Menetlus : 2020/2072(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0170/2020

Esitatud tekstid :

A9-0170/2020

Arutelud :

PV 05/10/2020 - 15
CRE 05/10/2020 - 15

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0251

<Date>{29/09/2020}29.9.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0170/2020</NoDocSe>
PDF 256kWORD 94k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2072(INL))</DocRef>


<Commission>{LIBE}Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Michal Šimečka</Depute>

(Algatus – kodukorra artikkel 46)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta

(2020/2072(INL))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295,

 võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 11,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset, sealhulgas artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

 võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriumeid ja liidu normide kogumit, millest Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab kinni pidama (liidu acquis),

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alaseid dokumente ja ÜRO üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi ning aruandeid, samuti ÜRO lepingu alusel loodud organite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

 võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta inimõiguste kaitsjaid käsitlevat deklaratsiooni,

 võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni muude organite soovitusi ja aruandeid,

 võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

 võttes arvesse 23. mail 2007 Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit,

 võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

 võttes arvesse riikide korruptsioonivastase ühenduse loomise kokkulepet,

 võttes arvesse õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 106. täiskogu istungjärgul 18. märtsil 2016,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia põhimõtete, õigusriigi väärtuste ja inimõiguste järgimise kohta COVID-19 tervishoiukriisi ajal,

 võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

 võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

 võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist, mis sisaldab komisjoni 2020. aasta tööprogrammi (COM(2020)0037), ja komisjoni 27. mai 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440),

 võttes arvesse ELi õigusemõistmise tulemustabelit 2020,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud", milles tehti ettepanek luua iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi foorum,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet riiklike arengusuundumuste kohta kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018 avaldatud aruannet ELis inimõiguste vallas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemide kohta ning selle ameti muid aruandeid ja andmeid,

 võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 5. märtsil 2020 avaldatud aruannet „Beijing+25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking+25 – viies ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest ELi liikmesriikides),

 võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte järgimise tagamise kohta,

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[1],

 võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone[2],

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm[3],

 võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism[4],

 võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal[5],

 võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis[6],

 võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias[7],

 võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta[8],

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2018. aasta aruande kohta[9],

 võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta[10],

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[11],

 võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide 2020. aasta aprillis avaldatud ühiseid soovitusi „Kavadest tegudeni: meediavabaduse ja -pluralismi kaitsmine Euroopa õigusriigi mehhanismi kaudu“,

 võttes arvesse riikide inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku 11. mai 2020. aasta aruannet „Õigusriigi põhimõte Euroopa Liidus“,

 võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia võrgustiku ELi-sisese inimõiguste poliitika töörühma 4. mail 2020 Euroopa Komisjonile sidusrühmadega konsulteerimise raames esitatud ettepanekut õigusriiki käsitleva 2020. aasta aruande jaoks,

 võttes arvesse oma Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mis on lisatud 2016. aasta oktoobri seadusandlikule algatusraportile ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kohta,

 võttes arvesse oma 2020. aasta aprillis antud esialgset hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikleid 46, 54 ja 148,

 võttes arvesse õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi,

 võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0170/2020),

A. arvestades, et liit rajaneb – nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 – sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need väärtused on liikmesriikide ühised väärtused, mida kõik liikmesriigid on vabatahtlikult tunnustanud; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused;

B. arvestades, et liit on oma ühinemiskriteeriumides kindlaks määranud, et liidu liikmelisus eeldab, et kandidaatriik on saavutanud stabiilsuse institutsioonides, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused, vähemuste austamise ja kaitse; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liidul puuduvad tõhusad vahendid nende kriteeriumide täitmise tagamiseks pärast seda, kui riik on saanud liidu osaks;

C. arvestades, et eelmisel kümnendil on mitmes liikmesriigis esinenud jultunud rünnakuid liidu väärtuste vastu; arvestades, et parlament on neid murettekitavaid juhtumeid korduvalt käsitlenud oma resolutsioonides alates 2011. aastast, sealhulgas 2018. aastal ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse avamist; arvestades, et parlament on alates 2016. aastast nõudnud selles valdkonnas põhjalikku, ennetavat ja tõenduspõhist järelevalvet ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kaudu;

D. arvestades, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI-inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega rikutakse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ja õigust mittediskrimineerimisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21; arvestades, et vastuseks COVID-19 pandeemiale võetud erakorralised meetmed on põhiõiguste järgimist ning demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalusüsteemi veelgi rohkem survestanud;

E. arvestades, et umbes 10 % liidu kodanikest kuulub mõnda rahvusvähemusesse; arvestades, et vähemuste õiguste austamine on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste lahutamatu koostisosa; arvestades, et vähemused suurendavad liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust; arvestades, et praegu puudub liidu õigusraamistik vähemuste õiguste kindlustamiseks ja jälgimiseks;

F. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste rikkumine – kui sellele liidu tasandil asjakohaselt ei reageerita ja sellest ei tehta järeldusi – nõrgendab Euroopa projekti sidusust, kõigi liidu kodanike õigusi ja liikmesriikide vastastikust usaldust;

G. arvestades, et korruptsioon kujutab tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja kõigi inimeste võrdsele kohtlemisele;

H. arvestades, et sõltumatu ajakirjandus ja pluralistlikule teabe kättesaadavus on demokraatia alustalad; arvestades, et meediavabaduse ja pluralismi murettekitavale olukorrale liidus ei ole piisavalt tugevalt tähelepanu pööratud; arvestades, et kodanikuühiskond on iga demokraatia õitsenguks tingimata vajalik; arvestades, et kodanikuühiskonna ruumi ahenemine soodustab demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste rikkumist; arvestades, et liidu institutsioonidel tuleb esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga jätkata kõigil tasanditel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

I. arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatus ning nende tegevuse kvaliteet ja tõhusus on äärmiselt olulised, et saavutada mõjus õigusemõistmine; arvestades, et õigusabi saadavus ja kohtulõivude suurus võivad õiguskaitse kättesaadavust oluliselt mõjutada; arvestades, et põhiõiguste hartal on aluslepingutega võrdne õigusjõud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu suuniste kohaselt kohaldavad liikmesriikide õigusasutused põhiõiguste hartat ainult liidu õigusaktide rakendamisel, kuid ühise õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri edendamiseks on oluline, et hartas sätestatud õigusi võetaks alati arvesse;

J. arvestades, et komisjon valmistub avaldama 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta, millele peaksid järgnema põhiõiguste harta rakendamise strateegia ja Euroopa demokraatia tegevuskava;

K. arvestades, et määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, muutuks pärast vastuvõtmist asendamatuks vahendiks õigusriigi põhimõtte kaitsmisel liidus;

L. arvestades, et igasse järelevalvemehhanismi tuleb tihedalt kaasata sidusrühmad, kes aktiivselt tegelevad demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmise ja edendamisega, sealhulgas kodanikuühiskond, Euroopa Nõukogu ja ÜRO organid, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, riikide inimõiguste institutsioonid ning asjaomased ametiasutused ja kutseühingud, kes toetavad kohtuasutusi sõltumatul õigusemõistmisel; arvestades, et seetõttu on vaja kodanikuühiskonnale piisavat liidupoolset rahastamist, eelkõige õigusprogrammi ja programmi „Kodanikud, võrdsus, õigused ja väärtused“ kaudu;

M. arvestades, et olemasolevaid mehhanisme on vaja tugevdada ja sujuvamaks muuta ning töötada välja toimiv mehhanism, et tagada aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine kogu liidus;

N. arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu (edaspidi „kolm institutsiooni“) jagavad poliitilist vastutust liidu väärtuste kaitsmise eest neile aluslepingutega antud volituste piires; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 295 põhinev institutsioonidevaheline kokkulepe tagaks vajalikud tingimused kolme institutsiooni koostöö hõlbustamiseks selles valdkonnas; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt võib ükskõik milline kolmest institutsioonist teha ettepaneku sellise kokkuleppe sõlmimiseks;

1. rõhutab, et on tingimata vaja, et liit töötaks välja tugeva, tervikliku ja positiivse tegevuskava demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitsmiseks ja tugevdamiseks kõigi oma kodanike jaoks; rõhutab, et liit peab jääma vabaduse ja õiguse eestvõitlejaks Euroopas ja maailmas;

2. hoiatab, et liit kogeb praegu oma alusväärtuste enneolematut ja eskaleeruvat kriisi, mis ohustab tema pikaajalist püsimajäämist demokraatliku rahuprojektina; on sügavalt mures autokraatlike ja mitteliberaalsete suundumuste esilekerkimise ja kinnistumise pärast, mida süvendab veelgi COVID-19 pandeemia ja majanduslangus, samuti korruptsiooni, desinformatsiooni ja riigi kaaperdamise pärast mitmes liikmesriigis; rõhutab sellest suundumusest tulenevat ohtu liidu õiguskorra sidususele, kõigi kodanike põhiõiguste kaitsele, ühtse turu toimimisele, ühise poliitika tõhususele ja rahvusvahelisele usaldusväärsusele;

3. tuletab meelde, et liidul ei ole piisavalt struktuurseid vahendeid, et võidelda demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumiste ning tagasilöökide vastu liikmesriikides; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes; märgib, et kui nõukogu ei suuda tõhusalt kohaldada ELi lepingu artiklit 7, annab see tegelikult võimaluse jätkuvalt eemalduda ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustest; märgib murega, et liidu töövahendid selles valdkonnas on ebaühtlased ning nõuab, et neid tõhustataks ja nõuetekohaselt rakendataks;

4. tunnustab komisjoni tööd iga-aastase õigusriigi aruande koostamisel; väljendab rahulolu selle üle, et iga-aastane hindamine hõlmab ka korruptsiooni ja meediavabadust; märgib siiski, et see ei hõlma demokraatia ja põhiõiguste valdkondi; peab eriti kahetsusväärseks, et iga-aastane hindamine ei hõlma ühinemisvabadust ja kodanikuühiskonna kahanevat tegutsemisruumi; rõhutab murega, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI-inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega eiratakse ELi väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud järelevalvemehhanismi, mis hõlmaks ELi lepingu artikli 2 kogu kohaldamisala; kordab vajadust tõenduspõhise ja objektiivse järelevalvemehhanismi järele, mis oleks sätestatud õigusaktiga, mis seob kolm institutsiooni läbipaistva ja seadustatud protsessiga, määratledes selgelt vastutusalad, nii et kõigi liidu väärtuste kaitsest ja edendamisest saab liidu tegevuse alaline ja nähtav osa;

5. teeb ettepaneku luua ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis põhineks parlamendi 2016. aasta ettepanekul ja komisjoni iga-aastasel aruandel õigusriigi kohta ning mida reguleeritaks kolme institutsiooni vahelise kokkuleppega, mis koosneb iga-aastasest liidu väärtuste järelevalvetsüklist, mis hõlmab ELi lepingu artikli 2 kõiki aspekte ning mida kohaldatakse võrdselt, objektiivselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes, austades samas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

6. rõhutab, et iga-aastane järelevalvetsükkel peab sisaldama selgeid riigipõhiseid soovitusi koos rakendamise ajakava ja eesmärkidega, millele järgnevad iga-aastased või kiireloomulised aruanded; rõhutab, et soovituste rakendamata jätmine tuleb siduda konkreetsete liidu meetmetega, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluste, rikkumismenetluste ja eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; juhib tähelepanu sellele, et soovituste eesmärk ei peaks olema mitte ainult rikkumiste heastamine, vaid need peaksid aitama edendada ka poliitikameetmeid, mis võimaldavad kodanikel liidu õigustest ja väärtustest osa saada;

7. juhib tähelepanu sellele, et see mehhanism peaks dubleerimise vältimiseks konsolideerima olemasolevaid vahendeid ja need välja vahetama, eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva iga-aastase aruande, komisjoni õigusriigi raamistiku, komisjoni iga-aastase aruandluse põhiõiguste harta rakendamise kohta, nõukogu õigusriigialase dialoogi ning koostöö- ja jälgimiskorra, suurendades samal ajal vastastikust täiendavust ja sidusust muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste, rikkumismenetluste ning eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; on seisukohal, et kolm institutsiooni peaksid kasutama iga-aastase järelevalvetsükli tulemusi oma hinnangus ELi lepingu artikli 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/xxxx (liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises) kohaldamise eesmärgil[12]; rõhutab, et kõigi kolme institutsiooni ülesandeid ja eesõigusi tuleb austada;

8. toonitab, et kohtute sõltumatus on õigusemõistmise lahutamatu osa ja nõue, mis tuleneb ELi lepingu artiklis 19 sätestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõttest; on mures selle pärast, et hiljutised rünnakud õigusriigi vastu on seisnenud peamiselt katsetes seada ohtu kohtute sõltumatus, ning rõhutab, et iga riigi tasandi kohus on ühtlasi Euroopa kohus; nõuab, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid liikmesriikide valitsuste katsete vastu seada ohtu oma kohtute sõltumatus, ning teavitaks parlamenti õigeaegselt igast sellisest olukorrast;

9. tuletab meelde, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud seaduslik kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja jätkuvalt tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama jõupingutusi lepingute täielikuks täitmiseks ja viima ühinemisprotsessi põhjendamatu viivituseta lõpule;

10. tuletab meelde kodanikuühiskonna, riikide inimõiguste institutsioonide, võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste ja muude asjaosaliste asendamatut rolli iga-aastase järelevalvetsükli kõigis etappides alates omapoolse panuse andmisest kuni rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseni; rõhutab vajadust tagada inimõiguste kaitsjatele ja rikkumisest teatajatele kaitse nii riigi kui ka liidu tasandil, sealhulgas vajaduse korral kaitse kohtumenetluse kuritarvitamise vastu, ning piisav rahastamine kõigil tasanditel; nõuab sellega seoses Euroopa piiriüleste ühenduste ja mittetulundusorganisatsioonide põhikirja koostamist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist; rõhutab rikkumisest teatajate osa õigusriigi põhimõtte kaitsmisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta)[13] ülevõtmist ja kohaldamist; juhib tähelepanu sellele, et inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide akrediteerimise staatus ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum võivad olla hindamisnäitajateks; kutsub liikmesriikide parlamente üles pidama arutelusid ja võtma vastu seisukohad järelevalvetsükli tulemuste kohta; rõhutab, et õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline liidu õiguse nõuetekohaseks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning kogu liidus ühise õiguskultuuri tugevdamiseks; on seisukohal, et tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias tuleb pöörata rohkem tähelepanu õigusriigi ja kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisele ning see peab sisaldama oskuste ja mittejuriidiliste küsimuste alast koolitust, et kohtunikke põhjendamatule survele vastuseismiseks paremini ette valmistada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ulatuslikumalt edendama ja hõlbustama kohtute ja õiguspraktikute dialoogi, soodustades regulaarset teabe ja parimate tavade vahetamist, et tugevdada ja arendada demokraatial, õigusriigil ja põhiõigustel põhinevat liidu õigusruumi; rõhutab vajadust tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus piisav rahastamine valdkondlikule õigusprogrammile ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, kuna nende programmide eesmärk on kaitsta ja edendada liidu väärtusi ning arendada õigusriigi põhimõttel rajanevat liidu õigusruumi, ja toetada kodanikuühiskonda;

11. juhib tähelepanu vastastikusele täiendavusele, mis peaks eksisteerima ELi õigusemõistmise tulemustabeli (mis võimaldab võrrelda liikmesriikide kohtusüsteeme) ja mehhanismi vahel; märgib, et 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on liikmesriikide vahel ikka veel märkimisväärseid erinevusi pooleliolevate kohtuasjade arvus ning et mõnes liikmesriigis on suurenenud kohtuasjade kuhjumine, et mitte kõik liikmesriigid ei paku IKT-oskuste alast koolitust, mille eesmärk on kohaneda digiteerimisega ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, et õigusabi on muutunud mõnes liikmesriigis aastate jooksul vähem kättesaadavaks ning et enamiku liikmesriikide kohtusüsteemides ei ole veel tagatud sooline võrdõiguslikkus;

12. kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi rolli liidu väärtustest kinnipidamise jälgimisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 7; kordab nõudmist, et Euroopa Parlament peaks saama esitada nõukogule oma põhjendatud ettepaneku ja osaleda artikli 7 kohastel kuulamistel, juhul kui parlament on menetluse algatanud, austades kõigi kolme institutsiooni eesõigusi ja lojaalse koostöö põhimõtet; kutsub nõukogu üles parlamenti korrapäraselt teavitama ja tihedalt kaasama ning töötama läbipaistvalt; on veendunud, et mehhanism, mida toetab institutsioonidevaheline kokkulepe, loob paremaks koordineerimiseks vajaliku raamistiku;

13. on seisukohal, et pikas perspektiivis võib vaja olla aluslepingut muuta, et tugevdada liidu suutlikkust edendada ja kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma; jääb sellega seoses ootama Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi arutelu ja järeldusi; rõhutab, et ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse tulemuslikkust tuleks suurendada, muutes meetmeteks vajalikku häälteenamust ja tugevdades sanktsioonide kehtestamise mehhanismi; soovitab Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil kaaluda Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu põhiväärtuste kaitsmisel; nõuab nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet)[14] muutmist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist, et tugevdada ja laiendada selle volitusi nii, et need hõlmaksid kõiki Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi;

14. on kindlalt veendunud, et liidu väärtuste kriisi lahendamine, sealhulgas kavandatava mehhanismi kaudu, on liikmesriikide vahel vastastikuse usalduse taastamise eeltingimus, mis aitab liidul tervikuna püsida ja edendada kõiki ühiseid poliitikavaldkondi;

15. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu nõrgestas oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes komisjoni esitatud eelarveliste tingimuste mehhanismi; kordab oma nõudmist, et ELi lepingu artiklis 2 nimetatud väärtuste süsteemsed rikkumised loetaks liidu rahastamisega kokkusobimatuks; rõhutab vajadust kasutada liidu eelarve kaitsmiseks kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust, ilma milleta oleks uue eelarveliste tingimuste mehhanismi tõhusus ohus; nõuab, et eelarveliste tingimuste kohaldamisega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on leevendada võimalikku mõju konkreetsetele liidu rahalistest vahenditest abisaajatele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab, et eelarveliste tingimuste mehhanismi ei saa asendada üksnes kavandatud iga-aastase järelevalvetsükliga; nõuab, et Euroopa Ülemkogu tegutseks vastavalt oma 9. mai 2019. aasta Sibiu deklaratsioonis antud lubadusele kaitsta demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;

16. kutsub komisjoni ja nõukogu üles vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 295 viivitamata alustama parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle; on seisukohal, et käesoleva dokumendi lisas esitatud ettepanek on sellisteks läbirääkimisteks sobiv alus;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud ettepanek komisjonile ja nõukogule.

 


RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

Ettepanek: institutsioonidevaheline liidu väärtuste tugevdamise kokkulepe

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

(2) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on liidu väärtuste austamine ja edendamine liidu liikmesuse üks põhitingimusi. ELi lepingu artikli 7 kohaselt võib juhul, kui liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Liidu väärtuste austamine loob aluse liikmesriikide kõrgel tasemel kindlustundele ja vastastikusele usaldusele.

(3) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „kolm institutsiooni“) tunnistavad liidu väärtuste austamise tähtsust. Liidu väärtuste austamine on vajalik liidu nõuetekohaseks toimimiseks ja ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kolm institutsiooni on pühendunud vastastikusele lojaalsele koostööle, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi ja tagada nende austamine.

(4) Kolm institutsiooni tunnistavad vajadust ühtlustada ja tugevdada olemasolevaid vahendeid, mille eesmärk on edendada liidu väärtuste järgimist. Seetõttu tuleks luua terviklik ja tõenduspõhine institutsioonidevaheline mehhanism, mille puhul järgitaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et parandada kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja konsolideerida varasemad algatused. Vastavalt justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. juuni 2013. aasta järeldustele peaks selline mehhanism toimima „läbipaistvalt, lähtudes objektiivselt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõenditest ning tuginedes kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttele“.

(5) Kolm institutsiooni lepivad kokku, et liidu väärtuste edendamise ja austamise tugevdamiseks on vaja liidu väärtuste iga-aastast järelevalvetsüklit. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks olema terviklik, objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning seda tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes. Iga-aastase järelevalvetsükli peamine eesmärk peaks olema takistada liidu väärtuste rikkumisi ja järgimata jätmist ning tuua esile positiivseid muutusi ja vahetada parimaid tavasid, ühtlasi looks see ühise aluse kolme institutsiooni muudele meetmetele. Kolm institutsiooni lepivad peale selle kokku, et kasutavad käesolevat institutsioonidevahelist kokkulepet, et kaasata liidu väärtuste edendamise ja austamisega seotud olemasolevad vahendid ja algatused, eelkõige iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, nõukogu iga-aastane õigusriigialane dialoog ja komisjoni õigusriigi raamistik, et vältida dubleerimist ja suurendada üldist tulemuslikkust.

(6) Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks koosnema ettevalmistavast etapist, liidu väärtuste järgimist käsitleva iga-aastase järelevalvearuande avaldamisest koos riigipõhiste soovitustega ning järelmeetmete etapist, sealhulgas soovituste rakendamisest. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks kulgema läbipaistvalt ja avatult, kaasates kodanikke ja kodanikuühiskonda, ning peaks olema kaitstud desinformatsiooni eest.

(7) Kolm institutsiooni jagavad seisukohta, et iga-aastane järelevalvetsükkel peaks asendama komisjoni otsuseid 2006/928/EÜ[15] ja 2006/929/EÜ[16] ning täitma muu hulgas nende otsuste eesmärke. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei piira 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklite 37 ja 38 kohaldamist.

(8) Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks täiendama ka muid liidu väärtuste edendamise ja tugevdamisega seotud vahendeid ning olema nendega kooskõlas. Eelkõige kohustuvad kolm institutsiooni kasutama iga-aastaste järelevalvearuannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi ELi lepingu artikli 7 kontekstis. Samuti on komisjon kohustunud kasutama iga-aastase järelevalvearuande tulemusi osana oma hinnangust selle kohta, kas tuleks alustada rikkumismenetlusi ja kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/xxxx[17] artikliga 5. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et iga-aastased järelevalvearuanded peaksid üldisemalt suunama nende tegevust seoses liidu väärtustega.

(9) ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt kehtestatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega üksnes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostööd hõlbustav kord ning vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 tegutsevad institutsioonid neile aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei mõjuta Euroopa Kohtu õigust tõlgendada autentselt liidu õigust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I. EESMÄRGID

1. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 edendatakse ja tugevdatakse kooskõlastamise ja koostöö kaudu liidu väärtuste austamist.

II. IGA-AASTANE JÄRELEVALVETSÜKKEL

2. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et nad võtavad siiras ja vastastikuses koostöös kasutusele iga-aastase liidu väärtuste järelevalvetsükli, mis hõlmab kõigis liidu väärtustega seotud küsimusi ja parimaid tavasid. Iga-aastane järelevalvetsükkel koosneb ettevalmistavast etapist, liidu väärtusi käsitleva iga-aastase järelevalvearuande (edaspidi „aastaaruanne“) avaldamisest koos soovitustega ning järelmeetmete etapist.

3. Kolm institutsiooni nõustuvad looma alalise institutsioonidevahelise liidu väärtuste töörühma (edaspidi „töörühm“). Töörühm hõlbustab kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja koostööd iga-aastases järelevalvetsüklis. Töörühm teavitab üldsust regulaarselt oma tööst.

4. Töörühma ja kolme institutsiooni nõustab sõltumatute ekspertide kogu. Sõltumatute ekspertide kogu selgitab koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga erapooletult välja peamised positiivsed ja negatiivsed muutused igas liikmesriigis ning aitab kaasa aastaaruande metoodika väljatöötamisele. Kolm institutsiooni võivad ekspertide koguga konsulteerida iga-aastase järelevalvetsükli igas etapis.

Ettevalmistav etapp

5. Komisjon korraldab igal aastal sihipärase sidusrühmadega konsulteerimise, et koguda aastaaruande jaoks teavet. Sidusrühmadega konsulteerimine toimub iga aasta esimeses kvartalis. Konsulteerimine peab olema läbipaistev ning põhinema töörühma poolt heaks kiidetud selgel ja rangel metoodikal. Metoodika hõlmab igal juhul sobivas vormis võrdlusaluseid, mis on loetletud näiteks komisjoni otsuste 2006/928/EÜ ja 2006/929/EÜ lisades.

6. Sidusrühmadega konsulteerimine annab kodanikuühiskonna organisatsioonidele, riikide inimõiguste institutsioonidele ja võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele, kutseliitudele ja -võrgustikele, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide organitele, liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele, sealhulgas asjaomastele riigiasutustele võimaluse osaleda aastaaruande koostamises. Komisjon lisab sidusrühmade esitatud teabe aastaaruandesse. Komisjon avaldab konsultatsiooni käigus saadud ettepanekud oma veebisaidil enne aastaaruande avaldamist.

7. Komisjon kasutab aastaaruande koostamisel kogu tema käsutuses olevat teavet, tuginedes töörühma kokku lepitud metoodikale. Sellega seoses on eriti olulised Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja teiste liidu organite ja asutuste, Euroopa Nõukogu, sealhulgas Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse ning muude asjakohaste uuringutega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded ja andmed. Kui komisjoni koostatud aastaaruanne erineb sõltumatute ekspertide kogu järeldustest, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu paluda komisjonil selle põhjusi töörühmale selgitada.

8. Kõigi kolme institutsiooni määratud esindajatel on pärast töörühma sisest kooskõlastamist võimalus teha teabekogumiskülastusi liikmesriikidesse, et saada lisateavet ja selgitusi liidu väärtuste olukorra kohta asjaomastes liikmesriikides. Komisjon lisab järeldused aastaaruandesse.

9. Komisjon teavitab töörühma korrapäraselt ettevalmistusetapi jooksul tehtud edusammudest.

Aastaruanne ja soovitused

10. Komisjon koostab aastaaruande ettevalmistavas etapis kogutud teabe põhjal. Aastaaruanne peaks hõlmama nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi seoses liidu väärtustega liikmesriikides. Aastaaruanne on erapooletu, põhineb objektiivselt kogutud tõenditel ja selles järgitakse kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet. Aruandluse põhjalikkus peaks kajastama kõnealuse olukorra tõsidust. Aastaaruandes on eraldi jaotis rikkumismenetluste kohta, mis puudutavad liidu väärtusi.

11. Aastaaruanne sisaldab igale liikmesriikidele konkreetseid soovitusi, mille eesmärk on tugevdada liidu väärtuste kaitset ja edendamist. Soovitustes määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid ja rakendamise ajakava ning võetakse asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud põhjendatud ettepanekutes väljendatud probleeme. Soovitustes võetakse arvesse liikmesriikide poliitiliste ja õigussüsteemide mitmekesisust. Soovituste täitmist hinnatakse vajaduse korral järgmistes aastaaruannetes või kiireloomulistes aruannetes.

12. Aastaaruanne koos soovitustega avaldatakse iga aasta septembris. Avaldamise kuupäev kooskõlastatakse kolme töörühmas osaleva institutsiooni vahel. Enne avaldamist esitab komisjon aastaaruande kavandi töörühmale.

Järelmeetmed

13. Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad aastaaruande sisu hiljemalt kaks kuud pärast selle avaldamise kuupäeva. Arutelud avalikustatakse. Parlament ja nõukogu võtavad aastaaruande kohta seisukoha resolutsioonide ja järelduste vormis. Järelmeetmete osana hindavad ja kaaluvad Euroopa Parlament ja nõukogu seda, millises ulatuses on liikmesriigid varasemaid soovitusi täitnud, sealhulgas rakendanud Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid. Kolm institutsiooni kasutavad oma aluslepingutest tulenevaid volitusi, et tõhusatele järelmeetmetele kaasa aidata. Kolm institutsiooni püüavad õigeaegselt soodustada aastaaruande teemalist arutelu liikmesriikides, eelkõige riikide parlamentides.

14. Aastaaruande tulemuste põhjal alustab komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel dialoogi ühe või mitme liikmesriigiga, sealhulgas asjaomaste ametiasutustega, et hõlbustada soovituste rakendamist. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule dialoogi edenemisest regulaarselt aru. Komisjon võib igal ajal, sealhulgas asjaomase liikmesriigi taotlusel, anda liikmesriikidele eri meetmete kaudu tehnilist abi. Euroopa Parlament korraldab koostöös riikide parlamentidega parlamentidevahelise arutelu aastaaruande tulemuste üle.

15. Kolm institutsiooni peaksid rahastamisprioriteetide määramisel arvestama aastaaruande järeldustega. Eelkõige peaks komisjon – kui koostatakse asjakohased iga-aastased tööprogrammid liidu rahaliste vahendite väljamaksmiseks nii jagatud kui ka otsese juhtimise all – ette nägema sihtotstarbelise toetuse liidu väärtuste kaitsmisele ja edendamisele kaasa aitavatele riigi tasandil toimijatele, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

16. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 ja määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 kohaseid komisjoni volitusi ning ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni õigust esitada nõukogule põhjendatud ettepanek vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1, lepivad kolm institutsiooni kokku, et nende tegevust seoses liidu väärtustega peaksid suunama aastaaruanded.

17. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda komisjonil välja töötada lisasuunised ja -näitajad, et käsitleda iga-aastasest järelevalvetsüklist üleskerkivaid asjakohaseid horisontaalseid küsimusi.

Kiireloomuline aruanne

18. Kui olukord ühes või mitmes liikmesriigis põhjustab otsest ja tõsist kahju liidu väärtustele, võib komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel koostada olukorra kohta kiireloomulise aruande. Komisjon valmistab aruande ette töörühmaga konsulteerides. Komisjon koostab kiireloomulise aruande viivituseta ja avalikustab selle hiljemalt kaks kuud pärast Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlust. Kiireloomulise aruande järeldused lisatakse järgmisesse aastaaruandesse. Kiireloomulises aruandes võib esitada soovitusi eesmärgiga asuda tõrjuma otsest ohtu liidu väärtustele.

III. VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS MUUDE VAHENDITEGA

19. Kolm institutsiooni tunnistavad, et iga-aastane järelevalvetsükkel ja muud liidu väärtuste kaitsmise ja edendamise mehhanismid, eelkõige ELi lepingu artiklis 7 ja määruses (EL) 2020/xxxx sätestatud menetlus ning rikkumismenetlused, täiendavad üksteist. Kolm institutsiooni kohustuvad võtma liidu poliitikas arvesse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärke.

20. Kui aastaaruandes tuvastatakse süsteemseid puudusi seoses ühe või mitme liidu väärtusega, kohustuvad kolm institutsiooni võtma viivitamata asjakohaseid meetmeid neile aluslepingutega antud vastavate volituste piires. Kolm institutsiooni on ühel meelel, et aastaaruande järeldused on alus otsuse tegemisele, kas tuleks käivitada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus ja algatada rikkumismenetlusi liidu väärtuste kaitseks. Kolm institutsiooni kaaluvad muu hulgas, kas aastaaruandes tuvastatud süsteemsete puuduste tõttu on võimalik jätkata selliste liidu poliitikameetmetega, mis nõuavad suurt vastastikust usaldust.

21. Käesoleva lepinguga kehtestatud iga-aastane järelevalvetsükkel asendab komisjoni otsusega 2006/928/EÜ kehtestatud Rumeenias kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning komisjoni otsusega 2006/929/EÜ kehtestatud Bulgaarias kohtureformi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning täidab muu hulgas nende otsustega taotletud eesmärke. Seepärast kohustub komisjon need otsused sobival ajal kehtetuks tunnistama.

Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane ühine kord

22. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 7.

23. Selleks et suurendada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse läbipaistvust ja tõhusust, kohustuvad kolm institutsiooni tagama, et institutsioon, kes algatab ELi lepingu artikli 7 alusel ettepaneku, saaks esitada ettepaneku nõukogus, ja teda teavitatakse ning kaasatakse menetluse kõikides etappides. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et konsulteerivad töörühmas regulaarselt ELi lepingu artikli 7 alusel algatatud olemasolevate ja võimalike menetluste üle.

24. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et töötavad välja korra, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse tulemuslikkust. Selline uus kord võib hõlmata kuulamiste ja hetkeseisu käsitlevate istungite korrastatud ajakava, soovitusi põhjendatud ettepanekus tõstatatud probleemide lahendamiseks ja rakendamise ajakava.

Eelarveliste tingimuste täitmise ühine kord

25. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruande järeldusi oma hinnangus selle kohta, kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikliga 5, samuti kõigi muude olemasolevate ja tulevaste eelarvevahendite hindamisel. Kui aastaaruandes tehakse kindlaks, et liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis mõjutab või ähvardab mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtteid, saadab komisjon sellele liikmesriigile kirjaliku teate kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 lõikega 1.

IV. LÕPPSÄTTED

26. Kolm institutsiooni võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et neil on käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud vahendid ja ressursid.

27. Kolm institutsiooni jälgivad ühiselt ja pidevalt käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamist nii poliitilisel tasandil korrapäraste arutelude kaudu kui ka tehnilisel tasandil töörühmas.

28. Käesolev kokkulepe jõustub sellele allakirjutamise päeval.

 


 

SELETUSKIRI

Kuna Euroopa Liit loodi vastusena kahele maailmasõjale ning selliste väärtuste nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõigused rängale rikkumisele, võeti liidu aluseks just need väärtused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2. Need väärtused on ühised kõikidele liidu liikmesriikidele ja toestavad liidu toimimist tervikuna.

 

Nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 49, on liidu väärtuste austamine liidu liikmesuse põhitingimus. Ühinemisprotsessis hindab liit kandidaatriigi vastavust liidu väärtustele, sealhulgas tema ustavust demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele, ning ei võta riiki oma liikmeks, kui selline pühendumus ei ole õiguslikult ja praktikas piisavalt selge.

 

Viimasel kümnendil on mitmes liikmesriigis toimunud jultunud rünnakuid õigusriigi, põhiõiguste ja muude liidu väärtuste vastu. Kogemused on kahjuks näidanud, et liidu käsutuses olevad vahendid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus, on ebatõhusad ja killustatud. On kiiduväärt, et komisjon on astunud samme iga-aastase õigusriigi aruande koostamiseks, esimest korda 2020. aastal, kuid aruanne ei hõlma mitut olulist teemat, eelkõige demokraatiat ja põhiõigusi. Lisaks peaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste iga-aastane järelevalve olema sätestatud liidu õiguslikult siduvas aktis, näiteks institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 alusel. Raporti projektis nenditakse, et liidu struktuurne valmisolek võidelda demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumiste ning tagasilöökide vastu liikmesriikides on endiselt nõrk. Kahetsusväärne on ka asjaolu, et nõukogu ei ole suutnud käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks, mis tegelikult annab võimaluse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustest jätkuvalt taganeda;

 

Selleks et luua praegu puuduv terviklik mehhanism, mis võimaldaks terviklikult jälgida demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja kõigi muude liidu väärtuste seisundit, pidades samal ajal silmas vajadust kohelda kõiki liikmesriike ühtemoodi ning läbipaistvate ja selgete kriteeriumide alusel, teeb raportöör ettepaneku, et komisjon, nõukogu ja parlament looksid ühiselt mehhanismi, et jälgida igal aastal kõigi liikmesriikide vastavust liidu väärtustele, ning sõlmiksid sellekohase institutsioonidevahelise kokkuleppe.

 

Kavandatava institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on luua tingimused, millega parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise koordineerimise ja koostöö kaudu edendatakse ja tugevdatakse liidu väärtuste austamist. See sisaldab iga-aastast järelevalvetsüklit, mis hõlmab kõiki liidu väärtusi kõikides liikmesriikides objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning mille põhjal koostatakse aastaaruanne. Koostöö ja koordineerimine toimub institutsioonidevahelise töörühma kaudu, mida toetab sõltumatute ekspertide kogu. Aastaaruandes ei käsitleta mitte ainult negatiivseid muutusi, vaid tuuakse välja ka parimad tavad ja positiivsed sammud.

 

Pidades silmas tööd, mida teevad muu hulgas kodanikuühiskond, liikmesriikide inimõiguste institutsioonid, Euroopa Nõukogu organid ning muud rahvusvahelised ja liidu organid, teeb raportöör ettepaneku täpselt määratleda, kuidas nende tööd aastaaruande koostamisel arvesse võetakse ja kuidas sellised sidusrühmad kaasatakse. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus võetakse arvesse ka olemasolevaid mehhanisme ja menetlusi liidu väärtuste kaitsmiseks ja edendamiseks, eelkõige ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlust, rikkumismenetlusi ja määruse eelnõu liidu eelarve kaitsmise kohta üldiste puuduste korral. Et vältida dubleerimist ja tagada, et liikmesriikide vastu võetakse kõik meetmed ühesugustel alustel, teeb raportöör ettepaneku kasutada aastaaruannet otsuste tegemisel selle kohta, kas algatada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane menetlus ja kas muud vahendid, sealhulgas eelarvelised tingimused, on asjakohased.

 

Raport põhineb variraportööride väärtuslikul kaastööl ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamustel. Loodetavasti avab resolutsiooni projekti vastuvõtmine koos lisatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõuga tee konstruktiivseteks läbirääkimisteks nõukogu ja komisjoniga ning lõpptulemusena jõutakse tugeva ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomiseni.


 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (14.9.2020)

<CommissionInt>õiguskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2072(INL))</DocRef>

Arvamuse koostaja (*): <Depute>Tiemo Wölken</Depute>

(Algatus – kodukorra artikkel 47)

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil

 lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatus ning nende tegevuse kvaliteet ja tõhusus on äärmiselt olulised, et saavutada tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades mõjus õigusemõistmine nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks; arvestades, et ELi õigusemõistmise tulemustabel annab nende parameetrite kohta olulisi andmeid ja on võrdlusvahendiks;

B. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 tunnustab liit õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (harta), millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud; arvestades, et Euroopa Kohtu suuniste kohaselt kohaldavad liikmesriikide õigusasutused hartat ainult ELi õigusaktide rakendamisel, kuid ühise õigus-, kohtu- ja õigusriigi kultuuri edendamiseks on oluline, et hartas sätestatud õigusi võetakse alati arvesse, sealhulgas tsiviil- ja haldusmenetlustes;

1. on seisukohal, et liidu demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi peamine eesmärk peaks olema ennetada igasugust ohtu liidu väärtustele, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2, ja tegeleda sellega enne, kui liikmesriigis tekib nende väärtuste rikkumise selge oht ja rakendada tuleks ELi lepingu artiklit 7, järgides seejuures ELi lepingu artiklites 4 ja 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; tuletab meelde, et ELi väärtuste eiramine võib avaldada negatiivset mõju Euroopa projektile tervikuna, eriti seoses Euroopa Liidu kodanike põhiõigustega, kuna see võib vähendada liikmesriikide vastastikust usaldust; juhib tähelepanu, et liidul puudub õiguslikult siduv mehhanism, mille abil korrapäraselt kontrollida, kas liikmesriigid ja liidu institutsioonid järgivad liidu väärtusi; on seisukohal, et sellise mehhanismi peamine eesmärk peaks olema nende väärtuste tõsise rikkumise selge ohu ennetamine ja sellega tegelemine; on sellega seoses seisukohal, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste liidu pakti käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta esitatavas tulevases ettepanekus tuleks rõhku panna ennetus- ja parandusmeetmetele; rõhutab vajadust tagada täielik objektiivsus, kui demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi raames töötatakse välja hindamisparameetreid ja -kriteeriume;

2. peab äärmiselt oluliseks, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste korrapärase läbivaatamise raames käsitataks demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi ühtse tervikuna ning läbivaatamine hõlmaks kõiki aspekte, mis on loetletud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste Euroopa Liidu pakti käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu kohta esitatud Euroopa Parlamendi ettepaneku artiklis 7; kutsub komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles oma iga-aastast aruannet harta kohaldamise kohta ulatuslikumalt põhjendama, seades tulevase demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi raames sisse järelevalvekorra ja dialoogi liikmesriikidega, et tagada tsiviil-, haldus-, kaubandus- ja menetlusõigusega seotud riiklike seadusandlike ja kohtulike meetmete ja tavade kooskõla harta sätetega;

3. rõhutab, et kõik liikmesriikide ametiasutused peavad alati tegutsema seaduse piires ning sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi kontrolli all, tuletab ühtlasi meelde, kui oluline roll on õiguskindluse põhimõttel kohtusüsteemi ja õigusriigi vastu usalduse tagamisel; rõhutab, et sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemiga tagatav tõhus kohtulik kaitse, õiguskindlus, õiguskaitse kättesaadavus, täidesaatva võimu omavoli keelamine ja võrdsus seaduse ees on õigusriigi vääramatud põhialused; rõhutab, et kohtute sõltumatuse nõue on oluline seoses põhiõigusega tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele ning selleks, et tagada kõigi liidu õigusest tulenevate õiguste, nii materiaalsete kui ka menetlusõiguste kaitse; rõhutab, et kohtute sõltumatus on õigusemõistmise lahutamatu osa ja nõue, mis tuleneb ELi lepingu artiklis 19 sätestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõttest; kordab oma üleskutset asendada nende küsimuste järelevalveks olemasolevad osaliselt kohaldatavad vahendid, nagu Rumeenia ja Bulgaaria koostöö- ja jälgimiskord, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatava põhjaliku ja ühtlustatud analüüsiga;

4. tunneb muret selle pärast, et hiljutised rünnakud õigusriigi vastu seisnesid peamiselt katsetes seada ohtu kohtute sõltumatus, millega seati kahtluse alla Euroopa Liidu toimimise õiguslik, poliitiline ja majanduslik alus; rõhutab, et iga liikmesriigi kohus on ka Euroopa kohus; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et pareerida liikmesriikide valitsuste katsed seada ohtu oma kohtusüsteemi sõltumatus, ning teavitaks parlamenti õigeaegselt sellisest olukorrast; juhib tähelepanu 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt kodanikud peavad põhjendatult oma kohtusüsteemi sõltumatuse puudumise peamiseks põhjuseks valitsuse ja poliitikute sekkumist; on sellega seoses seisukohal, et võimude lahususe põhimõte tähendab, et nende isikute, kes uurivad kohtunikega seotud juhtumeid ja määravad kohtunikele distsiplinaarkaristusi, ametisse nimetamine ei tohi olla poliitiliselt mõjutatud, ning olemasolevate riiklike kohtukolleegiumide liikmete hulka kuuluvate kohtunike kandidatuuri peavad üles seadma ja neid valima nende kolleegid;

5. rõhutab, kui oluline on 2019. aasta mai Sibiu deklaratsioon, milles Euroopa juhid lubasid ühehäälselt jätkuvalt kaitsta euroopalikku eluviisi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet; kutsub sel eesmärgil komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles seadma prioriteediks selles valdkonnas meetmete võtmise, eelkõige pärast COVID-19 kriisi, millega mitmes liikmesriigis kaasnesid autokraatlikud ja mitteliberaalsed suundumused;

6. rõhutab, et õigusriigi põhimõtte kontekstis ja demokraatia põhimõtete alusel kehtestatud nõuete süsteem loodi algselt ja lisati aluslepingutesse selleks, et parandada ELi institutsioonide demokraatlikku ja tõhusat toimimist ning võimaldada neil seeläbi täita oma ülesandeid ühtses institutsionaalses raamistikus;

7. rõhutab, et Euroopa Liit peaks täitma oma institutsioonide kontrollimise ülesannet, et teha kindlaks, kas nende toimimine on kooskõlas demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega;

8. rõhutab, et õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline liidu õiguse nõuetekohaseks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning vastastikusel usaldusel ja õigusriigi põhimõttel põhineva Euroopa ühise õiguskultuuri tugevdamiseks; on seisukohal, et sellist koolitamist tuleb piisavalt rahastada ning tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias tuleb pöörata rohkem tähelepanu ja eraldada lisavahendeid õiguskaitse kättesaadavusele ning õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisele, ühtlasi peab strateegia hõlmama oskuste ja mittejuriidiliste küsimuste alast koolitust, et kohtunikud oleksid põhjendamatule survele vastuseismiseks paremini ettevalmistatud; rõhutab eelkõige vajadust tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kahe valdkondliku programmi – õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi – piisav rahastamine, kuna nende programmide eesmärk on edendada ühise Euroopa kohtusüsteemi, õigusriigi põhimõtte ja ELi väärtuste kultuuri arengut ja see tagada; kutsub komisjoni üles töötama välja ühised õigusalase koolituse standardid ja edendama liidus institutsioonilist koostööd õigusalase koolituse valdkonnas; kutsub samuti komisjoni üles intensiivistama Euroopa Liidu põhiõiguste harta alase teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevust, edendades ja rahastades hartale keskenduvaid koolitusmooduleid liikmesriikide kohtunikele ja õiguspraktikutele;

9. tunneb heameelt asjaolu üle, et seni on Euroopa võrgustikud aidanud oluliselt edendada ideede ja heade tavade vahetamist liidu kohtusüsteemis; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks välja, milliste lisameetmetega neid võrgustikke, näiteks Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku toetada, et need saaksid keskenduda õigusriiki edendavatele projektidele, eelkõige liikmesriikides, kus sellega on probleeme;

10. mõistab hukka kohtunike ja prokuröride igasuguse sundimise, ahistamise, survestamise, hirmutamise ja/või nendevastase füüsilise või verbaalse vägivalla, eriti nende eraelus, kodus või perekonnas; on seisukohal, et kohtunikel ja advokaatidel peaks olema võimalik täita oma ülesandeid, ilma et avaliku sektori asutused või ametnikud seaksid kahtluse alla nende legitiimsuse, võimekuse või sõltumatuse;

11. märgib, et koolitustel osalemise määr on liikmesriikide ja õiguselukutsete lõikes endiselt väga erinev; kutsub komisjoni üles selgitama välja nende erinevuste põhjused ja käsitlema neid tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias ning hindama nende erinevuste mõju liikmesriikide kohtute sõltumatusele, kvaliteedile ja tõhususele;

12. rõhutab õigusalase koolituse potentsiaali liikmesriikide kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu vahelise dialoogi parandamisel, eelkõige eelotsusetaotluste kasutamise ning subsidiaarsuse põhimõtte ja ELi lepingu artiklis 5 sätestatud liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte koostoime kaudu; tuletab meelde, et eelotsustega täpsustatakse, mil viisil tuleb Euroopa Liidu õigust kohaldada; on seisukohal, et selle menetluse kasutamine võimaldab ELi õigusakte ühtselt tõlgendada ja rakendada; ergutab komisjoni ja liikmesriike ulatuslikumalt edendama ja hõlbustama kohtute ja õiguspraktikute dialoogi, edendades korrapärast teabe ja parimate tavade vahetamist, et tugevdada ja edendada demokraatial, õigusriigi põhimõttel ja põhiõigustel põhinevat ELi õigusruumi; rõhutab, kui oluline on põhiseaduslikkuse järelevalve eest vastutavate organite tihedam koostöö; kutsub komisjoni üles selgitama välja meetmed, millega edendada ja toetada Euroopa konstitutsioonikohtute konverentsi projekte;

13. viitab 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt esineb liikmesriigiti ikka veel märkimisväärseid erinevusi pooleliolevate kohtuasjade arvus ja mõnes liikmesriigis on suurenenud kuhjunud kohtuasjade arv; märgib, et õigusriigi põhimõtte kaitse sõltub kohtusüsteemide tõhususest ja õigusemõistmisel ei tohi olla kahekiiruselist liitu;

14. osutab vastastikusele täiendavusele, mis peaks eksisteerima ELi õigusemõistmise tulemustabeli (mis võimaldab liikmesriikide kohtusüsteemide ülevaatlikku võrdlemist) ja liidu väärtusi käsitleva iga-aastase järelevalvearuande kui iga liikmesriigi konkreetse olukorra põhjaliku kvalitatiivse kaardistamise vahel;

15. juhib tähelepanu 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt ei paku mitte kõik liikmesriigid digioskuste alast koolitust, mille eesmärk on kohaneda digitaaltehnoloogiale üleminekuga ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust uute tehnoloogiate abil, samuti võimaldada kohtunikel arendada oskusi, näiteks kohtuhalduse ja -eetika valdkonnas, ning et sellist koolitust saavate kohtunike arv on enamikus riikides väike; kutsub sellega seoses komisjoni üles panema tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias rõhku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alastele koolitustele; kutsub lisaks komisjoni üles edendama kiiremat digitaaltehnoloogiale üleminekut liikmesriikide kohtusüsteemide kõigil tasanditel, tehisintellekti kasutamist õiguskaitse kättesaadavuse parandamise vahendina ning toetama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite standardimist ja lihtsustamist; kutsub komisjoni üles hindama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ja muid vahendeid, mille liikmesriigid on kohtunike ja kodanike, eelkõige puuetega või haavatavatesse rühmadesse kuuluvate kodanike, nagu rahvusvähemuste ja rändajate jaoks kasutusele võtnud, et kiirendada menetluste kulgu ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, mis hõlmab võimalust jälgida kohtumenetlusi veebis; juhib lisaks tähelepanu 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt ei ole kõigis liikmesriikides ikka veel võimalik kõigi õigusvaldkondade kohta üleriigiliselt andmeid koguda, ning tuletab meelde, et juurdepääs andmetele on vajalik ja väärtuslik hindamisvahend;

16. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu piisavalt rahastatud õigusabisüsteemide rakendamisele liikmesriikides ning pakutava õigusabi kvaliteedile ja mõistlikule hinnale, samuti kohtumenetluste pikkusele ja läbipaistvusele, ning hindama takistusi, mis hetkel ei võimalda ilma vahenditeta kodanike tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele; kutsub samuti komisjoni üles uurima õigusabikulude sissenõutavust, kuna ka see võib olla takistuseks õiguskaitse kättesaadavusele; juhib tähelepanu 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt on õigusabi kättesaadavus mõnes liikmesriigis aastate jooksul vähenenud; rõhutab, et õigusabi kättesaadavus ja kohtulõivude suurus võivad õiguskaitse kättesaadavust oluliselt mõjutada ning avaldada vaesuses elavatele inimestele pärssivat mõju;

17. märgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 tunnustatakse õigust heale Euroopa Liidu haldusele; täheldab, et seoses liidu pädevuse laienemisega puutuvad kodanikud liidu institutsioonide, organite ja asutustega üha ulatuslikumalt kokku, kuid nende menetlusõigused ei ole alati piisavalt kaitstud; märgib, et kehtivad hea halduse normid ja põhimõtted on hajutatud paljude eri allikate vahel; rõhutab, et õigusriigi põhimõtet järgivas liidus tuleb tagada, et menetlusõigused ja -kohustused on alati piisavalt selgepiirilised ning neid arendatakse ja täidetakse nõuetekohaselt; tuletab meelde oma 15. jaanuari 2003. aasta ja 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta; on seisukohal, et liit peaks olema eeskujuks ja võtma vastu haldusmenetluse seadustiku ning kutsub sellega seoses komisjoni veel kord üles esitama ettepaneku haldusmenetlust käsitleva Euroopa Liidu määruse kohta;

18. kutsub komisjoni üles uurima, kuidas liikmesriikides kasutatakse kollektiivhagi menetlusi, ning aitama parandada liikmesriikide õigussüsteemide tõhusust ja kättesaadavust, eelkõige menetluste ja kulude tõhususe osas;

19. mõistab hukka kõik juhud, kui kohtumenetlusi võib kasutada nende väärtuste ja õiguste kuritarvitamiseks, mida õigussüsteemil on kohustus kaitsta; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks teadmiseks kõik juhtumid, kus kohtumenetluse algatamist ja sellega kostjale kaasnevaid rahalisi kulusid kasutatakse liikmesriikides eesmärkidel, mis lähevad vastuollu õigusriigi kultuuriga, näiteks vaba ja pluralistliku meedia ning sõltumatute teadlaste, teadurite, ametiühingutegelaste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusega; kutsub lisaks komisjoni üles võtma kooskõlas talle aluslepingutega antud volitustega kõik vajalikud meetmed, et teha sellistele tavadele lõpp ja tagada nende isikute vastutus, kes sellistel tavadel sündida lasevad;

20. rõhutab, et rikkumisest teatajatel on oluline roll õigusriigi põhimõtte kaitsmisel liidus ja liikmesriikides; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta)[18] ülevõtmist ja kohaldamist;

21. on veendunud, et liikmesriikide kohtusüsteemide kvaliteedi, erapooletuse, tõhususe ja sõltumatuse parandamiseks ja suurendamiseks tuleb nendes süsteemides tegeleda koosseisus ja struktuuris valitseva püsiva soolise ebavõrdsuse probleemiga ning edendada koosseisu ja struktuuri mitmekesisust, sealhulgas etnilist ja kultuurilist mitmekesisust; juhib tähelepanu 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli järeldusele, mille kohaselt on enamikus liikmesriikides ülemkohtute kohtunike seas naisi endiselt alla 50%.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Manon Aubry, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Jean-Paul Garraud, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Liesje Schreinemacher, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Marie Toussaint, Adrián Vázquez Lázara, Axel Voss, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heidi Hautala, Ilhan Kyuchyuk, Emil Radev

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

PPE

Geoffroy Didier, Esteban González Pons, Jiří Pospíšil, Emil Radev, Axel Voss, Marion Walsmann, Javier Zarzalejos

S&D

Ibán García Del Blanco, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Tiemo Wölken, Lara Wolters

RENEW

Ilhan Kyuchyuk, Liesje Schreinemacher, Stéphane Séjourné, Adrián Vázquez Lázara

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Marie Toussaint

GUE/NGL

Manon Aubry

NI

Mislav Kolakušić

 

3

-

ID

Gunnar Beck, Jean-Paul Garraud, Gilles Lebreton

 

2

0

ECR

Angel Dzhambazki, Raffaele Stancanelli

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (11.9.2020)

<CommissionInt>kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile</CommissionInt>


<Titre>ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2072(INL))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Włodzimierz Cimoszewicz

</Depute>(Algatus – kodukorra artikkel 47)

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil

 lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et ELi õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste struktuur on alates Euroopa Ühenduse (EÜ) loomisest pidevalt arenenud ning seda on tugevdanud nii Euroopa Kohtu praktika kui ka järjestikustest lepingutest tulenenud struktuurimuudatused ning et praegu on õigusriigi põhimõte, demokraatia ja põhiõigused Lissaboni lepinguga ülendatud ühistest põhimõtetest liidu põhiväärtusteks; on kindlalt veendunud, et seda arenguprotsessi tuleb edasi viia;

2. tuletab meelde, et EL on oma ühinemiskriteeriumides sätestanud, et Euroopa Liidu liikmeks astumiseks on nõutav, et kandidaatriigis oleks demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagav institutsioonide stabiilsus;

3. märgib vastuolu selles, et tulevased liikmesriigid läbivad küll enne liiduga ühinemist kontrolli, mille käigus veendutakse, et nad austavad kõnealuseid ühinemiskriteeriumides sätestatud ELi väärtusi, kuid samas puuduvad ELil tõhusad vahendid, millega tagada nende aluspõhimõtete järgimine siis, kui nad on juba liikmesriigiks saanud;

4. rõhutab, et ELi õiguslike aluspõhimõtete jälgimise, hindamise ja järelevalve mehhanismide puudumine ei oleks probleemiks, kui liikmesriigid järgiksid neid põhimõtteid pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist;

5. on arvamusel, et õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste olukord on mitmes liikmesriigis oluliselt halvenenud, mis on äärmiselt kahetsusväärne; taunib asjaolu, et mõnes liikmesriigis on COVID-19 pandeemiat ära kasutatud ka põhiõiguste hartas sätestatud kodanike õiguste ja põhivabaduste piiramiseks; rõhutab vajadust selliste meetmete pideva jälgimise järele, et need ümber muuta või peatada, kui need ei ole enam rahvatervise säilitamiseks rangelt vajalikud;

6. rõhutab, et õigusriigi põhimõte on demokraatia ja põhiõiguste austamisega olemuslikult seotud ning seetõttu tuleb neid kolme põhimõtet ühiselt jälgida;

7. rõhutab, et liit rajaneb ühistel demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste põhimõtetel, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; on kindlalt veendunud, et vaja on järelevalvemehhanismi, mis kataks täielikult ELi lepingu artiklit 2 ega looks väärtuste hierarhiat, vaid hõlmaks kõiki liidu väärtusi ja tagaks nende nõuetekohase hindamise; juhib eelkõige tähelepanu sellele, kui oluline on edendada ja kaitsta õigusriigi põhimõtet, mis on liidu kui õigusel põhineva ühenduse üks põhiväärtusi, ning et liikmesriikidel on kohustus tagada tõhus kohtulik kaitse;

8. tuletab meelde, et ELil puuduvad veel tõhusad mehhanismid liikmesriikides ELi väärtustele tekkivate süsteemsete ohtude jälgimiseks, ennetamiseks ja peatamiseks; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni teatise õigusriigi edasise tugevdamise kohta liidus ning selles kavandatud meetmed; kutsub komisjoni üles esitatud õigusriigi põhimõtete raamistikku asjatult viivitamata rakendama; peab vajalikuks arutelu selle üle, kuidas kehtestada edaspidi sanktsioonid, mis võiksid olla tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed;

9. rõhutab, et oluline on kujundada objektiivne, tõenduspõhine mehhanism, mis hindaks demokraatiat, õigusriigi põhimõtte järgimist ja põhivabaduste austamist õiglasel ja erapooletul viisil; tunnistab, et sellise mehhanismi loomine peab olema seotud demokraatliku toimimise tugevdamisega liidus; avaldab kahetsust selle üle, et varasemad palved astuda teatavate valitsustega dialoogi on viinud vaid piiratud lahendusteni;

10. tuletab meelde, et Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohane juriidiline kohustus, ning kordab, et see ühinemisprotsess tuleb kiiresti lõpule viia, et tagada kogu Euroopas ühtne inimõiguste kaitse raamistik ning muuta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ELis senisest tugevamaks; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama jõupingutusi aluslepingute täielikuks rakendamiseks ja viima läbirääkimised lõpule põhjendamatu viivituseta;

11. rõhutab, et liidu institutsioonid peavad tegema vastastikust lojaalset koostööd kooskõlas ELi lepingu artikli 13 lõikega 2 ja seetõttu peaksid kõik aitama ilma poliitilise kallutatuseta kaasa liidu väärtuste kaitsmisele kooskõlas aluslepingu sätetega; nõuab, et sellist tegevust reguleeritaks institutsioonidevahelise kokkuleppega ja et olemasolevad mehhanismid konsolideeritaks, nähes samal ajal ette iga-aastase aruandluse kõikide liikmesriikide olukorra kohta sõltumatute ekspertide kolleegiumi hinnangu põhjal ning määrates kindlaks ennetus- ja parandusmeetmed;

12. on veendunud, et tulevikus sõlmitav institutsioonidevaheline liidu väärtuste tugevdamise kokkulepe peaks tulemuslikuks rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 295 nägema ette ka selge korra selles valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise koostöö koordineerimiseks; märgib, et uute või kattuvate struktuuride tarbetut loomist tuleks vältida ning sellele tuleks eelistada olemasolevate vahendite ühendamist ja liitmist;

13. rõhutab vajadust järelevalvesüsteemi järele, mis jälgiks tähelepanelikult olukorda kõigis liikmesriikides; nõuab, et aastaaruande järeldusi arutataks nõukogus ja parlamentidevahelisel konverentsil, mille Euroopa Parlament korraldab iga-aastase järelevalvetsükli raames;

14. rõhutab, et iga-aastane järelevalvetsükkel peaks igas etapis juhinduma läbipaistvuse, erapooletuse ja liikmesriikide võrdsuse põhimõtetest, põhinema objektiivsetel tõenditel, mõõdetavatel indikaatoritel ja kriteeriumidel, olles kaitstud pahatahtlike desinformatsioonistrateegiate eest, ning viima tõhusate ja realistlike meetmete võtmiseni, nagu rikkumismenetlused või sanktsioonid, kui need on asjakohased;

15. rõhutab, et Euroopa Nõukogul on väga oluline roll demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise järelevalves Euroopas; rõhutab seega, et konsultatsioonid nõukoguga ja eelkõige Veneetsia komisjoniga peaksid toimuma regulaarselt ja et nende hindamist tuleks uue ühise järelevalvemehhanismi hinnangutes ja soovitustes arvesse võtta;

16. meenutab, et kuigi ELi õigusraamistikus on õigusriigi põhimõtet selgesõnaliselt mainitud kui Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühist väärtust (ELi lepingu artikkel 2), ei defineeri ELi aluslepingud seda mõistet; juhib tähelepanu sellele, et õigusriigi põhimõte on kompleksne ja mitmes osas ähmane mõiste ning seetõttu oleks iga-aastase järelevalvetsükli kehtestamiseks vaja õigusriigi põhimõtete osas kõigi liikmesriikide konsensust; on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte rangelt minimaalne tähendus on see, et tegu on süsteemiga, kus kohaldatakse seadusi ja tagatakse nende täitmine, ning et antud mõiste defineerimisel peaks komisjon kasutama selle laia tähendust, mille aluseks oleks Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning ka Veneetsia komisjoni õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirjas väljendatud kontseptsioonid ja põhimõtted;

17. on veendunud, et nii institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamise kui ka iga-aastase järelevalvetsükli käigus peaksid institutsioonid kooskõlas ELi lepingu artikliga 11 pidama avatud dialoogi kodanikuühiskonna esindajate ja sidusrühmadega ning nende seisukohad ja panused tuleks selles protsessis avalikustada ja lisada iga-aastastesse aruannetesse; iga-aastases järelevalvetsüklis tuleks seetõttu ette näha regulaarsed ja avatud konsultatsioonid organiseeritud kodanikuühiskonnaga kõigis iga-aastase järelevalvetsükli etappides; teeb ettepaneku, et teised ELi institutsioonid, asutused ja ametid, rahvusvahelised organisatsioonid, õigusvaldkonna võrgustikud ja ühendused, akadeemilised ringkonnad ja mõttekojad ning ka liikmesriikide parlamendid peaksid andma oma panuse, kui see on asjakohane;

18. juhib tähelepanu sellele, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisel Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007 loodi üleminekumehhanismina koostöö- ja jälgimiskord, et aidata neil kahel riigil parandada puudusi õigusreformide, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse valdkondades, ja et 13 aastat pärast nende liitumist jätkub selle mehhanismi kohaldamine endiselt mõlema riigi puhul; on seisukohal, et iga-aastane järelevalvetsükkel, mida kohaldataks võrdselt kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, peaks koostöö- ja jälgimiskorda asendama; on seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt koostöö- ja jälgimiskorra raames edusammude hindamiseks seatud lävendeid oleks võimalik kasutada iga-aastase järelevalvetsükli raamistikus;

19. tunnistab, et iga-aastases järelevalvetsüklis tuleks liikmesriikidele anda võimalus esitada täielikult oma seisukohad, pidades silmas kõigi liikmesriikide võrdsust, kahjustamata seejuures menetluse tõhusust, rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid suhtuksid iga-aastasesse järelevalvetsüklisse aktiivselt ja vastutustundlikult;

20. rõhutab, et igasugune mehhanism on ebatäielik, kui puuduvad positiivsed ajendid, näiteks konkreetne rahastus selleks, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes töötavad põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatlike põhimõtete arendamise nimel; rõhutab seetõttu, et ELi väärtuste edukaks kaitsmiseks tuleks kehtestada asjakohane finantsabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes kaitsevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, nagu on sätestatud õiguste ja väärtuste programmi määruse ettepanekus, samuti tuleks pakkuda üldist tuge üksikisikutele, kes annavad teada ELi väärtuste rikkumistest; rõhutab aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku õiguste ja väärtuste programmi liidu väärtuste tegevussuuna järgimise olulisust;

21. rõhutab, et iga-aastane järelevalvetsükkel tuleks täielikult integreerida määrusega liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises[19], sidudes eelarveülekanded järelevalveprotsessi tulemustega ning kaitstes samal ajal liidu vahendite lõppsaajate ja toetusesaajate õigustatud huve; peab vajalikuks, et kõnealune määrus sisaldaks kriteeriume ja näitajaid, mis on piisavalt üksikasjalikud ja mõõdetavad, nii et nende alusel oleks võimalik hinnata õigusriigi põhimõtete rikkumisi ja määrata sanktsioone;

22. on seisukohal, et iga-aastase järelevalvetsükli raames läbi viidud hindamised peaksid andma komisjonile teavet otsuste tegemiseks, sealhulgas soovitusi selle kohta, kas tuleks algatada süsteemseid rikkumismenetlusi; kutsub komisjoni üles oma volitusi selles osas täies ulatuses kasutama;

23. rõhutab lisaks, et kuna kohtuotsuste tegemisel ja eelkõige õigusriigi põhimõttega seotud kohtuasjades võib märkimisväärne viivitus põhjustada õigusriigi põhimõtte tagasilöögist tingitud pöördumatut ja tõsist kahju, tuleks põhjalikumalt kaaluda Euroopa Liidu Kohtu võimaluste ja rolli tugevdamist õigusriigi põhimõtte kaitsmisel; on arvamusel, et selline võimalus võiks olla kiirendatud menetluse kehtestamine kõigil sellistel juhtudel, kohaldades süstemaatiliselt ajutisi meetmeid; kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt taotlema kohtult ELi toimimise lepingu artikli 279 kohaste ajutiste meetmete võtmist kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud liidu väärtustega, eelkõige juhul, kui selliste meetmete puudumine võib põhjustada ELi kodanikele või ELi õiguskorrale korvamatut kahju, ning esitama taotlusi trahvi määramiseks juhul, kui ELi toimimise lepingu artikli 260 kohaseid ajutisi meetmeid ei järgita;

24. märgib, et lisaks iga-aastasele tsüklile peaks Euroopa Parlamendil või nõukogul olema võimalik konkreetsetel erandjuhtudel, mida õigustavad demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumiste võimalike tagajärgede tõsidus ja nende mõju ulatus, paluda komisjonil koostada olukorra kohta kiireloomuline aruanne;

25. rõhutab, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents aitab liidu põhiväärtuste kaitsmise ja nendega seotud kriisiga tegelemise vajadust paremini mõista ning võiks seetõttu pakkuda võimalust arutada aluslepingutesse sellise protsessi lisamist, mis tagaks operatiivsemalt nende täitmise; rõhutab, et konverents annab uut hoogu Euroopa aruteludele Euroopa demokraatia tugevdamise üle;

26. teeb ettepaneku parandada artikli 7 tõhusust, tagades parlamendi kohaloleku artikli 7 kohastel ärakuulamistel ja juhul, kui aluslepingut tulevikus muudetakse, kaotades ühehäälsuse nõude ja tugevdades sanktsioonimehhanismi;

27. nõuab Euroopa Liidu Kohtu tugevdamist kodanikele mõeldud individuaalsete kaebuste esitamise instrumendi kasutuselevõtmise teel; rõhutab vajadust luua põhiseaduslike küsimuste vahekohtumenetluste mehhanism; teeb ettepaneku arutada neid teemasid tulevasel Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil;

28. nõuab, et nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohta muudetaks, et tugevdada ameti volitusi ja suutlikkust kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, esitada ELi õigusaktide eelnõude kohta omal algatusel mittesiduvaid arvamusi ning edendada süstemaatilisi konsultatsioone ametiga.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Antonio Tajani, László Trócsányi, Mihai Tudose, Loránt Vincze, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gilles Boyer, Jorge Buxadé Villalba, Cristian Ghinea, Maite Pagazaurtundúa, Nikolaj Villumsen

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22

+

GUE/NGL

Helmut Scholz, Nikolaj Villumsen

NI

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Tajani, Loránt Vincze, Rainer Wieland

RENEW

Gilles Boyer, Cristian Ghinea, Charles Goerens, Maite Pagazaurtundúa

S&D

Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose

VERTS/ALE

Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

 

5

-

ECR

Jorge Buxadé Villalba, Jacek Saryusz Wolski

ID

Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Antonio Maria Rinaldi

 

 

1

0

PPE

László Trócsányi

 

 

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

14

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Marina Kaljurand, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Paulo Rangel, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Delara Burkhardt, Gwendoline Delbos-Corfield, Kostas Papadakis, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Rob Rooken, Paul Tang, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Isabel Benjumea Benjumea

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

PPE

Magdalena ADAMOWICZ, Isabel BENJUMEA BENJUMEA, Vladimír BILČÍK, Vasile BLAGA, Ioan-Rareş BOGDAN, Lena DÜPONT, Andrzej HALICKI, Jeroen LENAERS, Nuno MELO, Roberta METSOLA, Nadine MORANO, Kris PEETERS, Paulo RANGEL, Ralf SEEKATZ, Tomas TOBÉ, Tomáš ZDECHOVSKÝ

S&D

Katarina BARLEY, Pietro BARTOLO, Delara BURKHARDT, Maria GRAPINI, Sylvie GUILLAUME, Evin INCIR, Marina KALJURAND, Juan Fernando LÓPEZ AGUILAR, Javier MORENO SÁNCHEZ, Birgit SIPPEL, Sylwia SPUREK, Paul TANG, Bettina VOLLATH, Elena YONCHEVA

Renew

Malik AZMANI, Anna Júlia DONÁTH, Sophia in 't VELD, Fabienne KELLER, Moritz KÖRNER, Maite PAGAZAURTUNDÚA, Michal ŠIMEČKA, Ramona STRUGARIU, Dragoş TUDORACHE

Verts/ALE

Patrick BREYER, Saskia BRICMONT, Damien CARÊME, Gwendoline DELBOS-CORFIELD, Alice KUHNKE, Diana RIBA I GINER, Tineke STRIK

GUE

Pernando BARRENA ARZA, Cornelia ERNST, Anne-Sophie PELLETIER, Sira REGO

NI

Laura FERRARA

 

14

-

PPE

Balázs HIDVÉGHI, Lívia JÁRÓKA

ID

Nicolas BAY, Nicolaus FEST, Jean-Paul GARRAUD, Annalisa TARDINO, Tom VANDENDRIESSCHE

ECR

Joachim Stanisław BRUDZIŃSKI, Jorge BUXADÉ VILLALBA, Nicola PROCACCINI, Rob ROOKEN, Jadwiga WIŚNIEWSKA

NI

Kostas PAPADAKIS, Milan UHRÍK

 

1

0

ID

Peter KOFOD

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

[2] ELT C 390, 18.11.2019, lk 117.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0407.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456.

[5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

[6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0111.

[7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0328.

[8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.

[9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0007.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014.

[11] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

[12]  [xxxx asemel lisada teksti dokumendi 2018/136(COD) lõplik number ja parandada ELT viide joonealuses märkuses] ELT C...,..., lk...

[13] ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

[14] ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

[15]  Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ja korruptsioonivastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 56).

[16] Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 58).

[17] [xxxx asemel lisada teksti ja joonealusesse märkusesse dokumendi 2018/136(COD) number ning parandada ELT viide joonealuses märkuses] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, ELT C ..., …, lk …

[18] ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

[19] Ettepanek võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)324 final).

 

Viimane päevakajastamine: 2. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika