Menetlus : 2019/0226M(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0182/2020

Esitatud tekstid :

A9-0182/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2020 - 26

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0295

<Date>{07/10/2020}7.10.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0182/2020</NoDocSe>
PDF 171kWORD 56k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(13484/2019 – C9-0178/2019 – 2019/0226M(NLE))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Izaskun Bilbao Barandica</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTAVASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimise kohta

(13484/2019 – C9-0178/2019 – 2019/0226M(NLE))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13484/2019),

 võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelist säästva kalanduse partnerluslepingut, mis jõustus 20. novembril 2014,

 võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu protokolli tagasiulatuvat ja ettevaatavat hindamisaruannet,

 võttes arvesse Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli (13483/2019),

 võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0178/2019),

 võttes arvesse oma ... 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni[1], mis käsitleb otsuse eelnõu,

 võttes arvesse ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse[2] artikli 31 lõiget 4,

 võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks[3],

 võttes arvesse Senegali riiklikku strateegiakava (2019–2023),

 võttes arvesse Senegali keskkonnasäästlike töökohtade edendamise riiklikku strateegiat (2015–2020),

 võttes arvesse asjaolu, et Senegali vetes tegutseb üha rohkem Aasia riikide laevu,

 võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

 võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0182/2020),

A. arvestades, et Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vaheline säästva kalanduse partnerlusleping jõustus 20. novembril 2014; arvestades, et lepingu rakendamise protokoll aegus 19. novembril 2019 ning uus protokoll parafeeriti 19. juulil 2019;

B. arvestades, et kõige hiljutisema protokolli (2014–2019) ettevaataval hindamisel järeldatakse, et see on üldiselt olnud mõjus vahend Senegali kalapüügipiirkonna kalavarude säästva kasutamise tagamisel, ning soovitatakse mõlema poole vajaduste rahuldamiseks protokolli uuendada;

C. arvestades, et viimase protokolli tulemuslikkus on tuunipüügi osas rahuldav, ning arvestades, et ühenduse laevad on jätnud siiski osa põhjalähedaste süvamereliikide püügivõimalustest kasutamata; arvestades, et senegali merluusi püük Senegali vetes moodustab vähem kui 10 % ühenduse püügist selles allpiirkonnas;

D. arvestades, et senegali merluusi sihtliigina püüdva põhjalähedase süvamerepüügi areng ning senegali merluusi täiendav püük Senegali ja naaberriikide kalapüügipiirkondades on suurendanud püügisurvet selle liigi varudele;

E. arvestades, et liidu kalalaevad tegutsevad üksnes avamere püügipiirkondades, mistõttu nad puutuvad harva kokku Senegali väikesemahulise kalapüügi laevadega ning seetõttu on nende mõju selle sektori elatusvahenditele minimaalne;

F. arvestades, et uus protokoll hõlmab viieaastast ajavahemikku ning näeb liidu laevadele (28 tuunikülmutusseinerit, 10 ritvõngelaeva, 5 õngejadalaeva ja 2 traalerit) ette püügivõimalused ja võrdlustonnaaži, mis on tuunikala puhul 10 000 tonni aastas, ja senegali merluusi lubatud püügimahu 1750 tonni aastas;

G. arvestades, et selle eest makstav rahaline hüvitis on 3 050 750 eurot aastas, mis jaguneb järgmiselt: 800 000 eurot aastas kalavarudele juurdepääsu eest, 900 000 eurot aastas valdkondliku poliitika elluviimiseks ja laevaomanike makstavad hinnangulised tasud 1 350 750 eurot aastas;

H. arvestades, et uus protokoll pakub liidu laevadele kalapüügivõimalusi Senegali vetes, lähtudes parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi;

I. arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformi üks peatükk käsitleb välismõõdet ja selle eesmärk on edendada säästva kalapüügi põhimõtteid; arvestades, et kahepoolsete lepingutega luuakse stabiilne õigus-, majandus- ja keskkonnaalane raamistik ELi laevastiku juurdepääsuks kolmandate riikide vetele ning nähakse ette nn valdkondlik toetus, et tugevdada kohalikku haldussuutlikkust ja parandada kalavarude säästva majandamise standardeid partnerriigis;

J. arvestades, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artiklile 62 püüavad Euroopa kalalaevad ühise kalanduspoliitika raames ainult lubatud kogupüügi ülejääki;

K. arvestades, et Senegal on ratifitseerinud enamiku rahvusvahelise kalanduse juhtimist reguleerivaid rahvusvahelisi õigusakte ning on Senegali laevade püütavate kalavarude majandamiseks loodud asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostööpartner;

L. arvestades, et Senegaliga sõlmitav kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll on osa ELi välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning selles võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke järgida demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

M. arvestades, et selle lepingu raames tuleks toetada ka ELi otsuseid järgida rahvusvahelisi lepinguid, eelkõige ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki nr 14, ning et kõik sellised ELi meetmed nagu säästva kalanduse partnerlusleping peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

N. arvestades, et Euroopa Liit ja Senegal teevad koostööd Cotonou lepingu üldises raamistikus ning kalanduse rahalise toetamise meetmeid võetakse programmi PESCAO kaudu, eesmärgiga parandada kalandussektori juhtimist ning võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu, kusjuures aastateks 2018–2024 selleks eraldatud eelarve on 15 miljonit eurot;

O. arvestades, et lisaks loodusvarabaasi vaesestamisele ja loodusliku tootlikkuse alandamisele kahjustab ETR-kalapüük ka kalurite elatusvahendeid ja riigi tulusid;

P. arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

Q. arvestades, et väikeste pelaagiliste liikide varusid kasutavad mitu Loode-Aafrika piirkonna naaberriiki, kellega ELil on kalandusalased partnerluslepingud, mis annavad juurdepääsu neile varudele; arvestades, et komisjon peaks soovitama Senegali ametivõimudel alustada naaberriikidega konsultatsioone teaduslikel nõuannetel põhinevate ühiste siduvate majandamiseeskirjade üle, et tagada säästev kalapüük, eriti väikeste pelaagiliste liikide puhul, olgugi et ELi ja Senegali vaheline leping ei võimalda nende püüki;

R. arvestades, et Senegali riikliku strateegiakava (2019–2023) strateegilised eesmärgid hõlmavad kalavarude säästvat majandamist ja nende tootlikkuse tõstmist ning kalandussektori turulepääsu ja konkurentsivõime üldist suurendamist;

S. arvestades, et kalandussektor annab tööd enam kui 600 000-le Senegali elanikule ehk umbes 17 %-le töötavast elanikkonnast;

1. kinnitab, et protokoll võimaldab jätkata Euroopa Liidu ja Senegali vahelist tihedat koostööd, et tagada Senegali vete kalavarude vastutustundlik kasutamine ning toetada Senegali pingutusi loodusvarade säästva majandamise arendamisel ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

2. toetab ELi strateegiat säilitada piirkonnas kokkulepete võrgustik, et täiendada piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavaid kalavarude kestlikkust toetavaid meetmeid;

3. märgib, et hindamisaruande järelduste kohaselt vähendatakse uue protokolliga senegali merluusi püüki (2000 tonnilt 1750 tonnile aastas) ning suurendatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust (150 000 euro võrra) ja laevaomanike makstavaid hinnangulisi tasusid;

4. võtab teadmiseks avameretraalerite senegali merluusi püügi võimaluste vähendamise kooskõlas Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusliku arvamusega, et alandada suremust;

5. väljendab heameelt selle üle, et protokollis võetakse arvesse kaaspüügina püütavaid ohustatud liike; rõhutab vajadust veelgi tõhustada meetmeid mereökosüsteemide kaitsmiseks; toonitab väljaõpetatud teadusvaatlejate keskset rolli kaaspüükide seires;

6. rõhutab, et Senegali vete mere elusressursside seisundi parema seire tagamiseks sisaldab leping teaduskoostöö peatükki; võtab teadmiseks põhjalähedaste süvamere kalavarude kasutamise teaduslikul seirel esinevad raskused ning nõuab tungivalt, et hindamisel võetaks arvesse ka kolmandate riikide laevade püügisurvet teiste rannikuriikide (Mauritaania, Maroko, Guinea Bissau ja Gambia) vetes, kuna ELi laevade püügivõimalused Senegali vetes on suhteliselt piiratud;

7. on seisukohal, et Senegali vetes leiduvatele lubatud kogupüüki ületavatele varudele juurdepääsu tagamiseks on vaja teada üldist püügikoormust - mis hõlmaks ka Senegali ja kolmandate riikide laevu – , ning palub komisjonil tagada, et läbipaistvust käsitlevat artiklit kohaldataks kehtiva protokolli raames ning pädevates piirkondlikes kalandusorganisatsioonides toimuvatel aruteludel;

8. võtab teadmiseks võimaluse vaadata läbi püügivõimalused ja lubada korraldada Senegali püügipiirkonnas katsepüüki; väljendab heameelt protokollis sätestatud jätkusuutlikkuse ja teaduslike soovituste järgimise tingimuste üle ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti, kui ühiskomitee peaks sellised muudatused heaks kiitma; väljendab heameelt selle üle, et protokolli on lisatud püükide jälgimine elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS, electronic reporting system) kaudu; palub komisjonil tagada süsteemi võimalikult kiire kasutuselevõtmine;

9. väljendab heameelt uute tehniliste meetmete vastuvõtmise üle, millega vähendatakse kaitsealuste liikide (merelinnud, kilpkonnad, haid ja mereimetajad) juhupüüki, ning nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks kalapüügivahendite selektiivsuse suurendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmist kooskõlas piirkondlikest kalandusorganisatsioonidest tulenevate teaduslike soovituste ja õigusaktidega;

10. toonitab, et lepinguga luuakse õiguslik raamistik koostööks järelevalve ning ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas, ning väljendab heameelt selle üle, et Senegal ratifitseeris 2017. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe, mis oli positiivne samm, arvestades Dakari sadama tähtsust eri kolmandate riikide lippude all sõitvate laevade poolt alampiirkonna mitmetes piirkondades püütud kalandustoodete lossimisel;

11. peab kiiduväärseks Senegali meremeeste töölevõtmist Euroopa Liidu laevadele ning rõhutab eelmise protokolli rakendamisel saavutatud häid tulemusi; väljendab heameelt selle üle, et Senegal on ratifitseerinud ILO konventsiooni C188 kalandustöö kohta, ning kutsub Senegali ametivõime üles selle sätteid rakendama; kutsub komisjoni üles hindama ühiskomitee koosolekutel korrapäraselt selle tõhusat rakendamist, eelkõige töö- ja töötasutingimusi, millele protokollis samuti osutatakse;

12. on seisukohal, et liikmesriikidel võib siin olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

13. soovitab artiklis 5 sätestatud valdkondlike toetuseesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks muid tegevusi, järgmisi prioriteetseid ja strateegilisi meetmeid:

 parandada seiret, kontrolli ja järelevalvet kalapüügi seirekeskuse (Fisheries Monitoring Centre, FMC) kiire ajakohastamise kaudu, nimelt tuleb asjakohaseid tehnilisi tingimusi järgides ajakohastada Senegali kalastusvööndis asuvate laevade asukoha satelliitside (muu hulgas laevaseiresüsteemi) kaudu jälgimise tarkvara ning olla võimeline võtma vastu elektrooniliste püügipäevikute andmeid;

 toetada Senegali pingutusi ETR-kalapüügi tõkestamisel Dakari sadamat külastavate laevade seiremehhanismi abil;

 arendada teadussuutlikkust ja teaduslike andmete kogumist, et Senegali ametiasutused saaksid teha otsuseid kalavarude parimate kättesaadavate teaduslike hinnangute alusel, ning kiiresti käivitada kavandatud okeanograafilised uuringud, et tõhustada põhjalähedaste süvamereliikide varude teaduslikku seiret ning teadmisi mere- ja rannikuökosüsteemidest;

 toetada inimväärseid töötingimusi kõigi kalurite ja kalandusega seotud tegevuste puhul ja eelkõige naiste jaoks, arendada andmete kogumist sooliste erinevuste kindlakstegemiseks ning edendada naiste mõjuvõimu suurendamist ja parandada nende (liidri-)rolli kalandus- ja vesiviljelusorganisatsioonides;

 toetada kalandustoodetele lisaväärtuse andmist sektori ettevõtjatele suunatud horisontaalse suutlikkuse suurendamise programmi kaudu;

 toetada Senegali väikesemahulist rannapüüki ja rannikukogukondi, muu hulgas töökohtade loomist ja kalandusega seotud taristu arendamist, mis toetaks väikesemahulist kalapüüki ja hõlbustaks kalandussektori arengut;

 luua teadusvaatlejate ja meremeeste jaoks põhi- ja kutseõppeprogrammid (püügitehnikate õpetamine, aga ka meresõiduohutus jne), pöörates erilist tähelepanu noorkalurite ja naiste koolitamisele – viimastel on keskne tähtsus turustamisel ja töötlemisel ning nende töö ja elatusvahendid sõltuvad kalandussektorist;

 Senegali poolt vastu võetud kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnapoliitika harta (2016–2023) raames korraldada koos partneritega, sealhulgas liiduga iga-aastane ühine läbivaatamine et tagada kavandatud valdkonnapoliitiliste reformide elluviimine;

 tõhustada tegevust selleks, et valdkondliku toetuse rakendamine ei hilineks Senegali poole raskuste tõttu vahendite käsutamise haldusmehhanismide rakendamisel;

 tagada liidu rahastatavate meetmete parem nähtavus ning edendada kalurikogukondade ja kodanikuühiskonna arusaamist protokolli konkreetsest panusest sektori arengusse;

 tugevdada meetmeid, millega õhutatakse noori kalapüügiga tegelema;

14. kutsub komisjoni üles läbi viima üldist uuringut liidu kahepoolsete kalanduslepingute mõju kohta ning eelkõige selle kohta, millist kasu toovad valdkondlik toetus ja Euroopa laevastiku tegevus kolmandate riikide vetes kohalikule majandusele (säästva kalapüügi areng, kohalik tööhõive, taristu, edusammud sotsiaalvaldkonnas jne), rakendades seejuures kõigi Lääne-Aafrika riikide suhtes ühtset ja järjepidevat käsitlust;

15. väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikule rajatakse üha uusi kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mille tooraineks on Senegali ja naaberriikide vetest kolmandate (s.t mitte ELi) riikide laevade püütud väikesed pelaagilised liigid; kritiseerib siinkohal kestlikkuse osas ilmnevat vastuolu seoses kohalikele elanikele väärtuslike valguressursside võimaldamisega;

16. on seisukohal, et kui ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes püügikeeld või püügipiirangud, tuleb eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

17. tunnustab ELi tasandil läbipaistvuse nimel tehtud jõupingutusi, kuna protokollid ja ühiste teaduskomiteede tekstid on nüüd kättesaadavad; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja rannikukogukondade ühenduste osalemist valdkondliku toetuse haldamisel; kutsub komisjoni üles avaldama regulaarselt valdkondliku toetuse kasutamise aruandeid ning edastama Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute järeldused ja tema iga-aastaste hindamiste tulemused; kutsub komisjoni üles hõlbustama Euroopa Parlamendi esindajate osalemist vaatlejatena ühiskomitee koosolekutel ning parandama Senegali kalurite organisatsioonide ja kalurikogukondade osalemist; rõhutab, et Senegali valitsus peab seoses teiste riikidega sõlmitud kalanduspartnerlustega tegutsema läbipaistvalt;

18. soovitab sidusrühmade osalemist rakenduskavade ettevalmistamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises, milleks tuleb kooskõlas Senegali õigusaktidega kohalikke kalurikogukondi kaasata ja nendega konsulteerida;

19. nõuab merekaitsealade aruandluse selgemaks muutmist ja ühtlustamist ning kokkulepitud terviklikku majandamiskava, milles määratakse kindlaks ülesanded ja majandamistegevuse üldise koordineerimise eest vastutav organ;

20. märgib, et sisemaariigid, nagu Mali, saavad Senegalist üle 40 % oma kalaimpordist ja sõltuvad Senegali kalaekspordist; märgib, et Senegali eksport aitab sisemaariike toiduga varustada;

21. märgib, et rohkem kui viiendik Senegali ekspordist läheb sisemaariikidesse, eelkõige Malisse, Burkina Fasosse ja Nigerisse, ning aitab kaasa Aafrika mandri majandusintegratsioonile;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Senegali Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


 

 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (2.6.2020)

<CommissionInt>kalanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/0226M(NLE))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Beata Kempa</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt asjaolu üle, et ülepüügi tingimustes on uues protokollis sätestatud võrdlustonnaaž väiksem kui eelmises protokollis; rõhutab siiski, et hoolikas järelevalve kalavarude üle on endiselt tähtis;

2. palub komisjonil ja Senegali Vabariigil esitada üksikasjalikumat teavet majandusvööndis kehtivate eri kalanduslepingute kumulatiivse mõju kohta kalavarudele ja merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele;

3. kutsub komisjoni üles andma rohkem teavet kalajahuga seotud tegevuse arengu kohta piirkonnas ja selle tegevuse majandusliku mõju kohta kohalikule kalandusele;

4. soovitab kehtestada väikeste pelaagiliste liikide varude piirkondlikud majandamiseeskirjad; soovitab, et Senegal ja tema naaberriigid jagaksid neid eeskirju;

5. soovitab tungivalt kohandada protokolli vastavalt Senegali Vabariigi vajadustele ja prioriteetidele; leiab sellega seoses, et protokolli valdkondlikku toetust käsitlev osa peaks keskenduma järgmistele prioriteetidele:

a) tõhustada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet, hoides sellega ära ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning pöörata erilist tähelepanu lipuriigi kohustuste täitmisele ja merenduskokkulepete rakendamisele;

b) edendada kestlikku sinist majandust ja selle arendamist ökoloogiliste võimaluste piires, toetades kohalikku väikesemahulist kalapüüki ning tugevdades naiste ja noorte positsiooni, sest neil on oluline roll turustamises ja töötlemises;

c) edendada kohalikku majandusarengut ja tugevdada mereressurssidest sõltuvaid ja kliimamuutustest äärmiselt mõjutatud rannikukogukondi, suurendades kohalike osalejate vastupanuvõimet kliimamuutuste ja rannikualade erosiooni tagajärgedele;

d) täiendada selle piirkonna teadusandmeid, koolitades teaduslikke vaatlejaid ja võimaldades sealsetel teadlastel töötada selles piirkonnas tegutsevatel laevadel;

e) edendada meetmeid, millega kaitstakse ja taastatakse mere- ja rannikuökosüsteeme, sealhulgas mangroovmetsi, kus on mereelustiku kasvuala ja arengu elupaik ning mis võimaldavad kestlikku ja looduslikku süsinikdioksiidi säilitamist ning ökoloogilist taastuvust kliimamuutuste kontekstis;

f) toetada mere ökosüsteemide rikkuse säilitamise eesmärgil toiminguid, mille käigus kogutakse jäätmeid ja püügivahendeid ning võideldakse kohalike osalejate kasutatavate reostusallikate vastu;

6. märgib, et püügitegevus on oluline rannikukogukondades töökohtade loomiseks, aitab vähendada töötust ja hõlbustab juurdepääsu inimväärsele tööle;

7. palub komisjonil tagada, et protokolli rakendamisse ja valdkondliku toetusega elluviidavate algatuste kindlaksmääramisse kaasatakse kodanikuühiskond ja kohalikud kalurikogukonnad;

8. märgib, et sisemaariigid, nagu Mali, impordivad Senegalist üle 40 % oma kalaimpordist ja sõltuvad Senegali kalaekspordist; märgib, et Senegali eksport aitab kaasa sisemaariikide toiduga varustatusele;

9.  märgib, et rohkem kui viiendik Senegali ekspordist läheb sisemaariikidesse, eelkõige Malisse, Burkina Fasosse ja Nigerisse, ning aitab kaasa Aafrika mandri majanduslikule integratsioonile;

10. nõuab, et ELi valdkondlikku rahastamist kasutataks läbipaistvalt, et saaks teha paremat järelevalvet ja siduda neid tegevusi paremini muude kalandussektori tegevustega, mida EL ja rahastajad toetavad, eesmärgiga vältida dubleerimist ja tagada üldsuse teadlikkus projektide rahastamisvõimalustest; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks korrapäraselt avalikke aruandeid valdkondliku toetuse kasutamise kohta.

 


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Senegali Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll

Viited

2019/0226M(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

13.2.2020

Raportöör

 nimetamise kuupäev

Beata Kempa

16.12.2019

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.2.2020

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.5.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Pierfrancesco Majorino, Erik Marquardt, Norbert Neuser, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Christian Sagartz, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Bernhard Zimniok

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Barry Andrews, Frances Fitzgerald

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Frances Fitzgerald, Christian Sagartz, Tomas Tobé

S&D

Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Pierfrancesco Majorino, Norbert Neuser, Marc Tarabella

Renew

Catherine Chabaud, Charles Goerens, Jan-Christoph Oetjen, Barry Andrews

ID

Gianna Gancia

Verts/ALE

Erik Marquardt, Michèle Rivasi

ECR

Beata Kempa

GUE/NGL

Miguel Urbán Crespo

 

1

Verts/ALE

Pierrette Herzberger-Fofana

 

3

0

ID

Dominique Bilde, Bernhard Zimniok

ECR

Ryszard Czarnecki

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTAVASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Fredrick Federley, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, Nicolás González Casares, Valentino Grant

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ECR

Bert-Jan Ruissen, Ruža Tomašić

GUE/NGL

João Ferreira

NI

Rosa D'Amato

PPE

François-Xavier Bellamy, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Annie Schreijer-Pierik, Theodoros Zagorakis, Peter van Dalen

RENEW

Izaskun Bilbao Barandica, Fredrick Federley, Søren Gade, Pierre Karleskind

S&D

Clara Aguilera, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Nicolás González Casares, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro

VERTS/ALE

Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

1

GUE/NGL

Manuel Bompard

 

2

0

ID

Rosanna Conte, Valentino Grant

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

[1]Vastuvõetud tekstid, P9_TA(0000)0000.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[3] ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.

Viimane päevakajastamine: 28. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika