarist 2020 seaduslike ja korrektsetena. Nende toetusõiguste seaduslikuks peetav väärtus on 31. detsembril 2019 kehtinud 2019. kalendriaasta väärtus. See ei piira liidu selliste õigusaktide asjaomaste artiklite kohaldamist, milles käsitletakse toetusõiguste väärtust alates 2020. kalendriaastast ja edaspidi, eelkõige määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõike 5 ja artikli 25 lõike 12 kohaldamist.

Selgitus

Taotlusaastat 2020 rahastatakse juba mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027. Uue mitmeaastase finantsraamistiku alguseks tuleks tagada õiguskindlus ja selgus, pidades kõiki põllumajandustootjatele enne 1. jaanuari 2020 eraldatud toetusõigusi seaduslikuks ja korrektseks alates 1. jaanuarist 2020.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõiget 1 ei kohaldata faktiliselt ebakorrektsete taotluste põhjal põllumajandustootjatele määratud toetusõigustele, välja arvatud siis, kui põllumajandustootja ei oleks saanud viga tegelikkuses avastada.

2. Lõiget 1 ei kohaldata faktiliselt ebakorrektsete taotluste põhjal või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a artiklis 61 sätestatud huvide konflikti käsitlevat eeskirja rikkudes põllumajandustootjatele määratud toetusõigustele, välja arvatud siis, kui põllumajandustootja ei oleks saanud viga tegelikkuses avastada.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/200519 artiklites 23, 39 ja 43 osutatud meetmete kohaselt ja mis saavad toetust määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, on ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 jätkuvalt kõlblikud EAFRDst toetust saama, kui täidetud on järgmised tingimused:

1. Toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/ 200519 artiklites 23, 39 ja 43 osutatud meetmete kohaselt ja mis saavad toetust määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, on ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel perioodil 2023–2027 jätkuvalt kõlblikud EAFRDst toetust saama, kui täidetud on järgmised tingimused:

__________________

__________________

19 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

19 Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) sellised kulud on sätestatud vastavas ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

a) sellised kulud on sätestatud vastavas ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel aastateks 2023–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku kohaldatakse samuti toetusesaajate suhtes kehtivatele juriidilistele kohustustele, mis on võetud määruses (EÜ) nr 1257/1999 sätestatud vastavate meetmete raames, mis saavad toetust määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt.

Selgitus

Üleminekusätted peaksid võimaldama reguleerida ka pikaajalisi kohustusi, mis on võetud maaelu arengu programmide raames enne ajavahemikku 2014–2020. See lähenemisviis võimaldab teha makseid kohustusteks, nt metsastamiseks, mis on võetud 2004.–2006. aasta maaelu arengu programmide raames. Seetõttu tuleks artikli 6 lõikele 1 lisada veel üks lõik.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28, 29, 33 ja 34 osutatud mitmeaastaste meetmete raames, ning selliste juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on seotud perioodiga, mis kestab kauem kui 1. jaanuarini 2024, või kauem kui 1. jaanuarini 2025 liikmesriikide puhul, kes on otsustanud pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitele 14–18, artikli 19 lõike 1 punktidele a ja b, artiklile 20, artiklitele 22–27, 35, 38, 39 ja 39a ning määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 35, on kõlblikud saama EAFRDst toetust ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 järgmistel tingimustel:

2. Teises lõigus sätestatud tingimustel on järgmised kulud kõlblikud saama EAFRDst toetust ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2023–2027:

 

a) toetusesaajate juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on kantud nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28, 29, 33 ja 34 osutatud mitmeaastaste meetmete raames;

 

b) selliste juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on seotud perioodiga, mis kestab kauem kui 1. jaanuarini 2024, või kauem kui 1. jaanuarini 2025 liikmesriikide puhul, kes on otsustanud pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 1, ja millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 14–18, artikli 19 lõike 1 punktides a ja b, artiklis 20, artiklites 22–27, 35, 38, 39 ja 39a ning määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 35.

 

Esimeses lõigus osutatud kõlblikkustingimused EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakavaga hõlmatud perioodil 2022–2027 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 2023–2027 on järgmised:

(a) kulud on sätestatud ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

a) kulud on sätestatud ÜPP strateegiakavas aastateks 2022–2027 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel aastateks 2023–2027 kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] ning need vastavad määrusele (EL) [horisontaalne määrus];

(b) kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] kohaldatakse EAFRD osaluse määra, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas;

b) kooskõlas määrusega (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] kohaldatakse EAFRD osaluse määra, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas;

(c) määruse (EL) [horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II ja IV peatükis loetletud pindala- ja loomapõhistele sekkumisliikidele, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud; ning

c) määruse (EL) [horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad määruse (EL) [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II ja IV peatükis loetletud pindala- ja loomapõhistele sekkumisliikidele, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud; ning

(d) punktis c osutatud maksed seoses juriidiliste kohustustega tehakse määruse (EL) [horisontaalne määrus] artiklis 42 sätestatud tähtaja jooksul.

d) punktis c osutatud maksed seoses juriidiliste kohustustega tehakse määruse (EL) [horisontaalne määrus] artiklis 42 sätestatud tähtaja jooksul.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetamise tööprogramme, mis on koostatud ajavahemikuks alates 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021, pikendatakse ja need lõpevad 31. detsembril 2021. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 alusel tunnustatud asjaomased tootjaorganisatsioonid, kõnealuse määruse artikli 156 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidud ja kõnealuse määruse artikli 157 alusel tunnustatud asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid muudavad oma tööprogramme, et kõnealust pikendamist arvesse võtta. Muudetud tööprogrammidest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020.

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetamise tööprogramme, mis on koostatud ajavahemikuks alates 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2021, pikendatakse ja need lõpevad üleminekuperioodi lõpus. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 alusel tunnustatud asjaomased tootjaorganisatsioonid, kõnealuse määruse artikli 156 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidud ja kõnealuse määruse artikli 157 alusel tunnustatud asjaomased tootmisharudevahelised organisatsioonid muudavad oma tööprogramme, et kõnealust pikendamist arvesse võtta. Muudetud tööprogrammidest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 või käesoleva määruse artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 31. detsembriks 2021.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioon, kellel on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 33 osutatud rakenduskava, mille liikmesriik on heaks kiitnud kauemaks kui 31. detsember 2021, esitab 15. septembriks 2021 kõnealusele liikmesriigile taotluse, et tema rakenduskava:

Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioon, kellel on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 33 osutatud rakenduskava, mille liikmesriik on heaks kiitnud kauemaks kui üleminekuperioodi lõpuni, võib esitada 15. septembriks 2021 kõnealusele liikmesriigile taotluse, et tema rakenduskava:

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tunnustatud tootjaorganisatsioon ei esita sellist taotlust 15. septembriks 2021, tuleb rakenduskava, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 1308/2013 alusel, lõpetada 31. detsembril 2021.

Kui tunnustatud tootjaorganisatsioon sellist taotlust ei esita, kohaldatakse tema rakenduskava suhtes kuni selle lõpuni lõiget 6.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 40 osutatud veinisektori toetusprogrammid lõppevad 15. oktoobril 2023. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 39–54 kohaldatakse jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2021 selliste kulude ja maksete puhul, mis on kantud enne 16. oktoobrit 2023 kõnealuse määruse artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames teostatud toimingute eest.

3. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 40 osutatud veinisektori toetusprogrammid lõppevad 15. oktoobril 2023. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 39–54 võidakse kohaldada jätkuvalt ka pärast üleminekuperioodi lõppu selliste toimingute suhtes, mis on valitud enne 16. oktoobrit 2023 vastavalt kõnealusele määrusele selle artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames kantud kulude ja tehtud maksete puhul.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 kohased mesindussektori riiklikud programmid lõppevad 31. juulil 2022. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 55, 56 ja 57 kohaldatakse jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2021 selliste kulude ja maksete puhul, mis on kantud enne 1. augustit 2022 kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud toetuskava raames teostatud toimingute eest.

4. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 kohased mesindussektori riiklikud programmid lõppevad 31. juulil 2022. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 55, 56 ja 57 võidakse kohaldada jätkuvalt ka pärast üleminekuperioodi lõppu selliste toimingute suhtes, mis on valitud enne 1. augustit 2022 vastavalt kõnealusele määrusele selle artiklis 55 osutatud toetuskava raames kantud kulude ja tehtud maksete puhul.

 Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud toetuskavade puhul jäävad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõige 3, artiklid 9, 21, 43, 51, 52, 54, 59, 67, 68, 70–75, 77, 91–97, 99, 100, artikli 102 lõige 2 ning artiklid 110 ja 111, samuti kõnealuste artiklitega seotud delegeeritud ja rakendusakte käsitlevad sätted kehtima ka pärast 31. detsembrit 2021 seoses kuludega, mis on kantud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt pärast kõnealust kuupäeva, ja kuni käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud toetuskavade lõppemiseni.

6. Käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud toetuskavade puhul jäävad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõige 3, artiklid 9, 21, 43, 51, 52, 54, 59, 67, 68, 70–75, 77, 91–97, 99, 100, artikli 102 lõige 2 ning artiklid 110 ja 111, samuti kõnealuste artiklitega seotud delegeeritud ja rakendusakte käsitlevad sätted kehtima ka pärast üleminekuperioodi lõppu seoses kuludega, mis on kantud ja maksetega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt teostatud toimingute eest pärast kõnealust kuupäeva, ja kuni käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud toetuskavade lõppemiseni ning vajaduse korral kuni käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakenduskavade lõppemiseni.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 17 – lõige 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige:

 

„6a. Liikmesriigid võivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodil jätkata toetusesaajate suhtes uute juriidiliste kohustuste võtmist. Enne 2021. aastat esitatud toetusetaotlused, mida ei ole heaks kiidetud, kuna asjaomases programmis puuduvad sellisele toetusele rahalised eraldised, on kõnealusel üleminekuperioodil jätkuvalt toetusõiguslikud.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1305-20190301)

Selgitus

Käesolevas määruses tuleks selgitada võimalust viia üle materiaalsesse varasse tehtavate investeeringutega seotud taotlusi, mida ei ole käesoleval programmitöö perioodil heaks kiidetud rahaliste eraldiste puudumise tõttu.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 28 – lõige 5 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette kohustuste iga-aastase pikendamise alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat. Alates 2021. aastast määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks üheaastase ajavahemiku uute kohustuste jaoks, mis võetakse kohe pärast esialgsel perioodil täidetud kohustust.

Uute kohustuste võtmiseks alates määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi algusest määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni viis aastat kestva ajavahemiku. Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonna- ja kliimaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata uute kohustuste jaoks pikema ajavahemiku. Sellisel juhul võtavad liikmesriigid ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja sisus arvesse, et neid kohustusi tuleb kohandada. Kui liikmesriigid näevad ette olemasolevate kohustuste iga-aastase pikendamise pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat alates üleminekuperioodi algusest. Kui toetusesaajale antav toetus langeb alla eelmisel planeerimisperioodil eraldatud taseme, võib liikmesriik anda sellele toetusesaajale võimaluse loobuda juriidiliste kohustuste täitmisest enne nende esialgse ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 29 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette iga-aastase pikendamise mahepõllumajanduse puhul alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat. Alates 2021. aastast määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks üheaastase ajavahemiku selliste uute kohustuste jätkamiseks, mis võetakse kohe pärast esialgsel perioodil täidetud kohustust .

Uute kohustuste võtmiseks alates määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi algusest määravad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides kindlaks üks kuni viis aastat kestva ajavahemiku. Liikmesriigid võtavad ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja sisus siiski arvesse, et neid kohustusi tuleb kohandada, ning vajadust säilitada kavandatud keskkonna- ja kliimaalane kasu. Kui liikmesriigid näevad ette olemasolevate kohustuste iga-aastase pikendamise pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat alates üleminekuperioodi algusest. Kui toetusesaajale antav toetus langeb alla eelmisel planeerimisperioodil eraldatud taseme, võib liikmesriik anda sellele toetusesaajale võimaluse loobuda juriidiliste kohustuste täitmisest enne nende esialgse ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 31 – lõige 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2a) Artikli 31 lõige 5 asendatakse järgmisega:

5. Lisaks lõikes 2 ette nähtud toetusele võivad liikmesriigid käesoleva meetme kohast toetust anda ajavahemikus 2014–2020 toetusesaajatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmiperioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt. Toetusesaajate puhul nendel aladel, mis ei ole enam rahastamiskõlblikud pärast artikli 32 lõikes 3 osutatud uut alade piiritlemist, väheneb kõnealune toetus järk-järgult maksimaalselt nelja aasta jooksul. Kõnealune ajavahemik algab kuupäeval, mil artikli 32 lõike 3 kohane alade piiritlemine on lõpule viidud, ja hiljemalt 2019. aastal. Algul ei ole kõnealuse toetuse määr suurem kui 80 % keskmisest toetusest, mis on kindlaks määratud 2007–2013 programmiperioodi programmis määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt, ning toetuse maksmine lõpeb hiljemalt 2020. aastal, mil toetuse määr ei ole suurem kui 20 % keskmisest toetusest. Kui toetuse suurus langeb järkjärgulise vähenemise tulemusel 25 euroni, võib liikmesriik jätkata maksetega sellel tasemel kuni järkjärgulise vähenemise perioodi lõpuni.

5. Lisaks lõikes 2 ette nähtud toetusele võivad liikmesriigid käesoleva meetme kohast toetust anda ajavahemikus 2014–2020 toetusesaajatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmiperioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt. Toetusesaajate puhul nendel aladel, mis ei ole enam rahastamiskõlblikud pärast artikli 32 lõikes 3 osutatud uut alade piiritlemist, väheneb kõnealune toetus järk-järgult maksimaalselt nelja aasta jooksul. Kõnealune ajavahemik algab kuupäeval, mil artikli 32 lõike 3 kohane alade piiritlemine on lõpule viidud, ja hiljemalt 2019. aastal. Algul ei ole kõnealuse toetuse määr suurem kui 80 % keskmisest toetusest, mis on kindlaks määratud 2007–2013 programmiperioodi programmis määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt, ning toetuse maksmine lõpeb hiljemalt määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi lõpus, mil toetuse määr ei ole suurem kui 20 % keskmisest toetusest. Kui toetuse suurus langeb järkjärgulise vähenemise tulemusel 25 euroni, võib liikmesriik jätkata maksetega sellel tasemel kuni järkjärgulise vähenemise perioodi lõpuni.

Erandina esimesest lõigust, kui järk-järgult vähenevaid toetusi hakatakse andma alles 2019. aastal, peavad need toetused olema alguses kuni 80 % programmitöö perioodi 2014–2020 programmis kindlaks määratud keskmisest toetusest. Toetuse suurus tuleb kindlaks määrata nii, et 2020. aasta lõpptase moodustab poole algtasemest.

Erandina esimesest lõigust, kui järk-järgult vähenevaid toetusi hakatakse andma alles 2019. aastal, peavad need toetused olema alguses kuni 80 % programmitöö perioodi 2014–2020 programmis kindlaks määratud keskmisest toetusest. Toetuse suurus tuleb kindlaks määrata nii, et 2020. aasta lõpptase moodustab poole algtasemest. Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid jätkata toetuse andmist sellel tasemel.

Pärast alade piiritlemise lõpetamist saavad rahastamiskõlblike alade toetusesaajad käesoleva meetme alusel täistoetuse.

Pärast alade piiritlemise lõpetamist saavad rahastamiskõlblike alade toetusesaajad käesoleva meetme alusel täistoetuse.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1305-20190301)

Selgitus

Pikendatud üleminekuperioodi kehtestamine looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul, mis ei ole uue piiritlemise alusel enam toetuskõlblikud, tagab selle, et nende piirkondade põllumajandustootjad kohanevad sujuvalt uute tingimustega. Muudatusettepanekuga tagatakse ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest pärit Euroopa põllumajandustootjatele üleminekuperioodil kindlus ja järjepidevus toetuse andmisel.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 33 – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uute kohustuste võtmiseks alates 2021. aastast määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni kolm aastat kestva ajavahemiku. Kui liikmesriigid näevad ette kohustuste iga-aastase uuendamise alates 2021. aastast pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist, ei tohi pikendamine ületada ühte aastat.

Uute kohustuste võtmiseks alates üleminekuperioodi algusest määrab liikmesriik oma maaelu arengu programmides kindlaks lühema, üks kuni viis aastat kestva ajavahemiku. Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud loomade heaolu alast kasu, võivad liikmesriigid määrata uute kohustuste jaoks pikema ajavahemiku. Sellisel juhul võtavad liikmesriigid ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja sisus arvesse, et neid kohustusi tuleb kohandada. Liikmesriigid võivad näha ette kohustuste uuendamise pärast esimese lõigu kohase esialgse ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 38 – lõige 3 – lõik 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3a) Artikli 38 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.

Artikli 36 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul taimehaiguse või kahjuripuhangu või keskkonnajuhtumi likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 20 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata üksikpõllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1305-20190301)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on olla valmis selleks, et vähemalt 20 % kahjumi künnise ületamine käivitab riskijuhtimises hüvitamise. See tuleneb koondmääruse raames vastu võetud muudatustest ja on kooskõlas strateegiakava määruse artikli 70 kohta esitatud komisjoni ettepanekuga.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 39 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3b) Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud sissetulekust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud sissetuleku arvutamiseks võib kasutada indekseid.

„1. Artikli 36 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud sissetulekust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust. Põllumajandustootja aasta jooksul saamata jäänud sissetuleku arvutamiseks võib kasutada indekseid.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1305-20190301)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on olla valmis selleks, et vähemalt 20 % kahjumi künnise ületamine käivitab riskijuhtimises hüvitamise. See tuleneb koondmääruse raames vastu võetud muudatustest ja on kooskõlas strateegiakava määruse artikli 70 kohta esitatud komisjoni ettepanekuga.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a) Artikli 51 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

 

 „Kui liikmesriik otsustab kasutada määruse (EL) nr .../... (üleminekumäärus) artikli 1 lõikes 1 osutatud võimalust, võib ta otsustada suurendada käesolevas lõikes nimetatud 4 % määra selle määruse artiklis -1 osutatud üleminekuperioodiks kuni 6 %-ni. Sellise suurendamise summa kompenseeritakse tehnilise abi väiksema protsendiga aastatel 2022–2027 või, kui kohaldatakse kõnealuse määruse artikli -1 lõiget 2, aastatel 2023–2027.“

Selgitus

ÜPP reformi kavandatud muudatuste laad nõuab põllumajandussektorilt ja riiklikelt haldusasutustelt märkimisväärset kavandamist ja kohustuste võtmist, et neid rakendada ning saavutada eesmärgid ja ambitsioonid. Kui lubada liikmesriikidel kasutada üleminekuperioodil suuremat osa tehniliseks abiks eraldatud vahenditest, aitaks see neil nõuetekohaselt välja töötada vahendeid ja meetmeid, mida on vaja seatud eesmärkide saavutamiseks. Suurem tehnilise abi summa tuleks pärast üleminekuperioodi hüvitada ja seega mitte määrata põllumajandustootjate kohustuseks.

 Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ette nähtud liidu toetuse kogusumma 11 258 707 816 eurot jooksevhindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027.

Ilma et see piiraks lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, on käesoleva määruse alusel maaelu arengule määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodiks ette nähtud liidu toetuse kogusumma X* eurot jooksevhindades, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027.

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) nr 1305/2013

Artikkel 82 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9a) Jaotise VIII lõppu lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 82a

 

Liikmesriikide fiskaalmeetmed

 

Selleks et piirata sissetulekute varieeruvuse mõju, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel, sealhulgas osa maksubaasist üle kandes, või lubades välja arvata sihtotstarbelisele põllumajanduse säästukontole paigutatud summad.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1305-20190301)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on olla valmis põllumajanduskomisjoni poolt 2019. aasta aprillis vastu võetud määruse COM (2018) 392 (ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kohta) artiklis 133 kavandatud uue regulatiivse meetme kohaldamiseks. Selle eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatel koguda tagavarasääste, ilma et need liigitataks riigiabi alla.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 25

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1) Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

Artikkel 25

„Artikkel 25

Põllumajandussektori kriisireserv

Põllumajandussektori kriisireserv

Põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriiside korral põllumajandussektorile lisatoetuse andmiseks luuakse reserv (põllumajandussektori kriisireserv), vähendades iga aasta alguses artiklis 26 osutatud finantsdistsipliini mehhanismiga otsetoetusi.

Põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriiside korral põllumajandussektorile lisatoetuse andmiseks luuakse EAGFis iga aasta alguses reserv (põllumajandussektori kriisireserv).

Reservi kogusumma on 2800 miljonit eurot, aastaste osamaksetega summas 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ajavahemikul 2014–2020, ja see lisatakse määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 2.

Reservi kogusumma on 2800 miljonit eurot, aastaste osamaksetega summas 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ajavahemikul 2014–2020, ja see lisatakse määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 2.

 

2021. aastal on reserv 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades), mis lisandub EAGFi ja EAFRD eelarvele ja lisatakse nõukogu määruse (EL) .../... *[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 3.

 

2021. aastale järgnevate aastate alguses on reserv võrdne vähemalt 2021. aastal eraldatud esialgse summaga ning seda kohandatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus või vajaduse korral aasta jooksul, arvestades turukriisi arengut või väljavaateid jooksval või järgneval aastal ning võttes arvesse EAGFile eraldatud olemasolevaid tulusid või EAGFi vaheülemmäära raames kasutada olevaid assigneeringute varusid.

 

Juhul kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib viimase abinõuna kasutada finantsdistsipliini, et rahastada reservi 2021. aastaks ettenähtud summa piires, millele on viidatud käesoleva artikli kolmandas lõigus.

 

Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046* artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse kulukohustustega sidumata assigneeringud reservist ilma ajalise piiranguta üle reservi rahastamiseks järgmistel eelarveaastatel.“

 

__________________

 

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1306

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga mitmeaastase finantsraamistiku kohta on käesoleva muudatusettepaneku eesmärk sätestada kriisireservi artiklis, et reservi algkapital ajavahemikuks 2021–2027 peaks täiendama ÜPP eelarvet ja see tuleks paigutada reservi programmitöö perioodi alguses. Et seda raha esimese aasta lõpus mitte kaotada, peaks reservi toimimise reform võimaldama kulukohustustega sidumata vahendite ülekandmist 2021. aastast järgmistesse aastatesse.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 25 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Artiklisse 25 lisatakse kolmas lõik:

välja jäetud

„2021. aastal on reserv 400 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ja see lisatakse nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx]*[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 3.“

 

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1306/2013

Artikkel 35 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Programmidele, mille puhul liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 1 lõikele 1, ei tehta eelmakseid 2021. aasta eraldisteks.

5. Programmidele, mille puhul liikmesriigid otsustavad pikendada perioodi 2014–2020 vastavalt määruse (EL) [XXXX/XXXX] [käesolev määrus] artikli 1 lõikele 1, ei tehta määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi ajal eraldisteks eelmakseid.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 11 – lõige 6 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021. aasta puhul teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ja vähendamisest tekkivatest hinnangulistest summadest 1. augustiks 2020.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../2020 [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi iga aasta puhul teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustest ja vähendamisest tekkivatest hinnangulistest summadest eelneva aasta 1. augustiks.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2020 otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatavat lisatoetust 2022. eelarveaastal kuni 15 % ulatuses oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast 2021. kalendriaastaks, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 1. augustiks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.

Liikmesriigid võivad 31. detsembriks 2020 otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatavat lisatoetust 2022. eelarveaastal kuni 15 % ulatuses oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast 2021. kalendriaastaks, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

aa) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid 31. detsembriks 2020 otsustada, et nad kasutavad EAFRDst rahastatavat lisatoetust 2023. eelarveaastal kuni 15 % ulatuses oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast 2022. kalendriaastaks, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.“

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt 1. augustiks 2020 võivad liikmesriigid, kes ei tee 2022. eelarveaasta kohta lõikes 1 osutatud otsust, otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15 % ulatuses või Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul kuni 25 % ulatuses summast, mis on eraldatud EAFRDst 2022. eelarveaastal rahastatud toetuseks liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx]*[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] vastuvõtmist. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst rahastatud toetuse jaoks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 1. augustiks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.

Hiljemalt 31. detsembriks 2020 võivad liikmesriigid, kes ei tee 2022. eelarveaasta kohta lõikes 1 osutatud otsust, otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15 % ulatuses või Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul kuni 25 % ulatuses summast, mis on eraldatud EAFRDst 2022. eelarveaastal rahastatud toetuseks liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx]*[mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] vastuvõtmist. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst rahastatud toetuse jaoks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.

_______________

_______________

* Nõukogu [...] määrus (EL) [...], millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT …).“

* Nõukogu [...] määrus (EL) [...], millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT …).“

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ba) lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

 

„Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid, kes ei tee 2023. eelarveaasta kohta lõikes 1 osutatud otsust, otsustada hiljemalt 31. detsembriks 2020 kasutada otsetoetusteks kuni 15 % ulatuses või Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul kuni 25 % ulatuses summast, mis on eraldatud EAFRDst 2023. eelarveaastal rahastatud toetuseks liidu õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast nõukogu määruse (EL) [xxxx/xxxx] [mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus] vastuvõtmist. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada EAFRDst rahastatud toetuse jaoks. Kõnealusest otsusest teatatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja teates sätestatakse valitud protsendimäär.“

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 15 a – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teated 2021. kalendriaasta kohta

Teated üleminekuperioodi kalendriaastate kohta

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 15 a – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid teatavad 2021. kalendriaasta kohta artikli 22 lõikes 2, artikli 42 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1, artikli 51 lõikes1 ja artikli 53 lõikes 6 osutatud iga-aastased riiklikud ülemmäärad 1. augustiks 2020.

Liikmesriigid teatavad üleminekuperioodil iga kalendriaasta kohta artikli 22 lõikes 2, artikli 42 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1 ja artikli 53 lõikes 6 osutatud iga-aastased riiklikud ülemmäärad eelneva aasta 1. augustiks.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 22 – lõige 5 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui 2021. kalendriaasta puhul on komisjoni poolt lõike 1 kohaselt iga liikmesriigi kohta kehtestatud ülemmäär eelneva aasta ülemmäärast erinev tulenevalt II lisas sätestatud summa muutusest või otsustest, mille kõnealune liikmesriik võttis vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, artikli 14 lõigetele 1 või 2, artikli 42 lõikele 1, artikli 49 lõikele 1, artikli 51 lõikele 1 või artiklile 53, vähendab või suurendab kõnealune liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust ja/või vähendab või suurendab riiklikku reservi või piirkondlikke reserve, et tagada vastavus käesoleva artikli lõikega 4.

Kui üleminekuperioodi iga kalendriaasta puhul on komisjoni poolt lõike 1 kohaselt iga liikmesriigi kohta kehtestatud ülemmäär eelneva aasta ülemmäärast erinev tulenevalt II lisas sätestatud summa muutusest või otsustest, mille kõnealune liikmesriik võttis vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, artikli 14 lõigetele 1 või 2, artikli 42 lõikele 1, artikli 49 lõikele 1, artikli 51 lõikele 1 või artiklile 53, vähendab või suurendab kõnealune liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust ja/või vähendab või suurendab riiklikku reservi või piirkondlikke reserve, et tagada vastavus käesoleva artikli lõikega 4.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 23 – lõige 6 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021. kalendriaasta puhul teatavad lõike 1 esimest lõiku kohaldavad liikmesriigid komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud otsustest 1. augustiks 2020.

Üleminekuperioodi iga kalendriaasta puhul teatavad lõike 1 esimest lõiku kohaldavad liikmesriigid komisjonile lõigetes 2 ja 3 osutatud otsustest eelneva aasta 1. augustiks.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 11 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast artikli 22 lõikes 5 osutatud kohanduse kohaldamist võivad liikmesriigid, kes on kasutanud käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate kasutuses olevaid toetusõigusi, mille esialgne ühikuväärtus on väiksem kui riiklik või piirkondlik ühikuväärtus 2020. aastal, nagu on arvutatud käesoleva lõike teise lõigu kohaselt, suurendatakse 2020. aastal kuni riikliku või piirkondliku ühikuväärtuseni. Suurendamine arvutatakse järgmistel tingimustel:

Pärast artikli 22 lõikes 5 osutatud kohanduse kohaldamist tagavad liikmesriigid, kes on kasutanud käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandit, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 31. detsembri 2020. aasta seisuga põllumajandustootjate kasutuses olevaid toetusõigusi, mille esialgne ühikuväärtus on väiksem kui riiklik või piirkondlik ühikuväärtus üleminekuperioodi järgmisel aastal, nagu on arvutatud käesoleva lõike teise lõigu kohaselt, suurendatakse vastaval aastal kuni riikliku või piirkondliku ühikuväärtuseni. Suurendamine arvutatakse järgmistel tingimustel:

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 11 – punkt 1 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) suurendamise rahastamiseks vähendatakse toetusõigusi, mis on 31. detsembri 2019. aasta seisuga täielikult või osaliselt põllumajandustootjate omanduses või nende poolt renditud ja mille väärtus on suurem kui teise lõigu kohaselt arvutatud 2020. aasta riiklik või piirkondlik ühikuväärtus. Kõnealust vähendamist kohaldatakse selliste toetusõiguste väärtuse ja 2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse vahe suhtes. Vähendamine põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mille alla võib kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine.

b) suurendamise rahastamiseks vähendatakse toetusõigusi, mis on 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 31. detsembri 2020. aasta seisuga täielikult või osaliselt põllumajandustootjate omanduses või nende poolt renditud ja mille väärtus on suurem kui teise lõigu kohaselt arvutatud üleminekuperioodi järgmise aasta riiklik või piirkondlik ühikuväärtus. Kõnealust vähendamist kohaldatakse selliste toetusõiguste väärtuse ja vastava aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse vahe suhtes. Vähendamine põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mille alla võib kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 11 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2020. aasta riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse, millele on osutatud esimeses lõigus, arvutamiseks jagatakse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt 2020. aastaks kehtestatud põhitoetuskava riiklik või piirkondlik ülemmäär, välja arvatud riikliku reservi või piirkondlike reservide summa, 31. detsembri 2019. aasta seisuga põllumajandustootjate omanduses olevate või renditud toetusõiguste arvuga.

Üleminekuperioodi aastate riikliku või piirkondliku ühikuväärtuse, millele on osutatud esimeses lõigus, arvutamiseks jagatakse artikli 22 lõike 1 või artikli 23 lõike 2 kohaselt kõnealuseks aastaks kehtestatud põhitoetuskava riiklik või piirkondlik ülemmäär, välja arvatud riikliku reservi või piirkondlike reservide summa, eelneva aasta 31. detsembri seisuga põllumajandustootjate omanduses olevate või renditud toetusõiguste arvuga.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 11 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes on kasutanud lõikes 4 sätestatud erandit, otsustada säilitada kõnealuse lõike kohaselt arvutatud toetusõiguste väärtuse, mida artikli 22 lõike 5 alusel kohandatakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 7

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 25 – lõige 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Kalendriaasta 2021 puhul võivad liikmesriigid otsustada kohaldada täiendavat riigisisest ühtlustamist, kohaldades vastava aasta suhtes lõiget 11.

12. Käesolevas määruses sätestatud taotluste esitamise kogu perioodi kohta kohaldavad liikmesriigid täiendavat riigisisest ühtlustamist, kohaldades vastava aasta suhtes lõiget 11.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 29 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel teatavad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 25 lõikes 12 osutatud otsused 2020. kalendriaasta kohta 1. augustiks 2021.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1307-20200201)

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 30 – lõige 8 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste puhul kohandatakse reservi summat, mis tuleb teise lõigu kohaselt välja jätta, vastavalt artikli 22 lõike 5 teisele lõigule. Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste suhtes käesoleva lõike kolmandat lõiku ei kohaldata.

Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste puhul ning määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel reservist 2022. aastal tehtavate eraldiste puhul kohandatakse reservi summat, mis tuleb teise lõigu kohaselt välja jätta, vastavalt artikli 22 lõike 5 teisele lõigule. Reservist 2021. aastal tehtavate eraldiste suhtes ning määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel reservist 2022. aastal tehtavate eraldiste suhtes käesoleva lõike kolmandat lõiku ei kohaldata

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 37 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10a) Artikli 37 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„Liikmesriigid, kes annavad 2020. aastal riiklikku üleminekutoetust, võivad seda anda kuni määruse (EL) .../2020 [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi lõppemiseni.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1307-20200201)

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 10 b (uus)

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 37 – lõige 4 – taanded 6 a ja 6 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10b) artikli 37 lõikele 4 lisatakse järgmised taanded:

 

„– 50 % 2021. aastal,

 

– määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel 50 % 2022. aastal.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1307-20200201)

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 2 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Bulgaaria: 624,11 eurot;

 Bulgaaria: X* eurot;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 2 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Kreeka: 225,04 eurot;

 Kreeka: X* eurot;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 2 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Hispaania: 348,03 eurot;

 Hispaania: X* eurot;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 2 – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Portugal: 219,09 eurot.;

 Portugal: X* eurot.;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1307/2013

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel korrutatakse puuvilla eritoetuse summa iga toetuskõlbliku hektari kohta 2022. aastaks arvutamiseks lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:

 

– Bulgaaria: X* eurot;

 

– Kreeka: X* eurot;

 

– Hispaania: X* eurot;

 

– Portugal: X*a eurot.

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1307-20200201)

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) Kreekale 10 666 000 eurot;

a) Kreekale X* eurot;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) Prantsusmaale 554 000 eurot;

b) Prantsusmaale X* eurot;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) Itaaliale 34 590 000 eurot.;

c) Itaaliale X* eurot.;

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel rahastab liit lõikes 1 osutatud tööprogramme 2022. aastal järgmiselt:

 

a) Kreekale X* eurot;

 

b) Prantsusmaale X* eurot; ning

 

c) Itaaliale X* eurot.

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20190101)

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu toetus lõikega 1 ette nähtud tootjaorganisatsioonidele on 2021. aastal Saksamaa puhul 2 188 000 eurot.

Liidu toetus lõikega 1 ette nähtud tootjaorganisatsioonidele on 2021. aastal Saksamaa puhul X* eurot.

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 lõike 2 kohaldamisel on liidu toetus lõikega 1 ette nähtud tootjaorganisatsioonidele 2022. aastal Saksamaa puhul X* eurot.

 

__________________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20190101)

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 68 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2a) Artikli 68 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks.

„1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks. Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi viimase aasta 31. detsembrini taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.

Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni 31. detsembrini 2020 taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.

 

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20190101)

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 68 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2b) Artikli 68 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Lõike 1 alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt 31. detsembril 2023.

„2. Lõike 1 alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt kolmanda aasta 31. detsembril pärast määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20190101)

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 167 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2c) II jaotise III peatüki 4. jakku lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 167a

 

Turustamiseeskirjad oliiviõlisektori ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

 

1. Oliiviõlisektori ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada pakkumise reguleerimiseks turustamiseeskirjad. Need eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

 

a) olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

 

b) lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

 

c) teha kättesaamatuks ülemäärast osa saagist, mis muidu oleks saadaval.

 

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

 

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Selgitus

Uue artikli lisamine, et oliiviõlisektori suhtes oleks võimalik kohaldada sarnast mehhanismi, nagu on sätestatud määruse (EL) 1308/2013 artiklis 167 veinisektori suhtes, kuna see võimaldaks rahuldada sektori erivajadusi, parandades sektori enesereguleerimise võimet.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 211 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2d) Artiklile 211 lisatakse järgmine lõige:

 

„2a. Erandina lõikest 1 ja selleks et piirata sissetulekute muutlikkuse mõju, ergutades põllumajandustootjaid headel aastatel kokku hoidma, et tulla toime halbadel aastatel, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel, sealhulgas osa maksubaasist edasi kandes, sealhulgas lükates osa maksubaasist edasi, või lubades välja arvata sihtotstarbelisele põllumajanduse säästukontole paigutatud summad.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Selgitus

Selleks et aidata põllumajandustootjatel toime tulla sissetulekute kõikumisega, võivad liikmesriigid kohandada oma riiklikke fiskaalmeetmeid, et võimaldada võtta aluseks mitmeaastase perioodi või jätta ajutiselt välja sihtotstarbelistele säästukontodele paigutatud summad. Sellised meetmed tuleks riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja jätta.

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 214 a – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2e) Artikli 214a esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

 

„Erandina esimesest lõigust ja komisjoni loal võib Soome määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 ette nähtud üleminekuperioodil jätkata 2020. aastal tootjatele antud abi andmist käesoleva artikli alusel.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20190101)

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – D jagu – punkt 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a) VIII lisa I osa D jaosse lisatakse järgmine punkt:

 

„7a. Olenemata punktidest 1 ja 3 võivad liikmesriigid erijuhtudel ja kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ning ühtsete tootmis- ja keskkonnanäitajate olemasolul lubada B ja C jaos osutatud protsesside läbiviimist viinamarjakasvatusvööndis, mis piirneb tsooniga, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIII lisa – I osa – D jagu – punkt 7 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b) VIII lisa I osa D jaosse lisatakse järgmine punkt:

 

„7b) Viinamarjakasvatuspiirkondades, mida mõjutab kahe viinamarjakasvatuspiirkonna vaheline ala, ning ühtsete tootmis- ja keskkonnanäitajate olemasolul võivad liikmesriigid olenemata punktidest 1 ja 3 lubada B ja C jaos osutatud protsesside läbiviimist viinamarjakasvatusvööndis, mis piirneb tsooniga, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik -1 (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 22 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 22a

 

Majandusharusisesed kokkulepped

 

1. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitest 164 ja 165, kui selle määruse artikli 157 alusel tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegutseb äärepoolseimas piirkonnas ja teda käsitatakse selle piirkonna ühe või mitme toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik selle tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused üheaastaseks ajavahemikuks, mida saab pikendada, siduvaks teistele asjaomases äärepoolseimas piirkonnas üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni ei kuulu.

 

2. Kui tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse lõike 1 kohaselt ning nende eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud üksnes sama äärepoolseima piirkonna kohalikule turule suunatud toodetega, võib liikmesriik pärast sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, aga kes samal turul tegutsevad, peavad maksma organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest otseselt tekkivate kulude katmiseks.

 

3. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kõikidest kokkulepetest, mille kohaldamisala on käesoleva artikli kohaselt laiendatud.“

 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R0228-20191214)

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid iga-aastase summa ulatuses järgmiselt:

välja jäetud

 Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot,

 

 Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot,

 

 Kanaari saared: 257 970 000 eurot.

 

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot,

 Prantsuse ülemeredepartemangud: 35 000 000 eurot,

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot,

välja jäetud

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 Kanaari saared: 69 900 000 eurot.

välja jäetud

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõiked 2 ja 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Määruse (EL) nr 229/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 229/2013 artikli 18 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

 

 

2. Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses.

 

3. Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.“ .

 

 

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 2

Määrus (EL) nr 1305/2013

I lisa – 2. osa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teine osa: Liidu maaelu arengu toetuse jaotus (2021)

Teine osa: Liidu maaelu arengu toetuse jaotus (määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artiklis -1 osutatud üleminekuperioodi igal aastal)

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 2

Määrus (EL) nr 1305/2013

I lisa – 2. osa – tabel

 

Komisjoni ettepanek

(jooksevhinnad eurodes)

 

2021

Belgia

67 178 046

Bulgaaria

281 711 396

Tšehhi Vabariik

258 773 203

Taani

75 812 623

Saksamaa

989 924 996

Eesti

87 875 887

Iirimaa

264 670 951

Kreeka

509 591 606

Hispaania

1 001 202 880

Prantsusmaa

1 209 259 199

Horvaatia

281 341 503

Itaalia

1 270 310 371

Küpros

15 987 284

Läti

117 307 269

Leedu

195 182 517

Luksemburg

12 290 956

Ungari

416 202 472

Malta

12 207 322

Madalmaad

73 151 195

Austria

480 467 031

Poola

1 317 890 530

Portugal

493 214 858

Rumeenia

965 503 339

Sloveenia

102 248 788

Slovakkia

227 682 721

Soome

292 021 227

Rootsi

211 550 876

EL kokku

11 230 561 046

Tehniline abi

28 146 770

Kokku

11 258 707 816

 

Muudatusettepanek

(jooksevhinnad eurodes)

 

Määruse (EL).../... [üleminekumäärus] artiklis -1 sätestatud üleminekuperiood (igal aastal*)

Belgia

X

Bulgaaria

X

Tšehhi Vabariik

X

Taani

X

Saksamaa

X

Eesti

X

Iirimaa

X

Kreeka

X

Hispaania

X

Prantsusmaa

X

Horvaatia

X

Itaalia

X

Küpros

X

Läti

X

Leedu

X

Luksemburg

X

Ungari

X

Malta

X

Madalmaad

X

Austria

X

Poola

X

Portugal

X

Rumeenia

X

Sloveenia

X

Slovakkia

X

Soome

X

Rootsi

X

EL kokku

X

Tehniline abi

X

Kokku

X

___________________

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt 1

Määrus (EL) nr 1307/2013

II lisa – tabel – veerg 7a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021

Määruse (EL) .../... [üleminekumäärus] artikli -1 osutatud üleminekuperiood (igal aastal*)

485 604

X

773 772

X

838 844

X

846 125

X

4 823 108

X

167 722

X

1 163 938

X

1 856 029

X

4 710 172

X

7 147 787

X

344 340

X

3 560 186

X

46 750

X

299 634

X

510 820

X

32 131

X

1 219 770

X

4 507

X

703 870

X

664 820

X

2 972 978

X

584 650

X

1 856 173

X

129 053

X

383 806

X

506 000

X

672 761

X

 

______________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt 2

Määrus (EL) nr 1307/2013

III lisa – tabel – veerg 7a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021

Määruse (EL).../... [üleminekumäärus] artiklis -1 sätestatud üleminekuperiood (igal aastal*,**)

485,6

X

776,3

X

838,8

X

846,1

X

4 823,1

X

167,7

X

1 163,9

X

2 036,6

X

4 768,7

X

7 147,8

X

344,3

X

3 560,2

X

46,8

X

299,6

X

510,8

X

32,1

X

1 219,8

X

4,5

X

703,9

X

664,8

X

2 973,0

X

584,8

X

1 856,2

X

129,1

X

383,8

X

506,0

X

672,8

X

 

______________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.

 

** Koos summadega, mis hõlmavad kulusid, mis on seotud tehingutega, milleks assigneeringud seoti kulukohustustega eelmisel viieaastasel programmitöö perioodil ja millega seotud maksed tehakse jooksval viieaastasel programmitöö perioodil.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Määrus (EL) nr 1308/2013

IV lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ARTIKLI 44 LÕIKES 1 OSUTATUD TOETUSPROGRAMMIDE EELARVEPIIRID

ARTIKLI 44 LÕIKES 1 OSUTATUD TOETUSPROGRAMMIDE EELARVEPIIRID*

 

__________________

 

* Koos summadega, mis hõlmavad ka kulusid, mis on seotud tehingutega, milleks assigneeringud seoti kulukohustustega eelmisel viieaastasel programmitöö perioodil ja millega seotud maksed tehakse jooksval viieaastasel programmitöö perioodil.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikes 3 esitatud muudatusettepanekuga, mis käsitleb riiklikke veinisektori programme.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Määrus (EL) nr 1308/2013

VI lisa – tabel – veerg 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

alates 2021. aastast

alates 2021. aastast *

25 721

X

4 954

X

37 381

X

23 030

X

202 147

X

269 628

X

10 410

X

323 883

X

4 465

X

43

X

27 970

X

13 155

X

62 670

X

45 844

X

4 849

X

4 887

X

 

_______________

 

* Oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (P8_TA(2018)0449), pooldas Euroopa Parlament ELi 27 liikmesriigi ÜPP rahastamise säilitamist reaalväärtuses sama suurena kui 2014.–2020. aasta eelarves, lisades eelarvesse põllumajandusreservi esialgse summa, st 383 255 miljonit eurot 2018. aasta hindades (431 946 miljonit eurot jooksevhindades). Käesolevas määruses sätestatud summad tuleks seetõttu arvutada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks kokku lepitud summade alusel, või kui seda mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, siis 2020. aasta pikendatud ülemmäärade ja sätete alusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4.


 

SELETUSKIRI

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi seadusandlikku menetlust, mis oleks võimaldanud liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik vajalikud elemendid uue õigusraamistiku ja ÜPP strateegiakavade kohaldamiseks alates 1. jaanuarist 2021, ei ole õigel ajal kokku lepitud. Seepärast tegi Euroopa Komisjon 31. oktoobril 2019 ettepaneku võtta vastu määrus ÜPP ülemineku kohta 2021. aastaks.

ÜPP reformi ja 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lõpuleviimisega viivitamine tekitab põllumajandustootjatele ja põllumajandussektorile ebakindlust. Ebakindluse leevendamiseks võetakse käesolevas raportis aluseks komisjoni ettepanek, et tagada kehtivate eeskirjade jätkuv kohaldamine ning see, et maksed põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele ei katke.

Raportööri eesmärk on luua stabiilsus ja turvalisus põllumajandustootjate ja kogu põllumajandussektori jaoks ning kindlustada takistusteta tee uue ÜPP programmitöö perioodi suunas. See tuleb saavutada tasakaalustatud ja ühtlustatud üleminekumäärusega, mis põhineb kehtivatel ÜPP eeskirjadel. Raportöör peab seda oluliseks, kuna põllumajandustootjad ja toidusektor saavad uue üleminekumääruse lõpliku sisu ja selle mõju teada alles mõni kuu enne õigusakti jõustumist. Arvestades asjaolu, et paljud järgmise aasta põllumajandusettevõtete tasandi investeeringud ja tellimused tehakse suvekuudel, rõhutab raportöör vajadust olemasolevate eeskirjade ja struktuuride sujuva jätkamise järele ning peab mõistlikuks, et Euroopa institutsioonid teevad kõnealuse määruse kohta kiireid ja selgeid otsuseid.

Raportöör nõustub Euroopa Komisjoni ettepaneku peamise põhimõttega jätkata vanade eeskirjade ja uute rahaliste vahenditega, kuid märgib kategooriliselt, et üleminekuperiood ei tohiks mingil juhul tähendada, et põllumajandustootjad, kes töötavad vanade eeskirjade alusel, saavad vähem rahalisi vahendeid. Käesolev raporti projekt on kindlalt vastu põllumajanduse rahastamise vähendamisele, kuna Euroopa põllumajandustootjate sissetulek on võrreldes teiste sektoritega juba niigi alla keskmise. Määruses tuleks järgida sätet, millega tagatakse põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Seetõttu toetutakse raportis Euroopa Parlamendi poolt mitmeaastase finantsraamistiku kohta vastu võetud eelarvereale, milles nõutakse, et põllumajandussektori ELi-poolne rahastamine jääks praegusele tasemele.

Raportöör leiab, et kõnealune määrus on oluline sild ÜPP programmiperioodide vahel, ning arvab, et üleminekumäärus peaks andma liikmesriikidele piisavalt aega, et koostada oma riiklikud strateegiakavad, haldus- ja IT-struktuurid, mida on vaja uue õigusraamistiku edukaks rakendamiseks. Seega tagaks piisav üleminekuperiood, mille puhul peetakse kinni nendest tähtaegadest, põllumajandussektorile väga vajaliku stabiilsuse ja kindluse üleminekul uuele ÜPP programmitöö perioodile.

Raportis rõhutatakse, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad riiklike ÜPP strateegiakavade koostamise käigus konsulteerima ulatuslikult põllumajandustootjate ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Sedastatakse, et liikmesriikide ÜPP strateegiakavade koostamist tuleks hakata viivitamata ette valmistama, et põllumajandustootjad saaksid uuele programmitöö perioodile sujuvalt üle minna.

Kestus

Komisjon esildas oma ettepanekus, et tuleks kehtestada üheaastane üleminekuperiood. Kuigi raportöör toetab põhimõtteliselt seda kestust, on ilmne, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja ÜPP reformi üle otsustamise menetluse keerukuse ja hetkeseisu tõttu on võimalik, et üheaastane üleminekuperiood ei pruugi olla piisav. Vastavalt 2020. aasta järgse ÜPP ettepanekule näeb Euroopa Komisjon ette, et liikmesriigid ja riiklikud haldusasutused vajavad oma strateegiakavade ettevalmistamiseks vähemalt ühte aastat ning Euroopa Komisjonil on seejärel mitu kuud heakskiitmiseks aega. Nendel põhjustel ja nõustudes üheaastase üleminekuperioodi põhimõttega, on raportöör teinud ettepaneku kehtestada kaitsemeede, mis võimaldaks vajaduse korral üleminekuperioodi pikendada veel ühe aasta võrra.

Euroopa Liidu Teataja 30. septembri 2020. aasta avaldamistähtaja määramisel kaitsemeetme käivitamiseks võeti arvesse seadusandliku menetluse keerukust ja aega, mis on vajalik uute ÜPP eeskirjade edukaks kohaldamiseks. Eespool nimetatud ajakavaga kooskõlas oleva tähtaja kindlaksmääramisel on raportöör seisukohal, et kaasseadusandjate vahelise kokkuleppe saavutamise hetk annab liikmesriikidele ettevalmistusprotsessi alustamiseks piisava tagatise. Raportööri arvates tuleb see kokkulepe saavutada hiljemalt 30. juuniks 2020.

Raportöör läheneb üleminekumäärusele pragmaatiliselt ja rõhutab, et see tuleks hoida ÜPP reformist lahus. Raportöör juhindub käesoleva raporti koostamisel põhimõttest, et üleminekueeskirjadesse ei tohiks lisada uusi algatusi. Selle lähenemisviisi aluseks on asjaolu, et kõnealune õigusakt jõustub 11 kuud pärast käesoleva raporti esitamist ning ei ole õiglane ega realistlik paluda Euroopa põllumajandustootjatel rakendada uusi meetmeid, mida kaasseadusandjad ei ole enne õigusakti jõustumist täielikult arutanud ega heaks kiitnud.

ÜPP reformiga võetakse kasutusele uued meetmed ja eeskirjad ning komisjon on märkinud, et neid meetmeid ja eeskirju on vaja rohkem kaaluda, pidades silmas komisjoni 11. detsembril 2019 avaldatud teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Raportöör peab Euroopa rohelist kokkulepet oluliseks ja terviklikuks ettepanekuks, mis kujundab Euroopa põllumajanduse ja toiduainete tootmise pikaajalist tulevikku. Raportöör on siiski arvamusel, et neid kaalutlusi tuleb käsitleda ÜPP reformi ettepanekutes, mitte kõnealuses määruses, kuna see võib kaasa tuua kaks paralleelset reformiprotsessi, mis tekitaksid põllumajandustootjatele ja põllumajandussektorile üldiselt märkimisväärset ja kulukat ebakindlust.

Järjepidevuse tagamine ja võimaluste loomine üleminekul

Raportöör rõhutab, et kõik üleminekuperioodil võetud meetmed peavad põhinema kehtivatel eeskirjadel ja vahenditel. Praeguste ÜPP eeskirjade jätkamiseks on raportöör teinud ettepaneku, et liikmesriikidel peaks olema võimalik oma kaasrahastamist suurendada. Oluline on võimaldada jätkata praeguseid maaelu arengu programme ilma kärbeteta, mis puudutaksid põllumajandustootjaid ja toetusesaajaid.

Lisaks toetaks see võimalus liikmesriikide kohustust säilitada keskkonnameetmed vähemalt praegusel tasemel, nagu komisjon on välja pakkunud. Raportis tehakse ettepanek, et liikmesriigid võivad üleminekuperioodil oma maaelu arengu programmi raames põllumajandus-, keskkonna- ja kliimameetmete kohaldamisala laiendada.

Raportis kohandatakse Euroopa Komisjoni heakskiitmisprotsessi seoses maaelu arengu programmide pikendamisega. Raportööri arvates peaks komisjon oma otsust programmide pikendamisest keelduda piisavalt põhjendama. See aitaks õigeaegselt tagada põllumajandustootjate jaoks õiguskindluse ja maksete järjepidevuse. Raportis sedastatakse, et õigeaegsed ja üksikasjalikud suunised liikmesriikidele on olulised, et mitte ohustada põllumajandussektori stabiilsust.

Raportis tehakse ettepanek ühtlustada juba vastu võetud rakenduskavade kestust. Õiguskindluse tagamiseks ja võrdse kohtlemise võimaldamiseks tuleks jätta puu- ja köögiviljasektori rakenduskavad muutmata kuni nende lõppkuupäevadeni.

Enamiku maaelu arengu meetmete puhul võib pidada mõistlikuks piirata 2021. aastal võetud uusi kohustusi maksimaalselt 3 aastaga. Teisest küljest sõltuvad määruse (EÜ) nr 1305/2013 artikli 28 lõike 5 kohased põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed, mis aitavad kaasa vee raamdirektiivi ja Natura 2000 direktiivide rakendamisele ning jõupingutuste jagamise määruse (EL) 2018/842 järgimisele, sellest, kas on võimalik näha ette pikaajalised kohustused toetusesaajatele maa hooldamise eest hüvitise maksmiseks kooskõlas eespool nimetatud õigusaktidega. Seepärast ei peaks neile meetmetele kehtima 3aastane piirang, kui need meetmed integreeritakse uude ÜPP strateegiakava raamistikku.

Raportöör teeb ettepaneku järgida loogikat, mille kohaselt jätkatakse kehtivate eeskirjadega ka riikliku üleminekutoetuse ja muude sarnaste süsteemide puhul, mida komisjoni ettepanekus ei pikendatud. See lähenemisviis järgiks üldeesmärki tagada põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele üleminekuperioodil toetuse katkematu jätkumine ning võimaldaks sektoritel kohaneda. Maksete jätkamisega saab põllumajandustootjatele tagada stabiilsuse, prognoositavuse ja planeerimisvõime. Maksete kaotamine üleöö avaldaks olulist negatiivset mõju Euroopa mitmele tundlikule põllumajandussektorile.

Raport sillutab teed sujuvamale üleminekule uuele ÜPP-le, suurendades tehnilist abi ja julgustades liikmesriike alustama strateegiakavade ettevalmistamisega võimalikult varakult. Uuele programmiperioodile üleminekuga kaasnevad riiklikele haldusasutustele suuremad haldusnõuded, mis võivad lõplikke abisaajaid mõjutada. ÜPP reformi kavandatud muudatuste ulatuslik laad nõuab põllumajandussektorilt märkimisväärset kavandamist ja kohustuste võtmist, et neid rakendada ning saavutada eesmärgid ja ambitsioonid. Raportöör on arvamusel, et liikmesriikidel tuleb lubada kasutada üleminekuperioodil suuremat osa tehniliseks abiks eraldatud vahenditest, et nad saaksid välja töötada vahendid ja meetmed, mida on vaja seatud eesmärkide saavutamiseks. Suurem tehnilise abi summa tuleks pärast üleminekuperioodi hüvitada ja finantskoormust ei tohi kehtestada põllumajandustootjatele.

 


EELARVEKOMISJONI KIRI

Norbert Lins

Esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus määruse kohta, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal (COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD))

Austatud esimees

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon (AGRI) valmistab ette raportit komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal (2019/0254(COD)).

 

Eelarvekomisjon otsustas esitada oma arvamuse kirja vormis:

 

A. arvestades, et komisjon esitas 2018. aasta mais ja juunis järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) silmas pidades rea eelarvealaseid ja valdkondlikke seadusandlikke ettepanekuid, sealhulgas uued määrused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) reformimise kohta;

B. arvestades, et edukas üleminek järgmise põlvkonna kuluprogrammidele ja toetuskavadele finantsplaneerimise perioodil 2021–2027 sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üldiste õigusaktide ja reformitud rahastamisvahendite alusaktide õigeaegsest vastuvõtmisest;

C. arvestades, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel seadusandlusalastel läbirääkimistel on tehtud märkimisväärseid edusamme enamike valdkondlike õigusaktide alal; arvestades, et reformitud ühise põllumajanduspoliitika üle peetavatel läbirääkimistel on siiski esinenud tuntavaid menetluslikke viivitusi;

D. arvestades, et nõukogu näib järgmise mitmeaastase finantsraamistiku finantspaketi suhtes kokkuleppele jõudvat väga aeglaselt;

E. arvestades, et õiguslikel viivitustel ja ebakindlusel ei tohiks lasta kahjustada ELi raha saajaid ja lõplikke toetusesaajaid, kes reaalselt rakendavad poliitikameetmeid ja nende aluseks olevaid programme;

F. arvestades, et uute poliitikameetmete käikulaskmiseks tuleb juba enne 1. jaanuari 2021 lisaks kehtivale õiguslikule alusele ette valmistada mitu tegevus- ja strateegilist kava;

G. arvestades, et selles kontekstis võttis Euroopa Parlament 10. oktoobril 2019 vastu resolutsiooni „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ja omavahendid: aeg täita kodanike ootused“, milles nõutakse ELi programmide toetusesaajate kaitsemeedet ja nõutakse tungivalt, et komisjon hakkaks koostama finantsraamistiku jaoks hädaolukorra kava, et tagada järjepidev rahastamine, kui praegust finantsraamistikku on vaja pikendada;

H. arvestades, et põllumajandustootjate jätkuv toetamine otsetoetuskavade alusel peaks 2021. aastal toimuma ilma õiguslike vasturääkivusteta; arvestades, et selleks et kohaldada sisemist ühtlustamist ja pikendada ühtse pindalatoetuse kava aastaks 2021, on vaja teha muudatusi; arvestades, et mitmes programmis tuleb 2021. aasta summasid ajakohastada;

I. arvestades, et kuna pärast 2020. aastat ei ole liikmesriikide poolt eraldatud vahendid selgelt määratletud, on oht, et liikmesriigid ei suuda võtta maaelu arengu valdkonnas uusi õiguslikke kohustusi;

J. arvestades, et teatavate tehniliste kohanduste puudumisel tekiksid vastuolud kriisireserviga, maaelu arengu programmi pikendamisega seotud tähtaegadega ja eelmakseid käsitlevate sätetega;

tunnistades viivituste esinemist õiguslikes menetlustes ja püüdes tagada toimivat üleminekut ühelt finantsraamistiku perioodilt järgmisele ning olles teadlik riskidest, mida õiguslik ebakindlus võib põhjustada liikmesriikidele ja lõplikele toetusesaajatele, eelarvekomisjon

1. toetab komisjoni poolt välja pakutud üleminekupaketi eesmärke, eelkõige mõlema samba kaudu antava ÜPP toetuse jätkumist 2021. aastal praegu kehtivate eeskirjade alusel, juhul kui ajavahemiku 2021–2027 põllumajandusreformi paketi üle peetavates läbirääkimistes esineb edasisi viivitusi;

2. nõuab üleminekumääruse kiiret vastuvõtmist;

3. soovib saada läbipaistvat ja õigeaegset teavet, kui eeltoodust tulenevalt ÜPP õiguslikke aluseid niimoodi muudetakse, et see mõjutab 2020. aasta ja hilisemaid eelarvemenetlusi;

4. eeldab, et need üleminekumeetmed ei piira ühise põllumajanduspoliitika reformile suunatud valdkondlikku õigusloomeprotsessi ega põhjusta selles täiendavaid viivitusi.

 

 

Lugupidamisega

 

 

 

Johan Van Overtveldt


 

 

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2020)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal

(COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD))

Arvamuse koostaja: Herbert Dorfmann

 

 

LÜHISELGITUS

Kuna läbirääkimised 2020. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat reguleeriva õigusraamistiku üle alles käivad, on sujuva ülemineku tagamiseks vaja vastu võtta üleminekumeetmed, mis võimaldavad pikendada kehtivate määruste kohaldatavust kuni uue süsteemi rakendamiseni.

Kehtivaid määrusi tuleb muuta, eelkõige selleks, et lisada kohaldatavad summad/ülemmäärad, mis tuleb kindlaks määrata uue, aastaid 2021–2027 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku jaoks.

Kui komisjoni ettepanekus on ette nähtud aastane üleminekuperiood, siis arvamuses tehakse ettepanek seda pikendada kuni 2022. aastani, kui uut ÜPP määrust ei võeta vastu 30. oktoobriks 2020.

EAFRD puhul pikeneb liikmesriikide teatamisperiood kümnelt päevalt 20 päevale. Seoses 2021. aastal võetavate uute kohustustega võib maaelu arengu programmis kindlaksmääratav periood kesta kolme aasta asemel neli aastat.

Arvamuses tehakse ettepanek võimaldada kasutada EAFRD 2022.–2027. aasta eraldisi juba kulukohustustega seotud meetmete jaoks, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2021 tehtavaid makseid, juhul kui rahalised vahendid on täielikult ära kasutatud (nagu oli ette nähtud määruse 1310/2013 artiklis 3). Kuna ainult EAFRD 2021. aasta eelarvest ei piisa selliste 2014.–2021. aasta programmitööst tulenevate kulukohustuste rahastamiseks, mille puhul EAFRD assigneeringud on täielikult ära kasutatud, peaks komisjonil olema võimalik eraldada 2022.–2027. aasta programmitöö assigneeringuid uuteks kulukohustusteks, et tagada 2014.–2021. aasta kulukohustuste järjepidevus.

Arvesse on võetud vajadust säilitada POSEI eelarve Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali äärepoolseimate piirkondade jaoks praegusel tasemel ning Prantsusmaa POSEI rahastamispaketi ülemmäära suurendamist, millega ei suurendata POSEI kogueelarvet ega vähendata Hispaania ja Portugali äärepoolseimate piirkondade rahastamist.

 

Lisatud on ühise turukorralduse sätete kohandamine seoses eeskirjade laiendamisega äärepoolseimate piirkondade tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt. Erandiga tagatakse kohaliku tootmise, tööstuse ja töökohtade säilitamine turgudel, kus võimalused on äärmiselt piiratud.

 

Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehakse arvamuses ettepanek näha kriisireservi artiklis ette, et reservi algkapital peaks ÜPP eelarvet täiendama ja see tuleks paigutada reservi programmitöö perioodi alguses. Et seda raha mitte kaotada, peaks reservi toimimise ümberkorraldamine võimaldama kulukohustustega sidumata vahendite ülekandmist 2021. aastast järgmistesse aastatesse.

Lõpetuseks kinnitab regionaalarengukomisjon seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku kohta.


MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Komisjon tegi ettepaneku muuta ÜPP tulemuspõhiseks (nn rakendamismudel). Uues õigusraamistikus peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Liikmesriigid peaksid koostama ÜPP strateegiakavad, mille peab heaks kiitma komisjon ja mida hakkavad rakendama liikmesriigid.

(2) Komisjon tegi ettepaneku muuta ÜPP tulemuspõhiseks (nn rakendamismudel). Uues õigusraamistikus peaks liit kehtestama poliitilised parameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded. On vaja tugevat liidu raamistikku, mis tagaks, et ÜPP jääb ühiseks poliitikaks, ja et tagada võrdsed tingimused. Liikmesriigid hakkavad kandma ka suuremat vastutust selle eest, kuidas nad eesmärke täidavad ja sihte saavutavad. Liikmesriigid peaksid eelanalüüsile ja vajaduste hindamisele tuginedes koostama ÜPP strateegiakavad, mille peab heaks kiitma komisjon ja mida hakkavad rakendama liikmesriigid.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a) Ühise põllumajanduspoliitika kaudu põllumajandustootjatele antava toetuse järjepidevus ja prognoositavus on oluline põllumajandussektori stabiilsuse tagamiseks, samuti maapiirkondade ja regioonide elujõulisuse säilitamiseks ning keskkonnasäästlikkuse toetamiseks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et põllumajandustootjad ning teised toetusesaajad saaksid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2021. aastal toetust, peaks liit andma vastavalt kehtivale õigusraamistikule, mis hõlmab perioodi 2014–2020, toetust veel ühe aasta jooksul. Kehtiv õigusraamistik on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1303/2013,7 (EL) nr 1305/2013,8 (EL) nr 1306/2013,9 (EL) nr 1307/2013,10 (EL) nr 1308/2013,11 (EL) nr 228/201312 ja (EL) nr 229/201313. Selleks et hõlbustada üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2022, tuleks ette näha eeskirjad, millega reguleeritakse, kuidas integreerida teatav mitmeaastane toetus uude õigusraamistikku.

(4) Selleks et põllumajandustootjad ning teised toetusesaajad saaksid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2021. aastal toetust, peaks liit andma vastavalt kehtivale õigusraamistikule, mis hõlmab perioodi 2014–2020, toetust veel ühe või vajaduse korral kahe aasta jooksul. Kehtiv õigusraamistik on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1303/20137, (EL) nr 1305/20138, (EL) nr 1306/20139, (EL) nr 1307/201310, (EL) nr 1308/201311, (EL) nr 228/201312 ja (EL) nr 229/201313. Selleks et hõlbustada üleminekut olemasolevatelt toetuskavadelt uuele õigusraamistikule, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2022, tuleks ette näha eeskirjad, millega reguleeritakse, kuidas integreerida teatav mitmeaastane toetus uude õigusraamistikku.

__________________

__________________