RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele

3.11.2020 - (COM(2020)0280 – C9-0210/2020 – 2020/0152(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Markus Ferber

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele

(COM(2020)0280 – C9-0210/2020 – 2020/0152(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0280),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0210/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0208/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2020/0152 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) COVID-19 pandeemial on liikmesriikides inimestele, äriühingutele, tervishoiusüsteemidele, majandusele ja finantssüsteemidele ränk mõju. Komisjon rõhutas 27. mai 2020 Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“[1], et likviidsus ja rahastuse kättesaadavus on äriühingute jaoks tulevastel kuudel jätkuvalt probleemiks. Seetõttu on väga tähtis aidata kaasa COVID-19 pandeemia põhjustatud suurest majandusšokist taastumisele, tehes bürokraatia vähendamise eesmärgil kehtivates finantsõigusaktides piiratud sihtotstarbelisi muudatusi. Muudatuste üldine eesmärk peaks seetõttu olema tarbetu bürokraatia kaotamine ja ajutiste erandite tegemine, mis võiksid tulemuslikult aidata leevendada majanduse ebastabiilsust. Vältida tuleks muudatusi, mis sektori koormust suurendavad, ja keerukad seadusandlikud küsimused tuleks jätta lahendamiseks finantsinstrumentide turgude II direktiivi (MiFID II) kavandatud läbivaatamise käigus. See meetmepakett kannab nime „kapitaliturgude taastepakett“.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL[2] finantsinstrumentide turgude kohta võeti vastu 2014. aastal vastuseks 2007. ja 2008. aasta finantskriisile. Nimetatud direktiiv on liidu finantssüsteemi oluliselt tugevdanud ja taganud kõikjal liidus suure investorikaitse. Kaaluda võiks regulatiivse keerukuse ja investeerimisühingute vastavuskulude vähendamist ning konkurentsimoonutuste kaotamist, tingimusel et samal ajal võetakse piisavalt arvesse investorite kaitset.

(3) Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole direktiiviga 2014/65/EL saavutatud eesmärki kohandada meetmeid nii, et arvestatakse piisavalt iga investorite kategooria – jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte – eripäradega. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täideviimist. Investorite kaitse parandamiseks on väga tähtis, et sobivuse hindamisel võetakse arvesse jaeinvestorite võlataset, eriti kuna COVID-19 pandeemia tõttu on tarbijate võlakoormus suurenenud. Peale selle võiks muuta ▌direktiivi 2014/65/EL teatavaid nõudeid, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist, tingimusel et muudatus tehakse tasakaalustatud viisil, mis täielikult kaitseb investoreid.

(4) Tootejuhtimisnõuded võivad takistada äriühingu võlakirjade müüki. Tagasikutsutavaid äriühingu võlakirju peetakse tavaliselt lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Tagasikutsumisklauslid kaitsevad investoreid kahjumi eest, kui emitent otsustab võlakirja lunastada enne tähtaega, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub kupongide nüüdispuhasväärtusega, mille nad oleks saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi kutsutud. Seetõttu ei tohiks tootejuhtimisnõudeid enam selliste klauslitega tagasikutsutavate äriühingute võlakirjade suhtes kohaldada.

(5) Nii Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) algatatud direktiivi 2014/65/EL kohaste hüvede ning kulude ja tasude avalikustamise nõuete mõju kohta tõendite esitamise kutse kui ka komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon andsid mõlemad kinnituse, et kutselised kliendid ega võrdsed vastaspooled ei vaja kohustuslikku standardset kuluteavet, sest saavad vajaliku teabe teenuseosutajaga läbirääkimisi pidades. Viimati mainitud teave vastab rohkem nende vajadustele ja on sageli põhjalikum. Võrdsed vastaspooled ja kutselised kliendid peaksid seega olema kulude ja tasude avaldamise nõuete kohaldamisalast väljas, välja arvatud siiski investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise korral, sest sellesisulise suhte korral ei pruugi kutselistel klientidel olla piisavalt oskusi ega teavet, et olla kulude ja tasude teabe saamisest vabastatud.

(6) Kestva suhte puhul peavad investeerimisühingud praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas finantsinstrumendi vahetus. Selleks peavad investeerimisühingud küsima kliendilt vajalikku teavet ja suutma tõendada, et tulu on kuludest suurem. Kutseliste klientide jaoks, kes vahetavad finantsinstrumente tavaliselt üsna sageli, on selline kord liiga koormav, mistõttu peaksid nemad selle nõude kohaldamisalast välja jääma. Kuna aga jaekliendid peavad olema väga hästi kaitstud, peaks valikuvõimalus piirduma vaid kutseliste klientidega.

(7) Kliendid, kellel on investeerimisühinguga kestev suhe, saavad kohustuslikke teenusaruandeid kas perioodiliselt või teatavate asjaolude korral. Investeerimisühingud ega kutselised kliendid ei pea selliseid aruandeid kasulikuks. Eriti kasutuks on need osutunud väga volatiilsetel turgudel tegutsevate kutseliste klientide jaoks, sest sellisel juhul saadetakse aruandeid väga sageli ja palju. Kutselised kliendid sageli ei loegi neid või otsustavad pikaajalise investeerimise strateegia asemel kiirete investeerimisotsuste kasuks. Niisiis ei peaks võrdsed vastaspooled selliseid teenusaruandeid enam saama. Kutselistel klientidel peab aga olema võimalus otsustada nende saamise kasuks.

(8) Direktiiviga 2014/65/EL kehtestati nõue esitada aruandeid tehingukorralduste kliendile kõige soodsamatel tingimustel täitmise kohta. Need tehnilised aruanded sisaldavad palju põhjalikku kvantitatiivset teavet täitmiskoha, finantsinstrumendi, hinna, kulude ja täitmise tõenäosuse kohta. Investorid loevad neid harva, mida tõendab see, et aruandeid ei ole investeerimisühingute veebisaitidelt kuigi palju alla laaditud. Kuna aruannetes esitatud andmed ei aita investoritel asjalikke võrdlusi teha, tuleks nende avaldamine ajutiselt peatada.

(9) Et investeerimisühingute ja nende klientide vahelist suhtlust ja seega investeerimist tervikuna lihtsustada, ei tuleks investeerimisteavet enam esitada paberil, vaid vaikevalikuna elektrooniliselt. Jaeklientidele peaks aga säilima võimalus nõuda teavet endiselt paberil.

(10) Direktiivi 2014/65/EL kohaselt saavad turuosalised, kes kauplevad kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega kutseliselt, kasutada investeerimisühingu tegevusloa saamise nõude erandit, kui nende kauplemine on põhitegevuse kõrvaltegevus. Kõrvaltegevuse testi taotlevad isikud peavad igal aastal pädevat asutust teavitama, kui seda võimalust kasutavad, ja esitama kahe kvantitatiivse kõrvaltegevuse testi jaoks vajaliku teabe. Esimeses testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu kogu kauplemismahuga liidus varaklassiti. Teises testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu (kõik varaklassid koos) kogu tema finantsinstrumentidega kauplemise mahuga grupi tasandil. Teisel testil on ka alternatiiv, milles võrreldakse spekulatiivse kauplemise jaoks kasutatud kapitali hinnangulist suurust selle kapitali suurusega, mida kasutatakse grupi tasandil põhitegevuseks. Need kvantitatiivsed testid peaksid kõrvaltegevuse erandi puhul jääma põhireegliks. Alternatiivina peaks riiklikel järelevalveasutustel olema lubatud tugineda selgelt määratletud tingimustel kvalitatiivsele teabele. ESMA-l peaks olema õigus anda suuniseid asjaolude kohta, mille korral riiklikud asutused võiksid kohaldada kvalitatiivset lähenemisviisi, ning töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kvalitatiivsete kriteeriumide kohta. Isikud, kellel on õigus erandit saada (sh turutegijad) kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele/tarnijatele investeerimisteenuseid oma arvel kauplemata. Erand oleks kasutatav mõlemal juhul eraldi ja koos, kui tegu on grupi tasandil kõrvaltegevusega. Seda erandit ei tohiks saada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad gruppi, mille põhitegevus on investeerimis- või pangandusteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana. ▌

(11) Praegu peavad pädevad asutused kehtestama kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, tuleks tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta. Selle asemel tuleks positsioonipiiranguid kohaldada vaid sellise kauba tuletisinstrumentidele, mida loetakse oluliseks või kriitilise tähtsusega kaubaks, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Olulise või kriitilise tähtsusega kauba tuletisinstrumendid on energiatoodete tuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas vähemalt 300 000 partiid. Kuna toit on kodanikele kriitilise tähtsusega, jäävad positsioonipiirangud kehtima põllumajanduskaupade tuletisinstrumentidele, mille alusvara on põllumajanduslik inimtoit, ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. ESMA-le tuleb anda volitused koostada regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks, milliste põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide, mille alusvara on inimtoit, ja kriitilise tähtsusega või oluliste tuletisinstrumentide suhtes positsioonipiiranguid kohaldatakse. Kriitilise tähtsusega või oluliste kaupade tuletisinstrumentide puhul peab ESMA arvestama avatud kogupositsiooni suuruseks vähemalt 300 000 partiid aastas ning aktiivsete turuosaliste arvu ja alusvaraks oleva kaubaga.

(12) Direktiiviga 2014/65/EL ei lubata riskimaanduserandeid ühelegi finantsettevõtjale. Mitu peamiselt ärigruppi, kes asutasid oma kauplemistegevuse jaoks finantsettevõtte, leidsid end olukorrast, kus see finantsettevõte ei saanud teha grupi eest kogu kauplemist, sest finantsettevõtjad riskimaanduserandit kasutada ei saa. Seetõttu tuleks finantssektori vastaspooltele kehtestada kitsalt piiritletud riskimaanduserand. Seda peaks olema võimalik kasutada siis, kui peamiselt äriga tegelevas grupis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu grupi nimel. Et riskimaanduserand piirduks vaid nende finantsettevõtjatega, kes kauplevad valdavalt ärigrupis finantssektoriväliste üksuste eest, tuleks erandit kohaldada sellise finantsettevõtja nende positsioonide suhtes, mis on objektiivselt mõõdetavalt käsitletavad grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskide maandamisena.

(13) Ka likviidsete lepingute puhul tegutseb tavaliselt vaid mõni turuosaline kaubaturutegijana. Kui need turuosalised peavad kohaldama positsioonipiiranguid, ei saa nad olla sama tulemuslikud kui turutegijad. Sellepärast tuleks finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte jaoks kehtestada positsioonipiirangu korra erand nende positsioonide puhul, mis tulenevad kohustusliku likviidsuse tagamiseks tehtud tehingutest.

(13a) Positsioonipiirangu korra muudatuste eesmärk on toetada uute energialepingute väljatöötamist, eelkõige elektriturul, ning nende eesmärk ei ole leevendada põllumajanduskauba lepingute korda.

(14) Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Niisiis tuleks väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta.

(15) Direktiivi 2014/65/EL jõustumisest saati ei ole tuvastatud ühtegi nn sama kauba tuletislepingut. Direktiivis määratletud sama lepingu mõiste tõttu on teiste kuude positsioonipiirangu määramise meetod kahjulik vähemlikviidse turu kauplemiskohale, kui kauplemiskohad konkureerivad kauba tuletisinstrumentide alusel, millel on sama alusvara ja samad omadused. Seetõttu tuleks direktiivist 2014/65/EL viide samale lepingule välja jätta. Pädevad asutused peaksid saama kokku leppida, et nende kauplemiskohtades kaubeldavate kauba tuletisinstrumentide alusvara on sama ja samad on ka nende omadused; sellisel juhul saab vähemlikviidsetes kauplemiskohtades kaubeldavate konkureerivate lepingute teiste kuude positsiooni piirangu baasmäärana kasutada selle kauba tuletisinstrumendi teiste kuude aluspiirmäära kõige likviidsematel turgudel.

(16) See, kuidas liidu kauplemiskohtades positsioone hallatakse, on väga erinev. Seetõttu tuleks vajaduse korral tugevdada positsioonihalduse kontrollimehhanisme.

(17) Et tagada ELi eurodes nomineeritud kaubaturgude edasine areng, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste õigusaktide vastuvõtmise volitused delegeerida komisjonile, et ta määraks kindlaks, milliste põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või olulise alusvaraga kaubatuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada positsioonipiiranguid, millise korra alusel võivad isikud taotleda likviidsuse tagamise kohustuste täitmiseks tehtud tehingute jaoks riskimaanduserandit, millise korra alusel võivad valdavalt ärilisse gruppi kuuluvad finantsettevõtjad taotleda grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevuse riskide maandamise positsioonide (objektiivselt sellisena mõõdetavad) jaoks riskimaanduserandit, ning täpsustaks positsioonihalduse kontrollimehhanismide sisu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes[3] sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18) ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu olulisim poliitika, mille alusel saavutada majanduse CO2-heite vähendamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemise suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 600/2014 ning see on liidu CO2-turu tähtis osa. Direktiivis 2014/65/EL sätestatud kõrvaltegevuse erandi kohaselt saavad mõned turuosalised osaleda heitkoguste väärtpaberitega kauplemise turgudel investeerimisühingu tegevusluba omamata, kui on täidetud teatavad tingimused. Arvestades, kui oluline on finantsturgude korrakohasus, hea reguleeritus ja järelevalve, kui tähtis on heitkogustega kauplemise süsteem liidu kestlikkuseesmärkide saavutamiseks ning milline on hästi toimiva heitkoguste väärtpaberite järelturu roll heitkogustega kauplemise süsteemi toimimisel, tuleb kõrvaltegevuse erand kindlasti sobivalt määratleda, et see aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele. See on eriti oluline siis, kui lubatud heitkoguste väärtpaberitega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohtades. Et oleksid kaitstud liidu finantsstabiilsus, turu usaldusväärsus ja investorid, kõigil oleks võrdsed tingimused ning et oleks tagatud heitkogustega kauplemise süsteemi jätkuvalt läbipaistev ja usaldusväärne toimimine, mis tagab kulutõhusa heitkoguste vähendamise, peaks komisjon jälgima lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist nii liidus kui ka kolmandates riikides, hindama kõrvaltegevuse erandi mõju heitkogustega kauplemise süsteemile ning esitama vajaduse korral selle erandi kohaldamisala ja kohaldamise muutmise ettepanekud.

(19) Seepärast tuleks direktiivi 2011/61/EL vastavalt muuta.

(20) Selle muudatuse eesmärk on täiendada liidu olemasolevat õigust, mistõttu on seda kõige parem saavutada liidu tasandil, mitte riiklike eraldi algatustega. Finantsturud on oma olemuselt piiriülesed ja muutuvad selliseks üha enam. Sellise lõimituse tõttu oleks liikmesriikide eraldi sekkumine palju vähem tõhus ning killustaks turge, mis omakorda viiks õigusliku arbitraažini ja konkurentsi moonutamiseni.

(20a) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – täpsustada liidu kehtivaid õigusakte, mis tagavad kogu liidu investeerimisühingutele ühtsete ja sobivate nõuete kohaldamise – ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada, ning eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtta meetmeid liit. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta[4] kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(21a) Muudatusettepanekute eesmärk peaks olema ajutiste erandite tegemine ja ilmse bürokraatia kaotamine, et leevendada majanduskriisi; seetõttu tuleks vältida muudatustega keerukamate seadusandlike teemade avamist, mis võib tekitada sektorile lisakoormust. Suuremaid seadusandlikke muudatusi tuleks finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) kavandatud läbivaatamise käigus kõigepealt uuesti hinnata,

 

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt:

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:

„j) isikute suhtes:

i) kes kauplevad oma arvel (sh turutegijad) kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, välja arvatud isikud, kes kauplevad klientide korraldusi täites oma arvel, või

ii) kes osutavad oma põhitegevusala klientidele/tarnijatele investeerimisteenuseid kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kuid ei kauple oma arvel,

tingimusel et:

– igal nimetatud juhul eraldi ja ka kokkuvõtlikult on tegemist isiku põhitegevusala kõrvaltegevusega grupi tasandil;

– isik ei kuulu gruppi, mille põhitegevus on investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi mõistes, direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus või kauba tuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine;

– kõnealune isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;

– isik annab pädevale asutusele taotluse korral aru sellest, mille alusel ta on hinnanud punktides i ja ii osutatud tegevuse põhitegevuse kõrvaltegevuseks.“;

▌

ba) lisatakse järgmine lõige:

„4a.  Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võivad liikmesriigid kohaldada kvalitatiivseid kriteeriume seoses lõike 1 punktis j sätestatud eranditega.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et anda suuniseid kvalitatiivsete kriteeriumide kohta, mida võib kasutada käesoleva artikli lõike 1 punktis j sätestatud erandite kohaldamise hindamiseks.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

2) Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine punkt 8a:

„8a) „finantsinstrumentide vahetamine“ – ühe finantsinstrumendi müümine ja teise ostmine või olemasoleva finantsinstrumendiga seotud muutmisõiguse kasutamine;“

b) lisatakse järgmine punkt 50a:

„50a) „äriühingu tagasikutsutav võlakiri“ – äriühingu võlakiri, millel on klausel, mis kohustab emitenti ennetähtaegse tagasiostmise korral tasuma investorile kogu põhisumma ja kupongide nüüdispuhasväärtuse, mille investor oleks saanud, kui võlakirja poleks tagasi kutsutud;“

c) lisatakse järgmine punkt 62a:

„62a) „elektrooniliselt“ – püsival andmekandjal, mis ei ole paber;“.

3) Artikli 16 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike teises kuni viiendas lõigus sätestatud nõudeid ei kohaldata äriühingute tagasikutsutavate võlakirjade suhtes.“

4) Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata äriühingute tagasikutsutavatele võlakirjadele.“;

b) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda kulude ja tasude teavet eelnevalt anda, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe▌ viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i) investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi;

ii) klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist.

Investeerimisühing pakub kliendile võimalust saada sellist teavet telefoni teel enne tehingu tegemist.“;

c) lisatakse järgmine lõige 5a:

 „5a. Investeerimisühingud esitavad (potentsiaasetele) klientidele kogu käesolevas direktiivis nõutava teabe elektrooniliselt, välja arvatud siis, kui (potentsiaalne) klient on (potentsiaalne) jaeklient, kes on palunud seda teavet paberil; sel juhul esitavad nad teabe paberil ja tasuta.

Investeerimisühingud teavitavad (potentsiaalseid) jaekliente, et neil on võimalus saada seda teavet paberil.

Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes said varem siin direktiivis nõutavat teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne uue direktiivikohase teabe saatmist teavitama, et edaspidi saavad nad sellist teavet elektrooniliselt. Investeerimisühingud teavitavad olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti teavitavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad käesoleva direktiiviga nõutavat teavet elektroonilisel kujul, ei ole vaja teavitada.

ca) lisatakse järgmine lõige 9a:

„9a. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võivad maksta täitmisteenuste osutamise ja investeerimisanalüüside koostamise eest ühiselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne täitmisteenuste osutamist või investeerimisanalüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa ühismaksest on seotud investeerimisanalüüsiga;

b) investeerimisühing teavitab oma klienti ühismaksetest;

c) investeerimisteenuseid, mille eest tehakse ühismakse, osutatakse ainult seoses emitentidega, kelle turukapitalisatsioon investeerimisanalüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.

 Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse investeerimisanalüüsi all uurimismaterjali või -teenuseid, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumendi või muu varaga või finantsinstrumentide emitentide või potentsiaalsete emitentidega, või uurimismaterjale või -teenuseid, mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu finantsinstrumentide, varade või emitentide kohta.

Investeerimisanalüüs hõlmab ka sellist materjali või teenuseid, mille eesmärk on soovitada otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiat või pakkuda see välja ning milles esitatakse põhjendatud arvamus finantsinstrumendi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, või sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegiast teavitamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.

 

4) Artikli 25 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui investeerimisühingud osutavad investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad finantsinstrumentide vahetamist, analüüsivad nad vahetamise kulu ja tulu. Kui investeerimisühingud annavad investeerimisnõu, siis annavad nad kliendile teada, kas finantsinstrumendi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“

5a) Artikli 25 lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata kohustuste suhtes, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 25a sätestatud kahjumi aruandluskünnistega.“

5b) Artikli 25 lõike 8 sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

„8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud põhimõtteid, mis puudutab muu hulgas teavet, mida tuleb hankida teenuste ja finantsinstrumentide klientidele sobivuse või asjakohasuse hindamisel, kriteeriume lihtfinantsinstrumentide hindamiseks käesoleva artikli lõike 4 punkti a alapunkti vi kohaldamisel, klientidele teenuste osutamisega seotud andmete ja lepingute ning klientidele esitatavate osutatud teenuseid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vormi, välja arvatud kohustused, mis on seotud artiklis 25a sätestatud kahjumi aruandluskünnistega. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:“

5c)  Lisatakse järgmine artikkel 25a:

„Artikkel 25a

Kahjumi aruandluskünnised

1. Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud teavitavad klienti juhul, kui portfelli koguväärtus langeb iga aruandlusperioodi alguses tehtud hinnangu kohaselt 10 % ja seejärel 10 % kaupa, hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpuks.

2. Investeerimisühingud, kes hoiavad jaekliendi kontot, mis hõlmab finantsvõimendusega finantsinstrumente või tingimuslike kohustustega tehinguid, teavitavad klienti, kui mõne instrumendi esialgne väärtus langeb 10 % ja seejärel 10 % kaupa. Selle lõike kohane aruandlus peab olema instrumendipõhine, kui kliendiga ei ole teisiti kokku lepitud, ning toimuma hiljemalt selle tööpäeva lõpus, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpus.“

 

6) Artikli 27 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustust ei kohaldata kuni [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 2 aastat]. Euroopa Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuste asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 1 aasta].“

6a) Artikli 27 lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuste asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev + 1 aasta];“

7) Lisatakse järgmine artikkel 29a:

„Artikkel 29a
Kutselistele klientidele osutatavad teenused

1. Artikli 24 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid kohaldatakse kutseliste klientide puhul vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise suhtes. Artikli 24 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid ei kohaldata ka võrdsete vastaspoolte puhul.

2. Artikli 25 lõike 2 kolmandas lõigus ja sama artikli lõikes 6 sätestatud nõudeid kutseliste klientide puhul ei kohaldata, kui nad ei ole andnud investeerimisühingule kirjalikult teada, et tahavad nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada. 

3. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud dokumenteeriks lõikes 2 osutatud kirjalikud taotlused.“

8) Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kellel on luba klientide nimel korraldusi täita, kaubelda oma arvel või võtta vastu ja edastada korraldusi, saaksid algatada või teha tehinguid võrdsete vastaspooltega, ilma et oleksid kohustatud täitma artiklist 24 (välja arvatud lõige 5a), artiklitest 25 ja 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi seoses kõnealuste tehingutega või seoses kõrvalteenusega, mis on nimetatud tehingutega otseselt seotud.“

9) Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestaksid kooskõlas ESMA poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites kindlaks määratud arvutusmeetodiga positsioonipiirangud kauplemiskohtades kaubeldavate põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide ning majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suurusele ja kohaldavad neid. Piirangud kehtestatakse isiku kõigi positsioonide ja tema nimel hoitavate grupi positsioonide põhjal eesmärgiga:

a) hoida ära turukuritarvitamist;

b) toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi (sh hoida ära turgu moonutavate positsioonide kujunemine) ning tagada eelkõige tuletisinstrumendi hinna ja tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemise tarnekuul, ilma et see piiraks hinna leidmist tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul.

Positsioonipiiranguid ei kohaldata:

a) finantssektorivälise üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;

b) finantssektorivälisesse gruppi kuuluva ja selle nimel tegutseva finantsettevõtja enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse grupi äritegevusega otseselt seotud riske;

c) finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks, nagu on nõutud artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c;

d) artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, mille on osutatud I lisa C jao punktis 10.“

ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord finantsettevõtjatele, kes kuuluvad valdavalt ärigruppi ja kes võivad taotleda riskimaanduserandit oma positsioonidele, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse grupi finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske. ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord, kuidas isikud võivad taotleda riskimaanduserandit positsioonidele, mis tulenevad tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile ... [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

b) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratleb lõikes 1 nimetatud põllumajanduskauba tuletisinstrumendid ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumendid ning määrab kindlaks arvutusmeetodi, mida pädevad asutused peavad kohaldama natuuras ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide kuu hetkepositsiooni piirangute kindlaksmääramiseks ja teiste kuude positsioonipiirangute kindlaksmääramiseks, võttes aluseks asjaomase tuletisinstrumendi omadused.

Kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide määratlemisel peab ESMA arvestama järgmiste teguritega:

a) avatud kogupositsiooni suurus keskmiselt 300 000 partiid aastas;

b) turuosaliste arv;

c) asjaomase tuletisfinantsinstrumendi aluseks olev kaup.

Esimeses lõigus nimetatud arvutusmeetodi kindlaksmääramisel peab ESMA arvestama järgmiste teguritega:

a) aluseks oleva kauba üleantav varu;

b) kõnealuse tuletisinstrumendiga seotud avatud kogupositsioon ja avatud kogupositsioon, mis on seotud muude sama aluskaubaga finantsinstrumentidega;

c) turuosaliste arv ja suurus;

d) aluskauba turu omadused (sh tootmis-, tarbimis- ja turule transportimise mudelid);

e) uute tuletisinstrumentide väljatöötamine;

f) investeerimisühingute või kauplemiskohta pidavate turukorraldajate ja muude jurisdiktsioonide positsioonipiirangutega seotud kogemused.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

4. Pädev asutus kehtestab positsioonipiirangud kauplemiskohtades kaubeldavatele kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletislepingutele (määratletud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille ESMA on vastu võtnud kooskõlas lõikega 3) ja põllumajanduskauba tuletisinstrumentidele, kasutades arvutusmeetodit, mis on sätestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille ESMA on vastu võtnud kooskõlas lõikega 3. Kõnealune positsioonipiirang hõlmab majanduslikult samaväärseid börsiväliseid lepinguid.

Pädev asutus vaatab positsioonipiirangud läbi, kui turul on toimunud märkimisväärne muutus (sh üleantav varu või avatud kogupositsioon on oluliselt muutunud), tuginedes enda määratud üleantava varu ja avatud kogupositsiooni suurusele ning kehtestab uued positsioonipiirangud vastavalt ESMA välja töötatud arvutusmeetodile.“;

c) lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„6. Kui põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus mitme jurisdiktsiooni kauplemiskohtades, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuse tuletisinstrumendiga tehtavate tehingute suhtes. Keskne pädev asutus konsulteerib teiste selle tuletisinstrumendiga olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade pädevate asutustega kohaldatava ühtse positsiooni piirangu ja selle piirangu läbivaatamise üle. Pädevad asutused, kes keskse pädeva asutuse määratud ühtse positsioonipiiranguga ei nõustu, esitavad kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks nad arvavad, et lõikes 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Pädevate asutuste vahelised vaidlused lahendab ESMA.

Põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumendiga, millel on sama alusvara ja samad omadused, kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped (sh üksteisega asjakohase teabe vahetamise kohta), et oleks võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja täitmist tagada.

7. ESMA kontrollib vähemalt korra aastas, kuidas pädevad asutused on rakendanud positsioonipiiranguid, mis on kehtestatud, kasutades arvutusmeetodit, mille ESMA on kehtestanud lõike 3 kohaselt. Seejuures peab ESMA tagama, et ühtset positsioonipiirangut kohaldatakse vastavalt lõikele 6 tulemuslikult põllumajanduskauba ja kriitilise tähtsusega või olulise kauba tuletisinstrumentide suhtes, millel on sama alusvara ja samad omadused, olenemata sellest, kus sellega kaubeldakse.

8. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing või kauplemiskohta pidav turukorraldaja, kes kaupleb kaubatuletisinstrumentidega, rakendab positsioonide haldamise kontrollimehhanisme, mis hõlmavad kauplemiskoha volitusi teha järgmist:

a) jälgida isikute avatud kogupositsiooni;

b) saada isikutelt teavet (sh kõiki asjakohaseid dokumente) positsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, tegelike tulusaajate või alusvara omanike kohta, kooskõlastamiskokkulepete kohta ning varade või kohustuste kohta alusvara turul (sh asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse seotud lepingutes teistes kauplemiskohtades, ning börsiväliste tehingute kohta, mis on tehtud teiste liikmete ja osalejate kaudu);

c) nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist lõpetamist või vähendamist ja võtta ühepoolselt meetmeid, millega tagada positsiooni lõpetamine või vähendamine, kui isik nõuet ei täida, ning

d) nõuda isikult turu likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega leevendada suure või valitseva seisundi mõju.

ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks positsioonijuhtimise kontrollimehhanismide sisu, võttes arvesse asjaomase kauplemiskoha iseloomu.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.“

10) Artikli 58 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes kauplevad kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta, esitavad artikli 57 lõikes 6 nimetatud kesksele pädevale asutusele vähemalt korra päevas täieliku ülevaate kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides või lubatud heitkoguse väärtpaberites või nende tuletisinstrumentides ja majanduslikus mõttes samaväärsetes börsivälistes lepingutes võetud positsioonide kohta, samuti oma klientide ja nende klientide (kuni lõppkliendini välja) positsioonide kohta vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 ja (kui see on kohaldatav) määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.“

11) Artiklisse 90 lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Komisjon analüüsib artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju lubatud heitkoguste väärtpaberitele ja nende tuletisinstrumentidele enne 31. detsembrit 2021 ja vajaduse korral esitab selle alusel seadusandliku ettepaneku selle erandi muutmiseks. Sellega seoses hindab komisjon ELi lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist ELis ja kolmandates riikides, artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju investorikaitsele, asjaomaste turgude usaldusväärsusele ja läbipaistvusele ning seda, kas kolmandate riikide kauplemiskohtades toimuva kauplemisega seoses oleks vaja võtta meetmeid.“

 

Artikkel 1a

Direktiivi (EL) 2019/878 muutmine

 

Direktiivi (EL) 2019/878 artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

1)  esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 28. detsembriks 2020   i) meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi sätete järgimiseks, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi;
ii)  meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 1 ja 9 järgimiseks direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõigete 5 ja 6 ning artikli 21b osas, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid.“;

2)  esimese lõigu järel lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.“

 

Artikkel 1b

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Artikli 94 lõike 2 kolmas, neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et teha kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, nagu on osutatud artikli 92 lõikes 2, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute töötajate puhul, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse kriteeriumid, et määrata kindlaks järgmine:

a)  juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid;

b)  oluline äriüksus ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile ning

c) muud töötajate kategooriad, kellele ei ole artikli 92 lõikes 2 selge sõnaga osutatud ja kelle ametialane tegevus mõjutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili nimetatud lõikes osutatud töötajate kategooriate tegevusega võrreldaval määral.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute suhtes, kohaldatakse käesoleva direktiivi (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843) artikli 94 lõikes 2 sätestatud volitusi kuni 26. juunini 2021.

Artikkel 2
Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [9 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates [12 kuud käesoleva direktiivi jõustumisest].

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 2a

Läbivaatamisklausel

Komisjon esitab 31. juuliks 2021 pärast ESMAga konsulteerimist ja komisjoni poolt piisava ajavaruga läbiviidava avaliku konsulteerimise tulemustele tuginedes ettepaneku direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 läbivaatamiseks. Läbivaatamine on ulatuslik ja selles võetakse arvesse selliseid küsimusi nagu turu struktuur, andmed, kauplemine ja kauplemisjärgne etapp, analüüsireeglid, nõustajatele hüve maksmise reeglid, nõustajate kutsekvalifikatsiooni tase Euroopas, klientide liigitus ja Brexit.

Artikkel 3
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2014/65/EL muutmine seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele
Viited	COM(2020)0280 – C9-0210/2020 – 2020/0152(COD)
EP-le esitamise kuupäev	27.7.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ECON 14.9.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.9.2020	ITRE 14.9.2020
Arvamuse esitamisest loobumine  Otsuse kuupäev	DEVE 23.10.2020	ITRE 10.9.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Markus Ferber 7.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	28.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 12 18
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Cristian Terheş, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Chris MacManus, Eva Maydell
Esitamise kuupäev	3.11.2020

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26	+
ECR	Derk Jan Eppink, Raffaele Fitto, Cristian Terhes, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Ralf Seekatz, Inese Vaidere
Renew	Gilles Boyer, Engin Eroglu, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon-Courtin

 

12	-
GUE/NGL	José Gusmão, Chris MacManus, Dimitrios Papadimoulis
NI	Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini
S&D	Aurore Lalucq
Verts/ALE	Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

18	0
ID	Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni
S&D	Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

• [*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [1] COM(2020)0456 final, 27.5.2020.
• [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
• [3] ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
• [4] ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.