Menetlus : 2019/2189(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0130/2020

Esitatud tekstid :

A9-0130/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0198

<Date>{02/07/2020}2.7.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0130/2020</NoDocSe>
PDF 216kWORD 71k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele</Titre>

<DocRef>(2019/2189(INI))</DocRef>


<Commission>{ITRE}Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Claudia Gamon</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele

(2019/2189(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,

 võttes arvesse Pariisi kokkulepet,

 võttes arvesse ÜRO seitsmendat kestliku arengu eesmärki tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

 võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2019. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

 võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2019. aasta aruannet akusid käsitleva strateegilise tegevuskava rakendamise kohta: patareide ja akude strateegilise väärtusahela loomine Euroopas (COM(2019)0176),

 võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ) rakendamise ning selle keskkonnale ja siseturu toimimisele avalduva mõju kohta (COM(2019)0166),

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

 võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2019. aasta järeldusi energiasüsteemide tuleviku kohta energialiidus, et tagada energiasüsteemi ümberkujundamine ning energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine aastaks 2030 ja pärast seda,

 võttes arvesse Euroopa säästva ja aruka gaasitaristu algatust, mille käivitas nõukogu eesistujariik Rumeenia 1. ja 2. aprillil 2019 Bukarestis,

 võttes arvesse nõukogu eesistujariigi Austria poolt 17. ja 18. septembril 2018. aastal Linzis käivitatud vesiniku algatust,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta[3],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009[4],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010[5], mis on praegu läbivaatamisel,

 võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik[6],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ[7],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik[8],

 võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta[9],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja infodokumenti „ELi toetus energia salvestamiseks“ (ülevaade nr 04/2019),

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[10],

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[11],

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta[12],

 võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega[13],

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidus: aeg tegutseda![14],

 võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta resolutsiooni puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta[15],

 võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni teema „Energiaturu uue korralduse suunas“ kohta[16],

 võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ELi kütte- ja jahutusstrateegia kohta[17],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0130/2020),

A. arvestades, et Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja komisjon on seadnud eesmärgiks saavutada ELis 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

B. arvestades, et üleminek netonullheitega kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele nõuab taskukohast ja kulutõhusat energiasüsteemi ümberkujundamist peamiselt fossiilkütustel põhinevalt süsteemilt väga energiatõhusale kliimaneutraalsele ja taastuvenergial põhinevale süsteemile;

C. arvestades, et taastuvad energiaallikad, nagu geotermiline energia, hüdro- ja biomassienergia, võivad anda baaskoormusvõimsuse, ning muud energiaallikad, nagu tuule- ja päikeseenergia, on vahelduvad ja muutlikud; arvestades, et muutlike taastuvate energiaallikate integreerimine elektrisüsteemi nõuab pakkumise ja nõudluse suuremat paindlikkust, et stabiliseerida elektrivõrk, vältida äärmuslikke hinnakõikumisi ning säilitada varustuskindlus ja energia taskukohasus; arvestades, et suurem paindlikkus eeldab suuremaid energiasalvestusseadmeid ELis;

D. arvestades, et eraldamise põhimõtet tuleb alati järgida;

E. arvestades, et 2017. aastal põhines ainult 22,7 % ELi 28 liikmesriigi energia lõpptarbimisest elektrienergial, arvestades, et 2018. aastal ei olnud üle 60 % ELi 28 liikmesriigi energiaallikate jaotusest ikka veel taastuvenergiapõhine; arvestades, et on oodata edasist elektrifitseerimist; arvestades, et komisjoni hinnangul peab EL olema 2050. aastaks võimeline salvestama kuus korda rohkem energiat kui praegu, et saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide;

F. arvestades, et sektorite integreerimine täidab olulist osa energiasektori paindlikkuse ja tõhususe suurendamisel ning selle CO2 jalajälje vähendamisel;

G. arvestades, et keskkonnahoidlik gaas, nagu taastuvatest energiaallikatest elektrolüüsi abil toodetud gaas, pakub hooajaliselt suurt salvestusvõimsust;

H. arvestades, et komisjon peaks uurima, kuidas saaks olemasoleval gaasitaristul olla roll energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside energiasalvestusvõimsusega, näiteks ülekande- ja jaotustorustikud või hooajaline maa-alune ladustamine, et otsustada, millist sihtotstarbelist taristut või optimeeritud ja moderniseeritud olemasolevate võimsuste kasutamist on vaja;

I. arvestades, et 2018. aastal asus liitium-ioonaku elementide üleilmsest tootmisvõimsusest ELis vaid 3 %, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas aga 85 %;

J. arvestades, et akud ja muud detsentraliseeritud salvestusseadmed, näiteks hoorattad, ei teeni mitte ainult varustuskindluse eesmärki, vaid teenindavad ka majanduslikult teostatavaid elektrisõidukite kiire laadimise taristuid;

K. arvestades, et pumpelektrijaamade arvele on jäänud rohkem kui 90 % ELi energiasalvestusvõimsusest; arvestades, et neil on praegu oluline roll energianõudluse ja -pakkumise tasakaalustamisel, suuremahulisel salvestamisel, millel on suur edasi-tagasi liikumise tõhusus, ning lühiajalise ja keskmise tähtajaga paindlikkuse võimaldamisel suures võimsusvahemikus;

L. arvestades, et soojussalvestustehnoloogiad võivad pakkuda märkimisväärseid võimalusi energiasektori CO2 heite vähendamiseks, võimaldades soojuse või jahutuse salvestamist mitmeks kuuks, kasutades taastuvenergiat tööstuslike soojuspumpade kaudu ning kasutades biomassi, biogaasi või geotermilist energiat, samuti pakkudes paindlikkusteenuseid näiteks taastuvenergial põhinevale elektrisüsteemile; arvestades, et hästi isoleeritud hooneid, kaugküttevõrke ja spetsiaalseid salvestusseadmeid saab kasutada erineva kestusega hoiustamiseks;

M. arvestades, et energeetika modelleerimine, mida komisjon kasutab CO2 heite vähendamise viiside ja nendega seotud poliitikavalikute hindamiseks, on keskse tähtsusega, kuna see määrab kindlaks tulevased õigusaktid ja turukorralduse; arvestades, et praegune mudel alahindab märkimisväärselt energia salvestamise positiivset mõju ja seetõttu on seda vaja parandada;

1. palub liikmesriikidel uurida põhjalikult oma energia salvestamise potentsiaali;

2. kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku energia salvestamise strateegia, et võimaldada üleminekut väga energiatõhusale ja taastuvenergial põhinevale majandusele, võttes arvesse kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid ja turulähedast tehnoloogiat ning säilitades tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi, et tagada võrdsed võimalused;

3. kutsub komisjoni üles looma selle strateegia väljatöötamiseks kõiki asjaomaseid peadirektoraate hõlmavat rakkerühma, mis põhineks järgmise põhjalikul analüüsil:

 a) CO2 jalajälg ja elutsükkel, võttes vajaduse korral arvesse vähemalt toorainete kaevandamist ja/või tootmist, sealhulgas inimõiguste ja tööstandardite aspekte, komponentide hankimist, tootmisprotsessi, transporti ja ringlussevõtu protsessi;

 b) tehnoloogia energiamahutavus, võimsus, salvestamise kestus, kapitalikulud (Capex), tegevuskulud (Opex), energia edasi-tagasi liikumise ja muundamise tõhusus;

 c) energiasüsteemi modelleerimine, mis hõlmab punktis b nimetatud asjakohaseid andmeid poliitikavalikute hindamiseks, kaasa arvatud tunnisisesed mõjud, et õigesti hinnata süsteemi praeguseid ja tulevasi paindlikkuse vajadusi ning salvestamise panust modelleerimisse;

 d) tööstuse, transpordi ja kodumajapidamiste energianõudlus; ning

 e) väikesemahulise salvestamise ja paindlikkuse võimalused piirkondlikul tasandil, samuti piiriülesed ühendused ja sektori integratsioon;

 f) energia salvestamise tehnoloogiate panus kütteostuvõimetuse vastu võitlemisse;

4. on veendunud eelkõige selles, et sellises strateegias tuleks määrata kindlaks vajalikud meetmed piiriüleste ühenduse ja piiriülese koordineerimise parandamiseks, turule sisenemisel tekkiva regulatiivse koormuse vähendamiseks, kapitali, oskuste ja akutehnoloogiate tooraine paremini kättesaadavaks tegemiseks, et edendada Euroopa turu ja tööstuse konkurentsivõimet;

5. märgib, et kulutõhus üleminek väga energiatõhusale ja taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile kliimaneutraalse majanduse jaoks nõuab hästi väljaarendatud ja arukat energiavõrku, täiustatud salvestus- ja paindlikkustehnoloogiat, varutootmist ja tarbimiskaja, et tagada pidev, taskukohane ja jätkusuutlik energiavarustus, samuti energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, taastuvate energiaallikate ulatuslikku kasutuselevõttu, tarbijate mõjuvõimu suurendamist ja moonutamata hinnasignaale; kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama programmi „Euroopa horisont“ raames teadusuuringute toetamist salvestamise, sealhulgas uute ja tekkivate alternatiivsete tehnoloogiate valdkonnas;

6. tunnistab digiülemineku olulist rolli rohkem detsentraliseeritud ja integreeritud energiasüsteemi arendamisel ja lõppkokkuvõttes energiasüsteemi ümberkujundamise teokstegemisel;

7. rõhutab, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele ei tohi ohustada energiavarustuskindlust ega energia kättesaadavust; rõhutab salvestamise rolli, eriti eraldatud või saartel asuvate liikmesriikide energia puhul; rõhutab, et usaldusväärne energiavarustus, kulutõhusus ja energiasüsteemi ümberkujundamine peavad käima käsikäes; rõhutab lisaks, et energiatõhusus, arukad võrgud, osalemine ja jaotatud paindlikkusvõimalused, sealhulgas salvestamine, tugevdavad energiajulgeolekut;

8. rõhutab, et kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega on oluline tagada kõigile energiasalvestuslahendustele võrdsed võimalused, et turujõud saaksid teha parimaid tehnoloogiavalikuid ja edendada innovatsiooni, ning et peamised tegurid, mis mõjutavad erinevate tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist, peaksid olema energiatarbimise, CO2 jalajälje ning tootmis-, kasutamis-, ringlussevõtu- ja dekomisjoneerimiskulude näitajad;

9. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et energiasüsteemi ümberkujundamise seisukohast üliolulistele taristu- või suurematele salvestamisprojektidele on kohalikul tasandil sageli tugev vastuseis ning nendes tekivad viivitused; kutsub liikmesriike üles aktiivselt ergutama avaliku sektori toetust kohalikul tasandil, näiteks üldsuse varajase osalemise kaudu, võimaldades kohalikel kogukondadel olla kaasatud, osaleda rahaliselt või saada hüvitist, ning tiheda koostöö kaudu sektorite vahel;

10. rõhutab salvestamise kui tavavõrgu laiendamise alternatiivi potentsiaali; rõhutab taristu kooskõlastatud planeerimise tähtsust tulevase energiasüsteemi integreerimise strateegia osana, et saavutada kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus;

11. nõuab elektrituru direktiivi (EL) 2019/944 ja elektrituru määruse (EL) 2019/943 õigeaegset rakendamist; rõhutab, et energia salvestamine peaks olema riigi õigussüsteemis tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi raames üheselt määratletud; juhib tähelepanu direktiivi kohaldamisalaga seotud ebakindlusele, eriti seoses „Power-to-X“ tehnoloogiate kaasamisega, ja kutsub seetõttu komisjoni üles andma selles küsimuses kiiresti juhiseid;

12. palub komisjonil energiasüsteemi integreerimise strateegia raames luua kindel õiguslik alus gaasitaristu põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele, et pakkuda energia salvestamise lahendusi kooskõlas liidu kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppega;

Regulatiivsed tõkked

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ühtsus ja vältima kehtivate õigusaktide kattumist Euroopa, riigi või piirkondlikul tasandil;

14. märgib, et enamik liikmesriike nõuab, et salvestamisrajatiste käitajad, sealhulgas aktiivsed tarbijad maksaksid võrgutasusid või energiamakse ja muid makse kaks korda; on veendunud, et selle koormuse kaotamine tooks kaasa rohkemate energia salvestamise projektide kasutuselevõtu; kutsub komisjoni üles tegema oma tulevases ettepanekus energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta vahet lõppkasutuse ja salvestamise või muundamise vahel ning töötama välja tõhusa maksusüsteemi, mis keelaks energia salvestamise projektidega seotud topeltmaksustamise; kutsub liikmesriike üles kaotama igasugust topeltmaksustamist, töötades välja tõhusad maksustamisskeemid ja kujundades ümber energia salvestamisega seotud tasud nii, et energia salvestamisest saadav ühiskondlik kasu kajastuks ja kõrvaldataks tõkked, mis takistavad energia salvestamise projektide turulepääsu;

15. rõhutab, et kõigis erinevates energiakandjates salvestamise ning enne ja pärast arvestit asuvates salvestusseadmetes salvestamise suhtes tuleb kohaldada võrreldavat käsitlemist, et vältida ristsubsideerimise probleemi tekitamist võrgutariifidest või süsteemitasudest, maksudest ja lõivudest kõrvalehoidumisega; märgib, et praegu kannavad elektritarbijad suurema osa CO2 heite vähendamise rahalisest koormusest ja seetõttu on elektrienergia salvestamine kaudselt karistatav;

16. märgib, et ELi võrgueeskirjad ei käsitle tavaliselt energiasalvestusseadmeid, välja arvatud pumphüdroelektrijaamad, mis põhjustab nende erinevat käsitlemist eri liikmesriikides, eriti mis puudutab võrguühenduse nõudeid; on seisukohal, et see kujutab endast ebavõrdseid konkurentsitingimusi, mis takistab energiasalvestusseadmete elujõuliste ärimudelite väljatöötamist; kutsub komisjoni üles hõlbustama tööd võrguühenduse ühiste nõuete kehtestamiseks ja tegelema muude tõketega, mis takistavad salvestussüsteemide elektrituruga integreerimist;

17. nõuab kiiremas korras üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse[18] läbivaatamist seoses abikõlblikkuse kriteeriumide ja elektritaristu kategooriatega, et paremini tegeleda energiasalvestusseadmete arendamisega enne ühishuviprojektide järgmise loetelu vastuvõtmist; nõuab kümneaastase võrgu arengukava koostamise protsessi põhjalikku reformimist, et integreerida energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte taristu kavandamisse, samuti paindlikkus, sektorite integreerimine ja piiriülesed ühendused; nõuab ühishuviprojekti staatuse andmise kriteeriumide kooskõlla viimist Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgi ja ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastal kliimaneutraalsus kõigi ühishuviprojektide loendisse kandideerivate projektide süstemaatilise kliimahindamise kaudu;

18. kutsub komisjoni üles tunnistama kõigi paindlikkus- ja salvestustehnoloogiate otsustavat rolli, et tagada energiasüsteemi tõhus ümberkujundamine ning et pakkuda jätkuvalt suurt varustuskindlust ja süsteemi stabiilsust; rõhutab avalikku huvi uute salvestamisprojektide väljatöötamise ja olemasolevate projektide ajakohastamise vastu, mis peaks kajastuma lubade andmise kiires, prioriteetses ja ühtlustatud protsessis liikmesriikides;

19. märgib murega, et heakskiitmismenetlused riiklikul tasandil võtavad märkimisväärselt kauem aega kui ühishuviprojektide maksimumperioodid, mis on sätestatud TEN-E määruses; kutsub komisjoni üles käsitlema seda küsimust oma eelseisvas läbivaatamises mõjusa ja sünkroniseeritud jõustamismehhanismi kaudu ja tunnistama ülekaalukat avalikku huvi ühishuviprojektide vastu;

20. peab kahetsusväärseks teadusprojektide puudulikku turuleviimist programmi „Horisont 2020“ raames ja seda, et lõpuleviidud projektide suhtes pole võetud süstemaatiliselt järelmeetmeid ega levitatud uurimistöö tulemusi, ning väljendab heameelt selle üle, et programmi „Euroopa horisont“ raames kavatsetakse rohkem keskenduda turulähedastele tegevustele, säilitades samal ajal alusuuringute eesmärgi luua tulevikus programmi „Euroopa horisont“ raames turulähedaste tehnoloogiate ja projektide portaal, eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu loomise kaudu; nõuab kommertskasutusele eelnevate hangete ulatuslikumat kasutamist; rõhutab, et tuleb tõhustada teadusuuringuid puhta, kestliku ja vähese CO2 heitega tehnoloogia, sealhulgas energia salvestamise valdkonnas;

21. rõhutab, et energia salvestamiseks kasutatavate keemiliste ainete jaoks on vaja rohkem uuringuid, samuti ülijuhtivuse alusuuringuid, mis peaksid kajastuma tulevases programmis „Horisont“;

22. märgib murega, et komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–2020 viidatakse energia salvestamise projektidele vaid kaudselt; märgib lisaks, et varem on salvestamisprojektidega seotud riigiabimeetmetest teatatud üllatavalt vähe;

23. kutsub komisjoni üles võtma riigiabi suuniste läbivaatamisel arvesse salvestamise olulist rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel ja seda vastavalt käsitlema; kutsub komisjoni ka üles tagama, et uutes suunistes võetakse arvesse erinevate salvestustehnoloogiate kestlikkust ja tõhusust, panust võrgu stabiilsusesse ja kliimaneutraalsusesse; rõhutab lisaks, et mitteärilistele projektidele (nt teadusuuringutele) võiks teha riigiabi eeskirjadest erandi, et vältida ebatõhusat rahastamist ja konkurentsi moonutamist; rõhutab, et salvestamisvahendite käitamine turuväliste osalejate poolt piirdub juhtudega, kus puudub turuhuvi ja riigi reguleeriv asutus on teinud erandi;

24. kutsub komisjoni üles tagama, et uutes suunistes võetaks arvesse erinevate salvestustehnoloogiate tõhusust ja panust võrgu stabiilsusesse, et vältida ebatõhusat rahastamist ja et turuväliste osalejate osalemine piirduks selliste juhtumite ja asjaoludega, millele viidatakse elektrituru direktiivi (EL) 2019/944 artiklites 36 ja 54;

Keemiline salvestamine (Power-to-X)

25. rõhutab Power-to-X tehnoloogia olulist rolli energiasüsteemi integreerimise ning elektri- ja gaasisektori ühendamise peamise võimaldajana; rõhutab sellega seoses vesiniku, eriti saastevaba vesiniku, ning sünteetilise metaani ja biometaani suurt potentsiaali energia hooajalisel salvestamisel suurtes kogustes ja energiakandjana, energiamahukate tööstusharude kütuse ja lähteainena ning paljude transpordiliikide säästva kütusena; kutsub komisjoni üles jätkama vesinikupõhise majanduse arendamisega seotud teadus- ja arendustegevuse toetamist ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid Power-to-X tehnoloogia edasist laiendamist, eriti vesinikku käsitleva algatuse kui üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti toetamise kaudu;

26. märgib, et vesiniku kasutamine energia salvestamiseks ei ole suurte tootmiskulude tõttu veel konkurentsivõimeline; märgib lisaks nn rohelise ja sinise vesiniku kulude suurt erinevust; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on toetada saastevaba vesiniku kulude vähendamisega seotud meetmeid, et muuta see elujõuliseks ärimudeliks;

27. märgib, et vesiniku ja maagaasi segamise standardid on liikmesriikides erinevad; kutsub komisjoni üles viima läbi hindamise ja töötama välja vesiniku selge taksonoomia ja selged standardid nii gaasivõrgu kui ka lõppkasutajate jaoks; juhib tähelepanu sellele, et neid standardeid tuleb kohandada lõppkasutajate kvaliteedivajadustele ja tehnoloogilisele suutlikkusele, võttes arvesse iga riigi eripära;

28. märgib, et elektri jõul gaasi tootmise teel toodetud vesinikku saab edasi töödelda muud liiki gaasideks, näiteks metanooliks ja ammoniaagiks, mida saab kasutada kütusena merendus- ja lennundussektoris, aga ka raskevedudel;

29. rõhutab, et suur energiasalvestusvõimsus tuleneb olemasolevast gaasitaristust ning et need varad ja uusi gaasiallikaid, eelkõige saastevaba vesinikku kasutavad vahendid hõlbustaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri integreerimist; märgib sellega seoses vajadust käsitleda gaasi põhivõrguettevõtjate uue rolli küsimust, pidades silmas eraldamiseeskirju;

30. kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku mõjuhinnangu, kulude-tulude analüüsi ja kättesaadavuse analüüsi gaasitaristu moderniseerimise või uue spetsiaalse taristu ehitamise kohta, mis on oluline saastevaba vesiniku kasutamiseks, suurtes kogustes transportimiseks ja vesinikupõhise liikuvuse arendamiseks; tunnistab maa-aluste gaasihoidlate, näiteks tühjade koobaste või poormahutite potentsiaali;

31. on seisukohal, et ELi poliitika peaks konkreetselt edendama innovatsiooni ning säästva energia salvestamise ja saastevaba vesiniku kasutuselevõttu; rõhutab vajadust tagada, et selliste energiaallikate nagu maagaasi kasutamine toimuks vaid üleminekul, pidades silmas eesmärki saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks; tunnistab, et EL vajab vesinikku üha suuremates kogustes; rõhutab, et energia piisava koguse ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks tuleb vesiniku tootmise viise toetada;

32. kutsub komisjoni üles töötama välja saastevaba vesiniku ühtlustatud määratluse, tuginedes läbipaistvale metoodikale; nõuab lisaks nende gaaside päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise süsteemi loomist, tehes ettepaneku töötada välja ühine sertifitseerimissüsteem ja dokumenteerimissüsteem kogu väärtusahelas, näiteks ökomärgise väljaandmise kaudu; julgustab liikmesriike vähendama saastevaba ja/või vähese CO2-heitega vesiniku sertifitseerimise haldustõkkeid; kutsub komisjoni üles tagama, et tehnoloogiate ja energiakandjate ning imporditud süsiniku ja ELis toodetud süsiniku vahel on aus ja tõhus konkurents;

33. märgib, et praeguste gaasi siseturu eeskirjade kohaselt on ELi gaasitaristu ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatel lubatud maagaasi transportida üksnes reguleeritud tegevusena; kutsub komisjoni energiasüsteemi integreerimise strateegia kontekstis üles võimaldama käitajatel transportida vähese CO2-heitega gaase, nagu vesinik, biometaan ja sünteetiline metaan;

34. rõhutab, et kõigil turuosalistel peaks olema juurdepääs katseprojektides või tegelikke tingimusi jäljendavates laborites loodud eelistele ja stiimulitele taastuvenergiapõhise vesinikutootmise demonstreerimiseks;

35. tuletab meelde, et sünteetiliste keemiliste kandjate tootmine on mõistlik ainult taastuvenergia kasutamise korral; nõuab 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide suurendamist põhjaliku mõjuhinnangu alusel;

Elektrokeemiline salvestamine

36. on veendunud, et erinevatel akutehnoloogiatel, sealhulgas nendel, millel on ELis juba väljakujunenud väärtusahelad, on oluline roll stabiilse ja paindliku elektrivarustuse tagamisel; rõhutab, et akutehnoloogiad on üliolulised, et tagada ELi strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime elektrivarustuse küsimuses;

37. väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle Euroopa akudele standardite loomisel;

38. tunnistab, et hästi toimivad kogumis- ja ringlussevõtukavad ning ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas olevad suletud ahelaga protsessid on juba kasutusel mitmesuguste akutehnoloogiate puhul, eelkõige ELis asuvates mootorsõidukite ja tööstuslike akude väärtusahelates, nt pliid sisaldavate käivitusakude puhul, ning on arvamusel, et neid kavu võiks pidada akude ringlussevõtu tegevuskavaks;

39. märgib, et akude salvestuspotentsiaali kasutamiseks on peamine tegur juurdepääs elektri- ja paindlikkusturgudele;

40. peab murettekitavaks, et ELi liitiumioonakude tootmise võimsus on väga väike ja sõltub väljastpoolt Euroopat tellitud tootmisest, mille läbipaistvus on piiratud; väljendab seetõttu heameelt Euroopa akuliidu ja akusid käsitleva strateegilise tegevuskava üle; nõuab nende laiendamist kõigile olemasolevatele akutehnoloogiatele; nõuab nende jätkuvat toetamist ja strateegilise tegevuskava rakendamise tugevdamist kooskõlas ringmajanduse, tööstusstrateegia ja kemikaalide käitlemise laiemate eesmärkidega; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teadaande üle, et ta teeb strateegilise tegevuskava ja ringmajanduse toetuseks ettepaneku akusid käsitleva õigusakti kohta; nõuab sellega seoses akude olelusringi analüüsi, ringmajandust toetava disaini kasutuselevõttu, ohutut haldamist ja käitlemist elemenditootmises kasutatavate ohtlike ainete käsitsemisel ning sellise CO2 jalajälje märgise kasutuselevõttu, milles avaldatakse kõigi Euroopa turule lastavate akude väärtusahelate keskkonnamõju; rõhutab, et oluline on luua akude väärtusahelat ümbritsevad ökosüsteemid, et edendada tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust;

41. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid akude ökodisaini nõuete kohta, et parandada nende ringlussevõetavust disaini alusel;

42. tunneb muret ELi suure sõltuvuse pärast akude tootmiseks vajaliku tooraine impordist, sealhulgas allikatest, kus nende kaevandamisega kaasneb keskkonna seisundi halvenemine, tööstandardite rikkumine ja kohalikud konfliktid loodusvarade pärast; nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks seda sõltuvust asjaomastes ELi strateegiates; rõhutab tooraine kestliku hankimise rolli ja omamaiste tooraineallikate potentsiaali ELis; on veendunud, et akude täiustatud ringlussevõtu kavad võiksid anda märkimisväärse osa ELis akude tootmiseks vajalikust toorainest;

43. tunnistab, et elektrisõidukite kasutatud akusid on võimalik korduskasutada energia salvestamiseks eramajades või suuremates akuüksustes; on mures, et patareisid ja akusid käsitlevas direktiivis on kasutatud akud liigitatud jäätmeteks sõltumata korduskasutamisest ning see võib korduskasutamist takistada; tunnistab, et korduskasutatud akusid ei tagastata nende kasutusea lõpus ringlussevõtuks ning et ohutusstandardeid ei kontrollita, kui akule antakse uus kasutusotstarve, millel on teistsugused omadused kui algselt kavandatud; kutsub komisjoni üles kohaldama ümberehitaja suhtes, kes aku uuesti turule toob, tootjavastutust, millega kaasnevad toimivus- ja ohutustagatised; kutsub komisjoni üles selgitama korduskasutatud akudega seotud laiendatud tootjavastutuse kavasid;

44. tunnistab, et elektrisõidukid ja nende akud võivad elektrisõidukite aruka laadimise taristu kaudu pakkuda võrgule paindlikkust osana jaotatavast tarbimiskajast, vähendades seeläbi energiasüsteemis vajadust varujaamade järele;

45. kutsub komisjoni üles tegema patareisid ja akusid käsitleva direktiivi läbivaatamisel ja pärast mõju hindamist ettepanekuid kaugeleulatuvate eesmärkide kohta seoses kriitilise tähtsusega metallosadel põhinevate akude kogumise ja ringlussevõtuga; rõhutab vajadust edendada programmi „Euroopa horisont“ raames ringlussevõtu protsesside ja tehnoloogiate alast teadustegevust ja innovatsiooni;

46. kutsub komisjoni üles töötama välja elektrisõidukite akude ümberpaigutamise suunised ja/või standardid, sealhulgas katsetamise ja liigitamise protsessid ning ohutusjuhised;

47. rõhutab vajadust toetada teadusuuringuid, oskusteavet ja oskusi, et edendada akude tootmist ELis;

48. tunnistab, et ülemaailmne akupass võib arendada aku kestlikku väärtusahelat, mille puhul võetakse arvesse inimõigusi ja keskkonnamõju; peab mineraalide sertifitseerimist akude kestlike väärtusahelate tagamise oluliseks vahendiks;

Mehaaniline salvestamine

49. märgib, et pumpelektrijaamadel on energia salvestamisel oluline roll; on mures, et EL ei kasuta täielikult ära selle CO2-neutraalse ja väga tõhusa energia salvestamise viisi kogu potentsiaali;

50. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid otsima lisavõimalusi pumpelektrijaamade võimsuse suurendamiseks, võttes samal ajal arvesse olemasolevate ja uute hoidlate mitmeotstarbelist kasutamist; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama kõik haldustakistused, mis neid projekte edasi lükkavad, ja pakkuma selles valdkonnas uuenduslikele lähenemisviisidele regulatiivset tuge; kutsub komisjoni üles pidama energiasüsteemi vajalikku ümberkujundamist esmatähtsaks, vaatama asjakohased õigusaktid põhjalikult läbi ja esitama vajaduse korral muudatusettepanekuid, vähendades seejuures keskkonnamõju;

51. märgib, et keskkonnakaitse tugevdamiseks võivad olemasolevate rajatiste uuendamine ja võimsuse suurendamise projektid olla paremad kui uued projektid;

52. tunnustab salvestustehnoloogiate, näiteks suruõhu, superkondensaatorite ja hoorataste panust paindlikkuse tagamisse; tunnistab Euroopa hoorattatehnoloogia olulisust energia salvestamisel ja sageduse reguleerimisel; rõhutab asjaolu, et see tehnoloogia on asjakohane salvestamis- ja reguleerimisvahend arukate võrkude või võrgu strateegiliseks arendamiseks;

Soojuse salvestamine

53. peab soojuse salvestamist (nt suuremahulised katlad) ja kaugkütet tihedalt asustatud piirkondades väga tõhusaks energia salvestamise vahendiks, mis tagab vajaliku paindlikkuse, et integreerida suurem osa vahelduvatest taastuvatest energiaallikatest ning tööstusprotsesside ja teenindussektori heitsoojusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja arendama väga energiatõhusaid kaugküttevõrkusid; kutsub komisjoni lisaks üles võtma küttetaristut ja soojuse salvestamist arvesse nii Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) kui ka Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSO-G) kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel;

54. on veendunud, et soojuse salvestamine põhjaveekihtides, eriti seoses geotermiliste allikate kasutamisega, võib olla linnastumata ja tööstusaladel uuenduslik vahend; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nende lahenduste uurimist ja arendamist ning rakendama suuremahulisi katsejaamu;

55. tunnistab, et paindlik koostootmine pakub tulevikku suunatud integreeritud energiasalvestuslahendust elektrivõrkude paindlikkuse ja soojusvarustuse tõhususe tagamiseks tänu soojuse salvestamisele, millega eraldatakse elektritootmine kütte tarbimisest; kutsub liikmesriike üles uurima edasi sektorite integreerimist, arukaid energiasüsteeme ja näiteks andmekeskustest, tööstusaladelt või metroosüsteemidest pärit üleliigse soojuse kasutamist; kutsub komisjoni üles edendama soojuse salvestamise uuenduslikke kontseptsioone, näiteks elektrienergia salvestamine soojuse abil ja jää hoiustamine;

56. väljendab heameelt asjaolu üle, et kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud on läbivaadatud Euroopa ühendamise rahastu määruse alusel rahastamiskõlblikud, ning nõuab nende lisamist võimalike ühishuviprojektidena TEN-E määruse alusel;

57. on arvamusel, et tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte kohaselt tuleks soojusenergia salvestamise tehnoloogiaid edendada, et parandada nende jõudlust, töökindlust ja integreerimist olemasolevate jaotatava energia süsteemidega; usub, et soojuse salvestamise tehnoloogia arendamine ja turule laskmine võib pakkuda võimalusi ühisprojektide loomiseks, et soodustada riikide energiapartnerlust;

58. tunnistab energiatõhusate hoonete salvestuspotentsiaali tõhusalt salvestava massi, termiliste või massiivsete hooneosade ning külma või sooja vee hoidmise kaudu; kutsub komisjoni üles hoogustama oma tulevases renoveerimislaine strateegias energiatõhusat renoveerimist ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid oma pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid, võttes samas arvesse hoonete salvestuspotentsiaali;

59. kutsub komisjoni üles kaaluma tulevases energiasüsteemi integreerimise strateegias soojuse salvestamise ja küttetaristu rolli energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisel;

60. kutsub liikmesriike üles kaaluma oma riiklikes energia- ja kliimakavades energiasüsteemide ümberkujundamisel väga energiatõhusaks ja taastuvenergial põhinevaks majanduseks integreeritud energiasüsteemidele tugineva lähenemisviisi osana kõiki kestlikke ja kulutõhusaid salvestustehnoloogiaid ja paindlikkuse võimalusi, sealhulgas neid, mis põhinevad küttel;

Detsentraliseeritud salvestamine – aktiivsete tarbijate roll

61. on seisukohal, et koduakud, kodune soojuse salvestamine, sõidukite võrku ühendamise tehnoloogia, kodude arukad energiasüsteemid, tarbimiskaja ja sektorite integreerimine aitavad vähendada tarbimise tippkoormusi, tagavad paindlikkuse ning mängivad üha olulisemat rolli energiavõrgu tõhususe ja integreerituse tagamisel; on seisukohal, et selle saavutamise peamised eeldused on uute seadmete varane standardimine, tarbijate teavitamine ja tarbijaandmete läbipaistvus ning hästi toimivad elektriturud, mis pakuvad tarbijatele hõlpsat juurdepääsu; rõhutab lisaks, et aktiivsete tarbijate ja kodanike energiakogukondadel on energiasüsteemi ümberkujundamise protsessis aktiivne roll, ning leiab, et neid tuleks piisavalt edendada;

62. märgib, et erakasutajatele on vastumeelne anda oma sõiduki akusid salvestusteenuste jaoks, isegi kui see on tehniliselt teostatav; väljendab sellega seoses heameelt direktiivis (EL) 2019/944 (elektrituru direktiiv) tarbijatele pakutavate paindlikkusstiimulite üle ning kutsub liikmesriike üles tagama asjakohaste sätete kiire ja tõhus rakendamine; rõhutab, et sõidukite võrku ühendamise tehnoloogia laiaulatuslik kasutuselevõtt turul nõuab suuremat koostalitlusvõimet ja seetõttu kogu ELi hõlmavaid ühtseid norme või standardeid, millega kõrvaldatakse paljud takistused, sealhulgas haldus-, õigus- ja maksutõkked;

63. tunnistab aktiivsete tarbijate panust süsteemi paindlikkuse tagamisse, näiteks detsentraliseeritud ja väikesemahuliste energiasalvestuslahenduste kaudu, ning lõppkokkuvõttes kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse; kutsub liikmesriike üles toetama kodanike osalemist energiasüsteemis (nt akusalvestustehnoloogiate maksusoodustuste kaudu) ja kõrvaldama takistused, mis ei lase tarbijatel ise elektrit toota või enda toodetud elektrit tarbida või salvestada või seda turul müüa; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt elektrituru direktiivi ja direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiivi) nõuetekohast rakendamist seoses nende artiklitega, millega kehtestatakse tootvate tarbijate ja energiakogukondade õigusraamistik;

64. rõhutab, et detsentraliseeritud salvestamine on nõudluse juhtimise oluline osa; rõhutab elektrisõidukite akude rolli võrgu paindlikkuse pakkumisel aruka laadimise ja sõidukite ühendamise (vehicle-to-X) teenuste kaudu; kutsub komisjoni üles looma tugiraamistiku, millega tagatakse, et elektrisõidukite tootjad, laadimistarkvara ja laadimisjaamad võimaldavad selliste teenuste osutamise funktsiooni, ning saavutama läbivaadatud alternatiivkütuste direktiivi raames täieliku koostalitlusvõime;

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 


 

SELETUSKIRI

EL on võtnud Euroopa rohelise kokkuleppega kohustuse vähendada Euroopa majanduse CO2 heidet ja saada 2050. aastaks CO2-neutraalseks. See nõuab kiiremat üleminekut fossiilkütustelt kui primaarenergia allikalt taastuvatele energiaallikatele. Taastuvate energiaallikate suurem osakaal toob kaasa järjest rohkem detsentraliseeritud energiatootmise. Kõigi stsenaariumide puhul eeldatakse, et CO2 heite vähendamine saavutatakse peamiselt suurimate sektorite (energia-, transpordi-, kütte- ja jahutussektor) elektrifitseerimise abil, mis toob kaasa elektrinõudluse tohutu suurenemise: komisjoni andmetel suureneb elektrinõudlus 2050. aastaks enam kui kaks korda. Kuna oleme võtnud kohustuse vähendada energiasektori CO2 heidet, suureneb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal. Komisjon eeldab, et 2030. aastaks on taastuvenergia osakaal 55 % ja 2050. aastaks üle 80 %. Taastuvate energiaallikate suurem osakaal toob paratamatult kaasa elektrivõrgu suurema volatiilsuse. Kuna 2050. aastaks on võetud kohustus saada CO2-neutraalseks, on energiavarustuse kindluse tagamiseks vaja seega oluliselt suurendada salvestamise võimsust.

 

Meie prioriteediks peab olema pideva elektrivarustuse tagamine igal ajal. Lisaks peab energia jääma ELi kodanikele taskukohaseks. Energia salvestamine on äärmiselt oluline, et aidata vähendada äärmuslikke elektrihindu, tasandades nõudluse ja pakkumise tipp- ja madalamaid tasemeid. Turule tuleb tuua lai valik salvestustehnoloogiaid, mis hõlmavad kõiki võimsust, mahutavust ja reageerimisaega iseloomustavaid näitajaid, et tagada võrgu stabiilsus, pinge juhtimine, talitlusreserv, koormuse jaotamine ja ümberjaotamine ning energia jaemüügi süsteemi ümberkujundamine. Vaja on mitte ainult lühiajalist salvestamist, vaid ka hooajalist salvestamist mitmeks kuuks. Salvestamine võib olla teenus jaotusvõrguettevõtjale, nt ülekoormuse juhtimiseks, või põhivõrguettevõtjale tasakaalustamiseks.

 

EL peab tegutsema kohe. Käesoleva raporti eesmärk on analüüsida praegusi salvestamisvõimalusi ning esitada komisjonile ja liikmesriikidele soovitusi, et uurida põhjalikult salvestamispotentsiaali ELis. Kui salvestamist kaalutakse ainult elektrisektoris eraldi, on paindlikkus piiratud ja väga kulukas. Eri sektorite (nt elektri jõul gaasi või soojusenergia tootmine) aruka integreerimise kaudu muutub kättesaadavaks rohkem salvestustehnoloogiaid, näiteks soojuse salvestamine. Vaja on terviklikku lähenemisviisi, et viia kooskõlla erinevad aspektid, nagu tõhusus, keskkonnamõju, pädevused ja lubade andmine. Igat salvestustehnoloogia liiki tuleb hoolikalt ja põhjalikult analüüsida, eriti seoses keskkonnamõjuga. ELi kõrgeid keskkonnastandardeid ei tohi nõrgestada. Mõnel salvestustehnoloogial, näiteks akudel, võib olla suur CO2 jalajälg, mis sõltub oluliselt nende tootmiseks kasutatavast energiaallikate jaotusest ja toorainete kaevandamise meetodist. Seepärast teeb raportöör ettepaneku, et komisjon peaks looma kõiki asjaomaseid peadirektoraate hõlmava rakkerühma, et töötada välja terviklik energia salvestamise strateegia. Sellega seoses tuleks analüüsida kõigi olemasolevate salvestamisalternatiivide olelusringi, keskendudes nende CO2 jalajäljele.

 

Regulatiivsed tõkked

 

Regulatiivse poole pealt peab EL kõrvaldama kõik võimalikud tõkked, mis takistavad potentsiaali kiiret ärakasutamist. Mõnes sektoris on juba tehtud märkimisväärseid edusamme, et muuta regulatiivsed nõuded ühtsemaks. Näiteks elektrituru direktiiviga kehtestatakse selged normid elektrienergia siseturu jaoks. Selliste sätete kiire rakendamine on energia salvestamise paradigma muutmisel otsustava tähtsusega. Siiski tuleb veel lahendada mõned küsimused, nagu topeltmaksustamine ja topeltvõrgutasud salvestamisrajatiste käitajatele, mis on peamine takistus sellele uuele turule pääsul.

 

Pidades silmas energia maksustamise direktiivi eelseisvat läbivaatamist, väljendab raportöör heameelt komisjoni hindamisaruande üle, milles tunnistatakse läbivaatamise vajadust, kuna direktiiv on aegunud ja võimaldab salvestamisrajatiste käitajate topeltmaksustamist. Raportöör usub, et võrgule salvestamisvõimaluste pakkumine toob ühiskondlikku kasu, mistõttu ta nõuab topeltmaksustamise kaotamist. Tuleb teha vahet tavalisel energiatarbimisel ning salvestamisel või salvestamise otstarbel muundamisel.

 

Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlev määrus tuleb kiiremas korras läbi vaadata enne järgmise ühishuviprojektide loendi vastuvõtmist. Nende projektide kindlaksmääramise kriteeriumid ei kajasta liidu võetud kohustust vähendada energiasektori CO2 heidet. Seetõttu tuleb kriteeriumid viia kooskõlla liidu kliima- ja kestlikkuseesmärkidega. Salvestamisrajatised võivad olla olulised võrgu planeerimise seisukohast ja valdkondlik integreerimine nõuab investeeringuid uutesse võrkudesse, näiteks torujuhtmetesse, mis sobivad saastevaba vesiniku transportimiseks, või soojusvõrkudesse. Seetõttu peaksid sellised projektid olema kõlblikud ühishuviprojektide loenditesse lisamiseks. Samuti ületavad halduslikud heakskiitmismenetlused liikmesriikides oluliselt TEN-E määruses sätestatud ühishuviprojektide maksimumperioode. Komisjon peaks sellega seoses jõustamismehhanismid läbi vaatama.

 

Teadusuuringute rahastamise osas on minevik näidanud, et ELi rahastatavatel teadusprojektidel on sageli raske turule pääseda. Raportöör väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooninõukogu loomise üle. Lisaks väljendab ta heameelt selle üle, et uues programmis „Euroopa horisont“ nähakse ette turulähedase tegevuse rahastamine.

 

Riigiabi on vajalik eelkõige salvestamisprojektide puhul, mille turuvalmidus ei ole veel tõestatud. Energia salvestamise projekte ei ole praegu piisavalt käsitletud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–2020, milles keskendutakse pigem taastuvenergia projektidele. See võib olla üks põhjus, miks praegu on teatatud vaid vähestest salvestamisprojektidega seotud riigiabimeetmetest. Raportöör peab vajalikuks võtta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste läbivaatamisel arvesse salvestamise rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel.

 

Kuna energiasüsteemi ümberkujundamise üks peamisi eesmärke on elektri taskukohasus, on mõistlik keskenduda tehnoloogiatele, mis on turul juba olemas või peaaegu kasutusvalmis. Seepärast keskendutakse raportis valitud tehnoloogiatele.

 

Elektri jõul gaasi tootmine

 

Euroopa peab saama saastevaba vesiniku sektori liidriks. Saastevaba vesinik, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest saadava elektriga veest, võib pakkuda elektrisüsteemile märkimisväärset paindlikkust. Mitme megavatise võimsusega kaasaegsed elektrolüüsiseadmed on juba olemas. Saastevaba vesinik võimaldab suurt geograafilist paindlikkust: seda on võimalik toota otse elektriallika (nt tuulepark) juures ja kas kasutada otse, ladustada – väga suurtes kogustes (nt looduslikes koobastes) – või transportida pikkade vahemaade taha ilma märkimisväärsete kadudeta. Seejärel saab seda kasutada mitmesugusel otstarbel, näiteks tööstusprotsesside CO2 heite vähendamiseks energiamahukates tööstusharudes, asendades osa kogu maailma rafineerimistehastes kasutatavast 15 miljonist tonnist vesinikust; maagaasi asendamiseks kütmisel; autode kütusena; või muundada tagasi elektriks. Praegu puudub ühtlustatud raamistik, millega määrataks kindlaks elektri jõul gaasi tootmise standardid või nõuded. Segamisstandardid kõiguvad liikmesriigiti 5 % ja 20 % vahel.

 

Saastevaba vesiniku tootmisse tehtavate investeeringute stimuleerimiseks ja seega turu loomiseks on vaja tugevat taristut ja ühtlustatud tehnilisi standardeid. Enne vesiniku transportimiseks eraldi võrgu ehitamise kaalumist tuleks kaaluda võimalust kasutada olemasoleva võrgu torujuhtmeid. Turumoonutuste vältimiseks on vaja selgeid eeskirju, et määrata kindlaks eri turuosaliste rollid, sarnaselt läbivaadatud elektrituru korralduse sätetele.

 

Akud

 

Akusid saab kasutada peamiselt lühiajaliselt energia kvaliteedi tagamiseks võrgus, näiteks sageduse reguleerimiseks, nõudlustippude tasakaalustamiseks või kõikumiste puhverdamiseks, kuna nende reageerimisaeg on suhteliselt lühike. Mõne stsenaariumi kohaselt on nõudlus liitium-ioonakude järele 2040. aastaks kuni 4000 GWh, võrreldes praeguse 78 GWHga. Liitium-ioonakude puhul on tegemist elektrisõidukites või eramajades praegu kasutatava tehnika tasemega. Nende võimsus on 1–10 kW süsteemidest kuni 1–50 MW süsteemideni. 85 % akuelementidest toodetakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Lisaks tuleb importida viit põhitoorainet (liitium, nikkel, koobalt, mangaan ja grafiit). Seetõttu on oluline edendada ELis akude arendamist ja innovatsiooni, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest. Seepärast väljendab raportöör heameelt Euroopa akuliidu (EBA) ja akusid käsitleva strateegilise tegevuskava üle, mida tuleb veelgi toetada. Akusid käsitlevat strateegilist tegevuskava, mis keskendub toorainetele, kaevandamisele, hankimisele, rafineerimisele, elementide tootmisele ja ringlussevõtule, tuleb veelgi tugevdada. Liitium-ioonakud on teadusuuringutest märkimisväärselt kasu saanud. Lisaks peaks komisjon võtma meetmeid, mis aitavad luua Euroopas akude väärtusahela.

 

Selleks et veelgi vähendada sõltuvust toorainete impordist, on kiiresti vaja täiustatud ELi raamistikku kasutatud akude ringlussevõtuks, sealhulgas erisätteid, näiteks liitium-ioonakude kohta, mis praegu puuduvad. Sellised sätted võivad aidata luua liitium-ioonakude ringlussevõtu turu. Sellega seoses tervitab raportöör patareisid ja akusid käsitleva direktiivi eelseisvat läbivaatamist ning rõhutab korduskasutamist ja ringlussevõttu takistavate asjaolude kõrvaldamise tähtsust. Läbivaatamise käigus tuleks kaaluda liitium-ioonakude ringlussevõtu konkreetse eesmärgi seadmist.

 

Pumpelektrijaamad

 

Pumpelektrijaamad on üks vanimaid ja küpsemaid energia salvestamise viise. Nende energiatõhusus on 75–80 % ja need moodustavad 97 % ELi praegustest energiasalvestusseadmetest. Need on hästi tõestatud ja tõhusaks viisiks salvestada energiat konkurentsivõimeliste kuludega.

 

Kuigi mõned liikmesriigid on oma pumbatud hüdroenergia salvestamise potentsiaali juba suurel määral uurinud, on ELis siiski veel palju võimalusi selle edasiseks uurimiseks, näiteks moderniseerimise ja renoveerimise kaudu, mis on tasakaalustatud lähenemisviis, mis ühendab keskkonnakaitse ning salvestamispotentsiaali ja selle tõhususe suurendamise. Teadusuuringute Ühiskeskuse[19] uuringu kohaselt on ELi potentsiaal teatavate stsenaariumide puhul 28 TWh ja rohkem, keskendudes ainult looduslikele reservuaaridele. Nagu praegustest uurimisprojektidest nähtub, ei ole pumpelektrijaamade kasutus piiratud looduslike reservuaaridega. On olemas uurimisprojektid endiste kaevanduskarjääride kasutamiseks pumpelektrijaamades.

 

Soojuse salvestamine

 

Soojuse salvestamist, näiteks kaugkütte puhul, kasutatakse praegu kombineerituna soojus- ja elektrienergia koostootmisega tihedalt asustatud elamupiirkondade kütmiseks; küttevõrku kasutatakse samal ajal nii transpordiks kui ka salvestusseadmena. Kuna see on veel üks tehnoloogia, mis on juba osutunud väga tõhusaks, on raportöör seisukohal, et selle potentsiaali tuleks täiendavalt uurida. Eelkõige tööstuslinnakute läheduses asuvad elamupiirkonnad on ideaalsed kasutama tööstuslikest protsessidest pärit heitsoojust, mida saab kütmiseks salvestada ja jaotada. Muud soojuse salvestamise viisid, maa all või isoleeritud mahutites, võivad võimaldada hooajalist energiasalvestamist.

 

Seetõttu soovitab raportöör arendada edasi kaugküttevõrke, ajakohastada ja renoveerida iganenud võrke ning muuta need rahastamiskõlblikeks. Seetõttu väljendab ta heameelt piiriüleste kaugküttevõrkude lisamise üle läbivaadatud Euroopa ühendamise rahastu määrusesse.

 

Tarbijate roll

 

Suureneb tarbijate poolse detsentraliseeritud energiasalvestuse roll. Kodumajapidamised võivad salvestada energiat, mida nad – näiteks päikesepaneelidega – ise toodavad, koduakudesse hilisemaks kasutamiseks. Samuti võivad nad saada võrgu salvestusseadmeteks, pakkudes võrgule oma e-sõidukite akude salvestusmahtu (sõidukite võrku ühendamine). Autod on 96 % ajast pargitud ja pargitud e-sõidukite akude mahutavust saab kasutada võrgu tasakaalustamiseks. Innovaatiline arukas laadimine on juba võimalik ja see tuleks laialdaselt kättesaadavaks teha, et muuta selliste paindlikkusteenuste pakkumine tarbijate jaoks atraktiivseks.

 

 

 

 

 


 

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

<FootprintIntro>Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti koostamisel kuni selle komisjonis vastuvõtmiseni teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt.</FootprintIntro>

Üksus ja/või isik

Prof dr Susanne Muhar, prof dr Stefan Schmutz / Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikool (BOKU)

Johannes Thema, Arjuna Nebel / Wuppertali instituut

Organisatsioon Transport & Environment

Organisatsioon Finnish Energy

WWF

EUROBAT

VERBUND AG

RWE

Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat

EASE

AXPO

Illwerke/VKW

Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat

Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat

Austria põllumajandus-, piirkondade ja turismiministeerium

Arbeiterkammer Österreich

Austria föderaalne kliimameetmete, keskkonna-, energeetika-, liikuvuse, innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeerium 

cyberGRID

E-Control

Energienetze Steiermark

Fachverband Gas Wärme

Industriellenvereinigung

Klima- und Energiefonds

OMV AG

Oesterreichs Energie

Österreichische Energieagentur

Österreichischer Biomasse-Verband

Ressl Holding GmbH

Umwelt Management Austria

Verband der öffentlichen Wirtschaft und Gemeinwirtschaft Österreichs

WWF Österreich

Wirtschaftskammer Österreich

Wien Energie

RAG Austria AG

Flexens

Eurelectric

 

 



 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.6.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

3

15

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Nicola Beer, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Klaus Buchner, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Sira Rego, Jérôme Rivière, Robert Roos, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mohammed Chahim, Jakop G. Dalunde, Eleonora Evi, Martin Hojsík, Elena Kountoura, Nils Torvalds

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

PPE

Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria Da Graça Carvalho, Christian Ehler, András Gyürk, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

S&D

Carlo Calenda, Mohammed Chahim, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

RENEW

Nicola Beer, Martin Hojsík, Martina Dlabajová, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen, Nils Torvalds

Verts/ALE

François Alfonsi, Michael Bloss, Klaus Buchner, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Henrike Hahn, Ville Niinistö

GUE

Elena Kountoura

NI

Ignazio Corrao, Eleonora Evi, Clara Ponsatí Obiols

 

3

ID

Markus Buchheit, Georg Mayer

ECR

Robert Roos

 

15

0

ID

Paolo Borchia, Andrea Caroppo, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière, Isabella Tovaglieri

ECR

Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský

GUE

Marc Botenga, Marisa Matias, Sira Rego

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

[1] ELT L 158, 14.6.2019, lk 125.

[2] ELT L 158, 14.6.2019, lk 54.

[3] ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.

[4] ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

[5] ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

[6] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

[7] ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

[8] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[9] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[11] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0079.

[13] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0217.

[14] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0438.

[15] ELT C 463, 21.12.2018, lk 10.

[16] ELT C 204, 13.6.2018, lk 23.

[17] ELT C 204, 13.6.2018, lk 35.

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

[19] Marcos Gimeno-Gutiérrez, Roberto Lacal-Arántegui, „Assessment of the European potential for pumped hydropower energy storage - A GIS-based assessment of pumped hydropower storage potential“ (Euroopa pumbatud hüdroenergia salvestamise potentsiaali hinnang – Pumbatud hüdroenergia salvestamise potentsiaali geoinfosüsteemi põhine hinnang) (Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded, 2013).

Viimane päevakajastamine: 7. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika