RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine

24.6.2020 - (COM(2019)0330 – C9-0043/2019 – 2019/0152(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Maria Da Graça Carvalho

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine (COM(2019)0330 – C9-0043/2019-2019/0152(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0330),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0043/2019),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0121/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. teeb ettepaneku viidata seadusandlikule aktile järgmiselt: „Otsus, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja -suutlikkuse suurendamine“;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Volitus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut,5 eriti selle artiklit 17,	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2020. aasta .../2020 [EIT määrus (2019/0151(COD)], eriti selle artiklit 4,
__________________
5 ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Määrusega (EÜ) nr 294/2008 on ette nähtud strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmine.	(1) Määrusega (EL) .../2020 [EIT määrus (2019/0151(COD)] on ette nähtud strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmine.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Strateegilises innovatsioonikavas tuleks määrata kindlaks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) prioriteetsed valdkonnad ja pikaajaline strateegia ning kava peaks sisaldama ka hinnangut selle kohta, milline on EIT sotsiaalmajanduslik mõju ja võime parima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT seire- ja hindamistulemusi.	(2) Määruse (EL) .../2020 [EIT määrus (2019/0151/COD)] artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et strateegilises innovatsioonikavas tuleb asjaomaseks seitsmeaastaseks perioodiks sätestada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegia, eesmärgid ja prioriteedid, määrata kindlaks EIT peamised meetmed, soovitavad tulemused ja vajalikud ressursid ning see peab sisaldama ka hinnangut selle kohta, milline on EIT sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline mõju ning võime suurima innovatsioonialase lisaväärtuse loomiseks. Strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse EIT seire- ja hindamistulemusi ning selle eesmärk peaks olema tagada kooskõla programmiga „Euroopa horisont“, luua samal ajal koostoime muude asjaomaste liidu programmidega, aidata kaasa liidu strateegiliste prioriteetide rakendamisele ning liidu eesmärkide ja poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa majanduse taastamise kava, Euroopa andmestrateegia, digistrateegiate ning VKEde ja tööstusstrateegia elluviimisele ning Euroopa strateegilise autonoomia saavutamisele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Strateegiline innovatsioonikava peaks sisaldama EIT tegevuse ning liidu teiste algatuste, vahendite ja programmide võimaliku ja asjakohase koostoime ja vastastikuse täiendavuse analüüsi.	(3) Vastavalt määruse (EL) .../2020 [EIT määrus (2019/0151(COD)] artikli 4 lõikele 2 peab strateegiline innovatsioonikava sisaldama EIT tegevuse ning liidu teiste algatuste, vahendite ja programmide võimaliku ja asjakohase koostoime ja vastastikuse täiendavuse analüüsi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võetakse vastu lisas esitatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegiline innovatsioonikava ajavahemikuks 2021–2027.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Strateegilist innovatsioonikava rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) nr [...] Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta6.	Strateegilist innovatsioonikava rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) .../2020 [EIT määrus (2019/0151(COD)].
__________________
6 Vastuvõetud uuesti sõnastatud EIT määruse viide.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Strateegilises innovatsioonikavas on esitatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegia ja prioriteedid aastateks 2021–2027. Tegemist on EIT peamise poliitikadokumendiga järgmisel programmitöö perioodil. Kavas on kindlaks määratud EIT eesmärgid, peamised meetmed, eeldatavad tulemused ja vajaminevad vahendid. Kava tagab EIT tegevuse vajaliku kooskõla [ettepanekuga programmi „Euroopa horisont“ kohta], mis on liidu raamprogramm, millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni aastatel 2021–2027. Samuti tagab see EIT tegevuse ning liidu muude algatuste, poliitikameetmete ja vahendite asjakohase koostoime ja vastastikuse täiendavuse.	Strateegilises innovatsioonikavas on esitatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegia ja prioriteedid aastateks 2021–2027. Tegemist on EIT peamise poliitikadokumendiga järgmisel programmitöö perioodil. Kavas on kindlaks määratud EIT eesmärgid, peamised meetmed, eeldatavad tulemused, soovitav mõju ja vajaminevad vahendid. Strateegiline innovatsioonikava tagab EIT tegevuse vajaliku kooskõla [ettepanekuga programmi „Euroopa horisont“ kohta], mis on liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027. Samuti tagab see EIT tegevuse ning liidu muude programmide, poliitikameetmete, vahendite ja kohustuste asjakohase koostoime ja vastastikuse täiendavuse.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Strateegilises innovatsioonikavas aastateks 2021–2027 on arvesse võetud Euroopa Komisjoni tehtud mõjuhinnangut. Kava põhineb strateegilise innovatsioonikava projektil, mille EIT juhatus esitas Euroopa Komisjonile 20. detsembril 2017 kooskõlas EIT määrusega1. Samuti kajastab see 2018. aasta juunis vastu võetud Euroopa Komisjoni uut [ettepanekut programmi „Euroopa horisont“ kohta], eelkõige EIT tähtsat rolli [avatud innovatsiooni] samba (III sammas) osana ning EIT panust üleilmsete probleemide lahendamisse, muu hulgas kliimaeesmärkide puhul kehtestatud sihttasemete saavutamisse, ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime (II sammas) ja tipptasemel teaduse (I sammas) edendamisse. Kava tugineb EIT viimastel tegevusaastatel saadud kogemustele ja peamiste sidusrühmadega peetud ulatusliku konsultatsiooni tulemustele.	Strateegilises innovatsioonikavas aastateks 2021–2027 on arvesse võetud Euroopa Komisjoni tehtud mõjuhinnangut. Kava põhineb strateegilise innovatsioonikava projektil, mille EIT juhatus esitas Euroopa Komisjonile 20. detsembril 2017 kooskõlas ... [EIT määrus (2019/0151/COD)]1. Samuti kajastab see 2018. aasta juunis vastu võetud Euroopa Komisjoni uut [ettepanekut programmi „Euroopa horisont“ kohta], eelkõige EIT tähtsat rolli [avatud innovatsiooni] samba (III sammas) osana ning EIT panust üleilmsete ja ühiskondlike probleemide lahendamisse, muu hulgas kliimaeesmärkide puhul kehtestatud sihttasemete saavutamisse ja kohustuste täitmisse, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime (II sammas) ja tipptasemel teaduse (I sammas) edendamisse. Kava tugineb EIT viimastel tegevusaastatel saadud kogemustele ja peamiste sidusrühmadega peetud ulatusliku konsultatsiooni tulemustele.
__________________	__________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1), Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1292/2013 (ELT L 347, 11.12.2013, lk 174).	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1), Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1292/2013 (ELT L 347, 11.12.2013, lk 174).

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Strateegilises innovatsioonikavas on arvesse võetud programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist, et tagada kooskõla raamprogrammi meetmetega, muude asjakohaste liidu programmidega ning ELi prioriteetide ja kohustustega ning suurendada vastastikust täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike rahastamisprogrammide ja -prioriteetidega.	Strateegilises innovatsioonikavas on arvesse võetud programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist, et tagada kooskõla raamprogrammi meetmetega, koostoime ja täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ning kooskõla ELi prioriteetide ja kohustustega. Kava eesmärk on ühtlasi suurendada vastastikust täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike rahastamisprogrammide ja -prioriteetidega.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT asutati 2008. aastal, et aidata liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisega kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele. EIT hakkas propageerima hariduse, ettevõtluse ja teadusuuringute lõimimist (teadmiste kolmnurk), pannes samas suurt rõhku ettevõtlusvõimekusele ja innovatsioonioskustele. EIT vahehindamisel 2018. aastal leidis kinnitust, et EIT üldised aluspõhimõtted kehtivad endiselt ja innovatsioonipõhine teadmiste kolmnurga lõimimine on jätkuvalt asjakohane.	EIT asutati 2008. aastal, et aidata liikmesriikide ja Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisega kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele. EIT hakkas propageerima kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni (teadmiste kolmnurk) lõimimist, pannes samas suurt rõhku ettevõtlusvõimekusele, ettevõtete asutamisele ja innovatsioonioskustele. EIT vahehindamisel 2017. aastal leidis kinnitust, et EIT üldised aluspõhimõtted kehtivad endiselt ja innovatsioonipõhine teadmiste kolmnurga lõimimine on jätkuvalt asjakohane.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kümme aastat pärast EIT asutamist on innovatsiooni tempo tublisti kiirenenud. Innovatsioon kujundab ümber majandussektoreid, toob kaasa murrangulised muutused olemasolevates ettevõtetes ja loob enneolematuid võimalusi. Ajal, mil üleilmne majanduskorraldus muutub ja rahvusvaheline konkurents kasvab, suureneb ELi sõltuvus talentidest ja oma suutlikkusest teha uuendusi. Valdkonnaülene ning haridus-, ettevõtlus- ja teadusringkondade vaheline ühine kavandamine, töö ja loomine ei ole kunagi olnud nii tähtis kui praegu, et aidata lahendada üleilmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutustega, loodusvarade pillava kasutamisega, digiüleminekuga, demograafiliste muutustega või tervishoiu ja toidu tulevikuga.	Kümme aastat pärast EIT asutamist on innovatsiooni tempo tublisti kiirenenud. Innovatsioon kujundab ümber majandussektoreid ja ühiskonda, toob kaasa murrangulised muutused olemasolevates ettevõtetes ja loob enneolematuid võimalusi. Ajal, mil üleilmne majanduskorraldus muutub, kliimamuutuste mõju suureneb ja rahvusvaheline konkurents kasvab, suureneb ELi sõltuvus talentidest ja oma suutlikkusest teha uuendusi. Valdkonnaülene ning haridus-, ettevõtlus- ja teadusringkondade vaheline ühine kavandamine, töö ja loomine ei ole kunagi olnud nii tähtis kui praegu, et aidata lahendada üleilmseid probleeme, mis on seotud näiteks tervishoiuga, sh pandeemiate levikuga, toidu, kliimamuutuste, loodusvarade pillava kasutamise, digiülemineku ja demograafiliste muutustega.

Selgitus

Keelelised muudatused.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT on alates oma asutamisest kujunenud järk-järgult edukaks vahendiks ühiskondlike probleemide lahendamisel. EIT tegutseb peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ning teadusasutuste vahelised ulatuslikud Euroopa partnerlused. Praegu on olemas kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonda, mis tegutsevad kliimamuutuste, digiülemineku, energeetika, toidu, tervise, toorainete, linnalise liikuvuse ja lisaväärtusega tootmise valdkonnas (vt joonis 2).	EIT on alates oma asutamisest kujunenud järk-järgult ainulaadseks vahendiks teadmiste kolmnurga lõimimise abil ühiskondlike probleemide lahendamisel. EIT tegutseb peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on kõrgharidus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ning teadusasutuste vahelised ulatuslikud Euroopa partnerlused. Praegu on olemas kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonda, mis tegutsevad kliimamuutuste, digiülemineku, energeetika, toidu, tervise, toorainete, linnalise liikuvuse ja lisaväärtusega tootmise valdkonnas.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga teadmis- ja innovaatikakogukond hõlmab viit kuni kümmet ühispaiknemiskeskust,2 mis peaksid tegutsema teadmiste kolmnurga praktilisel lõimimisel geograafiliste keskustena. Nende ülesehitamisel ja tegevuse korraldamisel on arvesse võetud asjaomast riiklikku ja piirkondlikku innovatsioonikonteksti ning tuginetud üleeuroopalisele teadmis- ja innovaatikakogukondade põhipartnerite laborite, büroode või linnakute võrgustikule.	Iga teadmis- ja innovaatikakogukond on seni hõlmanud viit kuni kümmet ühispaiknemiskeskust2, mis peaksid toimima geograafiliste keskustena, kus on ühtlasi olemas füüsiline ruum innovatsiooni ökosüsteemi raames kohalikul tasandil suhtlemiseks ning teadmiste kolmnurga praktiliseks lõimimiseks. Nende ülesehitamisel ja tegevuse korraldamisel on arvesse võetud asjaomast riiklikku ja piirkondlikku innovatsioonikonteksti ning tuginetud üleeuroopalisele teadmis- ja innovaatikakogukondade põhipartnerite laborite, büroode või linnakute võrgustikule.
__________________	__________________
2 Ühispaiknemiskeskus on geograafiline piirkond, kus asuvad ja saavad hõlpsasti koostööd teha peamised teadmis- ja innovaatikakogukondade teadmiste kolmnurga partnerid, ehk kõnealuste kogukondade tegevuse keskpunkt kõnealuses piirkonnas.	2 Ühispaiknemiskeskus on avatud ja läbipaistval viisil loodud füüsiline ruum, mis hõlmab geograafilist piirkonda, kus teadmis- ja innovaatikakogukondade peamised teadmiste kolmnurga partnerid saavad hõlpsasti koostööd teha ning mis on selles piirkonnas kõnealuste kogukondade tegevuse keskpunkt.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad püüavad juhtida teadmiste kolmnurgaga seotud tegevust	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— haridus- ja koolitustegevuse kaudu, milles pööratakse suurt tähelepanu ettevõtlusele, et koolitada välja järgmine põlvkond talente, sealhulgas EIT märgise3 saanud programmide kavandamisele ja rakendamisele, eelkõige magistri- ja doktoriõppe tasandil;	a) teadmiste kolmnurgas toimuva kõrgharidus- ja koolitustegevuse kaudu, milles pööratakse suurt tähelepanu ettevõtlusele, et koolitada välja järgmine põlvkond talente, sealhulgas selleks, et arendada ettevõtlus- ja digitaaloskusi ning -programme ja -meetmeid, eesmärgiga õpetada töötajaid ümber ja täiendada nende oskusi elukestvat õpet silmas pidades; EIT märgise3 saanud programmide kavandamise ja rakendamise kaudu, eelkõige magistri- ja doktoriõppe tasandil; eritähelepanu tuleb pöörata soolisele tasakaalule ja sootundlikule tegutsemisviisile, eelkõige valdkondades, kus naised on endiselt alaesindatud, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika;
__________________	__________________
3 EIT märgis on kvaliteedimärk, mille EIT annab teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusprogrammile, mis vastab konkreetsetele kvaliteedikriteeriumidele, mis on seotud muu hulgas ettevõtlusharidusega ja töö käigus õppimisele keskenduva innovatiivse õppekavaga.	3 EIT märgis on kvaliteedimärk, mille EIT annab teadmis- ja innovaatikakogukonna haridusprogrammile, mis vastab konkreetsetele kvaliteedikriteeriumidele, mis on seotud muu hulgas ettevõtlusharidusega ja töö käigus õppimisele keskenduva innovatiivse õppekavaga.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— innovatsiooni toetava tegevuse kaudu, et töötada seoses konkreetse ärivõimalusega välja innovaatilised tooted, protsessid ja teenused;	b) teadustegevust ja innovatsiooni toetava tegevuse kaudu, et töötada välja innovaatilised ja kestlikud tooted, protsessid, tehnoloogiad ja teenused ning mittetehnoloogilised lahendused, mis on mõeldud kindla ärivõimaluse jaoks või millel on sotsiaalne eesmärk;

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— ettevõtete loomise ja toetamisega seotud tegevuse, näiteks kiirendavate kavade kaudu, et aidata ettevõtjatel arendada oma ideed edukateks ettevõteteks ja hoogustada ettevõtete kasvu.	c) ettevõtete loomise ja toetamisega seotud tegevuse, näiteks kiirendavate kavade kaudu, et aidata ettevõtjatel arendada oma ideed edukateks ettevõteteks ja hoogustada ettevõtete kasvu ja arengut.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kõik praegused ja tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad peavad aga tegema kõik endast oleneva, et pöörata rohkem tähelepanu teadmiste kolmnurga teadusuuringutele, mis koos hariduse ja innovatsiooniga aitavad kaasa ettevõtluse arendamisele ja innovatsiooni ökosüsteemile. Sellega tagavad kõik olemasolevad ja tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad tasakaalu teadmiste kolmnurga kolme haru vahel, et säilitada teadmis- ja innovaatikakogukondade ainulaadsus.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on dünaamilised innovatsiooni ökosüsteemid, kus saavutatakse mitmesuguseid tulemusi (vt allolev joonis 1).	välja jäetud

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – joonis 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT mudeli keskmes on haridus ja koolitus ning võimekuse ja oskuste arendamine. Ühegi teise ELi innovatsioonitegevusega ei kaasata kõrgharidust innovatsiooni väärtusahelasse sellisel määral nagu seda teeb EIT. EIT hariduse tegevuskava on ülioluline ettevõtlike ja kõrgtasemel oskustega novaatorite arendamiseks. 2017. aastaks oli üle 1 700 inimese edukalt läbinud EIT märgisega magistri- ja/või doktoriõppe ning tuhanded osalenud ettevõtlusalases ja innovaatilises haridustegevuses.	EIT mudeli keskmes on haridus ja koolitus ning võimekuse ja oskuste arendamine. Ühegi teise ELi innovatsioonitegevusega ei kaasata kõrgharidust innovatsiooni väärtusahelasse sellisel määral nagu seda teeb EIT. EIT hariduse tegevuskava on ülioluline ettevõtlike ja kõrgtasemel oskustega novaatorite arendamiseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Üleilmsete probleemide käsitlemine teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu eristab EITd teistest innovatsioonivahenditest. Andes teadmis- ja innovaatikakogukondadele kuni 15 aastaks toetust, täidab EIT oma pikaajalist eesmärki lahendada innovaatiliste toodete ja teenuste abil üleilmseid probleeme ning tuua meie ühiskonnale ja kodanikele konkreetset kasu. Lisaks on EIT püstitanud teadmis- ja innovaatikakogukondadele eesmärgi saada 15 aasta pärast rahaliselt jätkusuutlikuks, mis on ainulaadne element, mille tulemuseks on ettevõtlusele ja tulemustele suunatud innovatsioonivahend. Selleks peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad välja töötama ja ellu viima tulu teenimise strateegiad, et säilitada oma innovatsiooni ökosüsteem pärast toetuslepinguga kaetud ajavahemiku lõppu.	Üleilmsete ja ühiskonnaprobleemide käsitlemine teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu eristab EITd teistest innovatsioonivahenditest. Andes teadmis- ja innovaatikakogukondadele kuni 15 aastaks toetust, tagab EIT pikaajalise stabiilsuse, tänu millele peaks toetusesaajatel olema võimalik lahendada innovaatiliste ja kestlike toodete, protsesside, teenuste ja lahenduste abil üleilmseid ja ühiskonnaprobleeme ning tuua meie ühiskonnale ja kodanikele konkreetset kasu. Lisaks on EIT püstitanud teadmis- ja innovaatikakogukondadele eesmärgi saada 15 aasta pärast rahaliselt jätkusuutlikuks, mis on ainulaadne element, mis peaks tooma kaasa ettevõtlusele ja mõjule suunatud innovatsioonivahendi. Selleks peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad tihedas koostöös EITga välja töötama ja ellu viima tulu teenimise strateegiad, et saavutada rahaline sõltumatus ja säilitada oma innovatsiooni ökosüsteem ka pärast EITga sõlmitud partnerluse raamlepinguga hõlmatud ajavahemiku lõppu. Teadmis- ja innovaatikakogukondade innovatsioon ja turulähedane tegevus peaksid muutuma rahaliselt jätkusuutlikuks võimalikult vara, kuid hiljemalt 15 aastat pärast kogukonna loomist. Kui sõltumatud eksperdid on andnud positiivse ja põhjaliku hinnangu, peaks teadmis- ja innovaatikakogukondade kõrghariduse, koolituse ja horisontaalselt struktureeritud tegevuse jaoks olema aga võimalik saada EIT-lt toetust kooskõlas ... [EIT määruse] artikliga 11 kauem.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT lähenemisviis toetab nii järkjärgulist kui ka murrangulist innovatsiooni, et tulemuslikult tegeleda turutõrgetega ja aidata ümber kujundada tööstusharusid. See võimaldab töötada üleilmsete probleemide lahendamiseks välja pikaajalised äristrateegiad ning aitab luua raamtingimused, mis on olulised hästi toimiva innovatsiooni ökosüsteemi kasvamiseks ja innovatsiooni edenemiseks.	EIT lähenemisviis aitab suurendada vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust ning ellu viia nii järkjärgulist kui ka murrangulist innovatsiooni, et tulemuslikult tegeleda turutõrgetega, aidata ümber kujundada tööstusharusid ja toetada idufirmade, võrsefirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) loomist. See võimaldab töötada üleilmsete ja ühiskonnaprobleemide lahendamiseks välja pikaajalised äristrateegiad ning aitab luua raamtingimused, mis on olulised hästi toimiva innovatsiooni ökosüsteemi kasvamiseks ja innovatsiooni edenemiseks.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT tagab teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks, laiendamiseks ja juhtimiseks tõhusa ja tulemusliku platvormi, kus avaldub tugev võrgustiku mõju ja positiivne ülekanduv mõju (vt allolev joonis 2). Esimesed, 2009. aastal alguse saanud teadmis- ja innovaatikakogukonnad (EIT Digital, EIT Climate-KIC ja EIT InnoEnergy) on loodud ja välja kujunenud ning pärast 2024. aastat nende partnerluse raamlepingud lõpevad, kooskõlas toetuse maksimaalse kestusega. Teise ja kolmanda etapi teadmis- ja innovaatikakogukonnad (EIT Health ja EIT Raw Materials (2014) ning EIT Food (2016)) on välja kujunemas. EIT Urban Mobility ja EIT Manufacturing, kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille loomise kohta tehti otsus 2018. aasta detsembris, alustavad tegevust 2019. aastal.	EIT tagab teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks, laiendamiseks ja juhtimiseks tõhusa ja tulemusliku platvormi, kus avaldub tugev võrgustiku mõju ja positiivne ülekanduv mõju. Teadmis- ja innovaatikakogukonna tavaline eluiga on 7–15 aastat. Esimesed, 2009. aastal alguse saanud teadmis- ja innovaatikakogukonnad (EIT Digital, EIT Climate-KIC ja EIT InnoEnergy) on loodud ja välja kujunenud ning pärast 2024. aastat peaks nende partnerluse raamlepingud kooskõlas EIT määruse artikliga 11 lõppema. Kui sõltumatud eksperdid on andnud põhjaliku hinnangu, võib EIT juhatus otsustada, et partnerluse raamlepingut võib pikendada. Lepingu kehtivusaega võib pikendada kuni kolm aastat. Teise ja kolmanda etapi teadmis- ja innovaatikakogukonnad (EIT Health ja EIT Raw Materials (2014) ning EIT Food (2016)) on välja kujunemas. EIT Urban Mobility ja EIT Manufacturing – kaks teadmis- ja innovaatikakogukonda, mille loomise kohta tehti otsus 2018. aasta detsembris – alustasid tegevust 2019. aastal.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – joonis 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT oma kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonnaga, kus on üle 1 000 ettevõtlus-, teadus- ja haridusringkondadest pärit partneri, on suurim innovatsiooni ökosüsteem, mida EL toetab. EIT on toetanud enam kui 1 200 idufirmat ja innovaatilist ettevõtet, mille tulemusel on kõnealused ettevõtted ligi meelitanud üle 890 miljoni euro välisrahastust ja toetust saanud idufirmad loonud üle 6 000 töökoha. Rohkem kui pool teadmis- ja innovaatikakogukondade partneritest on ettevõtlussektorist (tööstusharude esindajad, VKEd ja idufirmad), mis osutab turulähedusele. Partnerite arvu suurenemine teadmis- ja innovaatikakogukondades on märk EIT mudeli atraktiivsusest ja pikaajalisest potentsiaalist. 2019. aastaks osaleb EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades üle 600 ettevõtja, 250 kõrgharidusasutuse ja 200 teadusasutuse ning üle 50 kodanikuühiskonna organisatsiooni ja ametiasutuse.	EIT oma kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonnaga, kus on üle 1 000 ettevõtlus-, teadus- ja haridusringkondadest pärit partneri, on suurim innovatsiooni ökosüsteem, mida EL toetab. EIT on toetanud enam kui 1 200 idufirmat ja innovaatilist ettevõtet, mille tulemusel on kõnealused ettevõtted ligi meelitanud üle 890 miljoni euro välisrahastust ja toetust saanud idufirmad loonud üle 6 000 töökoha. Rohkem kui pool teadmis- ja innovaatikakogukondade partneritest on ettevõtlussektorist (tööstusharude esindajad, VKEd ja idufirmad), mis osutab turulähedusele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võttes arvesse püsivaid piirkondlikke erinevusi innovatsiooni tulemuslikkuses, võttis EIT 2014. aastal kasutusele piirkondliku innovatsioonikava, et laiendada oma piirkondlikku tegevusulatust riikidele, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas. Selle kava kaudu on EIT laiendanud oma tegevust kõikjale Euroopasse ning pakub nüüd piirkondadele, kus innovatsioonitulemused on viletsad, võimalusi osaleda teadmis- ja innovaatikakogukonna osana teadmiste kolmnurga tegevuses. Seda kajastab ka EL 13 partneritele eraldatud EIT rahaliste vahendite osakaal (2018. aasta seisuga 8,3 % võrreldes programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud 4,8 %ga).	Võttes arvesse püsivaid piirkondlikke erinevusi innovatsiooni tulemuslikkuses, võttis EIT 2014. aastal kasutusele piirkondliku innovatsioonikava, et laiendada oma piirkondlikku tegevusulatust riikidele ja piirkondadele, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas. EIT peab piirkondliku innovatsioonikava kaudu oma tegevust kogu Euroopas veelgi laiendama ning seadma endale kindla eesmärgi pakkuda sellistele riikidele ja nendes riikides asuvatele piirkondadele, kus innovatsioonitulemused on kehvemad, nagu on määratletud määruse [xxx] (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) artikli 2 punktis 15a, ning sellistele riikidele või nendes riikides asuvatele piirkondadele, kus innovatsioon on Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohaselt tagasihoidlik või mõõdukas, kuivõrd need ei ole madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigid, uusi võimalusi osaleda EIT kogukonna osana teadmiste kolmnurgaga seotud tegevuses. Kava kasutatakse ka selleks, et luua nendes riikides ja piirkondades uusi EIT innovatsioonikeskusi või ühispaiknemiskeskusi. Peale selle teevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad tihedat koostööd korraldusasutustega kõigis piirkondades, kus asuvad piirkondliku innovatsioonikava partnerid, et innustada liidu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide laialdasemat kasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – joonis 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – lõik 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT on suutnud püsida kohanemisvõimeline ning välja töötada põhimõtted ja eeskirjad oma teadmis- ja innovaatikakogukondade edukaks juhtimiseks programmi „Horisont 2020“ raames kooskõlas EIT määrusega. Kuna EIT on oma tegevuses sõltumatu, on ta oma toetusesaajate haldamisel saanud katsetada ja tulemuslikult rakendada mitut uuendust, nagu konkurentsipõhine rahastamismehhanism, rahalise jätkusuutlikkuse alased eesmärgid ja teatud peamised tulemusnäitajad.	EIT on suutnud püsida kohanemisvõimeline ning välja töötada põhimõtted ja eeskirjad oma teadmis- ja innovaatikakogukondade edukaks juhtimiseks programmi „Horisont 2020“ raames kooskõlas ... [EIT määrus (2019/0151/COD)]. Kuna EIT on oma tegevuses sõltumatu, on ta oma toetusesaajate haldamisel saanud katsetada ja tulemuslikult rakendada mitut uuendust, nagu konkurentsipõhine rahastamismehhanism, millest peaks saama tavapärane rahastamiskord, rahalise jätkusuutlikkuse alased eesmärgid ja teatud peamised tulemusnäitajad. EIT ning selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad nii palju kui võimalik programmi „Euroopa horisont“ toetuslepingu näidise alusel ning kohaldavad programmi „Euroopa horisont“ reeglitest tehtavaid erandeid, mis on sätestatud määruse ... [EIT määrus] artiklis 8, kui see on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks ning kui need on põhjendatud.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT on osa programmi „Euroopa horisont“ üldisest raamistikust, mille eesmärk on muu hulgas saavutada teaduslik, majanduslik/tehnoloogiline ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, viia ellu liidu strateegilised poliitilised prioriteedid, edendada liidu konkurentsivõimet kõikides liikmesriikides, sealhulgas liidu tööstuses, ning aidata kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Üks neis püüdlustes edu saavutamise põhieeldusi on reageerida püsivale vajadusele suurendada innovatsioonisuutlikkust kogu liidus. EL seisab silmitsi eelkõige kolme väljakutsega, mis suunavad EIT tegevust aastatel 2021–2027 ja kajastuvad EIT üldeesmärkides.	EIT on lahutamatu osa programmi „Euroopa horisont“ üldisest raamistikust, mille eesmärk on muu hulgas saavutada teaduslik, majanduslik/tehnoloogiline ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkidega tuleb aidata kaasa liidu strateegiliste prioriteetide rakendamisele ning liidu eesmärkide ja poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa majanduse taastamise kava, Euroopa andmestrateegia, digistrateegiate ning VKEde ja tööstusstrateegia elluviimisele ning Euroopa strateegilise autonoomia saavutamisele. Peale selle aitab see Pariisi kokkuleppe põhimõtteid järgides lahendada üleilmseid ja ühiskonnaprobleeme, sealhulgas täita kestliku arengu eesmärke, ning saavutada hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheitega majanduse. Üks neis püüdlustes edu saavutamise põhieeldusi on reageerida püsivale vajadusele kaasata kõik liidus olevad talendid, suurendada naiste osalust ning tuua teadus- ja arendustegevus turule ja ühiskonda, suurendades sellega innovatsioonisuutlikkust kogu liidus. EL seisab silmitsi eelkõige viie väljakutsega, mis suunavad EIT tegevust aastatel 2021–2027 ja kajastuvad EIT üldeesmärkides.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esiteks on COVID-19 levikuga seotud majandusšokk avaldanud ülikoolidele, teadlastele, ettevõtetele ja teistele EIT sidusrühmadele suurt mõju. Tuleb teha kindlaks sellega seotud probleemid, eelkõige rahastamisvõimalustega seotud probleemid, ja need lahendada, et teadmiste kolmnurka kaitsta ning taastada kõigis osalejates usaldus ja kindlustunne. Keskmise pikkusega perspektiivis peavad kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad šoki mõjuga kohanema ning suunama põhitähelepanu ja kujundama tegevuse ümber, mistõttu peavad nad uute võimaluste otsimisel olema aktiivsed ja paindlikud. Sellel võib meie ühiskonnale ja majandusele olla ka pikaajaline mõju, näiteks võib olla vaja suurendada tarneahelate töökindlust ja vähendada nende keerukust, jälgida tarbijate nõudluse muutumist, tugevdada taasindustrialiseerimist ja strateegilise tootmise tagasitoomist ning toetada üleminekut digitehnoloogiale.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esiteks, tänapäeva majandus sõltub üha enam inimeste ja organisatsioonide oskusest ja suutlikkusest muuta ideed toodeteks ja teenusteks. Innovatsioonioskused ja ettevõtluskultuur on tänapäeval otsustava tähtsusega, eriti tehnoloogia- ja teadusvaldkonnas, kuid üha enam ka muudes valdkondades. On hädavajalik veelgi suurendada Euroopa kõrgharidusasutuste innovatsioonisuutlikkust. EIT-l on ainulaadsed võimalused seda programmi „Euroopa horisont“ raames teha.	Teiseks sõltuvad tänapäeva ühiskonnad ja majandus üha enam inimeste ja organisatsioonide oskusest ja suutlikkusest muuta ideed uudseteks toodeteks, protsessideks, teenusteks ning äri- ja ühiskonnamudeliteks. Innovatsioon, ettevõtluskultuur, uuenduslike lahenduste turuleviimine ning suuremad investeeringud haridusse ning teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni on möödapääsmatud, kui liit soovib edukalt üle minna konkurentsivõimelisele, digitaalsele, vähese CO2 heitega ja kaasavale ühiskonnale. Tingimata tuleb veel rohkem toetada valdkondadevahelist koostööd ja interdistsiplinaarset õppimist ning suurendada Euroopa kõrgharidusasutuste ja teiste teadusasutuste innovatsioonisuutlikkust. EIT-l on ainulaadsed võimalused seda programmi „Euroopa horisont“ raames teha.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teiseks, oluline innovatsiooni soodustav tegur on füüsiline lähedus. Algatused, mille eesmärk on arendada innovatsioonivõrgustikke ning pakkuda teenuseid, millega toetatakse teadmiste loomist, jagamist ja ülekandmist, mängivad ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, valitsuste ja üksikisikute vahelise suhtluse edendamisel olulist rolli. Teadustegevuse ja innovatsiooni tulemuslikkus on ELis endiselt väga erinev, nagu on näha iga-aastasest Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelist. On väga tähtis, et innovatsioon oleks kaasav ja saaks alguse kohalikult tasandilt. EIT tegevusega saab tänu selles rakendatavale kohapõhisele lähenemisviisile hästi kaasa aidata kohalike innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisele.	Kolmandaks, oluline innovatsiooni soodustav tegur on lähedus. Algatused, mille eesmärk on arendada innovatsioonivõrgustikke ning pakkuda teenuseid, millega toetatakse teadmiste loomist, jagamist ja ülekandmist, mängivad ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, valitsuste ja üksikisikute vahelise suhtluse edendamisel olulist rolli. Teadustegevuse ja innovatsiooni tulemuslikkus on ELis endiselt väga erinev, nagu on näha iga-aastasest Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelist, mida on tunnistatud programmis „Euroopa horisont“. On väga tähtis, et innovatsioon oleks kaasav ja saaks alguse kohalikult tasandilt ning et eritähelepanu pöörataks VKEde ja kolmanda sektori organisatsioonide suuremale kaasamisele. EIT tegevusega saab tänu selles rakendatavale kohapõhisele lähenemisviisile hästi kaasa aidata kohalike ja piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisele ning luua uusi kestliku majanduse mudeleid. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevus tuleb tihedamini siduda piirkondlike ja aruka spetsialiseerumise strateegiatega.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Neljandaks on talendiringluse ning teadusuuringute ja innovatsiooni võimalused liikmesriigiti väga erinevad. EIT võtab vastu meetmed, et laiendada liidus oma geograafilist ulatust, vähendada teadmis- ja innovaatikakogukondade rahaliste vahendite koondumist, võidelda ajude äravooluga eelkõige ida- ja lõunapoolsetest liikmesriikidest ning edendada üliõpilaste, teadlaste ja ettevõtjate liikumist.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõpetuseks, elujõuliste innovatsiooni ökosüsteemide jaoks on vaja nii teadmisi, taristut kui ka talente. Et tagada nappide vahendite nõuetekohane ja tõhus investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni, on vaja Euroopa teadus-, haridus- ja innovatsiooniringkondade koostöö raamtingimusi ja tugevat koostoimet. Teadmiste kolmnurga sügavam lõimimine olemasolevate ja uute teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu on tõestatud viis, kuidas edendada innovatsiooni jaoks soodsat keskkonda, ning üks eesmärke, millest EIT juhindub oma tegevuses.	Lõpetuseks, elujõuliste innovatsiooni ökosüsteemide jaoks on vaja nii teadmisi, investeeringuid taristut kui ka talente. Et tagada nappide vahendite nõuetekohane ja tõhus investeerimine ning võimendada muid rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks mõeldud rahastamisvahendeid, on vaja Euroopa teadus-, haridus- ja innovatsiooniringkondade koostöö raamtingimusi ja tugevat koostoimet. Teadmiste kolmnurga sügavam lõimimine olemasolevate ja uute teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ning muude sektorite ja muude piirkondade uute partneriteni jõudmine ja nende kaasamine on tõestatud viis, kuidas edendada innovatsiooni jaoks soodsat keskkonda, ning üks eesmärke, millest EIT juhindub oma tegevuses.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT kui programmi „Euroopa horisont“ lahutamatu osa aitab saavutada selle programmi üldeesmärke ja -prioriteete. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad on osa institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustest, mis tähendab, et neis järgitakse teatud põhimõtteid ja elutsükli kriteeriumeid, et tagada sidusam, avatum ja mõjust lähtuvam lähenemisviis. Seepärast kajastavad EIT üldeesmärgid EIT üldist rolli programmis „Euroopa horisont“ ja tema kohta [innovatiivse Euroopa sambas].	EIT kui programmi „Euroopa horisont“ lahutamatu osa aitab saavutada selle programmi üldeesmärke ja -prioriteete. Programmis „Euroopa horisont“ käsitatakse teadmis- ja innovaatikakogukondi Euroopa partnerlustena, mis tähendab, et need peavad järgima määruse [xxx] [millega luuakse programm „Euroopa horisont“] artiklis 8 ja III lisas kehtestatud põhimõtteid ja elutsükli kriteeriumeid. Seepärast kajastavad EIT üldeesmärgid EIT üldist rolli programmis „Euroopa horisont“ ja tema kohta [innovatiivse Euroopa sambas]. Seetõttu teeb EIT tihedat koostööd programmi „Euroopa horisont“ innovaatilise Euroopa samba teiste rakendusasutustega ja teeb kõik endast oleneva, et aidata kaasa innovatsiooni ühtse kontaktpunkti loomisele.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – esimene 1 a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EIT põhineb tipptasemel. EIT soodustab teadmiste kolmnurga kvaliteetsemat lõimimist ka uutesse innovatsioonikogukondadesse. Teine tähtis element on geograafiline ulatus ning selleks peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad olema kogu oma tegevuse jooksul avatud ja läbipaistvad.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT üldised sekkumisvaldkonnad on kindlaks määratud [programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas ettepanekus]. EIT jätkab oma teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme, mis aitavad lahendada üleilmseid probleeme. Selleks edendab EIT hariduse, teaduse ja ettevõtluse lõimimist, luues sellega innovatsiooni jaoks soodsa keskkonna, toetab uut ettevõtjate põlvkonda ning soodustab innovatiivsete ettevõtete loomist, taotledes tihedat koostoimet ja vastastikust täiendavust Euroopa Innovatsiooninõukoguga (EIC). Seda tehes EIT eelkõige	EIT üldised sekkumisvaldkonnad on kindlaks määratud programmi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse [xxx] I ja Ia lisas. EIT jätkab oma teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme, mis aitavad täielikus kooskõlas programmiga „Euroopa horisont“ lahendada üleilmseid ja ühiskonnaprobleeme. Selleks edendab EIT kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse lõimimist, luues sellega innovatsiooni jaoks soodsa keskkonna, edendab ja toetab uut ettevõtjate põlvkonda, käsitledes ka soolist mõõdet ja ettevõtjate hulgas valitsevat soolist ebavõrdsust, ning soodustab innovatiivsete ettevõtete loomist, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, taotledes tihedat koostoimet ja vastastikust täiendavust Euroopa Innovatsiooninõukoguga (EIC). Seda tehes EIT eelkõige

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) edendab parema hariduse kaudu innovatsiooni ja ettevõtlust ning	2) edendab innovatsiooni ja ettevõtlust ning oskuste arendamist, toetades kõrgkoolide ettevõtlusalast ümberkujundamist, kaasavamat ja kvaliteetsemat haridust ja juhendamist, võttes arvesse elukestva õppe perspektiivi, ning liidus elluviidavaid piiriüleseid vahetusprogramme;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) toob turule uued lahendused üleilmsetele probleemidele.	3) töötab üleilmsetele ja ühiskonnaprobleemidele välja uusi lahendusi.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võttes arvesse väljakutseid, millega EIT-l tuleb rind pista (vt punkt 1.3), ning selleks et aidata saavutada eespool nimetatud üldeesmärgid, mis on määratud EIT jaoks kindlaks [programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas ettepanekus], on EIT erieesmärgid aastateks 2021–2027	Võttes arvesse väljakutseid, millega EIT-l tuleb rind pista (vt punkt 1.3), ning selleks et aidata saavutada eespool nimetatud üldeesmärgid, mis on määratud EIT jaoks kindlaks [programmi „Euroopa horisont“ loomise määruse [xxx] lisades I ja Ia], on EIT erieesmärgid aastateks 2021–2027

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade ning teadmiste kolmnurga lõimimise mõju;	a) suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade mõju ja läbipaistvust ning tugevdada teadmiste kolmnurga lõimimist;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade avatust, kaasates kogu liidus suuremal hulgal sidusrühmi;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) suurendada kõrgharidussektori innovatsioonisuutlikkust, toetades institutsiooniliste muudatuste tegemist kõrgharidusasutustes;	b) suurendada kogu liidus kõrgharidussektori ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust, juhtides ja kontrollides teadmis- ja innovaatikakogukondi innovatsiooni ökosüsteemi parema integreerimise ja institutsiooniliste muudatuste tegemise toetamisel kõrgharidusasutustes;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) suurendada EIT piirkondlikku tegevusulatust, et vähendada ELis piirkondlikke erinevusi innovatsioonisuutlikkuses.	c) suurendada EIT ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade piirkondlikku tegevusulatust ning tagada tulemuste parem levitamine ja kasutamine, et vähendada ELis ja liikmesriikides innovatsioonisuutlikkuse piirkondlikke erinevusi, et tagada paremini tasakaalustatud geograafiline katvus.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) rakendada kaheaastast kriisidele reageerimise programmi, mis on piisavalt paindlik, et aidata kaitsta praeguseid innovatsiooni ökosüsteeme ja aidata EIT sidusrühmadel valmistuda majanduse taastamiseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Neid eesmärke täites aitab EIT kaasa programmi „Euroopa horisont“ teadusliku, majandusliku/tehnoloogilise ja ühiskondliku mõju üldisele saavutamisele. EIT tugevdab ka edaspidi innovatsiooni ökosüsteeme, mis aitavad lahendada üleilmseid probleeme, edendades teadmiste kolmnurga lõimimist teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusvaldkondades. Programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsess tagab EIT tegevuse ja programmi raames toimuva ülejäänud tegevuse tihedama kooskõlastamise. Tõendid EIT varasema tegevuse kohta osutavad sellele, et EIT hakkab mängima olulist rolli avatud innovatsiooni sambas.	Neid eesmärke täites aitab EIT kaasa programmi „Euroopa horisont“ teadusliku, majandusliku/tehnoloogilise ja ühiskondliku mõju üldisele saavutamisele. Programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsess tagab EIT tegevuse ja programmi raames toimuva ülejäänud tegevuse tihedama kooskõlastamise. EIT hakkab mängima olulist rolli innovatiivse Euroopa sambas ja kogu programmis „Euroopa horisont“.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[Innovatiivse Euroopa] samba mõju seisukohast on väga oluline EIT ja EIC tugev koostoime. EIT ja EIC viivad ellu vastastikku täiendavat tegevust eesmärgiga ühtlustada innovaatilistele ettevõtmistele antavat toetust. Tuginedes oma teadmis- ja innovaatikakogukondade eksperditeadmistele, pakub EIT ettevõtluse hoogustamise teenuseid ja koolitust toetusesaajatele, kellele on eraldatud EIC rahalisi vahendeid.	Vaja on tugevat koostoimet [Innovatiivse Euroopa] samba kõigi kolme rakendusorgani vahel. EIT vahehindamise käigus hinnatakse, kas on võimalik luua innovatsiooni ühtne kontaktpunkt. Ühtsel kontaktpunktil võiks olla vähemalt kolm järgmist peamist tegevussuunda: teadmiste kolmnurga lõimimine, Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid ning teadusuuringute- ja innovatsioonimahukate VKEde ja idufirmade arvu suurendamine. EIT ja EIC viivad eelkõige ellu vastastikku täiendavat tegevust, et ühtlustada innovatiivsetele ettevõtetele, sealhulgas ettevõtluse hoogustamise teenustele ja koolitusele antavat toetust.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peale selle hõlbustab EIT EIC toetusesaajate juurdepääsu teadmis- ja innovaatikakogukondade innovatsiooni ökosüsteemidele ja teadmiste kolmnurga asjakohastele osalistele. Nii saavad EIC toetusesaajad aktiivselt osaleda teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses ning kasutada nende teenuseid. Samal ajal on EIT toetusesaajatel võimalik taotleda EIC vahendeid, kui EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade toetus ei ole kättesaadav. EIC võib aidata teadmis- ja innovaatikakogukondadelt toetust saavatel suure kasvupotentsiaaliga idufirmadel laiendada kiiresti oma tegevust. Eelkõige võivad teadmis- ja innovaatikakogukondade toel tegutsevad kõige innovaatilisemad ettevõtted saada – kui EIC nad välja valib – rahalist toetust EIC segarahastamisvahendist Accelerator ja/või InvestEU rahastamisvahenditest.	Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid tihedas koostoimes ja täiendavuses EICga soodustama innovatiivsete ettevõtete asutamist. EIT osaleb aktiivselt EIC foorumi tegevuses ning seob EIT kogukonna ja innovatsiooni ökosüsteeme toetava asjakohase tegevuse, et vältida dubleerimist ning tagada tegevusvaldkondade sidusus ja vastastikune täiendavus. EIT hõlbustab EIC toetusesaajate juurdepääsu teadmis- ja innovaatikakogukondade innovatsiooni ökosüsteemidele ja teadmiste kolmnurga asjakohastele osalistele. Nii saavad EIC toetusesaajad aktiivselt osaleda teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses ning kasutada nende teenuseid. Samal ajal on EIT toetusesaajatel võimalik lisaks EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade osutatavatele teenustele taotleda EIC vahenditest toetust. EIC võib aidata teadmis- ja innovaatikakogukondadelt toetust saavatel suure kasvupotentsiaaliga idufirmadel laiendada kiiresti oma tegevust. Eelkõige võivad kõige innovaatilisemad teadmis- ja innovaatikakogukondade toel tegutsevad ettevõtted saada kiire juurdepääsu EIC meetmetele, eelkõige rahalisele toetusele EIC segarahastamisvahendist Accelerator ja/või InvestEU rahastamisvahenditest. Peale selle teevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad kindlaks oma kogukonna VKEd ja idufirmad, kes vajavad toetust riiklikest ja Euroopa fondidest ja rahastamiskavadest raha saamiseks, et tagada nende ettevõtete püsimajäämine. Selleks teevad teadmis- ja innovaatikakogukonnad tihedat koostööd EIT, EIC ja riikide ametiasutustega.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT tagab tugevama koostoime ka [tipptasemel teaduse] samba programmide ja algatustega, et kiirendada alusuuringute raames saadud teadmiste ülekandmist konkreetsetesse ühiskonnale tulu toovatesse rakendustesse. Eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul teeb EIT koostööd meetmete stipendiaatide innovatsiooni- ja ettevõtlusoskuste arendamiseks.	Samuti tagab EIT tugevama koostoime kõigi missioonide ja asjaomaste partnerlustega, nagu PRIMA, IMI, EDCTP, FCH, ECSEL, ning [tipptasemel ja avatud teaduse] samba programmide ja algatustega, et kiirendada alusuuringute raames saadud teadmiste ülekandmist konkreetsetesse ühiskonnale tulu toovatesse rakendustesse. Eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmete ja ERC puhul teeb EIT koostööd meetmete stipendiaatide ja ERC toetusesaajate innovatsiooni- ja ettevõtlusoskuste arendamiseks. Koostöö tehakse võimalikuks vabatahtlikkuse alusel ja see ei suurenda toetusesaajate halduskoormust.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT annab panuse ka [üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime] sambasse ning täiendab asjakohast tegevust, et lahendada üleilmseid probleeme ja suurendada ELi konkurentsivõimet üleilmsel tasandil. Eelkõige püüab EIT anda oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu panuse asjakohastesse missioonidesse ja teemavaldkondadesse ning muudesse Euroopa partnerlustesse, eeskätt toetades nõudlusega seotud meetmeid ja pakkudes kasutamisteenuseid, et hoogustada tehnosiiret ja kiirendada saavutatud tulemuste turustamist.	EIT annab panuse ka [üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime] sambasse ning täiendab asjakohast tegevust, et lahendada üleilmseid ja ühiskonnaprobleeme ning suurendada ELi jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet üleilmsel tasandil. Eelkõige püüab EIT anda oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu panuse asjakohastesse missioonidesse ja teemavaldkondadesse ning muudesse Euroopa partnerlustesse, eeskätt toetades nõudlusega seotud meetmeid ja pakkudes kasutamisteenuseid, et hoogustada tehnosiiret ja kiirendada saavutatud tulemuste turustamist.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Samuti uuritakse võimalusi saavutada koostoime programmi „Euroopa horisont“ tipp-pädevuste jagamise osa ja EIT toetatava teavitamistegevuse vahel. Eelkõige on tipp-pädevuste jagamisele keskenduva osa sihtriikidel kui EIT teavitamistegevuse sihtrühmal võimalik võimendada EIT eksperditeadmisi ja toetust järgmise etapi (st turulähedase) tegevuse arendamiseks.	Samuti uuritakse võimalusi saavutada koostoime programmi „Euroopa horisont“ osalemise laiendamise ja tipp-pädevuste levitamise osa ning EIT toetatava piirkondliku innovatsioonikava ja muu teavitamistegevuse vahel. Eesmärk on saavutada EIT tegevuse tasakaalustatum esindatus kogu liidus. EIT juhendab teadmis- ja innovaatikakogukondi piirkondliku innovatsioonikava paremal kasutamisel. Eelkõige on tipp-pädevuste levitamisele keskenduva osa sihtriikidel kui EIT teavitamistegevuse sihtrühmal võimalik võimendada EIT eksperditeadmisi ja toetust järgmise etapi (st turulähedase) tegevuse arendamiseks. Piirkondliku innovatsioonikava eelarvet kasutatakse ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide finantsvõimendusena. Sellist koostoimet kasutavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad rahastamiskavade loomiseks, mis sarnanevad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi laiendamismeetmetele (meede „Teaming“ ja meede „Twinning“).

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT strateegias aastateks 2021–2027 juhindutakse EIT tugevdatud rollist, keskendudes meetmetele, millega EIT toob ELi tasandil lisaväärtust ja aitab saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke. Esiteks jätkab EIT innovatsioonisuutlikkuse ja ökosüsteemide toetamist, arendades edasi ja laiendades olemasolevaid ning luues uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Teiseks toetab EIT otse ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist kõrgharidussektoris, tuginedes oma kogemustele teadmiste kolmnurga lõimimisel. Lõpetuseks kannab EIT tõhusamate valdkonnaüleste meetmetega hoolt selle eest, et tema mõju ELi tasandil suureneb. Peale selle täiustab EIT oma tegevust mitmes valdkonnas, et suurendada oma tulemuslikkust, tõhusust ja mõju.	EIT strateegias aastateks 2021–2027 juhindutakse EIT tugevdatud rollist, keskendudes teadmiste kolmnurga innovatsioonipõhisele lõimimisele, liidu lisaväärtusele ja programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisele. Esiteks jätkab EIT innovatsioonisuutlikkuse ja ökosüsteemide toetamist, arendades edasi, avades ja laiendades olemasolevaid teadmis- ja innovaatikakogukondi ning suurendades nende läbipaistvust ja head haldamist, ja luues uusi teadmis- ja innovaatikakogukondi. Teiseks jälgib EIT teadmiste kolmnurgast lähtuva ning teadmis- ja innovaatikakogukondade elluviidava kõrgharidustegevuse ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist, tuginedes oma kogemustele teadmiste kolmnurga lõimimisel. Lõpetuseks teeb EIT tõhusamate valdkonnaüleste meetmetega kõik vajalikud jõupingutused, et tagada, et tema nähtavus ja mõju ELi tasandil suureneb. Peale selle täiustab EIT oma tegevust mitmes valdkonnas, nagu suunised teadmis- ja innovaatikakogukondade rahalise jätkusuutlikkuse kohta, EIT enda ning teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse avatus, ulatus, läbipaistvus, kvaliteet ja kestlikkus, VKEde ja idufirmade suurem kaasamine, sooline tasakaal ja geograafiline katvus, et suurendada oma tulemuslikkust, tõhusust ja mõju.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadmiste kolmnurga lõimimine, mille eest kannavad hoolt EIT ning ELi, liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi teadmis- ja innovaatikakogukonnad, on jätkuvalt väga oluline ülesanne, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme ja muuta nad kestlikuks ning töötada välja uued lahendused üleilmsetele probleemidele. EIT jätkab teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist (vt joonis 2) ning tugevdab veelgi oma edukat platvormi, mille kaudu neid kogukondi luuakse, laiendatakse ja juhitakse. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad jätkavad tegutsemist ühispaiknemiskeskuste vahendusel. Nad püüdlevad ka edaspidi rahalise jätkusuutlikkuse poole, et saavutada avaliku ja erasektori investeeringute võimendamisega pikas perspektiivis (hiljemalt 15 aasta pärast) sõltumatus EIT toetusest.	Teadmiste kolmnurga lõimimine, mille eest kannavad hoolt EIT ning ELi, liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi teadmis- ja innovaatikakogukonnad, on jätkuvalt väga oluline ülesanne, et tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme ja muuta nad kestlikuks ning töötada välja uued lahendused üleilmsetele ja ühiskondlikele probleemidele. EIT jätkab teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist ning tugevdab veelgi oma edukat platvormi, mille kaudu neid kogukondi luuakse, laiendatakse, seiratakse, tehakse nende üle strateegilist järelevalvet ja antakse neile suuniseid. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad jätkavad tegutsemist ühispaiknemiskeskuste vahendusel, mis valitakse välja läbipaistvate avatud konkursikutsete alusel. Nad püüdlevad ka edaspidi rahalise jätkusuutlikkuse poole, et saavutada avaliku ja erasektori investeeringute võimendamisega pikas perspektiivis eesmärk saavutada 15-aastase tegutsemise järel sõltumatus EIT toetusest. Pärast 15. tegevusaasta lõppu ja tuginedes partnerluse raamlepingu pikendamisele, peaks teadmis- ja innovaatikakogukondadel olema võimalik osaleda teatavas EIT tegevuses, mis on eelkõige seotud haridusega. Raampartnerluslepingu sellise pikendamise otsustab juhatus, lähtudes sõltumatute välisekspertide positiivsest hinnangust teadmis- ja innovaatikakogukondade tõhususele ning tingimusel, et nad on saavutanud piisava mõju ja rahalise jätkusuutlikkuse. Sellega tagatakse, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad jäävad EIT kogukonda ning et nad annavad jätkuvalt teatavaid tulemusi, mida muidu ei ole võimalik majanduslikult tasuval viisil saavutada.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT eraldab suure osa oma eelarvest teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamiseks. EIT jälgib ja analüüsib nende kogukondade tegevust ning seisab hea selle eest, et nad aitavad saavutada EIT ja programmi „Euroopa horisont“ eesmärke. Saadud kogemustel põhineva rahalise toetuse andmise kõrval teeb EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade üle strateegilist järelevalvet ning annab neile suuniseid horisontaalsetes ja konkreetsetes küsimustes, sealhulgas selle kohta, kuidas saavutada koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ja muude ELi algatustega. Eelkõige aitab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadel luua sidemeid ning edendada ühistegevust asjakohaste Euroopa partnerlustega ning muude asjakohaste liidu algatuste ja programmide elluviijatega.	EIT eraldab suure osa oma eelarvest teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamiseks. EIT jälgib ja analüüsib määruse [xxx] (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) V lisas loetletud näitajate alusel tulemuslikkust, võimendusinvesteeringuid ning erinevat kvalitatiivset ja kvantitatiivset mõju. Saadud kogemustel põhineva rahalise toetuse andmise kõrval teeb EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade üle strateegilist järelevalvet ning annab neile suuniseid horisontaalsetes ja konkreetsetes küsimustes, sealhulgas selle kohta, kuidas saavutada koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ning muude ELi ja rahvusvaheliste algatustega. Eelkõige aitab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadel luua sidemeid ning edendada ühistegevust asjakohaste Euroopa partnerluste, programmi „Euroopa horisont“ missioonide, EIC ja muude asjakohaste liidu algatuste ja programmide elluviijatega ning jälgib ühispaiknemiskeskuste loomist väljaspool liitu. EIT peaks tegema kõik endast oleneva, et ühtlustada iga teadmis- ja innovaatikakogukonna struktuuriga seotud terminoloogiat, et olla veelgi lihtsamini, selgemini ja paremini äratuntav.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Samuti jälgib EIT oma märgise andmist teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitusprogrammidele ning uurib võimalusi tõhustada kvaliteedi tagamise mehhanismi, sealhulgas välise tunnustamise ja akrediteerimise kasutamist EIT märgise puhul.	Samuti jälgib, täiustab ja tugevdab EIT oma märgist, mida antakse teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus-, koolitus-, nõustamis- ja ümberõppeprogrammidele, sealhulgas veebis läbi viidavatele programmidele, ning uurib võimalusi tõhustada kvaliteedi tagamise mehhanismi, sealhulgas välise tunnustamise ja nähtavuse kasutamist EIT märgise puhul.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT hõlbustab ühiste teenuste osutamist teadmis- ja innovaatikakogukondadele, samuti kogemuste ja heade tavade vahetamist ning koostööd kõnealuste kogukondade vahel (kogukonnaülene tegevus) nii valdkondlikel kui ka horisontaalsetel teemadel. Kogukonnaülese tegevuse potentsiaal on kõige suurem, kui mitu teadmis- ja innovaatikakogukonda juba käsitlevad ühiseid ELi poliitilisi prioriteete valdkonnas, kus spetsiaalset teadmis- ja innovaatikakogukonda ei ole. Eri teadus- ja innovaatikakogukondade kaasamisel vastastikku kasu toovasse konkreetsesse ühistegevusse on head väljavaated saavutada koostoime. EIT hoogustab sellist tegevust ning osaleb aktiivselt kogukonnaülese tegevuse sisu ja vormi kindlaksmääramises. EIT jälgib kogukonnaülese tegevuse elluviimist ja saavutatud tulemusi, et muuta selline tegevust teadus- ja innovaatikakogukondade strateegia lahutamatuks osaks.	EIT hõlbustab EIT kogukonna ühiste teenuste ja vahendite loomist, mille eesmärk on tegeleda ühiselt konkreetsete operatiivülesannetega, mis on ühised mitmele teadmis- ja innovaatikakogukonnale. EIT hõlbustab samuti kogemuste ja heade tavade vahetamist ning koostööd kõnealuste kogukondade vahel (kogukonnaülene tegevus) nii valdkondlikel kui ka horisontaalsetel teemadel. Eri valdkondade vastastikune rikastamine muutub loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse jaoks üha olulisemaks. Kogukonnaülese tegevuse ja vastastikku kasu toova ühistegevuse koostoime ja interdistsiplinaarse kasu potentsiaal on kõige suurem, eriti kui mitu teadmis- ja innovaatikakogukonda juba käsitlevad ühiseid ELi poliitilisi prioriteete ja kui spetsiaalset teadmis- ja innovaatikakogukonda ei ole. EIT hoogustab sellist tegevust ning osaleb aktiivselt kogukonnaülese tegevuse sisu ja vormi kindlaksmääramises. EIT jälgib kogukonnaülese tegevuse elluviimist ja saavutatud tulemusi, et tagada sellise tegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus EIT ning teadus- ja innovaatikakogukondade mitmeaastaste strateegiate lahutamatu osana.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT suurendab veelgi oma piirkondlikku mõju, edendades avatust võimalikele partneritele ja sidusrühmadele ning sõnastades paremini teadmis- ja innovaatikakogukondade piirkondliku strateegia, sealhulgas seosed asjakohaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega.	EIT suurendab veelgi oma piirkondlikku mõju teadmis- ja innovaatikakogukondade suurema avatuse kaudu paljudele potentsiaalsetele partneritele ja sidusrühmadele, tasakaalustatud geograafilise katvuse, tulemuste parema levitamise ja kasutamise ning teadmis- ja innovaatikakogukondade paremini sõnastatud piirkondliku strateegia abil. Iga teadmis- ja innovaatikakogukond töötab sellise piirkondliku strateegia välja oma mitmeaastaste äriplaanide lahutamatu osana, eesmärgiga tugevdada suhteid piirkondlike ja kohalike innovatsioonis osalejatega, sealhulgas VKEd. Vajaduse korral peaksid teadmis- ja innovaatikakogukonnad tõendama seoseid aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning temaatiliste platvormide ja piirkondadevaheliste algatuste raames ellu viidava tegevusega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustega. EIT jälgib pidevalt nende territoriaalsete strateegiate rakendamist, sealhulgas võimendavat mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele.
	EIT jälgib ka seda, kuidas ühispaiknemiskeskused tegutsevad ja kuidas nad lõimuvad kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse. Lisaks tõhustavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad sellist integratsiooni ka innovatsioonikeskuste loomise kaudu, mis peaksid olema kontaktpunktiks suhtlemisel piirkondlike ja kohalike teadmiste kolmnurgas osalejatega. Innovatsioonikeskused võivad aidata luua koostoimet, rahvusvahelistada kohalikke võrgustikke, teha kindlaks rahastamis- ja koostöövõimalusi, anda ametiasutustele nõu ning toetada kasusaajaid. Innovatsioonikeskustest võivad samuti välja kasvada piirkondlikud ühispaiknemiskeskused.
	Kuigi tipptase jääb partnerite, projektide ja uute ühispaiknemiskeskuste valikul peamiseks kriteeriumiks, pööratakse erilist tähelepanu kestlike innovatsioonistruktuuride ja ökosüsteemide ülesehitamisele piirkondades ja riikides, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas, eriti kui nad veel teadmis- ja innovaatikakogukondades ei osale. Kui on tingimata vaja valida võrdsete hindamistulemustega ettepanekute vahel, peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad eelistama neid ettepanekuid, mis:
	a) hõlmavad arvukamalt riike ja piirkondi, kus teadus- ja arendustegevuse tase on madal või mis on tagasihoidlikud või mõõdukad novaatorid, nagu on määratletud EIT määruse [xxx] artikli 2 punktis 8;
	b) hõlmavad rohkem piirkondi või riike, kes veel teadmis- ja innovaatikakogukondades ei osale;
	c) hõlmavad piirkondi ja riike, kes kohustuvad andma oma panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT piirkondlikku innovatsioonikava, mida viivad EIT juhtimisel ellu teadmis- ja innovaatikakogukonnad, on seni järgitud vabatahtlikkuse alusel. Alates 2021. aastast saab EIT piirkondlikust innovatsioonikavast teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastase strateegia lahutamatu osa. EIT jätkab teadmis- ja innovaatikakogukondadele suuniste andmist ja toetuse pakkumist EIT piirkondlikku innovatsioonikava mitmeaastaste strateegiate koostamisel ja elluviimisel. EIT piirkondliku innovatsioonikava kohane tegevus jätkub, toetades rohkem nende riikide ja piirkondade innovatsioonisuutlikkust, mille tulemused on innovatsiooni valdkonnas viletsamad. EIT piirkondlikus innovatsioonikavas ette nähtud tegevuse elluviimiseks eraldatavad EIT eelarvevahendid moodustavad teadmis- ja innovaatikakogukondadele antavast EIT kogutoetusest vähemalt 10 %, millega suureneb sihtpiirkondadest pärit teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite arv. Piirkondliku innovatsioonikava kaudu toetatava tegevuse eesmärk on	EIT piirkondlikku innovatsioonikava, mida viivad EIT juhtimisel ellu teadmis- ja innovaatikakogukonnad, on seni järgitud vabatahtlikkuse alusel. Alates 2021. aastast saab EIT piirkondlikust innovatsioonikavast teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastaste strateegiate kohustuslik ja lahutamatu osa. EIT tagab, et piirkondliku innovatsioonikava tegevust kasutatakse järgnevaks:
	i) asjakohased teadusuuringute ja innovatsiooni aruka spetsialiseerumise strateegiad, ergutades seeläbi muid investeeringuid, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde;
	ii) võimalike uute partnerite integreerimine, millega laiendatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade geograafilist katvust.
	EIT jätkab teadmis- ja innovaatikakogukondadele suuniste andmist ja toetuse pakkumist EIT piirkondliku innovatsioonikava mitmeaastaste strateegiate koostamisel ja elluviimisel. Piirkondliku innovatsioonikavaga seotud tegevust jätkatakse suurema toetusega selliste riikide ja piirkondade, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade innovatsioonisuutlikkusele, kus teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkus on madal või kes on tagasihoidlikud või mõõdukad novaatorid, nagu on määratletud EIT määruse [xxx] artikli 2 punktis 8, ning kelle osalemine teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses on piiratud. EIT piirkondlikus innovatsioonikavas ette nähtud tegevuse elluviimiseks eraldatavad EIT eelarvevahendid moodustavad teadmis- ja innovaatikakogukondadele antavast EIT kogutoetusest vähemalt 15%, millega soodustatakse sihtpiirkondadest pärit teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite arvu suurendamist. Piirkondliku innovatsioonikava kaudu toetatava tegevuse eesmärk on:

 

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— suurendada kohaliku ökosüsteemi innovatsioonisuutlikkust, kasutades suutlikkuse suurendamise meetmeid ja suheldes tihedamalt kohalike innovatsioonis osalejatega (klastrid, võrgustikud, piirkondlikud ametiasutused, kõrgharidusasutused, teadusasutused, kutseharidus- ja -õppeasutused),	— aidata suurendada piirkondliku ja kohaliku ökosüsteemi innovatsioonisuutlikkust kogu liidus, kasutades suutlikkuse suurendamise meetmeid ja suheldes tihedamalt piirkondlike ja kohalike innovatsioonis osalejatega (klastrid, võrgustikud, piirkondlikud ametiasutused, kõrgharidusasutused, teadusasutused, kutseharidus- ja -õppeasutused),

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— siduda kohalikud innovatsiooni ökosüsteemid üleeuroopaliste innovatsiooni ökosüsteemidega, tehes koostööd EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadega ja nende ühispaiknemiskeskustega.	— tõmmata ligi uusi partnereid EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadesse, laiendada EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade geograafilist ulatust ka EIT innovatsioonikeskuste abil ja siduda kohalikud innovatsiooni ökosüsteemid üleeuroopaliste innovatsiooni ökosüsteemidega, tõmmates ligi uusi partnereid, laiendades geograafilist katvust ning tehes koostööd EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadega ja nende ühispaiknemiskeskustega.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 2 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võimendada täiendavat avaliku ja erasektori poolset rahastamist, pöörates erilist tähelepanu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et tagada teadmis- ja innovaatikakogukondade sügavam lõimimine kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse, peab iga teadmis- ja innovaatikakogukond lisaks välja töötama ja ellu viima strateegia, mille eesmärk on tugevdada sidemeid piirkondlike ja kohalike innovatsioonis osalejatega. EIT jälgib aktiivselt selle strateegia rakendamist. Kohapõhine lähenemine innovatsioonile tuleks lõimida teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastasesse strateegiasse ja äriplaani ning see lähenemisviis peaks tuginema teadmis- ja innovaatikakogukondade ühispaiknemiskeskustele (ja piirkondlikule innovatsioonikavale), suurendades sellega ühispaiknemiskeskuste rolli väravana, mille kaudu pääseb ligi kõnealustele kogukondadele, ning tihendades suhtlust samas kohas paiknevate partneritega. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid tõendama seoseid kohalike aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning asjakohaste temaatiliste platvormide ja piirkondadevaheliste algatuste raames ellu viidava tegevusega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustega. EIT jälgib ka seda, kuidas ühispaiknemiskeskused tegutsevad ja kuidas nad lõimuvad kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et aidata kaasa uute ja tekkivate üleilmsete probleemide lahendamisele, loob EIT uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad prioriteetsetes valdkondades, mille väljavalimisel on lähtutud kriteeriumidest, mille alusel hinnatakse muu hulgas kõnealuste valdkondade asjakohasust programmi „Euroopa horisont“ poliitiliste prioriteetide vaatenurgast ning nende potentsiaali ja lisaväärtust käsitlemisel EIT mudeli kaudu. Uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisel võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist ja EIT-le aastateks 2021–2027 eraldatud eelarvet. Teadmis- ja innovaatikakogukonna konkursikutsesse märgitakse [programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse] III lisas kindlaks määratud asjakohased Euroopa partnerluste valiku kriteeriumid, mille täitmisele antakse hindamise käigus hinnang.	Et aidata kaasa uute ja tekkivate üleilmsete probleemide lahendamisele, avaldab EIT avatud ja läbipaistvaid konkursikutseid uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks strateegilise tähtsusega prioriteetsetes valdkondades, mille väljavalimisel on lähtutud kriteeriumidest, mille alusel hinnatakse muu hulgas kõnealuste valdkondade asjakohasust liidu poliitiliste prioriteetide vaatenurgast seoses üldiste ja ühiskondlike probleemide käsitlemisega ning nende potentsiaali ja lisaväärtust käsitlemisel EIT mudeli kaudu. Uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisel võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist ja EIT-le aastateks 2021–2027 eraldatud eelarvet. Teadmis- ja innovaatikakogukonna konkursikutsesse märgitakse [programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse] III lisas kindlaks määratud asjakohased Euroopa partnerluste valiku kriteeriumid, mille täitmisele antakse hindamise käigus hinnang.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tuginedes EIT juhatuse ettepanekule ja selle ettepaneku analüüsile, luuakse esimene kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond eeldatavasti 2022. aastal, mille jaoks avaldatakse konkursikutse 2021. aastal. Sellel prioriteetsel valdkonnal on suurim vastastikune täiendavus nende kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonnaga, mille EIT on juba loonud, ning programmi „Euroopa horisont“ raames loodavate muude Euroopa partnerluste võimalike prioriteetsete valdkondadega. Kultuuri- ja loomesektor on sektor, kus on olemas suur kasvupotentsiaal, palju rohujuuretasandi algatusi ja kodanike suur huvi. Sektor on tugevalt lõimitud kohalikesse ja piirkondlikesse ökosüsteemidesse. Samas on see sektor endiselt väga killustatud ning novaatoritel ja ettevõtete rajajatel puuduvad vajalikud ettevõtlus- ja innovatsioonioskused. Need kitsaskohad suudaks kõige paremini kaotada teadmis- ja innovaatikakogukond, tänu teadmiste kolmnurga lõimimise mudelile, pikaajalisele perspektiivile ja kohapõhisele lähenemisviisile. Käesoleva strateegilise innovatsioonikava lisa 1B sisaldab teabelehte, milles on antud kokkuvõtlik ülevaade kultuuri- ja loomesektoris esinevatest probleemidest ning tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna eeldatavast mõjust.	Tuginedes EIT juhatuse ettepanekule ja selle ettepaneku analüüsile, luuakse esimene kultuuri- ja loomesektori ja -tööstuse teadmis- ja innovaatikakogukond (CCSI) eeldatavasti 2022. aastal, mille jaoks avaldatakse konkursikutse 2021. aastal. Kui aga EIT juhatus leiab, et enne konkursikutse avaldamist on asjakohane sidusrühmadega täiendavalt konsulteerida, võib ta selle käivitamise edasi lükata kuni 2022. aastani, et luua CCSI teadmis- ja innovaatikakogukond 2023. aastal.
	Teine teadmis- ja innovaatikakogukond vee-, mere- ja merendussektori ning ökosüsteemide valdkonnas (WaterKIC) kavatsetakse käivitada 2025. aastal ning konkursikutse avaldatakse 2024. aastal. Komisjon viib sõltumatute ekspertide abiga 2023. aastaks siiski läbi mõju hindamise, et hinnata vee-, mere- ja merendussektori ning ökosüsteemide valdkonna asjakohasust. Kui hindamise tulemus on negatiivne, teeb komisjon ettepaneku 1A ja 1B lisa muutmiseks, võttes arvesse EIT juhatuse panust ja programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessi.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vee-, mere- ja merendussektori ning ökosüsteemide prioriteetne valdkond hõlmab paljusid traditsioonilisi ja kujunemisjärgus majandussektoreid, mis on tihedalt seotud surve all oleva keskkonna- ja looduskapitaliga. See valdkond mängib olulist rolli kliimaneutraalse, kestliku ja konkurentsivõimelise liidu loomisel 2050. aastaks, kuna uus tehnoloogia ja vajadus vähendada majanduse CO2-heidet suurendavad mere- ja veeressursside kasutamist. Meredel, ookeanidel ja sisevetel on keskne roll kliimaprotsessides, inimeste tervises ja heaolus, toiduga varustamises, bioloogilise mitmekesisuse säilitamises, elutähtsates ökosüsteemi teenustes, taastuvenergias ja muudes ressurssides. Reovee käitlemine vähendab kasutatavat energiat ja patogeenseid baktereid reoveesette veetustamisel ning suurendab üldiselt jaamade tõhusust ja kvaliteeti. See prioriteetne valdkond täiendab kaheksat olemasolevat teadmis- ja innovaatikakogukonda. Käesoleva strateegilise innovatsioonikava lisa 1Ba sisaldab teabelehte, milles on antud kokkuvõtlik ülevaade selles valdkonnas esinevatest probleemidest ning tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna eeldatavast mõjust.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	CCSI prioriteetsel valdkonnal on suur vastastikune täiendavus nende kaheksa teadmis- ja innovaatikakogukonnaga, mille EIT on juba loonud, ning programmi „Euroopa horisont“ raames loodavate muude Euroopa partnerluste võimalike prioriteetsete valdkondadega. Kultuuri- ja loomesektorit iseloomustab suur kasvupotentsiaal, palju rohujuuretasandi algatusi ja kodanike suur huvi. Sektor on tugevalt lõimitud kohalikesse ja piirkondlikesse ökosüsteemidesse. Samas on kultuuri- ja loometööstus endiselt väga killustatud ning novaatoritel ja ettevõtete rajajatel puuduvad vajalikud ettevõtlus- ja innovatsioonioskused. Need kitsaskohad suudaks kõige paremini kaotada teadmis- ja innovaatikakogukond, tänu teadmiste kolmnurga lõimimise mudelile, pikaajalisele perspektiivile ja kohapõhisele lähenemisviisile. Lisa 1B sisaldab teabelehte, milles on antud kokkuvõtlik ülevaade selles valdkonnas esinevatest probleemidest ning tulevase teadmis- ja innovaatikakogukonna eeldatavast mõjust.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tulenevalt EIT kavandatud eelarvest võidakse luua 2025. aastal – pärast lisa 1A muutmist uu(t)e prioriteetse(te) valdkonna (valdkondade) lisamiseks – teine uus teadmis- ja innovaatikakogukond, mille jaoks avaldatakse konkursikutse2024. aastal. Ühe või mitme prioriteetse valdkonna väljavalimisel juhindutakse EIT juhatuse ettepanekutest. Neis ettepanekutes võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas kindlaks määratavaid prioriteetseid valdkondi ning Euroopa partnerluste valiku kriteeriumeid, eelkõige avatust, läbipaistvust, ELi lisaväärtust, sidusust ja koostoimet. Uute teadmis- ja innovaatikakogukondade väljavalimise kriteeriumid viiakse kooskõlla programmi „Euroopa horisont“ kriteeriumidega. Samuti peavad uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad toetama ELi poliitiliste prioriteetide saavutamist, näiteks missioone ja kestliku arengu eesmärke. Kui EIT eelarves peaks tehtama kättesaadavaks veel selleks ette nähtud vahendeid, võidakse välja valida veel mõni uus teadmis- ja innovaatikakogukond.	Kui EIT eelarves tehakse kättesaadavaks veel selleks ette nähtud vahendeid, võidakse välja valida veel mõni uus teadmis- ja innovaatikakogukond ja selle puhul võetakse arvesse EIT juhatuse ettepanekus ja programmi „Euroopa horisont“ strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas kindlaks määratavaid prioriteetseid valdkondi ning Euroopa partnerluste valiku kriteeriumeid, eelkõige avatust, läbipaistvust, ELi lisaväärtust, panust kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, sidusust ja koostoimet. Kui EIT eelarves peaks tehtama kättesaadavaks veel selleks ette nähtud vahendeid, võidakse välja valida veel mõni uus teadmis- ja innovaatikakogukond.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3 – tabel

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
— tugevdab innovatsiooni ökosüsteeme, toetades olemasolevaid teadmis- ja innovaatikakogukondi ka edaspidi üleilmsete probleemide lahendamisel teadmiste kolmnurga lõimimise kaudu;
— määrab kindlaks strateegiliselt ja poliitiliselt olulised teadmis- ja innovaatikakogukondade ülese koostöö valdkonnad ja edendab seda koostööd;
— kannab hoolt selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad töötavad välja ja viivad ellu strateegia, et seada sisse koostöö ja saavutada koostoime asjakohaste Euroopa partnerluste ning muude asjakohaste liidu algatuste ja programmidega;
— kannab hoolt selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad rakendavad kaasavat lähenemisviisi eesmärgiga tugevdada sidemeid riiklike, piirkondlike ja kohalike innovatsioonis osalejatega;
— kannab hoolt selle eest, et EIT piirkondliku innovatsioonikava kohasel tegevusel on suurem piirkondlik mõju ning et see lõimitakse täielikult teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastasesse strateegiasse;
— loob uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad väljavalitud strateegilise tähtsusega teemavaldkondades, alustades uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomisest kultuuri- ja loomesektoris 2022. aastal.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.2. Kõrgharidusvaldkonna innovatsioonisuutlikkuse toetamine	3.2. Kõrgharidusvaldkonna ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkuse toetamine

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT on aidanud teadmiste kolmnurga lõimimise mudeli kaudu vähendada püsivat lõhet kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahel. Eelkõige on EIT tänu selgele keskendumisele ettevõtlusharidusele oluline vahend inimkapitali arendamisel. Paraku avaldub EIT mõju endiselt vaid teadmis- ja innovaatikakogukondades.	EIT on aidanud teadmiste kolmnurga lõimimise mudeli kaudu vähendada püsivat lõhet kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahel. Eelkõige on EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukonnad tänu selgele keskendumisele innovatsioonile ja ettevõtlusharidusele olulised inimkapitali arendamisel. Siiski ei avaldu EIT mõju vaid teadmis- ja innovaatikakogukondades, vaid on laiem.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Innovatsiooni laiemaks toetamiseks peavad Euroopa kõrgharidusasutused olema hariduse ja teaduse käsitluses ning ettevõtjate ja laiema kohaliku innovatsiooni ökosüsteemiga, sealhulgas kodanikuühiskonnaga koostöö tegemisel innovaatilised ja ettevõtlusmeelsed.	Innovatsiooni laiemaks toetamiseks peavad Euroopa kõrgharidusasutused olema hariduse ja teaduse käsitluses ning ettevõtjate ja laiema kohaliku ja piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemiga, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, avaliku sektori institutsioonide ja kolmanda sektori organisatsioonidega koostöö tegemisel kõige kaasavamal ja sooliselt tasakaalustatumal viisil innovaatilised ja ettevõtlusmeelsed. Seepärast tõhustavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad regulaarset kõrgharidustegevust ja arendavad teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse raames edasi kõrgharidusasutuste ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et arendada kõrgharidusasutused innovaatilisemateks ja ettevõtlusmeelsemateks organisatsioonideks, on vaja selget strateegiat ja metoodikaraamistikku ning tuleb eraldada vahendeid. EIT-l on tänu oma kogemustele ainulaadsed võimalused toetada programmi „Euroopa horisont“ raames kõrgharidusasutuste ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust.	EIT kavandab ja algatab koostöös komisjoniga ning teadus- ja innovaatikakogukondade panuse alusel kõrgharidusalgatuse, millega toetatakse innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkuse suurendamist teadmiste kolmnurgas ning mis viiakse ellu teadus- ja innovaatikakogukondade poolt ja nende kaudu. Sõltumatute ekspertide hindamise tulemuste põhjal, mis viiakse läbi esimese kolme aasta lõpus pärast kõrgharidusalgatuse käivitamist, otsustab EIT juhatus, kas algatust tuleks jätkata või laiendada või tuleks see lõpetada.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT rakendab teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu avatud ja sihipärasel viisil meetmeid, mille eesmärk on suurendada kõrghariduses innovatsioonisuutlikkust, et lõimida suurem arv kõrgharidusasutusi innovatsiooni väärtusahelatesse ja ökosüsteemidesse. Need meetmed täiendavad meetmeid, mida EIT rakendab haridusvaldkonnas teadmis- ja innovaatikakogukondade teadmiste kolmnurga lõimimise alase tegevuse põhiosana, eelkõige muutes need meetmed avatumaks ja ligipääsetavamaks osalistele, kes ei ole teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid. Nii ulatub EIT mõju teadmis- ja innovaatikakogukondadest kaugemale ning aitab EIT-l täita oma põhiülesannet suurendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, parandades liikmesriikide innovatsioonisuutlikkust kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärgiga edendada elukestva õppe kaudu ettevõtlus- ja innovatsioonioskusi, sealhulgas suurendada kõrgharidusasutuste suutlikkust kõikjal Euroopas.	Teadmis- ja innovaatikakogukonnad rakendavad avatud, läbipaistval ja sihipärasel viisil meetmeid, mille eesmärk on suurendada kõrghariduses innovatsioonisuutlikkust, et lõimida kõrgharidusasutused, mis ei ole veel teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerid, innovatsiooni väärtusahelatesse ja ökosüsteemidesse. Need meetmed täiendavad meetmeid, mida EIT rakendab haridusvaldkonnas iga teadmis- ja innovaatikakogukonna teadmiste kolmnurgas, eelkõige muutes need meetmed avatumaks ja ligipääsetavamaks osalistele, kes ei ole teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid.
	Teadmis- ja innovaatikakogukondade elluviidav kõrgharidusalgatus peaks muu hulgas parandama parimate tavade vahetamist organisatsioonilise õppe, juhendamise ja nõustamise valdkonnas, kursuste ja koolituse väljatöötamist oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks, tegevuskavade väljatöötamist, et kindlaks teha vajadused sellistes kindlaksmääratud valdkondades nagu innovatsiooni juhtimine, idufirmade loomine, kestlikkus ja kliimaneutraalsus, tehnosiire, intellektuaalomandi õiguste haldamine, soopõhiste lähenemisviiside integreerimine innovatsiooni, kohalike sidusrühmade kaasamine ja muu innovatsioonisuutlikkusega seotud tegevus.
	Teadmis- ja innovaatikakogukonnad lõimivad oma meetmed, mille eesmärk on tugevdada kõrgharidusasutuste innovatsioonisuutlikkust, mitmeaastasesse strateegiasse. Meetmete mõju ulatub teadmis- ja innovaatikakogukondadest kaugemale ning aitab EIT-l täita oma põhiülesannet suurendada Euroopa kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, parandades liikmesriikide innovatsioonisuutlikkust kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärgiga edendada elukestva õppe kaudu ettevõtlus- ja innovatsioonioskusi, võttes seejuures alati arvesse soolist mõõdet.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT toetuse andmisel tuginetakse poliitikaalgatustele, nagu HEInnovate4 ja RIIA,5 mis on ennast tõestanud väärtuslikuna mitmes kõrgharidusasutuses ja liikmesriigis üle kogu ELi. EIT kavandab toetusmeetmed tihedas koostöös komisjoniga, tagades sidususe ja vastastikuse täiendavuse programmi „Euroopa horisont“, Erasmuse programmi ja muude programmide raames elluviidava asjakohase tegevusega. Kolme esimese aasta jooksul arendatakse ja täpsustatakse rakendus- ja eesmärkide saavutamise mehhanismi protsessi üksikasju ning selles katseetapis jälgitakse ja hinnatakse seda protsessi, enne kui seda veelgi täiustatakse.	EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad tuginevad poliitikaalgatustele, nagu Euroopa ülikoolide algatus, HEInnovate24 ja RIIA,25 mis on ennast tõestanud väärtuslikuna mitmes kõrgharidusasutuses ja liikmesriigis üle kogu ELi. EIT toetab teadmis- ja innovaatikakogukondi selliste meetmete väljatöötamisel, mis on sidusad programmi „Euroopa horisont“, Erasmuse programmi ja muude programmide raames elluviidava asjakohase tegevusega ja täiendavad neid vastastikku. Kõrgharidusalgatuse kolme esimese aasta jooksul arendatakse ja täpsustatakse rakendus- ja eesmärkide saavutamise mehhanismi protsessi üksikasju ning seda jälgitakse.
__________________	__________________
4 HEInnovate on poliitikaraamistik, mille on välja töötanud Euroopa Komisjon ja OECD. Raamistikus pakutakse kõrgharidusasutustele metoodikat, mille abil kindlaks teha valdkonnad, kus innovatsioonisuutlikkust suurendada, ning kujundada asjakohased strateegiad ja meetmed, et saavutada soovitud mõju. HEInnovate põhineb usaldusväärsetel metoodilistel tõenditel ja hõlmab kaheksat suutlikkuse suurendamise valdkonda: juhtimine ja haldamine, digiüleminek, organisatsiooniline suutlikkus, ettevõtlusõppe pakkumine ja ettevõtlusoskuste omandamine, ettevõtjate ettevalmistamine ja toetamine, teadmistevahetus, rahvusvahelistumine ning mõju mõõtmine. OECD on avaldanud mitu algatusel HEInnovate põhinevat riigiaruannet, mille leiab oskuste teemaliste OECD uuringute alt aadressilt https://www.oecd-ilibrary.org/education/.	24 HEInnovate on poliitikaraamistik, mille on välja töötanud Euroopa Komisjon ja OECD. Raamistikus pakutakse kõrgharidusasutustele metoodikat, mille abil kindlaks teha valdkonnad, kus innovatsioonisuutlikkust suurendada, ning kujundada asjakohased strateegiad ja meetmed, et saavutada soovitud mõju. HEInnovate põhineb usaldusväärsetel metoodilistel tõenditel ja hõlmab kaheksat suutlikkuse suurendamise valdkonda: juhtimine ja haldamine, digiüleminek, organisatsiooniline suutlikkus, ettevõtlusõppe pakkumine ja ettevõtlusoskuste omandamine, ettevõtjate ettevalmistamine ja toetamine, teadmistevahetus, rahvusvahelistumine ning mõju mõõtmine. OECD on avaldanud mitu algatusel HEInnovate põhinevat riigiaruannet, mille leiab oskuste teemaliste OECD uuringute alt aadressilt https://www.oecd-ilibrary.org/education/.
5 Piirkondliku innovatsiooni mõju hindamise raamistiku (RIIA) töötas välja Euroopa Komisjon esimese sammuna suunamaks ülikoolides toimuva innovatsiooni mõju hindamist parameetripõhiste juhtuuringute koostamise kaudu. Innovatsiooni mõju hindamine, näiteks RIIA raamistikus, oleks võimalik siduda innovatsiooni tulemuslikkust arvesse võtvate piirkonna, riigi ja ELi tasandi rahastamisvahenditega.	25 Piirkondliku innovatsiooni mõju hindamise raamistiku (RIIA) töötas välja Euroopa Komisjon esimese sammuna suunamaks ülikoolides toimuva innovatsiooni mõju hindamist parameetripõhiste juhtuuringute koostamise kaudu. Innovatsiooni mõju hindamine, näiteks RIIA raamistikus, oleks võimalik siduda innovatsiooni tulemuslikkust arvesse võtvate piirkonna, riigi ja ELi tasandi rahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT juhib ja koordineerib teadmis- ja innovaatikakogukondade korraldatava tegevuse elluviimist ja jälgimist. Erilist tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et rakendatav lähenemisviis oleks kaasav, meelitamaks ligi ka kõrgharidusasutusi, mis ei ole teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid, interdistsiplinaarne ja sektoritevaheline lähenemisviis ning seos Euroopa Komisjoni aruka spetsialiseerumise strateegia, asjakohaste valdkondlike platvormide ning EIT piirkondliku innovatsioonikavaga.	Kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad pööravad erilist tähelepanu sellele, et tagada avatud ja kaasav lähenemisviis, meelitamaks ligi ka kõrgharidusasutusi, mis ei ole teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid, et tagada võimalikult lai geograafiline katvus, interdistsiplinaarne ja sektoritevaheline lähenemisviis, naiste suurem esindatus sektorites, kus nad on alaesindatud, ning seos Euroopa Komisjoni aruka spetsialiseerumise strateegia ja asjakohaste valdkondlike platvormidega, näiteks poliitika toetusvahend, ning EIT piirkondliku innovatsioonikavaga.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT seob toetuse, mida ta eraldab innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks kõrghariduses, EIT märgisega, mida antakse praegu teadmis- ja innovaatikakogukondade haridusprogrammidele. Eelkõige võivad EIT märgist kasutada osalevad kõrgharidusasutused. EIT hõlmab oma märgisega ka elukestva õppe, kaasates laiema õpilaste sihtrühma, täiskasvanud õppijad ning väljapoole teadmis- ja innovaatikakogukondi jäävad asutused (sh kutseharidus- ja -õppeasutused). Märgise kasutamisel väljaspool EIT kogukonda on struktureerivam mõju kõikidel tasanditel (üksikisiku, programmi ja asutuse tasand).	EIT toetab teadmis- ja innovaatikakogukondi EIT märgise kasutamisel, mida antakse praegu teadmis- ja innovaatikakogukondade haridusprogrammidele. Osalevaid kõrgharidusasutusi innustatakse EIT märgist kasutama. EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutavad EIT märgist paremini ära, laiendades seda ka elukestvale õppele, kutseõppele, oskuste omandamise ja ümberõppe programmidele, laialt avatud e-õppele, kaasates laiema õpilaste sihtrühma, täiskasvanud õppijad ning väljapoole teadmis- ja innovaatikakogukondade partnereid jäävad asutused (sh kutseharidus- ja -õppeasutused). Märgise kasutamisel väljaspool EIT teadmis- ja innovaatikakogukondi on eeldatavalt struktureerivam mõju kõikidel tasanditel (üksikisiku, programmi ja asutuse tasand). EIT jälgib, kui tulemuslik on teadmis- ja innovaatikakogukondade haridus- ja koolitusprogrammide EIT märgise laiendamine.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – lõik 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT võtab eeskätt sihikule kõrgharidusasutused riikides, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas, ning teistes viletsate tulemustega piirkondades, mis soovivad suurendada oma innovatsioonijalajälge ja tugevdada oma aruka spetsialiseerumise strateegiaid. EIT eraldab selle meetme tarvis vähemalt 25 % kõnealuse tegevuse jaoks ette nähtud kogueelarvest.	Teadmis- ja innovaatikakogukonnad rakendavad oma kõrgharidusalgatusi avatud ja läbipaistvate konkursikutsete kaudu. Nad võtavad sihikule kõrgharidusasutused kogu liidus, eelkõige aga riikides ja piirkondades, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas, ning teistes viletsate tulemustega piirkondades, mis soovivad suurendada oma innovatsioonijalajälge ja tugevdada oma aruka spetsialiseerumise strateegiaid. EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad eraldavad nendele meetmetele piisava eelarve ning konkursikutsetesse lisatavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid tagavad, et märkimisväärne arv projektides osalevaid kõrgharidusasutusi on pärit väljastpoolt teadmis- ja innovaatikakogukonda.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – tabel

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
— kavandab ja algatab koostöös komisjoniga alates 2021. aastast teadus- ja innovaatikakogukondade kaudu elluviidava tegevuse, millega toetatakse innovatsioonisuutlikkuse suurendamist kõrghariduses;
— võtab kasutusele teavituskava, et motiveerida kõrgharidusasutusi riikides, kus innovatsioon on tagasihoidlik või mõõdukas, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust;
— jagab osalevatele kõrgharidusasutustele konkreetseid suuniseid, ekspertteadmisi ja nõu;
— tugevdab oma märgist ja kasutab seda väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukondi, et kaasata meetmes osalevad kõrgharidusasutused.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Suhtlus	(1) Suhtlus ja teabe levitamine

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT parandab oma suhtlust ja nähtavust. Seoses teadmis- ja innovaatikakogukondade arvu kasvuga ja uue meetmega, millega toetatakse kõrgharidusasutuste ettevõtlusmeelsuse arendamist, on EIT-l kavas näha enam vaeva selle nimel, et teda tunnustataks rohkem innovatsiooni kvaliteedimärgina. See nime tegemine ja parem suhtlus on ülioluline eelkõige kodanike seas, kuna EITst alguse saanud innovatsioon aitab näidata ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames tehtavate ELi investeeringute konkreetset mõju. EIT rakendab kõikides liikmesriikides ja ka mujal selleks, et end peamistele sidusrühmadele (kõrgharidusasutused, teadusasutused, ettevõtjad jne) tutvustada, tõhustatud strateegiat kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ teabevahetuspõhimõtetega.	EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad tugevdavad ja parandavad oma suhtlust ja nähtavust ning rakendavad oma peamiste sidusrühmade suhtes (kõrgharidusasutused, teadusasutused, idufirmad ja VKEd, kolmanda sektori organisatsioonid jne) kõikides liikmesriikides ja ka mujal tõhustatud brändimisstrateegiat kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ teabevahetuspõhimõtetega. Seoses teadmis- ja innovaatikakogukondade arvu kasvuga ja uue meetmega, millega toetatakse innovatsiooni ja kõrgharidusasutuste ettevõtlussuutlikkust, on EIT-l kavas näha enam vaeva selle nimel, et suurendada liidu toetuse tunnustamist innovatsiooni kvaliteedimärgina. See nime tegemine ja parem suhtlus on ülioluline eelkõige kodanike ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste suhtes, kuna EITst ja Euroopa innovatsiooninõukogust üheskoos alguse saanud innovatsioon aitab näidata ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames tehtavate ELi investeeringute konkreetset mõju.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT pakutavate võimaluste laiema levitamise ja parema mõistmise tagamiseks uurib EIT võimalust parandada suuniseid ja abi küsimustes, mis on seotud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemisega kõikjal Euroopas, tuginedes Euroopas olemas olevatele teabevõrkudele.	EIT pakutavate võimaluste laiema levitamise ja parema mõistmise tagamiseks parandab EIT suuniseid ja abi küsimustes, mis on seotud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemisega kõikjal Euroopas. EIT riikide kontaktametnike erivõrgustik kui programmi „Euroopa horisont“ riiklike kontaktpunktide osa tugineb kogu Euroopas olemas olevatele teabevõrkudele, mis aitavad suurendada EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade nähtavust ja teavitustegevust. Lisaks peaksid nad toetama riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi vajaliku koostoime leidmisel teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastaste programmidega.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT korraldab vähemalt kaks korda aastas liikmesriikide esindajate rühma ja samuti komisjoni seonduvate talituste korralise koosoleku, et tagada asjakohane teabevahetus liikmesriikidega ja ELi tasandil, ning hoiab neid kursis EIT rahastatava tegevuse tulemuslikkusega ja selle raames saavutatuga. Liikmesriikide esindajate rühm tagab ka asjakohase toetuse, et siduda EIT toetatav tegevus riiklike programmide ja algatustega, sealhulgas kõnealuse tegevuse võimaliku riikliku kaasrahastamise.	EIT korraldab korrapäraselt koosolekuid liikmesriikide esindajate rühma ja samuti komisjoni seonduvate talituste, Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komiteega, et tagada asjakohane teabevahetus liikmesriikidega ja ELi tasandil, ning hoiab neid kursis EIT rahastatava tegevuse tulemuslikkusega ja selle raames saavutatuga. Liikmesriikide esindajate rühm tagab ka asjakohase toetuse, et siduda EIT toetatav tegevus riiklike programmide ja algatustega, sealhulgas kõnealuse tegevuse võimaliku riikliku kaasrahastamise.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT jätkab EIT sidusrühmade foorumi käigushoidmist ja EIT auhindade andmist, et edendada suhtlemist Euroopa teadmiste kolmnurgas osalejatega ning tunnustada kõige lootustandvamaid Euroopa ettevõtjaid ja novaatoreid.	EIT jätkab EIT sidusrühmade foorumi käigushoidmist ja EIT auhindade andmist, et edendada suhtlemist Euroopa teadmiste kolmnurgas osalejatega ning tunnustada kõige lootustandvamaid Euroopa ettevõtjaid ja novaatoreid.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT-l on väga tähtis roll heade tavade ja saadud kogemuste levitamisel. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlusalast suutlikkust toetavad projektid on poliitikakujundajatele väärtuslik tõendite ja eksperimentaalõppe allikas, millest saab näiteid headest tavadest ning mis toetavad ELi poliitika väljatöötamist ja rakendamist vastavates temaatilistes valdkondades.	EIT-l on väga tähtis roll heade tavade ja saadud kogemuste tuvastamisel ja levitamisel. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad teevad, sealhulgas ka EIT riikide kontaktametnike kaudu, liikmesriikide riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja Euroopa Parlamendiga, eelkõige selle teaduse ja tehnoloogia tuleviku esinduskoguga (STOA) koostööd struktureeritud dialoogi loomiseks, et teha kindlaks head tavad, õppetunnid ja võimalused, neid jagada ja levitada. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ning kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlusalast suutlikkust toetavad projektid on poliitikakujundajatele ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni sidusrühmadele väärtuslik tõendite ja eksperimentaalõppe allikas, millest saab näiteid headest tavadest ning mis toetavad ELi poliitika väljatöötamist ja rakendamist vastavates temaatilistes valdkondades.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadmis- ja innovaatikakogukondade häid tavasid ja kogemusi ei ole seni piisavalt süstematiseeritud ega tõhusalt levitatud. Täites poliitikakujundajate ja kogu innovatsioonikogukonna teadmuspartnerina oma toetavat funktsiooni, arendab EIT edasi oma rolli innovatsiooniasutusena, mis suudab laiaulatuslikumalt avastada, analüüsida, süstematiseerida ja jagada EIT rahastatava tegevusega (haridus ja koolitus, innovatsiooni ja ettevõtluse toetamine) seotud innovaatilisi tavasid, kogemusi ja tulemusi ning tagada nende laiema rakendamise. Selles tegevuses tuginetakse seostele ja koostoimele muude [programmi „Euroopa horisont“ käsitleva ettepaneku] [innovatiivse Euroopa samba] algatustega.	Teadmis- ja innovaatikakogukondade häid tavasid ja kogemusi ei ole seni piisavalt kogutud, süstematiseeritud ega tõhusalt levitatud. Täites poliitikakujundajate ja kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kogukonna teadmuspartnerina oma toetavat funktsiooni, arendab EIT edasi oma rolli innovatsiooniasutusena, mis suudab laiaulatuslikumalt avastada, analüüsida, süstematiseerida ja jagada EIT rahastatava tegevusega (haridus ja koolitus, teadustegevuse ja innovatsiooni ning ettevõtluse toetamine) seotud innovaatilisi tavasid, kogemusi ja tulemusi ning tagada nende laiema rakendamise. Selles tegevuses tuginetakse seostele ja koostoimele muude programmi „Euroopa horisont“ innovatiivse Euroopa samba algatustega, eriti Euroopa Innovatsiooninõukogu, missioonide ja Euroopa partnerlustega.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Rahvusvaheline koostöö	(3) Rahvusvaheline koostöö ja üleilmne teavitustegevus

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT püüab suurendada EIT määruse kohaldamisalas rahvusvahelise koostöö kaudu oma tegevuse mõju ning koordineerib enda rahastatavat teadmis- ja innovaatikakogukondade rahvusvahelist tegevust. EIT järgib hoolikalt Euroopa Liidu asjakohaseid tööstuspoliitika eesmärke ning teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse prioriteete ning tagab Euroopa lisaväärtuse.	EIT püüab ... [EIT määruse (2019/0151/COD)] kohaldamisalas rahvusvahelise koostöö ning enda rahastatava teadmis- ja innovaatikakogukondade rahvusvahelise tegevuse kaudu tagada oma tegevuse suurema mõju.

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Oma rahvusvahelises koostöös keskendub EIT, konsulteerides komisjoniga, üleilmsete ühiskondlike probleemide tõhusale käsitlemisele, andes oma panuse asjakohastesse rahvusvahelistesse algatustesse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning tagades juurdepääsu andekatele inimestele ning innovaatiliste lahenduste suurema pakkumise ja nõudluse. EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kavandavad oma rahvusvahelise tegevuse ja viivad selle ellu tihedas koostöös komisjoniga, kooskõlas programmis „Euroopa horisont“ rakendatava lähenemisviisi ja muude asjakohaste ELi poliitikapõhimõtetega ning EIT juhatuse järelevalve all.	EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad kavandavad oma rahvusvahelise tegevuse ja viivad selle ellu tihedas koostöös komisjoniga, kooskõlas programmis „Euroopa horisont“ rakendatava lähenemisviisi ja muude asjakohaste ELi poliitikapõhimõtetega ning EIT juhatuse järelevalve all. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad keskenduvad rahvusvahelises koostöös ja üleilmses teavitustegevuses, konsulteerides EIT juhatuse ja komisjoniga, üleilmsete ja ühiskondlike probleemide tõhusale käsitlemisele, andes oma panuse asjakohastesse rahvusvahelistesse algatustesse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse, tagades andekate inimeste juurdepääsu ning innovaatiliste lahenduste suurema pakkumise ja nõudluse.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.3 – alapunkt 3 – tabel

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
— suurendab enda nähtavust, rakendades selleks, et endale liikmesriikides oma peamiste sidusrühmade hulgas mainet kujundada, jõulisemat strateegiat;
— tagab Euroopa Liidu toetuse nähtavuse;
— uurib, kui otstarbekas on kasutada ELi olemasolevaid teabevõrke ja koordineerida neis toimuvat tegevust, et tagada EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade võimalike partnerite parem nõustamine ja juhendamine;
— korraldab liikmesriikide esindajate rühma korralisi koosolekuid, et tagada tõhus teabevahetus liikmesriikidega;
— muudab sidusrühmade foorumi, EIT auhindade ja EIT vilistlaste kogukonna kaudu kodanike seas ja sidusrühmade kogukonnas oma tegevuse nähtavamaks;
— teeb kindlaks ja süstematiseerib EIT rahastatava tegevusega seotud kogemused ja head tavad ning jagab neid tõhusalt; teeb koostööd ELi liikmesriikide ametiasutustega nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil, seades sisse struktureeritud dialoogi ja kooskõlastades jõupingutusi, et teha kindlaks, jagada ja levitada häid tavasid ja kogemusi;
— töötab EIT juhatuse järelevalve all välja EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade rahvusvahelise koostöö põhisuunad kooskõlas komisjoni strateegiaga, mis käsitleb teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtavat rahvusvahelist koostööd, ning konsulteerides vastavate komisjoni talitustega.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev jaotis sisaldab mitut meedet, mille eesmärk on kohandada ja parandada EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade praegust toimimist. Nende meetmete elluviimist EIT tasandil jälgib tõhus ja strateegiline EIT juhatus, kes tagab vajalikud stiimulid ja kontrolli, sealhulgas rahaliste vahendite eraldamise kaudu, kandmaks hoolt selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad kõnealuseid meetmeid rakendavad.	Käesolev jaotis sisaldab mitut meedet, mille eesmärk on kohandada ja parandada EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade praegust toimimist. Nende meetmete elluviimist EIT tasandil jälgib tõhus ja strateegiline EIT juhatus, kes tagab vajalikud stiimulid ja kontrolli, sealhulgas rahaliste vahendite tulemuspõhise eraldamise kaudu, kandmaks hoolt selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad kõnealuseid meetmeid rakendavad.

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT annab teadmis- ja innovaatikakogukondadele tegevussuuniseid ning jälgib, et nad järgiksid usaldusväärse juhtimise põhimõtteid, programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses Euroopa partnerluste jaoks sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume ning programmi „Euroopa horisont“ prioriteete, et nende kogukondade tulemuslikkus ja mõju oleks võimalikult suur.	EIT annab teadmis- ja innovaatikakogukondadele tegevussuuniseid ning jälgib neid pidevalt, et tagada usaldusväärse juhtimise ja hea halduse põhimõtete, programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses Euroopa partnerluste jaoks sätestatud põhimõtete ja kriteeriumide ning programmist „Euroopa horisont“ tulenevate nõuete ja selle prioriteetide järgimine, et nende kogukondade tulemuslikkus ja mõju oleks võimalikult suur, võttes aluseks EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade pikaajalise koostöö strateegia. Kui teadmis- ja innovaatikakogukond ei saavuta või ei suuda saavutada oodatud tulemusi ja mõju, võib võtta asjakohaseid meetmeid.

(Lisa punktide numeratsiooni ühtlustamiseks nummerdatakse I lisa punkti 3 alapunkti 3.4 alapunktid menetluse hilisemas etapis ümber.)

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmeid, millega tagatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade pidev avatus ja läbipaistvus rakendamise ajal, täiustatakse märkimisväärselt, lisades ühissätted uute liikmete jaoks, kes toovad partnerlustesse lisaväärtust. Neilgi liikmetel tuleb tegutseda täiesti läbipaistval viisil. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad jäävad dünaamilisteks partnerlusteks, millega uued partnerid, sealhulgas üha rohkem VKEsid, saavad vajaliku pädevuse ja strateegilise sobivuse korral liituda. Selleks et piirata rahastamise koondumist ning tagada, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad võidavad oma tegevuses laiast partnerite võrgustikust, muudetakse äriplaani koostamise protsess (sh prioriteetide kindlaksmääramine, tegevuste valimine ja vahendite eraldamine) läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Lisaks suurendavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad projektikonkursside osatähtsust, eelkõige kolmandatele isikutele avatud innovatsiooniprojektide puhul. Kõigi nende meetmetega suurendatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusse kaasatavate üksuste arvu. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid teatama uute partnerite kaasamisest oma korrapärases aruandluses.	EIT tagab, et parandatakse meetmeid, mis tagavad teadmis- ja innovaatikakogukondade pideva avatuse uutele liikmetele ning läbipaistvuse rakendamise ajal, eelkõige võttes vastu ja kohaldades uute liikmete suhtes läbipaistvaid, selgeid ja järjepidevaid ühinemis- ja väljumiskriteeriume, mis annavad partnerlustele lisaväärtust, jälgides pidevalt meetmete tõhusust. Samuti viivad nad oma tegevust läbi täiesti läbipaistval viisil, sealhulgas kasutades süstemaatiliselt avatud konkursikutseid projektide ja partnerite valimiseks ja uute ühispaiknemiskeskuste loomiseks.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kuigi tipptase jääb partnerite, projektide või uute ühispaiknemiskeskuste valimisel peamiseks kriteeriumiks, peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad juhul, kui on tingimata vaja valida võrdsete hindamistulemustega ettepanekute vahel, esmatähtsaks neid ettepanekuid, mis:
	a) hõlmavad arvukamalt riike ja piirkondi, kus teadus- ja innovatsioonitegevuse tase on madal või mis on tagasihoidlikud või mõõdukad novaatorid, nagu on määratletud EIT määruse [xxx] artikli 2 punktis 8;
	b) hõlmavad rohkem piirkondi või riike, kes veel teadmis- ja innovaatikakogukondades ei osale;
	c) hõlmavad piirkondi ja riike, kes kohustuvad andma oma panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse;
	d) hõlmavad suuremat arvu VKEsid;
	e) tagavad parema soolise tasakaalu.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Teadmis- ja innovaatikakogukonnad jäävad kogu liidus avatud ja dünaamilisteks partnerlusteks, kus suurendatakse VKEde ja idufirmade osakaalu, kes saavad liituda sõltuvalt oma tipptasemest, lisaväärtusest ja võimest panustada innovatsiooni ökosüsteemidesse ja strateegilisse sobivusse. Et piirata rahastamise koondumist ning tagada, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad saavad oma tegevuses kasu laialdasest geograafilisest katvusest ja partnerlusvõrgustikust, muudetakse äriplaani koostamise menetlus (sh prioriteetide kindlaksmääramine, tegevuste valimine ja vahendite eraldamine) ning uute ühispaiknemiskeskuste valimine ja sellega seotud rahastamisotsused läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid teatama uute partnerite ja toetusesaajate kaasamisest oma korrapärases aruandluses.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kuna teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad kogu innovatsiooni väärtusahelas, tagavad nad oma äriplaanis hariduse, ettevõtluse ja innovatsioonitegevuse asjakohase tasakaalu. Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevus viiakse ellu lihtsustatud, tõhusa ja kulutõhusa struktuuri kaudu, millega haldus- ja üldkulud hoitakse võimalikult väiksed. EIT seisab hea selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad saavutavad eeldatava mõju oma äriplaanis kindlaks määratud mitmesuguse tegevuse kaudu, mis toetab tõhusalt teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkide saavutamist.	Kuna teadmis- ja innovaatikakogukonnad tegutsevad kogu innovatsiooni väärtusahelas, tagavad nad oma äriplaanis hariduse, teadusuuringute, ettevõtluse ja innovatsioonitegevuse asjakohase ja järjepideva tasakaalu. EIT jälgib teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust, tagamaks, et see toimub lihtsustatud, tõhusa ja kulutõhusa struktuuri kaudu, millega mõistlikult minimeeritaks haldus-, juhtimis- ja üldkulud. EIT seisab hea selle eest, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad saavutavad eeldatava mõju oma äriplaanis kindlaks määratud mitmesuguse tegevuse kaudu, mis toetab tõhusalt teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkide saavutamist. Halduskoormuse vähendamiseks hõlmavad teadmis- ja innovaatikakogukondade äriplaanid ning EIT toetused teadmis- ja innovaatikakogukondadele vähemalt kolmeaastast ajavahemikku, samal ajal kui teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusest antakse jätkuvalt aru igal aastal.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kandmaks hoolt selle eest, et iga teadmis- ja innovaatikakogukondade partner täidab algatuse lepingulise kestuse ajal oma kohustusi, jälgitakse korrapäraselt partnerite tegelikke samme võetud kohustuste täitmisel. EIT tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukondadel on olemas riskijuhtimissüsteem, juhuks kui mõni partner ei suuda täita oma algselt võetud kohutusi.	Tagamaks, et kõik teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerid täidaksid algatuse lepingulise kestuse ajal oma kohustusi, jälgitakse korrapäraselt partnerite tegelikke samme võetud kohustuste täitmisel. EIT tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukondadel on olemas riskijuhtimissüsteem, juhuks kui mõni partner ei suuda täita oma algselt võetud kohutusi. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid oma tegevuse rahalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks püüdma kasutada mitmekesiseid tulu- ja investeeringuallikaid. Rahalise jätkusuutlikkuse poole püüdlemine ei tohi viia partnerite õppe- ega liikmemaksude tõstmisele ega seada väiksemaid ettevõtteid, näiteks VKEsid ja idufirmasid liikme- või õppemaksude või vähendatud toetussummade näol teistest halvemasse olukorda.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 4 – tabel

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
— tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad järgivad ranget avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet, eriti uute partnerite valimisel ja äriplaani koostamisel;
— tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad järgivad meetmete rakendamisel täielikult programmi „Euroopa horisont“ käsitlevast määrusest tulenevaid asjakohaseid nõudeid;
— tagab teadmiste kolmnurga eri tegevuste asjakohase tasakaalu äriplaanides;
— tagab, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad hoiavad oma halduskulud võimalikult väiksed;
— tagab, et olemasolevas kaheksas teadmis- ja innovaatikakogukonnas hakatakse kasutama programmis „Euroopa horisont“ Euroopa partnerluste jaoks sätestatud rakendamiskriteeriume.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT suurendab lihtsustatud rahastamismudeli kaudu teadmis- ja innovaatikakogukondade mõju ja rolli programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisel. Oma toetuse lisaväärtuse suurendamiseks kohandab EIT oma rahastamismudelit. EIT teeb täiustusi neljas põhivaldkonnas.	EIT suurendab lihtsustatud rahastamismudeli kaudu teadmis- ja innovaatikakogukondade mõju ja rolli programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisel. Oma toetuse lisaväärtuse suurendamiseks kohandab EIT oma rahastamismudelit, et aja jooksul suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade partnerite või muude era- ja avaliku sektori allikate kohustusi. EIT peaks tagama eelarve tasakaalustatud jagunemise kogu perioodi vältel ja sujuva ülemineku mitmeaastase finantsraamistiku praeguselt perioodilt järgmisele perioodile, eelkõige käimasoleva tegevuse puhul. EIT teeb täiustusi neljas põhivaldkonnas.

 

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esiteks kehtestab EIT kaasrahastamise määra, et suurendada avaliku- ja erasektori investeeringuid. Tänu rahastamismudeli kohandamisele on teadmis- ja innovaatikakogukondadel lihtsam saada rahaliselt jätkusuutlikuks. See innustab neid vähendama partnerluse raamlepingute kestuse ajal järk-järgult EIT rahastuse osakaalu oma äriplaanis ja samas suurendama EIT-välistest allikatest pärit kaasinvesteeringuid. Kindlaksmääratud langevaid kaasrahastamise määrasid rakendatakse kogu teadmis- ja innovaatikakogukondade elutsükli etappides (alustamisetapp, kasvuetapp, väljakujunemisetapp, EIT toetuse lõpetamise etapp), nagu on näidatud allpool.	Esiteks kohaldab EIT alates teadmis- ja innovaatikakogukonna 12. tegevusaastast asjakohast ja järk-järgult vähenevat kaasrahastamismäära kuni 50 %-ni, et suurendada era- ja avaliku sektori investeeringute taset, välja arvatud nende partneritelt saadav tulu, hõlbustades seeläbi teadmis- ja innovaatikakogukondadel võimendada avaliku ja erasektori lisatulusid ja -investeeringuid, et saavutada rahaline jätkusuutlikkus. EIT muudab kaasrahastamise määra vastavalt teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastastele äriplaanidele ning samal ajal peavad kasvama EIT-välistest allikatest pärit kaasinvesteeringud. EIT rahastamine peab olema tulemuspõhine, see peab stimuleerima mõju saavutamist ja tasustama edu korral, peab olema vahetult seotud teadmis- ja innovaatikakogukondade eesmärkide täitmisel saavutatuga ning tulemuste püsiva puudumise korral võib rahastamise lõpetada.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – joonis 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teiseks hakatakse praeguses toetuste andmise protsessis rohkem arvesse võtma konkurentsivõimet ja tulemusi ning kasutama mitmeaastaseid toetusi. EIT juhatus annab teadmis- ja innovaatikakogukondadele tugevamad stiimulid, mis põhinevad eelkõige kogukondade individuaalsel tulemuslikkusel, et tagada võimalikult suur mõju. Seepärast muudab EIT oma konkurentsipõhise rahastamise sätteid, et suurendada programmi „Euroopa horisont“ raames oma mõju.	Teiseks tagab EIT, et toetuste jagamine põhineks konkurentsivõimel ja mitmeaastaste toetuste kasutamisel. Vastavalt ... [EIT määruse (2019/0151(COD)] artiklile 11 seotakse EIT rahastamine tehtud edusammudega. EIT juhatus annab teadmis- ja innovaatikakogukondadele tugevamad stiimulid, mis põhinevad eelkõige kogukondade individuaalsel tulemuslikkusel, et tagada võimalikult suur mõju. Seepärast muudab EIT oma konkurentsipõhise rahastamise sätteid, et suurendada programmi „Euroopa horisont“ raames oma mõju.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kolmandaks kohaldab EIT rangeid eeskirju, et tugevdada enne teadmis- ja innovaatikakogukondade seitsmenda tegevusaasta lõppu läbivaatusmehhanismi. See välisekspertide abil tehtav vaheläbivaatamine peaks olema kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega ning programmis „Euroopa horisont“ Euroopa partnerluste jaoks sätestatud seire- ja hindamiskriteeriumidega ning see peaks toimuma enne esimese seitsme aasta lõppu. Läbivaatamise tulemusel teeb EIT juhatus otsuse jätkata teadmis- ja innovaatikakogukonnale rahalise toetuse andmist või lõpetada selle andmine (ning seega mitte pikendada asjaomase teadus- ja innovaatikakogukonnaga sõlmitud partnerluse raamlepingut) ja jaotada vahendid ümber tulemuslikuma tegevuse toetamiseks.	Kolmandaks kohaldab EIT rangeid eeskirju, et tugevdada enne teadmis- ja innovaatikakogukondade seitsmenda tegevusaasta lõppu läbivaatusmehhanismi. Sõltumatud väliseksperdid koostavad vahearuande, mis peab olema kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavade, programmis „Euroopa horisont“ Euroopa partnerluste jaoks sätestatud seire- ja hindamiskriteeriumide ning ... [EIT määruse (2019/0151(COD)] artiklis 11 osutatud kriteeriumidega. Läbivaatamine toimub enne esimese seitsme aasta lõppu. Kooskõlas ... [EIT määruse (2019/0151(COD)] artikliga 11 tehtava läbivaatamise tulemusel teeb EIT juhatus otsuse vähendada, muuta või jätkata teadmis- ja innovaatikakogukonnale rahalise toetuse andmist või lõpetada selle andmine (ning seega mitte pikendada asjaomase teadus- ja innovaatikakogukonnaga sõlmitud partnerluse raamlepingut).

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Halduskoormuse vähendamine

(Paigutada I lisa punkti 3 alapunkti 3.4 alapunkti 5 viienda lõigu ette)

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõpetuseks jätkab EIT lihtsustamiseks tehtavaid jõupingutusi, et vähendada teadmis- ja innovaatikakogukondade põhjendamatut halduskoormust7 ning võimaldada neil rakendada oma iga-aastast äriplaani ja mitmeaastast strateegiat paindlikult ja tõhusalt. See hõlmab kindlasummaliste maksete või ühikuhindade kasutamist asjakohase teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse puhul. Peale selle allkirjastab EIT – kui see on asjakohane – teadmis- ja innovaatikakogukondadega asjakohaste partnerluse raamlepingute raames mitmeaastased toetuslepingud, et vahendite kasutamist oleks võimalik eelkõige innovatsioonitegevuse puhul paremini planeerida ning et teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses osalevatel partneritel oleks lihtsam võtta suuremaid kohustusi ja teha pikaajalisi investeeringuid. Need mitmeaastased toetuslepingud ei tohiks olla pikemad kui kolm aastat.	EIT tõhustab veelgi lihtsustamiseks ning teadmis- ja innovaatikakogukondade halduskoormuse vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi27, mis võimaldab neil rakendada oma mitmeaastaseid äriplaane paindlikult ja tõhusalt. See hõlmab kindlasummaliste maksete või ühikuhindade kasutamist asjakohase teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse puhul. Peale selle allkirjastab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadega asjakohaste partnerluse raamlepingute raames mitmeaastased toetuslepingud, et vahendite kasutamist oleks võimalik eelkõige innovatsioonitegevuse puhul paremini planeerida ning et teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuses osalevatel partneritel oleks lihtsam võtta suuremaid kohustusi ja teha pikaajalisi investeeringuid. Nende mitmeaastaste toetuslepingute kestus peaks olema vähemalt kolm aastat. EIT tugevdab usaldussuhteid teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning keskendub hindamisel nende tulemustele ja mõjule.
__________________	__________________
7 Eelkõige lõpetatakse iga-aastane aruandmine teadus- ja innovaatikakogukondade lisategevusest, nagu on soovitanud kontrollikoda oma 2016. aasta eriaruandes (1. soovitus, lk 51).	27 Eelkõige lõpetatakse iga-aastane aruandmine teadus- ja innovaatikakogukondade lisategevusest, nagu on soovitanud kontrollikoda oma 2016. aasta eriaruandes (1. soovitus, lk 51).

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 5 – tabel 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
• rakendab uut rahastamismudelit, mille eesmärk on innustada teadmis- ja innovaatikakogukondade partnereid võtma suuremaid kohustusi;
• täiustab pidevalt rahastamismudelit, lihtsustades teadmis- ja innovaatikakogukondade aruandlust, ning allkirjastab teadmis- ja innovaatikakogukondadega asjakohaste partnerluse raamlepingute raames mitmeaastased toetuslepingud, kui seda peetakse asjakohaseks;
• kohandab toetuste andmise protsessi, et võtta arvesse tulemuslikkust ja tulemusi;
• tõhustab iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse põhjalikku läbivaatamist enne seitsmenda tegevusaasta lõppu, et aidata juhatusel teha otsus rahalise toetuse andmise jätkamise või lõpetamise kohta, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Euroopa partnerlusi hõlmava raamistikuga.

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tuginedes põhjalikule sõltumatule uuringule määratleb EIT tihedas koostöös komisjoniga 2023. aasta lõpuks oma suhted teadmis- ja innovaatikakogukondadega, kes ei saa programmitöö perioodil 2021–2027 enam toetust. Juhul kui lõplik läbivaatamine annab positiivse tulemuse, võib EIT sõlmida teadmis- ja innovaatikakogukonnaga koostöömemorandumi, et säilitada kogukonnaga koostöö pärast partnerluse raamlepingu lõppemist. See memorandum peaks hõlmama muu hulgas õigusi ja kohustusi, mis on seotud	EIT töötab välja üldpõhimõtted, mis käsitlevad suhteid teadmis- ja innovaatikakogukondadega pärast partnerluse raamlepingu lõppemist, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Euroopa partnerlusi hõlmava raamistikuga. EIT hindab põhjalikule sõltumatule uuringule tuginedes ja tihedas koostöös komisjoniga 2023. aasta lõpuks mõju ja tulemusi nendel kolmel teadmis- ja innovaatikakogukonnal, kelle partnerluse raamlepingud lõpevad programmitöö perioodil 2021–2027, ning otsustab seejärel, millised on edasised suhted nendega.
• EIT kaubamärgi kasutamisega ning osalemisega EIT auhindade algatuses ja muudes EIT korraldatavates algatustes;
• EIT märgise kasutamisega haridus- ja koolitusprogrammide puhul;
• osalemisega EIT konkurentsipõhistel projektikonkurssidel, mis korraldatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade ülese tegevuse ja ühiste teenuste jaoks, ning
• suhetega EIT vilistlaste kogukonnaga.

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Tingimusel et sõltumatute välisekspertide põhjaliku hindamise tulemus on soodne ja juhatus teeb toetava otsuse, võib EIT kooskõlas EIT määruse artikliga 11 pikendada partnerluse raamlepingut kuni käimasoleva programmitöö perioodi lõpuni, kui hindamisel leitakse, et teadmis- ja innovaatikakogukonna teatavad tegevused ei saa veel olla rahaliselt jätkusuutlikud, kuid on tema ülesannete, tegevuse ja suutlikkuse seisukohalt sotsiaalsete probleemide lahendamiseks endiselt tähtsad ning et seepärast vajab teadmis- ja innovaatikakogukond rahalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks ikka veel EIT toetust. EIT määruse artikli 11 kohaselt kehtivad sellisel pikendamisel kindlad tingimused ning eelarve-, aja- ja kohaldamisala piirangud.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 6 – tabel

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
• töötab välja üldpõhimõtted, mis käsitlevad suhteid teadmis- ja innovaatikakogukondadega pärast partnerluse raamlepingu lõppemist, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Euroopa partnerlusi hõlmava raamistikuga;
• sõlmib lõpliku läbivaatamise positiivse tulemuse ja EIT juhatuse otsuse korral teadmis- ja innovaatikakogukonnaga koostöömemorandumi, et asjaomane kogukond jääks EIT kogukonna aktiivseks liikmeks.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 3 – alapunkt 3.5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT-l on tänu oma tegevuse laiaulatuslikkusele ja selgele rollile head võimalused saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus muude ELi programmide ja vahenditega, sealhulgas tugevdades teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist nende tegevuse kavandamisel ja elluviimisel. Allpool on esitatud konkreetsed näited sellest, kus EIT aitab saavutada – lisaks programmile „Euroopa horisont“ – keskmise kuni pika aja jooksul koostoimet.	EIT-l on tänu oma tegevuse laiaulatuslikkusele ja selgele rollile programmi „Euroopa horisont“ lahutamatu osana head võimalused saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus muude ELi programmide ja vahenditega, sealhulgas tugevdades teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist nende tegevuse kavandamisel ja elluviimisel. Allpool on esitatud konkreetsed näited sellest, kus EIT aitab saavutada – lisaks programmile „Euroopa horisont“ – keskmise kuni pika aja jooksul koostoimet.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.5 – lõik 4 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Võttes arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade ning innovatsiooni ökosüsteemide territoriaalset mõõdet, püütakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega saavutada koostoime. Tehakse kõik jõupingutused teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse lisamiseks Ühtekuuluvusfondi korraldusasutuste rakenduskavadesse. See peaks aitama saavutada teadmis- ja innovaatikakogukondade avatuse, geograafilise tasakaalu ja rahalise jätkusuutlikkuse eesmärke ning suurendada EIT üldist mõju.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 – alapunkt 3.5 – lõik 4 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad edendavad koostööd aruka spetsialiseerumise platvormidega, eelkõige projektide puhul, mille raames on saadud ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutustega koos töötamise kogemusi, et hõlbustada EIT vahendite, ühtekuuluvuspoliitika fondide ning muude Euroopa, riiklike ja/või piirkondlike programmide koostoimet.	– EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad edendavad teadmis- ja innovaatikakogukondade ja aruka spetsialiseerumise platvormide koostööd, et hõlbustada EIT vahendite, ühtekuuluvuspoliitika fondide ning muude Euroopa, riiklike ja/või piirkondlike programmide koostoimet.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. COVID-19 puhangust tingitud kriis
	1) EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade koostöö
	COVID-19 puhangust tingitud ulatuslike sotsiaalsete, majanduslike, ökoloogiliste ja tehnoloogiliste muudatuste tõttu peavad kõik liidu institutsioonid, organid ja asutused koostööd tegema ning EIT peaks osalema innovatsioonitegevuses, mida on vaja kriisiga sidusaks toimetulemiseks. EIT peaks tagama, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitaksid leida eri tegevusvaldkondades innovaatilisi lahendusi, mis oleksid kooskõlas liidu taastumiskava prioriteetide, Euroopa rohelise kokkuleppe, liidu tööstusstrateegia ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, – seda selleks, et aidata kaasa meie ühiskonna ja majanduse taastumisele ning tugevdada nende kestlikkust ja vastupanuvõimet. Kõik teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid koostama kaheaastased strateegilised kavad, mille abil toetada kriisi majanduslike mõjude leevendamist, pöörates erilist tähelepanu murrangulistele muutustele ühiskonnas ja investeeringute saamisele. Veel tuleks erilist tähelapanu pöörata meetmetele, millega tõsta oma innovatsiooni ökosüsteemide ning eeskätt mikroettevõtete, VKEde ja idufirmade ning kriisis enim kannatada saanud õppurite, teadlaste, ettevõtjate ja töötajate vastupanuvõimet.
	EIT-l tuleks tagada, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad suudaksid toimida paindlikult, et kohaneda COVID-19 kriisist tingitud senisest suuremate nõudmistega ja toetada Euroopa majanduse taastamise kava. Sünergias teiste innovaatoritega võivad teadmis- ja innovaatikakogukonnad teha algatusi praeguse, teadmiste kolmnurgale tugineva innovatsiooni ökosüsteemi toetamiseks. Nad võivad avaldada sihtotstarbelisi konkursikutseid, edendada oma partnerluste, ökosüsteemide ja kogukondade toel algatusi ning töötada välja kogukonnaüleseid ja üksikprojekte ettevõtluse kestliku restruktureerimise toetamiseks ja toetust vajavate VKEde, idufirmade ja teiste asjaosaliste väljaselgitamiseks. Nad peaksid olema nii paindlikud, et suuta luua sihipäraseid tugimeetmeid, mis oleksid suunatud nii nende partneritele ja abisaajatele kui ka nende kogukondadest kaugemale. Nad peavad kohanema detsentraliseeritud ja kaugtöö meetoditega, vähema liikuvuse, suurema ebakindluse ja jätkuva füüsilise eraldatusega. Nad peaksid abistama oma partnereid, õppureid ja toetusesaajaid uuenduslike koostöövahendite, teabe ja tugiteenustega.
	EIT juhatus hindab koostöös komisjoniga 2023. aasta lõpuks, kas pikendada iga eraldi vaadeldava teadmis- ja innovaatikakogukonna COVID-19 kriisile reageerimise kava.
	2) EIT Health
	Dubleerimata olemasolevaid andmebaase ja algatusi, peaks EIT Health koondama oskusteavet ning koguma teavet ja andmeid COVID-19 vaktsiinide ning testimis- ja ravimeetodite väljatöötamiseks. Ta peaks aitama rajada horisontaalseid platvorme vaktsiinidega seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks ja toetama sellega seotud teadusringkondi, tööstust, eelkõige VKEsid, ja teisi organisatsioone, millel on eelkliinilise uurimise, vaktsiinide katsetamise ja kliiniliste katsematerjalide tootmise kogemusi.

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajavahemikus 2021–2027 vajab EIT [3 000] miljonit eurot kolme põhikomponendi jaoks: 1) kulutused, mis on seotud kaheksa olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonnaga (võttes arvesse seda, et kolme kogukonna partnerluse raamleping 2024. aastal lõpeb) ning kahe uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomisega (2022. ja 2025. aastal); 2) EIT uue toetus- ja koordineerimismeetme kasutuselevõtt ning 3) halduskulud.	Ajavahemikus 2021–2027 on EIT eelarvevahendite vajadus 4 % programmi „Euroopa horisont“ kogueelarvest, ja seda kahe põhikomponendi jaoks: 1) kulutused, mis on seotud kaheksa olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonnaga (võttes arvesse seda, et kolme kogukonna partnerluse raamleping 2024. aastal lõpeb) ning kahe uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomisega (2022. või 2023. ja 2025. aastal), ning 2) halduskulud.

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ligikaudu [2 500] miljonit eurot (83,3 % EIT kogueelarvest) on kavandatud olemasolevate ja uute teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamiseks, sellest [200] miljonit eurot on ette nähtud piirkondliku innovatsioonikava jaoks. Kaasrahastamise määra kehtestamise tulemusel kaasavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad eeldatavasti lisaks [1 500] miljonit eurot muudest avaliku ja erasektori allikatest. Eelarve kahe uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomiseks (vastavalt 2022. ja 2025. aastal) on ligikaudu [300] miljonit eurot. Kui EIT eelarves peaks tehtama kättesaadavaks veel selleks ette nähtud vahendeid, võib EIT luua veel teadmis- ja innovaatikakogukondi.	Ligikaudu 96,7 % on kavandatud olemasolevate ja uute teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamiseks, millest
	a) vähemalt 15 % on ette nähtud piirkondliku innovatsioonikava jaoks;
	b) kuni 3 % haridusalgatusele, mille eesmärk on arendada teadmiste kolmnurga innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust;
	c) ligikaudu 10 % kahe uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomiseks (2022. või 2023. ja 2025. aastal).
	Kui EIT eelarves peaks tehtama kättesaadavaks veel selleks ette nähtud vahendeid, võib EIT luua veel teadmis- ja innovaatikakogukondi.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT võtab kasutusele uue toetusmeetme, et aidata suurendada kõrgharidusasutuste ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust. Selle meetme jaoks on vaja horisontaalset projektijuhtimist ja seireteenuseid. Selle tegevuse jaoks tuleb EIT eelarves ette näha umbes [400] miljonit eurot (kuni 14 %), millest [120] miljonit eurot eraldatakse alustamisetapi jaoks (esimesed kolm aastat) ja ülejäänud laiendamisetapi tarvis (viimased neli aastat).	välja jäetud

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1 – lõik 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT jätkab lihtsa ja dünaamilise organisatsioonina. Halduskulud, mis hõlmavad vajalikke personali-, juhtimis-, taristu- ja tegevuskulusid, suurenevad, kuid ei ületa keskmiselt 3 % EIT eelarvest. Osa halduskuludest katab Ungari, pakkudes kuni 2029. aasta lõpuni tasuta kontoripinda. Seepärast on halduskulud aastatel 2021–2027 ligikaudu 73 miljonit eurot. Eelarve jaotumist on kirjeldatud allpool.	EIT jätkab lihtsa ja dünaamilise organisatsioonina. EIT halduskulud, mis hõlmavad vajalikke personali-, juhtimis-, taristu- ja tegevuskulusid, suurenevad, kuid moodustavad keskmiselt ligikaudu 3 % EIT eelarvest. Osa halduskuludest katab Ungari, pakkudes kuni 2029. aasta lõpuni kontoripinda tasuta. Lisaks tehakse suuri jõupingutusi teadmis- ja innovaatikakogukondade halduskulude vähendamiseks, mis tuleb igal juhul hoida mõistlikkuse piires võimalikult madalad.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1 – lõik 4 – joonis

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT mõju mõõtmist täiustatakse järgmisel programmitöö perioodil pidevalt, võttes arvesse seni saadud õppetunde ja kogemusi. EIT rakendab hindamis-, aruandlus- ja seireraamistikku, millega tagatakse sidusus programmi „Euroopa horisont“ puhul rakendatava üldise lähenemisviisiga ning ühtlasi ka paindlikkus. Eelkõige täiustatakse komisjoni, EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelist tagasisideahelat, et käsitleda eesmärke järjepideval, sidusal ja tõhusal viisil.	EIT mõju mõõtmist täiustatakse järgmisel programmitöö perioodil pidevalt, võttes arvesse seni saadud õppetunde ja kogemusi ning vajadust ühtlustada tavasid programmi „Euroopa horisont“ tavadega. EIT rakendab programmi „Euroopa horisont“ raames loodud hindamis-, aruandlus- ja seireraamistikku, kasutades programm „Euroopa horisont“ loomise määruse [xxx] V lisas loetletud näitajaid.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4.2.1. EIT vahehindamine
	Komisjon koostab EIT kohta põhjaliku vahehindamise, mis põhineb EIT määruse [xxx] artiklis 19 sätestatud korrapärastel hindamistel. Hindamine teostatakse sõltumatute ekspertide abiga hiljemalt kolme aasta jooksul pärast järgmise rahastamisperioodi algust. Muu hulgas hinnatakse vahehindamise käigus ka järgmist:
	a) haridusalgatuse mõju ja tulemusi ning selle võimalikku jätkamist;
	b) teadmis- ja innovaatikakogukondade rahalise jätkusuutlikkuse strateegiate tulemuslikkust;
	c) piirkondliku innovatsioonistrateegia rakendamist ja mõju;
	d) EIT ja programmi „Euroopa horisont“ III samba kõigi rakendusasutuste koostöö suurendamise teostatavust, et uurida, kas EIT-l võiks olla programmi „Euroopa horisont“ kõigi sammaste lõikes horisontaalsem roll ja/või luua innovatsiooni jaoks ühtne kontaktpunkt koos erinevate üksteist täiendavate tegevustega.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hindamine	4.2.2. Teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamine ja läbivaatamine

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hindab korrapäraselt EIT tegevust, sealhulgas seda, mis viiakse ellu teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, kooskõlas EIT määruse ja programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määrusega. Selle hindamise raames vaadeldakse EIT, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Antavad hinnangud tuginevad sõltumatutele välishinnangutele ning neid võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ vahe- ja järelhindamisel. Peale selle vaatab EIT enne partnerluse raamlepingu alusel tegutsemise seitsmenda ja neljateistkümnenda aasta lõppu põhjalikult läbi iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse.	Komisjon hindab korrapäraselt EIT tegevust, sealhulgas tegevusi, mida korraldavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad, kooskõlas ... [EIT määruse (2019/0151/COD)] ja programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määrusega. Selle hindamise raames vaadeldakse EIT, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Antavad hinnangud tuginevad sõltumatutele välishinnangutele ning neid võetakse arvesse programmi „Euroopa horisont“ vahe- ja järelhindamisel.
	EIT vaatab enne partnerluse raamlepingu alusel tegutsemise neljanda, seitsmenda, üheteistkümnenda ja neljateistkümnenda aasta lõppu põhjalikult läbi iga teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse. Läbivaatamise viivad läbi sõltumatud väliseksperdid ning teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevuse jätkamiseks on vaja juhatuse positiivset otsust.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandlus ja seire	4.2.3 Aruandlus ja seire

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkuse jälgimine ja sellest aru andmine on EIT esmane ülesanne, mida täidetakse koostöös programmi „Euroopa horisont“ ühiste korporatiivteenuste pakkujatega. Teadmis- ja innovaatikakogukondade jaoks ette nähtud aruandlus- ja seiresüsteem lõimitakse programmi „Euroopa horisont“ üldisesse seiresüsteemi, eelkõige rakendades ühiseid andmemudeleid, sealhulgas andmete kogumist. Komisjon osaleb kõikide EIT väljatöötatavate või kasutatavate asjakohaste mõju- ja seirenäitajate ja -vahendite kujundamises, et tagada kokkusobivus ja järjepidevus programmi „Euroopa horisont“ üldise seiresüsteemiga, sealhulgas peamiste mõjuahelanäitajate, Euroopa partnerluste puhul kohaldatavate kriteeriumide ja strateegilise planeerimise protsessiga. Lisaks võtab EIT arvesse innovatsiooniradari metoodika kasutamist programmis „Euroopa horisont“ ning uurib oma seiretegevuse tõhustamiseks, kuidas teadmis- ja innovaatikakogukonnad saaksid seda metoodikat võimendada.	Komisjon jälgib pidevalt EIT tegevuse juhtimist ja rakendamist kooskõlas määruse [xxx] (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) artikliga 45. EIT rahastatud projektide andmed lisatakse programmi „Euroopa horisont“ andmebaasi. Komisjon osaleb kõikide EIT väljatöötatavate või kasutatavate asjakohaste mõju- ja seirenäitajate ja -vahendite kujundamises, et tagada kokkusobivus ja järjepidevus programmi „Euroopa horisont“ üldise seiresüsteemiga, sealhulgas peamiste mõjuahelanäitajate, Euroopa partnerluste puhul kohaldatavate kriteeriumide ja strateegilise planeerimise protsessiga. Lisaks võtab EIT arvesse innovatsiooniradari metoodika kasutamist programmis „Euroopa horisont“ ning uurib oma seiretegevuse tõhustamiseks, kuidas teadmis- ja innovaatikakogukonnad saaksid seda metoodikat võimendada.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkuvõttes on EIT ülesanne jälgida korrapäraselt teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkust ning kohandada pidevalt oma seiresüsteeme kooskõlas programmis „Euroopa horisont“ Euroopa partnerluste jaoks esitatud järelevalve- ja aruandlusraamistikuga ning koostöös kõnealuse programmi ühiste korporatiivteenuste pakkujatega. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutavad selle seire tulemusi oma äriplaani koostamisel ning EIT kasutab neid otsuste tegemisel eelarvevahendite eraldamise kohta ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega kui toetusesaajatega sõlmitavate partnerluse raamlepingute ettevalmistamisel.	Kokkuvõttes on EIT ülesanne jälgida korrapäraselt teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkust, sealhulgas nende halduskulusid, ning kohandada pidevalt oma seiresüsteeme kooskõlas programmis „Euroopa horisont“ Euroopa partnerluste jaoks esitatud järelevalve- ja aruandlusraamistikuga ning koostöös kõnealuse programmi ühiste korporatiivteenuste pakkujatega. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad kasutavad selle seire tulemusi oma mitmeaastase äriplaani koostamisel ning EIT kasutab neid otsuste tegemisel eelarvevahendite eraldamise kohta ning teadmis- ja innovaatikakogukondadega kui toetusesaajatega sõlmitavate partnerluse raamlepingute ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 7 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) majanduslik/innovatsioonialane mõju, sest see mõjutab ettevõtete loomist ja kasvu ning üleilmsetele probleemidele uute innovaatiliste lahenduste loomist ning sellega tekitatakse otseselt ja kaudselt töökohti ning kaasatakse muid avaliku ja erasektori investeeringuid;	(1) majanduslik/innovatsioonialane mõju, sest see mõjutab ettevõtete loomist ja kasvu ning üleilmsetele probleemidele uute innovaatiliste lahenduste loomist ning sellega tekitatakse otseselt ja kaudselt töökohti ning kasutatakse täiendavalt avaliku ja erasektori investeeringuid;

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 7 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. teaduslik ja haridusalane mõju, sest sellega tugevdatakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas inimkapitali, edendatakse nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil innovatsiooni- ja ettevõtlusoskusi ning soodustatakse teadmiste ja innovatsiooni levimist ühiskonnas;	(2) teaduslik ja haridusalane mõju, sest sellega luuakse uusi teadmisi ning tugevdatakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas inimkapitali, edendatakse nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil innovatsiooni- ja ettevõtlusoskusi ning soodustatakse teadmiste ja innovatsiooni levimist ühiskonnas;

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 7 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) ühiskondlik mõju, sest selle raames käsitletakse kliimamuutuste, energeetika, toorainete, tervise ja toidu valdkonnas kehtestatud ELi poliitilisi prioriteete, kasutades innovaatilisi lahendusi ning kaasates kodanikke ja lõppkasutajaid, ning sellega suurendatakse ühiskonnas innovaatiliste lahenduste kasutamist neis valdkondades.	(3) ühiskondlik mõju, sest selle raames käsitletakse kliimamuutuste (leevendamine, kohanemine ja vastupanuvõime), energeetika, toorainete, tervise, lisaväärtuse loomise, linnalise liikuvuse ja toidu valdkonnas kehtestatud ELi poliitilisi prioriteete, kasutades innovaatilisi lahendusi ning kaasates kodanikke ja lõppkasutajaid, ning sellega suurendatakse ühiskonnas innovaatiliste lahenduste kasutamist neis valdkondades;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 7 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) süsteemne mõju, mille all mõistetakse keerukate ja vastastikku seotud probleemide lahendamist, uuenduslike põhjalike lahenduste leidmist, paljudes valdkondades lisaväärtust andvate ümberkujundavate rakenduste loomist, panust liidu poliitikavaldkondade kujundamisse ning üleilmsete ja sotsiaalsete probleemide lahendamisse EIT kogukonnas ja eriti teadmis- ja innovaatikakogukondade vahelistes suhetes.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kolmandas lõigus osutatud mõju mõõdetakse vastavalt määruse [xxx] (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) V lisas esitatud näitajatele.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Allpool toodud tabelis on esitatud mittetäielik loetelu juhtimisnäitajatest ja nendega seotud eesmärkidest, mida EIT aastatel 2021–2027 jälgib. Tabel sisaldab peamisi sisendeid ja väljundeid käsitlevaid näitajaid, mille abil jälgida, kuidas EIT saavutab aastatel 2021–2027 oma põhieesmärke, näiteks edendab parema hariduse kaudu innovatsiooni ja ettevõtlust, suurendab oma piirkondlikku mõju ning avatust võimalikele partneritele ja sidusrühmadele ning toob turule innovaatilised lahendused üleilmsetele probleemidele.	Allpool toodud tabelis on lisaks esitatud mittetäielik loetelu juhtimisnäitajatest ja nendega seotud eesmärkidest, mida EIT aastatel 2021–2027 jälgib. Tabel sisaldab peamisi sisendeid ja väljundeid käsitlevaid näitajaid, mille abil jälgida, kuidas EIT saavutab aastatel 2021–2027 oma põhieesmärke, näiteks edendab parema hariduse kaudu innovatsiooni ja ettevõtlust, suurendab oma piirkondlikku mõju ning avatust võimalikele partneritele ja sidusrühmadele ning toob turule innovaatilised lahendused üleilmsetele probleemidele.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT töötab koos komisjoniga kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ näitajate raamistiku arendamisega välja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusvaldkondades kasutatavad lisanäitajad, sealhulgas ühiskondliku mõju näitajad, milles kajastub Euroopa partnerluste puhul järgitav üldine teadusliku, majandusliku ja ühiskondliku mõju suurendamise strateegia. Mõjunäitajate programmiga „Euroopa horisont“ vastavusse viimise eesmärk on jälgida püstitatud eesmärkide saavutamisel aja jooksul tehtavaid edusamme. Sellega tagatakse tõendusbaas, mis võimaldab võrrelda teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemusi ja mõju ülejäänud programmi tulemuste ja mõjuga. Lisaks kannab EIT hoolt selle eest, et seiresüsteem hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukonna mudelile eriomase tegevusega seotud edusamme, näiteks edusamme teadmiste kolmnurga lõimimise ja ettevõtlusoskuste vallas. Nende lisanäitajate eesmärk on jälgida aja jooksul tehtavaid edusamme ja saavutatavat mõju. Näiteks näitajate abil, mis on seotud EIT haridusalase tegevusega (sh tegevusega, millega toetatakse kõrgharidusasutuste suutlikkust), jälgitakse inimkapitali oskuste omandamist (lühiajalises perspektiivis), karjääri (keskpikas perspektiivis) ja töötingimusi (pikas perspektiivis), kõrgharidusasutuste kaasamist ja nende suutlikkuse suurendamist (lühikeses perspektiivis) ning kõrgharidusasutuste rolli ja tulemuslikkust kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides (keskpikas ja pikas perspektiivis).	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa I – punkt 4 – alapunkt 4.2 – lõik 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT kannab hoolt selle eest, et andmed, mille ta kogub oma siseseiresüsteemi abil, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemused, lõimitakse täielikult programmi „Euroopa horisont“ üldisesse andmehaldussüsteemi. EIT seisab hea selle eest, et tema tehtud seire ja hindamise käigus saadud üksikasjalik teave tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et sellele pääseb ligi programmi „Euroopa horisont“ rakendamist kajastava ühise elektroonilise andmebaasi kaudu. Peale selle tagab EIT eraldi aruandmise kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest mõjust, sealhulgas lubatud ja tegelikult antud rahalistest toetustest.	Läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks tagab EIT, et andmed, mida ta oma siseseiresüsteemi abil kogub, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemused, on täielikult kättesaadavad ja lõimitakse programmi „Euroopa horisont“ üldisesse andmehaldussüsteemi. EIT tagab, et tema tehtud seire ja hindamise käigus saadud üksikasjalik teave tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et sellele pääseb ligi programmi „Euroopa horisont“ rakendamist kajastava ühise elektroonilise andmebaasi kaudu. Peale selle tagab EIT eraldi aruandmise kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest mõjust, sealhulgas lubatud ja tegelikult antud rahalistest toetustest.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – tabel 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EIT	välja jäetud
• täiustab oma praeguseid seiresüsteeme ning kehtestab aruandlus- ja seireraamistiku, sealhulgas mõjunäitajad, mis on kooskõlas [programmi „Euroopa horisont“] peamiste mõjuahelatega;
• jälgib korrapäraselt teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse tulemuslikkust, väljundeid, tulemusi ja edusamme mõju saavutamisel kooskõlas [programmi „Euroopa horisont“ raamistikuga];
• tagab spetsiaalsete ühiskondliku mõju näitajate väljatöötamise teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusvaldkondades ning nende korrapärase jälgimise kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ ühiskondlikku mõju käsitleva raamistikuga;
• tagab aruandmise kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest mõjust, sealhulgas rahalistest toetustest;
• tagab juurdepääsu teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemustele ja projektiandmetele ning lõimib need programmi „Euroopa horisont“ üldisesse andmehaldus- ja aruandlussüsteemi.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 5 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Vee-, mere- ja merendussektorid ja ökosüsteemid

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loomesektor võib pakkuda horisontaalse lahenduse mitmele tekkivale probleemile, mis on laadilt püsivad ning millega on võimalik tegeleda teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu. Need probleemid saab jagada nelja rühma: 1) Euroopa loovus, kultuuriline mitmekesisus ja väärtused; 2) Euroopa identiteet ja ühtekuuluvus; 3) Euroopa tööhõive, majanduslik vastupanuvõime ja arukas majanduskasv ning 4) Euroopa kui üleilmne osaleja.	Kultuuri- ja loomesektorid 1a võivad pakkuda horisontaalse lahenduse mitmele tekkivale probleemile, mis on laadilt püsivad ning millega on võimalik tegeleda haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu. Need probleemid saab jagada nelja rühma: 1) Euroopa loovus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ja väärtused; 2) Euroopa identiteet ja ühtekuuluvus; 3) Euroopa tööhõive, majanduslik vastupanuvõime ja arukas majanduskasv ning 4) Euroopa kui üleilmne osaleja.
	__________________
	1a Kultuuri- ja loomesektorid on kõik sektorid ja tööstusvaldkonnad, mille tegevus tugineb kultuurilistele väärtustele, kultuurilisele mitmekesisusele ning üksikisiku ja/või kollektiivi kunstilisele ja muule loomingulisele väljendusele, olenemata sellest, kas selline tegevus on suunatud turule või mitte, ning sellest, millise struktuuri kaudu seda ellu viiakse, ning sõltumata sellest, kuidas seda struktuuri rahastatakse. Need tegevused hõlmavad selliste oskuste ja annete arendamist, millel on võime luua innovatsiooni, tekitada heaolu ja töökohti sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomise abil, sealhulgas intellektuaalomandi haldamine. Need tegevused on seotud ka selliste kaupade ja teenuste arendamist, loomist, tootmist, levitamist ja säilitamist, mis kätkevad kultuurilist, kunstilist või muud loomingulist väljendust ning selliseid seonduvaid funktsioone nagu haridus ja juhtimine. Kultuuri- ja loomesektorid hõlmavad muu hulgas arhitektuuri, arhiive, kunsti, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, tarkvara, videomängud, multimeedia ja salvestatud muusika), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini, loomepõhised luksustooteid ja moeloomingut, festivale, muusikat, kirjandust, etenduskunsti, raamatuid ja kirjastamist (ajalehed- ja ajakirjad), raadiot ja kujutavat kunsti.

: (Lisa punktide numeratsiooni ühtlustamiseks nummerdatakse I lisa punkti 6 lõike 1 punktid 7, 8 ja 9 menetluse hilisemas etapis uuesti.)

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa loovus ja kultuuriline mitmekesisus sõltuvad vastupanuvõimelisest ja tugevast kultuuri- ja loomesektorist. Paraku seistakse selles sektoris – eelkõige audiovisuaal- ja muusikatööstuses – seoses üleilmsete osalejate pakutava konkurentsi suurenemise ja digiüleminekuga silmitsi mitme probleemiga.	Euroopa loovus ja kultuuriline mitmekesisus sõltuvad vastupanuvõimelistest ja tugevatest kultuuri- ja loomesektoritest. Paraku seistakse neis sektorites seoses üleilmsete osalejate pakutava konkurentsi suurenemise ja digiüleminekuga silmitsi mitme probleemiga.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 2 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
•  Tootjad, turustajad, ringhäälinguorganisatsioonid, kinod ja igat liiki kultuuriorganisatsioonid peavad tegema uuendusi, et meelitada ligi uusi publikupõlvkondi.	•  Tootjad, loovtöötajad, turustajad, ringhäälinguorganisatsioonid, kinod ja igat liiki kultuuriorganisatsioonid ning ettevõtted peavad tegema uuendusi, et meelitada ligi ja leida uut publikut ning töötada välja uusi protsesse, teenuseid, kultuurisisu ja tegevusi, mis annavad ühiskonnale väärtust.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
•  Kultuuri- ja loomesektoris napib ettevõtlus- ja valdkonnaüleseid oskusi nii tekkivates allsektorites kui ka ammu väljakujunenud sektorites, kus toimub põhjalik digiüleminek28. Neid oskusi on vaja innovatsiooni jaoks ja need on üliolulised seoses muutustega, mis toimuvad kõnealuse sektori tööturul.	•  Kultuuri- ja loomesektorites napib ettevõtlus- ja valdkonnaüleseid oskusi nii tekkivates allsektorites kui ka ammu väljakujunenud sektorites, kus toimub põhjalik digiüleminek28. Neid oskusi on vaja innovatsiooni jaoks ja need on üliolulised seoses muutustega, mis toimuvad kõnealuse sektori tööturul.
__________________	__________________
28 Euroopa ülikoolide kultuuri- ja loomeerialade õppekavades keskendutakse peamiselt loovusele ning lõpetajad ei ole alati valmis sisenema tänapäeva tööturule, kuna neil puuduvad valdkonnaülesed oskused (ettevõtlus-, digi- ja finantsjuhtimisoskused). ELi kõrgharidusasutused jäävad kommunikatsiooni- ja meediaõppes USA kõrgharidusasutustest maha (samal ajal kui traditsioonilisemates valdkondades, nagu kunst ja disain või etenduskunstid, on ELi ülikoolide tulemused paremad).	28 Euroopa ülikoolide kultuuri- ja loomeerialade õppekavades keskendutakse peamiselt loovusele ning lõpetajad ei ole alati valmis sisenema tänapäeva tööturule, kuna neil puuduvad valdkonnaülesed oskused (ettevõtlus-, digi- ja finantsjuhtimisoskused). ELi kõrgharidusasutused jäävad kommunikatsiooni- ja meediaõppes USA kõrgharidusasutustest maha (samal ajal kui traditsioonilisemates valdkondades, nagu kunst ja disain või etenduskunstid, on ELi ülikoolide tulemused paremad). Kultuuripärand on oluline innovatsiooni allikas, pakkudes head investeeringutasuvust ja märkimisväärset tulu.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 2 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	• Kultuuripärand on oluline innovatsiooni allikas, pakkudes head investeeringutasuvust ja märkimisväärset majanduslikku tulu, kuid selle potentsiaal on veel kasutamata. Kuna kultuuripärand on pärandist lähtuva kestliku taaselustamise katalüsaator ning oluline hariduse ja elukestva õppe stiimul, edendades koostööd ja sotsiaalset ühtekuuluvust, võib kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond olla väga kasulik.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa identiteedi ja ühtekuuluvusega seotud ühiskondlikele probleemidele on üldjuhul omane ühiskonna eri osi, sealhulgas eri piirkondi ühendavate sildade puudumine. Siia kuuluvad probleemid, mis on seotud sotsiaalse tõrjutusega, vajadusega luua tihedamaid kultuuridevahelisi sidemeid ning kultuurilisele mitmekesisusele ja ühisele pärandile tugineva ühtekuuluvustunde arendamisega. Neid probleeme saaks lahendada kogukonna suurema kaasamisega, innovatsiooniga disainis, arhitektuuris ja avaliku ruumi kasutamises ning kultuuripõhise sotsiaalse innovatsiooniga. Probleemid on põhjustatud eelkõige järgmisest.	Euroopa identiteedi ja ühtekuuluvusega seotud ühiskondlikele probleemidele on üldjuhul omane ühiskonna eri osi, sealhulgas eri piirkondi ühendavate sildade puudumine. Siia kuuluvad probleemid, mis on seotud sotsiaalse tõrjutusega, vajadusega luua tihedamaid kultuuridevahelisi sidemeid, kaitsta keelelist mitmekesisust, sealhulgas vähemuskeeli, ning kultuurilisele mitmekesisusele ja ühisele pärandile tugineva ühtekuuluvustunde arendamisega. Neid probleeme saaks lahendada kogukonna suurema kaasamisega, innovatsiooniga disainis, arhitektuuris ja avaliku ruumi kasutamises ning kultuuripõhise ühiskondliku innovatsiooniga. Probleemid on põhjustatud eelkõige järgmisest.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• Teadlased ning teadusasutused ja tööstussektor teevad vähe koostööd ning teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid jõupingutusi ei kooskõlastata ning meetodeid, tulemusi ja parimaid tavasid ei jagata piisavalt. Peale selle jääb lõviosa kultuuri- ja loomesektoris tehtavatest teadusuuringutest tõlkimata, mis toob kaasa kordamise, sest teadlased ei ole sageli sarnastest projektidest teadlikud.	• Teadlased ning teadusasutused ja tööstussektor ning avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid teevad vähe koostööd ning teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid jõupingutusi ei kooskõlastata ning meetodeid, tulemusi ja parimaid tavasid ei jagata piisavalt. Peale selle jääb lõviosa kultuuri- ja loomesektorites tehtavatest teadusuuringutest tõlkimata, mis toob kaasa kordamise, sest teadlased ei ole sageli sarnastest projektidest teadlikud

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• Paljudes Euroopa piirkondlikes aruka spetsialiseerumise prioriteetides lähenetakse kultuurile eri nurga alt (kultuuripärand, loomesektorid jne). Võttes arvesse kultuuri ja loovuse tähtsat rolli linnade ja piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning väljavaateid lahendada kultuuri ja loovuse abil kõikjal Euroopas erinevustega seotud probleeme, on kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukonna potentsiaal suur.	• Paljudes Euroopa piirkondlikes aruka spetsialiseerumise prioriteetides lähenetakse kultuurile eri nurga alt (kultuuripärand, loomesektorid jne). Võttes arvesse kultuuri ja loovuse tähtsat rolli linnade ja piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus ning väljavaateid lahendada kultuuri ja loovuse abil kõikjal Euroopas erinevustega seotud probleeme, on selle teadmis- ja innovaatikakogukonna potentsiaal suur.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa tööhõive, majandusliku vastupanuvõime ja aruka majanduskasvuga seotud probleemid hõlmavad majanduslikke probleeme, nagu tööpuudus (eriti noorte hulgas) ja üleilmne konkurents.	Praegused Euroopa tööhõive, majandusliku vastupanuvõime ja aruka majanduskasvuga seotud probleemid hõlmavad sotsiaal-majanduslikke probleeme, nagu tööpuudus (eriti noorte hulgas), oskuste ja töökeskkonna parandamine ning üleilmne konkurents.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – lõik 1 – punkt 7 – lõik 4 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
• Euroopa tööstusharud pistavad rinda digiteerimise ja üleilmastumisega, mis mõjutab tugevalt seda, kuidas loovisikud loovad ja levitavad oma töid ja suhtlevad oma publikuga. DVDde turu kadumine, tarbijate uued ootused ja USA stuudiote jätkuv võimsus koos üleilmsete digihiidude, nagu Amazon, ITunes, Google ja Netflix, tõusuga on mõjutanud traditsioonilist väärtusahelat.	• Euroopa tööstusharusid mõjutavad tugevalt üleilmastumine, digitaliseerimine ja uuenduslik tehnoloogia. Need suundumused on muutnud viisi, kuidas loovisikud loovad ja levitavad oma töid ja suhtlevad oma publikuga. See muudab kultuuri- ja loomemajanduse traditsioonilisi ärimudeleid ning on põhjalikult muutnud tarbijate ootusi ja käitumist. Füüsilisi kaupu, näiteks CDsid ja DVDsid müüvate turgude kokkuvarisemisel, samuti ülemaailmsete digitaalse sisu pakkujate (nt Amazon, Alibaba, ITunes, Google ja Netflix) esilekerkimisel ja Euroopa-väliste sisutootmisettevõtete mõjuvõimu suurenemisel on olnud traditsioonilisele väärtusahelale äärmiselt suur mõju.

 

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 7 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa kui üleilmse osaleja roll hõlmab vajadust tõhustada Euroopas loodud kultuurisisu levitamist. Euroopa peab jääma konkurentsivõimeliseks üleilmses digitaalses võidujooksus, mida peetakse eesmärgiga luua uusi tehnoloogialahendusi (nagu tehisintellekt, asjade internet, plokiahelatehnoloogia), mille puhul kultuuri- ja loomesektor on oluline üleilmne sisu, toodete ja teenuste looja. Peale selle aitab kultuuri- ja loomesektor (disain, arhitektuur jne) üleilmsel tasandil aktiivselt kaasa kestlikule arengule ja keskkonnahoidlikule innovatsioonile ning kultuurisisu (kirjanduse, filmide ja kunstiteoste) abil saab suurendada teadlikkust ökoloogilistest probleemidest ja kujundada avalikku arvamust.	Euroopa kui üleilmse osaleja roll hõlmab vajadust tõhustada Euroopa kultuurisisu levitamist. Euroopa peab jääma konkurentsivõimeliseks üleilmses digitaalses võidujooksus, mida peetakse eesmärgiga luua uusi tehnoloogialahendusi (nagu tehisintellekt, asjade internet, plokiahelatehnoloogia), mille puhul kultuuri- ja loomesektor on oluline sisu, toodete ja teenuste looja. Peale selle aitab kultuuri- ja loomesektor (disain, arhitektuur jne) üleilmsel tasandil aktiivselt kaasa kestlikule arengule ja keskkonnahoidlikule innovatsioonile ning kultuurisisu (kirjanduse, filmide ja kunstiteoste) abil saab suurendada teadlikkust ökoloogilistest probleemidest ja kujundada avalikku arvamust.

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loomesektoris loodav EIT teadmis- ja innovaatikakogukond aitab tänu oma terviklikule lähenemisviisile tegeleda kõikide eespool kindlaks määratud probleemidega. See teadmis- ja innovaatikakogukond, mis hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi, ühiskonnarühmi ja majandussektoreid, on majandusliku ja ühiskondliku mõju vaatenurgast väga asjakohane, pakkudes strateegilisi majandusliku, tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni võimalusi.	Kultuuri- ja loomesektoris loodav EIT teadmis- ja innovaatikakogukond aitab tänu oma terviklikule lähenemisviisile tegeleda kõikide eespool kindlaks määratud probleemidega. See teadmis- ja innovaatikakogukond, mis hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi, ühiskonnarühmi ja majandussektoreid, on majandusliku ja ühiskondliku mõju vaatenurgast väga asjakohane, pakkudes strateegilisi majandusliku, tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni võimalusi. See on samuti oluline, kuna aitab tugevdada teadmisi ja pidevõpet, mis võimaldab kõrgkoolidel etendada olulist rolli hübriidpädevuste ja ettevõtliku meelelaadi arendamisel, mis vastab tööstuse vajadustele.

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loovuspõhise innovatsiooniga suurendatakse Euroopa konkurentsivõimet kas otse, luues uusi ettevõtteid ja töökohti, või kaudselt, tuues valdkonnaülest kasu majandusele laiemalt, parandades elukvaliteeti ja suurendades Euroopa atraktiivsust. Kultuuri- ja loomesektorit peetakse üha enam aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning töökohtade allikaks – ELis töötab selles sektoris juba praegu üle 12 miljoni inimese ehk 7,5 % kõikidest ELi töötavatest inimestest.	Kultuuri- ja loovuspõhise innovatsiooniga suurendatakse Euroopa konkurentsivõimet kas otse, luues uusi ettevõtteid ja töökohti, või kaudselt, tuues valdkonnaülest kasu majandusele laiemalt, parandades elukvaliteeti ja suurendades Euroopa atraktiivsust. Kultuuri- ja loomesektorit (nt kultuuripärandit ja kunsti) peetakse üha enam aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning töökohtade loomise allikaks. Nendes sektorites töötab liidus juba praegu üle 12miljoni inimese ehk enam kui 7,5 % kõikidest ELi töötavatest inimestest. Kultuuripärand on kultuuri- ja loomesektori oluline osa ning aitab olulisel määral Euroopa piirkondade, linnade ja maapiirkondade köitvusele kaasa. See on erasektori investeeringute, talentide ligimeelitamise, vabade ettevõtete ning otseste ja kaudsete töökohtade loomise tõukejõud.

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri ja loovuse panus innovatsiooni ei piirdu kultuuri- ja loomesektori otsese mõjuga, kuna innovatsiooni hoogustavad kõikides valdkondades üha enam mittetehnoloogilised tegurid, nagu loovus, disain ja uued korralduslikud protsessid või ärimudelid. Innovatsioonisuutlikkus on majanduslikust vaatenurgast suur eeskätt sellistes kultuuri- ja loomesektori valdkondades, kus on olemas selged väärtusahelad (st muusika, disain, mood, audiovisuaalsektor, videomängud, arhitektuur jne).	Kultuuri ja loovuse panust innovatsiooni hoogustavad üha enam mittetehnoloogilised tegurid, nagu loovus, disain ja uued korralduslikud protsessid või ärimudelid. Innovatsioonisuutlikkus on majanduslikust vaatenurgast suur eeskätt sellistes valdkondades, kus on olemas selged väärtusahelad (st muusika, disain, mood, audiovisuaalsektor, videomängud, arhitektuur jne).

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellised valdkonnad saavad edendada innovatsiooni ka teistes majandussektorites. Kultuuril ja osalemisel kultuuritegevuses on otsene mõju kodanike heaolule. Kultuuri- ja loomesektoris edendatakse selliseid ühiskondlikke väärtusi nagu identiteet, demokraatia ja kogukonna kaasamine. Kultuuri kaudu on head väljavaated tugevdada tunnet, et kuulutakse Euroopasse, kus mitmekesisust peetakse väärtuseks. See on väga oluline, et tagada vastupanuvõime, sotsiaalne juurdepääs, ühiskonna ühtekuuluvus, radikaliseerumise ärahoidmine ja sooline võrdõiguslikkus, vähendada Euroopa poliitilist ebakindlust ja rahuldada vajadus ühtsuse järele.	Kultuuril ja osalemisel kultuuritegevuses on otsene mõju kodanike heaolule. Kultuuri kaudu on head väljavaated tugevdada tunnet, et kuulutakse Euroopasse, kus mitmekesisust peetakse väärtuseks. See on väga oluline, et tagada vastupanuvõime, sotsiaalne juurdepääs, ühiskonna ühtekuuluvus, radikaliseerumise ärahoidmine ja sooline võrdõiguslikkus.

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri ja loovuse panus innovatsiooni ei piirdu kultuuri- ja loomesektori otsese mõjuga, kuna innovatsiooni hoogustavad kõikides valdkondades üha enam mittetehnoloogilised tegurid, nagu loovus, disain ja uued korralduslikud protsessid või ärimudelid. Innovatsioonisuutlikkus on majanduslikust vaatenurgast suur eeskätt sellistes kultuuri- ja loomesektori valdkondades, kus on olemas selged väärtusahelad (st muusika, disain, mood, audiovisuaalsektor, videomängud, arhitektuur jne).	Kultuuri ja loovuse panust innovatsiooni hoogustavad üha enam mittetehnoloogilised tegurid, nagu loovus, disain ja uued korralduslikud protsessid või ärimudelid. Innovatsioonisuutlikkus on majanduslikust vaatenurgast suur eeskätt sellistes valdkondades, kus on olemas selged väärtusahelad (st muusika, disain, mood, audiovisuaalsektor, videomängud, arhitektuur jne).

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellised valdkonnad saavad edendada innovatsiooni ka teistes majandussektorites. Kultuuril ja osalemisel kultuuritegevuses on otsene mõju kodanike heaolule. Kultuuri- ja loomesektoris edendatakse selliseid ühiskondlikke väärtusi nagu identiteet, demokraatia ja kogukonna kaasamine. Kultuuri kaudu on head väljavaated tugevdada tunnet, et kuulutakse Euroopasse, kus mitmekesisust peetakse väärtuseks. See on väga oluline, et tagada vastupanuvõime, sotsiaalne juurdepääs, ühiskonna ühtekuuluvus, radikaliseerumise ärahoidmine ja sooline võrdõiguslikkus, vähendada Euroopa poliitilist ebakindlust ja rahuldada vajadus ühtsuse järele.	Kultuuril ja osalemisel kultuuritegevuses on otsene mõju kodanike heaolule. Kultuuri kaudu on head väljavaated tugevdada tunnet, et kuulutakse Euroopasse, kus mitmekesisust peetakse väärtuseks. See on väga oluline, et tagada vastupanuvõime, sotsiaalne juurdepääs, ühiskonna ühtekuuluvus, radikaliseerumise ärahoidmine ja sooline võrdõiguslikkus.

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 8 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loomesektoris loodav EIT teadmis- ja innovaatikakogukond suurendab võimalusi luua võrgustikke, samuti koostööd, koosloomist ja teadmussiiret haridus-, teadus- ja ettevõtlusringkondade vahel nii kõnealuses sektoris endas kui ka suhtluses teiste ühiskonna- ja majandussektoritega. See hoogustab alt üles ja ülalt alla suunatud algatuste elluviimist piirkonna, riigi ja ELi tasandil. Kõnealune kogukond töötab välja vajalikud raamtingimused uute ettevõtmiste loomiseks ja laiendamiseks innovatsiooni ökosüsteemides. Kogukond varustab paljudes valdkondades (sh kunstid, humanitaarteadused, ettevõtlus, sotsiaalteadused ja rakenduslikud reaalteadused) teadlasi ja üliõpilasi ning kultuuri- ja loomesektori, ent ka muude sektorite ettevõtjaid teadmiste ja oskustega, mida on vaja, et töötada välja innovaatilisi lahendusi ja muuta need uuteks ärivõimalusteks. Kogukond võimaldab täiendavat vastastikust rikastamist muude majandus- ja tööstussektoritega, toimides innovatsiooni kiirendajana.	Kultuuri- ja loomesektoris loodav EIT teadmis- ja innovaatikakogukond suurendab võimalusi luua võrgustikke, samuti koostööd, koosloomist ja teadmussiiret haridus-, teadus- ja ettevõtlusringkondade, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel nii kõnealuses sektoris endas kui ka suhtluses teiste ühiskonna- ja majandussektoritega. See hoogustab alt üles ja ülalt alla suunatud algatuste elluviimist piirkonna, riigi ja ELi tasandil. Kõnealune kogukond töötab välja vajalikud raamtingimused uute ettevõtmiste loomiseks ja laiendamiseks innovatsiooni ökosüsteemides. Kogukond varustab paljudes valdkondades (sh kunstid, humanitaarteadused, ettevõtlus, sotsiaalteadused ja rakenduslikud reaalteadused) teadlasi ja üliõpilasi ning kultuuri- ja loomesektori, ent ka muude sektorite ettevõtjaid teadmiste ja oskustega, mida on vaja, et töötada välja innovaatilisi lahendusi ja muuta need uuteks kultuuri-, ühiskonna- ja ärivõimalusteks. Kogukond võimaldab täiendavat vastastikust rikastamist muude majandus- ja tööstussektoritega, toimides innovatsiooni kiirendajana.

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loomesektoris loodav teadmis- ja innovaatikakogukond on vastastikku täiendav mitme muu liidu ja liikmesriikide algatusega. Peamist ELi tasandil oodatavat koostoimet on kirjeldatud allpool.	Kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond on vastastikku täiendav mitme muu liidu ja liikmesriikide algatusega. Peamist ELi tasandil oodatavat koostoimet on kirjeldatud allpool.

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond peaks looma tugeva koostoime programmi „Euroopa horisont“ asjakohaste poliitikaalgatustega, eelkõige selle II samba teemavaldkonnaga „Kaasav ja turvaline ühiskond“ ning selle kultuuripärandi ja demokraatia sekkumisvaldkonnaga. Tulevane teadmis- ja innovaatikakogukond võib tagada ka väärtusliku horisontaalse sisendi kõikvõimaliku tegevuse puhul, mis viiakse ellu teemavaldkonnas [„Digivaldkond ja tööstus“], eelkõige tootmistehnoloogia jaoks, mille puhul vajadus töötada välja uusi tooteid sõltub suuresti kultuuri- ja loomesektorist. Lisaks võib see tõhusalt täiendada muid programmi „Euroopa horisont“ osi, olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonna EIT Digital sekkumisi ning meetmeid, mis on kavandatud muudes ELi programmides, nagu InvestEU programm, digitaalse Euroopa programm või ühtekuuluvuspoliitika fondid.	Kultuuri- ja loomesektori teadmis- ja innovaatikakogukond peaks looma tugeva koostoime programmi „Euroopa horisont“ asjakohaste poliitikaalgatustega, eelkõige selle II samba teemavaldkonnaga „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ ning selle kultuuripärandi ja demokraatia sekkumisvaldkonnaga. Tulevane teadmis- ja innovaatikakogukond võib tagada ka väärtusliku horisontaalse sisendi kõikvõimaliku tegevuse puhul, mis viiakse ellu teemavaldkonnas [„Digivaldkond ja kosmos“] eelkõige tootmistehnoloogia jaoks, mille puhul vajadus töötada välja uusi tooteid sõltub suuresti kultuuri- ja loomesektorist. Lisaks võib see tõhusalt täiendada muid programmi „Euroopa horisont“ osi, olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonna EIT Digital sekkumisi ning meetmeid, mis on kavandatud muudes ELi programmides, nagu InvestEU, Erasmus, Loov Euroopa, digitaalse Euroopa programm või ühtekuuluvuspoliitika fondid.

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – punkt 6 – alapunkt 1 – alapunkt 9 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek