RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627
8.9.2020 - (COM(2019)0619 – C9-0188/2019 – 2019/0272(COD)) - ***I
Kalanduskomisjon
Raportöör: Giuseppe Ferrandino
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627
(COM(2019)0619 – C9-0188/2019 – 2019/0272(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0619),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0188/2019),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0149/2020),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Konventsiooniga loodud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2018. aastal oma 21. erikoosolekul vastu soovituse 18-02 kehtestada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude mitmeaastane majandamiskava (edaspidi „majandamiskava“).Majandamiskavas järgitakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee nõuannet, mille kohaselt peaks ICCAT 2018. aastal kehtestama kalavaru mitmeaastase majandamiskava, kuna näib, et kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (need kehtestati vastavalt soovitusele 17-17, millega muudeti soovitust 14-04). |
(4) Konventsiooniga loodud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2018. aastal oma 21. erikoosolekul vastu soovituse 18-02 kehtestada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude mitmeaastane majandamiskava (edaspidi „majandamiskava“). Majandamiskavas järgitakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee nõuannet, mille kohaselt peaks ICCAT 2018. aastal kehtestama kalavaru mitmeaastase majandamiskava, kuna näib, et kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (need kehtestati vastavalt soovitusele 17-17, millega muudeti soovitust 14-04), ent seejuures ei tohi olemasolevaid järelevalve- ja kontrollimeetmeid nõrgendada. |
Justification
ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee viimases aruandes märgiti, et komisjon peaks kaaluma üleminekut taastamiskavalt majandamiskavale, ent seejuures ei tohi kehtivaid järelevalve- ja kontrollimeetmeid nõrgendada.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5a) ICCAT võttis 2019. aastal oma 26. korralisel koosolekul vastu soovituse 19-04, millega muudetakse soovitusega 18-02 kehtestatud mitmeaastast majandamiskava. ICCATi soovitusega 19-04 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse soovitus 18-02. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära. Majandamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, ning traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses. |
(8) Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnika eripära. Majandamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid edendama rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, ning eelkõige traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses. Sellise traditsioonilise ja väikesemahulise kalapüügi näidetena võib tuua Vahemere teatavates osades kasutatava igivana tehnika tuuni püüdmiseks mõrraga („almadraba”) ning väikesemahulise värske kala rannapüügi söödaga õngelaevadega, õngejadalaevadega ja käsiõngelaevadega. Liikmesriigid peaksid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel jaotama riigi kvoodid õiglaselt ja läbipaistvalt mitmesuguste laevastiku osade vahel, et jagada osa kvoodist ümber traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, võttes seejuures arvesse väljakujunenud õigusi. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8a) Liikmesriigid peaksid tagama, et piisav osa nende kvoodist on ette nähtud hariliku tuuni kaaspüügiks, eelkõige traditsioonilise ja väikesemahulise kalapüügi jaoks. |
Justification
Paljudel kaluritel, kes püüavad hariliku tuuniga sarnaseid liike, näiteks mõõkkala, ei ole hariliku tuuni kaaspüügi kvooti.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8b) Arvesse tuleks võtta väikesemahulise kalapüügi eripära ja vajadusi. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Võttes arvesse, et ICCATi konventsiooni osalised muudavad sageli teatavaid ICCATi soovitusi ja tõenäoliselt muudetakse neid ka edaspidi ning selleks et võtta liidu õigusesse kiiresti üle edaspidised ICCATi soovitused, millega muudetakse või täiendatakse ICCATi majandamiskava, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, ja seda järgmistes aspektides: tähtajad kalastussuremuse sihttaseme jaoks, mis on nõutav maksimaalse jätkusuutliku saagikusega kooskõlas oleva kalavaru biomassi säilitamiseks; teabe esitamise tähtajad, püügihooaegade perioodid; kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud; protsendid ja parameetrid, komisjonile esitatav teave; riiklike ja piirkondlike vaatlejate ülesanded, põhjused keelduda loa andmisest kalade üleviimiseks; saagi konfiskeerimise põhjused ning korralduse andmine kalad vabaks lasta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega31. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
(14) Võttes arvesse, et ICCATi konventsiooni osalised muudavad sageli teatavaid ICCATi soovitusi ja tõenäoliselt muudetakse neid ka edaspidi ning selleks et võtta liidu õigusesse kiiresti üle edaspidised ICCATi soovitused, millega muudetakse või täiendatakse ICCATi majandamiskava, tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, ja seda järgmistes aspektides: teabe esitamise tähtajad, püügihooaegade perioodid; kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud; protsendid ja parameetrid, komisjonile esitatav teave; riiklike ja piirkondlike vaatlejate ülesanded, põhjused keelduda loa andmisest kalade üleviimiseks; saagi konfiskeerimise põhjused ning korralduse andmine kalad vabaks lasta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega31. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
__________________ |
__________________ |
31 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. |
31 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. |
Selgitus
Põhjendus peab olema kooskõlas käesoleva ettepaneku artikliga 65.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva määruse eesmärk on hoida hariliku tuuni biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. |
Käesoleva määruse eesmärk on hoida hariliku tuuni biomass umbes tasemel B0.1, mis saavutatakse, kui püügimaht vastab kalastussuremuse määrale F0.1 või jääb sellest allapoole. |
Selgitus
See ICCATi seatud eesmärk ei ole vastuolus ühise kalanduspoliitika maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga, kuid ICCATi eesmärgis on kasutatavat näitajat täpsustatud.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 6
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikel, turismi või sportlikel eesmärkidel; |
6) „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikel ja/või turismi eesmärkidel; |
Selgitus
Ettepanekusse tuleks lisada sportliku kalapüügi mõiste.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6a) „sportlik kalapüük“ – mittetöönduslik kalapüük, milles osalejad kuuluvad riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad siseriiklikku sportliku kalapüügi luba; |
Selgitus
ICCATi soovituses kasutatud mõiste.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 12
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) „sumpa paigutamine“ – elusa hariliku tuuni paigutamine kalakasvandustes sumpadesse ning nende järgnev söötmine nuumamise ja üldise biomassi suurendamise eesmärgil; |
12) „sumpa paigutamine“ – elusa hariliku tuuni paigutamine veosumbast või mõrrast kasvatamis- või nuumamissumpadesse; |
Selgitus
Konventsiooniosaliste vahelise selguse ja ühtsuse huvides peaks määratlus olema sama, mis ICCATi soovituses 18-02. Kõiki selle määratlusega seotud probleeme tuleks käsitleda ICCATi raames.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 14
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) „kalakasvandus“ – geograafiliste koordinaatidega selgelt määratletud mereala, mida kasutatakse mõrdade ja/või seinnoodalaevadega püütud hariliku tuuni nuumamiseks või kasvatamiseks. Kalakasvandusel võib kasvandusi olla mitmes asukohas, mis kõik on määratletud geograafiliste koordinaatidega ning mille puhul on hulknurkse rajatise iga punkti laius- ja pikkuskraadid selgelt määratletud; |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 17
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) „stereoskoopiline kaamera“ – kahe või enama läätsega seade, millel on iga läätse jaoks eraldi pildiandur või filmikaader, mis võimaldab saada kolmemõõtmelisi kujutisi, eesmärgiga mõõta kala pikkust; |
17) „stereoskoopiline kaamera“ – kahe või enama läätsega seade, millel on iga läätse jaoks eraldi pildiandur või filmikaader, mis võimaldab saada kolmemõõtmelisi kujutisi, eesmärgiga mõõta kala pikkust ning aidata täpsustada hariliku tuuni isendite arvu ja kaalu; |
Selgitus
Määratlust muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 32
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(32) „püügikoormus“ – kalalaeva võimsus, korrutatuna püügil oldud päevade arvuga, et mõõta püügioperatsioonide intensiivsust. See mõõtmine on püügivahendite puhul erinev. Õngejadapüügi puhul mõõdetakse seda konksude arvuna või konksude arvuga, korrutatuna tundide arvuga. Seinnoodalaevade puhul mõõdetakse seda laevapäevadena (kalapüügiaeg pluss otsimisaeg); |
32) „püügikoormus” – kalalaeva võimsus, korrutatuna püügil oldud päevade arvuga; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa; |
Selgitus
ICCATi soovitustes ei ole püügikoormuse mõistet määratletud. Kui tahta see mõiste siinkohal lisada, peaks see olema ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 4 lõike 1 punktis 21 esitatud määratlus.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Erandina lõikest 1 võidakse lubada välja püüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmist, kui välja töötatakse tugevdatud kontrollisüsteem ning kui komisjon teatab sellest ICCATi sekretariaadile. See süsteem on artiklis 13 osutatud liikmesriigi inspekteerimiskava lahutamatu osa ning see hõlmab vähemalt artikli 26 lõikega 3 ja artikliga 52 kehtestatud meetmeid. |
2. Erandina lõikest 1 võidakse kalakasvanduses lubada välja püüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmist eelmise aasta püügist, kui välja töötatakse tugevdatud kontrollisüsteem ning kui komisjon teatab sellest ICCATi sekretariaadile. See süsteem on artiklis 13 osutatud liikmesriigi inspekteerimiskava lahutamatu osa ning see hõlmab vähemalt artikli 26 lõikega 3 ja artikliga 52 kehtestatud meetmeid. |
Selgitus
Seda lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid taotleda oma 2019. aasta kvoodi kuni 5 % ulatuses ülekandmist 2020. aastasse. Liikmesriigid lisavad taotluse oma püügivõimsuse kavasse. |
Selgitus
Kõik konventsiooniosalised võivad kasutamata kvoodi üle kanda ja see on ette nähtud ICCATi soovituses 19-04. See võimalus tuleks ette näha ka liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Enne kalapüügihooaja algust tagavad kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid nende elusate harilike tuunide hindamise, kes on üle kantud pärast hulgiväljapüüki nende jurisdiktsioonis olevates kalakasvandustes. Selleks viiakse kõik püügiaasta ülekantud elusad harilikud tuunid, kes on ette nähtud kalakasvandustes hulgiväljapüügiks, teistesse sumpadesse üle, kasutades seejuures stereoskoopilisi kaamerasüsteeme või alternatiivseid meetodeid, tingimusel et vastavalt artiklile 50 on nende puhul tagatud sama täpsuse ja usaldusväärsuse tase. Igal ajal peab olema tagatud täielikult dokumenteeritud jälgitavus. Nende elusate harilike tuunide ülekandmist, kes ei olnud teatud aastatel väljapüügiks ette nähtud, kontrollitakse igal aastal sama menetlusega, riskihindamisel põhineva valimi alusel. |
3. Enne kalapüügihooaja algust tagavad kalakasvanduste eest vastutavad liikmesriigid nende elusate harilike tuunide hindamise, kes on üle kantud pärast hulgiväljapüüki nende jurisdiktsioonis olevates kalakasvandustes. Selleks viiakse kõik püügiaasta ülekantud elusad harilikud tuunid, kes on ette nähtud kalakasvandustes hulgiväljapüügiks, teistesse sumpadesse üle, kasutades seejuures stereoskoopilisi kaamerasüsteeme või alternatiivseid meetodeid, tingimusel et vastavalt artiklile 50 on nende puhul tagatud sama täpsuse ja usaldusväärsuse tase. Igal ajal peab olema tagatud täielikult dokumenteeritud jälgitavus. Nende elusate harilike tuunide ülekandmist, kes ei olnud teatud aastatel hulgiväljapüügiks ette nähtud, kontrollitakse igal aastal sama menetlusega, riskihindamisel põhinevate asjakohaste valimite alusel. |
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on viia tekst vastavusse ICCATi soovitustega.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Liikmesriigid võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote väikestele rannikulaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, ning lisavad sellise eraldamise oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult ära nende püügivõimalused lõikes 1 osutatud parameetrite alusel. |
2. Liikmesriigid, kellel on väikesed rannikulaevad, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, eraldavad sellistele laevadele sektoripõhiseid erikvoote ning lisavad sellise eraldamise oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult ära nende püügivõimalused lõikes 1 osutatud parameetrite alusel. |
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on viia tekst kooskõlla ICCATi soovituse 19-04 punkti 19 alapunktiga a.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad riigi kvoote õiglaselt jaotada mitmesuguste laevastiku osade vahel, pöörates eritähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, kes kasutavad selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid. |
Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi või seotud väljakujunenud õigustega, ning jaotavad riigi kvoote õiglaselt mitmesuguste laevastiku osade vahel, pöörates eritähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakuvad stiimuleid neile liidu kalalaevadele, kes kasutavad selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Selleks koostavad liikmesriigid, kes eraldavad oma väikesemahulise rannapüügi laevadele vähem kui 20 % oma hariliku tuuni kvoodist, iga-aastaste püügivõimaluste ümberjaotamise kava, et kõnealustele laevadele eraldatavat kvooti suurendada. Kavas kirjeldavad liikmesriigid, kuidas nad püüavad kvoote ümber jaotada vastavalt esimeses lõigus osutatud põhimõtetele ja kriteeriumidele. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava. Selles kavas kohandavad liikmesriigid kalapüügilaevade arvu viisil, millega tagatakse püügivõimsuse vastavus püügivõimalustele, mis on asjaomasel kvoodiperioodil kalapüügilaevadele eraldatud. Liikmesriigid kohandavad püügivõimalusi vastavalt püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kehtivas liidu õigusaktis määratletud parameetritele. Seinnoodalaevade püügivõimsuse kohandamisel piirdutakse maksimaalselt 20 % kõikumisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega. |
Iga liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, kehtestab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava. Selles kavas kohandavad liikmesriigid kalapüügilaevade ja mõrdade arvu viisil, millega tagatakse püügivõimsuse vastavus püügivõimalustele, mis on asjaomasel kvoodiperioodil kalapüügilaevadele ja mõrdadele eraldatud. Liikmesriigid kohandavad püügivõimalusi vastavalt püügivõimaluste jaotamist käsitlevas kehtivas liidu õigusaktis määratletud parameetritele. Seinnoodalaevade liidu püügivõimsuse kohandamisel piirdutakse maksimaalselt 20 % kõikumisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega. |
Selgitus
Lõiku muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02. Mõrdasid käsitatakse määruse 1380/2013 artikli 4 lõike 4 kohaselt kalalaevadena. Mõrdadele on ka eraldatud kvoot.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6a. Vajaduse korral esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 15. maiks muudetud kalakasvatamise majandamiskavad. |
Selgitus
Lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Kui liikmesriik ei esita komisjonile tähtajaks mõnda lõikes 1 osutatud kava või kui komisjon avastab käesoleva määruse sätete raske rikkumise, nagu lõplikes inspekteerimisaruannetes järeldatud, võib komisjon otsustada jätta kavad kinnitamata ning edastab liidu kava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. |
3. Kui liikmesriik ei esita komisjonile tähtajaks mõnda lõikes 1 osutatud kava või kui komisjon avastab käesoleva määruse sätete raske rikkumise seoses iga-aastaste püügikavadega, nagu lõplikes inspekteerimisaruannetes järeldatud, võib komisjon otsustada jätta kavad kinnitamata ning edastab liidu kava ICCATi sekretariaadile ilma asjaomase liikmesriigi kavadeta. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. Erandina lõikest 1 võivad Küpros ja Kreeka taotleda artiklis 10 osutatud iga-aastastes püügikavades, et Vahemere idaosas (FAO püügipiirkonnad 37.3.1 ja 37.3.2) lubataks hariliku tuuni püüki nende lipu all sõitvate seinnoodalaevadega 15. maist kuni 1. juulini. |
Selgitus
Erand on toodud ICCATi soovituses 18-02.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Erandina lõikest 1 võib Horvaatia taotleda artiklis 10 osutatud iga-aastastes püügikavades, et Aadria merel lubataks hariliku tuuni püüki kasvatamise eesmärgil tema lipu all sõitvate seinnoodalaevadega kuni 15. juulini (FAO püügipiirkond 37.2.1). |
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad Horvaatia ja Itaalia taotleda artiklis 10 osutatud iga-aastastes püügikavades, et Aadria merel (FAO püügipiirkond 37.2.1) lubataks hariliku tuuni püüki kasvatamise eesmärgil nende lipu all sõitvate seinnoodalaevadega 26. maist kuni 15. juulini. |
Selgitus
Tekst tuleks viia kooskõlla ICCATi soovitusega 18-02.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Erandina lõikest 1, kui liikmesriik esitab komisjonile tõendid selle kohta, et seoses tuule tugevusega neli või rohkem palli Beauforti skaala järgi ei saanud mõned tema seinnoodalaevad, mis püüavad harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, kasutada aasta jooksul oma tavapäraseid püügipäevi, võib see liikmesriik kanda asjaomaste laevade puhul aasta jooksul maksimaalselt kümme kaotatud päeva üle kuni 11. juulini. Asjaomased laevad ja ühise püügioperatsiooni puhul kõik seonduvad laevad peavad püügi mittetoimumist nõuetekohaselt põhjendama ilmateadete ja laevaseiresüsteemi asukohaandmete abil. |
3. Erandina lõigetest 1 ja 2, kui liikmesriik esitab komisjonile tõendid selle kohta, et äärmuslike ilmastikutingimuste või rahvatervise kriisi tõttu ei saanud mõned tema seinnoodalaevad, mis püüavad harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, kasutada püügihooajal neile eraldatud püügipäevi, võib see liikmesriik püügihooaega pikendada samaväärse arvu püügipäevade võrra, mis asjaomastel laevadel kaduma läksid, maksimaalselt kümne kaotatud päeva ulatuses. Asjaomased laevad ja ühise püügioperatsiooni puhul kõik seonduvad laevad peavad äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu ärajäänud püüki nõuetekohaselt põhjendama ilmateadete ja laevaseiresüsteemi asukohaandmete abil. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma püügikava esitamisel. |
1. Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni piisavaks kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma püügikava esitamisel. |
Selgitus
Paljudel kaluritel, kes püüavad hariliku tuuniga sarnaseid liike, näiteks mõõkkala, ei ole hariliku tuuni kaaspüügi kvooti. Piisav osa hariliku tuuni kvoodist tuleb ette näha kaaspüügiks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Liidu seinnoodalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides teiste konventsiooniosaliste seinnoodalaevadega. |
3. Liidu seinnoodalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides teiste konventsiooniosaliste seinnoodalaevadega. Liikmesriigid võivad siiski lubada oma seinnoodalaevadel osaleda ühistes püügioperatsioonides konventsiooniosalistega, kellel on vähem kui viis püügiloaga seinnoodalaeva. Sel eesmärgil lepivad liikmesriik ja asjaomane konventsiooniosaline eelnevalt kokku protokollis, mis käsitleb tegevuskorda, mida laevad ja kummagi lepinguosalise ametiasutused peavad järgima, eelkõige seoses püügideklaratsiooni dokumentidega, nagu on nõutud kohaldatavates õigusaktides. |
Selgitus
Komisjoni ettepanekust on välja jäänud soovituse 19-04 punkt 62, millega nähakse ette erand ühiste püügioperatsioonide keelust. Selle erandiga peaksid kaasnema teatavad tingimused, eelkõige huvitatud isikute vahel protokolli kokku leppimine.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – pealkiri
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Igakuised kogusearuanded |
Iganädalased kogusearuanded |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Iga liikmesriik edastab enne iga kuu 15. kuupäeva komisjonile andmed hariliku tuuni koguste kohta, mis on eelmise kuu jooksul tema lipu all sõitvate kalalaevade või selles liikmesriigis registreeritud mõrdadega püütud, lossitud, ümber laaditud või sumpadesse paigutatud. Esitatud teave peab olema liigitatud püügivahendite kaupa, sh kaaspüük, sportliku ja harrastuskalapüügi saak ning nullsaak. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. |
Iga liikmesriik edastab iganädalased püügiaruanded komisjonile. Aruanded sisaldavad andmeid hariliku tuuni koguste kohta, mis on eelmise nädala jooksul tema lipu all sõitvate kalalaevade või selles liikmesriigis registreeritud mõrdadega püütud, lossitud, ümber laaditud või sumpadesse paigutatud. Esitatud teave peab olema liigitatud püügivahendite kaupa, sh kaaspüük, sportliku ja harrastuskalapüügi saak ning nullsaak. Seinnoodalaevade ja mõrdade puhul peavad aruanded mutatis mutandis olema kooskõlas artikli 31 sätetega. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Liikmesriigid tagavad, et kogu sumpadesse paigutamise ajavahemikuks määratakse igasse kalakasvandusse üks ICCATi piirkondlik vaatleja. Vääramatu jõu korral ja pärast seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on vääramatu jõu põhjustanud asjaolusid kinnitanud, võib ICCATi piirkondliku vaatleja määrata kahte kalakasvatusse, et tagada kasvatustegevuse järjepidevus. Kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik taotleb aga viivitamata veel ühe riikliku vaatleja lähetamist. |
4. Liikmesriigid tagavad, et kogu sumpadesse paigutamise ajavahemikuks määratakse igasse kalakasvandusse üks ICCATi piirkondlik vaatleja. Vääramatu jõu korral ja pärast seda, kui kalakasvatusega tegeleva asjaomase liikmesriigi asutused on vääramatu jõu põhjustanud asjaolusid kinnitanud, võib ICCATi piirkondliku vaatleja määrata kahte kalakasvandusse, et tagada kasvatustegevuse järjepidevus. Kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik taotleb aga viivitamata veel ühe riikliku vaatleja lähetamist. |
Selgitus
Lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Aga juhtudel, kui videosalvestise kvaliteet või selgus ei ole üleviidud koguste hindamiseks piisav, võib laeva kapten või kalakasvanduse või mõrra käitaja taotleda vastutava liikmesriigi ametiasutuselt luba uue üleviimistoimingu tegemiseks ja piirkondlikule vaatlejale vastava videosalvestise esitamiseks. Kui seda vabatahtlikku üleviimiskontrolli ei tehta rahuldavate tulemustega, algatab vastutav liikmesriik uurimise. Kui pärast seda uurimist kinnitatakse, et video kvaliteet ei võimalda üleviidavaid koguseid hinnata, nõuavad liikmesriigi kontrolliasutused üleviimise kontrolltoimingut ja esitavad vastava video ICCATi piirkondlikule vaatlejale. Uued üleviimised tehakse kontrollüleviimis(t)ena, kuni videosalvestise kvaliteet võimaldab üleviidavaid koguseid hinnata. |
3. Aga juhtudel, kui videosalvestise kvaliteet või selgus ei ole üleviidud koguste hindamiseks piisav, võib laeva kapten või kalakasvanduse või mõrra käitaja taotleda vastutava liikmesriigi ametiasutuselt luba uue üleviimistoimingu tegemiseks ja piirkondlikule vaatlejale vastava videosalvestise esitamiseks. Kui seda vabatahtlikku üleviimiskontrolli ei tehta rahuldavate tulemustega, algatab vastutav liikmesriik uurimise. Kui pärast seda uurimist kinnitatakse, et video kvaliteet ei võimalda üleviidavaid koguseid hinnata, nõuavad liikmesriigi kontrolliasutused muud üleviimise kontrolltoimingut ja esitavad vastava video ICCATi piirkondlikule vaatlejale. Uued üleviimised tehakse kontrollüleviimis(t)ena, kuni videosalvestise kvaliteet võimaldab üleviidavaid koguseid hinnata. |
Selgitus
Lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Kui programmi tulemused näitavad, et sumpadesse paigutatud hariliku tuuni kogused erinevad kogustest, mille püügist ja/või üleviimisest on teatatud, algatab kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik koostöös kalapüügilaeva või mõrra eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalisega uurimise. |
4. Kui programmi tulemused näitavad, et sumpadesse paigutatud hariliku tuuni kogused erinevad kogustest, mille püügist ja/või üleviimisest on teatatud, algatab kalapüügilaeva või mõrra lipuliikmesriik koostöös kalakasvanduse eest vastutava liikmesriigi või konventsiooniosalisega uurimise. |
Selgitus
Lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – pealkiri
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Sumpadesse paigutamise deklaratsioon |
Sumpadesse paigutamise aruanne |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab pärast sumpadesse paigutamise lõpetamist ühe nädala jooksul XIV lisa kohase sumpadesse paigutamise deklaratsiooni liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle laevad või mõrrad asjaomase hariliku tuuni püüdsid, ja komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile. |
1. Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab pärast sumpadesse paigutamise lõpetamist ühe nädala jooksul sumpadesse paigutamise aruande, sealhulgas XIV lisas sätestatud sumpadesse paigutamise deklaratsiooni liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle laevad või mõrrad asjaomase hariliku tuuni püüdsid, ja komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile. |
Selgitus
ICCATi soovitustes 18-02 ja 19-04 viidatakse sellele kui sumpadesse paigutamise aruandele, seega on selguse huvides soovitav kasutada sama mõistet.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Lõike 2 kohaldamisel kehtestab iga kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik kontrollimisele kuuluva kala minimaalse protsendi. See protsent sätestatakse lõikes 13 osutatud iga-aastases inspekteerimiskavas. Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal tehtavate juhuslike kontrollide tulemused. Komisjon edastab need tulemused ICCATi sekretariaadile järgneva aasta aprilliks. |
3. Lõike 2 kohaldamisel kehtestab iga kalakasvanduste eest vastutav liikmesriik kontrollimisele kuuluva kala minimaalse protsendi. See protsent sätestatakse lõikes 13 osutatud iga-aastases inspekteerimiskavas. Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal tehtavate juhuslike kontrollide tulemused. Komisjon edastab need tulemused ICCATi sekretariaadile asjaomasele kvoodiperioodile järgneva aasta aprilliks. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – pealkiri
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Sumpadesse paigutamise aruanne |
Sumpadesse paigutamise ülevaatearuanne |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõik 1 – sissejuhatav osa
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid, kellel on kohustus esitada artiklis 51 osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioone, saadavad komisjonile iga aasta 31. juuliks sumpadesse paigutamise aruande eelmise aasta kohta. Komisjon saadab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. augustiks. Aruandes esitatakse järgmine teave: |
Liikmesriigid, kellel on kohustus esitada artiklis 51 osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioone ja aruandeid, saadavad komisjonile iga aasta 31. juuliks sumpadesse paigutamise ülevaatearuande eelmise aasta kohta. Komisjon saadab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. augustiks. Sumpadesse paigutamise ülevaatearuandes esitatakse järgmine teave: |
Selgitus
Selguse huvides tuleb eristada üksikuid sumpadesse paigutamise aruandeid aastaaruandest, mille liikmesriigid peavad igal aastal komisjonile saatma.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Kontrolli eesmärgil tagab kapten või tema esindaja, et laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ei katkestata ka sadamas viibimise ajal. |
3. Kontrolli eesmärgil tagab kapten või tema esindaja, et laevaseiresüsteemi andmete edastamist hariliku tuuni püügi luba omavalt kalapüügilaevalt ei katkestata ka sadamas viibimise ajal, välja arvatud juhul, kui on olemas süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks. |
Selgitus
Erand on toodud ICCATi soovituses 18-02.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 89–91 kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kohustust võtta asjakohaseid täitemeetmeid kalalaeva suhtes, võtavad hariliku tuuni kasvandus(t)e eest vastutavad liikmesriigid asjakohaseid täitemeetmeid kalakasvanduse suhtes, mille puhul on riigi õiguse kohaselt tehtud kindlaks, et see kalakasvandus ei vasta artiklite 45–55 sätetele. Need meetmed võivad rikkumise tõsidusest sõltuvalt ja kooskõlas riikliku õiguse asjakohaste sätetega olla muu hulgas kalakasvanduse loa peatamine või äravõtmine ning trahvide määramine. |
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 89–91 kohaldamist ning eelkõige liikmesriikide kohustust võtta asjakohaseid täitemeetmeid kalalaeva suhtes, võtavad hariliku tuuni kasvandus(t)e eest vastutavad liikmesriigid asjakohaseid täitemeetmeid kalakasvanduse suhtes, mille puhul on riigi õiguse kohaselt tehtud kindlaks, et see kalakasvandus ei vasta artiklite 45–55 sätetele. Sõltuvalt rikkumise tõsidusest ja kooskõlas riikliku õiguse asjakohaste sätetega võivad sellised meetmed hõlmata eelkõige loa peatamist või ICCATi soovituse 06-07 kohaselt koostatud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrist kustutamist ja/või trahve. |
Selgitus
Lõiku muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) nr 1379/201346 kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas määruses, määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b ning püügi dokumenteerimise programmi käsitlevaid ICCATi eeskirju rakendavate liidu õigusaktidega nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni. |
1. Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1224/2009, (EÜ) nr 1005/2008 ja (EL) nr 1379/201346 kohaldamist, on keelatud hariliku tuuni liidusisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas määruses, määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b ning hariliku tuuni püügi dokumenteerimise programmi käsitlevaid ICCATi eeskirju rakendavate liidu õigusaktidega nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni. |
_________________ |
_________________ |
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1). |
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1). |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõige 2 – punkt a
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille lipuriigil ei ole hariliku tuuni püügiks ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti või püügi piirnormi või talle ei ole eraldatud püügikoormust, või |
a) harilik tuun püüti kalalaeva või mõrraga, mille lipuriigil ei ole hariliku tuuni püügiks ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti või püügi piirnormi, või |
Selgitus
Lõiget muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1 – punkt a
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) kalastussuremuse sihttase, et säilitada artiklis 3 osutatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalik biomassi tase; |
välja jäetud |
Selgitus
Kalastussuremuse sihttase on määruse oluline osa, mistõttu tuleks seda muuta ainult seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetlus) teel.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – punkt 2 – taane 2 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
– oma Aadria mere püügilaevadele kasvatamise eesmärgil kuni 90 % oma hariliku tuuni kvoodist. |
Selgitus
Säte on toodud ICCATi soovituses 18-02.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
X lisa – punkt 9
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, nõuavad kontrolliasutused uut üleviimist. Uus üleviimine hõlmab kõigi vastuvõtvas sumbas olevate harilike tuunide paigutamist teise sumpa, mis peab olema tühi. |
9) Juhul kui videosalvestis on üleviidavate harilike tuunide arvuliseks hindamiseks ebapiisava kvaliteediga, võib käitaja nõuda laeva või mõrra lipuriigi ametiasutustelt vabatahtlikku kontrollüleviimist. Selline vabatahtlik kontrollüleviimine hõlmab kõigi vastuvõtvas sumbas olevate harilike tuunide üleviimist teise sumpa, mis peab olema tühi. Kui kala on pärit mõrrast, võib mõrrast vastuvõtvasse sumpa juba üleviidud hariliku tuuni mõrda tagasi saata; sellisel juhul tühistatakse kontrollüleviimine ICCATi piirkondliku vaatleja järelevalve all. |
Selgitus
Seda punkti muudeti ICCATi soovitusega 19-04, millega muudeti ICCATi soovitust 18-02.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
XI lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab aruande kalapüügilaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja komisjonile, lisades sellele järgmised dokumendid: |
2) Kalakasvanduse eest vastutav liikmesriik esitab 15 päeva jooksul pärast sumpadesse paigutamist aruande kalapüügilaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile või konventsiooniosalisele ja komisjonile, lisades sellele järgmised dokumendid: |
Selgitus
Ajakava on kindlaks määratud ICCATi soovituses 18-02.
SELETUSKIRI
Ettepaneku taust
Euroopa Liit on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „ICCATi konventsioon“) osaline.
ICCATi konventsiooniga nähakse ette Atlandi ookeanis ja külgnevates meredes leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistik ning luuakse Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (edaspidi „ICCAT“).
ICCAT on volitatud vastu võtma siduvaid soovitusi oma pädevusvaldkonda kuuluvate varude kaitse ja majandamise küsimustes. Need õigusaktid on üldjuhul adresseeritud ICCATi konventsiooniosalistele, kuid sisaldavad ka käitajatele (näiteks laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. ICCATi soovitused jõustuvad kuus kuud pärast nende vastuvõtmist ja need tuleb liidu õigusesse võimalikult kiiresti üle võtta.
Ettepaneku sisu
Praegu arutlusel oleva ettepaneku [COM(2019) 619] eesmärk on seega võtta ELi õigusesse üle ICCATi soovitus 18-02, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude mitmeaastane majandamiskava (edaspidi „majandamiskava“). Soovitus võeti vastu ICCATi 21. erakorralisel koosolekul, mis toimus 12.–19. novembril 2018 Dubrovnikus.
Majandamiskava põhineb alalise uuringute ja statistikakomitee („SCRS“) nõuandel, milles öeldakse, et ICCAT peaks koostama varude mitmeaastase majandamiskava 2018. aastaks, kuna näib, et kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid vastavalt soovitusele 17-17, millega muudetakse soovitust 14-04. Viimane võeti ELi õigusesse üle määrusega (EL) 2016/1627.
Ülevõtmine hõlmab kõiki kontrollimeetmeid, mis on seotud hariliku tuuni püügi ja kasvatamisega ELi vetes ja/või ELi laevadega konventsiooni piirkonnas.
ICCATi soovituses 18-02 nähakse ette majandamiskava, mis on üldiselt paindlikum kui olemasolevad kalavarude taastamiskava puudutavad eeskirjad, kuigi mõned meetmed on täpsemad ja rangemad, näiteks kasvandustes tehtavad kontrollid. Peamised erinevused saab kokku võtta järgmiselt:
a) lubatud püügi hooajad: käesoleva ettepanekuga nähakse seinnoodalaevadele ette kümme päeva pikem lubatud püügi hooaeg kui määrusega (EL) 2016/1627, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kehtestavad oma iga-aastastes püügikavades teisiti;
b) käesoleva ettepanekuga suurendatakse kaaspüügi piirmäära 20 %ni, võrreldes määruses (EL) 2016/1627 esitatud 5 %ga;
c) püügivõimsus: käesolevas ettepanekus lubatakse kuni 20 % rohkem seinnoodalaevu (võrdlusperiood 2018), võrreldes määrusega (EL) 2016/1627, ning tunnustatakse uut sektoripõhist kvooti väikesemahulise kalapüügi puhul Assooridel, Madeiral ja Kanaaridel;
d) kasvatamise koguvõimsus: käesoleva ettepaneku kohaselt võib kasvandustes olla 7 % rohkem kalu;
e) kalakasvandusesisesed üleviimised ja juhuslikud kontrollid: tugevdatakse hariliku tuuni kontrollisüsteeme, sealhulgas eluskalade seiret kasvandustes. Seda tehakse riskianalüüsil põhinevate juhuslike kontrollidega ning ülekandumise hindamisega stereoskoopiliste kaamerate abil.
Raportööri seisukoht
Raportöör nõuab ICCATi soovituse 18-02 ranget ülevõtmist, et luua ELi käitajatele võrreldes kolmandate riikide käitajatega võrdsed tingimused. Ta peab väga oluliseks, et kõigile kalandusvaldkonnas osalejatele kehtiksid ühesugused tingimused, et tagada sektori toetamine ja mõistmine.
Selleks on komisjon võtnud väga täpselt üle ICCATi soovituse, välja arvatud mõnel konkreetsel juhul, näiteks:
a) artiklis 5 määratletud „sumpa paigutamise“ mõiste;
b) artikkel 16 püügihooaegade kohta peaks hõlmama erandeid Vahemere idaosa ja Aadria mere jaoks, nagu need on ette nähtud ICCATi soovituses;
c) artikkel 56 laevaseiresüsteemi andmete edastamise kohta peaks sisaldama erandit toimingutele, mille puhul on olemas süsteem laeva sadamasse saabumise ja sealt lahkumise registreerimiseks;
d) I lisa peaks sisaldama kalakasvatamise eesmärgil Aadria meres eraldatava püügikvoodi protsendi piirangut;
e) XI lisa peaks sisaldama liikmesriikide ametiasutuste vaheliste aruannete esitamise ajakava.
Seetõttu esitab raportöör eespool nimetatud juhtudel konkreetsed muudatusettepanekud, et viia ettepanek kooskõlla ICCATi soovitusega.
Raportöör soovitab ka muuta ettepaneku artiklites 51 ja 54 vastavalt sumpadesse paigutamise deklaratsiooni ja sumpadesse paigutamise aruande terminoloogiat, et viia need paremini kooskõlla ICCATi soovituses kasutatud terminoloogiaga ja vältida segadust.
Oma 26. korralisel koosolekul, mis toimus 2019. aasta novembris Palma de Mallorcas, võttis ICCAT vastu soovituse 19-04, millega tehakse mõned väikesed muudatused soovitusse 18-02. Euroopa Liit kiitis muudatused heaks ja need on seotud järgmiste artiklitega:
a) artikkel 5, stereoskoopilise kaamera määratlus;
b) artikkel 7, väljapüüdmata elusa hariliku tuuni ülekandmine;
c) artikkel 12, iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad;
d) artikkel 14, iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad;
e) artikkel 35, kogusearuanded;
f) artikkel 38, ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm;
g) artikkel 43, ICCATi piirkondlike vaatlejate tehtav kontroll ning uurimise toimetamine;
h) artikkel 50, meetmed ja programmid sumpadesse paigutatava hariliku tuuni arvu ja kaalu hindamiseks;
i) artiklid 51 ja 54, sumpadesse paigutamise deklaratsioon ja sumpadesse paigutamise aruanne;
j) artikkel 60, täitmise tagamine;
k) artikkel 61, turustamismeetmed;
l) X lisa, videosalvestusega seotud menetluste miinimumnõuded.
Raportöör esitab muudatusettepanekud eespool nimetatud artiklite kohta, et viia tekst kooskõlla ICCATi soovitusega 19-04.
Raportöör on seisukohal, et COVID-19 puhangul on erakordne mõju püügitegevusele, sealhulgas hariliku tuuniga seotud püügitegevusele. Seetõttu peab ta asjakohaseks pikendada hariliku tuuni seinnoodaga püügi hooaega kuni 11. juulini, kui harilikku tuuni püüdvad seinnoodalaevad ei suuda rahvatervise kriisi tõttu oma tavapäraseid püügipäevi ära kasutada.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava, määruste (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 muutmine ning määruse (EL) 2016/1627 kehtetuks tunnistamine |
|||
Viited |
COM(2019)0619 – C9-0188/2019 – 2019/0272(COD) |
|||
EP-le esitamise kuupäev |
28.11.2019 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
PECH 16.12.2019 |
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 16.12.2019 |
|
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ENVI 9.1.2020 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Giuseppe Ferrandino 22.1.2020 |
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
21.1.2020 |
18.5.2020 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.9.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 1 4 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Manuel Bompard, Gabriel Mato, Raffaele Stancanelli |
|||
Esitamise kuupäev |
8.9.2020 |
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
20 |
+ |
ECR |
Raffaele Stancanelli, Ruža Tomašić |
GUE/NGL |
|
ID |
Rosanna Conte, France Jamet |
NI |
Rosa D'Amato |
PPE |
François-Xavier Bellamy, Peter van Dalen, Niclas Herbst, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, |
RENEW |
Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Pierre Karleskind |
S&D |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro |
VERTS/ALE |
|
1 |
- |
GUE/NGL |
Manuel Bompard |
4 |
0 |
GUE/NGL |
Anja Hazekamp |
VERTS/ALE |
Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu