Menetlus : 2019/2157(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0154/2020

Esitatud tekstid :

A9-0154/2020

Arutelud :

PV 06/10/2020 - 7
CRE 06/10/2020 - 7

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0257

<Date>{11/09/2020}11.9.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0154/2020</NoDocSe>
PDF 304kWORD 113k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud</Titre>

<DocRef>(2019/2157 (INI))</DocRef>


<Commission>{AGRI}Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Petri Sarvamaa</Depute>

Arvamuse koostaja (*):
Jessica Polfjärd, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud

(2019/2157(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640), komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380) ning oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[1] ja 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP 15) kohta[2],

 võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni metsade kohta, mille Euroopa Liit ratifitseeris 23. juunil 2014,

 võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811),

 võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“[3],

 võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352),

 võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2019. aasta järeldusi ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammude ja metsade uue strateegilise raamistiku kohta (08609/2019),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta ning järgnenud rakendusmäärusi, mis sisaldavad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide, sealhulgas puuliikide ajakohastatud nimekirja[4],

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““,

 võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

 võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembril 2019. aastal avaldatud aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“,

 võttes arvesse Regioonide Komitee 10. ja 11. aprilli 2019. aasta arvamust ELi metsastrateegia rakendamise kohta,

 võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kehtiva strateegia vahehinnangut,

 võttes arvesse ajakohastatud ELi biomajanduse strateegiat,

 võttes arvesse kliimastrateegiat 2050. aastani,

 võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2019. aasta järeldusi ajakohastatud ELi biomajanduse strateegia kohta[5],

 võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

 võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust ELi metsastrateegia vahehindamise kohta[6],

 võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit“ ja „Ressursitõhus Euroopa“,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

 võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0154/2020),

 võttes arvesse ELi liikmesriikidele bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonist tulenevaid kohustusi,

A. arvestades, et ELi liidusiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad näiteks Euroopa rohelisest kokkuleppest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Kyoto protokollist, Pariisi kokkuleppest ja heitevaba ühiskonna loomise eesmärgist, on võimatu täita ilma kliimaalase kasu ning muude metsade ja metsandussektori pakutavate ökosüsteemi teenusteta;

B. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele ELi metsapoliitikale ning metsade eest vastutamine on liikmesriikide pädevuses; arvestades siiski, et traditsiooniliselt on EL oma poliitika ja suunistega, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikliga 4 energia, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, andnud panuse metsade kestlikusse majandamisse ja liikmesriikide metsi käsitlevatesse otsustesse;

C. arvestades, et metsad ja kogu metsapõhine väärtusahel on väga olulised ringluspõhise biomajanduse edasiseks arendamiseks, kuna nad pakuvad töökohti, tagavad majandusliku heaolu maa- ja linnapiirkondades, osutavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise teenuseid, toovad tervisealast kasu, kaitsevad elurikkust ning mägi-, saare- ja maapiirkondade tulevikuväljavaateid ning tõkestavad kõrbestumist;

D. arvestades, et ELi mitmeotstarbeliste metsade ja kogu metsapõhise väärtusahela tuleviku jaoks on ülimalt tähtsad piisavalt rahastatud kvaliteetsed teadusuuringud, innovatsioon, teabe kogumine, andmebaaside säilitamine ja arendamine, parimate tavade ja teadmiste jagamine, kui arvestada neile üha rohkem esitatavaid nõudeid ja vajadust reageerida arvukatele ühiskonna ees seisvatele võimalustele ja probleemidele;

E. arvestades, et metsad kujutavad endast meie looduspärandit, mida peame säilitama ja hoidma; arvestades, et selle pärandi hea majandamine on oluline selleks, et toetada metsa heaolu ja tagada selle roll elurikkuse ning majandusliku, turismialase ja sotsiaalse rikkuse kandjana;

F. arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames andnud vahendeid ja ressursse metsandussektori toetamiseks ning tugeva keskendumise kaudu kestlikule metsamajandamisele tuleks seda jätkata ka 2020. aasta järgse ÜPP raames;

G. arvestades, et ELis on 16 miljonit erametsaomanikku, kellele kuulub umbes 60 % ELi metsadest; arvestades, et eraomandis olevate metsade keskmine suurus on 13 ha, samal ajal kui umbes kaks kolmandikku erametsaomanikest omab vähem kui 3 ha metsa;

H. arvestades, et kestlikult majandatud metsad on maapiirkondades töökohtade tagamisel tohutult olulised, need parandavad inimeste tervist ning toetavad samal ajal oluliselt keskkonda ja elurikkust;

I. arvestades, et metsades rakendatavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed on omavahel seotud, nende aspektid peavad olema tasakaalus, ja soodustada tuleb nendevahelist koostoimet, eriti liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade raames;

J. arvestades, et Euroopa metsad on erinevad, samuti on erinev nende olukord ning seetõttu tuleb nendega erinevalt ümber käia, kuid alati eesmärgiga parandada nende majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnafunktsioone;

K. arvestades, et äärepoolseimates piirkondades leidub väga rikkalikke elurikkuse reservuaare ja nende säilitamine on ülioluline;

L. arvestades, et metsade elurikkuse vähenemisel on märkimisväärsed keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed;

M. arvestades, et mulla kvaliteedil on ääretult oluline roll selliste ökosüsteemi teenuste pakkumisel nagu vee puhastamine ja säilitamine ning seega ka üleujutuste ja põua eest kaitsmine, CO2 sidumine, elurikkuse ja biomassi suurendamine; arvestades, et mulla kvaliteedi parandamine, näiteks mõnes piirkonnas okasmetsa muutmisega püsilehtmetsaks, on majanduslikult keeruline protsess, milleks kulub aastakümneid;

N. arvestades, et kestliku metsamajandamise olulist rolli tuleks edendada Euroopa ühiskonnas, mis on metsadest ja metsandusest üha enam kaugenenud, rõhutades metsade arvukaid eeliseid nii majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkondlikust kui ka kultuurilisest ja ajaloolisest aspektist;

O. arvestades, et lisaks süsiniku sidumisele on metsadel kasulik mõju kliimale, atmosfäärile, elurikkuse säilitamisele, jõgede ja veekogude seisundile, nad kaitsevad muldasid vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest ning omavad muid kasulikke looduslikke omadusi;

P. arvestades, et peaaegu 23 % Euroopa metsadest kasvavad Natura 2000 aladel, kusjuures mõnes liikmesriigis on see osakaal üle 50 %, ja et peaaegu pooled Natura 2000 alade looduslikest elupaikadest on metsad;

Q. arvestades, et metsad võivad olla nii peamiste metsasaaduste, näiteks puidu allikad kui ka pakkuda väärtuslikke kõrvalsaadusi, nagu seened, trühvlid, ürdid, mesi ja marjad, mis on liidu mõnes piirkonnas majandustegevuse jaoks väga olulised;

R. arvestades, et Euroopa metsadel on oluline osa keskkonna parandamises, majandusarengus, puittoodetega seotud liikmesriikide vajaduste rahuldamises ning elanikkonna heaolu suurendamises;

S. arvestades, et agrometsandus, mida määratletakse maakasutussüsteemina, kus puid kasvatatakse samal maaüksusel, kus toimub põllumajandustootmine, hõlmab maa majandamise süsteeme, mis suurendavad üldist tootlikkust, tekitavad rohkem biomassi, hooldavad ja taastavad mulda ning pakuvad palju väärtuslikke ökosüsteemi teenuseid;

T. arvestades, et metsade mitmekülgse rolli ja nende kasvuks kuluva märkimisväärse aja ning puuliikide ulatusliku mitmekülgsuse tagamise tähtsuse tõttu on nende säästev kasutamine ja säilitamine ning metsarikkuste mitmekordistamine üleeuroopalise tähtsusega ülesanne;

U. arvestades, et ka sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt vastutustundlikul jahipidamisel on oluline roll metsades ja poolmetsapiirkondades ulukiliikide arvukuse või nendega seotud haiguste, näiteks sigade Aafrika katku leviku ohjeldamisel;

V. arvestades, et metsad täidavad olulist rolli mullaerosiooni ning maade kõrbestumise tõkestamisel; arvestades, et uuringud näitavad, et parkide ja linnakeskkonna puudel on madalama temperatuuri hoidmisel positiivne mõju võrreldes puudeta aladega;

W. arvestades, et praegusel programmitöö perioodil (2014–2020) on ÜPPs meetmeid, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel suurendada metsamajandamise suutlikkust;

X. arvestades, et mõnesse metsanduspiirkonda on massiliselt tunginud kahjurid ja putukad, näiteks üraskid, ning mitmesugused seened; arvestades, et Cryphonectria parasitica on tunginud massiliselt kastanimetsade looduslikesse populatsioonidesse, mis põhjustab suurt ohtu nende populatsioonide ellujäämisele, kuid ohustab pikas perspektiivis ka sellega seotud inimtegevust, näiteks kastanite kasvatamist ja korjamist;

Y. arvestades, et ELi tasandil metsade kohta kättesaadavad andmed on puudulikud ja erineva kvaliteediga, mis takistab suutlikkust koordineerida metsade majandamist ELi tasandil;

Z. arvestades, et ELis toimub ka ebaseaduslikku metsaraiet;

Minevik – hiljutiste rakendamisalaste edusammude ja probleemide ülevaatamine

1. väljendab heameelt komisjoni aruande „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811) avaldamise üle;

2. avaldab heameelt meetmete üle, mida liikmesriigid ja komisjon on võtnud ELi metsastrateegia eesmärkide saavutamiseks, ning alalise metsakomitee ja metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma, metsatulekahjude eksperdirühma, metsatööstuse ja valdkondlikult seotud küsimuste eksperdirühma ning asjaomaste sidusrühmade kaasamise üle metsade mitmeaastasesse rakenduskavasse;

3. konstateerib, et komisjoni 2018. aasta aruandes ELi praeguse metsastrateegia rakendamise edusammude kohta märgitakse, et strateegia on olnud koordineerimisvahendina kasulik ning et üldiselt on selle strateegia „kaheksat pluss ühte“ prioriteetset valdkonda rakendatud suhteliselt väheste takistustega, välja arvatud suured probleemid, millega tuleb tegeleda elurikkuse poliitika kaudu, ning jätkuvad probleemid valdkondades „Millised on meie metsad ja kuidas need muutuvad?“, eriti mis puudutab üldsuse arusaama metsandussektorist ja teavet selle kohta, ja „Kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine“, eelkõige metsaga seotud poliitika osas;

4. rõhutab, et mõiste „kestlik metsamajandamine“ määratlus lepiti rahvusvaheliselt kokku üleeuroopalise protsessi „Euroopa metsad“ raames; märgib, et see mõiste on lisatud siseriiklikesse õigusaktidesse ja liikmesriikides kasutusele võetud vabatahtlikesse süsteemidesse, nagu metsade sertifitseerimine;

5. toonitab, et ELis kestliku metsamajandamise edendamisel ELi metsastrateegia ja maaelu arengu meetmete osana, mida rakendatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, on olnud üldiselt positiivne mõju metsadele ja metsaga seotud tingimustele, millest olenevad elatusvahendid maapiirkondades, ning samuti ELi metsade elurikkusele ja see on suurendanud metsandussektorist tulenevat kliimaalast kasu; märgib siiski, et endiselt on vajadus tugevdada kestlikku metsamajandamist tasakaalustatud viisil, et tagada metsade ökoloogilise seisundi paranemine, parandada ökosüsteemide tervist ja vastupidavust ning tagada nende suurem suutlikkus kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega, vähendada looduslikest häiringutest tulenevaid riske ja mõju, kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade võimalusi metsi majandada, näiteks nii, et metsaomanike ja VKEde eesmärgid oleksid täidetud, ning parandada olemasolevate metsade ja metsamaa kvaliteeti; on arvamusel, et ELi metsastrateegia peaks sisaldama asjakohaseid vahendeid selle saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel on kohustus kohaldada kestlikku metsamajandamist eeskujulikult; on seisukohal, et metsamajandamismudelid peaksid hõlmama keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kestlikkust, mis tähendab, et metsade ja metsamaade haldamisel ja kasutamisel säilitatakse nende elurikkus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja potentsiaal täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning ei kahjustata teisi ökosüsteeme; rõhutab, et omandiõiguste tunnustamine ja kaitsmine on kestliku metsamajandamise pikaajalise kohustuse täitmiseks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et meie metsade säilitamine ja kestlik majandamine on meie üldise heaolu keskne osa, kuna metsad tagavad puhkuse, tervise ja haridusega seotud üldhuvitegevuse, ning konstateerib, et kestlik metsamajandamine edendab Euroopa metsade elurikkuse kaitset; nõuab säilinud struktuuriga, liigirikaste ja piisava pindalaga ürgmetsade kaitset seal, kus sellised metsad on veel säilinud; märgib, et ELis puudub põlismetsa määratlus ja palub komisjonil vastav alalises metsakomitees ettevalmistatav määratlus tulevases ELi metsastrateegias kasutusele võtta; rõhutab, et eri liiki metsade CO2 sidumise võime kohta on lahknevaid seisukohti, ning on seetõttu veendunud, et ELi uus metsastrateegia peaks edendama metsade kestlikku majandamist; peab kahetsusväärseks mõnes liikmesriigis esinevaid jätkusuutmatuid majandamisviise ja ebaseaduslikku metsaraiet vaatamata ELi puidumäärusele ning ühtlasi kutsub liikmesriike üles tegema rohkem jõupingutusi selle lõpetamiseks, vajaduse korral parandades või tugevdades oma riiklikke õigusakte; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nendes küsimustes kiireloomulisi meetmeid, jälgides tähelepanelikult ja jõustades kehtivaid ELi õigusakte, ning kutsub komisjoni üles rikkumiste korral algatama kiiresti rikkumismenetlusi ning võtma ebaseadusliku metsaraie juhtumite puhul järelmeetmeid kõigi pädevate organite kaudu; kutsub komisjoni üles viima viivitamata lõpule ebaseadusliku metsaraie vastaste ELi õigusnormide toimivuskontrolli;

6. tõdeb, et erinevused liikmesriikide vahel, sealhulgas erinevused liikmesriikide piirkondade vahel, on olnud oluline tegur ELi tasandi meetmete kaalumisel;

7. väljendab sügavat muret selle pärast, et kehtivate ELi õigusaktide rakendamata jätmine ja korruptsioonikahtlused on liidu eri osades toonud kaasa ebaseadusliku raie ja mittesäästva metsandustegevuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema korruptsiooniga ja rakendama täielikult kehtivaid õigusakte;

Olevik – ELi metsade praegune olukord

8. rõhutab, et ELi metsad, sh ülemereterritooriumide ja äärepoolseimate piirkondade metsad, on multifunktsionaalsed ja neid iseloomustab suur mitmekesisus sellistes aspektides nagu omandistruktuurid, suurus, struktuur, elurikkus, vastupidavus ja probleemid; juhib tähelepanu sellele, et metsad, eelkõige segametsad, pakuvad ühiskonnale mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas liikide elupaiku, süsiniku sidumist, tooraineid, taastuvenergiat, paremat õhukvaliteeti, puhast vett, põhjavee täiendamist, erosioonitõrjet ja kaitset põua, üleujutuste ja laviinide eest, ning koostisosi ravimitele, samuti olulisi kultuurilisi ja vaba ajaga seotud hüvesid; arvestades, et kõik see ei tundu enam olevat täielikult tagatud, sest metsaomanikud ei saa kliimamuutustest ja muudest teguritest tingitud raske majandusliku olukorra tõttu enam metsa taasinvesteerida; märgib, et viimaste hinnangute kohaselt on vaid 26 % metsaliikidel ja 15 % metsaelupaikadel soodne kaitsestaatus; kutsub liikmesriike üles tagama ökosüsteemide kaitse ning vajaduse korral töötama välja ja tõhustama suuniseid muude metsasaaduste kui puidu kohta;

9. võtab teadmiseks ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise (MAES) algatuse raames saavutatud edu ökosüsteemiteenuste hindamisel; rõhutab siiski, et praegu ei tasustata piisavalt selliste ökosüsteemiteenuste osutamist nagu CO2 sidumine, elurikkuse suurendamine või mulla rikastamine, ning et need metsa majandajad, kes selliseid teenuseid silmas pidades oma metsa maakasutust muudavad, võivad oluliste ökosüsteemiteenuste osutamisest hoolimata oma metsa majandamisel kahjumisse jääda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas kliima-, elurikkuse- ja muude ökosüsteemiteenuste osutamist piisavalt stimuleerida ja kompenseerida, nii et metsa maakasutuse ümberkujundamine oleks majanduslikult tasuv;

10. märgib, et viimastel aastakümnetel on ELi metsavarud kasvanud nii metsaga kaetuse kui ka mahu poolest ning metsad ja muud metsaalad hõlmavad praegu ligikaudu 43 % ELi pindalast, ulatudes vähemalt 182 miljoni hektarini ja moodustades tänu metsastamisele ja looduslikule uuenemisele 5 % kogu maailma metsadest; märgib, et pool Natura 2000 võrgustikust koosneb metsaaladest (st 37,5 miljonit hektarit) ja et 23 % kõigist Euroopa metsadest asub Natura 2000 aladel, samas kui mõnes liikmesriigis on üle poole territooriumist kaetud metsadega ja nad sõltuvad metsandusest; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on parandada teadmisi Natura 2000 võrgustikust ja selle mõjust elurikkusele, metsa majandamisele ja muudele maakasutusviisidele kogu ELis; märgib, et 60 % ELi metsadest on eraomanduses, sh suurem osa väikestest metsamajanditest (alla 3 ha), ning 40 % on riigi omanduses; juhib tähelepanu sellele, et üle 60 % tootlikest metsadest ELis ja üle 20 % kogu maailmas on sertifitseeritud kestliku metsamajandamise vabatahtlike standardite kohaselt; märgib ühtlasi, et ülemaailmselt on puidutööstuses töödeldud ja sertifitseeritud metsadest pärit ümarpuidu osakaal suurem kui 20 % ja ELis ulatub see osakaal isegi 50 %ni; juhib tähelepanu sellele, et metsandussektor annab ELis otseselt tööd vähemalt 500 000 inimesele[7] ja kaudselt 2,6 miljonile inimesele[8] ning et selle tööhõive taseme säilitamine ja sektori pikaajaline konkurentsivõime nõuab pidevaid jõupingutusi, et meelitada sektorisse kvalifitseeritud ja koolitatud tööjõudu ning tagada töötajatele nõuetekohane juurdepääs sotsiaal- ja arstiabile; märgib, et need töökohad sõltuvad pikas perspektiivis vastupidavatest ja hästi hallatud metsa ökosüsteemidest; rõhutab metsaomanike otsustavat rolli kestliku metsamajandamise rakendamisel ning metsade olulist rolli roheliste töökohtade ja majanduskasvu loomisel maapiirkondades; toonitab lisaks, et ELi metsaomanikel ja -majandajatel on multifunktsionaalsete metsade majandamisel pikad traditsioonid ja kogemused; kutsub komisjoni üles lisama ELi uude metsastrateegiasse metsaomanike toetamise, sealhulgas rahalise toetamise vajaduse; on seisukohal, et selline toetus tuleks seada sõltuvusse kestliku metsamajandamise rakendamisest, et tagada jätkuv investeerimine kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ning keskkonna- ja kliimameetmetesse, mis tugevdavad metsade multifunktsionaalset rolli, koos spetsiaalse rahastamisvahendiga Natura 2000 võrgustiku alade haldamiseks ja inimväärsete töötingimuste loomiseks; on veendunud, et selline rahaline toetus peaks kujutama endast rahastamisvahendite, riikliku rahastamise ja erasektori rahastamise toimivat kombinatsiooni; rõhutab, kui oluline on vältida väljarännet maapiirkondadest, ning peab hädavajalikuks investeerida ökosüsteemidesse; kiidab heaks metsastamise ja taasmetsastamise kui sobivad vahendid metsaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige mahajäetud maadel, mis ei sobi toidu tootmiseks, linna- ja linnalähipiirkondades ning vajaduse korral mägipiirkondades; ergutab rahaliselt toetatavaid meetmeid metsaraie kasutamiseks mahus, mis on kooskõlas säästva metsauuendusega, ning metsaga ja vajaduse korral muu metsamaaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige neis liikmesriikides, kus see kaetus on väike, ergutades samas teistes liikmesriikides metsaga kaetuse säilitamist tugeva ökoloogilise funktsiooniga aladel; märgib, et metsad moodustavad Euroopa maismaa elurikkusest märkimisväärse osa;

11. täheldab, et metsade pindala liidus suureneb, muu hulgas metsastamise tulemusena, ja et majandatud tulundusmetsad mitte ainult ei seo süsinikku paremini kui majandamata metsad, vaid vähendavad ka metsade seisundi halvenemisest põhjustatud heitkoguseid ja probleeme; märgib, et tulundusmetsade kestlikul majandamisel on kliimale kõige parem mõju ja et riike, kes oma metsi hästi majandavad, tuleks selle eest premeerida;

12. leiab, et pikaajalised avaliku ja erasektori investeeringud tugevdatud kestlikusse metsamajandamisse, mille puhul pööratakse võrdselt tähelepanu metsade sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja majanduslikule kasule ning piisavatele rahastamis- ja hüvitusmehhanismidele, võivad aidata tagada metsade vastupidavuse ja kohanemisvõime ning aidata metsandussektoril jääda majanduslikult elujõuliseks ja keskkonnahoidlikuks, kuid võivad samuti aidata saavutada mitmeid ELi eesmärke, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe edukat rakendamist, üleminekut ringmajandusele ja elurikkuse edendamist; rõhutab samuti vajadust muude kergesti juurdepääsetavate, hästi koordineeritud ja asjakohaste ELi rahastamismehhanismide järele, nagu rahastamisvahendid või Euroopa Investeerimispanga toetus metsaprojektidesse tehtavatele investeeringutele, mis on suunatud metsade kestlikule majandamisele ning metsatulekahjude ennetamisele ja leevendamisele, samuti struktuurifondid ja programmid „Horisont“, „Erasmus+“ ja „LIFE+“, mis võiksid anda olulist toetust investeeringutele ja teenustele süsinikdioksiidi säilitamiseks ja sidumiseks kestliku metsa majandamise raames, tagades ühtlasi kooskõla rohelise kokkuleppega;

13. tunnistab metsadest ja metsandussektorist tulenevat olulist kliimaalast kasu; kordab vajadust edendada tasakaalustatult metsade ja metsamajandamise keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, tugevdades samal ajal metsadest ja metsapõhisest väärtusahelast lähtuvat üldist kliimaalast kasu, nimelt edendades süsinikdioksiidi sidumist ja süsiniku talletamist puittoodetes ning materjalide asendamist; rõhutab vajadust säilitada, edendada ja võimaluse korral suurendada süsinikdioksiidi sidumist metsades tasemeni, mis võimaldab metsa kõigi funktsioonide kestlikku majandamist, süsiniku talletamist kohapeal, sealhulgas agrometsades, lagupuidus, metsapinnases ja puidupõhistes toodetes aktiivse kestliku metsamajandamise abil; juhib tähelepanu asjaolule, et metsad neelavad üle 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitest; rõhutab vajadust tõsta esile puidu kasutamist vastupidava ehitusmaterjali või ka energiaallikana, kuna see võimaldab meil liikuda säästvama majanduse poole; ergutab komisjoni uurima erinevaid turupõhiseid mehhanisme, et stimuleerida fossiilkütuste asendamist taastuvate toorainetega, mis tooks kliimaalast kasu; rõhutab puidupõhiste materjalide olulist rolli fossiilkütustel põhinevate ja suurema ökoloogilise jalajäljega alternatiivide asendamisel sellistes tööstusharudes nagu ehitus-, tekstiili-, keemia- ning pakenditööstus ning vajadust võtta täielikult arvesse sellisest asendamisest tulenevat kasu kliimale ja keskkonnale; rõhutab lisaks seni alakasutatud eeliseid, mida pakub ühekordselt kasutatavate toodete, eelkõige plasttoodete asendamine kestlike puidupõhiste toodetega; rõhutab, et puidupõhiste toodete ringkasutust tuleks samuti suurendada, et parandada meie kestlike ressursside kasutamist, edendada ressursitõhusust, vähendada jäätmeid ja pikendada süsiniku elutsüklit säästva ja kohaliku ringbiomajanduse kasutuselevõtuks;

14. väljendab heameelt fossiilsete toorainete ja energia asendamise raames tehtava jätkuva tööga puidu tõhusaima kasutamise edendamisel, järgides nn kaskaadkasutuse põhimõtet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi raames biomassi säästlikkuse kriteeriumide rakendamist ning kasutama asendusmõju optimaalselt, asendades süsinikumahukad fossiilsed materjalid ja energia; märgib siiski, et bioenergia toetuskavade puhul on oluline vältida puidupõhiste toorainete tarbetuid turumoonutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et puidu ja biomassi nõudluse prognoositava suurenemisega peab kaasnema kestlik metsamajandamine; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada fossiilkütuste ja fossiilkütustel põhinevate materjalide asendamist käsitlevate teadusuuringute rahastamist; märgib, et puidu väärtusahela lõpus tekkivaid jääke saab soodsalt kasutada biomassina, et asendada sellega fossiilkütustel põhinevat soojust, kuid selleks, et suurendada ülemaailmset süsinikdioksiidi talletamist, tuleks võimalusel puitu hoida kasutusvaldkondade jaoks, mille olelusring on pikem;

15. rõhutab kaitsemetsaribade positiivset mõju nii põllumaade kaitsmisele kui ka põllumajandustoodangu suurendamisele; toetab kindlalt meetodeid, millega ergutada põllumajandustootjaid kaitsemetsaribasid arendama;

16. rõhutab olulist rolli, mida looduslike ökosüsteemide õitsevad puud ja põõsad etendavad mesindussektoris ning loodusliku tolmeldamise abistamisel ja kahjustatud ja/või hooldamata maa parandamisel ja kaitsmisel; nõuab tungivalt selliste puude ja põõsaste lisamist ELi toetusprogrammidesse, võttes arvesse piirkondlikke iseärasusi;

17. väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et kuigi metsi majandatakse ELis ühiselt kokkulepitud kestliku metsamajandamise põhimõtte kohaselt ja metsaga kaetus on ELis viimastel aastakümnetel suurenenud, on hiljuti heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kontekstis, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris[9], välja töötatud teistsugune lähenemine kestlikule metsamajandamisele;

18. rõhutab vastupidavate ja tervete metsa ökosüsteemide, sh loomastiku ja taimestiku tähtsust, et säilitada ja parandada mitmete metsa ökosüsteemi teenuste, nagu elurikkus, puhas õhk, vesi, heas seisundis mullastik, puit ja muu tooraine, kättesaadavust; rõhutab, et vabatahtlikud vahendid ja kehtivad õigusaktid, nagu ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, mõjutavad maakorralduslikke otsuseid ning neid tuleb järgida ja asjakohaselt rakendada;

19. märgib, et maapiirkondades on oluline roll põllumajandustootjatel ja metsaomanikel; väljendab heameelt seoses metsanduse, agrometsanduse ja metsatööstuse rolli tunnustamisega 2014.–2020. aasta ÜPP maaelu arengu programmis ja liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid käsitlevas määruses sätestatud parandustega; ergutab kindlustama sellist tunnustamist ka 2021.–2027. aasta ÜPPs ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel;

20. rõhutab taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamisel kokku lepitud kaheastmelise lähenemisviisi sobivust ja elujõulisust metsa biomassi kestlikkuse kontrollimisel; märgib, et see peaks saavutatama, kui alaline metsakomitee ja komisjon jätkavad muu kui lõppkasutusega seotud spetsiifiliste kestlikkuskriteeriumide poolelijäänud väljatöötamist;

21. tunnustab metsade rolli seoses sellega, et need pakuvad puhkeväärtust ja metsaga seotud tegevusi, nagu muude metsasaaduste, nt seente ja marjade korjamine; võtab teadmiseks biomassi parema eemaldamise võimalused metsatulekahjude ennetamiseks loomade karjatamise abil, kuid märgib ühtlasi, et metsaaladel karjatamine avaldab negatiivset mõju seemikutele, ning märgib seetõttu vajadust majandada karjatatavaid loomi kestlikult;

Tulevik – Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluline osa Euroopa Liidu 2020. aasta järgsel metsastrateegial ja Euroopa rohelisel kokkuleppel ning ÜRO kestliku arengu tegevuskaval aastani 2030

22. väljendab heameelt hiljuti avaldatud komisjoni rohelise kokkuleppe üle ja jääb ootama peagi loodavat ELi 2020. aasta järgset metsastrateegiat, mis tuleks viia vastavusse Euroopa rohelise kokkuleppega ja ELi elurikkuse strateegiaga; on lisaks seisukohal, et ringbiomajanduse tugevdamine on rohelise kokkuleppe rakendamisel oluline lähenemisviis vähese süsinikuheitega ühiskonna saavutamiseks; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on metsade potentsiaali edasine suurendamine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning ringbiomajanduse arendamine, tagades samal ajal muud ökosüsteemi teenused, sealhulgas elurikkuse;

23. väljendab heameelt komisjoni 2020. aasta töökava ning eriti uue ELi metsastrateegia poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul antud panuse tunnustamise üle; rõhutab sellega seoses, et tulevikus ei peaks metsi pidama ainsaks viisiks CO2 siduda, sest see ei motiveeriks teisi sektoreid piisavalt oma heitkoguseid vähendama; rõhutab lisaks vajadust konkreetsete ja tõhusate meetmete järele kliimamuutustega kohanemise strateegiates ja kavades, mis hõlmavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet, mis on otsustava tähtsusega, et vähendada kliimamuutuste kahjulikku mõju sellistele häiringutele nagu metsatulekahjud ning nende negatiivset mõju maapiirkondade majandusele, elurikkusele ja ökosüsteemi teenuste osutamisele; rõhutab, et on vaja rohkem ressursse ja arendada teaduspõhist tulekahjude ohjamist, et võidelda kliimamuutuste mõjuga metsadele; märgib, et metsade elurikkuse ja funktsionaalsuse säilitamiseks, koos vajadusega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, ning nagu on tunnistatud ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses, kujutab lagupuit endast mikroelupaiku, millest sõltuvad paljud liigid;

24. kordab, et metsad ja metsandussektor aitavad oluliselt kaasa kohaliku biopõhise ringmajanduse arengule ELis; rõhutab metsade, metsandussektori ja biomajanduse esmatähtsat rolli, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ning kliimaneutraalsus 2050. aastaks; rõhutab, et 2015. aastal kujutas biomajandus endast turgu, mille väärtus oli hinnanguliselt üle 2,3 triljoni euro, mis andis 20 miljonit töökohta ja mis moodustas 8,2 % liidu kogutööhõivest; märgib, et iga programmi „Horisont 2020“ raames biomajanduse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritud euro loob umbes 10 euro eest lisaväärtust; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu keskkonna-, kliimaalaste ja elurikkuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma mitmeotstarbeliste, tervete ja säästvalt majandatud metsadeta, mille puhul rakendatakse pikka perspektiivi, ega elujõulise metsatööstuseta; rõhutab, et mõnel juhul tehakse biomajanduse sektoris ja eriti metsanduses, millel on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskne osa, kompromisse kliimakaitse ja elurikkuse kaitsmise vahel; väljendab muret selle pärast, et neid kompromisse ei ole hiljutistes poliitilistes aruteludes piisavalt käsitletud; juhib tähelepanu vajadusele töötada välja ühtne lähenemisviis elurikkuse kaitse ja kliimakaitse ühendamiseks edukas metsandussektoris ja biomajanduses; rõhutab, kui oluline on arendada ja kindlustada ELis turupõhist biomajandust, mis stimuleerib innovatsiooni, ning töötada välja uued bioressursipõhised tooted, mille tarneahelas kasutatakse tõhusalt biomassi materjale; on seisukohal, et EL peaks ergutama puidu, raietoodete või metsa biomassi kasutamist, et stimuleerida kestlikku tootmist ja töökohtade loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama bioloogilise päritoluga materjalide, sealhulgas kõigi puidujäätmete tagasisuunamist väärtusahelasse, soodustades ökodisaini, suurendades ringlussevõttu ja edendades puitu sisaldavate teiseste toorainete kasutamist toodetes enne nende võimalikku põletamist olelusringi lõpus;

25. toonitab, et metsandussektorile tuleb anda täielik ja tõeline poliitiline toetus, ning rõhutab sellega seoses, et 2020. aasta järgseks perioodiks on teiste asjakohaste valdkondlike strateegiate kõrval vaja laiaulatuslikku, sõltumatut ja iseseisvat ELi metsastrateegiat; märgib, et kuna agrometsandusel võib olla nii põllumajanduse kui ka metsanduse tunnuseid, on vaja ELi metsastrateegia kooskõlastada strateegiaga „Talust toidulauani“; nõuab uut ELi metsastrateegiat, mis toetuks terviklikule lähenemisviisile kestliku metsamajandamise suhtes, võttes arvesse metsapõhise väärtusahela kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte, ning tagaks metsade mitmeotstarbelise ja mitmemõõtmelise rolli järjepidevuse; rõhutab, et tuleb välja töötada ELi metsastrateegia, mis on koordineeritud, tasakaalustatud, sidus ja paremini integreeritud asjaomaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad metsi, metsandussektorit, sealhulgas inimesi, kes otseselt või kaudselt töötavad ja elavad metsas ja metsandussektoris, ning nende pakutavaid mitmesuguseid teenuseid, arvestades üha suuremat hulka riiklikke ja ELi poliitikameetmeid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt metsi ja nende majandamist ELis;

26. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rakendamisel edendataks eelkõige neid algatusi, mille eesmärk on peatada metsade elurikkuse vähenemine, laiendada erinevate ja kohalike puuliikide kasvatamist ja parandada metsamajandamist, ning et projekte viidaks ellu ja rahalisi vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt;

27. on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks olema sild liikmesriikide riikliku metsa- ja agrometsanduspoliitika ning ELi metsa- ja agrometsandusalaste eesmärkide vahel, tunnistades nii vajadust austada liikmesriikide pädevust kui ka toetada ELi laiemate eesmärkide saavutamist, ning peaks samal ajal sidusalt käsitlema nii era- kui ka riigimetsade erijooni; nõuab meetmete võtmist, et tagada metsandussektori ja kogu biomajanduse pikaajaline stabiilsus ja prognoositavus;

28. rõhutab vajadust teha tõenduspõhiseid otsuseid metsade, metsandussektori ja selle väärtusahelaga seotud ELi poliitika suhtes; nõuab, et kõik Euroopa rohelise kokkuleppe ja elurikkuse strateegia metsaga seotud aspektid oleksid kooskõlas ELi 2020. aasta järgse metsastrateegiaga, eelkõige eesmärgiga tagada, et kestlikul metsamajandamisel oleks ühiskonnale positiivne mõju, sealhulgas metsa ökosüsteemide ühenduvus ja esindavus, ning tagada pikaajaline ja stabiilne kasu kliimale ja keskkonnale, aidates samal ajal kaasa ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et mis tahes kestlikku metsamajandamist käsitlevad ELi suunised tuleks välja töötada ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia raames;

29. toonitab vajadust võtta arvesse seoseid metsandussektori ja muude sektorite, näiteks põllumajanduse vahel ning nende kooskõlastamist ringbiomajanduse raames, samuti digiteerimise ning haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning elurikkuse säilitamisse investeerimise tähtsust, mis võib anda positiivse panuse edasiste lahenduste leidmisele kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning töökohtade loomiseks; märgib, et metsad on kestliku arengu lahutamatu osa;

30. rõhutab, kui olulised on maaühiskonna jaoks agrometsandussüsteemid, mis on väga väikese tihedusega ja vaevu majanduslikult elujõulised, võttes arvesse, et iga-aastast sissetulekut täiendavad muud tegevused, nagu loomakasvatus, turism ja jahindus, mida tuleb piisavalt rahastada, et vältida kõrbestumist ja ülekasutamist;

31. rõhutab, et kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju tõttu esineb looduslikke häiringuid, nagu tulekahjud, põuad, üleujutused, tormid, kahjurite levik, haigused ja erosioon, juba praegu ja ka edaspidi sagedamini, põhjustades kahju ELi metsadele, ning et see nõuab igale stsenaariumile kohandatud riski- ja kriisiohjet; rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja kindel 2020. aasta järgne ELi metsastrateegia ning riskijuhtimismeetmed, nagu Euroopa vastupanuvõime tugevdamine suurõnnetuste suhtes ja varajase hoiatamise vahendid, et olla sellisteks sündmusteks paremini ette valmistatud ja neid paremini ennetada, suurendada metsade vastupanuvõimet ja muuta need kliimamuutustele vastupidavamaks, näiteks säästva ja aktiivse metsamajandamise parema rakendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, mis võimaldavad optimeerida metsade kohanemisvõimet; tuletab meelde, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel on ELi metsadele avalduva surve peamisteks allikateks linnapiirkondade laienemine ja kliimamuutused; rõhutab samuti vajadust pakkuda metsaomanikele paremaid toetusmehhanisme, rahalisi vahendeid ja ressursse ennetusmeetmete rakendamiseks ja kahjustatud piirkondade taastamiseks, näiteks taasmetsastada halvas seisukorras maad, mis ei sobi põllumajanduseks, kasutades ka sihtotstarbelisi hädaolukorrale reageerimise vahendeid, sealhulgas erakorralise sekkumise, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abil; nõuab sidususe tagamist ELi metsastrateegia ja Euroopa kodanikukaitse mehhanismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma hädaolukorra mehhanismi ning usub, et on oluline lisada agrometsandusmeetmete hulka metsakarjamaa toetus ja julgustada liikmesriike seda järgmises maaelu arengu programmis rakendama; rõhutab vajadust rohkemate vahendite ning teaduspõhise tulekahjude ohjamise ja riskipõhise otsustusprotsessi arendamise järele, võttes arvesse metsatulekahjude sotsiaal-majanduslikke, kliima- ja keskkonnapõhjuseid; nõuab, et võetaks kasutusele kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele reageerimise komponent;

32. kutsub liikmesriike üles kavandama algatusi, et säilitada ja vajaduse korral luua kõrge kaitseväärtusega metsi, koos vajalike mehhanismide ja vahenditega metsaomanike stimuleerimiseks ja vajaduse korral neile hüvitise maksmiseks, nii et oleks võimalik edendada nende metsadega seotud teadmisi ja teadust ning samal ajal säilitada looduslikke elupaiku;

33. tunnustab elurikkuse rolli metsa ökosüsteemide hea tervise ja vastupidavuse tagamisel; rõhutab Natura 2000 alade olulisust, mis võimaldavad pakkuda ühiskonnale mitut ökosüsteemi teenust, sealhulgas tooraineid; märgib samas, et selliste piirkondade majandamiseks on vaja tehnilist nõustamist ja piisavalt uusi rahalisi vahendeid; rõhutab, et kaitsemeetmetest tingitud majanduskahju tuleks õiglaselt hüvitada; rõhutab, kui oluline on looduskaitse pragmaatiline integreerimine kestlikusse metsamajandamisse, ilma et kaitsealasid tingimata laiendataks ja vältides täiendavat haldus- ja finantskoormust; toetab sel eesmärgil liikmesriikide algatuste põhjal loodud võrgustike loomist; kutsub riiki või piirkondlikke osalejaid üles pidama vajaduse korral läbirääkimisi jõeäärsete metsade taasasustamise üle spetsialiseerunud sidusrühmadega, et luua elurikkad elupaigad, mille loomise järel töötatakse välja ökoloogilised teenused, nagu põhjavee kaudu ringlevate kahjulike ainete imendumine; rõhutab ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamise uuringu tulemusi, mis näitavad, millistes valdkondades võivad ühise põllumajanduspoliitika vahendid ja meetmed anda olulisema panuse elurikkuse eesmärkide saavutamisse, ning ergutab uurima võimalusi olemasolevate vahendite parandamiseks; ühtlasi ergutab edasisi uuringuid elurikkuse ja vastupidavuse suhte valdkonnas;

34. täheldab, et ligi 25 % kogu ELi metsaalast kuulub Natura 2000 võrgustikku;

35. märgib, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhitud ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toetatud läbirääkimised õiguslikult siduva üleeuroopalise metsi käsitleva kokkuleppe osas nurjusid, kuna Venemaa Föderatsioon loobus läbirääkimisprotsessist; toetab siiski jätkuvalt kindlaid vahendeid kestliku metsamajandamise edendamiseks üleeuroopalisel ja ülemaailmsel tasandil;

36. toonitab, et üha rohkem ELi poliitikavaldkondi tegeleb metsadega eri vaatepunktidest; julgustab käimasolevat kehtiva ELi metsastrateegiaga kehtestatud protsessi lõpuleviimist, et töötada alalise metsakomitee ja liikmesriikide tihedas koostöös välja muu kui lõppkasutusepõhine kestlik lähenemisviis, tuginedes uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi kaheetapilisele lähenemisviisile; on veendunud, et kaheastmelist lähenemisviisi võiks kasutada ka muudes poliitikavaldkondades, mille eesmärk on tagada metsa biomassi kestlikkuse kriteeriumid ja ELi poliitikavaldkondade valdkondadevaheline sidusus ning tunnustada ökosüsteemiga seotud saavutusi, eelkõige metsade sotsiaalselt olulisi kliimaalaseid saavutusi; tunnistab samal ajal, et ELi metsandus toimib juba kõrgeimate kestlikkusstandardite kohaselt; märgib, et metsa biomassi kestliku lähenemisviisi puhul tuleb arvesse võtta vajadust puidu konkurentsivõime järele võrreldes muude toorainetega; rõhutab, kui olulised on turupõhised vahendid, nagu olemasolevad metsade sertifitseerimise süsteemid, ja ergutab neid kasutama sobivate tõendusvahenditena metsaressursside kestlikkuse kontrollimiseks;

37. rõhutab metsa- ja agrometsandusmeetmete otsustavat tähtsust ÜPP ja muude metsandusmeetmete raames ning õiglaste ja konkurentsivõimeliste turutingimuste tagamist ELis säästva ringbiomajanduse edukaks arendamiseks, rakendades samal ajal ELi metsastrateegiat; tuletab meelde vajadust järjepidevuse ning selgete ja paremate metsandus- ja agrometsandusmeetmete järele 2021.–2027. aasta ÜPP raames; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP eelarve edasisel kärpimisel oleks negatiivne mõju kestlikusse metsamajandamisse tehtavatele investeeringutele ja ELi metsandussektori eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et kestlikul metsamajandamisel peaks olema uutes ÜPP strateegiakavades nähtav koht; rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ELi metsandusmeetmetes ja riigiabis üldiselt, näiteks selleks, et soodustada I ja II samba maksetega seotud maastikuelementide poliitikaga seonduvat puittaimestiku edendamist ja kaitset, ning võimaldades grupierandeid, mis lubaksid kiiresti reageerida metsadega seotud probleemidele; väljendab samal ajal muret selle pärast, et horisontaalsed maaelu arengu programmi meetmed, nagu „Noor põllumajandustootja“, ei hõlma metsandustegevust, vähemalt mõnes liikmesriigis;

38. juhib tähelepanu kasule, mida annab loomade karjatamise ja metsamajanduse ühitamine, aidates vähendada metsades tuleohtu ja metsahoolduskulusid; on seisukohal, et sellega seotud teadusuuringud ja teadmussiire praktikutele on otsustava tähtsusega; rõhutab traditsiooniliste ekstensiivsete agrometsandussüsteemide ja nende pakutavate ökosüsteemi teenuste väärtust; kutsub komisjoni üles nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlastama ELi metsastrateegiat strateegiaga „Talust toidulauani“ ning edendama kogu ELi hõlmavaid spetsiaalseid koolitusprogramme, et teavitada põllumajandustootjaid puittaimestiku põllumajandusega integreerimise eelistest ja tavadest; märgib, et ajavahemiku 2014–2020 maaelu arengu määruses loetletud arvukaid meetmeid, mille eesmärk on toetada puittaimestiku sihipärast integreerimist põllumajandustegevusega, on vaid vähesel määral ellu viidud; konstateerib agrometsanduse suutlikkust suurendada biomassi üldist tootlikkust konkreetsetes piirkondades ning rõhutab, et segaökosüsteemid toodavad rohkem biomassi ja neelavad rohkem atmosfääris olevat süsinikku;

39. rõhutab, et liit peaks eraldama metsandussektorile piisavad vahendid vastavalt selle sektori suhtes tekkinud uutele ootustele, muu hulgas investeeringuteks metsaalade arendamisse ja metsade elujõulisuse tõstmisse, metsateede hooldamisse, metsatehnikasse, innovatsiooni ning metsandussaaduste töötlemisse ja kasutamisse;

40. kutsub liikmesriike üles ühitama oma eri metsamajanduskavasid ja -strateegiaid nii, et nende sihteesmärkide täitmist saaks kontrollida ja neid õigeaegselt korrigeerida, aga mitte tekitama halduslikku killustatust, mis ohustab strateegiadokumentides seatud eesmärkide täitmist;

41. väljendab kahetsust selle pärast, et ÜPP ettepanekus aastate 2021–2027 programmitöö perioodiks ei käsitleta agrometsandust; peab oluliseks, et järgmises ÜPP määruses tunnustataks agrometsanduse kasulikkust ning jätkuvalt toetataks ja edendataks agrometsandussüsteemide rajamist, taastamist, uuendamist ja hooldamist; palub komisjonil edendada seda, et liikmesriigid võtaksid oma strateegiakavades kasutusele agrometsandust toetavad meetmed;

42. tervitab komisjoni väljakuulutatud nn põllumajandusettevõtete süsinikumetsade algatust, millega tahetakse tasustada neid põllumajandustootjaid, kes viivad ellu projekte süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseks või selle ulatuslikumaks talletamiseks, et aidata uue rohelise kokkuleppe kontekstis täita eesmärki saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus;

43. toonitab kõrgetasemeliste teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsat rolli metsade, agrometsanduse ning metsandussektori panuse suurendamisel, et praeguste probleemidega toime tulla; rõhutab ELi 2020. aasta järgsete teadus- ja innovatsiooniprogrammide tähtsust, tunnustab alalise põllumajandusuuringute komitee rolli ning märgib, et teadusuuringud ja tehnoloogia on alates ELi metsastrateegia kehtestamisest 2013. aastal jõudsalt arenenud; rõhutab, kui oluline on edendada täiendavaid teadusuuringuid muu hulgas metsa ökosüsteemide, elurikkuse, fossiilsete toorainete ja energiate kestliku asendamise, süsiniku talletamise, puidupõhiste toodete ja säästva metsamajandamise tavade kohta; nõuab, et jätkuvalt rahastataks teadusuuringuid, mis käsitlevad muldasid ja nende rolli metsade vastupidavuses kliimamuutustele ja nendega kohanemises, elurikkuse kaitses ja parandamises, samuti muude ökosüsteemi teenuste pakkumises ja asendusmõjudes, ning et kogutaks andmeid uuenduslike meetodite kohta metsade kaitsmiseks ja metsade vastupidavuse suurendamiseks; märgib murega, et andmed ürgmetsade kohta on endiselt puudulikud; rõhutab, et teadusuuringute ja rahastamise suurendamine aitaks positiivselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, metsa ökosüsteemide kaitsmisele ning elurikkuse suurendamisele, kestlikule majanduskasvule ja tööhõivele, eriti maapiirkondades; võtab teadmiseks komisjoni soovituse, mille kohaselt innovatsiooni jõuline kapitaliseerimine kogu väärtusahela ulatuses toetaks metsandussektori konkurentsivõimet; väljendab sellega seoses heameelt EIP uue kliimaeesmärgi üle rahastada projekte, mis võivad suurendada võimalusi metsandussektoris, millel on oluline roll fossiilse päritoluga materjalide ja energiakandjate asendamisel; avaldab tunnustust juba tehtud metsateemalistele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti programmide „Horisont 2020“ ja LIFE+ raames; peab kiiduväärseks juhtumeid, kus tulemused aitavad kaasa säästva biomajanduse arendamisele, püüdes leida tasakaalu kestliku metsamajandamise eri aspektide vahel ning rõhutades metsade mitmeotstarbelist rolli; kutsub komisjoni üles investeerima teadusuuringutesse ja vajaduse korral neid intensiivistama, et leida lahendus kahjurite ja haiguste levikule metsades;

44. kutsub komisjoni üles tegema koostöös metsatöömasinate tootjatega algatusi nende masinate ökodisaini parandamiseks, et ühitada töötajate kaitstuse kõrge tase ning minimaalne mõju metsade pinnasele ja veele;

45. väljendab muret selle pärast, et metsade kogupindala maailmas on 1990. aastatest saadik oluliselt vähenenud; toonitab asjaolu, et tõsisteks probleemideks on ülemaailmne raadamine ja metsade seisundi halvenemine; rõhutab, et ELi metsastrateegia peaks avaldama mõju ülemaailmses poliitilises kontekstis ning hõlmama ELi väliseesmärke ja meetmeid kestliku metsamajandamise edendamiseks kogu maailmas nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsete metsaga seotud protsesside kaudu, asetades rõhu meetmetele, mille eesmärk on peatada metsade raadamine kogu maailmas, sealhulgas toetada seaduslikku, säästvat ja metsade raadamist mittesisaldavat tootmist ja tarneahelaid, mis ei too kaasa inimõiguste rikkumisi, ning tagada metsaressursside säästev majandamine; juhib tähelepanu asjaolule, et probleemide lahendamiseks väljaspool ELi tuleks välja töötada poliitilisi algatusi, milles keskendutakse troopikapiirkondadele (võttes arvesse sealsete riikide keskkonnapoliitika ambitsioonide erinevusi) ja metsades kestmatuid tavasid järgivate sektoriväliste osaliste tegevusele; rõhutab vajadust rakendada impordi jälgitavuse meetmeid ning ergutab komisjoni ja liikmesriike edendama koostööd kolmandate riikidega, et tugevdada kestlikkuse kõrgemaid standardeid; rõhutab vajadust edendada ELi puidumääruse ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva tegevuskava rakendamist, et paremini vältida ebaseaduslikult raiutud või hangitud puidu sissetoomist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi Euroopa metsandussektorile ja ELi turule; toonitab veel kord vajadust sertifitseerimissüsteemide järele ja kestliku metsamajandamise erisätete lisamise järele kaubanduslepingutesse; nõuab ELi puidumääruses sätestatud hoolsuskohustuse süsteemi ühtset ja süstemaatilist tõlgendamist;

46. rõhutab hariduse ning kvalifitseeritud ja hea väljaõppega tööjõu tähtsust metsa säästva majandamise edukal praktilisel rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meetmete rakendamist ja kasutama olemasolevaid Euroopa vahendeid, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (HK 2020), et toetada põlvkonnavahetust ja korvata kvalifitseeritud tööjõu nappust sektoris;

47. nõuab ebaseaduslikult omandatud puidu impordi käsitlemist kaubanduslepingutes ning rikkumiste korral sanktsioonide kehtestamist;

48. kutsub liikmesriike ja puidutööstuse ettevõtjaid üles andma märkimisväärse panuse tagamaks, et taasmetsastatakse sama suur ala kui raadatakse;

49. rõhutab vajadust arendada edasi kogu ELi hõlmavat Euroopa metsateabesüsteemi (FISE), võttes arvesse olemasolevaid süsteeme, nii et kõik asjaomased komisjoni peadirektoraadid, kes tegelevad FISE kaetud teemadega, vastutaksid selle eest ühiselt; on veendunud, et selle vahendi koordineerimine peaks toimuma ELi metsastrateegia raames; rõhutab, kui oluline on anda reaalajas võrdlevat, teaduspõhist ja tasakaalustatud teavet Euroopa metsaressursside kohta, jälgides vajaduse korral samal ajal, kas metsad ja looduslikud varud on hästi majandatud ja säilitatud, ning püüdes samal ajal prognoosida kliimamuutustest tulenevate looduslike häiringute ja nende tagajärgede mõju koos keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike näitajatega mis tahes metsaga seotud ELi poliitika väljatöötamiseks; märgib, et riiklikud metsainventuurid on terviklik seirevahend metsavarude hindamiseks ja piirkondlike kaalutluste arvessevõtmiseks; nõuab, et EL looks Euroopa metsade seirevõrgustiku, et koguda kohalikul tasandil teavet, mis on seotud Copernicuse Maa seire programmidega;

50. peab tervitatavaks suundumust digitaliseerimise poole sektoris ning palub komisjonil kaaluda kogu ELi hõlmava puidu digitaalse jälgimismehhanismi rakendamist andmete kogumiseks, läbipaistvuse ühtlustamiseks, võrdsete tingimuste tagamiseks ning konkurentsivastase käitumise ja õigusvastase tegevuse vähendamiseks puidukaubanduses nii ELis kui ka väljaspool seda kontrollisüsteemi kaudu; on seisukohal, et selline kontrollisüsteem parandaks nõuetele vastavust, piirates finantspettusi ja võideldes nende vastu, takistaks samal ajal kartellikokkuleppeid ning kaotaks ebaseadusliku metsaraie logistikatoimingud ja liikumised; ergutab samuti heade tavade vahetamist liikmesriikidega, kes on juba sellised reformid riigi tasandil ellu viinud;

51. toonitab, et liikmesriikidel on pädevus ja keskne roll ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel; kutsub komisjoni alalist metsakomiteed üles toetama liikmesriike selle ülesande täitmisel; rõhutab, kui oluline on teabevahetus ja asjaomaste sidusrühmade, näiteks metsaomanike ja -majandajate paralleelne kaasamine kodanikuühiskonnaga peetava metsanduse ja korgitootmise dialoogi rühma ning selle raames regulaarsete kohtumiste pidamine ning koordineerimise ja sünergia suurendamine alalise metsakomiteega; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi vähemalt kord aastas ELi metsastrateegia rakendamisse; kutsub üles tugevdama alalise metsakomitee rolli, et tagada koordineerimine asjaomaste sidusrühmade ja poliitika vahel ELi tasandil; rõhutab lisaks, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll metsade kestliku kasutamise ja eelkõige maapiirkondade majanduse tugevdamisel; toonitab, et liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö suurendab uuest ELi metsastrateegiast saadavat kasu; ühtlasi kutsub komisjoni ja metsade valdkonnas pädevust omavaid peadirektoraate üles tegutsema strateegiliselt, et tagada metsandusega seotud tegevuse sidusus ja edendada kestlikku metsamajandamist;

52. nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid prioriteediks kõrgetasemelise kutseõppe säilitamise puiduerialadel ja ökoehituses ning näeksid selles valdkonnas ette vajalikud avaliku sektori kulutused ja investeeringud, eesmärgiga ennetada Euroopa puidutööstuse tulevasi vajadusi;

53. tuletab meelde komisjoni lubadust rakendada nõuete rikkumiste suhtes nulltolerantsi; rõhutab, et mitmed liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlused käsitlevad Euroopa metsaökosüsteemide asendamatuid väärtusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende juhtumite puhul kiiresti meetmeid;

54. nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks koostöös liikmesriikide tööinspektsioonidega, kas puidutööstuses turule lastud ja kasutatavad masinad vastavad masinadirektiivi 2006/42/EÜ nõuetele ning kas need on varustatud saepuru kogumise ja väljatõmbe süsteemiga;

55. on veendunud, et ELi metsastrateegia peaks edendama ja toetama parimate tavade jagamist kestliku metsamajandamise rakendamise, metsatöötajate ja metsamajandajate kutseõppe, metsandussektori tulemuste ning liikmesriikidevahelise parema koostöö kohta seoses piiriüleste meetmete ja teabe jagamisega, et tagada tervete Euroopa metsade kasv; rõhutab ühtlasi vajadust levitada tõhusamalt teavet metsamaade kestliku majandamise tähtsusest ning võimalust mööda laiendada, viia läbi ja kooskõlastada teavituskampaaniaid metsade multifunktsionaalse olemuse ning metsa majandamise arvukate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste hüvede kohta ELi kõigil asjakohastel tasanditel, et teavitada kõiki kodanikke selle pärandi rikkusest ning vajadusest majandada, säilitada ja säästvalt kasutada meie ressursse, et vältida mis tahes konflikte ühiskonnas;

56. julgustab liikmesriike laiendama oma vastavate metsandusega seotud sidusrühmade tegevust, et jõuda laiemate elanikkonnarühmadeni nii õpilastele kui ka teiste vanuserühmade inimestele mõeldud haridusvahendite ja -programmide kaudu, ning rõhutama metsade olulisust nii inimtegevuses kui ka elurikkuse ja mitmekesiste ökosüsteemide säilitamiseks;

57. märgib, et digitaliseerimine ja kestlikud tehnoloogiad etendavad olulist rolli metsandussektori edasiarendamisele lisaväärtuse andmisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama teadmus- ja tehnosiiret ning parimate tavade jagamist näiteks metsade kestliku ja aktiivse majandamise valdkonnas;

58. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

 


 

SELETUSKIRI

Metsadel, metsandusel ja kogu metsasektoril on tähtis roll püsivate lahenduste pakkumisel paljudele praegustele probleemidele. Metsad ja muud metsamaad hõlmavad vähemalt 43 % ELi pindalast ja selles sektoris töötab vahetult vähemalt 500 000 ja kaudselt 2,6 miljonit Euroopa kodanikku. Peale selle on 60 % ELi metsadest eraomandis. Lisaks varieeruvad Euroopa metsad väga palju suuruse, struktuuri, elurikkuse ja majandamismeetodite poolest.

Pärast eelmist, ELi 2013. aasta metsastrateegiat on ülemaailmne poliitiline keskkond tohutult muutunud ja see mõjutab suurel määral ELi eri poliitilisi suundumusi. Selliseid ELi liidusiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi nagu heitevaba ühiskond, Euroopa roheline kokkulepe, ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Kyoto protokoll, Pariisi kokkulepe jt, on võimatu täita ilma metsade ja metsandussektori kliimaalase kasu ning metsade pakutavate muude ökosüsteemi teenusteta.

Lisaks tuleb meeles pidada, et metsapoliitika jääb peamiselt siiski liikmesriikide pädevusse. Euroopa Liidu toimimise lepingus puuduvad viited ELi metsapoliitika erisätetele ning EL on kaua oma poliitikaga toetanud kestlikku metsamajandamist ja liikmesriikide metsi puudutavaid otsuseid. Üha kasvav hulk riiklikke ja ELi poliitikasuundi mõjutab otseselt või kaudselt metsi ja nende majandamist ELis. See loob metsade ja nende majandamise jaoks keeruka ja killustatud poliitilise keskkonna, mis peaks olema ühtsem ja paremini kooskõlastatud, kasutades ära kõiki kestlikkuse erivorme.

Seepärast on vaja tugevat, terviklikku ja sõltumatut 2020. aasta järgset ELi metsastrateegiat. See peaks tagama tervikliku lähenemise kestlikule metsamajandamisele, mis toetub majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kestlikkusele tasakaalustatud viisil ning kindlustab metsade mitmekülgse rolli järjepidevuse. ELi metsastrateegia peaks olema lahutamatu ja sõltumatu osa uuest Euroopa rohelisest kokkuleppest ega olema ühegi teise sektori alamstrateegia.

Uus ELi metsastrateegia peaks sisaldama instrumente, mis tugevdaksid selle kui tõhusa poliitika kooskõlastamise vahendi rolli erinevates ELi metsandusega seotud poliitilistes suundumustes ja nende rakendamisel nii, et võetaks arvesse kogu metsapõhist väärtusahelat. See peaks looma ühtsuse ja koostoime seda sektorit mõjutavate teiste sektoritega. ELi metsastrateegia peaks ühtlasi olema sild ELi ja liikmesriikide riikliku metsapoliitika vahel ja tagama, et metsasektori oskusteavet kaasataks juba selle poliitika kujundamise varajastes etappides, mille tulemuseks oleks ühtne ja järjepidev metsapoliitika. Lisaks peaks EL aktiivselt mõjutama ülemaailmset poliitilist keskkonda, võttes meetmeid, et peatada ülemaailmne raadamine, ja julgustama mitte ainult taasmetsastamist ja metsastamist, vaid ka metsaressursside säästvat majandamist.

Lisaks on metsadel, metsasektoril ja biomajandusel oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe ja seega ka ELi kliima-, energia- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel. Nende eesmärkide täitmine ei ole võimalik ilma mitmeotstarbeliste tervete metsade, kestliku metsamajandamise ega elujõulise tööstuseta. On oluline vältida väljarännet maapiirkondadest ja meelitada tööstusharusid Euroopasse investeerima ning looma majandustegevusega seotud ökosüsteeme, kus kasutatakse säästvalt olemasolevaid kohalikke ressursse ja antakse kohalikule elanikkonnale tööd. Sellega seoses peaks ELi metsastrateegial olema tähtis roll ka tööstusharudele tooraine kättesaadavuse tagamisel.

Rohkem võimalusi tooks kaasa fossiilsest toorainest ja energiast sõltuvuse vähendamine, eriti maapiirkondades. Metsi ei tohiks pidada vaid süsihappegaasi sidujateks, sest see ei innustaks teisi sektoreid heitkoguseid vähendama. Tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et oluline on loobuda fossiilkütusel põhinevast ühiskonnast.

Üheks oluliseks teenuseks, mida pakuvad metsad ja metsandussektor, tuleb pidada kliimamuutuste leevendamist. Lisaks on muutunud üha olulisemaks kliimamuutustega kohanemine, et tagada asjakohased looduslike häiringute ennetusmeetmed. Võidelda tuleb kooreüraskite epideemiate, põua ja metsatulekahjude vastu ja neid ennetada.

Keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning metsade majandamist tuleb edendada tasakaalustatult, tugevdades samal ajal metsadest ja metsapõhisest väärtusahelast lähtuvat üldist olulist kliimaalast kasu, nimelt tõhustatud CO2 sidumist, süsiniku talletamist puidupõhistes toodetes ning fossiilse tooraine ja energia asendamist. Seoses viimasega on vaja tõhustada teadusuuringuid.

Metsad ja metsandussektor aitavad oluliselt kaasa kohaliku ringluspõhise biomajanduse arengule ELis. 2010. aastal kujutas biomajandus endast turgu, mille väärtus oli hinnanguliselt üle 2 triljoni euro ja kus oli 20 miljonit töökohta ning mis moodustas 9 % liidu kogutööhõivest. Ringluspõhise biomajanduse kasutuselevõttu tuleb toetada tugeva teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu. Iga programmi „Horisont 2020“ raames biomajanduse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritud euro lisaväärtus on umbes 10 eurot.

Tuleb rõhutada vastupidavate ja tervete metsaökosüsteemide, sh loomastiku ja taimestiku tähtsust, et säilitada ja parandada mitmete metsa ökosüsteemiteenuste, nagu elurikkus, puhas õhk, vesi, heas seisundis mullastik, puit ja muu tooraine, kättesaadavust.

Lisaks pakuvad Natura 2000 alad ühiskonnale mitmeid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas toorainet. Ent nende alade majandamine nõuab piisavaid rahalisi vahendeid.

Peale selle on metsastamine ja taasmetsastamine sobivad vahendid metsaga kaetuse suurendamiseks ELis, eriti mahajäänud piirkondades, linnalähedastes ja linnapiirkondades, samuti mägipiirkondades. Neis piirkondades tuleb rõhutada metsade kaitsefunktsioonide, samuti aktiivse ja kestliku metsamajandamise tähtsust, et parandada ökosüsteemide tervist ja vastupidavust, ning kohandada liigilist koosseisu piirkondlikele ja kliimatingimustele vastavaks.

Eraldi tuleb välja tuua ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), metsamajandusmeetmete ja teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide rahastamise suur tähtsus elatusallikatele ning biomajanduse arendamisele maapiirkondades. Maapiirkondades on oluline roll põllumajandustootjatel ja metsaomanikel. Lisaks on äärmiselt oluline osa 2014.–2020. aasta ÜPP maaelu arengu programmis olnud metsandusel, agrometsandusel ja metsatööstusel. Tuleb julgustada selle asjaolu tunnustamist ka 2021.–2027. aasta ÜPPs ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel.

ELi mitmeotstarbeliste metsade ja kogu metsapõhise väärtusahela tuleviku jaoks on ülimalt tähtsad piisavalt rahastatud kvaliteetsed teadusuuringud, innovatsioon, teabe kogumine, andmebaaside säilitamine ja arendamine, parimate tavade ja teadmiste jagamine, kui arvestada neile üha rohkem esitatavaid nõudeid ja vajadust reageerida mitmetele ühiskonnas olevatele võimalustele ja probleemidele.

Metsad pakuvad nt puhkeväärtust ja metsaga seotud tegevust, nagu muude metsasaaduste, nt seente ja marjade korjamine. Tähelepanu tuleks juhtida ka biomassi parema eemaldamise võimalustele metsatulekahjude ennetamiseks ja elurikkuse suurendamisele karjamaade kaudu, kuid siinkohal ei tohiks unustada, et looduslikud karjamaad võivad avaldada kahjulikku mõju taimestiku ellujäämisele.

Euroopa ühiskond kaugeneb üha enam metsadest ja metsandusest, seepärast tuleks rõhutada kestliku metsamajandamise tähtsust. Võttes arvesse kestliku metsamajandamise olulist rolli selles, et metsad pakuvad ühiskonnale mitmesugust kasu, tuleb üldsust kindlasti teavitada metsade majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkondlikust, samuti kultuurilisest ja ajaloolisest rollist ning ühtlasi tuleb metsamajandamist näha oma looduspärandi osana.

Komisjon peaks andma liikmesriikidele komisjoni alalise metsakomitee kaudu keskse rolli 2020. aasta järgse ELi metsastrateegia koostamises ja rakendamises ning kaasama paralleelselt asjaomaseid sidusrühmi kodanikuühiskonnaga metsanduse ja korgitootmise küsimuses dialoogi pidavasse rühma. Komisjon peaks kaasama ELi metsastrateegia rakendamisse igal aastal ka Euroopa Parlamendi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vajame laiaulatuslikku ja tugevat 2020. aasta järgset ELi metsastrateegiat, et tagada kooskõlastatud ja terviklik lähenemine metsadele, metsandussektorile ja nende pakutavatele arvukatele teenustele. Metsadel ja metsandussektoril on potentsiaal panustada järjest rohkem kliimasse, keskkonda, inimestesse ja biotehnoloogial põhinevasse ringmajandusse, mille eesotsas on digitaalsed lahendused ja kestlikud tehnoloogiad. Vajame pikaajalisi investeeringuid kestlikusse metsamajandamisse, et tagada mitte ainult metsade majandusliku elujõulisuse säilimine, vaid ka nende oluline panus mitmete ELi eesmärkide saavutamisse, sh Euroopa roheline kokkulepe ja ringluspõhisele biomajandusele üleminek. ELi metsastrateegias tuleks arvesse võtta metsapõhiste investeeringute ligimeelitamist Euroopas ja teiste sektoritega seoste loomise hõlbustamist. Peale selle tuleb rõhutada puidupõhiste materjalide olulist rolli ja potentsiaali sellistes sektorites nagu ehitus-, tekstiili-, kemikaalide ning pakendisektor fossiilkütustel põhinevate alternatiivide asendamisel. Lisaks on ELi metsapoliitikas vaja teha tõenduspõhiseid otsuseid.


 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (23.6.2020)

<CommissionInt>põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud</Titre>

<DocRef>(2019/2157(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Jessica Polfjärd</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

 võttes arvesse raportit ulatuslikumate ELi meetmete kohta maailma metsade kaitseks ja taastamiseks, mida praegu arutatakse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis,

A. arvestades, et metsad ja muu metsamaa on ELis ajavahemikul 1990–2015 sihtprogrammide ja loodusliku kasvu tulemusena oluliselt kasvanud, hõlmates 43 % ELi territooriumist ehk 182 miljonit hektarit ja moodustades 5 % kogu maailma metsadest; arvestades, et metsaalad moodustavad Natura 2000 võrgustikust poole; arvestades, et mõned liikmesriigid, kellel on enam kui pool territooriumist kaetud metsadega, sõltuvad metsandusest; arvestades, et 60 % ELi metsadest on eraomandis ja peamiselt on metsadel väikeomanikud, kellel on vähem kui kolm hektarit metsa; arvestades, et metsad moodustavad olulise osa Euroopa maismaa bioloogilisest mitmekesisusest;

B. arvestades, et EL on kohustunud järgima bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Aichi eesmärke, näiteks 7. eesmärki, mille kohaselt tuleb 2020. aastaks majandada põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse all olevaid alasid säästvalt, tagades seega bioloogilise mitmekesisuse kaitse, kuid EL ei ole valmis neid eesmärke saavutama;

C. arvestades, et metsad on ringökosüsteemid, mis põhinevad ainete ja toitainete täielikul ringlussevõtul; arvestades, et igasugune aktiivne majandamine põhineb selle ökosüsteemi ressursside kasutamisel, mis mõjutab paratamatult ja negatiivselt selle toimimist, struktuuri ja elurikkust;

D. arvestades, et metsade ja metsanduse paljusid aspekte reguleeritakse ELi õigusaktidega, nagu linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus, taastuvenergia direktiiv ja puidumäärus;

E. arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti Euroopa keskkonda ning selle seisundit ja väljavaateid 2020. aastal käsitleva aruande kohaselt näitavad pikaajalised suundumused linnupopulatsioonides, sealhulgas tavaliste metsalindude puhul, et Euroopas on toimunud bioloogilise mitmekesisuse ulatuslik vähenemine, mille üheks tõukejõuks on intensiivne metsamajandamine[10]; arvestades, et sama aruande kohaselt seisab Euroopa silmitsi enneolematu ulatusega ja pakiliste keskkonnaprobleemidega; arvestades, et järgmise 10 aasta jooksul on vaja kiiresti tegutseda, et tegeleda murettekitaval kiirusel väheneva bioloogilise mitmekesisusega, kliimamuutuste suureneva mõjuga ja loodusvarade ületarbimisega;

F. arvestades, et erinevalt noorematest ja majandatavatest metsadest pakuvad suured puud ja puutumatud, vanemad metsad olulist elupaika ja on olulised süsinikuvarud, mida ei saa nende ülestöötamise korral asendada vähemalt 100–150 aasta jooksul; arvestades, et vanad metsad eemaldavad atmosfäärist süsinikku ja säilitavad seda jätkuvalt, sealhulgas metsamuldade kaudu; arvestades, et ürgmetsad on ELis peaaegu kadunud;

G. arvestades, et komisjoni 2018. aasta aruandes ELi praeguse metsastrateegia rakendamise edusammude kohta märgitakse, et ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika rakendamine on endiselt suur probleem ning et „metsaelupaikade ja liikide kaitset käsitlevatest aruannetest ei ole seni näha mingit edasiminekut“; arvestades, et ajavahemikul 2007–2012 teatasid liikmesriigid, et ainult 26 %-l Euroopa tähtsusega metsaliikidest ja 15 %-l Euroopa tähtsusega metsaelupaikadest, mis on loetletud elupaikade direktiivis, oli soodne kaitsestaatus; arvestades, et ELi metsade kvaliteet on juba pikemat aega langenud; arvestades, et mõnes liikmesriigis on ebaseadusliku metsaraie probleem ikka veel lahendamata;

H. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 4 on keskkond valdkond, milles liit ja liikmesriigid jagavad pädevust; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et ELi keskkonnapoliitika eesmärk on muu hulgas kaitstuse kõrge tase; arvestades, et Euroopa Kohus on otsustanud, et metsad on osa ELi looduspärandist ja kuuluvad seega artikli 191 kohaldamisalasse[11];

I. arvestades, et Euroopa Parlament kuulutas 28. novembril 2019. aastal välja kliima- ja keskkonnakriisi;

J. arvestades, et metsad on kestliku arengu lahutamatu osa; arvestades, et selleks, et aidata toime tulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimakriisidega, on oluline, et metsi kaitstakse, taastatakse ja majandatakse viisil, mis maksimeerib nende suutlikkust säilitada süsinikdioksiidi ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et võrreldes kahjustatud ökosüsteemidega on puutumatutel ökosüsteemidel suurem suutlikkus toime tulla keskkonnastressi põhjustavate teguritega, sealhulgas kliimamuutustega, kuna neil on iseloomulikud omadused, mis võimaldavad kohanemisvõimet suurendada; arvestades, et erinevalt noorematest ja majandatavatest metsadest pakuvad suured puud ja puutumatud, vanemad metsad olulist elupaika ja säilitavad rohkem süsinikdioksiidi (CO2); arvestades, et omavahel ühendatud metsaelupaigad ja metsakoridorid on ohustatud taimestiku ja loomastiku säilimise tagamisel keskse tähtsusega;

K. arvestades, et metsadel ja metsaaladel on multifunktsionaalne roll, kuna need on ringökosüsteemid, mis põhinevad aine ja toitainete täielikul ringlussevõtul, ning neil on oluline roll veeringluse reguleerimisel, sealhulgas vee säilitamisel üleujutuste vältimiseks, CO2 sidumisel, CO2 säilitamisel, maismaa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, looduslähedaste puhke- ja heaoluvõimaluste pakkumisel ning majanduskasvu ja tööhõive toetamisel maa- ja linnapiirkondades, kus ELi metsandussektor on oluline sammas, mis annab tööd rohkem kui kolmele miljonile inimesele; arvestades, et need töökohad sõltuvad pikas perspektiivis vastupanuvõimelistest metsa ökosüsteemidest;

L. arvestades, et EL on kohustunud täitma ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke, sealhulgas eesmärki 15, mille kohaselt tuleb kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist, majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine;

M. arvestades, et metsad aitavad tõhusalt kaasa territoriaalsele tasakaalule, majanduskasvule ja tööhõivele maa- ja linnapiirkondades ning aitavad säilitada metsandussektori konkurentsivõimet; arvestades, et tasakaalustatud lähenemine kõigile metsaga seotud funktsioonidele on oluline, et tagada kooskõla metsaga seotud poliitikavaldkondade vahel; arvestades, et on oluline rõhutada metsaomanike ja -majandajate jätkuvaid jõupingutusi metsade kestliku arengu tagamiseks ning seda, kui oluline on veelgi suurendada nende potentsiaali saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ja arendada biomajandust, tagades samal ajal ökosüsteemi teenused ja bioloogilise mitmekesisuse; arvestades, et ELi metsaomanikel ja -majandajatel on multifunktsionaalsete metsade majandamisel pikad traditsioonid ja kogemused; arvestades siiski, et praeguste probleemide tõttu on vaja häid teadmisi metsaökoloogiast, sealhulgas looduslike häiringute vastu võitlemisel;

N. arvestades, et üleilmne nõudlus tõelise metsiku looduse järele kasvab ja üldsuse toetus metsa ökosüsteemide rangele kaitsele on märgatavalt suurenenud;

O. arvestades, et metsade geneetiline mitmekesisus on oluline selliste muutuvate keskkonnatingimuste nagu kliimamuutustega kohanemiseks ja bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks;

P. arvestades, et ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakasutust käsitlevas eriaruandes leitakse, et äriline metsandus on süvendanud kasvuhoonegaaside netoheite suurenemist, looduslike ökosüsteemide kadumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist;

Q. arvestades, et Euroopa metsadel on tohutu väärtus kliimamuutuste leevendamise seisukohast, sest metsaökosüsteemid seovad ja säilitavad 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitest, ja seda suutlikkust on võimalik suurendada; arvestades, et metsad pakuvad ka taastuvat ja kliimasõbralikku toorainet, mis võib asendada energiamahukaid materjale ja fossiilkütuseid; arvestades siiski, et astmelise kasutamise põhimõtet tuleks tunnustada ja kasutada kasuliku vahendina ressursitõhususe parandamiseks uues metsastrateegias; arvestades, et metsade mullas säilitatakse ligikaudu 2,5 korda rohkem CO2 kui puude biomassis; ning arvestades, et tulekahjudest ja metsaraiest mõjutatud metsades on mullakadu olnud kuni 26,6 %; rõhutab seetõttu keerukate metsaökosüsteemide ja küpsete metsade tähtsust;

R. arvestades, et püsimetsastamine on tava, mille kohaselt metsadel lastakse kasvada nende maksimaalse ökoloogilise suutlikkuseni, et säilitada CO2 ja saavutada nende täielik bioloogilise mitmekesisuse potentsiaal;

S. arvestades, et metsade bioloogilise mitmekesisuse ja funktsionaalsuse täielikuks säilitamiseks ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vajaduse arvessevõtmiseks on äärmiselt oluline kaitsta osa aktiivsest metsast mis tahes kujul, ja et ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruses tunnistatakse, et lagupuit kui metsa süsiniku talletaja on sarnane pikaealiste raietoodetega, kuna selle süsinik ei oksüdeeru kohe ja see tekitab olulisi mikroelupaiku, millest sõltuvad paljud liigid, sealhulgas kaitsealused liigid; arvestades, et esile on kerkinud uued kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise võimalused, sealhulgas püsimetsastamine[12] ja looduslähedased metsad;

T. arvestades, et IPBESi bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste 2019. aasta ülemaailmse hindamisaruande kohaselt kahaneb loodus maailmas inimajaloos enneolematult kiiresti ning miljon looma- ja taimeliiki on väljasuremisohus;

U. arvestades, et ÜPP on ELi peamine metsamajandamise rahastamise allikas;

V. arvestades, et istandused on sageli monokultuurid, mis sisaldavad vähem bioloogilist mitmekesisust kui looduslikud ja poollooduslikud metsad ning on kliimamuutustele vähem vastupidavad, põhjustades seega looduslike häiringute tõttu suuremat süsihappegaasi eraldumist;

W. arvestades, et eri liiki raiel on erinev mõju metsade süsinikdioksiidi säilitamisvõimele, mulla kvaliteedile ja kaitsestaatusele; arvestades, et suurte alade lageraie on kõige kahjulikum meetod, kuna see eemaldab pinnasest suure osa orgaanilisest ainest ja juurtest, põhjustab mullas säilitatud süsinikdioksiidi eraldumist (mida on puude biomassis säilitatud CO2-st ligikaudu 2,5 korda rohkem) ning kahjustab oluliselt metsa keerukat struktuuri ja sellest sõltuvaid ökosüsteeme;

X. arvestades, et bioenergia toetused toovad kaasa materjali- ja energiakasutuse vahelise puidukasutuse suhte halvenemise ning samal ajal biomassi pakkumise kunstliku suurenemise[13], mis vähendab metsade võimet siduda süsinikku;

Y. arvestades, et toetused erinevatele taastuvatele energiaallikatele aitavad sektorit elavdada; arvestades, et päikese- ja tuuleenergia sektorid ning nendega seotud tehnoloogiad suudavad pärast esialgset laienemist ilma toetusteta toime tulla; arvestades siiski, et see ei kehti bioenergia puhul, mis toimib üksnes tänu toetustele;

Z. arvestades, et ELi tasandil metsade kohta kättesaadavad andmed on puudulikud ja erineva kvaliteediga, mis takistab ELil ja liikmesriikidel koordineerida metsade majandamist ja kaitset;

AA. arvestades, et ulatuslik raadamine on üks tegureid, mis on tekitanud nn täiusliku tormi haiguste ülekandumiseks metsloomadelt inimestele[14];

AB. arvestades, et ELil on kohustus tagada, et meie tarbimisharjumused ja import kolmandatest riikidest ei süvenda raadamist või metsade seisundi halvenemist ega muude looduslike ökosüsteemide otstarbe muutmist või seisundi halvenemist mujal maailmas;

1. väljendab heameelt komisjoni otsuse üle esitada uus ELi metsastrateegia; rõhutab, et metsastrateegia peab järgima subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, et metsastrateegias tuleb tunnistada ELi pädevust keskkonnakaitse, sealhulgas metsade kaitse valdkonnas; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaselt peab ELi keskkonnapoliitika muu hulgas aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele ning loodusvarade kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele; tuletab meelde, et metsi ja metsade majandamist mõjutavad mitmed ELi õigusaktid; rõhutab sellega seoses vajadust tervikliku ja järjepideva metsastrateegia järele, mis tugevdaks ELi metsade ja metsandussektori mitmeotstarbelist rolli ning edendaks metsade kaugeleulatuvat ühiskondlikku, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, austades seejuures täielikult ELi kliima- ja keskkonnaeesmärke; rõhutab vajadust seada uues ELi metsastrateegias selgelt esmatähtsaks kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui kesksed ja omavahel seotud eesmärgid; rõhutab tungivat vajadust ennetada ja ohjata looduslikke häiringuid; rõhutab, et tulevane metsastrateegia peaks olema vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppega ja kooskõlas 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga;

2. märgib, et Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel annavad ka linnametsad sugugi mitte tähtsusetu panuse võitlusse kliimamuutuste ja nende tervisemõjudega, ning juhib tähelepanu nende eriti olulisele funktsioonile puhkepaikade ja looduskeskkonnana linnaelanike jaoks; rõhutab, et lisaks maapiirkondade metsadele tuleks hinnata ka linnametsamaid ning metsade ja puude koostoimet linna- ja linnalähipiirkondadega, samuti arusaamist nende funktsioonist selliste kogukondade jaoks, pidades eelkõige silmas püsivaid põudasid;

3. rõhutab vajadust tervikliku ja järjepideva metsastrateegia järele, mis tugevdaks ELi metsade ja metsandussektori mitmeotstarbelist rolli ja kestlikkust ning edendaks metsade kaugeleulatuvat keskkonnaalast, ühiskondlikku, majanduslikku ja kultuurilist kasu; rõhutab sellega seoses, et esmajärjekorras tuleb võtta kiireloomulisi meetmeid, et ennetada ja ohjata looduslikke probleeme ja olemasolevat survet metsadele, ning võidelda metsade hävitamise vastu;

4. rõhutab, et uus metsastrateegia peaks olema ELi keskne poliitikavahend metsaga seotud poliitikavaldkondade ja algatuste tõhusaks koordineerimiseks osana Euroopa rohelisest kokkuleppest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma metsaga kaetuse eesmärkide kehtestamist, et kestlikult tõsta praegust taset, kiites samal ajal heaks kaitsealade, sealhulgas metsadega seotud 2030. aasta eesmärgid, ning taastamise kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ja Euroopa Parlamendi nõudmistega[15] piirata metsade hävitamist ning parandada olemasolevate metsade ja metsamaa kvaliteeti; on arvamusel, et metsastrateegia peaks sisaldama asjakohaseid vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks;

5. rõhutab, et metsad moodustavad peaaegu poole Natura 2000 alade kogupindalast (ehk 37,5 miljonit hektarit) ning et 23 % kõigist Euroopa metsadest asuvad nendel aladel, mille jaoks metsad on üliolulised[16]; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust pidada kinni komisjoni lubadusest võtta kasutusele nulltolerants keskkonnaalaste õigusaktide täitmata jätmise suhtes ja eelkõige seada prioriteediks ELi looduskaitsealaste õigusaktide, sealhulgas piisavate Natura 2000 alade majandamiskavade tõhus jõustamine, ning hinnata, kas Natura 2000 alade metsade kaitseks on eraldatud piisavalt vahendeid, sealhulgas rikkumismenetluste kaudu; juhib sellega seoses tähelepanu järgmisele viiele suurele väljakutsele Natura 2000 rakendamisel metsades:

1) tasakaal bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja puidutootmise vahel;

2) kaitse ja kohalike sidusrühmade vajaduste lõimimine;

3) kliimamuutused;

4) vähene rahastamine ning

5) vastuolu muude valdkondade poliitikaga;

 

 eelnevat silmas pidades kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

1) parandama teabevahetust ja läbipaistvust;

2) panema majandamisstrateegiate väljatöötamisel ja kliimamuutustele reageerimisel rohkem rõhku looduskaitse aluseks olevale teadusele;

3) kaasama üldsust rohkem poliitika kujundamisse ja rakendamisse;

4) kehtestama tõhusa rahastamisstrateegia;

5) kujundama lõimitud maa kasutuse ja kaitse Euroopa poliitika ning

6) parandama teadmisi Natura 2000 rakendamise kohta metsades ning Natura 2000 mõju kohta bioloogilisele mitmekesisusele, metsa majandamisele ja muudele maakasutusviisidele kogu ELis;

6. märgib, et metsade kaitse ja säästev majandamine annab olulise panuse meie üldisesse heaolusse ning selle suhtes ei tohiks kohaldada konkurentsiõigust; tuletab meelde, et metsades toimub avalikes huvides tegutsemine vaba aja veetmise ning tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

7. täheldab, et metsade multifunktsionaalset rolli silmas pidades tuleb edendada kõiki järgmisi aspekte: metsade kaitsefunktsioon lugematute looma- ja taimeliikide elupaigana, metsade kasulikkus puidu ja muude toodete allikana ning metsade kaitsefunktsioon taimestiku ja loomastiku jaoks; rõhutab, et metsade ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone tuleb käsitleda koos;

8. on seisukohal, et võttes arvesse raskusi, millega seisavad silmitsi väikesed ja keskmise suurusega maaomanikud ja isegi mõned avaliku sektori asutused, on äärmiselt oluline lihtsustada metsadele antava ELi toetuse kättesaadavust ning vähendada bürokraatiat;

9. rõhutab, et eri liiki metsade CO2 sidumise võime kohta on lahknevaid seisukohti ning teadusuuringud näitavad, et vastupanuvõimelised, terved ja bioloogiliselt mitmekesised metsad seovad CO2 rohkem kui intensiivselt raiutud metsad; nõuab seetõttu tungivalt, et uus metsastrateegia edendaks kestlikku metsamajandamist; tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on kohustunud kohaldama säästva metsamajandamise[17] määratlust ja põhimõtteid; märgib siiski, et komisjon töötab välja metsade säästva majandamise ELi tasandi määratlust, mis peaks põhinema kõrgeimatel kestlikkuse standarditel, kusjuures kesksel kohal on bioloogilise mitmekesisuse ja väärtuslike CO2 sidujate kaitse; rõhutab metsadest ja metsapõhisest väärtusahelast tulenevat üldist kliimaalast kasu, nimelt CO2 paremat sidumist, CO2 säilitamist ning fossiilsete toorainete ja energia säästvat asendamist; tunnistab, et säästev metsamajandamine peab tagama Euroopa metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse; märgib, et metsade kaitse ja tootmine ei pruugi olla vastuolus, vaid võib mõnel juhul olla omavahel kooskõlas ja anda kliimakaitse valdkonnas positiivseid tulemusi;

10. rõhutab, et mõnel juhul tehakse biomajanduse sektoris ja eriti metsanduses, millel on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskne osa, kompromisse kliimakaitse ja elurikkuse kaitsmise vahel; väljendab muret selle pärast, et neid kompromisse ei ole hiljutistes poliitilistes aruteludes piisavalt käsitletud; kutsub kõiki sidusrühmi üles töötama välja ühtset lähenemist, et ühendada elurikkuse kaitse ja kliimakaitse edukas metsandussektoris ja biomajanduses;

11. märgib, et kuigi kõige paremini säilinud metsi, mida ei raiuta, on vähe, tuleks neile pöörata väärilist tähelepanu, kuna nad aitavad kaasa teadmistele, tervisele ja ökoturismile, millest me ei saa tulevasi põlvkondi ilma jätta; rõhutab, et Natura 2000 kui Euroopa ökoloogiliste elupaikade kaitse võrgustik peaks etendama Euroopa metsastrateegias olulist rolli; on seisukohal, et Natura 2000 peaks olema metsade kaitse ja säilitamise tagamisel keskse tähtsusega;

12. rõhutab metsa- ja puiduklastrite tähtsust ja olulist rolli kliima kaitsmisel; rõhutab, et metsandus ja metsandusteenused ning tootmisahela järgmise etapi töötlemistoimingud loovad mahukat majandustegevust, eelkõige struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevates maapiirkondades, kuna tekib nõudlus muude sektorite kaupade ja teenuste järele;

13. rõhutab, et liikmesriigid peavad jagama metsa majandamise ja planeerimise häid tavasid; juhib samuti tähelepanu sellele, kui oluline on kehtestada Euroopa suunised, mis on seotud Euroopa rohelises kokkuleppes eelnevalt kindlaks määratud eesmärkidega, et anda liikmesriikidele juhiseid metsanduse majandamise, hoolduse ja planeerimise kohta;

14. rõhutab, et asukohale ja keskkonnale sobilike puuliikide kaitse ja püsimetsastamine, taasmetsastamine ja metsastamine peaks olema tulevase ELI metsastrateegia keskmes; märgib, et looduslähedase majandamise tavad on nende eesmärkide saavutamiseks parim viis;

15. rõhutab, et uuringute[18] kohaselt koguvad põlismetsad jätkuvalt süsinikku, vastupidiselt seisukohale, nagu oleksid nad CO2-neutraalsed või isegi CO2 allikad;

16. rõhutab, et metsandustoodete asendusmõju ei saa mingil juhul kompenseerida põlis- ja ürgmetsade kaotust, mis on tunnistatud asendamatuks[19] ning mida tuleks kaitsta õiguslike vahendite ja stiimulitega, võttes arvesse nende keerukust, ühendatavust ja esindatust[20];

17. nõuab ELi metsastrateegia osana ELi ürg- ja põlismetsade ranget kaitset;

18. tuletab meelde, et umbes 60 % ELi metsadest on eraomandis ja et umbes kahele kolmandikule erametsaomanikest kuulub vähem kui kolm hektarit metsa; rõhutab, et kõigis meetmetes on vaja seda nõuetekohaselt arvesse võtta ja seetõttu tuleb need kavandada viisil, mis on väikemetsaomanikele kättesaadav ja praktiliselt rakendatav; tuletab meelde, et komisjon on tuvastanud, et halduskoormus ja metsaomandi struktuur on teatavate meetmete võtmisel piiravad tegurid[21];

19. kordab tõsiasja, et suure süsinikusisaldusega ökosüsteemide, sealhulgas metsade säilitamine on kliimamuutustele vahetut mõju avaldav reageerimisvõimalus, erinevalt metsastamisest, taasmetsastamisest ja taastamisest, mille saavutamine võtab rohkem aega[22]; nõuab, et ELi poliitikameetmed juhinduksid sellest põhimõttest;

20. rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse jätkuv vähenemine on viimastel aastakümnetel avaldanud negatiivset mõju paljude ökosüsteemi teenuste osutamisele; märgib, et see vähenemine on osaliselt tingitud intensiivsest põllumajandusest ja metsandusest; rõhutab, et reguleerivate teenuste jätkuv vähenemine võib kahjustada elukvaliteeti[23];

21. tõdeb, et kliimamuutused muudavad metsade kasvuvõimet ning suurendavad põudade, üleujutuste ja tulekahjude sagedust ja tõsidust ning soodustavad metsi kahjustavate uute kahjurite ja haiguste arengut; märgib, et võrreldes kahjustatud ökosüsteemidega on puutumatutel ökosüsteemidel suurem suutlikkus toime tulla keskkonnastressi põhjustavate teguritega, sealhulgas kliimamuutustega, kuna neil on iseloomulikud omadused, mis võimaldavad kohanemisvõimet suurendada;

22. nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et üle 10 hektari suurustel metsadel oleksid metsamajandamiskavad, mis hõlmavad süsiniku säilitamist ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kaalutlusi ning vajaduse korral järgivad Natura 2000 eesmärke;

23. tuletab meelde rohkem kui 700 teadlase kirja, milles nõutakse taastuvenergia direktiivi teaduslikult põhjendatud muutmist, eelkõige teatavat liiki puitbiomassi puhul selle eesmärgi saavutamisel arvesse võtmata jätmist ja toetuse saamise õiguse kaotamist;

24. rõhutab, et suurtel intensiivsetel bioenergia istandustel, sealhulgas monokultuuride istandustel ning eelkõige loodusmetsasid ja elatuspõllumajandusmaasid asendavatel istandustel on bioloogilisele mitmekesisusele negatiivne mõju;

25. rõhutab metsade rolli fossiilsel toorainel põhinevate materjalide asendamisel bioressursipõhiste toodetega; on veendunud, et uus metsastrateegia peaks kajastama Euroopa metsade ja ELi kestliku ringbiomajanduse olulist rolli kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks ning et sellesse tuleks lisada seatud eesmärgini jõudmist soodustavad meetmed; rõhutab, et need meetmed peaksid ära kasutama asendusmõjude täieliku potentsiaali; rõhutab siiski, et uue metsastrateegia meetmetes, mis käsitlevad biomajandust ja puidu biomassi kasutamist, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende olulist rolli CO2 säilitamisel, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja muude ökosüsteemi teenuste osutamisel ning mõju metsa ökosüsteemide kaitsele ja CO2 sidumisele ressursitõhusal viisil;

26. juhib tähelepanu sellele, et aruandes ELi metsastrateegia rakendamise edusammude kohta märgitakse, et hoolimata seni võetud meetmetest on ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika rakendamine endiselt suur probleem[24] ning et metsaelupaikade ja liikide kaitset käsitlevatest aruannetest ei ole seni näha suurt edasiminekut; kutsub komisjoni üles lisama uude metsastrateegiasse põhikomponendina metsa ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise;

27. märgib murega, et 2015. aastal leiti, et soodne kaitsestaatus on 15 %-l metsa elupaikadest ja 26 %-l metsas kasvavatest liikidest[25]; tuletab meelde ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärki 3b, mille eesmärk on parandada mõõdetavalt selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatust, mis sõltuvad metsandusest või mida see tegevusala mõjutab, ning ökosüsteemi teenuste pakkumist; taunib asjaolu, et bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohaselt ei ole selle eesmärgi saavutamisel tehtud märkimisväärseid edusamme[26];

28. rõhutab vajadust vähendada ELi üldist tarbimist ning samuti puidu ja puidupõhiste toodete tarbimist, edendades ringmajandust ja seades esikohale puidu kasutamise tõhusaimal viisil, mis võimaldab süsiniku sidumist pikas perspektiivis ja vähendab jäätmeteket;

29. on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks aitama muuta suundumust, kus kohalike liikide arvel eelistatakse üha enam kiiresti kasvavaid võõrliike, näiteks eukalüpti;

30. rõhutab metsandusspetsialistide kutseõppe- ja ümberõppeprogrammide tähtsust uute tehnoloogiate kasutamisel ja nende kohandamisel käimasolevate muutustega, sealhulgas luues teabevahetusplatvormi heade tavade vahetamiseks, ning peab oluliseks kaasata sellesse protsessi metsaomanikud ja -majandajad ning julgustada neid järgima säästva metsakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamise tavasid;

31. nõuab, et uus metsastrateegia aitaks tagada, et metsamajandamise tavadega välditaks metsa ökosüsteemide mis tahes killustumist väiksemateks osadeks, pöörates erilist tähelepanu ürgmetsadele, kuna paljud liigid, sealhulgas suuremad imetajad, sõltuvad ellujäämisel omavahel ühendatud terviklikest metsaelupaikadest; nõuab, et metsastrateegias seataks prioriteediks killustatud metsade taasühendamine, taastades kohalikele tingimustele ja bioloogilisele mitmekesisusele vastavad metsakoridorid;

32. on seisukohal, et metsaressursse ja metsade seisundit käsitlev teave on oluline tagamaks, et metsade kohta tehtavad otsused oleksid sotsiaal-majanduslikult ja ökoloogiliselt võimalikult kasulikud kõigil tasanditel;

33. rõhutab Karpaatide piirkonna erilist tähtsust ja märgib, et ELi ühinemine Karpaatide konventsiooniga oleks oluline, et aidata toetada piirkonda, kus asuvad Mandri-Euroopa asendamatud loodusväärtused;

34. märgib murega, et esitatud andmed[27] näitavad, et ELi tasandil moodustab energia 48 % puitbiomassi kogukasutusest; kordab, et lisaks looduslikule süsiniku sidumisele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kohapeal tuleks raiutud puitu kasutada eelkõige materjalina, et see oleks kooskõlas meie bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaeesmärkidega;

35. rõhutab hiljuti loodud ja traditsiooniliste ulatuslike agrometsandussüsteemide väärtust ja potentsiaali põllumajandustootmise ja mitmekesistamise jaoks, sealhulgas biomajanduse, CO2 sidumise, kõrbestumise ärahoidmise ja võimaliku metsade ökosüsteemidele avalduva surve vähendamise otstarbel; peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika reformidest tulenevad eeskirjad on süstemaatiliselt põhjustanud agrometsandussüsteemide olukorra halvenemist ning on paljudel juhtudel takistanud nende taastamist, taaselustamist ja noorendamist; märgib murega, et praegu hävineb Vahemere maades suures ulatuses ajaloolisi, suure väärtusega agrometsandussüsteeme, ning nõuab tungivalt reeglite muutmist, et hõlbustada olemasolevate agrometsandussüsteemide uuendamist ja taastamist ning uute süsteemide rajamist;

36. märgib, et alates metsastrateegia kehtestamisest 2013. aastal on teadusuuringud ja tehnoloogia jõudsalt edenenud; rõhutab, kui oluline on edendada täiendavaid teadusuuringuid muu hulgas metsa ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, fossiilsete toorainete ja energiate kestliku asendamise, CO2 säilitamise, puidupõhiste toodete ja säästva metsamajandamise tavade kohta metsanduses ja biotoorainel põhinevates toodetes; on veendunud, et sellesse tuleks veelgi rohkem suunata teadusuuringuteks eraldatavaid ELi vahendeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles samuti rahastama teadusuuringuid ja jätkama andmete kogumist uuenduslike meetodite kohta metsade kaitsmiseks ja metsade vastupanuvõime suurendamiseks, näiteks vastupidavate liikide kasutuselevõtmiseks; rõhutab, et teadusuuringute ja rahastamise suurendamine aitaks positiivselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, metsa ökosüsteemide kaitsmisele ning bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele, kestlikule majanduskasvule ja tööhõivele, eriti maapiirkondades;

37. kutsub üles võtma kasutusele puidu liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise kooskõlastatud elektroonilise süsteemi ning toetama automaatsete vahendite väljatöötamist puidu ringluse analüüsimiseks ja jälgimiseks selle töötlemise kõigis etappides ning integreerimiseks vastavate riiklike ja kaubanduslike andmesäilitus-, aruandlus-, lubade väljastamise ja lepingute registreerimise süsteemidega;

38. rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on metsade pikaajalise kestlikkuse tagamisel keskne roll, kuna nad saavad osaleda piirkondliku tasandi säästva arengu kavades, pika olelusringi jooksul süsinikdioksiidi absorbeerivate metsandustoodete väljatöötamises ning VKEde ettevõtlusvaimu edendamises metsandussektoris;

39. nõuab, et jätkuvalt rahastataks teadusuuringuid, mis käsitlevad mullatüüpe ja nende tähtsust seoses metsade vastupanuvõimega kliimamuutustele ja nende muutustega kohanemisega, elurikkuse kaitse ja suurendamise ning muude ökosüsteemiteenuste osutamisega;

40. peab oluliseks säilitada endeemilisi geneetilisi ressursse ja valida välja need olemasoleva genofondi elemendid, mis on kõige paremini kohandunud eeldatavate kasvutingimustega tulevikus;

41. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma majanduslikke ja poliitikavahendeid, mis võimaldaksid suuremal hulgal metsal kasvada oma ökoloogilise potentsiaalini ja siduda süsinikdioksiidi;

42. rõhutab, kui oluline on ELi metsanduspoliitikaga seotud teaduspõhiste tõendite olemasolu;

43. teeb ettepaneku ajakohastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) aruandlust ja arvestust käsitlevaid eeskirju, et stimuleerida majandatava metsamaa arvestuskategoorias põlismetsade aladel mittesekkumise valikut, näiteks jättes vastavad CO2 sidumised määruse kehtestatud piirangutest välja;

44. rõhutab muude metsaga seotud tegevuste olulisust, eelkõige mittepuiduliste metsasaaduste (nt seente ja marjade) korjamist, loomade karjatamist ja mesindust;

45. on seisukohal, et sekkumisvaba majandamise režiimis hõlmatud rangelt kaitstud alad peaksid kuuluma ELi metsastrateegiasse ja kohalikesse arengustrateegiatesse, võttes aluseks vähese mõjuga loodusturismi ja tootmisväliste ökosüsteemi teenuste pakkumise;

46. kutsub komisjoni üles järgima teatises „Roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) sätestatud põhimõtet „ära tekita kahju“ ning vaatama läbi kõik asjakohased õigusaktid, et võtta arvesse uusimaid teadusandmeid seoses metsa ökosüsteemide, erinevate süsinikureservuaaride ja nende tõelise väärtusega kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse olulist rolli sellises kohanemises;

47. tuletab meelde vajadust kaitsta metsi suurenevate ohtude eest ning ühitada nende tootlikud ja kaitsefunktsioonid, võttes arvesse, et põuad, tulekahjud, tormid ja kahjurid kahjustavad metsi kliimamuutuste tõttu eeldatavasti sagedamini ja tõsisemalt;

48. väljendab muret metsade tervisliku seisundi ja vastupanuvõime pärast paljudes Euroopa piirkondades; rõhutab, et uues metsastrateegias tuleks arvesse võtta, et mitmekesine mets, mis esindab piirkonna loomulikku koostist, on üldiselt vastupidavam kui monokultuurne mets; toonitab vajadust tugevdada ja kasutada täielikult ära ELi mehhanisme, et võidelda metsadele avaldatava piiriülese surve vastu; tuletab meelde, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel[28] on peamised ELi metsadele avalduva surve allikad suurenev maakasutus, linnapiirkondade laienemine ja kliimamuutused; rõhutab, et neis ökosüsteemides esineb üha rohkem ka looduslikke häiringuid, nagu tormid, tulekahjud, põuad, invasiivsed võõrliigid, kahjurid, putukate infestatsioon ja haigused, mis kõik võimendavad haavatavust kliimamuutuste suhtes; kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetamise platvormi loomist, et selle vastu võidelda;

49. juhib tähelepanu asjaolule, et õhusaastel on oluline mõju mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka keskkonnale; kutsub komisjoni üles uurima oma tulevases saastevabas tegevuskavas õhusaaste mõju metsadele ja metsade bioloogilisele mitmekesisusele;

50. väljendab heameelt, et 2020. aasta veebruaris käivitati Euroopa metsateabesüsteem (FISE), mis pakub Euroopa andmetaristut metsade valdkonnas; kutsub liikmesriike üles osalema täiel määral andmete jagamises ja töötama Euroopa metsade seisundit käsitleva ühtlustatud andmeraamistiku loomise nimel; kutsub üles viima FISE töö õigeaegselt lõpule kõigis viies prioriteetses valdkonnas: metsadega seotud põhiandmed, biomajandus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutuste leevendamine ning metsade tervis ja vastupanuvõime;

51. rõhutab, et ELi metsastrateegia üks eesmärke peaks olema saavutada soodsat kaitsestaatust omavate metsas kasvavate liikide ja metsa elupaikade osakaalu oluline suurenemine; kutsub üles, et strateegia sisaldaks sellekohaseid ambitsioonikaid meetmeid;

52. tunnistab, et ELi metsastrateegias tuleks arvesse võtta metsade suurt majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist väärtust; juhib tähelepanu sellele, et metsaga seotud erinevad majandustegevused võivad avaldada metsa ökosüsteemidele mitmesugust kahjulikku mõju; rõhutab, et ELi uus metsastrateegia peaks ergutama ainult sellist majandustegevust, mis austab metsa ökosüsteemide kestlikke piire;

53. soovitab tungivalt piirata lageraie kasutamist raiemeetodina ning toetab puude pideva kasvu suuremat kasutamist; täheldab, et metsa lageraie vabastab suurema osa maapinnas talletunud süsinikuvarust atmosfääri; rõhutab vajadust edendada alternatiivseid ja vähem invasiivseid puidu ülestöötamise meetodeid;

54. väljendab heameelt asjaolu üle, et vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele on uue metsastrateegia peamisteks eesmärkideks tõhus metsastamine, metsade säilitamine ja taastamine; rõhutab, et metsa ökosüsteemide süsinikdioksiidi sidumise potentsiaal kasvab kuni metsa ökosüsteemi küpsuseni ja looduslikud metsad pakuvad olulist kasu; rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada olemasolevate metsade, eelkõige põlismetsade kaitset ja taastamist;

55. rõhutab, et EL peab tegema rohkem, et peatada lageraie ja ebaseadusliku metsaraie tavad; märgib, et hoolimata ELi puidumäärusest toimub mõnes liikmesriigis endiselt ebaseaduslik metsaraie; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nendes küsimustes kiireloomulisi meetmeid, jälgides tähelepanelikult ja jõustades kehtivaid ELi õigusakte, ning kutsub komisjoni üles rikkumiste korral algatama kiiresti rikkumismenetlusi ning võtma ebaseadusliku metsaraie juhtumite puhul järelmeetmeid selliste organisatsioonide kaudu nagu Euroopa Prokuratuur ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF); kutsub komisjoni üles viima viivitamata lõpule ebaseadusliku metsaraie vastaste ELi õigusnormide toimivuskontrolli;

56. tuletab meelde, et enamikku ELi metsadest, sealhulgas enamikku põlismetsadest, majandatakse[29]; rõhutab, et ELi metsastrateegia koos pikaajalise planeerimisega on vajalik selleks, et suurendada põlismetsade osakaalu; kutsub komisjoni üles esitama pikaajalise ELi metsastrateegia põlismetsade osakaalu suurendamiseks;

57. kutsub komisjoni üles uurima võimalust töötada välja õigusraamistik kohapeal toodetud puidu ELi sertifitseerimissüsteemi jaoks, mis põhineb kõrgeimatel säästlikkusstandarditel;

58. juhib tähelepanu sellele, et maaelu arengu vahendite kasutamist liikmesriikides on võimalik parandada, eelkõige metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisega seotud programmides; kutsub liikmesriike üles kasutama olemasolevaid toetusmeetmeid metsade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks; rõhutab samas, et tähtis on ka tagada piisavad vahendid uue ELi metsastrateegia rakendamiseks;

59. kutsub komisjoni üles taasalustama läbirääkimisi rahvusvahelise õiguslikult siduva metsakonventsiooni üle, mis aitaks kaasa metsade majandamisele, säilitamisele ja säästvale arengule ning näeks ette metsade mitmesugused ja üksteist täiendavad funktsioonid ja kasutusviisid, sealhulgas metsastamise, taasmetsastamise ja metsakaitse meetmed, võttes samal ajal arvesse praeguste ja tulevaste põlvkondade sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi, kultuurilisi ja vaimseid vajadusi ning tunnustades igat liiki metsade olulist rolli ökoloogiliste protsesside ja ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ning toetades põlisrahvaste, nende kogukondade ja muude kogukondade ning metsarahvaste identiteeti, kultuuri ja õigusi;

60. väljendab muret bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast ELis, mis on üks nähtusi, mis tuleb peatada ELi metsastrateegiaga; tuletab meelde, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on ELi siseprobleem; märgib, et metsastrateegia peaks kaitsma ELi küpsete metsade viimaseid osi, arvestades nende tähtsust bioloogilise mitmekesisuse kaitsealadena ja metsade vastupanuvõime suurendamise viisina; rõhutab, et see strateegia peaks edendama mullastikule ja maastikele mõju mitteavaldavat metsakasvatust;

61. märgib, et vaatamata Euroopa metsateabesüsteemi loomisele on olemasolevad andmed ELi metsade ja eriti nende ökoloogilise seisundi kohta puudulikud, neid on keeruline koondada ning kaugseire andmed ei kinnita neid; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid investeeriksid märkimisväärselt Euroopa metsateabesüsteemi edasisse arendamisse ja üleeuroopalise kaugseireprogrammi rakendamisse;

62. märgib, et ELi metsi käsitleva ühtse teabesüsteemi loomine on olnud pikaajaline protsess ja seda ei ole veel täielikult saavutatud; rõhutab, et praeguste andmelünkade täitmiseks tuleb otsida sünergiat ametiasutuste ja asjaomaste organisatsioonide vahel, minnes kaugemale projektipõhistest piirangutest – see hõlmab andmete kättesaadavust, ühtlustatud metoodikat ning finants- ja suutlikkusvahendite toetust;

63. rõhutab, et uus metsastrateegia peaks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil stimuleerima ringbiomajanduse kasvu ja tunnistama, et metsapõhised väärtusahelad on selle kasvu saavutamisel võtmetähtsusega; on seisukohal, et see peaks ergutama ka ringbiomajanduse laiendamist metsapõhiste väärtusahelate ning muude CO2-heite vähendamist vajavate sektorite ja väärtusahelate edasise integreerimise kaudu;

64. märgib, et 90 % metsanduse rahastamiseks ettenähtud vahenditest ELis tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD); väljendab muret kavandatud kärbete pärast EAFRD eelarves; kutsub otsusetegijaid üles vältima võimaluse korral mis tahes kärpeid metsandussektorile antavas toetuses, et täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke;

65. kutsub komisjoni üles lisama uude ELi metsastrateegiasse siduvad eesmärgid metsa ökosüsteemide, eelkõige kohalike Euroopa metsade kaitseks ja taastamiseks, et muu hulgas suurendada ELi rahvusvahelist usaldusväärsust selles valdkonnas, ning soovitab toetada liikmesriike kohalike Euroopa metsade kaitsmisel;

66. rõhutab metsade rolli vastupanuvõime suurendamisel kliimamuutuste kahjulike mõjude suhtes; juhib tähelepanu vajadusele konkreetsete ja tõhusate meetmete järele kliimamuutustega kohanemise strateegiates ja kavades, mis hõlmaksid koostoimet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel;

67. kutsub komisjoni üles käsitlema linnametsade arendamise küsimust ELi metsastrateegias; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et paljud Euroopa linnakeskused on ühinenud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) programmiga „Tree Cities of the World“; kutsub komisjoni üles edendama koostööd ja parimate tavade vahetamist Euroopa linnade vahel linnametsanduse edendamise teemal;

68. väljendab sügavat muret selle pärast, et mõnes ELi osas ei rakendata kehtivaid metsandusega seotud ELi õigusakte piisaval määral; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama kehtivaid õigusakte ning tugevdama säästva ja aktiivse metsamajandamise rakendamist;

69. märgib, et kohandatud metsamajandamiskavade rakendamine toimub liikmesriigi tasandil ning nõuab suuremat koostööd metsandus- ja keskkonnaasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kohalike kogukondade ja metsaomanike vahel;

70. kutsub liikmesriike üles tagama, et ühise põllumajanduspoliitika riiklikud strateegiakavad motiveeriksid metsamajandajaid metsi säilitama, kasvatama ja säästvalt majandama;

71. juhib tähelepanu vajadusele töötada välja ja kehtestada invasiivsete võõrliikide vastu võitlemise kavad, mis on sel eesmärgil varustatud konkreetsete inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega;

72. nõuab, et kaubanduslepingutes võetaks puidu impordi puhul arvesse kestlikkuse põhimõtet ning et rikkumiste korral kohaldataks karistusi;

73. märgib, et mitmes vanuses ja mitmeliigilised metsad, mida majandatakse bioloogilise mitmekesisuse kaitse kriteeriumide kohaselt, taluvad paremini kliimamõju, nagu tulekahjud, põuad ja hooajavälised ilmastikunähtused, ning seetõttu on need olulised tulevikuinvesteeringud mitte ainult kogukondade ja looduse, vaid ka metsamajanduse jaoks; nõuab, et ELi vahenditest ei toetataks monokultuure, mis on kahjurite ja haiguste ning põua, tormide ja tulekahjude suhtes vähem vastupidavad;

74. rõhutab, et uus metsastrateegia võib poliitikale mõju avaldada ainult siis, kui see hõlmab kogu metsapõhist väärtusahelat; märgib, et metsapõhised väärtusahelad etendavad juba praegu Euroopa majanduse jaoks olulist rolli ning keskkonnasäästliku majanduskasvu strateegia väljatöötamisel Euroopa keskkonnasäästliku kokkuleppe kaudu on nad hädavajalikud; rõhutab, et uus metsastrateegia peab toetama konkurentsivõimelisi ja kestlikke ELi metsapõhiseid väärtusahelaid nii riigisiseselt kui ka ülemaailmselt;

75. rõhutab metsade terapeutilist funktsiooni, millel on otsene positiivne mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile; rõhutab, et metsad aitavad kaasa ka Euroopa maapiirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule, sealhulgas sissetulekute jaotamisele ELi kõige hõredamalt asustatud piirkondadele tänu ökoturismile, mis on turismitööstuses üks populaarsemaid puhkamisviise;

76. kordab oma üleskutset[30] viia ellu järjepidevat metsapoliitikat, mis võitleb ühtviisi nii elurikkuse vähenemise kui ka kliimamuutuste tagajärgede vastu ning suurendab ELi looduslikke neeldajaid, kaitstes, säilitades ja edendades samal ajal bioloogilist mitmekesisust;

77. kutsub komisjoni üles lisama ELi uude metsastrateegiasse metsaomanike toetamise, sealhulgas rahalise toetamise vajaduse; on seisukohal, et selline toetus tuleks seada sõltuvusse säästva metsamajandamise kohaldamisest; märgib, et selleks, et tagada jätkuv investeerimine kaasaegsesse tehnoloogiasse, keskkonna- ja kliimameetmetesse, mis tugevdavad metsade multifunktsionaalset rolli, koos spetsiaalse rahastamisvahendiga Natura 2000 võrgustiku alade haldamiseks, ning inimväärsete töötingimuste loomisse, peaks see rahaline toetus kujutama endast rahastamisvahendite, riikliku rahastamise ja erasektori rahastamise toimivat kombinatsiooni; kutsub komisjoni üles globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) teavet kasutades looma ja rahastama Euroopa metsastamise ja taasmetsastamise programmi, mis oleks suunatud metsaala laiendamisele, mulla degradeerumise vastu võitlemisele, õhukvaliteedi parandamisele linnapiirkondades ja selle tagamisele, et metsad säilitaksid oma looduslike liikide koosluse;

78. peab kahetsusväärseks, et metsamajandamiskavade praegune kasutus on liikmesriigiti väga erinev; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tõhustaks metsamajandamiskavade kasutamist, sealhulgas koostades ühised suunised nende kehtestamiseks ja rakendamiseks; kutsub liikmesriike üles tugevdama metsamajandamiskavade kasutamist ja jälgima tähelepanelikult nende rakendamist, järgides samas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid; rõhutab, et lahenduste leidmiseks paljudele metsade ja metsa majandamisega seotud probleemidele ELi tasandil on vaja eraldi platvormi; on seisukohal, et metsamajandamismudelid peavad hõlmama keskkonnaalase, ühiskondliku ja majandusliku kestlikkuse kriteeriume, mis tähendab, et metsade ja metsamaade haldamisel ja kasutamisel säilitatakse nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja potentsiaal täita praegu ja tulevikus asjakohaseid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning ei kahjustata teisi ökosüsteeme[31]; kutsub komisjoni üles töötama välja ühise ja piisavalt üksikasjaliku looduselähedase metsanduse määratluse, tuginedes kogemustele, mis on saadud bioloogilise mitmekesisusega seotud kaalutluste integreerimisel metsamajandamisse;

79. rõhutab, et metsatulekahjud on sagedane nähtus, mis on nii kliimamuutuste põhjus kui ka tagajärg; märgib, et tormide, metsatulekahjude ja kahjurite mõju saab leevendada, kasutades paremaid ja aktiivsemaid metsamajandamis- ja metsandusmeetodeid muu hulgas karjatamis- ja agrometsandustavade abil, mida tuleks toetada sertifitseerimisasutuse raames;

80. rõhutab vajadust ürg- ja põlismetsade tõhusa säilitamise ja range kaitse järele, võttes arvesse nende ainulaadseid omadusi; märgib, et ELis puudub põlismetsade määratlus, ning kutsub komisjoni üles lisama selle määratluse tulevasse ELi metsandusstrateegiasse, võttes arvesse metsade erinevaid omadusi ja tõhusa kaitse vajadust, eelkõige ürg- ja põlismetsade puhul; märgib murega, et andmed ürgmetsade kohta on endiselt puudulikud, kuid kättesaadava teabe kohaselt on ainult 46 % Euroopa kaardistatud ürgmetsadest kõrgeima kaitsestaatusega, 24 % on rahvuspargid ja 11 % on kaitseta[32]; palub komisjonil teha viivitamata ettepanek ürgmetsade tervikliku määratluse kohta ja tegutseda selle nimel, et parandada andmete kogumist ürgmetsade kohta;

81. rõhutab keskkonnakaitsjate ühiste jõupingutuste tähtsust ELi metsade kaitsmisel ja taastamisel; nõuab nulltolerantsi nende vastu suunatud rünnakute või ahistamise suhtes;

82. on seisukohal, et on vaja võtta ammuoodatud meetmeid ELi katastroofide ennetamise lähenemisviisi kasutuselevõtmiseks, millele tuleks eraldada ELi eelarvest asjakohased rahalised vahendid;

83. on seisukohal, et haridusel on oluline roll metsade säästvas majandamises, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama nii ELis kui ka kolmandates riikides metsadele keskenduvat koolitust, sealhulgas pakkuma stipendiume ja korraldama akadeemilisi vahetusprogramme;

84. tuletab meelde oma toetust siduval hoolsuskohustusel põhinevale Euroopa õigusraamistikule, millega lubataks juurdepääs ELi turule üksnes selliste toodete ja kaupade puhul, mis ei aita kaasa metsade raadamisele või metsade seisundi halvenemisele ega muude looduslike ökosüsteemide ümberkujundamisele või halvenemisele; on veendunud, et selline raamistik peaks kehtima kõigile majandustegevuses, sealhulgas finantsjuhtimises osalejatele nii tarneahela eelnevas kui ka järgnevas etapis, ning see peaks tagama ka sellega seotud inimõiguste rikkumiste puudumise; nõuab tungivalt, et komisjon selle ettepanku viivitamata vastu võtaks;

85. kutsub komisjoni üles käsitlema valdkonna asjatundjate muresid seoses taastuvenergia direktiiviga, eelkõige seoses igat liiki biomassi liigitamisega taastuvateks energiaallikateks, muu hulgas seoses puidugraanulite suure impordiga ELi ja võimalike ohtudega, mida selline import kujutab endast kolmandate riikide metsadele, ning jätkama muude säästvate taastuvenergia vormide edendamist;

86. rõhutab, et puude istutamise kavad peavad täiendama looduslike metsade taastamist, kuna vale puu vales kohas võib metsatulekahjusid süvendada ja tegelikult atmosfääri hoopis rohkem süsinikdioksiidi paisata; märgib, et metsade taastamise kavad peavad suurendama oma CO2 sidumise potentsiaali, et täita ülemaailmseid kliimakohustusi;

87. on seisukohal, et ilmselt on vaja süsteemi kahjuripuhangute seireks ELis, et saada täielik ülevaade metsade seisundist ja nende mõjust metsade bioloogilisele mitmekesisusele, võttes arvesse kliimamuutuste eeldatavat mõju kahjulike organismide levikule;

88. on seisukohal, et tuleks võtta kiireloomulisi meetmeid, et vältida uute kahjurite ja haiguste ning nende vastavate siirutajate sissetoomist rahvusvahelise kaubanduse kaudu;

89. on veendunud, et võttes arvesse invasiivseid võõrliike käsitlevaid õigusakte ja nende liikide võimalikku mõju metsadele, peaks komisjon tegema ettepaneku uute täiendavate rahastamisvahendite kohta, et aidata mõjutatud aladel võidelda invasiivsete liikidega, eelkõige püsivate ja uute võõrliikidega;

90. on seisukohal, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata sellistele haigustele nagu nn tamme allakäik, mis põhjustavad kahjurite, haiguste ja kliimamuutuste tõttu puude taandarengut kogu maailmas; juhib tähelepanu tamme allakäigule (oak decline), mis hävitab korgitammeistandusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning kahjustab ka erikaitsealasid ja biosfääri kaitsealasid; on seisukohal, et komisjon oleks pidanud metsastrateegiasse lisama tõhusad meetmed ja konkreetsed vahendid puuhaigustega võitlemiseks.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.6.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

13

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurelia Beigneux, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Miriam Dalli, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ștefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Margarita de la Pisa Carrión, João Ferreira, Billy Kelleher, Ulrike Müller, Piernicola Pedicini, Christel Schaldemose, Andrey Slabakov

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

55

+

GUE/NGL

Silvia Modig

NI

Piernicola Pedicini

PPE

Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther De Lange, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ștefan Motreanu, Ljudmila Novak, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Edina Tóth, Pernille Weiss, Michal Wiezik

RENEW

Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Billy Kelleher, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Linea Sogaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir

S&D

Nikos Androulakis, Marek Balt, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Miriam Dalli, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Christel Schaldemose, Petar Vitanov, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Pär Holmgren,Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'sullivan, Jutta Paulus

 

13

-

ECR

Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Rob Rooken. Andrey Slabakov, Alexandr Vondra, Anna Zalewska

ID

Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Luisa Regimenti, Silvia Sardone

GUE

Mick Wallace

 

8

0

ECR

Margarita De La Pisa Carrión

GUE

João Ferreira, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis

ID

Aurelia Beigneux, Catherine Griset, Joëlle Mélin

RENEW

Ulrike Müller

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (3.6.2020)

<CommissionInt>Saaja: põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon</CommissionInt>


<Titre>Euroopa metsastrateegia edasiste sammude kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2157(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Mauri Pekkarinen</Depute>

 

 


ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt seoses komisjoni otsusega valmistada ette uus ELi metsastrateegia; on veendunud, et Euroopa metsastrateegiast saab oluline tegur Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisel; rõhutab, et ELi ühise metsapoliitika jaoks puudub konkreetne õiguslik alus, kuna metsapoliitika kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse; tunnistab siiski, et metsi ja metsandussektorit mõjutavad paljud ELi poliitikavaldkonnad, mis vajaksid rohkem ühtsust ja valdkondadevahelist koordineerimist ELi metsastrateegia kaudu; märgib, et ühtne ja stabiilne õiguskeskkond on eeltingimus, mis võimaldab edendada innovatsiooni ja investeeringuid metsandussektorisse;

2. märgib, et Euroopa roheline kokkulepe kui ELi uus kasvustrateegia vajab investeeringuid, et täielikult toetada puhast ja ringmajandust; rõhutab, et kestlikul ja aktiivsel metsamajandamisel on oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks ning samuti liidu bioloogilises ringmajanduses; märgib eelkõige majandatavate metsade suurt võimet talletada süsinikdioksiidi ning metsapõhiste toodete potentsiaali asendada fossiilkütuseid ja fossiilkütustel põhinevaid materjale; on veendunud, et seoses sellega peaks strateegia toetama innovatsiooni kogu väärtusahela ulatuses, sealhulgas hõlbustades parimate tavade jagamist ja luues konkurentsivõimelise regulatiivse keskkonna; juhib tähelepanu metsade ja kestliku metsamajandamise olulisele rollile kogu metsa- ja biomajanduse väärtusahelas, eelkõige sektori säästlike toormaterjalidega varustamisel ning töökohtade loomisel kogu liidus; rõhutab, et säästvalt hangitud toorainete kättesaadavust tuleks tagada ja edendada toetava ja sidusa poliitikaraamistikuga kõigi asjaomaste sektorite jaoks;

3. rõhutab, et uus metsastrateegia peab põhinema kolmel sambal – keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne kestlikkus; rõhutab vajadust tervikliku ja järjekindla metsastrateegia järele, mis tugevdaks ja kasutaks ära metsade ja metsandussektori multifunktsionaalset rolli ELis;

4. märgib, et majandatavate metsade puhul võetakse nende kestlikul majandamisel arvesse bioloogilist ja liikide mitmekesisust ning seetõttu on nad vastupidavamad kliimamõjude suhtes, nagu tulekahjud, põuad ja hooajavälised ilmastikunähtused, ja on sellisena olulised tulevikuinvesteeringud mitte ainult kogukondade ja looduse, vaid ka metsamajanduse jaoks;

5. rõhutab, et teadusuuringute kohaselt on kestlikult majandatud metsadel suurem CO2 sidumise võime kui majandamata metsadel; nõuab seetõttu tungivalt, et uus metsastrateegia edendaks kestlikku metsamajandamist, sh VKEde kaudu;

6. tunnistab, et metsade kestlikku ja aktiivset majandamist juhivad ja toetavad peamiselt VKEd;

7. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka töökohtade loomisele metsanduses ning uutele vahenditele, mis on ette nähtud majanduse taaskäivitamise kiirendamiseks pandeemiate, näiteks COVID-19 põhjustatud olukorras;

Metsatööstus

8. märgib, et Euroopa metsaressursid suurenevad nii loodusliku kasvu kui ka metsastamise tulemusena; juhib tähelepanu sellele, et asjaomase sektori andmetel on metsatööstuse laiendatud väärtusahelad (metsandusest kuni paberitööstuseni) aidanud luua ligi 4 miljonit töökohta, mis annavad umbes 8 % kogu ELi töötleva tööstuse lisaväärtusest; tunnistab sellega seoses, et metsatööstus on kasulik nii majandusele, ühiskonnale kui ka keskkonnale, ning usub, et metsastrateegiaga tuleks innustada lisainvesteeringuid innovatsiooni ja tehnoloogia arendusse;

9. märgib, et Euroopa metsatööstus aitab vähendada CO2 heidet Euroopas, asendades CO2-mahukad toorained, tooted ja fossiilenergia kestlike metsapõhiste alternatiividega, nagu bioressursipõhised tooted, näiteks ehitusmaterjal, uuenduslikud kemikaalid, plast, tekstiilid ja pakkematerjalid ning säästvalt toodetud biomass, biogaas ja biokütus, ning aitab seega kaasa Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

10. nõuab, et ELi biomajanduse strateegia viidaks ellu; ergutab puidu kestlikku kasutamist keskkonnasõbraliku toormaterjalina; rõhutab, et pikaealised puidupõhised tooted ja puitehitised on tõhus viis rohkema CO2 talletamiseks ja kasvuhoonegaaside asendusmõju tekitamiseks; rõhutab puidupõhiste toorainete kättesaadavuse tähtsust metsatööstuse jaoks ning vajadust meelitada ELis ligi metsapõhiseid investeeringuid; rõhutab vajadust seada prioriteediks puidu tõhus kasutamine;

11. rõhutab, et puidupõhistel materjalidel peab olema oluline roll fossiilsete alternatiivide asendamisel sellistes tööstusharudes nagu ehitus-, tekstiili-, keemia- ning pakenditööstus; rõhutab, et puidupõhiste alternatiivide prioriseerimisel tuleb arvesse võtta toodete kogu olelusringi ja nende keskkonnatoimet; rõhutab, et pidevalt on vaja toetada metsaga seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu metsapõhise väärtusahela ulatuses, sealhulgas puidupõhiseid tooteid, mida kasutatakse fossiilsete või süsinikumahukate materjalide asendajatena;

12. kutsub liikmesriike üles tegema kindlaks kõige kliimasõbralikumad lahendused ehitamiseks ja renoveerimiseks; nõuab, et ulatuslikumalt toetataks puidu kasutamist ehitustööstuses; kutsub komisjoni üles lisama sellekohased soovitused aasta lõpus käivitatavasse renoveerimiskavasse;

13. tunnistab siiski probleemide olemasolu, mis võivad tuleneda suurenevast puidunõudlusest seoses materjalide, taastuvenergia ja biomajandusega, ning kutsub komisjoni üles käsitlema asjakohaselt neid probleeme tulevases strateegias, aidates samal ajal 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus;

14. rõhutab, et metsandussektor vajab eelkõige stabiilset pikaajalist poliitikaraamistikku, mitte lühiajalisi toetusmeetmeid;

15. kutsub ELi üles ergutama ja tagama, et bioloogilise päritoluga materjalid, sealhulgas puidujäätmed, jõuaksid tagasi väärtusahelasse, ning soodustama selleks ökodisaini ja edendama teisese tooraine, sh puidu kasutamist toodetes, enne kui see olelusringi lõpus näiteks põletatakse;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama poliitikameetmeid, millega edendatakse säästvaid ja ringlussevõetavaid biotoorainel põhinevaid tooteid ning toetatakse ringlussevõetavaid biotoorainel põhinevaid tooteid riigihangete ja investeeringutoetuse kaudu;

17. rõhutab, et metsandustoodete asendusmõju ei saa mingil juhul kompenseerida põlismetsade kaotust, mis on tunnistatud asendamatuks ning mida tuleks kaitsta õiguslike vahendite ja stiimulitega;

18. on seisukohal, et kõigis Euroopa tööstussektorites tuleks puidu tõhusamat kasutamist eelistada suurema lisaväärtusega kasutusele;

Energiapoliitika

19. palub liikmesriikidel tagada, et muudetud taastuvenergia direktiivi[33], mis võeti vastu 2018. aasta detsembris ja milles sätestatakse taastuvate energiaallikate jaoks ranged kestlikkuskriteeriumid, hakataks rakendama õigeaegselt ja korrektselt; märgib, et biomassi kestliku tootmise tagamiseks sätestatakse muudetud taastuvenergia direktiivis kestlikkuskriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et saavutada ELi taastuvenergia eesmärk ja saada kasu toetuskavadest; rõhutab, et hiljuti kokku lepitud kogu ELi hõlmavad ühtlustatud kriteeriumid on olulised energia siseturu sujuvaks toimimiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks;

20. tuletab meelde, et muudetud taastuvenergia direktiivis on sätestatud, et käitajad peaksid kasutama riskipõhist tegutsemisviisi, et vähendada ohtu, et bioenergia tootmiseks kasutatakse mittesäästlikku metsa biomassi;

Teadusuuringud ja innovatsioon

21. toonitab teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsat rolli metsade ning metsandussektori panuse suurendamisel, et praeguste probleemidega toime tulla; on veendunud, et metsandust ja metsatööstust käsitlevad teadusuuringud võivad anda häid tulemusi kliimamuutuste leevendamise, kestlike ettevõtete kasvu, tööhõive, pikaajalise metsatervise säilitamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkonnas ning neid tuleb seetõttu ergutada; nõuab piisavat rahastust programmile „Euroopa horisont“ ning uute ja olemasolevate sidemete tugevdamist ja ergutamist teadusuuringute, tööstuse, metsanduse, agrometsanduse ja ühiskonna vahel kõikidel tasanditel konkreetsete vahendite, näiteks Euroopa partnerluste abil (nt Circular Bio-based Europe ja Build4People);

22. rõhutab vajadust võtta arvesse metsandussektori ja muude sektorite vahelisi seoseid, samuti digitaliseerimise ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise tähtsust, et saavutada tööstuslik sümbioos;

23. rõhutab, kui oluline on soodustada täiendavaid teadusuuringuid metsatööstuses, märkides eelkõige VKEde rolli metsapõhiste kestlike teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel;

24. rõhutab hariduse ning kvalifitseeritud ja hea väljaõppega tööjõu tähtsust metsandussektoris säästva metsamajandamise edukal rakendamisel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama sellega seotud olemasolevate Euroopa vahendite rakendamist ja tugevdamist;

Andmed – satelliitteenuste kasutamine

25. nõuab, et EL looks Euroopa metsade seirevõrgustiku, et koguda kohalikul tasandil teavet (taasmetsastamine, temperatuur, parasiithaigused, loodusõnnetused), mis on seotud Copernicuse Maa seire programmidega ja mille abil on võimalik koostada reaalajas usaldusväärseid prognoose, et suurendada kestlikku metsamajandamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama metsaandmete täpsust, et võimaldada vahetut ja võrreldavat teabevahetust liikmesriikide vahel;

26. nõuab sellise satelliitseiresüsteemi loomist ja rakendamist, mis võimaldaks metsade üksikasjalikku seiret kogu Euroopa Liidus, et parandada ilmahoiatusi ja mõjuaruandeid ning anda panus riiklikesse metsainventuuridesse; rõhutab siiski, et see ei tohiks põhjustada asjaomastele ettevõtetele ülemäärast halduskoormust, kuna enamik neist on VKEd;

27. rõhutab, et metsad ELis on väga erinevate omadustega ja seetõttu nõuavad erinevaid majandamisviise; väljendab muret selle pärast, milline on paljudes Euroopa piirkondades kliimamuutuste ning metsades kahjurite ja haiguste leviku tõttu metsade tervislik seisund ja vastupanuvõime; rõhutab, et ELi mehhanisme tuleb tugevdada ja täielikult ära kasutada, et jälgida, millist survet avaldab metsaressurssidele invasiivsete võõrliikide, kahjurite ja haiguste levik, selle kohta teavet koguda ning selle vastu võidelda; kutsub sellega seoses komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kliimamuutustest enim ohustatud aladele, sealhulgas Vahemere piirkonnale.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

20

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Klaus Buchner, Martin Buschmann, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Sira Rego, Jérôme Rivière, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jutta Paulus, Edina Tóth

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

PPE

François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria Da Graça Carvalho, Pilar Del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyürk, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Edina Tóth, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

Renew

Nicola Beer, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen

S&D

Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

 

20

-

ECR

Robert Roos

GUE/NGL

Manuel Bompard, Marc Botenga, Marisa Matias, Sira Rego

ID

Markus Buchheit, Thierry Mariani, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière

NI

Martin Buschmann, Ignazio Corrao

Verts/ALE

François Alfonsi, Michael Bloss, Klaus Buchner, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Marie Toussaint

 

10

0

ECR

Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský

ID

Paolo Borchia, Andrea Caroppo, Isabella Tovaglieri

NI

Clara Ponsatí Obiols

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

8

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Cristian Ghinea, Dino Giarrusso, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Chris MacManus, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, Anna Deparnay-Grunenberg, Tilly Metz, Christine Schneider, Marc Tarabella, Thomas Waitz

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36

+

PPE

Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Christine Schneider, Annie Schreijer-Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez

S&D

Clara Aguilera, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Marc Tarabella

RENEW

Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Cristian Ghinea, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová

GUE/NGL

Chris MacManus

NI

Dino Giarrusso

 

9

-

ID

Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas

VERTS/ALE

Anna Deparnay-Grunenberg, Martin Häusling, Tilly Metz, Bronis Ropė, Thomas Waitz

 

3

0

ID

Ivan David

GUE/NGL

Manuel Bompard, Luke Ming Flanagan

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

[3] ELT C 346, 21.9.2016, lk 17.

[4] ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.

[5] https://ec.europa.eu/knowledge4policy/publication/council-conclusions-updated-eu-bioeconomy-strategy-29-november-2019_et

[6] ELT C 361, 5.10.2018, lk 5.

[7] Eurostati metsanduse andmebaas on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/forestry/data/database

[8] Euroopa Parlamendi 2019. aasta mai infoleht Euroopa Liidu ja metsade kohta.

[9] ELT L 198, 22.6. 2020, lk 13.

[10] Euroopa Keskkonnaameti aruanne „The European Environment – state and outlook 2020“ (Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal), lk 83.

[11] Euroopa Kohtu (viies koda) 25. veebruari 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-164/97 ja C-165/97, Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:1999:99, punkt 16.

 

[12] Püsimetsastamine – olemasolevate metsade raievaba kasvatamine nende ökoloogilise potentsiaali saavutamiseni, nagu on esitatud järgmises artiklis: William R. Moomaw, „2019: Intact Forests in the United States: Proforestation Mitigates Climate Change and Serves the Greatest Good“ (2019: Puutumata metsad Ameerika Ühendriikides: püsimetsastamine leevendab kliimamuutusi ja teenib suurimat hüve), Frontiers in Forests and Global Change.

[13] Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2018. aasta aruanne „Biomass production, supply, uses and flows in the European Union“ (Biomassi tootmine, tarnimine, kasutamine ja vood Euroopa Liidus): „Indeed, targets for renewable energy set by the EU have resulted in a surge in the consumption of woody biomass“ (ELi seatud taastuvenergia eesmärgid on toonud kaasa puidupõhise biomassi tarbimise järsu kasvu). Puidu hinnanguline energeetiline kasutus: 42 % (2005), 43 % (2010), praegu 48 %, samas kui energeetikakasutusest teatatakse tõenäoliselt liiga vähe.

[14] IPBESi ekspertide külalisartikkel „COVID-19 Stimulus Measures Must Save Lives, Protect Livelihoods, and Safeguard Nature to Reduce the Risk of Future Pandemics“ (COVID-19ga seotud stimuleerivad meetmed peavad päästma elusid, kaitsma elatist ja loodust, et vähendada tulevaste pandeemiate ohtu), professorid Josef Settele, Sandra Díaz ja Eduardo Brondizio ning dr Peter Daszak, 27. aprill 2020.

[15] Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta; Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

[16] Euroopa Keskkonnaamet, „European Forest Ecosystems – State and Trends“ (Euroopa metsade ökosüsteemid – olukord ja suundumused), 2016.

[17] Esitatud Forest Europe 1993. aasta Helsingi resolutsioonis H1.

[18] S. Luyssaert jt, 2008: „Old-growth forests as global carbon sinks“ (Põlismetsad kui ülemaailmsed süsiniku sidujad). Nature.

[19] Euroopa Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352).

[20] Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta; Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015, punkt 52.

[21] Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruanne „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811), lk 3.

[22] Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), 2019: „ Climate Change and Land Report-Summary for Policymakers“ (aruande „Kliimamuutused ja maa“ poliitikakujundajatele mõeldud kokkuvõte).

[23] Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) (2018): Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi Euroopa ja Kesk-Aasia bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste piirkondliku hindamise aruande kokkuvõte poliitikakujundajatele. M. Fischer, M. Rounsevell, A. Torre-Marin Rando, A. Mader, A. Church, M. Elbakidze, V. Elias, T. Hahn. P.A. Harrison, J. Hauck, B. Martín-López, I. Ring, C. Sandström, I. Sousa Pinto, P. Visconti, N.E. Zimmermann and M. Christie (toim). IPBESi sekretariaat, Bonn, Saksamaa.

[24] Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruanne „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811), lk 3.

[25] Euroopa Keskkonnaameti 27. novembri 2019. aasta briefing „Metsadünaamika Euroopas ja selle ökoloogilised tagajärjed“. Viimati muudetud 10. detsembril 2019.

[26] Euroopa Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta aruanne ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnangu kohta (COM(2015)0478).

[27] Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2018. aasta aruanne „Biomass production, supply, uses and flows in the European Union“ (Biomassi tootmine, tarnimine, kasutamine ja vood Euroopa Liidus).

[28] Euroopa Keskkonnaamet, „Metsadünaamika Euroopas ja selle ökoloogilised tagajärjed“, 27. november 2018.

[29] Naudts, K., Chen, Y. jt, „Europe’s forest management did not mitigate climate warming“ (Euroopa metsamajandamine pole leevendanud kliima soojenemist). Science, 5. veebruar 2016: 351. kd, väljaanne nr 6273, lk 597–600.

[30] Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2020. aasta resolutsioon bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta; Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

[31] Resolutsioon H1, Euroopa metsade säästva majandamise üldsuunised, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, 16.–17. juuni 1993, Helsingi.

[32] Sabatini, F.M., Burrascano, S. jt „Where are Europe’s last primary forests?“ (Kus asuvad Euroopa viimased ürgmetsad?) Diversity and Distributions, esmakordselt avaldatud 24. mail 2018: 24. kd, väljaanne nr 10, oktoober 2018, lk 1426–1439, joon. 3.

[33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

Viimane päevakajastamine: 30. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika