Menetlus : 2019/2127(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0118/2020

Esitatud tekstid :

A9-0118/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0191

<Date>{16/06/2020}16.6.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0118/2020</NoDocSe>
PDF 205kWORD 65k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli kohta – 2018. aasta aruanne</Titre>

<DocRef>(2019/2127(INI))</DocRef>


<Commission>{CONT}Eelarvekontrollikomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Bas Eickhout</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli kohta – 2018. aasta aruanne

(2019/2127(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2018. aasta tegevusaruannet,

 võttes arvesse EIP 2018. aasta finantsaruannet ja statistikaaruannet,

 võttes arvesse 2018. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2018. aasta aruannet EIP tegevuse kohta väljaspool Euroopa Liitu ja 2018. aasta aruannet EIP tegevuse kohta ELis,

 võttes arvesse auditikomisjoni aruandeid 2018. aasta kohta,

 võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2018. aastal ning äriühingu juhtimise 2018. aasta aruannet,

 võttes arvesse pettuste uurimisega seotud tegevust 2018. aastal,

 võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi,[1]

 võttes arvesse kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamist, mis on tingitud Euroopa Ombudsmani otsusest juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi,

 võttes arvesse EIP vastavuskontrollijuhi 2018. aasta tegevusaruannet ja EIP grupi 2018. aasta aruannet pettustevastase tegevuse kohta,

 võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2017–2019,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 3 ja 9,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

 võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

 võttes arvesse oma 6. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta[2] ning 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2017) kohta[3],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond)[4],

 võttes arvesse komisjoni talituste 14. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise kohta (COM(2016)0597, SWD(2016)0297 ja SWD(2016)0298),

 võttes arvesse kontrollikoja 2019. aasta jaanuari eriaruannet nr 3/2019 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kohta[5],

 võttes arvesse komisjoni 28. mai 2019. aasta aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi haldamise kohta 2018. aastal (COM(2019)0244),

 võttes arvesse EIP tegevuse hindamise aruannet (juuni 2018) Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) hindamise kohta,

 võttes arvesse välislaenude andmise volituse 2019. aasta hindamist komisjonis[6],

 võttes arvesse Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma aruannet „Europe in the World – The future of the European financial architecture for development“ („Euroopa ja maailm – Euroopa arengualase finantsstruktuuri tulevik“)[7],

 võttes arvesse organisatsiooni Counter Balance 2019. aasta oktoobri aruannet „Is the EIB up to the task in tackling fraud and corruption?“ („Kas EIP tuleb toime ülesandega võidelda pettuste ja korruptsiooni vastu?“)[8],

 võttes arvesse 2016. aasta septembris saavutatud kolmepoolset kokkulepet Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0118/2020),

A. arvestades, et EIP on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

B. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 309 kohaselt on EIP peamine ülesanne aidata liidu huvides kaasa siseturu tasakaalustatud ja stabiilsele arengule;

C. arvestades, et EIP kui maailma suurim avaliku sektori laenuandja tegutseb rahvusvahelistel kapitaliturgudel, pakkudes klientidele konkurentsivõimelisi ja soodsaid tingimusi, et toetada ELi poliitikavaldkondi ja projekte;

D. arvestades, et EIP sai 2018. aastal 60-aastaseks ning et nii liidus kui ka sellest väljaspool tuleb lahendada arvukaid uusi probleeme;

E.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on EL pidanud toime tulema ulatusliku investeeringute nappusega, ehkki samal ajal on rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku nõude tõttu olnud investeeringute järele tungiv vajadus; arvestades, et investeeringute määr (st investeeringute ja SKP suhe) jääb allapoole kriisieelset taset;

F. arvestades, et EIP kiitis 2019. aasta novembris heaks uued kliimaalased kohustused ja uue energialaenupoliitika;

G. arvestades, et EIP-l on rahvusvahelistel finantsturgudel oluline roll, eelkõige tänu oma juhtivale positsioonile roheliste võlakirjade emiteerimisel;

H. arvestades, et EIP-lt oodatakse, et ta mängiks Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisel (kestliku Euroopa investeerimiskava kaudu) keskset rolli;

I. arvestades, et EIP peaks pöörama erilist tähelepanu ja keskenduma üldistele avaliku poliitika eesmärkidele, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus, kestlik areng ja keskkond; 

J. arvestades, et EIP peaks integreerima oma investeerimisstrateegiatesse Euroopa väärtused, millest kõige olulisemad on inimõigused; 

K. arvestades, et EIP kaalub võimalust saada ELi arengupangaks ning nõukogu on juba palunud, et EIP ja EBRD esitaksid tulevasteks aruteludeks vastavad kavad;

L.  arvestades, et EIP rahastamistegevusega väljaspool ELi toetatakse peamiselt ELi välispoliitilisi eesmärke, suurendatakse liidu nähtavust, tugevdatakse väärtusi ning aidatakse säilitada kolmandate riikide stabiilsust;

M. arvestades, et EIP hoolsuskohustus ja lepingutingimused peavad nõuetekohaselt hõlmama ka kaitsemeetmeid pettuste (sh maksupettuste ja rahapesu) vastu ning terrorismi rahastamise ja korruptsiooni vastu;

N. arvestades, et jätkuvat tuleks tähelepanu pöörata EIP tulemuspoliitika ja juhtimise ning hea üldjuhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade väljatöötamisele;

EIP rahastamistegevuse peamised saavutused 2018. aastal

1. märgib, et EIP grupi rahastamise maht oli 2018. aastal üle 64,19 miljardi euro ning grupp allkirjastas 854 projekti;

2. märgib, et EIP peamised investeerimissuunad on järgmised:

 innovatsiooniprojektid said 2018. aastal laene kokku 13,5 miljardit eurot;

 32% (st rohkem kui kavandatud 30%) EIP vahenditest eraldati ühtekuuluvus- ja üleminekupiirkondadele;

 peamiseks prioriteediks olid rohkem kui 23,3 miljardi euroga VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid puudutavad rahastamiskavad;

 keskkonda investeeriti 15,2 miljardit eurot;

 taristu sai 12,3 miljardit eurot;

 kliimamuutustega seotud laenud moodustasid 2018. aastal EIP portfellist ligikaudu 30% (28% kõikidest laenulepingutest), st rohkem kui Pariisi kliimakokkuleppe toetuseks ette nähtud 25%;

 väljapoole Euroopat investeeriti üle 8 miljardi euro ja see moodustas 12,5% EIP rahastamisest kokku;

3. võtab teadmiseks, et EIP kaks üldist poliitilist eesmärki on seotud ELi sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning kliimameetmetega, neile lisanduvad neli prioriteetset avaliku poliitika eesmärki, milleks on innovatsioon, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamine, taristu ja keskkond; rõhutab, et need prioriteetsed avaliku poliitika eesmärgid peaksid olema täielikult kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetide hiljutise ajakohastamisega, et kajastada uusi majanduslikke suundumusi ja üleminekut kestlikule majandusmudelile, mis austab planeedi piire, sotsiaalset õiglust ja ühist heaolu;

4. võtab teadmiseks allkirjastatud rahastamislepingute geograafilise jaotuse 2018. aastal; kutsub EIPd üles andma allkirjastatud rahastamislepingute kohta riigipõhist teavet ka elaniku kohta ja võttes arvesse riigi osaluse suurust EIPs; nõuab investeeringute tasakaalustatud geograafilist jaotust, et võtta arvesse riikide ja piirkondade arengutaseme ja ühtekuuluvuse aspekte; võtab teadmiseks allkirjastatud rahastamislepingute 2018. aasta geograafilise jaotuse osakaaluna SKPst, kusjuures viis peamist rahastust saanud liikmesriiki olid Kreeka 1,01% (1,87 miljardit eurot), Küpros 1,01% (0,21 miljardit eurot), Portugal 0,98% (1,98 miljardit eurot), Horvaatia 0,98% (0,51 miljardit eurot) ja Poola 0,97% (4,79 miljardit eurot); märgib, et viie suurima rahastust saanud liikmesriigi arvele langes absoluutväärtuses 52,9% allkirjastatud finantsinvesteeringutest;

5. võtab teadmiseks, et nõukogu nõustus säilitama panga kapitalibaasi, asendades Ühendkuningriigi osa EIP sissemakstud kapitalis panga reservide ja sissenõutava kapitaliga, suurendades proportsionaalselt tingimuslikke kohustusi; võtab teadmiseks, et nõukogu nõustus kapitali asümmeetrilise suurendamisega, mis tõi kaasa Poola ja Rumeenia osakapitali suurenemise; nõuab EIP osanikelt panga kapitalisatsiooni edasist suurendamist, et võimaldada investeeringute suurendamist ja rohkemate riskide võtmist, et rahastada vajalikke projekte, millega toetatakse kestlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekut ja aidatakse kaasa sotsiaalsele ja territoriaalsele sidususele, töökohtade loomisele, innovatsioonile ja konkurentsivõimele ELis, säilitades samal ajal EIP AAA-reitingu;

6. märgib, et kahanenud väärtusega laenude osakaal kogu laenuportfellis oli 2018. aasta lõpus 0,3% (2017. aasta lõpus samuti 0,3%), hoolimata panga hiljutisest otsusest hakata liikuma suurema riskiga laenutehingute suunas;

EIP investeerimispoliitika peamised prioriteedid ja panga ärimudeli jätkusuutlikkus

7. märgib, et EIP ülesanne on investeerida elujõulistesse projektidesse, mis aitavad saavutada ELi poliitikaeesmärke vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 309, sh projektidesse vähemarenenud piirkondade arendamiseks; rõhutab, et EIP laenutegevuses peaks prioriteetide seadmisel tuginema jätkusuutlikele projektidele, millel on selged tulemused, lisaväärtus ja laiem positiivne mõju;

8. kutsub EIPd üles võtma arvesse kõiki suuremahulistest taristuprojektidest tulenevaid keskkonnariske ning rahastama ainult projekte, millel on tõendatud lisaväärtus nii kohaliku elanikkonna jaoks kui ka keskkonna, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes; rõhutab, kui oluline on jälgida sellega seoses rangelt võimalikku korruptsiooni- ja pettuseohtu ning viia läbi rahastatavate projektide hoolikas eel- ja järelhindamine;

9. rõhutab, et on olemas poliitiline tahe eraldada üha rohkem EIP rahalisi vahendeid kliima- ja keskkonnasäästlikkusele ehk luua nn Euroopa kliimapank; kutsub kodanikuühiskonda, komisjoni, parlamenti ja panga osanikke üles seda võimalust ära kasutama ja viima EIP tegevuse 2020. aastal kooskõlla Pariisi kokkuleppega; rõhutab, et uute arengute raames peab EIP jätkama regionaalarengu ning ELi sotsiaalse ja majandusliku sidususe eesmärkide toetamist, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu protokollis nr 28;

10. kutsub EIPd üles keskenduma väiksematele detsentraliseeritud projektidele, mis on sageli kogukondlikud, ning parandama kodanike juhitud algatuste toetamist, tugevdades enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsekspertiisi, et parandada juurdepääsu EIP rahastamisele, ning EIP toimingute kvaliteeti ja kestlikkust; nõuab sellega seoses järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nõustamisteenuste piisavat rahastamist;

11. kutsub EIPd üles võtma investeeringutest kohalikule keskkonnale tuleneva mõju puhul arvesse kohalikke sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonda;

12. väljendab heameelt EIP keskkonna- ja sotsiaalraamistiku läbivaatamise üle käesoleva aasta lõpupoole; palub EIP-l tagada, et kõigis panga tegevustes järgitaks kahju mittetekitamise põhimõtet; palub EIP-l võtta kohustus lõpetada kõikide selliste projektide rahastamine, mis ei ole kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega;

13. toetab seetõttu selge teabe avaldamist selle kohta, kuidas EIP strateegiat rakendatakse, ning EIP toodete ja portfellide kestlikkuse või kliimamõju kohta;

14.  väljendab heameelt EIP aruannete üle keskpika ja pikaajalise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta investeerimispõhimõtete määratlemisel; väljendab heameelt selle üle, et see aruandlus hõlmab nii projekti kavandamis- (eel-) kui ka rakendamisetappi; on arvamusel, et see peaks sisaldama aruandeid eelkõige ELis tehtud investeeringutega saavutatud tulemuste kohta;

15. on veendunud, et riigi tasandil on vaja pingutada kliimaneutraalse majanduse arendamiseks ning EIP peaks selles küsimuses võtma juhtrolli; kutsub EIPd üles toetama riiklikke investeerimis- ja ekspordi-impordipanku EIP põhimõtetele ja meetmetele sarnaste keskkonnapõhimõtete ja -meetmete vastuvõtmisel ning kohustuma rahastama üksnes projekte, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega;

EIP roll Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamisel

16. on seisukohal, et EIP-l on oluline roll selliste kliimaprobleemidega tegelemisel nagu globaalne soojenemine ja ELi majanduse CO2 heite vähendamine; märgib, et EIP peaks järgima rohelises kokkuleppes seatud eesmärke;

17. märgib, et kliimainvesteeringuid tehti 2018. aastal kokku 16,2 miljardit eurot ning kõige rohkem investeeriti vähese CO2 heitega energiasse (6 miljardit eurot), taastuvenergiasse (4,1 miljardit eurot) ja energiatõhususse (2,7 miljardit eurot); märgib, et 2018. aastal oli 29% EIP antud laenudest seotud kliimaga;

18. väljendab heameelt selle üle, et 2018. aastal emiteeriti 4 miljardi euro väärtuses kliimateadlikkusvõlakirju ja 500 miljoni euro väärtuses kestlikkusteadlikkuse võlakirju; rõhutab, et vaja on ELi roheliste võlakirjade standardit, et tagada läbipaistvus ja tulu jälgimine;

19. tuletab meelde kohustusi, mille EIP president võttis 2019. aasta septembris toimunud ÜRO kliimatippkohtumisel:

 viia kogu EIP rahastamistegevus 2020. aasta lõpuks kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

– eraldada 2025. aastaks vähemalt 50% EIP rahalistest vahenditest kliima- ja keskkonnakestlikkuse edendamiseks;

– teha kuni 2030. aastani kliima- ja keskkonnainvesteeringuid 1 triljoni euro ulatuses;

20. rõhutab, et EIP soov olla rohelise kokkuleppe peamine rahandussammas tähendab seda, et pank peab kliimapangaks saamiseks rohkem pingutama; kutsub EIPd üles koostama konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, realistlike ja ajaliselt kindlaksmääratud eesmärkidega tegevuskava Pariisi kokkuleppe rakendamisega seoses; nõuab, et nende eesmärkide puhul võetaks arvesse ELi piirkondade ja liikmesriikide vaheliste erinevuste suurenemise võimalikku ohtu; tõstab esile EIP tegevust majandusliku ja sotsiaalse sidususe toetamisel; rõhutab, et EIP peab viima majandusliku ja sotsiaalse sidususe toetamise oma tegevuses kooskõlla kliimaeesmärkidega;

21.  nõuab, et konkreetsetes poliitikavaldkondades võetaks ambitsioonikad kohustused; EIP peab muutma oma kohustused strateegilise tegevuskava ja kliimastrateegia, samuti valdkondlike laenustrateegiate ja kaitsemeetmete oluliseks osaks;

22. rõhutab, et on äärmiselt oluline, et kõik EIP investeeringud ja valdkondlikud portfellid oleksid kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

23. võtab teadmiseks, et EIP kiitis 2018. aastal heaks suurte gaasitaristuprojektide rahastamise, sealhulgas Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist ELi suunduva torujuhtme (Trans-Anatoolia maagaasi torujuhe) ning Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse suunduva torujuhtme (Aadria mere torujuhe) rahastamise; märgib, et need investeeringud lisati ELi eelarvest kaasrahastatavate ühishuviprojektide neljandasse loendisse; nõuab, et EIP selgitaks, kuidas need projektid viiakse 2020. aasta lõpuks kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

24. on seisukohal, et EIP uus energialaenude poliitika on oluline edasiminek, eriti otsus lõpetada 2021. aasta lõpuks laenude andmine fossiilkütustega seotud energiaprojektidele ja eeskuju, mida see teistele pankadele näitab; rõhutab vajadust tagada, et selliste energiaallikate nagu maagaas kasutamine ja sellele järgnev rahastamine oleksid kooskõlas kliimaneutraalsuse saavutamisega hiljemalt 2050. aastaks; märgib, et energialaenupoliitika vaadatakse läbi 2022. aasta alguses, ja nõuab, et see poliitika viidaks selle läbivaatamise käigus kooskõlla Euroopa kestliku rahanduse taksonoomiaga;

25. väljendab heameelt selle üle, et EIP keskendub tulevikus õiglasele üleminekule, ja loodab, et EIP annab panuse õiglase ülemineku mehhanismi, eriti oma tulevase avaliku sektori laenurahastu ja programmi „InvestEU“ raames tehtavate toimingutega;

26. võtab teadmiseks, et maanteede, kiirteede ja lennutranspordi rahastamise osakaal oli 2018. aastal suurem kui 2014.–2018. aasta keskmine, samal ajal kui raudteede rahastamine oli 2018. aastal väiksem kui 2014.–2018. aasta keskmine; märgib, et 2018. aastal eraldati lennutranspordile kokku 725 miljonit eurot; ootab, et EIP vaataks läbi oma transpordilaenude poliitika; nõuab uut transpordi rahastamise poliitikat, et vähendada 2050. aastaks ELi transpordisektori süsinikuheidet;

27. kutsub komisjoni üles täiendama kestlike investeeringute raamistikku olulise negatiivse keskkonnamõjuga majandustegevusalade kriteeriumidega, mida EIP võiks kohaldada; tunnustab EIP pingutusi aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;

28. kutsub üles rakendama uut poliitikat CO2-mahukates tegevusvaldkondades, kus EIP on tegev, näiteks tsemendi-, naftakeemia- ja terasetööstuses, et keskenduda nende sektorite kestlikkusele ja kaaluda hoolikalt kehtivate lepingute lõpetamise tagajärgi, keskendudes ringmajanduse edendamisele;

29. märgib, et kliimaprobleemi ei saa lahendada tööstuse toetuseta ning laiaulatuslikke muutusi on võimalik saavutada ainult siis, kui kaasatakse tööstus ja antakse vajalikud stiimulid uuenduslike kliimalahenduste jaoks;

30. väljendab heameelt EIP uue CO2 jalajälje hindamismeetodi üle ja nõuab selle süstemaatilist rakendamist, pöörates erilist tähelepanu kaudsetele heitkogustele (3. tüüp); nõuab, et projekte hinnataks põhjalikult, mitte ainult nende heitkoguste olelusringi majandusliku analüüsi põhjal;

31. kutsub EIPd üles uurima võimalusi kehtestada vahendajatest klientidele rangemad nõuded oma fossiilkütustega seotud riskide avalikustamiseks; rõhutab, et sellised uued nõuded ei tohiks kahjustada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

32. peab kiiduväärseks, et EIP võttis vastu välistamispoliitika, ning nõuab, et seda kasutataks rangelt selleks, et välistada EIP rahastuse andmine korruptsiooni või pettusega seotud klientidele;

33.  on seisukohal, et kooskõlas äripanganduse parimate tavadega[9] tuleks EIP rahastamise tingimuseks seada ambitsioonikad teaduslikud eesmärgid ja lubadused, et lõpetada järk-järgult selliste klientide toetamine, kelle tegevusega kaasneb suur kasvuhoonegaaside heide;

34. väljendab heameelt 2018. aastal vastu võetud hüdroenergia suuniste[10] üle ja nõuab läbipaistvusnõuete laiendamist kõigile taristuprojektidele;

 35. tuletab EIP-le meelde, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on kliimamuutustega kohanemise põhielement ja ökosüsteemide taastamine on ainus ennast õigustanud negatiivse heite saavutamise tehnoloogia; märgib, et kõik EIP projektid läbivad bioloogilise mitmekesisuse riskihindamise ja peavad vastama panga bioloogilise mitmekesisuse normidele, ning kutsub panka üles suurendama rahastamist, et saavutada ELi selle valdkonna eesmärgid, eelkõige viia metsade raadamise kogumaht nullini ning täita mere- ja rannikualade kaitse eesmärgid;

36. märgib, et Euroopa Investeerimisfond (EIF) on täielikult kaasatud kõigisse EIP kliimameetmetesse;

 EIP tegevus väljaspool ELi

37. kordab, et vaesuse kaotamine, riigisiseste vahendite kasutuselevõtmine ja inimõigused on arengu rahastamise ELi struktuuri põhiteemad, mille puhul rahastatavate meetmete nähtavus suureneb; on veendunud, et kestliku arengu eesmärkide elluviimine peaks olema lähiaastatel ELi tähelepanu keskmes;

38. võtab rahuloluga teadmiseks EIP võime kohaneda kiiresti rahvusvaheliste probleemidega; palub, et EIP toetaks ka edaspidi ELi välispoliitikat ja hädaolukordadele reageerimist, näiteks majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse algatust, mis on osa Euroopa vastusest üleilmsele rände- ja pagulasprobleemile;

39. julgustab EIPd, EBRDd, mitmepoolseid arengupanku ja rahvusvahelisi finantsasutusi jätkama projektide rakendamisel tööd parima võimaliku operatiivkoostöö nimel, kuna selline tihedam pankadevaheline koostöö on hädavajalik kulude optimeerimiseks ja koostoime suurendamiseks ressursside tõhusama kasutamise abil;  

40. märgib, et välislaenude andmise volituse 2018. aasta vahekokkuvõtte tulemusel suureneb EIP tagatis 5,3 miljardi euro võrra;

41. tuletab meelde vajadust viia EIP tegevus kooskõlla ELi välispoliitika eesmärkidega;

 42. märgib, et inimõiguste põhimõtted on täielikult integreeritud panga peamistesse hoolsuskohustuse menetlustesse ja normidesse, sealhulgas eelhindamistesse; tuletab meelde, et EIP on otseselt seotud ELi põhiõiguste hartaga ning klientidega sõlmitavate lepingute tingimused võimaldavad inimõiguste rikkumise korral lepingud peatada; väljendab heameelt keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid põhimõtteid ja norme käsitleva 2009. aasta avalduse läbivaatamise üle;

43. palub EIP-l võtta kolmandatesse riikidesse investeerimisel arvesse kohalikke olusid; tuletab meelde, et kolmandatesse riikidesse investeerimise eesmärk peaks olema ka pikaajalise kestliku majanduskasvu ergutamine erasektori juhtimisel, kliimamuutuste vastase võitluse toetamine ja vaesuse vähendamine töökohtade loomise ja tootmisvahenditele parema juurdepääsu kaudu;

44. märgib, et EIPs on tööl inimõiguste spetsialistid, kuid kohalike olude paremaks mõistmiseks oleks kasulik suurendada EIP kohalike töötajate arvu partnerriikides; kutsub EIPd üles tagama seda, et inimõigustega seotud kaalutlusi võetakse arvesse kogu otsustusprotsessis;

45. märgib, et projektide tasandil on oluline roll komisjonil ja Euroopa välisteenistusel, kuna nendega konsulteeritakse hinnatavate EIP projektide küsimuses enne, kui projektid esitatakse vastuvõtmiseks EIP direktoritele;

46. palub EIP-l tegeleda tema välislaenude andmise volituse komisjonipoolse hindamise tulemustega, milles juhitakse tähelepanu sellele, et „komisjoni talitustel on raske saada ülevaadet EIP tulemustest muul viisil kui väliste sidusrühmade kaudu, kuna aruandlus tegelike tulemuste kohta esitatakse alles pärast projekti lõpuleviimist ja EIP-l ei ole kohustust teatada rakendamisprobleemidest“; peab väga problemaatiliseks komisjoni järeldust, et „ELi sekkumise tegelikud tulemused ja mõju on endiselt suures osas teadmata“;

47. väljendab veel kord huvi osaleda ja anda oma panus aruteludesse, mida nõukogu ja EIP peavad panga uue ELi arengupanga filiaali võimaliku asutamise üle; palub, et EIP seaks arenguga seotud tegevuseks filiaali asutamise kavades prioriteediks vaesuse kaotamise, riigisiseste vahendite kasutuselevõtmise ja inimõigused;

EFSI toimimine ja tulemuslikkus

48. märgib, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) peamine kvantitatiivne eesmärk on kaasata 500 miljardit eurot täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid; märgib, et tulevastesse investeerimisstrateegiatesse tuleks lisada mõõdetavad kestlikkuse ja sotsiaalse mõju eesmärgid;

49. märgib, et EFSI rakendamiseks võttis EIP tööle 358 töötajat ja veel 75 töötajat Euroopa investeerimisnõustamise keskusse;

50. tuletab meelde, et EFSI-l on EIPst eraldiseisev juhtimisstruktuur ja tema investeerimistoimingud toimuvad kahes teemavaldkonnas, st EIP hallatavas taristu- ja innovatsioonikomponendis ning EIFi hallatavas VKEde komponendis;

51. kordab, et EFSI (mida erinevalt teistest praegustest EIP rahastamisvahenditest toetatakse ELi eelarvest) aluspõhimõte on pakkuda täiendavust selle kaudu, et selgitada välja muud uuenduslikud tulevikku suunatud sektorid ja suurema riskiga projektid;

52. rõhutab täiendavuskriteeriumide tähtsust, mis hõlmavad vajadust toetada toiminguid, mis võivad saada EFSI toetust üksnes siis, kui need on suunatud selgelt määratletud turutõrgetele või mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele ja -toimingutele, mida ei oleks ilma EFSIta võimalik ellu viia samas ulatuses või sama aja jooksul;

53. võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, et aruandes esitatud hinnangus kaasatud investeeringute kohta ei võeta arvesse asjaolu, et mõned EFSI tehingud asendasid muid EIP toiminguid ja ELi rahastamisvahendeid, ning asjaolu, et osa EFSI toetusest läks projektidele, mida oleks saanud rahastada erinevatel tingimustel muudest avaliku või erasektori rahastamisallikatest;

54. kordab nõudmist saada objektiivne ülevaade EFSI projektide täiendavusest, majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalasest mõjust ning tõelisest lisaväärtusest, samuti nende kooskõlast liidu poliitika või EIP muude toimingutega, et toetus kujuneks rohkem poliitika- kui nõudluspõhiseks, nagu on osutatud Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta jaanuari eriaruandes[11];

 55. märgib, et EFSI-l oli õigus saada oma toiminguteks lisaks erainvesteeringutele ka vahendeid ELi ja riiklikest avaliku sektori allikatest; märgib, kui tähtis on hoida ära kasutatavate rahaliste vahendite majandustegevust kahandav mõju ja selliste kulude võimalik tühimõju; rõhutab vajadust tagada täiendavus;

56. on seisukohal, et tuleks hoiduda mitme investori kulutuste kattumisest ja kulude tühimõjust, et vältida tulemuste ebausaldusväärset või mitmekordset omakstunnistamist investeeringute rahastamisel eri kanalite kaudu;

57. nõuab suuremat koostoimet EFSI, riiklike tugipankade ja investeerimisplatvormide vahel, et parandada EFSI üldist tulemuslikkust;

58. peab äärmiselt oluliseks, et programmi „InvestEU“ esialgsel kavandamisel ja rakendamisel ning saavutatud tulemustest aru andmisel võetaks nõuetekohaselt arvesse EFSI 1.0 ja EFSI 2.0 raames saadud kogemusi, eelkõige täiendavuse, kestlikkuse ja läbipaistvuse kohta;

EIP juhtimine, läbipaistvus ja vastutus

59. kordab, et EIP ja EIFi eetika, usaldusväärsus, läbipaistvus ja vastutus on tähtis kõigis toimingutes;

60. märgib, et komisjon esitab menetluse raames kooskõlas EIP põhikirja artikliga 19 arvamuse kõigi finantseerimistoimingute kohta; kutsub komisjoni üles tegema need arvamused esitamise ajal kättesaadavaks;

EIP äriühingu üldjuhtimise ja kontrolli raamistiku optimeerimine

61. soovitab kohandada panga lähenemisviisi ja sellega seotud kvaliteedikontrolle panga üksustes, et piisavalt käsitleda nõuete mittejärgimisest tulenevaid riske ning toetada tulemuspõhise eelarve põhimõtte täielikku kasutuselevõttu EIPs ja EIP grupis;

62. nõuab hinnangut ja aruannet riskide ja kontrollisüsteemide kohta, mis on seotud Euroopa Komisjoni osavõtul toimuva segarahastamisega, võttes seejuures arvesse segarahastamise mõju mitte ainult järelevalvele, vaid ka juhtimisvõimalustele;

63. märgib, et 2018. aastal jätkus panga ärimudeli kujunemine ja see muutus mitmekesisemaks seoses tegevuse laienemisega EFSI raames, mis on oma olemuselt keerukam, ning tehingute tõttu, mis on väiksemad ja suurema riskiprofiiliga;

64. märgib, et direktorite nõukogu andis 2018. aasta juulis ülevaate mitmest organisatsioonilisest ja juhtimismuudatusest ning kiitis 2018. aasta detsembris heaks rakendamise tegevuskava, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

i)  ettepanekut muuta EIP põhikirja, et suurendada direktorite nõukogu asendusliikmete arvu ja võtta teatavates juhtimisküsimustes kasutusele kvalifitseeritud häälteenamus;

  ii) tõhustada panga sisekontrolli ja riskijuhtimise keskkonda, eelkõige seades sisse grupi riskijuhtimise funktsiooni, mida täidab grupi riskijuht;

65. on seisukohal, et seoses EIP juhtorganite kohustuste läbivaatamisega peaksid halduskomitee liikmed vältima igas olukorras võimalikku huvide konflikti;

66. peab kahetsusväärseks püsivat mitmekesisuse ja soolise tasakaalu puudumist kõrgema juhtkonna tasandil ja EIP grupi juhtorganites; palub EIP-l selle küsimusega esmajärjekorras tegeleda;

67.  kutsub EIPd üles rakendama täielikult EIP auditikomisjoni 2018. aasta aruandes[12] esitatud soovitusi, nimelt järgmist:

– halduskomitee ja direktorite nõukogu käitumisjuhend tuleb läbi vaadata;

– pank peab tagama kontrollitöötajate piisava arvu ja kontrolliülesannetega seotud täitmata ametikohad tuleb kiiremas korras täita;

– halduskomitee peab töötama välja tegevuskava, mis sisaldab vahe-eesmärke, vahendeid ja soovituste rakendamise ajakava, arvestades sellega, et varem on auditikomisjoni soovitusi rakendatud liiga aeglaselt;

Läbipaistvam ja vastutustundlikum institutsioon, millel on tugevdatud mehhanismid võitluseks

pettuse ja korruptsiooni vastu

68. märgib, et EIP on aastate jooksul kehtestanud sisemehhanismid ja juhtimisstruktuurid pettuse- ja korruptsiooniohu vähendamiseks; samuti on pank võtnud avalikult kohustuse kohaldada pettuse ja korruptsiooni suhtes täisleppimatust;

69. kutsub EIPd üles avaldama oma veebisaidil oma klientidega seotud tegelikku tulusaajat puudutavad andmed, et suurendada oma toimingute nähtavust ning aidata ennetada korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumeid;

70. palub EIP-l seada otseste ja kaudsete laenude andmise tingimuseks maksu- ja raamatupidamisandmete avaldamine riikide lõikes ning tegelikke tulusaajaid käsitlevate andmete avalikustamine rahastamistoimingutega seotud rahastuse saajate ja finantsvahendajate poolt;

71. võtab teadmiseks organisatsiooni Counter Balance aruande, milles jõutakse järeldusele, et „EIP ei suuda ikka veel pettuse ja korruptsiooni vastu võidelda, mis on osalt tingitud tema sisemehhanismide nõrkusest ja osalt puudulikust juhtimisraamistikust, milles tema tegevus toimub, ning piisava väliskontrolli puudumisest tema tegevuse üle, sealhulgas OLAFi poolt“, ning EIP ja OLAFi vastused sellele aruandele; palub EIP-l teha vajalikud parandused, et allesjäänud puudused kõrvaldada; palub komisjonil esitada ettepaneku, kuidas tagada, et EIP täidaks vähemalt ELi rahapesuvastase direktiiviga samaväärset hoolsuskohustust;

72. kutsub EIPd üles võimalikult tõhusale koostööle OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga ning palub prokuratuuril ennetavalt käsitleda EIPga seotud juhtumeid, uurides ELi finantshuve kahjustavate kuritegude toimepanijaid ja esitades neile süüdistused;

73. kordab üleskutset, et EIP suurendaks oma aruandekohustust teiste ELi institutsioonide ees, tugevdades parlamendi kontrolli EIP üle ja andes Euroopa Kontrollikojale täieliku õiguse EIP tegevust auditeerida;

74. tuletab meelde, et EIP poliitikakujundamises aitab aruandekohustust parandada üldsuse osalemine, eriti EIP toimingutest mõjutatud kohalike kogukondade ja kodanike kaasamine;

75. tuletab meelde, et ELi poliitika läbipaistev rakendamine mitte üksnes ei tugevda EIP üldist aruandekohustust ja vastutust, andes selge ülevaate finantsvahendajatest ja lõplikest rahastuse saajatest, vaid aitab suurendada ka rahastatavate abiprojektide tõhusust ja kestlikkust; kutsub EIPd üles oma läbipaistvuspoliitika 2020. aastaks kavandatud läbivaatamisel neid aspekte arvesse võtma;

76. toetab seetõttu selge teabe avaldamist selle kohta, kuidas EIP strateegiat rakendatakse, ning EIP toodete ja portfellide kestlikkuse ja kliimamõju kohta;

77. ootab, et EIP rikkumisest teatajate kaitsmise poliitika oleks ambitsioonikas ja seaks kõrged standardid; soovitab EIP-l tungivalt kaasata sellesse läbivaatamisse nii organisatsioonisisesed kui ka -välised rikkumisest teatajad ning näha ette selged ja hästi määratletud menetlused, tähtajad ja suunised, et tagada rikkumisest teatajatele parim võimalik tugi ja kaitsta neid võimaliku kättemaksu eest;

78. peab kahetsusväärseks, et kaebuste lahendamise mehhanisme ei tugevdatud 2018. aasta lõpus piisavalt, ning on seisukohal, et tuleks parandada juurdepääsu mõjusale ja sõltumatule kaebuste lahendamise mehhanismile, mis hõlmaks ka õigust õiguskaitsele; märgib, et EIP on loonud uue sihtotstarbelise projektihangetega seotud kaebuste süsteemi, et tagada sellega seotud kaebuste mõjusam ja sõltumatum käsitlemine 2019. aastal;

79. tunneb heameelt EIP püüdluste üle avaldada uued dokumendid kliimameetmete kohta, EFSI projektide tulemustabelid või projektide lõpuleviimise aruanded lõpetatud ELi-väliste toimingute kohta; on seisukohal, et EIP peaks avalikustama ka nii palju kui võimalik juhatajate nõukogu koosolekute protokollid, halduskomitee koosolekute protokollid ja päevakorrad, kolme samba põhise hindamise ja tulemuste mõõtmiste raamistiku dokumendid, komisjoni arvamused projektide kohta ja projektide järelevalvearuanded; mõistab siiski, et dokumentide läbipaistvuse suhtes kehtivad teatavad piirangud, et tagada EIP klientide ja projektipartnerite esitatud konfidentsiaalse teabe kaitse;

80. võtab teadmiseks, et 2018. aastal jõustus EIP uus välistamispoliitika, mis hõlmab menetlusi selliste üksuste ja isikute väljajätmiseks, kelle käitumine ja tegevus on olnud taunitav, kusjuures sellega rakendatakse EIP kehtivaid pettusevastase poliitika sätteid ja keelde;

81. ootab 2018. aastal algatatud EIP/EIFi pettustevastase poliitika läbivaatamise tulemusi ning toetab rangemat täisleppimatuse poliitikat pettuse, korruptsiooni ja muude keelatud käitumise vormide suhtes; palub EIP-l tihendada tulevikus koostööd OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga ning teavitada pädevaid asutusi kõigist võimalikest pettusejuhtumitest; on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuril peaksid tulevikus olema volitused esitada süüdistusi kriminaalkuritegudes, mis on seotud EIP rahaliste vahenditega Euroopa Prokuratuuri liikmeks olevates ELi liikmesriikides;

82. märgib, et EIP avaldab oma veebisaidil iga toimingu kohta klientide andmed; kutsub EIPd üles avaldama ka vajalikku teavet tegelike tulusaajate kohta; tunneb heameelt EIP praeguse rikkumisest teatajate kaitsmise poliitika üle;

83. märgib, et süüdistuste arv suurenes 2018. aastal 184 uue juhtumi võrra (2017. aastal esitati 149 süüdistust), millest 68% pärines sisemistest ja 31% välistest allikatest; märgib, et peamised uurimisvaldkonnad on pettus, korruptsioon, EIP/EIFi nime väärkasutamine ja kokkumäng; märgib, et 69% EIP grupiga seotud kaebustest esitati OLAFile;

84. võtab teadmiseks EIP ja Volkswageni vahelise lepingu, millega Volkswageni osalemine kõigis EIP projektides välistati 18 kuuks ning Volkswagen võttis kohustuse toetada kestlikkusalgatust, sealhulgas keskkonnakaitset;

85. toetab EIP vastutustundlikku maksupoliitikat, toetades usaldusväärsuse klauslite lisamist EIP grupi lepingutesse ja põhjaliku hoolsuskohustuse täitmist seoses nõuetele mittevastava jurisdiktsiooniga, tuues selgelt välja lepingupartnerid ja geograafilise asukoha; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aasta märtsis võeti vastu nõuetele mittevastava jurisdiktsiooni poliitika, ning nõuab selle kiiret rakendamist ja parlamendile selle rakendamise kohta regulaarsete aruannete esitamist;

86. peab hädavajalikuks järgida rangeimaid usaldusväärsuse nõudeid, nimelt ELi ja rahapesuvastase töökonna edendatavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning OECD, G20 ja ELi edendatavaid hea maksuhaldustava põhimõtteid, et parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust;

87. tunnistab EIP teedrajavat rolli ELi tasandil jätkusuutlikkuse aruande avaldamisel; kutsub EIPd üles oma jätkusuutlikkuse aruannet täiustama, andes tulemustest aru ja kasutades täpselt määratletud näitajaid, mis on konkreetsed, kergesti mõõdetavad ja võrreldavad;

88. väljendab heameelt selle üle, et EIP välisaudiitor avaldas esimese piiratud kinnitava aruande valitud avalduste, arvude ja näitajate kohta 2018. aasta jätkusuutlikkuse aruandes;

89. nõuab, et kontrollikoda tugevdaks välist kontrolli EIP üle, ja leiab, et 2016. aastal allkirjastatud ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja koostööd reguleeriva kolmepoolse lepingu praegused sätted tuleks põhjalikult läbi vaadata, kui arutatakse tulevast kolmepoolset lepingut, mis peaks sõlmitama 2020. aasta septembris;

 

90. kordab siiski seoses EIP aastaaruandega esitatud nõudmist ja palub, et EIP esitaks põhjalikuma, üksikasjalikuma ja ühtlustatuma tervet aastat hõlmava tegevusaruande ning parandaks märkimisväärselt andmete esitamist, lisades esitatavatele andmetele ka üksikasjaliku ja usaldusväärse ülevaate heaks kiidetud, allkirjastatud ja eraldatud investeeringute kohta asjaomasel aastal ning tuues välja kasutatud rahastamisallikad (omavahendid, EFSI, ELi tsentraalselt hallatavad programmid jne), teabe rahastuse saajate (liikmesriigid, avalik ja erasektor ning vahendajad või otsesed vahendite saajad) ja toetatavate sektorite kohta ning järelhindamiste tulemused;

91. palub, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldaks EIP tegevuse ja selle kontrolli kohta iga-aastase seminari/kuulamise, mis annaks Euroopa Parlamendile EIPd ja selle toimingute järelevalvet puudutavaks tööks vajalikku lisateavet;

Parlamendi soovituste põhjal võetud järelmeetmed

92. palub EIP-l jätkata aruandlust Euroopa Parlamendi varasemates iga-aastastes resolutsioonides antud soovituste põhjal võetud meetmete seisu kohta, eriti seoses järgnevaga:

a) EIP investeerimisstrateegia majanduslik, keskkonna- ja sotsiaalne mõju;

b) kohandused, mis on seotud huvide konflikti ennetamisega, eelkõige juhul, kui liikmed osalevad laenude andmises;

c) läbipaistvus pärast klientide usaldusväärsusega seotud hoolsuskohustuse täitmist, et ennetada maksustamise vältimist, pettust ja korruptsiooni;

93. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning palub nõukogul ja EIP direktorite nõukogul korraldada parlamendi esitatud seisukohtade arutelu.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Isabel García Muñoz, Cristian Ghinea, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Pierre Karleskind, Joachim Kuhs, Claudiu Manda, Younous Omarjee, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Sabrina Pignedoli, Petri Sarvamaa, Angelika Winzig, Lara Wolters

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Eickhout, Jeroen Lenaers, Mikuláš Peksa, Viola Von Cramon-Taubadel

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

PPE

Lefteris Christoforou,Tamás Deutsch, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier; Petri Sarvamaa, Angelika Winzig, Jeroen Lenaers

S&D

Caterina Chinnici, Corina Crețu, Isabel García Muñoz, Claudiu Manda, Tsvetelina Penkova, Lara Wolters

RENEW

Olivier Chastel, Martina Dlabajová, Cristian Ghinea, Pierre Karleskind

Verts/ALE

Bas Eickhout, Mikuláš Peksa, Viola Von Cramon‑Taubadel,

ECR

Ryszard Czarnecki

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Younous Omarjee

 

0

 

 

 

 

 

4

0

PPE

Markus Pieper

ID

Jean‑François Jalkh, Joachim Kuhs

NI

Sabrina Pignedoli

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

[1] https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/95520

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0198.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0036.

[4] ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

[5] https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR19_03/SR_EFSI_ET.pdf

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsuse nr 466/2014/EL (millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks) hindamine: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/elm_evaluation_swd_2019_333_f1_staff_working_paper_en_v3_p1_1048237.pdf

[7] https://www.consilium.europa.eu/media/40967/efad-report_final.pdf

[8] https://www.counter-balance.org/wp-content/uploads/2019/10/Report_OnlineVersion_EIB_Corruption_Oct2019.pdf

[9] Crédit Agricole ei toeta enam ettevõtjaid, kes arendavad või kavatsevad arendada tegevust söesektoris. Crédit Agricole’i nulltolerantsi poliitika kehtib kõigi ettevõtjate suhtes, kes arendavad või kavatsevad arendada tegevust söesektoris, alates söe kaevandamisest ja energiatootmisest ning lõpetades söekaubanduse ja -transpordiga.

[10] EIP, „Environmental, Climate and Social Guidelines on Hydropower Development“ (Keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsuunised hüdroenergia arendamiseks), oktoober 2019.

[11] https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=49051

[12] https://www.eib.org/attachments/general/ac_annual_reports_2018_en.pdf

Viimane päevakajastamine: 2. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika