Menetlus : 2018/0135(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0146/2020

Esitatud tekstid :

A9-0146/2020

Arutelud :

PV 14/09/2020 - 19
PV 14/09/2020 - 21
CRE 14/09/2020 - 19
CRE 14/09/2020 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0220

<Date>{03/09/2020}3.9.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0146/2020</NoDocSe>
PDF 270kWORD 100k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>*</RefProcLect>

<Titre>nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi</Titre>

<DocRef>(COM(2018)0325 – C8-0201/2018 – 2018/0135(CNS))</DocRef>


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>José Manuel Fernandes, Valérie Hayer</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
 PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi

(COM(2018)0325 – C8-0201/2018 – 2018/0135(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu eelnõu (10025/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 311 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0215/2020),

 võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioone järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta[1] ning Euroopa Liidu omavahendite süsteemi reformimise kohta[2],

 võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta[3],

 võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks[4],

 võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused[5],

 võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta avaldusi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused,

 võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta[6],

 võttes arvesse komisjoni teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),

 võttes arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuannet ja soovitusi, mis avaldati 2016. aasta detsembris ning esitati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aasta jaanuaris,

 võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2021. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta[7],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0146/2020),

1. kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõu oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

<RepeatBlock-Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 1 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(1a) Käesoleva otsusega antakse komisjonile õiguslik alus laenata kapitaliturgudelt raha, et katta taastepaketiga „NextGenerationEU“ seotud kulud. Põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulusid tuleb refinantseerida liidu eelarvest ja eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul, mis sõltub emiteeritud võlakirjade tähtajast ja võla tagasimaksmise strateegiast. Nende kulude tõttu ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat ega suurendada järsult liikmesriikide osamakseid. Et taastepaketi tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, tuleks kulud katta seetõttu täielikult tõelistest uutest omavahenditest saadavast tulust. Sellega seotud kulukohustuste assigneeringuid ei tohiks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärades arvestada, nagu on sätestatud uues mitmeaastase finantsraamistiku määruses.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 1 b (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(1b) Kõik uutest omavahenditest laekuvad summad, mis ületavad asjaomasel aastal tagasimaksekohustuste täitmiseks vajalikku summat, peaksid üldtuluna liidu eelarvesse jääma. Pärast tagasimaksekava lõppu tuleks nendest omavahenditest jätkata liidu eelarve rahastamist üldtuluna. Uute omavahendite kasutuselevõtmisega tuleks tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulutuste tegemiseks on piisavalt raha, kuid samal ajal tuleb liidu aastaeelarve rahastamisel vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu ning nõrgendada sellega arusaama, et liidu eelarve on nullsummamäng, kus loeb õiglane vastutasu. Tänu sellele võib olla liidu tasandi kulutusi lihtsam kasutada prioriteetsete valdkondade ja ühiste avalike hüvede rahastamiseks, mis on riikide enda kulutustega võrreldes väga tõhus.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 1 c (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(1c) Uued omavahendite kategooriad tuleks kasutusele võtta 2021. aastal, et nendest laekuvat tulu saaks kasutada siis, kui tuleb hakata täitma intressi- ja tagasimaksekohustusi. Uued omavahendid peaksid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega, toetama Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ja jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks ning tugevdama pettuse-, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust. Juba 2018. aasta novembri vaheraportis mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta andis Euroopa Parlament teada, millised võiksid olla uued omavahendid ja muu tulu vahendid, mis nendele nõudmistele vastavad; nende vahendite hulka võiks lisada veel võimalusi.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(5) Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. 17.–21. juulil 2020 kokku tulnud Euroopa Ülemkogul jõuti seega järeldusele, et on asjakohane kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.

(5) Käibemaksupõhistest omavahenditest on saanud kindel liidu eelarve tuluallikas ning ka edaspidi peaks neis kajastuma seos, mis valitseb ühtse turu tarbijate ja liidu rahanduse vahel. Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on aga korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. Seepärast tuleks kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(6) Selleks et viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimises, paremini toetada liidu poliitika eesmärke ja vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu aastaeelarvesse, järeldati Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020 kohtumisel, et liit teeb lähiaastatel tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks.

(6) Et katta vähemalt Euroopa taasterahastu põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulud, viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimise tagamisel, paremini toetada liidu poliitika eesmärke, nt Euroopa rohelist kokkulepet ja üleminekut digitehnoloogiale, ja vähendada liikmesriikide poolt liidu aastaeelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu, tuleb kehtestada uued omavahendite kategooriad, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist saadavatel riigi tuludel ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel arvutataval riigi osamaksel, millega soodustatakse ringmajandust. Peale selle tuleks sel eesmärgil niipea, kui aluseks olevad seadusandlikud tingimused on kehtestatud, võtta kasutusele uued omavahendid, mis põhinevad süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil, mis peab olema WTO reeglitega täielikus kooskõlas, digiteenuste maksul ja finantstehingute maksul, mida kohaldatakse soovitatavalt kõigi liikmesriikide poolt kokku lepitud süsteemi alusel. Komisjon peaks nende ja võimalike teiste uute omavahendite – millega toetatakse Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ning jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks – kohta esitama võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud. Võimalikke uusi omavahendeid, millest komisjon on juba teatanud, nagu ühtse turu maks, tuleks enne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta ettepanekute esitamist põhjalikumalt hinnata.

 </Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(7) Esimese sammuna tuleks kasutusele võtta uus omavahendite kategooria, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklikul osamaksel. Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selleks et vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele, tuleks kohaldada korrigeerimismehhanismi, mis hõlmab nende liikmesriikide osamaksete iga-aastast kindlasummalist vähendamist , kelle kogurahvatulu elaniku kohta jäi 2017. aastal allapoole ELi keskmist. Vähendus peaks vastama 3,8 kilogrammile korrutatuna asjaomase liikmesriigi elanikkonna arvuga 2017. aastal.

(7) Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele ja saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgid. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Komisjon peaks kehtestama ühtlustatud arvutusmeetodi ning tõhusad registreerimis- ja kontrollimehhanismid. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna need osamaksed on kavandatud omavahenditena, mis põhinevad „saastaja maksab“ põhimõttel, ei tohiks nende suhtes korrigeerimismehhanisme kohaldada.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend> Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(7a) Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustustega on liidu prioriteet vähendada heitkoguseid 1990.–2030. aastal vähemalt 40 %. Üks peamisi selle eesmärgi saavutamiseks loodud vahendeid on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, milles tekib lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel müümise kaudu tulu. Võttes arvesse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ühtlustatud laadi ja liidu rahalist toetust liikmesriikides leevendamis- ja kohanemismeetmete edendamiseks, on asjakohane võtta selle raames kasutusele uued liidu eelarve omavahendid. Need omavahendid peaksid põhinema liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavatel lubatud heitkoguste ühikutel, sealhulgas üleminekuperioodil energiasektorile tasuta eraldatud ühikutel. Et võtta arvesse teatavate liikmesriikide suhtes kohaldatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a erisätteid, ei tuleks omavahendite osamakse kindlaksmääramisel arvesse võtta lubatud heitkoguste ühikuid, mis on ümber jaotatud solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatusega seotud põhjustel, ega lubatud heitkoguste ühikuid, mis on sihtotstarbeliselt määratud innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile. Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid tuleks määratleda nii, et need hõlmaks võimalikku lisatulu, mis tekib, kui HKSi direktiivi kohaldamisala laiendatakse tulevikus uutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele, kindlustades samal ajal liidu konkurentsivõimet.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(8)  Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti, et täiendavate omavahendite alusena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ja digimaksu kohta, eesmärgiga võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2023. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama muudetud ettepaneku heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et liit teeb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks.

(8) Vajalikud lisaomavahendid tuleks kasutusele võtta hiljemalt 2028. aastaks ja vastavalt käesolevas otsuses sätestatud õiguslikult siduvale ajakavale, mis peaks tagama aluseks olevate õigusaktide õigeaegse vastuvõtmise ja jõustamise nii, et tulud oleksid kulude tasumise ajaks laekunud. Komisjon peaks selleks esitama seadusandlikud ettepanekud. Õiguslikult siduva ajakava kohta kehtiva üksikasjalikuma korra ja muud sätted, nt jõustumise kuupäevad ja võimalus hakata teatavaid uusi omavahendeid kohaldama tagasiulatuvalt, tuleks sätestada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(8a) Esimesena võetakse olemasolevate omavahendite täiendamiseks 2021. aasta jaanuarist kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud osamakse. Peale selle hakatakse 2021. aastast arvestama liidu eelarve üldtuluna 30 % heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust. Teiseks esitab komisjon vajalikud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada finantstehingute maks ümber nii, et seda saaks 2024. aastast hakata kasutama omavahendi alusena. Ühtlasi esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel seadusandlikud ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil ja digimaksul põhinevate uute omavahendite kasutuselevõtmise kohta. Need tulud tehakse kättesaadavaks 2023. aastast. Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi puhul on tegemist impordi suhtes kehtestatava lisatollitariifiga ja seda reguleeritakse traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate õigusaktidega ning selle kohta ei ole eraldi omavahendiotsust vaja. Kui süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala, peaks see täielikult kuuluma heitkogustega kauplemise süsteemi põhise omavahendi alla. Kolmandaks esitab komisjon mitmeaastase finantsraamistiku muutmise/läbivaatamise käigus 2024. aasta esimesel poolel uued või uuesti sõnastatud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist omavahendi alus. Õigusaktid peaksid jõustuma õigel ajal, et uutest omavahenditest laekuv tulu oleks kättesaadav 2026. aastast. Maksupõhiseid omavahendeid ei pea hakkama kohaldama tagasiulatuvalt.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 9 </Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel leiti, et omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas koormuse õiglasel jagamisel. Kohtumisel leiti samuti, et ajavahemikul 2021–2027 saavad Taani, Madalmaad, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kasu kindlasummalistest korrektsioonidest, millega vähendatakse nende kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid.

(9) Tagasimaksed ja muud korrigeerimismehhanismid tuleks kaotada.

</Amend><AmendB>Muudatusettepanek  <NumAmB>11</NumAmB>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 9 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(9a) Liit teeb tööd selle nimel, et võtta lähiaastatel ja enne 2028. aastat kasutusele võimalikke muid uusi omavahendeid. Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb uue omavahendi kohta ettepaneku, hindab komisjon seda.

</AmendB>

<AmendB>Muudatusettepanek  <NumAmB>12</NumAmB>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 9 b (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(9b) Arvestades tulevasi arutelusid aluslepingute muutmise üle ja kasutades Euroopa tuleviku teemaliselt konverentsilt saadud impulssi, tuleks demokraatlikku legitiimsust, vastutust, vastupanuvõimet ja kooskõla liidu eelarve tulupoole peamiste poliitikaeesmärkidega veel rohkem tugevdada ning selleks tuleks Euroopa Parlamendile anda seadusandlike otsuste tegemisel suuremad volitused ning omavahendite süsteemi rakendamise järelevalves ja selle aluseks olevate valdkondlike õigusaktide puhul aktiivsem roll.

</AmendB>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 10</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(10) Liikmesriigid peaksid jätma kogumiskulude katteks endale 25 % nende poolt kogutud traditsioonilistest omavahenditest.

(10) Summa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks (20 % kogutud traditsioonilistest omavahenditest), moodustab omavahenditest suure osa, mida ei kanta liidu eelarvesse. Kogutud traditsiooniliste omavahendite osa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks, tuleks langetada 20 %-lt uuesti algsele tasemele 10 %, et viia tolliseadmete, töötajate ja teabe jaoks antav rahaline toetus paremini vastavusse tegelike kulude ja vajadustega. Osakaal peaks olema kõigi liikmesriikide jaoks sama.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>14</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 11</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(11) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule kehtestatakse nõukogu määrus, millega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldist ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse kõigi omavahendite kategooriate suhtes. Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke reegleid saldo arvutamise ja eelarves kajastamise korra kohta, samuti sätteid ja korda, mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks.

(11) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule sätestab nõukogu liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldisi ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse igat liiki omavahendite suhtes ja mille puhul on asjakohane parlamentaarne järelevalve eriti oluline. Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artikli 2 lõikes 1 osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramist, sealhulgas artikli 2 lõike 1 punktides b–e osutatud omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad, kogurahvatuluga seotud tehnilised küsimused ning sätted ja kord, mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad kontrolle ning selliste ametnike ja muude teenistujate õigusi, keda komisjon on volitanud kontrolli tegema, ja kõik asjakohased aruandlusnõuded. Meetmed peaksid sisaldama ka praktilisi sätteid, mille kohaselt tuleb liikmesriike ja Euroopa Parlamenti kui üht eelarvepädevat institutsiooni korrapäraselt teavitada võetud laenude seisust, võlahaldusest ja sellega seotud riskijuhtimisstrateegiatest ning tagasimaksekavast.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>15</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 13</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(13)  Omavahendite ülemmäärade piires tuleks säilitada piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohiks ületada 1,40 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei tohiks ületada 1,46 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

(13)  Et omavahendite ülemmäärade piires säiliks piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused, tuleks omavahendite ülemmäära tõsta maksete assigneeringute puhul 1,50 %-le liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust turuhindades.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>16</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 16 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

(16a)  Üksnes selleks et täita erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevaid täiendavaid finantskohustusi ja tingimuslikke kohustusi ning tagada rahaline kestlikkus ka majanduslanguse ajal, tuleks maksete assigneeringute ülemmäära tõsta 0,6 % võrra.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>17</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 19</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(19)  Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada liidu eelarvest. Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.

(19)  Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada tulust, mis laekub liidu eelarvesse lisatud uutest omavahenditest. Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.

</Amend>

<AmendB>Muudatusettepanek  <NumAmB>18</NumAmB>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Põhjendus 25</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

(25)  Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

(25) Et oleks võimalik alustada ratifitseerimisprotsessi, võtab nõukogu käesoleva otsuse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlament on väljendanud kavatsust esitada kiiresti nõuandev arvamus, mida on õiguslikult vaja kiirendamaks menetlust, millega antakse komisjonile luba alustada Euroopa taasterahastu rahastamiseks laenuvõtmistehinguid. Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust, sh seoses uute omavahendite kategooriatega. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

</AmendB>

<AmendB>Muudatusettepanek  <NumAmB>19</NumAmB>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

c) ühtse sissenõudmismäära kohaldamine liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes. Sissenõudmismäär on 0,80 eurot kilogrammi kohta. Teatavate liikmesriikide puhul kohaldatakse iga-aastast kindlasummalist vähendamist, nagu on kindlaks määratud neljandas lõigus;

c) 1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 2,00 eurot kilogrammi kohta;

</AmendB>

<AmendB>Muudatusettepanek  <NumAmB>20</NumAmB>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

ca) 1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine summa suhtes, mille moodustavad tulu, mis laekub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud enampakkumisel müüdavatest lubatud heitkoguste ühikutest, ja energeetikasektori ajakohastamiseks üleminekuperioodil tasuta lubatud heitkoguste ühikute turuväärtus, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 10c lõikes 3; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 50 %; kogu lisatulu, mis laekub heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laiendamisest pärast 1. jaanuari 2021 lisasektoritele ja -piirkondadele;

</AmendB>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>21</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c b (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

cb) hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist kookõlas komisjoni ettepanekuga [.../...];

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>22</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c c (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

cc) hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub digiteenuste maksust, mida hakatakse kohaldama, kui nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018) 148 final), on vastu võetud ja seda on hakatud rakendama; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 100 %;

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>23</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c d (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

cd) 1. jaanuarist 2026 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine maksustatava kasumi osa suhtes, mis on igale liikmesriigile määratud vastavalt liidu eeskirjadele äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 6 %;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>24</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c e (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

ce) 1. jaanuarist 2024 kooskõlas nõukogu direktiiviga (EL) nr […/…] finantstehingute maksu kohaldamine sissenõudmismääraga, mille suurus ei ületa nimetatud direktiivis kehtestatud miinimummäärasid; kui finantstehingute maksu direktiivi rakendatakse ajutiselt tõhustatud koostöö raames, ei mõjuta see omavahend tõhustatud koostöös mitteosalevaid liikmesriike;

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>25</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 2</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

2.  Ajavahemikul 2021–2027 vähendatakse Austria kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 565 miljonit eurot, Taani kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 377 miljonit eurot, Saksamaa kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 3 671 miljonit eurot, Madalmaade kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 1 921 miljonit eurot ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid 1 069 miljonit eurot. Kõik kõnealused summad on 2020. aasta hindades ja neid kohandatakse jooksevhindadele, kohaldades kõige värskemat eurodes väljendatud liidu sisemajanduse koguprodukti deflaatorit, mille esitab komisjon ja mis on kättesaadav eelarveprojekti koostamise ajal. Kõnealust brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid.

2. Ühegi liikmesriigi suhtes ei kohaldata tagasimakseid ega korrektsioone.

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>26</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

2a. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt 1. jaanuariks 2021 institutsioonidevahelises kokkuleppes üksikasjaliku korra ja muud vajalikud sätted, mille alusel kohaldada uute omavahendite kasutuselevõtuks õiguslikult siduvat ajakava. Uutest omavahendistest laekuv tulu on nii suur, et katab vähemalt artikli 3b kohaselt antud laenuvõtmisvolituse kasutamisega kaasnevad laenukulud. Uute omavahenditega tuleks ühtlasi tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulutuste tegemiseks on piisavalt raha, kuid samal ajal tuleks vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu.

 

Komisjon esitab selleks asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

 

Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) muutmist kasutatakse muu hulgas selleks, et kohandada ja vajaduse korral vastu võtta uusi õigusakte käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>27</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – lõige 1</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

  Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei või ületada 1,40% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

1.  Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohi ületada 1,50 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>28</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – lõige 2</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

2.  Liidu eelarvesse kantud iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei või ületada 1,46% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

välja jäetud

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>29</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – lõige 3</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

3.  Säilitada tuleb kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute sobiv suhe, et tagada nende omavaheline kokkusobivus ning et oleks võimalik lõikes 1 sätestatud ülemmäära järgida järgnevatel aastatel.

välja jäetud

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>30</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article> Artikkel 3 – lõige 4</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

4. Kui määruse (EL) nr 549/2013 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, arvutab komisjon ümber lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärad, nagu neid on ajutiselt suurendatud vastavalt artiklile 3c, vastavalt järgmisele valemile:

välja jäetud

GNIt-2 + GNIt-1 + GNIt ESA praegune

 

x% (y %) *_________________

 

GNIt-2 + GNIt-1 + GNIt ESA muudetud

 

Selles valemis on „t“ viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad määrusega (EL) 2019/5165 kindlaksmääratud andmed, „x“ osutab omavahendite ülemmäärale maksete assigneeringute puhul ja „y“ omavahendite ülemmäärale kulukohustuste assigneeringute puhul.

 

Selles valemis on „ESA“ liidus kasutatav Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem.

 

___________________

 

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) (ELT L 91, 29.3.2019, lk 19).

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>31</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 3b – lõige 2 – lõik 1</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

Lõike 1 punktis b osutatud kuludeks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid kaetakse liidu üldeelarvest. Eelarvelised kulukohustused võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10466 artikli 112 lõikele 2 jaotada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Lõike 1 punktis b osutatud kuludeks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid kaetakse tulust, mis laekub liidu eelarvesse lisatud uutest omavahenditest. Eelarvelised kulukohustused võib vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 112 lõikele 2 jaotada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

_____________________

 

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>32</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 5</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

Artikkel 5

välja jäetud

Ülejäägi ülekandmine

 

Liidu eelarveaasta kulusid ületav tulude summa kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.

 

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>33</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 6 – lõige 2</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid jätavad kogumiskulude katteks endale 25 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest.

2.  Liikmesriigid jätavad kogumiskulude hüvitamiseks endale 10 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>34</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b a (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

ba) konkurentsireeglite rikkumise eest määratud trahvidest ja rikkumismenetlustest laekuva tulu kajastamine eelarves;

</Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>35</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article> Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b b (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

bb)  eeskirjad artikli 2 lõikes 1 osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramise kohta, sealhulgas artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad kõnealustes punktides sätestatud piirides, samuti kogurahvatulul põhinevate omavahendite suhtes kohaldatava määra arvutamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>36</NumAm>

<DocAmend>Otsuse eelnõu</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b c (uus)</Article>

 

Nõukogu eelnõu

Muudatusettepanek

 

bc) aluseks olev kogurahvatulu, sätted kogurahvatulu kohandamiseks ning sätted maksete ja kulukohustuste ülemmäärade ümberarvutamiseks kogurahvatulu oluliste muutuste korral, kui kohaldatakse artikli 2 lõiget 1;

</Amend>

</RepeatBlock-Amend> 


 

SELETUSKIRI

Kaasraportöörid tuletavad meelde, et Euroopa Parlament on pikka aega seisnud selle eest, et ELi omavahendite süsteemi põhjalikult reformitaks. Nad usuvad, et nüüd, kui viimase uut liiki omavahendi (st kogurahvatulul põhineva osamaksu) kasutuselevõtust on möödunud 32 aastat, on aeg teha ELi tulusüsteemis suured muudatused. Süsteem tuleb ümber kujundada ja eelkõige uued omavahendid kasutusele võtta kolmel järgmisel põhjusel.

 

 ELi eelarve jaoks on vaja soovitavalt uusi ja sõltumatuid lisatuluallikaid, et oleks lihtsam rahastada kaugemale ulatuvat ja tulevikku vaatavat mitmeaastast finantsraamistikku, mille summa on nii suur, et sellest saaks katta aluslepingupõhiste väljakujunenud poliitikavaldkondade kulud, teha kulutusi uutes esmatähtsates valdkondades, nagu Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisega seotud investeeringud, ning katta vähemalt osa puudujääkidest, mis tekivad seetõttu, et Ühendkuningriik astus liidust välja.

 Sellistes valdkondades nagu keskkonnasaaste, CO2 heite maksustamine, maksutulupuudujäägi kõrvaldamine, äriühingute maksustamise ühtlustamine ja muude mobiilsete maksubaaside hõlmamine tuleb luua poliitikameetmetega kaasnevaid hüvesid ja Euroopa lisaväärtust.

 Tuleb vähendada kogurahvatulul põhinevad omavahendite ülekaalu, sest nii muutub EL eelarve tulupool autonoomsemaks. Tuleb loobuda arusaamast, et ELi eelarve on eelarvesummade ümberpaigutamise süsteem.

 

Kaasraportöörid on selle poolt, et püüda COVID-19 kriisi majanduslike tagajärgede leevendamiseks võtta omavahendite süsteemi alusel kasutusele suures summas vahendeid. Muudetud otsusega tõstetakse omavahendite ülemmäära. Nii saab liit eelarves suurema manööverdamisruumi, et lubada komisjonil võtta kindla tähtaja jooksul 750 miljardit eurot laenu.

 

Lisaks eespool loetletud argumentidele on algatusel veel üks mõjuv põhjus, miks võtta uued omavahendid kasutusele. Seda argumenti on käsitletud ka komisjoni teatises COM(2020)442 „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“. Teatises on kavandatud uuenduslik viis, kuidas rahastada omavahendite otsuse alusel selliste laenuks võetud summade pikaajalist tagasimaksmist, mis eraldatakse sihtotstarbelise välistuluna taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu ning makstakse välja mitmesuguste olemasolevate ja uute ELi kuluprogrammide kaudu. Nagu parlament oma 15. mai 2020. aasta resolutsioonis (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta) esimest korda kirjeldas ja selgitas, on sellega ette nähtud uued omavahendite kategooriad, millest saadav tulu kataks keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis võetud laenude intressi ja põhisumma refinantseerimise kulud. Nii oleks võimalik vältida riikide osamaksete järsku suurendamist ning mitmeaastase finantsraamistiku kohaste eelarvekulude ja investeerimisvahendite märkimisväärset kärpimist. Uute tuluallikate majanduslikul tagajärjel peaks suurenema mitte eelkõige ELi kodanike, vaid rahvusvaheliste saastajate ja hargmaiste ettevõtete maksukoormus.

 

Kaasraportöörid soovitavad Euroopa Parlamendil seda tegutsemisviisi toetada ja anda teada, et mitmeaastase finantsraamistiku (mis on osa taastepaketist) kohta annab parlament nõusoleku ainult siis, kui uued omavahendid võetakse eespool nimetatud eesmärkidel kasutusele. Laenu tagasimaksmise kulud tuleb katta uutest omavahenditest laekuvast tulust. Peale selle tuletavad kaasraportöörid meelde, et uued omavahendid tuleb kasutusele võtta 1. jaanuarist 2021. Euroopa Parlament peaks nõudma, et institutsioonid kehtestaksid siduva ajakava ja võtaksid siduvad kohustused, et hakata seda põhimõtet rakendama 2021. aastast, sest esimesed intressimaksed tuleb teha juba nimetatud aastal. Olenemata kõikehaaravuse põhimõttest määrataks sellise korraga kindlaks laekuva tulu miinimumsumma ning selle tulu ligikaudne profiil, mis uutest omavahenditest peaks kuni 2058. aastani laekuma.

 

Kui muud põhjused, miks tõelisi omavahendeid on vaja, kehtivad endiselt, siis nende lisaväärtust võiks suureneda.

 

Kui kaasraportöörid pidid valima, milliseid uusi omavahendeid käesolevas raporti projektis toetada, siis lähtusid nad sellest, et mitmeaastast finantsraamistikku ja omavahendeid käsitlev 2018. aasta novembri vaheraport võeti vastu üsna üksmeelselt ja täiskogu avaldas laialdast toetust järgmisest tuluallikatest koosnevale paketile:

 praegu kasutatavad omavahendid (traditsioonilised omavahendid, eelkõige tollimaksud, käibemaksupõhine omavahend, mida tuleb küll lihtsustada, ja neid täiendav, kogurahvatulul põhinev omavahend);

 uued omavahendid, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2018. aasta mais, st omavahendid, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, heitkogustega kauplemise süsteemil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklikul osamaksel;

 uute omavahenditena võivad kõne alla tulla ka vahendid, mis põhinevad finantstehingute maksul (isegi kui see põhineb tõhustatud koostööl), digilteenuste maksul ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil.

 

Omavahendite otsuse läbivaatamisel tuleks ühtlasi täita teatavad Euroopa Parlamendi pikaajalised nõudmised, nt et trahve käsitataks lisatuluna.

 

Mis puudutab menetlust, siis tuleb muudetud omavahendite ettepaneku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ õigusliku ülesehituse tõttu otsuse vastuvõtmist ja ratifitseerimist kiirendada. Kui käesolev otsus on vastu võetud ja ratifitseeritud, võib Euroopa taasterahastut kasutama hakata.

 

Peale selle, et omavahendite süsteemi käsitlevas otsuses on kindlaks määratud ja määratletud omavahendite kategooriad, sisaldab see ka muid olulisi sätteid, mis on seotud ELi eelarve tulupoole eri aspektidega, eelkõige omavahendite ülemmääraga. Selle määraga, mis on väljendatud protsendina ELi kogurahvatulust, määratakse kaudselt kindlaks fiskaalne manööverdamisruum, mida on vaja (teatavate ja tingimuslike) lisakohustuste täitmiseks ning ELi laenutegevuse tagamiseks. ELi hea krediidireiting ning tema suutlikkus tagada ja täita pikaajalisi finantskohustusi on väärtuslik vara, mida tuleks erakorraliste finantsvajaduste ajal täielikult ära kasutada.

 

Enne omavahendeid käsitleva otsuse jõustumist peavad kõik liikmesriigid selle heaks kiitma. Ratifitseerimismenetlus on teatavasti pikk protsess. Nõukogu palus Euroopa Parlamendil seadusandliku arvamuse esitamise protsessi kiirendada, et nõukogu saaks otsuse nõuandemenetluse kohaselt vastu võtta.

 

Kaasraportöörid soovivad, et taasterahastu kohta tehtaks otsus kiiresti, kuid et Euroopa Parlamendi peamisi nõudmisi järgmiseks finantsraamistiku perioodiks ei jäetaks täitmata ega ohverdataks. Seetõttu teevad nad ettepaneku panna raport viivitamata hääletusele, et nõukogul oleks võimalik omavahendeid käsitlev muudetud otsus vastu võtta. Samal ajal peaks parlament solidaarsuse huvides ja Euroopa fiskaalpõhimõtetest täielikult kinni pidades nõudma, et taasterahastu „NextGenerationEU“ oleks lahutamatult seotud võla refinantseerimiseks kasutatavate uute omavahendite kasutuselevõtuga, ja leidma selleks siduva viisi.


 

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

 


Teema: <Titre>Eelarvekontrolli panus seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (2018/0135(CNS))</Titre>

 

Austatud esimees

Eelarvekontrollikomisjon otsustas esitada eespool nimetatud teemat käsitleva arvamuse kirja vormis.

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Oleksin eelarvekontrollikomisjoni nimel väga tänulik, kui võiksite tagada, et parlamendi resolutsioonis võetakse arvesse eelarvekontrollikomisjoni seisukohta ja kaalutlusi allpool nimetatud punktide kohta.

 

Lugupidamisega

 

 

 

 

 

Monika Hohlmeier

 

 

ETTEPANEKUD

 

1. väljendab heameelt komisjoni muudetud ettepaneku üle võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta kui osa Euroopa majanduse taastekavast, et leevendada koroonaviiruse pandeemia mõju; on veendunud, et pandeemia tagajärgede ulatus nõuab ELi erakorralist reageerimist ja vahendeid, mis täiendaksid riiklike eelarvevahendite kasutamist;

2. tunneb eeskätt heameelt selles kavandatud paradigmamuutuse üle, millega lubatakse Euroopa Komisjonil erandkorras laenata kapitaliturgudelt kuni 750 miljardit eurot; toetab ka omavahendite ülemmäärade ajutist suurendamist, mis on vajalik eeldus tulevase laenustrateegia kujundamiseks, eelkõige mitut raamperioodi hõlmavate kohustuste loomisel, kusjuures sel viisil loodud manööverdamisruum tagab liidu suutlikkuse maksta kapitaliturgudelt laenatud vahendid tagasi hiljemalt alates 2028. aastast; nõuab tagasimaksete põhiosa ja intressidega seotud kulude refinantseerimist liidu eelarvest väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid; rõhutab, et tagasimaksete metoodika peab olema läbipaistev ja arusaadav ning kontrollile avatud; rõhutab, et tagasimaksed tuleks teha ELi uute omavahendite kestliku ja läbipaistva süsteemi abil ning need tuleks katta täielikult ELi tegelikest uutest omavahenditest saadavast tulust, et tagada tagasimaksete kava usaldusväärsus ja teostatavus; võimaluse korral peaksid tagasimaksed algama juba enne 2028. aastat, sõltuvalt ELi majanduse taastumisest, et vältida tarbetut koormust järgmisele põlvkonnale ja tagasimaksetest tingitud tulevasi kärpeid ELi eelarves; kordab, et Euroopa Parlament ei anna 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule nõusolekut, kui ei jõuta kokkuleppele ELi omavahendite süsteemi reformimises, sealhulgas uute omavahendite kogumi kasutuselevõtus;

 

3. juhib tähelepanu ka sellele, et kontrollikoda ja Euroopa Parlament peaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses liidu võetud laenudest ELi eelarvesse laekuvate summade kirjendamist sihtotstarbelise välistuluna hoolikalt kontrollima, kuna need summad on suured; rõhutab, et sellise laenuvõtmise ulatus nõuab tõhusamaid laenuvõtmis- ja tagasimaksetoiminguid silmas pidades suuremat erialast asjatundlikkust ja haldussuutlikkust ning spetsiaalset riskijuhtimise ja kontrolli raamistikku, et tagada raamatupidamisdokumentide usaldusväärsus ja tekkinud kohustuste täpne hindamine; rõhutab, et ranget järelevalvet tuleb siiski teostada ka halduskulude kontrolli üle; nõuab, et eduaruanne laenuvõtmise kava kohta edastataks eelarvekontrolli asutusele, et seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus nõuetekohaselt kontrollida;

 

4. on seisukohal, et vajadus tagada Next Generation EU tagasimaksevõime usaldusväärsus ja kestlikkus kinnitab Euroopa Parlamendi kauaaegset nõudmist, et alates 1. jaanuarist 2021 oleksid olemas uued, kogu ELi hõlmavad, tulevikku vaatavad ja kindlad ELi tulud, eelkõige stabiilsete, tõhusate ja tegelike Euroopa omavahendite tagamise näol, et säilitada liidu liikmesriikidevahelise koostöö mudeli kestlikkus ning tugevdada ja arendada edasi Euroopa integratsiooniprotsessi, liidu poliitilisi eesmärke ja investeeringute kõrget taset;

 

5. tunneb heameelt kolme uue kavandatava omavahendite kategooria üle – osa äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist, 20 % heitkogustega kauplemise süsteemist saadavast tulust ja riiklik osamakse, mis arvutatakse igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal – et saavutada keskpikas perspektiivis kestlik ELi eelarve; palub komisjonil esitada seadusandlikke ettepanekuid nimetatud uute omavahendite järkjärguliseks sisseviimiseks koos õiguslikult siduva ajakavaga, nende baasi põhjaliku analüüsiga ja kogumismeetoditega koos nendega seotud sissenõudmiskulude prognoosiga, tagades samal ajal nende auditeeritavuse; rõhutab ka, et tulevane digimaks ei tohiks koormata VKEsid ning et digimaksu reguleerivad reeglid peaksid olema võimalikult selged ja lihtsad, bürokraatiavabad ja võimaldama lihtsat kohaldamist praktikas;

6. tuletab meelde, kui oluline on kasutada omavahendeid Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kliimamuutuste, sotsiaalse võrdsuse ja digiteerimisega seotud ülemaailmsete probleemide lahendamiseks;

7. märgib siiski, et komisjoni ettepanek ei sisalda parema õigusloome suuniste kohast mõjuhinnangut, kui ELi meetmete eeldatav majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju on tõenäoliselt märkimisväärne; palub komisjonil esitada lisateavet statistiliste andmete kohta, mida kasutatakse uute omavahendite arvutamiseks ja kogumiseks; peab selle teabe kättesaadavust väga oluliseks, et võimaldada täielikku kontrolljälge ja aruandekohustust; nõuab, et mõjuhinnangus või esitatavas lisateabes analüüsitaks eelkõige uute omavahendite mõju VKEdele;

8. tuletab sellega seoses meelde, et kavandatav omavahendite süsteem ei tohiks suurendada ELi maksumaksjate üldist maksukoormust, et see peaks vältima majanduse taastamise rahastamise koorma langemist kõige haavatavamatele ning et see peaks viima liikmesriikide poolt ELi eelarvesse makstava osamaksu proportsionaalse vähendamiseni; on seisukohal, et uute tegelike omavahendite osakaal peab mängima ELi eelarve tulude poolel olulist rolli ja tagama õiglase siseturu edendamise;

9. kordab ka vajadust parandada veelgi ELi olemasolevate tulude haldamist, eelkõige käibemaksupõhiste omavahendite lihtsustatud rakendamist ja erinevuste ühtlustamist tollikontrollis, et vähendada ELi omavahendeid ja ELi finantshuve kahjustavate vigade, õigusnormide rikkumise ja pettuste võimalust;

10. juhib tähelepanu nõudele, et ELi poliitika rakendamise ja ELi õigusnormide täitmise tagamise kaudu saadav tulevane tulu peaks põhimõtteliselt laekuma ELi eelarvesse, sest see on tegelik ELi sissetulekuallikas;

11. kordab, kui oluline on lõpetada võimalikult kiiresti praegune korrektsioonide ja tagasimaksete süsteem ning teha seda igal juhul mitte hiljem, kui on ette nähtud komisjoni ettepanekus kaotada kõik tagasimaksed järk-järgult 2025. aastaks, mille tulemuseks on omavahendite süsteemi lihtsam, õiglasem, demokraatlikult vastutustundlikum ja läbipaistvam struktuur; rõhutab, et see süsteem ja tulevaste tagasimaksete jaotus tuleks muuta läbipaistvaks ja aruandekohustuslikuks; kordab oma seisukohta, et tollimaksude kogumise kulud peaksid jääma nende algsele kindlaksmääratud tasemele (10 %);

12. on seisukohal, et kavandatav ELi rahastamissüsteem jääb üldiselt keeruliseks ning selle suhtes tuleks kohaldada suuremat ELi tasandi demokraatlikku järelevalvet ja aruandlust; nõuab sel eesmärgil ja seoses ELi aluslepingute läbivaatamisega ELi toimimise lepingu artikli 311 muutmist, et tugevdada parlamendi rolli tulevaste omavahendeid käsitlevate otsuste vastuvõtmise protsessis.


 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI

GR/av

D(2020) 22163

 

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

 

 


Teema:  <Titre>Arvamus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta</Titre>

<DocRef>(2018/0135(CNS))</DocRef>

Austatud hr Van Overtveldt

 

Eelarvekomisjoni väga tiheda ajakava tõttu ei saa keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI) ELi omavahendite süsteemi käsitleva arvamuse projekti üle õigeaegselt hääletada. Seetõttu lubage mul ENVI-komisjoni esimehena koos ELi omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse ettepaneku ENVI-komisjoni poolse arvamuse koostaja Esther de Langega esitada Teile ENVI-komisjoni panus resolutsiooni punktidena, mida Teie komisjon loodetavasti arvesse võtab:

 

1. on seisukohal, et taasterahastuga „NextGenerationEU“ peab kaasnema usaldusväärne tagasimaksete kava, mida hakatakse rakendama – juhul kui majanduslik olukord seda võimaldab – juba järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal tõeliste uute ELi omavahendite kehtestamise kaudu, et vältida tagasimaksete negatiivset mõju tulevastele põlvkondadele või tulevastele mitmeaastastele finantsraamistikule; on lisaks veendunud, et uued omavahendid mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 annavad võimaluse muuta liidu eelarve tulude pool jätkusuutlikumaks ja läbipaistvamaks, muuta liit autonoomsemaks ning lõppkokkuvõttes kasutada paremini liidu eelarve ümberkujundavat jõudu;

 

2. kordab seetõttu, et järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule parlamendi nõusoleku andmise eelduseks on reformimine ja uute omavahendite kasutuselevõtmine alates 2021. aastast;

 

3. nõuab, et alates 2021. aastast võetaks kasutusele uued omavahendid, mis on täielikult kooskõlas liidu poliitikaga muu hulgas keskkonna, tervishoiu ja kliima valdkonnas, ning nõuab kiiret kokkulepet õiguslikult siduva sätte ja ajakava kohta järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku täiendavate omavahendite lisamiseks;

 

4. kinnitab taas oma seisukohta, mille kohaselt parlament toetab uusi omavahendeid, eelkõige neid, mis aitavad saavutada liidu keskkonna-, tervishoiualaseid ja kliimaeesmärke, eelkõige märkimisväärset osa heitkogustega kauplemise süsteemist saadavast tulust, plastimaksu ja piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi;

 

5. kordab oma toetust ettepanekule võtta kasutusele omavahend, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel; rõhutab, et selle suunav mõju peab olema jäätmetekke vältimine kooskõlas jäätmehierarhiaga; nõuab tõhusate registreerimis- ja kontrollimehhanismide kasutamist ning arvutusmeetodi selgitamist;

 

6. kordab oma nõudmist, et märkimisväärset osa laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) peetaks omavahendiks, et toetada liidu projekte, nagu taastuvenergia, salvestamine ja ühendused, samuti investeeringuid murrangulisse innovatsioon CO2 heite vähendamiseks tööstuses, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning liidu kliima- ja energiaeesmärkidega, eelkõige eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus; on seisukohal, et see ei tohiks olla vastuolus riikide poolt kliima- ja energiapoliitikale ette nähtud eelarvega (kuna heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivis (direktiiv 2003/87/EÜ) on selleks ette nähtud 50 % tuludest);

 

7. on veendunud, et lennukipetrooli maksustamist käsitlevate ühtlustatud rahvusvaheliste meetmete puudumisel tuleks võimaliku omavahendina kaaluda liidu tasandil lendude CO2-mahukusel põhineva maksu kehtestamist, et pakkuda täiendavaid stiimuleid tõhusamate, vähem CO2 heidet tekitavate õhusõidukite ja kütustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks ning investeeringuteks ning piirata lennunduse suurenevaid heitkoguseid, tagades samal ajal transpordisektoris võrdsed tingimused;

 

8. kutsub komisjoni üles esitama 2021. aastal ettepaneku piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kui liidu eelarve uue omavahendi kohta, eesmärgiga võtta see täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega 1. jaanuariks 2023 kasutusele, et tagada rahvusvahelises kaubanduses võrdsed võimalused ning vähendada heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, sisestades samal ajal imporditud kaupade negatiivsed väliskulud;

 

9. märgib, et uutest omavahenditest saadava tulu eesmärk peaks olema katta taasterahastu „NextGenerationEU“ raames laenatud summade tagasimaksmise kulud; on veendunud, et kõik nendest uutest omavahenditest laekuvad summad, mis ületavad tagasimaksekohustuste täitmiseks vajalikku summat, tuleks suunata ELi eelarvesse, et rahastada liidu prioriteete;

 

10. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis on lähtepunktiks omavahendite ülemmäära kohesele ja püsivale suurendamisele, et rahuldada mitmeaastase finantsraamistiku vajadused ja võtta arvesse Brexiti eeldatavaid tagajärgi, samuti ülemmäära täiendavale ajutisele tõstmisele 2 %-le ELi kogurahvatulust, mis on vajalik taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vajaduste rahuldamiseks, vastutusega seotud rahaliste vahendite laenamise kulude kandmiseks ja kogurahvatulu eeldatava vähenemise arvessevõtmiseks pärast kriisist tingitud majanduslangust;

Saatsin sarnase kirja ka ELi omavahendite süsteemi BUDG-komisjoni kaasraportööridele José Manuel FERNANDESele ja Valérie HAYERile.

 

Lugupidamisega

 

Pascal CANFIN

 


 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

 

 

 

Teema: <Titre>Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (</Titre><DocRef>COM(2018)0325 – C8-0201/2018 – 2018/0135(CNS))</DocRef>

Austatud hr Van Overtveldt

Põhiseaduskomisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada arvamus Teie komisjonile. Komisjon otsustas 14. juuli 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut 14. juuli 2020. aasta ja 27. augusti 2020. aasta koosolekul. Viimati nimetatud koosolekul[8] otsustas põhiseaduskomisjon paluda vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Antonio Tajani

 

ETTEPANEKUD

1. rõhutab, et praegune omavahendite süsteem on tema arvates liiga keeruline, diskrimineeriv, läbipaistmatu ja kodanikele arusaamatu; rõhutab, et suurendamaks tulude kättesaadavust, prognoositavust, tõhusust, selgust ja õiglust, tuleb süsteemi põhjalikult reformida;

 

2. kordab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga[9] ja kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitustega tuleb kiiresti kasutusele võtta uued tõelised omavahendid, mille abil koostada liidule tugev eelarve, mille keskmes oleksid Euroopa ühised huvid, mille abil suudetakse praegusi probleeme lahendada – eelkõige aidata COVID-19 kriisi järel rahastada majanduse taastamist ja hüvitada taasterahastu „NextGenerationEU“ kasutamisel tekkivaid lisakulusid –, millega tehakse lõpp õiglase vastutasu põhimõtte rakendamisele ja jõutakse Euroopa kodanike seisukohast vajalike saavutusteni; tuletab meelde, et õiguslik nõue näha ELi eelarve jaoks ette tõelised omavahendid tuleneb otse ELi aluslepingutest; rõhutab, et uued omavahendid tuleks viia kooskõlla liidu poliitiliste eesmärkidega ja neid tuleks käsitleda eelarve suurusest olenemata;

 

3. on seisukohal, et kuigi kogurahvatulul põhinevad osamaksed on alates nende kehtestamisest 1988. aastal olnud usaldusväärne ja stabiilne ELi eelarve tuluallikas, ei ole nende järkjärguline muutumine ELi eelarve n-ö teisejärgulisest vahendist peamiseks komponendiks täielikult kooskõlas aluslepingute mõttega, mille kohaselt varustab liit end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest; juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimised liikmesriikide osamaksete suuruse üle on seni olnud ajendatud peamiselt poliitilistest ja rahalistest kaalutlustest, mitte vajadusest koostada eelarve, mis vastab kindlaks tehtud vajadustele ja kohustustele, ning see on aidanud kujuneda valel ja kahjulikul arusaamal, mille kohaselt on ELi eelarvesse kantavad osamaksed lihtsalt netomaksjate ja netosaajate vahelised ülekanded, mitte aga vajalik panus ELi pakutavatesse hüvedesse; on seetõttu seisukohal, et kogurahvatulul põhinevad osamaksed tuleks järk-järgult asendada kasutusele võetavate uute tõeliste omavahenditega;

 

4. kordab, et kutsub üles kõiki eelarvega seotud tagasimakseid ja korrigeerimismehhanisme võimalikult kiiresti kaotama, et tagada liikmesriikide õiglane kohtlemine; tuletab sellega seoses meelde, et Monti raportis ELi tulevase rahastamise kohta juhiti tähelepanu sellele, et tagasimaksed ja korrektsioonid muudavad ELi eelarve regressiivseks, sest rikkamad liikmesriigid, kellele makstakse raha tagasi, maksavad kogurahvatulust ELi eelarvesse väiksema osa kui vaesemad liikmesriigid; on seisukohal, et tagasimaksete ja korrektsioonide olemasolu ajalooline põhjus lakkas eksisteerimast, kui Ühendkuningriik EList välja astus; on seetõttu pettunud, et Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järeldustes on need alles jäetud ja mõnel juhul on neid isegi suurendatud;

 

5. tunneb heameelt komisjoni 27. mai 2020. aasta muudetud ettepaneku üle, mille eesmärk on anda komisjonile õigus võtta kapitaliturgudelt 2018. aasta hindades 750 miljardit eurot laenu, millest saadav tulu paigutatakse kooskõlas Euroopa Liidu taasterahastuga („NextGenerationEU“) ümber liidu programmidesse, et tegeleda COVID-19 kriisi tagajärgedega; juhib tähelepanu kasule, mis tekib, kui liidu tasandil luuakse uus rahastamisvõimalus, mida saab laenuks võetud vahendite varal kohe kasutada, kuid milleks võetud laen tuleb tagasi maksta ELi eelarvest, mistõttu tuleb kasutusele võtta uued tõelised omavahendid; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku tõsta omavahendite ülemmäära 1,4 %-ni kogurahvatulust ja ajutiselt 2,0 %-ni kogurahvatulust, et täita majanduse taastamiseks emiteeritavate võlakirjadega seotud kohustused; on aga veendunud, et omavahendite ülemmäära ajutise tõstmise võimalus peaks alles jääma ka hiljem, et mitte ainult täita mitmeaastase finantsraamistiku ja taastefondi vajadusi ning võtta arvesse seda, et COVID-19 kriisi põhjustatud majanduslanguse tõttu kogurahvatulu ilmselt väheneb, vaid ka selleks, et ELil oleks poliitiliste eesmärkide täitmiseks kasutada suurem eelarve;

 

6. tuletab meelde, et uued omavahendid tuleks kasutusele võtta hiljemalt 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kehtivusaja lõpuks ja seda seetõttu, et katta vähemalt taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud kulud (põhiosa ja intressid), et paketi tagasimaksete kava oleks usaldusväärne ja teostatav;

 

7. on seisukohal, et kavandatud mehhanism, mis hõlmab kulutuste tegemiseks laenu võtmist ja sihtotstarbeliste tulude kasutamist, on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 310, 311 ja 323 sätestatud eelarvetasakaalu ja eelarvedistsipliini ning omavahendite süsteemi terviklikkuse põhimõttega;

 

8. rõhutab, et uue mehhanismi kohaselt on parlament kaasotsustaja ja parlamendile tuleb aru anda ning tuleb tagada võimalikult suur läbipaistvus; kutsub peale selle nõukogu üles kaasama parlamenti ja tegema sellega tihedat koostööd omavahendite süsteemi käsitleva otsuse vastuvõtmise menetluse kõigis etappides; rõhutab, et seda tuleb teha otsuste puhul, mis käsitlevad prioriteetide seadmist ja vahendite väljamaksmist kõigi rahastamisvahendite puhul, mida rahastatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ raames välisest sihtotstarbelisest tulust;

 

9. soovitab kasutada Euroopa tuleviku teemaliselt konverentsilt saadud impulssi, et arutada, millist kasu annaks aluslepingute muutmine tagamaks, et parlament ja nõukogu kehtestavad häälteenamusega sätted liidu omavahendite kohta, mis põhinevad tõelistel omavahenditel ja on liikmesriikide eelarvetest sõltumatud, ning kaaluda, kuidas saaks sellisel juhul liikmesriikide heakskiitmisprotsessi reformida ja tõelisi omavahendeid aluslepingutes paremini kinnistada; usub, et see võiks tagada nii omavahendite süsteemi püsivuse kui ka tõhususe ning luua võimaluse tõelise Euroopa eelarvepoliitika kujunemiseks, millega toetatakse Euroopa Liidu toimimist ja vastupanuvõimet.

 


 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta

Viited

10025/2020 – C9-0215/2020 – COM(2018)0325 – C8-0201/2018 – 2018/0135(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

22.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

31.5.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

INTA

31.5.2018

CONT

31.5.2018

ECON

31.5.2018

ENVI

31.5.2018

 

AGRI

31.5.2018

AFCO

31.5.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

INTA

18.7.2019

ECON

22.7.2019

AGRI

7.7.2020

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

José Manuel Fernandes

10.10.2019

Valérie Hayer

10.10.2019

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.7.2020

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petros Kokkalis

Esitamise kuupäev

3.9.2020

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ECR

Johan Van Overtveldt

GUE(NGL

Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis

NI

Mislav Kolakušić

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Renew

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valérie Hayer, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs

Verts/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro

 

5

-

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Joachim Kuhs, Hélène Laporte

Renew

Moritz Körner

 

2

0

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca

 

Kasutatud tähised

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

[1]  ELT C 162, 10.5.2019, lk 51.

[2]  ELT C 162, 10.5.2019, lk 71.

[3]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

[4]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

[5]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

[6]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

[7]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

[8] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Antonio Tajani (esimees), Gabriele Bischoff (ase-esimees), Charles Goerens (ase-esimees), Giuliano Pisapia (ase-esimees), Sandro Gozi (arvamuse koostaja), Alexander Alexandrov Yordanov (Brice Hortefeux’ asemel), Gerolf Annemans, Gunnar Beck (Antonio Maria Rinaldi asemel), Damian Boeselager, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Leila Chaibi, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos‑Corfield, Pascal Durand, Esteban González Pons, Laura Huhtasaari, Niklas Nienaß (Daniel Freundi asemel), Paulo Rangel, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz‑Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, László Trócsányi, Mihai Tudose, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland.

[9]  Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (COM(2018)0322 – C8-0000/2018 – 2018/0166R(APP)), P8_TA(2018)0449.

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (2020/2631(RSP)), P9_TA(2020)0124 ja Euroopa Parlamendi 23. juuli 2020. aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (2020/2732(RSP), P9_TA(2020)0206.

Viimane päevakajastamine: 11. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika