Menetlus : 2020/0103(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0173/2020

Esitatud tekstid :

A9-0173/2020

Arutelud :

PV 18/01/2021 - 21
CRE 18/01/2021 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0003

<Date>{02/10/2020}2.10.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0173/2020</NoDocSe>
PDF 337kWORD 125k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>***I</RefProcLect>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0409 – C9-0148/2020 – 2020/0103(COD))</DocRef>


<Commission>{CJ16}Eelarvekomisjon
Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöörid: <Depute>Alexandra Geese, Othmar Karas, Dragoș Pîslaru</Depute>

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LISA
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend

(COM(2020)0409 – C9-0148/2020 – 2020/0103(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0409),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0148/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuli 2020. aasta arvamust[1],

 pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

 võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0173/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2020/0103 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 197 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Aluslepingu artiklis 148 on sätestatud, et liikmesriigid peavad rakendama tööhõivepoliitikat, mille puhul võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2) Aluslepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid koordineerima oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(3) COVID-19 puhang 2020. aasta alguses on kogu liidus ja maailmas muutnud majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid järgnevateks aastateks. Kriisi oludes on liidus esile kerkinud uued prioriteedid, mis on eeskätt suunatud taastumisele ja vastupanuvõime tagamisele. Need prioriteedid nõuavad kiireloomulist ja koordineeritud tegutsemist liidu tasandil, et tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja tervisega seotud tagajärgedega liikmesriikides ning ▌vähendada kriisi sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset mõju. ▌COVID-19 kriis ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele ja kestlikele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Samal ajal on need kriisid selgelt näidanud vajadust reageerida kiiresti ja sidusalt suurtele välistele vapustustele, mis nõuavad tervishoiusüsteemide, oluliste avalike teenuste ja kesksete avalike sektorite valmisolekut ning mõjusate sotsiaalkaitsemehhanismide olemasolu. Viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruandes rõhutati vajadust tugevdada ja täiendada majandus- ja rahaliidu majanduslikku ja institutsioonilist struktuuri. Eelkõige rõhutati, kui oluline on ületada 2008. aasta majandus- ja finantskriisi ajal ilmnenud majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused ning alustada uut lähenemisprotsessi. Lisaks on COVID-19 kriis taas selgelt näidanud vajadust majandus- ja rahaliitu kiiresti süvendada ning parandada liikmesriikide majanduse vastupidavust. Sellega seoses on väga oluline jätkata pingutusi esiteks investeeringute suurendamiseks, teiseks kestlikku, arukat, sotsiaalselt vastutustundlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustavate tulemuslike reformide läbiviimiseks ning kolmandaks usaldusväärse eelarvepoliitika vastuvõtmiseks. Selleks et tagada majanduse ja ühiskonna kestlik taastumine ning ergutada kestliku ja kaasava majanduskasvu potentsiaali, tugevdada kohanemissuutlikkust, luua kvaliteetseid töökohti, soodustada investeeringuid ja toetada ülespoole suunatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lähenemise protsessi, on kesksel kohal majanduskasvu elavdavad, kestlikud ja vastupanuvõimet suurendavad reformid ja investeeringud eesmärgiga reageerida uutele väljakutsetele, kõrvaldada majanduse struktuurilised nõrkused ning suurendada majanduse vastupanuvõimet ▌. Selles kontekstis on oluline jätkata keskendumist liidu kodanike heaolule ja ühistele eesmärkidele ning ületada liidusisesed majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused.

(4) Liidu tasandil määratakse probleemid ja liikmesriikide reformide prioriteedid kindlaks ja jälgitakse nende prioriteetide rakendamist majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistikus. Euroopa Parlament on seoses Euroopa poolaastaga märkinud, et sotsiaalselt vastutustundlikud reformid peavad põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ning rikkuse ja sissetuleku õiglasel jaotamisel, luues seeläbi mudeli, mis tagab konkurentsivõime, võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ja parandab kõigi kodanike elatustaset, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba peamised põhimõtted. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad Euroopa poolaastaga seotud esmatähtsate reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad esitatakse koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade liikmesriigi ja/või liidu vahenditest toetatavatest prioriteetidest ning neid prioriteete koordineerida. Samuti peaksid investeerimisstrateegiad aitama liidu vahendeid sidusalt kasutada, saavutada käesolevas määruses sätestatud eesmärgid ja maksimeerida eeskätt liidu tasandil struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatavatest ja muudest programmidest saadava rahalise toetuse lisaväärtust. Euroopa poolaasta raames elluviidavate reformide puhul tuleks arvesse võtta pikaajalisi sotsiaalseid, kliimaga seotud ja keskkonnaalaseid tagajärgi kooskõlas Euroopa Komisjoni teatistega „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ ja „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“. Lisaks tuleks erilist tähelepanu pöörata soolisele võrdõiguslikkusele, kuna naised on COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgede tõttu eriti rängalt kannatanud, nagu on rõhutanud liidu ametid, näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) ja Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

(4a)  Liikmesriigid ei ole ikka veel piisavalt rakendanud Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiseid soovitusi. Ajavahemikul 2012–2018 rakendasid liikmesriigid riigipõhiseid soovitusi keskmiselt üksnes 53 % ulatuses, samas kui eelarvepoliitika parema koordineerimise võimalik positiivne ülekanduv mõju on Euroopa Keskpanga 2017. aasta ja komisjoni 2018. aasta prognooside kohaselt ligikaudu 0,2–0,3 % SKPst ehk 30–45 miljardit eurot aastas. Sellega seoses võib tehnilise toe rahastamisvahendit ning selle mahtu ja suurust käsitada ka suure liidu lisaväärtusega investeeringuna tulevikku.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/825[4] loodi struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 eelarvega 142 800 000 eurot. Struktuurireformi tugiprogramm loodi eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja viia ellu kestlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Komisjon annab struktuurireformi tugiprogrammi raames tehnilist tuge liikmesriikide taotluse alusel ja see võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Käesolev määrus on kavandatud jätkuna sellele programmile, mille liikmesriigid on hästi vastu võtnud, tehes sellesse samas vajalikke parandusi ja kohandusi.

(6) ▌Liikmesriigid on ▌struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist tuge üha rohkem kasutanud. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega luua tehnilise toe rahastamisvahend eesmärgiga jätkata ja märkimisväärselt suurendada liikmesriikide toetamist reformide elluviimisel. See vahend peaks olema ka liidu COVID-19 kriisist kestliku ja õiglase taastumise oluline element ning sellele tuleks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid seatud eesmärkide täitmiseks.

(7) Kajastades Euroopa rohelist kokkulepet, mis kujutab endast Euroopa kasvustrateegiat ning on ette nähtud selleks, et täita liidu kohustusi Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, panustab tehnilise toe rahastamisvahend kliimamuutuste küsimuse integreerimisse ja aitab saavutada üldeesmärki suunata 30 % liidu eelarvest kliimaeesmärkide toetamiseks ja 10 % elurikkuse eesmärkide toetamiseks. Selle vahendi raames rahastatavad meetmed ja poliitilised eesmärgid peaksid olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttega „ära tekita kahju“ vastavalt asjakohastele õigusaktidele. Võttes arvesse digiteerimise tähtsust liidu majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades, tuleks tehnilise toe rahastamisvahendist toetada ka reforme ja investeeringuid, mis on suunatud digitaalse taastumise tagamisele, sealhulgas digitaalsesse taristusse ja oskustesse ning e-valitsuse lahendustesse, sealhulgas turvalistesse digitaalsidesüsteemidesse, nagu videokonverentsisüsteemid, mis aitavad kaasa digitaalse ühtse turu loomise eesmärgi saavutamisele. Tehnilise toe rahastamisvahend peaks aitama ka täita liidu ja liikmesriikide kohustusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Tehnilise toe rahastamisvahendi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tuleks kindlaks teha asjakohased meetmed ning hinnata neid uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. Nende meetmete abil tuleks tegeleda ka ▌keskkonnaalaste, digi- ja sotsiaalküsimustega liidus, sealhulgas elurikkuse ja looduskapitali kaitse ja ringmajanduse ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamisega, ning need peaksid olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030, sealhulgas 5. eesmärgiga, mis puudutab soolist võrdõiguslikkust.

(8) Tehnilise toe rahastamisvahendi üldeesmärkideks peaks olema edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning rohe- ja digipööret, toetades liikmesriikide jõupingutusi ▌reformide elluviimisel, edendada avaliku ja erasektori investeeringuid, et toetada kestlikku ja õiglast majanduslikku, sotsiaalset ja sooliselt võrdõiguslikku taastumist pärast COVID-19 kriisi, mis on vajalik selleks, et saavutada vastupanuvõime ning ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine, vähendada vaesust ja ebavõrdsust ning suurendada konkurentsivõimet ja käsitleda mõjusalt Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhiseid soovitusi, aidata liikmesriikidel parandada oma institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning kohtusüsteemi raamistikku liidu õiguse rakendamisel seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste (sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil) ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega ning viia ellu poliitikaeesmärgid vastavalt liidu ja liikmesriikide poolt Pariisi kokkuleppe, liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames võetud kohustustele.

(9) Tehnilise toe rahastamisvahendi üldeesmärkide saavutamiseks tuleks kindlaks määrata erieesmärgid. Tehnilise toe rahastamisvahendi erieesmärgid peaksid seisnema liikmesriikide ametiasutuste abistamises, et suurendada nende suutlikkust selliste reformide kavandamiseks, väljatöötamiseks ja elluviimiseks, nagu riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamine, rakendamine, läbivaatamine ja täiustamine vastavalt määrusele (EL) nr YYY/XX, muu hulgas heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite, sidusrühmade laialdase kaasamise ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu. Kõnealuste erieesmärkide saavutamisel tuleks teha tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

(10) Selleks et aidata liikmesriikidel reageerida reformivajadustele ning kavandada, töötada välja ja viia ellu reforme ja investeeringuid kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades, peaks komisjon ka edaspidi andma liikmesriigi taotluse alusel tehnilist tuge paljudes eri poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekande ning hooldusega, poliitikaga, mis edendab ja parandab finantskirjaoskust, sealhulgas riskiteadlikkust, finantssektori poliitika ja reguleerimise, sealhulgas järelevalvega, poliitikaga, mis käsitleb varajast avastamis- ja koordineeritud reageerimisvõimet, ning taristu arendamisega nendes valdkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret. Tehnilise toe rahastamisvahend peaks samuti soodustama eurot mitte kasutavate liikmesriikide lähenemist euroalaga ühinemisele.

(11) Käesoleva määrusega kehtestatakse tehnilise toe rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule lähtesummaks eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[5] tähenduses.

(12) Selleks et katta täiendavaid vajadusi tehnilise toe rahastamisvahendi raames, peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda vahendi eelarvesse üle vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine vastavalt asjaomasele korrale, kusjuures ülempiir peaks olema 3 % asjaomase liikmesriigi eelarvelistest vahenditest eelarve jagatud täitmise raames aastatel 2021–2027. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt kõnealuse vahendi eeskirjadele ja neid kasutataks üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks. Komisjon peaks andma asjaomasele liikmesriigile tagasisidet selle kohta, kuidas täiendava vabatahtliku osaluse summasid kasutatakse. Neid lisavahendeid tuleks kasutada kooskõlas tehnilise toe rahastamisvahendi reeglite ja eesmärkidega. Lisaks peaks liikmesriikidel olema samuti võimalik kanda nende taotluse korral tehnilise toe rahastamisvahendi eelarvesse üle täiendavaid vahendeid.

(12a) Selleks et katta täiendavaid vajadusi tehnilise toe rahastamisvahendi raames, peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda selle rahastamisvahendi eelarvesse üle vahendeid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist vastavalt asjaomasele korrale. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt kõnealuse rahastamisvahendi eeskirjadele ja neid kasutataks üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks. Komisjon peaks andma asjaomasele liikmesriigile tagasisidet selle kohta, kuidas täiendava vabatahtliku osaluse summasid kasutatakse. Neid lisavahendeid tuleks kasutada kooskõlas käesoleva määrusega tehnilise toe rahastamisvahendi reeglite ja eesmärkide kohaselt.

(13) Tehnilise toe rahastamisvahendi raames tuleks tehnilist tuge anda taotluse alusel, et toetada liikmeriikide algatusel toimuvate ning rahastamisvahendi eesmärkidega kooskõlas olevate reformide ja investeeringute, majanduse juhtimise protsesside kontekstis toimuvate ning Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiseid soovitusi mõjusalt käsitlevate reformide või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete ▌ning majanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega seotud reformide elluviimist. Tehnilise toe rahastamisvahendist tuleks pakkuda tehnilist tuge ka määruse (EL) nr YYY/XX kohaste taastekavade ettevalmistamiseks, elluviimiseks ja läbivaatamiseks.

(14) Kooskõlas ▌struktuurireformi tugiprogrammi raames ▌praegu kehtivate eeskirjade ja toimiva praktikaga tuleks tehnilise toe taotluste esitamiseks kehtestada lihtne kord. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid taotluse esitama kalendriaasta 31. oktoobriks, välja arvatud taotlused, mis on esitatud taaste- ja vastupidavuskavade muutmiseks või asendamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr YYY/XX, mida peaks olema võimalik esitada igal ajal. Liikmesriikide taotluste analüüsimiseks tuleks sätestada asjakohased kriteeriumid, võttes arvesse üldkehtivaid võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need kriteeriumid peaksid põhinema probleemide kiireloomulisusel, raskusel ja ulatusel ning toetusvajadustel nendes poliitikavaldkondades, kus tehnilise toe andmist kavandatakse.

(14a) Komisjon peaks julgustama liikmesriike, kes vajavad palju toetust, tehnilise toe rahastamisvahendit kasutama. Et kavandatavad reformid leiaksid laialdast toetust ja omaksvõttu, peaksid tehnilise toe rahastamisvahendist toetust soovivad liikmesriigid konsulteerima tehnilise toe taotluste koostamise raames vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega, nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ettevõtted, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, juhindudes ühtekuuluvuspoliitika partnerluse käitumisjuhendi asjakohastest sätetest, ning riikide parlamentidega. Selline konsulteerimine peaks toimuma kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

(15) Samuti tuleks täpsustada nende koostöö- ja toetuskavade sisu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmesriikidele antava tehnilise toe meetmeid. Selleks tuleks kavandatud tehnilise toe meetmete ja nendega seotud rahalise toetuse hinnangulise üldsumma puhul arvesse võtta liidu fondidest või liidu programmidest rahastatavaid meetmeid ja tegevusi.

(15a) Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu ja komisjoni esindajaid arutama vahendi rakendamist.

(16) Vastutuse ja läbipaistvuse huvides ning liidu tegevuse nähtavuse tagamiseks tuleks koostöö- ja toetuskavad esitada põhjendamatu viivituseta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule – tingimusel, et kaitstakse tundliku teabe konfidentsiaalsust – ning komisjon peaks vastavalt vajadusele tegelema teavitustegevusega, sealhulgas ühise teavitustegevuse kaudu liikmesriigi ametiasutuste ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis. Komisjon peaks avaldama oma veebisaidil täieliku loetelu toetatavatest projektidest ja igale projektile eraldatud summa. Seda loetelu tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(16a) Läbipaistvus on demokraatliku süsteemi oluline eeltingimus ja on seetõttu aluslepingutesse kinnistatud. See edendab head valitsemistava ja suurendab usaldust otsustusprotsessi vastu, suurendades seeläbi avaliku sektori asutuste legitiimsust ja usaldusväärsust. See on äärmiselt oluline vahend korruptsiooni ja halbade juhtimistavade vältimiseks. Läbipaistvus nõuab otsuste tegemist ja avaliku sektori kulutusi käsitleva teabe avalikustamist, tagades samal ajal kodanike juurdepääsu sellisele teabele. Et tagada tehnilise toe rahastamisvahendi raames kasutatud meetmete ja rahavoogude maksimaalne läbipaistvus, tuleks kogu asjakohane teave projektide kohta avaldada standardses ja võrreldavas avatud ja masinloetavas vormingus ametlikus avalikus registris. Kui andmeid ei ole võimalik üldsusele kättesaadavaks teha, peaks vastutav asutus selgitama konfidentsiaalsuse olemust. Lisaks tuleks vajaduse korral teha üldsusele kättesaadavaks tark- ja riistvara ning sellest tulenevad uuringud.

(17) Kehtestada tuleks sätted, mis reguleerivad tehnilise toe rahastamisvahendi rakendamist, eeskätt eelarve täitmise viise, tehnilise toe meetmete rahastamise vorme ja tööprogrammide sisu, mis tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega. Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide ametiasutuste jõupingutusi reformide ja investeeringute jätkamisel ja elluviimisel, peaks toetuste kaasrahastamise määr olema kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest. Selleks et tehnilist tuge oleks kiireloomulistel juhtudel võimalik kiiresti kasutusele võtta, tuleks ette näha võimalus võtta piiratud ajavahemikuks vastu erimeetmeid. Sel eesmärgil tuleks tehnilise toe rahastamisvahendi tööprogrammi eelarvest teatav osa, mis ei ületa 10 % aasta eraldistest, kõrvale panna erimeetmete jaoks.

(18) Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse kohased meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, vältides seejuures samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriikide ametiasutused kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada tehnilise toe rahastamisvahendi ning muude liidu programmide ja vahendite rahastamisallikate (sealhulgas tehnilise abi) vaheline sidusus, ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eelkõige liidu fondidest rahastatavate meetmetega, et vältida mis tahes dubleerimist või kattuvust.

(19) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb selle määrusega loodavat vahendit hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, lihtsustades haldusmenetlusi ja edendades halduskoostööd, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajadusel sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendi mõju kohapeal.

(20) ▌Komisjon peaks esitama poolaastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisaks tuleks teostada ▌sõltumatu vahehindamine määruse alusel loodud vahendi eesmärkide saavutamise, vahendi ressursside kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks vahehindamise aruandele lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Sõltumatus järelhindamises tuleks ▌käsitleda vahendite pikaajalist mõju.

(21) Kehtestada tuleks tehnilise toe rakendamise tööprogrammid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt alusepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus)[6] ning nendega määratakse ennekõike kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmiseks vajalikke reegleid juhul, kui liikmesriikides esineb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) YYY/XX [mitmeaastase finantsraamistiku õigusriigi mehhanism][7] üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte täielik järgimine on kogu Euroopa projekti õiguspärasuse vajalik eeltingimus, põhitingimus kodanike usalduse suurendamiseks liidu suhtes ning liidu poliitika tulemusliku rakendamise tagamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(22) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013[8], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95[9], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[10] ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939[11] tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis on seotud õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmise, avastamise, korrigeerimise ja uurimise, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et tuvastada võimalik kelmus/pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuuril õigus uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371[12]. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ning määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ▌vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad ▌samaväärsed õigused.

(23) Kuna liikmesriigid ▌ei suuda käesoleva määruse eesmärki piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24) Käesolev määrus ei tohiks mõjutada selliste toetusmeetmete jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EL) 2017/825 alusel või muu liidu õigusakti alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2020. aasta seisuga. Määruse (EL) 2017/825 alusel heakskiidetud meetmed peaksid seetõttu kehtima jääma. Lisaks peaksid alates 1. veebruarist 2020 alanud meetmed, mis järgivad tehnilise toe rahastamisvahendi eesmärke, olema toetuskõlblikud. Sel otstarbel tuleks kehtestada ka seda võimaldav üleminekusäte.

(25) Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse tehnilise toe rahastamisvahend (edaspidi „vahend“).

Käesolevas määruses on sätestatud vahendi üld- ja erieesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tehniline tugi“ – meetmed, mis aitavad liikmesriikidel, sealhulgas nende riiklikel ametiasutustel, ellu viia ja rakendada institutsioonilisi, halduslikke, struktuurilisi ja majanduskasvu tagavaid, kestlikke, sotsiaalselt kaasavaid, õiglasi ja vastupanuvõimet suurendavaid reforme ja investeeringuid, mis tugevdavad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning sotsiaalset dialoogi, sealhulgas neid, mis on seotud liidu taastumisega COVID-19 kriisist;

2) „liikmesriigi ametiasutus“ – üks või mitu avaliku sektori asutust valitsuse tasandil, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused ning liikmesriigi asutused finantsmääruse artikli 2 punkti 42 tähenduses, kes teevad liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt koostööd partnerluse vaimus;

3) „liidu fondid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX [uus ühissätete määrus][13] hõlmatud fondid;

4) „rahvusvaheline organisatsioon“ – organisatsioon finantsmääruse artikli 156 tähenduses ja organisatsioon, mida käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina vastavalt kõnealusele artiklile;

4a) „majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ või „Euroopa poolaasta“ – nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97[14] artiklis 2a sätestatud menetluskord;

4b) „riigipõhised soovitused“ – Euroopa poolaasta raames nõukogu poolt igale liikmesriigile esitatavad soovitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja artikli 148 lõikega 4.

Artikkel 3
Üldeesmärk

Vahendi üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning rohe- ja digipööret, toetades liikmesriikide jõupingutusi ▌reformide elluviimisel, ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid, millega toetatakse kestlikku ja õiglast majanduslikku, sotsiaalset ja sooliselt võrdõiguslikku taastumist pärast COVID-19 kriisi, mis on vajalik selleks, et saavutada vastupanuvõime ning ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine, vähendada vaesust ja ebavõrdsust ning suurendada konkurentsivõimet ja käsitleda mõjusalt Euroopa poolaasta raames vastu võetud riigipõhiseid soovitusi, aidata liikmesriikidel parandada oma institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning kohtusüsteemi raamistikku liidu õiguse rakendamisel seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste (sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil) ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega ning viia ellu poliitikaeesmärgid vastavalt liidu ja liikmesriikide poolt Pariisi kokkuleppe, liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames võetud kohustustele.

Artikkel 4
Erieesmärgid

Artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on vahendi jaoks kehtestatud erieesmärgid aidata liikmesriikide ametiasutustel suurendada oma suutlikkust selliste reformide ja investeeringute kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel, nagu riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamine, rakendamine, läbivaatamine ja täiustamine vastavalt määrusele (EL) nr YYY/XX, muu hulgas heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite, sidusrühmade laialdase kaasamise ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu. Kõnealuste erieesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

Artikkel 5
Kohaldamisala

Artiklis 4 sätestatud erieesmärgid peavad olema seotud ühtekuuluvusele, konkurentsivõimele, haridusele, tootlikkusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, tööhõivele ja investeerimisele keskenduvate poliitikavaldkondadega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, mis soodustavad õiglast rohe- ja digipööret ning keskenduvad eelkõige ühele või mitmele alljärgnevatest reformidest ja investeeringutest:

a) tänapäevased ja tulemuslikud haldusstruktuurid ning teabehaldussüsteemid avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemise, eelarvemenetluse, sh sootundliku eelarvestamise, makrorahandusliku ja majandusliku raamistiku, võla ja rahavoo haldamise, kulu- ja maksupoliitika, maksukohustuse täitmise, agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse, tulude haldamise ja tolliliidu jaoks;

b) institutsiooniline reform ning avaliku halduse ja e-valitsuse tõhus ja teenusekeskne toimimine, sh avaliku halduse digiteerimine, mis saavutatakse – kui see on asjakohane – eeskirjade ja menetluste selgemaks muutmise ja lihtsustamise ning halduskoostöö edendamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine tänu konkurentsi- ja monopolidevastaste asutuste suutlikkuse suurendamisele ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse, sealhulgas auditeerimise, haldus- või kriminaaluurimise tugitegevuse ja eelarvekontrolli alase tegevuse tugevdamine ning finantsjärelevalve tugevdamine;

c) ettevõtluskeskkond, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, füüsilisest isikust ettevõtjate, muude ettevõtjate ning sotsiaalettevõtjate jaoks, reindustrialiseerimine ja tootmise ümberpaigutamine liidus, erasektori areng, toodete ja teenuste turud, avaliku ja erasektori investeeringud, tehniline tugi projektiarendajatele ja projektiarenduskeskustele, riigiosalus ettevõtetes, ▌kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja tõhusad ja läbipaistvad riigihanked, säästev valdkondlik areng, teadusuuringute ja innovatsiooni ning digitaaltehnoloogiale ülemineku toetamine;

d) haridus, elukestev õpe ja koolitus (sealhulgas kutseharidus ja -õpe), noorsoopoliitika, tööturupoliitika kvaliteetsete töökohtade loomiseks (sealhulgas sotsiaaldialoog), alaesindatud rühmade suurem osalemine tööturul, aktiivsena vananemise edendamine, täiend- ja ümberõpe, eelkõige digioskused, meediapädevus, kodanikuaktiivsus, vaesuse ja sissetulekute ▌ebavõrdsuse vähendamine, rassism ja diskrimineerimise kõik vormid, sooline võrdõiguslikkus, eluase, sotsiaalse kaasatuse edendamine, elanikkonnakaitse-, varjupaiga-, rände- ja integratsiooni- ning piiripoliitika;

da) kättesaadav ja taskukohane rahvatervis, kättesaadavad ja kaasavad sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, vastupidavad hooldussüsteemid ning võrdsematel alustel juurdepääs hooldus-, tervishoiu-, lastehoiu- ja hooldussüsteemidele;

e) poliitika kliimamuutuste leevendamiseks ning õiglase digi- ja rohepöörde elluviimiseks, e-valitsuse lahendused, e-hanked, ühendatus, andmetele juurdepääs ja nende haldamine, andmekaitselahendused, e-õpe, läbipaistvate algoritmidega tehisintellektipõhiste lahenduste ning avatud tark- ja riistvaralahenduste kasutamine, kestlik areng ja keskkonnakaitse kui üks keskkonnaalastest tugisammastest, kliimameetmed, transport ja liikuvus (sealhulgas ühistransport), ringmajanduse toetamine, energeetika ja ressursitõhusus, taastuvad energiaallikad, energiavarustuse mitmekesistamine ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandussektori puhul mullakaitse ja elurikkuse kaitse, võitlus energiaostuvõimetuse vastu, kalandus ning maa-, kõrvaliste ja saarepiirkondade kestlik areng;

f) poliitika, mis edendab ja parandab finantskirjaoskust, ning finantssektori poliitika ja reguleerimine, sealhulgas finantsstabiilsus, juurdepääs rahastamisvõimalustele ja ▌laenu andmisele reaalmajanduse, eelkõige VKEde, füüsilisest isikust ettevõtjate ja muude ettevõtjate jaoks, ning andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire;

fa) taristusektori poliitika, sealhulgas füüsilise ja virtuaalse taristu kavandamine, ettevalmistamine ja rakendamine punktides a–f osutatud poliitikavaldkondades;

fb) euroalaga liitumist ettevalmistav poliitika ning poliitika, millega soodustatakse praegu eurot mitte kasutavate liikmesriikide nominaalset ja reaalset lähenemist euroalaga liitumisele ning

fc) poliitika, mis käsitleb varajast avastamis- ja koordineeritud reageerimisvõimet, et reageerida märkimisväärsetele rahvatervise- või julgeolekuohtudele, ning oluliste avaliku ja erasektori institutsioonide ja sektorite tegevuse ja teenuste järjepidevust tagavate lahenduste edendamist.

Artikkel 6
Eelarve

1. Vahendi rakendamise kogu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 450 000 000 eurot. Aastatel 2021–2024 on rahastamispakett jooksevhindades 1 000 000 000 eurot. Aastatel 2025–2027 on rahastamispakett jooksevhindades 450 000 000 eurot.

2. Vahendi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud vahendi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil vahendi juhtimisel tekivad. Kulud võivad hõlmata ka kulusid, mis on seotud muude toetavate tegevustega, nagu tehnilise toe projektide kvaliteedikontroll ja kohapealne järelevalve, eelkõige ekspertide saatmise kaudu, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja eksperdiabi kulusid.

3. Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud rahalisi vahendeid võib liikmesriikide taotlusel vahendile üle kanda maksimaalse ülemmääraga 3 % asjaomase liikmesriigi eelarvelistest vahenditest eelarve jagatud täitmise raames aastatel 2021–2027. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Neid vahendeid kasutatakse kooskõlas eeskirjade ja rahastamisvahendi eesmärgiga vastavalt käesolevale määrusele asjaomase liikmesriigi huvides, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Artikkel 6a

Lisavahendite lisamine eelarvesse

1. Lisaks artiklis 6 sätestatud eelarvele võivad liikmesriigid taotluse korral kanda rahastamisvahendi eelarvesse lisavahendeid.

2. Lisavahendid kujutavad endast sihtotstarbelist välistulu lisaks finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktis a loetletud juhtudele. Lisavahendite suhtes kohaldatakse finantsmääruse artikli 22 lõike 2 punkti a.

3. Lisavahendeid kasutatakse artiklis 7 sätestatud meetmete rahastamiseks ja neid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks.

 

II PEATÜKK

Tehniline tugi

Artikkel 7
Tehnilise toe saamise tingimustele vastavad meetmed

Artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke arvesse võttes rahastatakse vahendi raames ▌ järgmist liiki meetmeid, et hõlbustada suutlikkust abi vastu võtta:

a) poliitilise nõustamise, poliitika muutmise, strateegiate ning reformimise ja investeerimise tegevuskavade koostamise, seadusandlike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformide ning auditeerimise, haldus- või kriminaaluurimise tugitegevuse ja eelarvekontrolli alase tegevusega seotud oskusteave;

b) ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või sooritada operatiivtegevusi, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

c) institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna, sealhulgas sotsiaalpartnerite võimestamisele vastavalt vajadusele, eelkõige:

i) seminarid, konverentsid ja õpikojad, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja vajalik artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks, millel osalevad eri foorumite kaudu paljud erinevad sidusrühmad, sealhulgas naisorganisatsioonid ja haavatavate rühmade esindajad;

ii) parimate tavade vahetamine ning, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

iii) koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite väljatöötamine, et toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke kutseoskusi ja teadmisi;

d)  andmete ja statistika, sealhulgas sooliselt eristatud andmete kogumine, rahastamiskõlblike reformide järelevalve, ühiste metoodikate väljatöötamine, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaküsimuste süvalaiendamine ja jälgimine, ning seoses Euroopa poolaasta eesmärkidega, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja eri programmide hindamisega mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus, ning näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine, kui see on asjakohane;

e) kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks elanikkonnakaitse, varjupaiga, rände, integratsiooni ja piirikontrolli valdkondades;

f) IT-suutlikkuse suurendamine, pannes rõhku koostalitlusvõimelistele või ühistele lahendustele liikmesriikide vahel, sealhulgas asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamis-, hooldus-, käitamis- ja kvaliteedikontrollialane oskusteave, küberjulgeolek, avatud tarkvara- ja riistvaralahendused, andmekaitselahendused ning avalike teenuste digitaliseerimisele suunatud programmide alane oskusteave, eelkõige sellistes olulise kliendikeskse komponendiga teenustes nagu tervishoid, hooldus, haridus või kohtusüsteem;

g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, teostatavusuuringud, hindamised ja mõjuhindamised, sealhulgas soolise mõju hindamised, ning nii tulemuste kui ka mõju kvantitatiivne ja kvalitatiivne tehniline dokumenteerimine kooskõlas seatud eesmärkidega, ning internetis kättesaadavaks tehtavatesuuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h) teabevahetusprojektid õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on asjakohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustike ja/või -platvormide kaudu, võttes arvesse kommunikatsioonistrateegia vajadusi;

i) materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka vahendi raames antud tehnilise toe tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, ning

j) muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi ja artiklis 4 sätestatud erieesmärkide saavutamist.

Artikkel 8
Tehnilise toe taotlus

1. Rahastamisvahendist tehnilist tuge sooviv liikmesriik esitab komisjonile tehnilise toe taotluse, nimetades artikli 5 alusel kohaldamisalasse kuuluvad poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mille jaoks toetust taotletakse. Sellised taotlused tuleb esitada hiljemalt kalendriaasta 31. oktoobril. Komisjon võib koostada suunised toetustaotluse põhiosade kohta ning võib veelgi edendada ja ergutada rahastamisvahendi kasutamist suure toetusvajadusega liikmesriikides.

1a. Selleks et kavandatavad reformid saaksid laialdase toetuse ja omaksvõtu, konsulteerivad rahastamisvahendit kasutada soovivad liikmesriigid tehnilise toe taotluse raames asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega ning vastavalt vajadusele.

2. Liikmesriigid võivad esitada tehnilise toe taotluse asjaoludel, mis on seotud järgmisega:

a) liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine ▌kooskõlas artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja erieesmärkidega;

aa) majanduskasvu tagavate ja vastupidavust suurendavate sotsiaalselt ja keskkondlikult kestlike reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside kontekstis, rakendades tulemuslikult Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiseid soovitusi või vastutsüklilisuse ja/või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmeid;

b) makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013[15] kohaselt liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[16] kohaselt liikmesriikide puhul, kelle rahaühik ei ole euro;

d) taaste- ja vastupidavuskavade koostamine määruse (EL) nr YYY/XX alusel ja nende kavade elluviimine liikmesriikides;

e) taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamine ja täiustamine määruse (EL) nr YYY/XX alusel.

2a. Vastavalt määruse (EL) nr YYY/XX artiklile 18 võivad liikmesriigid igal ajal esitada käesoleva artikli lõike 2 punkti e alla kuuluvaid taotlusi oma ettepanekute muutmiseks või asendamiseks.

3. Võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, analüüsib komisjon – pärast liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi – lõikes 1 osutatud toetustaotlust, lähtudes kindlakstehtud probleemide kiireloomulisusest, ulatusest ja raskusest, asjaomaste poliitikavaldkondade toetusvajadustest, sotsiaal-majanduslike näitajate analüüsist ning liikmesriigi institutsionaalsest ja üldisest haldussuutlikkusest.

Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, lepib komisjon asjaomase liikmesriigiga kokku tehnilise toega seotud prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, selged reformikohustused, kui see on asjakohane, esialgse ajakava, vajaduse korral vahe-eesmärgid, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

4. Lõikes 3 osutatud koostöö- ja toetuskavas tuuakse muust tehnilisest toest eraldi välja meetmed, mis on seotud liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega vastavalt määrusele (EL) nr YYY/XX.

Artikkel 9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine koostöö- ja toetuskavadest ning sellealane teavitustegevus

1. Komisjon edastab ▌koostöö- ja toetuskava põhjendamatu viivituseta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et tagada demokraatlik vastutus ja liidu tegevuse nähtavus. ▌

3. Komisjon tegeleb teavitustegevusega, et tagada liidu rahaliste vahendite nähtavus koostöö- ja toetuskavadega ettenähtud toetusmeetmete pakettide osas, sealhulgas ühine teavitustegevus koostöös ▌liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab oma veebisaidil täieliku loetelu toetatavatest projektidest ja igale projektile eraldatud summadest. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindusi ning Euroopa Elamuskeskusi nendest projektidest asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 10
Rahaliste vahendite ülekandmine vahendile

1. Artikli 6 lõikes 1 osutatud rahastamispaketi kõrval võidakse tehnilise toe eelarvet rahastada liikmesriikide kooskõlas määruse [uus ühissätete määrus] artikliga 21 ja selles artiklis sätestatud korras tehtavate vabatahtlike ülekannete abil, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 3.

1a. Lisaks artikli 6 lõikes 1 sätestatud rahastamispaketile võivad liikmesriigid teha ettepaneku eraldada osa oma reformi- ja vastupidavuskavast tehnilise toe rahastamisvahendile. Eraldatud summa aitab suurendada tehnilist tuge nende taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks, muutmiseks ja täiustamiseks. Eraldatud summat rakendatakse kooskõlas tehnilise toe rahastamisvahendi eeskirjadega. Komisjon haldab neid vahendeid finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel.

2. Liikmesriigi kooskõlas lõikega 1 ülekantud vahendeid kasutatakse ainult selles liikmesriigis.

Artikkel 11
Täiendav rahastamine

Vahendist rahastatavad meetmed võivad saada toetust muudest liidu programmidest, vahenditest või fondidest liidu eelarve raames, tingimusel et toetus ei hõlma samu kulusid, et saavutada vahendite hea kasutussuutlikkus.

Artikkel 12
Tehnilise toe rakendamine

1. Komisjon rakendab vahendit kooskõlas finantsmäärusega, sealhulgas täielikus kooskõlas liidu eelarve kaitsmise reeglitega, kui liikmesriikides esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) YYY/XX [õigusriigi mehhanismi kohta mitmeaastases finantsraamistikus][17] kohaselt üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

2. Vahendi alla kuuluvaid meetmeid võib ellu viia komisjon otse või seda võib teha kaudselt üksuste või isikute kaudu, kes ei ole liikmesriigid, kooskõlas finantsmääruse artikliga XX. Artikli 7 kohastele meetmetele antakse liidu tuge eeskätt järgmises vormis:

a) toetused;

b) avaliku hanke lepingud;

c) välisekspertide, sealhulgas tuge andvate või saavate liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ekspertide kulude hüvitamine;

d) osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning

e) eelarve kaudse täitmise raames võetavad meetmed.

3. Toetust võib anda liikmesriikide ametiasutustele, Euroopa Investeerimispanga grupile, rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku sektori või eraõiguslikele asutustele ja üksustele, mis on seadusjärgselt asutatud:

a) liikmesriikides;

b) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides asjaomases lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuste kaasrahastamise määr on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest.

3a. Toetused makstakse välja üksnes siis, kui koostöö- ja toetuskavades sätestatud soovituslike tähtaegade jooksul on saavutatud eesmärgid ja tehtud edusamme.

4. Tehnilise toe meetmeid võidakse pakkuda koostöös teiste liikmesriikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

5. Tehnilist tuge võivad pakkuda ka üksikeksperdid, keda võib kutsuda osalema valitud korraldatavates tegevustes, juhul kui see on vajalik artiklis 4 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

6. Tehnilise toe ▌rakendamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega artikli 16a kohaselt vastu tööprogrammid ▌.

Tööprogrammides esitatakse vahendile eraldatud summa. Samuti sätestatakse tööprogrammides meetmed, mis on vajalikud nende elluviimiseks kooskõlas käesoleva määruse artiklis 3 osutatud üldeesmärgi ja artiklis 4 osutatud erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik finantsmääruses nõutud üksikasjad.

7. Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks reserveeritakse piiratud osa (maksimaalselt 10 % aasta eraldistest) tööprogrammist erimeetmeteks ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke või sotsiaalseid või tervishoiualaseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile.

Komisjon võib tehnilist tuge sooviva liikmesriigi taotlusel võtta erimeetmeid kooskõlas vahendi jaoks kindlaksmääratud eesmärkide ja tegevustega, et pakkuda tehnilist tuge liikmesriigi ametiasutustele kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel. Nimetatud erimeetmed on oma olemuselt ajutised ja seotud artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustega. Erimeetmed lõpevad kuue kuu jooksul ja need võidakse asendada tehnilise toe meetmetega artiklis 8 sätestatud tingimuste kohaselt.

III PEATÜKK

Vastastikune täiendavus, järelevalve ja hindamine

Artikkel 13
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma kohustustele vastaval määral koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe rahastamisvahendi ja muude liidu programmide või vahendite vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega, et vältida mis tahes dubleerimist või kattuvust. Sel eesmärgil nad:

a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning

c) tagavad tiheda koostöö isikute vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vahendi raames.

2. Komisjon püüab tagada vastastikuse täiendavuse ja koostoime teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

Artikkel 14
Rakendamise järelevalve

1. Komisjon teeb järelevalvet vahendi rakendamise üle ning hindab artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi ja artiklis 4 sätestatud erieesmärkide saavutamist, kasutades koostöö- ja toetuskavasid. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning mida kasutatakse käesoleva määruse üld- ja erieesmärkide saavutamise järelevalveks ja hindamiseks, on esitatud lisas. Järelevalve rakendamise üle on sihipärane ja vahendi raames toimuva tegevusega proportsionaalne.

2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et vahendi rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning võimaluse korral alati sooliselt eristatud kujul. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 15
Poolaastaaruanne

1. Komisjon esitab kaks korda aastas aruande käesoleva määruse rakendamise kohta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

a)  toetustaotlused, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artikli 8 lõikele 1;

b) artikli 8 lõikes 2 osutatud liikmesriikide toetustaotluste analüüsimise kriteeriumide kohaldamise analüüs;

c) artikli 8 lõikes 3 osutatud koostöö- ja toetuskavad;

d) artikli 12 lõike 7 alusel võetud erimeetmed ning

e) toetusmeetmete rakendamine liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade kaupa.

Artikkel 15a
Reformi toetav dialoog

Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon oma koosolekule kutsuda nõukogu ja komisjoni esindajaid, et arutada kõiki meetmeid, mida on käesoleva määruse kohaselt võetud, sealhulgas artikli 15 kohaseid poolaastaaruandeid.

Artikkel 16
Vahe- ja järelhindamine

1. Mitte hiljem kui nelja aasta möödudes käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu vahehindamise aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Samuti esitab komisjon nendele institutsioonidele sõltumatu järelhindamise aruande hiljemalt kolme aasta jooksul pärast artiklis 1 nimetatud perioodi lõppu.

2. Vahehindamise aruandes hinnatakse eelkõige artiklites 3 ja 4 osutatud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise ulatust, rahaliste vahendite kasutamise piisavust ja tõhusust, Euroopa lisaväärtust ja teavitustegevust, mis on kehtestatud liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

3. Järelhindamise aruandes esitatakse üldhinnang käesoleva määruse rakendamise kohta ja see sisaldab teavet määruse pikaajalise mõju kohta ning see esitatakse samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3a. Vajaduse korral lisatakse vahe- või järelhindamise aruannetele seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 16a

Läbipaistvus

Toetusesaajad tagavad üldsuse huvides selle vahendi raames kasutatud meetmete ja rahavoogude maksimaalse läbipaistvuse. Sellist läbipaistvust võib piirata üksnes ärisaladust käsitlevate õigusaktidega, kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega või liidu asutuste läbiviidavate haldus- või kriminaaluurimistega. Toetusesaajad avaldavad kogu asjakohase teabe kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1024[18]. Kõik riigihanked avaldatakse ELi avatud andmete portaalis.

 

IIIA PEATÜKK

Volituste delegeerimine

Artikkel 16b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 12 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

IV PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 17
Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastuse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon võtab vahendi, selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid, sealhulgas ühise teavitustegevuse kaudu koostöös liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis. Vahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kuivõrd need on seotud artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 18
Üleminekusäte

1. Tehnilise toe meetmeid ja tegevusi, mis algatati 31. detsembril 2020 või enne seda määruse (EL) ▌2017/825 kohaselt, reguleerib ka edaspidi kõnealune määrus kuni nende lõpuleviimiseni.

1a. Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed on rahastamiskõlblikud, kui neid alustatakse alates 1. veebruarist 2020 ning nendega püütakse saavutada artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke.

2. Artikli 6 lõike 1 punktis osutatud rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, kaasa arvatud sellise seire, teabevahetuse ja hindamise kulud, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2017/825 ja mis ei ole lõpule viidud 31. detsembriks 2020.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2020. aastat, et katta artikli 6 lõikega 2 ettenähtud kulusid, mis on seotud 31. detsembriks 2020 veel lõpule viimata meetmete haldamisega.

Artikkel 19
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja


LISA

Näitajad

Artiklis 3 ja artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel.

Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, sealhulgas kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed andmed.

  Väljundnäitajad:

a) lõpule viidud koostöö- ja toetuskavade arv;

b) ellu viidud tehnilise toe tegevuste arv;

c) tehnilise toe tegevuste väljundid, näiteks tegevuskavad, teekaardid, suunised, käsiraamatud ja soovitused;

  Tulemusnäitajad:

d) ellu viidud tehnilise toe tegevuste tulemused, nagu strateegia vastuvõtmine, uue seaduse/õigusakti vastuvõtmine või kehtiva seaduse/õigusakti muutmine, reformide elluviimist tõhustavate (uute) menetluste ja meetmete vastuvõtmine;

Mõjunäitajad:

e) koostöö- ja toetuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu saadud tehnilisele toele.

Artiklis 16 osutatud järelhindamise viib läbi komisjon ka selleks, et luua seosed antud tehnilise toe ja asjaomaste meetmete rakendamise vahel asjaomases liikmesriigis eesmärgiga suurendada vastupidavust, kestlikku majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust.


 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (30.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0409 – C9-0148/2020 – 2020/0103(COD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Dragoș Pîslaru</Depute>

 

 

 

 

LÜHISELGITUS

Pärast seda, kui komisjon oli võtnud tagasi oma ettepaneku reformide tugiprogrammi loomiseks, mis hõlmas ka tehnilise toe rahastamisvahendit, tegi ta 28. mail 2020 ettepaneku luua struktuurireformi tugiprogrammi jätkuna eraldiseisev ja kõigile liikmesriikidele kättesaadav tehnilise toe rahastamisvahend. See rahastamisvahend on üks komisjoni algatustest seoses COVID-19 pandeemia puhanguga, millega püütakse aidata liikmesriikidel leevendada pandeemia kahjulikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Väga tähtis on tugevdada Euroopa riikide majanduste vastupanuvõimet ning majanduse taastumist tuleb strateegiliselt planeerida ja tagada kestlik majanduskasv.

Struktuurireformi tugiprogrammi järeltulijana on tehnilise toe rahastamisvahendi eesmärk toetada liikmesriikides haldussuutlikkuse suurendamist ja pikaajalisi struktuurireforme, millel võib omakorda olla märkimisväärne mõju nende tööturule ja sotsiaalkindlustussüsteemidele. Lisaks toetatakse sellega Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antud riigispetsiifiliste soovituste elluviimist. Rahastamisvahendi eesmärk on edendada ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide tegevust majandusliku ja sotsiaalse taastumise, vastupanuvõime ja lähenemise saavutamiseks vajalike reformide elluviimisel, ning tugevdada nende haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemide lahendamiseks.

Praeguste uute probleemide lahendamiseks esitas komisjon lisaks tehnilise toe rahastamisvahendile ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva määruse ettepaneku; sellest vahendist antaks suuremahulist rahalist toetust avaliku sektori investeeringuteks ja reformideks, mis tugevdavad liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet ja tulevikuvalmidust. Selle kaudu saab toetada liikmesriike taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist rahastatavate taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel, elluviimisel, läbivaatamisel ja täiustamisel.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt selle üle, et komisjoni praeguses ettepanekus võetakse arvesse nii eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühise raporti projektis (avaldati 20. aprillil 2020) esitatud seisukohta reformide tugiprogrammi ettepanekus sisalduvate tehnilise toetuse vahendite kohta kui ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 26. mai 2020. aasta arvamust reformide tugiprogrammi kohta. Seoses praeguse olukorraga soovib arvamuse koostaja esitada mõned muudatusettepanekud, millega rõhutatakse sotsiaalselt vastutustundlike, arukate, kestlike ja kaasavate reformide ja investeeringute tähtsust, mis toetaksid kestlikku ja õiglast majanduse elavdamist ka pärast COVID-19 kriisi.

Komisjoni ettepanekus pannakse erilist rõhku rohe- ja digipööret soodustavatele meetmetele. Sellega seoses rõhutab arvamuse koostaja digitaliseerimise tähtsust ELi majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades ning rahastamisvahendi võimalikku rolli liikmesriikide toetamisel digitaalse taastumise tagamisel reformide ning digitaalsesse taristusse ja oskustesse tehtavate investeeringute kaudu, mis aitavad kaasa digitaalse ühtse turu loomise lõppeesmärgi saavutamisele.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku laiendada rahastamisvahendi kohaldamisala (artikkel 5) näiteks järgmistele valdkondadele: noorsoopoliitika; kaitsetumatele rühmadele keskenduv sotsiaalkaitsepoliitika; soolist diskrimineerimist piiravad ja soolist võrdõiguslikkust edendavad meetmed; laste ja õppurite jaoks hariduse kättesaadavust parandavad meetmed; kutseharidus ja -õpe, elukestva õppe kättesaadavus ja tööturule integreerimine; poliitikameetmed, millega parandada avaliku sektori asutuste suutlikkust tagada liikuvate ja piiriüleste töötajate õigused jne.

Arvamuse koostaja arvates peaks rahastamisvahend veelgi soodustama eurot mitte kasutavate liikmesriikide lähenemist euroalaga ühinemisele.

Laiemalt vaadates aitab tehnilise toe rahastamisvahend ka täita liidu ja liikmesriikide kohustusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

<RepeatBlock-Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) COVID-19 pandeemia puhangu tõttu 2020. aasta alguses on kogu ELis ja maailmas muutunud majanduse väljavaated järgnevateks aastateks. Kriisi oludes on liidus esile kerkinud uued prioriteedid, mis on eeskätt suunatud taastumisele ja vastupanuvõime tagamisele. See omakorda nõuab kiireloomulist ja koordineeritud tegutsemist liidu tasandil, et tulla toime majanduslike tagajärgedega liikmesriikides ning samuti vähendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Selleks et tagada majanduse ja ühiskonna kestlik taastumine ja ületada liidusisesed majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused, on kesksel kohal majanduskasvu elavdavad reformid ja investeeringud eesmärgiga kõrvaldada majanduse struktuurilised nõrkused ning suurendada majanduse vastupanuvõimet ja taastuvust.

(3) COVID-19 pandeemia puhangu tõttu 2020. aasta alguses on kogu ELis ja maailmas muutunud majanduse väljavaated järgnevateks aastateks. Kriisi oludes on liidus esile kerkinud uued prioriteedid, mis on eeskätt suunatud taastumisele ja vastupanuvõime tagamisele ning kriisist mõjutatud kõige haavatavamate rühmade toetamisele. See omakorda nõuab kiireloomulist ja koordineeritud tegutsemist liidu tasandil, et tulla toime majanduslike tagajärgedega liikmesriikides ning samuti vähendada kriisi territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus-, finants- ja sotsiaalhoolekande süsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Selleks et tagada majanduse ja ühiskonna kestlik taastumine ja ületada liidusisesed majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused, on kesksel kohal sotsiaalselt vastutustundlikud, arukad, kestlikud ja kaasavad reformid, mis võimaldavad tugevdada kohanemisvõimet ja sotsiaalkaitse süsteeme, ergutada majanduskasvu, luua kvaliteetseid töökohti, tõhustada investeeringuid ning toetada ülespoole suunatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 4</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liidu tasandil määratakse liikmesriikide reformide prioriteedid kindlaks ja jälgitakse nende rakendamist majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistikus. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende esmatähtsate reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad esitatakse koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade liikmesriigi ja/või liidu vahenditest toetatavatest prioriteetidest ning neid prioriteete koordineerida. Samuti peaksid investeerimisstrateegiad aitama liidu vahendeid sidusalt kasutada ja maksimeerida eeskätt liidu tasandil struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatavatest ja muudest programmidest saadava rahalise toetuse lisaväärtust.

(4) Liidu tasandil määratakse probleemid ja liikmesriikide reformide prioriteedid majandus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas kindlaks ja jälgitakse nende rakendamist peamiselt majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistikus. Sellised reformid peaksid põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ning rikkuse ja sissetuleku õiglasel jaotamisel eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja juurdepääs sotsiaalkaitsele, kaitsta haavatavaid rühmi ning tõsta kõigi elatustaset, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba aluspõhimõtted. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende esmatähtsate reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks koostada laiaulatusliku ja dokumenteeritud avaliku arutelu põhjal koostöös sotsiaalpartneritega ning seejärel esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade liikmesriigi ja/või liidu vahenditest toetatavatest prioriteetidest ning neid prioriteete koordineerida. Samuti peaksid investeerimisstrateegiad aitama liidu vahendeid sidusalt kasutada ja maksimeerida eeskätt liidu tasandil struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatavatest ja muudest programmidest saadava rahalise toetuse lisaväärtust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Pidades silmas, et liikmesriigid on selle määruse raames struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist tuge üha rohkem kasutanud, tuleks seetõttu kehtestada tehnilise toe rahastamisvahend eesmärgiga jätkata liikmesriikide toetamist reformide elluviimisel.

(6) Pidades silmas, et liikmesriigid on selle määruse raames struktuurireformi tugiprogrammist saadavat tehnilist tuge üha rohkem kasutanud, tuleks käesoleva määrusega luua tehnilise toe rahastamisvahend eesmärgiga jätkata liikmesriikide toetamist reformide elluviimisel ja investeeringuid, mis soodustavad õiglast ja kestlikku taastumist ka pärast COVID-19 pandeemiat ning muudavad riiklikud süsteemid vastupanuvõimelisemaks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kajastades Euroopa rohelist kokkulepet, mis kujutab endast Euroopa kasvustrateegiat ning on ette nähtud selleks, et täita liidu kohustusi Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, panustab tehnilise toe rahastamisvahend kliimamuutuste küsimuse integreerimisse ja aitab saavutada üldeesmärki suunata 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Vahendi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tuleks kindlaks teha asjakohased meetmed ning hinnata neid uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. Seejuures tuleks tegeleda ka laiemate keskkonnaalaste ja sotsiaalküsimustega liidus, sealhulgas looduskapitali kaitse ja ringmajanduse toetamine, ning järgida kestliku arengu tegevuskava 2030.

(7) Kajastades Euroopa rohelist kokkulepet, mis kujutab endast Euroopa kasvustrateegiat ning on ette nähtud selleks, et täita liidu kohustusi Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, panustab tehnilise toe rahastamisvahend kliimamuutuste küsimuse integreerimisse ja aitab saavutada üldeesmärki suunata 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Vahendi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tuleks kindlaks teha asjakohased meetmed ning hinnata neid uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. See vahend aitab kaasa ka reformidele, mis tagavad Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamise, ning tegeleb ka laiemate keskkonnaalaste ja sotsiaalküsimustega liidus, sealhulgas ebavõrdsuse vähendamine, kvaliteetsete avalike teenuste tagamine, looduskapitali kaitse ja ringmajanduse toetamine, järgides kestliku arengu tegevuskava 2030.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7a) Tehnilise toe rahastamisvahend aitab ka täita liidu ja liikmesriikide Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud kohustusi ning teostada reforme ja investeeringuid, mille aluseks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtted.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7b) Tehnilise toe rahastamisvahend peaks aitama suurendada toetatud projektidest kasu saavate riiklike ametiasutuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide ning elanikkonna suutlikkust, sillutades teed taaste- ja vastupanuvahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks, parandades rakendamist ja avaldades tegelikku mõju sellise poliitika elluviimisele, mis vastab liikmesriikide vajadustele ja nende arengustrateegiatele, edendades inimväärset tööd, mis on õiglaselt tasustatud ja põhineb kollektiivläbirääkimistel; see peaks edendama avaliku sektori investeeringuid taristusse ja tootmissektoritesse, toetades keskkonnasõbralikku ja uuenduslikku arengut, mis tagab sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse; see peaks soodustama avalikke teenuseid ja investeerima nendesse, pakkudes kvaliteetseid ja universaalseid sotsiaalseid lahendusi.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 7 c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7c) Tunnistades digitaaltehnoloogiale ülemineku tähtsust liidu majanduse ja ühiskonna kõigis valdkondades, toetatakse tehnilise toe rahastamisvahendiga liikmesriike digipöörde tagamisel reformide ning digitaalsesse taristusse ja oskustesse tehtavate investeeringute kaudu, mis aitavad saavutada digitaalse ühtse turu loomise üldeesmärki.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Tehnilise toe rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi majanduse elavdamiseks ning sotsiaalse taastumise, vastupanuvõime ja lähenemise tagamiseks vajalike reformide elluviimisel. Sel otstarbel tuleks vahendiga aidata liikmesriikidel parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

(8) Tehnilise toe rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema tugevdada liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkust niivõrd, kui see puudutab nende institutsioone, avaliku sektori asutusi ning majandus- ja sotsiaalsektorit, ning see peaks aitama riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi reformide kavandamisel, väljatöötamisel ning ellu viimisel. Lisaks peaks see edendama liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi sotsiaalselt vastutustundlike reformide ja investeeringute elluviimisel, mis toetavad kestlikku ja õiglast majanduslikku, sotsiaalset ja soolist võrdõiguslikkust arvestavat taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Sel otstarbel tuleks vahendiga aidata liikmesriikidel parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel seoses institutsioonide, valitsuste, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 9</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Tehnilise toe rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema toetada liikmesriikide ametiasutusi nende jõupingutustes reformide kavandamiseks, väljatöötamiseks ja elluviimiseks, muu hulgas heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu.

(9) Tehnilise toe rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema toetada liikmesriikide ja kohalikke ametiasutusi ning sotsiaalpartnereid nende jõupingutustes sotsiaalselt vastutustundlike ja kestlike reformide kavandamiseks, väljatöötamiseks ja elluviimiseks ning sotsiaalse dialoogi tugevdamiseks, muu hulgas andmete ja heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 10</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Selleks et aidata liikmesriikidel reageerida reformivajadustele kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades, peaks komisjon ka edaspidi andma liikmesriigi taotluse alusel tehnilist tuge paljudes eri poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja tööjõuturgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret.

(10) Selleks et aidata liikmesriikidel reageerida reformivajadustele kõigis olulistes majandus- ja ühiskondlikes valdkondades, peaks komisjon ka edaspidi andma liikmesriigi taotluse alusel tehnilist tuge paljudes eri poliitikavaldkondades, sealhulgas valdkondades, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemisega, institutsiooniliste ja haldusreformidega, ettevõtluskeskkonna, finantssektori, toodete, teenuste ja kvaliteetsete töökohtade turgudega, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, demograafiliste muutuste, rahvatervise ja sotsiaalhoolekandega, aktiivsena vananemise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, elanikkonnakaitse, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika edendamisega ning taristu arendamisega kõigis nendes valdkondades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret ning sotsiaalset progressi. Tehnilise toe rahastamisvahend peaks ka soodustama eurot mitte kasutavate liikmesriikide lähenemist euroalaga ühinemisele.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>11</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 10 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10a) Et reformid leiaksid laialdast toetust, peaksid tehnilise toe rahastamisvahendist toetust soovivad riigid paketiettepanekute koostamisel konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega, nagu kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, ettevõtted, sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond, juhindudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/20141a asjakohastest sätetest; samuti peaksid nad konsulteerima liikmesriikide parlamentidega.

 

 

__________

 

1a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>12</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 12</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et katta täiendavaid vajadusi tehnilise toe rahastamisvahendi raames, peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda vahendi eelarvesse üle vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine vastavalt asjaomasele korrale. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt kõnealuse vahendi eeskirjadele ja neid kasutataks üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks. Komisjon peaks andma asjaomastele liikmesriikidele tagasisidet selle kohta, kuidas täiendava vabatahtliku osaluse summasid kasutatakse.

(12) Selleks et katta täiendavaid vajadusi tehnilise toe rahastamisvahendi raames, peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda vastavalt asjaomasele korrale rahastamisvahendi eelarvesse üle vahendeid liidu fondidest, mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine, kusjuures nende kannete ülempiir peaks olema 10 % asjaomase liikmesriigi eelarvevahenditest. Ümberpaigutatud vahendeid tuleks rakendada vastavalt kõnealuse vahendi eeskirjadele ja neid kasutataks üksnes asjaomase liikmesriigi toetuseks. Komisjon peaks andma asjaomastele liikmesriikidele tagasisidet selle kohta, kuidas täiendava vabatahtliku osaluse summasid kasutatakse.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 12 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12a) COVID-19 pandeemia tagajärgedest tulenevate erandlike asjaolude tõttu peaksid alates 1. veebruarist 2020 alanud asjakohased meetmed olema tehnilise toe rahastamisvahendi alusel toetuskõlblikud tingimusel, et nendega püütakse saavutada selles määruses sätestatud eesmärke.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>14</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 13</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Tehnilise toe rahastamisvahendi raames tuleks tehnilist tuge anda taotluse alusel, et toetada liikmeriikide algatusel, majanduse juhtimise protsesside või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis toimuvate reformide ning majanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega seotud reformide elluviimist. Vahendiga tuleks pakkuda tehnilist tuge ka määruse (EL) nr YYY/XX kohaste taastekavade ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

(13) Tehnilise toe rahastamisvahendi raames tuleks tehnilist tuge anda taotluse alusel, et toetada liikmesriikides majanduse juhtimise protsesside või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis toimuvate reformide ning majanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega seotud reformide elluviimist. Tehnilise toe rahastamisvahendi kasutamine on väga soovitatav ja sellest tuleks pakkuda tehnilist tuge ka määruse (EL) nr YYY/XX1a kohaste taastekavade ettevalmistamiseks, läbivaatamiseks, täiustamiseks ja elluviimiseks.

 

___________

 

1a Määrus (EL) YYY/XX, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>15</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 13 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13a) Tehnilise toe rahastamisvahendist tuleks toetada ka reforme, mida viivad ellu kohalikud omavalitsused ja muud sidusrühmad. Kui Euroopa poolaasta ja eelkõige riigipõhiste soovituste raames tehakse kindlaks kiireloomulisi reforme nõudvad probleemid, kuid vastav liikmesriik ei kasuta eraldatud rahalisi vahendeid asjakohaselt või kui komisjon on sellise rahastamise peatanud, tuleks rahastamisvahendist jätkuvalt toetada piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid, mis aitavad neid probleeme lahendada.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>16</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 14</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kooskõlas eelmise programmi, struktuurireformi tugiprogrammi raames juba praegu kehtivate eeskirjade ja toimiva praktikaga tuleks tehnilise toe taotluste esitamiseks kehtestada lihtne kord. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid taotluse esitama kalendriaasta 31. oktoobriks. Liikmesriikide taotluste analüüsimiseks tuleks sätestada asjakohased kriteeriumid, võttes arvesse üldkehtivaid võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need kriteeriumid peaksid põhinema probleemide kiireloomulisusel, raskusel ja ulatusel ning toetusvajadustel nendes poliitikavaldkondades, kus tehnilise toe andmist kavandatakse.

(14) Kooskõlas eelmise programmi, struktuurireformi tugiprogrammi raames juba praegu kehtivate eeskirjade ja toimiva praktikaga tuleks tehnilise toe taotluste esitamiseks kehtestada lihtne kord. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid pärast piisavaid konsultatsioone asjaomaste sotsiaalpartneritega esitama taotluse kalendriaasta 31. oktoobriks, välja arvatud liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamise ja täiustamisega seotud taotlused, eriti juhul, kui taotletakse selliste kavade muutmist või asendamist vastavalt määruse (EL) nr YYY/XX artiklile 18; selliseid taotlusi peaks saama esitada kogu aasta jooksul. Liikmesriikide taotluste analüüsimiseks tuleks sätestada asjakohased kriteeriumid, võttes arvesse üldkehtivaid võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need kriteeriumid peaksid põhinema probleemide kiireloomulisusel, raskusel ja ulatusel ning toetusvajadustel nendes poliitikavaldkondades, kus tehnilise toe andmist kavandatakse.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>17</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 16</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Vastutuse ja läbipaistvuse huvides ning liidu tegevuse nähtavuse tagamiseks tuleks koostöö- ja toetuskavad esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule – tingimusel, et kaitstakse tundliku teabe konfidentsiaalsust – ning komisjon peaks vastavalt vajadusele tegelema teavitustegevusega.

(16) Vastutuse ja läbipaistvuse huvides ning liidu tegevuse nähtavuse tagamiseks tuleks koostöö- ja toetuskavad esitada põhjalikuks kontrolliks samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule – tingimusel, et kaitstakse tundliku teabe konfidentsiaalsust – ning komisjon peaks vastavalt vajadusele tegelema teavitustegevusega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>18</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 17</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Kehtestada tuleks sätted, mis reguleerivad tehnilise toe rahastamisvahendi rakendamist, eeskätt eelarve täitmise viise, tehnilise toe meetmete rahastamise vorme ja tööprogrammide sisu, mis tuleks vastu võtta rakendusaktidega. Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi reformide jätkamisel ja elluviimisel, peaks toetuste kaasrahastamise määr olema kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest. Selleks et tehnilist tuge oleks kiireloomulistel juhtudel võimalik kiiresti kasutusele võtta, tuleks ette näha võimalus võtta piiratud ajavahemikuks vastu erimeetmeid. Sel eesmärgil tuleks tehnilise toe rahastamisvahendi tööprogrammi eelarvest teatav osa kõrvale panna erimeetmete jaoks.

(17) Kehtestada tuleks sätted, mis reguleerivad tehnilise toe rahastamisvahendi rakendamist, eeskätt eelarve täitmise viise, tehnilise toe meetmete rahastamise vorme ja tööprogrammide sisu, mis tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega. Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi reformide jätkamisel ja elluviimisel, peaks toetuste kaasrahastamise määr olema kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest. Selleks et tehnilist tuge oleks kiireloomulistel juhtudel võimalik kiiresti kasutusele võtta, tuleks ette näha võimalus võtta erimeetmeid seniks, kuni kiireloomulisusest tingitud probleemid on lahendatud. Sel eesmärgil tuleks tehnilise toe rahastamisvahendi tööprogrammi eelarvest1a teatav osa, maksimaalselt 5 %, kõrvale panna erimeetmete jaoks.

 

__________________

 

1a https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/annual_work_programme_of_the_structural_reform_support_programme.pdf

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>19</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 19</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb selle määrusega loodavat vahendit hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajadusel sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendi mõju kohapeal.

(19) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb selle määrusega loodavat vahendit hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, lihtsustades haldusmenetlust ja edendades halduskoostööd, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajadusel sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendi mõju kohapeal.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>20</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 21</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Kehtestada tuleks tehnilise toe rakendamise tööprogrammid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt alusepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus)5 ning nendega määratakse ennekõike kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(21) Kehtestada tuleks tehnilise toe rakendamise tööprogrammid. Selleks et tehnilist tuge rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis käsitlevad tööprogrammide vastuvõtmist. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt alusepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus)5 ning nendega määratakse ennekõike kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX17a, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

__________________

__________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

 

17a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) YYY/XX liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>21</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „tehniline tugi“ – meetmed, mis aitavad liikmesriikidel ellu viia institutsioonilisi, halduslikke, kestlikku majanduskasvu tagavaid ja vastupanuvõimet suurendavaid reforme;

(1) „tehniline tugi“ – meetmed, mis aitavad liikmesriikidel riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil koostada, läbi vaadata ja ellu viia institutsioonilisi või halduslikke reforme, mis parandavad kestlikkust ja vastupanuvõimet;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>22</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – lõik 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahendi üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi majanduse elavdamiseks ning sotsiaalse taastumise, vastupanuvõime ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise tagamiseks vajalike reformide elluviimisel, ning aidata liikmesriikidel parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel seoses institutsioonide, juhtimise, avaliku sektori asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

Vahendi üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades liikmesriikide jõupingutusi majanduse kestlikku elavdamist ning sotsiaalset taastumist, vastupanuvõimet ning ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist toetavate reformide ja investeeringute elluviimisel, ning aidata liikmesriikidel parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel, sealhulgas ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel, seoses institutsioonide, juhtimise ja avaliku sektori asutuste, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste ning majandus- ja sotsiaalsektori probleemidega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>23</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõik 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on vahendi jaoks kehtestatud erieesmärk aidata liikmesriikide ametiasutustel suurendada oma suutlikkust reformide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel, muu hulgas heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu. Kõnealuste erieesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

Artiklis 3 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks on vahendi jaoks kehtestatud erieesmärk toetada liikmesriikide ning vajaduse korral piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ja sotsiaalpartnereid, et nad saaksid suurendada oma suutlikkust reformide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel ning sotsiaaldialoogi tugevdamisel, eriti määruse (EL) nr YYY/XX kohaste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel, täitmisel, läbivaatamisel ja täiustamisel, muu hulgas andmete ja heade tavade vahetamise, sobivate protsesside ja meetodite, sidusrühmade laialdase kaasamise ning tulemuslikuma ja tõhusama personalijuhtimise kaudu. Kõnealuste erieesmärkide saavutamisel tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega ja asjaomase liikmesriigi sotsiaalpartneritega, kui see on asjakohane, nimelt artikli 5 lõike 1 punktides d ja e osutatud poliitikavaldkondades kooskõlas asjaomase liikmesriigi seaduste ja tavadega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>24</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 4 sätestatud erieesmärk peab olema seotud ühtekuuluvusele, konkurentsivõimele, haridusele, tootlikkusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, tööhõivele ja investeerimisele keskenduvate poliitikavaldkondadega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret, eelkõige ühe või mitmega alljärgnevast:

Artiklis 4 sätestatud erieesmärk peab olema seotud ühtekuuluvusele, konkurentsivõimele, haridusele ja koolitusele, tervishoiule, sotsiaalkaitsele, inimeste tööturule toomisele, tootlikkusele, digiarengu rakendamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, tööhõivele, investeerimisele ja taristule keskenduvate poliitikavaldkondadega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret, ning meetmetele, mis soodustavad Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist, ning keskenduma ühele või mitmele alljärgnevast:

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>25</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) institutsiooniline reform ning avaliku halduse ja e-valitsuse tõhus ja teenusekeskne toimimine, mis muu hulgas saavutatakse – kui see on asjakohane – eeskirjade lihtsustamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

(b) institutsiooniline reform ning avaliku halduse ja e-valitsuse tõhus, mittediskrimineeriv ja teenusekeskne toimimine, avalike tööturuasutuste digitaliseerimine ja parem toimimine, mis muu hulgas saavutatakse – kui see on asjakohane – avalike teenuste kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamise, menetluste lihtsustamise ja halduskoostöö edendamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine ning kontroll ja tasakaal, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni-, rahapesu ning maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>26</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ettevõtluskeskkond, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ning sotsiaalettevõtjate jaoks, reindustrialiseerimine, erasektori areng, toodete ja teenuste turud, investeerimine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng, teadusuuringute ja innovatsiooni ning digitaaltehnoloogiale ülemineku toetamine;

(c) kestlik ettevõtluskeskkond, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ning sotsiaalettevõtjate jaoks, reindustrialiseerimine, erasektori areng, toodete ja teenuste turud, kestliku ja sotsiaalse investeerimise edendamine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng, teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaaltehnoloogiale ülemineku ja automatiseerimise toetamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>27</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) haridus ja koolitus, tööturupoliitika töökohtade loomiseks (sealhulgas sotsiaaldialoog), täiend- ja ümberõpe, eelkõige digioskused, meediapädevus, kodanikuaktiivsus, vaesuse ja sissetulekute liiga suure ebavõrdsuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalse kaasatuse edendamine, piisava ja kaasava sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, kättesaadav ja taskukohane rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, samuti ühtekuuluvus-, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

(d) haridus ja koolitus, elukestev õpe, noortepoliitika, kaasava tööturu poliitika kvaliteetsete töökohtade loomiseks, individualiseeritud täiend- ja ümberõpe, eelkõige digioskused, sealhulgas teadlaste oskuste täiendamiseks ja paremate individuaalsete karjäärikavade rakendamiseks kõigi akadeemiliste töötajate jaoks, ning meetmed teadus- ja arendustegevuse valdkonna täiustamiseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse tulemuste parem kasutuselevõtt turul ning juurdepääs teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, samuti meediapädevus, kodanikuaktiivsus, vaesuse ning sissetulekute ja jõukuse liiga suure ebavõrdsuse vähendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine, kvaliteetse, kättesaadava ja kaasava sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid, kättesaadav ja taskukohane rahvatervis ja tervishoiusüsteemid, aktiivsena vananemise edendamine, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, elanikkonnakaitse, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>28</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(da) sotsiaalkaitsemeetmed, mis keskenduvad haavatavatele rühmadele, sealhulgas puudega inimestele, vähemustele, vaesuses elavatele lastele, eakatele ja rändajatele, töötajate osalemine ja esindamine, sotsiaaldialoogi tugevdamine ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine, ebavõrdsuse ja igasuguse diskrimineerimise vähendamine, sealhulgas sotsiaalabikavade, toetuste ja stipendiumide kaudu, samuti pensionireformi meetmed, mis keskenduvad töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate pensionisüsteemide kestlikkusele ning naiste ja meeste võrdsetele võimalustele omandada pensioniõigusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisega, ning aitavad seejuures tagada, et kedagi ei jäetaks kõrvale;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>29</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(db) meetmed soolise diskrimineerimise vähendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, soolise palgalõhe vähendamiseks, sobiva perepuhkuse ja paindliku töökorralduse edendamiseks ning naiste tööturul osalemise suurendamiseks, sealhulgas tagades võrdsed võimalused ja karjääri edendamise, kättesaadava ja taskukohase hooldustaristu, sealhulgas taskukohase ja kvaliteetse lastehoiu ning eakate ja puudega inimeste hoolduse;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>30</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(dc) kutseharidus ja -koolitus, juurdepääs elukestvale õppele ja integreerimine tööturule, muu hulgas noorte puhul, keskendudes oskustele, mis toetavad rohe- ja digipööret ning ettevõtlus- ja valdkonnaüleseid oskusi, samuti püüdlemine kõigi töötajate, sealhulgas liikuvate ja piiriüleste töötajate paremate töötingimuste poole;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>31</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d d (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(dd) meetmed, mille eesmärk on parandada laste ja õppurite juurdepääsu haridusele ning noorte integreerimist tööturule, sealhulgas vähendades vaesust, parandades haridustaristut ja juurdepääsu formaalsele ja mitteformaalsele haridusele ning pakkudes võimalusi tööturul, sealhulgas tasustatavat praktikat;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>32</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d e (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(de) meetmed, mille eesmärk on parandada avaliku sektori asutuste suutlikkust tagada liikuvate ja piiriüleste töötajate õigused, sealhulgas ohutud ja võrdsed töötingimused ning seadustele vastav palk;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>33</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) poliitika digi- ja rohepöörde elluviimiseks, e-valitsuse lahendused, e-hanked, ühendatus, andmetele juurdepääs ja nende haldamine, e-õpe, tehisintellektipõhiste lahenduste kasutamine, kestlik areng ja keskkonnakaitse kui üks keskkonnaalastest tugisammastest, kliimameetmed, liikuvus, ringmajanduse toetamine, energeetika ja ressursitõhusus, taastuvad energiaallikad, energiavarustuse mitmekesistamine ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandussektori puhul mullakaitse ja elurikkuse kaitse, kalandus ja maapiirkondade kestlik areng ning

(e) kliimamuutuste leevendamise poliitika rohe- ja digipöörde elluviimiseks, e-valitsuse lahendused, e-hanked, ühendatus, andmetele juurdepääs ja nende haldamine, e-õpe ja digiõpe, tehisintellektipõhiste lahenduste kasutamine, mille puhul on tagatud inimkontrolli põhimõte, kestlik areng ja keskkonnakaitse kui üks keskkonnaalastest tugisammastest, kliimameetmed, kestlik liikuvus, ringmajanduse toetamine, energeetika ja ressursitõhusus, taastuvad energiaallikad, energiavarustuse mitmekesistamine ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandussektori puhul mullakaitse ja elurikkuse kaitse, kalandus ja maa-, äärepoolsete või kahaneva rahvaarvuga piirkondade kestlik areng ning

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>34</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) finantssektori poliitika, sealhulgas: finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire.

(f) finantssektori poliitika, sealhulgas: finantskirjaoskuse edendamine ja võitlus liigse võlakoormuse vastu, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>35</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(fa) meetmed poliitiliste, majanduslike, halduslike, digitaalsete, julgeoleku-, eluaseme-, tervishoiu-, transpordi-, keskkonna-, hanke- ja haridusfunktsioonide valdkonna riiklike taristuvõrkude edasiarendamiseks;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>36</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(fb) liikmesriike euroalaga ühinemiseks ettevalmistavad meetmed ning poliitikameetmed, millega soodustatakse praegu eurot mitte kasutavate liikmesriikide nominaalset ja reaalset lähenemist euroalaga ühinemisele;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>37</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 6 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vahendi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud vahendi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil vahendi juhtimisel tekivad. Kulud võivad hõlmata ka kulusid, mis on seotud muude toetavate tegevustega, nagu tehnilise toe projektide kvaliteedikontroll ja kohapealne järelevalve, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja eksperdiabi kulusid.

2. Vahendi rahastamispaketist võib katta ka selliste ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud vahendi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, sidusrühmade ja ekspertide nõupidamisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, niivõrd kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil vahendi juhtimisel tekivad. Kulud võivad hõlmata ka kulusid, mis on seotud muude toetavate tegevustega, nagu tehnilise toe projektide kvaliteedikontroll ja kohapealne järelevalve, ning struktuurireformide hindamisel ja rakendamisel toimuva kogemusnõustamise ja eksperdiabi kulusid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>38</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 6 – lõige 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud rahalisi vahendeid võib liikmesriikide taotlusel vahendile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Nende rahaliste vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.

3. Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud rahalisi vahendeid võib liikmesriikide taotlusel vahendile üle kanda kuni 10 % ulatuses liikmesriigi eelarvevahendite üldmahust. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Nende rahaliste vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>39</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c – alapunkt i a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ia) nõupidamised, millel eri foorumite kaudu osalevad mitmesugused sidusrühmad, sealhulgas naisorganisatsioonid, haavatavate rühmade esindajad ja sotsiaalpartnerid;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>40</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c – alapunkt i i (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

ii) parimate tavade vahetamine asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikidega, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>41</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

(g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, teostatavusuuringud, tehnilised projektid ja dokumentatsioon, hindamised ja mõjuhindamised, soolise mõju hindamine, mille tulemusi vahetatakse liikmesriikide vahel ja komisjoniga automaatselt, et tagada suurim läbipaistvuse tase ja kogu liitu hõlmav poliitika sidusus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>42</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 – punkt h</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) teabevahetusprojektid õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on asjakohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustikes;

(h) teabevahetusprojektid õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks, sealhulgas tehniliste õppekülastuste kaudu liikmesriikidesse, kus on läbi viidud sarnaseid reforme; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on asjakohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustikes;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>43</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Viimases lõigus sätestatud liiki meetmed on rahastamiskõlblikud, kui neid alustatakse alates 1. veebruarist 2020 ning nendega püütakse saavutada artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>44</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rahastamisvahendist tehnilist tuge sooviv liikmesriik esitab komisjonile tehnilise toe taotluse, nimetades artikli 5 alusel kohaldamisalasse kuuluvad poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mille jaoks toetust taotletakse. Taotlused tuleb esitada hiljemalt kalendriaasta 31. oktoobril. Komisjon võib koostada suunised toetustaotluse põhiosade kohta.

1. Rahastamisvahendist tehnilist tuge sooviv liikmesriik esitab komisjonile tehnilise toe taotluse pärast piisavat konsulteerimist asjaomaste sotsiaalpartneritega, nimetades artikli 5 alusel kohaldamisalasse kuuluvad poliitikavaldkonnad ja prioriteedid, mille jaoks toetust taotletakse. Taotlused tuleb esitada hiljemalt kalendriaasta 31. oktoobril. Komisjon võib koostada suunised toetustaotluse põhiosade kohta ning võib veelgi edendada ja ergutada tehnilise abi kasutamist suure toetusvajadusega liikmesriikides.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>45</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. Liikmesriigid võivad igal ajal esitada käesoleva artikli lõike 2 punktide d ja e alla kuuluvaid taotlusi, eelkõige taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamiseks ja täiustamiseks, et vastavalt määruse (EL) nr YYY/XX (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend) artiklile 18 muuta või asendada oma varasemaid taotlusi.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>46</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, eeskätt selleks, et toetada taastumist [kooskõlas määrusega (EL) nr YYY/XX], saavutada kestlik majanduskasv ja töökohtade loomine ning suurendada vastupanuvõimet;

(a) liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, eeskätt selleks, et toetada kestlikku taastumist [kooskõlas määrusega (EL) nr YYY/XX], saavutada kestlik majanduskasv, edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset kaasatust, piisavat sotsiaalkaitset, majanduse suuremat konkurentsivõimet, keskkonnakaitset, kliimamuutuste leevendamist, soolist võrdõiguslikkust ning suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>47</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kestlikku majanduskasvu tagavate ja vastupanuvõimet suurendavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis;

(c) majanduskasvu soodustavate, sotsiaalselt tasakaalustatud ja vastupanuvõimet suurendavate ning kestlikku arengut ja kestlikku tööhõivet toetavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete või ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisega seotud meetmete kontekstis;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>48</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(da) taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamine ja täiustamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>49</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(db) artikli 5 lõike 1 punktides d ja e nimetatud poliitikavaldkondades täpsustab tehnilise toe taotlust esitav liikmesriik, kuidas tema taotlus mõjutab tööturuasutusi, sealhulgas sotsiaalpartnereid, ja täpsustab võimaluse korral, kuidas tuleb siseriiklike eeskirjade ja tavade kohaselt sotsiaalpartnereid kaasata;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>50</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(dc) kui tehnilist tuge taotletakse sotsiaalpartnerite kaasamist eeldava riigipõhise soovituse rakendamiseks, teavitatakse sotsiaalpartnereid viivitamatult taotluse olemasolust ja nende kaasamise viisidest.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>51</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, lepib komisjon asjaomase liikmesriigiga kokku tehnilise toega seotud prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või muudest liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid tegevusi ja meetmeid, lepib komisjon asjaomase liikmesriigiga kokku tehnilise toega seotud prioriteetsed toetusvaldkonnad, eesmärgid, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma ning vajaduse korral sotsiaalpartnerite kaasamise, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>52</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Asjaomase liikmesriigi nõusolekul edastab komisjon koostöö- ja toetuskava põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib keelduda nõusoleku andmisest tundliku või konfidentsiaalse teabe puhul, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.

1. Komisjon edastab koostöö- ja toetuskava põhjendamatu viivituseta samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et tagada demokraatlik vastutus ja liidu tegevuse nähtavus.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>53</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Olenemata lõikes 1 sätestatust edastab komisjon koostöö- ja toetuskava siiski Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmistel asjaoludel:

välja jäetud

(a) niipea, kui asjaomane liikmesriik on eemaldanud kogu tundliku või konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid;

 

(b) pärast mõistliku aja möödumist, kui asjaomase teabe avalikustamine ei kahjustaks toetusmeetmete rakendamist, ja igal juhul hiljemalt kaks kuud pärast selliste meetmete võtmist vastavalt koostöö- ja toetuskavale.

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>54</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a. Kui Euroopa poolaasta ja eelkõige riigipõhiste soovituste raames tehakse kindlaks kiireloomulisi reforme nõudvad probleemid, kuid vastav liikmesriik ei kasuta eraldatud rahalisi vahendeid asjakohaselt või kui komisjon on sellise rahastamise peatanud, toetatakse tehnilise toe rahastamisvahendist jätkuvalt piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeid, mis aitavad neid probleeme lahendada.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>55</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 12 – lõige 6 – sissejuhatav osa</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Tehnilise toe vahendi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid ning teavitab neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

6. Tehnilise toe vahendi rakendamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega artikli 16b kohaselt vastu tööprogrammid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>56</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 12 – lõige 7 – lõik 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks reserveeritakse piiratud osa tööprogrammist erimeetmeteks ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile.

Vahendite õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks reserveeritakse piiratud osa tööprogrammist, mis ei ületa sellest 5 %1a, erimeetmeteks ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad kohest reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu asjaomase liikmesriigi kontrollile.

 

_______________________

 

1a https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/annual_work_programme_of_the_structural_reform_support_programme.pdf

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>57</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

(a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>58</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tagavad tiheda koostöö isikute vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja, kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vahendi raames.

(c) tagavad tiheda koostöö isikute vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vahendi raames.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>59</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 15 b – pealkiri</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aastaaruanne

Poolaastaaruanne

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>60</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 15 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta igal aastal aruande.

1. Komisjon esitab kaks korda aastas samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta aruande.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>61</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>62</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 16 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vahehindamise aruandes hinnatakse eelkõige vahendi jaoks artiklis 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamise määra, rahaliste vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

2. Vahehindamise aruandes hinnatakse eelkõige vahendi jaoks artiklis 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamise määra, rahaliste vahendite kasutamise piisavust ning tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>63</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 16 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16a

 

Läbipaistvus

 

1. Toetusesaajad tagavad üldsuse huvides tehnilise toe rahastamisvahendi raames kasutatud meetmete ja rahavoogude maksimaalse läbipaistvuse. Läbipaistvust piiravad üksnes ärisaladust käsitlevad õigusaktid, kohaldatavad andmekaitse-eeskirjad või liidu asutuste läbiviidavad haldus- või kriminaaluurimised.

 

2. Toetusesaajad avaldavad kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/10241a kogu asjakohase teabe oma projektide kohta standardses ja võrreldavas avatud ja masinloetavas vormingus ametlikus avalikus registris, sealhulgas, kuid mitte ainult: projektide ettepanekud, huvide konflikti vältimise deklaratsioon, koosolekute protokollid, mõjuhinnangud, lepingud, hindamis- ja auditiaruanded ning kõik riigihanked avaldatakse ELi avatud andmete portaalis.

 

3. Liikmesriigid teevad kõik koostöö tulemused (sealhulgas andmed, uuringud, tarkvaravahendid jne) üldsusele kättesaadavaks või vastasel korral selgitavad toimiku konfidentsiaalsuse olemust.

 

4. Kõik lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avaldatud andmed on kättesaadavad määramata aja jooksul. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid pakuvad koostööd logistilistes meetmetes, et hoida kõiki neid andmeid üldsusele kättesaadavana ka pärast toetusesaaja tegevuse lõpetamist.

 

 

_____________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>64</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 16 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16b

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artikli 12 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6. Artikli 12 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>65</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 17 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes mittediskrimineerivatel alustel üldsusele, sealhulgas meedia kaudu, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

</Amend></RepeatBlock-Amend>


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tehnilise toe rahastamisvahendi loomine

Viited

COM(2020)0409 – C9-0148/2020 – 2020/0103(COD)

Vastutavad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.6.2020

ECON

17.6.2020

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

17.6.2020

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Dragoș Pîslaru

25.6.2020

Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus

 istungil teada andmise kuupäev

 

23.7.2020

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

31.8.2020

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

11

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Özlem Demirel, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Anne Sander

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Margarita de la Pisa Carrión

PPE

Andrea Bocskor, David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Cindy Franssen, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Anne Sander, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

Renew

Atidzhe Alieva-Veli, Sylvie Brunet, Dragoș Pîslaru, Samira Rafaela, Monica Semedo, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Marc Angel, Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

Verts/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

11

-

ECR

Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło

GUE/NGL

Leila Chaibi, Özlem Demirel

ID

Dominique Bilde, Nicolaus Fest, France Jamet, Elena Lizzi, Guido Reil, Stefania Zambelli

 

4

0

GUE/NGL

Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga

NI

Daniela Rondinelli

Renew

Radka Maxová

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tehnilise toe rahastamisvahendi loomine

Viited

COM(2020)0409 – C9-0148/2020 – 2020/0103(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.5.2020

 

 

 

Vastutavad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

17.6.2020

ECON

17.6.2020

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

17.6.2020

ENVI

17.6.2020

ITRE

17.6.2020

REGI

17.6.2020

 

AGRI

17.6.2020

PECH

17.6.2020

CULT

17.6.2020

JURI

17.6.2020

 

LIBE

17.6.2020

FEMM

17.6.2020

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

ENVI

10.6.2020

ITRE

25.6.2020

REGI

5.6.2020

AGRI

22.9.2020

 

PECH

12.6.2020

CULT

22.6.2020

JURI

15.6.2020

LIBE

29.6.2020

 

FEMM

7.7.2020

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Alexandra Geese

22.7.2020

Othmar Karas

22.7.2020

Dragoș Pîslaru

22.7.2020

 

Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus

 istungil teada andmise kuupäev

 

 

23.7.2020

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

74

10

13

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Gilles Boyer, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Eider Gardiazabal Rubial, Luis Garicano, Alexandra Geese, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, Elisabetta Gualmini, José Gusmão, Enikő Győri, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Herve Juvin, Othmar Karas, Billy Kelleher, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Georgios Kyrtsos, Ioannis Lagos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Aušra Maldeikienė, Margarida Marques, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Silvia Modig, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Victor Negrescu, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Karlo Ressler, Antonio Maria Rinaldi, Bogdan Rzońca, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Nicolae Ştefănuță, Paul Tang, Irene Tinagli, Nils Torvalds, Ernest Urtasun, Nils Ušakovs, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Angelika Winzig, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matteo Adinolfi, Erik Bergkvist, Damian Boeselager, Fabienne Keller, Peter Liese, Eva Maydell, Mick Wallace

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Robert Roos

Esitamise kuupäev

2.10.2020

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

74

+

ECR

Johan Van Overtveldt

NI

Ioannis Lagos

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Lefteris Christoforou, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo Y Marfil, Enikő Győri, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Janusz Lewandowski, Peter Liese, Aušra Maldeikienė, Eva Maydell, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Sirpa Pietikäinen, Karlo Ressler, Ralf Seekatz, Inese Vaidere, Angelika Winzig

Renew

Gilles Boyer, Olivier Chastel, Engin Eroglu, Luis Garicano, Valérie Hayer, Billy Kelleher, Fabienne Keller, Ondřej Kovařík, Moritz Körner, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Marek Belka, Erik Bergkvist, Robert Biedroń, Paolo De Castro, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Victor Negrescu, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Nils Ušakovs

Verts/ALE

Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Alexandra Geese, Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

10

-

GUE/NGL

José Gusmão, Mick Wallace

ID

Gunnar Beck, Herve Juvin, Joachim Kuhs, Hélène Laporte, Jörg Meuthen

NI

Mislav Kolakušić, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini

 

13

0

ECR

Derk Jan Eppink, Zbigniew Kuźmiuk, Robert Roos, Bogdan Rzońca, Roberts Zīle

GUE/NGL

Silvia Modig, Dimitrios Papadimoulis

ID

Matteo Adinolfi, Anna Bonfrisco, Francesca Donato, Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0 / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

[*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).

[5] Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

[7] ELT C , , lk .

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

[9] Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

[10] Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

[11] Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

[13] ELT C , , lk .

[14]  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

[16] Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

[17] ELT C , , lk .

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika