RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel

10.11.2020 - (COM(2020)0283 – C9‑0208/2020 – 2020/0156(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Othmar Karas

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel

(COM(2020)0283 – C9‑0208/2020 – 2020/0156(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0283),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0208/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 23. septembri 2020. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0213/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2020/0156(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel
 

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 23. septembri 2020. aasta arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) COVID-19 pandeemial on liikmesriikide elanikele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele ränk mõju. Komisjon rõhutas oma 27. märtsi 2020. aasta teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, et likviidsus ja juurdepääs rahastamisele on järgnevatel kuudel jätkuvalt probleem. Seetõttu on väga oluline, et COVID-19 pandeemia põhjustatud rängast majandusšokist taastumist toetatakse sellega, et kehtivates finantsalastes õigusaktides tehakse sihipärased muudatused. See meetmepakett võetakse vastu nimetuse „Kapitaliturgude taastepakett“ all.

(2) Majanduse taastamisel on üks tähtsaimaid rolle krediidiasutustel ja investeerimisühingutel. Halvenev majandusolukord mõjutab aga tõenäoliselt ka neid. Pädevad asutused on andnud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ajutist kapitali-, likviidsus- ja tegevusabi, et nad saaksid keerulisemas majanduskeskkonnas endiselt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel. Sama eesmärki silmas pidades on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud COVID-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks juba vastu määruste (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 teatavad sihipärased kohandused.

(3) Hästi toimivate finantsturgude oluline komponent on väärtpaberistamised, sest need aitavad mitmekesistada krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamisallikaid ning vabastada regulatiivset kapitali, mida saab ümber jaotada täiendava laenuandmise toetuseks. Peale selle antakse väärtpaberistamisega krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning teistele turuosalistele lisainvesteerimisvõimalusi, millega saab portfelli hajutada ning lihtsustada raha jõudmist ettevõtjate ja eraisikuteni nii liikmesriikides kui ka piiriüleselt kogu liidus.

(4) Oluline on tugevdada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suutlikkust tagada pärast COVID-19 pandeemiat reaalmajanduse jaoks vajalik rahavoog, kuid samal ajal tuleb tagada, et finantsstabiilsuse säilitamiseks on kehtestatud piisavad usaldatavusnõuded. Määruse (EL) nr 575/2013 sihipärased muudatused, mis puudutavad väärtpaberistamise raamistikku, peaksid aitama nende eesmärkide saavutamisele kaasa ning suurendama kõnealuse raamistiku sidusust ja vastastikust täiendavust mitmesuguste meetmetega, mida liidu ja liikmesriikide tasandil on COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks võetud.

(5) 7. detsembril 2017 avaldatud Basel III raamistiku lõppelementidega on väärtpaberistamise riskipositsioonide puhul kehtestatud minimaalse krediidireitingu nõue ainult piiratud arvule kaitse andjatele, nimelt üksustele, mis ei ole riiklikud üksused, avaliku sektori asutused, krediidiasutused, investeerimisühingud ega muud usaldatavusnõuete kohaselt reguleeritud finantseerimisasutused. Seepärast tuleb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 249 lõiget 3 muuta, et viia see Basel III raamistikuga kooskõlla, et tõhustada riiklikke tagatisskeeme, millega toetatakse strateegiaid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad pärast COVID-19 pandeemiat viivisnõuete väärtpaberistamiseks. Et tagada kooskõla Basel III raamistikuga, peab reguleerimata kaudse krediidiriski kaitse andja krediidikvaliteedi aste olema alguses 2 ja hiljem 3.

(6) Liidu praegune väärtpaberistamise usaldatavusraamistik on koostatud tüüpiliste väärtpaberistamise tehingute, st nõuetekohaselt teenindatavate laenude kõige levinumate tunnuste põhjal. Oma 23. oktoobri 2019. aasta arvamuses viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitlemise kohta[5] juhtis Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tähelepanu sellele, et kui määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud praegust väärtpaberistamise usaldatavusraamistikku kohaldatakse viivisnõuete väärtpaberistamise suhtes, kaasnevad sellega ebaproportsionaalsed kapitalinõuded, sest väärtpaberistamise sisereitingute meetod (SEC-IRBA) ja väärtpaberistamise standardmeetod (SEC-SA) ei ole viivisnõuete riskiteguritega kooskõlas. Seepärast tuleks viivisnõuete väärtpaberistamiseks kehtestada erikäsitlus, mis põhineb EBA arvamusel ja milles võetakse nõuetekohaselt arvesse viivisnõuete väärtpaberistamise turu ja viivisnõuete turu eripärasid liidus ning viivisnõuete väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide rahvusvaheliste standardite arengut. Et asjakohast Baseli standardit saaks pärast selle avaldamist korrektselt hinnata, tuleks komisjonile anda volitus vaadata läbi viivisnõuete väärtpaberistamise usaldatavusnõuetekohane käsitlemine.

(6a) Kuna viivisnõuete turg suureneb ja muutub COVID-19 kriisi tagajärjel tõenäoliselt üsna palju, peetakse asjakohaseks jätkata viivisnõuete väärtpaberistamise turu hoolikat seiret ja hinnata raamistik võimalikku suuremat andmekogumit arvesse võttes ümber. Seepärast tuleks artiklisse 519aa lisada EBA-le antav volitus teha viivisnõuete väärtpaberistamise turu seiret ning esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruanne selle kohta, kas viivisnõuete väärtpaberistamise käsitamine regulatiivse kapitalina oleks otstarbekas läbi vaadata, võttes arvesse, milline on pärast COVID-19 kriisi olukord eelkõige viivisnõuete väärtpaberistamise turul ja viivisnõuete turul üldiselt.

(7) Nagu EBA märkis oma 6. mai 2020. aasta aruandes sünteetilise väärtpaberistamise standardväärtpaberistamise raamistiku kohta, tuleb lihtsa, läbipaistva ja standarditud bilansilise väärtpaberistamise jaoks kehtestada spetsiaalne raamistik. Kuna bilansilise standardväärtpaberistamise esindus- ja mudelirisk on väiksem kui bilansilisel sünteetilisel väärtpaberistamisel, mis ei ole standardväärtpaberistamine, tuleks bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks ette näha asjakohane riskitundlik kalibreerimine, nagu EBA on oma aruandes soovitanud, tuginedes regulatiivsele sooduskohtlemisele, mida praegu kohaldatakse VKEde portfellide kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriate suhtes. Kui kasutada bilansilist standardväärtpaberistamist rohkem ja toetada seda sellega, et sellise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriat käsitletakse riskitundlikumalt, vabaneb regulatiivset kapitali ja lõppkokkuvõttes saavad krediidiasutused ja investeerimisühingud usaldatavusnõuetega kooskõlas suurema laenuandmisvõime. Ja selliste bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga avatud positsioonide suhtes, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioonid on enne käesoleva määruse jõustumist kohaldanud kehtivat artiklit 270, tuleks rakendada varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise reeglit.

(7a) Et COVID-19 kriisi järel saaks majanduse taastada ja finantsstabiilsus säiliks, peavad lõppkasutajad saama oma riske hästi maandada, et kaitsta sellega oma bilansi usaldusväärsust. Kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuandes märgiti, et kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod on liiga konservatiivne, võib see lõppkasutajate jaoks halvendada rahalise riski maandamise võimaluste kättesaadavust ja suurendada kulusid. Seetõttu peaks komisjon vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaldamise hiljemalt ... [30. juuniks 2021] läbi vaatama ja võtma seejuures arvesse Euroopa pangandussektori ja majanduse eripära, võrdseid võimalusi rahvusvahelisel tasandil ning rahvusvaheliste standardite ja foorumite arengut.

(7b) Komisjon peaks tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga (ESRB) koostama Basel III raamistiku eelseisva rakendamise raames hiljemalt ... [31. detsembriks 2021] aruande, et hinnata nõuetekohaselt selliste riskipositsioonide regulatiivset sooduskohtlemist, mis koosnevad sellise investeerimisfondi osakutest või aktsiatest, mille alusportfell koosneb euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, kusjuures iga liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal on võrdne Euroopa Keskpanga (EKP) kapitali liikmesriigi poolt tehtud sissemakse suhtelise kaaluga, võttes arvesse seisukohta, mille Euroopa Parlament võttis 23. märtsil 2019 vastu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse kohta.

▌

(9) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maksimeerida krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet seoses COVID-19 pandeemiaga, säilitades samas nende vastupanuvõime, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

-1) Artiklisse 242 lisatakse järgmine punkt:

„19a) „sünteetiline ületulu“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 28 määratletud sünteetiline ületulu.“

-1a) Artiklit 248 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„da) sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtus hõlmab vastavalt vajadusele järgmist:

i) väärtpaberistatud riskipositsioonidelt laekunud tulu, mida väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt oma kasumiaruandes juba arvesse võtnud ja mille tehingu algatajast finantsinstitutsioon on lepingu alusel kindlaks määranud tehingu sünteetilise ületuluna;

ii) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon on lepingu alusel määranud mistahes varasemale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;

iii) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on lepingu alusel määranud jooksvale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;

iv) sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algataja on lepingu alusel määranud tulevastele perioodidele.

Esimese lõigu kohaldamisel ei arvata riskipositsiooni väärtuse hulka summasid, mis on seoses sünteetilise väärtpaberistamisega esitatud tagatiseks või krediidikvaliteedi parandamiseks ja mille suhtes juba kohaldatakse kooskõlas selles peatüki sätetega omavahendite nõuet.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„3a. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles ta sätestab, kuidas väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon määrab kindlaks lõike 1 punktis da osutatud riskipositsiooni väärtuse.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.“

1) Artikli 249 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina käesoleva artikli lõikest 2 peab artikli 201 lõike 1 punktis g loetletud aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatele olema tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab krediidiriski kaitse esmakordse arvessevõtmise ajal krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele ning seejärel krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele.“

1a) Artiklisse 256 lisatakse järgmine lõige:

„5a. Väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon käsitleb artikli 248 punktis da osutatud sünteetilisele ületulule vastavat väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtust sünteetilise väärtpaberistamise alumiste eraldamispunktide (A) ja ülemiste eraldamispunktide (D) arvutamisel seeriana ja korrigeerib teiste enda valduses olevate seeriate alumisi eraldamispunkte (A) ja ülemisi eraldamispunkte (D), liites selle riskipositsiooni väärtuse väärtpaberistamise aluspositsioonide kogumi väljamaksmata summale. Teised krediidiasutused ega investeerimisühingud peale väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsiooni sellist korrigeerimist ei tee.“

2) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 269a

Viivisnõuete väärtpaberistamise käsitlemine

1. Viivisnõuete väärtpaberistamise positsiooni riskikaal arvutatakse vastavalt artiklile 254 ja selle alammäär on 100 %.

2. Erandina lõikest 1 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriale, millele kohaldub 50 % riskikaalu alampiir ja 100 % riskikaalu ülempiir, järgmised riskikaalud:

a) kui kooskõlas artikliga 254 tuleb kasutada SEC-IRBA meetodit, siis artiklist 259 tuleneva riskikaalu, ja kui tuleb kasutada SEC-SA meetodit, siis artiklist 261 tuleneva riskikaalu;

b) kui kooskõlas artikliga 254 tuleb kasutada SEC-ERBA meetodit, siis artiklist 263 tuleneva riskikaalu.

3. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kellel ei ole käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt lubatud kasutada kogumisse kuuluvate riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ei ole lubatud kasutada riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks viivisnõuete väärtpaberistamise puhul SEC-IRBA meetodit.

4. Artikli 268 lõike 1 kohaldamisel võetakse kvalifitseeruva viivisnõude traditsioonilise väärtpaberistamise positsioonidega seotud oodatavat kahju arvesse pärast ▌ tagastamatu ostuallahindluse ja vajaduse korral mis tahes täiendavate spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamist.

4a. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit, võetakse artikli 267 kohaldamisel kvalifitseeruva viivisnõude traditsioonilise väärtpaberistamise positsioonidega seotud oodatavat kahju ja riskipositsioonide väärtust arvesse pärast tagastamatu ostuallahindluse mahaarvamist.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse tagastamatu ostuallahindlus punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud summa vahena:

a) viivisnõuete väärtpaberistamise aluspositsioonide tagasimaksmata summa;

b) kolmandatest isikutest investoritele müüdud viivisnõude väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeria osade müügihinna ja väärtpaberistamise tehingu algataja säilitatav väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeria osade tasumata väärtuse summa.

Kui allahindlus on struktureeritud nii, et selle saab väärtpaberistamise tehingu algatajale täielikult või osaliselt tagasi maksta, käsitatakse sellist allahindlust tagastatavana ja seda ei peeta käesoleva artikli kohaldamisel tagastamatuks ostuallahindluseks.

5a. Käesoleva artikli puhul kohaldatakse järgmist:

a) „viivisnõuete väärtpaberistamine“ – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 24 määratletud viivisnõuete väärtpaberistamine;

b) „kvalifitseeruv viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine“ – viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine, mille puhul on aluspositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kantud tagastamatu ostuallahindlusega, mis on vähemalt 50 % kõnealuste avatud positsioonide jäägist.“

3) Artikkel 270 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 270
Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid bilansilises standardväärtpaberistamises

Väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitusioon võib arvutada määruse (EL) nr 2017/2402 artikli 26a lõikes 1 osutatud bilansilise standardväärtpaberistamise riskiga kaalutud vara väärtuse väärtpaberistamise positsiooniga seoses vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 260, 262 või 264, kui selle positsiooniga seoses on täidetud ▌mõlemad järgmised tingimused:

a) väärtpaberistamine vastab artikli 243 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

b) positsioon kvalifitseerub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooniks;

ba) krediidirisk, mis on seotud väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsiooni poolt mitte säilitatud positsioonidega, kantakse üle sellise garantii või edasigarantii kaudu, mis vastab 4. peatükis krediidiriski puudutava standardmeetodi jaoks sätestatud kaudse krediidiriski kaitse nõuetele.“

3a) Artiklisse 430 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kui krediidiasutused või investeerimisühingud esitavad väärtpaberistamistega seotud omavahendite nõuete kohta aruande, sisaldab nende esitatav teave lõike 1 punkti a kohaldamisel ka viivisnõuete väärtpaberistamiste riskipositsiooni väärtust, mille suhtes kohaldatakse artiklis 269a sätestatud käsitlust, nende poolt algatatud sünteetiliste väärtpaberistamiste riskipositsiooni väärtust ja nende sünteetiliste väärtpaberistamiste alusvarade jaotust varaklasside kaupa.“

▌

4a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 494ba

Väärtpaberistamise positsioonide suhtes varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine

Erandina artiklist 270 võib väärtpaberistamise tehingu algatajast finantsinstitutsioon arvutada väärtpaberistamise riskiga kaalutud vara väärtuse kooskõlas artikliga 260, 262 või 264, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) väärtpaberistamine toimus enne [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev];

b) väärtpaberistamine vastas ... [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevale eelnev päev] sellel kuupäeval kehtinud artiklis 270 sätestatud tingimustele.“

4b) Artikli 501c sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„EBA hindab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist kättesaadavate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma tuvastatud asjaolude põhjal, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade, sealhulgas väärpaberistamiste, ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlemine on põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:“

4c) Artiklisse 519a lisatakse järgmine punkt:

„da) võimalused, kuidas saaks väärtpaberistamise raamistikku integreerida keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid, sealhulgas viivisnõuete väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide puhul.“

4d) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 519aa

Viivisnõuete väärtpaberistamine

1. Komisjon vaatab viivisnõuete väärtpaberistamise usaldatavusnõuete kohase käsitlemise vastavalt artiklile 269a hiljemalt ... [31. detsembriks 2020] läbi, et võtta arvesse viivisnõuete väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide rahvusvaheliste standardite arengut, ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

2. EBA teeb artikli 269a kohaldamise seiret ja hindab viivisnõuete väärtpaberistamise käsitamist regulatiivse kapitalina, võttes eelkõige arvesse viivisnõuete väärtpaberistamise turu olukorda ja viivisnõuete turgu üldiselt, ning esitab oma järelduste kohta komisjonile hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande.

Komisjon esitab EBA aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] artikli 269a kohaldamise kohta aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.“

4e) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 519ba

Euroala riigivõlakirjade alusportfelliga investeerimisfondid

Komisjon koostab tihedas koostöös ESRBga Basel III raamistiku eelseisva rakendamise raames hiljemalt ... [31. detsembriks 2021] aruande, et hinnata nõuetekohaselt selliste riskipositsioonide regulatiivset sooduskohtlemist, mis koosnevad sellise investeerimisfondi osakutest või aktsiatest, mille alusportfell koosneb euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, kusjuures iga liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal on võrdne EKP kapitali liikmesriigi poolt tehtud sissemakse suhtelise kaaluga, võttes arvesse seisukohta, mille Euroopa Parlament võttis 23. märtsil 2019 vastu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse kohta.“

Artikkel 2
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel
Viited	COM(2020)0283 – C9-0208/2020 – 2020/0156(COD)
EP-le esitamise kuupäev	27.7.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ECON 14.9.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Othmar Karas 7.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	10.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 23 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Cristian Terheş, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gerolf Annemans, Chris MacManus, Mick Wallace
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Dietmar Köster
Esitamise kuupäev	10.11.2020

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36	+
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García‑Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere
Renew	Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon‑Courtin
S&D	Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Dietmar Köster, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

 

23	-
ECR	Derk Jan Eppink, Cristian Terheş, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle
GUE/NGL	José Gusmão, Chris MacManus, Mick Wallace
ID	Gerolf Annemans, Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni
NI	Lefteris Nikolaou‑Alavanos, Piernicola Pedicini
S&D	Aurore Lalucq
Verts/ALE	Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter‑Hansen, Ernest Urtasun

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1]  ELT C … / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [2]  ELT C … / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [3]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [4]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [5] https://eba.europa.eu/risk-analysis-and-data/npls