Menetlus : 2020/1998(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0206/2020

Esitatud tekstid :

A9-0206/2020

Arutelud :

PV 11/11/2020 - 25
PV 11/11/2020 - 27
CRE 11/11/2020 - 25
CRE 11/11/2020 - 27

Hääletused :

PV 12/11/2020 - 11
PV 12/11/2020 - 19

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0302

<Date>{03/11/2020}3.11.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0206/2020</NoDocSe> (<RefVer>1. osa</RefVer>)
PDF 459kWORD 209k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(11072/1/2020 – C9-0314/2020 – 2020/1998(BUD))</DocRef>

1. osa: Resolutsiooni ettepanek


<Commission>{BUDG}Eelarvekomisjon</Commission>

Raportöörid:  <Depute>Pierre Larrouturou (III jagu – Komisjon)</Depute>

 <Depute>Olivier Chastel (muud jaod)</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 ÜHISAVALDUS, MIS VÕETI VASTU 22. SEPTEMBRIL 2020 TOIMUNUD EELARVEALASEL KOLMEPOOLSEL KOHTUMISEL
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta (11072/1/2020 – C9-0314/2020 – 2020/1998(BUD))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

 võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

 võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012[2],

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[3],

 võttes arvesse komisjoni 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanekut, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2020)0443 final),

 võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[4],

 võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks[5], ja oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta,

 võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni 2021. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon[6],

 võttes arvesse oma 11. mai 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestuse kohta[7],

 võttes arvesse komisjoni poolt 27. juulil 2020. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti (COM(2020)0300) (edaspidi „eelarveprojekt“),

 võttes arvesse 28. septembril 2020. aastal vastu võetud ja 1. oktoobril 2020. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta (11072/1/2020 – C9-0314/2020),

 võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi[8],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

 võttes arvesse asjaomaste komisjonide arvamusi,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0206/2020),

III jagu

Üldine ülevaade

1. tuletab meelde, et 2021. aasta peaks olema uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise esimene aasta; peab kahetsusväärseks, et kuna mitmeaastase finantsraamistiku / omavahendite üle peetavad läbirääkimised, milleks parlament on olnud valmis alates 2018. aasta novembrist, kuid mida ei saanud alustada enne Euroopa Ülemkogu 21. juuli järelduste vastuvõtmist, on viibinud ja COVID-19 puhangu tõttu ei ole 2021. aasta eelarve menetlemisel saadud tugevale ja ammendavale mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppele seni tugineda;

2. märgib, et komisjon esitas 2021. aasta eelarveprojekti, mis põhineb tema enda ettepanekutel mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mida ajakohastati 2020. aasta mais, kuid nõukogu piirdus oma lugemise puhul (välja arvatud rubriigis 7) sellega, et tegi Euroopa Ülemkogu järelduste põhjal vaid arvutused, jäädes ootama kirjalikku muutmisettepanekut, millega komisjon ajakohastab pärast mitmeaastast finantsraamistikku / omavahendeid käsitleva poliitilise kokkuleppe saavutamist oma ettepanekut;

3. võtab teadmiseks eelarveprojekti käsitleva nõukogu seisukoha, sealhulgas selle, kui tähtsaks peab nõukogu kirjalikku muutmisettepanekut; nõustub nõukoguga kirjaliku muutmisettepaneku osas, kuid soovib samas esitada lugemise tulemusel teksti, milles mitmeaastase finantsraamistiku / omavahenditega ja 2021. aasta eelarvega seotud prioriteedid on kooskõlastatud; märgib, et selline lähenemisviis on ajendatud ka piiratud ajast, mis pärast kirjaliku muutmisettepaneku esitamist menetlemiseks jääb;

4. tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas oma eespool nimetatud 19. juuni 2020. aasta resolutsioonis 2021. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, et 2021. aasta eelarve peamine eesmärk peaks olema leevendada COVID-19 puhangu mõju ja toetada Euroopa rohelisel kokkuleppel ja digiüleminekul rajanevat taastumist, et edendada õiglast, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist ja oma pikaajalist eesmärki, milleks on sotsiaal-majanduslik lähenemine;

5. peab ELi majanduse taastamise kava kiiduväärseks; rõhutab aga, et selgelt tuleb sätestada, milline roll on eelarvepädevatel institutsioonidel iga-aastases eelarvemenetluses sihtotstarbelise välistulu ja eelkõige taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) heakskiitmisel;

6. tuletab meelde oma seisukohta, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse meetmete integreerimise sihtväärtused peavad olema kõrgemad kui parlamendi vaheraportis ette nähtud kulumäärad; seab seetõttu eesmärgiks saavutada 2021. aastaks bioloogilise mitmekesisuse kulutuste vähemalt 10 % ja kliimaküsimuste süvalaiendamise kulutuste vähemalt 30 % osakaalu; kordab oma nõudmist töötada välja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kontseptsioon, milles võetakse kokku soospetsiifiline teave eesmärkide, sisendite, väljundite ja tulemuste kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkusega seotud rahastamiskohustused ning soolise võrdõiguslikkuse kulutuste jälgimise ja aruandluse metoodika;

7. kordab oma üleskutset komisjonile kehtestada selged rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid nii kliima kui ka bioloogilise mitmekesisusega seotud kulude uue range ja tervikliku metoodika jaoks raammääruste vormis, millega tagatakse, et nende kulueesmärkide saavutamisse panustamisel võetakse arvesse ainult neid projekte, mis vastavad määruse (EL) 2020/852 alusel välja töötatud asjakohastele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, vajaduse korral koos nendele vastavate parandusmeetmetega ning määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täieliku rakendamisega, et tagada, et liit täidab oma Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning järgib oma nõudmist, et järk-järgult kaotataks fossiilkütuste kaudsed toetused ja keelataks otsetoetused kogu liidu eelarves;

8. on otsustanud, et 15 juhtprogrammi puhul, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi 23. juuli 2020. aasta resolutsioonis (programm „Euroopa horisont“, programm „InvestEU“, programm „Erasmus+“, lastegarantii, õiglase ülemineku fond, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, programm LIFE, programm „EL tervise heaks“, integreeritud piirihalduse fond, programm „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste programm, Euroopa Kaitsefond, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (NDICI), humanitaarabi ning asjaomased ELi ametid ja Euroopa Prokuratuur), suurendab ta assigneeringuid summani, mis on esitatud mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas 14. novembri 2018. aasta vaheraportis; on peale selle otsustanud, et ta tugineb oma lugemisel mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele, mille komisjon kavandas eelarveprojektis; on seisukohal, et kui juhtprogrammide assigneeringuid suurendatakse, tuleks samavõrra tõsta ka mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ülemmäära; on otsustanud suurendada parlamendi prioriteetidele eraldatavaid assigneeringuid muu hulgas sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, energeetika, digi- ja transpordisüsteemide omavaheline ühendamine, kosmos, VKEd, turism, julgeolek, ränne, põhiõigused ja välistegevus;

9. kiidab nõukogu poolt rubriikides 1, 2a ja 3 suurendatud summad heaks, välja arvatud eelarveridadel, mille assigneeringutena on parlament otsustanud ette näha suurema summa; kiidab peale selle heaks, et vastupidavuse teemavaldkond viiakse rubriigist 5 alamrubriiki 2b;

10. kinnitab oma varasemaid lubadusi kasutada täielikult ära finantsmääruse artikli 15 lõikes 3 sätestatud võimalust taaskasutada kulukohustustest vabastatud assigneeringuid teadusprojektide jaoks;

11. rõhutab, et eelarve tuleb liigendada üksikasjalikumalt, sest siis saaksid eelarvepädevad institutsioonid iga-aastases eelarvemenetluses täita oma otsustusfunktsiooni täiel määral ja teha eelarve täitmise üle rubriikides 2b, 4 ja 6 kontrolli;

12. on otsustanud, et kõikidel eelarveridadel, mille summasid nõukogu lugemisel kärbiti või ei suurendatud, tuleb assigneeringud üldjuhul taastada eelarveprojekti summas, välja arvatud rubriigis 7;

13. juhib tähelepanu sellele, et liidu ametitele tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, et ametid saaksid täita oma volitusi ja ülesandeid ning tulla COVID-19 puhangu tagajärgedega optimaalselt toime; rõhutab asjaolu, et ametite töö tulemuslikkuse suurendamiseks, eriti kui teatavaid poliitilisi eesmärke ühtlustatakse, tuleb ametite tegevust korrektselt koordineerida ja luua nende vahel koostoime, et avaliku sektori raha saaks kasutada õiglaselt ja tõhusalt; nõuab kindlalt, et komisjon tagaks oma peadirektoraatides personali optimaalse eraldamise, mille puhul võetakse arvesse kiireloomulisi vajadusi ja pikaajalisi prioriteete, mis on seotud COVID-19 kriisile ja eelkõige Euroopa rohelisele kokkuleppele reageerimisega;

14. märgib, et eelarvemenetluse jaoks ajakohastatud pragmaatiline ajakava ei võimalda jõuda võimalikus teises eelarveprojekti ettepanekus õigel ajal kokkuleppele; peab seetõttu väga oluliseks, et ammendava kokkuleppe saavutamiseks kasutataks kogu eelarvega seotud lepitusmenetluse perioodi täielikult ära;

15. määrab 2021. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 181 762 377 716 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 15 016 195 740 euro võrra suurem; on otsustanud ühtlasi teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 1 631 420 001 eurot, mis saadakse, kui assigneeringud vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 kulukohustustest vabastatakse; tuletab siiski meelde, et seda summat tuleks kohandada pärast kirjaliku muutmisettepaneku avaldamist ning läbirääkimistel ja lepitusmenetluses edusammude tegemise korral;

16. tuletab meelde, et oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikus resolutsioonis esitatu kohaselt tuleks 2021. aasta eelarve rahastamiseks kehtestada alates 2021. aastast uued omavahendite kategooriad ning kõik uutest omavahenditest laekuvad summad, mis ületavad summat, mida on asjaomasel aastal vaja taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud tagasimaksekohustuste täitmiseks, peaksid jääma liidu eelarvesse üldtuluna ja neid tuleks kasutada eelkõige selleks, et suurendada alates 2021. aastast ELi 15 juhtprogrammile mõeldud eraldisi, ning sellega koos tuleb samavõrra tõsta ka mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

Rubriik 1

17. toonitab, et programmil „Euroopa horisont“ on väga suur Euroopa lisaväärtus, ning rõhutab programmi tähtsust niisuguste Euroopa teadusuuringute oluliste valdkondade jaoks, mis on hädavajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe tulemuslikkuse saavutamiseks ning millega aidatakse minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ja ühiskonnale ning toetada digiüleminekut, mis on liidu tulevase heaolu jaoks ülioluline; rõhutab samuti, et COVID-19 puhangu tõttu on selgunud, et tuleb investeerida terviseuuringutesse; teeb seetõttu ettepaneku programmi „Euroopa horisont“ assigneeringuid märkimisväärselt suurendada, mis on kooskõlas parlamendi pikaajalise seisukohaga, mille kohaselt peaks kogueelarve olema mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse ajal 120 miljardit eurot; on ühtlasi seisukohal, et kogu summa, mis kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul kulukohustustest vabastatakse, tuleks kooskõlas finantsmääruse artikli 15 lõikega 3 teha kättesaadavaks selleks, et toetada kliima- ja digiüleminekut ning terviseuuringuid;

18. on veendunud, et vähktõvevastane võitlus peaks olema liidu prioriteet ja et sellealaseid jõupingutusi tuleb märkimisväärselt suurendada; rõhutab asjaolu, et vähiuuringud moodustavad selle võitluse olulise samba; rõhutab, et selle valdkonna teadusuuringuid tuleb viivitamata tõhustada;

19. nõuab, et liidu 2021. aasta eelarves tagataks, et programmi „InvestEU“ rahastataks piisavalt ja et see täidaks nii oma pikaajalisi eesmärke ning aitaks kaasa Euroopa pikaajalise konkurentsivõime taastamisele, suurendades investeerimissuutlikkust, et toetada kestlikku taristut, teadusuuringuid, innovatsiooni, digitaliseerimist, VKEsid ja sotsiaalseid investeeringuid, kui ka oma uut lühiajalist eesmärki toetada strateegiliste kestlike investeeringute kaudu majanduse kestlikku taastamist; märgib sügava kahetsusega, et Euroopa Ülemkogu lükkas tagasi komisjoni ettepaneku maksevõime toetamise rahastamisvahendi kohta; toetab eelarverida, mille Euroopa Parlament nägi ette maksevõime toetamise rahastamisvahendit käsitleva ettevalmistava töö käigus, et paigutada maksevõime toetamise rahastamisvahendile ette nähtud vahendid ümber programmi „InvestEU“, et neid saaksid kasutada liikmesriikides asuvad ja liidus tegutsevad äriühingud;

20. rõhutab Euroopa ühendamise rahastu üliolulist rolli suure jõudlusega üleeuroopalise võrgu ja liikmesriikidevahelise ühendatuse arendamise edendamisel, eelkõige nende liikmesriikide puhul, kes toetavad kestlikku ja piiriülest liikuvust ning transpordi ümbersuunamist, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 60 %, toetada energia- ja transpordiprojekte üleminekul kliimaneutraalsele ja varustuskindlusega majandusele, võttes arvesse Euroopa saarepiirkondade ja äärealade erilist olukorda, ning rõhutada digiülemineku vajalikkust, sealhulgas töötajate oskuste täiendamise ja ümberõppe vajadust liidus; teeb seetõttu ettepaneku assigneeringuid oluliselt suurendada;

21. rõhutab, et COVID-19 kriis on näidanud, et digitaliseerimine on majanduse igapäevases toimimises järjest tähtsam; tunnistab, et programm „Digitaalne Euroopa“ on vajalik digiülemineku kujundamiseks ja toetamiseks; teeb ettepaneku eraldada suuremad assigneeringud, kui parlament kavandas mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas vaheraportis, et võtta arvesse pandeemia tõttu ilmnenud vajadusi;

22. tuletab meelde Euroopa kosmoseprogrammi põhjapaneva tähtsusega väärtust, eelkõige Copernicuse ja Galileo programmi panust Euroopa rohelisse kokkuleppesse, ning nõuab sellest tulenevalt assigneeringute sihipärast suurendamist tagamaks, et programmide raames saaks toetada liidu keskkonnaeesmärkide saavutamist; rõhutab, kui tähtis on Euroopa kosmosetööstuse sõltumatus ülemaailmses konkurentsis, ning rõhutab nende programmide lisaväärtust töökohtade loomisele, konkurentsivõimele ja VKEde arengule;

23. on seisukohal, et rohkem raha tuleb eraldada ka muudele kõnealuse rubriigi tähtsatele prioriteetidele; nõuab muu hulgas, et oluliselt suurendataks summat, mis on ette nähtud VKEde eesmärkidele, arvestades, et VKEd moodustavad liidu majanduse nurgakivi ja neil on oluline roll väga kvaliteetsete investeeringute tegemisel ja töökohtade loomisel kõigis liikmesriikides, muu hulgas selleks, et toetada ja suurendada naiste osalemist VKEdes ja nende juurdepääsu turgudele, ning tugevdab kosmose teemavaldkonna peamisi programme; tuletab meelde, et liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel on oluline roll liidu ametitel; nõuab seetõttu, et Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile (ENISA), Euroopa Liidu Raudteeametile (ERA), Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA), liidu kosmoseprogrammile ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile (BEREC) eraldataks nende ülesannetele ja vastutusaladele vastavalt piisavad rahalised vahendid ja personal;

24. kordab oma nõudmist toetada VKEsid, eelkõige turismi-, loome- ja transpordisektoris, et suurendada nende suutlikkust taastuda COVID-19 puhangu tagajärgedest; kordab lisaks Euroopa Parlamendi 2018. aasta vaheraportist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta tulenevat nõudmist luua uus eraldiseisev eelarverida, et võtta arvesse turismisektorit, mis on ülimalt oluline kogu liidu majanduse, konkurentsivõime, tööhõive (see tagab liidus 23 miljonit otsest ja kaudset töökohta, eriti noorte jaoks) ja sotsiaalse arengu jaoks, mida on COVID-19 kriis eriti rängalt tabanud ning kus on nõudlus kiiresti ja järsult vähenenud ning töökohtade kaotus suurenenud, mis seab paljud Euroopa VKEd ohtu;

25. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole teinud ettepanekut luua praegust olukorda arvesse võttes eraldiseisev eelarverida turismi jaoks; nõuab selle sektori, eelkõige VKEde kiiret otsest ja kaudset toetamist;

26. suurendab seetõttu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 6 313 980 774 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), millest 5 996 664 225 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele; teeb selles rubriigis kulukohustuste assigneeringutena peale selle kättesaadavaks 1 631 420 001 eurot, mis saadakse, kui assigneeringud kulukohustustest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 vabastatakse;

Alamrubriik 2a

27. on otsustanud võtta alamrubriigis 2a üle nõukogu lugemise tulemused;

Alamrubriik 2b

28. rõhutab, et programmile „EL tervise heaks“ tuleb kiiremas korras eraldada lisavahendeid, et aidata eelkõige täita COVID-19 kriisi ajal kindlaks tehtud suuri struktuurseid vajadusi, st määrata kindlaks peamised tegevusvaldkonnad, nagu riiklike tervishoiusüsteemide parandamine, tervisealase ebavõrdsuse vähendamine, ravimite ja muude kriisiga seotud toodete kättesaadavus ja taskukohasus, et tagada kättesaadavate ja ohutute seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenuste pidev ja õigeaegne osutamine ning tugevdada muu hulgas liidu vähktõvevastast võitlust;

29. rõhutab programmi „Erasmus+“ tähtsust olulise juhtprogrammina ja ühe edukaima liidu programmina, mille kaudu tehakse strateegilisi investeeringuid liidu ja selle kodanike tulevikku; tuletab meelde, et kui programmi „Erasmus+“ piisavalt ei rahastata, seaks see ohtu noortele uute võimaluste loomise jätkumise ja nende tööalase konkurentsivõime suurendamise ning programmi suutlikkuse täita oma uusi eesmärke ning ülesannet muutuda kaasavamaks ja keskkonnahoidlikumaks; on seetõttu otsustanud programmi „Erasmus+“ eelarvet märkimisväärselt suurendada, mis on kooskõlas parlamendi seisukohaga, et selle assigneeringuid tuleks kolmekordistada;

30. tuletab meelde, et kultuuri- ja loomesektor on üks neist sektoritest, mida COVID-19 puhang on tabanud kõige rängemini, ning nõuab asjakohaseid lahendusi ja piisavat rahastamist, et vähendada jätkuvalt sektoris tekkivat suurt kahju, mis on tingitud COVID‑19 kriisi ajal ürituste toimumise kohtade ettenägematutest sulgemistest; teeb seetõttu ettepaneku programmi „Loov Euroopa“ asjakohaste eelarveridade assigneeringuid märkimisväärselt suurendada, et toetada kriisist mõjutatud sektoreid;

31. rõhutab, et programmi „Erasmus+“ eri komponentide ja allprogrammide kaudu rahasummade eraldamine peab olema läbipaistvam, ning taastab seetõttu programmi varasema liigenduse, ning rõhutab, et rahasummade eraldamine peab läbipaistvam olema ka kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames, ja loob selleks liidu väärtuste tegevussuuna jaoks uue eelarverea; kordab, et palub komisjonil suurendada multimeediategevusele eraldatud eelarve kasutamisel läbipaistvust eelkõige sellega, et meetmetega seoses luuakse mitu uut eelarverida;

32. on otsustanud luua uue eelarverea 07 06 04 „kaitsta ja edendada liidu väärtusi“, et rahastamisel keskendutaks rohkem demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitsmisele ja edendamisele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamisele selles valdkonnas;

33. kordab komisjoni prognoosi, et COVID-19 puhangust taastumisel muutub äärmusliku vaesuse ja eelkõige laste vaesuse vastu võitlemine lähiaastatel veelgi tähtsamaks; rõhutab seetõttu, et Euroopa lastegarantii jaoks tuleb luua ESF+ alla eraldi eelarverida, millele eraldatakse 2021. aastaks üks miljard eurot;

34. tuletab meelde, et COVID-19 kriis mõjutab ebaproportsionaalselt naisi, süstemaatiliselt soo alusel diskrimineeritavaid inimrühmi ja muid haavatavaid rühmi, ning nõuab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuuna tugevdamist, et toetada programme ja koolitusi, mille eesmärk on edendada nende osalemist tööturul ja vähendada tööturul nende ebakindlust;

35. rõhutab, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmil on otsustav roll aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja väärtuste kaitsmisel ja edendamisel, ning nõuab kindlalt, et igale tegevussuunale ja eelkõige naistevastase vägivalla vastu võitlemist käsitlevale Daphne tegevussuunale ning kodanike kaasatust ja osalemist liidu elus edendavale tegevussuunale eraldataks lisaassigneeringuid;

36. rõhutab, kui oluline on õigusprogramm selleks, et aidata kaasa õigusriigil, vastastikusel tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel põhineva Euroopa õigusruumi edasiarendamisele, ning on otsustanud selle programmi assigneeringuid suurendada;

37. nõuab kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkonna assigneeringute suurendamist, et integreerida sooline perspektiiv paremini igasse programmi ning toetada ja edendada liidus tehtavaid soouuringuid ja sooalaseid teadusuuringuid;

38. on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus sellesse, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks oma tööd jätkata ja tõhustada, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, edendades seega kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

39. peab väga kahetsusväärseks, et komisjon ei ole ikka veel vastanud parlamendi nõudmisele vaadata multimeediameetmete eelarverida, eelkõige seoses Euronewsi raamlepinguga, põhjalikult läbi; on otsustanud paigutada selle eelarveassigneeringu reservi, kuni komisjon on kontrollikoja tõstatatud küsimustele vastanud; märgib siiski, et kontrollikoda ei ole osutanud ühelegi puudusele, mis oleks seotud kehtivast raamistikust tulenevate lepinguliste aruandluskohustuste täitmisega Euronewsi poolt;

40. tuletab meelde selle rubriigi raames tegutsevate detsentraliseeritud asutuste olulist rolli; nõuab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (FRA) eraldataks tema ülesannete täitmiseks piisavad rahalised ja inimressursid, võttes arvesse lisaprojekte, mis on kindlaks määratud ameti sidusrühmadega konsulteerimise käigus; palub eraldada Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile (EIGE) ja Euroopa Tööjõuametile (ELA) piisavad eelarvevahendid, võttes arvesse nende ülesannete asjakohasust ja ELA eeldatavat rolli tööjõu õiglase liikuvuse tagamisel COVID-19 kriisi kontekstis; nõuab lisaks, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile (Eurojust), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) ja Euroopa Ravimiametile (EMA) nähtaks oluliste lisaprioriteetide jaoks ette piisavad rahalised vahendid ja personal;

41. on otsustanud suurendada sihipäraselt Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid, et see organ saaks alustada oma ülesannete täitmist viivitamata ja kooskõlas nõuetega, mis on seatud selle volituste täitmisele; on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri olemus eeldab tugevamat sõltumatuse tagatist ning seetõttu peaks selle eelarve kuuluma rubriiki 7, sest Euroopa Prokuratuur on pigem sõltumatu üksus kui ametilaadne asutus; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri asutamisega ei tohi kaasneda Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) nõuetekohase toimimise suutlikkuse vähenemine;

42. lükkab tagasi komisjoni ettepaneku sotsiaalpoliitika eesmärkidega seotud eri eelarveread liita; on veendunud, et eraldi eelarveread, nagu see oli varem, tagaksid iga põhivaldkonna jaoks vajaliku läbipaistvuse ja vajalikud vahendid;

43. on otsustanud paigutada eelarverea 06 04 01 (Euroopa Liidu taasterahastu – perioodilised kupongimaksed ja tähtpäeval tehtavad tagasiostud) ümber 17. peatükki, sest kõiki taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud kulude katmiseks vajalikke rahasummasid tuleks arvestada väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

44. suurendab alamrubriigi 2b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 5 894 270 074 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), millest 6 041 509 293 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele;

Rubriik 3

45. tuletab meelde, et Euroopa taasterahastut käsitlevas seisukohas kärpis Euroopa Ülemkogu õiglase ülemineku fondile ette nähtud toetuse summat, mis oli ette nähtud komisjoni ettepanekus; väljendab muret selle pärast, et need kärped kahjustavad tõsiselt majanduse taastamiseks tehtavaid pingutusi; kordab, et õiglase ülemineku fond on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline ja asendamatu osa; teeb seetõttu ettepaneku suurendada selle juhtprogrammi kulukohustuste assigneeringuid 2021. aastal 500 miljoni euro võrra;

46. kuna üldine prioriteet on võidelda kliimamuutuste vastu ja hoida ära bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, suurendab oluliselt (237 miljoni euro võrra) peamiselt programmiga LIFE seotud eelarveridade kulukohustuste assigneeringuid; märgib, et suurendamise eesmärk on aidata kaasa peamiste eesmärkide saavutamisele, nagu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, ringmajandus ja elukvaliteet, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning üleminek puhtale energiale; loodab, et komisjon tagab nende lisavahendite tulemuslikuks kasutamiseks vajaliku suutlikkuse;

47. tuletab meelde, et COVID-19 puhang on tabanud paljusid põllumajandussektoreid rängalt, ning toetab seetõttu Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) turutoetusmeetmete eelarveridadele sihtotstarbelise lisasumma eraldamist, mille eesmärk on leevendada puhangu tagajärjel tekkinud kriisi mõju, eelkõige mahepõllumajandusettevõtetele ja väikepõllumajandustootjatele; loodab, et kirjalikus muutmisettepanekus kohandatakse EAGFi assigneeringute summat veelgi, võttes arvesse 2021. aastal eeldatavasti kasutada olevat sihtotstarbelist tulu ja muid tegureid, nagu COVID-19 puhangu mõju põllumajandussektoritele;

48. on seisukohal, et assigneeringuid, eriti ühise põllumajanduspoliitika assigneeringuid, ei tohi kasutada surmavas härjavõitluses kasutatavate pullide tõuaretuse või kasvatuse toetamiseks;

49. rõhutab, et liidu äärepoolseimates piirkondades on eriti keeruline sotsiaal-majanduslik olukord, millele lisandub COVID-19 kriisi mõju; teeb seda arvestades ettepaneku eraldada POSEI programmi hõlmavale eelarvereale lisasumma, et säilitada äärepoolseimates piirkondades põllumajanduslik tegevus ning jätkata sinna toiduainete ja põllumajandustoodete tarnimist, mille jaoks on vaja piisavalt vahendeid; rõhutab ühtlasi, kui oluline on võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära ja piiranguid liidu programmide ja fondide kavandamisel mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ja taasterahastus „NextGenerationEU“;

50. suurendab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi assigneeringuid 19,6 miljoni euro võrra; tunnistab, et 2021. aasta on kalandussektori jaoks tähtis aasta, sest korraga tuleb kohaneda Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ning tulla toime COVID-19 kriisi ja Brexitiga seotud riskidega;

51. rõhutab, et oluline on tagada piisavad rahalised vahendid kalandussektoris andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja vahetamiseks;

52. kavatseb toetada Euroopa Keskkonnaametit (EEA) täiendavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega, võttes arvesse, et ametilt oodatakse olulist rolli rohelise kokkuleppega seotud meetmete toetamisel, jälgides liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiat, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ja nullsaastet käsitlevaid algatusi ning andes nende kohta aru;

53. suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 867 937 490 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), millest 739 100 000 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele;

Rubriik 4

54. suurendab eraldisi, mis on ette nähtud parlamendi prioriteetidele rände- ja piirihaldusvaldkonnas (tähtsaimad on integreeritud piirihalduse fond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond); soovib samal ajal muuta eelarvet läbipaistvamaks, st võtta eelarvestruktuuris arvesse mõlema fondi erieesmärke, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid kulusid paremini jälgida;

55. rõhutab, et tingimata tuleb investeerida kõigi rände-, varjupaiga- ja piirihaldusvaldkonnas tegutsevate ametite piisavasse rahastamisse ja töötajate arvu; nõuab lisatöötajate andmist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile (EASO), sest see on vajalik ameti välioperatsioonide nõuetekohaseks läbiviimiseks, koolituse arendamiseks, analüüsitööks ja juhtimisraamistiku rakendamiseks, ning nõuab lisatöötajate andmist ka Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametile (eu-LISA); nõuab lisaraha ja täiendavate töötajate eraldamist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex);

56. peab äärmiselt murettekitavaks, et Vahemerel hukkub endiselt inimesi; on arvamusel, et otsingu- ja päästeoperatsioonide puhul on vaja pikaajalisemat lähenemisviisi, kuna neid ei saa jätta üksnes valitsusväliste osalejate hooleks; on seisukohal, et komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku otsingu- ja päästetegevuse fondi loomiseks, et toetada otsingu- ja päästemissioone Vahemerel; teeb seetõttu ettepaneku luua selle fondi jaoks uus eelarverida, et soodustada inimelude päästmist ja näidata üles liikmesriikidevahelist solidaarsust otsingu- ja päästeoperatsioonide teostamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja põhiõigustega, sealhulgas õigusega elule ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega;

57. suurendab rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 710 251 000 euro võrra, millest 500 251 000 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele;

Rubriik 5

58. rõhutab liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise tähtsust; rõhutab, et kaitseküsimustes on Euroopa tasandi tõhustatud koostöö eriti tähtis, sest selle tulemusel ei suurene mitte ainult Euroopa ja selle kodanike julgeolek, vaid vähenevad ka kulud; nõuab, et Euroopa Kaitsefondile eraldataks rohkem raha, et igati edendada innovaatilise ja konkurentsivõimelise kaitsetööstuse baasi, mis aitab kaasa liidu hädavajalikule strateegilisele autonoomiale;

59. nõuab sõjaväelisele liikuvusele suurema summa eraldamist, et aidata liikmesriikidel tegutseda kiiremini ja tõhusamini; märgib, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide toetamiseks on vaja piisavalt rahalisi vahendeid, sealhulgas selliste meetmete abil nagu kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamine ning diplomaatilise kontrolli ja tollieeskirjade lihtsustamine;

60. tuletab meelde, et julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas tegutsevatel detsentraliseeritud asutustel, eelkõige Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusel (EMCDDA) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol), on oluline roll liidu jaoks tähtsas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas, ning teeb ettepaneku assigneeringuid sihipäraselt suurendada, et võimaldada neil oma ülesandeid nõuetekohaselt täita;

61. suurendab rubriigi 5 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 372 320 760 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), millest 312 829 132 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele;

Rubriik 6

62. rõhutab, et ajal, mil välispoliitikaprobleemid ja rahvusvaheliste suhete küsimused muutuvad üha olulisemaks ja on rahvusvahelises poliitikas tähtsaimal kohal, tuleb liidu eelarve välismõõdet asjakohaselt rahastada ning valmistuda viivitamata tegutsema nii praeguste ja esilekerkivate probleemide kui ka tulevaste katsumuste korral; märgib, et suurem osa välistegevuse kuludest on mõeldud uuele naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile (NDICI), mille üle käivad endiselt institutsioonidevahelised seadusandlikud läbirääkimised;

63. peab kahetsusväärseks, et uues liigenduses, mille komisjon on välistegevuse jaoks kavandanud, on võrreldes eelmise liigendusega palju vähem üksikasju, mis vähendab läbipaistvust, prognoositavust, vastutust ja kontrolli ning piirab eelarvepädevate institutsioonide suutlikkust teha poliitilisi prioriteete kajastavaid otsuseid; rõhutab seetõttu, et eelarvet tuleb rohkem liigendada, et kõige olulisematele toetusesaajatele, poliitikavaldkondadele ja allpiirkondadele oleks ette nähtud spetsiaalsed eelarveread, sest nii on eelarve selgem ja loetavam; teeb seetõttu ettepaneku NDICI liigendust muuta, et kohandada seda uute instrumentidega ja lisada rohkem üksikasju;

64. nõuab, et kooskõlas oma esimese lugemise seisukohaga, mis NDICI suhtes võeti, eraldataks kõigile NDICI geograafilistele ja temaatilistele programmidele suuremad assigneeringud; kordab oma seisukohta, et NDICI temaatilisi programme tuleks tugevdada, et liit saaks neis prioriteetsetes valdkondades säilitada mõjusa rolli; rõhutab, et tema seisukoht NDICI jaoks eraldatud vahendite kohta on täielikult vastavuses summadega, mis on kindlaks määratud NDICId puudutavas parlamendi esimese lugemise seisukohas;

65. teeb ettepaneku luua Liibüa konflikti rahumeelse lahendamise toetamiseks spetsiaalne eelarverida „Toetus Liibüa poliitilisele protsessile“;

66. juhib tähelepanu sellele, et liidu ida- ja lõunanaabruses on püsivaid probleeme, mistõttu suurendatakse asjaomaseid eelarvevahendeid, ning et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas tuleb mandaadi täitmiseks eraldada rohkem rahalisi vahendeid, sest Palestiina põgenike vajadused aina kasvavad ning samuti on tähtis investeerida piirkonna stabiilsusesse ja arengusse; tuletab meelde, et ELi ja Aafrika vahel tuleb arendada stabiilseid suhteid ja teha tihedat koostööd, ning peab vajalikuks eraldada Aafrika arenguks piisavalt rahalisi vahendeid, mis aitaks muu hulgas leevendada sundrände algpõhjuseid;

67. rõhutab, et tervishoiu, kvaliteetsete kaug- ja kaasava õppe programmide ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning elurikkuse, toitumise, kestliku põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse valdkonnas tuleb arengukoostööd kiiresti tõhustada, sest COVID-19 kriisi tõttu suureneb nälga kannatavate inimeste arv maailmas veelgi; juhib tähelepanu asjaolule, et sellega seoses on väga tähtis toetada institutsioonide loomist ja tugevdamist ning haridust, et suurendada oskustööjõu hulka; kinnitab, et inimestele, planeedile, heaolule ja partnerlusele tuleb tingimata eraldada palju suurem summa kui eelarveprojektis üleilmsete probleemide eelarvereal ette nähtud;

68. rõhutab vajadust Lääne-Balkani riike arukalt rahastada, võttes arvesse ühinemisprotsessi ning nii liidu kui ka kandidaatriikide ees seisvaid arvukaid probleeme; peab oluliseks, et IPA III uues liigenduses oleksid Lääne-Balkani riikide ja Türgi jaoks eraldi eelarveread, sest Türgile antav liidu toetus on väga delikaatne teema;

69. mõistab hukka asjaolu, et Türgi rikub pidevalt rahvusvahelist ja liidu õigust ning liidu põhimõtteid ja väärtusi; nõuab, et Türgi poliitiliste reformide rahastamine keskenduks üksnes dialoogi edendamisele ning kodanikuühiskonna, valitsusväliste osalejate ja inimestevaheliste kontaktide toetamisele, kuni riik ei tee edusamme demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas; mõistab teravalt hukka Türgi korduvad provokatsioonid ning Kreeka ja Küprose suveräänsuse rikkumise;

70. on seisukohal, et eriti praeguses COVID‑19 kriisi olukorras ja Euroopa Ülemkogu kahetsusväärse otsuse tõttu loobuda taasterahastu „NextGenerationEU“ välissambast, tuleb humanitaarabipeatüki assigneeringuid suurendada ning võtta solidaarsus- ja hädaabireservi sise- ja väliskasutuse väljatõrjumise vastu kaitsemeetmeid; rõhutab vajadust tagada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse pidev rahastamine, sest Euroopa solidaarsuskorpuse programmi üle peetavad läbirääkimised võivad jõuda ummikseisu;

71. nõuab Valgevene hiljutiste murettekitavate sündmuste pärast, et liit pakuks Euroopa välisteenistuse ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kaudu abi ja looks uue Valgevene eriesindaja ametikoha, et toetada võimu rahumeelset üleminekut kooskõlas ÜRO või OSCE juhitava dialoogiga, mis põhineb inimõiguste kaitsel ja Valgevene rahva tahtel;

72. rõhutab, et küberturvalisuse ja libauudiste levikuga seotud ohtude tõttu tuleb neid küsimusi liidu eelarves rohkem arvesse võtta ja neile lahendusi otsida horisontaalsel tasandil, st nii peakorteris kui ka kogu maailmas asuvates liidu delegatsioonides; peab seetõttu vajalikuks tugevdada välistegevusega seotud strateegilisele kommunikatsioonile pühendatud eelarveridu;

73. suurendab rubriigi 5 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 698 781 256 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), millest 583 041 792 eurot on ette nähtud juhtprogrammidele;

Rubriik 7

74. on otsustanud, et parlament ei tühista selles etapis kärpeid, mille nõukogu rubriigis 7 tegi;

75. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole ikka veel vastanud parlamendi nõudmisele anda talle täielik juurdepääs lepingutele ja COVID‑19 vaktsiinidega seotud lepingut puudutavale teabele, mis on seotud paranduseelarve projektiga nr 8/2020;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

76. tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; võtab pärast kõigi esitatud ettepanekute hoolikat analüüsi vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis kajastab parlamendi poliitilisi prioriteete; palub komisjonil hakata katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid tihedas koostöös Euroopa Parlamendi liikmetega kiiresti ellu viima ning anda nende tulemuslikkuse ja kohapeal saavutatud tulemuste kohta tagasisidet;

Maksed

77. rõhutab, et 2021. aasta eelarves tuleb näha ette piisav maksete assigneeringute tase, milles võetakse arvesse 2020. aasta lõpuks täitmata jäävate kulukohustuste mahtu, et hoida ära mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) täitmata nõuete kuhjumine ja võtta COVID‑19 kriisiga seotud kulude katmiseks kasutusele rahasummad, mis on tegelikult ette nähtud hilisemaks perioodiks; märgib, et aastate 2014–2020 programmitöö perioodil eelarve täitmisel tekkinud viivituste tõttu tasaarveldatakse enamik asjaomaseid makseid 2021. ja 2022. aastal; toonitab liikmesriikide prognooside suuremat täpsust, mida tuleb 2021. aasta eelarves täielikult arvesse võtta; rõhutab seetõttu, et kogu mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks on vaja usaldusväärset maksekava, milles nähakse selle esimestel aastatel ette piisavad maksed ja võimalus kanda kasutamata maksed üle järgmistesse aastatesse erivahendite abil, mida arvestatakse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäärasid;

78. tuletab meelde, et 2020. aastal võeti mitme programmi raames vastu mitu seadusandlikku meedet, mille eesmärk on lihtsustada raha kasutamist, vähendada bürokraatiat ja kiirendada raha tegelikku väljamaksmist, et tekitada suure majandussurutise ajal rahavoogu ja likviidsust; on seisukohal, et see tegutsemisviis oleks suures ja põhjendamatus ohus, kui selle toetuseks ei eraldataks 2021. aastal piisavas summas maksete assigneeringuid; nõuab seetõttu, et alates 2021. aasta eelarve vastuvõtmisest tehtaks kättesaadavaks piisavad vahendid; kavatseb teha kõik vajaliku, et maksete assigneeringuid 2021. aasta eelarve täitmise ajal kohandada;

79. tuletab meelde oma 4. aprilli 2019. aasta seisukohta seoses ettepanekuga võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises; rõhutab, kui oluline on kehtestada mehhanism liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ähvardab süsteemne oht ja kaalul on liidu finantshuvid; rõhutab, et Euroopa Parlament ei kiida heaks kokkulepet sellise mehhanismi kohta, mis ei kaitse liidu eelarvet üldiste puuduste korral õigusriigi toimimises;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

80. on üllatunud ja väga mures, et komisjon on kavandanud parlamendi eelarves kärpeid, millega on kahe institutsiooni hea koostöö traditsiooni jälle rikutud; taastab assigneeringud, mis määrati eelarvestuses kindlaks parlamendi 2021. aasta vajaduste hoolika ja vastutustundliku analüüsi alusel ja mille täiskogu võttis oma eespool nimetatud 14. mai 2020. aasta resolutsioonis vastu suure häälteenamusega; kohandab neid assigneeringute taastamise käigus, et võtta arvesse viie uue parlamendikomisjoni loomist; rõhutab, et 2021. aasta jooksul võib olla vaja 2021. aasta eelarvet muuta, et võtta arvesse COVID-19 kriisi arengut;

81. võtab teadmiseks, et uue, aastate 2021–2027 finantsraamistiku üle peetakse praegu läbirääkimisi ja uuele rubriigile, s.o rubriigile 7 (Euroopa avalik haldus), eraldatav rahasumma ei ole veel teada; rõhutab, et parlament on töötajate arvu 5 % suuruse vähendamise eesmärgi täitnud ja on tegelikult kärpinud töötajate arvu kokku 6 %; rõhutab, et alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest on parlament pidanud toime tulema suurema hulga ülesannetega; märgib, et parlamendi eelmise koosseisu ametiajal saavutati koostoime ja muudeti prioriteete; rõhutab, et parlamendi töö sõltub tema poliitiliste, seadusandlike ja haldusülesannete täitmisest, milleks on vaja piisaval arvul töötajaid; on väga mures sellepärast, et paljude komisjonide sekretariaatides on suur ja pidev personalipuudus, kuigi sekretariaatide töökoormus on järsult suurenenud, ning kutsub juhatust ja peasekretäri üles pakkuma kiiresti lahendusi, kuidas tagada komisjonide sekretariaatides piisaval arvul töötajaid;

82. kordab, et järgmisel eelarveaastal on parlamendi prioriteet keskenduda eelarves parlamendi põhiülesannetele, milleks on õigusloome, tegutsemine eelarvepädeva institutsioonina, kodanike esindamine ja teiste institutsioonide töö kontrollimine, vahendite eraldamine kodanike kaasamise prioriteetsetele projektidele, keskkonnahoidlikkus, st ressursside suurem säästmine, juurdepääsetavus, soolise võrdõiguslikkuse täielik austamine, turvalisuse ja küberjulgeoleku suurendamine ning IT‑arendus ja mitmeaastased kinnisvaraprojektid;

83. kooskõlas parlamendi poolt vastu võetud eelarvestusega

a)  peab kiiduväärseks meetmeid, mida parlament on COVID-19 puhangu tõttu võtnud (sh uute ajutiste töömeetodite ning parlamendiliikmetele ja töötajatele mõeldud COVID-19 testimiskeskuse loomine); kordab, et nõuab, et peasekretär hindaks, milline on nende meetmete rahaline mõju parlamendi 2020. ja 2021. aasta eelarvele, ning esitaks tulemuse parlamendi eelarvekomisjonile 2020. aasta novembris; palub peasekretäril töötada välja üksikasjalikud suunised, kuidas edaspidi vääramatu jõu juhtumiteks paremini valmistuda, et parlament saaks olukorras, kus tavapäraselt enam töötada ei ole võimalik, jätkata seadusandliku funktsiooni täitmist;

b)  kordab, et palub juhatusel koostada üksikasjaliku tegevuskava kaugeleulatuvate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja oma CO2 jalajälje vähendamiseks, nagu on sätestatud juhatuse 16. detsembri 2019. aasta otsuses, ning esitada parlamendi eelarvekomisjonile iga-aastane tulemuste ülevaade;

c)  tuletab meelde, et soovib lähetuskulud, mis parlamendiliikmete registreeritud assistentidel tekivad parlamendi kolme töökoha vahelistel lähetustel, ühtlustada ametnike ja muude teenistujate hüvitiste tasandil; nõuab veel kord, et delegatsioonide tööd ja väljaspool Euroopa Liitu toimuvaid lähetusi reguleerivad rakendussätted vaadataks läbi, et kaaluda, kas registreeritud assistendid võiksid teatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel saata;

d)  kordab oma nõudmist, et juhatus looks parlamendiliikmetele rohelistel nädalatel kohalolekuks täieliku paindlikkuse;

e)  rõhutab, et parlamendi eelarvekomisjon peab teadlike otsuste tegemiseks saama kogu parlamendi eelarvet puudutava teabe õigel ajal ja arusaadaval kujul; kordab tungivalt, et nõuab

 üksikasjalikku analüüsi ja põhjendust kulude ja kokkuhoiu kohta, mida tekitab Ühendkuningriigi väljaastumine liidust, kusjuures konkreetsed numbrid tuleb parlamendi eelarvekomisjonile edastada 2020. aasta novembris;

 uute Euroopa Elamuskeskuste loomise kulude üksikasjalikku jaotust 2021. aastal, kusjuures see peaks kajastama COVID-19 puhangu võimalikku mõju kohaliku turu uurimise võimalustele ja Euroopa Elamuskeskuste kasutuselevõtmisele;

 uue külastajate strateegia ja nelja-aastase teavituskampaania kulude üksikasjalikku ülevaadet ning enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja nende ajal toimunud kommunikatsioonikampaania põhjalikku hindamist; on arvamusel, et kõik uued teavitamismeetmed peaksid põhinema selle hindamise objektiivsel ja faktilisel analüüsil;

 üksikasjalikku ja põhjalikku analüüsi diplomaatilise esinduse kulude kohta väljaspool Euroopa Liitu, täpsemalt Indoneesias (Jakarta), Etioopias (Addis Abeba) ja Ameerika Ühendriikides (New York);

 lisaüksikasju Konrad Adenaueri hoone läänetiiva ehituse projektijuhtimise kulude kohta;

– ülevaadet kõigis kolmes töökohas asuvatest teistest praegu üüritavatest parlamendi hoonetest, mis jäävad 2021. aastal kasutusse, ning energiakulude üksikasjalikku prognoosi; nõuab sellega seoses energia keskkonnasõbralikku säästmist;

 analüüsi selle kohta, kuidas mõjutaks inimressursse ning eriti kirjaliku tõlke peadirektoraadi tõlkijaid ja tõlke sellise vahendi kasutuselevõtt, mis suudaks parlamendis toimuvaid mitmekeelseid arutelusid reaalajas transkribeerida ja tõlkida;

 kinnisvarapoliitika valdkonnas läbipaistvat otsustusprotsessi;

f)  palub, et kui 2020. aastal parlamendi poolt Brüsselis asuva Spaaki hoone renoveerimiseks või selle asemele uue ehitamiseks algatatud arhitektuurikonkurss on lõppenud, teeks juhatus teatavaks selle hoone tulevikku puudutava otsuse ja esitaks üksikasjaliku kulude jaotuse; tuletab meelde, et 2021. aasta eelarve sisaldab punkte Spaaki hoone ehitustööde ettevalmistamiseks;

g)  tuletab meelde Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta, 11. septembri 2018. aasta ja 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioonides (milles käsitleti seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastast võitlust ELis ning meetmeid kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) esitatud soovitusi; tunnustab peasekretäri võetud meetmeid, mille eesmärk on selliseid sündmusi ära hoida ja tõkestada; nõuab, et peasekretär esitaks lähituleviku programmi kohta kogu teabe; palub peasekretäril esitada juhatusele enne 2022. aasta eelarvestust hinnangu ahistamist käsitlevate uute menetluste kohta; on seisukohal, et töötajaid ja parlamendiliikmeid tuleks julgustada osalema koolitustel, et selliseid juhtumeid oleks parlamendis võimalikult vähe;

h)  tuletab meelde, et juhatus nõuab, et peasekretär uuriks nii kiiresti kui juriidiliselt võimalik, kuidas tagada vabatahtliku pensionifondi püsiv rahastamine;

i)  tuletab meelde, et palub peasekretäril kontrollida, et välised töövõtjad järgiksid parlamendi koristajate ja iseteenindusrestoranide töötajate puhul kõrgeimaid tööõigusnorme, eelkõige seoses COVID-19 kriisist tuleneva psühholoogilise surve ja töötingimustega;

Muud jaod (IV–X jagu)

84. märgib, et eelarveprojektis on üldjoontes võetud arvesse eelarve muude jagude alla kuuluvate eri institutsioonide eelarvestusi ja seega vastab see (mõningate eranditega) nende finantsvajadustele; on seisukohal, et seetõttu oleksid nõukogu soovitavad horisontaalsed ja süstemaatilised kärped asjaomaste institutsioonide tööle ja ühtlasi suurele panusele, mille nad annavad liidu toimimisse, väga kahjulikud; teeb sellega seoses ettepaneku taastada eelarveprojekti tase peaaegu kõikide asjaomaste institutsioonide puhul, sealhulgas Euroopa Kohtu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelu puhul; ei muuda kooskõlas härrasmeeste kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ega Euroopa Ülemkogu osas;

85. on seisukohal, et mõnel üksikul juhul ja institutsioonide eelarvestust arvesse võttes tuleb eelarverea assigneeringuid võrreldes eelarveprojekti summaga suurendada; teeb seetõttu ettepaneku

a)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarves mõne rea assigneeringuid võrreldes eelarveprojekti summaga suurendada, et assigneeringute tase vastaks eelarvestusele;

b)  suurendada võrreldes eelarveprojekti summaga Euroopa välisteenistuse eelarves rea 2214 „Strateegilise teabevahetuse suutlikkus“ ja rea 3001 „Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused“ assigneeringuid;

o

o o

86. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti kohta tehtud muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.


 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (13.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Nikos Androulakis</Depute>

 

 

 

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et 2021. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimene aasta; märgib peale selle, et suurem osa välistegevuse kuludest on mõeldud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile (NDICI), mille üle käivad endiselt institutsioonidevahelised seadusandlikud läbirääkimised; rõhutab, et läbirääkimistel tuleks võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda;

2. peab kahetsusväärseks, et uues liigenduses, mille komisjon on välistegevuse jaoks kavandanud, on võrreldes eelmise liigendusega palju vähem üksikasju, mis vähendab läbipaistvust, prognoositavust, vastutust ja kontrolli ning piirab eelarvepädevate institutsioonide suutlikkust teha poliitilisi prioriteete kajastavaid eelarveotsuseid; rõhutab seetõttu, et eelarvet tuleb rohkem liigendada, et kõige olulisematele toetusesaajatele ja allpiirkondadele oleks ette nähtud spetsiaalsed eelarveread, sest nii on eelarve selgem ja loetavam; märgib, et väliskomisjon ja arengukomisjon on soovitanud liigendust muuta, et kohandada seda uutele vahenditele, kuid soovib muuta liigenduse veel üksikasjalikumaks ning luua selleks äärmiselt laiaulatuslike geograafiliste ja temaatiliste eelarveridade raames, mille Euroopa Komisjon on kavandanud, uued eelarveread; rõhutab, et mõlemad parlamendikomisjonid on muudetud liigendust igati toetanud;

3. lükkab tagasi suured kärped, mida rubriigis 6 soovitakse teha mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta kokkuleppes, sest nende tagajärjel oleksid NDICI assigneeringud ajal, mil ELi juhirolli vajatakse tingimata rohkem kui kunagi varem, väiksemad kui sellele eelnenud vahendite omad praeguse finantsplaneerimise perioodi ajal; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu otsustas loobuda taasterahastu „NextGenerationEU“ välissambast, mille raames oleks komisjoni ettepaneku kohaselt tulnud NDICI-le eraldada 10,5 miljardi euro suurune lisasumma; rõhutab, et ajal, mil välispoliitikaprobleemid ja rahvusvahelise poliitika küsimused muutuvad üha olulisemaks ja on rahvusvahelises poliitikas tähtsaimal kohal, tuleb tagada, et liidu eelarve välismõõdet rahastataks asjakohaselt ning valmistataks ette selleks, et praeguste ja esilekerkivate probleemide ning tulevaste katsumuste korral saab viivitamata tegutseda; nõuab, et kuna NDICI on üks ELi juhtprogramme, eraldataks sellele palju suuremad assigneeringud;

4. nõuab, et kooskõlas oma esimese lugemise seisukohaga, mis NDICI suhtes võeti, eraldataks kõigile NDICI geograafilistele ja temaatilistele programmidele suuremad assigneeringud; kordab oma seisukohta, et NDICI temaatilisi programme tuleks tugevdada, et liit saaks neis prioriteetsetes valdkondades säilitada mõjusa rolli; rõhutab, et tema seisukoht NDICI jaoks eraldatud vahendite kohta on täielikult vastavuses summadega, mis on kindlaks määratud NDICId puudutavas parlamendi esimese lugemise seisukohas;

5. nõuab, et eelkõige selle vahendi inimõigustega seotud valdkondlikule programmile nähtaks ette suurem eelarve, et lahendada maailmas üha suurenevaid inimõigusteprobleeme, mis on COVID-19 kriisi tagajärjel veel rohkem süvenenud; tuletab meelde, et ELi välistegevuse tähtsaimaid ülesandeid on endiselt kaitsta ja edendada inimõigusi kõikjal maailmas; kordab, et toetab igati inimõiguste kaitsjaid, sealhulgas keskkonnakaitsjaid, eelkõige neid, kes on kõige suuremas ohus, ning nõuab, et projekti Protect Defenders EU toetuseks eraldataks piisav summa, et kaitset laiendada ja tugevdada; rõhutab, et tagakiusatud vähemuste kaitsmiseks tuleb tagada piisavad rahalised vahendid; rõhutab, et toetab – sh piisava rahasumma eraldamise mõttes – väljaspool ELi usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegelevat ELi erisaadikut ning antisemitismi ja muud liiki diskrimineerimise vastast võitlust;

6. kordab, et ajal, mil demokraatia on kogu maailmas üha enam ohus, toetab ta raha eraldamist valimisvaatlusmissioonidele, sealhulgas kohalikele vaatlejatele; nõuab, et valimisvaatlusmissioone rahastataks rohkem, ning rõhutab, et need aitavad väga palju ära hoida valimispettusi ja vägivalda ning parandada edaspidiseid valimisi, edendada rahu ja arengut ning demokraatiat;

7. nõuab, et välispoliitika vajaduste ja prioriteetide, kriisile reageerimise ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevuse kiireloomuliste meetmetega seotud eelarveridadele eraldataks suuremad assigneeringud, et tulla toime COVID-19 pandeemia ränkade tagajärgedega;

8. lükkab tagasi eelarverea „Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserv“ loomise, sest komisjon ei ole esitanud piisavat teavet, kuidas on selle eelarverea vahendeid kavas kasutada; rõhutab, et piiramata kasutusvabadus ei ole kooskõlas läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse põhimõtetega ning õõnestab eelarvepädevate institutsioonide õigusi;

9. rõhutab, et ida- ja lõunanaabruse riikidele tuleb eraldada rohkem raha, et toetada poliitilisi ja majandusreforme ning demokraatiale üleminekut, ning toetust tuleks anda eelkõige kõige pühendunumatele partnerriikidele, järgides põhimõtet „rohkema eest rohkem ja vähema eest vähem“; nõuab, et lähinaabritele antav ELi toetus oleks nähtavam ja läbipaistvam; kutsub komisjoni üles jälgima, et rahasummasid ei kuritarvitataks;

10. väljendab heameelt, et COVID-19 pandeemia tõttu eraldab EL idapartnerluse riikidele üle 980 miljoni euro suuruse toetuse, et aidata täita tervishoiusektori kiireloomulisi vajadusi;

11. nõuab, et kuna Valgevenes hiljuti toimunu tekitab muret, loodaks uue eriesindaja, s.o Valgevene eriesindaja ametikoht, et toetada võimu rahumeelse ülemineku protsessi, mis vastab Valgevene rahva tahtele; rõhutab, et Valgevene kodanikuühiskonnale, inimõiguste kaitsjatele, sõltumatutele ametiühingutele, sõltumatule meediale ja valitsusvälistele organisatsioonidele tuleb tingimata eraldada suurem rahaline toetus, kuid kõik Valgevene praegusele valitsusele mõeldud ELi rahaeraldised tuleb külmutada;

12. usub, et idapartnerluse riikides ja eelkõige assotsieerunud riikides tuleb jätkata usalduse suurendamist; rõhutab põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamise tähtsust; nõuab seetõttu, et Aserbaidžaanile ja Valgevenele antavate toetuste korral piirdutaks ainult kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ning inimestevaheliste kontaktide toetamisega;

13. tuletab meelde lõunapoolsete naaberriikide ees seisvaid katsumusi, mis tulenevad eelkõige piirkonna tormilistest suundumustest, sealhulgas COVID-19ga seotud hädaolukorrast ja ebastabiilsest julgeolekuolukorrast; on arvamusel, et eelkõige pärast Liibanoni murettekitavaid sündmusi tuleks toetust suurendada; peab kahetsusväärseks, et 25 aasta jooksul pärast Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse käivitamist ei ole Vahemere piirkonna Põhja-Aafrika riikidega suudetud ühise heaolu, stabiilsuse ja vabaduse ala loomist ikka veel lõpule viia;

14. nõuab, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas eraldataks suurem rahaline toetus, sest see on ainulaadne organisatsioon, kes osutab miljonitele Palestiina pagulastele elutähtsaid teenuseid, ning see on investeering piirkonna julgeolekusse, stabiilsusesse ja arengusse;

15. teeb ettepaneku luua Liibüa konflikti rahumeelse lahendamise toetamiseks spetsiaalne eelarverida „Toetus Liibüa poliitilisele protsessile“;

16. rõhutab Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise protsessi tähtsust; nõuab, et rahaeraldist suurendataks, et toetada ELi tegevust selles piirkonnas, eelkõige COVID-19 pandeemiat ja selle majanduslikku mõju silmas pidades; toetab seda, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu antava toetuse puhul keskendutaks rohkem nn põhialustele, eelkõige demokraatiale, õigusriigile, inimõiguste ja põhiõiguste austamisele, heale valitsemistavale ja kodanikuühiskonnale, samuti inimestevahelistele kontaktidele;

17. juhib tähelepanu sellele, et väliskomisjoni poolt muudetud liigenduses nähakse Lääne-Balkani riikidele ja Türgile ette eraldi eelarveread; rõhutab, et Türgi jaoks on vaja sihtotstarbelisi eelarveridu, sest Türgile antav ELi toetus on väga delikaatne teema;

18. rõhutab, et IPA kaudu toetuse andmine peaks sõltuma sellest, kas järgitakse õigusriigi, demokraatia, inimõiguste, Euroopa ja rahvusvahelise õiguse, liikmesriikide suveräänsete õiguste ja heanaaberlike suhete põhimõtet; rõhutab, et kuna kõigis nendes valdkondades on toimunud tagasiminek, peaksid Türgile mõeldud eraldised jääma oluliselt väiksemaks ja piirduma nn põhivajadustega; Türgile eraldatavat toetust peaks otseselt haldama EL ning selle puhul peaks keskenduma üksnes kodanikuühiskonna ja inimestevaheliste kontaktide toetamisele, et kaitsta ja edendada demokraatlikke väärtusi ja põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; rõhutab, et on aeg hakata Türgit teisiti kohtlema;

19. rõhutab, et EL on kohustatud toetama Arktika kaitset; rõhutab, et tuleb investeerida sidusama ELi Arktika-poliitika arendamisse;

20. tuletab meelde, et mitu Euroopa poliitilist liidrit on rõhutanud, kui tähtis on ELi suhteid Aafrikaga oluliselt parandada, ning rõhutab seetõttu, et sõnad tuleb viia tegudega kooskõlla ja tuleb eraldada piisav rahasumma, et tegeleda paljude ühiste lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste probleemide ja võimalustega, millega Euroopa ja Aafrika saavad tegeleda koos; rõhutab, et Saheli piirkonna riikide arengut ja julgeolekut tuleb toetada suurema summaga;

21. tuletab meelde, et rahastamisvahendite, projektide ja programmide hindamisel tuleb lähtuda üldiselt rohelisest kokkuleppest ja eelkõige liidu kliimaeesmärkidest ning neid täielikult arvesse võtta;

22. nõuab, et Euroopa Investeerimispank esitaks kõigi oma väliskulutuste kohta asjaomastele parlamendikomisjonidele aruanded õigel ajal ja ammendavalt;

23. peab kahetsusväärseks, et rubriigile 5, eelkõige Euroopa Kaitsefondile ja sõjaväelisele liikuvusele ette nähtud summad on väikesed; nõuab, et Euroopa Kaitsefondile eraldataks rohkem raha, et igati edendada innovaatilise ja konkurentsivõimelise kaitsetööstuse baasi, mis aitab kaasa ELi hädavajalikule strateegilisele autonoomiale;

24. nõuab sõjaväelisele liikuvusele suurema summa eraldamist, et aidata liikmesriikidel tegutseda kiiremini ja tõhusamini; märgib, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide toetamiseks on vaja piisavalt rahalisi vahendeid, sealhulgas selliste meetmete abil nagu kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamine ning diplomaatilise kontrolli ja tollieeskirjade lihtsustamine;

25. rõhutab ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise tähtsust; rõhutab, et kaitseküsimustes tuleb Euroopa tasandi koostööd tihendada, sest selle tulemusel ei suurene mitte ainult Euroopa ja selle kodanike julgeolek, vaid vähenevad ka kulud, mille tulemusel jääb muude pakiliste probleemide lahendamiseks rohkem raha; kutsub komisjoni üles esitama alalise struktureeritud koostöö tugevdamise kohta strateegilisi suuniseid;

26. kordab oma varasemaid avaldusi küberjulgeoleku ohtude ja võltsuudiste levitamise kohta; rõhutab sellega seoses, et neid küsimusi tuleb liidu eelarves rohkem arvesse võtta ja neile lahendusi otsida horisontaalsel tasandil, st nii ELi peakorteris kui ka kogu maailmas asuvates ELi delegatsioonides; nõuab strateegilise kommunikatsiooni lisa- ja alalist rahastamist, et võidelda valeinformatsiooni kampaaniate, propaganda ja välismõju vastu, eriti Euroopa välisteenistuse juhtprogrammi – idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma (EL vs. Disinfo) – kaudu;

27. kordab, et on veendunud, et riikides, mille suhtes on ELil strateegiline huvi, eelkõige läbirääkijariikides ja idapartnerluse assotsieerunud riikides, tuleks luua Euroopa Parlamendi ja riigi parlamendi vahel tihedamad suhted, ning nõuab seetõttu piisavat rahastamist, et tagada parlamentaarse koostöö jaoks olulise valdkonna tugevdamiseks lisapersonal;

28. lükkab tagasi kärped, mille nõukogu on teinud Euroopa välisteenistuse halduseelarves; palub, et eelarvekomisjoni raportöör taastaks kõikidel X jao eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojektis olnud summa.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

10

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alviina Alametsä, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Vladimír Bilčík, Andrea Bocskor, Bart Groothuis, Andrzej Halicki, Evin Incir, Katrin Langensiepen, Marisa Matias, Hannah Neumann, Juozas Olekas, Kris Peeters, Paulo Rangel, Frédérique Ries, Nicolae Ştefănuță, Ernest Urtasun, Mick Wallace

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Margrete Auken, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Carlos Zorrinho

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

PPE

Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Kinga Gál, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko

S&D

Nikos Androulakis, Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Juozas Olekas, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nacho Sánchez Amor

Renew

Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans

NI

Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi

 

10

-

ID

Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky

ECR

Hermann Tertsch, Charlie Weimers

GUE/NGL

Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz

NI

Kostas Papadakis

 

11

0

PPE

David Lega, Lukas Mandl

Verts/ALE

Alviina Alametsä, Hannah Neumann, Jordi Solé, Tineke Strik, Ernest Urtasun, Viola Von Cramon‑Taubadel, Salima Yenbou

ECR

Anna Fotyga, Jacek Saryusz‑Wolski

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (6.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta </Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Charles Goerens</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on kindlalt vastu kärpele, mille võrra Euroopa Ülemkogu vähendas naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendile (NDICI) mõeldud summat, ning mõistab hukka, et Euroopa Ülemkogu lükkas tagasi ettepaneku eraldada COVID-19-le reageerimiseks NDICI-le 10,5 miljardi euro suurune ja taasterahastust „NextGenerationEU“ antava humanitaarabi jaoks 5 miljardi euro suurune lisasumma; rõhutab, et see on ebaloogiline ja vastuvõetamatu, sest pandeemia on eriti rängalt tabanud kõige kaitsetumaid ja sellel on laastav mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, sealhulgas vaesuse kaotamisele ja ebavõrdsuse vähendamisele ning humanitaarkriiside ja lakkamatult süveneva kliimakriisi leevendamisele, mille tõttu tuleb Pariisi kokkuleppe üleilmseks rakendamiseks eraldada suurem toetus ja muuta Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõde igati sisukaks; on seisukohal, et ajal, kui liikmesriigid seisavad ühise rändepoliitika kokkuleppimisel silmitsi suurte raskustega, on kontrollimatu rände ülalmainitud strukturaalsete põhjustega tegelemiseks mõeldud eelarve kärpimine absoluutselt vastuoluline ja nõrgendab liidu kui stabiilsuse ja inimõiguste rahvusvahelise edendaja rolli;

2. rõhutab, et NDICI-l peab olema mitu eri eelarverida, mis tagaks läbipaistvuse, prognoositavuse, vastutuse ja parlamendi vajaliku mõju; tuletab meelde, et läbirääkimised NDICI üle alles käivad ja et kohandused, muu hulgas seoses uue Aafrika ja ELi partnerlusega, tuleb kajastada NDICI-s ja selle vastavatel eelarveridadel;

3. märgib, et inimarengu näitajad langevad eeldatavasti esimest korda alates 1990. aastatest; tuletab meelde tungivat vajadust investeerida sotsiaalsesse kaasatusse ja inimarengusse, et toetada ja parandada põhiliste sotsiaalteenuste pakkumist, näiteks seoses tervishoiu, hariduse (eelkõige koolide taasavamine ja kaugõppe võimalused), toitumise, toiduga kindlustatuse, vee, hügieeni ja kanalisatsiooni ning sotsiaalkaitsega, eelkõige kõige tõrjutumatele isikutele, eriti naistele, lastele ja puuetega inimestele;

4. rõhutab, et tervishoiu, kvaliteetsete kaug- ja kaasava õppe programmide ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning elurikkuse, toitumise, kestliku põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse valdkonnas tuleb arengukoostööd kiiresti tõhustada, sest pandeemia tõttu suureneb nälg maailmas veel rohkem; juhib tähelepanu, et sellega seoses on väga tähtis toetada institutsioonide loomist ja tugevdamist ning haridust, et suurendada oskustööjõu hulka; kinnitab, et inimestele, planeedile, heaolule ja partnerlusele tuleb tingimata eraldada palju suurem summa kui eelarveprojektis on üleilmsete probleemide eelarvereal ette nähtud;

5. ergutab suurendama detsentraliseeritud koostööd kohalike omavalitsustega ja kolmepoolset koostööd, et toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja COVID-19 pandeemiast taastumist;

6. märgib, et ELi ja Aafrika partnerlus on geopoliitiliselt tähtis ja koostöö Aafrikaga mängib kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel olulist rolli; rõhutab, et tähtis on suunata investeeringud süsihappegaasivaba majanduse saavutamisse, arendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja hõlbustades tehnosiiret, näiteks seoses päikeseenergia või rohegaasiga, sealhulgas taristu ja ühendatuse aspektidega;

7. märgib, et kuigi humanitaarabi peatükile määratud summat on suurendatud, jääb see 2019. aasta lõplikust summast ikkagi palju väiksemaks; juhib tähelepanu sellele, et pandeemiate, katastroofide, ümberasumistega seotud ja muud vajadused ei vähene, vaid suurenevad, tuues kaasa vajaduse suurendada humanitaarabivahendeid, et kasvavaid vajadusi rahuldada;

8. rõhutab, et vaja on kaitsemeetmeid, vältimaks solidaarsus- ja hädaabireservi sise- või väliskasutuse väljatõrjumist;

9. rõhutab, et üleilmsete probleemide ja prioriteetide reservi üle tuleb teha parlamentaarset järelevalvet; rõhutab, et see reserv saab aastaeelarves olla ainult tingimusel, et vahendite kasutuselevõtmise otsused võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega, et rahastada konkreetseid geograafilisi, temaatilisi ja kiirreageerimise eelarveridasid;

10. rõhutab vajadust rahastada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 375/2014[9] juhul, kui käimasolevad läbirääkimised Euroopa solidaarsuskorpuse programmi üle peaksid ummikusse jooksma, sest vabatahtlikel on oluline roll humanitaarabi pakkumisel ja nad saavad aidata kaasa liidu suutlikkusele COVID-19 pandeemia tõttu suurenenud humanitaarvajadustega toime tulla.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Pierfrancesco Majorino, Erik Marquardt, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Christian Sagartz, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Bernhard Zimniok

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

PPE

Anna‑Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Janina Ochojska, Christian Sagartz, Tomas Tobé

S&D

Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Pierfrancesco Majorino, Marc Tarabella

RENEW

Catherine Chabaud, Charles Goerens, Jan‑Christoph Oetjen

Verts/ALE

Pierrette Herzberger‑Fofana, Erik Marquardt, Michèle Rivasi

GUE/NGL

Miguel Urbán Crespo

NI

Antoni Comín i Oliveres

 

3

-

ID

Dominique Bilde, Gianna Gancia, Bernhard Zimniok

 

2

0

ECR

Ryszard Czarnecki, Beata Kempa

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (25.9.2020)

<CommissionInt>majandus- ja rahanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Margarida Marques</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

 

1.  nõuab, et liidu 2021. aasta eelarves seataks Euroopa kodanikud sellise õiglase, kaasava ja kestliku majanduse taastamise strateegia keskmesse, millega leevendataks COVID-19 kriisi mõju ning viidaks ellu Euroopa rohelist kokkulepet, digitaalarengu tegevuskava, kaasavat tööstusstrateegiat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast, aidates samal ajal täita ELi kliimakohustused 2030. aastaks ning kohustuse saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalse majanduse Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames;

2. nõuab, et liidu 2021. aasta eelarve, mis on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimene aasta, annaks pärast COVID-19 puhangu mõju liidu majanduse taastamisse ambitsioonika, mõjusa ja tulemusliku panuse; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu saavutas kokkuleppe uue, liidu ühisel laenamisel põhineva ELi majanduse taastamise vahendi – taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) – osas, kuna see on liidu jaoks oluline samm, sest liit toetub sümmeetrilisele šokile reageerimiseks vajalikule solidaarsusele, ning nõuab rahastu kiiret vastuvõtmist; taunib siiski NGEU toetuskomponendi kärpeid, mis tõid kaasa kärped tulevikku suunatud programmides ja innovatiivsete programmide tühistamisi; väljendab heameelt komisjoni presidendi algatuse üle kaasata Euroopa Parlament otseselt taastekava üle peetavatesse läbirääkimistesse, kohaldades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 324; nõuab Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni täielikku kaasamist taasterahastusse;

3. toonitab, kui tähtis on liidu rahastatavate asutuste aruandekohustus ja läbipaistvus;

4.  nõuab 2021. aastaks liidule ambitsioonikamat eelarvet, et toetada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kiiret rakendamist, mille eesmärk on tegeleda probleemidega, mis on tehtud kindlaks Euroopa poolaasta raames, millesse integreeritakse kestliku arengu eesmärgid, ning toetada töökohtade loomist ja lähenemist liidus; rõhutab, et alates 2021. aastast peaks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend keskenduma kestlikku majanduskasvu soodustavatele investeeringutele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning liidu võetud kohustusega saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalne majandus; on veendunud, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peaks olema kooskõlas ka riiklike energia- ja kliimakavadega;

 tuletab meelde, et liidu eelarvest tuleks toetada ka kestlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme, mis suurendavad konkurentsivõimet, vastupidavust, lähenemist, kestlikku, kaasavat ja sidusat majanduskasvu, ning nõuab sellega seoses tungivalt, et esimesed maksed tehtaks 2021. aastal võimalikult varakult;

 nõuab demokraatlikku ja parlamentaarset eelkontrolli, et tagada institutsioonide volituste tasakaal ja kindlustada, et komisjonil oleks volitus teostada taaste- ja vastupidavuskavade üle järelevalvet, ning nõuab seetõttu, et Euroopa Parlament kaasataks delegeeritud õigusaktide kaudu, samuti järelkontrolli, veendumaks, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahendid on Euroopa kodanike huvides hästi kulutatud ja tagatakse selle tõeline Euroopa lisaväärtus;

5. on seisukohal, et oluline tehniline tugi on vajalik liikmesriikide haldussuutlikkuse tugevdamiseks, et töötada välja ja rakendada vastupidavuse ja taastumise jaoks vajalikud reformid juba 2021. aastal; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd rohelise eelarvestamise vahendite valdkonnas;

6.  rõhutab COVID-19 puhangu põhjustatud šoki sümmeetrilisust; märgib siiski COVID-19 puhangu asümmeetrilist mõju liikmesriikide majandusele; rõhutab, kui oluline on toetada äriühinguid, kellel on COVID-19 tagajärjel maksevõimeprobleemid, tehes seda kooskõlas liidu sotsiaalsete, kliima- ja keskkonnaalaste kohustustega; hoiatab moonutuste ohu eest ühtsel turul, mis tuleneb ebaühtlasest suutlikkusest anda liikmesriikidele rahalist toetust; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu võttis tagasi ajutise maksevõime toetamise rahastamisvahendi; rõhutab, et ettevõtjad, keda ohustab maksejõuetus, vajavad liidu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames kiiret toetust, et vältida mis tahes täiendavat negatiivset mõju investeeringutele ja tööpuuduse tasemele;

7. nõuab, et liidu 2021. aasta eelarves tagataks, et programm „InvestEU“ täidaks nii oma pikaajalist eesmärki – suurendada investeerimissuutlikkust, et toetada töökohti, VKEsid, jätkusuutlikku taristut, teadusuuringuid –, kui ka oma uut lühiajalist ülesannet toetada majanduse elavdamist strateegiliste investeeringute kaudu; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa väärtusahelas osalevad ettevõtted, näiteks alltöövõtjad, oleksid jätkuvalt elujõulised ja suunatud keskkonnasäästlikumaks muutmisele ja digiüleminekule;

8.  väljendab heameelt COVID-19ga seotud riigiabi ajutise raamistiku üle majanduse toetamiseks; nõuab suuremaid vahendeid, et tagada liidu konkurentsipoliitika täielik ja kiire rakendamine; rõhutab sellega seoses konkreetseid võimalusi anda avaliku sektori toetust kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele, isegi kui nad olid juba 31. detsembri 2019. aasta seisuga finantsraskustes, ning toetab ajutise raamistiku kohaldamist nii kaua kui vaja majanduse taastamise perioodil; ergutab liikmesriike kasutama täielikult ära ajutist raamistikku ka selle uue taasterahastu NGEU kaudu; eeldab, et komisjon peab jälgima ka selliseid ajutise raamistiku alusel heaks kiidetud kavasid ja nende mõju ühtse turu toimimisele; tuletab meelde liikmesriikide erinevat suutlikkust anda sellist majanduslikku toetust riigiabi kaudu, mis tekitab turumoonutusi ja ebaõiglasi tingimusi; kutsub komisjoni üles toetama uutesse tehnoloogiatesse investeerivaid Euroopa ettevõtteid ja kehtestama ühised miinimumstandardid, et täpsustada nõuet, mille kohaselt peavad rahalist abi saavad ettevõtted vastama keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumidele ning järgima maksustamise läbipaistvuse kohustust, et vältida riikide eri kriteeriumide edasist lahknevust ning näidata, kuidas saadud avaliku sektori toetust kasutatakse selleks, et viia nende tegevus kooskõlla liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppega; tuletab meelde, et abi tuleks anda üksnes COVID-19ga seotud kahjude korvamiseks; nõuab tungivalt, et maksuparadiisides registreeritud ettevõtetele keelataks juurdepääs riigiabile või rahalise toetuse pakettidele, kui nad ei kohustu oma lähenemisviisi muutma; kutsub komisjoni üles tagama kolmandate riikide ettevõtjatega võrdsed tingimused;

9.  väljendab heameelt Euroopa rohelise kokkuleppe üle, mis on üks peamisi tugisambaid liidu majanduse ümberkujundamisel; nõuab piisavat rahastamist, et oleks võimalik lahendada kestliku arenguga seotud probleemid, sealhulgas kestliku Euroopa investeerimiskava kaudu; tuletab meelde, kui oluline on, et liikmesriikide majandus liiguks liidu kliimaneutraalse majanduse eesmärgi suunas, ning tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et vaja on saavutada kliimamuutuste küsimuse integreerimise kulutuste tase 30 % ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste tase 10 %, ning Euroopa Investeerimispanga võetud kohustust kaotada alates 2021. aasta lõpust järk-järgult fossiilkütustele antav rahaline toetus;

10.  nõuab piisavaid vahendeid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise, finantskuritegevuse ja rahapesu vastu võitlemiseks ning majanduse juhtimise raamistiku järgimist; rõhutab, et hinnanguliselt jäävad kõik liikmesriigid maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu igal aastal ilma 750–1000 miljardist eurost; väljendab eelkõige heameelt komisjoni tegevuskava üle, mis käsitleb terviklikku ELi poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, mida tuleks rakendada 2020. ja 2021. aastal ning milles nähakse ette kuus sammast, sealhulgas üks, mille eesmärk on tagada järelevalve ELi tasandil; väljendab heameelt komisjoni õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava üle, millega toetatakse majanduse taastamist;

11. rõhutab, et raamatupidamisüksused ja maksuhaldurid vajavad jätkuvalt rohkem rahalisi ja inimressursse, sealhulgas selleks, et toetada liidu tegevust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses; väljendab heameelt ELi maksu- ja finantskuritegude vaatlusrühma loomise üle ettevalmistava meetmena ning selle lisamise üle komisjoni õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavasse, millega toetatakse majanduse taastamist; nõuab, et asjaomastele programmidele ja asutustele eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse;

12. tuletab meelde, et uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine on oluline, et rahuldada majanduse taastamise ja muude liidu prioriteetide toetamisega seotud finantsvajadusi, ning see on ainus viis, kuidas tagada, et keskkonnahoidliku ja digitaalse ülemineku rahastamine ei koormaks otseselt kodanikke ega tulevasi põlvkondi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lepiksid kiiresti kokku omavahendite ülemmäärade suurendamises ja võtaksid kiiresti vastu seadusandlikud ettepanekud, millega luuakse uued omavahendid, nt osa äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi tuludest, digitaalteenuste maks, finantstehingute maks, plastimaks ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism; tuletab meelde, kui oluline on luua digitaal- ja tööstusvaldkonnas Euroopa suveräänsus; rõhutab, et nende kasutuselevõtmiseks on vaja selget ja siduvat ajakava;

13. nõuab, et liidu 2021. aasta eelarve aitaks saavutada kapitaliturgude liidu lõpuleviimisega seotud poliitilisi prioriteete, sealhulgas tugevdada investeeringuid pandeemiajärgse taastumise kontekstis;

14. nõuab Euroopa järelevalveasutustele piisavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse, pidades silmas nende uusi ülesandeid ja volitusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2175[10] vastuvõtmisest; tunnistab vajadust soodustada Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogude tegevuse suuremat läbipaistvust, mis aitaks parandada aruandekohustust ja juhtimisstruktuuri; rõhutab, et arengud finantstehnoloogia, maksete ja pangandusvälise finantsvahenduse valdkonnas võivad tuua Euroopa järelevalveasutustele kaasa uusi pädevusi ja ülesandeid, millega peaksid kaasnema piisavad vahendid.


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

11

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Christian Doleschal, Patryk Jaki, Eugen Jurzyca, Eva Kaili, Chris MacManus, Margarida Marques, Eva Maydell, Pina Picierno, Stéphane Séjourné

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ECR

Johan Van Overtveldt

GUE

José Gusmão, Chris MacManus, Dimitrios Papadimoulis

NI

Piernicola Pedicini

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Christian Doleschal, José Manuel García‑Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Eva Maydell, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

RENEW

Engin Eroglu, Luis Garicano, Ondřej Kovařík, Dragoș Pîslaru, Stéphane Séjourné, Stéphanie Yon‑Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Eva Kaili, Aurore Lalucq, Margarida Marques, Csaba Molnár, Pina Picierno, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Damien Carême, Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Kira Marie Peter‑Hansen, Ernest Urtasun

 

11

-

ECR

Derk Jan Eppink, Eugen Jurzyca, Roberts Zīle

ID

Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

NI

Lefteris Nikolaou‑Alavanos

Renew

Caroline Nagtegaal

 

2

0

PPE

Frances Fitzgerald

Renew

Billy Kelleher

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (9.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta</Titre>

<DocRef>(COM(2020)03002020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Lucia Ďuriš Nicholsonová</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Eurofoundi tehtud uuring on näidanud, et valitsuste ja sotsiaalpartnerite COVID-19 kriisi ajal rakendatud finantsmeetmed on rahalisi raskusi vähendanud; arvestades, et uuringus leiti ka seda, et toetust saanud vastajate usaldus nii riigi valitsuse kui ka liidu vastu on palju suurem; arvestades, et uuringust selgub, et COVID-19 kriisi põhjustatud kriisi majanduslike tagajärgede tõttu on rohkem leibkondi majanduslikes raskustes kui enne kriisi algust; arvestades, et peaaegu pooled kõigist vastajatest (47 %) märgivad, et nende leibkonnal on raske toime tulla;

B. arvestades, et Eurofoundi uuring näitas, et alates COVID-19 kriisi puhkemisest on jäänud töötuks 13 % vastajatest, kes olid töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad, ja 8 % tööandja juures töötanud vastajatest; arvestades, et noorima vanuserühma (18–34) ja põhi- või keskharidusega vastajatel oli suurem oht jääda pandeemia ajal töötuks;

C. arvestades, et Eurofoundi uuringus rõhutati, et COVID-19 kriis on tekitanud tõsise ohu kaotada aastakümnete jooksul saavutatud edusammud soolise võrdõiguslikkuse tagamisel tööturul osalemises eelkõige juhul, kui tegevus on rohkem takistatud sektorites, kus töötavad ülekaalukalt naised; arvestades, et nii sotsiaalsete kui ka majanduslike meetmete võtmine on hädavajalik; arvestades, et Eurofoundi uuring viitab selliste poliitiliste meetmete rakendamise tähtsusele, mis võivad toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste tööjõu hulka integreerimist;

D. arvestades, et COVID-19 kriis põhjustab eeldatavasti majandus- ja sotsiaalkriisi, millel on tööturgudele ränk mõju; arvestades, et varasemad Eurofoundi uuringud on näidanud, et sellist laadi olukorda saab lahendada riiklike ja sotsiaalpartneripõhiste meetmetega, et säilitada ja luua töökohti või anda sissetulekutoetust töötutele ja tööjõuvälistele isikutele, tunnistades seega Euroopa fondide, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tähtsust;

1. rõhutab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 151 peaksid liit ja liikmesriigid, pidades silmas selliseid sotsiaalseid põhiõigusi, mis on sätestatud 18. oktoobril 1961 Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, seadma eesmärgiks tööhõive edendamise, elu- ja töötingimuste parandamise, nõuetekohase sotsiaalkaitse, püsiva ja kvaliteetse töö soodustamise ning tõrjutuse vastu võitlemise;

2. märgib, et kavandatav 2021. aasta eelarveprojekt põhineb komisjoni 27. mai 2020. aasta ettepanekul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta; kiidab heaks Euroopa Ülemkogul vastu võetud vajaliku majanduse taastekava, kuid peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta toodud summa on 25 700 miljoni euro võrra väiksem kui komisjoni muudetud ettepanekus olev summa; rõhutab, et praegusi erakorralisi asjaolusid ei saa lahendada eelarvega, mis on kavandatud tavalise olukorra jaoks, ja rõhutab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga on vaja ambitsioonikamat reageerimist;

3. nõuab, et liit teeks suuremaid pingutusi, et edendada Euroopas sotsiaalset ühtekuuluvust ja ülespoole suunatud lähenemist; tuletab meelde, et enne COVID-19 puhangut võitles iga päev rohkem kui 100 miljonit eurooplast vaesuse ja materiaalse puudusega ning kriisi tagajärjel olukord tõenäoliselt halveneb veelgi, eriti haavatavates ühiskonnarühmades; tunnustab Euroopa sotsiaalvaldkonna fondide ja programmide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), noorte tööhõive algatuse, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (FEAD) väga olulist rolli kehtivas finantsraamistikus 2014–2020 ning tulevaste ESF+ ja EGFi veelgi olulisemat rolli järgmise seitsme aasta jooksul; nõuab seetõttu, et ESFi ja eelkõige FEADi rahastataks Euroopas vaesuse kaotamise eesmärgil piisavalt;

4. tuletab meelde, et COVID-19 puhangu tõttu on Euroopas surnud tuhandeid inimesi ning pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi, mille tagajärjed on inimestele, peredele, töötajatele, eelkõige liikuvatele töötajatele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning ettevõtetele, eriti VKEdele ja mikroettevõtjatele katastroofilised ning mis nõuab seetõttu nõukogult ja komisjonilt ennenägematut ja mõjusat reageerimist; rõhutab, et 2021. aasta on liidu eelarve jaoks kriitilise tähtsusega, sest see on finantsraamistiku 2021–2027 esimene aasta ja COVID-19-järgse majanduse taastamise esimene aasta; rõhutab eelkõige, et üksnes sotsiaalsel ja kestlikul eelarvel, mis ei jäta kõrvale ühtegi rühma ega sektorit, saab olla pärast COVID-19 kriisi mõju majanduse taastamisele;

5. rõhutab, et 2021. aasta liidu eelarve keskmes peaks olema peamiselt COVID-19 kriisi sotsiaalsete ja tööhõivealaste tagajärgede leevendamine töötajatele ja ettevõtetele ning liikmesriikide taastumise toetamine, tuginedes samas ka Euroopa rohelisele kokkuleppele ja digipöördele; tunneb sellega seoses heameelt, et 2021. aasta eelarvet täiendatakse taasterahastu raames toetustega 211 000 miljoni euro ulatuses ja laenudega ligikaudu 133 000 miljoni euro ulatuses;

6. rõhutab, et liit ja kõik selle liikmesriigid peavad olema täielikult solidaarsed nendega, kes vajavad abi kõige rohkem, ning tagama, et ükski riik ega ükski territoorium ei jääks COVID-19 puhanguga võitlemisel üksi, kaasa arvatud ülemeremaad ja -territooriumid ning äärepoolseimad piirkonnad, mida toetatakse sihtotstarbelisest toetusfondist; tuletab meelde oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[11];

7. rõhutab, et majanduse taastamiseks tehtavad pingutused peaksid hoogustama kestlikku majanduskasvu, mis sobib Euroopa rohelise kokkuleppe konteksti, ühiskonna vastupidavust ja kvaliteetset tööhõivet, ning neid tuleks täiendada tugeva sotsiaalse mõõtmega, tegeledes sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega ning nende vajadustega, keda kriis on kõige rängemini tabanud, eelkõige liidu ja selle ülemeremaade ja -territooriumide ning haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmadega, nagu vaesuses elavad inimesed, töötud, eakad ja noored, puuetega inimesed, üksikvanemad, liikuvad töötajad ja rändajad, kelle sotsiaalset kaasatust ja tööturule integreerimist tuleb toetada ja soodustada;

8. tunnistab, et enamik sektoreid, mida COVID-19 kriis on kõige rohkem mõjutanud, on feminiseerunud ja tähtsad sektorid, millest mõnes on töötingimused ebakindlad, ning et taastumisperioodil tuleks teha erilisi pingutusi ja eraldada sihtotstarbelisi vahendeid, et parandada selliste sektorite tööhõivetingimusi ja tunnustamist;

9. peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut eraldada 2021. aastal õiglase ülemineku fondile 1,5 miljardit eurot ning rõhutab, et õiglase ülemineku fond peab etendama põhirolli üksikisikute vajaduste ja sotsiaalse heaolu toetamisel ning inimväärsete ja kestlike töökohtade loomisel, töötajate ümberõppel tänapäevaste töökohtade jaoks, pakkudes piisavat elukestvat koolitust ja edendades kõigile võrdseid töövõimalusi, ning sotsiaalse taristu loomisel, nii et kedagi ei jäeta kõrvale;

10. peab kiiduväärseks, et praegust ESFi, noorte tööhõive algatust, Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks ja Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+) alla kuuluvat EaSIt hakatakse ühendama, mis peaks suurendama koostoimet ja vähendama halduskoormust; peab siiski kahetsusväärseks, et ESF+-ile eraldatud kogusumma on ikka veel väiksem kui mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ette nähtud summa; tuletab meelde, et ESF+ on peamine Euroopa sotsiaalse mõõtme tugevdamise rahastamisvahend, sest selle abil rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, ja COVID-19-järgse taastumise rahastamisvahend; on vastu ESF+ eelarve mis tahes vähendamisele, sest piisavate vahendite puudus ei sea ohtu mitte ainult selle mõjusat rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist, vaid takistab ka tulemuslikku taastumist; tunneb sellega seoses muret esialgsete assigneeringute (12 655,1 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 15 374,8 miljonit eurot maksete assigneeringutena) pärast, mille komisjon on ESF+ jaoks 2021. aasta eelarveprojektis ette näinud, ja nõuab assigneeringute märkimisväärset suurendamist, et võidelda eelkõige pikaajalise töötuse ning noorte ja vanemate inimeste töötuse, laste vaesuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ning diskrimineerimise vastu, tagada tugevdatud sotsiaalne dialoog, käsitledes pikaajalist struktuurilist demograafilist muutust, ja tagada kõigi, eelkõige vananeva elanikkonna juurdepääs elutähtsatele ja peamistele teenustele, nagu tervishoid, sotsiaalkaitse, liikuvus, piisav toitumine ja inimväärne eluase;

11. peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni ettepanekut uue REACT-EU rahastamisvahendi kohta, mille eesmärk on suurendada ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud rahaliste vahendite summat lisaks olemasolevatele rahastamispakettidele ajavahemikuks 2014–2020 ja lisaks kavandatavatele rahastamispakettidele ajavahemikuks 2021–2027; on siiski mures selle ajutise lühiajalise iseloomu ja asjaolu pärast, et ainult ESF+-il ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ülejäänud mitmeaastase finantsraamistiku ajaks; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2025 REACT-EU hindamisaruande, mis hõlmab eelarvelisi kulukohustusi aastateks 2020, 2021 ja 2022, sealhulgas teavet REACT-EU eesmärkide saavutamise, vahendite kasutamise tõhususe, rahastatud meetmete liikide, toetusesaajate ja lõppsaajate ning selle Euroopa lisaväärtuse kohta majanduse taastumise toetamisel;

12. peab tervitatavaks komisjoni mitmeid uusi ettepanekuid praeguse või tulevase kriisi sotsiaalse mõjuga tegelemiseks; märgib sellega seoses ajutiste meetmete kehtestamist ESF+ raames, et reageerida erandlikele asjaoludele; hoiatab valdkondliku keskendumise alaste kohustuste nõrgenemise võimaliku riski eest, mis seaks ohtu ESF+ peamised eesmärgid ja investeeringud, samuti ESF+ tehtud investeeringute väga hea kasutamise ja mõjususe, kuna komisjon võib erandlike asjaolude korral võtta vastu rakendusakte, laiendades ESF+ kohaldamisala ja vähendades valdkondliku keskendumise alaseid kohustusi;

13. tunnustab sellega seoses ka komisjoni ettepanekut rahastada selliste ajutiste meetmete raames lühendatud tööaega; tuletab siiski meelde, et lühendatud tööaega rahastatakse juba hiljuti kasutusele võetud palju olulisema mahuga ajutise rahastuga TERA ning et komisjon on võtnud kohustuse kehtestada peatselt püsiv vahend Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava kujul; rõhutab sellega seoses, et ESF+-il on oma algse valdkondliku keskendumise jaoks juba niigi vähe vahendeid, mida sellisel juhul vähendataks veelgi; tuletab ka meelde, et lühendatud tööaeg nõuab palju rohkem raha; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava viivitamatult kasutusele;

14. rõhutab partnerluspõhimõtte tähtsust, et tagada sotsiaalpartnerite kaasamine kõikidesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide kavandamise, rakendamise ja järelevalve etappidesse; peab vajalikuks, et partnerluspõhimõte lisataks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse ning muudesse asjakohastesse liidu fondidesse, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ja REACT EU, ka perioodiks 2021–2027;

15. rõhutab, et eesseisev ratsionaliseerimine peaks põhinema tõenditel ja mõjuhinnangul ning olema kooskõlas parema õigusloome tegevuskava ja Euroopa Kontrollikoja asjaomaste soovitustega; on veendunud, et kõnealune ratsionaliseerimine peaks aitama tegeleda ka COVID-19 kriisi käigus esile kerkinud sotsiaalse mõjuga; rõhutab sellega seoses, et tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas rakendatud meetmete tulemuseks peaksid alati olema strateegilised meetmed, millel on selgelt määratletud sihid ja eesmärgid, ning et tõhusad ja tulemuslikud kulutused on niisama olulised kui eelarve ülemmäärad;

16. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada alates 2021. aastast EGFile eraldatavat iga-aastast summat 386 miljoni euroni, sest COVID-19 kriisi järel nõudlus eeldatavasti suureneb, ning on mures, et nõukogu ettepaneku tõttu vähendada fondile 2021. aastal ette nähtud eraldist 197 miljoni euroni on raske täita fondi tähtsat rolli abi pakkumisel töötajatele, kes on restruktureerimise käigus töö kaotanud;

17. rõhutab, et komisjonil on kohustus kasutada EGFi vahendeid, et reageerida COVID-19 kriisi mõjule sotsiaalsel ja majanduslikul tasandil, ja märgib, et fondi kohaldamisala laiendamine digi- ja rohepöörde toetamiseks eeldab 2021. aastaks piisavat rahastamist, mis ületab nõukogu kehtestatud piirmäära;

18. tuletab meelde, et EGF ei piira asjaomaste ettevõtete riigi õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid kohustusi, eelkõige kui tegemist on koondatud töötajaid puudutavate kohustuslike meetmetega; nõuab EGFist rahastatavate meetmete põhjalikku hindamist, et kasutada raha tulemuslikult;

19. rõhutab, et kestvate eelarvepiirangute ja COVID-19-järgse majanduse taastamise tõttu tuleb 2021. aasta üldeelarvet, sealhulgas tulevasi oskusi käsitlevaid strateegiaid ja meetmeid, kasutada tingimata parimal viisil, et toetada muutusi tööturul ja paremini kohaneda demograafiliste muutustega ning digi- ja rohepöördega ning eelkõige parandada haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimist tööturule; kordab, et inimkesksel tehisintellektil põhinevate digilahenduste kasutamine annab võimaluse luua töökohti ja integreerida need rühmad tööturule, austades samal ajal täielikult nende põhiõigusi ja töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja -ohutust, aga ka selle sotsiaalseid tagajärgi;

20. nõuab, et liidu programmid keskenduksid projektidele, mis edendavad ja parandavad olemasolevate töökohtade kaitset ja kvaliteetsete töökohtade loomist, millega on seotud õigused ning stabiilsed ja reguleeritud palga- ja töötingimused, ning võitlevad tõhusalt ja kiirelt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

21. rõhutab veel, kui oluline on võidelda vaesuse, sh laste vaesuse vastu, ning käsitleda sotsiaalset ebavõrdsust ja noorte töötuse ja noorte tööturule juurdepääsu küsimust;

22. kordab komisjoni ennustust, et COVID-19 puhangust taastumise kontekstis muutub laste vaesusega võitlemine lähiaastatel veelgi tähtsamaks; rõhutab sellega seoses nii parlamendi kui ka komisjoni seisukohta, et liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 5 % ESF+ vahenditest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, Euroopa lastegarantii alla kuuluvate tegevuste toetamiseks; nõuab seetõttu ja kooskõlas parlamendi seisukohaga ESF+ kohta, et Euroopa lastegarantii jaoks tuleb luua ESF+ alla eraldi eelarverida, eraldades selleks 2021. aastaks 3 miljardit eurot;

23. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma prioriteediks noorte töötuse vähendamise, eriti Euroopa taastumise kontekstis, ning kasutama täielikult ära selliseid rahastamisvahendeid nagu noortegarantii, ELi programmid (näiteks „Erasmus+“) ning võtma sihtotstarbelisi meetmeid noorte töötuse vähendamiseks ja nende tööalase konkurentsivõime tugevdamiseks;

24. rõhutab, et COVID-19 kriisi tõttu on töötuks jäänud juba paljud inimesed, eelkõige noored, kes satuvad sagedamini ebakindlasse töösuhtesse; tunnustab sellega seoses komisjoni kavatsust tugevdada Euroopa noortegarantiid ning rõhutab, et on vaja, et liikmesriigid investeeriksid jätkuvalt piisavalt ESF+ vahendeid noorte tööhõivet toetavatesse meetmetesse ja eraldaksid seega vähemalt 15 % ESF+ vahenditest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, sihipärastele meetmetele ja struktuurireformidele, et toetada noorte kvaliteetset tööhõivet;

25.  usub kindlalt, et 2021. aasta üldeelarves tuleb süvalaiendada soolise võrdõiguslikkusega arvestavat eelarvestamist, et paremini ühtlustada poliitikameetmeid ja tegevusi, mis soodustavad naiste võrdset osalemist tööturul, ning tagada terviklikud süsteemid soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarve eraldiste jälgimiseks ja mõõtmiseks;

26. rõhutab, kui oluline on eelarveline vastutus ja prioriteetide seadmine, et tagada liidu kodanikele vahendite tõeliselt optimaalne kasutamine, sealhulgas suurem keskendumine tõenditel põhinevale kaasavale poliitikakujundamisele ning eritähelepanu pööramine sotsiaalsetele, piirkondlikele ja territoriaalsetele erinevustele ja sissetulekute ebavõrdsusele;

27. rõhutab, kui tähtis on ametite roll mitmesuguste tööhõive- ja sotsiaalküsimustega, nagu elamis- ja töötingimused, liikuvus, tervis ja ohutus, oskused jne tegelemisel ja andmete kogumisel, eelkõige uuringute abil; rõhutab, et ametitele tuleb pidevalt ülesandeid juurde ning seetõttu tuleb neile ülesannete täitmiseks eraldada vajalikud vahendid; nõuab seetõttu ametitele antud uute ja olemasolevate ülesannete ja nende üldise tulemuslikkuse põhjalikku hindamist, et tagada ainult asjakohased ja tõhusad eelarveeraldised ning tagada, et nad saavad vajalikud rahalised vahendid, et koguda oma kohustuste paremaks täitmiseks vajalikke kvalitatiivseid andmeid; nõuab eelkõige uuele Euroopa Tööjõuametile (ELA) nõuetekohase personali ja rahastamise tagamist;

28. juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Euroopa Tööjõuametile 2021. aastal ette nähtud ressursid on väiksemad kui ameti ajakohastatud finantskalkulatsioonis kindlaks määratud ressursid, mis nägid 2021. aastaks ette 24 miljoni euro asemel 29 miljonit eurot; arvestades COVID-19 kriisis esile tõusnud raskusi tööjõu õiglase liikuvuse tagamisel, eelkõige lähetatud ja hooajatöötajate puhul, ja vajadust võidelda deklareerimata töö vastu, on arvamusel, et Euroopa Tööjõuameti eelarvet tuleks suurendada vähemalt algselt ette nähtud summani;

29. nõuab riiklikele poliitikakujundajatele rahvusvahelise foorumi loomist, kus vahetatakse majandus- ja tööturukriisist mõjutatud tööandjate ja töötajate toetamise tavasid ja kogemusi ja kus võiks saada teavet selliste sekkumiste kohta, mis on kogutud Eurofoundi Euroopa restruktureerimise seiresse (toetusvahendid ja juriidilised andmebaasid), samuti oskusteavet, mis on kogutud sarnase varasemategevuse käigus (näiteks katseprojekti „Tootmise tulevik Euroopas“ raames korraldatud Eurofoundi piirkondliku tööstuspoliitika seminaridel või tööhõive peadirektoraadi restruktureerimise ennetamise ja juhtimise riiklikel seminaridel (ARENAS)) ja mida rakendatakse koostöös erinevate ELi institutsioonidega (nt tööhõive peadirektoraat, Eurofound, Cedefop);

30. tuletab meelde komisjoni võetud kohustust hinnata seoses COVID-19 kriisiga kiiresti bioloogiliste mõjurite direktiivi ning võimalike muude töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide muutmist ning kiirendada tööd ELi uue tööohutuse ja töötervishoiu strateegilise raamistiku väljatöötamisel; nõuab sellega seoses, et selle kohustuse täitmiseks eraldataks tööhõive peadirektoraadi vastutavale üksusele asjakohased vahendid;

31. on mures komisjoni ettepaneku pärast ühendada sotsiaalpoliitika eesmärkidega seotud eri eelarveread, eelkõige need, millega toetatakse töötajate organisatsioonide teavitamis- ja koolitusmeetmeid, ettevõtete esindajate teavitamist, konsulteerimist ja osalemist, töösuhteid ja sotsiaaldialoogi, üheks eelarvereaks „07 20 04 06 – Sotsiaalpoliitika, sealhulgas sotsiaaldialoogi eripädevused“; on veendunud, et eraldi eelarveread, nagu see oli varem, tagaksid vajaliku läbipaistvuse ja vahendid iga nimetatud põhivaldkonna jaoks;

32. kinnitab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kui nad on hoolikalt ette valmistatud, on väga väärtuslikud uute tööhõive ja sotsiaalse kaasamise valdkonna tegevuste ja poliitika algatamise vahendid ning et tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni mitu ideed on juba katseprojektide / ettevalmistavate meetmetena edukalt rakendatud; tuletab meelde, et need vahendid peaksid olema suunatud uuenduslike ideede edendamisele, mis kajastavad praeguse kriisi ja tulevase poliitika vajadusi;

33.  on siiski mures, et komisjoni eelhinnangus puudub objektiivsus, millel on märkimisväärne mõju nende heakskiitmisele parlamendis, ning rõhutab, kui oluline on komisjoni läbipaistev lähenemisviis katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete hindamisel;

34. nõuab ka, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamine oleks läbipaistev ja kooskõlas nende heakskiidetud eesmärkide ja soovitustega; kutsub komisjoni üles rakendama tõhususe huvides neid projekte ja meetmeid eelkõige liidu vastava pädevusvaldkonna ametite abil;

35. rõhutab, kui oluline on kaasata ülemeremaad ja -territooriumid komisjoni eelarvestusse; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks meetmeid ja rahalisi vahendeid, et tegeleda ülemeremaadele ja -territooriumidele avalduva COVID-19 kriisi mõjuga.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

6

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Eugenia Rodríguez Palop

 

 



NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking

GUE/NGL

Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga, Leila Chaibi, Eugenia Rodríguez Palop

NI

Daniela Rondinelli

PPE

David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

Renew

Atidzhe Alieva‑Veli, Sylvie Brunet, Dragoș Pîslaru, Samira Rafaela, Monica Semedo, Marie‑Pierre Vedrenne

S&D

Marc Angel, Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

Verts/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter‑Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

6

-

ID

Dominique Bilde, Nicolaus Fest, France Jamet, Elena Lizzi, Guido Reil, Stefania Zambelli

 

7

0

ECR

Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Margarita de la Pisa Carrión

PPE

Andrea Bocskor, Ádám Kósa

Renew

Abir Al-Sahlani, Radka Maxová

 


 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Pascal Canfin</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et liidu 2021. aasta eelarve on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimene eelarve; rõhutab, et 2021. aasta eelarvesse eraldatavad summad peaksid vastama liidu kodanike ootustele COVID-19 järgses Euroopas, soodustades majanduse jõulist taastumist ja parandades rahvatervist, ning need tuleks viia kooskõlla Pariisi kokkuleppe ja rohelise kokkuleppe eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, toetades samal ajal kõige rohkem kannatanud liikmesriike; kutsub komisjoni üles hindama liidu 2021. aasta eelarvet käesoleva punkti sätteid arvestades ja eelarvet vastavalt korrigeerima, kui neid ei järgita;

2. tunneb heameelt maksevõime toetamise rahastamisvahendi üle, mille eesmärk on edendada võrdsete tingimuste loomist ühtsel turul, ning sätte üle, millega rahalise toetuse saajatel soovitatakse koostada keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku kava kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega; on arvamusel, et see säte peaks olema kohustuslik ning olema seotud selgete ja läbipaistvate kliimaeesmärkidega;

3. on seisukohal, et liit peaks võtma kliimaküsimustes ülemaailmse juhtrolli ka eelarvestamise kaudu; rõhutab, et tuleks teha kõik võimalik, et tagada kliima ja bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamise üldiste eesmärkide saavutamine võimalikult kiiresti; tuletab meelde parlamendi seisukohta, milles nõutakse, et vähemalt 10 % liidu eelarvest eraldataks bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks, ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukohta, milles nõutakse, et 40 % liidu eelarvest eraldataks kliimaga seotud kuludeks; juhib tähelepanu, et kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste seiret tuleb teha kindlama, läbipaistvama ja terviklikuma metoodika abil; on arvamusel, et taksonoomiamäärusega nähakse selle metoodika ajakohastamiseks ette asjakohane raamistik;

4. rõhutab, et rohepöördesse tuleb investeerida kiiremini, et luua vajalikud tingimused Euroopa pikaajaliseks majanduskasvuks ja tagada Euroopa majanduse vastupanuvõime tulevastele šokkidele;

5. juhib tähelepanu vajadusele tagada liidu 2021. aasta eelarves piisavad vahendid ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

6 tunneb erilist muret selle üle, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) panust kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele tehtavatesse kulutustesse on oluliselt üle hinnatud, nagu on rõhutanud kontrollikoda; märgib, et kontrollikoja eriaruandes nr 13/2020 leiti, et aastaid 2014–2020 hõlmav ÜPP ei ole aidanud peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist; rõhutab sellega seoses vajadust lõpetada kõigi kahjulike põllumajandustoetuste maksmine;

7. kutsub komisjoni üles rakendama rohelise eelarvestamise vahendeid alates 2021. aastast; rõhutab sellega seoses ka seda, kui oluline on kliima ja bioloogilise mitmekesisuse tegeliku kaitse tagamine eelarves ning „ära tekita kahju“ põhimõtte ja mõjusate parandusmeetmete kohaldamine;

8. rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemiseks ning uue, 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleks tagada piisavad vahendid; rõhutab, kui oluline on eraldada programmile LIFE piisavalt rahalisi vahendeid; tuletab meelde, et terviseühtsuse põhimõte on vastupanuvõimelise ja tugeva riikliku tervishoiusüsteemi põhieeldus, mis on eriti oluline zoonooside, näiteks COVID-19 leviku tõttu; tuletab meelde, et antibiootikumide ülemäärane kasutamine loomadel ja inimestel on üks peamisi ohte ELi rahvatervisele;

9. nõuab toetuse suurendamist programmile „Life+“, sealhulgas sihtotstarbelisi rahastamispakette bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku haldamise jaoks, ning meetmeid, millega tagada rahastamise õiglane jaotus liikmesriikide vahel; nõuab ühtlasi tungivalt, et toetataks metsade ökoloogilise ja taimetervise hindamist ja metsade taastamist, konkreetselt looduslike liikidega taasmetsastamist, eelkõige riikides, kus tulekahjustused on olnud kõige suuremad;

10. rõhutab, et liidu elanikkonnakaitse mehhanismile tuleks eraldada piisavad vahendid, et aidata võidelda rahvatervise hädaolukordade, metsatulekahjude, üleujutuste, maavärinate ning muude loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofidega, mille mõju kliimamuutused eeldatavasti veelgi tugevdavad; rõhutab, et vajadus paindlikuma, kiirema ja koordineerituma kodanikukaitse mehhanismi järele on üks COVID-19 puhangust saadud õppetunde, mis tõi esile kehtiva õigusraamistiku nõrkuse;

11. rõhutab, et liidu 2021. aasta eelarve peaks sisaldama piisavaid vahendeid pandeemiatega toimetuleku suutlikkuse arendamiseks, et tagada liidu kodanike kaitse ja luua alus tugevamatele liidu meetmetele tervishoiu peamistes aspektides, mis viib Euroopa tervishoiuliidu loomiseni; rõhutab, et eelkõige tuleks eraldada piisavalt vahendeid strateegilise materjali jaoks, nagu vaktsiinid, ravimid ja meditsiiniseadmed, ning tulevase Euroopa ravimistrateegia elluviimiseks, et hõlbustada patsientide ja meditsiinitöötajate piiriülest liikuvust ning rohkem investeerida meditsiinilistesse uuringutesse; rõhutab, et programmile „EL tervise heaks“ tuleks eraldada piisavalt vahendeid; juhib tähelepanu sellele, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädevuste tugevdamine, nagu on ette nähtud uues mitmeaastases finantsraamistikus, peaks alates 2021. aastast kajastuma asjakohastes eelarvemeetmetes, ka tuleks suurendada Euroopa Ravimiameti (EMA) pädevust ja eelarvet; juhib tähelepanu sellele, et tõhusad ühised riigihanked võivad anda märkimisväärset kokkuhoiu liidu ja selle liikmesriikide eelarvetes;

12. toonitab, et hädavajalik on eraldada liidu eelarvesse piisavad vahendid, et täita kõrged ootused seoses liidu rolliga saavutada kestlik taastumine ja õiglane üleminek kliimaneutraalsusele; rõhutab omavahendite väljatöötamise võimalikku keskset rolli sellega seoses; tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõudmist luua uute omavahendite kogum, mis sisaldaks plastimaksu ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (ELi HKS) saadavat tulu; rõhutab, et liit peab omavahendite kogumit märkimisväärselt suurendama;

13. kutsub komisjoni üles tagama piisavad inimressursid direktoraatidele, mis on olulised bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja kestlikkuse tagamisega seotud kemikaalide strateegia täieliku rakendamise ning ringmajandusele ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tagamiseks hiljemalt 2050. aastaks; tunneb muret asjaolu pärast, et keskkonna peadirektoraadi töötajate arvu on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud ja peadirektoraadi töötajad moodustavad ainult 1,3 % kõigist komisjoni töötajatest; on veendunud, et piisav arv kvalifitseeritud töötajaid on liidu poliitika eduka rakendamise ja jõustamise eeltingimus;

14. tunneb heameelt programmi „EL tervise heaks“ üle, mis aitab kaasa COVID-19 kriisi käigus kindlaks tehtud oluliste struktuuriliste vajaduste rahuldamisele, määrates kindlaks peamised tegevusvaldkonnad, nagu riiklike tervishoiusüsteemide parandamine ning ravimite ja muude kriisiga seotud toodete kättesaadavus ja taskukohasus;

15. pooldab ÜPPd, millega toetatakse kohalikku agroökoloogilist tootmist väikestes põllumajandusettevõtetes, mis suhtuvad toiduainetesse lugupidavalt ja eksisteerivad koos looduskeskkonnaga, kasutamata kahjulikke pestitsiide ja keemilisi väetisi; nõuab, et liidu eelarves nähtaks ette rahastamismeetodid ja -vahendid, et aidata välja töötada poliitika, mille eesmärk on minimeerida herbitsiidide mõju, eelkõige tolmeldajatele, ning tugevdataks ja edendataks loodusvarade kaitset ja integreeritud põllumajandusliku tootmise meetodeid;

16. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusalas olevatele liidu ametitele (ECHA, ECDC, EEA, EFSA ja EMA) eraldataks piisavad rahalised vahendid ja piisavad inimressursid, mis võimaldaksid neil täita oma volitusi ja ülesandeid ning reageerida optimaalselt COVID-19 puhangu tagajärgedele; rõhutab asjaolu, et ametite töö tulemuslikkuse suurendamiseks ja avaliku sektori raha õiglase ja tõhusa kasutamise võimaldamiseks on vaja nendevahelist nõuetekohast koordineerimist;

17. kutsub komisjoni üles rakendama kiiresti katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning rõhutab, et sellised vahendid ja nende tulemused tuleks integreerida liidu poliitikameetmetesse ja programmidesse, et täita nende eesmärgid.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA
NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

63

11

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurelia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Miriam Dalli, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Agnès Evren, Fredrick Federley, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ștefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michael Bloss, Manuel Bompard, Christel Schaldemose

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
NÕUANDVAS KOMISJONIS

63

+

PPE

Bartosz ARŁUKOWICZ, Traian BĂSESCU, Alexander BERNHUBER, Nathalie COLIN-OESTERLÉ, Christian DOLESCHAL, Agnès EVREN, Adam JARUBAS, Ewa KOPACZ, Esther de LANGE, Peter LIESE, Fulvio MARTUSCIELLO, Liudas MAŽYLIS, Dolors MONTSERRAT, Dan-Ștefan MOTREANU, Ljudmila NOVAK, Stanislav POLČÁK, Christine SCHNEIDER, Edina TÓTH, Pernille WEISS, Michal WIEZIK

S&D

Nikos ANDROULAKIS, Marek Paweł BALT, Monika BEŇOVÁ, Simona BONAFÈ, Delara BURKHARDT, Sara CERDAS, Mohammed CHAHIM, Tudor CIUHODARU, Miriam DALLI, Jytte GUTELAND, Javi LÓPEZ, César LUENA, Alessandra MORETTI, Sándor RÓNAI, Christel SCHALDEMOSE, Günther SIDL, Tiemo WÖLKEN

RENEW

Pascal CANFIN, Fredrick FEDERLEY, Andreas GLÜCK, Martin HOJSÍK, Jan HUITEMA, Frédérique RIES, María Soraya RODRÍGUEZ RAMOS, Nicolae ŞTEFĂNUȚĂ, Linea SØGAARD-LIDELL, Nils TORVALDS, Véronique TRILLET-LENOIR

VERTS/ALE

Margrete AUKEN, Michael BLOSS, Bas EICKHOUT, Pär HOLMGREN, Yannick JADOT, Tilly METZ, Ville NIINISTÖ, Jutta PAULUS

GUE/NGL

Malin BJÖRK, Manuel BOMPARD, Petros KOKKALIS, Silvia MODIG, Mick WALLACE

NI

Eleonora EVI, Athanasios KONSTANTINOU

 

11

-

ID

Simona BALDASSARRE, Aurelia BEIGNEUX, Marco DREOSTO, Catherine GRISET, Teuvo HAKKARAINEN, Sylvia LIMMER, Joëlle MÉLIN, Luisa REGIMENTI, Silvia SARDONE

ECR

Rob ROOKEN

NI

Ivan Vilibor SINČIĆ

 

6

0

ECR

Sergio BERLATO, Pietro FIOCCHI, Joanna KOPCIŃSKA, Ryszard Antoni LEGUTKO, Alexandr VONDRA, Anna ZALEWSKA

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (6.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Cristian‑Silviu Buşoi</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab seoses tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni pädevusvaldkonda kuuluvate programmidega kahetsusväärseks kokkulepet, mille Euroopa Ülemkogu juulis 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kohta saavutas; rõhutab, et kõigi nende programmide rahastamispaketid on väiksemad, kui komisjon 2018. aastal algselt kavandas, ja väiksemad summast, mida Euroopa Parlament peab vajalikuks; on kindlalt veendunud, et ilma piisava rahastamiseta on oht, et nende programmidega ei ole võimalik täita nende poliitilisi eesmärke, mistõttu liit ei suuda kahekordse ülemineku, st digi- ja rohepöörde eesmärki saavutada; rõhutab peale selle, et liit peaks eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, kui ta soovib, et teadusuuringud ja innovatsioon aitaksid lahendada selliseid suuri probleeme nagu COVID-19 vaktsiini väljatöötamine, tervishoiu- ja majanduskriisi ületamine, majanduse CO2 heite vähendamine, energiasüsteemi kiirem ümberkujundamine, juhtpositsiooni saavutamine uues ja uuenduslikus tehnoloogias ning ettevõtete (eriti VKEde) toetamine majanduse taastamisel; kordab seetõttu, et kavatseb läbirääkimistel saavutada selle, et liidu juhtprogrammidele eraldataks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus sihtotstarbeline lisasumma;

2. on seetõttu seisukohal, et 2021. aasta eelarve eesmärk peaks olema kasutada kogu olemasolevat varu ja kõiki paindlikkusinstrumente selleks, et tugevdada eelkõige liidu programme, mis toetavad ökoloogilist, energia- ja ressursitõhusat ning kestlikku digiüleminekut, võitlust COVID-19 pandeemia sotsiaalse ja majandusliku mõju vastu ning kriisi tõttu kõige rängemini kannatanud liidu VKEde kiiret taastumist; rõhutab, et 2021. aasta eelarvest tuleks eraldada suur summa kestliku Euroopa investeerimiskavva, mille eesmärk on luua toetav raamistik, millega hõlbustada ja stimuleerida avaliku ja erasektori investeeringuid, mis on vajalikud üleminekuks kliimaneutraalsele, konkurentsivõimelisele ja kaasavale majandusele;

3. COVID-19 pandeemia mõju ja tagajärgede tõttu süvenesid tervishoiusüsteemide püsivad puudused ning sai selgeks, et tuleb investeerida terviseuuringutesse, et tagada tervis kui avalik hüve kõigile ja parandada kodanike elukvaliteeti; inimkeskset tervishoidu tuleb hakata käsitama uutmoodi; nõuab seetõttu, et 2021. aasta eelarves eraldataks suurem toetus, et oleks võimalik tagada, et kõigil on võimalik lasta oma terviseseisund kindlaks teha ning saada ravi ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid;

4. rõhutab eelkõige, et programmile „Euroopa horisont“, uuele programmile „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna ja kosmoseprogrammile on vaja lisavahendeid, et toetada ühiskonna ja tööstuse digiüleminekut, sealhulgas liidu töötajate ja kodanike oskuste täiendamist ja ümberõpet, mis on keerulises geopoliitilises kontekstis Euroopa tulevase heaolu jaoks väga vajalikud; rõhutab, et COVID-19 pandeemia tõttu tuli ilmsiks, et digitaliseerimine on majanduse igapäevaseks toimimiseks järjest tähtsam, ning nõuab seetõttu, et suurema ühendatuse tagamiseks eraldataks piisavad vahendid ning investeeritaks strateegilisse digivõimekusse (tehisintellekt, küberturvalisus, andme- ja pilvetaristu, kiired võrgud) ning piirkondliku andmepõhise majanduse ja kestlike väärtusahelate kujundamisse;

5. rõhutab peale selle, et on vaja lisavahendeid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel tulemused, leida kliimakriisile lahendusi ning aidata muuta majandus ja ühiskond kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks; märgib, et selleks tuleb programmi „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi ja kosmoseprogrammi ning õiglase ülemineku fondi assigneeringuid märkimisväärselt suurendada;

6. rõhutab, et liidu konkurentsivõimet ja tööstuse suutlikkust tuleb toetada, ning nõuab sellega seoses piisavat rahastamist, et toetada VKEsid, mikroettevõtteid ja idufirmasid, keda kriis on rängalt mõjutanud; rõhutab ühtlasi, et liidu strateegilise autonoomia toetamiseks on tähtsad sellised programmid nagu Euroopa Kaitsefond;

7. kutsub komisjoni üles esitama kliima ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimise jälgimise, arvestamise ja kontrollimise kohta põhjalikku ja üksikasjalikku seadusandlikku ettepanekut ning nõuab, et Euroopa Parlament oleks nende meetodite väljatöötamisse tihedalt kaasatud;

8. tuletab meelde, et liidu ametitel on oluline roll Euroopa Parlamendi ja nõukogu seatud poliitiliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel; nõuab seetõttu, et kõigile ametitele eraldataks vastavalt nende ülesannetele ja kohustustele piisav rahasumma ja personal; rõhutab, et eelkõige tuleb väga palju tugevdada Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit (ACER), mis on aastaid olnud alarahastatud ja kus on liiga vähe töötajaid, mis võib ohustada ACERi tööd ja suutlikkust täita järelevalve ja turu läbipaistvusega seotud ülesandeid ning hiljuti vastu võetud õigusaktidega, sealhulgas puhta energia paketiga, antud lisaülesandeid; peab kahetsusväärseks, et ka järgmise aasta eelarveprojektis jättis komisjon selle probleemi lahendamata; tuletab meelde, et alates 2021. aastast muudetakse Euroopa GNSSi Agentuur Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiks, millele antakse suur hulk uusi ülesandeid; nõuab sellega seoses, et selle eelarvet suurendataks piisavalt palju; tuletab meelde oma 14. mai 2020. aasta resolutsiooni BERECi Tugiameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta[12], milles nõutakse BERECi Tugiameti eelarve asjakohast suurendamist, mida on väga vaja, sest BEREC toetub praegu välistele ressurssidele, mis seab talitluspidevuse ohtu; nõuab ühtlasi, et ametikohtade loetelu kohandataks ja BERECi Tugiameti eelarvet suurendataks sihipäraselt.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

4

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Thierry Mariani, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Sira Rego, Manuela Ripa, Jérôme Rivière, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damian Boeselager, Valérie Hayer, Tomas Tobé

 

 

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

58

+

PPE

François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria Da Graça Carvalho, Pilar Del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Tomas Tobé, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

S&D

Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

RENEW

Nicola Beer, Nicola Danti, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Valerie Hayer, Ivars Ijabs, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen

Verts/ALE

Michael Bloss, Damien Boeslager, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Marie Toussaint

ECR

Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský

NI

Ignazio Corrao, Clara Ponsatí Obiols

 

4

-

ID

Markus Buchheit, Georg Mayer

ECR

Robert Roos, Jessica Stegrud

 

10

0

PPE

András Gyürk

ID

Paolo Borchia, Andrea Caroppo, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière, Isabella Tovaglieri

GUE

Manuel Bompard, Marc Botenga, Sira Rego

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Leszek Miller</Depute>
 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunneb heameelt, et komisjon tegi ühtse turu tõhusa toimimise toetamiseks ettepaneku uue sihtotstarbelise programmi kohta, kuhu on koondatud kuus varasemat programmi ja arvukad meetmed eri poliitikavaldkondadest; on veendunud, et uus programm aitab parandada siseturu toimimist ja VKEde konkurentsivõimet Euroopa majanduskasvu ergutamiseks globaliseerunud turul; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles programmi jätkuvalt piisavalt rahastama, eriti taastekava ning rohe- ja digiüleminekuga seoses;

 

2. märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) vastutus eelarvemenetluses hõlmab rubriiki 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“, sealhulgas eelarveklastreid 03 02 „Ühtse turu programm“, 03 03 „ELi pettustevastase võitluse programm“ ja 03 05 „Tollikoostöö“;

 

3. märgib, et COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud peaaegu kõiki Euroopa majandussektoreid; toonitab, et majanduse eduka taastamise jaoks peavad liikmesriigid järgima siseturu reegleid; toonitab, et tarbijad saavad tagasi usalduse ühtse turu suhtes oma õiguste austamise tagamise kaudu; toonitab, et ettevõtteid, eelkõige VKEsid tuleb toetada rohe- ja digiülemineku ja arengu käigus, ka tuleb toetada nende juurdepääsu ühtsele turule; on veendunud, et rubriigi 1 raames eraldatavaid assigneeringuid tuleks suurendada, et luua tugev kestlikkusele, innovatsioonile, strateegilisele taristule ja digiüleminekule pühendatud rahastamiskeskus, mis teeb ühtse turu tugevamaks ja vastupidavamaks, ka tuleb investeerida energiatõhusasse majandusse; rõhutab erilist vajadust luua sünergia ühtse turu programmi ja taasterahastu „Next Generation EU“ vahel, et võtta kasutusele vajalikud investeeringud;

 

4. märgib, et COVID-19 kriis on näidanud liidu ühtse turu sõltuvust ülemaailmsetest tarneahelatest ja tootjatest, samuti puuduliku tooteohutuse ohtlikkust; rõhutab seepärast, kui oluline on tugev tarbijapoliitika, millega tagatakse tarbijatele kaitse ja prognoositavus nii veebis kui ka väljaspool seda ning ettevõtjatele kindlustunne, et pakkuda oma kaupu ja teenuseid kogu siseturul, ning tagab turujärelevalve ja ELi õiguse järgimise; rõhutab, kui oluline on ühtse turu edasine süvendamine kaupade ja teenuste vaba liikumise takistuste tulemusliku kõrvaldamise kaudu, ja märgib sellega seoses, et 2021. aasta on ühtse turu programmi kohaldamise esimene aasta, ning kutsub üles märkimisväärselt suurendama VKEde eesmärkidele eraldatavaid rahalisi vahendeid ja looma eraldi ja tugevdatud eelarverida turujärelevalve jaoks; toonitab ühtlasi, et ühtse turu loomise lõpuleviimine peaks jääma keskseks eelarveprioriteediks, ja tunnistab digitaalse Euroopa programmi tähtsust Euroopa ühiskonna ja majanduse digiülemineku kujundamisel ja toetamisel, mis saab olema digitaalse ühtse turu arendamisel otsustava tähtsusega, tagades samal ajal Euroopa tarbijate turvalisuse;

 

5. märgib, et piiriülene infrastruktuur on ühtse turu selgroog, mis aitab kaupadel, teenustel, ettevõtetel ja kodanikel vabalt üle piiride liikuda; väljendab seetõttu heameelt reformitud Euroopa ühendamise rahastu finantseerimise üle, et investeerida üleeuroopalistesse transpordi-, digitaal- ja energiavõrkude taristutesse ja neid edasi arendada; rõhutab samuti, et e-valitsuse programmid, mille eesmärk on ajakohastada avalikku haldust ja tegeleda avalike teenuste digiteerimisega, pakuvad lisaväärtust kõigile ühtse turu osalistele, eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, ning nõuab seetõttu lisavahendite eraldamist ühtse digivärava täielikuks rakendamiseks, mis võib mitmes liikmesriigis hilineda;

 

6. toetab komisjoni uue tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi ja tollikoostöö programmi „Toll“ parandamisel ja tugevdamisel; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et komisjonil ja liikmesriikidel on juba tekkinud liidu tolliseadustiku kavandatud rakendamisel viivitusi, ning taunib rahaliste ja inimressursside nappust liikmesriikides; rõhutab, kui oluline on tollitoimingute uuenduslikke lahendusi ja kaasaegset varustust nõuetekohaselt rahastada, et suurendada ELi ettevõtjate tõhusust ja ühtlustada tarbijakaitset; tunneb sellega seoses heameelt eelarverea 03 05 01 assigneeringute suurendamise üle, mis võiks anda tõuke viivituste vähendamiseks programmi „Toll“ elluviimisel;

 

7. rõhutab, et kõigi ELi rahastatud investeeringute aluseks peaks olema Euroopa lisaväärtuse põhimõte; juhib tähelepanu, et ELi rahastamisega peaksid kaasnema pigem mõõdetavad tulemused kui lihtsalt väljundi mõõtmine, mis võimaldab võrdlemist ja iga üksiku ELi programmi järjestamist tõhususe alusel;

 

8. kordab, et tõhusad kulutused ja nõuetekohane hindamine võivad anda kokkuhoiu, mis võimaldaks rahastada edasist tegevust;

 

9. rõhutab, kui oluline on järgida täielikult Euroopa Kontrollikoja soovitusi tulemuslikuma eelarve huvides ja selleks, et võimaldada Euroopa kodanikele paremat kulutustele vastavat tulu; rõhutab, et eelarve peaks olema läbipaistev ja ELi kodanikele mõistetav ning tulemuspõhine, et suurendada avaliku sektori asutuste tõhusust ja tootlikkust;

 

10. palub komisjonil toetada IMCO-komisjoni vastutusalas olevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ettepanekuid.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Petra De Sutter, Carlo Fidanza, Evelyne Gebhardt, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Dan-Ștefan Motreanu, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria da Graça Carvalho, Anna Cavazzini, Krzysztof Hetman

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

PPE

Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Krzysztof Hetman, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Dan‑Ștefan Motreanu, Kris Peeters, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Marion Walsmann

S&D

Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Maria‑Manuel Leitão‑Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Christel Schaldemose

RENEW

Andrus Ansip, Vlad‑Marius Botoş, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard

VERTS/ALE

Anna Cavazzini, David Cormand, Petra De Sutter, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak

ECR

Adam Bielan, Carlo Fidanza, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek

EUL/NGL

Kateřina Konečná, Anne‑Sophie Pelletier

NI

Marco Zullo

 

4

-

ID

Hynek Blaško, Markus Buchheit, Virginie Joron, Jean‑Lin Lacapelle

 

1

0

ID

Alessandra Basso

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (8.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Marian‑Jean Marinescu</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

 

A. arvestades, et liidu transpordisektor on oluline liidu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu ja kestlikkuse jaoks ning kõigi liidu piirkondade territoriaalse juurdepääsetavuse ja ühendatuse tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu äärealadele, maapiirkondadele, saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele;

 

B. arvestades, et transport on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks keskse tähtsusega ning selleks, et transpordisektor saaks selle eesmärgi saavutamisse suure panuse anda, tuleb ELi ja riikide tasandil teha väga suuri valdkondlikke avaliku ja erasektori finantsinvesteeringuid, millega kiirendada üleminekut säästvale, ohutule, arukale, koostalitlusvõimelisele ja mitmeliigilisele liikuvusele;

 

C. arvestades, et transpordi- ja turismisektor on üks neist sektoritest, mida hiljutine COVID-19 kriis on mõjutanud kõige rängemini; arvestades, et transport on osutunud hädavajalikuks, et varustada liidu elanikkonda kriisi ajal kõigi vajalike kaupadega, sealhulgas meditsiini- ja sanitaarseadmetega; arvestades, et transpordi- ja turismisektori taastumist on väga vaja, et ELi siseturg toimiks hästi ning ELis, sealhulgas äärealadel ja hõredalt asustatud piirkondades, oleks tagatud ühendatus ja konkurentsivõime;

 

D. arvestades, et hinnangute kohaselt on tegeliku brutolisaväärtuse kadu transpordisektoris 2020. aastal üks suurimad (ligikaudu 20 %), kusjuures eriti suures ohus on teatavad transpordiliigid, näiteks lennundussektor, kus reisijate arv on kogu 2020. aasta jooksul vähenenud hinnanguliselt 60 %; arvestades, et hinnangute kohaselt väheneb omakapital 2020. aastal kõige rohkem turismi ökosüsteemis (ligikaudu 171 miljardit eurot, mis moodustab 26,4 % ökosüsteemide kapitali kogukaost) ja see moodustab 22 % investeerimisvajadusest;

 

E. arvestades, et tuleb tagada, et Euroopa kodanikud ei langeks COVID-19 kriisi tõttu transpordikulude suurenemise ohvriks;

1. märgib teatava murega, et taasterahastu „Next Generation EU“ kulukohustuste assigneering 2021. aasta eelarve sihtotstarbelise tuluna on 211 miljardit eurot; see moodustab 126 % tavapärastest liidu eelarve kulukohustuste assigneeringutest, mille suhtes samasugust parlamentaarset kontrolli ei kohaldata;
 

2. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et juulis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku, et summat, mis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal eraldatakse taasterahastust „NextGenerationEU“ programmile „InvestEU“, kärbitakse järsult 30,3 miljardilt eurolt 5,6 miljardile eurole; nõukogu ettepanek suurendada sellel eelarvereal programmi „InvestEU“ 2021. aasta eelarvet 551 miljoni euro võrra ei hüvita ligilähedaltki ulatuslikku kärbet, mis tehti 9,645 miljardi euro suuruses summas, mis loodeti 2021. aastal taasterahastust „NextGenerationEU“ programmile „InvestEU“ eraldada, ja sellest selgelt ei piisa; nõuab, et programmi „InvestEU“ lisataks uus strateegiline Euroopa investeerimispoliitika komponent, mis hõlmab peamisi kestlikku ja ohutusse transporditaristusse, liikuvuslahendustesse ja seadmetesse ning uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu investeerimise võimalusi, mis aitavad suurendada majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning tagavad ELi rahalise toetuse suurima võimaliku mõju ja lisaväärtuse; kordab, et programm „InvestEU“ peaks olema keskse tähtsusega innovatiivset, digitaalset ja kestlikku turismi edendavate toimingute toetamisel;

 

3. [02 03 01] rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu on väga tähtis sellise võimsa üleeuroopalise võrgu (TEN-T) arendamisel, mis on säästev, ohutu, mitmeliigiline, koostalitlusvõimeline ning transpordi-, energia- ja digiteenuste taristu valdkonnas omavahel ühendatud, ning rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, aruka ja säästva liikuvuse edendamisel, sealhulgas raudtee- ja siseveetranspordi suurendamisel; peab vastuvõetamatuks Euroopa ühendamise rahastu energeetika ja digitaalvaldkonna kulukohustuste järsku vähendamist ning Euroopa ühendamise rahastu eelarve üldist vähendamist võrreldes Euroopa Parlamendi esialgse ettepanekuga;

 

peab eriti vastuvõetamatuks, et pärast Euroopa Ülemkogu juulikuist kohtumist on Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna 2021.–2027. aasta kulukohustuste assigneeringud isegi väiksemad kui mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ning nõukogu seisukohas nähakse ette 227,3 miljoni euro suurune kärbe võrreldes 2021. aasta eelarveprojektiga, mis oleks sektori vajadusi arvestades täiesti ebapiisav; nõuab seetõttu, et Euroopa ühendamise rahastu eelarve koostataks kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga mitmeaastase finantsraamistiku kohta[13]; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu kulude lühiajalisel, keskmise pikkusega ja pikaajalisel planeerimisel tuleks arvesse võtta tulemuspõhist tegutsemisviisi ja püüda luua ELi lisaväärtust, sealhulgas selliste sektorite nagu transport, energeetika, turism ja digiüleminek koostoime kaudu;

 

4. [02 03 01] peab väga kahetsusväärseks nõukogu järeldusi, milles liikmesriigid leppisid kokku 21. juulil 2020 ja mille kohaselt tuleb Euroopa ühendamise rahastu üldisest rahastamispaketist broneerida 1 384 miljonit eurot selleks, et ehitada lõplikult välja Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide vahel puuduvad suured piiriülesed raudteeühendused; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamine põhineb 27 liikmesriigiga ELi projektide konkurentsivõimel ja see ei ole ette nähtud üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saavatele riikidele ning seetõttu ei ole võimalik broneerida vahendeid piiratud arvu liikmesriikide kindlatele projektile; kutsub parlamenti üles kinnitama oma seisukohta, mille kohaselt eraldatakse kogu Euroopa ühendamise rahastu summa 27 liikmesriigiga ELile;

 

5. [02 10 01] märgib, et Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) 2021. aasta eelarvet on veidi suurendatud, kuid peab kahetsusväärseks, et nõukogu seisukohas ette nähtud eraldis on väiksem kui eelarveprojektis; kordab, et EASA on liigitatud Euroopa strateegiliste investeeringute ametiks, mis sai 2018. aastal olulisi uusi põhiülesandeid; tuletab meelde EASA suurt tööd ja EASA vahendite investeerimist rohelise kokkuleppe kontekstis (nt EASA ökomärgise programm) ja 2020. aastal tervishoiukriisi juhtimisel, kui ta koostas tihedas koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) lennunduses kehtiva tervisealase protokolli, mille eesmärk on tagada ELis ja mujal maailmas ohutu lennutegevuse taastamine;

tuletab meelde EASA jõupingutusi, nimelt tema tegevust ELi lennundussektori keskkonnahoidlikul taastamisel, sealhulgas lennuettevõtjate lennukipargi uuendamisel kõige rangematele keskkonnasertifikaatide nõuetele vastavate õhusõidukitega; tuletab samuti meelde, et lennutransport ja selle taristu (nt lennujaamad) aitavad tagada muude transpordiliikidega, eelkõige raudteetranspordiga, koostalitluse võimet ning selle lisaväärtust, mis tähendab ühendatust, pikamaaühendusi ning äärealadele, territooriumidele ja saartele osutatavaid teenuseid; nõuab seetõttu, et ameti 2021. aasta eelarvet suurendataks 2020. aasta omaga võrreldes 16,45 % ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal kinnitataks järgmised eelarvet suurendavad summad, et EASA oleks tugevam ja edendaks muu hulgas järk-järgult ühtse Euroopa taeva algatust;

6. [02 10 02] märgib rahuloluga, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) 2021. aasta eelarvet on tublisti suurendatud; nõuab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal kinnitataks järgmised eelarvet suurendavad summad, et EMSA oleks tugevam;

 

7. [02 10 03] peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) 2021. aasta eelarvet on vähendatud, kuigi ameti töö on väga vajalik, et minna maanteetranspordilt püsivalt üle raudteetranspordile ning teha ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel edusamme; märgib, et eelarvesumma vähenemine on eriti kahetsusväärne seetõttu, et 2021. aasta on Euroopa raudteeaasta; nõuab seetõttu, et ERA eelarve jäetaks vähemalt 2020. aasta tasemele, mis on 27,44 miljonit eurot, ning et eelarveprojektis järgmisteks aastateks kavandatud protsentuaalset suurendamist kohaldataks summa suhtes, mis on sellest suurem; väljendab heameelt selle üle, et komisjon kuulutas välja hankemenetluse, et viia ellu katseprojekt, mille eesmärk on taastada öised piiriülesed rongid; ergutab komisjoni edendama mugavate Euroopa öörongide liikluse taaselavdamist, kuna tegemist on teostatava ja säästva alternatiiviga lühilendudele ja pikkadele autoreisidele;

 

8. [05 05 03] peab kahetsusväärseks, et toetust, mis on Ühtekuuluvusfondist transpordivaldkonnas ette nähtud Euroopa ühendamise rahastule, on järsult vähendatud (kulukohustuste assigneeringute summa on 18,9 % väiksem); nõuab, et eraldis taastataks 2020. aasta tasemel, näitamaks, et liidu transpordipoliitika ja investeeringud on liidu territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamiseks ja tugevdamiseks väga olulised; on seisukohal, et Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate transpordiprojektide prioriteet peab olema TEN-T põhi- ja üldiste võrkude arendamine ja lõpuleviimine;

 

9. [09 03 01] rõhutab, et õiglase ülemineku fondist tuleb teha transpordisektoris vajalikke investeeringuid, et tagada õiglane, kaasav ja sotsiaalselt vastuvõetav kliimaneutraalsusele üleminek, milles ei jäeta kedagi kõrvale; rõhutab, et tuleb toetada transpordisektori töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpet, tootlikke ja kestlikke investeeringuid VKEdesse ning investeeringuid arukasse ja säästvasse liikuvusse ning keskkonnahoidlikku transporditaristusse; peab aga väga kahetsusväärseks, et nõukogu otsustas summasid, mis õiglase ülemineku fondile mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kohaselt on ette nähtud, hiljuti kärpida, mis võib mõjutada 2021. aasta eelarvet;

 

10. [13 04 01] peab väga kahetsusväärseks, et uues ettepanekus, mille komisjon mitmeaastase finantsraamistiku kohta tegi, on transpordisamba raames, mille eesmärk on kohandada TEN-T võrkude osi transporditaristu kahese kasutusega, et parandada nii tsiviil- kui ka sõjaväelist liikuvust, kärbitud sõjaväelise liikuvusega seotud kulukohustusi 75 %; sellise kärpe tagajärjel võetakse liidu uue poliitikaeesmärgi täitmiseks tegelikult üksnes sümboolseid meetmeid; nõuab, et taastataks esialgne summa ja 2021. aasta kulukohustuste summa määrataks kindlaks vastavalt sellele;

 

11. [uus] peab kahetsusväärseks, et komisjon ei soovi luua Euroopa tasandil säästva turismi jaoks spetsiaalset eraldist ega eriprogrammi, sealhulgas 300 miljoni euro suurust eelarvet, nagu Euroopa Parlament on korduvalt ja korrapäraselt nõudnud; kordab, et tuleb luua uus eelarverida, et võtta arvesse transpordiga tihedalt seotud sektorit, mida COVID-19 kriis on tabanud rängalt ja mis on ELi majanduse, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse arengu jaoks väga tähtis;

 

12. rõhutab, et tuleb kujundada lihtsam ja tõhusam omavahendite süsteem, millega suudetakse kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu järsult vähendada ning tagada liidu kulutuste piisav tulemuspõhine rahastamine;

13. rõhutab, et transpordisektori tulemuslikkuse ja ohutuse parandamisel ning transpordisektori heitkoguste vähendamise edendamisel tehnoloogiliste edusammude ja normide alusel võib suur osa olla Euroopa partnerlustel; juhib tähelepanu sellele, et partnerluste soodustamisel ELi riikide, erasektori, sihtasutuste ja muude sidusrühmadega võib olla tähtsaim roll programmil „Euroopa horisont“ ja teistel ELi rahastamisprogrammidel; nõuab, et selliseid algatusi – näiteks Euroopa partnerluse loomist merendussektori jaoks – rahastataks piisavalt, et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele; peab väga kahetsusväärseks, et nõukogu otsustas summasid, mis teadusuuringute prorgammile „Euroopa horisont“ mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kohaselt on ette nähtud, hiljuti kärpida, mis võib mõjutada 2021. aasta eelarvet;

14. tuletab meelde, et avaliku sektori taristuinvesteeringutega on eriti sageli seotud pettused; rõhutab, et ELi rahastatavate suuremahuliste transporditaristu projektidega seotud pakkumismenetlused peavad olema läbipaistvad ja põhinema konkurentsil;

 

15. rõhutab, et transpordi halb kvaliteet põhjustab suurt investeeringupuudujääki, piirkondlikke erinevusi ja kaasamispuudusi, mis kahjustavad ettevõtluskeskkonda ja ohustavad ühtekuuluvuspüüdlusi; rõhutab seetõttu, et investeeringuid on eriti vaja piirkondades, kus transporditaristu on halvas olukorras; rõhutab, et taristu aeglase arendamise põhjuseks on sageli kohalike ametiasutuste vähene suutlikkus ning seetõttu peaks investeeringuga kaasnema ELi märkimisväärne tehniline abi ja järelevalve;

16. märgib murega, et puuduvad vahendid, millega suurendada jõupingutusi üldise võrgu väljaehitamiseks, millel on väga suur sotsiaal-majanduslik väärtus eelkõige äärepoolsetes piirkondades, kus liikuvuse parandamine on rahvastikukao ja majanduslanguse vältimiseks üks peamisi tegureid;

 

17. rõhutab, et eraldatud vahendite kasutamist tuleb ratsionaliseerida, et edendada ja arendada transpordi- ja turismisektorit, ning bürokraatiat tuleb tublisti vähendada, et endiselt ebatäieliku Euroopa taristuvõrgu väljakujundamiseks kuluks vähem aega ja raha.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clare Daly, Nicola Danti, Daniel Freund, Pär Holmgren, Anne-Sophie Pelletier, Jörgen Warborn

 

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ECR

Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

GUE/NGL

Elena Kountoura

NI

Dorien Rookmaker

PPE

Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Benoît Lutgen, Marian‑Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Jörgen Warborn, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

RENEW

José Ramón Bauzá Díaz, Nicola Danti, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet

S&D

Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov

 

3

-

ECR

Peter Lundgren

GUE/NGL

Clare Daly, Anne‑Sophie Pelletier

 

11

0

ID

Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo

NI

Mario Furore

VERTS/ALE

Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Daniel Freund, Pär Holmgren

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

 

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (30.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta </Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Andżelika Anna Możdżanowska</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. nõuab 2021. aastaks tugevat ja ambitsioonikat liidu eelarvet, et leevendada COVID-19 kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju ja toetada liidu majanduse taastumist, edendada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku lähenemist, ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet, toetada õiglast, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning kiirendada selliste liidu kesksete prioriteetide ja eesmärkide rakendamist nagu sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus ja regionaalareng, kliimameetmed, Euroopa roheline kokkulepe, Pariisi kokkulepe, põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, õiglane üleminek CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks, kestliku arengu eesmärgid, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, digiüleminek, innovatsioon ja rände haldamine solidaarsuse, koostöö ja jagatud vastutuse alusel; rõhutab, et COVID-19 pandeemia on tekitanud mitmeid uusi ja ootamatuid sotsiaal-majanduslikke probleeme, millele liit ja selle liikmesriigid peavad otsustavalt reageerima ning pakkuma välja õiglaseid ja mõjusaid lahendusi nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

2 kordab oma seisukohta, et 2021. aasta eelarve maht peaks olema 192,1 miljardit eurot (jooksevhindades) kulukohustuste assigneeringutena, ja nõuab sellele lisaks suuri lisaassigneeringuid, et reageerida COVID-19 kriisi sotsiaal-majanduslikule mõjule; taunib sellega seoses komisjoni 2021. aasta eelarveprojekti ettepanekus näidatud ambitsioonikuse ja otsusekindluse puudumist, mis tähendab kulukohustuste vähendamist 9,8 % 2020. aasta eelarvega võrreldes ning sisaldab märkimisväärseid kärpeid liidu peamistes poliitikavaldkondades ja programmides, nagu ühtekuuluvus, regionaalareng, põllumajandus, VKEde toetamine, tervishoid, teadusuuringud ja innovatsioon; rõhutab, et taasterahastu „NextGenerationEU“ lisatoetustega ei saa neid kärpeid tasakaalustatuks pidada, ning nõuab eespool nimetatud poliitikavaldkondade ja programmide suuremat rahastamist 2021. aasta eelarves;

3. tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse ning sellel kui peamisel ja tõhusal avaliku sektori investeerimispoliitikal on oluline roll majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisel ning keskne roll COVID-19 pandeemia tagajärgedest üle saamisel; rõhutab, et ühtekuuluvus on põhjapanev ja kõige tunnustatum poliitikavaldkond, mis on kujundanud liitu sellisena, nagu me seda täna tunneme, see tugineb solidaarsusele ning selle eesmärk on vähendada olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi liikmesriikide vahel ning tugevdada majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset vastupanuvõimet liidus ja piirkondades, et saavutada harmoonilisem areng, mis aitab liidul jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks, ning nende eesmärkide saavutamine on võimalik ainult asjakohase rahastamise abil; toonitab sellega seoses, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alla kuuluvate programmidega toetatakse ja soodustatakse märkimisväärselt kestlike lahenduste leidmist õiglase ja kaasava majanduskasvu, Euroopa rohelise kokkuleppe, investeeringute ja konkurentsivõime tagamiseks, samuti kodanikele heade, ohutute ja turvaliste töö- ja elutingimuste, sealhulgas võrdsete võimaluste, sotsiaalse õigluse ja mittediskrimineerimise tagamiseks; rõhutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olulist rolli majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning ökoloogilise ülemineku saavutamisel energia- ja ressursitõhusa ja kliimaneutraalse liidu suunas: rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju maksimeerimiseks on oluline, et liikmesriikide kõigi tasandite ametiasutused teeksid omavahel tihedat koostööd partnerluses tööandjate, ametiühingute, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmadega;

4. märgib, et 2021. aasta eelarve on uue programmitöö perioodi 2021–2027 esimene eelarve ning see peaks kajastama muudetud ja ümberkorraldatud mitmeaastase finantsraamistiku põhimõtteid ja prioriteete ning aitama tulemuslikult leevendada COVID-19 pandeemia sotsiaalseid, majanduslikke ja tervisealaseid tagajärgi õiglaselt, kaasavalt, kestlikult ja vastupidavalt, võttes seejuures arvesse eelarve-eeskirju ja põhimõtteid, millega tagatakse eelarve kohene ja mõjus ning piirkondade erivajadustele kohandatud täitmine; tuletab sellega seoses meelde, et vajalikud õigusaktid ja järelmeetmete dokumendid tuleb vastu võtta võimalikult kiiresti;

5 rõhutab vajadust tõhustatud ja sihipäraste erakorraliste meetmete järele, et toetada kiiresti ja mõjusalt kodanikke, töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pandeemiast rängemini mõjutatud sektoreid, et hoida ära lahknevuste suurenemine liikmesriikide ja piirkondade vahel; nõuab tunduvalt rohkem vahendeid võitluseks sotsiaalse ja soolise ebavõrdsuse, vaesuse ja töötuse vastu, pöörates erilist tähelepanu noortele ja haavatavatele rühmadele;

6. tunnustab Euroopa Ülemkogu kokkulepet Euroopa Liidu taasterahastu (Next Generation EU) kohta kui olulist esimest sammu liidu õiglase, kaasava, kestliku ja vastupanuvõimelise taastumise suunas; taunib siiski lõplikus kokkuleppes tehtud taasterahastu „NextGenerationEU“ toetuskomponendi suuri kärpeid, mis kahjustavad tõsiselt toetuste ja laenude vahelist tasakaalu ja on viinud programmi „Euroopa horisont“, InvestEU, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), REACT-EU ja õiglase ülemineku fondi lisatoetuste suuri kärbeteni, programmi „EL tervise heaks“, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) ja humanitaarabi lisatoetuste kaotamiseni ning maksevõime toetamise rahastamisvahendi täieliku tühistamiseni; rõhutab, et need kärped kahjustavad tõsiselt majanduse taastamiseks tehtavaid pingutusi;

7. rõhutab, et 2021. aasta eelarves tuleb näha ette piisav maksete assigneeringute tase, milles võetakse arvesse täitmata kulukohustuste mahtu 2020. aasta lõpus, et hoida ära mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rahuldamata nõuete kuhjumine ja rahastada COVID-19 pandeemiaga seotud kulude eeljaotust; märgib, et aastate 2014–2020 programmitöö perioodi täitmisel ilmnenud viivituste tõttu tasaarveldatakse enamik asjaomaseid makseid aastatel 2021–2022; toonitab liikmesriikide prognooside suuremat täpsust, mida tuleb 2021. aasta eelarves täielikult arvesse võtta; rõhutab seetõttu, et kogu mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks on vaja usaldusväärset maksekava, millega nähakse selle esimestel aastatel ette piisavad maksed võimalusega kanda kasutamata maksed üle järgmistesse aastatesse erivahendite abil, mis eraldatakse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäärasid;

8. kordab, et ELi omavahendite süsteemi läbivaatamine ja uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine 1. jaanuarist 2021 vastavalt õiguslikult siduvale ajakavale on äärmiselt oluline, et rahuldada majanduse taastamise ja muude liidu prioriteetide ja eesmärkide toetamisega seotud kasvavaid finantsvajadusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lepiksid kiiresti kokku omavahendite ülemmäärade suurendamises ja võtaksid kiiresti vastu seadusandlikud ettepanekud, millega võetakse kasutusele uued omavahendid;

9. tunneb heameelt 2020. aasta märtsis ja aprillis ühtekuuluvuspoliitika raames kasutusele võetud lihtsustatud programmide (suurem kaasrahastamine, ELi vahendite kriisivastane kasutamine) ja suurema paindlikkuse üle ning on veendunud, et selline olukord tuleks säilitada ka aastaid 2021–2027 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku ajal mehhanismina, mis kaitseb liidu majandust rahututel ja ettearvamatutel aegadel, ilma et see piiraks ühtekuuluvuspoliitika aluspõhimõtteid ja eesmärke ning järgides täielikult kohaldatavaid eeskirju vahendite usaldusväärse haldamise ja nende kasutamise läbipaistvuse kohta;

10. võtab teadmiseks heakskiidetud taastamismeetmed ning tunneb heameelt selliste juba heaks kiidetud meetmete üle nagu ELi Solidaarsusfondi laiendamine rahvatervisealastele hädaolukordadele, millega tehakse 2020. aastal kättesaadavaks peaaegu 800 miljonit eurot, ning koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus (CRII ja CRII+), millega tahetakse pakkuda 8 miljardi euro ulatuses likviidsust, et kiirendada kuni 37 miljardi euro ulatuses Euroopa avaliku sektori investeeringuid koroonaviiruse pandeemias kõige rängemalt kannatanud kodanike, piirkondade ja riikide toetuseks;

11. tunnistab, et 17. aprilli 2020. aasta seadusandlik resolutsioon[14], millega kiideti heaks erimeetmed erandliku paindlikkuse võimaldamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel COVID-19 puhangu vastaste meetmete rahastamiseks, oli oluline meede, mida rakendada; märgib, et see kiirendab nende fondide rakendamist ja suurendab seetõttu maksete assigneeringute vajadust, mis peab kajastuma 2021. aasta eelarves; on seisukohal, et jätkuvalt tuleks kasutada erimeetmeid, mis on andnud märkimisväärseid tulemusi;

12. tervitab komisjoni ettepanekut mitte nõuda liikmesriikidelt aasta alguses makstud kasutamata eelmaksete hüvitamist, st sätet, mille kohaselt liikmesriigid ei pea komisjonile tagastama kavandatud kuludest järele jäänud vahendeid, kuna sellel võiksid olla kahjulikud tagajärjed käsilolevate projektide elluviimisele, kuid tunnistab samas, et see võib tekitada 2020. aasta eelarves finantspuudujäägi (eelrahastamine on ELi eelarve jaoks sihtotstarbeline tulu) ja sellest tulenevalt võib 2021. aasta eelarves tekkida suurem vajadus maksete assigneeringute järele; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ühtekuuluvusprogrammide jaoks on vaja piisavalt eelmakseid 3 % ulatuses, mis tuleneb kehtivatest õigusaktidest;

13. rõhutab, kui oluline on integreerida sooline mõõde ELi eelarvesse, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitikasse, kuna see on mõjus viis, kuidas ületada lõhe, mida naised meie ühiskonnas, sh tööturul osalemisel, ikka veel kogevad; nõuab sooteadliku eelarvestamise vahendite välja töötamist liidu tasandil;

14. tunneb heameelt ettepaneku üle luua REACT-ELi programm, millega tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Euroopa Sotsiaalfondile ning Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks kättesaadavaks lisavahendid, et võidelda COVID-19 pandeemia mõjuga; nõuab programmi kiiret elluviimist ja maksete alustamist 2021. aastal võimalikult kiiresti;

15. kutsub liikmesriike üles oma kriisijärgseid ambitsioone ja ootusi selgelt ja otsustavalt jagama ning tunnistama oma jagatud rolli koordineeritud ELi lähenemisviisi ettevalmistamisel, mis omakorda võimaldab saavutada kvaliteetseid ja mõõdetavaid tulemusi, mis viivad pikaajalise kestliku majanduskasvu ja üldise heaoluni;

16. kutsub üles suurendama Euroopa linnade otserahastamist, kuna linnad on majanduse taastamisel ja kliimaga seotud probleemide lahendamisel oluline liikumapanev jõud.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA
NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

20

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Stéphane Bijoux, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Francesca Donato, Chiara Gemma, Cristian Ghinea, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Vincenzo Sofo, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Viktor Uspaskich, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Stelios Kympouropoulos, Tonino Picula, Bronis Ropė

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ECR

Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska

NI

Rosa D'Amato, Chiara Gemma

PPE

Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Daniel Buda, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Stelios Kympouropoulos, Andrey Novakov

RENEW

Stéphane Bijoux, Cristian Ghinea, Ondřej Knotek, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Viktor Uspaskich

 

0

-

 

 

 

20

0

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

ID

Mathilde Androuët, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé, Vincenzo Sofo

S&D

Adrian-Dragoş Benea, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Tsvetelina Penkova, Tonino Picula

VERTS/ALE

François Alfonsi, Caroline Roose, Bronis Ropė, Monika Vana

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (24.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta </Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Petri Sarvamaa</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab kahetsusväärseks, et ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) uue rubriigi 3 läbivaadatud ülemmäära kohta kärbitakse 2021. aastal tõenäoliselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamisi kulukategooriaid, s.t otsetoetusi, turumeetmeid ja maaelu arengut; tuletab meelde Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone, milles nõutakse ÜPP rahastamise säilitamist ajavahemikus 2021–2027 reaalväärtuses vähemalt praegusel tasemel; juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 puhang on tabanud paljusid põllumajandussektoreid rängalt ning võimalikud kärped viivad sellest puhangust tingitud kriisi süvenemiseni, laiendades seda ka teistesse sektoritesse;

2. peab kahetsusväärseks nõukogu poolt mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus tehtud ÜPP eelarve kärpeid, võttes eelkõige arvesse uusi nõudmisi, millega aidatakse kaasa liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisele kooskõlas sihtidega, mis on seatud Pariisi kokkuleppes, samuti toiduga kindlustatuse, majanduskasvu, territoriaalse ja sotsiaalse tasakaalu, tervise- ja majanduskriiside, nagu COVID-19 puhangust tingitud kriis, ning muude toiduga kindlustatust mõjutavate tegurite valdkonnas; tuletab meelde, et ÜPP eelarvet on pidevalt vähendatud ja ÜPP eelarvest on vahendeid ka muudesse rubriikidesse ümber paigutatud;

3. nõustub 2021. aasta üldeelarve projektis väljendatud seisukohaga, et ÜPP uue reformi kohaldamine alles pärast 2021. aastat ei tohi toimuda Euroopa rohelise kokkuleppe täitmata jätmise hinnaga; väljendab lootust, et kuigi ÜPPd viiakse 2021. aastal endiselt ellu 2014.–2020. aasta reeglite kohaselt, toovad kohapeal tehtavad valikud ja võetavad meetmed kaasa rohkem positiivseid muutusi ja viivad meid tõeliselt kestliku ülemineku teele, sealhulgas põllumajandustootjate, toiduga kindlustatuse ja liidu põllumajanduse tuleviku nimel;

4. võtab teadmiseks põllumajanduse kulukohustuste assigneeringud summas 55 182 miljonit eurot ja maksete assigneeringud summas 54 879,9 miljonit eurot; tunneb muret Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) assigneeringute järsu (7,4 %) vähenemise pärast (kulukohustuste assigneeringud on vähenenud 3 231 miljoni euro ja maksed 3 215 miljoni euro võrra) võrreldes 2020. aasta eelarvega; märgib, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) assigneeringuid suurendatakse 2020. aasta eelarvega võrreldes 15 002,9 miljoni euroni kulukohustuste osas (+ 2,1 %) ja 14 715 miljoni euroni maksete osas (+ 12,2 %); võtab teadmiseks 753,9 miljoni euro suuruse netoümberpaigutamise EAGFist EAFRDsse;

5. nõuab tungivalt, et nõukogu võimaldaks liidul täita oma kohustusi, tagades piisava rahastamise ohutu ja kvaliteetse toiduga varustamise, kliimameetmete ja keskkonnakaitse jaoks ning õiglase ülemineku mehhanismi ja õiglase ülemineku fondi jaoks, millest põllumajandussektor peab märkimisväärselt toetust saama, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid; rõhutab, et suuremad põllumajandusliku tootmise kestlikkuse nõuded, mis aitavad saavutada kliima- ja keskkonnaalased eesmärgid 2030. aastaks, eeldavad põllumajandustootjatelt märkimisväärseid investeeringuid, et hoida ära suurematest kuludest tingitud tootmise ja tulude vähenemine, ning seda ei ole võimalik saavutada ilma ÜPP piisava rahastamiseta;

6. juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 kriis on avaldanud tõsist mõju paljudele liidu põllumajanduslikele majapidamistele ning on toonud esile liidu toiduainete tootmise ja toiduga varustamise tähtsuse; rõhutab, et tipptasemel põllumajandustehnoloogiate omandamiseks on vaja paremat juurdepääsu rahastamisele; tuletab meelde, et toiduga kindlustatus ja toiduahela kestlikkus on esmatähtsad ning nõuavad investeeringuid ja toetust maapiirkondade põllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); rõhutab seetõttu, et vaja on tugevat EAFRDd ja taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite kiiret kasutuselevõttu 2021. aastal, võttes arvesse kiireloomulist vajadust koondada kõnealusest uuest taasterahastust tulenevad liidu kulukohustused varasemale ajale;

7. rõhutab, et kontrollikoja arvamuse nr 5/2020[15] kohaselt on seos õiglase ülemineku fondi tulemuslikkuse ja rahastamise vahel suhteliselt nõrk ning on märkimisväärne oht, et ebaõnnestunud ülemineku rahastamiseks eraldatakse korduvalt rahalisi lisavahendeid; rõhutab, et usaldusväärne vajaduste analüüs aitaks liidu rahalisi vahendeid paremini jagada ja võtta sihikule eesmärgid, mis tuleb saavutada;

8. võtab teadmiseks ja taunib asjaolu, et 2021. aasta üldeelarve projektis ei ole märgitud eri vahendite, sealhulgas ÜPP panust bioloogilise mitmekesisuse rahastamisse; kordab, et liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid liidu kulutusi, et täita andmete esitamise kohustused bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel;

9. on seisukohal, et põllumajandustoodete edendamiseks tehtavate assigneeringute kärpimine (4 miljoni euro suurune vähendus, mis tähendab 2,1 % kärbet) ja assigneeringute puudumine sekkumismeetmeteks põllumajandusturgudel, nagu eraladustamine ja riiklik sekkumine (10 miljonit eurot), tundub olevat ebarealistlik, võttes arvesse endiselt ebastabiilset olukorda põllumajandusturgudel ning vajadust taastada põllumajandustoodete tootmine ja tarbimine ühtsel turul ja välisturgudel;

10. nõuab, et osa taastekava assigneeringutest, mis on EAFRD raames ette nähtud 2022., 2023. ja 2024. aastaks, saaks alates 2021. aastast kasutada ettemaksete tegemiseks, et aidata kaasa liidu põllumajandussektorite ja maapiirkondade majanduse taastamisele;

11. rõhutab, et komisjon peab 2021. aasta üldeelarve projekti läbivaatamisel, mida tehakse kirjaliku muutmisettepanekuga, korrigeerima oma arvnäitajaid ülespoole, et tegeleda turukriisidega ning aidata kaasa majanduse taastamisele niisugustes liidu põllumajandussektorites ja maapiirkondades, mida COVID-19 kriis on negatiivselt mõjutanud; juhib tähelepanu sellele, et osa toetusmeetmeid, mis on ette nähtud COVID-19 kriisi mõju vastu võitlemiseks, ei ole teatavates liikmesriikides rakendatud ja neid tuleb eri põllumajandussektorite erivajadustega paremini kohandada;

12. toonitab, et liidu põllumajandustoetuste väljamaksmisel on esinenud nende omastamist; rõhutab sellega seoses, kui oluline on siduda tulevikus liidu põllumajandustoetused liikmesriikide õigusriigi põhimõtte järgimise hindamisega;

13. rõhutab, kui tähtsad on maapiirkondades väikesed põllumajandusettevõtted, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu ja eraldada rohkem rahalisi vahendeid;

14. tuletab meelde maaelu arengu programmi, programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa innovatsioonipartnerluse programmi kaudu eraldatavate liidu eelarvevahendite tähtsust teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel toidutööstuses, põllumajanduses ning fossiilkütuseid asendavas ja taastuvenergial põhinevas biomajanduses, et minna üle kestlikumale ja tulevikukindlamale maakasutusele ja süsinikdioksiidiheitevabale ressursitõhusale ringmajandusele;

15. rõhutab vajadust eraldada märkimisväärne osa programmi „Euroopa horisont“ vahenditest põllumajanduslikule toidutööstusele, eelkõige strateegia „Talust taldrikule“ laiemas kontekstis; on veendunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsuses selles sektoris ning selles, kui tähtis on tagada, et teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused jõuaksid põllumajandusettevõtte tasandini; toetab selle programmi assigneeringute suurendamist, et tagada liidus ohutu ja kvaliteetne toit ning uuenduslikud põllumajandusvormid, ning tuletab lisaks meelde, et põllumajandusettevõtetele ja muudele maapiirkondade ettevõtjatele nõuetekohaste nõustamisteenuste pakkumisel on kõnealuste eesmärkide saavutamises oluline roll;

16. kordab oma muret selle pärast, millised on kokkuleppeta stsenaariumi alusel Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tagajärjed turule ja eelarvele; nõuab lisavahendite eraldamist turu- ja poliitikameetmete võtmiseks, et tagada piisavate vahendite vaba kättesaadavus edasiste turuhäirete korral; on kindlalt vastu mis tahes ootamatutele kärbetele 2021. aasta ÜPP eraldistes juhul, kui liit ja Ühendkuningriik kokkulepet ei saavuta;

17. tuletab meelde, et kõiki tootjatele esitatavaid uusi kestlikkusnõudeid tuleks nõuetekohaselt rahastada ja toetada, sest komisjon peab ÜPPd asjakohaseks raamistikuks, mille abil aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe asjakohaste eesmärkide saavutamisele; tunneb heameelt eesmärgi üle määrata 2021. aasta kolmandas kvartalis kindlaks parim kord, mille alusel kehtestada kestliku toiduhanke kohustuslikud miinimumkriteeriumid, ning nõuab, et kestlikkuse aspekte võetaks rohkem arvesse;

18. kritiseerib asjaolu, et komisjoni ettepanekus kärbitakse POSEI programmi eelarvet 9 miljoni euro võrra (mis tähendab 3,9protsendilist vähendust) vaatamata komisjoni võetud kohustusele säilitada liidu äärepoolseimatele piirkondadele eraldatav toetus endisel tasemel; nõuab vähemalt praeguse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/2013[16] ette nähtud toetustaseme säilitamist; rõhutab, et POSEI programm on ülimalt oluline selleks, et säilitada põllumajanduslik tegevus ning jätkata toiduainete ja põllumajandustoodete tarnimist äärepoolseimates piirkondades, millele tuleb tagada piisavad vahendid; tuletab meelde kõnealuste piirkondade spetsiifilisi sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis on tingitud nende geograafilisest asukohast, eelkõige kaugusest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, rasketest looduslikest oludest ja keerulisest kliimast, nagu on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;

19. soovitab tagada piisava rahastuse uue aretustehnoloogia kasutamiseks ning sellealaseks teadus- ja arendustegevuseks, et parandada põllumajanduse kestlikkust ja konkurentsivõimet ning selle kohanemist kliimamuutustega;

20. on seisukohal, et liidu ja Mercosuri kaubanduslepinguga tekitatakse lisaprobleeme paljudes põllumajandussektorites, eelkõige lihatootmise sektoris, ning tuletab komisjonile meelde, et põllumajandussektoris tuleb säilitada võrdsed tingimused; juhib tähelepanu vajadusele tegeleda ka muude kaubanduslepingute ja kolmandate poolte kehtestatavate tariifsete meetmete võimaliku samalaadse kahjuliku mõjuga ning nõuab vajalike eelarvevahendite eraldamist, et tagada mõjutatud sektorites turupõhiste meetmete võtmine;

21. tuletab meelde, et toiduga kindlustatuse ning toidutarneahela vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamiseks tuleb teha investeeringuid põllumajandustootjatesse, ühistutesse ja VKEdesse, ning juhib tähelepanu sellele, et jätkuv COVID-19 kriis on tõstnud esile põllumajanduse strateegilise rolli toidukriisi ärahoidmisel, pakkudes ohutut ja kvaliteetset toitu taskukohase hinnaga; tunneb heameelt selle üle, et põllumajandus kuulub taastepaketis EAFRDst investeeringutoetust saavate valdkondade hulka; nõuab taastepaketi assigneeringute rakendamist samuti alates 2021. aastast; on ühtlasi seisukohal, et põllumajandust ja toidutarneahela kindlust ei tohiks kahjustada koormavad nõuded; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle koostada 2021. aasta neljandas kvartalis kriisiaegse toidusektori hädaolukorrakava;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid põllumajandussektori põlvkonnavahetuse puudumise ja demograafilise probleemiga, ning nõuab ühtlasi kindlalt, et maapiirkondades soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja noorte põllumajandustootjate toetamiseks nähtaks ette piisavad meetmed;

23. rõhutab, et ilma põllumajandussektori kriisireservi rahastamise ja toimimise põhjaliku läbivaatamiseta ei suuda liit uutele turuhäiretele tõhusalt ja kiiresti reageerida; kordab seetõttu Euroopa Parlamendi ettepanekut vaadata läbi põllumajandussektori kriisireservi rahastamine ja toimimine ÜPP üleminekut käsitleva määruse üle peetavate läbirääkimiste raames;

24. tunneb heameelt 450 miljoni euro suuruse (2018. aasta hindades) aastase kriisireservi loomise üle ning nõuab ühtlasi kindlalt, et reservi vahendite kasutamisega ei kaasneks sellele vastavate kärbete tegemine järgnevate aastate otsetoetustes;

25. juhib tähelepanu sellele, et sanktsioonid, mis kehtestati Venemaa sõjalise sekkumise tõttu Ukrainas, on siiski õigustatud, olgugi et neil on kahjulik mõju põllumajandussektorile; palub, et niisuguse mõju leevendamiseks eraldataks nõuetekohased eelarvevahendid;

26. nõuab, et väljastpoolt liitu imporditavatele põllumajandustoodetele kehtivad standardid oleksid liidu standarditega samaväärsed, ning tuletab meelde, et hiljutises strateegias „Talust taldrikule“ rõhutas komisjon, et imporditud toit peab jätkuvalt vastama asjakohastele liidu õigusnormidele ja standarditele; nõuab, et tootmisstandardite erinevuse korral makstaks liidu põllumajandustootjatele eelarvepõhist hüvitist;

27. peab kahetsusväärseks, et Euroopa rohelise kokkuleppe algatuses peetakse biomajandust teisejärguliseks, ning nõuab ühtlasi kindlalt liidu biomajanduse strateegia järgimist ja vajalike meetmete võtmiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist;

28. nõuab, et metsandusmeetmete võtmiseks, näiteks kestlikuks metsamajandamiseks, eraldataks liidu eelarvest piisavalt vahendeid, võttes arvesse kõiki metsapõhise väärtusahela majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte, kuna see on kliimamuutuste vastu võitlemisel otsustava tähtsusega; tunnistab, et metsi tuleb majandada kestlikult;

29. rõhutab süsinikku siduva majandamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; toonitab, et 2021. aastal tuleb rahastada uusi katseprojekte, mis on seotud süsinikku siduva majanduse algatustega;

30. toonitab, et põllumajanduse ajakohastamises on keskne tähtsus digitaliseerimisel, mis muudab põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks ja aitab sel kliimamuutustega kohaneda; palub komisjonil näha maapiirkondade lairibaühenduse loomiseks ja parandamiseks ette piisavad eelarvevahendid; tuletab ühtlasi meelde, et strateegiaga „Talust taldrikule“ püüdis komisjon kiirendada kiire lairibaühendusega interneti kasutuselevõttu maapiirkondades, et saavutada 100 % juurdepääsu eesmärk 2025. aastaks;

31. tuletab meelde, kui tähtsad on teavituskampaaniad, parem märgistus ja teadlikkuse suurendamine selleks, et aidata kodanikel minna oma tarbimisharjumustes üle kestlikumatele liidus toodetud põllumajandustoodetele; soovitab edendada loomade heaolu, tervisliku toidu ja toitumise kavasid;

32. märgib, et taastepaketi maaelu arengu rahalistel vahenditel on oluline roll ÜPP II samba rahastamises; peab aga kahetsusväärseks asjaolu, et see toetus on ajutine ja kestab üksnes 2023. aastani;

33. nõuab loomade heaolu poliitika paremat rakendamist ja uuendamist, et saavutada loomade heaolu suurendamisel käegakatsutavaid tulemusi; juhib tähelepanu sellele, et paljud liikmesriigid ei järgi kehtivaid norme; soovitab eraldada kohustuste jälgimiseks ja täitmise tagamiseks nõuetekohase eelarve;

34. nõuab kindlalt, et põllumajandussektoreid toetavate COVID-19 kriisi meetmete võtmist jätkataks ka 2021. aastal; nõuab ka tööjõu liikuvusega arvestamist, et võidelda liidu põllumajanduses tekkida võiva pikaajalise tööjõupuudusega ja muu põllumajandusliku sisendi puudusega;

35. tunneb muret oluliste toiduainete hinnatõusu ja puuduse pärast, mis võivad tekkida COVID-19 kriisi tagajärjel; palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandustoodete hinnavolatiilsust, millel on kahjulik mõju põllumajandustootjate sissetulekutele ja tarbijatele, ning reageerida vajaduse korral õigeaegselt ja tulemuslikult;

36. kinnitab taas liidu koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava ülimat tähtsust võitluses rasvumise ja alatoitumuse probleemide vastu, mis on tingitud ebatervislikust toitumisest liidus; palub komisjonil vähendada selle kavaga seotud bürokraatiat ning rõhutab vajadust edenda laste tervislikke toitumisharjumusi ning puuviljade, köögiviljade ja tavapiima tarbimist;

37. tuletab meelde, et komisjon lubas eraldada aastas 20 000 miljonit eurot bioloogilise mitmekesisuse strateegiast tulenevate võimalike uute kestlikkusnõuete täitmiseks; nõuab kindlalt, et need rahalised vahendid võetaks mujalt kui ÜPP eelarvest; juhib tähelepanu sellele, et nende eesmärkide täitmine ei tohi vähendada liidus toiduga kindlustatust ega maapiirkondade elatist; kordab, kui tähtis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, ning tuletab ühtlasi meelde, et selle eest vastutavad nii põllumajandustootjad ja metsaomanikud kui ka kogu ühiskond; rõhutab vabatahtlike kaitsemeetmete olulisust.

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Cristian Ghinea, Dino Giarrusso, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Chris MacManus, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Eugenia Rodríguez Palop, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Claude Gruffat, Michaela Šojdrová, Marc Tarabella

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43

+

ECR

Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert‑Jan Ruissen, Veronika Vrecionová

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Chris MacManus, Eugenia Rodríguez Palop

ID

Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas

NI

Dino Giarrusso

PPE

Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer‑Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Michaela Šojdrová

RENEW

Atidzhe Alieva‑Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Cristian Ghinea, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller

S&D

Clara Aguilera, Attila Ara‑Kovács, Carmen Avram, Adrian‑Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Marc Tarabella

 

5

-

VERTS/ALE

Benoît Biteau, Claude Gruffat, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Bronis Ropė

 

0

0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (2.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Pierre Karleskind</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde kalanduse, vesiviljeluse ja merenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte; rõhutab nende tähtsat rolli sinise majanduse arengu edendamises ning nende panust rannikualade arengusse ja taaselustamisse;

2. rõhutab, et ELi 2021. aasta eelarve peaks sisaldama piisavalt kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et täita ühise kalanduspoliitika rahastamisvajadusi, mis on seotud näiteks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja lossimiskohustusega, ning tegeleda sektori probleemide ja ülesannetega, nagu Brexit ja põlvkonnavahetus; kinnitab, et kalanduse ja vesiviljeluse pikaajalise elujõulisuse säilitamiseks tuleb suurendada nende tööstusharude ning ka mereökosüsteemide kaitse ja taastamise rahastamist; on veendunud, et kõnealuste sektorite eelarve ja poliitika peaks aitama neil panustada ELi uute eesmärkide saavutamisse, eelkõige niisuguste eesmärkide saavutamisse, mis on sätestatud rohelises kokkuleppes, uues tööstusstrateegias, strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030; on arvamusel, et samaaegselt nende eesmärkide poole püüdlemisega tuleb säilitada kalandussektori konkurentsipositsioon ning seetõttu tuleb iga ettepaneku puhul hinnata selle mõju kalandussektorile;

3. rõhutab, et 2021. aasta on otsustava tähtsusega aasta rohelise kokkuleppe eesmärkide rakendamisel kalandussektoris ning et ainuüksi see asjaolu nõuaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile selleks aastaks eraldatud eelarve märkimisväärset suurendamist; tuletab meelde, et rahalisi vahendeid tuleb suurendada ka COVID-19 kriisiga seotud ebakindluse tõttu; peab seetõttu kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanek ja nõukogu seisukoht Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile eraldatud 2021. aasta eelarve kohta ei ole piisavalt ulatuslikud; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kõiki neid tegureid arvesse ja suurendama märkimisväärselt oma seisukoha ulatust;

4. rõhutab, kui oluline on heastada majanduslik ja sotsiaalne kahju, mille on tekitanud COVID-19 pandeemia, mis on tõsiselt mõjutanud kogu kalandus- ja vesiviljelussektorit kogu mereandide tarneahela ulatuses, mis hõlmab töötlejaid, jaemüüjaid ja turustajaid; on seisukohal, et tõsise tervisealase olukorra ja selle tagajärgede jaoks on vaja uut abipaketti, et täiendada eelnevaid ja võtta kasutusele uus erakorraline rahaline toetus, mis tuleks viivitamata kättesaadavaks teha, kuna pandeemia ning selle majanduslik ja sotsiaalne mõju ei kao kuhugi;

5. tuletab meelde, et COVID-19 pandeemiast tingitud liikumispiirangute tippajal jätkasid kalandussektoris eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad laevad oma tegevust ja säilitasid seega kohalike turgude korrapärase varustamise ning tagasid liidu kodanikele tervislike mereandide kättesaadavuse, eelkõige eraldatud rannikualadel ja piirkondades, kus logistiliste piirangute tõttu oli tarneahelate toimimine häiritud;

6. väljendab heameelt meetmete üle, mida Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud määruste (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 muutmiseks seoses erimeetmetega, mille eesmärk on leevendada COVID-19 puhangu majanduslikku ja sotsiaalset mõju kalandus- ja vesiviljelussektoris; on veendunud, et komisjon peab reaalajas hindama tervise- ja majandusolukorra arengut ning vajaduse korral kaaluma nende meetmete kehtivuse pikendamist pärast 31. detsembrit 2020 juhul, kui pandeemia jätkub; on veendunud, et komisjon peab looma nende meetmete järelevalvesüsteemi, et tagada rahaliste vahendite nõuetekohane ja õigeaegne kasutamine ning takistusteta kättesaadavus;

7. väljendab heameelt selle üle, et komisjon reageeris majanduskriisile kiirelt ja ulatuslikult, ning eelkõige majanduse ulatusliku taastekava üle, mille ta esitas 27. mail 2020; tunneb ühtlasi heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada ajavahemikul 2021–2027 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning kalanduse ja vesiviljeluse eelarvet oma esialgse ettepanekuga võrreldes 530 miljoni euro võrra; rõhutab aga, et see suurendamine jätab eelarve Euroopa Parlamendi nõutud summast endiselt väiksemaks; peab kahetsusväärseks Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta seisukohta, millega vähendatakse komisjoni poolt algselt aastateks 2021–2027 kavandatud EMKFi eelarvet 32 miljoni euro võrra;

8. peab kahetsusväärseks murettekitavaid märke suurenevast tõenäosusest, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik üleminekuperioodi lõpuks kokkulepet, sealhulgas kalanduskokkulepet, ei sõlmi; rõhutab vajadust toetada rahaliselt ELi kalandussektorit, et tulla toime sellise stsenaariumi tõsiste sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega; võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu ettepaneku luua Brexitiga kohanemise reserv, et aidata liikmesriike ja sektoreid, mida Brexit kõige rängemini mõjutab; on seisukohal, et piisav osa sellest fondist tuleks eraldada kalandusega seotud toetuseks; on siiski seisukohal, et sellise fondi loomine ei tohiks mingil juhul õigustada EMKFile eraldatud eelarve vähendamist;

9. peab kahetsusväärseks asjaolu, et EMKFi rakendamise määr aastatel 2014–2020 on kuus aastat pärast selle asutamist endiselt liiga madal – vaid 35 %; rõhutab, et see madal määr on osaliselt tingitud nii riikide kui ka Euroopa tasandi bürokraatiast;

10. kutsub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele mis tahes vajalikku abi, et muuta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kasutamine võimalikult lihtsaks ja tõhusaks;

11. rõhutab, et oluline on tagada piisavad rahalised vahendid kalandussektoris andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja vahetamiseks;

12. rõhutab vajadust teha suuremaid investeeringuid selektiivsematesse kalapüügivahenditesse ning suurendada selleks teadus- ja arendustegevust ning toetada kalureid rahaliselt, et nad investeeriksid uutesse selektiivsetesse kalapüügivahenditesse;

13. rõhutab vajadust säilitada eelarve planeerimisel väikesemahulise rannapüügiga tegeleva kalandussektori piisavalt kõrge rahastamistase;

14. rõhutab püügitegevuse kontrollide tähtsust; on veendunud, et need kontrollid peavad jääma ühise kalanduspoliitika rahastamisel prioriteediks, eelkõige seetõttu, et uued liidu kalanduse kontrollisüsteemi ühtlustamise ja parandamise normid kiidetakse peatselt heaks;

15. kordab, et Euroopa Kalanduskontrolli Ametile tuleb anda rahalisi ja seadmetega seotud lisavahendeid, et ta saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ning et tagada ELis niisuguste kestliku kalapüügi eesmärkide täitmine, mille hulka kuuluvad ka digitaliseerimine ja uute tehnoloogiatega kohenemine, samuti investeeringud kontrolli- ja inspekteerimistehnikatesse ning nende arendamine ning komisjoni, liikmesriikide ja eriinstitutsioonide abistamine, võttes arvesse ka kalanduskontrolli määruse läbivaatamist, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi;

16. on arvamusel, et kõikide ELi ametite töötajate arvu vähendamise poliitikat, mida on viimastel aastatel järgitud, tuleb hinnata; tuletab meelde, et Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarve täitmise määr on kõrgem kui 99 %;

17. rõhutab, et järgmist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tuleks kasutada selleks, et veelgi parandada loomade heaolu standardeid kalanduses ja vesiviljeluses, järgides ELi kodanike Eurobaromeetri eriuuringut 442 eurooplaste suhtumise kohta loomade heaolusse;

18. rõhutab, et Euroopa kalandussektori prioriteetide hulka kuulub ka põlvkonnavahetus; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kasutama Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning Euroopa struktuurifondide vahendeid selleks, et rahastada meetmeid, mis võimaldaksid suuremat ohutust ning atraktiivsemaid töö- ja elamistingimusi kalalaevade pardal, samuti selliste programmide kasutuselevõtmist, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et aidata noortel alustada karjääri kalanduses, muuta sektor mitmekesisemaks ja julgustada alaesindatud rühmadesse kuuluvaid inimesi, eelkõige naisi, sektoriga ühinema, ning rõhutab sellega seoses, kui oluline on ergutada naiste suuremat kaasamist erinevatesse kutsekategooriatesse ning muuta naised oma praegustes tegevusvaldkondades nähtavamaks;

19. rõhutab vajadust anda märkimisväärset toetust ebasoodsas olukorras olevatele rannikualadele ja Euroopa äärepoolseimatele piirkondadele.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Fredrick Federley, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, Nicolás González Casares, Valentino Grant

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ECR

Bert-Jan RUISSEN, Ruža TOMAŠIĆ

NI

Rosa D'AMATO

PPE

François-Xavier BELLAMY, Niclas HERBST, Francisco José MILLÁN MON, Cláudia MONTEIRO DE AGUIAR, Annie SCHREIJER-PIERIK, Peter VAN DALEN, Theodoros ZAGORAKIS

RENEW

Izaskun BILBAO, Fredrick FEDERLEY, Søren GADE, Pierre KARLESKIND

S&D

Clara AGUILERA, Isabel CARVALHAIS, Giuseppe FERRANDINO, Nicolás GONZALEZ CASARES, Predrag Fred MATIĆ, Manuel PIZARRO

VERTS/ALE

Francisco GUERREIRO, Grace O'SULLIVAN, Caroline ROOSE

 

0

-

 

 

 

5

0

GUE/NGL

João FERREIRA, Manuel BOMPARD

ID

Valentino GRANT, Rosanna CONTE, France JAMET

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 


 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (2.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta </Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Romeo Franz</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse tähtsust nii sotsiaalse ühtekuuluvuse kui ka liidu majandusliku arengu jaoks; peab ülimalt kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei täidetud lubadusi suurendada nendele programmidele eraldatavat eelarvet, nimelt kolmekordistada programmi „Erasmus+“ eelarvet ning reageerida Euroopa Parlamendi ja kõigi sidusrühmade soovile programmi „Loov Euroopa“ eelarvet vähemalt kahekordistada; on seisukohal, et nõukogu seisukoht vähendada veelgi komisjoni kavandatud programmide eelarvet on vastuvõetamatu ja eriti vastutustundetu, arvestades COVID-19 kriisi dramaatilisi tagajärgi Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsejatele; on seisukohal, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis ei tohiks sotsiaal-, haridus- ja kultuuriinvesteeringuid negatiivselt mõjutada;

 

2. tuletab meelde, et programm „Erasmus+“ on sümboolse tähendusega ja üks edukamaid liidu programme, millega investeeritakse strateegiliselt liidu tulevikku ja toetatakse kogu Euroopas haridus- ja koolitusvõimalusi ning noortevahetust ja sporti, eelkõige puuetega inimeste jaoks; see aitab suurendada Euroopa integratsiooni, sotsiaalset ühtekuuluvust ning Euroopasse kuulumise ja elukestvate piiriüleste võrgustike loomist; on seisukohal, et esmatähtsaks tuleks pidada kaasatuse edendamist ja osalejate arvu suurendamist järgmisel programmiperioodil; seetõttu on programm „Erasmus+“ oluline investeering liidu tulevikku; rõhutab asjaolu, mida Euroopa Parlament on juba maininud, et kui kasutada olevat eelarvet ei kolmekordistata, nii nagu Euroopa Parlament nõuab, ei saa uusi komisjoni algatusi arvesse võtta; tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ ebapiisav rahastamine seab ohtu selle suutlikkuse saavutada uusi eesmärke ning vastata kaasavamaks ja ökoloogilisemaks muutumisega seotud väljakutsetele;

 

3. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ettepanek programmi „Loov Euroopa“ kohta on väiksem kui komisjoni esialgne ettepanek ega vasta kaugeltki parlamendi ning kultuuri- ja loomesektorite ootustele; tuletab meelde, et programmi eelarve kahekordistamine võrreldes 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga on vajalik selleks, et anda kultuuri- ja loomesektorile sihipärast toetust ning rahastada täielikult programmi eesmärke ja uusi prioriteete, kuna kõnealused sektorid vajavad asjakohaseid investeeringuid töökohtade loomise edendamiseks ja rahastamist riiklike kavade täiendamiseks, viies samal ajal ellu rohepööret; tuletab meelde, et kultuuri- ja loomesektor on COVID-19 pandeemia üks rängemaid ohvreid, ning nõuab piisavaid vastuseid ja rahastamist, et vähendada märkimisväärset kahju, mida see sektor esinemiskohtade ettenägematust sulgemisest pandeemia ajal kandis;

 

4. tuletab meelde, et Euroopa solidaarsuskorpuse programmi rahastamise vähendamine võrreldes komisjoni ettepanekuga mõjutab seda, kui palju võimalusi programmi raames pakkuda saab; on seisukohal, et just sotsiaalse ja majandusliku ebakindluse ajal on vaja anda noortele võimalus osaleda ühiskonnas, areneda isiklikul tasandil ja saada töökogemust; nõuab seetõttu, et programmile eraldataks piisavad rahalised vahendid;

 

5. tunneb muret, et varasema programmi „Kodanike Euroopa“ lisamise tõttu uude õiguste ja väärtuste programmi, mille rahastamist on samuti nõukogu ettepaneku alusel kärbitud, võidakse kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuunaks ette nähtud eelarvet oluliselt vähendada; nõuab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames eraldataks kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuunale vähemalt 500 miljonit eurot;

6. märgib, et alates 2010. aastast on komisjoni ja Euronewsi suhteid reguleerinud järjestikused partnerluse raamlepingud, mida rakendatakse iga-aastaste tegevusprogrammide kaudu; rõhutab, et praegune partnerluse raamleping sõlmiti 2017. aastal neljaks aastaks ning et 2016. aastal tehtud sõltumatu tulemusauditi kohaselt kajastab Euronews ELi asju kvaliteetselt ja sõltumatult[17]; kutsub komisjoni üles avaldama tema käsutuses olevaid uuemaid dokumente, et tagada täielik läbipaistvus; peab Euroopa Kontrollikoja hiljutist kiiret juhtumite läbivaatamist silmas pidades oluliseks uurida võimalusi, kuidas multimeediameetmete eelarverida tõhususe ja vastutuse seisukohast veelgi parandada;

7. kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust rahaliste vahendite eraldamisel programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse toetusprogrammide eri komponentidest ja allprogrammidest, luues selleks uusi eelarveridu; kordab ka oma palvet komisjonile suurendada läbipaistvust multimeediategevusele eraldatud eelarve kasutamisel nii, et eelkõige luuakse meetmetega seoses uued eelarveread;

 

8. kordab oma palvet komisjonile parandada välissuhtlust ja teavitustegevust; peab sellega seoses vajalikuks multimeediameetmete eelarverealt toetatavate tegevuste suuremat mitmekesistamist ning koostööd uute või erinevate koostööpartneritega, et anda kodanikele liidu asjade kohta sõltumatut ja ulatuslikku teavet; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole ikka veel vastanud parlamendi nõudmisele vaadata põhjalikult läbi multimeediameetmete eelarverida, eelkõige seoses Euronewsi raamlepinguga;

9. rõhutab, et Euroopa mitmekesine kultuurimaastik on COVID-19 pandeemia ohjeldamiseks võetud meetmete tõttu oluliselt kannatanud ning et ilma avaliku sektori investeeringute ja abita on ohus paljude kultuuri- ja loomesektori ettevõtete ja organisatsioonide olemasolu; rõhutab, et COVID-19 pandeemia on toonud esile palju puudusi meie haridussüsteemis ning nende süsteemide parandamiseks on vaja kooskõlastatud investeerimiskava; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama Euroopa majanduse taastekava raames erilist tähelepanu nii kultuuri- ja loomesektorile kui ka haridussektorile.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Isabella Adinolfi, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Gilbert Collard, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Hannes Heide, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Andrey Slabakov, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Salima Yenbou, Theodoros Zagorakis, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Pernando Barrena Arza, Łukasz Kohut, Marcel Kolaja, Elżbieta Kruk, Željana Zovko

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

24

+

PPE

Asim Ademov, Andrea Bocskor, Tomasz Frankowski, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Željana Zovko, Milan Zver

S&D

Hannes Heide, Petra Kammerevert, Lukasz Kohut, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa

RENEW

Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva

VERTS/ALE

Marcel Kolaja, Niklas Nienaß, Salima Yenbou

GUE/NGL

Pernando Barrena Arza, Niyazi Kizilyürek

NI

Isabella Adinolfi

 

1

-

ID

Christine Anderson

 

5

0

ID

Gilbert Collard, Gianantonio Da Re

ECR

Elżbieta Kruk, Dace Melbārde, Andrey Slabakov

 

 

 


 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (1.10.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Karlo Ressler</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. taunib, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kavandatud kulukohustuste assigneeringute summa 90 600 000 eurot on palju väiksem, kui parlament algselt taotles, ning 9,9 % väiksem kui 2020. aastal; nõuab kooskõlas Euroopa Parlamendi 17. aprillil 2019. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohaga, et kulukohustuste assigneeringuid suurendataks 265 000 000 euroni ning et loodaks uus eelarverida „Kaitsta ja edendada liidu väärtusi“ (120 022 637 eurot kulukohustuste assigneeringuid); kutsub kooskõlas nõukoguga saavutatud osalise kokkuleppega üles suurendama kulukohustuste assigneeringuid Daphne programmi eelarvereal 35 030 020 euroni ja eraldama sellest summast 27 340 504 eurot soolise vägivalla vastaseks võitluseks, luues alajaotise „Igasuguse naiste- ja tütarlastevastase soolise vägivalla ja koduvägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine“; nõuab ka, et eelarverea „Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus“ kulukohustuste assigneeringuid suurendataks 70 604 598 euroni, ning eelarverida „Edendada võrdõiguslikkust ja õiguseid“ nimetataks ümber „Edendada võrdõiguslikkust, õigusi ja soolist võrdõiguslikkust“ ning et 10 252 689 eurot eraldataks soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime edendamiseks, luues selleks uue alajaotise;

2. võtab teadmiseks õigusprogrammi kulukohustuste ja maksete assigneeringute väikese kasvu (0,5 %); nõuab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga õigusprogrammi rahastamispaketi kohta, mis sisaldub parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta, suurendataks selle programmi rahastamist 2021. aastal kokku 6 800 000 euro võrra 50 500 000 eurole; rõhutab, et õigusalast koostööd, õigusalast koolitust ja õigusemõistmise tegelikku kättesaadavust tuleks tugevdada asjaomaste liidu justiits- ja siseküsimuste asutuste abiga;

3. tunneb muret Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kulukohustuste assigneeringute vähendamise pärast 2020. aastaga võrreldes, võttes arvesse riikide varjupaigaasutustele avalduvat pidevat survet, lünki varjupaigataotlejate nõuetekohases vastuvõtmises ja viivitusi liikmesriikide varjupaigamenetlustes; nõuab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamist 14 %, et tagada piisavad vahendid;

4.  nõuab ühtlasi eraldi eelarveridade loomist seoses tulevase Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning tulevase piirihalduse ja viisade rahastamisvahendiga nende programmide iga erieesmärgi jaoks, et tagada programmide kõigi eesmärkide piisav rahastamine ning rahaliste vahendite iga-aastase eraldamise parem loetavus ja läbipaistvus, millega lihtsustatakse programmide elluviimise kontrollimist;

5. on väga mures, et Vahemerel kaotatakse jätkuvalt inimelusid; on arvamusel, et otsingu- ja päästeoperatsioonide puhul on vaja pikaajalisemat lähenemisviisi, kuna otsingu- ja päästeoperatsioone ei saa jätta üksnes valitsusväliste osalejate hooleks; on seisukohal, et komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku otsingu- ja päästetegevuse fondi loomiseks, et toetada otsingu- ja päästemissioone Vahemerel; teeb seetõttu ettepaneku luua selle fondi jaoks uus eelarverida, et soodustada inimelude päästmist ja näidata üles solidaarsust liikmesriikide vahel otsingu- ja päästeoperatsioonide teostamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja põhiõigustega, sealhulgas õigusega elule ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega;

6. tunneb muret, et märkimisväärsed rahastamiskärped, mis on kavandatud vahetus-, abi- ja koolitusprogrammile euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles IV“), seaksid ohtu programmi kui terviku edu; on seisukohal, et 2021. aastal tuleks rahastamist suurendada 950 000 euroni, et programm saaks anda olulise panuse euro võltsimise ja sellega seotud pettuste vastasesse võitlusesse;

7. võtab teadmiseks ettepaneku suurendada Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) assigneeringuid 11,5 %; tunneb muret, et Europoli 2021. aasta arendus- ja operatiivtegevus on takistatud ilma koosseisuliste töötajate arvu suurendamiseta; tuletab meelde, et Europolil palutakse pakkuda oma praeguste volituste raames liikmesriikide õiguskaitseasutustele suuremat analüüsi- ja operatiivtuge, vahendeid ja innovatsiooni ning et Europol käivitas hiljuti vastavalt taotlusele uued algatused, nagu Euroopa finants- ja majanduskuritegevuse keskus ja innovatsioonilabor, mis vajavad lisarahastamist; rõhutab samuti, et Europol peab kohanema viimastel aastatel lisandunud arvukate uute tegevustega ja kuritegevuses toimunud muutustega COVID-19 pandeemia ajal; ootab Europoli ülesannete edasist laiendamist 2021. aastal seoses Europoli volituste eelseisva muutmisega, kuid rõhutab, et otsuse täiendava rahastamise kohta saab teha alles õigusloomeprotsessi lõpus; on seetõttu seisukohal, et Europolile tuleks vastavalt tema taotlusele eraldada 184 900 000 eurot; nõuab 63 täiendava töökoha lisamist Europoli ametikohtade loetellu;

8. võtab teadmiseks Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) kulukohustuste ja maksete assigneeringute väikese 3 %-lise kasvu; nõuab rahastamise suurendamist 10 400 000 eurolt 116 264 976 eurole ja 21 ametikoha lisamist CEPOLi ametikohtade loetellu; leiab, et lisavahendid peaksid võimaldama CEPOLil tugevdada mitmekesisuse teemalist koolitustegevust ja liikmesriikide nõudmistega sammu pidada;

9. on seisukohal, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) jaoks kavandatud väikesest rahastamise suurendamisest (1,8 %) ei piisa, et keskus suudaks personalieeskirjadest ja oma rendilepingutest tulenevaid õiguslikke kohustusi täita; rõhutab ka, et EMCDDA-le tuleks eraldada rahalisi lisavahendeid, et ta saaks täielikult kasutada oma tegevussuutlikkust ja reageerida mõjusalt uimastinähtuse viimase aja muutustele, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõjule; rõhutab, et uimastite jaemüügiväärtus Euroopas on hinnanguliselt 30 miljardit eurot aastas; nõuab seetõttu EMCDDA eelarve suurendamist 18 100 000 euroni;

10. on seisukohal, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) assigneeringute kavandatav suurendamine ei ole piisav, arvestades Eurojusti ees seisvaid probleeme seoses pidevalt kasvava kohtuasjade arvuga; nõuab, et Eurojustile eraldataks 21 täiendavat ametikohta ja et ameti eelarvet suurendataks sellele vastavalt 44 068 531 euroni;

11. võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri hinnangu, et ta töötleb oma esimesel tegevusaastal teavet, mille maht vastab 4300 kohtuasjale ja mille põhjal ta algatab vähemalt 2000 oma kriminaaluurimist; eeldab, et prokuratuuri töökoormus suureneb lähiaastatel veelgi – kuni 3 700 oma kriminaaluurimiseni 2027. aastal, mis on osaliselt seotud ELi finantshuve mõjutavast suuremast pettuseohust ja mis tuleneb liidu rahastamise üldisest kasvust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal ja seoses taastekavaga; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuur on kohustuslike pädevustega prokuratuur; on sügavalt mures Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projektis kavandatud madala rahastamise taseme ja töötajate arvu pärast, mis moodustab vaid poole Euroopa Prokuratuuri poolt taotletust; on seisukohal, et selline ettepanek mõjutaks märkimisväärselt uue asutuse suutlikkust alustada tegevust ja täita oma volitusi; rõhutab, et rahastamist on vaja oluliselt suurendada kuni 55 000 000 euroni, et Euroopa Prokuratuur saaks täita oma juriidilist kohustust tõlkida suur hulk dokumente, mis edastatakse riigi tasandi kohtunikele, katta töölevõtmise ja töötajatega seotud kulud ning tagada Euroopa Prokuratuurile tema taotletud 140 Euroopa delegaatprokuröri ja 219 töötajat;

12. peab kahetsusväärseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eelarve vähendamist 0,4 %; nõuab tungivalt FRA kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamist 24 679 000 euroni, et võimaldada ametil jätkata kvaliteetset tööd, mis on osutunud liidu poliitikakujundamisel kasulikuks; peab vajalikuks toetada FRAd lisapingutuste tegemisel, et teha COVID-19 kriisi ajal põhiõiguste seiret, pidades eelkõige silmas võimalikku teist laine 2021. aastal; nõuab 4 ametikoha lisamist FRA ametikohtade loetellu; rõhutab, et piisavate rahaliste ja inimressurssideta ei pruugi FRA olla võimeline viima ellu projekte, et väljaselgitatud vajadustele reageerida ning teha nõuetekohast põhiõiguste seiret liidus, mis aitaks võidelda diskrimineerimise ja rassismi vastu, kaitsta põhiõigusi, sh liidu välispiiridel, ning toetada õiglust ja kaitsta ohvrite õigusi;

13. rõhutab integreeritud piirihalduse tähtsust Schengeni ala toimimise ja edasise integreerimise tagamisel; rõhutab COVID-19 pandeemia mõju selles valdkonnas; toonitab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) olulist rolli integreeritud piirihalduse koordineerimisel ja arendamisel; märgib, et Frontexile 2021. aastaks kavandatud rahastamise tase on väiksem kui see, mis sisaldub finantsselgituses, mis on esitatud komisjoni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet[18], mis seab ohtu Frontexi suutlikkuse luua 2024. aastaks 10 000 piiri- ja rannikuvalve ametnikust koosnev Euroopa alaline korpus; rõhutab, et kuigi Frontexi eelarvet on viimastel aastatel juba märkimisväärselt suurendatud, on erakorralisi vahendeid siiski vaja; nõuab 2021. aasta eelarve suurendamist 804 268 491 euroni, et võimaldada Frontexil kujundada ja koolitada oma alalist korpust ning osta varustust, mis omakorda võimaldab edukat ja õigeaegset lähetamist ja operatiivtuge liikmesriikidele välispiiridel; rõhutab, et see ülesanne eeldab põhiõiguste järgimist, ning teeb ettepaneku, et lisavahendeid tuleks kasutada ka Frontexi põhiõiguste vaatlejate võimekuse tugevdamiseks ja inimelude päästmiseks merel;

14. tunneb heameelt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) kulukohustuste ja maksete assigneeringute kavandatud 16,5 %-lise suurendamise üle, kuid peab kahetsusväärseks, et ameti ametikohtade loetelus olevat ametikohtade arvu ei ole vastavalt suurendatud; nõuab seetõttu EASO ametikohtade loetelu suurendamist 50 ametikoha võrra; rõhutab, et kui võetakse vastu uus määrus Euroopa Liidu Varjupaigaameti kohta, on vaja lisatöötajaid; tuletab meelde, et EASO operatiivtegevus on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, et tegeleda rändesurvega ja aidata liikmesriike varjupaigataotlejate vastuvõtmisel ja varjupaigamenetluste läbivaatamisel, eelkõige esmase vastuvõtu punktides liidu välispiiridel; rõhutab ka, et EASO-le on antud seoses pardalt lahkumise järgse ümberpaigutamisega mitu uut ülesannet; rõhutab, et lisapersonal tugevdab kohapealseid operatsioone ning koolituste, teabe ja analüüsi, praktiliste vahendite, juhtimistegevuse ja haldusfunktsioonide väljatöötamist ja pakkumist, kui riikide rände- ja varjupaigasüsteemid on varjupaigajuhtumite suure arvu tõttu surve all;

15. võtab teadmiseks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) kulukohustuste assigneeringute 5 % vähendamise ja maksete assigneeringute 12 % suurendamise; rõhutab eu-LISA olulist rolli riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ETIASe ja ECRIS-TCN-süsteemi rajamisel ning Eurodaci, VISi ja SISi haldamisel ja järelevalves ning IT-süsteemide koostalitlusvõimeliseks muutmisel, et tagada kvaliteetsete andmete kiirem edastamine piirihalduse ja õiguskaitseasutustele; nõuab kooskõlas eu-LISA taotlusega 14 lisatöötajat, kes toetaksid infovõrkude ja andmebaaside turvamist, eu-LISA tegevuskohtade laiendamist ja haldusnõukogu tegevust;

16. tuletab meelde, et sõltumatu ja kvaliteetne uuriv ajakirjandus, mis pakub kvaliteetset faktipõhist teavet, võideldes desinformatsiooni vastu, suurendades kodanike teadlikkust ning paljastades väärtegusid või kuritegusid, on hästi toimiva demokraatia oluline osa; rõhutab, et kogu liidu ajakirjandusel on suuri probleeme, eelkõige rahapuudus, mis ähvardab nende sõltumatust ja ellujäämist; nõuab uut ettevalmistavat meedet, mis tugineb 2018. aasta edukale IJ4EU (Euroopa uurimisstipendiumid uurivale ajakirjandusele) katseprojektile ja millega loodaks erakorraline toetusfondi, et aidata kaitsta ajakirjanikke kogu liidus ja toetada kvaliteetse sõltumatu ajakirjandusliku sisu tootmist avalikes huvides, tagades seeläbi üldsuse jätkuva usalduse sõltumatu meedia vastu.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

10

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pernando Barrena Arza, Nicolas Bay, Vasile Blaga, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Caterina Chinnici, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Balázs Hidvéghi, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Lívia Járóka, Marina Kaljurand, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Abir Al-Sahlani, Malin Björk, Loucas Fourlas, Rasa Juknevičienė, Karlo Ressler, Franco Roberti, Domènec Ruiz Devesa, Isabel Santos, Romana Tomc, Loránt Vincze, Petar Vitanov, Tomáš Zdechovský

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43

+

PPE

Vasile BLAGA, Lena DÜPONT, Loucas FOURLAS, Lívia JÁRÓKA, Rasa JUKNEVIČIENĖ, Lukas MANDL, Nuno MELO, Karlo RESSLER, Ralf SEEKATZ, Tomas TOBÉ, Romana TOMC, Loránt VINCZE, Javier ZARZALEJOS, Tomáš ZDECHOVSKÝ

S&D

Caterina CHINNICI, Maria GRAPINI, Evin INCIR, Marina KALJURAND, Juan Fernando LÓPEZ AGUILAR, Javier MORENO SÁNCHEZ, Franco ROBERTI, Domènec RUIZ DEVESA, Isabel SANTOS, Birgit SIPPEL, Petar VITANOV, Bettina VOLLATH, Elena YONCHEVA

RENEW

Abir AL-SAHLANI, Anna Júlia DONÁTH, Sophia in 't VELD, Fabienne KELLER, Moritz KÖRNER, Maite PAGAZAURTUNDÚA, Michal ŠIMEČKA, Ramona STRUGARIU, Dragoş TUDORACHE

Verts/ALE

Patrick BREYER, Saskia BRICMONT, Alice KUHNKE, Terry REINTKE, Diana RIBA I GINER, Tineke STRIK

NI

Laura FERRARA

10

-

PPE

Nadine MORANO

ID

Nicolas BAY, Nicolaus FEST, Jean-Paul GARRAUD, Marcel de GRAAFF, Peter KOFOD, Annalisa TARDINO, Tom VANDENDRIESSCHE

GUE/NGL

Malin BJÖRK

NI

Milan UHRÍK

9

0

PPE

Balázs HIDVÉGHI

ECR

Joachim Stanisław BRUDZIŃSKI, Jorge BUXADÉ VILLALBA, Patryk JAKI, Nicola PROCACCINI, Jadwiga WIŚNIEWSKA

GUE/NGL

Pernando BARRENA ARZA, Clare DALY, Cornelia ERNST

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2020)

<CommissionInt>eelarvekomisjonile</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod</Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Antonio Tajani</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

 

1. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni ettepanekute asjakohastel teabevahetust käsitlevatel eelarveridadel ei ole eraldi mainitud Euroopa tuleviku teemalist konverentsi; on arvamusel, et Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil peaks olema piisavalt suur sihtotstarbeline eelarve, mis on kooskõlas Euroopa tuleviku teemalist konverentsi käsitlevates Euroopa Parlamendi seisukohtades[19] esitatud eesmärkidega;

2. nõuab kindlalt eelarverea „Kodanike kaasatuse ja liidu demokraatlikus elus osalemise edendamine“ assigneeringute märkimisväärset suurendamist kooskõlas parlamendi muudatusettepanekutega komisjoni ettepanekule, millega luuakse õiguste ja väärtuste programm[20];

3. tunneb heameelt ettepaneku üle suurendada 2020. aasta eelarvega võrreldes täideviimis- ja tutvustamisteenusteks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid 12 % ja maksete assigneeringuid 5 %; teeb ettepaneku assigneeringuid veelgi suurendada, et komisjon saaks olla aktiivne Euroopa tulevikku käsitlevas teabevahetuses ja tõhustada võitlust välissekkumise ja väärinfo vastu;

4. teeb ettepaneku suurendada assigneeringuid eelarvereal „Komisjoni esindused“ ELi teemadel avaliku arutelu laiendamise, väärinfo vastu võitlemise, kodanikega aktiivse suhtlemise ning Euroopa tuleviku teemalise konverentsi raames toimuva tegevuse rahastamiseks lisavahendite eraldamise eesmärgil; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks tagama ka selleks vajalikud vahendid oma büroodele;

5. tunneb heameelt ettepaneku üle suurendada kodanike teavitamise teenusteks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid 35 % ja maksete assigneeringuid 24 %; teeb ettepaneku assigneeringuid veelgi suurendada, arvestades Euroopa tuleviku teemalise konverentsiga seoses vajalike teavitusmeetmete ulatust; palub komisjonil esitada vajalikud ettepanekud, juhul kui on vaja lisaassigneeringuid;

6. nõuab tungivalt, et eespool nimetatud eelarve suurendamine täidaks konkreetsete tulemuste saavutamise ja kodanike kvalitatiivse teavitamise eesmärki; nende eesmärkide saavutamise tagamiseks eespool nimetatud eelarveridade kaudu tuleks avalikustada korrapärased ülevaated selle kohta, kuidas neide vahendeid on kasutatud ja millist mõju need avaldasid.


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Antonio Tajani, László Trócsányi, Mihai Tudose, Loránt Vincze, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gilles Boyer, Cristian Ghinea, Maite Pagazaurtundúa, Nikolaj Villumsen

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22

+

GUE/NGL

Helmut Scholz

NI

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Tajani, László Trócsányi, Loránt Vincze, Rainer Wieland

RENEW

Gilles Boyer, Cristian Ghinea, Charles Goerens, Maite Pagazaurtundúa

S&D

Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose

VERTS/ALE

Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

 

 

6

-

ECR

Geert Bourgeois, Jacek Saryusz Wolski

GUE/NGL

Nikolaj Villumsen

ID

Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Antonio Maria Rinaldi

 

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- :  vastu

0 : erapooletu

 


 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.9.2020)

<CommissionInt>Saaja: eelarvekomisjon</CommissionInt>


<Titre>Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve kohta </Titre>

<DocRef>(2020/1998(BUD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Robert Biedroń</Depute>

 

 


ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on kõigi oma asjaomaste meetmete puhul liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, kehtestades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtte; arvestades, et 2021. aasta eelarvemenetlus, mis on esimene 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust, annab võimaluse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise sooteadliku eelarvestamise kaudu paremini eelarvemenetlusse integreerida; arvestades eelkõige COVID-19 kriisi mitmesugust soolist mõju naiste õigustele, nagu suurem sooline vägivald kriisi ajal, suurem tööturult väljalangemise oht, mis on seotud suurema hoolduskoormusega, naiste suurem osakaal kriisist mõjutatud sektorites, sealhulgas mitteametlikus majanduses ja ebakindlamate töötingimustega sektorites;

1. rõhutab, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm on ainus liidu programm, mis hõlmab sihipäraseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas; kinnitab jõuliselt oma nõudmist suurendada eelkõige vahendeid ja sihtotstarbelist eelarverida, et võidelda soolise vägivalla vastu, eriti pärast naistevastase vägivalla suurenemist COVID-19 kriisi ajal, ning nõuab soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alleesmärgi ning asjaomaste organisatsioonide suuremat rahastamist kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi Daphne ja väärtuste tegevussuuna raames; kordab oma üleskutset lisada sooteadliku eelarvestamise hea tavana kõigi soolist võrdõiguslikkust käsitlevate sihipäraste meetmete jaoks konkreetsed eelarveread, et hõlbustada soolisele võrdõiguslikkusele pühendatud kulutuste jälgimist;

2. rõhutab vajadust suurendada märkimisväärselt ESF+ vahendeid, et võimaldada kaasamist tööturule ja kohandatud koolitust, kuna COVID-19 kriis mõjutas ebaproportsionaalselt naiste tööhõivet, eriti mitteametlikus majanduses töötavate naiste puhul, kellest paljudel ei pruugi olla võimalik teha ametlikku tööd, kuna nad hoiavad lapsi, ebakindlates töötingimustes naiste puhul, osalise tööajaga lepingute puhul ning mõnes tugevalt mõjutatud ja väga feminiseerunud sektoris, nagu tervishoid, jaemüük ning hooldusstruktuurid ja -teenused, lastehoid, eakatehooldus ja pikaajaline hooldus ning sotsiaalhoolekanne, et hõlbustada naiste osalemist tööturul;

3. rõhutab vajadust kaaluda selliste vahendite suurendamist, mille eesmärk on suurendada naiste mõjuvõimu ettevõtluse kaudu, ning toetada naiste juhitavaid VKEsid, tagades neile sihtotstarbeliste programmide kaudu juurdepääsu laenudele ja rahastamisele;

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema naiste alaesindatusega digitaalmajanduse, IKT ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektorites hariduse, koolituse ja tööhõive seisukohast, eelkõige sihipäraste meetmete abil, mille eesmärk on teavitada ja julgustada tüdrukuid uurima STEM valdkondi, et motiveerida neid õppima ja jätkama karjääri neis valdkondades, ning eraldama sihtotstarbelisi assigneeringuid, et kaotada sooline digilõhe, esitades ettepanekuid, millega parandatakse naiste digioskuseid ja digikirjaoskust ning suurendatakse nende võimalusi saavutada võrdsed võimalused, samuti aidatakse naistel kohaneda COVID-19 kriisi järgsete uute töötingimustega ja edendatakse nende suuremat osalemist majanduses;

5. nõuab kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkonna assigneeringute suurendamist, et integreerida sooline perspektiiv paremini igasse programmi ning toetada ja edendada liidus tehtavaid soo- ja teadusuuringuid;

6. rõhutab, et on vaja suurendada eelarveeraldisi, millega toetatakse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üldist austamist ja neile juurdepääsu; kutsub liikmesriike üles kaitsma seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, tagades eelkõige reproduktiivtervise programmide ja teenuste olemasolu, sealhulgas hädavajaliku vabatahtliku pereplaneerimisega seotud hoolduse ja ravimid ning emade ja vastsündinute tervise; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama täiendavaid vahendeid programmile „EL tervise heaks“, eelkõige selleks, et tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud kättesaadavate ja ohutute teenuste jätkuv ja õigeaegne osutamine ning toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda soolise vägivallaga seotud terviseküsimustega ja toetada soolise vägivalla ohvreid; juhib erilist tähelepanu maapiirkondades, hõredalt asustatud ja kõige vähem ligipääsetavates piirkondades elavatele naistele, kelle juurdepääs sellistele teenustele on sageli piiratum;

7. kordab, et liidu eelarvel peaks olema aktiivsem roll püüdlustes saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid; nõuab seetõttu, et eelarvest toetataks selliseid meetmeid ja projekte, mille eesmärk on naiste ja laste vaesuse kaotamine, suurema ja parema tööturule integreerimise edendamine, meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse ja palgaerinevuste kaotamine, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja osutamise parandamine ning naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla vastu võitlemine;

8. palub komisjonil ja nõukogul tagada, et eraldataks lisaassigneeringud naiste õiguste organisatsioonidele, eelkõige neile, kes tegelevad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, samuti LGBTI+ õiguste edendamisega; kordab oma nõudmist luua mehhanism liidu eelarve kaitsmiseks, juhuks kui liikmesriikides esineb õigusriigi toimimises üldiseid puudujääke; rõhutab, et Euroopa Parlamendi nõusolek 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule peaks sõltuma liidu väärtuste järgimisest, ja on valmis mitte andma oma nõusolekut mitmeaastasele finantsraamistikule, kui sellise mehhanismi suhtes ei jõuta poliitilisele kokkuleppele;

9. kinnitab taas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti olulist rolli ning nõuab nende eelarve suurendamist, et suurendada nende värbamis- ja teadussuutlikkust; tuletab meelde Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi olulist rolli liidus soolise ebavõrdsuse ulatuse ja põhjuste mõistmisel; nõuab seetõttu, et suurendataks eelarveassigneeringuid rubriigis „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine“.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.9.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Christine Anderson, Simona Baldassarre, Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Gwendoline Delbos-Corfield, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Lívia Járóka, Arba Kokalari, Alice Kuhnke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Karen Melchior, Andżelika Anna Możdżanowska, Maria Noichl, Sandra Pereira, Pina Picierno, Sirpa Pietikäinen, Samira Rafaela, Evelyn Regner, Diana Riba i Giner, Eugenia Rodríguez Palop, María Soraya Rodríguez Ramos, Christine Schneider, Jessica Stegrud, Isabella Tovaglieri, Ernest Urtasun, Hilde Vautmans, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Chrysoula Zacharopoulou

 

 



NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

GUE/NGL

Eugenia Rodríguez Palop

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Lívia Járóka, Arba Kokalari, Sirpa Pietikäinen, Christine Schneider, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Renew

Karen Melchior, Samira Rafaela, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans, Chrysoula Zacharopoulou

S&D

Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Maria Noichl, Pina Picierno, Evelyn Regner

Verts/ALE

Gwendoline Delbos‑Corfield, Alice Kuhnke, Diana Riba i Giner, Ernest Urtasun

 

5

-

ECR

Andżelika Anna Możdżanowska, Jessica Stegrud

ID

Christine Anderson, Simona Baldassarre, Isabella Tovaglieri

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 


 

ÜHISAVALDUS, MIS VÕETI VASTU 22. SEPTEMBRIL 2020 TOIMUNUD EELARVEALASEL KOLMEPOOLSEL KOHTUMISEL

Eelarvemenetluse esialgsed kuupäevad ja lepituskomitee tegevuse üksikasjad 2020. aastal

A. Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa osaga A lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2021. aasta eelarvemenetluse kuupäevades.

1. COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikke asjaolusid arvesse võttes kevadist kolmepoolset kohtumist ei korraldatud. Selle asemel kiideti kolme institutsiooni vahelise kirjavahetuse teel nende vastavate sisemenetluste kohaselt heaks käesoleva avalduse eelmine versioon. 2021. aasta eelarve menetluse ajakava tuleb kohandada tulenevalt selle seotusest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 üle peetavate läbirääkimistega.

2. Komisjon esitas 2021. aasta eelarvestuse 24. juunil 2020.

3. Kolmepoolne kohtumine ja institutsioonidevaheline kohtumine maksete teemal toimub 22. septembril.

4. Nõukogu võtab vastu oma seisukoha ning edastab selle aluslepingu nõuete kohaselt Euroopa Parlamendile 1. oktoobril.

5. Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon hääletab nõukogu seisukoha muudatusettepanekute üle 42. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik).

6. Kolmepoolne kohtumine ja institutsioonidevaheline kohtumine maksete teemal toimub 29. oktoobril.

7. Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 46. nädalal.

8. Lepitusperiood algab 17. novembril. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c kohaselt lõpeb lepituseks ettenähtud aeg 7. detsembril 2020.

9. Lepituskomitee koosolekud toimuvad 19. novembril Euroopa Parlamendis ja 3. detsembril nõukogus ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla; lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolsetel kohtumistel. Kolmepoolne kohtumine on kavandatud 19. novembriks. Täiendavad kolmepoolsed kohtumised võib kokku kutsuda 21-päevase lepitusperioodi jooksul.

B. Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa osas E.


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mario Furore

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs

Renew

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

Verts/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro

ECR

Johan Van Overtveldt

GUE/NGL

Silvia Modig, Dimitrios Papadimoulis

NI

Mario Furore, Mislav Kolakušić

 

2

-

ID

Joachim Kuhs, Hélène Laporte

 

4

0

ID

Anna Bonfrisco, Valentino Grant

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

[2] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

[3] ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

[4] ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

[5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

[6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0166.

[7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0123.

[8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).

[11]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054

[12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0099.

[13] 2018. aasta hindades 2021.–2027. aastaks 17,746 miljardit eurot (keskmiselt 2,542 miljardit eurot aastas).

[14]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0050.

[15] Arvamus nr 5/2020 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 lõikele 4 ja artikli 322 lõike 1 punktile a) komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ja 28. mai 2020. aasta ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond. Arvamusega on võimalik tutvuda järgmisel aadressil: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/OP20_05/OP20_05_ET.pdf.

[16]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

[17] „Performance Audit of Actions Funded in Euronews - final report“ (Euronewsis rahastatud meetmete tulemuslikkuse audit – lõpparuanne), Moore Stephens, 28. juuni 2016, lk 8.

[19] https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0010_ET.html ja https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0153_ET.html

[20] https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0040_ET.html

Viimane päevakajastamine: 9. november 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika