RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

7.9.2020 - (COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Nikos Androulakis
Arvamuse koostaja (*):
Tomas Tobé, arengukomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

(COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0220),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 196 lõiget 2 ning artikli 332 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0160/2020),

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 pärast konsulteerimist Euroopa Kontrollikojaga,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

– võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0148/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste sagedust, intensiivsust ja keerukust kogu maailmas ning arenguriigid, eelkõige vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid on nende suhtes eriti kaitsetud ühelt poolt seetõttu, et nende suutlikkus kliimamuutuste tagajärgedega kohaneda ja neid leevendada ning kliimaga seotud katastroofidele reageerida on piiratud, ning teiselt poolt seetõttu, et oma geograafilise asukoha tõttu kannatavad nad üleujutuste, põudade ja metsatulekahjude all.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3.	(2) Kuigi esmavastutus loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel lasub liikmesriikidel, edendavad liidu mehhanism ja eelkõige rescEU liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3, täiendades liikmesriikide olemasolevaid vahendeid, võimaldades tõhusamat valmisolekut ja reageerimist juhul, kui riikliku tasandi reageerimisvõime ei ole piisav.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Metsapõlengud ohustavad elu, elatist ja bioloogilist mitmekesisust, põhjustavad suurtes kogustes süsinikdioksiidi heidet ning vähendavad planeedi süsinikdioksiidi sidumise võimet, mis süvendab kliimamuutusi veelgi. Erilist muret tekitavad olukorrad, kus tulekahju tagajärjel hävivad põlismetsad või radioaktiivselt saastunud alad. Kliimaga seotud katastroofide, sealhulgas metsatulekahjude arvu suurenemine nõuab liidu elanikkonnakaitse mehhanismi operatsioonide tugevdamist väljaspool liitu, sealhulgas ennetusele ja katastroofideks valmisolekule keskenduvat tegevust.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike.	(3) Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike. Lisaks on selge, et liit ja liikmesriigid ei ole piisavalt valmis ekstreemsemateks ja keerukamateks õnnetusteks, millel on kaugeleulatuvad ja pikaajalised ülemaailmsed tagajärjed, näiteks ulatuslik pandeemia. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide elanikkonnakaitsemeetmeid koordineeritaks paremini ja et rescEUd tugevdataks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud, et liit ja liikmesriigid ei ole piisavalt valmis reageerima ulatuslikele hädaolukordadele ning et olemasolev õigusraamistik ei ole piisavalt eesmärgipärane. COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kuidas katastroofide tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele võivad omandada enneolematud mõõtmed. Pidades silmas vajadust tugevdada liidu suutlikkust ja meetmeid tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonnas, on oluline rescEUd tugevdada ning muuta see paindlikumaks ja kiiremaks ning koordineerida seda paremini riiklike elanikkonnakaitseasutustega. Samuti on oluline, et liikmesriigid annaksid piisavat teavet oma hädaolukordade ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3b) Selleks et suurendada läbipaistvust ja vastutust liidu kodanike ees, peaks komisjon esitama suunised selle kohta, kuidas mõõta liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu tehtud kulutuste seda osa, mis tuleks liigitada ametlikuks arenguabiks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3c) Arvestades COVID-19 puhangust saadud kogemusi ning vajadust suurendada liidu reageerimisvõimet tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonnas, tuleks rescEUd oluliselt tugevdada, et parandada selle toimimist liidu mehhanismi kõigis kolmes sambas: ennetamine, valmisolek ja reageerimine.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta.	(5) Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta. Liidu mehhanismi tugevdamine peaks liidu poliitikat ja fonde täiendama ega tohiks asendada õnnetustele vastupidavuse põhimõtte süvalaiendamist nendesse poliitikavaldkondadesse ja fondidesse.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Ennetamise ja valmisoleku paremaks kavandamiseks peaks liit tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade ja peamiste ettevõtjatega jätkuvalt toetama valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikidega.	(6) Ennetamise ja valmisoleku paremaks säilenõtkuseks ja kavandamiseks peaks liit tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade ja peamiste ettevõtjatega tugevdama piiriülest ja valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse, kaasa arvatud need õnnetused, mis tulenevad seismilisusest, nagu maavärinad, ning üleujutustest ja hüdrogeoloogilisest ebastabiilsusest, nagu maalihked, ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed, piiriülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Selleks et tagada katastroofide ennetamise tõhusus, tuleks selle peamiste teguritena käsitleda vastupidavusteste ning reageerimisvahendite sertifitseerimise protsessi. Korrapärane riskihindamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on vajalik selleks, et riiklikud ametiasutused saaksid vajaduse korral võtta meetmeid vastupidavuse tugevdamiseks, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid liidu fonde. Sellised riskihindamised peaksid keskenduma igale piirkonnale omastele iseärasustele, nagu seismiline aktiivsus, sagedased üleujutused või metsatulekahjud. Need hindamised peaksid hõlmama ka piiriülese koostöö taset, selleks et liidu mehhanismil oleks üksikasjalik teave kohapeal olemasoleva suutlikkuse kohta, eesmärgiga muuta sekkumine sihipärasemaks.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärkide väljatöötamine ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks peaks hõlmama elanikkonnakaitseasutuste hallatavas hädaolukorrajärgses esimeses etapis täheldatud pikaajaliste sotsiaalsete tagajärgede täpset hindamist ja arvessevõtmist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele inimestele.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Vahendite reservi loomine koondab hulga päästemeeskondi, eksperte ja varustust, mida liikmesriigid hoiavad alati liidu elanikkonnakaitsemissioonide ooterežiimis. On oluline, et need meeskonnad vastaksid rangetele kvaliteedi ja usaldusväärsuse kriteeriumidele, et tagada nende koostalitlusvõime.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seda teenust kasutada. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.	(9) Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Arvestades selle teenuse potentsiaali päästa elusid ja hõlbustada erakorraliste meetmete koordineerimist, tuleks liikmesriike julgustada seda teenust kasutama. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Liidu mehhanism ja rescEU tuleks välja töötada viisil, mis võimaldab liidul tõhusalt reageerida mitmesugustele hädaolukordadele. Kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste sagedust, intensiivsust ja keerukust liidus ja kogu maailmas, mis nõuab riikidelt suurt solidaarsust. Igal aastal tabavad paljusid liikmesriike metsatulekahjud, mis hävitavad tuhandeid hektareid ja nõuavad arvukaid inimelusid. See olukord oli eriti ilmne Portugali 2017. aasta metsatulekahjude hooajal, mille järel komisjon esitas 2017. aasta novembris rescEU ettepaneku. Liikmesriikide, sealhulgas metsatulekahjudest enim mõjutatud liikmesriikide ennetus- ja reageerimisvõime ei ole sageli piisav. Seetõttu on oluline tugevdada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist ning tagada liidu mehhanismi piisav suutlikkus, sealhulgas rescEU üleminekuperioodil, et tegutseda metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste korral.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9b) COVID-19 pandeemia ajal sai komisjon otsuse nr 1313/2013/EL olemasolevatele sätetele tuginedes lisada rescEU meditsiinivahendite varudesse meditsiinilisi vastumeetmeid, nagu intensiivravi meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laboritarbed, vaktsiinid ja ravivahendid, et olla valmis tõsiseks piiriüleseks terviseohuks ja sellele reageerida. Sellest meditsiinivahendite varust tarniti liikmesriikidesse ja kandidaatriikidesse isikukaitsevahendeid. Kuna rescEU vahendeid võivad omandada, rentida või liisida ainult liikmesriigid, on eespool nimetatud varude loomist käsitleva rakendusakti vastuvõtmise ning asjaomaste meditsiiniseadmete ja -tarvikute esmakordse kasutuselevõtmise vahele jäänud rohkem kui üks kuu.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti reageerida ulatuslikule hädaolukorrale või vähe tõenäolisele, kuid suure mõjuga sündmusele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas ja haavatavatele elanikkonnarühmadele erilist tähelepanu pöörates aidata liikmesriike, mis on ulatusliku hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse või strateegilistel põhjustel usaldusväärsete keskuste võrgustike vahendusel, näiteks ÜRO humanitaarabi hoidlatesse.	(10) Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida ulatuslikele hädaolukordadele või vähe tõenäolistele, kuid suure mõjuga sündmustele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid autonoomselt omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas aidata liikmesriike, mis on ulatusliku ja piiriülese hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse. Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega tuleks vajaduse korral konsulteerida meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse kindlaksmääramisel, juhtimisel ja jaotamisel.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Liidu mehhanismi tegevuses tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavate isikute kaitsele. Lisaks peaks komisjon töötama koos liikmesriikidega välja parimatel tavadel põhinevad suunised soolise vägivalla ohvrite toetamiseks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames, et ennetada kriisi ajal soolist vägivalda, sealhulgas koduvägivalda.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Vastavalt solidaarsuse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste üleüldise kättesaadavuse põhimõtetele ning liidu kesksele rollile ülemaailmsete terviseprobleemide lahendamisel tehtavate edusammude kiirendamisel peaks liidu elanikkonnakaitse mehhanism looma parema ennetus-, valmisoleku- ja reageerimissuutlikkuse meditsiiniliste hädaolukordade puhuks viisil, millega saavutatakse koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste liidu programmidega, eelkõige programmiga „EL tervise heaks“.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) rescEU vahendeid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud liikmesriigid, saab kasutada siseriiklikel eesmärkidel, kuid ainult juhul, kui neid ei kasutata või vajata liidu mehhanismi raames reageerimisoperatsioonideks.	(11) rescEU vahendeid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud liikmesriigid või komisjon, saab kasutada siseriiklikel eesmärkidel neid vahendeid vastu võtvate liikmesriikide poolt, kuid ainult juhul, kui neid ei kasutata või vajata liidu mehhanismi raames reageerimisoperatsioonideks, seades prioriteediks võitluse piiriüleste hädaolukordade vastu.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.	(12) Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning enne sekkumist humanitaarabi andjatega konsulteerides ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et toetada liikmesriike abi kohaletoimetamisel, tuleks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi veelgi tõhustada, kaasrahastades tegevuskulusid, mis on seotud eraldatud vahenditega, kui need võetakse kasutusele väljaspool liitu.	(13) Selleks et toetada liikmesriike abi kohaletoimetamisel ka väljaspool liitu, tuleks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi veelgi tõhustada, kaasrahastades tegevuskulusid, mis on seotud eraldatud vahenditega, samal tasemel sõltumata sellest, kas need võetakse kasutusele liidus või sellest väljaspool.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14a) Selleks et tugevdada koostööd metsatulekahjude õhust tõrjumisel ja muudele katastroofidele reageerimisel, tuleks haldusprotsesse võimaluse korral lihtsustada, et tagada kiire sekkumine.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused.	(16) Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu kodanike ja meedia teavitamiseks ning liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused. Liikmesriikide ametiasutused peaksid komisjonilt saama iga konkreetse sekkumise kohta teavitussuuniseid, et tagada liidu rolli asjakohane avalikustamine.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalseks täitmiseks tuleks võimaldada ka kaudset eelarve täitmist.	(17) Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalse täitmise saavutamiseks tuleks käesoleva otsusega ette näha eelarve kaudne täitmine, mida kasutatakse eelarve täitmise meetodina, kui see on põhjendatud asjaomase meetme laadi ja sisuga.

Selgitus

Võimaluse korral tuleks eelistada eelarve otsest täitmist komisjoni, sealhulgas liidu delegatsioonide poolt. Kaudset eelarve täitmist tuleks kasutada ainult siis, kui on võimalik selgelt tõendada, et see on asjaomase meetmeliigi puhul tõhusam ja tulemuslikum rakendusviis.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 155 peaksid kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c ja käesoleva otsuse artikli 25 lõikes 2 loetletud üksused täitma oma aruandluskohustusi igal aastal. Nende üksuste aruandlusnõuded on sätestatud finantsmääruse artikli 130 lõikes 3 osutatud kontrollilepingus.
	____________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Selgitus

Kuna kaudne eelarve täitmine on liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames uus eelarve täitmise viis, on oluline tuletada meelde kaudse eelarve täitmise raames tegutsevate üksuste aruandluskohustusi, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 155.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et parandada prognoositavust ja pikaajalist tulemuslikkust, peaks komisjon otsuse nr 1313/2013/EL rakendamisel võtma vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid, milles esitatakse kavandatud eraldised. See peaks aitama liidul olla eelarve täitmisel paindlikum, mis omakorda tõhustab ennetus- ja valmisolekumeetmeid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Delegeeritud õigusaktides tuleks kindlaks määrata juhtivate liidu ametite suuremad pädevused rescEU suutlikkuse haldamiseks, hankeprotsessi juhtimiseks ning soovituste andmiseks konkreetsete koguste ja toodete kohta, mis paigutatakse geograafiliselt hajutatud logistikakeskustesse.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18b) Meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimiseks mõeldud liidu strateegiliste tagavarade ja varude loomine, haldamine ja jaotamine programmi „EL tervise heaks“ raames peaks täiendama rescEU reserve.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Liidu mehhanism peaks võimaldama liikmesriikidel teha ka vabatahtlikke lisasissemakseid.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ainult reageerimismeetmeteks.	(23) Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Otsuse nr 1313/2013/EL I lisa ei ole piisavalt paindlik, et liit saaks nõuetekohaselt kohandada ennetusse, valmisolekusse ja reageerimisse tehtavaid investeeringuid, ning jäetakse seetõttu välja. Selle kohaselt tuleb õnnetustega seotud riskijuhtimise tsükli eri etappidele eraldatavate investeeringute maht eelnevalt kindlaks määrata. Selline paindlikkuse puudumine pärsib liidu võimet reageerida ettenägematutele õnnetustele.	välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) COVID-19 pandeemia ajal tehti rescEU toimiva suutlikkuse tagamiseks ja liidu mehhanismi tõhusaks reageerimiseks liidu kodanike vajadustele kättesaadavaks täiendavad rahalised assigneeringud, et rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames. Oluline on anda liidule vajalik paindlikkus, et ta saaks tõhusalt reageerida õnnetuste prognoosimatule laadile, säilitades samal ajal teatava prognoositavuse käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide saavutamisel. On tähtis saavutada nende eesmärkide täitmisel vajalik tasakaal. Selleks et ajakohastada I lisas sätestatud protsendimäärasid vastavalt reformitud liidu mehhanismi prioriteetidele, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 1 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda. Terroriaktide või kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.	„2. Liidu mehhanismi abiga tagatakse eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitse igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste eest, sealhulgas terroriaktide tagajärgede ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, merereostuse, hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse ning ägedate tervisega seotud hädaolukordade eest nii liidus kui ka väljaspool seda.“ Terroriaktide või kiirgusõnnetuste tagajärgede puhul võib liidu mehhanism hõlmata üksnes valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 1 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1a) Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Liidu mehhanism edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu, piiramata liikmesriikide esmast vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, õnnetuste eest ning tagada oma õnnetuste ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt ja järjepidevalt toime tulla sellise olemuse ja ulatusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda.	„3. Liidu mehhanism edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust praktilise koostöö ja koordineerimise kaudu, piiramata liikmesriikide esmast vastutust kaitsta oma territooriumil inimesi, keskkonda, maad ja vara, sealhulgas kultuuripärandit, õnnetuste eest ning tagada oma õnnetuste ohjamise süsteemide piisav suutlikkus, mis võimaldab neil nõuetekohaselt ja järjepidevalt toime tulla sellise olemuse ja ulatusega õnnetustega, mida on mõistlikkuse piires võimalik ette näha ja milleks on võimalik valmistuda, ning selliseid õnnetusi ennetada.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1b) Artikli 3 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c) kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas võttes meetmeid õnnetuste otseste tagajärgede leevendamiseks;	„c) kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas eemaldades kõik bürokraatlikud takistused.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a) Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:
	„4a. liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärgid – eesmärgid, mis on kehtestatud ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks, et parandada liidu ja liikmesriikide suutlikkust seista vastu piiriülese mõjuga või seda põhjustada võivale õnnetusele, luua sellise õnnetuse tagajärgedest hoolimata ühine lähtealus elutähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamiseks ning tagada sellises olukorras siseturu nõuetekohane toimimine;“

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(1b) Artikli 5 lõigu 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c) koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;	„c) koostab valdkondadeülese ülevaate ja kaardi liidus aset leida võivatest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud õnnetustest, sealhulgas õnnetused, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju, ja ajakohastab seda regulaarselt, kohaldades ühtset lähenemisviisi eri poliitikavaldkondades, mis võivad tegeleda õnnetuste ennetamisega või seda mõjutada, ning võttes arvesse kliimamuutuste tõenäolisi mõjusid;“

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt h

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(1c) Artikli 5 lõigu 1 punkt h asendatakse järgmisega:
(h) edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;	„h) edendab liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste, sh hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse põhjustatud õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning julgustab liikmesriike ja piirkondi kasutama selliseid rahastamisvõimalusi;

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c) arendama ja täiustama veelgi õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;	„c) arendama ja täiustama veelgi õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülese koostöö osas, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärke ja selliste õnnetustega seotud riske, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju;“

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsusArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -a a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	a a) lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
(d) tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b esitatud asjakohaste elementide kokkuvõtte, keskendudes peamistele riskidele. Piiriülese mõjuga peamiste riskide ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide puhul peavad liikmesriigid kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;	„d) tegema komisjonile kättesaadavaks punktides a ja b esitatud asjakohaste elementide kokkuvõtte, keskendudes peamistele riskidele. Piiriülese mõjuga peamiste riskide ja selliste õnnetustega seotud riskide, mis põhjustavad või võivad põhjustada piiriülest mõju, ning asjakohasel juhul väikese esinemistõenäosuse, kuid suure mõjuga riskide puhul peavad liikmesriigid kirjeldama esmatähtsaid ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Kokkuvõte esitatakse komisjonile 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel ning iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi;“

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) parandama õnnetuskahjusid puudutavate andmete kogumist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, et tagada tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamine, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1.“;	„f) parandama õnnetuskahjusid puudutavate andmete kogumist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil, et tagada tõenduspõhiste stsenaariumide väljatöötamine, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 1, eriti piiriülese katastroofidele reageerimise suutlikkuse puudujääkide tuvastamisel.“;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„5.  Komisjon määratleb liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta ja valdkondadevahelise mõju analüüsi, ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele.	„5. [18 kuud pärast käesoleva muutmisotsuse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat otsust, kehtestades liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Need eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta, valdkondadevahelise mõju analüüsi ning mõjutatud piirkondadele avalduva pikaajalise sotsiaalse mõju analüüsi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Õnnetustele vastupidavuse eesmärkide koostamisel keskendub komisjon eelkõige liikmesriikide piirkondi tabavatele korduva iseloomuga õnnetustele ning soovitab riiklikel ametiasutustel võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas neid, mida rakendatakse ELi vahendite abil, et tugevdada vastupidavust kriisidele.
Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega.“;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste ja asjaomaste liidu organitega.	ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste, kogukonna tasandi vabatahtlike rühmade ja asjaomaste liidu organitega.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 8 – punkt c – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– arendada liidule huvi pakkuvaid riikidevahelise tuvastamise ja hoiatamise süsteeme;	– arendada liidule huvi pakkuvaid riikidevahelise tuvastamise ja varajase hoiatamise süsteeme, et leevendada katastroofide ja pandeemiate vahetut mõju inimeludele;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 8 – punkt c – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– pakkuda kohalikele kogukondadele tehnilist koolitusabi, et nad suudaksid paremini korraldada oma esialgset iseseisvat reageerimist kriisile;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 9 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:
	„10a. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et esmareageerijad on nõuetekohaselt varustatud ja valmis reageerima mis tahes katastroofile, nagu on osutatud artiklis 1.“

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et parandada vastupidavuse valdkondadevahelist kavandamist nii loodus- kui ka inimtegevusest tingitud ja tõenäoliselt piiriülese mõjuga õnnetuste puhul, hõlmates ka kliimamuutuste kahjulikku mõju. Vastupidavuse kavandamise raames tuleb liidu tasandil koostada õnnetuste ennetamise ja neile reageerimise stsenaariumid, mis põhinevad artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamistel, artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaatel, artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud õnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamisel ja artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud õnnetuskahjusid puudutavatel andmetel, kaardistada varad ja koostada reageerimisvahendite kasutuselevõtmise kavad, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu eesmärke seoses õnnetustele vastupidavusega.	1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et parandada vastupidavuse valdkondadevahelist kavandamist nii loodus- kui ka inimtegevusest tingitud ja tõenäoliselt piiriülese mõjuga õnnetuste puhul, hõlmates ka kliimamuutuste kahjulikku mõju ning piiriüleste metsatulekahjude sagenemist. Vastupidavuse kavandamise raames tuleb liidu tasandil koostada õnnetuste ennetamise ja neile reageerimise stsenaariumid, mis põhinevad artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud riskihindamistel, artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaatel, artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud õnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamisel ja artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud õnnetuskahjusid puudutavatel andmetel, kaardistada varad ja koostada reageerimisvahendite kasutuselevõtmise kavad, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu eesmärke seoses õnnetustele vastupidavusega.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda.	2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda, konsulteerides humanitaarabi andjatega, sealhulgas võimaluse korral alati kohalike humanitaartöötajate ja kohalike omavalitsustega.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kindlaks tehtud riskide, artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide, artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise ning üldise suutlikkuse ja puuduste põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused („suutlikkuse eesmärgid”).	2. Kindlaks tehtud riskide, üldise suutlikkuse, puudujääkide ja artikli 6 lõikes 5 osutatud ELi olemasolevate õnnetustele vastupidavuse eesmärkide, artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi jaoks vajaminevate peamiste reageerimisvahendite liigid ja kogused („suutlikkuse eesmärgid“) ning täpsustab neid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas.	2. Komisjon loob logistilistes keskustes meditsiiniliste vastumeetmete ja varustuse Euroopa reservid, mis hõlmavad meditsiinilisi vastumeetmeid, millega reageeritakse tõsise mõjuga ja vähese tõenäosusega juhtumitele. Muu hulgas artikli 6 lõikes 5 osutatud liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud olemasolevate stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, maavärinate ja üleujutuste päästetööde, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon ajakohastab korrapäraselt rescEU vahendite arvu ja liigitust käsitlevat teavet ning teeb selle otse kättesaadavaks teistele liidu institutsioonidele.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Meditsiinilistele hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puhul, nagu strateegiline varu, erakorralise meditsiini rühmad ja mis tahes muu asjakohane suutlikkus, tagab komisjon tõhusa koordineerimise ja koostoime muude liidu programmidega ja fondidega, eelkõige programmiga „EL tervise heaks“1a ning asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste osalejatega .
	_______________________
	1a Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 (programm „EL tervise heaks“) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (COM(2020) 405 final).

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.	rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele kvaliteetseid vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui komisjon omandab rescEU vahendid, säilitab ta selliste vahendite omandiõiguse isegi siis, kui need jaotatakse liikmesriikidele. Kui rescEU vahendeid rendib, liisib või hangib muul viisil komisjon, säilitab komisjon täieliku kontrolli nende vahendite üle. Kui komisjon omandab ühekordselt kasutatavad vahendid, võib ta selliste vahendite omandiõiguse taotluse esitanud liikmesriigile üle anda. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.

Selgitus

COVID-19 kriis on selgelt näidanud, kui oluline on kontrollida meditsiinitarvete ja -seadmete kvaliteeti, eriti kui neid hangitakse väljastpoolt liitu.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
RescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada. Olles liikmesriikidega konsulteerinud, võib rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, paigutada asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide hallatavate usaldusväärsete võrkude vahendusel ka kolmandatesse riikidesse.“;	RescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Liikmesriik, kes omab, rendib või liisib rescEU vahendeid, tagab nende vahendite registreerimise CECISes ning asjaomaste vahendite kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.	„5. „Komisjon või liikmesriik, kes omab, rendib, liisib või muul viisil hangib rescEU vahendeid, tagab nende vahendite registreerimise CECISes ning asjaomaste vahendite kättesaadavuse ja kasutusele võetavuse liidu mehhanismi kohastes operatsioonides.“
RescEU vahendeid võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.	RescEU vahendeid võib kasutada üksnes riiklike vajaduste jaoks, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 4a, kui neid ei kasutata ega vajata liidu mehhanismi kohaste hädaolukordadele reageerimise operatsioonide jaoks.
rescEU vahendeid kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid vahendeid omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku rescEU vahendite, sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.	rescEU vahendeid kasutatakse vastavalt artikli 32 lõike 1 punktis g osutatud rakendusaktidele ning komisjoni ja asjaomaseid vahendeid omava, liisiva või rentiva liikmesriigi vahelisele tegevuslepingule, milles lepitakse kokku rescEU vahendite, sealhulgas osaleva personali lähetamise tingimused.
	Tegevuslepingutes täpsustatud tingimustega tagatakse ka, et rescEU vahendeid kasutatakse kooskõlas käesoleva otsusega, eelkõige nõudega teha rescEU vahendid kättesaadavaks, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6, ja artiklis 1 sätestatud üldeesmärkidega. Neis tingimustes täpsustatakse ühtlasi, milliseid meetmeid tuleb võtta nõuete täitmata jätmise korral, et tagada liidu rahaliste vahendite õige kasutamine.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594134200012&from=EN)

 

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9.	rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9. Komisjon kehtestab eritingimused, et tagada aruandekohustus ja rescEU vahendite nõuetekohane kasutamine kolmandates riikides, sealhulgas liidu inspektoritele juurdepääsu võimaldamine. Liidu mehhanismi nähtavus kolmandates riikides tagatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikli 20a lõigetega 1 ja 2.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a) Artikli 13 lõike 1 teise lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„ fa) loob konkreetsete reageerimisalaste eriteadmiste suutlikkuse, mida saab kasutada kultuuripärandit mõjutavate katastroofide korral.“

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kogub ja analüüsib koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet, et luua ühine olukorrateadlikkus, ja edastab selle liikmesriikidele;	b) kogub ja analüüsib koostöös mõjutatud liikmesriigiga olukorra kohta kontrollitud teavet, et luua ühine teadlikkus olukorrast ja olukorrale reageerimisest, ja edastab selle otse liikmesriikidele;“;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 16 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	9a) Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral tagab komisjon kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.	„2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral konsulteerib komisjon võimaluse korral alati humanitaarabi andjatega, sealhulgas kohalike humanitaarabi andjatega, ja tagab kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule;	a) ennetusmeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatule, eelkõige pandeemia korral;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule;	b) valmisolekumeetmete ekspertiisi taotluse korral vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatule, eelkõige pandeemia korral;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) töötada välja kaardimaterjal ressursside kiireks kasutuselevõtuks ja kaasamiseks, pidades eelkõige silmas piiriüleste piirkondade eripära seoses piiriüleste riskidega, nagu metsa- ja maastikupõlengud;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ba) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Lõikes 1 osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.	Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a ja artiklis 19a osutatud eraldisest võib katta ka liidu mehhanismi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b b (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) lisatakse järgmine lõige:
	„3a. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a ning artiklis 19a osutatud eraldisest võib katta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmetega seotud kulusid.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„4. Lõigetes 1 ja 1a osutatud eraldisest võib katta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmetega seotud kulusid.“;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ca) lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Lõikes 1 osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt I lisas sätestatud protsendimääradele ja põhimõtetele.	„4.  Lõikes 1 osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2014–2020 vastavalt I lisa punktis 1 sätestatud protsendimääradele ja I lisa punktis 3 sätestatud põhimõtetele.“;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=159411887242113)

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c b (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) lisatakse järgmine lõige:
	„4a. Käesoleva artikli lõikes 1a ja artiklis 19a osutatud rahastamispakett eraldatakse ajavahemikuks 2021–2027 vastavalt I lisa punktis 2 sätestatud protsendimääradele ja I lisa punktis 3 sätestatud põhimõtetele.“;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõiked 5 ja 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja;	välja jäetud

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	da) lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud vahehindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on nimetatud hindamise tulemustest lähtudes vajalik, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas esitatud arve rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu 30. juuniks 2017.	„5.  Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõikes 3 osutatud hindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on vajalik eelarve täitmist mõjutavate ootamatute sündmuste või rescEU vahendite loomise tõttu, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada I lisa punktides 1 ja 2 esitatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra.“;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d b (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 6

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	db) lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.  Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada I lisas sätestatud arvud rohkem kui 8 protsendipunkti ja maksimaalselt 16 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.	„6.  Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada selle punktides 1 ja 2 sätestatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.“;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d c (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	dc)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:
	„6a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EU, Euratom) nr …/... (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ... 2020. aasta eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid.“

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summade kaudu, kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.	Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summaga 2 187 620 000 eurot (jooksevhindades), kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.

Selgitus

Selguse ja läbipaistvuse huvides on soovitatav viidata liidu elanikkonnakaitse mehhanismi õiguslikus aluses täpsele summale, mis tuleb liidu elanikkonnakaitse mehhanismile taasterahastu kaudu ette näha.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 20a – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:	Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks kooskõlas komisjoni erisuunistega konkreetsete abimeetmete kohta. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 20a – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui rescEU vahendeid kasutatakse artikli 12 lõikes 5 osutatud riiklikel eesmärkidel, tunnistavad liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahendite abil nende vahendite päritolu ja tagavad nende vahendite omandamiseks kasutatud liidu rahastamise nähtavuse.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt a a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt h

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) Artikli 21 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
h) artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine;	„h) artiklis 13 kirjeldatud valmisolekumeetmete toetamine, eelkõige olemasolevate koolitusvõrgustike tugevdamise ja nendevahelise koostoime kaudu, ning selliste uute võrgustike loomise soodustamine, mis keskenduvad uuenduslikele lahendustele ning uutele riskidele ja probleemidele;“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594134200012&from=ET)

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt b

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 21 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas lõikes osutatud rahalist abi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Üle ühe aasta kestvate meetmete puhul võib eelarvelised kulukohustused jagada aastasteks osamakseteks.	välja jäetud

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt finantsmäärusele otsese või kaudse eelarve täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.	2. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust eelarve otsese täitmise korras vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 või eelarve kaudse täitmise korras koostöös selle määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud asutustega. Rahalise toetuse rakendamise viisi valimisel eelistatakse eelarve otsest täitmist. Kui meetme laad ja sisu seda õigustab, võib komisjon kasutada kaudset eelarve täitmist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva otsuse täiendamiseks, sätestades liidu mehhanismi raames võetavad meetmed, mida võib rakendada eelarve kaudse täitmisega.

Selgitus

Võimaluse korral tuleks eelistada eelarve otsest täitmist komisjoni, sealhulgas liidu delegatsioonide poolt. Kaudset eelarve täitmist tuleks kasutada ainult siis, kui on võimalik selgelt tõendada, et see on asjaomase meetmeliigi puhul tõhusam ja tulemuslikum rakendusviis.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktide kaudu vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse puhul kirjeldatakse iga-aastastes või mitmeaastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.	Käesoleva otsuse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastastes tööprogrammides kehtestatakse eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, märget igale meetmele eraldatud summa kohta ja rakendamise soovituslikku ajakava. Artikli 28 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse puhul kirjeldatakse iga-aastastes tööprogrammides iga neis osutatud riigi jaoks ette nähtud meetmeid.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
IV peatükis sätestatud õnnetustele reageerimise meetmete puhul, mida ei saa eelnevalt ette näha, iga-aastast ega mitmeaastast tööprogrammi siiski ei nõuta.	IV peatükis sätestatud õnnetustele reageerimise meetmete puhul, mida ei saa eelnevalt ette näha, iga-aastast tööprogrammi siiski ei nõuta.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse üksnes reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.	5. Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 6 lõikes 5 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.	2. Artikli 6 lõikes 5, artikli 19 lõigetes 5 ja 6, artikli 21 lõike 3 teises lõigus ja artikli 25 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) lõige 3 jäetakse välja;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt b

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5, artikli 19 lõigetes 5 ja 6, artikli 21 lõike 3 teises lõigus ja artikli 25 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt c

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 30 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Artikli 6 lõike 5 või artikli 21 lõike 3 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	7. Artikli 6 lõike 5, artikli 19 lõigete 5 ja 6, või artikli 21 lõike 3 teise lõigu või artikli 25 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 34 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	22a) Artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Hiljemalt... [24 kuud pärast käesoleva muutmisotsuse jõustumise kuupäeva] hindab komisjon liidu mehhanismi toimimist ning terviseprogrammi ja muude liidu tervisealaste õigusaktidega saavutatud koordineeritust ja koostoimet, et esitada seadusandlik ettepanek, mis hõlmaks spetsiaalse Euroopa tervisealase reageerimismehhanismi loomist.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Otsus nr 1313/2013/EL

I lisa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) I lisa jäetakse välja.	välja jäetud

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

I lisa

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	23a)  I lisa muudetakse järgmiselt:
I lisa	„I lisa
	Protsendimäärad ja põhimõtted artikli 19 lõigetes 1 ja 1a ning artiklis 19a osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks
Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1 osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks	1.  Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1 osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks aastateks 2014–2020
Ennetamine: 20 % +/- 8 protsendipunkti	Ennetamine: 10 % +/- 10 protsendipunkti
Valmisolek: 50 % +/- 8 protsendipunkti	Valmisolek: 65 % +/- 10 protsendipunkti
Reageerimine 30 % +/- 8 protsendipunkti	Reageerimine 25 % +/- 10 protsendipunkti
	2.  Protsendimäärad artikli 19 lõikes 1a ja artiklis 19a osutatud liidu mehhanismi rakendamiseks mõeldud rahastamispaketi eraldamiseks aastateks 2021–2027
	Ennetamine: 8 % +/- 10 protsendipunkti
	Valmisolek: 80 % +/- 10 protsendipunkti
	Reageerimine 12 % +/- 10 protsendipunkti
Põhimõtted	3.  Põhimõtted
Käesoleva otsuse rakendamisel seab komisjon prioriteediks need meetmed, mille puhul käesolevas otsuses sätestatud tähtpäev saabub enne kõnealust tähtpäeva, eesmärgiga tagada kõnealusest tähtpäevast kinnipidamine.	Käesoleva otsuse rakendamisel seab komisjon prioriteediks need meetmed, mille puhul käesolevas otsuses sätestatud tähtpäev saabub enne kõnealust tähtpäeva, eesmärgiga tagada kõnealusest tähtpäevast kinnipidamine.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013D1313-20190321&qid=1594118872421)

SELETUSKIRI

Alates liidu elanikkonnakaitse mehhanismi loomisest 2013. aastal on see aidanud liikmesriikidel toime tulla üha sagenevate loodusõnnetustega. Portugalis 2017. aastal toimunud ja surmajuhtumitega lõppenud metsatulekahjudest selgus, et selleks, et liidu mehhanism suudaks reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele, on vaja suuremat solidaarsust liidu tasandil.

Kooskõlas 2019. aasta märtsis vastu võetud uue õigusraamistiku sätetega lõime rescEU, üleeuroopalise tuletõrjelennukite ja -kopterite varu, spetsiaalse meditsiinivarustuse ning meditsiinitarvete ja muude ressursside strateegilise varu. Need vahendid lisanduvad liikmesriikide vahenditele. Euroopa Komisjon rahastab 80–90 % kõigist ostu- ja hoolduskuludest ning teatavatel juhtudel kuni 100 %.

Kuigi rescEU on toiminud veidi üle aasta, on see juba tõestanud oma väärtust. 2019. aasta suvel võeti Kreekas kasutusele esimesed rescEU vahendid – kaks Itaalia ja üks Hispaania tuletõrjelennuk.

Mõni kuu hiljem, COVID-19 pandeemia ajal 2020. aasta märtsi keskel lisati rescEUsse ka meditsiinivahendite varu, mis koosneb meditsiinilistest vahenditest, nagu intensiivravi meditsiiniseadmed, isikukaitsevahendid, laboritarbed, vaktsiinid või ravivahendid, et olla valmis tõsiseks piiriüleseks terviseohuks ja sellele reageerida. Tänu varude kogumisele tarniti isikukaitsevahendeid kolmele liikmesriigile ja kahele kandidaatriigile, kes taotlesid liidu mehhanismi aktiveerimist. Lisaks sai enam kui 75 000 Euroopa kodanikku tänu liidu mehhanismi rahastamisele ja koordineerimisele oma kodudesse tagasi pöörduda.

Liidu mehhanism on olnud üks väheseid solidaarsusvahendeid hiljutises meditsiinilises hädaolukorras. Sellest hoolimata näitas kriis vajadust kiirema ja tõhusama solidaarsuse järele. Vaatamata rescEU loomisele sõltub liidu mehhanism endiselt liikmesriikide tahtest ja valmisolekust, kuna nad vastutavad vahendite hankimise eest. Nagu viimastel kuudel on näha olnud, veab selline vastastikuse Euroopa solidaarsuse süsteem alt, kui sama hädaolukord mõjutab samal ajal kõiki või enamikku liikmesriike. Kuna see nõuab liikmesriikide meetmeid, ei ole liidul veel võimalik astuda samme, et täita need kriitilised puudujäägid vajalike ressurssidega ja õigeaegselt. Rohkem kui kuu aega pärast seda, kui võeti vastu vajalik rakendusakt meditsiinivarude lisamise kohta rescEU vahendite hulka, kuni esimese kasutuselevõtuni liikmesriigis. Selleks et liit saaks tõhusalt reageerida laiaulatuslikele hädaolukordadele, peab liidu mehhanism liidu tasandil tegutsemiseks olema paindlikum ja autonoomsem olukordades, kus ülekoormatud liikmesriigid ei suuda tagada nõuetekohast reageerimist.

Euroopa parlament kutsus 17. aprilli 2020. aasta resolutsioonis[1] komisjoni üles „tugevdama kriisiohjamise ja katastroofidele reageerimise kõiki komponente ning veelgi tugevdama selliseid vahendeid nagu RescEU, et tagada ELi tasandil tõeliselt ühtne, kooskõlastatud ja tulemuslik reageerimine; on veendunud, et lisaks seadmete, materjalide ja ravimite ühiste varude loomisele tuleks tõhustada ka Euroopa katastroofiriski juhtimist, katastroofiks valmisolekut ja selle ennetamist, et võimaldada nende varude kiiret kasutuselevõttu ELi kodanike elu ja elatise kaitsmiseks; on veendunud, et ELi elanikkonnakaitse mehhanismi tuleks tugevdada, et hõlbustada ELi kodanike ühist repatrieerimist.“

Raportöör tunnustab sihipäraseid muudatusi, mis tehti Euroopa Komisjoni ettepanekus, milles võeti arvesse Euroopa Parlamendi üleskutset. Samuti nõustub ta, et meil on vaja õppida minevikus tehtud vigadest ja töötada kiiresti, et olla valmis uue mitmeaastase finantsraamistiku alguseks 2021. aastal. Raportöör tunneb ka heameelt eraldatud eelarve märkimisväärse suurendamise üle – kahe miljardi euro võrra –, mis peaaegu kolmekordistab kavandatud kogusummat. Ta tuletab meelde, et viimaste Euroopa Ülemkogu tasandil peetud läbirääkimiste käigus sai liidu mehhanism aastatel 2021–2027 ligikaudu alla ühe miljardi euro. Vahetult pärast seda, kriisi ajal, suurendati selle eelarvet 410 miljoni euro võrra nii meditsiinivarude loomise kui ka ELi kodanike repatrieerimise jaoks.

Raportöör püüab oma muudatusettepanekutega tugevdada seadusandlikku ettepanekut ennetamise ja valmisoleku küsimustes. Raportöör on seisukohal, et selleks, et äsja kehtestatud katastroofidele vastupanu võime eesmärgid oleksid tõhusad ja annaksid lisaväärtust, peavad liikmesriigid neid oma riskijuhtimiskavade koostamisel arvesse võtma. Lisaks palub raportöör Euroopa Komisjonil koostada ühine loetelu piiriülese mõjuga riskidest, et liikmesriigid oleksid valmis samadeks riskideks, mis võivad neid kõiki mõjutada. Kehtiva õigusraamistiku kohaselt koostab iga liikmesriik oma võimalike riskide loetelu. See on mõistetav, kuna loetelu sõltub suurel määral geograafilisest asukohast ja muudest teguritest, mis on liikmesriigiti erinevad. Samal ajal on olemas mõned riskid, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele ja millel võib olla mõju, mis ei piirdu naaberriikidega, vaid mõjutab kogu piirkonda. Kõik liikmesriigid peaksid olema valmis neid riske tõhusalt käsitlema.

RescEU vahendite osas on raportöör arvamusel, et Euroopa Komisjonil peaks olema võimalik hankida vahendeid otse, et võimaldada liidu mehhanismil reageerida vajaduse korral kiiresti ja tõhusalt liikmesriikide vajadustele. Õigusselguse tagamiseks usub ta, et komisjon peaks jääma enda omandisse hangitavate vahendite osas. Samuti nõustub ta, et rescEU vahendeid tuleks kasutada väljaspool liitu, et aidata kolmandatel riikidel kogu maailmas reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele. Nagu varem on tõestatud, on liidu elanikkonnakaitse mehhanism ELi pehme diplomaatia oluline vahend kogu maailmas. Ta ei nõustu siiski Euroopa Komisjoni ettepanekuga paigutada need vahendid väljapoole liidu territooriumi. Hiljutise meditsiinilise hädaolukorra ajal olime paljudel juhtudel tunnistajaks sellele, et kolmandad riigid konfiskeerisid teiste riikide ostetud isikukaitsevahendeid. Ta usub, et ainult liidus suudame tagada vajalikud ohutus- ja kvaliteedistandardid.

Raportöör peab samuti oluliseks selgitada seost liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja programmi „EL tervise heaks“ vahel, kuna mõlemad programmid vastutavad meditsiinivarude loomise eest. Samuti palub ta, et komisjon vaataks läbi kehtiva raamistiku tõhususe ja esitaks vajaduse korral uue seadusandliku ettepaneku spetsiaalse Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi loomiseks, nagu Euroopa Parlament on juba taotlenud[2].

Raportöör soovib samuti teha ettepaneku, et liikmesriigid oleksid kohustatud viitama saadud liidu elanikkonnakaitse mehhanismile ja ELi rahalistele vahenditele alati, kui nad kasutavad rescEU vahendeid riiklikel eesmärkidel. Kuna kõigi vahendite rahastamismäära tõstetakse 80-90 %-lt 100 %-le, on oluline, et ELi panust ei unustataks ega jäetaks arvesse võtmata.

Lõpetuseks, kuna komitee võttis eelmise raporti vastu vaid mõned kuud tagasi, suure häälteenamusega, esitas ta taas mõned selles sisalduvad ettepanekud.

Kuna tegemist on I lisa väljajätmisega komisjoni poolt ja selle asendamisega mitmeaastase tööprogrammiga, mis võetakse vastu rakendusaktiga, teeb raportöör kõnealuse rahastamise kasutamise suurema läbipaistvuse huvides ettepaneku taastada lisa, milles täpsustatakse ennetamisele, valmisolekule ja reageerimisele eraldatavad protsendimäärad. Kuid pidades silmas eelmise aasta ülevaates kajastatud suuri muutusi ja asjaolu, et loodusõnnetuste, näiteks üleujutuste ja metsatulekahjude ennetamise projekte rahastatakse peamiselt muudest ELi vahenditest, tehakse ettepanek vahendid ümber jaotada, suunates oluliselt suurema summa valmisolekuks, sealhulgas rescEU varade ostmiseks. Samuti annab ta komisjonile suurema paindlikkuse järgmise seitsme aasta jooksul vajalike muudatuste tegemiseks. Hiljutine meditsiiniline hädaolukord näitas selgelt paindlikkuse vajadust, kuid tuleb meeles pidada, et kui eelarvet muudetakse, tuleb muuta nii iga-aastaseid kui ka mitmeaastaseid tööprogramme. Vastupidi, lisas esitatud protsendimäärad võimaldavad palju suuremat paindlikkust, kuna seda tuleb muuta ainult siis, kui need ületavad 10 %list kaalutlusõigust.

Lisaks on raportöör taaskehtestanud komisjoni kohustuse täpsustada delegeeritud õigusaktiga valdkonnad, kus eelarve kaudset täitmist kasutatakse eelarve täitmise meetodina.

Paljud komisjoni ja raportööri esitatud muudatusettepanekud kajastavad parlamendi seisukohta kaks aastat tagasi. Raportöör on kindlalt veendunud, et hiljutised kriisid on näidanud, et vaja on ambitsioonikamat mehhanismi, kui soovime, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oleksid valmis ja võimelised tulevaste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofidega tõhusalt toime tulema.

 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Euroopa Parlament 2019-2024

 

Õiguskomisjon

Esimees

 

2.9.2020

Pascal Canfin

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Palusite 13. juuli 2020. aasta kirjas[3] õiguskomisjonil kontrollida vastavalt kodukorra artikli 40 lõikele 2 komisjoni ettepaneku (võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta[4]) õigusliku aluse sobivust.

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 2. septembri 2020. aasta koosolekul.

I – Taust

Komisjoni ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 196 ja artikli 322 lõike 1 punktil a.

Taotlus on esitatud seoses muudatusettepanekuga, mille raportöör esitas keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse (ENVI) komisjonis ja millega jäetakse välja viide ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punktile a, lähtudes ENVI-komisjoni kirja kohaselt „tehnilistest kaalutlustest ja eelkõige asjaolust, et kõnealune artikkel käsitleb finantseeskirjade vastuvõtmist määruste abil ning ei näi seetõttu olevat kohaldatav otsuse suhtes“.

Enne kõnealuse ettepaneku vastuvõtmist 2020. aasta juunis võttis komisjon 2019. aasta märtsis vastu ettepaneku otsuse kohta, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta ning mis põhines üksnes ELi toimimise lepingu artiklil 196. ENVI-komisjon võttis ettepaneku kohta vastu raporti 2020. aasta märtsis. Komisjon märgib seletuskirjas järgmist: „Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt komisjoni ettepaneku COM(2019) 125 final arutamisel seni tehtud edusammudel.“ Komisjoni ettepaneku finantsselgituse kohaselt muudetakse otsusega „olemasolevat meedet (liidu mehhanism) ja seda tuleb kaaluda paralleelselt menetluses oleva ettepanekuga, millega samuti muudetakse liidu mehhanismi ja mille komisjon võttis vastu 2019. aastal“.

Vastuseks ENVI-komisjoni väljendatud murele selle kohta, kas kavandatava otsuse õigusliku alusena on sobiv lisada ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkt a, mis seati selle artikli väljajätmiseks esitatud muudatusettepanekuga kahtluse alla, käsitleme alljärgnevalt üksnes ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkti a sobivust õigusliku alusena.

II – Kõnealune aluslepingu artikkel

II jaotis „Rahandussätted“:

Artikli 322 lõike 1 punkt a

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist kontrollikojaga määruste abil vastu:

a) finantseeskirjad, millega määratakse kindlaks eelkõige eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise kord

III – Euroopa Liidu Kohtu praktika seoses õigusliku aluse valikuga

Euroopa Kohus on pidanud sobiva õigusliku aluse küsimust tavaliselt põhiseadusliku tähtsusega küsimuseks, mis tagab pädevuse andmise põhimõtte järgimise (ELi lepingu artikkel 5) ning määrab kindlaks liidu pädevuse olemuse ja ulatuse.[5] Seetõttu ei ole õigusliku aluse valik vaba. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liidu õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu.[6] Samuti leiab Euroopa Kohus, et õigusakti õigusliku aluse kindlaksmääramisel ei ole võimalik võtta arvesse õiguslikku alust, mida on kasutatud muude selliste liidu õigusaktide vastuvõtmiseks, millel võivad teatavatel juhtudel olla sarnased tunnused.[7] Väära õigusliku aluse valimine võib seetõttu olla piisav põhjus kõnealuse õigusakti tühistamiseks. Selles kontekstis ei ole asjaolul, et mõni institutsioon soovib õigusakti vastuvõtmises aktiivsemalt osaleda, nagu ka õigusakti vastuvõtmise asjaoludel ega kõnealuse õigusaktiga hõlmatud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl õige õigusliku aluse kindlakstegemise seisukohast mingit tähtsust.[8]

Põhimõtteliselt tuleks valida ainult üks sobiv õiguslik alus. Kui akti kontrollimise käigus selgub, et sellel on kaks eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist saab lugeda põhiliseks või peamiseks, samas kui teine on üksnes täiendav, siis peab õigusaktil olema vaid üks õiguslik alus, see tähendab põhilisest või peamisest eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.[9] Kui aga õigusaktil on erandkorras mitu samaaegset eesmärki või valdkonda, mis on lahutamatult seotud, ilma et üks neist oleks teiste suhtes kõrvalise tähtsusega ja nendega kaudses seoses, peab sellel õigusaktil olema mitu asjakohast õiguslikku alust.[10] See oleks siiski võimalik üksnes juhul, kui vastavate õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused ei ole üksteisega vastuolus ega kahjusta Euroopa Parlamendi õigusi.[11] Lisaks peab valitud meede olema kooskõlas seadusandliku akti ettenähtud liigiga, kui see on aluslepingus sätestatud.

IV – Artikli 322 lõike 1 punkti a sobivus õigusliku alusena

Kui ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkti a kasutatakse õigusliku alusena, kaasneb sellega kohustus valida teatavat liiki seadusandlik akt, ilma et ELi seadusandjale jääks selles osas mingit kaalutlusõigust. Enne kui üldse hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkt a võiks ettepaneku eesmärki ja sisu arvestades olla sobiv õiguslik alus, tuleb märkida, et artikli 322 lõike 1 punktis a on ette nähtud seadusandlik tavamenetlus ja nõue, et õigusakt võetaks vastu määrusena. Kõnealusel juhul on kavandatud õigusakti liik otsus ning otsus on ka õigusakt, mida ettepanekuga soovitakse muuta. Seetõttu ei ole kavandatud õigusakti liik formaalsetel põhjustel artikli 322 lõike 1 punktiga a kooskõlas.

Seetõttu puudub vajadus lisaks hinnata, kas artikli 322 lõike 1 punkt a on sobiv õiguslik alus ettepaneku eesmärki ja sisu silmas pidades ning kas seda võiks kasutada koos ELi toimimise lepingu artikliga 196 kahekordse õigusliku alusena.

V – Järeldus ja soovitus

Ilma et see piiraks ühtegi hinnangut selle kohta, kas kavandatava õigusakti puhul oleks selle eesmärki ja sisu silmas pidades õige, et see põhineks ainult artiklil 196 või kahel või enamal õiguslikul alusel, näib olevat piisav märkida, et arvestades muutmisettepaneku jaoks valitud liiki (otsus), ei ole ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkt a formaalselt sobiv õiguslik alus ettepanekule võtta vastu otsus, millega muudetakse otsust liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta, kuna nimetatud artiklis nähakse ette määruse vastuvõtmine, samas kui kõnealune muutmisakt on otsus.

Oma 2. septembri 2020. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[12] soovitada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkt a kavandatava otsuse õiguslikust alusest eemaldada.

Lugupidamisega

Adrián Vázquez Lázara

 

ARENGUKOMISJONI KIRI

Pascal Canfin

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD))

Austatud esimees

Arengukomisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada Teie komisjonile arvamus. Komisjoni koordinaatorid otsustasid oma 29. juuni 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Arengukomisjon arutas küsimust oma 15. juuli 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[13] otsustas komisjon paluda vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Tomas Tobé

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Arvestades, et kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste sagedust, intensiivsust ja keerukust kogu maailmas ning arenguriigid, eelkõige vähim arenenud riigid ja väikesed arenevad saareriigid on nende suhtes eriti kaitsetud ühelt poolt seetõttu, et nende suutlikkus kliimamuutuste tagajärgedega kohaneda ja neid leevendada ning kliimaga seotud katastroofidele reageerida on piiratud, ning teiselt poolt seetõttu, et oma geograafilise asukoha tõttu kannatavad nad üleujutuste, põudade ja metsatulekahjude all.

 

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Metsapõlengud ohustavad elu, elatist ja bioloogilist mitmekesisust, põhjustavad suurtes kogustes süsinikdioksiidi heidet ning vähendavad planeedi süsinikdioksiidi sidumise võimet, mis süvendab kliimamuutusi veelgi. Erilist muret tekitavad olukorrad, kus põlismetsad või radioaktiivselt saastunud alad hävivad tulekahju tagajärjel. Kliimaga seotud katastroofide, sealhulgas metsatulekahjude arvu suurenemine nõuab liidu kodanikukaitse mehhanismi operatsioonide tugevdamist väljaspool liitu, sealhulgas ennetusele ja katastroofideks valmisolekule keskenduvat tegevust;

 

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Selleks et suurendada läbipaistvust ja vastutust liidu kodanike ees, peaks komisjon esitama suunised selle kohta, kuidas mõõta liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu tehtud kulutuste seda osa, mis tuleks liigitada ametlikuks arenguabiks;

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.	(12) Liidu huvides on vajaduse korral reageerida hädaolukordadele kolmandates riikides. Kuigi rescEU on loodud kasutamiseks turvavõrguna peamiselt liidus, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning enne sekkumist humanitaarabi andjatega konsulteerides ja humanitaarpõhimõtteid arvesse võttes kasutada rescEU vahendeid ka väljaspool liitu.

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda.	2. Komisjon ja liikmesriigid teevad kindlaks koostoime elanikkonnakaitseabi ning liidu ja liikmesriikide antava humanitaarabi rahastuse vahel õnnetustele vastupidavuse kavandamisel liiduvälistele humanitaarkriisidele reageerimise operatsioonide korral, ning edendavad seda, konsulteerides humanitaarabi andjatega, sealhulgas võimaluse korral alati kohalike humanitaartöötajate ja kohalike omavalitsustega.

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 16 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(9a) Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral tagab komisjon kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi (2) valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.	2. Käesoleva artikli kohaselt toimuvad missioonid võidakse viia läbi iseseisvate abimissioonidena või nendega võidakse toetada mõne rahvusvahelise organisatsiooni juhitavat missiooni. Liidu koordineerimine integreeritakse täielikult ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) üldisesse koordineerimistegevusse ning selle juhtrolli austatakse. Inimtegevusest tingitud õnnetuste või keerukate hädaolukordade korral konsulteerib komisjon võimaluse korral alati humanitaarabi andjatega, kaasa arvatud kohalike humanitaartöötajatega, ja tagab kooskõla Euroopa konsensusega humanitaarabi (2) valdkonnas ja humanitaarabi põhimõtete järgimise.

 

 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2020)

eelarvekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

(COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD))

Arvamuse koostaja: Niclas Herbst

 

 

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt seoses ettepanekuga liidu kodanikukaitse mehhanismi kehtivate õigusaktide sihipäraseks läbivaatamiseks, et tagada liidu ja liikmesriikide parem valmisolek tulevasteks kriisideks. Ta tuletab meelde, et liidu kodanikukaitse mehhanism on solidaarsuse kui ELi põhiväärtuse üks konkreetsemaid väljendusi. Jätkuv COVID-19 kriis on aga selgelt esile toonud praeguse korralduse puudused, kuna mainitud mehhanism ei suuda täiel määral reageerida enamikule liikmesriikidelt, osalevatelt riikidelt ja kolmandatelt riikidelt saadud abitaotlustele. Seetõttu on arvamuse koostaja veendunud, et liidu tasandil tuleb paremini valmistuda piiriülese iseloomuga riskide ja ulatuslike katastroofide vastu, mis võivad mõjutada samaaegselt mitut liikmesriiki ning millel on suur mõju ja potentsiaal märkimisväärselt kahju põhjustada.

Arvamuse koostaja on kindlalt veendunud, et vajame ambitsioonikat rahastamispaketti, mis vastaks hiljuti reformitud liidu kodanikukaitse mehhanismi seatud eesmärkide tasemele ja kataks eelkõige „rescEU“ vajadused, mis kujutab endast liidu tasandil juhitavat ja kontrollitavat reageerimisvahendite sihtotstarbelist reservi. Ta tervitab komisjoni ettepanekut võtta ajavahemikul 2021–2027 rubriigist 5 „Vastupidavusvõime, julgeolek ja kaitse“ 1 268 282 000 eurot ja uuest ELi taasterahastust 2 187 620 000 eurot (jooksevhindades) kasutusele sihtotstarbelise välistuluna, kasutades selleks uues omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatud volitusi. Ettepanek hõlmab ka 134 täiendava töötaja palkamist, neist 30 käesoleva otsuse alusel.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et kavandatud rahastamispakett, mis peaaegu kolmekordistaks 2018. aasta mai algse ettepaneku, ja töötajate arv on proportsionaalsed käesoleva sihipärase läbivaatamise eesmärgi ja ulatusega. Ta eeldab, et arvestades praeguse mehhanismi suutmatust reageerida liikmesriikide abivajadustele ning COVID-19 kriisi ajal meditsiinivarude kogumise ja kodumaale tagasitoimetamise lendude jaoks kasutusele võetud lisarahastust, on isegi nõukogule selgeks saanud, et liidu kodanikukaitse mehhanismi rahastamise vähendamine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei tule kõne allagi. Samuti tuleks märkida, et ressursside optimaalne koondamine ja mastaabisäästu loomine arukate investeeringute abil liidu tasandil toob kaasa märkimisväärse kokkuhoiu liikmesriikide riigieelarvetes.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt mitme ettepaneku üle eelarvet lihtsustada ja eelarve paindlikkust suurendada, näiteks eelarve kaudse täitmise võimaluse kehtestamine ja reageerimismeetmete kasutamata assigneeringute automaatne ülekandmine aastasse N+ 1. Samas ei nõustu ta sellega, et I lisast jäetakse välja kulude jaotus sammaste kaupa, kuna kaasseadusandjate jaoks on oluline jälgida ennetusele, valmisolekule ja reageerimisele tehtavate kulutuste suhtelist jaotust. Piisav paindlikkus on tagatud võimalusega muuta lisa delegeeritud õigusaktiga.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele ja liikmesriikidele pakutava võimaluse üle kasutada liidu kosmosetaristu komponente, nagu Copernicus, Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Eri vahendite vahelist sünergiat tuleks täielikult ära kasutada ja liikmesriike tuleks aktiivselt julgustada seda teenust kasutama.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, kui oluline on tagada nõuetekohane geograafiline kaetus rescEU vahendite eelpaigutamisel liidu logistikakeskustesse, et kõik liikmesriigid saaksid nende vahendite kasutamisest võrdselt tõhusalt ja kiiresti kasu.

Arvamuse koostaja rõhutab mehhanismi raames hangitud meditsiinitarvete ja -seadmete kvaliteedi kontrollimise tähtsust. COVID-19 kriis on selgelt näidanud, et see on vajalik, eriti liiduväliste tootjate hangete puhul.

Arvamuse koostaja rõhutab ka vajadust kaitsta nõuetekohaselt liidu finantshuve, pidades eelkõige silmas eelarve kaudse täitmise kavandatavat kasutamist. Ta soovib rõhutada Euroopa Prokuratuuri olulist rolli selles.

Lõpetuseks väljendab arvamuse koostaja heameelt liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu osutatava ELi abi nähtavust käsitlevate tõhustatud sätete üle artiklis 20a ning soovib rõhutada vajadust, et liikmesriigid teavitaksid üldsust ennetavalt liidu mehhanismi raames rahastatavatest operatsioonidest.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3.	(2) Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism, sh rescEU, liikmesriikidevahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3, tugevdades liikmesriikide olemasolevat suutlikkust, tagades tõhusama valmisoleku ja reageerimise juhul, kui riikliku tasandi reageerimisvõime ei ole piisav.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike.	(3) Enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, et liidu tegevuse tulemuslikkust kriisi ohjamisel piirab selle juhtimisraamistiku kohaldamisala, aga ka see, kuidas on liit valmis õnnetuseks, mis mõjutab enamikku liikmesriike. Lisaks on selge, et liit ja liikmesriigid ei ole piisavalt valmis ekstreemsemateks ja keerukamateks õnnetusteks, millel on kaugeleulatuvad ja pikaajalised ülemaailmsed tagajärjed, näiteks ulatuslik pandeemia. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide kodanikukaitsemeetmeid koordineeritaks paremini ja et rescEUd tugevdataks.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Arvestades COVID-19 puhangust saadud kogemusi ning vajadust suurendada liidu reageerimisvõimet tervishoiu ja kodanikukaitse valdkonnas, tuleks rescEUd oluliselt tugevdada, et parandada selle toimimist liidu mehhanismi kõigis kolmes sambas: ennetamine, valmisolek ja reageerimine.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta.	(5) Selleks et olla tulevikus sarnasteks sündmusteks paremini valmis, on liidu mehhanismi tugevdamiseks vaja kiiresti meetmeid võtta. Liidu mehhanismi tugevdamine peaks täiendama liidu poliitikat ja fonde ning ei tohiks asendada õnnetustele vastupidavuse põhimõtte süvalaiendamist nendesse poliitikavaldkondadesse ja fondidesse.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Ennetamise ja valmisoleku paremaks kavandamiseks peaks liit tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade ja peamiste ettevõtjatega jätkuvalt toetama valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikidega.	(6) Ennetamise ja valmisoleku paremaks kavandamiseks peaks liit tihedas koostöös asjaomaste teadusringkondade, peamiste ettevõtjate ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, kes on õnnetuste ohjamise tsükli peamised osalised, samuti kolmanda sektori ja selles valdkonnas tegutsevate vabatahtlike organisatsioonidega, suurendama valdkonnaülest investeerimist õnnetuste ennetamisse ning terviklikke riskijuhtimismeetodeid, mis täiustavad ennetamist ja valmisolekut, võttes arvesse mitme ohu ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning kliimamuutuste tõenäolist mõju. Selleks tuleks esiplaanile seada valdkonnaülesed ja kõiki ohte hõlmavad lähenemisviisid ning need peaksid tuginema kogu liidus kehtivatele vastupidavuseesmärkidele, mille alusel töötatakse välja suutlikkuse ja valmisoleku põhimääratlus. Komisjon peab kogu liidus kehtivate vastupidavuseesmärkide kindlaksmääramisel tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning võtma arvesse kõiki riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil juba olemasolevaid operatiivseid hädaolukordade lahendamise kavasid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Selleks et tagada õnnetuste ennetamise tõhusus, tuleks selle peamiste teguritena käsitleda vastupidavusteste ning reageerimisvahendite sertifitseerimise protsessi. Korrapärane riskihindamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on vajalik selleks, et riiklikud ametiasutused saaksid vajaduse korral võtta meetmeid vastupidavuse tugevdamiseks, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid liidu fonde. Sellised riskihindamised peaksid keskenduma igale piirkonnale omastele iseärasustele, nagu seismiline aktiivsus, sagedased üleujutused või metsatulekahjud. Need hindamised peaksid hõlmama ka piiriülese koostöö taset, selleks et liidu mehhanismil oleks üksikasjalik teave kohapeal olemasoleva suutlikkuse kohta, eesmärgiga muuta sekkumine sihipärasemaks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärkide väljatöötamine ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks peaks hõlmama kodanikukaitseasutuste hallatavas hädaolukorrajärgses esimeses etapis täheldatud pikaajaliste sotsiaalsete tagajärgede täpset hindamist ja arvessevõtmist, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele inimestele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seda teenust kasutada. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.	(9) Liidu mehhanism peaks kasutama liidu kosmosetaristu komponente, nagu Maa seire Euroopa programm (Copernicus), Galileo, kosmose olukorrast ülevaate saamise süsteem ja riiklik satelliitside, mis on olulised liidusisestele ja -välistele hädaolukordadele reageerimise vahendid liidu tasandil. Copernicuse hädaolukordade ohjamise süsteemid toetavad ERCCd hädaolukorra eri etappides alates varajasest hoiatamisest ja ennetamisest kuni õnnetuseni ja sellest taastumiseni. Riiklik satelliitside peab tagama turvalise satelliitside, mis on kohandatud spetsiaalselt valitsussektori kasutajate vajadustele hädaolukordade ohjamisel. Galileo on esimene Euroopas ja mujal maailmas spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud üleilmne satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida saab kasutada ka muudes valdkondades, nagu hädaolukordade ohjamine ja varajane hoiatamine. Galileo asjaomaste teenuste hulka kuulub hädaabiteenus, mis edastab signaalide abil hoiatusi loodusõnnetuste või muude hädaolukordade kohta konkreetsetes piirkondades. Arvestades selle teenuse potentsiaali päästa elusid ja hõlbustada erakorraliste meetmete koordineerimist, tuleks liikmesriike julgustada seda kasutama. Kui nad otsustavad seda teha, peaksid nad süsteemi valideerimiseks määrama riiklikud asutused, kes on pädevad seda hädaabiteenust kasutama, ja teavitama neist komisjoni.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Liidu mehhanism ja rescEU tuleks välja arendada reageerimaks tõhusalt mitmesugustele hädaolukordadele, millest paljud on põhjustatud kliimamuutustest. Loodusõnnetuste sagedus ja intensiivsus nii liidus kui ka väljaspool on viimastel aastatel suurenenud, sealhulgas piirkondades, kus neid varem ei esinenud. Seega on hädavajalik, et liidu mehhanism sisaldaks piisavat suutlikkust, et tulla toime üha sagenevate loodusõnnetustega, nagu metsatulekahjud ja üleujutused.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti reageerida ulatuslikule hädaolukorrale või vähe tõenäolisele, kuid suure mõjuga sündmusele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas ja haavatavatele elanikkonnarühmadele erilist tähelepanu pöörates aidata liikmesriike, mis on ulatusliku hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse või strateegilistel põhjustel usaldusväärsete keskuste võrgustike vahendusel, näiteks ÜRO humanitaarabi hoidlatesse.	(10) Selleks et tagada operatiivne suutlikkus kiiresti reageerida ulatuslikule hädaolukorrale või vähe tõenäolisele, kuid suure mõjuga sündmusele, nagu COVID-19 pandeemia, peaks liidul olema võimalus rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või hankida, et kooskõlas toetava pädevusega elanikkonnakaitse valdkonnas ja haavatavatele elanikkonnarühmadele erilist tähelepanu pöörates aidata liikmesriike, mis on ulatusliku hädaolukorra tõttu ülekoormatud. Need vahendid paigutatakse eelnevalt liidusisestesse logistikakeskustesse või strateegilistel ja nõuetekohaselt põhjendatud põhjustel usaldusväärsete keskuste võrgustike kaudu, nagu ÜRO humanitaarabi hoidlad. rescEU peaks suurendama sünergiat riiklike logistikakeskuste vahel, et hõlbustada tõhusamat operatiivset reageerimist, suurendada piirkondlikku suutlikkust ja aidata kaasa pikaajalisele eesmärgile tagada maksimaalne paindlikkus ja võime reageerida mitmesugustele õnnetustele, lisaks praegusele pandeemiale. Kasutades ära tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, tuleks liidu mehhanismi kasutada teabe kogumiseks nende liikmesriikide suutlikkuse kohta, kus keskused asuvad, ning riiklike kriisisüsteemide ja kodanikukaitseasutuste valmisoleku hindamiseks, et oleks võimalik anda konkreetseid riigipõhiseid soovitusi nende edasiseks parandamiseks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Võttes arvesse solidaarsuse üldtunnustatud väärtust, tuleb liidul etendada keskset rolli edusammude kiirendamisel, et saavutada kvaliteetsete tervishoiuteenuste õiglane ja üldine osutamine, mis on aluseks liidu poliitikale kodanikukaitse valdkonnas.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused.	(16) Võttes arvesse, et rescEU vahendite kasutuselevõtul liidu mehhanismi raames toimuvateks reageerimisoperatsioonideks on märkimisväärne liidu lisaväärtus, sest need tagavad tõhusa ja kiire abi hädaolukorras olevatele inimestele, tuleks liidu kodanike ja meedia teavitamiseks ning liidu panuse esiletõstmiseks kehtestada nähtavusega seotud lisakohustused. Liikmesriikide ametiasutused peaksid komisjonilt saama iga konkreetse sekkumise kohta teavitussuuniseid, et tagada liidu rolli asjakohane avalikustamine.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalseks täitmiseks tuleks võimaldada ka kaudset eelarve täitmist.	(17) Paindlikkuse suurendamiseks ja eelarve optimaalseks täitmiseks tuleks käesoleva otsusega näha ette kaudne eelarve täitmine kui eelarve täitmise meetod, mida võib kasutada üksnes juhul, kui see on põhjendatud asjaomase meetme laadi ja sisuga.

Selgitus

Võimaluse korral tuleks eelistada eelarve otsest täitmist komisjoni, sealhulgas liidu delegatsioonide poolt. Kaudset eelarve täitmist tuleks kasutada ainult siis, kui on võimalik selgelt tõendada, et see on asjaomase meetmeliigi puhul tõhusam ja tulemuslikum rakendusviis.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 155 peaksid kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c ja käesoleva otsuse artikli 25 lõikes 2 loetletud üksused täitma oma aruandluskohustusi igal aastal. Nende üksuste aruandlusnõuded on sätestatud finantsmääruse artikli 130 lõikes 3 osutatud kontrollilepingus.
	____________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Selgitus

Kuna kaudne eelarve täitmine on liidu kodanikukaitse mehhanismi raames uus eelarve täitmise viis, on oluline tuletada meelde kaudse eelarve täitmise raames tegutsevate üksuste aruandluskohustusi, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 155.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et parandada prognoositavust ja pikaajalist tulemuslikkust, peaks komisjon otsuse nr 1313/2013/EL rakendamisel võtma vastu iga-aastased või mitmeaastased tööprogrammid, milles esitatakse kavandatud eraldised. See peaks aitama liidul olla eelarve täitmisel paindlikum, mis omakorda tõhustab ennetus- ja valmisolekumeetmeid.	(18) Selleks et parandada prognoositavust ja pikaajalist tulemuslikkust, peaks komisjon otsuse nr 1313/2013/EL rakendamisel, konsulteerides asjaomaste sidusrühmade ja institutsioonidega, võtma vastu iga-aastased ja mitmeaastased tööprogrammid, milles esitatakse kavandatud eraldised. See peaks aitama liidul olla eelarve täitmisel paindlikum, mis omakorda tõhustab ennetus- ja valmisolekumeetmeid.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Kriisi korral oluliste toodete liidu strateegiliste lisatagavarade ja -varude loomine ja haldamine programmi „EL tervise heaks“ raames peaks täiendama rescEU reageerimisvõimelisi reserve.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Liidu mehhanism peaks võimaldama liikmesriikidel teha ka vabatahtlikke lisasissemakseid.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ainult reageerimismeetmeteks.	(23) Ennetus- ja valmisolekumeetmeid on vaja selleks, et suurendada loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste korral liidu vastupanuvõimet, kuid õnnetused, nende aeg ja ulatus on ettearvamatud. Nagu on näidanud hiljutine COVID-19 kriis, võivad piisavaks reageerimiseks taotletavad rahalised vahendid aastati märkimisväärselt erineda ja need tuleks viivitamata kättesaadavaks teha. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega uute vajaduste tekkimise korral kiirelt reageerida tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist. Seepärast on asjakohane lubada lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kanda kasutamata assigneeringud üle järgmisesse eelarveaastasse ning kasutada neid ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Otsuse nr 1313/2013/EL I lisa ei ole piisavalt paindlik, et liit saaks nõuetekohaselt kohandada ennetusse, valmisolekusse ja reageerimisse tehtavaid investeeringuid, ning jäetakse seetõttu välja. Selle kohaselt tuleb õnnetustega seotud riskijuhtimise tsükli eri etappidele eraldatavate investeeringute maht eelnevalt kindlaks määrata. Selline paindlikkuse puudumine pärsib liidu võimet reageerida ettenägematutele õnnetustele.	välja jäetud

Selgitus

Kaasseadusandjad peaksid jälgima rahaliste vahendite suhtelist jaotust sammaste kaupa (ennetamine, valmisolek ja reageerimine). Piisav paindlikkus on tagatud võimalusega muuta lisa delegeeritud õigusaktiga.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt:
	„4a. „liidu õnnetustele vastupidavuse eesmärgid“ – eesmärgid, millega kehtestatakse ennetus- ja valmisolekumeetmed, et tagada liidu ja selle liikmesriikide suutlikkus reageerida õnnetustele, tagades samal ajal siseturu nõuetekohase toimimise olukorras, kus õnnetusel või kriisil võib olla negatiivne piiriülene mõju.“;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Komisjon määratleb liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta ja valdkondadevahelise mõju analüüsi, ning pöörama erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele.	5. Komisjon määratleb liidu eesmärgid seoses õnnetustele vastupidavusega, et toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid. Õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid peavad tagama esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide säilitamise ühised lähtetingimused suure mõjuga õnnetuse doominoefekti korral ja siseturu toimimise tagamiseks. Eesmärgid peavad põhinema edumeelsetel stsenaariumidel, milles võetakse muu hulgas arvesse kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju õnnetusohule, andmeid varasemate sündmuste kohta, valdkondadevahelise mõju analüüsi ning mõjutatud piirkondadele avalduva pikaajalise sotsiaalse mõju analüüsi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Õnnetustele vastupidavuse eesmärkide koostamisel keskendub komisjon eelkõige liikmesriikide piirkondi tabavatele korduva iseloomuga õnnetustele ning soovitab riiklikel ametiasutustel võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas neid, mida rakendatakse ELi vahendite abil, et tugevdada vastupidavust kriisidele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste ja asjaomaste liidu organitega.	ERCC põhiülesanne on reaalajas koordineerida, jälgida ja toetada hädaolukordadele reageerimist liidu tasandil. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike kriisisüsteemide, elanikkonnakaitseasutuste, kogukonna tasandi vabatahtlike rühmade ja asjaomaste liidu organitega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 8 – punkt c – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– pakkuda kohalikele kogukondadele tehnilist koolitusabi, et nad suudaksid paremini korraldada oma esialgset iseseisvat reageerimist kriisile;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas.	2. Artikli 6 lõikes 5 osutatud vastupidavusega seotud eesmärkide ja artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariumide koostamise põhjal määrab komisjon rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõike 2 kohase kontrollimenetlusega, kindlaks rescEU vahendid, võttes arvesse kindlakstehtud ja tekkivaid riske ning üldist suutlikkust ja puudusi liidu tasandil, eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise, seismiliste, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaintsidentide ning erakorralise meditsiiniabi valdkonnas. Komisjon ajakohastab korrapäraselt rescEU vahendite arvu ja liigitust käsitlevat teavet ning teeb selle otse kättesaadavaks teistele liidu institutsioonidele.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Seoses meditsiiniliste hädaolukordade lahendamise suutlikkusega, nagu strateegilised varud ja erakorralise meditsiini rühmad, tagab komisjon, et need on koordineeritud ja omavad koostoimet muude asjaomaste liidu programmidega, eelkõige programmiga „EL tervise heaks“, et tagada järjepidev reageerimine ja vältida tegevuste dubleerimist, tekitades nii võimalikku rahalist kokkuhoidu.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.	rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad ja/või hangivad muul viisil komisjon või liikmesriigid. Komisjon võib kooskõlas liidu finantseeskirjadega hankemenetluste kaudu rescEU vahendeid omandada, rentida, liisida või muul viisil hankida, et liikmesriikidele kvaliteetseid vahendeid varuda ja jaotada või teenuseid osutada. Kui rescEU vahendeid omandavad, rendivad, liisivad või muul viisil hangivad liikmesriigid, võib komisjon anda neile otsetoetusi ilma konkursikutseta.

Selgitus

COVID-19 kriis on selgelt näidanud, kui oluline on kontrollida meditsiinitarvete ja -seadmete kvaliteeti, eriti kui neid hangitakse väljastpoolt liitu.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
RescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada. Olles liikmesriikidega konsulteerinud, võib rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, paigutada asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide hallatavate usaldusväärsete võrkude vahendusel ka kolmandatesse riikidesse.	rescEU vahendid võtab vastu liikmesriik, kes asjaomased vahendid omandab, rendib, liisib või muul viisil hangib. Selleks et suurendada liidu vastupidavust, tuleb rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, eelnevalt liidus strateegiliselt paigutada. Olles liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga konsulteerinud, võib rescEU vahendid, mille on omandanud, rentinud, liisinud või muul viisil hankinud komisjon, paigutada asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide hallatavate usaldusväärsete võrkude vahendusel ka kolmandatesse riikidesse.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 12 – lõige 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9.	rescEU vahendid võib kasutusele võtta väljaspool liitu vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–9. Komisjon kehtestab erisätted, et tagada aruandekohustus ja rescEU vahendite nõuetekohane kasutamine kolmandates riikides, sealhulgas liidu inspektoritele juurdepääsu võimaldamine. Liidu mehhanismi nähtavus kolmandates riikides tagatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikli 20a lõigetega 1 ja 2.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõiked 5 ja 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja;	(d) lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:
	„5. Komisjon vaatab I lisas sätestatud jaotuse läbi, võttes arvesse artikli 34 lõikes 3 osutatud hindamise tulemusi. Komisjonil on õigus, juhul kui see on vajalik eelarve täitmist mõjutavate ootamatute sündmuste või rescEU vahendite loomise tõttu, võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada selles esitatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra. Lisaks julgustatakse komisjoni korraldama mõjuhinnanguid kõigi I lisa muutmise ettepanekute kohta ja konsulteerima sellega seoses asjaomaste sidusrühmadega.
	6. Kui see on reageerimismeetmete võtmiseks kättesaadavate eelarvevahendite vajaliku läbivaatamise korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, on komisjonil õigus võtta artikli 30 alusel vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa eesmärgiga kohandada selles esitatud arve rohkem kui 10 protsendipunkti võrra, võttes arvesse olemasolevaid eelarvevahendeid ja toimides artiklis 31 sätestatud korras.“;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d a (uus)

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da)  artiklisse 19 lisatakse lõige 6a:
	„6a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ettenähtud iga-aastased assigneeringud, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EU, Euratom) nr ..../... (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ... 2020. a eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid.“;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 19 a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summade kaudu, kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.	Määruse [ERI] artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva otsuse alusel, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv osutatud summaga 2 187 620 000 eurot (jooksevhindades), kui artikli 4 lõigetes 4 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.

Selgitus

Selguse ja läbipaistvuse huvides on soovitav viidata liidu kodanikukaitse mehhanismi õiguslikus aluses täpsele summale, mis tuleb liidu kodanikukaitse mehhanismile taasterahastu kaudu ette näha.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 20 a – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:	Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahastus tuleb teha asjakohaselt nähtavaks kooskõlas komisjoni erisuunistega konkreetsete sekkumiste kohta. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et üldsuse teavitamisel liidu mehhanismi raames rahastatavast tegevusest:

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt finantsmäärusele otsese või kaudse eelarve täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.	2. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust eelarve otsese täitmise korras vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 või eelarve kaudse täitmise korras koostöös kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega. Rahalise toetuse rakendamise viisi valimisel eelistatakse eelarve otsest täitmist. Kui asjaomase meetme laad ja sisu seda õigustavad, võib komisjon kasutada kaudset eelarve täitmist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva otsuse täiendamiseks, sätestades liidu mehhanismi raames võetavad meetmed, mida võib rakendada eelarve kaudse täitmise raames.

Selgitus

Võimaluse korral tuleks eelistada eelarve otsest täitmist komisjoni, sealhulgas liidu delegatsioonide poolt. Kaudset eelarve täitmist tuleks kasutada ainult siis, kui on võimalik selgelt tõendada, et see on asjaomase meetmeliigi puhul tõhusam ja tulemuslikum rakendusviis.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse üksnes reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.	5. Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatule kantakse kulukohustuste ja maksete assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, automaatselt üle ning neid võib siduda ja välja maksta kuni järgneva aasta 31. detsembrini. Ülekantud assigneeringuid kasutatakse ennetus-, valmisoleku- ja reageerimismeetmeteks. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada ülekantud assigneeringuid.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a

Otsus nr 1313/2013/EL

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 6 lõikes 5 ning artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.	2. Artikli 6 lõikes 5, artikli 19 lõigetes 5 ja 6, artikli 21 lõike 3 teises lõigus ja artikli 25 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Otsus nr 1313/2013/EL

I lisa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) I lisa jäetakse välja.	välja jäetud

Selgitus

Kaasseadusandjad peaksid jälgima rahaliste vahendite suhtelist jaotust sammaste kaupa (ennetamine, valmisolek ja reageerimine). Piisav paindlikkus on tagatud võimalusega muuta lisa delegeeritud õigusaktiga.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) muutmine
Viited	COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Niclas Herbst 19.6.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Petros Kokkalis, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Petros Kokkalis

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
NÕUANDVAS KOMISJONIS

38	+
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig
S&D	Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs
Renew Group	Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte
Verts/ALE	Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt
GUE/NGL	Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis

 

1	-
ID	Joachim Kuhs

 

1	0
NI	Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) muutmine
Viited	COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD)
EP-le esitamise kuupäev	2.6.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 17.6.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AFET 17.6.2020	DEVE 17.6.2020	BUDG 17.6.2020	REGI 17.6.2020
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	AFET 7.7.2020	REGI 5.6.2020
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	DEVE 23.7.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Nikos Androulakis 2.6.2020
Õigusliku aluse vaidlustamine  JURI arvamuse kuupäev	JURI 2.9.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	2.7.2020	2.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	72 6 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurelia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Nathalie Colin-Oesterlé, Miriam Dalli, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Agnès Evren, Fredrick Federley, Pietro Fiocchi, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ștefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Billy Kelleher, Susana Solís Pérez
Esitamise kuupäev	7.9.2020

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

72	+
PPE	Bartosz Arłukowicz, Alexander Bernhuber, Traian Băsescu, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ștefan Motreanu, Ljudmila Novak, Jessica Polfjärd, Stanislav Polčák, Christine Schneider, Edina Tóth, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Esther de Lange
S&D	Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Miriam Dalli, Jytte Guteland, César Luena, Javi López, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
Renew	Pascal Canfin, Fredrick Federley, Martin Hojsík, Jan Huitema, Billy Kelleher, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir
ID	Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Luisa Regimenti, Silvia Sardone
Verts/ALE	Margrete Auken, Bas Eickhout, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
GUE/NGL	Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Mick Wallace
NI	Eleonora Evi, Athanasios Konstantinou

 

6	-
ID	Aurelia Beigneux, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin
ECR	Rob Rooken

 

1	0
GUE/NGL	Malin Björk

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] RC-B9-0143/2020, ELi kooskõlastatud tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu, https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/RC-9-2020-0143_ET.pdf
• [2] Nagu eespool.
• [3] D 307296
• [4] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (COM(2020)0220 – C9-0160/2020 – 2020/0097(COD)).
• [5] Arvamus 2/00, ECLI:EU:C:2001:664, punkt 5.
• [6] Vt 8. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EU:C:2009:518, punkt 45.
• [7] Vt otsust kohtuasjas 131/86: Ühendkuningriik vs. nõukogu, [1988] EKL 905, punkt 29, ja otsust kohtuasjas C-91/05: komisjon vs. nõukogu, [2008] EKL I-0000, punkt 106.
• [8] Otsus kohtuasjas komisjon vs. nõukogu, C-269/97, ECLI:EU:C:2000:183, punkt 44.
• [9] Otsus kohtuasjas komisjon vs. nõukogu, C-137/12, EU:C:2013:675, punkt 53; C-411/06, EU:C:2009:518, punkt 46 ja seal osutatud kohtupraktika; parlament vs. nõukogu, C 490/10, EU:C:2012:525, punkt 45; parlament vs. nõukogu, C 155/07, EU:C:2008:605, punkt 34.
• [10] Kohtuasi C-211/01, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2003:452, punkt 40; kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, ECLI:EU:C:2006:4, punkt 43–56.
• [11] Kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu (titaandioksiid), ECLI:EU:C:1991:244, punktid 17–25; kohtuasi C-268/94: Portugal vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1996:461.
• [12] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Adrián Vázquez Lázara (esimees), Ibán García Del Blanco (aseesimees), Raffaele Stancanelli (aseesimees), Patrick Breyer, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Jean-Paul Garraud, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Emmanuel Maurel, Karen Melchior, Emil Radev, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Axel Voss, Lara Wolters, Tiemo Wölken, Javier Zarzalejos.
• [13] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Tomas Tobé (esimees ja arvamuse koostaja), Pierrette Herzberger-Fofana (esimene aseesimees), Chrysoula Zacharopoulou (kolmas aseesimees), Erik Marquardt (neljas aseesimees). Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Ádám Kósa, Pierfrancesco Majorino, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Marc Tarabella, Patrizia Toia, Miguel Urbán Crespo, Bernhard Zimniok.