RAPORT ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta

17.7.2020 - (2019/2200(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Sven Mikser

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 95 KB)
• 001-001 (DOC - 20 KB)
• 002-003 (PDF - 104 KB)
• 002-003 (DOC - 72 KB)
• 004-005 (PDF - 103 KB)
• 004-005 (DOC - 71 KB)

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Euroopa Parlament jätkab oma tava kontrollida edusamme ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisel, lähtudes võetud kindlast kohustusest lähimate idapartnerite ees ja nende süvenevatest suhetest ELiga.

Raportöör hindab edusamme sellistes olulistes valdkondades nagu poliitiline dialoog, õigusriik, inimõigused ning majandus- ja valdkondlik koostöö. Kokkuvõttes antakse raportis assotsieerimislepingu rakendamisele ning reformide ja õigusaktide vastuvõtmisel tehtud edusammudele positiivne hinnang. Põhiseaduse reformiga ja peamiste erakondade 8. märtsi 2020. aasta kokkuleppega valimissüsteemi kohta, mida hakatakse kohaldama 2020. aasta parlamendivalimistel, on Gruusias pärast pikaajalist sisepoliitilise ebastabiilsuse perioodi saavutatud olulist edu parlamentaarse demokraatia tugevdamisel. Kohtusüsteemi olukord on jätkuvalt murettekitav, kuna kohtunike valikumenetlustes esineb puudusi ja opositsiooni vastu on algatatud mitmeid kohtuasju, mis on tekitanud muret õigussüsteemi erapooletuse pärast. Gruusiat kutsutakse üles rakendama soovitusi, mille on esitanud tema rahvusvahelised partnerid, nagu Veneetsia komisjon ja OSCE/ODIHR.

Gruusial on jätkuvalt tegemist ka oluliste välisprobleemidega, eelkõige olukorra halvenemisega Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna-Osseetia okupeeritud piirkondades ning küberrünnakutega, mida seostatakse Venemaa jõududega. EL on jätkuvalt Gruusia vankumatu toetaja suveräänsuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piirides territoriaalse terviklikkuse ning rahva põhiõiguste tagamisel. Euroopa Parlament jätkab regulaarse parlamentidevahelise dialoogi ja ühiselt välja töötatud institutsiooniliste toetusmeetmete kaudu tihedat koostööd Gruusia parlamendiga, kes on Euroopa Parlamendi otsene partner ning oluline osaline assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisel.

Raportöör tugineb korrapärastele ja sagedastele kohtumistele Gruusia ametivõimude, opositsioonijuhtide ja kodanikuühiskonna esindajatega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esindajatega, samuti ELi-Gruusia parlamentaarse assotsieerimiskomitee tööle, ning tänab kõiki sidusrühmi väärtusliku abi eest raporti ettevalmistamisel.

 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta

(2019/2200(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 8 ja V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut, mis jõustus täielikult 1. juulil 2016,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, sh 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta[1], 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni okupeeritud Gruusia alade kohta 10 aastat pärast Venemaa sissetungi[2], 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale[3], 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga[4] ning18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta[5],

– võttes arvesse 5. märtsil 2019 toimunud ELi ja Gruusia assotsiatsiooninõukogu viienda kohtumise tulemusi,

– võttes arvesse 27. ja 28. märtsil 2019 toimunud ELi ja Gruusia parlamentaarse assotsieerimiskomitee kaheksanda kohtumise lõppavaldust ja soovitusi,

– võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, eriti viimase, 24. novembril 2017. aastal Brüsselis toimunud tippkohtumise ühisavaldust,

– võttes arvesse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvormi 20. veebruari 2020. aasta kuuenda koosoleku ühisdeklaratsiooni,

– võttes arvesse 25. oktoobril 2019. aastal toimunud ELi ja Gruusia kolmanda kõrgetasemelise strateegilise julgeolekudialoogi tulemusi,

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. veebruari 2020. aasta talituste ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Gruusia kohta (SWD(2020)0030),

– võttes arvesse Gruusia valitsevate ja opositsioonierakondade poolt 8. märtsil allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit ja ühisavaldust 2020. aasta parlamendivalimiste kohta,

– võttes arvesse Veneetsia komisjoni 19. juuni 2017. aasta arvamust Gruusia muudetud põhiseaduse eelnõu kohta,

– võttes arvesse Veneetsia komisjoni 19. märtsi 2018. aasta arvamust Gruusia põhiseaduse reformi kohta,

– võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 28. veebruari 2019. aasta lõpparuannet Gruusia presidendivalimiste kohta,

– võttes arvesse Veneetsia komisjoni 16. aprilli 2019. aasta kiireloomulist arvamust Gruusia ülemkohtu kohtunike valimise ja ametisse nimetamise kohta ning ODIHRi 9. jaanuari 2020. aasta teist aruannet Gruusia ülemkohtu kohtunike nimetamise ja ametisse määramise kohta,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0136/2020),

A. arvestades, et Gruusia ja EL on assotsieerunud partneritena pühendunud poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni edendamisele, tuginedes sellistele ühistele väärtustele ja põhimõtetele nagu demokraatia, inimõigused ja põhivabadused, õigusriik ja hea valitsemistava; arvestades, et Gruusia ühiskond avaldab jätkuvalt tugevat toetust riigi Euroopa-püüdlustele ja lähenemisele ELiga;

B. arvestades, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt ja kooskõlas 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooniga võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks vastuvõtmist, tingimusel et ta järgib Kopenhaageni kriteeriume;

C. arvestades, et muudetud põhiseaduse jõustumine 2018. aasta detsembris viis lõpule Gruusia ülemineku täielikule parlamentaarsele süsteemile; arvestades, et ELi ja Gruusia vahelise assotsieerimislepingu rakendamisel on tehtud edusamme, sealhulgas on ette nähtud alates 2024. aastast üleminek täielikult proportsionaalsele valimissüsteemile;

D. arvestades, et Gruusia on jätkuvalt pühendunud assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisele ning jätkab oma õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustiku ja ELi standarditega, mis toob üha suuremat kasu;

E. arvestades, et Gruusia destabiliseerimise katsed jätkuvad, muu hulgas nn lepingute rakendamisega Venemaa Föderatsiooni ning Gruusia Abhaasia ja Tshinvali/Lõuna-Osseetia piirkondade vahel, Tshinvali piirkonna/Lõuna-Osseetia halduspiiri lähedal asuvate piiripunktide sulgemisega alates 2019. aasta augustist, üha suurema nn piiristamisprotsessiga mööda halduspiiri ja 2020. aasta märtsis Abhaasias nn presidendivalimiste korraldamisega;

F. arvestades, et hiljutine ELi ja USA vahendatud dialoog valitsevate ja opositsioonierakondade vahel viis vastastikuse mõistmise memorandumi ja ühisavalduseni, mille allkirjastasid 8. märtsil 2020. aastal kõik suuremad erakonnad, mis on oluline samm poliitilise keskkonna depolariseerimise ja normaliseerimise suunas Gruusias 2020. aasta oktoobris toimuvate parlamendivalimiste eel;

G. arvestades, et kohtusüsteemi reformid on endiselt tagasihoidlikud ning et hiljuti 14 ülemkohtu kohtuniku eluks ajaks ametisse nimetamine ei olnud piisavalt läbipaistev, kaldudes kõrvale objektiivsetest ja tulemuspõhistest kriteeriumidest ning näidates erakondliku poliitika mõju; arvestades, et täiskogu hääletus kohtunike ametissenimetamise üle toimus poliitilise kriisi, opositsiooni boikoti, ulatuslike edasilükkamise üleskutsete ning parlamendikomisjoni ja täiskogu etapis toimunud katkestuste taustal;

1.  väljendab heameelt ELi ja Gruusia suhete jätkuva süvenemise üle ning selle üle, et riigi kogu poliitiline spekter ja ühiskond toetab kindlalt enda valitud Euroopa ja Euroopa-Atlandi suunalist integratsiooni; tunnustab Gruusia edusamme laiaulatuslike reformide elluviimisel, mis on sellest riigist teinud ELi olulise partneri antud piirkonnas, ning kordab, et on vaja jätkata reformide rakendamist ja jälgimist assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna raames; tuletab meelde, et laiendatud koostöö ja ELi abi põhineb põhimõttel „rohkema eest rohkem“ ja sõltub reformide edusammudest, eeskätt demokraatia ja õigusriigi, sh institutsioonide kontrolli ja tasakaalustamise, kohtusüsteemi sõltumatuse ja valimissüsteemi reformi valdkonnas;

2.  kordab, et toetab täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kinnitab taas võetud kohustust aidata jätkuvalt kaasa Venemaa-Gruusia konflikti rahumeelsele lahendamisele, sealhulgas Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja, Genfi rahvusvaheliste kõneluste kaaseesistuja, ELi järelevalvemissiooni tegevuse ning mittetunnustamis- ja osalemispoliitika kaudu; mõistab teravalt hukka Gruusia Abhaasia ja Tshinvali/Lõuna-Osseetia piirkondade ebaseadusliku okupeerimise Venemaa Föderatsiooni poolt ning okastraataedade ja muude kunstlike tõkete jätkuva ebaseadusliku paigaldamise (piiristamise) halduspiiril Venemaa ja de facto Lõuna-Osseetia julgeolekujõudude poolt ning rõhutab, et need rahvusvahelise õiguse rikkumised tuleb peatada; nõuab, et Abhaasia ja Tshinvali piirkonna/Lõuna-Osseetia de facto ametivõimud taasavaksid viivitamata suletud piiripunktid ning lõpetaksid liikumisvabaduse piiramise nendes piirkondades; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja liikmesriikidel see protsess hukka mõista; rõhutab, et assotsieerimisleping hõlmab kogu Gruusia territooriumi, sealhulgas okupeeritud piirkondi, ja selle eesmärk on tuua kasu kogu Gruusia elanikkonnale; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad ELi vahendatud 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppest, eelkõige viima kõik oma sõjalised jõud Gruusia okupeeritud aladelt välja ja võimaldama Euroopa Liidu vaatlusmissioonile takistamatu juurdepääsu kogu Gruusia territooriumile; kutsub sellega seoses Euroopa välisteenistust üles andma selgelt teada sätetest, mida Venemaa Föderatsioon ei ole veel täitnud; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel suurendada pingutusi konflikti rahumeelseks lahendamiseks, kasutades kõiki diplomaatilisi vahendeid, sealhulgas Euroopa Liidu vaatlusmissiooni ning Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja kaudu, toetades jätkuvalt Gruusia parlamendi paketti „Samm parema tuleviku suunas“ ning tugevdades inimestevahelisi kontakte ja usaldust suurendavaid meetmeid; väljendab heameelt Gruusia jõupingutuste üle edendada heanaaberlikke suhteid ja konstruktiivset koostööd Lõuna-Kaukaasia riikide vahel;

3.  kiidab Gruusia inimeste ja riigiasutuste rahvusvaheliselt tunnustatud reageerimist COVID-19 puhangule ja rõhutab, kui tähtsad olid tõhusad ennetusmeetmed, mida võtsid meditsiinitöötajad ja valitsusasutused, tänu millele vähenes Gruusia meditsiinisüsteemi koormus ja leevenes negatiivne mõju majandusele; tunnustab Gruusia kodanikke, kes järgisid neid meetmeid vaatamata majanduslikele ja sotsiaalsetele raskustele; julgustab looma investeeringuid tervishoiu kvaliteedi parandamiseks ja tagama võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele; väljendab heameelt asjaolu üle, et EL on eraldanud Gruusiale toetusena 183 miljonit eurot COVID-19-ga toimetulekuks ja 150 miljonit eurot laenudena, et suurendada Gruusia makromajanduslikku stabiilsust ja võimaldada suunata vahendeid kodanike kaitsesse, leevendada pandeemia äärmiselt raskeid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ja suurendada koostööd ELiga tervishoiu võimekuse valdkonnas, sealhulgas parimate tavade vahetamine ja koostöö kodanikuühiskonnaga epideemiastrateegiate väljatöötamisel, keskendudes kõige haavatavamatele rühmadele;

4.  tunneb heameelt selle üle, et Gruusia kodanikud on alates 2017. aasta märtsist külastanud 900 000 korda viisavabalt Schengeni ja Schengeni lepinguga ühinenud riike; võtab teadmiseks, et on kasvanud põhjendamatute varjupaigataotluste arv Gruusia kodanikelt ning kutsub kõiki liikmesriike üles tunnustama Gruusiat turvalise päritoluriigina, et kiirendada selliste taotluste menetlemist ja tagasivõtmisi; rõhutab, kui oluline on, et Gruusia jätkaks viisanõude kaotamise kriteeriumide rakendamist ning et Gruusia õigusasutuste ja täitevasutuste ja liikmesriikide vahel toimuks tihedam koostöö, et vähendada piiriülest kuritegevust, eelkõige inimkaubandust ja ebaseaduslikku uimastikaubandust; väljendab heameelt rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö tugevdamise üle Gruusia ja Europoli vahel;

5. rõhutab Gruusia rolli Euroopa Liidu usaldusväärse partnerina ning ÜJKP ja NATO missioonide ja operatsioonide märkimisväärse toetajana; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles jätkama koostööd Gruusiaga ÜJKP valdkonnas, võttes eelkõige arvesse Gruusia huvi arutada võimalust osaleda alalise struktureeritud koostöö projektides ning arendada koostööd asjaomaste ELi ametitega, kui see pakub vastastikust huvi nii ELile kui ka Gruusiale;

Poliitiline dialoog ja parlamendivalimised

6.  tunnustab kõiki peamisi erakondi selle eest, et 8.märtsil 2020 allkirjastati rahvusvahelise vahendamise abil saavutatud vastastikuse mõistmise memorandum ja ühisavaldus, milles määrati kindlaks valimissüsteemi põhijooned, mis põhineb 120 proportsionaalsel ja 30 majoritaarsel kohal ning valimisringkondade õiglasel koosseisul kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega, ning mis võimaldab seda süsteemi kasutada 2020. aasta oktoobris toimuvatel parlamendivalimistel; väljendab heameelt erakondadevahelise dialoogi tulemuste üle, mis on selge märk valmisolekust leida ühine lahendus, ning rõhutab, et on tähtis jätkata erakondadevahelise usalduse taastamist ja erakondadevahelist dialoogi, valmistudes 2020. aastal parlamendivalimisteks ning tagamaks poliitilise olukorra stabiilsus; väljendab heameelt 8. märtsi kokkuleppe rakendamise üle ja president Zurabišvili 15. mai otsuse üle anda armu kahele vangistatud opositsioonijuhile, mis on oluline samm pingete leevendamise suunas; kutsub sellega seoses kõiki osapooli üles austama kokkuleppe sätteid ja mõtet, rakendama täielikult kõiki kokkuleppe aspekte ja eelkõige tagama, et kõik valimissüsteemi elemendid võetaks üle põhiseadusesse ja seadusesse ning rakendataks täielikult ning et pooleliolevad poliitilised kohtuprotsessid viivitamata lõpetataks;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Gruusia parlament hakkas arutama valimissüsteemi reforme kohe pärast erakorralise seisukorra tühistamist ning võttis edukalt vastu põhiseaduse ja valimisseaduse muudatused; tunnustab Gruusiat meetmete eest esinduslikuma parlamendi loomiseks ja poliitilise keskkonna depolariseerimiseks; kutsub kõiki erakondi ja parlamendiliikmeid üles Gruusia demokraatia edendamisele heas usus kaasa aitama;

8.  märgib, et eelseisvad parlamendivalimised on Gruusia demokraatia usaldusväärsuse kinnitamisel keskse tähtsusega, ning väljendab seetõttu lootust, et valimiskampaaniat iseloomustab aus konkurents; kutsub Gruusia ametivõime üles rakendama kiiresti ja täielikult OSCE/ODIHRi soovitusi ning vaatama läbi osutatud õigusaktid, et kõrvaldada tuvastatud puudused ja tegeleda lahendust ootavate probleemidega, sealhulgas riigi vahendite väärkasutamine poliitilisteks kampaaniateks ja kampaaniate muud ebasobivad rahastamisviisid, vägivalla karistamata jätmine, vihakõne ja ksenofoobia levitamine, häälte ostmine, opositsiooni esindatus valimiste administreerimisel ning valijate, eelkõige riigiteenistujate võimalus hääletada ilma surve ja kättemaksukartuseta[6]; kutsub ametivõime üles kaitsma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valimisvaatlejate tööd, et nad saaksid tegutseda hirmutamata ja sekkumata;

9. ergutab Gruusia ametivõime ja Gruusia valimisametit tagama 2020. aasta oktoobris toimuvateks parlamendivalimisteks ohutu keskkonna, pakkudes valimiste personalile isikukaitsevahendeid, kohandades valimisvõimalusi, et tagada osalevate kodanike tervis ja ohutus, ning tagades valimisvaatlejate häirimatu töö;

10. kinnitab veel kord oma toetust Gruusia elujõulisele kodanikuühiskonnale ning rõhutab selle otsustavat rolli demokraatliku järelevalve teostamisel ning assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise jälgimisel; kutsub Gruusia valitsust ja parlamenti üles looma ametlikke mehhanisme kodanikuühiskonna osalemiseks poliitikas; palub komisjonil ja liikmesriikidel anda kodanikuühiskonna tegevusele poliitilist, tehnilist ja rahalist toetust; palub Gruusia ametiasutustel luua kodanikuühiskonna tegevuse jaoks riiklikud toetusprogrammid lisaks neile, mida pakuvad EL ja rahvusvahelised doonorid;

Õigusriik, hea valitsemistava ja meediavabadus

11. tunnistab Gruusia edusamme reformide läbiviimisel, mis tugevdavad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige 2018. aastal läbi viidud põhiseadusreforme; ergutab Gruusia valitsust tugevdama õigusriiki ning jätkama võitlust korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastu ning edendama avaliku halduse reformi, detsentraliseerimist ja head valitsemistava, rakendama diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja tagama tööõigused, et süvendada Gruusia ja ELi integratsiooni;

12. väljendab muret opositsioonipoliitikute vastu hiljuti algatatud kohtuasjade pärast, mis on õõnestanud valitseva partei ja opositsiooni vahelist usaldust, võivad negatiivselt mõjutada assotsieerimislepinguga/põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga seotud reforme ning olla vastuolus assotsieerimislepingu sätete ja mõttega; väljendab heameelt selle üle, et president andis süüdimõistetud opositsioonipoliitikutele armu, sest see aitab vähendada poliitika ja ühiskonna polariseerumist; kutsub Gruusia ametivõime üles hoiduma mis tahes poliitiliselt motiveeritud kohtuasjade menetlemisest ning kutsub ELi delegatsiooni üles jälgima kõiki selliseid kohtuprotsesse; kutsub Gruusiat üles järgima õigusriigi, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatuse ja õiglase kohtumõistmise kõrgeimaid standardeid ning inimõigusi, nagu assotsieerimislepingus on ette nähtud;

13. nõuab kohtunike valikumenetluste läbivaatamist, et tagada Veneetsia komisjoni soovituste täielik rakendamine enne uusi ametisse nimetamisi; peab kahetsusväärseks, et ülemkohtu kohtunike hiljutine valikumenetlus ei olnud nende soovitustega täielikult kooskõlas ja seda iseloomustasid olulised puudused; rõhutab poliitilisest sekkumisest vaba depolitiseeritud kohtusüsteemi ning läbipaistvuse, meritokraatia ja vastutuse austamise tähtsust Gruusia ülemkohtu ja muude kohtuasutuste kohtunike ametisse nimetamisel; ergutab seetõttu Gruusia valitsust jätkama ja konsolideerima kohtusüsteemi, sealhulgas prokuratuuri reforme, edendades samal ajal avatud dialoogi kõigi poliitiliste osalejate ja kodanikuühiskonnaga ning tagades, et järgitakse rahvusvahelisi standardeid;

14. rõhutab, kui oluline on jätkata täielikku koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et tagada selle kohtuasjade menetlemisega igakülgne vastutus;

15. nõuab, et uuritaks kõiki Gruusia õiguskaitseasutuste poolt rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike vastu toime pandud ülemäärase jõu kasutamise juhtumeid, sealhulgas 2019. aasta juunis toimunud meeleavalduste ajal; rõhutab, et on vaja vältida karistamatust ja tagada, et toimepanijad võetakse vastutusele; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus austaks rahumeelse kogunemise õigust ja sõnavabadust, vastavalt assotsieerimislepingus võetud kohustustele, ning leevendaks protestijatele mõistetud ebaproportsionaalseid karistusi;

16.  tõdeb, et Gruusia meediamaastik on dünaamiline ja pluralistlik, kuid ka polariseerunud; rõhutab meediavabaduse tähtsust, mis peaks eelseisva valimiskampaania ajal hõlmama kõigi erakondade võrdset juurdepääsu meediale, toimetuste sõltumatust ning poliitiliste vaadete pluralistlikku ja mittediskrimineerivat kajastamist avalik-õiguslike ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmides; rõhutab, et on vaja selgeid sätteid tasuta ja tasulise reklaami reguleerimiseks ning meedia omandisuhete suuremat läbipaistvust tugevdatud meedia seire kaudu; nõuab tungivalt, et ametivõimud hoiduksid meediavabadusse sekkumast või algatamast poliitiliselt motiveeritud kohtuasju meediaomanike või -esindajate vastu; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus võtaks meetmeid, et ennetada välismaiste või kohalike osalejate väärinfo levitamise kampaaniaid riigi või mis tahes erakonna vastu; nõuab tungivalt, et sotsiaalmeediaplatvormid tagaksid, et neid ei kuritarvitataks valimisprotsessi terviklikkuse õõnestamiseks;

17. mõistab teravalt hukka Gruusia institutsioonide ja meediaväljaannete vastu suunatud küberrünnakud, mida on laialdaselt seostatud Venemaa jõududega; rõhutab, et on vaja tõhusalt uurida välismaiseid väärinfo levitamise kampaaniaid ja propagandat, mis õõnestavad Gruusia institutsioone ja õhutavad ühiskonna polariseerumist, ning nende vastu võidelda; kutsub seetõttu nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles tõhustama küberjulgeolekualast koostööd, et tugevdada Gruusia vastupanuvõimet selles valdkonnas, kutsub komisjoni üles toetama meedia- ja teabepädevuse reforme ning Gruusia valitsust tegema ELi institutsioonidega koostööd väärinfo vastu võitlemise parimate tavade vallas; kutsub lisaks kõiki Gruusia poliitilisi jõude üles hoiduma sotsiaalmeedia kasutamisest inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide ründamiseks ning tahtliku valeteabe levitamiseks; märgib ära sotsiaalmeedia platvormide hiljutised meetmed kontode ja lehekülgede vastu, mis on toime pannud koordineeritud autentset käitumist ja rünnakuid opositsiooni, meedia ja kodanikuühiskonna vastu;

Inimõiguste ja põhivabaduste austamine

18. mõistab hukka asjaolu, et Venemaa Föderatsioon, kes tegelikult kontrollib Gruusia piirkondi Abhaasiat ja Tshinvali / Lõuna-Osseetiat, rikub pidevalt inimeste põhiõigusi nendes okupeeritud piirkondades, kuna inimestelt on võetud liikumis- ja elukohavabadus, õigus omandile ja juurdepääs emakeelsele haridusele, ning kinnitab uuesti, et toetab täielikult riigisiseste põgenike ja pagulaste turvalise ja inimväärse tagasipöördumise õigust; väljendab muret jätkuva ja ebaseadusliku nn piiristamise pärast, millel on eriti kahjulik mõju seoses jätkuva võitlusega COVID-19 pandeemia vastu, sest liikumisvabaduse piiramine jätab inimesed ilma juurdepääsust vajalikele meditsiiniteenustele ja seab nende elu ohtu; nõuab tungivalt, et kõik osalised jätkaksid osalemist vahejuhtumite vältimise ja neile reageerimise mehhanismis, et parandada konfliktist mõjutatud elanikkonna ohutust ja humanitaarolukorda;

19.  rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku ja kaasava arengu oluline eeltingimus; tunnustab Gruusia parlamendi soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tööd ja selle jõupingutusi, et suurendada teadlikkust seksuaalsest ahistamisest kui ühest diskrimineerimise vormist; nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus ja ametiasutused parandaksid jätkuvalt naiste esindatust ja võrdset kohtlemist poliitilise ja ühiskondliku elu kõigil tasanditel; palub komisjonil lõimida sooline võrdõiguslikkus kõigisse Gruusiaga seotud poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja meetmetesse; nõuab Istanbuli konventsiooni täielikku rakendamist;

20. väljendab heameelt Gruusia siseministeeriumi inimõiguste osakonna töö üle ning nõuab inimõigusi ja diskrimineerimisvastast võitlust käsitlevate kehtivate õigusaktide põhjalikku ja tõhusat rakendamist; nõuab täiendavaid jõupingutusi, et tegeleda naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, transinimeste, romade ja usuvähemuste diskrimineerimise probleemiga sotsiaal-, majandus-, töö- ja tervishoiuvaldkonnas ning tõhustada kõigi vähemuste ja haavatavate rühmade vastu suunatud vihakõne ja vägivallakuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; kutsub kõiki usukogukondi, sealhulgas Gruusia õigeusu kirikut, ja kodanikuühiskonda üles töötama sallivuse õhkkonna loomise nimel;

21. rõhutab, kui oluline on veelgi tugevdada lastekaitsesüsteemi, sealhulgas ennetades vägivalda ja alaealiste seksuaalset ärakasutamist; kutsub üles suurendama teadlikkust digitaalsetest ohtudest ja tagama hariduse kättesaadavus kõigile, sealhulgas puuetega lastele; rõhutab Gruusia valitsuse kohustust jälgida lastekodudes elavate laste olukorda;

Institutsioonilised sätted

22. rõhutab, kui oluline on vähendada antagonismi ja poliitika polariseerumist ning tagada konstruktiivne koostöö riigi demokraatlikes institutsioonides, eelkõige Gruusia parlamendis; rõhutab seetõttu vajadust parandada poliitilist kliimat ja suurendada usaldust kõigi poliitiliste ja institutsiooniliste osalejate vahel, samuti nende ja Gruusia rahva vahel;

23. kutsub Gruusia parlamenti üles kasutama täiel määral ära võimalusi, mida pakub Gruusiale Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise tegevuses prioriteetse riigi staatus, ning alustama dialoogi, et teha kindlaks Gruusia vajadused;

24. kutsub Gruusia parlamenti üles tugevdama oma suutlikkust kasutada parlamentaarse kontrolli mehhanisme, eelkõige kontrolli julgeolekusüsteemi üle; ergutab suurendama opositsiooni rolli parlamentaarses järelevalves, lihtsustama menetlust valitsuse liikmete ja teiste vastutavate ametnike kutsumiseks ning looma tsentraliseeritud registreerimissüsteemi, et anda kõigile huvitatud sidusrühmadele õigeaegset ja täielikku teavet parlamentaarse kontrolli kohta;

Majandus- ja kaubandussuhted

25. märgib rahuloluga, et EL on Gruusia peamine kaubanduspartner, kelle osa Gruusia kogu kaubavahetuses moodustab 27%; väljendab heameelt Gruusia õigusaktide jätkuva ühtlustamise üle kaubandusega seotud valdkondades; rõhutab vajadust suurendada Gruusia eksporti ELi ja muuta seda mitmekesisemaks, nii et see hõlmaks muidki tooteid peale põllumajandustoodete ja tooraine, samuti tõmmata EList Gruusiasse investeeringuid, et luua rohkem töökohti ja parandada Gruusia kaubandusbilanssi ELiga ja riigi makromajanduslikku finantsstabiilsust, eelkõige tugevdades õigusriiki, võideldes korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu ning toetades ühtlustamist ELi standarditega; rõhutab, kui oluline on piirkondlike ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna toetamine, et arendada Gruusia suutlikkust eri majandussektorites innovatsiooni jätkata; kutsub komisjoni üles uurima tihedama valdkondliku koostöö võimalusi digitaalmajanduse, hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, edendama IKT-sektorit, digiteerimist ja keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ning jagama oskusteavet ja parimaid tavasid; rõhutab sihipäraste noorteprogrammide tähtsust õiglaste töövõimaluste loomisel;

26.   tuletab meelde, et ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu/põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eesmärk on integreerida Gruusia järk-järgult ühtse turuga; kutsub komisjoni üles olema Gruusiale ühtsele turule juurdepääsu tagamise eesmärgi seadmisel häälekam ning tegema rohkem algatusi valdkondlikku integratsiooni süvendamiseks, et saavutada suurem poliitiline lähenemine ELiga ning muuta kahepoolse koostöö tulemused mõlemale poolele nähtavamaks ja käegakatsutavamaks;

27. rõhutab läbipaistvuse tähtsust ja ärgitab Gruusia ametiasutusi teavitama kohalikke ettevõtjaid ja massimeediat paremini põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisest;

28.  kutsub komisjoni üles toetama põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist koordineeritud abi kaudu, keskendudes kestlikule majandusarengule kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, toetama VKEsid ja struktuurireforme koostöös ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga, sealhulgas suurt pangandus- ja finantssektori reformi, mille eesmärk on võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

29. rõhutab, kui tähtsad on struktuurireformid Gruusia investeerimiskliima edasisel parandamisel, sealhulgas välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel ja nende läbipaistvuse tagamisel; ergutab Gruusia ametivõime suurendama vastutavate institutsioonide suutlikkust ning poliitilist toetust ja ühtsust riikliku strateegilise tähtsusega projektide puhul;

Valdkondlik koostöö

30. ergutab Gruusia valitsust jätkama tööõiguse ulatuslikku reformi, et tagada töötingimuste parem reguleerimine, sealhulgas tööinspektsioonide ja sotsiaaldialoogi jätkuv parandamine; rõhutab eelkõige vajadust muuta tööohutusseadust, et luua täiemahuline kontrollisüsteem ja nõuetekohane diskrimineerimisvastane mehhanism, et jälgida selgelt töötajate õiguste täielikku järgimist ja kontrollida süstemaatiliselt töökoha ohtusid, samuti vajadust lisada tänapäevane korruptsioonivastane mehhanism ja ratifitseerida kõik vastavad ILO konventsioonid; ergutab kaasama neisse reformidesse kodanikuühiskonna organisatsioone ja ametiühinguid, pidades silmas nende tähtsust Gruusia töötajate õiguste ja sotsiaalsete õiguste küsimustes;

31. tuletab meelde, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud peavad alati sisaldama tugevaid, siduvaid ja jõustatavaid kestliku arengu peatükke, millega täielikult täidetakse rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Pariisi kokkulepet, ja mis peavad olema kooskõlas WTO eeskirjadega; soovitab kiirendada kolmanda riikliku keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamist ja Gruusia õigusaktide ühtlustamist ELi keskkonnaalase õigustikuga kooskõlas assotsieerimislepingu keskkonnakaitsenõuetega; kutsub Gruusiat üles veelgi suurendama oma osalust kliimamuutuste vastases võitluses, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama Gruusia osalemist Euroopa rohelises kokkuleppes ja tagama, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei läheks vastuollu selles sätestatud keskkonnaeesmärkide ja -algatustega;

32.   tunneb heameelt ühtse toetusraamistikuga saavutatu üle ning julgustab kiiresti ja tõhusalt rakendama uusi abiprogramme, mis keskenduvad energiatõhususele, tahkete jäätmete käitlemisele ning veevarustusele ja kanalisatsioonile;

33. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on eraldanud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) soovitusliku investeerimiskava raames 3,4 miljardit eurot 18 prioriteetsele projektile Gruusias; kutsub Gruusiat üles parandama rakendamisprotsessi käigus oma energiasektorit ja ühenduvust, tagades samal ajal keskkonnasäästlikkuse, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealade säilitamise ning võttes rakendamisel arvesse ka kohaliku kogukonna vajadusi;

34. tervitab Gruusia uut haridusprogrammi, 2017.–2021. aasta haridus- ja teadusstrateegia läbivaatamist, uut kutsehariduse ja -koolituse seadust ning edusamme hariduse kvaliteedi tagamise mehhanismi vastavusse viimisel assotsieerimislepinguga; tunneb heameelt Gruusia eduka osalemise üle programmis „Erasmus+“, mille raames on Gruusia ja ELi vahetustes osalenud peaaegu 7500 üliõpilast ja akadeemilist töötajat, ning idapartnerluse Euroopa kooli ja esimese ELi ja Gruusia valitsuse loodud Euroopa kooli üle;

35. soovitab komisjonil jätkata pingutusi, et võimaldada Gruusial õiguspärase staatusega osaleda ELi toetatud programmides ja ametites, mis on avatud kolmandatele riikidele;

°

° °

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI

 

 

 

David McALLISTER

Väliskomisjon

Esimees

 

 

Teema: INTA-komisjoni arvamus ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruannet käsitleva AFET-komisjoni raporti kohta (2019/2201(INI))

 

Austatud härra McAllister

Käesolevas kirjas edastan Teile arvamuse, mille rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA-komisjoni) nimel koostasin väliskomisjoni (AFET-komisjoni) raporti „ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruanne“ kohta.

Kavakohaselt pidi INTA-komisjon oma arvamuse üle hääletama aprillis, kuid COVID-19ga seotud erakorralistel asjaoludel on algselt kavandatud korraliste koosolekute ajakava muudetud ja võimalused mitme dokumentide üle hääletamiseks on piiratud. Me mõistame, et AFET-komisjon on kindlalt otsustanud raporti vastuvõtmisega peagi edasi minna.

Arvestades neid erandlikke asjaolusid ja ajalisi piiranguid paistab, et INTA-komisjoni ametliku arvamuse üle ei saa hääletada enne AFET-komisjoni hääletust. Seega leppisid INTA-komisjoni koordinaatorid oma 21. aprilli koosolekul kokku, et nad nõustuvad erandkorras INTA-komisjoni seisukoha esitamisega AFET-komisjonile kirja vormis.

Seetõttu ja eelöeldut arvestades palun Teil jagada käesolevat kirja raportööriga ja kaaluda lisatud muudatusettepanekuid kui INTA-komisjoni panust AFET-komisjoni raportisse Gruusia kohta. Nendel erandlikel asjaoludel loodan, et käsitlete käesolevat kirja asjakohaselt oma komisjoni hääletusmenetluse käigus.

Lugupidamisega

 

 

Markéta GREGOROVÁ

 

Koopia:

Bernd LANGE, INTA-komisjoni esimees

Sven MIKSER, AFET-komisjoni raportöör

 

 

 

INTA-komisjoni kirja vormis seisukoht ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruannet käsitleva AFET-komisjoni raporti kohta

(INTA-komisjoni arvamuse koostaja: Markéta GREGOROVÁ)

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et Gruusia on jätkuvalt Euroopa Liidu peamine partner selles piirkonnas; märgib, et EL on Gruusia üks suurimaid kaubanduspartnereid, kelle osa Gruusia kogu kaubavahetuses moodustab 27%; tähistab 14. juunil 2020 Gruusia 20. aastapäeva Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmena; on seisukohal, et Gruusia on liitlane, kui nõuab tugevamat mitmepoolsust;

2. tunneb heameelt ELi ja Gruusia jätkuva hea koostöö üle kaubandus- ja majandussuhete valdkonnas ning tunnustab kahe poole olulist ja kasvavat partnerlust;

3.   tunneb heameelt ühtse toetusraamistikuga saavutatu üle ning julgustab kiiresti ja tõhusalt rakendama uusi abiprogramme, mis keskenduvad energiatõhususele, tahkete jäätmete käitlemisele ning veevarustusele ja kanalisatsioonile;

4. nõuab suuremaid ja tõsisemaid pingutusi, et vastata paremini õigusriigi standarditele, eelkõige tuleb tugevdada sõltumatut kohtusüsteemi, reformida peaprokuratuuri ning tagada läbipaistvus, järgida rahvusvahelisi standardeid ja tulemuspõhiseid kriteeriumeid kõrgetasemeliste kohtunike nimetamisel Gruusia ülemkohtusse ja muudesse kõrgetasemelistesse kohtuasutustesse, mis on küpse turumajanduse vajalik eeltingimus;

5.  kutsub Euroopa Komisjoni üles otsima pidevalt võimalusi kaubandussuhete parandamiseks ja andma Gruusiale tehnilist abi ning veelgi süvendama majanduslikku integratsiooni, toetades jätkuvalt praeguse põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist;

6.   tuletab meelde, et ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu/põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eesmärk on integreerida Gruusia järk-järgult ühtse turuga; kutsub Euroopa Komisjoni üles olema Gruusiale ühtsele turule juurdepääsu tagamise eesmärgi seadmisel häälekam ning tegema rohkem algatusi valdkondlikku integratsiooni süvendamiseks, et saavutada Gruusia suurem poliitiline lähenemine ELiga ning muuta kahepoolse koostöö tulemused mõlemale poolele nähtavamaks ja mõõdetavamaks;

7.   ergutab jätkama võitlust korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastu ning edendama avaliku halduse reformi ja ajakohastamist, detsentraliseerimist ja head valitsemistava, mis aitaks veelgi kaasa Gruusia ja ELi vahelise kaubanduse integratsioonile;

8. nõuab tõhustatud koostööd digitaalmajanduses ja ühenduvuse jätkuvat parandamist, mis hõlbustab e-kaubandust ja digitaalkaubandust, samuti kliimameetmeid ja keskkonnakaitset, ning tunnustab sellega seoses tehtud jõupingutusi;

9. tuletab meelde, et inimväärne töö on jätkusuutliku majandusarengu lahutamatu osa; väljendab heameelt Gruusia võetud meetmete üle tööõiguse täielikuks jõustamiseks; ergutab Gruusia valitsust jätkama tööõiguse ulatuslikku reformi, et tagada töötingimuste parem reguleerimine, sealhulgas tööinspektsioonide ja sotsiaaldialoogi jätkuv parandamine; rõhutab eelkõige vajadust muuta tööohutusseadust, et luua täiemahuline kontrollisüsteem ja nõuetekohane diskrimineerimisvastane mehhanism töötajate õiguste selgeks jälgimiseks ja töökoha ohtude süstemaatiliseks kontrollimiseks, samuti vajadust lisada tänapäevane korruptsioonivastane mehhanism ja ratifitseerida kõik vastavad ILO konventsioonid; ergutab kaasama neisse reformidesse kodanikuühiskonna organisatsioone ja ametiühinguid, pidades silmas nende tähtsust Gruusia töötajate õiguste ja sotsiaalsete õiguste küsimustes;

10. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon toetaks Gruusia paremat juurdepääsu ELi turule, ning ärgitab Gruusia ja ELi ettevõtjaid kasutama veelgi rohkem ära põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eeliseid, eelkõige VKEde kui majanduse selgroo ja piirkondlike ettevõtjate jaoks, et arendada tihedamaid kahepoolseid kaubandussidemeid, parandades seeläbi Gruusia kaubandusbilanssi ELiga ja tugevdades riigi makromajanduslikku finantsstabiilsust; märgib eelkõige, kui oluline on jätkuv ja piisav ELi rahaline ja tehniline toetus standardite ühtlustamiseks, et tagada maksimaalsed võimalused majanduslikuks integratsiooniks; nõuab suuremaid edusamme eelkõige päritolureeglite reformimisel;

11. kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamist koordineeritud abi kaudu, edendama kestlikku majandusarengut ja toetama majandussüsteemi struktuurireforme, sealhulgas turupõhimõtete edendamist, õiglast ärikeskkonda, eelkõige VKEde huvides, ja sõltumatuid reguleerimismehhanisme, tehes koostööd ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga, sealhulgas toetades suurt pangandus- ja finantssektori reformi, mille eesmärk on võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu;

12. palub tungivalt ELil tagada, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei läheks vastuollu keskkonna- ja kliimameetmetega ega Euroopa rohelises kokkuleppes sisalduvate algatustega;

13. julgustab Gruusia kohalikke ja riiklikke institutsioone suurendama oma koosseisus naiste osakaalu, tuletades meelde, et kaubandus on oluline vahend naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, ning selle saavutamiseks on vaja edusamme igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemisel;

14. rõhutab läbipaistvuse tähtsust ja ärgitab ametiasutusi teavitama kohalikke ettevõtjaid ja massimeediat paremini põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisest.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	56 8 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Karol Karski, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Diana Riba i Giner, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Nikos Androulakis, Andrea Bocskor, Arnaud Danjean, Özlem Demirel, Hannah Neumann, Juozas Olekas, Mick Wallace

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

56	+
EPP	Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, David Lega, Antonio López‑Istúriz White, David McAllister, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko, Andrea Bocskor, Arnaud Danjean
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Sven Mikser, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nikos Androulakis, Juozas Olekas
RENEW	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans
GREENS	Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Diana Riba i Giner, Tineke Strik, Viola Von Cramon‑Taubadel, Salima Yenbou, Hannah Neumann
ECR	Anna Fotyga, Karol Karski, Jacek Saryusz‑Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski
NI	Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi

 

8	-
S&D	Dietmar Köster
ID	Lars Patrick Berg, Thierry Mariani, Jérôme Rivière
GUE/NGL	Manu Pineda, Özlem Demirel, Mick Wallace
NI	Kostas Papadakis

 

6	0
EPP	Miriam Lexmann
ID	Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Harald Vilimsky
ECR	Charlie Weimers
GUE/NGL	Idoia Villanueva Ruiz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0457.
• [2] ELT C 28, 27.1.2020, lk 97.
• [3] ELT C 162, 10.5.2019, lk 138.
• [4] ELT C 11, 12.1.2018, lk 82.
• [5] ELT C 294, 12.8.2016, lk 111.
• [6] ODIHRi valimisvaatlusmissiooni 28. veebruaril 2019. aastal avaldatud lõpparuannet Gruusia presidendivalimiste kohta, lk 30.