Menetlus : 2020/0002(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0185/2020

Esitatud tekstid :

A9-0185/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 11/11/2020 - 26

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0296

<Date>{08/10/2020}8.10.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0185/2020</NoDocSe>
PDF 183kWORD 61k

<TitreType>SOOVITUS</TitreType>     <RefProcLect>***</RefProcLect>

<Titre>mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(05243/2020 – C9-0073/2020 – 2020/0002(NLE))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Caroline Roose</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(05243/2020 – C9-0073/2020 – 2020/0002(NLE))

 

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05243/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu eelnõu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) (05246/2020),

 võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0073/2020),

 võttes arvesse oma ... muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta[1],

 võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

 võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0185/2020),

1. annab nõusoleku lepingu ja protokolli sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Seišelli Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Liit on sõlminud Seišelli Vabariigiga uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli, mis mõlemad kehtivad kuus aastat (2020–2026). Eelmine ELi ja Seišellide vahel sõlmitud leping allkirjastati ja jõustus 2007. aastal ning seda pikendati vaikimisi kuni käesoleva ajani. Viimane rakendusprotokoll hõlmas 6-aastast ajavahemikku 2014. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta jaanuarini.

Lepingus on sätestatud eeskirjad, millega reguleeritakse liidu kalalaevade juurdepääsu Seišellide vetele. Vastutasuks kalapüügiõiguste eest annab EL Seišellidele rahalist ja tehnilist abi. Euroopa Liit ja Seišellid on kokku leppinud ka mehhanismides ja eeskirjades, mis edendavad säästvat kalapüüki, eelkõige parandades kalanduskontrolli, andmete kogumist, võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu või koostööd piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille liikmed EL ja Seišellid on.

Rahalisest küljest kujutab ELi ja Seišellide vaheline leping endast ELi tähtsuselt viiendat kehtivat kalanduskokkulepet ning kõige tähtsamat India ookeanil.

Lepingu ja protokolli sisu

Kooskõlas alates 2014. aastast kehtivate ühise kalanduspoliitika prioriteetidega ning säästva kalapüügi partnerluslepinguid käsitlevate eeskirjadega rõhutatakse uues lepingus ja sellele lisatud protokollis vajadust järgida säästvuse põhimõtteid ja püüda ainult ülejäävaid kalavarusid, mis on arvutatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal.

 

Püügivõimalused

ELi ja Seišellide vaheline leping on tuunipüügileping. Sellega antakse kalapüügiõigused Euroopa laevadele, mis püüavad peamiselt Seišellide vetes leiduvaid erinevaid tuuniliike.

Uue protokolliga nähakse ette kalapüügivõimalused 40 tuunipüügiseinerile (sama arv võrreldes eelmise protokolliga), 8 triivõngelaevale (2 laeva lisaks eelmisele protokollile) ja abilaevadele kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) asjaomaste resolutsioonidega.

ELi ja Seišellide lepingu mõju eel- ja järelhindamise kohaselt oli eelmise lepingu keskmine kasutusmäär seinerite puhul 69 % ja triivõngelaevade puhul 7 %.

 

Rahaline toetus

Euroopa Liidu rahaline toetus on 5,3 miljonit eurot aastas, millest 2,5 miljonit eurot on eraldatud kalavarudele juurdepääsuks ja 2,8 miljonit eurot Seišellide kalanduspoliitika valdkondliku arengu toetamiseks.

Lepinguga nähakse ette, et valdkondlik toetus hõlmab meetmeid kalanduse, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamiseks ja majandamiseks, tervishoiu- ja kvaliteediküsimustega tegelemiseks, kalanduse jälgimiseks, kontrollimiseks ja järelevalveks ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, teadussuutlikkuse edendamiseks, eelkõige seoses püügiandmetega, ning infrastruktuuri tugevdamiseks.

Käesoleva lepingu alusel kala püüdvad laevad peavad maksma esimese 2 aasta jooksul 80 eurot püütud kalatonni eest ja järgmise 4 aasta jooksul 85 eurot tonni eest. Laevaomanike kogupanus protokolli kehtivuse 6 aasta jooksul on hinnanguliselt 26,4 miljonit eurot.

 

Seišellide ja India ookeani kalandussektor ja -ressursid

Seišellide kalandussektor on kõrgelt arenenud. See moodustab märkimisväärse osa Seišellide majandusest, andes peaaegu 90% riigi ekspordist, ning sellel on oluline roll Seišellide toiduga kindlustatuse tagamisel. Seišellide kalandussektori üks eripära on see, et püütakse rändliike nagu tuunikala, mida püüavad ka Euroopa laevad.

Seišellide püügipiirkonnad on rikkalikud biomassi poolest. Neid püügipiirkondi läbivad suurte pelaagiliste liikide, nagu vööttuuni, kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni rändeteed. Kuigi IOTC poolt India ookeani kalavarude kohta tehtud hinnangutes järeldatakse, et vööttuuni ja suursilm-tuuni varud on heas seisukorras, on ülepüütud kulduim-tuuni puhul juba mitu aastat jõutud varude häiretasemele.

IOTC teaduslik komisjon soovitas juba 2015. aastal vähendada kulduim-tuuni püüki 20%. Kõnealust soovitust uuendati 2018. aastal, kuid seda ei järgita.

Kalandussektor, sealhulgas välisriikide laevastik, on Seišellidel oluline töökohtade looja, eelkõige meremeeste töölevõtmise või töötleva tööstuse valdkonnas.

 

Kokkuvõte ja soovitused

Euroopa Liiduga sõlmitud säästva kalapüügi partnerlusleping peab tagama, et Euroopa kalalaevastik, millel on lubatud Seišellide vetes kala püüda, järgib kestlikkuse ja keskkonnakaitse eesmärke ega avalda negatiivset mõju merekeskkonna elurikkusele. See tähendab, et Euroopa laevad võivad püüda ainult ülejäävaid kalavarusid, mille suurus on arvutatud parimate võimalike teaduslike nõuannete põhjal. On äärmiselt oluline, et kõnealune leping oleks kooskõlas eelkõige IOTC kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmetega ning aitaks nendele kaasa. Seetõttu on eriti tervitatav, et mõlemad lepinguosalised kavatsevad tugevdada koostööd India Ookeani Tuunikomisjoniga.

Lepinguga edendatakse ka tihedamat majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd ELi ja Seišellide vahel, mis peaks eelkõige olema suunatud säästvale kalandusele ja kalavarude ratsionaalsele kasutamisele.

Võttes arvesse lepingu kasutusmäära ja mõnede kalavarude olukorda, on kahetsusväärne, et püügiloaga laevade arvu ei ole vähendatud. Laevade arvu vähendamata jätmine võib piirkonnas kaasa tuua püügivõimsuse suurenemise, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Pigem on vaja, et komisjon võtaks uusi kaitsemeetmeid kulduim-tuuni suhtes.

Tuleb ka parandada selektiivsust, et oluliselt piirata kaaspüüki ja noorkalade püüki. On hea, et lepingus on arvesse võetud IOTC meetmeid abilaevade ja peibutuspüügivahendite arvu piiramiseks, kuid sellest üksi ei piisa, et piirata peibutuspüügivahendite negatiivset mõju kalavarudele ja merereostusele. Peibutuspüügivahendite ja abilaevade arvu vähendamiseks on vaja võtta otsustavaid meetmeid.

Usaldusväärsed ja täpsed andmed on kalavarude säästva majandamise oluline eeltingimus. Seetõttu on oluline, et leping aitaks parandada andmete, sealhulgas saakide ja kalavarude seisundiga seotud andmete kogumist, jagamist ja töötlemist. Kalanduse järelevalve ja kontroll on kehtivate eeskirjade kohaldamise tagamisel otsustava tähtsusega. Seda silmas pidades on väga positiivne ELi ja Seišellide lepinguga loodud võimalus korraldada Euroopa laevadel ühiskontrolle. Lepingus sätestatud Seišellide kohustust avaldada kõik muudele kui Seišellide laevadele antud kalanduskokkulepped ja litsentsid ning klauslit, millega tagatakse, et teiste välisriikide laevadele ei anta Euroopa laevadest soodsamaid tingimusi, võib kasutada ka kogu Seišellide vetes kalastavate välisriikide laevastiku standardite tõstmiseks. Tasub märkida, et suur osa lepingus sätestatud valdkondlikust toetusest läheb riigi suutlikkuse suurendamiseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemisel.

Leping peaks tooma kasu ka Seišellide kalandussektorile, eelkõige väikesemahulisele kalapüügile. Valdkondlik toetus peaks olema sihipärasem ja sellest tuleks rahastada üksnes neid meetmeid, mis aitavad arendada kohalikku kalapüüki, selleks et tagada kalavarude nõuetekohane majandamine ning parandada seiret, kontrolli ja järelevalvet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Seišellide meremeeste väljaõppe tõhustamisele, eelkõige seoses ohutusaspektidega pardal. Valdkondlikust toetusest rahastatavate projektide täielike nimekirjade avaldamine ja nende projektide raames vaatlejate külastuste lubamine oleks oluline samm suurema läbipaistvuse ja usalduse suunas. Samuti oleks soovitav, et lepingu üle peetavatesse läbirääkimistesse nii kalapüügivõimaluste kui ka valdkondliku toetuse osas oleks kaasatud Seišellide kalandussektor kogu oma mitmekesisuses.

Lõpetuseks rõhutab raportöör, et Euroopa Parlamenti tuleb viivitamata ja täielikult teavitada lepinguga, selle protokolliga ja vajaduse korral selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel. Lisaks rõhutab raportöör, et rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise peaaegu süstemaatiline kasutamine enne, kui parlamendil on olnud võimalus need heaks kiita, on vastuolus institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe põhimõtetega ja kahjustab ELi kui terviku demokraatlikku terviklikkust.


 

 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.5.2020)

<CommissionInt>kalanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre> mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(05243/2020 – C9-0073/2020 – 2020/0002 (NLE))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Lefteris Christoforou</Depute>

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Seišelli Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping[2] jõustus 2. novembril 2007. Lepingu kuueks aastaks sõlmitud rakendusprotokoll[3] jõustus 18. jaanuaril 2014 ning kaotas kehtivuse 17. jaanuaril 2020. Komisjon pidas Seišelli Vabariigi valitsusega läbirääkimisi uue partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli sõlmimise üle ning need mõlemad parafeeriti 22. oktoobril 2019.

Läbirääkimised uue partnerluslepingu sõlmimiseks Seišelli Vabariigiga on osa liidu Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega seotud välistegevusest ning vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Uues partnerluslepingus võetakse arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete[4].

Uus protokoll pakub liidu laevadele kalapüügivõimalusi Seišelli kalapüügipiirkonnas, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ja järgides India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi. Eesmärk on võimaldada liidu ja Seišelli Vabariigi tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutust Seišelli Vabariigi kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis ning inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

Uues protokollis võetakse arvesse eelmise partnerluslepingu ja protokolli (2014–2020) hindamise tulemusi ning uue partnerluslepingu ja protokolli sõlmimist käsitlevat ettevaatavat hinnangut. Mõlema hinnangu koostasid väliseksperdid.

Protokolliga nähakse ette kalapüügivõimalused järgmist liiki laevadele:

a) 40 tuunipüügiseinerit;

b) 8 triivõngelaeva;

c) abilaevad vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele resolutsioonidele.

Protokoll hõlmab kuueaastast ajavahemikku alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on selle allakirjutamise kuupäev.

Liidu makstav aastane rahaline toetus on 5 300 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) 2 500 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Seišellide kalapüügipiirkonna kalavarudele, mis vastab pika rändega liikide 50 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile;

b) 2 800 000 euro suurune aastane toetus Seišellide kalandus- ja merenduspoliitika edendamiseks. See toetus vastab Seišellide kalanduse laiaulatusliku kava eesmärkidele.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida protokollide jaoks, mis ei ole aasta alguseks veel jõustunud[5].

Uue partnerluslepinguga luuakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu ja selle rakendusprotokolli rakendamise järelevalve eest. Komisjonile antakse õigus kiita liidu nimel heaks protokolli muudatused, mille võtab vastu partnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitee.

 

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) liidu nimel sõlmimise kohta.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendusprotokoll (2020-2026)

Viited

05243/2020 – C9-0073/2020 – 2020/0002(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

9.3.2020

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Lefteris Christoforou

28.1.2020

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

2.3.2020

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.5.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damian Boeselager, Petros Kokkalis

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

NÕUANDVAS KOMISJONIS

36

+

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt

GUE/NGL

Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis

NI

Ioannis Lagos

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs

VERTS/ALE

Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Francisco Guerreiro

 

1

ID

Hélène Laporte

 

4

0

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Joachim Kuhs

NI

Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

29.5.2020

 

ARENGUKOMISJONI KIRI

Pierre Karleskind

Esimees

Kalanduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Arvamus Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) kohta</Titre> <DocRef>(COM(2020)0002 – C9-0000/2020 – 2020/0002(NLE))</DocRef>

Austatud hr Karleskind

Arengukomisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada Teie komisjonile arvamus. Komisjon otsustas oma 12. mai 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Komisjon arutas küsimust oma 29. mai 2020. aasta koosolekul ning otsustas paluda vastutaval kalanduskomisjonil soovitada anda nõusolek ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli (2020–2026) liidu nimel sõlmimise kohta.

 

Lugupidamisega

Tomas Tobé

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendusprotokoll (2020-2026)

Viited

05243/2020 – C9-0073/2020 – 2020/0002(NLE)

Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev

26.2.2020

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

PECH

9.3.2020

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

9.3.2020

BUDG

9.3.2020

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Caroline Roose

4.2.2020

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.2.2020

18.5.2020

25.5.2020

 

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Fredrick Federley, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, Nicolás González Casares, Valentino Grant

Esitamise kuupäev

8.10.2020

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ECR

Bert-Jan RUISSEN, Ruža TOMAŠIĆ

ID

Valentino GRANT, Rosanna CONTE

NI

Rosa D'AMATO

PPE

François-Xavier BELLAMY, Niclas HERBST, Francisco José  MILLÁN MON, Cláudia  MONTEIRO DE AGUIAR, Annie  SCHREIJER-PIERIK, Peter VAN DALEN, Theodoros ZAGORAKIS

RENEW

Izaskun BILBAO, Fredrick FEDERLEY, Pierre KARLESKIND

S&D

Clara AGUILERA, Isabel CARVALHAIS, Giuseppe FERRANDINO, Nicolás GONZALEZ CASARES, Predrag Fred MATIĆ, Manuel PIZARRO

 

2

-

GUE/NGL

Manuel BOMBARD

ID

France JAMET

 

4

0

ID

João FERREIRA

VERTS/ALE

Francisco GUERREIRO, Grace O'SULLIVAN, Caroline ROOSE

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(0000)0000.

[2] ELT L 290, 20.10.2006, lk 2

[3] ELT L 4, 9.1.2014, lk 3

[4] ELT L 354, 28.12.2013, lk 22

[5] Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 28. oktoober 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika