Menetlus : 2020/2002(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0129/2020

Esitatud tekstid :

A9-0129/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/09/2020 - 2
PV 16/09/2020 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0213

<Date>{01/07/2020}1.7.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0129/2020</NoDocSe>
PDF 209kWORD 71k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarvel</Titre>

<DocRef>(2020/2002(INI))</DocRef>


<Commission>{AFET}Väliskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Javier Nart</Depute>

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ARENGUKOMISJONI KIRI

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarvel

(2020/2002(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 41, 42, 43, 44, 45 ja 46,

 võttes arvesse OECD ning Saheli ja Lääne-Aafrika klubi 14. veebruari 2020. aasta aruannet „Põhja- ja Lääne-Aafrika konflikti geograafia“,

 võttes arvesse Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi aruannet „Trends in World Military Expenditure, 2019“ (Maailma sõjaliste kulutuste trendid 2019. aastal), mis avaldati aprillis 2020,

 võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika-strateegia loomine“ (JOIN(2020)0004),

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 28. aprilli 2020. aasta ühisdeklaratsiooni G5 Saheli liikmesriikidega,

 võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/253, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/906, millega pikendatakse Saheli piirkonnas asuva Euroopa Liidu eriesindaja volitusi[1],

 võttes arvesse G5 Saheli liikmesriikide juhtide ja Prantsuse Vabariigi presidendi 13. jaanuaril 2020. aastal Prantsusmaal Paus toimunud tippkohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsiooni (Pau deklaratsioon),

 võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järeldusi Saheli piirkondliku tegevuskava (2015–2020) kohta, 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi Guinea lahe tegevuskava (2015–2020) kohta ja 25. juuni 2018. aasta järeldusi Aafrika Sarve/Punase mere piirkonna kohta,

 võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325/1820 ja selle järelmeetmeid käsitlevaid resolutsioone,

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia kohta[2],

 võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni ELi koostöö kohta ÜRO ja Aafrika Liiduga rahutagamisoperatsioonide suhtes[3],

 võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni Somaalia kohta[4],

 võttes arvesse 2016. aasta septembris vastu võetud G5 Saheli riikide arengu- ja julgeolekustrateegiat, 2020. aasta veebruaris vastu võetud integreeritud prioriteetsete meetmete raamistikku, Saheli allianssi ning Saheli piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku partnerlust,

 võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 2005. aasta dokumenti „ELi kontseptsioon EJKP toetuse kohta julgeolekusektori reformi läbiviimiseks“, komisjoni 24. mai 2006. aasta teatist „Euroopa Ühenduse toetusmeetmete kontseptsioon julgeolekusektori reformi valdkonnas“ (COM(2006)0253), komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. juuli 2016. aasta ühisteatist „Julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku elemendid“ (JOIN(2016)0031) ja nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldusi julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku kohta,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja eelkõige kestliku arengu 16. eesmärki, mille eesmärk on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (konfliktimineraalide määrus)[5],

 võttes arvesse 14. novembri 2011. aasta Aafrika Sarve piirkonna strateegilist raamistikku ja 26. oktoobri 2015. aasta ELi Aafrika Sarve piirkondlikku tegevuskava 2015–2020,

 võttes arvesse ÜRO peasekretäri üleskutset kehtestada koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia puhkemise tõttu kõikjal maailmas relvarahu,

 võttes arvesse ELi 17. märtsi 2014. aasta Guinea lahe strateegiat,

 võttes arvesse 21. märtsil 2011. aastal vastu võetud ELi Saheli piirkonna julgeoleku- ja arengustrateegiat, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon esitasid nõukogu taotlusel,

 võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu ning Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee iga-aastaseid ühiseid nõuandekoosolekuid,

 võttes arvesse 14. juuni 2012. aasta dokumenti „ELi poolt ÜRO rahuvalveoperatsioonidele osutatava ÜJKP toetuse tõhustamise tegevuskava“ ning 27. märtsi 2015. aasta dokumenti „ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitleva strateegilise partnerluse tugevdamine: prioriteedid aastatel 2015–2018“,

 võttes arvesse 8.–9. detsembril 2007. aastal Lissabonis toimunud ELi–Aafrika teisel tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegiat ning 2.–3. aprillil 2014. aastal Brüsselis toimunud ELi–Aafrika neljandal tippkohtumisel kokku lepitud Aafrika ja ELi ühisstrateegia tegevuskava 2014.–2017. aastaks,

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 25. mai 2011. aasta eriaruannet nr 3/2011 „ÜRO organisatsioonide kaudu konfliktidest mõjutatud riikides antava ELi abi tõhusus ja mõjusus“,

 võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta[6],

 võttes arvesse ELi 10. detsembri 2018. aasta strateegilist lähenemisviisi naistele, rahule ja julgeolekule ning selle 5. juuli 2019. aasta tegevuskava 2019–2024,

 võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral[7],

 võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 2011. ja 2012. aasta aruandeid „Livelihood security: Climate change, conflict and migration in the Sahel“ (Elatusvahenditega kindlustatus: kliimamuutused, konfliktid ja ränne Sahelis),

 võttes arvesse nõukogus 10. novembri 2009. aastal vastu võetud ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni,

 võttes arvesse oma 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas[8],

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioone ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta[9] ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta[10],

 võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (COM(2016)0447),

 võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 2015. aasta teatist „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015)0185),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

 võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0129/2020),

A. arvestades, et areng ja kestlik rahu saavutatakse ainult vaesuse ja nälja algpõhjustega tegelemisega; arvestades, et arengu eeltingimus on julgeolek; arvestades, et püsiva rahu ja stabiilsuse eeltingimus on inimeste julgeolek; arvestades, et Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkondade kestliku arengu jaoks on oluline tugev seos julgeoleku, arengu ja humanitaarabimeetmete vahel; arvestades, et ilma arenguta ja vaesuse kaotamiseta püsivat rahu ei saavutata; arvestades, et julgeolekuolukord Saheli, Sahara ja Aafrika Sarve piirkonnas on järk-järgult halvenenud ning Euroopa Liit ei ole oma tegevusega suutnud sellele kriisile asjakohaselt reageerida, eelkõige volitus- ja tegevuspiirangute tõttu;

B. arvestades, et EList lõunasse jääv strateegiline keskkond on ebastabiilne; arvestades, et EL seisab silmitsi suure hulga probleemidega, eelkõige relvakonfliktidega Euroopa lõunapiiridel ja džihaaditerrorismiga; arvestades, et ebastabiilsus selles piirkonnas mõjutab otseselt Euroopa julgeolekut ja selle kodanikke ning stabiilsust ELi välispiiridel;

C. arvestades, et Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna julgeolek ja stabiilsus peavad olema ELi ja lõunapoolsete naaberriikide valitsustega tehtava koostöö strateegiline eesmärk;

D. arvestades, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missiooni volitused on kõikehõlmavad ja nende eesmärk on muu hulgas edendada julgeolekusektori ja õigusreformi, parandada sõjaväe- ja politseikoolitust ning tõhustada järelevalvet;

E. arvestades, et Euroopa Liit peab juhtiva partnerina oluliseks edendada integreeritud lähenemisviisiga, mis keskendub poliitilisele ja diplomaatilisele dialoogile ning arengule ja humanitaarabile, Saheli piirkonna julgeolekut ja arengut;

F. arvestades algatust „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu“, mille tulemusena vaadati 2017. aastal läbi rahu ja stabiilsuse edendamise rahastamisvahend (IcSP+), et võimaldada kolmandates riikides rahastada väljaõppemeetmeid ja relvajõududele mittesurmava varustuse tarnimist;

G. arvestades, et liikmesriigid peavad tagama vajaliku personali missioonide läbiviimiseks ning et COVID-19 põhjustatud pandeemia levik tähendab, et ELi töötajate arvu nendel missioonidel vähendatakse tervisega seotud kaalutlustel, mis süvendab veelgi personalipuudust;

H. arvestades, et Atlandi ookeanist läänes kuni Punase mere ja India ookeanini idas maadlevad paljud Aafrika riigid selliste probleemidega nagu traditsioonilise põllundus-karjandusliku majanduse destabiliseerumine, mis on tingitud sellistest teguritest, nagu kliimamuutused, loodusvarade kasutamine väliste osalejate poolt, toidu ja toitainete puudus, põhiliste sotsiaalteenuste nappus või puudumine, sobimatud põllumajandusmeetodid, rahvastiku kasv ning surve loodus- ja keskkonnaressurssidele, näiteks raadamise tagajärjel; arvestades, et teine suur probleem on nn maffiamajanduse uued vormid, milleks on inim- ja uimastikaubandus, rändajatega kaubitsemine, kultuuriväärtuste ja looduslike liikide salakaubavedu ning kulla- ja mineraalivarude kontrollimatu väljavedu, mis koos nõrkade institutsioonide ja läbipaistvuse puudumise, süveneva ebavõrdsuse, valitsuste vastu usalduse puudumise ning paljudes haldusasutustes vohava korruptsiooniga viib relvarühmituste, inimkaubitsejate ja traditsiooniliste kogukondade ning piirkondlike konfliktide ühtesulamiseni, mistõttu asjaomastes ühiskondades nähakse ekslikult väljapääsu vastuvõetamatus džihadistlikus usuäärmusluses ja radikaliseerumises;

I. arvestades, et julgeolekuprobleemide, vägivaldsete konfliktide ja poliitilise vägivalla iseloom on Aafrika eri piirkondades, riikides ja provintsides erinev; arvestades, et Saheli või Aafrika Sarve piirkonnas põhjustavad islamistlikud relvarühmitused ja terrorism, aga vähemal määral ka julgeolekujõud ning mitmesugused kuritegelikud ja relvastatud rühmitused eriti tsiviilisikute seas suuri kaotusi; arvestades, et enamikus Lääne-Aafrika 19 riigis on olukord väga erinev, mõned riigid kogevad püsivat stabiilsust ja julgeolekut, teistes valitsevad poliitiline vägivald või rahvuskonfliktid;

J. arvestades, et eelmisel aastal teatati seoses nende rühmitustega 3 471 vägivallateost; arvestades, et Aafrika militaristliku islamirühmituse tegevusest põhjustatud surmajuhtumite arv suurenes eelmisel aastal samuti 7 %, ulatudes hinnanguliselt 10 460 surmajuhtumini;

K. arvestades, et terroristlik tegevus on koondunud suures osas viide piirkonda, sealhulgas Somaaliasse, Tšaadi järve vesikonda ja Saheli piirkonda ning Põhja-Aafrikasse ja India ookeani läänerannikule, viimases kahes piirkonnas oht on küll väiksem, kuid püsiv; arvestades, et Saheli piirkonnas on 2019. aastal täheldatud vägivaldse äärmusliku tegevuse kiireimat kasvu; arvestades, et iga piirkond seisab silmitsi eriomaste muutustega ja nõuab ainulaadset piirkondlikku lähenemist;

L. arvestades, et EL ja G5 Saheli liidrid on väljendanud sügavat muret terrorismi suurenemise ning julgeoleku- ja humanitaarolukorra halvenemise pärast Saheli piirkonnas; arvestades, et terrorism avaldab tugevamat survet G5 Saheli riikidele ja nende naabritele; arvestades, et terrorism süvendab kohalikke poliitilisi, etnilisi ja usulisi pingeid ning seda õhutavad kuritegelikud ja fundamentalistlikud rühmitused, sotsiaal-majanduslikud mureküsimused, nõrk valitsemine ning mõnel juhul ka julgeoleku- ja kaitsejõud;

M. arvestades, et tsiviilelanikkonna, institutsioonide ja riikide esindajate, julgeoleku- ja kaitsejõudude ning taristu vastu suunatud terrorirünnakud õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust, ning arvestades, et terrorirühmitused kasutavad ära ka olemasolevaid kohaliku tasandi konflikte;

N. arvestades, et kõik need probleemid on tõsiselt kõigutanud kohalike kogukondade stabiilsust, rahu ja traditsioonilist korda, mis põhineb kompromissidel ning eakate ja traditsiooniliste juhtide moraalsel autoriteedil, selle asemel on võimust võtnud inimsmugeldajad ja terroristlikud relvarühmitused;

O. arvestades, et on hädavajalik luua vajalikud julgeolekutingimused, et taastada riigi põhistruktuurid, eriti äärepoolseimates piirkondades, kus kodanikud võivad tunda end kõige hüljatumana;

P. arvestades, et terrori- ja kuritegelikud rünnakud on tavaliselt suunatud tsiviilelanike, riikide esindajate, julgeoleku- ja kaitsejõudude ning sotsiaal-majandusliku taristu vastu, kahjustades sellega ühtekuuluvust ja integratsiooni nii ühiskonnas kui ka kogukonnas;

Q. arvestades, et Sahel on üks piirkondi, kus ebaseaduslike väikerelvade levik on kõige suurem, ning arvestades, et need dokumenteerimata ja peamiselt ebaseaduslikult hoitavad relvad ei ohusta mitte ainult kogukondade turvalisust ja julgeolekut, vaid neid kasutavad ka ohtlikud riikidevahelised kuritegelikud võrgustikud, mis tegelevad eri liiki salakaubaveoga, sealhulgas relva-, inim- ja ebaseadusliku uimastikaubandusega;

R. arvestades, et Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi uute andmete kohaselt:

a) kasvasid Aafrika riikide kombineeritud sõjalised kulutused 2019. aastal 1,5 % ehk hinnanguliselt 41,2 miljardi USA dollarini, mis on piirkonnas viimase viie aasta jooksul esmakordne kulutuste kasv;

b) Aafrika importis 49 % oma sõjavarustusest Venemaalt, 14 % Ameerika Ühendriikidest ja 13 % Hiinast; arvestades, et Hiina on eksportinud 20 % oma ülemaailmsest relvamüügist Aafrikasse;

S. arvestades, et Venemaa sõjaline mõju Aafrikas põhineb relvamüügil, palgasõdurite ja poliitiliste nõunike lähetamisel, julgeolekukokkulepetel ja ebastabiilsetele riikidele pakutavatel väljaõppeprogrammidel;

T. arvestades, et Araabia Ühendemiraatide kaudu smugeldatakse Lääne-Aafrika riikidest Lähis-Idasse igal aastal miljardite dollarite väärtuses kulda; arvestades, et ÜRO andmetel teenib Somaalia äärmusrühmitus al-Shabab ÜRO sanktsioone rikkudes miljoneid dollareid puusöe ekspordist Iraani ja seejärel Araabia Ühendemiraatidesse;

U. arvestades, et vaesus, hariduse puudumine, töötus, konfliktid ning kriisid ja ebakindlus koos muude teguritega, nagu läbikukkunud riigid, halb valitsemistava ja korruptsioon, mõjutavad eelkõige noori ja nende võimalusi ning sunnivad paljusid neist oma elu ohtu seades põgenema turvalisematesse piirkondadesse või teistesse maailmajagudesse ning jätma oma kodu ja pere;

V. arvestades, et COVID-19 pandeemia ja kliimamuutuste kasvav negatiivne mõju süvendavad eelnimetatud probleeme; arvestades, et komisjon teatas, et Saheli julgeoleku, stabiilsuse ja vastupanuvõime toetamiseks eraldatakse täiendavalt 194 miljonit eurot;

W. arvestades, et Aafrika militaristlikest islamirühmitustest tulenev oht ei ole ühtlane, vaid muutuv, kuna aktiivselt 14 riigis tegutsevate rühmituste (keda on umbes 24) jaotus muutub pidevalt;

X. arvestades, et Euroopa Liit on läbi viinud kolm ÜJKP sõjalist missiooni ja operatsiooni, mille käigus koolitati ja nõustati relvajõude Somaalias (ELi väljaõppemissioon (EUTM) Somalia – 2010), Malis (EUTM Mali – 2013) ja Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM CAR – 2016), ühe sõjalise mereväeoperatsiooni (ELi mereväeoperatsioon (NAVFOR) ATALANTA – 2009) ning kolm tsiviilmissiooni, et koolitada ja nõustada sisejulgeolekujõude Malis (suutlikkuse suurendamise missioon (EUCAP) Sahel Mali – 2012), Nigeris (EUCAP Sahel Niger – 2014) ja Somaalias (EUCAP Somalia – 2014), läbi viinud projekti GAR-SI Sahel ning algatanud Kesk-Aafrika Vabariigis nõuandemissiooni (EUAM), mis peatselt käivitub;

Y. arvestades, et üksikute riikide, näiteks Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide sõjalised eelpostid annavad kohalikele partneritele julgeolekuabi ning viivad läbi terrorismivastaseid ja muid operatsioone; arvestades, et koos poliitiliste lahenduste, riigi ülesehitamiseks tehtavate jõupingutuste ja arengualgatustega on need otsustava tähtsusega terrorirühmituste alistamisel ja aitavad kaasa piirkondliku stabiilsuse loomisele;

Z. arvestades, et selleks, et peatada selle ohu levik teistesse piirkondadesse ja maailmajagudesse, sealhulgas Euroopasse, tuleb terroristid pideva surve all hoida;

AA. arvestades, et viimase kümnendi jooksul on Aafrika julgeolekuasutused saatnud kümneid tuhandeid töötajaid Aafrika pinnal toimuvatele rahuoperatsioonidele, näidates üles tõelist tahet aidata kaasa julgeoleku juhtimisele oma mandril;

AB. arvestades, et EL toetab ka G5 Saheli ühendvägede operatiivtegevuseks ettevalmistamist, mis on peamine terrorismivastase võitluse vahend ning hädavajalik terrorismi, džihadistliku tegevuse ja julgeolekuohtude vastu võitlemisel ning piirkondliku julgeoleku parandamisel;

AC. arvestades, et peamiste piirkondlike julgeolekuosaliste, näiteks Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS), Ida-Aafrika valmisolekuvägede (EASF) ja Aafrika Liidu Aafrika valmisolekuvägede jätkuv operatiivne kasutamine kattub ELi huvidega aidata võitlevatel riikidel tagada oma elanikele rahu ja heaolu;

AD. arvestades, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted Saheli piirkonna, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna riikide vahel on nende piirkondade stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks hädavajalikud;

AE. arvestades, et ELi peamine partner püüdlustes tagada rahu ja stabiilsus on endiselt Aafrika Liit;

AF. arvestades, et Aafrika Liit teatas oma veebruaris toimunud iga-aastasel tippkohtumisel plaanist saata Sahelisse 3000 sõdurit, et toetada G5 Saheli relvastatud rühmituste vastases võitluses;

AG. arvestades, et alates 2017. aastast on EL jälginud ÜJKP missioonide piirkondadeks jaotamise protsessi, mille eesmärk on G5 Saheliga tehtava koostöö edendamise kõrval piirkondadeülese koostöö lünkade parem tuvastamine ja nende täitmine;

AH. arvestades, et pärast aastatepikkust eriväljaõpet on nii eelnimetatud ELi kui ka ÜRO missioonide jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust õõnestanud nende volituste ja väljaõppeprogrammide, kestlikkuskavade ja kohaliku isevastutuse piiratus ning asjaolu, et neil puudub võimalus tarnida oma väljaõppeüksusele ja kohalikele kaitsejõududele vajalikku varustust, sealhulgas relvi, laskemoona ja sõidukeid; arvestades, et ELi missioonide volitused ja eesmärk tuleb läbi vaadata, et analüüsida omandatud kogemusi, mida tuleks kasutada praeguste ja tulevaste missioonide kohandamiseks;

AI. arvestades, et kolmandates riikides julgeolekujõudude koolitamisel, rahastamisel või varustamisel tuleks järgida Euroopa põhiväärtusi ja aidata rajada usaldusväärne julgeolekusektor, mille peamine eesmärk on suurendada kogu kohaliku elanikkonna julgeolekut, austades samal ajal õigusriigi põhimõtet ja eelkõige inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust;

AJ. arvestades, et need piirangud ning Euroopa Liidu ühtse ja strateegilise kohaloleku puudumine mõjutavad ELi välistegevuse usaldusväärsust, samas kui teised ülemaailmsed osalejad on oma tegevust laiendamas, saadavad palgasõdureid ja ehitavad sõjalisi rajatisi ning on suurendanud relvade ja laskemoona tarnimist piirkonna riikidesse, kus puuduvad juhtimisalased sätted, ning teevad seda tegelikult selleks, et edendada rangelt kahepoolseid huve;

AK. arvestades, et 2017. aastal võttis Hiina kommunistlik partei Rahvusliku Partei kongressil ametlikult vastu uue siiditee algatuse, mille teadaolev investeering on 8 triljonit USA dollarit ulatuslikku transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristu võrku, mis ühendab Euroopat, Aafrikat ja Aasiat; arvestades, et Hiina on Aafrika majanduse peamine sidusrühm, millel on märkimisväärne mõju mandri asjade paljudele aspektidele;

AL. arvestades, et viimase kümnendi jooksul on Araabia Ühendemiraadid järk-järgult suurendanud oma kohalolekut Aafrika Sarve piirkonnas, kasutades arengu- ja humanitaarprojekte, et suurendada oma geostrateegilist kohalolekut, eriti Adeni lahel; arvestades, et Somaalia on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu üles võtma meetmeid Araabia Ühendemiraatide sõjaväebaasi ehitamiseks Somaaliasse;

AM. arvestades, et Türgi on kulutanud aastaid usalduse suurendamisele Aafrika Sarve piirkonnas, kuna püüab suurendada oma mõju eriti Punase mere piirkonnas; arvestades, et Türgi ettevõtted haldavad endiselt Mogadishu peamist meresadamat ja lennujaama ning korraldavad isegi Somaalia valitsuse sõduritele sõjaväelist väljaõpet;

AN. arvestades, et Hiina Rahvavabastusarmee merevägi on asutanud oma esimese ülemeremaade sõjaväebaasi Djiboutis ja Djibouti on Hiinale võlgu summas, mis ulatub üle 70 % Djibouti sisemajanduse koguproduktist; arvestades, et uue siiditee laenud on haavatavad, arengumaad on võlgade lõksus ammendamas valitsuse reserve ja maksumaksjate põlvkondi jäävad koormama hiiglaslikud võlad;

AO. arvestades, et Somaalia, Burkina Faso, Mali ja Kesk-Aafrika Vabariigi relvajõud ei ole suutnud terroristide ja relvastatud rühmituste vastu tulemuslikult võidelda või sõbralike rahvusvaheliste jõudude abiga hõivatud alasid enda käes hoida ja turvata, mistõttu kohalikud elanikud tunnevad end hüljatuna ja kardavad, et kui džihaadivõitlejad või relvarühmitised need alad tagasi võtavad, süüdistatakse neid valitsusega koostöö tegemises;

AP. arvestades, et nii ELi kui ka NATO rahvusvaheliste meresõiduturvalisuse alaste jõupingutuste tulemusel on piraatlus langenud otsustavalt nii Ida- kui ka Lääne-Aafrika rannikualadel, mis on Euroopa, Aafrika ja Atlandi-ülese julgeolekukoostöö pretsedent;

AQ. arvestades, et pärast aastatepikkust osalemist eelnimetatud tsiviil- ja sõjalistes missioonides ei ole üldine olukord märkimisväärselt paranenud ning näib pingutustest hoolimata halvenevat; arvestades, et selle tulemusena on endiselt lahendamata mitu vana ja uut probleemi, mistõttu tuleb rakendada laiaulatuslikku strateegiat, pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, kus haavatavus ja pinged on kõige suuremad, et saavutada piirkondliku stabiilsuse lõppeesmärk ja anda vastutus julgeoleku tagamise eest üle aafriklastele; arvestades, et selle strateegia aluseks on tungiv vajadus ning nii esmatasandi osalejate kui ka kohalike elanike suured ootused ja see peaks käsitlema kriisi algpõhjuseid;

AR. arvestades, et ÜJKP missioonide ja operatsioonide rahastamise küsimus on oluline sellise poliitika jätkamiseks ning et Euroopa Arengufond toetab Aafrika rahutagamisrahastu ja tulevikus Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Aafrika Liitu ning muu hulgas rahastavad Aafrikas toimuvate sõjaliste rahuvalveoperatsioonide tegevuskulusid, eelkõige missiooni AMISOM tegevuskulusid; arvestades, et ÜJKP sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamiseks hakkab Athena mehhanismi asendama Euroopa rahutagamisrahastu ning Aafrika rahutagamisrahastu annab ELile uue vahendi sõjaliste operatsioonide paindlikumaks lähetamiseks ja suurendab märkimisväärselt partneritele antava julgeolekuabi võimalusi; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu kui vägivaldse konflikti ja ebakindluse kestlikuks lahendamiseks mõeldud vahendi lõplik mõju sõltub sellest, mil määral täiendatakse seda vajalike kaitsemeetmete ja järelevalvesüsteemidega, et vältida antud abi võimalikku väärkasutamist ning tagada, et võetakse nõuetekohaselt arvesse vastutuse, inimõiguste ja humanitaarõiguse austamise küsimusi; arvestades, et tulevane Euroopa rahutagamisrahastu, mis peaks alates 2021. aastast hakkama asendama Aafrika rahutagamisrahastut, peaks laiendama selle ulatust partnerriikidele ja võimaldama kaitseotstarbelise varustuse tarnimist;

AS. arvestades, et on hädavajalik, et EL toetaks oma Saheli ja Sahara ning Aafrika Sarve piirkonna partnereid, kellel on järjest keerulisem relvastatud terrorirühmitustele, sealhulgas džihaadivõitlejatele vastu hakata; arvestades, et Euroopa Liit saab asjakohaselt reageerida ning anda asjaomastele piirkonna riikidele Euroopa rahutagamisrahastu kaudu vajalikku abi, sealhulgas tarnida relvi ja laskemoona; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu tuleks viivitamata heaks kiita, et võimaldada vajalikku sõjalist abi;

AT. arvestades, et Saheli piirkonnas tõuseb temperatuur 1,5 korda kiiremini kui mujal maailmas ning et ÜRO andmetel on umbes 80 % Saheli põllumajandusmaast kahjustatud ja maa pärast on konfliktis ligikaudu 50 miljonit loomakasvatusest sõltuvat inimest; arvestades, et Rahvusvahelise Punase Risti Komitee hinnangul on sellise olukorra tagajärjeks elanikkonna toiduga kindlustamatus, mis sunnib inimesi tegema keerulisi valikuid;

AU. arvestades, et kliimamuutuste mõju on destabiliseerimise, vägivalla ja konfliktide riskitegur;

AV. arvestades, et riigikoolide vastu suunatud sagenenud vägivaldsete rünnakute ning õpetajate ja õpilaste tapmise, röövimise, peksmise ja nendele tehtavate tapmisähvarduste tõttu on UNICEFi andmetel sulgenud ukse enam kui 9000 kooli Kesk- ja Lääne-Aafrikas, jättes ilma korraliku hariduseta peaaegu kaks miljonit last;

AW. arvestades, et EL on endiselt tõsiselt mures selle pärast, et äärmusrühmituste lapssõduriteks värvatakse järjest rohkem lapsi;

AX. arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) on viidanud uutele murettekitavatele suundumustele piirkonnas seoses uimastiäriga, millel on kahjulik mõju valitsemisele, julgeolekule, majanduskasvule ja rahvatervisele; arvestades, et UNODCi hinnangul on 87 % üle maailma konfiskeeritud farmatseutilistest opiaatidest pärit Lääne- ja Kesk-Aafrikast, samuti Põhja-Aafrika piirkondadest, ning arvestades, et UNODC tunnistab tihedat seost uimastiäri ja relvastatud rühmituste rahastamise vahel;

AY. arvestades, et ELi strateegilises lähenemisviisis naistele, rahule ja julgeolekule rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimise vajadust kõigisse rahu ja julgeoleku valdkondadesse ja tegevustesse, et tagada ELi poliitika tõhusus;

AZ. arvestades, et äärmusrühmituste rünnakud ja kogukondadevahelise vägivalla suurenemine ressursside üle mõjutavad juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, kusjuures suur hulk tütarlapsi on eri liiki väärkohtlemise (nii füüsiline kui ka seksuaalne) ohus;

BA. arvestades, et Euroopa Liit peaks strateegilise sammuna oma majanduslikku kohalolekut veelgi suurendama, arvestades teiste välisjõudude tegevusulatuse laienemist;

BB. arvestades, et naabruspoliitika ja laienemise volinik tegi ettepaneku jaotada olemasolevatest programmidest ümber 3,25 miljardit eurot, sealhulgas 2,06 miljardit eurot Sahara-taguse Aafrika jaoks, et kiirendada vahendite eraldamist ja tähtsustada neid prioriteetidena, et aidata Aafrikal toime tulla koroonaviirusega;

BC. arvestades, et EL peaks tugevdama koostööd riikide parlamentidega, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsekomiteedega, et tõhustada sise- ja välisjulgeolekualaste sekkumiste suhtes kohaldatavat olulist järelevalvefunktsiooni;

Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide meetmed

1. on seisukohal, et komisjon, nõukogu ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peavad ühtsest strateegiast lähtudes koordineerima arengu-, humanitaar- ja julgeolekustrateegiaid, milles nad osalevad, ning mille tulemusena Aafrika suudaks ise ja sõltumatult hallata julgeoleku- ja kaitseküsimusi; on seisukohal, et Aafrika Liit ja selle piirkonna Aafrika riigid on peamised partnerid, kellega koos EL on sisuliselt kaasatud, et saavutada ühiselt kestlik areng ja inimeste julgeolek; toetab Aafrika Liidu kavatsust lähetada G5 Saheli toetuseks 3000 sõdurit; on kindlalt veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peavad aitama partneritel suutlikkust suurendada, vaatama uuesti läbi oma julgeoleku- ja kaitsekohustused Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonnas, kaasa arvatud kaitseotstarbelise varustuse tarnimise kaudu, lähtudes põhimõttest mitte tekitada kahju;

2. tuletab meelde, et terrorismivastane võitlus sõltub eeskätt asjaomaste riikide võimest säilitada tugevad ja usaldusväärsed institutsioonid, väljakujunenud põhiteenused, sealhulgas sisejulgeolekualane suutlikkus ja eelkõige kriminaalasjade valdkonnas õigussüsteem, mida kodanikud usaldavad; on seisukohal, et Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkondade julgeolekustrateegia peab ennekõike käsitlema piirkonna konfliktide algpõhjuseid, sest kestva rahu saavutamisel mängib olulist rolli vaesuse kaotamine;

3. nõuab, et edendataks uuendatud suhteid ELi ja Aafrika mandri vahel, mis põhineksid solidaarsusel ning vastastikusel austusel ja kasul, järgides alati rahvusvahelise õiguse austamise, riikliku suveräänsuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid;4.  on seisukohal, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 43 lõikele 2 peaks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nõukogu egiidi all koordineerima Euroopa Liidus kõiki ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioone, operatsioone ja muud tegevust, ning et ühise toetuse koordineerimise üksus peaks andma komisjonile ja kõrgele esindajale / asepresidendile rohkem nõu ning tal peaks olema tõhustatud koordineerimisroll ja ta peaks tegema ettepaneku keskse tsiviil-sõjalise doktriinikeskuse rajamiseks, mis tugevdaks sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse ning tsiviiloperatsioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse missioonide ning projektide suutlikkust;

5. on kindlalt veendunud, et EL peaks maksimaalselt investeerima konfliktide ennetamisele suunatud protsessidesse, käivitades paralleelselt muude julgeolekumeetmetega hulgaliselt väga konkreetseid vahendamis-, dialoogi- ja lepitusprotsesse ning -projekte; rõhutab vajadust järgida ka riikideülest lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada stabiilsust ja turvalisust, eriti seoses ühendusesiseste pingetega; on kindlalt veendunud, et keskpikas ja pikas perspektiivis on tõhus ainult selline julgeolekuabi, mille keskmes on inimeste julgeolek;

6. rõhutab pakilist vajadust tugevdada ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika missioone ja operatsioone ning ELi üldist strateegilist planeerimis- ja kommunikatsioonipoliitikat, et suurendada ELi meetmete nähtavust;

7. peab tervitatavaks ELi üldist osalust Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas ning tunnustab ÜJKP missioonide ja operatsioonide panust rahu, julgeoleku ja rahvusvahelise stabiilsuse saavutamisse; rõhutab siiski vajadust kohandada finants- ja halduseeskirju, samuti poliitilisi otsustusprotsesse, et muuta kriisidele reageerimine kiiremaks ja operatiivsemaks;

8. kordab oma nõuet koostada Euroopa kaitset käsitlev valge raamat, milles kavandatakse ja tuuakse välja väga konkreetsed stsenaariumid võimalike ELi sõjaliste sekkumiste jaoks ja nende aluseks olevad doktriinid vastavalt ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 sätestatud sõjalistele ülesannetele;

9. avaldab tunnustust ELi missioonide töötajatele, kes vaatamata väga keerulistele tingimustele on saavutanud erakorralisi tulemusi ja näidanud üles pühendumust ja professionaalsust;

10. rõhutab, et piirkonna julgeolekutingimuste tõsise ja sügava halvenemise tõttu ning ELi missioonides ja projektides esinevate lünkade täitmiseks tuleb tugevdada partnerite julgeolekusektori suutlikkust, et paremini reageerida piirkonna tõsistele probleemidele ja rasketele julgeolekutingimustele, sealhulgas toetades kolmandaid riike nende territooriumil toimuvas terrorismivastases võitluses;

11. toetab komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. aprilli 2015. aasta ühisteatist „Julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise kaudu – partnerite toetamine kriiside ärahoidmisel ja ohjamisel“[11];

12. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku ja käimasolevate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste üle, mille eesmärk on kehtestada määrus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kohta, mis hõlmab kõiki praeguse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ülesandeid;

13. toetab kõrge esindaja ettepanekut luua komisjoni toetusel liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames Euroopa rahutagamisrahastu, et rahastada sõjalist ja kaitsealast koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kuuluvat varustust, mis täidab olulise lünga ELi toetuses, ning annab koos naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga ELile võimaluse reageerida julgeolekuprobleemidele kiiremini ja tõhusamalt ning kutsub üles neid kiiresti vastu võtma; tuletab meelde, et Euroopa rahutagamisrahastu eesmärk on hõlmata Aafrika rahutagamisrahastu ja luua suutlikkuse suurendamise komponent, mis võimaldaks varustada partnerriike sõjavarustusega, sealhulgas relvade ja laskemoonaga, austades täielikult ühist seisukohta, inimõigusi ja humanitaarõigust ning järgides tõhusaid läbipaistvussätteid, mis on loetletud parlamendi 28. märtsi 2019. aasta soovituses Euroopa rahutagamisrahastu loomise kohta, selle tagamiseks, et sõjalist varustust ei antaks abisaajatele, kes panevad toime kuritarvitusi, hirmutegusid ja muid tsiviilelanike vastu suunatud kahjusid; märgib, et alates 2018. aasta juunist on liikmesriigid töötanud nõukogu otsuse kallal, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu, mis luuakse hiljemalt 2021. aasta jaanuaris; sellega seoses ja võttes arvesse praegust olukorda Aafrikas, kutsub nõukogu üles kiitma heaks ettepanekut võtta viivitamata vastu vajalik otsus selle uue rahastamisvahendi loomiseks, et toetada Aafrika relvajõudude sõjaliste võimete suutlikkust, ning

a) suurendada Euroopa rahutagamisrahastu eelarvet nii palju, et see võimaldaks tulemuslikult lahendada väljaõppe, operatsioonide, missioonide, projektide ja sõjalise varustusega (sh relvad, laskemoon ja transport) seotud probleeme;

b) tagada, et Euroopa rahutagamisrahastu kaotaks praegused piirangud relvade ja laskemoona muretsemisel, mis tulenevad Aafrika rahutagamisrahastust ja liidu eelarvest;

c) nõuab kõnealusest nõukogu otsusest tulenevate halduskulude, sealhulgas personalikulude rahastamist ELi eelarvest;

d) kutsub nõukogu üles kohustama liikmesriike katma selle rahastu rakendamisest tulenevad tegevuskulud, sealhulgas varustuse ning väljaõppe kulud;

e) võtab teadmiseks, et liikmesriigid, kes ei osale konkreetse tegevuse või selle osa rahastamises, võivad hoiduda hääletamisest nõukogus;

f) nõuab, et Euroopa välisteenistuses loodaks uus eriosakond, mis vastutaks selle uue rahastamisvahendi haldamise eest, et teha varustuse ja selle kasutamise ning väljaõppe, sealhulgas nõuetekohaste kaitse- ja riskimaandamismeetmete üle järelevalvet;

g) on arvamusel, et sellise varustuse ja koolituse pakkumist ja kasutamist peaksid jälgima eksperdid, kelle liikmesriigid on sellesse osakonda lähetanud ülesandega teavitada komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, ning et seda tegevust peaks kontrollima parlament ja auditeerima Euroopa Kontrollikoda;

14. on seisukohal, et vaatamata Aafrikasse lähetatud ELi tsiviil- ja sõjaliste missioonide töötajate suurele pühendumusele ja professionaalsusele, on nende missioonide jätkusuutlikkust, tõhusust ja nähtavust eriti palju takistanud kohaliku isevastutuse, jätkusuutlikkuse kavade ja põhivarustuse puudumine mõjutatud riikides, samuti nende võime tugevdada partnerite suutlikkust;

15. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et uuritakse kõigi rahastamisvahendite kasutamist, et tegeleda konfliktide algpõhjustega ja toetada julgeolekusuutlikkuse arendamist asjaomastes Aafrika riikides vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 209 ja 212 ning pidades silmas väga tõsiseid julgeolekukriise Sahara ja Saheli piirkonnas ning Ida-Aafrikas;

16. peab kiiduväärseks ettepanekut tugevdada ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004) sätestatud partnerluse põhimõtet Aafrika ja ELi suhetes; kutsub komisjoni, eriti komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles käivitama ümberkorraldamiseks kohandatud kahepoolset partnerlust, mis hõlmab paljusid valdkondi, pidades esmatähtsaks julgeolekut ja kaitset; kutsub asepresidenti / kõrget esindajat üles austama arenenud riike demokraatia ja inimjulgeoleku tugevdamise valdkonnas ning kutsub neid liituma kahepoolse partnerlusega põhimõttel „rohkema eest rohkem“; lisaks kahepoolsetele partnerlussuhetele kutsub asepresidenti / kõrget esindajat üles aitama tugevdada piirkondlike allorganisatsioonide, näiteks Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS), Ida-Aafrika Ühenduse või Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) julgeolekufunktsioonide konsolideerimist;

17. soovitab ELil kaaluda panustamist Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi relvajõudude terrorismi vastaste operatsioonide logistilistesse ja tegevuskuludesse, tehes seda Sahara ja Saheli piirkonna rahuvalveoperatsioonide raames ning rakendades samasugust käsitlust nagu G5 ühendvägede ja Aafrika Liidu missiooni Somaalias (AMISON) rahastamisel, ning märgib, et Euroopa rahutagamisrahastu peaks olema selleks sobiv vahend;

18. ergutab arutelu selle üle, kas on soovitav kohaldada käimasolevate koolitusprogrammide jaoks kaitseotstarbelise varustuse, sealhulgas relvade hankimiseks samu vahendeid, mida praegu kasutatakse G5 Saheli vägede kasutuselevõtuks ja väljaõppeks, sealhulgas andma vajaduse korral rahalist toetust;

19. soovitab, et Aafrika riikide suutlikkuse suurendamise meetmete rahastamise tingimuseks peab olema abisaajariigi esitatud mõistlike tähtaegadega ühiselt kokkulepitud toetuskava, mis sisaldab julgeolekusektori reformi, inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja õigusriigi alaseid koolitusi, mis saavutatakse ELi järelevalve all ja mida saab olukorrast sõltuvalt hiljem kohandada;

20. on sügavalt mures Mali julgeolekujõudude toime pandud väga tõsiste inimõiguste rikkumiste suure arvu pärast, nagu uuris ja teatas ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon Malis (MINUSMA);

21. võtab teadmiseks ÜRO hindamisaruanded õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega; on tõsiselt šokeeritud nende kuritegude ärevust tekitava ulatuse ja toimepanijate vastutusele võtmata jätmise pärast; on samuti šokeeritud Euroopa ja ÜRO vägede vastu suunatud laste seksuaalse kuritarvitamise süüdistustest, eriti Kesk-Aafrika Vabariigis 2016. aastal, ning nõuab õiglust; nõuab tungivalt, et ÜRO, ELi liikmesriigid ja ELi ÜJKP organid viiksid viivitamata ja äärmiselt otsustavalt läbi uurimise kõigi ÜRO, riikide ja ELi töötajate suhtes, kes on pannud toime seksuaalvägivallaakte, esitaksid neile süüdistuse ja mõistaksid nad süüdi; rõhutab pakilist vajadust asjaomaste struktuuride reformimiseks viisil, mis lõpetaks ÜRO ja ELi töötajate karistamatuse ning looks toimivad ja läbipaistvad järelevalve- ja vastutusmehhanismid; peab vastuvõetamatuks, et praeguseni on kohtumenetlused seoses väidetavate kuritarvitustega olnud puht vabatahtlikud ning sõltunud sõdureid lähetanud riigist; on veendunud, et koolituse ja haridusega saab selliseid raskeid kuritegusid vähendada ja ära hoida; tuletab tungivalt meelde, kui kiireloomuline on tulevikus selliseid kuritegusid ära hoida, et taastada kohalike elanike usaldus rahvusvahelise rahuvalve vastu;

22. nõuab Mali, Kesk-Aafrika Vabariigi ja Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidavate Euroopa Liidu sõjaliste missioonide (EUTM Mali, EUTM CAR ja EUTM Somalia) väljaõppemissioonide formaadi muutmist, et kohandada neid paremini abisaavate riikide relvajõudude ja elanike tegelike vajadustega järgmiselt:

a) ühtlustada koolitusmeetodid, protseduurireeglid ja kaasatus ning tagada, et need on ainulaadsed ja kohandatud asjaomases riigis kindlaks tehtud vajadustele ning hõlmaksid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste alast koolitust, sealhulgas naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava;

b) üldise julgeolekusektori reformipoliitika väljatöötamine ja kohaldamine, mille keskmes on inimeste julgeolek ja mis seab kõigi komponentide puhul esikohale kogu elanikkonna julgeolekuvajadused;

c) tagada, et ELi koolitajatel oleks õigus koos kohalike sõjaväevõimudega valida sõdureid kohalike omavalitsuste pakutud isikute hulgast, koolitada neid oskuste parandamiseks, muu hulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse tundmise kaudu, ning pärast väljaõppe andmist neid operatiivtandril kontrollida ja saata, et neid hinnata ning mitte lasta üksustel laguneda ja sõduritel laiali joosta;

d) sobiva väljaõppe tagamiseks varustada väljaõppekeskused nii jagatud kui ka individuaalse sõjavarustusega, sealhulgas relvadega (kui asjaomane riik neid ei paku), tagada asjakohase koolituse pakkumine pärast seda, kui EL on kehtestanud kaitsemeetmed, mis tagavad ühises seisukohas 944 esitatud kaheksa kriteeriumi järgimise relvade kolmandatesse riikidesse toimetamisel, ja tagada saadetisejärgse ja lõppkasutuse kontroll, et takistada relvade kõrvaletoimetamist relvastatud rühmitustele, sealhulgas terroristidele;

e) suurendada missioonidele määratud kohtade täituvust, et leevendada korduvaid probleeme;

f) tagada väljaõppe vastavus operatiivtegelikkusele, mis tähendab, et see peaks hõlmama liikuvust ning juhtimis- ja kontrollisuutlikkust;

g) saada kasu vajalikest sõjalistest teadmistest, eriti strateegilise nõustamise valdkonnas;

h) luua inimõiguste jälgimis- ja kaitsemehhanism, et ennetada inimõiguste rikkumisi;

23. on arvamusel, et mõne missiooni (EUTM Somalia) nõuandekomponendi tugevdamine kohalike vägede juhtimisstruktuurides võimaldaks avaldada märkimisväärset mõju operatsioonide läbiviimisele, samuti mitmepoolse sõjalise abi raames;

24. on veendunud, et EL peaks kehtestama Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeerias (EUCAP Sahel Nigeri), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Somaalias (EUCAP Somalia) ja Euroopa Liidu ÜJKP nõuandemissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (EUAM CAR) tsiviilmissioonide nõuetekohase järelevalve ning jätkama nende tõhusat korrapärast hindamist ja strateegilist läbivaatamist, vaadates läbi nende volitused, eelarve ja inimressursid, ning jätkama missioonide rakenduskava kohaste järelevalvesüsteemide ja võrdlusuuringute kasutamist tervikliku juhtimisvahendina; on veendunud, et missioonid oleksid paremini kohandatud muutuvatele julgeoleku- ja poliitilistele olukordadele, kui neid kohandataks kohalikele vajadustele ja tõhustataks koostööd kohalike partneritega, ning et see muudaks need veelgi operatiivsemaks ja tõhusamaks ning integreeriks need laiemasse julgeolekusektori reformimisse kohaliku elanikkonna julgeoleku huvides; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust uuesti pöörduma Euroopa Parlamendi poole seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika aasta aruandega [12] ja parlamendi hinnanguga Aafrika missioonidele; kordab oma kriitikat, et ei kehtestatud „sobilikke näitajaid, et jälgida missioonide EUCAP Niger ja EUCAP Mali tulemusi, ning et missioonitegevuse jälgimine ja hindamine polnud piisav ega mõeldud võtma arvesse nende mõju“; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja Euroopa välisteenistusel pöörduma tagasi Euroopa Parlamendi hinnangu juurde EUTM Somalia vägede moodustamise kohta;

25. tuletab meelde, et julgeolekuolukord Somaalias on väga murettekitav ja see on ebastabiilsuse alus kogu Aafrika Sarvel tervikuna; on seisukohal, et Somaalia föderaalvalitsus ei suuda kõiki oma ülesandeid täita ning et vaatamata hiljutistele arengutele ei suuda Somaalia riiklikud relvajõud endiselt al-Shabaabi terroritegevuse vastu üksi võidelda; tuletab meelde, et Somaalia relvajõud pidid AMISOMi asemele asuma 2021. aasta detsembris; toonitab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja uut ja terviklikku abiprogrammi, ning kutsub ELi üles leppima Aafrika Liidu ja Somaalia valitsusega kokku mehhanismi suhtes, mis kehtestatakse pärast AMISOMi lõppemist;

26. usub, et Pärsia lahe kriis on Somaaliat tõsiselt mõjutanud, mille käigus Araabia Ühendemiraadid (AÜE) jätkavad avalike meetmete toetamist, mis kahjustavad otseselt Somaalias seni saavutatud julgeolekut ja poliitilist kasu, tekitades Somaalia föderaalvalitsuse ja föderaalsete liikmesriikide vahel rahvusliku killustatuse julgeoleku, riiklike valimiste ja arenguküsimuste valdkonnas, ning nõuab selliste meetmete kohest lõpetamist;

27. nõuab, et Alžiiri protsessi tulemusel Mali rahu- ja lepituskokkuleppele alla kirjutanud Mali seda kokkulepet järgiks ja viivitamata täitma hakkaks;

28. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks jätkama üleminekuperioodil AMISOMI rahalist toetamist Aafrika rahutagamisrahastu kaudu, säilitama kolme, kuid muudetud ELi sõjaliste või tsiviilmissioonide ja -operatsioonide (ATALANTA, EUTM Somalia ja EUCAP Somalia) kohaloleku, toetama demokraatlikke institutsioone, jätkama rahvaarmee koolitamist ja läbipaistvate, vastutustundlike ning demokraatlikult kontrollitud julgeolekusektorite loomist;

29. nõuab, et liikmesriigid ja EL aitaks G5 Saheli ühisjõududel tegevust alustada sellega, et annab neile rahalist abi, samuti kaitseotstarbelist varustust ja väljaõpet, hõlmates samal ajal piisavad kaitse- ja leevendusmeetmed ning nõustamise doktriini, kavandatud suutlikkuse ja juhtimise valdkonnas; rõhutab sellega seoses vajadust tugeva ja usaldusväärse politseikomponendi järele; kutsub 22. veebruaril 2018 Brüsselis toimunud rahastajate konverentsil lubadusi andnud partnereid üles neid kiiresti täitma;

30. on veendunud, et Aafrika riigid peavad võtma vastutuse oma suveräänsete kohustuste täitmise eest, st stabiliseerima kõik piirkonnad, mis on vabastatud džihaaditerroristidest, kriminaalsetest ja relvastatud rühmitustest, inimkaubitsejatest ja bandiitidest, et kaitsta kodanikke ja tagama põhiteenuste osutamise (halduse, vee- ja energiavarustuse, tervishoiu, kohtu- ja haridusasutuste toimimise); arvestades, et sõjavägi või julgeolekujõud peaksid ajutiselt kuni tsiviilhalduse ülevõtmiseni tagama nõuetekohase julgeolekukeskkonna ja põhiteenused, nõuab, et Euroopa Liit suurendaks oma jõupingutusi, et toetada Aafrika riike põhiteenuste osutamisel;

31. toetab Aafrika Liidu taotlust Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, et saada ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel juurdepääs ÜRO määratavatele osamaksetele Aafrika juhitud missioonide jaoks;

32. rõhutab, et rahu ja leppimise saavutamiseks Liibüas on vajalik ja mõjus viis tegevuse kooskõlastamine Põhja-Aafrika riikidega, et hoida ära riigi muutumine džihaadi-, terroristlike, kuritegelike ja relvastatud rühmituste, relvade ja inimkaubanduse kasvulavaks; toetab seetõttu 5+5 rahukõnelusi ja kutsub kõiki riike üles järgima Berliini konverentsi vaimu;

33. nõuab, et EL tegeleks kultuuripärandi kaitset ja säilitamist ähvardavate pidevate ja kasvavate ohtudega ning leevendaks kultuuriväärtuste salakaubavedu, eriti konfliktipiirkondades;

34. on seisukohal, et koostöö Põhja-Aafrika riikidega tuleks ette näha peamiselt teabe- ja luurevahetuse, sõjalise väljaõppe ja radikaliseerumise vastase võitluse valdkonnas, võttes arvesse osade nende riikide tõestatud kogemusi;

35. usub, et nende piirkondade kõikehõlmav ja keskmise pikkusega ning pikaajaline julgeolekupoliitika peaks samuti keskenduma vastupanuvõime tugevdamisele;

36. peab kiiduväärseks ning toetab Mauritaania terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab sotsiaalsetel ja arenguaspektidel põhinevat strateegiat oma sõjalises ja julgeolekualases tegevuses; väljendab solidaarsust Nigeri, Mali ja Burkina Fasoga, mis on terrorismist tugevasti mõjutatud; tunnustab rahvusvahelise üldsuse, ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Malis, rahvusvahelise ühisrakkerühma, G5 ja Prantsusmaa relvajõudude (operatsioon Barkhane), ELi piirkondliku nõuande- ja koordineerimisüksuse (RACC), Euroopa Liidu ÜJKP missioonide (EUCAP Sahel) Malis ja Nigeris, EUTM Mali, GAR-SI Saheli ja Tšaadi relvajõudude pingutusi ja toodud ohvreid, millest eriti viimane on keskne jõud G5 kesk- ja idasektorites, kus selle pataljonide tugi on eriti vajalik; kutsub G5 Saheli riike üles jätkama riiklikke reforme ja rakendama täielikult inimõigusi, head valitsemistava ning demokraatlikku vastutust, austades inimõigusi ja pidades kinni demokraatlikest normidest;

37. peab kiiduväärseks Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Mauritaania Islamivabariigi presidendi, G5 Saheli presidendi Mohamed Cheikh el Ghazouani 28. aprilli 2020. aasta ühisavaldust, milles nad uuendasid ja suurendasid pühendumust Saheli julgeolekule, stabiilsusele ja arengule tihedas koostöös ÜRO peasekretäri, Aafrika Liidu komisjoni esimehe ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) praeguse eesistujaga;

38. õhutab liikmesriike toetama Barkhane ja Takuba operatsioone ning Gazelle and New Nero missioone ja nendega koostööd tegema; rõhutab, kui olulised on liikmesriikide inimkapitali ja sõjalised investeeringud, kes juba neis operatsioonides osalevad; rõhutab vajadust Euroopa suurema kaasamise järele, kuid toonitab, et see ei saa asendada riikide kohustust viia ellu vajalikud siseriiklikud reformid, mille eesmärk on tagada säästev areng ja julgeolekusektorid;

39. kutsub ELi üles pöörama erilist tähelepanu relvastatud terrorirühmituste levikule Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonnas, eelkõige islamiterrorismile ja vägivaldsele vahhabismiäärmuslusele, ning jätkama oma ülemaailmseid jõupingutusi džihaadi vastu võitlemisel; arvestades nende piirkondade strateegilist mõju lõunanaabruse riikide stabiilsusele ja julgeolekule, meresõidu turvalisusele ja sellega kaasneva survega Euroopa välispiiridele, nõuab asjaomaste riikidega tehtava julgeolekualase koostöö ja abiprogrammide ajakohastamist;

40. nõuab, et EL hindaks põhjalikult Aafrika-ELi ühisstrateegiat ning komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist tervikliku Aafrika strateegia kohta ning edendaks nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järelduste (milles käsitletakse Saheli piirkondlikku tegevuskava aastateks 2015–2020), 16. märtsi 2015. aasta järelduste (ELi ja Guinea lahe tegevuskava 2015–2020 kohta), 25. juuni 2018. aasta järelduste (Aafrika Sarve/Punase mere ning Saheli piirkonna/Mali deklaratsiooni kohta) ja Pau deklaratsiooni rakendamist;

41. nõuab täiendavat kaitset ja tuge kohapeal tegutsevatele haridusasutustele, kogukondadele ja organisatsioonidele, kes püüavad leida alternatiivseid õppimisvõimalusi kogukonnakeskustes ja kaasavad tuhandeid Lääne-Aafrika ja Saheli lapsi haridus- ja oskuste omandamise programmidesse;

Hea valitsemistava ja kestlik areng

42. väidab, et ilma ühise kestliku arengu alase ja humanitaartegevuseta ei saa olla julgeolekustrateegiat; tuletab meelde terrorismi ja relvakonfliktide mitmesuguseid algpõhjusi; nõuab inimkapitali ja inimarengu edendamist, mis rahuldaks kõige haavatavamate kogukondade vajadusi ja suurendaks inimeste vastupanuvõimet;

43. on veendunud, et Euroopa Liit peaks tagama, et kestliku arengu kavad lähtuksid kontekstist, hõlmaksid mitut valdkonda ja pakuksid asjaomase piirkonna probleemidele kõikehõlmavat lahendust; rõhutab, et integreeritud lähenemisviis rahule, julgeolekule ja kestlikule arengule nõuab kohalike kodanikuühiskonna osalejate, eriti naiste ja noorte sisulist kaasamist, tuletades meelde eakate ja rahvajuhtide rolli Saheli ja Sahara ühiskondades; on arvamusel, et tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks peavad need kavad peavad olema kooskõlas abi tõhususe põhimõtetega, mis on kinnitatud Euroopa arengukonsensuses, ametiasutused peavad need vastu võtma kokkuleppel kohalike abisaavate kogukondadega ja need tuleb ellu viia kohaliku kodanikuühiskonna ja humanitaarabi organisatsioonide osalusel;

44. rõhutab, kui tähtis on partnerlus ÜROga, koostöö muude rahvusvaheliste institutsioonidega, eriti Aafrika Liiduga, ning dialoog teiste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega;

45. on seisukohal, et sisukas julgeolekukoostöö ELi ja Aafrika vahel peab põhinema kestlikul arengul ja keskenduma eelkõige järgmisele:

a) tagada demokraatia tugevdamiseks tõhusa parlamentaarse kontrolli kaudu vastutusvõimeline demokraatlik valitsemissüsteem, samuti demokraatlikud institutsioonid ja õigusriigi põhimõte, mis tagab kõik kodanikuühiskonna vabadused;

b) lõpetada konfliktid ja hoida ära nende kordumine, tegeledes samal ajal nende algpõhjustega, et saavutada pikaajaline rahu ja julgeolek;

c) töötada välja poliitika, mis edendab noortele suunatud majandusarengut ja töövõimaluste loomist; rõhutada noorte poliitilistesse, majanduslikesse ja rahuprotsessidesse kaasamise vajadust;

d) toetada ennetava stabiliseerimise tegevuskavu;

e) suurendada naiste mõjuvõimu, tunnustades neid Aafrika kogukondade muutva jõuna, suurendades nende võimalusi hariduses ja majandustegevuses, edendades nende osalemist kohalikes ja riiklikes institutsioonides ja otsuste tegemisel ning toetades nende rolli rahu tagamisel, konfliktide ennetamisel ja vahendamisel, ning võideldes naiste- ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalse vägivallaga;

f) pakkuda põhilisi teenuseid tervishoiu, toiduga kindlustatuse, veevarustuse, kanalisatsiooni ja hügieeni vallas, sotsiaalset kaitset, eluruume ja turvavõrke, vaimse tervise tuge ja kaitset, haridusteenuseid ning tuge ümberasunud elanikele, et suurendada inimeste usaldust riigi vastu;

g) tagada turvalisus, halduslik ja õiguslik stabiilsus;

h) kaotada vaesus, karistamatus ja korruptsioon;

i) võidelda kliimamuutuste mõjude vastu, võttes arvesse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmeid eesmärgiga tagada, et elatusvahendid omandaksid kestliku vastupanuvõime keskkonnaohtudele;

j) austada õigusriiki ning edendada säästvat arengut ja inimõigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõnavabadust, meediavabadust ja ühinemisvabadust ning tugevdada kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia struktuurilist toetamist;

k) edendada säästvaid põllumajandustavasid, näiteks agroökoloogiat, toetada väiketootjaid ja põllumajandustootjaid ning rakendada seostatust toitumise valdkonnas, et käsitleda kõiki alatoitluse vorme igas kontekstis ning jätkata humanitaar- ja arengusekkumisi ühendavate tegevuste rahastamist, et tegeleda algpõhjustega;

46. väljendab tõsist muret selle pärast, et praegused julgeolekuprobleemid Aafrikas, mis lisanduvad jätkuvale ebavõrdsusele, noorte töövõimaluste puudumisele ja nõrgale valitsemissüsteemile, võib soodustada rännet ja viia inimeste märkimisväärse ümberasumiseni, mis kahjustab Põhja-Aafrika riike ja mõjutab Euroopat ning toob kaasa laiaulatusliku humanitaarkriisi; tunnistab konfliktide, vaesuse, ebavõrdsuse ja kliimamuutuste mõju elanikkonna sundümberasumisele ning nõuab, et Euroopa Liitu hõlbustaks seaduslikku, ohutut ja väärikat rännet; rõhutab seetõttu, kui oluline on suurendada koostööd eelkõige ELi ja Saheli piirkonna vahel, et tegeleda selle olulise küsimusega, tuletades samas meelde tunnustatud tava hoiduda tingimuslikkuse kohaldamisest humanitaarabi suhtes, mis on seotud piirkonnas rände valdkonnas võetavate meetmetega;

47. kiidab heaks Aafrika Sarve piirkonda käsitleva ELi strateegia, milles hõlmatakse lisaks julgeoleku- ja humanitaarpoliitikale ka pikemaajalist arengupoliitikat ja aastatuhande arengueesmärke; rõhutab selle pikemaajalise arengupoliitika visiooni olulisust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama selles valdkonnas oma poliitikat ning rakendama võimalikult kiiresti eri riikide ja kõnealuse piirkonna puhul ühist programmitööd;

48. nõuab, et ELi ja Aafrika julgeolekukoostöös rakendataks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni noorte, rahu ja julgeoleku kohta;

49. kutsub ELi üles edendama naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO tegevuskava tõhusat rakendamist kõigis ELi välistegevuse valdkondades, sealhulgas soolist perspektiivi ELi ja Aafrika Liidu strateegilise julgeolekupartnerluse peamistes poliitikavaldkondades;

50. on veendunud, et EL peaks tugevdama oma koostööd riikide parlamentidega, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsekomiteedega, et parandada sise- ja välisjulgeolekualaste sekkumiste suhtes kohaldatavat keskse tähtsusega järelevalvefunktsiooni;

51. nõuab tungivalt, et kõik Saheli piirkonnas tegutsevad sõjaväelased austaksid rahvusvahelist humanitaarõigust ja reageeriksid laiahaardeliselt, keskendudes kõige haavatavama elanikkonnaosa kannatuste leevendamisele, pidades mis tahes integreeritud julgeolekustrateegia edukuse peamiseks näitajaks eelkõige tsiviilisikute kaitset; rõhutab, kui oluline on tagada, et ühegi julgeolekuoperatsiooni rakendamine ei halvenda humanitaarolukorda; kutsub kõiki julgeoleku valdkonnas osalejaid üles jälgima oma sõjaliste operatsioonide ja julgeolekumeetmete mõju teenuste kättesaadavusele, sealhulgas toiduainete ja toitumisega seotud teenuste korral, ning elanikkonna sundümberasumisele eesmärgiga vähendada sõjalise ja julgeolekutegevuse negatiivset mõju humanitaarvajadustele;

52. peab väga oluliseks anda asjaomastele piirkondadele erakorralist ja kõikehõlmavat abi seoses COVID-19 pandeemiast tingitud erakordsete probleemidega, säilitada ÜJKP missioonide ja operatsioonide talitluspidevus, toetades kohalikke relvajõude nõuannetega selle epideemiaga toimetulekuks, ning tugevdada neis piirkondades ELi arengutegevust, millel võib olla oluline roll tervishoiukriisi mõju vähendamisel ja olulise humanitaarabi andmisel, näidates üles paindlikkust ja võimet olukorraga kohaneda; kiidab heaks G20 ühehäälselt vastu võetud otsuse peatada vaeseimate riikide jaoks võlateenindusmaksed;

53. soovitab ELil koos Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ning Aafrika Arengupangaga sekkuda finantstasandil, et aidata võlga kontrolli all hoida ja intresse tasuda; nõuab COVID-19 pandeemiat ja selle finantstagajärgi silmas pidades kõigi võimaluste uurimist, et tagada Aafrika riikidele võlakergendused, võlapeatamised ja võla jätkusuutlikkus;

54. soovitab asjaomastel riikidel täielikult täita oma rahvusvahelist õiguslikku vastutust ja võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada rahvusvahelise õiguse alusel vastutus kõigi osapoolte toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse mistahes rikkumiste eest, et võimaldada abivajajatele, sealhulgas väljaspool valitsuse kontrolli olevatel territooriumidel elavatele inimestele vaba juurdepääs humanitaarabile ja põhiteenustele ja vältida humanitaarabi kõrvaletoimetamise ohtu ning avada võimalus humanitaarabi kohaletoimetamise läbirääkimisteks kõigi konflikti osapooltega, ning rõhutab selle olulisust, et humanitaarabi osutamist peetakse neutraalseks ja erapooletuks, ning tagada humanitaarabitöötajate ohutus;

55. peab kiiduväärseks ettepanekut tugevdada ühisteatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ sätestatud mitmepoolsuse põhimõtet Aafrika ja ELi suhetes; on seisukohal, et kommunistlik Hiina ja autoritaarne Venemaa on Aafrika riikidega seoses järginud teistsugust lähenemisviisi, mis on ELi jõupingutustega vastuolus; kutsub komisjoni üles parandama avaliku diplomaatia jõupingutusi ning dialoogi Aafrika Liidu, valitsuste, parlamentide ja kodanikuühiskondadega, et paremini selgitada ELi julgeolekuabi Aafrikas kui panust Aafrika arengustrateegiasse aastani 2063;

°

° °

56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


 


 

ARENGUKOMISJONI KIRI

Nathalie Loiseau

Esimees

Julgeoleku ja kaitse allkomisjon

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Arvamus ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö kohta Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarvel</Titre> <DocRef>(2020/2002(INI))</DocRef>

Austatud pr Loiseau

Arengukomisjon on otsustanud ülalnimetatud menetluse raames esitada Teie komisjonile arvamuse. Arengukomisjon otsustas kirjaliku menetluse teel esitada arvamuse kirja vormis.

Komisjon arutas küsimust oma 29. mai 2020. aasta koosolekul ning otsustas sellel koosolekul paluda vastutaval julgeoleku ja kaitse allkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Tomas Tobé

 

ETTEPANEKUD

1. Tunnistab, et julgeolek on oluline arengu eeltingimus; tunnistab, et kestlik areng ei ole võimalik ilma julgeoleku, rahu ja stabiilsuseta; rõhutab, et vaesus ja nälg põhjustavad ebastabiilsust ja konflikte; on teadlik sellest, et need nimetatud olukorrad, olles seotud järgmiste teguritega:

a) toiduga kindlustamatus,

b) ebavõrdsus,

c) töötus,

d) kliimavapustused,

e) poliitiline ebastabiilsus,

f) valitsuse suutmatus tagada põhiteenuseid, nagu tervishoid, veevarustus, kanalisatsioon, haridus ja sotsiaalkaitse,

g) kõrge korruptsioonitase kogu valitsussüsteemis ja õigusriigi puudumine Aafrika kõige haavatavamates piirkondades,

h) vähene toetus karjamaade säästvale koosmajandamisele maakasutuse konfliktide piirkondades,

soodustavad pikaajalisi konflikte, usuäärmuslust ja humanitaarkriise; toonitab seetõttu vajadust ühendada pikaajalised julgeolekureformid, mille eesmärk on arengu ja püsiva rahu tagamine Sahelis, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas, pingutustega vaesuse vähendamiseks kooskõlas arengupoliitika esmaste eesmärkidega, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ja kestliku arengu eesmärke;

 

2. rõhutab, et eespool nimetatud probleemid koos rahvastiku kiire kasvu ja töötusega võivad soodustada rännet, sundrännet või inimeste, eelkõige noorte liitumist relvastatud rühmitustega; rõhutab vajadust tähtsustada haridust ja tervishoidu, stimuleerida ettevõtlust ja edendada kohaliku tööturu arengut ning teha koostööd tervikliku ELi-Aafrika strateegia küsimustes, et soodustada partnerriikides sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

 

3. märgib, et stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (IcSP) kohaselt peaks julgeolekusektori reformi raames vahetult sõjaväele väljaõppeks ja varustuseks antava abiga kaasnema pikaajaline arengukoostöö ja humanitaarabi; rõhutab, et Euroopa rahutagamisrahastu üle peetavaid arutelusid tuleks hinnata kestlikku arengut, põhimõtet „ära tee kahju“, humanitaarabi, inimõigusi ja head valitsemistava arvesse võttes; rõhutab, et kõik ELi julgeolekumeetmed arenguriigis, olgu tsiviil- või sõjalised meetmed, peaksid tooma otsest julgeolekualast kasu kohalikule elanikkonnale ning olema seostatud julgeolekusektori reformi laiema poliitikaga, mis hõlmab tugevat demokraatlikku kontrolli, läbipaistvust ja vastutusmehhanisme ning tugevdab ühtlasi õigusriiki;

 

4. tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) kohta, mille puhul parlament ei toeta rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on seotud sõjalise sektori või riikliku julgeoleku sektoriga või mis võivad viia inimõiguste rikkumiseni partnerriikides; väljendab vastuseisu ELi arengufondide julgeolekuotstarbelisele kasutamisele arengumaades; rõhutab, et Euroopa Arengufondi eelarvesse kandmise tõttu on vaja lisada tagatised ELi ja Aafrika julgeolekukoostöö piisavaks rahastamiseks NDICI raames;

 

5. märgib, et kriisist mõjutatud riikides võetakse tüdrukud tõenäolisemalt koolist ära ning seetõttu on nad veelgi vähem kaitstud varajase abielu, vägivalla ja ekspluateerimise eest; tuletab meelde, et tütarlaste koolis hoidmine on soolise võrdõiguslikkuse ja inimarengu ning põhimõtte „kedagi ei jäeta kõrvale“ järgimise üks eeltingimus; rõhutab vajadust võtta seda mõõdet arvesse ELi pingutustes tagada hariduse andmise jätkamine, eelkõige pikaajalistes konfliktiolukordades; nõuab noorte ja naiste ning muude tõrjutud rühmade ja vähemuste sisulist ja tõhusat kaasamist konfliktide ennetamisse ja lahendamisse, rahu kindlustamisse, konfliktijärgsetesse protsessidesse ja humanitaartegevusse; tuletab meelde, et naised on alati relvakonfliktide esimeste ohvrite hulgas; rõhutab, kui olulised on ELi meetmed, mis on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele ning millega muu hulgas püütakse tagada Aafrika naiste osalemine kohalikes, piirkondlikes ja riigi tasandi institutsioonides;

 

6. tunnistab, et konfliktid ebakindlates riikides kutsuvad esile rände; rõhutab, et oluline on rahastada meetmeid, mille eesmärk on piirata rände algpõhjuseid, keskendudes eelkõige rahu kindlustamisele ja vaesuse vähendamisele; rõhutab, et oluline on rahastada meetmeid, millega parandada Saheli, Lääne-Aafrika ja Aafrika Sarve põgenikelaagrites elavate riigisiseste põgenike elutingimusi ning toetada stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessi konfliktijärgsetes piirkondades;

 

7. nõuab, et põhjalikult hinnataks asjaomastes partnerriikides arenguks ja arengu tarbeks vajaliku julgeolekualase suutlikkuse suurendamiseks kavandatud ELi rahastust, sealhulgas ELi Aafrika usaldusfondi, ning antaks Euroopa Parlamendile selle kohta aru, sealhulgas kasutatava varustuse liigi kohta, eesmärgiga suurendada läbipaistvust, vastutust, vastastikust täiendavust ja tõhusust kooskõlas kokkulepitud arengutulemuslikkuse põhimõtete, poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte ja arengu suhtes kohaldatava õigustepõhise käsitusega.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.6.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

6

14

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alviina Alametsä, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Karol Karski, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Claudiu Manda, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Diana Riba i Giner, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Katarina Barley, Nicolas Bay, Arnaud Danjean, Katrin Langensiepen, Hannah Neumann, Mick Wallace

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

49

+

EPP

Traian Băsescu, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe-Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko

S&D

Maria Arena, Katarina Barley, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Claudiu Manda, Sven Mikser, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev

RENEW

Petras Auštrevičius, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans

ID

Lars Patrick Berg

ECR

Anna Fotyga, Karol Karski, Jacek Saryusz-Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers

NI

Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi

 

6

-

GUE

Stelios Kouloglou, Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace

ID

Harald Vilimsky

NI

Kostas Papadakis

 

14

0

EPP

Kinga Gál

S&D

Dietmar Köster

RENEW

Katalin Cseh

ID

Nicolas Bay, Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Thierry Mariani

VERTS

Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Katrin Langensiepen, Hannah Neumann, Diana Riba i Giner, Tineke Strik, Thomas Waitz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 54I, 26.2.2020, lk 9.

[2] ELT C 440, 30.12.2015, lk 38.

[3] ELT C 86, 6.3.2018, lk 33.

[4] ELT C 118, 8.4.2020, lk 113.

[5] ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.

[6] ELT C 99E, 3.4.2012, lk 56.

[7] ELT C 419, 16.12.2015, lk 153.

[8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0158.

[9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0009.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0008.

[11] JOIN(2015)0017.

[12] Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta – aastaaruanne (Vastuvõetud tekstid P9_TA(2020)0009).

Viimane päevakajastamine: 2. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika