Menetlus : 2020/2036(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0155/2020

Esitatud tekstid :

A9-0155/2020

Arutelud :

PV 07/10/2020 - 15
CRE 07/10/2020 - 15

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0266

<Date>{16/09/2020}16.9.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0155/2020</NoDocSe>
PDF 210kWORD 68k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine </Titre>

<DocRef>(2020/2036(INI))</DocRef>


<Commission>Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöör:<Depute> Isabel Benjumea Benjumea</Depute>

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine

(2020/2036(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse kõrgetasemelise Next CMU töörühma 2019. aasta oktoobri aruannet,

 võttes arvesse kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi 10. juuni 2020. aasta aruannet,

 võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

 võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2020. aasta teatist „Muutusteks valmistumine. Teatis valmisoleku kohta seoses Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise üleminekuperioodi lõppemisega “ (COM(2020)0324),

 võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole“ (COM(2018)0109),

 võttes arvesse kapitaliturgude taastepaketti, mille komisjon esitas 24. juulil 2020,

 võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni kapitaliturgude liidu loomise kohta[1],

 võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas[2],

 võttes arvesse ettevõtete rahastamisele juurdepääsu käsitleva EKP korralise küsitlus tulemusi,

 võttes arvesse komisjoni 2020. aasta suve majandusprognoosi,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0155/2020),

A. arvestades, et kõigi kapitaliturgude liidu loomiseks võetavate meetmete põhieesmärk peaks olema pakkuda äriühingutele ja kodanikele huvipakkuvamaid, stabiilsemaid ja kestlikumaid rahastamisvõimalusi, tagades ühtlasi majandusliku stabiilsuse, minimeerides finantsriske ning kaitstes piisavalt jaeinvestorite, pensionäride ja tarbijate huve, et stimuleerida finantsturul osalemist ja muuta säästjad investoriteks; arvestades, et COVID-19 kriisist taastumist silmas pidades on VKEde, ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse juurdepääs omakapitali kaudu rahastamisele muutunud veelgi olulisemaks;

B. arvestades, et ELi siseturgu iseloomustavad avatud konkurents, õigusraamistik, tuginemine rahvusvahelistele standarditele ja järelevalvealane koostöö; arvestades, et kapitaliturgude liidu strateegia peaks seetõttu tuginema samadele põhimõtetele;

C. arvestades, et ELi majanduse taastumiseks vajalikust rahastamise tasemest tuleneb tungiv vajadus investeerida targalt ja kestlikult tulevaste põlvkondade jaoks; arvestades, et kapitaliturgude liit peaks kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega aitama avaliku sektori investeeringuid täiendades oluliselt kaasa üleminekule kestlikule, konkurentsivõimelisele ja vastupidavale majandusele; arvestades, et praegu töötatakse välja raamistikku kestlike investeeringute hõlbustamiseks; arvestades, et see raamistik on lahutamatu osa kapitaliturgude liidu raames tehtavatest ELi pingutustest siduda rahastamine majanduse vajaduste ja liidu kestliku arengu tegevuskavaga;

D. arvestades, et ELi kapitaliturud saavad olla kõige paremini majanduse ja selle hädavajaliku taastumise teenistuses, kui turud on läbipaistvad, konkurentsivõimelised, vastupidavad, keskselt kliiritavad ja toimivad õiglase reguleerimise toel;

E. arvestades, et mõnel investoril on suurem riskitaluvus kui teistel, ning arvestades, et mitte kõik ettevõtjad ei ole võimelised kapitalituru kaudu rahastamisele juurde pääsema ja sellest kasu saama;

F. arvestades, et euroala turvalise vara loomine on finantsintegratsiooni ja kapitaliturgude liidu arengu jaoks ülioluline; arvestades, et turvaline vara on ELis vajalik selleks, et luua kapitaliturgude liidu keskse elemendina integreeritud, sügav ja likviidne Euroopa võlakirjaturg, mis võiks olla euroala hinnakujunduse võrdlusalus võlakirjade, aktsiate ja muu vara hindamisel ning ka toimida tagatisena kogu euroalal;

G. arvestades, et enamik kapitaliturgude liidu saavutamiseks seni võetud meetmed on olnud õige suunaga, kuigi mitut eesmärki ei ole saavutatud ning pangalaenude tähtsus omakapitali kaudu rahastamisega võrreldes on viimastel aastatel tegelikult suurenenud; arvestades, et võetud meetmete ühtlustamise, täpsuse, tulemuslikkuse ja lihtsustamise osas tuleb veel palju tööd teha; arvestades, et kapitaliturgude liidu projekti visioon peab tingimata olema julge, et saada üle liikmesriikide jaoks tundlikest küsimustest ja anda hoogu kapitaliturgude liidu lõpuleviimisele ning muuta EL atraktiivseks väliskapitaliinvesteeringute turuks ja suurendada selle konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

H. arvestades, et kapitaliturgude liidu kujundamine käib käsikäes majandus- ja rahaliidu süvendamisega ning eelkõige pangandusliidu väljakujundamisega; arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 26. veebruari 2020. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja 2019. aasta aruande kohta[3] tungivalt pangandusliidu väljakujundamist selliselt, et luuakse Euroopa hoiuste tagamise skeem ja rakendatakse seda täiel määral; arvestades, et pangandusliit jääb mittetäielikuks ka seni, kuni ühtsel kriisilahendusfondil puudub usaldusväärne kaitsekord; nõuab ühtlasi, et kaalutaks vajadust luua eelarve stabiliseerimise mehhanism euroala jaoks tervikuna; arvestades, et kapitaliturgude liitu tuleb täiendada vastutsükliliste poliitikameetmetega, et tagada võrdne juurdepääs rahastamisele ja investeerimisvõimalustele kogu ELis;

I. arvestades, et finantseeskirju, eelkõige panganduse ja auditeerimise valdkonnas, on COVID-19 tõttu hiljuti muudetud; arvestades, et kapitaliturupõhine rahastamine on vajalik, et suurendada üldist rahastamissuutlikkust ja vähendada sõltuvust pangalaenudest ELis; arvestades, et hästi kapitaliseeritud pangandussektor mängib jätkuvalt olulist rolli ettevõtete, eriti VKEde rahastamisel;

J. arvestades, et kergesti kättesaadavat, usaldusväärset, arusaadavat ja võrreldavat avaliku teavet sisaldava tsentraliseeritud mehhanismi puudumine on üks põhjuseid, miks äriühingutel on raske investoreid leida; arvestades, et investoritel on raske hinnata lühiajalise majandustegevusega uusi ettevõtteid ja väikeettevõtteid, mis on eriti noortele ettevõtjatele takistuseks innovaatiliste ettevõtete asutamisel;

K. arvestades, et suure majanduslanguse kogemuse põhjal on jõutud üksmeelele, et euroala institutsioonilist struktuuri on vaja reformida, et suurendada selle suutlikkust tulla toime suurte majandusšokkidega; arvestades, et sellega seoses leitakse majandusalases kirjanduses tavaliselt, et suurem šokkidele reageerimise võime Ameerika Ühendriikides tuleneb peamiselt mõjusamast erasektori riskijagamisest krediidi- ja kapitaliturgude kaudu;

L. arvestades, et VKEd moodustasid 99,8 % kõigist ELi 28 liikmesriigi mittefinantssektoris tegutsevatest ettevõtetest ja lõid 56,4 % lisandväärtusest ning andsid 66,6 % mittefinantssektori tööhõivest; arvestades, et nendest 93 % olid mikroettevõtted, väikseid VKEsid oli 5,9 % ning keskmise suurusega VKEsid vaid 0,9 %[4];

M. arvestades, et COVID-19 põhjustatud sotsiaal- ja majanduskriis ning liikumispiirangud mõjutavad eriti negatiivselt VKEsid ja samasugune mõju võib neil olla jaehoiustajatele; arvestades, et ELi reageerimine COVID-19-le Euroopa majanduse taastekava kaudu peaks andma suure kapitalisüsti ning seda peaksid täiendama stiimulid turupõhise rahastamise edendamiseks ja pangalaenudele tuginemise vähendamiseks, et suurendada Euroopa ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja ehitada üles vastupidav ELi majandus ning säilitada töökohad ja liikmesriikide tootmisvõimsus;

N. arvestades, et Saksa börsindeksisse DAX30 kuulunud ja 24. juunil 2020 pankrotiavalduse esitanud makseteenuse pakkujat Wirecardi ümbritseva skandaali keerukus, mis toob välja puudused Euroopa õigusraamistikus, eeldab hoolikat hindamist, et teha kindlaks, mis läks valesti, et hiigelmõõtmetega pettus võid jääda nii kaua märkamata; arvestades, et see kõige äsjasem skandaal on toonud taas esile kiire vajaduse kohandada finantsaruandluse, finantsinnovatsiooni, maksete ja nendega seotud valdkondade, sealhulgas auditi ja rahapesuvastase võitluse / terrorismi rahastamise Euroopa järelevalvestruktuuri;

O. arvestades, et kapitaliturgude liit peab ergutama jaenõudlust; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peavad jaeinvestorid kogema muutusi investeerimiskultuuris; arvestades, et selline muutus leiab aset alles siis, kui jaeinvestorid on veendunud, et investeerimine kapitaliturgudele on soovitav ja sellega kaasnevad vastuvõetavad ja selgelt määratletud riskid; arvestades, et komisjon peaks uurima täiendavaid võimalusi kapitaliturgude liidu projekti eelistest teada andmiseks, näiteks nimemuutuse kaudu, nii et see näitaks otsest seost ELi kodanike säästude ning majanduskasvu ja COVIDi järgsesse taastumise investeerimise vahel, nagu soovitas kõrgetasemeline Next CMU töörühm;

P. arvestades, et hiljutised aruanded ja tarbijauuringud[5] on näidanud, et enamik Euroopa jaeinvestoreid eelistab kestlikkust ja tahab võtta investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, sotsiaal- või juhtimistegureid ja -riske, kuid neile pakutakse harva selleks sobivaid tooteid;

Q. arvestades, et COVID-19 põhjustatud liikumised turul on toiminud kogu finantsökosüsteemi töökindluse tegeliku stressitestina ning sellele peaks järgnema finantsstabiilsust ja finantsjärelevalvet käsitlevate kehtivate ELi eeskirjade eeliste ja puuduste üksikasjalik hindamine;

R. arvestades, et EKP nullintressimäära poliitika on toonud hoiustajate jaoks kaasa negatiivsed reaalintressimäärad, mis sunnib investoreid võtma suuremaid riske, sealhulgas investeerima kapitaliturgudele, ning võib pikas perspektiivis viia spekulatiivsete mullide tekkimiseni;

S. arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust toob kaasa struktuurimuutusi ELi finantssüsteemis; arvestades, et pärast Brexitit on ELi kapitaliturud olemuselt mitmekeskuselised ja nendega seostub suurem killustumise oht ELis; rõhutab, kui oluline on edendada poliitikat ja meetmeid, sealhulgas jõulist lähenemist seoses kolmandate riikide juurdepääsuga ELi turule ja samaväärsuse korra dünaamilist seiresüsteemi, mis tagab ELi finantsturgude vastupidavuse, ühenduvuse ja konkurentsivõime ning nende stabiilsuse ja võrdsed võimalused; arvestades, et samaväärsuse saab tagada üksnes juhul, kui asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning standardeid peetakse vastavaks ELi õigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele, et tagada võrdsed tingimused;

T. arvestades, et finantstehnoloogial on potentsiaali rahuldada VKEde ja jaeinvestorite teatavaid vajadusi, võimaldades detsentraliseeritud tegutsemist ja suuremat tõhusust;

Ettevõtete rahastamine

1. nõuab vajaduse korral tõkete ja bürokraatia kõrvaldamist, sealhulgas õigusaktide lihtsustamist ja proportsionaalsemat kohaldamist, kui see on asjakohane ja soodustab finantsstabiilsust, et mitmekesistada Euroopa äriühingute rahastamisallikaid, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et edendada nende juurdepääsu aktsiaturgudele ning jae- ja suurinvestorite juurdepääsu mitmekesisematele, pikemaajalistele ja konkurentsivõimelisematele investeerimisvõimalustele; rõhutab vajadust vähendada praegust laenuvahendite kasutamise soodustamist; juhib tähelepanu sellele, et praegune olukord muudab Euroopa äriühingud ja eriti VKEd ebakindlamaks ja haavatavamaks; nõuab VKE-testi kasutamist kõigile kapitaliturgude liidu algatustele mõjuhinnangute tegemisel;

2. märgib, et vajalikud meetmed selle tagamiseks, et VKEd, sealhulgas idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, leiaksid tee finantsturgudele, hõlmavad investeerimisuuringute hõlbustamist, VKEde määratluse ühtlustamist asjakohastes ELi õigusaktides ja emiteerimisnõuete lihtsustamist; kutsub liikmesriike üles tasakaalustama maksukohtlemine laenuvahendite ja omakapitali kaudu rahastamisel; toetab finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) läbivaatamist VKEde investeerimisanalüüsi soodustava korra osas;

3. kutsub komisjoni üles koostama seadusandliku ettepaneku Euroopa tagatud võlakirjade kui pankade uue kahetasandilise nõudeõigusega rahastamisinstrumendi kohta, mis võiks aidata parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele kogu ELis; tuletab meelde, et Euroopa tagatud võlakirjad võiksid olla suunatud konkreetsete eesmärkide täitmisele, nt toetada VKEsid üleminekul konkurentsivõimelisemale ja kestlikumale majandusele ning suunata rahastamist reaalmajandusse;

4. kutsub komisjoni üles tugevdama nõuet pankadele anda tagasisidet VKEde laenutaotluste tagasilükkamise korral, kuna põhjalikum tagasiside võiks anda VKEdele, kelle taotlused on tagasi lükatud, võimaluse kohandada oma äristrateegiat ja õppida;

5. kutsub üles Euroopa kapitaliturge veelgi integreerima ja parandama, et teha need võimalikult atraktiivseks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks, eelkõige seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega;

6. rõhutab, et euroala riskitaluvusvõime suurendamine on äärmiselt oluline;

7. rõhutab, et euroala riigid saavad suurendada oma sisemist suutlikkust tulla toime makromajanduslike šokkidega, eelkõige vähendades tulemuslikult oma majanduse, pangandussektori ja riigi rahanduse haavatavust; on ka seisukohal, et majanduslikku vastupanuvõimet tuleb tõsta struktuurireformidega, millega toetatakse võimalikku majanduskasvu ja suurendatakse paindlikkust;

8. rõhutab, et tõhusad ja integreeritud finantsturud on peamine eeldus tõhusaks erasektori riskijagamiseks euroalal; on seisukohal, et tõeline kapitaliturgude liit võiks aidata oluliselt riske hajutada ja vähendada;

9. võtab teadmiseks esmase avaliku pakkumise (IPO) turgude mahu vähenemise ELis, mis kajastab nende piiratud atraktiivsust eelkõige väiksemate ettevõtete jaoks; rõhutab sellega seoses, et VKEde jaoks toovad börsil noteerimise nõuded kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ja vastavuskulud; on seisukohal, et finantsturgude tõhusust ja stabiilsust tuleks parandada ja äriühingute noteerimist börsil tuleks lihtsustada; ergutab looma VKEde toetamiseks suurt üleeuroopalist erafondi, IPO-fondi, ja seda esmatähtsaks pidama; märgib, et VKEde jaoks tuleb tagada ligitõmbav IPO-eelne ja -järgne keskkond;

10. väljendab heameelt kõrgetasemelisel foorumil väljendatud mõtte üle seada sisse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, et koondada olemasolevate riiklike ja ELi registrite ning äriühingute andmebaaside ühendamise kaudu teave ELi äriühingute kohta, mis aitaks äriühingutel investoreid kaasata, eelkõige väiksemates liikmesriikides; rõhutab, et äriühingutel peaks olema võimalik kontrollida oma andmete kättesaadavust Euroopa ühtses juurdepääsupunktis; kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kohta finants- ja mittefinantsteabe saamiseks börsil noteeritud ja noteerimata ELi äriühingute kohta, järgides vajaduse korral ka proportsionaalsuse põhimõtet; palub komisjonil ühtlustada muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohased läbipaistvusnõuded taksonoomiamääruse ja kestlikku rahandusega seotud avalikustamist käsitleva määruse kohaste läbipaistvusnõuetega;

11. nõuab, et kaalutaks, kas tütarettevõtjate vähemusosaluse käsitlemine kapitalinõuete määruse alusel võib takistada noteerimist aktsiaturgudel, pidades silmas finantsstabiilsusega seotud probleeme ja reaalmajanduse rahastamise lisaväärtust;

12. kutsub üles kiirendama ELi riski- ja erakapitaliturgude arengut Euroopa riskikapitalifondi (EuVECA) ühises läbipaistvas raamistikus[6], suurendades riskikapitali investeeringute rahastamise kättesaadavust, arendades suuremaid varase ja hilise kasvuetapi riskikapitalifonde, maksusoodustuste kavasid riskikapitali ja äriinglite investeeringute jaoks ning aktiivseid IPO-turge riskikapitalile toetuvate äriühingute jaoks; rõhutab, et need maksusoodustuskavad tuleks kavandada nii, et need oleksid majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulised ja vastutustundlikud ning et nende suhtes kohaldataks süstemaatilist järelevalvet ja hindamist;

13. juhib tähelepanu vajadusele suurendada läbipaistvust ja vähendada killustatust Euroopa riskikapitaliturgudel; rõhutab vajadust tugevdada Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde (ELTIF), EuVECAsid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde, et arendada üleeuroopalisi vahendeid börsivälisesse ettevõtjatesse investeerimiseks; toetab Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde käsitleva määruse (EL) 2015/760[7] läbivaatamist, sealhulgas analüüsi asjaomaste usaldatavusnõuete kalibreerimise võimalike sihipäraste kohanduste kohta panganduse ja kindlustuse õigusraamistikes, kaitstes samal ajal finantsstabiilsust, et võimaldada jaeinvestoritel osaleda börsil noteerimata äriühingute pikaajalises rahastamises, taristuprojektides ja kestlikes investeeringutes, et kasutada ära ELTIFide kogu potentsiaal;

14. kutsub üles võtma meetmeid väärtpaberistamise turgude taaselustamiseks Euroopas, muutes need emitentide ja investorite jaoks huvipakkuvaks; palub Euroopa järelevalveasutustel ja komisjonil vormistada kõik regulatiivsed tehnilised standardid; nõuab avalikustamist käsitlevate regulatiivsete nõuete lihtsustamist ja ühtlustamist, lihtsaid, läbipaistvaid ja standarditud kriteeriume, nende kriteeriumide täitmise kontrollimist ning lihtsaid ja riskitundlikke parameetreid oluliste riskide ülekandmise hindamiseks;

15. võtab teadmiseks ettepanekud väärtpaberistamise kohta, mis esitati 24. juulil 2020 kapitaliturgude taastepaketi raames; palub komisjonil hinnata, kuidas väärtpaberistamise määruse sihipärased muudatused võiksid vabastada finantssuutlikkuse, et hoida ära Euroopa pankade laenuandmise vähenemine, lahendades samal ajal finantsstabiilsuse probleeme, võttes arvesse, et sünteetiline väärtpaberistamine võib mõnikord tekitada konkreetseid usaldatavus- ja süsteemseid riske; on seisukohal, et selline sihipärane hindamine võib sisaldada sularahapõhise ja bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise käsitluse ning regulatiivse kapitali ja likviidsuse käsitluse ühtlustamist pandikirjade ja laenude käsitlusega ning kolmanda isiku väärtpaberistamise, pandikirjade ja lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete läbivaatamist;

16. kutsub komisjoni üles hindama võimalike sihipäraste meetmete mõju finantsstabiilsusele, ühtlustades ja lihtsustades väärtpaberiturgu käsitlevaid õigusakte, hõlbustama kiiret taastumist pärast COVID-19 kriisi, hõlbustama investeerimist reaalmajandusse, eelkõige VKEdesse, ning võimaldama uutel tulijatel ja uutel toodetel siseneda turgudele, säilitades tarbijakaitse ja turu usaldusvääruse, soodustades samal ajal piiriüleseid omakapitaliinvesteeringuid ja kaubandust; kutsub komisjoni ühtlasi üles hindama, kas on vaja läbi vaadata finantsinstrumentide turgude määrus (MiFIR), sealhulgas aktsiatega kauplemise kohustus ja tuletisinstrumentidega kauplemise kohustus, et kõrvaldada võimalikud vastuolud, mis võivad mõjutada ELi äriühingute suutlikkust praegu kapitali kaasata, pidades eelkõige silmas ELi ja Ühendkuningriigi vahelise üleminekuperioodi lõppu;

17. juhib tähelepanu ELi ühisrahastuse turu mahajäämusele teiste suurte majandusriikidega võrreldes; väljendab heameelt 2019. aasta detsembris kokku lepitud kogu ELi hõlmavate eeskirjade uute ühtsete kriteeriumide üle (2018/0048(COD), et aidata seda olukorda lahendada ja edendada ettevõtete piiriülest rahastamist; nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja komisjon jälgiksid tähelepanelikult uute eeskirjade rakendamist, et reageerida ja teha muudatusettepanekuid, kui ei ole näha ühisrahastamise märkimisväärset paranemist VKEde rahastamise alternatiivina; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teavitama VKEsid aktiivselt neile kättesaadavatest alternatiivsetest rahastamisvahenditest;

18. kutsub komisjoni üles uurima algatusi töötajate kapitaliosaluse stimuleerimiseks, et edendada jaehoiustajate otsest kaasamist majanduse rahastamisse ning samuti vahendina, mille abil parandada äriühingute üldjuhtimist ja aidata arendada omakapitali kultuuri;

19. kutsub komisjoni üles edendama jaehoiustajate otsest kaasamist majanduse rahastamisse, võttes arvesse jaeinvestorite investeeringute võimalikku tasuvust;

20. kutsub komisjoni üles vaatama COVID-19 kriisi ja Brexitit silmas pidades läbi väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse kohane arveldusdistsipliini kord;

Pikaajaliste ja piiriüleste investeeringute ja finantstoodete edendamine

21. palub liikmesriikidel muuta riiklikke maksuraamistikke, et vähendada maksutõkkeid piiriüleste investeeringute puhul, sealhulgas menetlusi dividendidelt kinnipeetava maksu piiriüleseks tagastamiseks investoritele, sealhulgas jaeinvestoritele, kui on tegemist topeltmaksustamisega; on seisukohal, et sellised menetlused tuleks üleeuroopalisel digiplatvormil läbipaistval viisil kliirida ja need peaksid võimaldama investoritel oma investeeringute tasuvust reaalajas kindlaks määrata; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd OECD ja selle maksusoodustuste ja maksukuulekuse suurendamise (TRACE) projektiga, et tasakaalustada laenuvahendite kasutamise soodustamist omakapitali kaudu rahastamisega võrreldes, kuna sellise soodustamisega karistatakse innovatsiooni rahastamist erainvesteeringute kaudu, ning stimuleerida investorite pikaajalisi investeerimisvõimalusi ja aidata ELi kodanikel saada oma pikaajalistelt säästudelt suuremat tulu;

22. on seisukohal, et riiklike maksuraamistike ühepoolne muutmine ELis piiriüleste investeeringute maksutõkete vähendamiseks suurendab veelgi maksueeskirjade killustatust, mida äriühingud peavad piiriülese tegevuse korral järgima ja mis toob kaasa palju kulusid ning annab lisavõimalusi maksustamise vältimiseks; kordab üleskutset liikmesriikidele leppida üheaegselt kokku äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasu käsitlevate ettepanekute vastuvõtmises, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, mis juba sisaldab virtuaalse püsiva tegevuskoha mõistet ja jaotamisvalemeid; kutsub liikmesriike üles ületama lahknevad seisukohad äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi suhtes, arvestades selle vahendi tähtsust sellise raamistiku loomisel, mis suurendab kindlust, hoiab ära topeltmaksustamise ja vähendab halduskulusid, suurendades seeläbi piiriüleseid investeeringuid;

23. rõhutab, kui oluline on suurendada piiriüleste investeeringute õiguskindlust, muutes riiklikud maksejõuetusmenetlused tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning ühtlustades veelgi äriühingu üldjuhtimise eeskirju, töötades muu hulgas välja aktsionäride ühise määratluse, et hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ja soodustada seotust investeerimisobjektiks olevate äriühingutega kogu ELis; rõhutab, kui oluline on tagada usaldusväärne õiguskaitseraamistik piiriüleste investeeringute jaoks ELis pärast ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõppemist; kutsub komisjoni üles tegema vajaduse korral seadusandlikke algatusi ja/või andma soovitusi liikmesriikidele;

24. rõhutab finantsturu osaliste pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute tähtsust, et toetada sõltumatuid Euroopa ettevõtteid liidus, tugevaid ja vastupidavaid strateegilisi sektoreid, kestlikku majanduskasvu ja heaolu ELi kodanike hüvanguks;

25. rõhutab vajadust teha täiendavaid edusamme tõelise finantsteenuste ühtse reeglistiku rakendamisel ja jõustamisel siseturul, sealhulgas seoses kestliku rahanduse ühiste määratluste ja standarditega; kutsub komisjoni ja Euroopa järelevalveasutusi üles keskenduma järelevalvealase ühtlustamise vahendite kasutamisele ja suurendama nende mõjusust;

26. rõhutab, et maksustamine on jätkuvalt ülemaailmsete kapitalivoogude peamine edasiviiv jõud; toonitab seetõttu, kui oluline on hoolikalt hinnata iga finantstehingute maksu mõju ELi püüdlustele arendada välja tugevad, ülemaailmselt atraktiivsed, vastupidavad, sügavad ja likviidsed kapitaliturud;

27. rõhutab vajadust edendada pensionide kogumist, eelkõige seoses teise ja kolmanda samba pensionidega, võttes arvesse liidu ees seisvaid ulatuslikke demograafilisi muutusi; väljendab heameelt üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) üle; märgib, et PEPP on riiklikke pensione täiendav vabatahtlik pensionitoode; tuletab meelde, et tulevaste PEPP-programmide kasutuselevõtul on peamine kaalutlus maksukohtlemine; tuletab meelde komisjoni 26. juuni 2017. aasta soovitust, milles liikmesriikidel palutakse tagada PEPP-toodete maksustamine ühesuguselt riiklike pensionitoodetega, et säästjatel oleks võimalik teha valik nende kasuks; nõuab, et enne PEPP määruse järgmist seadusandlikku läbivaatamist viidaks läbi PEPP-toodete turu põhjalik ja tõenditel põhinev hindamine ning et hinnataks ka võrdsete võimaluste olemasolu;

28. julgustab liikmesriike edendama kogumispensioni skeeme, et süvendada pikaajalisteks investeeringuteks kättesaadavat Euroopa kapitali ning parandada turudünaamikat ja investeerimisstiimuleid; on veendunud, et kogumispensioni skeeme tuleks elavdada ja atraktiivsemaks muuta; nõuab meetmete võtmist, et ületada takistused riiklike ja erapensioniskeemide kooseksisteerimise teelt; ergutab investorite osalemist pikaajalistes toodetes maksustiimulite poliitikaga, mille eesmärk on tekitada kasulik majanduslik ja sotsiaalne mõju ning edendada võrdseid võimalusi kõigile pakkujatele ja tooteliikidele;

29. soovitab komisjonil kaaluda ELi de minimis või vabastuskorra kehtestamist turustamiseks kutselistele ja/või poolkutselistele investoritele vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitleva direktiivi raames;

30. tuletab meelde, et Solventsus II direktiiv tuleb 2020. aasta lõpuks läbi vaadata ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) annab pärast eri sidusrühmadega konsulteerimist komisjonile tehnilist nõu, sh seoses COVID-19 puhangust saadud õppetundide ja eriti pandeemiaga seotud ohtude katmisega; nõuab, et komisjon ja EIOPA hindaksid sihipärase mõjuhinnangu alusel omakapitali ja erasektori võlakohustustesse, eriti VKEdesse tehtavate investeeringute kapitalinõuete kohandamise võimalikku kasu ja mõistlikku põhjendatust, võimaluse korral ka sisemudelil põhineva lähenemisviisi kaudu, tagamaks seda, et kindlustusandjate ja pensionifondide kapitalinõuded ei oleks pikaajalisi investeeringuid heidutavad; ergutab kaotama kiiresti riiklikud erandid ja vähendama ülereguleerimist Solventsus II riigisisesel rakendamisel;

31. rõhutab vajadust luua sobivad kestlikud varad ja soodustada nende kättesaadavust; ergutab komisjoni esitama seadusandlikku algatust ELi roheliste võlakirjade standardi kohta; nõuab täiendavaid arutelusid Euroopa turvalise vara loomise üle, tuginedes komisjoni teostatavale riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitleva ettepaneku hindamisele ja võimalikule arengule, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli, stabiliseerida finantsturud ja võimaldada pankadel oma portfelle mitmekesistada;

32. rõhutab, et piisavad usaldatavusnõuded, millega tagatakse kahjumikatmisvõime, on finantsstabiilsuse säilitamiseks üliolulised, samas tuleb püüda saavutada tasakaal, et parandada finantseerimisasutuste suutlikkust investeerida reaalmajandusse ja anda sellele laenu ning parandada ELi ülemaailmset konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles pöörama lõplike Basel III standardite rakendamisel nõuetekohast tähelepanu riskikaaludele, mida kohaldatakse pankade omakapitaliinvesteeringutele, eriti VKEde pikaajalisse omakapitali tehtud investeeringutele;

33. rõhutab, et kapitaliturgude liit peaks olema kooskõlas ja sidus Euroopa rohelise kokkuleppega ning eelkõige kestliku Euroopa investeerimiskava ja ELi kestliku tegevuse taksonoomiaga; on seisukohal, et kapitaliturgude liidu eesmärk peaks olema suunata investeeringud keskkonnasõbralikesse ja konkurentsivõimelistesse projektidesse, aidates seeläbi kaasa ELi kestliku tegevuskava elluviimisele;

Turu ülesehitus

34. rõhutab vajadust tõhusa ja tulemusliku koostöö järele ELi ja riikide järelevalveasutuste vahel, et ületada nendevahelised erinevused ja töötada ühiselt tõelise järelevalvealase lähenemise nimel ning edendada ühtset Euroopa järelevalve- ja jõustamismudelit, mida suunab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), et vähendada olemasolevaid takistusi piiriülestele finantstehingutele; märgib ESMA, EIOPA ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tähtsust selles protsessis, austades samal ajal ka riikide pädevate asutuste rolli, nagu Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise raames hiljuti kokku lepiti; tuletab ka meelde vajadust reformida Euroopa järelevalveasutuste juhtimisstruktuuri, et suurendada nende sõltumatust riikide järelevalveasutustest;

35. kutsub võimalikku tõhususe suurendamist silmas pidades komisjoni üles kaaluma ESMA-le järk-järgult otseste järelevalvevolituste andmist, mis sisaldab otsest järelevalvet teatavate turusegmentide üle, nagu ELi kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid ning Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, samuti suuremate toodetesse sekkumise volituste andmist; rõhutab samuti vajadust määrata koostöös asjaomaste riikide konkurentsiasutustega ühtsete eeskirjade ja toodetesse sekkumise volituste alusel ühtne Euroopa järelevalve teostaja, et teha järelevalvet krüptovaradega seotud tegevuse üle, millel on ELis oluline piiriülene element;

36. tunneb muret hiljutise skandaali pärast seoses Saksamaa finantstehnoloogia äriühinguga Wirecard; palub sellega seoses komisjonil ja ELi pädevatel asutustel hinnata, mil määral on see skandaal seostatav puudustega ELi õigusraamistikus auditi ja järelevalve valdkonnas ning kas riikide ja ELi järelevalveasutused on piisavalt varustatud, et teostada mõjusat järelevalvet suurte piiriüleste finantseerimisasutuste üle, millel on keerukad ärimudelid, mis hõlmavad erinevaid kolmandate riikide jurisdiktsioone ja mitut äriühingute tasandit; nõuab selle juhtumi kohta järelduste tegemist seoses ELi õigus- ja järelevalveraamistiku edasiarendamisega ning eelkõige kapitaliturgude liidu tegevuskavaga; on veendunud, et nendes järeldustes tuleks käsitleda küsimust, kas Euroopa tasandi otsene järelevalve konkreetsetes valdkondades oleks võinud seda läbikukkumist ära hoida ning kas oleks õigustatud Euroopa järelevalveasutuste juhtimise ambitsioonikas reformimine, andes neile suurema rolli piiriüleste finantstehingute ees seisvate takistuste vähendamisel; kordab eelkõige oma üleskutset komisjonile uurida võimalusi raamatupidamissektori toimimise parandamiseks, sealhulgas ühisauditite abil;

37. tõstab esile ELi-ülest konkurentsi, valikut ja turuinfrastruktuuridele juurdepääsu kui kapitaliturgude liidu kauplemismehhanismide mitmekesisuse aluspõhimõtteid, välja arvatud juhul, kui selline juurdepääs ohustaks finantsstabiilsust; märgib murega, et viimastel aastatel on üha suurem osa kaubavoogudest läinud piiratud läbipaistvusnõuetega kauplemiskohtadesse, ning juhib tähelepanu sellele, et selline kauplemine ei aita oluliselt kaasa hinna leidmisele; märgib, et kahepoolse kauplemise tase väljaspool kauplemiskohta on endiselt kõrge; pooldab tõelist üleminekut konkurentsivõimelisele ja börsipõhisele kauplemisele Euroopa aktsia- ja tuletisinstrumentide turgudel, tagades samal ajal eri kauplemiskohtadele võrdsed tingimused;

38. kutsub komisjoni üles tagama kodanikuühiskonna osalejate ja tarbijate esindajate asjakohase rahastamise finantsteenuste valdkonnas, kuna nad pakuvad poliitikakujundajatele ja reguleerivatele asutustele hindamatut teavet ja sõltumatut hindamist;

39. rõhutab vajadust teha edusamme ühiste Euroopa standardite väljatöötamisel, et vähendada riiklike valikute ja kaalutlusõiguse kohaldamisest tulenevat killustumise ohtu;

40. märgib, et finantsteenuste reguleerimine on väga keeruline ülesanne, mida viiakse ellu rahvusvahelisel, ELi ja riigi tasandil; ergutab kõiki asjaomaseid osalejaid tegelema selle keerukusega, et tagada finantsvaldkonna reguleerimise proportsionaalsus ja kõrvaldada tarbetu halduskoormus; märgib samuti, et finantsvaldkonna reguleerimise proportsionaalsus võib mõnikord suurendada keerukust, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles märkimisväärselt pingutama olemasolevate ja tulevaste eeskirjade ühtlustamiseks, kaotades vajaduse korral järk-järgult riiklikud erandid ja vältides ELi õiguse ülereguleerimist riigi tasandil; rõhutab, et eeskirjad, millel on selged tähtajad üleminekuks ja olemasolevate režiimide järkjärguliseks kaotamiseks, võivad sillutada sujuva ja kindla tee õigusnormide lähendamiseks;

41. kordab oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis (ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta) esitatud üleskutset komisjonile viia iga viie aasta järel koostöös Euroopa järelevalveasutuste, ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga läbi põhjalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine ELi finantsteenuste reguleerimise kumulatiivse mõju kohta finantsturgudele ja nende osalistele ELi ja liikmesriikide tasandil, et teha kindlaks puudujäägid ja lüngad, hinnata finantsteenuste reguleerimise tulemuslikkust, mõjusust ja tõhusust, tagada, et see ei takista õiglast konkurentsi ja majanduse arengut, ning esitada selle kohta aruanne parlamendile; peab kahetsusväärseks, et sellist hindamist ei ole seni tehtud;

42. kutsub komisjoni üles esitama üksikasjaliku tegevuskava, et tugevdada finantsökosüsteemi stabiilsust, võttes õppust olemasolevatest finantsstabiilsust ja finantsjärelevalvet käsitlevatest ELi eeskirjadest tulenevatest eelistest ja puudustest, mis tuvastati COVID-19 kriisi ajal; võtab teadmiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hiljutised soovitused, eelkõige lisatagatise nõuetest tulenevate likviidsusriskide ja investeerimisfondide likviidsusriskide kohta;

Jaeinvestorid

43. rõhutab asjaolu, et ulatusliku investoribaasita ei ole usaldusväärset turgu; on mures, et jaeinvestorid osalevad endiselt vähe finantsturgudel; rõhutab vajadust suurendada jaeinvestoritele sobivate investeerimisvõimaluste portfelli; nõuab meetmeid jaeinvesteeringute edendamiseks, pidades silmas ELi ees seisvaid demograafilisi probleeme, suurendades jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel huvipakkuvamate, läbipaistvamate ja asjakohasemate personaalsete pensionitoodete abil; nõuab konkreetselt jaeinvestoritele suunatud algatusi, sealhulgas sõltumatute veebipõhiste ELi võrdlusvahendite väljatöötamise hõlbustamist, et aidata jaeinvestoritel teha kindlaks kõige sobivamad tooted, pidades silmas riski, investeeringutasuvust ning nende konkreetsete vajaduste ja eelistustega seotud väärtust, ning edendada stiimuleid konkurentsivõimeliste keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlustest lähtuvate toodete jaoks ning toodete jaoks, mida tavaliselt seostatakse parema hinna ja kvaliteedi suhtega;

44. märgib murega, et tarbijakaitset ja investorite kaitset käsitlevad sätted mitmes ELi finantsteenuseid käsitlevas valdkondlikus õigusaktis ei ole piisavalt ühtlustatud, mille tulemuseks on põhjendamatu keerukus nii finantsvahendajate kui ka jaeklientide jaoks; kutsub komisjoni üles võtma ELi finantsteenuste alastes õigusaktides kasutusele rohe- ja digipöördele kohandatud horisontaalsem ja ühtlustatum lähenemine tarbijate ja investorite kaitsele, et tagada mõjus ja järjepidev kaitse kõigi finantstoodete ja -pakkujate puhul;

45. rõhutab, kui oluline on suurendada investorite usaldust kapitaliturgude vastu, mida soodustab usaldusväärne investorite kaitse ja mida toetavad finantskirjaoskusega turuosalised;

46. rõhutab vajadust võrdsete võimaluste järele finantsteenuste ettevõtete ja digitaaltehnoloogia ettevõtete vahel seni, kuni ei rakendata kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi; rõhutab, et kõigil ettevõtjatel peaks olema juurdepääs finantsturgudele põhimõtte „sama äritegevus, samad reeglid“ alusel; märgib, et see põhimõte on eriti oluline finantstehnoloogia ja finantsinnovatsiooni valdkonnas ning vastastikune juurdepääs finantsandmetele peaks olema tasakaalus vajadusega tagada võrdsed tingimused kõigile pakkujatele ja tooteliikidele;

47. rõhutab, et ühtne jaefinantsteenuste turg on väga vähe arenenud; märgib, et jaefinantsteenuste, näiteks hüpoteeklaenude või kindlustustoodete piiriülene ostmine on väga harv ja seotud takistustega; on seisukohal, et jaeturu osalistel peaks olema lihtne kasutada ühtse turu kõiki võimalusi, et pääseda piiriüleselt ligi jaefinantsteenuste toodetele, et tagada suurem valik ja paremad tooted; kutsub komisjoni üles koostama uus jaefinantsteenuste tegevuskava, milles esitatakse ambitsioonikas strateegia piiriüleste jaefinantsteenuste takistuste kõrvaldamiseks ning selliste teenuste eest ebavajalike ja ülemääraste tasude kaotamiseks;

48. nõuab põhiteabe avalikustamise ja võrreldavuse parandamist ning eksitava teabe kõrvaldamist kombineeritud või kindlustuspõhiseid jaeinvesteerimistooteid (PRIIP) käsitlevatest õigusaktidest, mida tuleks käsitleda järgmise läbivaatamise käigus; eeldab, et PRIIPe käsitlevates teise tasandi õigusaktides põhiteabedokumendi kohta järgitakse esimese tasandi õigusakte, eelkõige täpse, õiglase, selge ja mitteeksitava lepingueelse teabe esitamise ja tootluse stsenaariumidega seotud metoodikate ning eri investeerimistoodete võrreldavuse tagamise osas; märgib, kui oluline on tagada, et varasemat tootlust käsitlev teave oleks investoritele kättesaadav ja et varasemat tootlust ei saaks kasutada näitajana tulevase tootluse prognoosimiseks; peab kahetsusväärseks viivitusi PRIIPe käsitlevate teise tasandi õigusaktide vastuvõtmisel, mis kattub PRIIPide esimese läbivaatamisega ning suurendab õiguskindlusetust ja sidusrühmade kulusid; rõhutab, et eelseisvas läbivaatamises tuleks ette näha avalikustamisdokumendid, mis on standarditud ja masinloetavad, võimaldades seega digitaalset võrreldavust; kutsub komisjoni ja Euroopa järelevalveasutusi üles kooskõlastama oma ettepanekuid esimese ja teise tasandi muudatuste kohta nii, et oleks tagatud suur prognoositavus nii vahendajate kui ka jaeklientide jaoks;

49. nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks finantsinstrumentide turgude direktiivi kõigil tasanditel kutseliste ja jaeinvestorite erinevust, et kohandada klientide kohtlemist vastavalt nende teadmistele ja kogemustele turgude kohta; on seisukohal, et oluline on võimaldada jaeinvestorite käsitamist kutselise investorina taotluse alusel ja vastavalt selgetele kriteeriumidele; palub komisjonil kaaluda, kas poolkutseliste investorite kategooria kehtestamine vastaks paremini finantsturgudel osalemise tegelikkusele, ning hinnata oma järelduste põhjal, kas sellise kategooria kehtestamine oleks vajalik või mitte; palub teise võimalusena komisjonil kaaluda suuremat paindlikkust klientide liigitamisel, nimelt teatavate kohustuste puhul loobumisvõimaluse ja teatavate klientide puhul osalemisvõimaluse kaudu, või muuta kutselistele investoritele kehtivad kriteeriumid tõhusamaks;

50. on arvamusel, et praegune MiFID 2 ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohane aruandlusraamistik on väga kulukas ja keeruline ning takistab süsteemi tulemuslikkust; on veendunud, et kaaluda tuleks selle lihtsustamist, võttes täielikult arvesse praegusi kogemusi, uurides võimalusi õigusaktide ühtlustamiseks ning tagades selle, et see ei kahjusta mingil viisil MiFID II-le ja Euroopa turu infrastruktuuri määrusele seatud eesmärke ega takista turu usaldusväärsust, läbipaistvust, tarbijakaitset ja finantsstabiilsust käsitlevaid eeskirju;

51. nõuab õigusaktide muutmist, et tagada finantsvahendajate juurdepääs sõltumatule nõustamisele, edendamata seejuures sobimatult asutusesiseselt välja töötatud finantstooteid ning andes põhjaliku hinnangu eri ettevõtjate toodetele ja tagades finantstoodete õiglase ja läbipaistva turustamise; märgib, et ESMA on võtnud vastu nüansirikka seisukoha soodustuste võimaliku keelustamise kohta, ning kutsub komisjoni üles uurima alternatiivseid lähenemisviise, millel on sarnane mõju huvide ühtlustamisele kogu turustusahelas; nõustub, et soodustuste rolli vahendamisel ja levitamisel tuleks täiendavalt uurida, millega tagatakse, et ei teki huvide konflikti ning investoritele pakutakse õiglast, läbipaistvat ja piisavat finantsnõustamist;

52. rõhutab, et kontrollostude tegemine on oluline järelevalvevahend, mis võib märkimisväärselt parandada tarbijakaitse järjepidevust ja tõhusust kogu ELis; kutsub ESMAt üles kasutama täiel määral ära oma uusi koordineerimisvolitusi, edendades kogu ELi hõlmavat kontrollostude tegemist, et teha kindlaks ebasobivad müügitavad ning tagada see, et kõigile järeldustele tarbijakaitse- ja ärikäitumise eeskirjade rikkumise kohta järgneksid asjakohased jõustamismeetmed;

53. teeb komisjonile ettepaneku uurida võimalust luua riiklike kordade täiendusena ELi isiklik hoiukonto, mille abil oleks võimalik ületada riikide turgude killustatus ja mis toimiks ühtsel viisil ja heterogeensetel turgudel, tagades säästude ülekantavuse ja turvalisuse;

54. märgib, et jaeinvestorid on kestliku rahanduse tegevuskava ja ELi kestliku arengu tegevuskava lahutamatu osa; kutsub komisjoni üles tagama, et taksonoomiamärgise metoodika oleks jaeinvestoritele selge ja arusaadav;

Finantsharidus

55. märgib, et finantskirjaoskuse ja juurdepääsu puudumine ulatuslikule avalikule teabele finantsturgude kohta on tegurid, mis selgitavad omakapitali kultuuri puudumist ELis; rõhutab, et finantsalast haridust on vaja selleks, et tarbijad teaksid oma õigusi ja mõistaksid finantsturul osalemisega seotud riske, et kiirendada jaeinvestorite osalemist finantsturgudel, tuginedes suurenenud teadmistele, usaldusele ja riskiteadlikkusele; nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks liikmesriikides programmid finants- ja digikirjaoskuse edendamiseks ja toetaks neid programme, kasutades mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas digitaal-ja sotsiaalmeediat, et suhelda kodanike ja ettevõtjatega, eelkõige selleks loodud avaliku sektori asutuste kaudu; kutsub finantsteenuste osutajaid üles hõlbustama paremini jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel ning aitama ületada hoiustamise eelistamist, luues omakapitalikultuuri, mis on kooskõlas nende riskiprofiiliga;

56. toonitab, et finantsharidus on keskmise tähtajaga vahend, mille mõju on piiratud vältimatute kognitiivsete eelarvamuste, finantsturgudel toimuvate muutuste kiiruse ja keerukuse tõttu; rõhutab, et finantsharidus ei saa asendada juurdepääsu usaldusväärsele ja erapooletule professionaalsele finantsnõustamisele; märgib, et töötajate kapitaliosaluse programmid on üks kõige tõhusamaid vahendeid täiskasvanud ELi kodanike finantsteadlikkuse ja -kirjaoskuse suurendamiseks;

57. on veendunud, et finantsküsimustes teadlikum ja paremini haritud kodanikkond on kasulik demokraatlikele süsteemidele, aitab kaasa finantssüsteemide stabiilsusele ning edendab finantseerimisasutuste läbipaistvust ja teavitamiskohustusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vaadata läbi nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning muutma finantskirjaoskus iseseisvaks põhipädevuseks; ergutab finantseerimisasutusi ühtlasi töötama välja ja viima ellu programme, mille eesmärk on suurendada finantskirjaoskust ja -suutlikkust, luues võimalusi kõigi kodanike finantsalaseks kaasamiseks;

58. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning vajaduse korral ka pädevad piirkondlikud, kohalikud või muud avaliku sektori asutused kaaluksid finantskirjaoskuse lisamist kõikidesse õppekavadesse koolist ülikoolini või selliste kavade laiendamist, nii et programmid muutuksid ja oleksid kohandatud õpilaste ja üliõpilaste vajadustele, ning et õppekavade eesmärk oleks arendada sõltumatust finantsküsimustes; soovitab lisada sellistesse programmidesse vähemalt põhilised finantspõhimõtted, nagu liitintress, tulusus ja annuiteet ning võlakirjade ja aktsiate eristamine; soovitab lisada finantskirjaoskuse rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) uuringusse;

Digiteerimine ja andmed

59. on seisukohal, et finantsteenuste digiteerimine võib aidata kaasa kapitali kaasamisele ja finantsturgude killustatuse ületamisele ELis, vähendades samal ajal tõkkeid ja suurendades järelevalve tõhusust; rõhutab, et digiteerimine ei tohiks põhjustada õiguslikku arbitraaži ega vähendada tarbijakaitset ja turvalisust ega tuua kaasa finantsstabiilsusega seotud ohte; rõhutab, et kõrgete küberturvalisuse standarditega, sh eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitsega ELi raamistik soodustaks kapitaliturgude liitu; märgib, et digirahandusel on tugev kapitalivoo element, mis meelitab ligi piiriüleseid investeeringuid; märgib, et selline ELi raamistik peaks eelkõige sobima digiajastusse ja olema tehnoloogiliselt neutraalne;

60. kutsub komisjoni üles tegema tööd digirahanduse tegevuskava rakendamiseks, et parandada juurdepääsu finantsteenustele, mis pakuvad laiemat valikut ja suurendavad tegevuse tõhusust;

61. kutsub komisjoni üles kasutama eelseisvaid finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide läbivaatamisi, et edendada investorite ja aktsionäride kaasamist digivahendite abil;

62. toonitab, et Euroopa turud peaksid olema ülemaailmselt konkurentsivõimelised; kutsub komisjoni üles looma soodsat keskkonda uuenduslikele ja konkurentsivõimelistele ülemaailmse ulatusega ELi finantstoodetele väliskapitali ja investeeringute ligimeelitamiseks ning ELi konkurentsivõime edendamiseks ülemaailmsetel turgudel, säilitades samal ajal usaldatavusnormatiivide ja finantsstabiilsuse kõrge taseme; kordab vajadust ELi ühtlustatuma ja kodifitseeritud esindatuse järele mitmepoolsetes organisatsioonides ja organites kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate institutsioonide ja organite raamistikus[8];

63. rõhutab, et krüptovarast, eriti algmüntide pakkumisest, on saamas VKEde ebatraditsiooniline rahastamiskanal, millel on potentsiaali rahastada innovaatilisi idu- ja kasvufirmasid; toonitab sellega seoses, et ELi tasandil on vaja selgeid ja järjepidevaid suuniseid olemasolevate regulatiivsete ja usaldatavusnõuetega seotud protsesside kohaldatavuse kohta krüptovarade suhtes, mis kvalifitseeruvad ELi õigusaktide kohaselt finantsinstrumentideks, et tagada õiguskindlus ja vältida ebavõrdseid tingimusi, meelepärase kohtualluvuse valimist ja õiguslikku arbitraaži siseturul;

64. märgib, et finantsteenuste valdkonnas on välja kujunenud mõned oligopoolsed struktuurid ning mõned suured tehnoloogiaettevõtted on muutunud finantsteenuste turul olulisteks osalejateks; kutsub komisjoni üles jälgima ja uurima, kuidas nendele ettevõtjatele omased konkurentsieelised võivad moonutada konkurentsi turul ning kahjustada tarbijate huve ja innovatsiooni; rõhutab, et esiteks ei tohiks luua takistusi turuandmete esitamisele ning tuleks koostada põhjalik ülevaade turuandmetega seotud kulude ja selliste andmete kättesaadavuse kohta kõigi turuosaliste jaoks;

65. rõhutab, et katsekeskkonnad võivad olla asjakohane vahend finantsteenuste sektori innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamiseks; rõhutab, et iga katsetuskeskkond, sealhulgas üleeuroopaline katsetuskeskkond, peaks püüdma saavutada tasakaalu innovatsiooni ja finantsstabiilsuse edendamise eesmärgi ning investorite ja tarbijate kaitse vahel, võttes samal ajal arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, süsteemset tähtsust ja piiriülest tegevust; palub komisjonil kasutada Euroopa innovatsiooni soodustava foorumi (EFIF) kogemusi, et hinnata, kas üleeuroopalise finantsteenuste katsetuskeskkonna ühine ELi raamistik annaks täiendavat kasu finantsinnovatsiooniks;

66. kutsub üles suunama pingutused võrdsete võimaluste hoidmisele, mis põhinevad piiriülesel juurdepääsul andmetele, ning kõrgetasemelise tarbijakaitse ja eraelu puutumatuse säilitamisele, kujundades ELis kõrgete küberturvalisuse standarditega raamistiku, mis soodustaks kapitaliturgude liidu loomist;

ELi roll ülemaailmsetel turgudel

67. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa konkureerib kapitali pärast maailmaturul ning seetõttu on sügavamad, integreeritumad, hästi reguleeritud, stabiilsed, tõhusad ja vastupanuvõimelised Euroopa kapitaliturud Euroopa majandusliku suveräänsuse kaitsmisel, kolmandates riikides euro kasutamise soodustamisel ja välisinvestorite ligimeelitamisel otsustava tähtsusega; on veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine EList teeb selle eesmärgi veelgi olulisemaks ning selle poole tuleks püüelda läbipaistvatel reeglitel põhinevate kriteeriumide alusel, mitte juhtumipõhiselt;

68. kordab, et ELi õigusaktidega on ette nähtud võimalus pidada kolmandate riikide eeskirju tehnilisel, proportsionaalsel ja riskil põhineva analüüsi kohaselt samaväärseks ning sellised otsused tuleks teha delegeeritud õigusakti kaudu; tuletab meelde, et EL võib ühepoolselt tühistada iga samaväärsust kinnitava otsuse ning kõiki kõrvalekaldumisi ELi regulatiivsetest standarditest tuleks tähelepanelikult jälgida; kutsub komisjoni üles looma koostöös Euroopa järelevalveasutustega ja vajaduse korral riiklike pädevate asutustega samaväärsuskordade dünaamilise järelevalvesüsteemi, juhul kui kolmandate riikide regulatiivsed ja järelevalvealased erinevused võivad ohustada ELi finantsstabiilsuse, turu läbipaistvuse, turu usaldusväärsuse, investorite kaitse ja tarbijakaitse ning võrdsete tingimuste osas; rõhutab, et komisjonil peaksid olema hädaolukorra menetlused samaväärsust kinnitavate otsuste tühistamiseks, kui on vaja kiiresti tegutseda, pidades silmas samaväärsust kinnitava otsuse erakorralise tühistamise võimalikke tagajärgi; rõhutab vajadust tagada, et ELi järelevalveasutustel oleksid otsesed järelevalvevolitused juhul, kui teatavate ELi samaväärsuse raamistiku alusel tunnustatud kolmandate riikide äriühingute tegevus võib mõjutada finantsstabiilsust, turgude nõuetekohast toimimist või investorite kaitset;

69. tuletab meelde vajadust tagada ELi õigusraamistiku koostalitlusvõime Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega;

70. kutsub üles võtma meetmeid, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja kasutamist, viies lõpule majandus- ja rahaliidu, kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu loomise, toetades tooraineturgude europõhiste võrdlusaluste väljatöötamist ning tugevdades euro rolli alusvaluutana;

71. on seisukohal, et tulevastes suhetes Ühendkuningriigiga tuleks pärast üleminekuperioodi tagada võrdsed tingimused, millega ühtlasi edendatakse ELi finantsturge.

 

°

° °

72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile Euroopa järelevalveasutustele ja Euroopa Keskpangale.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

10

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damien Carême, Christian Doleschal, Eugen Jurzyca, Eva Kaili, Chris MacManus, Margarida Marques, Eva Maydell, Pina Picierno, Stéphane Séjourné

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37

+

ECR

Eugen Jurzyca, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Christian Doleschal, Frances Fitzgerald, José Manuel García‑Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Eva Maydell, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Engin Eroglu, Luis Garicano, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphane Séjourné, Stéphanie Yon‑Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Eva Kaili, Margarida Marques, Csaba Molnár, Pina Picierno, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

 

10

-

GUE/NGL

José Gusmão, Chris MacManus, Dimitrios Papadimoulis

ID

Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

NI

Lefteris Nikolaou‑Alavanos

 

10

0

ECR

Derk Jan Eppink

NI

Piernicola Pedicini

Renew

Billy Kelleher

S&D

Aurore Lalucq

Verts/ALE

Damien Carême, Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Kira Marie Peter‑Hansen, Ernest Urtasun

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT C 265, 11.8.2017, lk 76.

[2] ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0165.

[4] Euroopa Komisjoni 2018.–2019. aasta aruanne Euroopa VKEde kohta.

[5] Vt nt https://2degrees-investing.org/wp-content/uploads/2020/03/A-Large-Majority-of-Retail-Clients-Want-to-Invest-Sustainably.pdf

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, ELT L 115, 25.4.2013, lk 1.

[7] ELT L 123, 19.5.2015, lk 98.

[8] ELT C 58, 15.2.2018, lk 76.

Viimane päevakajastamine: 25. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika