Menetlus : 2020/0105(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0174/2020

Esitatud tekstid :

A9-0174/2020

Arutelud :

PV 20/01/2021 - 12
CRE 20/01/2021 - 12

Hääletused :

PV 21/01/2021 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0015

<Date>{02/10/2020}2.10.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0174/2020</NoDocSe>
PDF 210kWORD 80k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>***I</RefProcLect>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 kriisile</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0223 – C9‑0151/2020 – 2020/0105(COD))</DocRef>


<Commission>{EMPL}Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Lucia Ďuriš Nicholsonová</Depute>

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 kriisile

(COM(2020)0223 – C9‑0151/2020 – 2020/0105(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0223),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0151/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuni 2020. aasta arvamust[1],

 pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0174/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

<RepeatBlock-Amend><Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Vastusena Euroopa sotsiaalsetele probleemidele kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Et majanduse taastamine toimuks sotsiaalselt õiglastel alustel, tuleks COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmete võtmisel juhinduda neist Euroopa sotsiaalõiguste sambas välja toodud kahekümnest põhimõttest.

(2) Vastusena Euroopa sotsiaalsetele probleemidele kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Et majanduse taastamine toimuks sotsiaalselt õiglastel ja vastupidavatel alustel, tuleks COVID-19 pandeemiale reageerimise meetmete võtmisel juhinduda neist Euroopa sotsiaalõiguste sambas välja toodud kahekümnest põhimõttest.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärjed on mõjutanud liikmesriike enneolematul moel. Kriis on kaasa toonud tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Tekkinud on erandlik olukord, millele tuleb reageerida Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevate erimeetmetega.

(3) COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärjed on mõjutanud liikmesriike enneolematul moel. Kriis on kaasa toonud tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ning halvendanud enam kui 109 miljoni vaesuses või juba vaesuse ohus elava inimese olukorda, süvendanud sotsiaalseid lõhesid ja suurendanud töökohtade kaotust, töötuse määra ja ebavõrdsust, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates rühmades. Tekkinud on erandlik olukord, millele tuleb viivitamata reageerida Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kooskõlas olevate erimeetmetega ja muude vaesuse vastu võitlemise meetmetega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 4</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Eriti suurt mõju avaldab kriis FEADle. Kuna COVID-19 pandeemia tagajärjel on toidu- ja materiaalse puuduse all kannatavate isikute arv suurenenud ning enim puudust kannatavad isikud puutuvad kriisi ajal kokku spetsiifiliste riskidega ja kogevad uusi raskusi, on liikmesriikidel vaja abifondi toetuse andmiseks lisavahendeid.

(4) Eriti suurt mõju avaldab kriis FEAD-le. Kuna kogu liidus kannatas toidu- ja materiaalse puuduse all juba märkimisväärne arv inimesi (juba enne COVID-19 kriisi sai igal aastal FEAD-lt toetust 13 miljonit inimest, sh ligi 4 miljonit last) ning COVID-19 pandeemia tagajärjel see arv kasvab, kusjuures enim puudust kannatavad isikud on kriisi ajal eriti ohustatud ja kogevad uusi raskusi, on liikmesriikidel vaja FEAD toetuse andmiseks lisavahendeid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et leevendada tohutuid majandusšokke ja ühtse turu toimimisele avaldunud suurt mõju, mille on põhjustanud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud erakorralised piirangud, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks „Majanduse taastumist käsitleva teekaardi“, milles seati investeeringud tähtsale kohale, kutsuti üles looma [Euroopa Liidu taasterahastu] ning tehti komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi selliselt, et vahendeid saaks suunata neile sektoritele ja piirkondadele, mis on Euroopas kõige rohkem kannatanud, samuti selgitati uute meetmete seost mitmeaastase finantsraamistikuga.

(5) Selleks et leevendada tohutuid šokke majandusele ja ühiskonnale ning Euroopa sotsiaalsele mudelile ja ühtse turu toimimisele avaldunud suurt mõju, mille on põhjustanud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud erakorralised piirangud, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks „Majanduse taastumist käsitleva teekaardi“, milles seati investeeringud tähtsale kohale, kutsuti üles looma [Euroopa Liidu taasterahastu] ning tehti komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi selliselt, et vahendeid saaks suunata neile sektoritele ja piirkondadele, mis on Euroopas kõige rohkem kannatanud, samuti selgitati uute meetmete seost mitmeaastase finantsraamistikuga.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Komisjon esitas 27. mail 2020 ettepaneku võtta vastu määrus,11 millega muudetakse nõukogu määrust (EL, EURATOM) No 1311/2013,12 ning tegi kättesaadavaks lisavahendid, et toetada liikmesriike COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel ja majanduse taastamiseks valmistumisel. Selle meetmepaketi osana tehakse sel eesmärgil 2020., 2021. ja 2022. aastaks kättesaadavaks erakorraline lisasumma 58 272 800 000 eurot struktuurifondide kaudu eelarveliste kulukohustuste täitmiseks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et hakata neid vahendeid reaalmajanduses kiiresti kasutama ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide rakendamiseks loodud struktuuride kaudu. Komisjon peaks määrama igale liikmesriigile ette nähtud lisavahendite jaotuse kindlaks eraldamismeetodi alusel, lähtudes uusimatest objektiivsetest statistilistest andmetest, mis on kättesaadavad liikmesriikide suhtelise jõukuse ja neile praeguse kriisi tõttu avaldunud majandusmõju kohta. Et kajastada kriisi mõju muutumist, tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid statistilisi andmeid, mis on kättesaadavad 19. oktoobriks 2021. Et tulemuslikult reageerida sotsiaalsele mõjule, mida COVID-19 pandeemia avaldab enim puudust kannatavatele isikutele, on asjakohane, et liikmesriigid võivad eraldada FEADle lisavahendeid vastavalt oma vajadustele. Vahendite eraldamisel peaksid liikmesriigid pöörama nõuetekohast tähelepanu enim puudust kannatavate isikute arvu suurenemisele pärast COVID-19 pandeemia algust. Lisaks on vaja kehtestada ülemmäärad, mis kehtivad suurendatud vahendite eraldamisega seoses liikmesriigi tehnilise abi puhul. Arvestades, et lisavahendid kulutatakse eeldatavasti kiiresti, tuleks nende lisavahenditega seotud kulukohustused programmide lõpetamisel vabastada. Loodud on ka võimalused teha lisavahendite puhul majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ülekandeid ERFi, ESFi ja FEAD vahel.

(6) Komisjon esitas 27. mail 2020 ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, EURATOM) No 1311/201312, ning tegi kättesaadavaks lisavahendid, et toetada liikmesriike COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmetes ja majanduse sotsiaalseks, vastupidavaks ja kestlikuks taastamiseks valmistumisel. Selle meetmepaketi osana tehakse sel eesmärgil 2020., 2021. ja 2022. aastaks kättesaadavaks erakorraline lisasumma 58 272 800 000 eurot struktuurifondide kaudu eelarveliste kulukohustuste täitmiseks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et hakata neid vahendeid reaalmajanduses kiiresti kasutama ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide rakendamiseks loodud struktuuride kaudu. Komisjon peaks määrama igale liikmesriigile ette nähtud lisavahendite jaotuse kindlaks eraldamismeetodi alusel, lähtudes uusimatest objektiivsetest statistilistest andmetest (muu hulgas võrdõiguslikkuse kohta), mis on kättesaadavad liikmesriikide suhtelise jõukuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määrade ja nende majandusele ja ühiskonnale praeguse kriisi tõttu avaldunud mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu enim puudust kannatavatele isikutele je keskendudes eriti sellistele rühmadele nagu kodutud ja eraldatud asutustes elavad inimesed, kelleni liikmesriikide statistikaametid tavaliselt ei jõua. Selleks tuleks koguda asjakohaseid ja võrreldavaid andmeid, kaasates valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi, kes tegelevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning enim puudust kannatavatele isikutele teenuste osutamisega. Et kajastada COVID-19 kriisi mõju muutumist, tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid statistilisi ja võrdõiguslikkuse andmeid, mis on kättesaadavad 19. oktoobriks 2021. Et tulemuslikult reageerida sotsiaalsele mõjule, mida COVID-19 pandeemia avaldab enim puudust kannatavatele isikutele, ning erandina määruse (EL) nr 1303/201312a artikli 92 lõikest 7, peaksid osa lisavahendeid eraldama FEAD-le ka liikmesriigid. Vahendite eraldamisel peaksid liikmesriigid pöörama nõuetekohast tähelepanu enim puudust kannatavate isikute arvu suurenemisele pärast COVID-19 pandeemia algust. Lisaks on vaja kehtestada ülemmäärad, mis kehtivad suurendatud vahendite eraldamisega seoses liikmesriigi tehnilise abi puhul. Arvestades, et lisavahendid kulutatakse eeldatavasti kiiresti, tuleks nende lisavahenditega seotud kulukohustused programmide lõpetamisel vabastada. Luua tuleks ka võimalused teha lisavahendite puhul majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ülekandeid ERFi, ESFi ja FEAD vahel. Võttes arvesse ESFi olulist rolli vaesuse kaotamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, ei tohiks ESFi osakaalu liidu tasandil vähendada allapoole praegust 23,1 % suurust õiguslikku kohustust.

__________________

__________________

11 COM(2020) 446.

11 COM(2020) 446.

12 Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

12 Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

 

12a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6a) Seoses vaesuse feminiseerumisega, mille tulemuseks on naiste sagedasem ja tõsisem vaesus1a, tuleks FEAD ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise käigus arvesse võtta soolisi aspekte. Diskrimineerimise ja vaesuse lahutamatu seotuse tõttu ning kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

 

__________________

 

1a https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/poverty

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Selleks et tagada liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmete kiireks rakendamiseks ja majanduse taastamiseks ettevalmistuste tegemiseks, on vaja ette näha suuremad eelmaksed, et lisavahenditest toetatavaid meetmeid kiiresti rakendada. Eelrahastamise ulatus peaks tagama, et liikmesriikidel on vahendid toetusesaajatele vajaduse korral eelmaksete tegemiseks ja selleks, et toetusesaajate kulusid pärast nendepoolse maksetaotluse esitamist kiiresti hüvitada.

(8) Selleks et tagada liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmete kiireks rakendamiseks, võttes arvesse kriisi mõju vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele, ning majanduse ja ühiskonna sotsiaalseks, vastupidavaks ja kestlikuks taastamiseks ettevalmistuste tegemiseks, on võimalikult varakult vaja ette näha suuremad eelmaksed, et lisavahenditest toetatavaid meetmeid kiiresti rakendada. Eelrahastamise ulatus peaks tagama, et liikmesriikidel on vahendid toetusesaajatele vajaduse korral eelmaksete tegemiseks ja selleks, et toetusesaajate kulusid pärast nendepoolse maksetaotluse esitamist kiiresti hüvitada. Selleks et tagada abisaajatele viivitamatu abi, peaksid liikmesriigid võtma kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed eelmaksete võimalikult kiireks käivitamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8a) Käesolevast määrusest tulenevalt ei tohiks muuta FEAD kasutuselevõtu viisi ning FEAD peaks jääma jagatud eelarve täitmise alla.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 9</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Et leevendada koormust, mis langeb riikide eelarvetele COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamise tõttu, ja valmistuda majanduse taastamiseks, on asjakohane vabastada lisavahendid kaasrahastamisest.

(9) Et leevendada koormust, mis langeb riikide eelarvetele COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmete tõttu, ja valmistuda majanduse ja ühiskonna sotsiaalseks, vastupidavaks ja kestlikuks taastamiseks, on asjakohane vabastada lisavahendid kaasrahastamisest.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 11</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Kuna ainult liikmesriikide tasandil ei ole võimalik piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki – reageerida mõjule, mida rahvatervise kriis avaldab enim puudust kannatavatele isikutele –, vaid selle eesmärgi saab kavandatud tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11) Kuna ainult liikmesriikide tasandil ei ole võimalik piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki – reageerida mõjule, mida rahvatervise ja sotsiaal-majanduslik kriis avaldab enim puudust kannatavatele isikutele –, vaid selle eesmärgi saab kavandatud tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>11</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 14</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(14) Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>12</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) nr 223/2014</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 6a – pealkiri</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahendite vabatahtlik suurendamine COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

Vahendite suurendamine COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2</Article>

<DocAmend2>Määrus (EL) nr 223/2014</DocAmend2>

<Article2>Artikkel 6a – lõige 1</Article2>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võivad liikmesriigid artiklis 6 osutatud vahendeid vabatahtlikult suurendada vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92b punkti 5 seitsmendale lõigule. Suurendamine võib mõjutada 2020., 2021. ja 2022. aasta eelarvelisi kulukohustusi.

1. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks suurendavad liikmesriigid artiklis 6 osutatud vahendeid (minimaalselt vähemalt 3 % täiendavatest vahenditest) vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 92b punkti 5 seitsmendale lõigule. Suurendamine võib mõjutada 2020., 2021. ja 2022. aasta eelarvelisi kulukohustusi.

</Amend></RepeatBlock-Amend>


 

SELETUSKIRI

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) on vahend, mis aitab vaesuses elavatel inimestel astuda esimesi samme vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest väljumiseks. Igal aastal saab FEADst toetust umbes 13 miljonit inimest, sealhulgas ligikaudu 4 miljonit alla 15-aastast last.

COVID-19 pandeemia otsene ja kaudne mõju suureneb jätkuvalt kõigis liikmesriikides. Praegune olukord on enneolematu ja nõuab eriolukorrale kohandatud erakorralisi meetmeid, sh selleks, et toetada enim puudust kannatavaid isikuid FEADst.

Esimeses, 1. aprillil 2020 jõustunud meetmepaketis „Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus“ (CRII)[2] tehti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavas õigusraamistikus mitu olulist muudatust, mis võimaldavad praeguses olukorras tulemuslikumalt reageerida. Lisaks võeti meetmeid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII+)[3] raames. See pakett sisaldas ka määruse (EL) nr 223/2014[4] (edaspidi „FEAD määrus“) muudatusi, mis tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/559[5], mis jõustus 25. aprillil 2020. Nende muudatuste eesmärk oli FEADd kohandada, et tulla toime COVID-19 pandeemiaga ja eelkõige reageerida kiiresti nende sihtrühmade uutele lisavajadustele, keda ähvardavad sellest kriisist tulenevad lisaraskused. Seepärast kehtestati määrusega liikmesriikidele konkreetsed likviidsuse ja paindlikkuse suurendamise meetmed, et FEADst oleks seoses COVID-19 pandeemiaga kasu, sealhulgas võimalus anda toiduabi ja esmast materiaalset abi vautšerite kaudu.

Kuigi olukord muutub kogu aeg ning liikmesriigid leevendavad ühiskonna ja ettevõtete piiranguid ja taaskäivitavad majandust, on kriisi otsesed ja kaudsed mõjud paljudes sektorites juba oma mõju avaldanud. Taastumine võtab aega ja ei saa välistada, et tekib vajadus uute liikumispiirangute järele, sest uut COVID-19 lainet on juba näha paljudes ELi liikmesriikides. Seda arvestades valitseb suur oht, et toidu- ja materiaalse puuduse all kannatavate inimeste arv suureneb, ning seega on vaja lisameetmeid, millega reageerida COVID-19 pandeemia sotsiaalsetele tagajärgedele ja tagada, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga tagataks sotsiaalselt õiglane taastumine.

Komisjon esitas 27. mail 2020 ettepaneku võtta vastu määrus[6], millega muudetakse nõukogu määrust (EL, EURATOM) nr 1311/2013[7], ning tegi kättesaadavaks lisavahendid, et toetada liikmesriike COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel ja majanduse sotsiaalseks ja vastupidavaks taastamiseks valmistumisel. Selle meetmepaketi osana tehakse sel eesmärgil 2020., 2021. ja 2022. aastaks kättesaadavaks erakorraline lisasumma 58 272 800 000 eurot struktuurifondide kaudu eelarveliste kulukohustuste täitmiseks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et hakata neid vahendeid reaalmajanduses kiiresti kasutama ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide rakendamiseks loodud struktuuride kaudu.

Raportöör on seisukohal, et komisjon peaks määrama igale liikmesriigile ette nähtud lisavahendite jaotuse kindlaks eraldamismeetodi alusel, lähtudes uusimatest objektiivsetest statistilistest andmetest, mis on kättesaadavad liikmesriikide suhtelise jõukuse kohta, ning statistilistest andmetest, sealhulgas võrdõiguslikkust käsitlevatest andmetest, andmetest praeguse kriisi majandusele ja ühiskonnale avaldunud mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu enim puudust kannatavatele isikutele, nagu kodutud ja eraldatud asutustes elavad inimesed, kelleni liikmesriikide statistikaametid tavapäraselt ei jõua; selleks tuleks koguda asjakohaseid ja võrreldavaid andmeid, kaasates vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone. Et kajastada kriisi mõju muutusi, tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid statistilisi ja võrdõiguslikkuse andmeid, mis on kättesaadavad 19. oktoobriks 2021.

Raportöör märgib, et tulemuslik reageerimine sotsiaalsele mõjule, mida COVID-19 pandeemia avaldab enim puudust kannatavatele isikutele, ning erandina määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 92 lõikest 7, kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid eraldama osa lisavahenditest FEADle enne ERFile ja ESFile vahendite eraldamist või sellega samal ajal. Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 21 tuleks fondi ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel arvestada sooliste aspektidega.


 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) nr 223/2014 muutmine seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 kriisile

Viited

COM(2020)0223 – C9-0151/2020 – 2020/0105(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.5.2020

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

17.6.2020

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Lucia Ďuriš Nicholsonová

25.6.2020

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

31.8.2020

21.9.2020

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Eugenia Rodríguez Palop

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

52

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Margarita de la Pisa Carrión

GUE/NGL

Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga, Leila Chaibi, Eugenia Rodríguez Palop

ID

Dominique Bilde, France Jamet, Elena Lizzi, Stefania Zambelli

NI

Daniela Rondinelli

PPE

Andrea Bocskor, David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

Renew

Atidzhe Alieva‑Veli, Sylvie Brunet, Radka Maxová, Dragoș Pîslaru, Samira Rafaela, Monica Semedo, Marie‑Pierre Vedrenne

S&D

Marc Angel, Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

Verts/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter‑Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

2

-

ID

Nicolaus Fest, Guido Reil

 

1

0

Renew

Abir Al-Sahlani

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

[2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5–8).

[3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).

[4]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1–41).

[5]  ELT L 130, 24.4.2020, lk 7.

[7]  Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

Viimane päevakajastamine: 19. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika