RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU)

9.9.2020 - (COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD)) - ***I

Regionaalarengukomisjon
Kaasraportöörid: Andrey Novakov, Constanze Krehl
Arvamuse koostaja (*): Agnes Jongerius
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-060 (PDF - 187 KB)
• 001-060 (DOC - 44 KB)
• 061-061 (PDF - 190 KB)
• 061-061 (DOC - 73 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU)

(COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0451),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 177 ja artikli 322 lõike 1 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0149/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kontrollikoja 13. juuli 2020. aasta arvamust[1],

– pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0150/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU)	millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU)

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.	(1) COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud sotsiaal-, majandus- ja tervisekriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt, halvendades vaesuse ohus olevate inimeste olukorda, süvendades sotsiaalseid lõhesid ja tõstes töötuse määra. Ka sisepiiride sulgemine mõjus rängalt piirialade majanduskoostööle, kahjustades töötajate pendelrännet ja VKEde toimimist. Lisaks on põhjust tunda muret selle pärast, et patsientide juurdepääs tervishoiuteenustele on keskpikas ja pikas perspektiivis piiratud. Samuti tuleb arvesse võtta, et tervisealane ebavõrdsus on kogu liidus ja selle liikmesriikide vahel suur, eelkõige piirialadel, ning see omakorda suurendab rahuldamata meditsiinilisi vajadusi ja vähendab üldist sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikides. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta kohe erakorralisi erimeetmeid, mis jõuaksid kiiresti reaalmajandusse, et stimuleerida investeeringute tegemist, majanduskasvu, töökohtade loomist ja ettevõtlusstruktuuri säilitamist.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti 30. märtsil 2020 määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale kasvas, muudeti 23. aprillil 2020 mõlemat määrust uuesti, et võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisiga seoses vajalike meetmete võtmisele, suurendades selleks võimalust võtta kasutusele fondidest kasutamata jäänud toetus ning lihtsustades programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid.	(2) Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti 30. märtsil 2020 määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale kasvas, muudeti 23. aprillil 2020 mõlemat määrust uuesti, et võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisiga seoses vajalike meetmete võtmisele, suurendades selleks võimalust võtta kasutusele fondidest kasutamata jäänud toetus ning lihtsustades programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid, nii et lõplikud vahendite saajad saaksid juurdepääsu rahastamisele, mis oli seni juurdepääsmatu.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et leevendada majandust mõjutavaid suuri vapustusi, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada erinevaid vahendeid, mis omakorda avaldab suurt mõju siseturu toimimisele, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks tugeva investeeringute komponendiga taastekava, kutsus üles looma Euroopa taastefondi ja tegi komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, selleks et vahendid saaks suunata liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, selgitades samal ajal seost aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga.	(3) Selleks et leevendada majandust mõjutavaid suuri vapustusi ning hoida liidus ära katastroofilisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada erinevaid vahendeid, mis omakorda on avaldanud suurt mõju siseturu toimimisele, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks tugeva investeeringute komponendiga taastekava, kutsus üles looma Euroopa taastefondi ja tegi komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, selleks et vahendid saaks suunata liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, nagu on märgitud Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustes, selgitades samal ajal seost aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Kõnealuseid lisavahendeid tuleks kasutada [Euroopa taasterahastut käsitlevas] määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.	(4) Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, võimaldades paindlikult tegeleda COVID‑19 kriisi tagajärjel tekkivate vajadustega.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.	(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022 ning liikmesriigi poolt põhjendatud asjaolude korral ka aastateks 2023 ja 2024 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades; 54 806 498 104 eurot 2018. aasta hindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede, sh selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede kõrvaldamisel ning ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta ning asjakohasel juhul ka 2023. ja 2024. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Nii majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kui ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames võetavate eelarveliste kulukohustuste puhul peaks komisjon kehtestama rakendusaktides ülejäänud lisavahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale, et tagada harmooniline areng kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ning asjakohasel juhul 2023. ja 2024. aastaks ettenähtud lisavahendid.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.	(6) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus, samas kui lõplike vahendite saajate kaitsmine on ülimalt oluline kriisi tagajärgede kiiremaks kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Tuleks täpsustada, et lisavahendite puhul ei ole vaja järgida ESFi minimaalset osa. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.	(7) Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede, sh selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede kõrvaldamisel ning ettevalmistuste tegemisel tervisesüsteemide ja majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil, võttes arvesse kõige enam mõjutatud piirkondi. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist ja noorte tööhõive algatust. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Säilitada tuleks ESFi rakendussuutlikkus. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Kuna COVID‑19 pandeemia on mõjutanud liikmesriikide piirkondi ja omavalitsusüksusi erinevalt, on oluline kaasata kriisi tagajärgede kõrvaldamise (mis toimub REACT-EU toetusel) ettevalmistusse, rakendamisse, jälgimisse ja hindamisse piirkondlikud ja kohalikud osalejad ametiasutustest, majandus- ja sotsiaalpartnerite seast ja kodanikuühiskonnast. Komisjon peaks partnerlust ja mitmetasandilist valitsemist liikmesriikides tugevdama ja hoolikalt jälgima.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest. Samuti tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.	(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste, sealhulgas piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seotud ja hooldekodudele suunatud toodetesse ja teenustesse, tagades võimalikult suure vastastikuse täiendavuse liidu muude vahenditega, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, eelkõige COVID‑19 pandeemiast kõige enam mõjutatud ja kiiret taaselustamist vajavates sektorites, nagu turism ja kultuur, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning toetada sotsiaalseid ettevõtteid ja taristut, mille kaudu osutatakse mittediskrimineerivaid põhiteenuseid inimestele, kes elavad maapiirkondades, piirialadel ning vähem arenenud, saare-, mägi-, hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades ning tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud piirkondades, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest. Edendada tuleks tugevamat tervisealast koostööd, koordineerimist ja vastupanuvõimet, luues ja arendades kogu liidus välja tippkeskuste võrgustiku, mis on spetsialiseerunud muutuvate tervisevajaduste jaoks eriravi väljatöötamisele. Toetada tuleks ka muid investeeringuid, millel on tõestatult suur töökohtade loomise potentsiaal, näiteks linnauuendusi. Lisaks tuleks toetada ka tehnilise abi andmist kõigis etappides. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.
__________________	__________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).	5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust ja oskuste arendamist ning et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.	(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada tööturu ajakohastamist, tervise- ja sotsiaalsüsteeme, töökohtade säilitamist, sealhulgas maapiirkondades, piirialadel ning vähem arenenud, saare-, mägi-, hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades ning tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud piirkondades, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ning füüsilisest isikust ettevõtjate, muude ettevõtjate, kunstnike ja loominguliste töötajate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, sotsiaalset kaasatust ja vaesuse kaotamist, noorte tööhõive meetmeid, kaasavat haridust ja koolitust, sealhulgas elukestvat õpet, veebiõpet, oskuste arendamist, ümberõpet ja täiendusõpet, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate puhul, ning et parandada võrdset ja üldist, sealhulgas laste, eakate, puudega inimeste ning hilisema majanduskriisi koormat kandvate naiste, samuti vähemuste ja kodutute juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud. Niisuguste lühendatud tööaja kavade eesmärk peaks olema säilitada samal tasemel töö- ja tööhõivetingimused ja -õigused. Neile ESFist eraldatud lisavahendeid tuleks kasutada üksnes osalise töötuse hüvitiste rahastamiseks, mitte mis tahes muude äriühingu eesmärkide täitmiseks või kulude katmiseks. Need ei tohiks kahjustada kollektiivläbirääkimisi, töötajate osalemist äriühingu otsustusprotsessis ega ühist otsusetegemist kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Kuna piiride ajutine sulgemine liikmesriikide vahel on tekitanud piiriülestele kogukondadele ja ettevõtjatele märkimisväärseid probleeme, peaksid liikmesriikide piirialade majandusüksused kasutama kuni 5 % lisavahenditest piiriüleste projektide toetamiseks, kasutades olemasolevaid Interregi projekte või luues uusi projekte.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on lisavahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.	(11) Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede, sh selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi tervisesüsteemide ja majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on lisavahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed või asjakohasel juhul iga-aastased eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12a) Lisavahendeid tuleks kasutada kooskõlas kestliku arengu ja „ära tekita kahju“ põhimõtetega, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kliimakokkulepet. Lisaks tuleks rakenduskavade rakendamisel võtta arvesse ja edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja soolise perspektiivi integreerimist.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et leevendada avaliku sektori eelarvete koormust seoses COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisega ning ettevalmistuste tegemisega majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda rakenduskavade eraldi prioriteetsete suundade puhul, mis saavad lisavahenditest toetust, kaasrahastamist kuni 100 % ulatuses.	(13) Selleks et leevendada avaliku sektori eelarvete koormust seoses COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisega ning ettevalmistuste tegemisega tervisesüsteemide ja majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda rakenduskavade eraldi prioriteetsete suundade puhul, mis saavad lisavahenditest toetust, kaasrahastamist kuni 100 % ulatuses.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.	(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede, sh selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi tervisesüsteemide ja majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid korraldaksid 31. detsembriks 2024 või juhul, kui eelarveliste kulukohustuste täitmiseks eraldatakse ka 2023. ja 2024. aastal lisavahendeid, 31. detsembriks 2026 vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, kaasavust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, peavad liikmesriigid kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, nii et jätkuvalt keskendutaks vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid.	(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, mis on kõige enam mõjutatud, sealhulgas piirialadele, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid investeerimisvajadusi, mis on tingitud COVID‑19 pandeemia mõjust, ja arengutasemeid, et tagada tasakaalustatud keskendumine nii vähem arenenud piirkondadele ja puudust kannatavatele kogukondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega kui ka pandeemiast kõige enam mõjutatud piirkondadele ja linnadele. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõttega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda, eelkõige kolmandat sektorit esindavaid organeid.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on ette nähtud erandite tegemine, peaksid REACT-EU kulude suhtes kehtima samad kohustused ja tagatised, mis kehtivad kõikide muude ühtekuuluvusvahendite suhtes. See hõlmab põhiõiguste austamist ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimist ning tulemuslikke pettustevastaseid meetmeid, mida rakendatakse liikmesriikide ja liidu tasandil olemas olevate pettustevastaste ametite, näiteks OLAFi ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuri toel.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.	välja jäetud

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 91 – lõige 1 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1a. Lisaks lõikes 1 osutatud koguvahenditele tehakse 2020. aastal eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks täiendavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid 5 000 000 000 eurot jooksevhindades ning need eraldatakse ERFile ja ESFile.	1a. Lisaks lõikes 1 osutatud koguvahenditele tehakse 2020. aastal eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks täiendavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid 4 805 843 906 eurot 2018. aasta hindades ning need eraldatakse ERFile ja ESFile.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 53 272 800 000 euro ulatuses (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.	[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 50 000 654 198 euro ulatuses (2018. aasta hindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka.	Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka. COVID‑19 põhjustatud majanduskriisist taastumisega seotud statistika ja tulevaste arengusuundumuste alusel võib delegeeritud õigusaktiga võtta vastu otsuse pikendada REACT-EU paindlikkusmeetmeid aastateks 2023 ja 2024.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede, sh selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.	1. Vähemalt 95 % artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahenditest (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames. Vähemalt 3 % ja kuni 5 % nendest vahenditest tehakse kättesaadavaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Mõlemal juhul toetatakse nende lisavahenditega COVID‑19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT‑EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 9 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 2020: 5 000 000 000 eurot;	– 2020: 5 000 000 000 eurot jooksevhindades (4 805 843 906 eurot 2018. aasta hindades);

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 2021: 42 434 400 000 eurot;	– 2021: 42 434 400 000 eurot jooksevhindades (39 987 184 320 eurot 2018. aasta hindades);

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 2022: 10 820 400 000 eurot.	– 2022: 10 820 400 000 eurot jooksevhindades (9 996 674 058 eurot 2018. aasta hindades).

 

 

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000 euro ulatuses jooksevhindades.	Nii majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kui ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tehakse artiklis 92a sätestatud lisavahendid kättesaadavaks 2021. ja 2022. aastaks. Käesoleva määruse delegeeritud õigusaktiga muutmise teel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib lisavahendeid teha kättesaadavaks ka 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustuste täitmiseks. Artiklis 92a sätestatud lisavahendeid täiendatakse toetusega ka halduskuludeks kuni 18 000 000 euro ulatuses jooksevhindades (16 795 821 euro ulatuses 2018. aasta hindades).

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. 0,35 % lisavahenditest eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks.	3. 0,35 % lisavahenditest eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele, keda COVID-19 pandeemia on rängemalt tabanud, ning liikmesriikidele, kus vahendite kasutamise ja rakendamise määr on madalam.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus.	4. Nii majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kui ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seoses võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus. Vajaduse korral vaadatakse see läbi ka 2022. aastal seoses 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustustega, tuginedes uusimatele kättesaadavatele statistilistele andmetele. Läbivaatamistega tagatakse, et rakenduskavadele ei avaldata negatiivset mõju.
	(VIIa lisa ajakohastatakse, et see hõlmaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaotust)

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 5 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.	Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele, mis partnerluse põhimõtte kohaselt hõlmavad kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid esindavaid organeid.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 5 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal.	Erandina artikli 92 lõikest 7 tehakse ettepanek kasutada vähemalt 3 % lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile, et leevendada nende olukorda, keda COVID-19 kriis on tabanud ennenägematult rängalt. Osa lisavahenditest võib enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal kasutada ka noorte tööhõive algatusele antava toetuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 5 – lõik 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisaeraldis äärepoolseimatele piirkondadele lisatakse eraldisele, mis igale äärepoolseimale piirkonnale eraldatakse riigieelarve jaotamise kaudu, mis arvutatakse vastavalt I lisa punktidele 1 ja 2.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 5 – lõik 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda.	Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda seni, kuni ESFi osakaal ei vähene alla 23,1 %.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 5 – lõik 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisavahendeid rakendatakse vastavalt selle konkreetse fondi reeglitele, millele need on eraldatud või üle kantud.	Lisavahendeid rakendatakse vastavalt selle konkreetse fondi reeglitele, millele need on eraldatud või üle kantud, ja vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kuni 4 % ERFi ja ESFi lisavahendite kogusummast võib eraldada tehniliseks abiks mis tahes olemasoleva, ERFist või ESFist toetatava rakenduskava või lõikes 11 osutatud uue rakenduskava raames.	6. Kuni 4 % ERFi ja ESFi lisavahendite kogusummast võib liikmesriikide algatusel igas etapis eraldada tehniliseks abiks mis tahes olemasoleva, ERFist või ESFist toetatava rakenduskava või lõikes 10 osutatud uue rakenduskava raames.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 81 lõikest 1 ja artikli 134 lõikest 1 moodustavad esialgsed eelmaksed, mis tasutakse pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu rakenduskava või kiidetakse heaks rakenduskava muudatus eesmärgiga eraldada lisavahendeid, 50 % käesoleva artikli lõikes 10 osutatud uue valdkondliku eesmärgi raames programmidele 2020. aastaks eraldatud lisavahenditest.	Erandina artikli 81 lõikest 1 ja artikli 134 lõikest 1 moodustavad esialgsed eelmaksed, mis tasutakse pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu rakenduskava või kiidetakse heaks rakenduskava muudatus eesmärgiga eraldada lisavahendeid, 50 % käesoleva artikli lõikes 9 osutatud uue valdkondliku eesmärgi raames programmidele 2020. aastaks eraldatud lisavahenditest.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022 ja 2023 iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.	Erandina artikli 134 lõikest 2 võivad iga-aastased eelmaksed aastateks 2021 ja 2022 ja liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel aastateks 2023 ja 2024 koosneda kuni 50 % ulatuses lisavahenditest, mis on eraldatud kavadele lõikes 9 nimetatud uue temaatilise eesmärgi raames. Iga-aastaste eelmaksete arvutamine aastateks 2021, 2022 ja 2023 ning asjakohasel juhul ka 2024. aastaks sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tehniliseks abiks eraldamata lisavahendeid kasutatakse lõikes 10 sätestatud valdkondliku eesmärgi alusel selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.	Tehniliseks abiks eraldamata lisavahendeid kasutatakse lõikes 9 sätestatud valdkondliku eesmärgi alusel selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi, teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, keskendudes näiteks tervishoiu taastamisele ja rängalt kannatanud majandussektorite konkurentsivõimele.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 11 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.	Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 10 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022 või lõikes 2 osutatud erandi kohaldamisel 31. detsembrini 2024, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.	ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiu ja sotsiaalse taristu, tervishoiusüsteemide ja kõigile mõeldud teenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, kaasa arvatud piiriülesed teenused ja hooldekodud (sealhulgas eakate päevakeskused), anda VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele käibekapitali- või investeerimis- ja nõustamistoetust, toetada investeeringuid, mis soodustavad digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut, sealhulgas kohandumist kaugtöö tingimustega, investeeringuid taristusse, mille kaudu osutatakse mittediskrimineerivaid põhiteenuseid inimestele, kes elavad maapiirkondades, piirialadel, vähem arenenud piirkondades, saartel, mägialadel, hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades, samuti tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud aladel, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest, nagu turism ja kultuur. Toetada võib ka muid investeeringuid, millel on suur töökohtade loomise potentsiaal, näiteks linnauuendusi.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.	ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada tööturgu, sotsiaalmajandust, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme ning töökohtade säilitamist, sealhulgas lühendatud tööaja kavade kaudu, mille eesmärk on säilitada samal tasemel töö- ja tööhõivetingimused ning -õigused, sealhulgas kaitse vallandamise ja palkade vähendamise eest. Selliste lühendatud tööaja kavade puhul kasutatakse ESFi lisavahendeid üksnes osalise töötushüvitise rahastamiseks, mitte ettevõtte muudeks eesmärkideks või kuludeks. Toetus hõlmab ettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi, kunstnikke ja muid loometöötajaid, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on kehtestatud riikliku õigusega, ning samuti kui tegemist on sotsiaalse kaasamise, diskrimineerimisvastaste ja vaesuse kaotamise meetmetega, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele. Lisavahenditest toetatakse kvaliteetsete töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas pikaajalistele töötutele ja tööturust kaugel, samuti maapiirkondades ja saartel, mägipiirkondades, hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades ning tööstuslikust üleminekust ja rahvastikukaost mõjutatud aladel elavatele inimestele. Lisaks hõlmavad vahendid ka noorte tööhõive meetmeid, kaasavat elukestvat haridust ja koolitust, veebipõhist õpet, oskuste arendamist, personaalset ümberõpet ja oskuste täiendamist, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks, et toetada rohe- ja digipööret ning parandada võrdset ja üldist juurdepääsu taskukohastele, kestlikele ja kvaliteetsetele üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, sealhulgas laste, eakate ja puuetega inimeste jaoks.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.	Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi ja noorte tööhõive algatuse tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 9 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.	Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022., 2023. ja 2024. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 9 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 30 lõikest 1 peab liikmesriigi esitatud programmi muutmise taotlus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles tuleb eelkõige näidata, kuidas programmi muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Lisada tuleb muudetud programm.	Erandina artikli 30 lõikest 1 peab liikmesriigi esitatud programmi muutmise taotlus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles tuleb eelkõige näidata, kuidas programmi muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse ja tervisesüsteemide taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Lisada tuleb muudetud programm.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellise uue rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid artikli 96 lõike 5 punkti a kohaldamisel määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate, ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused.	Sellise uue rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid artikli 96 lõike 5 punkti a kohaldamisel pärast piirkondlike ja kohalike ametiasutustega konsulteerimist määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate, ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina artikli 29 lõigetest 3 ja 4 ning artikli 30 lõikest 2 kiidab komisjon iga uue sihtotstarbelise rakenduskava või olemasoleva kava muudatuse heaks 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on selle esitanud.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10a. Erandina artikli 65 lõikest 2 on kulud rahastamiskõlblikud, kui toetusesaaja on need kandnud ja need on makstud alates kava komisjonile esitamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2024.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10b. Kulude korral, mille eest makstakse toetust vastavalt artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktidele b ja c, teostatakse toetuse maksmise aluseks olevad meetmed erandina artikli 65 lõikest 4 ajavahemikus 1. veebruarist 2020 kuni 31. detsembrini 2024.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10c. Erandina artikli 65 lõikest 9 on lõikes 9 osutatud valdkondliku eesmärgi raames toetatava tegevuse kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10d. Erandina artikli 136 lõikest 2 vabastatakse kulukohustused, mis on 31. detsembril 2023 või asjakohasel juhul 31. detsembril 2024 veel avatud, kui komisjonile ei ole artikli 141 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud artikli 141 lõike 1 alusel nõutavaid dokumente.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 10 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10e. Erandina artikli 141 lõikest 1 esitavad liikmesriigid lisaks artiklis 138 osutatud dokumentidele 2024. aasta 1. juulist kuni 2025. aasta 30. juunini kestva viimase aruandeaasta kohta rakenduskava elluviimise lõpparuande.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 120 lõike 3 esimesest ja teisest lõigust võib prioriteetse suuna või prioriteetsete suundade suhtes, mida toetatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondliku eesmärgi alusel programmitööks ettenähtud lisavahenditest, kohaldada kuni 100 % kaasrahastamismäära.	Erandina artikli 120 lõike 3 esimesest ja teisest lõigust võib prioriteetse suuna või prioriteetsete suundade suhtes, mida toetatakse käesoleva artikli lõikes 9 osutatud valdkondliku eesmärgi alusel programmitööks ettenähtud lisavahenditest, kohaldada kuni 100 % kaasrahastamismäära. Selleks peavad liikmesriigid kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud kava eriomaseid näitajaid.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.	Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud erandit, siis 31. detsembriks 2026 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ning vajadusel kaasavust ja mittediskrimineerivust, sealhulgas soolisest aspektist, ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 9 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 12 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) artikli 65 lõike 10 teises lõigus sätestatud erand, mille kohaselt on tegevused, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020;	välja jäetud

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 12 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) artikli 25a lõikes 7 sätestatud erand selliste tegevuste valimise suhtes, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, nagu on osutatud artikli 65 lõike 10 teises lõigus;	välja jäetud

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 12 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 12 lõikes 4 sätestatud nõuded, mille kohaselt toetusesaajad peavad tegema koostööd vähemalt kolmes mõõtmes neljast. Erandina teevad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi partnerid lisavahenditest rahastatavate projektide rakendamisel koostööd vähemalt ühes mõõtmes.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92 b – lõige 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites vastavalt artikli 115 lõigetele 1 ja 3 ning XII lisale tagavad liikmesriigid ja korraldusasutused, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, rahastamisvahenditest antava toetuse lõppsaajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.	Teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites vastavalt artikli 115 lõigetele 1 ja 3 ning XII lisale tagavad liikmesriigid ja korraldusasutused, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, rahastamisvahenditest antava toetuse lõppsaajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest. Viide REACT-EU lisavahenditele tehakse teemaviite või muude uurimisvahendite abil, et kodanikele selgelt näidata, et kõnealust projekti rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames, ning et tagada täielik läbipaistvus.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1a
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2025 REACT-EU kohta hindamisaruande, mis hõlmab 2020., 2021. ja 2022. aasta eelarvelisi kulukohustusi. Aruandes tuleb anda teavet REACT-EU eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe, rahastatavate meetmete liikide, rahaliste vahendite saajate ja lõppsaajate ning selle Euroopa lisaväärtuse kohta majanduse taastamisel.
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2027 täiendava hindamisaruande, mis hõlmab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92b lõikes 2 osutatud erandi alusel 2023. ja 2024. aasta eelarvelisi kulukohustusi.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1

Määrus (EL) nr 1303/2013

VII a lisa – punkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020–2022 olla suuremad kui:	Punktis 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020–2024 olla suuremad kui:

 

 

SELETUSKIRI

A. REACT-EU taust

 

REACT-EU on Euroopa Komisjoni ettepanek, millega reageeritakse COVID-19 pandeemia tekitatud majanduslangusele. Majandustegevuse lõpetamine või aeglustumine kogu liidus on põhjustanud märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kahju ning REACT-EUst saab üks vahend, mis aitab seda lahendada. See järgneb kahele varasemale ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ettepanekule – koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+), millega muudeti piirkondlike kulutuste reegleid, et hõlbustada majanduse taastumist.

 

B. Ettepaneku kohaldamisala

 

REACT-EU ettepaneku eesmärk on muuta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusfondide ühissätete määrust. Selles nähakse ette täiendav eelarve kahes osas – 2020. aastaks ning aastateks 2021–2022 – ning mitu erandit ühtekuuluvuspoliitika kulutuste tavareeglitest, mis on konkreetselt seotud majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks ette nähtud lisaeelarvega. REACT-EUd ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes (isegi mitte 2020. eelarveaasta suhtes), kuna väljaastumislepingus on sätestatud, et eelarve suurendamine ei ole Ühendkuningriigi jaoks üleminekuperioodil siduv.

 

C. Eelarveaspektid

 

Ettepaneku kohaselt eraldatakse 2020. aastal täiendavalt 5 miljardit eurot, mis lisatakse eelarvesse. Samuti nähakse 2021. aastaks ette täiendavad 42 miljardit eurot ja 2022. aastaks 11 miljardit eurot, mis jäävad eelarvest välja, kuna need kujutavad endast sihtotstarbelisi välisvahendeid. Kaasraportöörid teevad ettepaneku, et lisavahendid peaksid vajaduse korral olema kättesaadavad ka eelarveliste kulukohustuste täitmiseks 2023. ja/või 2024. aastal.

 

D. Sihtotstarbeliste välisvahendite probleem

 

Sihtotstarbelised välisvahendid on ELi vahendite eriliik, mis jäetakse üldeelarvest välja, kuna need on vahendid, mida saab kulutada ainult konkreetsel eesmärgil. Üldiselt kehtib see tagasimakstud toetustest ja muudest tagasimaksetest saadava tulu kohta, mida saab kasutada üksnes esialgsel eesmärgil, ning kolmandatest riikidest eriprogrammide jaoks tehtavate maksete kohta, mida saab loomulikult kasutada ainult asjaomase riigi osutatud programmide jaoks. Kui välisvahendeid kasutatakse muudes valdkondades, võivad need tekitada demokraatliku vastutusega seotud küsimusi, sest tegemist on rahaga, mille üle ei tehta samasugust demokraatlikku järelevalvet nagu ülejäänud eelarve üle ning mis kujutab endast erandit eelarve kõikehõlmavuse (ja ehk ka tõepärasuse) põhimõttest.

 

E. Vahendite jaotus

 

Ettepanekus nähakse ette vahendite jaotus liikmesriikide, mitte piirkondade kaupa, nagu ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tavaliselt tehakse. Komisjon põhjendab seda siiski COVID-19 majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega seotud rahastamise eripäraga. Jaotus liikmesriikide kaupa toimub vastavalt uues VIIa lisas sätestatud reeglitele ja seda kohaldatakse komisjoni rakendusaktiga.

 

F. Uus temaatiline eesmärk

 

REACT-EU loob uue ühtse temaatilise eesmärgi, mida kohaldatakse lisarahastamise suhtes ja mille pealkiri on „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“. Seda temaatilist eesmärki kohaldatakse nii ERFi kui ka ESFi suhtes liikmesriikide valitud olemasolevate rakenduskavade või uute eriprogrammide raames. Kaasraportöörid teevad ettepaneku, et seda uut temaatilist eesmärki tuleks kohaldada mitte ainult majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi, vaid ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) suhtes, kuna kriis on eriti mõjutanud piirialasid.

 

G. Ühtekuuluvuspoliitika kulutuste paindlikumaks muutmine

 

REACT-EU täiendavaks rahastamiseks nähakse uues artiklis 92b ette mitu erandit, mis muudavad programmitöö ja rakendamise paindlikumaks. Näiteks tehakse võimalikuks ümberpaigutused ERFi ja ESFi vahel ning Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks, kusjuures kohaldatakse üksnes vastuvõtva fondi eeskirju.

 

H. Eelmaksete määr

 

Lisavahendite puhul on eelmaksete määr eriti kõrge – 50 %.

 

I. Kaasrahastamise määr

 

REACT-EU ettepanekuga nähakse ette, et majanduse taastamisega seotud kulutuste kaasrahastamise määr on kuni 100 %.

 

J. Muud erandid

 

Lisarahastamise rakendamise suhtes ei kohaldata tavapäraseid reegleid, mis käsitlevad valdkondlikku kontsentreerumist, eeltingimusi, tulemusreservi või teatavaid tähtaegu.

 

K. Teavitamine

REACT-EU raames rahastatavad projektid peavad kooskõlas ühtekuuluvusprojektide tavapäraste reeglitega sellest rahastamisest avalikult teada andma.

 

L. Kokkuvõte

 

Kaasraportöörid on seda ettepanekut väga hoolikalt kaalunud ja soovitavad selle vastu võtta, võttes arvesse käesolevas raportis esitatud muudatusi. Siiski tuleks rõhutada, et ettepanekus sisalduvad mitmesugused erandid ja paindlikud reeglid peavad jääma ajutiseks ning et alates 2023. või 2025. aastast peab ühtekuuluvuspoliitika oma tavapäraste reeglite ja kontrollide juurde tagasi pöörduma. See kehtib eelkõige sihtotstarbelise välistulu massilise kasutamise kohta, mida võib erandkorras lubada, kuid mis ei saa muutuda püsivaks nähtuseks, kuna selline kasutamine võib kahjustada demokraatlikku otsuste tegemist ELi eelarve kohta.

 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2020)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

(COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD))

Arvamuse koostaja: Agnes Jongerius

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

LÜHISELGITUS

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa kriisi, mis mõjutab kõiki Euroopa kodanikke, ehkki erineval määral. Lisaks majanduskasvu seiskumisele on reaalne sotsiaalsete lõhede süvenemise ning töötuse määra ja ebavõrdsuse suurenemise oht. Sellepärast on sotsiaalne mõõde majanduse nõuetekohaseks taastamiseks väga oluline.

 

Vahendeid ja meetmeid kriisi ületamiseks ning ettevalmistuste tegemiseks majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil tuleb kasutada kvaliteetsete, mitte mis tahes töökohtade loomiseks. Euroopa kodanikud peavad saama arvestada tegelike ja kestlike töövõimalustega.

 

Et tagada kriisimeetmete vastavus inimeste vajadustele, tuleks nende rakendamisse täielikult kaasata sotsiaalpartnerid.

 

Sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine on eesmärk omaette. Lisaks on need vahendid Euroopa majanduse taastamise edendamiseks ja toimimise parandamiseks, kuna suuremal hulgal inimestel on reaalsed võimalused saavutada edu. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik investeerida ka nendesse eesmärkidesse.

 

Ajutisi meetmeid rahastatakse erandkorras ESFi kaudu, eelkõige lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise puhul, ning see ei tohiks muutuda tavapäraseks toimimisviisiks. Sellist toetust tuleb hoolikalt kaaluda, et mitte seada kriiside ajal vahendite ümberjaotamisega ohtu teisi haavatavaid rühmi, vältida tuleks rahalist toetust saavate üksuste poolset kuritarvitamist ja tagada osaluskontroll, millesse on kaasatud Euroopa Parlament ning asjaomased sidusrühmad.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

1. pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)	millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse, tööhõive ja ühiskonna taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)
	Käesolevat muudatust (st sõnade „tööhõive ja ühiskonna“ ning „sotsiaalsel“ lisamine kontekstis „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“) kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Muudatuse vastuvõtmise korral viiakse see sisse kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.	(1) COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis on halvendanud vaesuses või vaesuse ohus elavate inimeste olukorda, süvendanud sotsiaalseid lõhesid, suurendanud töökohtade kadumist, töötuse määra ja ebavõrdsust, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul, ning pärssinud liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Selleks et leevendada majandust mõjutavaid suuri vapustusi, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada erinevaid vahendeid, mis omakorda avaldab suurt mõju siseturu toimimisele, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks tugeva investeeringute komponendiga taastekava, kutsus üles looma Euroopa taastefondi ja tegi komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, selleks et vahendid saaks suunata liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, selgitades samal ajal seost aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga.	(3) Selleks et leevendada majandust ja ühiskonda mõjutavaid suuri vapustusi, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada erinevaid vahendeid, mis omakorda avaldab suurt mõju siseturu toimimisele, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks tugeva investeeringute komponendiga taastekava, kutsus üles looma Euroopa taastefondi ja tegi komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, selleks et vahendid saaks suunata liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, selgitades samal ajal seost aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.	(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse, tööhõive ja ühiskonna taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse kohta, ning statistilistel, sh võrdõiguslikkust käsitlevatel andmetel ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale, pöörates erilist tähelepanu enim puudust kannatavatele isikutele, nagu kodutud ja eraldatud asutustes viibivad inimesed, kelleni liikmesriikide statistikaametid tavapäraselt ei jõua; selleks tuleks koguda asjakohaseid ja võrreldavaid andmeid, kaasates vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi ja võrdõiguslikkust käsitlevaid andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Tuleks täpsustada, et lisavahendite puhul ei ole vaja järgida ESFi minimaalset osa. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.	(7) Selleks et võimaldada liikmesriikidele piisavat paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse, tööhõive ja ühiskonna taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele piisavat paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest. Samuti tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.	(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida kõigile mõeldud tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele, eelkõige mikro- ja väikestele ettevõtetele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse inimestele, kaasa arvatud maapiirkondades, mittediskrimineerivaid põhiteenuseid, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest, ning aidata kõige halvemas olukorras olevaid sektoreid. Samuti tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse, tööhõive ja ühiskonna taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.
__________________	__________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).	5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust ja oskuste arendamist ning et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.	(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse kaotamist, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele, töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavadega, mis tagavad vaesuspiiri ületava äraelamist võimaldava sissetuleku, ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, kaasavat haridust ja koolitust ja oskuste arendamist, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate jaoks, ning et parandada võrdset ja üldist juurdepääsu, sealhulgas laste, eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu kaasavatele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiule ning üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud ning selle tingimuseks peaks olema töö- ja tööhõivetingimuste ning õiguste sama taseme säilitamine, sealhulgas kaitse koondamise ja palkade vähendamise eest, juhtidele preemiate andmata jätmine või aktsionäridele dividendide maksmine. Kuna tööhõive taseme säilitamiseks kasutatakse avalikke vahendeid, ei tohiks liidu toetuse saajate asukoht olla jurisdiktsioonis, millele on osutatud nõukogu järelduste (maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta)1a I lisas, ning nad ei tohiks takistada kollektiivläbirääkimisi, töötajate osalemist või kaasotsustamist ettevõtete otsustusprotsessides kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavadega.
	____________________________
	1a ELT C 64, 27.2.2020, lk 8.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, et nad saaksid eraldada lisavahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele. Kiire rakendamise võimaldamiseks võib uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud.	(12) Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, et nad saaksid eraldada lisavahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele. Kiire rakendamise võimaldamiseks võib uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud. Siiski ei tohiks REACT-EU toetada ühtegi meedet, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele või millest saadav sissetulek jääb allapoole liikmesriikide vaesuspiiri. Soolisi aspekte tuleks kõikides rakendatavates programmides arvesse võtta kogu nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise jooksul. Lisaks peaks ELi põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt olema REACT-EU rakendamisel keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.	(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite kaasavust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, nii et jätkuvalt keskendutaks vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid.	(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi, mis tulenevad COVID-19 pandeemia mõjust, samuti arengutasemeid, nii et jätkuvalt keskendutaks vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid, sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone ja vaesuse, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonnas tegutsevaid organeid.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.	välja jäetud

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 86 lõikest 2 ja artikli 136 lõikest 1 vabastatakse lisavahendite kulukohustused kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate normidega.	Erandina artikli 86 lõikest 2 ja artikli 136 lõikest 1 vabastatakse lisavahendite kulukohustused 31. detsembril 2024.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.	Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele. ESFi osa ei vähendata allapoole kehtivat õiguslikku kohustust 23,1 %.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal.	Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile ja noorte tööhõive algatusele enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal. See osa moodustab vähemalt 3 % täiendavatest vahenditest, et tagada toetuse miinimumsumma enim puudust kannatavatele isikutele, keda COVID-19 kriis on enneolematus ulatuses tabanud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda.	Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda seni, kuni ESFi osakaal ei vähene alla 23,1%.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid algse eraldamise ja sellele järgnevate ülekannete suhtes ei kohaldata.	välja jäetud

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.	ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid kõigile mõeldud tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse inimestele mittediskrimineerivaid põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.	ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse kaotamist, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele, töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavadega, tagades sissetulek, mis ületaks liikmesriikide vaesuspiiri, ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka kvaliteetsete töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, kaasavat elukestvat haridust, individuaalset ümberõpet ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate jaoks, õiglase rohe- ja digipöörde ning kestlikule tööhõivele ülemineku soodustamiseks, ja kaasavatele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiule ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele võrdse ja üldise juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste, eakate ja puuetega inimeste jaoks. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peab olema ajaliselt piiratud ning selle tingimuseks peab olema töö- ja tööhõivetingimuste ning õiguste sama taseme säilitamine, sealhulgas kaitse koondamise ja palkade vähendamise eest. Liidu toetuse saajad ei tohi maksta juhtidele boonuseid ega aktsionäridele dividende, nende asukoht ei tohi olla jurisdiktsioonis, millele on osutatud nõukogu järelduste (maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta)1a I lisas, ning nad ei tohi takistada kollektiivläbirääkimisi, töötajate osalemist või kaasotsustamist ettevõtete otsustusprotsessides kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavadega.
	________________________________
	1a ELT C 64, 27.2.2020, lk 8.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.	Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi ja noorte tööhõive algatuse tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse, tööhõive ja ühiskonna taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 26 lõikest 4 võivad liikmesriigid koostada lõikes 10 osutatud uue valdkondliku eesmärgi alusel uue sihtotstarbelise rakenduskava. Artiklis 55 sätestatud eelhindamist ei nõuta.	Erandina artikli 26 lõikest 4 võivad liikmesriigid koostada lõikes 9 osutatud uue valdkondliku eesmärgi alusel uue sihtotstarbelise rakenduskava. Artiklis 55 sätestatud eelhindamist ei nõuta.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 10 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellise uue rakenduskava puhul ei ole artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktides v ja vii, lõikes 4, lõike 6 punktides b ja c ning lõikes 7 sätestatud elemendid nõutavad. Artikli 96 lõikes 3 sätestatud elemendid on nõutavad ainult siis, kui antakse asjakohast toetust.	Sellise uue rakenduskava puhul ei ole artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktides v ja vii ja lõike 6 punktides b ja c sätestatud elemendid nõutavad. Artikli 96 lõikes 3 sätestatud elemendid on nõutavad ainult siis, kui antakse asjakohast toetust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.	Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite kaasavust, tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	11a. Kõigi REACT-EU raames rakendatavate programmide puhul tagatakse ilma diskrimineerimiseta sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused kõigile.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) artikli 65 lõike 10 teises lõigus sätestatud erand, mille kohaselt on tegevused, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020;	välja jäetud

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)
Viited	COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 17.6.2020
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Agnes Jongerius 26.6.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 1 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gheorghe Falcă, Jeroen Lenaers, Eugenia Rodríguez Palop

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47	+
ECR	Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Margarita de la Pisa Carrión, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło
GUE/NGL	Leila Chaibi, Sandra Pereira, Eugenia Rodríguez Palop, Nikolaj Villumsen
NI	Daniela Rondinelli
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Gheorghe Falcă, Loucas Fourlas, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Jeroen Lenaers, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Abir Al-Sahlani, Atidzhe Alieva-Veli, Sylvie Brunet, Dragoș Pîslaru, Monica Semedo, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Marc Angel, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

1	-
ID	Nicolaus Fest

 

5	0
ID	Dominique Bilde, France Jamet, Elena Lizzi, Stefania Zambelli
Renew	Radka Maxová

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2020)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

(COM(2020)0451 – C9‑0149/2020 – 2020/0101(COD))

Arvamuse koostaja: Karlo Ressler

 

LÜHISELGITUS

Raportöör on üldiselt seisukohal, et ettepanek põhineb loogiliselt kahel varasemal ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ettepanekul – koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+), mille kaasseadusandjad hiljuti vastu võtsid. Seetõttu kiidab ta heaks ettepaneku muuta määrust (EL) nr 1303/2013 (edaspidi „ühissätete määrus“) eesmärgiga tagada, et liikmesriikidele tehakse struktuurifondidest jätkuvalt kättesaadavaks erakorralised lisavahendid, millega toetatakse COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist nendes Euroopa geograafilistes piirkondades, kus mõju majandusele ja töökohtadele on olnud suurem, ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

 

Raportöör teeb mitu muudatusettepanekut, et suurendada liikmesriikide jaoks paindlikkust näiteks vahendite kasutamisel pärast 2022. aastat või mis tahes programmi kiire rakendamise võimaldamisel.

Raportöör väljendab heameelt selle üle, et liikmesriikidel on võimalus jaotada lisavahendeid ERFi ja ESFi vahel, kavandades ressursse ilma piiranguteta. Liikmesriigid võivad samuti kasutada osa nendest lisavahenditest enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi rahastamiseks. Lisavahendid eraldatakse olemasoleva(te) programmi(de) ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteetsele suunale asjaomas(t)e programmi(de) muutmise taotluse alusel või uuele sihtotstarbelisele programmile pärast uue rakenduskava koostamist ja esitamist.

Raportöör on nõus põhimõttega, et lisavahendeid võib kasutada üksnes selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, investeerides tegevustesse, mis soodustavad üleminekut digitaalsele ja rohelisele majandusele ning mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi alla, ning tehnilise abi andmiseks.

Kavandatud paindlikkuse kompenseerimiseks teeb raportöör ettepaneku parandada aruandluse kvaliteeti, et see võimaldaks korrapärasuse ja mõju nõuetekohast ja pidevat kontrolli. REACT-EU eesmärkide saavutamisest, selle vahendite kasutamise tõhususest, rahastatavate meetmete liikidest, rahaliste vahendite saajatest ja lõppsaajatest ning selle Euroopa lisaväärtusest majanduse taastamisele kaasaaitamisel peaks olema selge ülevaade, mida saaks kasutada kasuliku panusena ühtekuuluvuspoliitika tulevasel kavandamisel. See peaks olema ühtviisi oluline olenemata sellest, kas rahaeraldised tulenevad tavapärasest ELi eelarvest või sihtotstarbelise välistuluna taasterahastust „NextGenerationEU“.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.	(1) COVID-19 tagajärgedest põhjustatud pandeemiakriis ning sotsiaalne ja majanduslik kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites, samuti sotsiaalse kriisi mõju leevendamiseks, on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid, et toetada pikaajalist taastumist ja kvaliteetsete kestlike töökohtade loomist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti 30. märtsil 2020 määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale kasvas, muudeti 23. aprillil 2020 mõlemat määrust uuesti, et võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisiga seoses vajalike meetmete võtmisele, suurendades selleks võimalust võtta kasutusele fondidest kasutamata jäänud toetus ning lihtsustades programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid.	(2) Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti 30. märtsil 2020 määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale kasvas, muudeti 23. aprillil 2020 mõlemat määrust uuesti, et võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisiga seoses vajalike meetmete võtmisele, suurendades selleks võimalust võtta kasutusele fondidest kasutamata jäänud toetus ning lihtsustades programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid. Selline paindlikkus on ajutine ja seotud üksnes COVID-19le reageerimisega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Kõnealuseid lisavahendeid tuleks kasutada [Euroopa taasterahastut käsitlevas] määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.	(4) Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.	(5) Aastateks 2020, 2021 ja 2022, ning kui liikmesriik seda põhjendab, siis ka aastateks 2023 ja 2024, tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), 54 806 498 104 (2018. aasta hindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel, sotsiaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite hulka kuuluvate kulukohustuste assigneeringute suurendamisest 5 miljardi euro võrra, samas kui 2021. ja 2022. aasta, ning vajaduse korral ka 2023. ja 2024. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama delegeeritud õigusaktiga ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks, ning vajaduse korral ka 2023. ja 2024. aastaks, ettenähtud lisavahendid.
	(Sõna „sotsiaalsel“ lisamist kontekstis „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ kohaldatakse kogu teksti ulatuses, sealhulgas pealkirjas. Muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.	(6) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Lisaks nõuab REACT-EU eraldiste kulude paindlikkus erikontrolli, mis ulatub kaugemale liikmesriikide enesehindamisest ning mida peavad pigem jälgima komisjon, OLAF, Euroopa Prokuratuur ja kontrollikoda.

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest. Samuti tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.	(9) Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/5585, tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, arendada sotsiaaltaristut või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest. Kõigile abi vajavatele liikmesriikidele tuleks rakendusprotsessis süstemaatiliselt pakkuda tehnilist ja haldusabi. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.
_________________	_________________
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).	5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust ja oskuste arendamist ning et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.	(10) ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, sealhulgas saartel, äärealadel, maapiirkondades ja hõredalt asustatud aladel, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, sotsiaalset kaasatust, haridust ja koolitust ja oskuste arendamist ning et kaotada vaesus, sealhulgas laste vaesus, ning parandada juurdepääsu universaalsetele, kaasavatele, ligipääsetavatele, taskukohastele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiule ning üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, pöörates erilist tähelepanu vastupanuvõime suurendamisele hoolduse ja lapsehoiu sektorites ning haavatavate elanikkonnarühmade ja laste juurdepääsu parandamisele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Kuna liikmesriikide piiride ajutine sulgemine on tekitanud piiriülestele kogukondadele märkimisväärseid probleeme, peaksid liikmesriigid kasutama vähemalt 7 % lisavahenditest piiriüleste projektide toetamiseks, kasutades olemasolevaid või luues uusi Interregi koostööprojekte.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on lisavahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.	(11) Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on lisavahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed või kui see on asjakohane, siis iga-aastased eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, et nad saaksid eraldada lisavahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele. Kiire rakendamise võimaldamiseks võib uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud.	(12) Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, et nad saaksid pärast piirkondlike ja kohalike omavalitsustega konsulteerimist eraldada lisavahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele. Kiire rakendamise võimaldamiseks võib uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud, et võimaldada programmide kiiret heakskiitmist ja käivitusaja maksimaalset lühendamist.

 

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.	(14) Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Seepärast on põhjendatud, et programmi käigus toimub tihedamalt hindamisi, mille eesmärk on tagada, et liidu raha kulutatakse tõhusalt ja toetades seatud eesmärke, nimelt COVID-19 pandeemia kontekstis võetavaid kriisist taastumise meetmeid ning majanduse keskkonnahoidliku, digitaalse ja vastupanuvõimelise taastumise ettevalmistamist. Komisjon peaks tegema 31. detsembriks 2023 ja ka 31. detsembriks 2025 hindamise, et vaadelda lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. On vaja, et liikmesriigid korraldaksid 31. detsembriks 2024, või kui eelarveliste kulukohustuste täitmiseks eraldatakse 2023. ja 2024. aastal lisavahendeid, siis 31. detsembriks 2026, vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust, kaasavust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Aruandes tuleks üksikasjalikult välja tuua saadud toetus sektorite ja piirkondade kaupa ning tegelikud tulusaajad ja saadud toetuse summa. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, peavad liikmesriigid kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, nii et jätkuvalt keskendutaks vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid.	(15) Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi, mis tulenevad COVID-19 pandeemia mõjust, samuti arengutasemeid, et tagada tasakaalustatud keskendumine vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda esindavaid organeid, sealhulgas valitsusväliseid organisatsioone ning sotsiaalset kaasatust, soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist edendavaid organeid. Komisjon peaks REACT-EU rakendamise hindamisel vaatlema riiklike ametiasutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise koordineerimise taset REACT-EU raames taotletud abi ulatuse ja summa kindlaksmääramisel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.	välja jäetud

Selgitus

Ettepanek on kiireloomuline, kuid riikide parlamentidele tavapärase kaheksanädalase tähtaja võimaldamiseks jääb veel piisavalt aega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Õigusriigi põhimõtte austamine on liidu rahastamise oluline eeltingimus. Kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud õigusnorme liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.“

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 91 – lõige 1a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1a. Lisaks lõikes 1 osutatud koguvahenditele tehakse 2020. aastal eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks täiendavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid 5 000 000 000 eurot jooksevhindades ning need eraldatakse ERFile ja ESFile.	1a. Lisaks lõikes 1 osutatud koguvahenditele tehakse 2020. aastal eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks täiendavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid 4 805 843 906 eurot (2018. aasta hindades) ning need eraldatakse ERFile ja ESFile.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 53 272 800 000 euro ulatuses (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.	[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 50 000 654 198 euro ulatuses (2018. aasta hindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka.	Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, võttes aluseks kogutud statistilised andmed ja COVID-19 põhjustatud majanduskriisist taastumisega seotud olukorra edasise arengu, et pikendada REACT-ELi paindlikkusmeetmeid aastateks 2023 ja 2024.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega seotud kriisist taastumist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.	1. Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ning vähemalt 5 % nendest vahenditest tehakse kättesaadavaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Mõlemal juhul toetavad lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 9 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 2 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— 2020: 5 000 000 000 eurot;	— 2020: 5 000 000 000 eurot jooksevhindades (4 805 843 906 eurot 2018. aasta hindades);

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 2 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— 2021: 42 434 400 000 eurot;	— 2021: 42 434 400 000 eurot jooksevhindades (39 987 184 320 eurot 2018. aasta hindades);

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 2 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— 2022: 10 820 400 000 eurot.	— 2022: 10 820 400 000 eurot jooksevhindades (9 996 674 058 eurot 2018. aasta hindades).

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000 euro ulatuses jooksevhindades.	2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Käesoleva määruse delegeeritud aktiga muutmise teel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib lisavahendeid teha kättesaadavaks ka 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustuste täitmiseks. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000 euro ulatuses jooksevhindades (16 795 821 euro ulatuses 2018. aasta hindades).

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. 0,35 % lisavahenditest eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks.	3. Vähemalt 0,35 % lisavahenditest eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele, keda COVID-19 pandeemia on rängemalt tabanud, ning liikmesriikidele, kus vahendite kasutamise ja rakendamise määr on madalam.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus.	4. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 149 vastu delegeeritud õigusakt, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See delegeeritud õigusakt vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus. Vajaduse korral vaadatakse see läbi ka 2022. aastal seoses 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustustega, tuginedes uusimatele kättesaadavatele statistilistele andmetele ning tagades samal ajal, et see ei avalda rakenduskavadele negatiivset mõju.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 5 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.	Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele, mis hõlmavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid, kooskõlas partnerluse põhimõttega. Vähemalt 5 % lisavahenditest kasutatakse piiriülesteks projektideks. ESFi osa ei vähendata allapoole kehtivat õiguslikku kohustust 23,1 %. Selles võetakse arvesse COVID-19 nakkuste kumulatiivset arvu NUTS 3. tasandil ja lisavahendid keskendatakse nendele NUTS 3. tasandi aladele, kus nakkuste arv on kõige suurem.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022 ja 2023 iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.	Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022 ja 2023, ning vajaduse korral ka 2024. aastal, iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina teisest lõigust ja liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võivad iga-aastased eelmaksed 2022. ja 2023. aastaks, või vajaduse korral kuni 2024. aastani, koosneda kuni 50 % ulatuses lisavahenditest, mis on eraldatud programmidele lõikes 9 nimetatud uue temaatilise eesmärgi raames.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 11 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.	Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 10 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud erandit, siis 31. detsembrini 2024, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.	ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, sealhulgas saartel, äärealadel, maapiirkondades ja hõredalt asutatud aladel, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.	ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, sealhulgas saartel, äärealadel, maapiirkondades ja hõredalt asutatud aladel, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks. Sellega seoses toimib elutähtsa taristu, näiteks haiglate ja teede remont ja ehitamine mõnel juhul vahendina, mille abil saab kiirendada majanduse elavdamist ja suurendada ühtekuuluvuspoliitikasse tehtavate investeeringute kasulikkust, ning seetõttu ei tohi seda tähelepanuta jätta.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 9 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.	Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022., 2023. ja 2024. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 10 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellise uue rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid artikli 96 lõike 5 punkti a kohaldamisel määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate, ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused.	Sellise uue rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid artikli 96 lõike 5 punkti a kohaldamisel määrata pärast piirkondlike ja kohalike omavalitsustega konsulteerimist kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate, ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 10 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina artikli 29 lõigetest 3 ja 4 ning artikli 30 lõikest 2 kiidab komisjon iga uue spetsiaalse rakenduskava või olemasoleva kava muudatuse heaks 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on selle esitanud.

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.	Komisjon viib läbi artikli 56 lõikes 4 sätestatud hindamise. Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud erandit, siis 31. detsembriks 2026, viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 9 osutatud valdkondlikku eesmärki.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	11a. Kõigi REACT-EU raames rakendatavate programmide ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse võrdõiguslikkus. Nendega tagatakse kõigile võrdsed võimalused, diskrimineerimata soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, suurendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja vähendades ebavõrdsust.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites vastavalt artikli 115 lõigetele 1 ja 3 ning XII lisale tagavad liikmesriigid ja korraldusasutused, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, rahastamisvahenditest antava toetuse lõppsaajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.	Teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites vastavalt artikli 115 lõigetele 1 ja 3 ning XII lisale tagavad komisjon, liikmesriigid ja korraldusasutused, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, rahastamisvahenditest antava toetuse lõppsaajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 92b – lõige 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13a. Hiljemalt 2022. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu lõikes 2 osutatud lisavahendite kasutamise kohta. Selle kohustusliku hinnanguga kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, et tagada nende lisavahendite täielik kasutamine.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1a
	Liikmesriigid jälgivad rahastatavate meetmete liike ning vahendite saajaid ja lõppsaajaid ning teavitavad sellest komisjoni, hoidudes sealjuures tekitamast ebaproportsionaalset halduskoormust.
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2023 REACT-EU kohta hindamisaruande, mis hõlmab 2020., 2021. ja 2022. aasta eelarvelisi kulukohustusi. Aruandes tuleb anda teavet REACT-EU eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe, rahastatavate meetmete liikide, rahaliste vahendite saajate ja lõppsaajate ning selle Euroopa lisaväärtuse kohta majanduse taastamisele kaasaaitamisel.
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2025 täiendava hindamisaruande, mis hõlmab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92b lõike 2 kolmandas lõigus osutatud erandi alusel 2023. ja 2024. aasta eelarvelisi kulukohustusi.

Selgitus

Kuigi REACT-EU on tehniliselt üksnes ühissätete määruse muudatus aastateks 2014–2020, pakub see märkimisväärseid uusi rahalisi vahendeid, vähendades samal ajal halduskoormust ja seega ka kulude kontrolli. Seepärast on asjakohane, et komisjon hindaks nende meetmete mõju, et anda kasulik panus tulevase ühtekuuluvuspoliitika kavandamisse.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1

Määrus (EL) nr 1303/2013

VIIa lisa – punkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020–2022 olla suuremad kui:	2. Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020–2024 olla suuremad kui:

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)
Viited	COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Karlo Ressler 23.6.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 1 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Petros Kokkalis

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

31	+
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt
GUE/NGL	Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig
RENEW	Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
S&D	Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs

 

1	-
ID	Joachim Kuhs

 

8	0
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte
NI	Mislav Kolakušić
VERTS/ALE	Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)
Viited	COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD)
EP-le esitamise kuupäev	28.5.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.6.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	CONT 17.6.2020	EMPL 17.6.2020	ENVI 17.6.2020
	ITRE 17.6.2020	TRAN 17.6.2020	CULT 17.6.2020	LIBE 23.7.2020
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	CONT 6.7.2020	ENVI 10.6.2020	ITRE 25.6.2020	TRAN 23.6.2020
	CULT 22.6.2020	LIBE 7.9.2020
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 23.7.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Andrey Novakov 23.7.2020	Constanze Krehl 23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	7.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Erik Bergkvist, Stéphane Bijoux, Franc Bogovič, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Francesca Donato, Raffaele Fitto, Chiara Gemma, Cristian Ghinea, Mircea-Gheorghe Hava, Manolis Kefalogiannis, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Niklas Nienaß, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Vincenzo Sofo, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Katalin Cseh, Lena Düpont, Alexandra Geese, Hannes Heide
Esitamise kuupäev	9.9.2020

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Raffaele Fitto, Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska
GUE/NGL	Martina Michels, Younous Omarjee
ID	Mathilde Androuët, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé, Vincenzo Sofo
NI	Rosa D'Amato, Chiara Gemma
PPE	Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Lena Düpont, Mircea-Gheorghe Hava, Manolis Kefalogiannis, Andrey Novakov
Renew	Stéphane Bijoux, Katalin Cseh, Cristian Ghinea, Ondřej Knotek, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret
S&D	Adrian-Dragoş Benea, Erik Bergkvist, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Hannes Heide, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Tsvetelina Penkova

 

0	-

 

4	0
Verts/ALE	François Alfonsi, Alexandra Geese, Niklas Nienaß, Caroline Roose

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

• [1]  ELT C 272, 17.8.2020, lk 1.