Raport - A9-0160/2020Raport
A9-0160/2020
Euroopa parlament

RAPORT ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta

18.9.2020 - (2019/2197(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Jörgen Warborn


Menetlus : 2019/2197(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0160/2020
Esitatud tekstid :
A9-0160/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta

(2019/2197(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2019. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2018 (COM(2019)0455),

– võttes arvesse komisjoni talituste 14. oktoobri 2019. aasta töödokumenti (SWD(2019)0370), mis on lisatud komisjoni aruandele vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2018 (COM(2019)0455),

– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta dokumenti „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

– võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist „Komisjoni tööprogramm 2020: Liit, mis seab kõrgemad sihid“ (COM(2020)0037),

– võttes arvesse 16. juuli 2019. aasta poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjonile (2019–2024),

– võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta[1],

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga (JOIN(2020) 11 final),

– võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni WTO edasise tegevuse kohta[2],

– võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020) 4 final),

– võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 25. jaanuari 2019. aasta ühisavaldust elektroonilise kaubanduse kohta,

– võttes arvesse G20 kaubandusministrite 30. märtsi ja 14. mai 2020. aasta avaldusi,

– võttes arvesse USA ja ELi 25. juuli 2018. aasta ühisavaldust,

– võttes arvesse Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kaubandusministrite kolmepoolse kohtumise 14. jaanuari 2020. aasta ühisavaldust,

– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise kohta kolmandates riikides (SWD(2019)0452),

– võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2019. aasta aruannet kaubanduse kaitsemeetmete kohta (COM(2019)0158),

– võttes arvesse 2019. aasta novembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut „Eurooplaste suhtumine kaubandusse ja ELi kaubanduspoliitikasse“,

– võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist ELi ja Hiina suhete strateegiliste väljavaadete kohta (JOIN/2019/5 final),

– võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN/2018/31 final),

– võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2019. aasta aruannet kaubandus- ja investeerimistõkete kohta,

– võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu rakendamise kohta[3],

– võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta[4],

– võttes arvesse ÜRO 25. septembri 2015. aasta Peaassambleel vastu võetud resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

– võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta[5],

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V peatüki II jaotist ja artiklit 218,

– võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks[6],

– võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes[7],

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2020. aasta märtsi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat,

– võttes arvesse komisjoni aruannet üldiste tariifsete soodustuste kava kohta perioodil 2018–2019[8],

– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2018. aasta teatist „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ (COM(2018)0772),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0160/2020),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioon ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta sai laialdase toetuse parlamendi lähenemisviisile seoses reeglitepõhise, väärtustepõhise ja prognoositava kaubandussüsteemiga; arvestades, et kaubanduse arengusuundumused alates 2018. aastast, eriti ELi ja Kanada kaubanduslepingu rakendamine ning praeguse COVID-19 pandeemia mõju kaubandusele, tingivad vajaduse varasemat raportit põhjalikult ajakohastada;

B. arvestades, et EL on maailma juhtiv kaubandusjõud ja maailma suurim kaubandusblokk, mis on peamine majanduslikku heaolu soodustav tegur; arvestades, et liit on ka suurim tööstuskaupade ja teenustega kaupleja; arvestades, et viimaste näitajate kohaselt kasvas 2019. aastal ELi kaupade eksport 2 132,3 miljardi euroni, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 3,5 % suurust kasvu; arvestades, et vaatamata praegustele üleilmsetele probleemidele on ELi peamised kaubanduspartnerid USA ja Hiina; arvestades, et ajavahemikus 2007–2017 kasvas ülemaailmne SKP enam kui 70 %; arvestades, et kui võrrelda ELi 17 % kasvu selliste riikide nagu USA (60 %), India (80 %) ja Hiina (315 %) näitajatega, on selge, et EL on ülemaailmses konkurentsivõimes maha jäämas;

C. arvestades, et komisjon avaldas 14. oktoobril 2019 oma kolmanda aruande ELi vabakaubanduslepingute rakendamise kohta, mille kohaselt hõlmas 2018. aastal kaubavahetus ELi vabakaubanduspartneritega 33 % ELi ekspordist ja 29 % ELi impordist; arvestades, et 2018. aastal oli vabakaubanduspartneritega seotud kaubandusbilansi ülejääk 84,6 miljardit eurot, võrreldes kaubandusbilansi kogupuudujäägiga, mis moodustas 24,6 miljardit eurot; arvestades, et komisjoni hiljutise aruande kohaselt suurenes aastatel 2016–2018 eksport ELi erikaubandussoodustusi kasutavatest arenguriikidest 16,2 %, kasvades 158 miljardilt eurolt 2016. aastal 183,6 miljardi euroni 2018. aastal; arvestades, et COVID-19 mõju tõttu väheneb maailmakaubandus 2020. aastal eeldatavasti 13–32 %; arvestades, et EL 27-väline kaupade ja teenuste eksport väheneb eeldatavalt 9,2 % ja EL 27-väline import 8,8 %, samas kui IMF prognoosib ELi SKP vähenemist 7,5 %;

D. rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika on liidu ainupädevus, mida rakendavad Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament, ja et selleks on vaja, et liit kõneleks kaubandusküsimustes ühel häälel, kusjuures komisjonil on läbirääkija roll; arvestades, et komisjoni võttis 2015. aastal vastu teatise „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“; arvestades, et komisjon on algatanud kaubanduspoliitika läbivaatamise, mille eesmärk on parandada kaubandusvahendeid pärast COVID-19 kriisi;

E. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, hõlmates inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja kestliku arengu edendamist; arvestades, et 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, milles on sätestatud, et kõik ELi meetmed ja poliitikavaldkonnad peavad selle eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

F. arvestades, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika tagab investoritele ka turulepääsu ja investeeringute kaitse õiguskindluse ning stabiilse, prognoositava ja nõuetekohaselt reguleeritud keskkonna abil, kus nad saavad oma majandustegevust teostada;

G. arvestades, et hiljutise Eurobaromeetri uuringu arvandmed näitavad, et ligikaudu 60 % ELi kodanikest usub, et nad saavad rahvusvahelisest kaubandusest kasu; arvestades, et osa avalikust arvamusest on kaubanduspoliitikast ja kaubanduslepingutest väga teadlik; arvestades, et pooled küsitletuist leiavad, et ELi kaubanduspoliitika prioriteedid peaksid olema ELis töökohtade loomine ning keskkonna- ja tervishoiunormide kaitsmine; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad jätkama niisuguse kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid käsitleva nõuetekohase teavitusstrateegia väljatöötamist, mille eesmärk on võidelda kaubandusalaste võltsuudiste vastu ja edastada võimalikult palju teavet ning samal ajal suunata teavet sihipärastele sidusrühmadele ja suurendada ettevõtjate teadlikkust kaubanduslepingutest;

H. arvestades, et kaubanduslepinguid ja õigusakte hõlmava ühise kaubanduspoliitika eesmärk peaks olema stabiilse, prognoositava ja õiglase kaubanduskeskkonna loomine, kus ELi ettevõtjad saaksid jõudsalt areneda ja ELi kodanike huvid oleksid kaitstud, ning see peaks tagama, et EL säilitab jätkuvalt oma olemasolevat sotsiaalset ja õigusmudelit, kasutades kaubanduspoliitikat oma väärtuste edendamiseks kogu maailmas; arvestades, et EL peaks suurendama jõupingutusi, et edendada ausat konkurentsi, tagades võrdsed võimalused ja käsitledes tänapäeva kaubandusküsimusi; arvestades, et nende eesmärkide saavutamine nõuab liidu kaubanduspoliitika õiget suunitlust ning täielikku ja tõhusat rakendamist ning selle õiglasemat ja läbipaistvamat järelevalvet; arvestades, et ELi kaubanduslepingud peaksid andma turulepääsu ja kaubandustõkete kõrvaldamise abil võimaluse majanduskasvuks; arvestades, et ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks ning ELi eeskirjade ja normide kindlustamiseks on ülioluline, et läbirääkimisi peetakse ühise kasu vaimus;

I. arvestades, et 30. aprillil 2020 teavitas EL koos 18 WTO liikmega WTOd ametlikult mitmepoolsest vahekokkuleppest (MPIA); arvestades, et see teavitamine tähistab MPIA kohaldamise algust vaidluste suhtes, mis tekivad osalevate WTO liikmete vahel seoses apellatsioonikogu patiseisuga;

J. arvestades, et COVID-19 puhang on põhjustanud mitmetahulise kriisi, millel on pikaajalised tagajärjed ja mis on toonud esile ülemaailmsete väärtusahelate vastupanuvõime puudumise teatavate oluliste toodete, sealhulgas meditsiinivarustuse ja -seadmete puhul; arvestades, et kriis on näidanud vajadust usaldusväärsemate ja vastupanuvõimelisemate tootmisahelate järele ning samuti vajadust investeerida strateegilistesse valdkondadesse, et suurendada ELi tarneahelate vastupanuvõimet; arvestades, et teaduspõhistes aruannetes osutatakse üha suuremale ohule, et ülemaailmsed pandeemiapuhangud ja kliimamuutustega seotud nähtused mõjutavad rahvusvahelisi suhteid; arvestades, et G20 kaubandusministrid on võtnud endale kohustuse leevendada COVID-19 mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele, tehes jätkuvalt koostööd vaba, õiglase, mittediskrimineeriva, läbipaistva, prognoositava ja stabiilse kaubandus- ja investeerimiskeskkonna loomise nimel ning hoides oma turge avatuna, et tagada elutähtsate meditsiinivahendite ja -seadmete, oluliste põllumajandustoodete ning muude oluliste kaupade ja teenuste jätkuv piiriülene voog;

K. arvestades, et 14. märtsil 2020 võttis komisjon kiirmenetluse korras vastu rakendusmääruse (EL) 2020/402[9], millega seati kooskõlas määrusega (EL) 2015/479 ajutise meetmena isikukaitsevahendite ekspordi tingimuseks ekspordiluba, mille eesmärk on aidata ELil tulla toime nõudluse kasvuga ja valmistada ette ELi tegevussuutlikkust, et aidata kolmandaid riike;

L. arvestades, et EL on pidanud kaubandussuhete ulatuslike lepingute üle läbirääkimisi peaaegu kogu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga, välja arvatud Boliivia, Kuuba ja Venezuelaga;

M. arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas 2015. aastal soolise perspektiivi vajalikkust ELi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas[10] ja 2018. aastal soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust kaubanduslepingutes[11]; arvestades, et 36 miljonit töökohta ELis, millest 13,7 miljonit on hõivatud naistega, sõltuvad ekspordist väljapoole ELi; arvestades, et naised on liiduvälises kaubavahetuses põllumajandussektoris ja töötlevas tööstuses valdavalt alaesindatud; arvestades, et viiest ELis tegutsevast eksportivast äriühingust on ainult ühe eestvedaja (st seda omab ja/või juhib) naine ja naised moodustavad 30 % või vähem kogu tööjõust ekspordisektoris;

N. arvestades, et paljud riigid kehtestavad tariife meditsiiniseadmetele, sealhulgas patsiendimonitoridele, diagnostikaseadmetele ja levinud ravimitele, nagu antibiootikumid, valuvaigistid ja insuliin, ning peaaegu kõik riigid on kehtestanud seebile imporditollimaksud; arvestades, et tariife on suurendanud USA otsus kehtestada Hiinast pärit impordile, mis hõlmab mõningaid isikukaitsevahendeid, 370 miljardi USA dollari väärtuses täiendavad tollimaksud;

O. arvestades, et teaduspõhised aruanded osutavad ülemaailmsete pandeemiapuhangute ja kliimamuutustega seotud nähtuste esinemise ohu suurenemisele, mis mõjutavad rahvusvahelisi suhteid, ning neis järeldatakse, et meie majandusmudeleid tuleb põhjalikult reformida, eriti kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;

Ülemaailmne taust

1. märgib, et ülemaailmse tausta olulised aspektid on muutunud ja osutunud viimasel kahel aastal ettearvamatuks ja pingeid tekitavaks; kinnitab oma toetust avatud, vabale, reeglitepõhisele, prognoositavale ja õiglasele mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mida tuleb kaitsta ja edendada; juhib tähelepanu sellele, et vaatamata keerulisele ülemaailmsele majanduslikule olukorrale oli kaubavahetuses oma kaubanduslepingu partneritega ELi kaubandusbilansi ülejääk 2018. aastal 84,6 miljardit eurot, samas kui ülejäänud maailma puhul moodustas ELi kaubandusbilansi kogupuudujääk 24,6 miljardit eurot; tuletab meelde, et eksport väljapoole ELi toetab rohkem kui 36 miljonit töökohta;

2. märgib, et alates komisjoni viimase kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“ vastuvõtmisest 2015. aastal on EL sõlminud mitu uut kaubanduslepingut – eelkõige ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA), ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping ning ELi-Singapuri ja ELi-Vietnami vabakaubanduslepingud – ja hakanud neid ka kohaldama;

3. rõhutab, et ELi kaubandusstrateegia peab jätkuvalt edendama liidu huve ja väärtusi, kui vastatakse uutele väljakutsetele kogu maailmas, suurendama ELi tööstuse konkurentsivõimet ja looma majanduskasvu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; on seepärast arvamusel, et ambitsioonikas mitme-, mõne- ja kahepoolne tegevuskava, mõlema osapoole jaoks õiglaste ja tulemusrikaste lepingute sõlmimine, mis tagavad range vastastikkuse vaimu ja austavad tundlikes sektorites Euroopa kõrgeid norme ja standardeid, inimõigused ja nende tegelik kaitse, õigustamatute kaubandustõkete kõrvaldamine ning vajaduse korral kaubanduse kaitsevahendite kasutamine võib olla parim viis, kuidas muuta EL globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelisemaks;

4. rõhutab, et ELi suhted kahe kaubandusliku suurriigi, Hiina ja USAga, mis moodustavad ligikaudu 30 % meie kaubavahetusest, on ELi kaubanduspoliitika juhtimisel võtmetähtsusega; nõuab siiski, et EL kinnistaks oma suhteid maailma teiste osadega, mitmekesistaks ja parandaks kaubandussuhteid kõigi partneritega, sealhulgas arenguriikide ja vähim arenenud riikidega, ning teeks tööd mitmepooluselise maailmakorra saavutamise nimel; rõhutab vajadust vältida ELi majanduse liigset sõltuvust mõne üksiku peamise kaubanduspartneri tarneahelatest;

5. toonitab vajadust tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust; nõuab suuremat heade tavade vahetamist nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel, et saavutada koostoime ja parandada tulemusi; rõhutab sellega seoses ka vajadust parandada lepingute hindamisstrateegiaid ning on seisukohal, et komisjon peaks tagama iga kaubanduslepingu parema mõju hindamise, mille viiksid läbi õigeaegselt sõltumatud organid;

6. väljendab heameelt kaubanduspoliitika läbipaistvuse suurenemise üle; kiidab heaks nõukogu otsuse avaldada 19. detsembril 2019 AKV piirkondadega peetavate majanduspartnerluslepingute läbirääkimisvolitused; väljendab rahulolu uue komisjoni koosseisu hiljutiste jõupingutuste üle teavitada Euroopa Parlamenti korrapärasemalt käimasolevate läbirääkimiste seisust, muutes sedasi komisjoni töö läbipaistvamaks, näiteks tehes kättesaadavaks üksikasjalikud aruanded CETA ja Lõuna-Korea lepinguga loodud erikomiteede tegevuse kohta;

7. rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad looma parema kommunikatsioonistrateegia seoses ELi kaubanduspoliitika hüvede ja teadlikkuse suurendamisega, et lävida tõhusalt ühiskonna ja sidusrühmadega; tuletab meelde, et tegevuskavad annavad komisjonile võimaluse edastada ja selgitada konkreetse algatuse tagamaid ja eesmärke, suhelda ühiskonna ja sidusrühmadega ja saada tagasisidet; on arvamusel, et komisjon peaks tagama tegevuskavade ja muu konsulteerimistegevuse täieliku läbipaistvuse, et suurendada võimalikult palju nende mõju ja tagada sidusrühmade kaasamine;

8. juhib tähelepanu COVID-19 viiruse tõsisele mõjule ja sellest tulenevale majandusharude seiskamisele ülemaailmses kaubanduses, mille tagajärjel väheneb nii import ELi kui ka eksport EList ning katkevad ja peatuvad väärtusahelad; rõhutab, et EL peab praegusest pandeemiast õppima, et vähendada oma haavatavust, eelkõige teatavates strateegilistes sektorites; on veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peavad kiiresti tegutsema, et kasutada kaubanduspoliitikat vahendina, mis võimaldab maailmamajandusel taastuda ja majanduslangust leevendada; on kindlalt veendunud, et EL peab parandama oma avatud strateegilist autonoomiat, tagades samas kriisi ajal eeskirjadel põhineva kaubanduse, ning vältima meetmeid, mis piiravad ja/või moonutavad kaubandust, ning samamoodi vaidlustama kolmandatest riikidest pärinevaid meetmeid, mida kõiki tuleks kaubanduspoliitika läbivaatamisel eraldi käsitleda;

9. nõuab, et jätkataks käimasolevaid läbirääkimisi ja eelkõige kujundataks ümber läbirääkimised meditsiiniseadmete vaba ringlust käsitleva mitmepoolse lepingu kiireks sõlmimiseks; soovitab tungivalt kõigil riikidel ühineda WTO farmaatsiatoodete tollitariifide kaotamist käsitleva lepinguga (nn topeltnulli leping) ning leiab, et selle kohaldamisala tuleks laiendada kõigile farmaatsiatoodetele ja ravimitele, et tagada ülemaailmne piiriülene kaubandus; kutsub WTO liikmeid üles lisama selle teema järgmise WTO ministrite kohtumise päevakorda, käsitledes kaubanduslepinguid viisina, kuidas aidata äriühingutel nende allikaid mitmekesistada;

10. rõhutab, et EL peab tagama avatud kaubavood ja püsivad üleilmsed väärtusahelad ning hoiduma seetõttu ekspordipiirangutest, mis kehtivad näiteks isikukaitsevahenditele, mille saamiseks sõltub EL kolmandate riikide kaubanduspartneritest; nõuab tungivalt, et need liikmesriigid, kes takistavad äärmiselt oluliste kaupade voogu siseturule, kaotaksid viivitamata nende ekspordipiirangud, ja palub, et komisjon kohaldaks selliste ühtse turu eeskirjade rikkumiste suhtes nulltolerantsi; on seisukohal, et EL peab hoolikalt hindama ja tuvastama kriitilised sektorid ja ühiskonna nõrgad kohad, kus on vaja kindlustada toodete tarnimine, ning otsima kaubanduspoliitikas tõhusaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid;

11. peab kahetsusväärseks majanduslikku kahju, mida põhjustasid COVID-19 pandeemiast tingitud häired rahvusvahelises kaubanduses ja ülemaailmsetes väärtusahelates ning mis võib eriti rängalt mõjutada arengumaid; kutsub komisjoni üles tagama, et arenguriikidega sõlmitavate lepingute kaubandussätted toetaksid ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust;

12. rõhutab vajadust aidata maa- ja rannikupiirkonna tootjatel kohaneda COVID-19 puhangust tingitud kriisiolukorraga turgudel ning töötada välja kiired koroonaviirusega kohanemise ja vastupanuvõime strateegiad, et säilitada toimetulekutulu, tagades samal ajal põllumajanduse, metsade ja mereökosüsteemide ning bioloogiliselt mitmekesiste ökosüsteemide säästva majandamise;

WTO ja mõnepoolne koostöö

13. rõhutab, et see on murdeline hetk avatud, õiglase, tasakaalustatud, kestliku ja väärtustel põhineva mitmepoolsuse edendamiseks ning ülemaailmse kaubandussüsteemi soodustamiseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks WTO ummikseisu, mis nõuab kõigilt WTO liikmetelt aktiivseid meetmeid ja kohustusi; kordab oma kohustust kaitsta eeskirjadel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi;

14. rõhutab mitmepoolse süsteemi esmast poliitilist ja majanduslikku tähtsust ning kutsub rahvusvahelisi kaubanduspartnereid üles töötama selle nimel, et saavutada WTOs hästi toimiv vaidluste lahendamise süsteem ja jätkata ELi juhitavat ambitsioonikat reformi; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon peaks läbirääkimisi uute eeskirjade üle, et võidelda kaubandust moonutavate nähtuste vastu, mis on seotud muu kui turupoliitika ja -tavadega, riigi osalusega ettevõtete ja tööstussubsiidiumidega, mille tulemuseks on liigne tootmisvõimsus, sunniviisilise tehnosiirde poliitikameetmed ja tavad, ning intellektuaalomandi varguse vastu; ergutab WTO liikmeid jõudma 2021. aastal toimuval ministrite konverentsil laiaulatuslikule ja tasakaalustatud kokkuleppele kauaaegses kalandustoetuste küsimuses ja näitama sellega selgelt, et WTO on endiselt võimeline oma läbirääkimisülesandeid täitma;

15. väljendab heameelt mitmepoolse vahearbitraažikokkuleppe (MPIA) üle, mis on uus süsteem, mis võimaldab ELil koos teiste WTO liikmetega üle saada WTO apellatsioonikogu praegusest halvatusest ja osalevatel liikmetel säilitada toimiva kaheastmelise vaidluste lahendamise süsteemi WTOs, kui nende vahel peaks tekkima vaidlusi;

16. täheldab edusamme, mida on tehtud käimasolevatel valdkondlikel ja mõnepoolsetel läbirääkimistel, eelkõige seoses teenuste riigisisese reguleerimise, e-kaubanduse ja investeeringute hõlbustamisega; rõhutab, et need valdkondlikud läbirääkimised põhinevad ühisteatisel ja neid tuleks viia läbi nii, et saavutada kõigi osalejate puhul valdkondadevaheline konsensus;

17. tervitab mitmepoolse investeerimiskohtu üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusamme; märgib, et Rahvusvahelise Kohtu süsteem on kavandatud toimima vahe-eesmärgina teel mitmepoolse investeerimiskohtu loomise poole; peab kahetsusväärseks liikmesriikide äärmiselt aeglast edasiminekut ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute kaotamisel ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajaduse korral meetmeid;

18. väljendab oma tugevat toetust ELi, USA ja Jaapani vahel tehtavale kolmepoolsele koostööle kogu maailmas turumoonutustavade piiramisel; väljendab sellega seoses heameelt 14. jaanuari 2020. aasta ühisavalduse üle tööstustoetuste kohta;

Ameerika Ühendriigid

19. peab äärmiselt kahetsusväärseks USA kaubanduspoliitikas viimase kolme aasta jooksul toimunud märkimisväärset suunamuutust ning tunneb muret ühepoolsete kaubandusmeetmete ja kaitsemeetmete arvu suurenemise pärast, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi hiljutine otsus alustada uusi paragrahvi 232 kohaseid uurimisi; peab kahetsusväärseks, et USA esitas 4. novembril 2019. aastal ametliku teate Pariisi kokkuleppest taganemise kohta, ja tuletab meelde, et ELi ühine kaubanduspoliitika peaks aitama edendada Pariisi kokkuleppe elluviimist; rõhutab, kui oluline on alustada uuesti ELi ja USA kõnelusi, et leida lahendus pooleliolevatele küsimustele, sealhulgas vaidlustele; rõhutab läbirääkimiste kohaldamisalast põllumajanduse väljajätmise ning kalandussektori nõuetekohase järelevalve ja kaitse tähtsust;

20. tuletab meelde, et EL peaks jätkama koostööd USA kui partneriga, kellega ta peab leidma lahendused ühist huvi pakkuvatele kaubandusküsimustele, aga ka ähvardustele ja kaubandusalastele pingetele, nagu USA vastu võetud ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevate seaduste eksterritoriaalse kohaldamise mõju; rõhutab, et EL peaks jätkama jõupingutusi vastastikuse usalduse ja tihedate kaubandussuhete taastamiseks, tagades samal ajal Euroopa normide järgimise; on seisukohal, et piiratud kaubanduslepingut USAga võiks pidada oluliseks vahe-eesmärgiks;

21. palub komisjonil lävida oma USA partneritega, et leida viise Atlandi-üleste kaubanduspingete leevendamiseks, sealhulgas leida USAga läbiräägitud lahendusi tsiviilõhusõidukite toetuste küsimuses, eelkõige seoses käimasoleva vaidlusega Airbus-Boeingu üle, ning jõuda kokkuleppele, et lõpetada USA terase- ja alumiiniumitariifide ebaseaduslik kehtestamine ning ebaseaduslike subsiidiumide ja dumpinguvastaste meetmete kohaldamine põllumajanduslikele toiduainetele, sealhulgas küpsetele oliividele; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi ELi koordineeritud ja ühtseks reageerimiseks; väljendab heameelt vastavushindamise tulemuste vastastikust tunnustamist käsitlevate ELi ja USA vaheliste läbirääkimiste üle; ergutab komisjoni kiirendama koostööd teistes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu standardid ja muud mittetariifsed tõkked, et lihtsustada kaubavahetust ning vähendada bürokraatlikke takistusi ja kulusid;

22. peab kahetsusväärseks, et praegune administratsioon kaalub üldisest riigihankelepingust taganemist; nõuab administratsioonilt tungivalt selle lepingu osaliseks jäämist;

Hiina

23. märgib, et Hiina on tänu oma suurusele ja kasvule võimaluste turg ning ELi suuruselt teine kaubanduspartner, kuid ELi ettevõtjatel on palju takistusi sellele turule pääsemisel ja seal tegutsemisel Hiina riiklikult juhitava ja riiklikult rahastatava majanduse tõttu, mille raames riigi omanduses olevatel ettevõtetel on ainuõiguslik või valdav turulepääs; mõistab hukka igat liiki diskrimineerivad meetmed, mis on Hiinas kehtestatud ELi ettevõtjate vastu; on arvamusel, et ELi ja Hiina ettevõtjate vaheline õiglane konkurents tooks kaasa rohkem võimalusi ja suuremat innovatsiooni, ja kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima jätkuvat diskrimineerimist ning tegema Hiina ametiasutustega koostööd, et niisugune tegevus ja takistused kõrvaldada; võtab teadmiseks, et Hiina võttis 2019. aasta mais tagasi WTOs ELi vastu esitatud kaebuse mitteturumajandusliku kohtlemise kohta dumpinguvastases menetluses; väljendab heameelt ELi ja Hiina vahelise vaidluse lahendamise tulemuse üle, mis tähistab Hiina turumajanduse staatuse lõppemist kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta mai seisukohaga[12];

24. väljendab heameelt ELi ja Hiina 6. novembri 2019. aasta geograafiliste tähiste lepinguid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimise üle, mida peab positiivseks sammuks Hiinas ELi geograafilise tähisega toodete kaitse parandamise suunas; nõuab, et need kiiresti ratifitseeritaks, õigusakte ajakohastataks ja jõustamist tugevdataks; nõuab, et seda ELi-Hiina geograafiliste tähiste lepingut ei rikuks USA-Hiina esimese etapi kaubandusleping; kutsub komisjoni üles jälgima kõnealuse lepingu rakendamise ajal Euroopa toodete turulepääsu olukorda; märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitleva viimase aruande kohaselt on üle 80 % võltsitud ja piraatkaupade konfiskeerimistest seotud Hiinast pärit kaupadega ning see oli fakt nii 2018. kui ka 2019. aastal; kutsub komisjoni üles uurima lisavahendeid nende probleemidega tegelemiseks ja intellektuaalomandi õiguste täieliku kaitse tagamiseks;

25. ergutab komisjoni viima lõpule läbirääkimised Hiinaga sõlmitava ambitsioonika investeerimislepingu üle, mis sisaldab tõhusat kaubanduse ja säästva arengu peatükki, millega kõrvaldatakse kõik turu avatust takistavad tõkked Hiinas; ootab läbirääkimiste lõpuleviimist 2020. aasta lõpuks, nagu lepiti kokku ELi ja Hiina tippkohtumisel 2019. aastal; usub siiski kindlalt, et lepingu sisu tuleks läbirääkimiste kiirusest tähtsamaks pidada;

26. on vapustatud Austraalia strateegilise poliitika instituudi 2020. aasta veebruaris avaldatud aruandest, milles esitatakse tõendeid uiguuri töötajate ekspluateerimise kohta Hiina tehastes, sealhulgas ELi ettevõtete väärtusahelasse kuuluvates tehastes; on sügavalt mures mõju pärast, mida aruannete kohaselt avaldab algatus „Üks vöönd, üks tee“ inimõigustele Hiinas ja Pakistanis; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et teha uiguuride ekspluateerimisele lõpp; palub Euroopa ettevõtjatel teha lõpp igasugusele seotusele inimõiguste rikkumisega Hiinas; nõuab tungivalt, et uiguuride sunniviisiline töö tuleb ühtsele turule imporditavate toodete tarneahelatest välja jätta;

Uus partnerlus Aafrikaga

27. väljendab heameelt terviklikku ELi-Aafrika strateegiat käsitleva ühisteatise avaldamise üle; nõuab, et EL läviks rohkem Aafrika riikidega, et luua tõhus ja tugev partnerlus kooskõlas 2063. aastani kehtiva Aafrika arengustrateegia kaubandusaspektidega, mis edendaks kestlikku majandusarengut ja -kasvu ning toiduga kindlustatust Aafrika mandril; rõhutab, et hiljutises 10. veebruari 2020. aasta aruandes (üldiste tariifsete soodustuste kava kohta perioodil 2018–2019) esitatud arvandmed näitavad, et kavast kasu saavad riigid kasutavad soodustusi üha suuremal määral; kutsub komisjoni üles suurendama oma tehnilist ja majanduslikku toetust ELi ja Aafrika riikide vaheliste ning ka Aafrika riikide endi vaheliste kaubandusmeetmetega antava abi kaudu; märgib sellega seoses, et COVID-19 kriisi järel peaks kaubandusabi olema Aafrikaga sõlmitud kaubandussuhete tähtis komponent;

28. kiidab heaks edusammud, mida on tehtud selleks, et kujundada välja Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond (ACFTA), mille eesmärk on luua kaupade ja teenuste ühtne kontinentaalne turg, kus on tagatud isikute ja investeeringute vaba liikumine; kiidab heaks ELi toetuse uue Aafrika Liidu kaubanduse vaatluskeskuse rajamisele; nõuab, et EL jätkaks ACFTA toetamist kooskõlas Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansiga; nõuab kehtivate majanduspartnerluslepingute nõuetekohast jõustamist ja süvendamist, et edendada kaubandust ja investeeringuid; kiidab heaks Ida- ja Lõuna-Aafrika ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingud ja ajutised majanduspartnerluslepingud Ghana ja Côte d’Ivoire’i Vabariigiga ning peab kahetsusväärseks edasimineku puudumist ülejäänud piirkondlike majanduspartnerluslepingute ratifitseerimises; väljendab toetust Euroopa Liidu 2018. aasta olukorda käsitlevas kõnes esitatud visioonile mandritevahelise kaubanduslepingu kohta, mis peaks olema võrdsete poolte majanduspartnerlus, tooma vastastikust kasu, edendama kestliku arengu kestliku arengu eesmärke ning toetama konkurentsivõimeliste kohalike ja piirkondlike väärtusahelate ja vastupanuvõimeliste maksusüsteemide arengut;

29. rõhutab lisaks, kui oluline on majanduspartnerluslepingute ühine järelevalve kohalike partnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusel; kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult praeguseid majanduspartnerluslepinguid sellistest aspektidest nagu kohalik majandus, tööturud, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsade hävitamine ja maa hõivamine, et teha kindlaks, kas vaja oleks muudatusi;

Arengumaad

30. rõhutab, et kaubandus võib olla oluline vahend kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, aidates vähendada vaesust; rõhutab sellega seoses vajadust keskenduda vastastikku kasulikele vabakaubanduslepingutele, ekspordi mitmekesistamisele, lisandväärtuse loomisele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (MVKEd); juhib tähelepanu sellele, et EL on pühendunud stabiilsele, tõhusale ja usaldusväärsele kaubanduspoliitikale, millele saab rajada õiglase, avatud, eeskirjadel põhineva ja mitmepoolse kaubandussüsteemi, mis tagab võrdsed võimalused kõigi riikide huvides, kaasa arvatud arengumaad, ja on oluline arenguriikide paremaks integreerimiseks ülemaailmsetesse väärtusahelatesse; tuletab meelde, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika peaks edendama piirkondlikku integratsiooni ning aitama arenguriikidel ülemaailmsetesse väärtusahelatesse lülituda ja nendes kõrgemale tõusta;

31. rõhutab, et arengumaid mõjutab kõige rohkem maksudest kõrvalehoidumine, mis jätab riigid igal aastal ilma miljarditest eurodest avaliku sektori tuludest; nõuab, et arenguriikidega sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse lisataks sätted, mis aitaksid võidelda ebaseaduslike rahavoogude ja korporatsioonide ning hargmaiste ettevõtjate maksudest kõrvalehoidumise vastu, et tagada maksude maksmine seal, kus tekib kasum ja tegelik majanduslik väärtus, ning välistada maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine;

Jaapan, Singapur ja Vietnam

32. tunneb heameelt ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu jõustumise üle 1. veebruaril 2019 ja märgib, et üheaastase rakendamise järel saadud esimeste andmete kohaselt[13] on ELi eksport Jaapanisse eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 6,6% kasvanud;

33. tunneb heameelt ELi-Singapuri kaubanduslepingu jõustumise üle 21. novembril 2019; väljendab heameelt edusammude üle ELi-Vietnami lepingu rakendamisel ning nõuab kiirete edusammude jätkamist, eelkõige ühiste institutsioonide loomisel, peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimisel ja inimõigustega seotud kohustuste võtmisel, ning nõuab tungivalt, et komisjoni tagaks nende konkreetse jõustamise koostöös Euroopa välisteenistusega; kutsub liikmesriike üles jätkama ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimist, et see saaks koos ELi-Vietnami vabakaubanduslepinguga võimalikult kiiresti jõustuda; märgib, et 2018. aastal eksportis EL Vietnami ligikaudu 13,8 miljardi euro väärtuses kaupu, ja rõhutab, et eeskirjapõhised vabakaubanduslepingud ja investeeringute kaitse lepingud tagavad investorite jaoks prognoositavuse ja õigusriigi põhimõtte järgimise, suurendavad mõlemasuunalist eksporti ning loovad VKEde silmis stabiilsust ja usaldust; näeb neis lepinguis edusammu vabakaubanduslepingu sõlmimise poole kogu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) piirkonnaga;

34. rõhutab, et need kolm lepingut ühtlustavad Euroopa Liidu strateegilist dünaamikat tähtsas maailmajaos, mida iseloomustab rahvastiku ja sissetulekute kiire kasv ning mis pakub ELi ettevõtjatele olulisi võimalusi; leiab, et Euroopa Liit võiks oma tugevama kohalolekuga pakkuda alternatiivi Hiina ülekaalule piirkonnas;

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maad

35. rõhutab, kui oluline on tugevdada vastastikku kasulikke kaubandus- ja poliitilisi suhteid Ladina-Ameerikaga; tuletab meelde, et Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika teevad oma ajaloolistele, kultuuri- ja majandussidemetele toetudes tihedat koostööd, kusjuures Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on ELi suuruselt viies kaubanduspartner; usub, et ELi kohalolek selles piirkonnas on tähtis nii jagatud väärtustel põhineva koostöö tugevdamiseks kui ka ELi välispoliitika elluviimiseks, eriti eeskirjadel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles selgitama oma kavatsust tulevaste kaubandus- ja assotsieerimislepingute teksti osadeks jagamise küsimuses;

36. rõhutab, kui oluline on hiljuti lõpule viidud ELi-Mehhiko assotsieerimislepingu ajakohastamine ja Mercosuri assotsieerimislepingu sõlmimine, kuna mõlemad võivad süvendada meie strateegilist partnerlust Ladina-Ameerikaga, anda meile täiendavaid võimalusi kaubandussuhetes nende riikidega ja aidata mitmekesistada Euroopa majanduse tarneahelaid; on seisukohal, et ELi ja Mercosuri assotsieerimisleping on suurim omataoline blokkidevaheline leping ja võib aidata luua vastastikku kasuliku avatud turu piirkonna, mis hõlmab ligikaudu 800 miljonit kodanikku; tuletab meelde, et nagu kõik Euroopa Liidu kaubanduslepingud, peab ka see leping tagama ausa konkurentsi tingimused ning kooskõla Euroopa tootmisstandardite ja -viisidega; juhib tähelepanu sellele, et leping sisaldab siduvat peatükki kestliku arengu kohta, mida tuleb kohaldada, rakendada ja täielikult hinnata, ning erikohustusi seoses tööd ja keskkonnakaitset käsitlevate sätetega, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud rakenduseeskirjade jõustamisega;

37. on veendunud, et Tšiiliga sõlmitud assotsieerimislepingu ajakohastamine aitab veelgi tugevdada ELi kohalolekut laiemas piirkonnas ja edendada rahvusvahelise kaubanduse tegevuskava, mis põhineb kestlikul arengul, keskkonna- ja tööjõustandardite tugevamal kaitsel ning inimõiguste austamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et käimasolevate läbirääkimistega saavutatakse nende põhimõtete järgimine ja lepingu õigeaegne sõlmimine;

Käimasolevad vabakaubanduslepingute läbirääkimised

38. nõuab ulatusliku tegevuskava järgimist vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel, eelkõige Austraalia ja Uus-Meremaa, Tuneesia, Maroko ja Indoneesiaga ning kooskõlas rohelise kokkuleppega, pidades silmas teatavate põllumajandustoodete, nagu veise- ja lambaliha, piimatoodete ja puuviljade tundlikkust; kordab nõudmist kiiresti alustada investeerimisläbirääkimisi Taiwaniga ning kutsub komisjoni üles alustama analüüsi;

39. võtab pragmaatilise hoiaku kaubandussuhete suhtes Ühendkuningriigiga – need peaksid olema terviklikud ja kaugelevaatavad, püüdlema nullmääraga tariifide ja kvootide poole ning lähtuma põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta soovituses, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga[14]; märgib, et 17. oktoobri 2019. aasta poliitilises deklaratsioonis, mida Ühendkuningriik toetas, on märgitud, et tulevane majanduspartnerlus põhineb sätetel, mis tagavad võrdsed võimalused avatud ja ausaks konkurentsiks, eriti juhul, kui 2020. aasta lõpuks kokkulepet ei saavutata; rõhutab, et ELi liikmesriigid on netoeksportijad Ühendkuningriiki ja mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmine on esmatähtis, et tagada ELi eksportijate ja investorite huvide austamine ja kaitse; kutsub komisjoni üles suurendama ELi äriühingute ning VKEde konkurentsivõimet;

40. julgustab komisjoni kasutama Ühendkuningriigi väljaastumisega seoses tekkinud sobivat hetke, et ühtlustada ELi poliitikat, vähendada bürokraatiat ning suurendada Euroopa ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et Ühendkuningriigiga sõlmitava vabakaubanduslepingu eesmärk peaks olema võimalikult vahetu turulepääs ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid ja tagada võrdsed võimalused;

Vabakaubanduslepingute rakendamine

41. võtab teadmiseks tulemused, mis on esitatud komisjoni aruandes vabakaubanduslepingute, eelkõige Lõuna-Korea, Kesk- ja Ladina-Ameerika, Kanada ning idapartneritega sõlmitud lepingute rakendamise kohta; rõhutab, et ELi kaubanduslepingud on enamikul juhtudel täitnud oma esmase eesmärgi – luua ELi eksportijatele kolmandate riikide kaubandusturgudel olulisi võimalusi; juhib aga tähelepanu komisjoni hinnangule, mille kohaselt on protektsionistlike suundumuste tagajärjel suurenenud kaubandus- ja investeerimistõkete negatiivne majanduslik mõju; palub komisjonil jätkata kaubanduslepingute ELi majandusele avalduva mõju järelhindamist, sealhulgas seoses kestlikkusega;

42. julgustab komisjoni pidevalt otsima kaubandussuhete parandamise võimalusi ja veelgi süvendama majanduslikku integratsiooni idapartnerluse riikidega, eelkõige kolme assotsieerunud riigiga;

43. tuletab meelde ELi-Kanada kaubanduslepingu (CETA) positiivset mõju; märgib, et selle lepingu rakendamise esimesel täiskalendriaastal kasvas kahepoolne kaubavahetus – sealhulgas põllumajanduslike toiduainete puhul – eelneva kolme aasta keskmisega võrreldes 10,3%; tuletab meelde, et kaubavahetuses Kanadaga kasvas ELi kaubandusbilansi ülejääk 60% ja see lõi meie eksportijatele lisavõimalusi; tuletab samuti meelde, et pärast lepingu esialgset jõustumist on pooled loonud tugeva partnerluse, lisades lepingu originaaltekstile tähtsad soovitused kaubanduse, kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe ning kaubanduse, soolise võrdõiguslikkuse ja VKEde kohta, mis tõendab kaubanduslepingu dünaamilisust selle rakendamisel; palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile uuemad andmed ELi VKEde ekspordi ja lepingu üldise kestlikkuse kohta; tuletab meelde, kui oluline on tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamist ja järelmeetmeid;

44. kordab oma muret ELi ekspordi soodustuste madala kasutusmäära pärast, millest teatavad mõned ELi sooduspartnerid ja mis näitab, et kahepoolsete kaubandussuhete strateegiast on väiksematele ettevõtjatele vähe kasu; märgib eriti suurt erinevust selles, kuidas kasutatakse soodustusi liidu eri kaubanduspartneritele eksportimisel, ja väikest erinevust soodustuste kasutamises, kui eri kaubanduspartnerid impordivad ELi; kutsub komisjoni üles soodustuste kasutamist põhjalikumalt analüüsima ning pakkuma uusi innovaatilisi vahendeid ja praktilisi lahendusi; rõhutab sellega seoses paindlike, kooskõlastatud ja lihtsate päritolureeglite tähtsust; kutsub komisjoni üles koos liikmesriikidega ühtlustama tööd tõhusama kaubanduse edendamise ja kommunikatsioonistrateegia suunas ning ära kasutama kogu maailmas tegutsevate ELi delegatsioonide täit potentsiaali;

45. juhib tähelepanu sellele, et arvukad kaubandus- ja muud tõkkeid ning erinevused kontrolli, tolliprotseduuride ja sanktsioonipoliitika tasemes ja kvaliteedis ELi tolliliitu sisenemise punktides tekitavad tihti kaubavoogude moonutusi, mis seab ohtu ühtse turu terviklikkuse; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon selle probleemiga tegeleks, et tagada ettevõtjatele võimalus võrdsetel alustel ausalt konkureerida;

46. rõhutab, et geograafiliste tähiste kaitse on kaubanduslepingute läbirääkimistes üks liidu kindlaid nõudmisi, ja toonitab, kui tähtis on, et ELi partnerid järgiksid geograafiliste tähiste kaitset puudutavaid norme; palub komisjonil tagada nende sätete parem järgimine praegustes ja tulevastes kaubanduslepingutes;

47. kutsub komisjoni üles eraldi uurima ELi vabakaubanduslepingute kumulatiivset mõju nii ELi kui ka partnerriikide kaubavoogude ümbersuunamisele ning võrdlema tulemusi konkreetsete mõjuhinnangute ja tegelike näitajatega;

48. rõhutab, kui oluline on kaasata eelkõige kõigi kaubandusläbirääkimistel osalevate riikide parlamendid, kodanikuühiskond ja erasektor; nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suuremat osalemist ja nendega konsulteerimist kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel, eelkõige teemade puhul, mis on sisenõuanderühmade pädevuses, kelle järelevalverolli võiks peale kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide laiendada ka kõigile teistele kaubanduslepingute osadele;

Kaubandus ja kestlik areng

49. tuletab meelde oma eelmises raportis väljendatud seisukohta ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta; rõhutab, et komisjoni talituste 27. veebruari 2018. aasta 15punktiline tegevuskava on hea alus aruteluks kaubanduse ja kestliku arengu peatüki parema rakendamise üle; märgib, et uue põlvkonna lepingud sisaldavad inimõigusi käsitlevaid klausleid ja kestliku arengu peatükke, mida tuleb terviklikult rakendada, et kaitsta ja edendada inimõigustest, liidu väärtustest ning nõudlikest töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandarditest kinnipidamist; võtab teadmiseks komisjoni vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes kestliku arengu peatükkidele antud hinnangu ning nõuab kehtivate kaubanduse ja kestliku arengu sätete õigeaegset täitmist; palub komisjonil välja töötada täpne ja konkreetne meetod nende peatükkide rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks, võttes arvesse, et neid ei ole võimalik hinnata üksnes kvantitatiivsete andmete põhjal; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas kestliku arengu peatükki kaubanduslepingutes tõhusamalt jõustada;

50. võtab teadmiseks komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi algatuse ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, mis hõlmab ka selle arvessevõtmist ELi kaubanduslepingutes, ning mehhanismi, mis tagab tulemusliku rakendamise; juhib tähelepanu sellele, et hoolsuskohustust käsitlev ettepanek peaks tagama, et need meetmed ei tekita Euroopa VKEdele lisakoormust ega vähenda nende konkurentsivõimet;

51. kordab üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid konstruktiivselt osaleksid läbirääkimistel ÜRO õiguslikult siduva lepingu üle, mis käsitleb inimõiguste järgimist rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriühingute poolt, et tagada inimõiguste rikkumise ohvritele õiguskaitse kättesaadavus ja võimalus seda taotleda;

52. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle Euroopa rohelise kokkuleppe sõlmimiseks ja rõhutab, et seda peaks aktiivselt toetama ELi kaubandusstrateegia, mis on keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalus; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle teha Pariisi kliimakokkuleppe järgimisest üks kaubanduslepingute põhipunkt;

53. märgib, et juba praegune lähenemisviis aitab lahendada kohustuste täitmata jätmisega seotud probleeme; kutsub siiski komisjoni üles suuremale tähelepanelikkusele ja arvestama varasemat kogemust seoses vahekohtu moodustamisega, mida liit nõudis ELi-Korea vabakaubanduslepingu raames pärast seda, kui Lõuna-Korea jättis ratifitseerimata Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid töötajate õiguste, eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta;

54. tuletab meelde, et tänu komisjoni ja Euroopa Parlamendi varajastele jõupingutustele kaubandusläbirääkimistes Mehhiko ja Vietnamiga ratifitseerisid mõlemad riigid ILO konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta (Mehhiko tegi seda 2018. aasta novembris ja Vietnam 2019. aasta juulis); õnnitleb mõlemat riiki selle tähtsa sammu puhul; palub komisjonil jälgida teiste ILO konventsioonide rakendamist ja viivitamata asutada ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingus kokku lepitud parlamentidevaheline komisjon, pöörates eriti tähelepanu laste töö keelustamisele; peab kahetsusväärseks, et Vietnam ei ole ratifitseerinud ILO ühinemisvabadust ja sunniviisilist tööd käsitlevaid konventsioone 87 ja 105; kutsub komisjoni üles olukorda tähelepanelikult jälgima ja taotlema Vietnami valitsusega konsulteerimist, kui viimane ei suuda teha jätkuvaid ja pidevaid pingutusi nende konventsioonide ratifitseerimiseks, nagu lepingus on ette nähtud;

55. tuletab meelde, et vaja on tõhusat tegevuskava lapstööjõu kasutamise nulltolerantsi eesmärgi täitmiseks, nagu vabakaubanduslepingutes ette nähtud, ning et selleks tuleb luua tugevad partnerlussuhted vabaühenduste ja riikide ametiasutustega, et töötada kooskõlas ELi arengupoliitikas võetud meetmetega perede ja töötajate jaoks välja tugevad sotsiaalsed ja majanduslikud alternatiivid;

56. on veendunud, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükid kaubanduslepingutes peaksid olema üks Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme liikumapanevaid jõude; rõhutab, et mis tahes uus CO2-heite kohandamise mehhanism peaks olema kooskõlas nii WTO eeskirjade kui ka ELi vabakaubanduslepingutega; rõhutab, et ELi äriühinguid ei tohiks panna ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

57. märgib, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikat tuleks kasutada selleks, et tugevdada tarneahelate vastutustundlikku majandamist, mille raames on vaja tagada, et ettevõtjad austavad inimõigusi, töötajate õigusi ja keskkonnanorme ning et on tagatud juurdepääs õigusemõistmisele; võtab teadmiseks komisjoni lubaduse esitada 2021. aastaks seadusandlik ettepanek;

58. kutsub komisjoni üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes kaubandussoodustuskavades nagu GSP ja GSP+ oleksid tõhusalt rakendatud ja nende üle teostataks järelevalvet; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peaks aitama võidelda ebaseadusliku kaubanduse, raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu;

59. on seisukohal, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu kaubandusmõõdet tuleks täielikult arvesse võtta; tuletab meelde oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta[15], milles paluti komisjonil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikidega aktiivselt koostööd, eelkõige oma välistegevuse vahendite kaudu, nagu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, et edendada bioloogilise mitmekesisuse kaitse, säilitamise ja taastamise meetmeid ja haldamist ning seada vastavad eesmärgid, eeskätt kõigis mitmepoolsetes ja kaubanduslepingutes ning nõuete mittetäitmisega seotud meetmetes; sellest tulenevalt palub komisjonil lisada kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse jõustatavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükid;

60. nõuab, et EL kutsuks oma majanduspartnereid tungivalt üles ratifitseerima ja rakendama peale tavapäraste ILO põhikonventsioonide ka konventsiooni nr 189 koduabiliste kohta, konventsiooni nr 156 perekondlike kohustustega töötajate kohta ja konventsiooni nr 190 vägivalla ja ahistamise kohta;

ELi kaubandushuvide kaitse

61. tuletab meelde, et reeglipõhiste kaubandussuhete säilitamise püüdlus peab olema meie kaubandusstrateegias tähtsal kohal, ning kiidab heaks kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise paketi vastuvõtmise 2018. aastal ja uue välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi; rõhutab, et selle taustauuringumehhanismi eesmärk on teha koostööd liidu ja selle liikmesriikide kaitsmiseks ja vajaduse korral piirata välisinvesteeringuid strateegilistesse sektoritesse; palub komisjonil tagada kaubanduse kaitsevahendite tõhus jõustamine, et kaitsta Euroopa tööstust ebaausate turutavade eest, ning hinnata ja tugevdada kaitsevahendeid, et need paremini vastaksid erakorralistele asjaoludele ja oleksid paremini kohandatud Euroopa tööstuse tugevdamiseks, tulemuslikult ennetades kaubavoogudest tulenevaid turuhäireid; rõhutab tugevate taustauuringute ja koostöö vajalikkust COVID-19 pandeemia järgses olukorras, kus mõned ELi strateegilised sektorid võivad sattuda surve alla; rõhutab aga, et uut välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi ei tohiks mingil juhul kasutada protektsionistliku meetmena; kiidab heaks välistoetusi käsitleva valge raamatu ja palub komisjonil esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek, kui praegused vahendid ei osutu piisavaks;

62. märgib, et Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit teraseimpordi maht on praegu tohutult suurenenud, mõjutab tõsiselt Euroopa tööstust ja seab ohtu suure hulga töökohti; rõhutab, et terasetoodete impordi suhtes kehtivate kaitsemeetmete läbivaatamise käigus tuleb olemasolevaid kvoote vähendada vastavalt liigsele impordimahule ja kaotada kasutamata kvootide ülekandmise võimalus;

63. väljendab heameelt komisjoni teate üle, et 2020. aasta alguses nimetati ametisse kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik, kelle ülesanne on jälgida ja parandada ELi kaubanduslepingute täitmist; märgib, et ELi kaubanduslepingutega kehtestatud eeskirjade täitmine tuleks nõuetekohaselt tagada, et eeskirjad oleksid tulemuslikud ja et kõrvaldada turumoonutused; rõhutab, et sellel hiljuti loodud ametikohal tuleb jälgida eelkõige meie kaubanduslepingute rakendamist ja jõustamist ning turulepääsu, kaubanduse ja säästva arenguga seotud kohustuste rikkumisi; on arvamusel, et kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik peaks lisaks ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute keskkonna- ja tööjõukaitset puudutavate kohustuste järelevalvele ja jõustamisele keskenduma ka kaubanduslepingute kõigi peatükkide rakendamisele, et lepingute kõiki võimalusi ära kasutada; kutsub komisjoni üles seda rolli põhjalikumalt selgitama;

64. palub nõukogul tagada kiire kokkuleppimine rahvusvaheliste hangete instrumendis, et pakkuda ELi ettevõtjatele õiguskindlust, vastastikkust ja võrdseid võimalusi; nõuab oluliste hädaolukorras vajalike meditsiinitoodete üleilmse kataloogi loomist, et tulevikus vältida olukorda, kus kolmandate riikide teenusepakkujad kuritarvitavad üleilmse pandeemia ajal rahvusvahelist kaubandust; märgib, et liidu riigihanketurud on maailmas kõige avatumad ja et teatavatel kolmandatel riikidel on neile turgudele väga piiratud juurdepääs; rõhutab, kui oluline on ELi ettevõtete huvides edendada turgudele ja riigihangetele juurdepääsu valdkonnas vastastikkust ja ühist kasu;

65. rõhutab vajadust kehtestada kõigis liikmesriikides piisavad investeeringute taustauuringute mehhanismid, et kaitsta end julgeolekut ja avalikku korda ähvardavate ohtude eest; ergutab liikmesriike, kellel ei ole veel taustauuringumehhanisme, kasutusele võtma ajutisi lahendusi, ning kutsub komisjoni üles neid jõupingutusi aktiivselt toetama;

66. rõhutab, et välisinvestorite otseinvesteeringud Euroopa Liitu ning tervishoiu- ja muu olulise taristu omandamisse võivad kahjustada ELi jõupingutusi COVID-19 pandeemia tõrjumiseks Euroopas; tervitab sellega seoses komisjoni teatist liikmesriikidele juhiste andmise kohta enne välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohaldamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel taustauuringumehhanismi loonud, teeksid seda kiiresti; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada tõhusate mehhanismide olemasolu potentsiaalsete investeeringute ja omandamiste hindamiseks seoses ohuga, mida need võivad põhjustada ELi esmatähtsale tervishoiutaristule, ning võtma vajaduse korral leevendavaid või tõkestavaid meetmeid;

67. kordab, et on vaja võrdsustada võimalused põhjalikke kliima-, keskkonna-, ökoloogia- ja sotsiaalstandardeid rakendavate Euroopa tööstusettevõtete ja nende kaubanduspartnerite vahel, kes ei järgi sama kõrgeid standardeid; leiab seetõttu, et kiiresti on vaja WTO nõuetele vastavat mehhanismi, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist, kuna see tugevdab ülemaailmseid kliimameetmeid ja kaitseb Euroopa tööstust ebaausa konkurentsi eest;

68. kutsub ELi juhte ja komisjoni üles julgetele otsustele ELi omavahendite süsteemi reformimiseks, sealhulgas uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks; kinnitab veel kord oma seisukohta, mis on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandes ja puudutab võimalike uute omavahendite loetelu: äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digitaalteenuste maksustamine, finantstehingute maks, heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu, plastimaks ja WTO nõuetele vastav mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist[16];

69. tunneb muret selle pärast, et investeerimislepingute kaudu levivad üha laiemalt investorite ja riikide vahelised vahekohtumehhanismid; tuletab meelde, et selliste paralleelsete kohtusüsteemide eesmärk on kaitsta ettevõtete huve ja õigusi, mitte aga tagada nende kohustusi ja vastutust, ning need võivad ohtu seada riikide poliitilise ruumi ja seadusliku reguleerimisõiguse; taunib asjaolu, et advokaadibürood on hakanud pakkuma nõuandeid selle kohta, kuidas välisinvestorid võivad valitsuste COVID-19ga seotud meetmete korral vahekohtusse pöörduda; nõuab moratooriumi kehtestamist kõigile vahekohtukaebustele, mis käsitlevad meetmeid, mis on seotud pandeemia ja selle mõjuga tervisele ning majanduslikule ja sotsiaalsele mõõtmele;

70. nõuab keskkonnatoodete lepingu üle peetavate läbirääkimiste uuestialustamist ning palub, et komisjon teeks ettepaneku keskkonnatoodete suhtes kohaldatud tariifide ühepoolseks muutmiseks, kui tuvastatakse, et see aitaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada;

71. nõuab, et ELi regulatiivses koostöös ja dialoogis kolmandate riikidega laiendataks ringmajanduse algatuste[17] välismõõdet;

Teenuste- ja digitaalkaubandus

72. kiidab heaks käimasolevad mõnepoolsed läbirääkimised teenustekaubanduse põhivaldkondade üle, eelkõige teenuste riigi tasandil reguleerimise ja investeeringute hõlbustamise üle; märgib, et kaubanduslik kohalolek kolmandas riigis on teenuste- ja e-kaubanduses valdav teenuste osutamise ja kaupade tarnimise viis;

73. rõhutab, et EL on maailmas kaugelt kõige suurem teenuste eksportija ja teenused moodustavad umbes 70% liidu SKPst; rõhutab eriti teenustekaubanduse suhtelist vastupidavust COVID-19 kriisi ajal ja rolli Euroopa majanduse elavdamisel;

74. rõhutab vajadust hõlbustada rahvusvahelisi majanduse elavdamise jõupingutusi avatud ja õiglase kaubanduse, sealhulgas digitaalkaubanduse kaudu, mis eeldab elektrooniliste edastuste tollimaksude moratooriumi; toetab e-kaubandust käsitlevat ühisavaldust, mille WTO esitas ülemaailmsete e-kaubanduse eeskirjade kehtestamiseks; nõuab avatust sisulise tulemuse saavutamiseks, et võimaldada andmete liikumist üle piiride ja kõrvaldada põhjendamatud e-kaubanduse tõkked, tehes seda täielikus kooskõlas ELi eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega, samuti nõuab läbirääkimisjuhistes võimaldatud paindlikkuse kasutamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et need läbirääkimised hõlmavad väga suurt hulka WTO liikmeid, ja nõuab, et kõnelusi jätkataks võimalikult avatult ja kaasavalt;

VKEd

75. märgib, et VKEd annavad ligikaudu 30% ELi kaupade ekspordi väärtusest ja moodustavad üle 80% kõigist kaupu eksportivatest ELi ettevõtetest, kuid siiski tegutseb ainult 5% VKEdest rahvusvahelisel areenil, mis tähendab, et valdav enamus neist sõltub siseturu elujõulisusest; toetab mõtet, et kõik kavandatud vabakaubanduslepingud peaksid sisaldama VKEde eripeatükki, nagu see on ELi-Jaapani lepingus ning kaasajastatud ELi-Mehhiko lepingus, ning et selline peatükk tuleks lisada ka kehtivate vabakaubanduslepingute läbivaatamisel; märgib, et kaubandustõkked ja bürokraatia on VKEde jaoks eriti koormavad; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi MVKEde toetamiseks, keskendudes eelkõige naiste juhitud ettevõtetele ja neid toetavatele meetmetele; kutsub ELi ja liikmesriike üles pöörama ekspordiettevõtete tugiliinide loomisel erilist tähelepanu naiste juhitud MVKEde eriolukorrale, kasutama vabakaubanduslepingute loodud võimalusi ning tugevdama teenuseid, tehnoloogiat ja taristut (näiteks internetiühendus), mis on naiste ja nende juhitud MVKEde majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks eriti olulised;

76. palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja ettevõtjatega hõlbustada päritolureeglite kasutamist ja arusaadavust VKEde jaoks; tuletab komisjonile meelde tema eesmärki käivitada 2020. aasta alguses VKEde jaoks platvormil Access2Market spetsiaalne päritolureeglite enesehindamise töövahend, et aidata äriühingutel hinnata, kas toote suhtes saab kohaldada teatava ELi kaubanduslepingu põhjal antavaid soodustusi, aidata VKEdel kasutada ELi vabakaubanduslepingute põhjal antavaid soodustusi ja et tänu kasutajasõbralikule, ajakohasele ja praktilisele teabele kaubanduspoliitika ja eelkõige vabakaubanduslepingute kohta saaksid VKEd lõpuks kaubanduslepingutest ja juurdepääsust välisturgudele täit kasu; kordab üleskutset, et komisjon jälgiks oma kaubanduspoliitika mõju VKEdele, sest neil on rahvusvahelises kaubanduses tähtis roll, ja tuletab meelde, et VKEde väiksuse ja piiratud ressursside tõttu on halduskuludel ja bürokraatial neile ebaproportsionaalne mõju;

Sooline võrdõiguslikkus ja kaubandus

77. rõhutab, et ELi vabakaubanduslepingute abil on võimalik edendada soolist võrdõiguslikkust ja tugevdada naiste majanduslikku positsiooni kolmandates riikides, ning kutsub komisjoni üles võitlema naiste ekspluateerimise vastu; kordab oma üleskutset, et komisjon ja nõukogu teeksid ettepaneku läbi rääkida eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse; tervitab ELi-Kanada ühiskomitee soolist võrdõiguslikkust ja kaubandust käsitlevaid soovitusi, kuna need loovad aluse, mis aitab mõista, kuidas kaubanduslepingutega on võimalik soolist võrdõiguslikkust edendada;

78. märgib, et 2017. aasta juunis lõpule viidud 26 kestlikkuse mõjuhinnangut ei sisaldanud eraldi statistikat kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta ning et ka 2018. aasta rakendusaruandes ei esitatud selle kohta andmeid; rõhutab vajadust hakata koguma sooliselt eristatud andmeid ning ootab, et järgmine aruanne sisaldaks põhjalikke andmeid vabakaubanduslepingute mõju kohta vastavalt komisjoni võetud kohustusele; tõstab sellega seoses esile Kanada tehtud soopõhist hindamist kui rakendamist väärivat parimat tava;

79. kutsub komisjoni üles tagama, et sisenõuanderühmade koosseis oleks sooliselt tasakaalus, et puuduste tuvastamiseks moodustataks iga vabakaubanduslepingu raames kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ning et Kanada-Iisraeli vabakaubanduslepingu eeskujul rakendataks soolise võrdõiguslikkuse küsimustes vaidluste lahendamise mehhanismi;

80. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.


SELETUSKIRI

Käesolev raport Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta on teine sedalaadi raport. Esimene rakendamisraport, mis võeti vastu 30. mail 2018, hõlmas perioodi 2015. aasta oktoobrist, mil avaldati komisjoni viimane kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, kuni 2017. aasta detsembrini, mil viimistleti raporti projekt.

 

Et mitte senitehtut korrata, leiab raportöör, et käesolev raport peaks olema esimese raporti omamoodi ajakohastatud versioon. Kui Euroopa Parlamendi seisukohad jäävad samaks, tuleks raportis lihtsalt korrata varasemaid sätteid; kui seisukohad või kontekst on muutunud, tuleks esitada ajakohastatud versioon.

 

Käesolev raport on ühtlasi esimene kaubanduspoliitikat käsitlev rakendamisraport Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal. Selles mõttes ei piirduta raportis ainult kaubanduslepingute rakendamise käsitlemisega, vaid algatatakse arutelu selle üle, milline peaks olema ELi kaubanduspoliitika kiiresti muutuvas maailmas.

 

Raport hõlmab perioodi 2018. aasta jaanuarist 2020. aasta juulini, st kahte aastat, mille jooksul on hulk varasemaid suundumusi kinnitust leidnud või koguni võimendunud, näiteks USA järkjärguline tagasitõmbumine mitmepoolsest kaubandussüsteemist või Hiina majanduse üha kindlam riiklik juhtimine.

 

Samas on lisandunud teatavad uued julgustavad asjaolud, näiteks positiivsed arvandmed seoses ELi ja Kanada kaubanduslepingu (CETA) esimese kahe rakendusaastaga ja rea mõnepoolsete läbirääkimiste alustamine, mis annavad lootust mitmepoolsuse elavnemiseks.

 

Lisaks ei ole kaubandus eesmärk iseenesest. See on vahend ühise heaolu saavutamiseks ja sellel on ka potentsiaali süvendada poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid, nagu märkis uue komisjoni president Ursula von der Leyen oma poliitilistes suunistes. Kaubanduslepingud on seetõttu parim hoob meie partnerite toetamiseks ELi nõudlike keskkonnaeesmärkide saavutamisel, eriti eraldi ja tulemusrikaste kestliku arengu peatükkide abil.

 

Ja viimaks on väga oluline see, et EL suudab oma vahendeid konsolideerida, et olla paremini valmis ebaausale konkurentsile vastu astuma. Seda tõendab ajakohastatud kaubanduse kaitsevahendite (jõustusid 2018. aasta juunis) ja uue välisinvesteeringute taustauuringumehhanismi vastuvõtmine (jõustus 2019. aasta aprillis).

 


 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (18.6.2020)

Saaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon

ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta

(2019/2197(INI))

Arvamuse koostaja: Benoît Biteau

 

 

 


ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et kaubandus ei ole eesmärk omaette, vaid oluline vahend kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, aidates vähendada vaesust, parandada tervishoidu ja toetada jõupingutusi keskkonnaseisundi halvenemisega võitlemiseks ning selleks, et edendada sel otstarbel ELi väärtusi; rõhutab vajadust arendada arengumaades pakkumisega seotud suutlikkust ja kaubanduse infrastruktuuri, keskendudes ekspordi mitmekesistamisele, lisandväärtuse loomisele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; tuletab meelde ELi kohustust seoses poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ja kahju mittetekitamise põhimõttega; juhib tähelepanu sellele, et EL on pühendunud stabiilsele, tõhusale ja usaldusväärsele kaubanduspoliitikale, mis on aluseks õiglasele ja avatud eeskirjadel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mis on oluline arenguriikide paremaks integreerimiseks ülemaailmsetesse väärtusahelatesse; rõhutab sellega seoses tehnilise abi strateegiate tähtsust;

2. rõhutab, kui oluline on, et sotsiaal-, töö- ja keskkonnastandardite kohta oleksid olemas terviklikud, siduvad ja jõustatavad sätted, eelkõige vabakaubanduslepingute kaubandust ja säästvat arengut käsitlevates peatükkides; rõhutab samuti tõhusa järelevalve olulisust; nõuab kaubanduse jätkusuutlikkuse kohta süstemaatilisi põhjalikke eel- ja järelhindamisi;

3. rõhutab, et kaubanduslepingutel ei tohi olla negatiivset mõju toiduga kindlustatusele arengumaades; rõhutab vajadust võimaldada arengumaadel kinnitada oma sõltumatust toiduainetega varustamisel ja otsustada enda demokraatlike vahenditega, kuidas oma toidusüsteeme kujundada; nõuab selleks terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks selliseid põhiküsimusi nagu riigihanked, konkurents (sealhulgas toetused) ning sanitaar- ja fütosanitaartõkked; nõuab eelkõige, et EL aitaks arenguriikidel kaitsta oma kohalikku toidutootmist, toetada väikesi põllumajanduslikke pereettevõtteid ning ellu viia ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) soovitused;

4. märgib, et kuigi 2014.–2020. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kehtivuse ajal on tehtud edusamme poliitikavaldkondade arengusidususe suunas, ei korrigeeri eksporditoetuste keelustamine muudest otsestest või kaudsetest toetustest tulenevaid majanduslikke moonutusi, nagu piimatoodete puhul; nõuab, et EL alustaks 1994. aasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu praeguste sätete läbivaatamist; nõuab, et EL abistaks arenguriike välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismide väljatöötamisel;

5. rõhutab, et ELi uus Aafrika strateegia peaks toetama õiglast ja eetilist kaubandust; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni 2019. aasta aruandes vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (COM(2019)0455) rõhutatakse piiratud edusamme majanduspartnerluslepingutega hõlmatud arengumaade majanduse mitmekesistamisel; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid aktsepteeriksid kõhklusi, mida arenguriigid on seoses majanduspartnerluslepingutega väljendanud; tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud peaksid tõhusalt toetama piirkondlike turgude integratsiooni; rõhutab vajadust võtta arvesse CARIFORUMiga sõlmitud majanduspartnerluslepingu esimese kümne aasta järel tehtud järelhindamist ning uurida täiustamisvõimalusi, et tugevdada sidemeid piirkonna riikidega ja tegeleda samal ajal 21. sajandi uute probleemidega, eelkõige kliimamuutustega, ning täita kestliku arengu eesmärgid; rõhutab lisaks, kui oluline on majanduspartnerluslepingute ühine järelevalve kohalike partnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusel; kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult praeguseid majanduspartnerluslepinguid sellistest aspektidest nagu kohalik majandus, tööturud, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsade hävitamine ja maa hõivamine, et teha kindlaks, kas vaja oleks muudatusi;

6. rõhutab, kui oluline on kaasata eelkõige kõikide kaubandusläbirääkimistel osalevate riikide parlamendid, kodanikuühiskond ja erasektor; nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suuremat osalemist ja nendega konsulteerimist kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel, eelkõige teemade puhul, mis on sisenõuanderühmade pädevuses, kelle järelevalverolli võiks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kõrval laiendada kaubanduslepingute kõigile osadele;

7. rõhutab, et EL peab tagama kestlikud ülemaailmsed tarneahelad; kordab nõudmist luua ELi õigusraamistik, mis põhineb kohustuslikul ettevõtete hoolsuskohustusel seoses inimõiguste rikkumistega tarneahelates ja tagab ohvritele õiguskaitse kättesaadavuse; on veendunud, et sellised kohustused tuleks kehtestada valdkonnaüleselt; väljendab heameelt konfliktimineraale käsitleva määruse peatse jõustumise üle ning nõuab selle rakendamise tähelepanelikku jälgimist, sealhulgas kõrvalmeetmete rakendamise kaudu; rõhutab, et see määrus on oluline etapp tarneahelate läbipaistvuse ja vastutuse tagamisel;

8. kutsub komisjoni üles tegema WTOs aktiivselt tööd, et edendada mitmepoolseid eeskirju ülemaailmsete väärtusahelate jätkusuutlikuks haldamiseks, sealhulgas kohustuslikku tarneahelaga seotud hoolsuskohustust, ning käsitlema OECD suunistele toetudes esmajärjekorras rõivasektorit; kordab üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele osaleda konstruktiivselt läbirääkimistel ÜRO õiguslikult siduva lepingu üle, mis käsitleb inimõiguste järgimist rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriühingute puhul, eesmärgiga tagada inimõiguste rikkumise ohvritele õiguskaitse kättesaadavus ja võimalus seda taotleda;

9. rõhutab, et arengumaid mõjutab kõige rohkem maksudest kõrvalehoidumine, mis jätab riigid igal aastal ilma miljarditest eurodest avaliku sektori tuludest; nõuab, et arenguriikidega sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse lisataks sätted, mis aitaksid võidelda ebaseaduslike rahavoogude ja hargmaiste ettevõtjate maksudest kõrvalehoidumise vastu, et tagada maksude maksmine seal, kus tekib kasum ja tegelik majanduslik väärtus, ning välistada maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine;

10. tuletab meelde, et arengumaade jaoks on üks peamisi proovikivisid tõusta majanduse mitmekesistamise kaudu üleilmses väärtusahelas kõrgemale;

11. rõhutab, kui oluline on mitmepoolne süsteem kui kõige tõhusam vahend arengumaade huvides ülemaailmselt võrdsete võimaluste ja kaasava kaubandussüsteemi saavutamiseks; kordab, kui oluline on reformida WTOd kooskõlas kestliku arengu eesmärkide, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega;

12. tuletab lisaks meelde, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika peaks edendama piirkondlikku integratsiooni ning aitama arenguriike kaasata ülemaailmsetesse väärtusahelatesse ja nendes kõrgemale tõusta; rõhutab, kui oluline on kohandada kaubanduspoliitikat, et toetada rahalise ja tehnilise abi kaudu Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (CFTA) arendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

13. rõhutab samuti, kui oluline on jälgida vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamist, tuginedes ELi ja asjaomaste partnerriikide nõuanderühmade suunistele, et hinnata kaubandussoodustuste kaudu arengule suunatud tulemuste saavutamist; rõhutab vajadust kohandada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke iga riigi suutlikkusega, nähes selleks ette vajalike rahaliste vahendite ja tehnosiirde pakkumise;

14. peab kiiduväärseks, et ELi toetab kaugeleulatuvate, tasakaalustatud ja vastastikku kasulike vabakaubanduslepingute läbirääkimisi, mille eesmärk on tagada võrdsed tingimused; juhib tähelepanu sellele, et maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu tuleb jõuliselt võidelda ning edendada tuleks normisüsteeme, mille eesmärk on panna alus avatud ja õiglasele konkurentsile ning kaitsta seda;

15. rõhutab vajadust aidata maa- ja rannikupiirkonna tootjatel kohaneda COVID-19 puhangust tingitud kriisiolukorraga turgudel ning töötada välja kiired koroonaviirusega kohanemise ja sellele vastupanu võime strateegiad, et säilitada toimetulekutulu, tagades samal ajal põllumajanduse, metsanduse ja mereökosüsteemide ning bioloogiliselt mitmekesiste ökosüsteemide säästva majandamise;

16. peab kahetsusväärseks majanduslikku kahju, mida põhjustasid COVID-19 pandeemiast tingitud häired rahvusvahelises kaubanduses ja ülemaailmsetes tarneahelates ning mis võib eriti rängalt mõjutada arengumaid; kutsub komisjoni üles tagama, et arenguriikidega sõlmitavate lepingute kaubandussätted toetaksid ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust; ergutab komisjoni püüdlema ülemaailmsetes tarneahelates suurema läbipaistvuse poole, eelkõige farmaatsiasektoris; toetab meditsiiniseadmete vaba ringlust käsitleva mitmepoolse lepingu sõlmimist;

17. kutsub komisjoni üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes kaubandussoodustuskavades nagu GSP ja GSP+ oleksid tõhusalt rakendatud ja nende üle teostataks järelevalvet;

18. rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peaks toetama Pariisi kokkuleppe rakendamist; juhib tähelepanu sellele, et Pariisi kokkuleppe järgimine peab olema ELi kaubanduslepingute kohustuslik säte; nõuab, et vabakaubanduslepingutesse lisataks nende kohustuste täitmiseks konkreetsed sätted ja eesmärgid, eelkõige seoses riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisega, kliimamuutuste kahjuliku mõjuga seotud kahju ja kahjustuste ning tehnosiirdega;

19. kordab, et EL ja tema kaubanduspartnerid peavad järgima rahvusvahelisi töö- ja keskkonnastandardeid, võitlema ohustatud ja eriti ohustatud looma- ja taimeliikidega kaubitsemise ning metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise vastu ning propageerima kaubandust, mis toetab kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavaid jõupingutusi; väljendab muret kaubanduse liberaliseerimise ja metsade hävitamise vahelise seose pärast ning uute kaubanduslepingute võimaliku sellealase negatiivse mõju pärast; kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse tulevastesse kaubanduslepingutesse – nii laiaulatuslikesse kui ka asjakohastesse all-lepingutesse – õiguslikult siduvad sätted metsade kohta lisaks kaitsemeetmetele, mis tagavad nende rakendamise ning aitavad võidelda raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu;

20. toonitab, et praegune transpordi ja rahvusvahelise kaubandusega seotud CO2 heitkoguste kasv on ELi kliimamuutuste strateegia tõhusale rakendamisele takistuseks; on arvamusel, et vabakaubanduslepingute kliimakulud on tugev argument, suunamaks ekspordile orienteeritud arengustrateegiat endogeense arengu poole, mis põhineb kohalikul tarbimisel ja arengumaades tootmisel;

21. rõhutab asjaolu, et COVID-19 pandeemiast tingitud häired on toonud esile ülemaailmse toidusüsteemi haavatavuse; rõhutab lisaks, et põllumajandusturgude liberaliseerimine kinnistab veelgi ekspordile suunatud ja tööstuslikku põllumajandusmudelit, mis aitab märkimisväärselt kaasa kliimamuutustele, põhjustab elupaikade hävimist ning loob tingimused viiruste tekkeks ja levikuks; on seisukohal, et lühikestel tarneahelatel ja muudel kohalikel algatustel on seevastu suur potentsiaal kõrvaldada toidusüsteemi praegused puudused, parandades juurdepääsu värskele toidule, tagades põllumajandustootjatele suurema väärtuse ja vähendades haavatavust rahvusvahelistel turgudel esinevate häirete suhtes; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon töötaks välja strateegia, et minna kaubandussuunitlusega põllumajanduspoliitikalt järk-järgult üle kohalikele ja piirkondlikele turgudele tuginevale poliitikale;

22. avaldab toetust süsinikdioksiidi piirimaksule, mis on oluline vahend õiglase konkurentsi tagamiseks nendele äriühingutele, kes võtavad meetmeid oma kliimamõju vähendamiseks.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.6.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Erik Marquardt, Norbert Neuser, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Christian Sagartz, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Bernhard Zimniok

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Barry Andrews, Marlene Mortler, Caroline Roose, Patrizia Toia

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

S&D

Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Norbert Neuser, Marc Tarabella, Patrizia Toia

RENEW

Catherine Chabaud, Charles Goerens, Jan-Christoph Oetjen, Barry Andrews

GREENS/EFA

Pierrette Herzberger-Fofana, Erik Marquardt, Michèle Rivasi

ECR

Beata Kempa

GUE/NGL

Miguel Urbán Crespo

N.I.

Antoni Comín i Oliveres

 

10

-

EPP

Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Janina Ochojska, Tomas Tobé, Marlene Mortler

ID

Dominique Bilde, Gianna Gancia. Bernhard Zimniok

 

1

0

ECR

Ryszard Czarnecki

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

5

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Anna Cavazzini, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Emmanuel Maurel, Maxette Pirbakas, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

ECR

Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler

RENEW

Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Udo Bullmann, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Markéta Gregorová

 

5

-

S&D

Raphaël Glucksmann

ID

Herve Juvin, Maxette Pirbakas

GUE

Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

 

8

0

VERTS/ALE

Saskia Bricmont, Anna Cavazzini, Heidi Hautala

ID

Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Roman Haider

NI

Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

Viimane päevakajastamine: 29. september 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika