Menetlus : 2020/0104(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0214/2020

Esitatud tekstid :

A9-0214/2020

Arutelud :

PV 09/02/2021 - 3
CRE 09/02/2021 - 3

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0038

<Date>{10/11/2020}10.11.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0214/2020</NoDocSe>
PDF 1214kWORD 542k

<RefProcLect>***I</RefProcLect>

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))</DocRef>


<Commission>{CJ16}Eelarvekomisjon
Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöörid: <Depute>Eider Gardiazabal, Siegfried Muresan, Dragos Pîslaru</Depute>

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)

Arvamuse koostajad (*):

Dragoș Pîslaru, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Pascal Canfin, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

François-Xavier Bellamy, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Roberts Zīle, transpordi- ja turismikomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0408),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0150/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi,

 võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

 võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kirja,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0214/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. ELi toimimise lepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2) ELi toimimise lepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid koordineerima oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(2a) ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et oma igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Lisaks on selles sätestatud, et iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Asjaomaste regioonide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele, saartele, äärepoolseimatele piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mägipiirkondadele, ning liidu poliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta nende lähtepositsioone ja eripärasid.

(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, ÜRO kestliku arengu eesmärgid, energialiidu juhtimise raamistikus vastu võetud riiklikud energia- ja kliimakavad ning õiglase ülemineku kavad, selleks raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel põhinevatele reformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja sotsiaalkaitse ning nende kättesaadavus, kaitsta haavatavaid rühmi ja parandada kõigi kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Vajaduse korral tuleks need strateegiad esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(3a) Nagu komisjon on välja toonud 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ning 2020. aasta Euroopa poolaasta kevad- ja suvepaketis, peaks Euroopa poolaasta aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele.

(4) COVID-19 puhang 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majanduslikke, sotsiaalseid ja eelarveväljavaateid liidus ja maailmas ning nõuab ▌kiiret, tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmesriikide jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafia, sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvusega seotud probleeme, millel on liikmesriikide jaoks asümmeetrilised tagajärjed. ▌COVID-19 kriis ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete, kestlike ja vastupidavate majandus-, finants- ja hoolekandesüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist õiglasel ja kaasaval viisil kiiremini taastuda. Vastupanuvõime puudumine võib põhjustada ka vapustuste negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide vahel või liidu piires tervikuna, tekitades seega probleeme lähenemisele ja ühtekuuluvusele liidus. Sellega seoses võib haridusele, kultuurile ja tervishoiule tehtavate kulutuste vähendamine osutuda majanduse kiire elavnemise saavutamisel kahjulikuks. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus ja ühiskond kriisist taastuvad, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist ja meetmetest, mida neil on võimalik võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks ▌, samuti sõltub see nende majanduse ja sotsiaalstruktuuride vastupidavusest. Kestlikud ja majanduskasvu soodustavad reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks tugevdavad liikmesriikide vastupidavust, suurendavad tootlikkust ja konkurentsivõimet ning vähendavad sõltuvust süsinikuenergiast. Seetõttu on need olulised, et suunata majandus tagasi õigele teele ning vähendada ebavõrdsust ja erinevusi liidus.

(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste kestlike ja majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute elluviimine, mis aitavad kaasa ühtekuuluvusele, millega muudetakse liikmesriikide majandus, ühiskond ja institutsioonid vastupidavaks ja millega suurendatakse ▌kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Need reformid ja investeeringud on väga olulised majanduse kestliku, õiglase ja kaasava taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

(5a) ELi toimimise lepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Seetõttu tuleks soolise aspekti arvestamist, sealhulgas sooteadlikku eelarvestamist, rakendada kõigis liidu poliitikavaldkondades ja õigusaktides.

(5b) Naised on olnud COVID-19 kriisi ajal eesliinil, sest nad moodustavad kogu liidus tervishoiutöötajatest suurema osa ning ühitavad tasustamata hooldamistöö oma töökohustustega. Olukord on muutunud üha keerulisemaks üksikvanemate jaoks, kellest 85 % on naised. Investeerimine tugevasse hooldustaristusse on oluline ka selleks, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, ehitada üles vastupidavad ühiskonnad, võidelda sektorites, kus enamik töötajatest on naised, ebakindlate tingimustega, hoogustada töökohtade loomist, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning avaldada positiivset mõju SKP-le, sest see võimaldab rohkematel naistel osaleda palgatöös.

(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Seda silmas pidades on oluline selles konkreetses olukorras toetada Euroopa lisaväärtusega strateegilisi avaliku ja erasektori investeeringuid, leevendada pandeemia mõju, et kiirendada majanduse taastumist, aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sotsiaalsele kaasatusele ja ühtekuuluvusele, tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali reaalsete tulemuste saavutamiseks reaalmajanduses ning tugevdada ka institutsioonilist vastupidavust ja kriisiks valmisolekut. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sealhulgas teadmistepõhisesse majandusse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale ja ringmajandusele üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada õiglase, kaasava ja kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitavad sellised investeeringud peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks. Sama oluline on investeerida üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse ja üldist huvi pakkuvatesse sotsiaalteenustesse, et edendada sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvust.

(6a) Tuleks saavutada liidu ja selle liikmesriikide taastumine ning suurendada nende vastupidavust, rahastades kuut Euroopa prioriteeti, nimelt õiglast rohepööret, digipööret, majanduslikku ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, institutsioonilist vastupidavust ja poliitikat selle tagamiseks, et järgmise põlvkonna eurooplastest ei saaks nn liikumispiirangute põlvkond.

(6b) Investeerimine keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, suutlikkusesse ja reformidesse, mille eesmärk on aidata kaasa õiglasele rohepöördele, edendada kestlikku energiapööret, turvalisust ja tõhusust elamumajanduses ja muudes olulistes majandussektorites, on oluline, et aidata kaasa süsinikuheite pikaajalisele vähendamisele majanduses ning liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, edendada elurikkust, saavutada kestlik majanduskasv, edendada ringmajandust ja aidata luua töökohti.

(6c) Investeerimine digitaalsetesse tehnoloogiatesse, taristusse ja protsessidesse suurendab liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning ühtlasi aitab peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liitu vastupidavamaks, innovaatilisemaks ja sõltumatumaks. Reformid ja investeeringud peaksid eelkõige edendama teenuste digitaliseerimist, digi- ja andmetaristu, klastrite ja digitaalse innovatsiooni keskuste ning avatud digilahenduste arendamist. Digipööre peaks stimuleerima ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) digiüleminekut. Riigihangete puhul tuleks järgida koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid, võimaldades VKEde ja idufirmade osalemist ning edendades avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist.

(6d) Majandusliku ühtekuuluvuse ja tootlikkuse suurendamisele, VKEdele, ühtse turu tugevdamisele ja konkurentsivõimele suunatud reformid ja investeeringud peaksid võimaldama liidu majanduse kestlikku taastumist. Need reformid ja investeeringud peaksid edendama ka ettevõtlust, sotsiaalmajandust, kestliku taristu ja transpordi arendamist ning industrialiseerimist ja taasindustrialiseerimist ning leevendama kriisi mõju ühisraha kasutuselevõtu protsessile euroalasse mittekuuluvates sellega ühinemist taotlevates liikmeriikides.

(6da) Reformid ja investeeringud peaksid samuti suurendama sotsiaalset ühtekuuluvust ning aitama võidelda vaesuse ja töötusega. Need peaksid tooma kaasa kvaliteetsete ja stabiilsete töökohtade loomise, ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade ja -kategooriate kaasamise, võimaldama tugevdada sotsiaaltaristut ja -teenuseid, sotsiaalset dialoogi ning sotsiaalkaitset ja heaolu. Sellised meetmed on äärmiselt olulised meie majanduse taaselavdamiseks, ilma et kedagi kõrvale jäetaks.

(6e) Liit peaks võtma meetmeid tagamaks, et COVID-19 kriisi mõju ei kahjustaks püsivalt eurooplaste järgmist põlvkonda ning et põlvkondadevaheline lõhe ei muutuks veelgi sügavamaks. Reformid ja investeeringud on olulised selleks, et edendada haridust ja oskusi, sh digioskusi, oskuste rolli aktiivse tööjõu oskuste täiendamise, ümberõppe ja ümberkvalifitseerumise prioriteetide põlvkondliku suunamise kaudu, töötute integratsiooniprogrammi, laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse investeerimise poliitikat seoses hariduse, tervise, toitumise, töökohtade ja eluasemega ning põlvkondadevahelist lõhet ületavat poliitikat.

(6f) COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kui oluline on tugevdada institutsioonilist ja halduslikku vastupidavust ja kriisiks valmisolekut, eelkõige äritegevuse ja avalike teenuste järjepidevuse ning tervishoiu- ja hooldussüsteemide kättesaadavuse ja suutlikkuse suurendamise kaudu, parandada avaliku halduse ja riiklike süsteemide tõhusust, sealhulgas minimeerida halduskoormust, ning parandada kohtusüsteemide tõhusust ning pettuste ennetamist ja rahapesuvastast järelevalvet. Sellest tuleks teha järeldused ja suurendada liikmesriikide institutsioonilist vastupidavust.

(6g) Vähemalt 40 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) raames tuleks eraldada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks, võttes arvesse, et vähemalt 37 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast tuleks suunata kliimaküsimuste integreerimise rahastamiseks. Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025.

(6h) Vähemalt 20 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast rahastamisvahendi raames tuleks eraldada Euroopa digitaalsele strateegiale ja digitaalse ühtse turu saavutamiseks, et suurendada liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aidata liidul muutuda vastupanuvõimelisemaks, innovaatilisemaks ja strateegiliselt sõltumatuks.

(6i) Vähemalt 7 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast rahastamisvahendi raames tuleks eraldada investeerimis- ja reformimeetmetele kuuest Euroopa prioriteedist igaühe raames, samal ajal kui rahastamisvahendi kogu rahaline eraldis peaks tervikuna kuuluma nende kuue Euroopa prioriteedi alla.

(6j) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema aidata majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kaudu kaasa käesoleva määruse alusel kindlaks määratud kuue Euroopa prioriteedi probleemide lahendamisele ning aidata kaasa liidu poliitika, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ning ühtse turu tugevdamisele. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret ▌, ▌taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ning edendada kestlikku majanduskasvu.

(6k) Rahastamisvahendiga tuleks toetada taastumist ja vastupidavust reformide ja investeeringute kaudu, millest saavad kasu ühiskond, demograafiline olukord ning eelkõige lapsed, noored ja haavatavad rühmad, ning hariduse ja koolituse kaudu, parandades ettevõtluskeskkonda, maksejõuetuse raamistikke, võitlust agressiivsete maksutavade vastu, ajakohastades meie majandust ja tööstust, teadus- ja arendustegevust, kestlikku digi-, energia- ja transporditaristut ning ühenduvust. Rahastamisvahend peaks samuti aitama kaasa kestliku ringmajanduse arendamisele, toetama ettevõtlust, sealhulgas VKEsid, tervishoiu- ja hooldussektorit, kultuuri ja meediat, sporti, turismi ja majutust, põllumajandust ja põllumajandusliku toidutööstuse sektorit, tugevdama elurikkust ja keskkonnakaitset, toiduainete tarneahelaid, edendama rohepööret kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kaudu ning aitama investeerida kestlikesse ja energiatõhusatesse eluasemetesse. Reformid ja investeeringud peaksid tugevdama sotsiaalkaitse- ja sotsiaalhoolekandesüsteeme, avalikku haldust ja üldhuviteenuseid, sealhulgas õiglust ja demokraatiat, ning aitama lahendada demograafilisi probleeme.

(6l) COVID-19 kriis on kõigis liikmesriikides põhjustanud tõsiseid tagajärgi sotsiaaltegevusele, haridusele, kultuuri- ja loomesektorile, samuti majutusele ja turismile, mis on praktiliselt seiskunud. Liit ja liikmesriigid peaksid investeerima ka nendesse üliolulistesse valdkondadesse. Liikmesriike tuleks julgustada eraldama vähemalt 2 % kogueelarvest kultuuri- ja loomesektoritele ning 10 % investeeringuteks kvaliteetsesse ja kaasavasse haridusse.

(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega COVID-19 kriisi ulatusega kriisile reageerimisel. Liidu majanduse kui terviku taastumise võiks muu hulgas saavutada investeeringute ja reformide suunamisega olemasolevatesse ELi strateegiatesse ja probleemidesse, mis on kindlaks tehtud muu hulgas, kuid mitte ainult Euroopa poolaasta raames, Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ÜRO kestliku arengu eesmärkides, energialiidu juhtimise raames vastu võetud riiklikes kliimaenergia kavades ning õiglase ülemineku kavades, eesmärgiga püsivalt suurendada liikmesriikide ▌vastupidavust.

(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua ▌rahastamisvahend ▌, et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust kestlike reformide ja nendega seotud avaliku ja erasektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides sihtotstarbelise vahendina, mille eesmärk on tegeleda COVID-19 kriisi kahjuliku mõju ja tagajärgedega liidus. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Rahastamisvahend võiks hõlmata ka meetmeid erainvesteeringute stimuleerimiseks toetuskavade, sealhulgas finantsinstrumentide, toetuste või sarnaste kavade kaudu, tingimusel et järgitakse riigiabi eeskirju. Lisaks võib rahastamisvahend hõlmata ka meetmeid riiklike tugipankade arengu edendamiseks.

(9) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja -meetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes ▌arvesse ▌eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046[3] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 125 lõike 1 punktis a.

(9a) Meetmed, mille eesmärk on soodustada COVID-19 kriisist tingitud sotsiaalsest ja majanduslikust šokist taastumist, peaksid lähtuma vastupidavuse ning ökoloogilise ja sotsiaalse kestlikkuse põhimõtetest. Samuti tuleks neis püüda ühendada kiireloomuline vajadus pikaajalise perspektiiviga. Meetmeid, mida toetavad kindlad teaduslikud tõendid ning laiapõhjaline poliitiline ja sotsiaalne kokkulepe, ei tohiks nõrgestada ega edasi lükata, vaid need tuleks jätkuvalt prioriteediks seada.

(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks ▌rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

(10a) Rahastamisvahendist tuleks toetada projekte, mis järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ja loovad tõelist Euroopa lisaväärtust. Rahastamisvahend ei tohiks asendada jooksvaid riiklikke kulutusi ega olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega ning seetõttu ei tohiks sellest rahastada kolmandate riikide investeerimiskavasid.

(10b) Euroopa lisaväärtus peaks tulenema kuue Euroopa prioriteedi koosmõjust ja omavahelistest seostest ning see peaks looma sidususe ja koostoime ning tagama parema kooskõlastamise, õiguskindluse, suurema tõhususe ja vastastikuse täiendavuse.

(10c) Üks COVID-19 kriisist saadud õppetunde on see, et liit peaks mitmekesistama kriitilise tähtsusega tarneahelaid, ja seetõttu peaks rahastamisvahendi üks eesmärke olema liidu strateegilise sõltumatuse tugevdamine.

(10d) Kasutamata kulukohustuste assigneeringuid ja vabastatud assigneeringuid tuleks kasutada Euroopa lisaväärtusega programmide tugevdamiseks, eelkõige otsese eelarve täitmise raames, näiteks (kuid mitte ainult) teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja taristute valdkonnas.

(10e) Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid rahastamisvahendi raames toimima koostoimes programmiga „InvestEU“ ning neist võib lubada teha makseid liikmesriikide osasse programmi „InvestEU“ raames, eelkõige asjaomastes liikmesriikides asutatud äriühingute maksevõime tagamiseks. Neist kavadest võiks samuti lubada teha makseid mitmeaastase finantsraamistiku otsese eelarve täitmise alla kuuluvatesse programmidesse, mis on suunatud lastele, noortele (sealhulgas „Erasmus“), kultuurile ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (sealhulgas „Euroopa horisont“).

(10f) Taasterahastu „Next Generation EU“ ei tohiks muutuda finantskoormuseks järgmiste põlvkondade jaoks ning see tuleks tagasi maksta liidu uutest omavahenditest. Lisaks on väga oluline, et „Next Generation EU“ raames võetud laenud makstaks tagasi õigeaegselt.

(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldiste eesmärkide – pühendada 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide ning 10 % bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide toetamisele – saavutamisele. Liikmesriigid peaksid oma taaste- ja vastupidavuskavades pöörama erilist tähelepanu ülemineku tagajärjel kannatada võivate töötajate toetamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele, eelkõige rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja kaitstes kollektiivläbirääkimiste põhimõtet.

 

(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas, asjakohases, tulemuslikus ja tõhusas taaste- ja vastupidavuskavas. ▌

(16a) Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavad ning -meetmed toetavad igaühte kuuest Euroopa prioriteedist, sealhulgas vastavaid ja üldisi minimaalseid eelarveeraldisi.

(16b) Kavas tuleks selgitada, kuidas see aitab kaasa liidu poliitikavaldkondade, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja ühtse turu tugevdamise saavutamisele ega ole nendega vastuolus. Kavas tuleks samuti selgitada, kuidas see aitab kaasa liidu strateegilistele ja majanduslikele huvidele ega ole nendega vastuolus, ei asenda liikmesriikide eelarvekulusid, järgib liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ning põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Selles tuleks selgitada, kuidas on see kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 põhimõtetega.

(16c) Riiklik taaste- ja vastupidavuskava ei tohiks mõjutada õigust sõlmida või jõustada kollektiivlepinguid või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega.

(16d) Kavas tuleks selgitada, kuidas see aitab tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud. Juhul kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, tuleb kavas selgitada, kuidas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011[4] artikli 6 alusel antud soovitused kavadega kooskõlas. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada kavandatavaid vahe-eesmärke, sihte ning reformide elluviimise ja investeeringute tegemise ajakava.

(16e) Kava peaks sisaldama põhjalikku reformi- ja investeerimispaketti ning selgitust, kuidas need moodustavad järjepideva terviku. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada kavandatavaid avaliku ja erasektori investeerimisprojekte ja nendega seotud investeerimisperioodi ning vajaduse korral viiteid erasektori partnerite kaasamisele. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada reformide ja investeeringute hinnangulist kogumaksumust. Vajaduse korral peaks see sisaldama teavet olemasoleva või kavandatava liidu rahastamise kohta ning seost varasemate või kavandatavate reformidega struktuurireformi tugiprogrammi või tehnilise toe rahastamisvahendi raames ning teavet kaasnevate meetmete kohta, mida võib vaja minna, kaasa arvatud kõigi poliitikameetmete ajakava.

(16f) Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kes on oma kodanikele kõige lähemal ning puutuvad vahetult kokku kohalike kogukondade ja majandusvaldkondade vajaduste ja probleemidega, etendavad majanduslikus ja sotsiaalses taastumises üliolulist rolli. Seda arvesse võttes peaksid nad olema tihedalt kaasatud rahastamisvahendi kavandamisse ja rakendamisse, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ning rahastamisvahendi alla kuuluvate projektide juhtimisse. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks taastumis- ja vastupanuvõime saavutamisel peaksid nad rakendama teatava osa rahastamisvahendi vahenditest, järgides samas liikmesriigi subsidiaarsuse põhimõtet.

(16g) Kavas tuleks vajaduse korral üksikasjalikult kirjeldada laenutoetusetaotlust ja täiendavaid vahe-eesmärke.

(16h) Kava peaks sisaldama selgitust liikmesriigi kavade, süsteemide ja konkreetsete meetmete kohta huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel.

(16i) Kava peaks sisaldama üksikasju liikmesriikide kehtestatud korra kohta, millega tagatakse, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi nõukogu direktiivi (EL) 2018/822[5] kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega.

(16j) Vajaduse korral peaksid kavad sisaldama investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, et toetada Euroopa koostööd.

(16k) Kõik rahastamisvahendist toetust saavad liikmesriigid peaksid järgima ja edendama Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi. Komisjonil peaks olema õigus algatada liikmesriikidele rahastamisvahendi raames ette nähtud kulukohustuste või maksete assigneeringute peatamine, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset. Rahastamisvahendiga tuleks kehtestada selged eeskirjad ja menetlused peatamismehhanismi algatamiseks või selle lõpetamiseks. Sellega seoses tuleks rahastamisvahendi raames rahastamise peatamist algatav menetlus ning sellele järgnev reservi paigutamine blokeerida üksnes juhul, kui nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus või parlamendi enamus on selle vastu. Maksed lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, peaksid jätkuma.

(16l) Alates 1. veebruarist 2020 võetud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, peaksid olema rahastamiskõlblikud.

(17) Kui liikmesriik on määruse (EL) nr 472/2013[6] artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[7] kohast järelevalvet, peaks käesoleva määruse sätteid olema võimalik asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldada seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nende määruste alusel kehtestatud meetmetega.

(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel. Komisjon peaks kogu asjakohase teabe tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel. Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks tuleks Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides pidada taaste- ja vastupidavusdialoogi, mis on kujundatud olemasoleva struktureeritud majandusdialoogi põhjal.

(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele võtta ette ja viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida neil on rahastamisvahendi kaudu ▌võimalik rahalise toetusena (st tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks 2021. ja 2022. aastal tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja SKP pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale ajavahemikul 2015–2019. Aastatel 2023 ja 2024 tuleks maksimaalse rahalise toetuse arvutamisel tugineda rahvaarvule, SKP pöördväärtusele ning ajavahemikul 2020–2021 täheldatud reaalse SKP kumulatiivsele vähenemisele võrreldes 2019. aastaga.

(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama ▌taaste- ja vastupidavuskava hiljemalt 30. aprilliks riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

(20a) Hindamisel tuleks komisjonil arvesse võtta ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riigi tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust. Komisjon peaks vajaduse korral konsulteerima kogu liitu hõlmavate asjaomaste sidusrühmadega, et koguda nende arvamusi riikliku taaste- ja vastupidavuskava isevastutuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon peaks ka nõudma, et sõltumatu ekspert hindaks kava soolist mõju, või viima sellise hindamise ise läbi.

(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon peaks täielikult austama riikide isevastutust selles protsessis ja võtma arvesse ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riikliku tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust. Komisjon peaks hindama taaste- ja vastupidavuskava, tuginedes loetelule nõuetest ja kriteeriumidest, mis peaksid tõendama kava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust, ning võtma sel eesmärgil arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ▌.

(23) Käesoleva määruse lisana tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade hindamise süsteem. Vastuvõetud kavade hindamistulemused tuleks avalikustada.

(24) Selleks et aidata kaasa kvaliteetsete kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade ning nendes seatud eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise ja tehnilise toe kasutamine. Kui selline oskusteave puudutab eelkõige tööjõupoliitikat, tuleks kaasata sotsiaalpartnerid.

(25) Lihtsustamise tagamiseks peaks rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel. Rahastamisvahendist ei tohiks rahastada selliseid meetmeid, mis vähendavad pikema aja jooksul või püsivalt valitsemissektori tulusid, nagu maksukärped või maksuvähendused.

(26) Kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda. Kui komisjon leiab, et kava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, peaks ta teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning paluma asjaomasel liikmesriigil esitada läbivaadatud kava.

(28) Liikmesriigi kavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et asjaomase liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavad laenud tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi, ning neil peaks olema selge ja täpne tagasimaksegraafik. Need tähtajad võivad erineda kapitaliturgudel laenude rahastamiseks liidu poolt laenatud rahaliste vahendite tähtaegadest. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta.

(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse kahe kuu jooksul. Liikmesriigil peaks kogu aasta jooksul olema igal ajal võimalik taotleda abi tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et taaste- ja vastupidavuskava muuta või see asendada.

(30a) Liikmesriigid ja otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi, et tagada rahastusvahendi kasutuselevõtmist ja rakendamist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

(31) Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda ▌täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega lisaks neile, mis on vajalikud rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks. Väljamaksed tuleks teha pärast asjaomaste vahe-eesmärkide ellu rakendamist.

(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite tagasinõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid tuleks teha osamaksetena ja nende aluseks peaks olema komisjoni positiivne hinnang ▌liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava elluviimisele. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks eelmaksed kuni 20 % ulatuses fondide kogutoetusest, mis on sätestatud otsuses, millega taaste- ja vastupidavuskava heaks kiidetakse. Rahalise toetuse maksete peatamine ja toetuse tühistamine, samuti selle vähendamine ja tagasinõudmine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldaval viisil rakendanud või kui esineb raskeid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettust, korruptsiooni ja huvide konflikti. Võimaluse korral tuleks tagasinõudmine tagada vastava summa mahaarvestamisega rahastamisvahendi alusel veel tegemata väljamaksetest. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade tagasinõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada oma märkused.

(32a) Liidu finantshuvide kaitsmiseks rahastamisvahendi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama tulemuslike ja tõhusate sisekontrollisüsteemide toimimise ning nõudma tagasi alusetult makstud või väärkasutatud summad. Liikmesriigid peaksid seoses rahastamisvahendist toetatavate meetmetega koguma andmeid ja teavet, mis võimaldavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada raskeid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte.

(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kaks korda aastas aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks. Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad igal ajal ära kuulata taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning mis tahes muud asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid.

(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu samaaegselt ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele. Komisjon peaks tagama rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades selgelt, et toetatavad projektid peaksid olema selgelt märgistatud kui „Euroopa Liidu taastealgatus“.

(35) Rahastamisvahendi raames tehtavad kulutused peaksid olema tõhusad ja neil peaks olema kahekordselt positiivne mõju Euroopa kriisist taastumisele ja Euroopa üleminekule kestlikule majandusele. Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks ja huvide konfliktide vältimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate ning tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja ▌rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded peaksid vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal. Selleks tuleks luua spetsiaalne tulemustabel, mis peaks täiendama olemasolevat sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja olemasolevat makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelit. Rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste suhtes tuleks kohaldada spetsiaalset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mis sisaldub eraldi peatükina ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases komisjoni hindamisaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Seireks kogutavaid andmeid tuleks sooliselt eristada.

(36a) Komisjon peaks rahastamisvahendi rakendamisest aru andma ja ilmuma vajaduse korral Euroopa Parlamendi ette selgituste andmiseks, sealhulgas juhtudel, kui tegemist on raske hooletuse või üleastumisega. Sellega seoses võib Euroopa Parlament anda soovitusi tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(37) Oleks asjakohane, kui komisjon esitaks kaks korda aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama üksikasjalikku teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude, sealhulgas sihtide ja vahe-eesmärkide rakendamise seisu kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.

(38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks hinnangule lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ▌käsitleda ka vahendite pikaajalist mõju.

(38a) Komisjon peaks esitama ülevaateid rahastamisvahendi rakendamise kohta ja tegema vajaduse korral ettepanekuid määruse muutmiseks, et tagada assigneeringute täielik kulukohustustega sidumine.

(39) ▌Liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatav vastav rahaline toetus tuleks kehtestada delegeeritud õigusaktidega. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013[8], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95[9], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[10] ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939[11] tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371[12]. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused. Lõplikud vahendite saajad või toetusesaajad rahastamisvahendist tuleks täieliku läbipaistvuse tagamiseks avalikustada. Vahendite kasutamise auditeerimiseks ja kontrollimiseks peaksid liikmesriigid esitama teabe elektroonilises vormis ühte andmebaasi, suurendamata seejuures tarbetut halduskoormust.

(41) Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, Euroopa Parlamendile tuleks esitada ülevaateid ja korrapäraseid ajakohastatud andmeid programmi toimimise kohta, et anda teavet arutelude pidamiseks, näiteks Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil.

(42) Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

 

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted ja rahastamispakett

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).

Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „liidu fondid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX [uus ühissätete määrus][13] hõlmatud fondid;

2. „rahaline toetus“ – tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriigid võivad rahastamisvahendi raames saada või on juba saanud;

2a. „püsimaksega laen“ – laen, mis antakse liikmesriigile regulaarsete osamaksetena tehtavate tagasimaksete fikseeritud graafikuga;

3. poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ või „Euroopa poolaasta“ ▌– nõukogu ▌määruse (EÜ) nr 1466/1997[14] artiklis 2-a sätestatud menetluskord;

3a. „liikmesriigi ametiasutus“ – üks või mitu avaliku sektori asutust valitsuse tasandil, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused ning liikmesriigi asutused finantsmääruse artikli 2 punkti 42 tähenduses, kes teevad liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt koostööd partnerluse vaimus;

3b. „täiendavus“ – käesoleva määruse kohaldamisel [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis b] sätestatud nõude täitmine ja vajaduse korral erasektori investeeringute maksimaalne kaasamine kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktiga d];

3c. „vahe-eesmärgid“ – selged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed, mõõdetavad ja kontrollitavad kohustused, mille liikmesriik on võtnud seoses taaste- ja vastupidavuskavadega;

3d. „vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vapustuste ning mis tahes kriisist tulenevate püsivate struktuurimuutustega õiglasel, kestlikul ja kaasaval viisil ning kõigi heaolu edendades;

3e. „ei kahjusta oluliselt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852[15] (ELi taksonoomiamäärus) osutatud mis tahes keskkonnaeesmärki oluliselt kahjustava majandustegevuse mittetoetamine või teostamata jätmine, kui see on asjakohane. Komisjon töötab välja tehnilised juhised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ praktiliseks kohaldamiseks, võttes arvesse nimetatud määrust;

3f. „liidu kliima- ja keskkonnaeesmärgid“ – määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus] sätestatud liidu kliimaeesmärgid ja -sihid.

Artikkel 3
Kohaldamisala

Käesoleva määrusega loodava ▌rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab kuut Euroopa prioriteeti, mis on struktureeritud sammastena järgmiselt:

 õiglane rohepööre, võttes arvesse rohelise kokkuleppe eesmärke;

 digipööre, võttes arvesse Euroopa digitaalse strateegia eesmärke;

 majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime, võttes arvesse tööstusstrateegia ja VKEde strateegia eesmärke;

 sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke;

 institutsiooniline vastupidavus, pidades silmas kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku suurendamist ning

 järgmisele põlvkonnale suunatud poliitikameetmed, võttes arvesse Euroopa oskuste tegevuskava, noortegarantii ja lastegarantii eesmärke.

Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike taaste- ja vastupidavuskavade puhul eraldatakse 100 % nende eraldisest, mõõdetuna kogukuludes, investeerimis- ja reformimeetmetele kuue Euroopa prioriteedi raames. Vähemalt 7 % iga taaste- ja vastupidavuskava eraldisest (mõõdetuna kogukuludes) eraldatakse investeerimis- ja reformimeetmetele kuuest Euroopa prioriteedist igaühe raames.

Komisjon töötab välja tehnilised juhised eraldise praktiliseks kasutamiseks.

Selleks et aidata kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja tagada täielik kooskõla nendega, eelkõige üleminekul, mis tagab liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamise ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise 2050. aastaks kooskõlas [määrusega 2020/XXX, millega kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/199 („Euroopa kliimaseadus“)], eraldatakse vähemalt 40 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks kõigi kuue Euroopa prioriteedi raames.

Kajastades Euroopa digitaalse strateegia eesmärke ja vajadust saavutada digitaalne ühtne turg, mis suurendab liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aitab liidul muutuda vastupanuvõimelisemaks, innovaatilisemaks ja strateegiliselt sõltumatuks, eraldatakse vähemalt 20 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast digitaalvaldkonna kulude rahastamiseks kõigi kuue Euroopa prioriteedi raames.

Artikkel 4
Üld- ja erieesmärgid

1. ▌Rahastamisvahendi üldeesmärk on keskenduda artiklis 3 osutatud kuuele Euroopa prioriteedile. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kuue Euroopa prioriteedi koosmõjule ja omavahelistele seostele, et tagada sidusus ja koostoime, tekitades seeläbi Euroopa lisaväärtust. Rahastamisvahendi abil edendatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning lähenemist ja strateegilist sõltumatust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisiks valmisolekut ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaalset, majanduslikku ja soolist mõju, toetades õiglast rohe- ja digipööret, aidates ▌taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidates luua uusi kvaliteetseid töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendades kestlikku majanduskasvu ning euroala.

1b. Rahastamisvahend aitab kaasa liidu poliitikavaldkondade ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja ühtse turu tugevdamise eesmärkide saavutamisele.

2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud kestlikku majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas ja läbipaistvas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Artikkel 4a
Horisontaalsed põhimõtted

1. Rahastamisvahend ei tohi olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega. Sellega seoses ei anta toetust projektidele, mis on osa kolmandate riikide strateegilistest investeerimiskavadest ning mis kuuluvad selliste tegurite kohaldamisalasse, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ja mida liikmesriigid ja komisjon peavad arvesse võtma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452[16] artiklile 4.

2. Rahastamisvahendist antav toetus ei asenda jooksvaid riiklikke eelarvekulusid ja selle puhul järgitakse liidupoolse rahastamise täiendavuse põhimõtet.

3. Rahastamisvahendist toetatakse ainult projekte, mille puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 5
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

1. Määruse [EURI] artiklis 2 osutatud meetmete rakendamiseks on ▌rahastamisvahendi raames ette nähtud järgmised summad:

a) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud 337 968 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades) [312 500 000 000 eurot 2018. aasta hindades], mis on kättesaadav tagastamatu toetuse jaoks vastavalt määruse [EURI] artikli 4 lõigetele 4 ja 8.

Seda summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna;

b) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud 385 856 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades) [360 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades], mida saab kasutada liikmesriikidele artiklite 12 ja 13 kohaselt püsimaksega laenutoetuse andmiseks, kui määruse [EURI] artikli 4 lõikest 5 ei tulene teisiti.

2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik rahastamisvahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, konsulteerimist liikmesriikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna (eelkõige noorteorganisatsioonide) ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil rahastamisvahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning kestlikku majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. Sellist tegevust silmas pidades võivad liikmesriigid taotleda ka tehnilist toetust kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

2a. Hiljemalt 31. detsembriks [2024] hindab komisjon käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tagastamatu toetuse jaoks kasutada olevate kasutamata kulukohustuste assigneeringute ja vabastatud assigneeringute eeldatavat summat, mille võib kanda liidu eelarvesse (ELi 2025. aasta eelarve projekti) sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5, et tugevdada Euroopa lisaväärtusega programme.

Komisjon teeb individuaalsel alusel ettepaneku tugevdada esimeses lõigus määratletud programme alles pärast seda, kui nende hindamisel leitakse, et asjaomaste programmide rahastamist tuleb suurendada, et saavutada vastavates õigusaktides sätestatud eesmärgid.

Komisjoni hinnang esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on võimalik komisjoni ettepanekuid käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud eriprogrammide tugevdamiseks individuaalselt muuta, heaks kiita või tagasi lükata.

Summasid, mida ei kasutata käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud programmide tugevdamiseks, kasutatakse täies ulatuses komisjoni poolt rahastamisvahendi rahastamiseks eraldatud vahendite tagasimaksmiseks.

Artikkel 6
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad

1. Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve, kusjuures ülempiir on 5 % liikmesriigi eelarvevahendite üldmahust.

2. Liikmesriigid võivad teha ettepaneku eraldada kuni 5 % oma taaste- ja vastupidavuskava mahust tehnilise toe rahastamisvahendile ja programmile „InvestEU“, eelkõige maksevõime toetusmeetmetele, samuti otsese eelarve täitmise alla kuuluvatele mitmeaastase finantsraamistiku programmidele, mis on suunatud lastele, noortele (sealhulgas „Erasmus“), kultuurile ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (sealhulgas „Euroopa horisont“) – kuid ainult siis, kui eraldatud summa aitab kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ning järgitakse käesoleva määruse nõudeid kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 4a ning artiklis 17 sätestatud hindamismenetlust. Eraldatud summat kasutatakse vastavalt selle fondi eeskirjadele, kuhu vahendid ümber paigutatakse, ning asjaomase liikmesriigi toetuseks. Ümberpaigutatud summa puhul ei nõuta kaasrahastamist. Komisjon haldab neid vahendeid kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 7
Rakendamine

▌Rahastamisvahendit rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 8
Täiendavus ja lisarahastamine

▌Rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamist, mida saadakse Euroopa Investeerimispanga grupilt või muudelt sellistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt, milles liikmesriigil on osalus. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

Artikkel 9
Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed

Kui stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit ei kohaldata, esitab komisjon 3 kuu jooksul käesoleva määruse muutmisettepaneku, et siduda rahastamisvahend usaldusväärse majandusjuhtimisega, nagu on sätestatud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...▌])[ühissätete määrus] artikli 15 lõikes 7 ▌. ▌

Artikkel 9a
Meetmed, millega rahastamisvahend seotakse liidu eelarve kaitsega, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises

1. Rahastamisvahend on kättesaadav ainult liikmesriikidele, kes on võtnud kohustuse austada õigusriigi põhimõtet ja liidu põhiväärtusi.

2. Komisjonil on õigus algatada liikmesriikidele rahastamisvahendi raames ette nähtud kulukohustuste või maksete assigneeringute peatamine, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset.

3. Üldisteks puudusteks õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset, loetakse eelkõige järgmist:

a) kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid, sekkudes väljastpoolt sõltumatuse tagatistesse, takistades kohtuotsuste tegemist väljastpoolt tulevate korraldustega, muutes meelevaldselt kohtute töötajate ametisse nimetamist või töötingimusi puudutavaid reegleid, mõjutades kohtute töötajaid mis tahes viisil, mis ohustab nende erapooletust, või rikkudes juristide sõltumatust;

b) suutmatus hoida ära või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid või õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine rahaliste vahendite ja inimressursside võimaldamisest, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus vältida huvide konflikte;

c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, sealhulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tulemusliku uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;

d) liikmesriigi liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava haldussuutlikkuse ohustamine, muu hulgas oht suutlikkusele täita tulemuslikult õigusnorme, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;

e) meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset.

4. Üldine puudus õigusriigi toimimises võidakse liikmesriigis kindlaks teha eelkõige siis, kui kahjustatakse või võidakse kahjustada ühte või mitut järgmistest:

a) rahastamisvahendit rakendavate liikmesriigi avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, eelkõige riigihangete või toetuste andmise menetluste kontekstis;

b) turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist;

c) finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning tulemuslike ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine;

d) uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses süüdistuse esitamisega pettuse (sealhulgas maksupettuse), korruptsiooni või rahastamisvahendi rakendamisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste eest;

e) mõjus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, c ja d osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;

f) pettuse (sealhulgas maksupettuse), korruptsiooni või rahastamisvahendi rakendamisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ärahoidmine ja nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;

g) alusetult makstud rahaliste vahendite tagasinõudmine;

h) maksudest kõrvalehoidumise ja maksukonkurentsi ärahoidmine ja selle eest karistamine ning nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes;

i) tulemuslik ja õigeaegne koostöö OLAFi ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, Euroopa Prokuratuuriga seoses nende teostatavate uurimiste või esitatavate süüdistustega vastavalt asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele;

j) rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist.

5. Kui lõike 4 tingimused on täidetud, võidakse vastu võtta üks või mitu järgmistest meetmetest:

a) keeld võtta uusi juriidilisi kohustusi;

b) kulukohustuste peatamine;

c) kulukohustuste vähendamine, muu hulgas finantskorrektsioonide kaudu;

d) eelmaksete vähendamine;

e) maksetähtaegade arvestamise katkestamine;

f) maksete peatamine.

Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine liikmesriigi kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Rahastamisvahendist toetatakse jätkuvalt piirkondlikke ja kohalikke toetuskõlblikke meetmeid. Juhul kui liikmesriigi tasandil esineb puudusi, toetatakse rahastamisvahendist jätkuvalt piirkondlikke ja kohalikke toetuskõlblikke meetmeid.

Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldise puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed on võimalikult suurel määral suunatud liidu meetmetele, mida see puudus on kahjustanud või võinud kahjustada.

Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.

Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või samas portaalis lõplikele vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumistest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutavad. Komisjon võib võtta käesoleva lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui sellele on lisatud tõendid selle kohta, et asjaomane lõplik vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse.

Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate poolt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mis liikmesriigid peavad maksma, makstakse lõplikele vahendite või toetuste saajatele ka tegelikult välja.

6. Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud tema arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada.

Selle hindamisel, kas lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks.

Komisjoni abistab sõltumatute ekspertide kogu, mis luuakse delegeeritud õigusaktiga.

Komisjon võib nõuda nii enne kui ka pärast arvamuse esitamist mis tahes täiendavat teavet, mis on tema hinnangu jaoks vajalik.

Asjaomane liikmesriik edastab nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

Otsustades selle üle, kas võtta vastu otsus lõikes 5 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud teavet ja tehtud märkusi ning ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe suhtes võetavate järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast.

Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse käesolevas lõikes osutatud teavet ja suuniseid.

Kui komisjon leiab, et üldine puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, võtab ta rakendusaktiga vastu otsuse lõikes 5 osutatud meetmete kohta.

Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa.

Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutusettepanekut nelja nädala jooksul alates sellest, kui mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud. Ümberpaigutusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu ümberpaigutusettepanekut muudab, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.

Kaheksandas lõigus osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutusettepanekut kümnendas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka.

7. Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldine puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.

Asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel hindab komisjon olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldised puudused õigusriigi toimimises, mis olid lõikes 5 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, võtab komisjon viivitamata vastu otsuse nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt lõikes 6 osutatud eelarvereserv. Kohaldatakse lõikes 5 sätestatud menetlust.

II PEATÜKK

Rahaline toetus, vahendite eraldamine ja laenud

Artikkel 10
Maksimaalne toetussumma

Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta, suhtelise töötusmäära ja reaalse SKP kumulatiivse vähenemise aastatel 2020–2021 võrreldes 2019. aastaga.

Ajavahemikuks 2021–2022 arvutatakse maksimaalne rahaline toetus I lisas esitatud metoodikat kasutades, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära ajavahemikul 2015–2019.

Ajavahemikuks 2023–2024 arvutatakse maksimaalne rahaline toetus I lisas esitatud metoodikat kasutades, võttes aluseks rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja reaalse SKP kumulatiivse vähenemise aastatel 2020–2021 võrreldes 2019. aastaga, ning see arvutatakse 30. juuniks 2022.

Artikkel 11
Rahalise toetuse eraldamine

1. Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 337 968 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses ▌.

2. Ajavahemikul alates 31. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon, kui rahalised vahendid on olemas, korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga. Selleks avaldab ta kõnealusel ajavahemikul korraldatavate projektikonkursside esialgse ajakava ning märgib iga konkursi kohta eraldatava summa. Iga liikmesriik võib oma majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotluse kuni sellise maksimumsumma saamiseks, mis vastab olemasolevast eraldisesummast talle eraldatavale osale, nagu on osutatud I lisas.

Artikkel 12
Laenud

1. Kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenutoetust majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

2. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

3. Liikmesriigi laenutaotlus peab sisaldama järgmist:

a) laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate reformide ja investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused;

b) täiendavad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 15;

c) asjaomase taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse summaga või rahalise toetusega, mis eraldatakse taaste- ja vastupidavuskavale artikli 17 lõike 3 punkti b alusel;

ca) teave selle kohta, kuidas laenutaotlus sobib kokku liikmesriigi üldise finantsplaneerimisega ja usaldusväärse eelarvepoliitika üldise eesmärgiga.

4. Asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 6,8 % tema kogurahvatulust.

5. Erandina lõikest 4 võib vahendite olemasolu korral laenutoetuse summat erandlikel asjaoludel suurendada.

6. Laenutoetus makstakse välja osamaksetena vastavalt vahe-eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 17 lõike 4 punktiga g.

7. Komisjon teeb otsuse laenutoetusetaotluse kohta kooskõlas artikliga 17. Vajaduse korral muudetakse majanduse taaste- ja vastupidavuskava vastavalt.

Artikkel 13
Laenuleping

1. Enne asjaomase liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon järgmist:

a) kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad ▌täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks mõistlikud ja usutavad ning

b) kas täiendavad reformid ja investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

2. Kui laenutaotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud otsus, sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte:

a) laenusumma eurodes, sealhulgas vajaduse korral artikli XX kohaselt eelmaksena antava laenutoetuse summa;

b) keskmine laenutähtaeg. Selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;

c) hinnakujundusvalem ja laenu kättesaadavuse ajavahemik;

d) osamaksete maksimumarv ning selge ja täpne tagasimaksegraafik;

e) muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega.

3. Vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e kannavad käesolevas artiklis nimetatud laenude jaoks rahaliste vahendite laenamise kulud toetusesaajad liikmesriigid.

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud tehingute haldamiseks vajaliku korra.

5. Käesoleva artikli kohaselt antud laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks sihtotstarbelise konto. Samuti kannab ta mis tahes seonduva laenu põhisumma ja intressid komisjoni osutatud kontole kooskõlas eelmise lõike kohaselt kehtestatud korraga kakskümmend TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

Artikkel 13a
Läbivaatamine ja muutmine

1. Hiljemalt 2022. aasta lõpuks esitab komisjon käesoleva määruse II peatükis osutatud vahendite rakendamise läbivaatamise aruande. Selle kohustusliku läbivaatamisega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, et tagada vahendite täielik kasutamine.

2. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks esitab komisjon käesoleva määruse II peatükis osutatud vahendite rakendamise läbivaatamise aruande. Selle kohustusliku läbivaatamisega kaasnevad vajalikud meetmed käesoleva määruse muutmiseks, et tagada kulukohustuste assigneeringute täielik kasutamine.

III PEATÜKK

Taaste- ja vastupidavuskavad

Artikkel 14
Rahastamiskõlblikkus

1. Artiklis 3 osutatud Euroopa prioriteetide ja artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku ja erasektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe tervikliku ja sidusa meetmepaketi kaudu. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

Alates 1. veebruarist 2020 võetud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, on kõlblikud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist toetuse saamiseks, eeldusel et need vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2. Taaste- ja vastupidavuskavad toetavad artiklis 3 määratletud kuut Euroopa prioriteeti, sealhulgas artiklis 3 määratletud minimaalset kulutuste osakaalu ja artiklis 4 määratletud üld- ja erieesmärke ning järgivad artikli 4a alusel kehtestatud horisontaalseid põhimõtteid.

2a. Vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale aitavad taaste- ja vastupidavuskavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks.

2b. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999[17] kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase ▌ülemineku fondi[18] kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse, noortegarantii rakenduskavadesse, liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse ning liidu õiguse ja poliitika rakendamisega seotud meetmetesse.

2c. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025, põhinevad kavandatud meetmete soolise mõju hindamisel ning hõlmavad olulisi meetmeid tulemuslikuks tegelemiseks kriisi negatiivse mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele kombineerituna meetmetega soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks. Taaste- ja vastupidavuskavad on ühtlasi kooskõlas riikide soolise võrdõiguslikkuse strateegiatega.

2d. Taaste- ja vastupidavuskavad ei tohi kahjustada ühtset turgu.

3. Kui liikmesriik on määruse (EL) nr 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega.

3a. Riiklik taaste- ja vastupidavuskava ei tohi mõjutada õigust sõlmida või jõustada kollektiivlepinguid või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liikmesriikide ja liidu õiguse ja tavadega.

Artikkel 15
Taaste- ja vastupidavuskava

1. Liikmesriik, kes soovib saada rahalist toetust, mis on artikli 11 lõike 1 kohaselt tehtud eraldamiseks kättesaadavaks, esitab komisjonile artikli 14 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava.

Pärast seda, kui komisjon on teinud artikli 11 lõikes 2 osutatud summa eraldamiseks kättesaadavaks, ajakohastab liikmesriik vajaduse kohal lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskava ja esitab selle komisjonile, et võtta arvesse artikli 10 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust.

2. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava esitatakse koos riikliku reformikavaga ühtse integreeritud dokumendina ja reeglina esitatakse see ▌ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

Rahastamisvahendist toetust saada sooviv liikmesriik korraldab mitmetasandilise dialoogi, milles kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eelkõige noorteorganisatsioonid, ja muud asjaomased sidusrühmad ja üldsus saavad aktiivselt osaleda ning arutada taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamist ja rakendamist. Kava projekt esitatakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige noorteorganisatsioonidele, ja muudele asjaomastele sidusrühmadele ja üldsusele konsulteerimiseks enne selle komisjonile esitamise kuupäeva ning kooskõlas partnerluse põhimõttega on sotsiaalpartneritel vähemalt 30 päeva aega, et kirjalikult reageerida.

3. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:

a) üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskava ja meetmed toetavad igaühte kuuest artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteedist ning toetavad ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

ab) vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale selgitus selle kohta, kuidas kava aitab tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks;

ac) juhul kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, selgitus selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitused kavadega kooskõlas;

ad)  üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas kava vastab igale kuuest artikli 3 kohaselt kehtestatud Euroopa prioriteedist ette nähtud miinimumeraldistele;

ae) komisjoni esitatud jälgimismetoodikale tuginev üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas vähemalt 40 % taaste- ja vastupidavuskava jaoks taotletud summast aitab integreerida kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimusi. Enne määruse jõustumist võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu vastava metoodika, kasutades vajaduse korral ELi taksonoomiaga kehtestatud kriteeriume;

af) ... lisas sätestatud digitaalse jälgimise metoodikale tuginev selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed edendama digitaalmeetmeid, ning kas need moodustavad kokku vähemalt 20 % kava kogueraldistest; sama metoodikat kasutatakse meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda tabelis loetletud konkreetse sekkumisvaldkonnaga; mõne investeerimistoimingu puhul võidakse digitaalsete eesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad investeerimistoimingu mõju digitaalsetele eesmärkidele;

ag) selgitus selle kohta, kuidas meetmed ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide jooksvaid eelarvekulusid ning järgivad täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

ah) selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, soolise mõju hinnang ja selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele;

d) kavandatud selged vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;

da) selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad põhjalikku reformi- ja investeerimispaketti ja kuidas need moodustavad järjepideva terviku, ning nende eeldatav koostoime artikli 14 lõikes 2b osutatud dokumentides sätestatud kavade, strateegiate ja programmidega;

e) kavandatavad avaliku ja erasektori investeerimisprojektid ja nendega seotud investeerimisperiood ning vajaduse korral viited erasektori partnerite kaasamisele;

ea) juhul kui taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud meetmed ei ole vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014[19] vabastatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 osutatud riigiabist teatamise kohustusest, analüüsib komisjon eelisjärjekorras taaste- ja vastupidavuskava kooskõla riigiabi ja konkurentsieeskirjadega;

f) taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliseks kogukuluks“), mida toetab sõltumatu avalik-õigusliku asutuse kinnitatud selge põhjendus, ning selgitus selle kohta, kuidas ▌on kulud vastavuses eeldatava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga kooskõlas kulutõhususe põhimõttega;

g) vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta ning seos varasemate või kavandatavate reformidega struktuurireformi tugiprogrammi või tehnilise toe rahastamisvahendi raames;

h) kaasnevad meetmed, mida võib vaja minna, kaasa arvatud kõigi poliitikameetmete ajakava;

i) ülevaade lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandilisest dialoogist ja sellest, kuidas võeti arvesse sidusrühmade panust ning kuidas sidusrühmade palvel võidakse nende arvamused lisada riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse, samuti taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seoses kavandatud konsultatsioonide ja dialoogide üksikasjad, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid;

j) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku järelevalve ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed selged vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, kusjuures tuleb näidata, kuidas kava abil parandatakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohaseid riigi tulemusi;

k) vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning

ka) selgitus liikmesriigi kavade, süsteemide ja konkreetsete meetmete kohta huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel, sealhulgas nende kohta, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest ning nõuda tagasi kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summad, ja vajaduse korral karistuste kehtestamise kohta;

kb) liikmesriikide kehtestatud kord, millega tagatakse, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

l) muu asjakohane teave.

4. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad kogu aasta jooksul igal ajal taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega. Tehnilise toetuse puhul järgitakse täielikult kollektiivläbirääkimisi puudutavaid riiklikke eeskirju ja tavasid. Tehnilise toetusega seotud tegevus ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite rolli ega ohustada kollektiivläbirääkimiste sõltumatust.

4a. Et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, peavad taaste- ja vastupidavuskava eest vastutavad liikmesriikide esindajad ja vajaduse korral sõltumatud eelarveasutused, kui neid kutsutakse, tulema Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette taaste- ja vastupidavuskava tutvustama. Euroopa Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel.

Artikkel 16
Komisjoni hinnang

1. Liikmesriigi poolt artikli 15 lõike 1 kohaselt esitatud taaste- ja vastupidavuskava ja vajaduse korral selle ajakohastatud versiooni hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne või pärast selle ametlikku esitamist muuta. Vajaduse korral võivad asjaomane liikmesriik ja komisjon leppida kokku artikli 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra.

1a. Hindamisel võtab komisjon arvesse ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riigi tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas, õiglase ülemineku fondi kohastes territoriaalse õiglase ülemineku kavades ja noortegarantii rakenduskavades sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.

Samuti võtab ta arvesse õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes, ELi õigusemõistmise tulemustabelis, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelis ja sotsiaalvaldkonna tulemustabelis sisalduvat teavet. Samuti nõuab komisjon, et sõltumatu ekspert hindaks kava soolist mõju, või viib sellise hindamise ise läbi.

Vajaduse korral konsulteerib komisjon kogu liitu hõlmavate asjaomaste sidusrühmadega, et koguda nende arvamusi riikliku taaste- ja vastupidavuskava isevastutuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse kohta.

3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust ▌ning võtab selleks arvesse alljärgnevaid elemente.

Komisjon hindab, kas kõik taaste- ja vastupidavuskavad vastavad järgmistele nõuetele:

a) kas vähemalt 40 % kavas ettenähtud summast eraldatakse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks ning kas artikli 15 lõike 3 punktis ae osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

b) kas vähemalt 20 % kavas ettenähtud summast eraldatakse digitaalmeetmetele ning kas artikli 15 lõike 3 punktis af osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

c) ega ükski meede ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide jooksvaid eelarvekulusid ning järgib täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

d) kas kava vastab igale artikli 3 kohaselt kehtestatud Euroopa prioriteedile ette nähtud miinimumeraldistele;

e) kas liikmesriikide kehtestatud kord tagab, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

Tulemuslikkus:

f) kas taaste- ja vastupidavuskava toetab igaühte kuuest artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteedist ning kas see toetab ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

g) kas artikli 15 lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandiline dialoog on toimunud ning kas asjaomastel sidusrühmadel võimaldatakse sisuliselt osaleda taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamises ja rakendamises;

h) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete selgete vahe-eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tulemusliku järelevalve ja rakendamise ning kas kava abil parandatakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohaseid riigi tulemusi;

i) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis püsiv mõju;

j) kas taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, mis loovad Euroopa lisaväärtust, võttes vajaduse korral arvesse liikmesriikide geograafilisest asukohast tulenevaid piiranguid;

Tõhusus:

k) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning kulutõhususe põhimõtte kohaselt vastavuses eeldatava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga ▌;

l) kas asjaomaste liikmesriikide kavandatud kord, muu hulgas kord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest, aitab eeldatavasti ennetada, avastada ja kõrvaldada rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel tekkivaid huvide konflikte, korruptsiooni ja pettusi;

Asjakohasus:

m) kas kava sisaldab meetmeid, mis, vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale, aitavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks;

n) kas juhul, kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, on kava kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitustega;

o) kas kava sisaldab artiklis 15 osutatud täpset teavet;

Sidusus:

p) kas kava sisaldab terviklikku reformi- ja investeerimispaketti ning kas kord tagab artikli 14 lõikes 2b osutatud järjepidevuse ja koostoime;

q) kas kava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, kas sellele on tehtud soolise mõju hinnang ja kas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele.

Neid hindamiskriteeriume kohaldatakse kooskõlas II lisaga.

4. Kui asjaomane liikmesriik on taotlenud artiklis 12 osutatud laenutoetust, hindab komisjon, kas laenutoetusetaotlus vastab artikli 13 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud täiendavad reformid ja investeeringud vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele.

4a. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt artikli 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

5. Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid, sealhulgas Euroopa Parlamendi nimetatud eksperdid.

Artikkel 17
Komisjoni otsus

1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon artikli 25a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas artikli 11 kohaselt eraldatud rahalise toetuse osamaksete väljamaksmiseks nõutavad vahe-eesmärgid ja sihid ▌.

2. Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealuse laenutoetusega hõlmatud liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

3. ▌Artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavatele taaste- ja vastupidavuskavadele antava rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt:

a) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude summaga;

ba) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

c) kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. Asjaomane liikmesriik võib taotleda tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu tehnilist toetust, et ettepanek järgmiste tsüklite korral paremini ette valmistada.

4. Lõikes 1 nimetatud otsuses on sätestatud ka järgmine:

a) rahaline toetus, mis makstakse välja ainult osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seoses kindlaks tehtud asjaomased vahe-eesmärgid ja sihid;

aa) rahaline toetus ja vajaduse korral laenutoetuse summa, mis makstakse välja artikli 11a kohase eelmaksena pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist;

b) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu;

c) järgmine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajavahemik:

1) investeeringute puhul lõpeb investeerimisperiood, mille jooksul investeerimisprojekt tuleb ellu rakendada, hiljemalt seitse aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

2) reformide puhul lõpeb ajavahemik, mille jooksul reformid tuleb ellu viia, hiljemalt neli aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

d) taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas selged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid ja vajaduse korral meetmed artikliga - 19 kooskõla tagamiseks;

e) kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise asjaomased näitajad, sealhulgas metoodika artiklis 15 osutatud kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärkide järgimise mõõtmiseks, ning

f) komisjonile asjaomastele alusandmetele ja aruannetele täieliku juurdepääsu andmise kord;

g) vajaduse korral osamaksetena ▌makstava laenu summa ning laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. Kõnealune teatis sisaldab ka soovitust liikmesriigile kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et muuta või asendada taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18. Euroopa Parlamendi kutsel annab komisjon Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees selgitusi taaste- ja vastupidavuskavale antud negatiivse hinnangu kohta. Euroopa Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel.

6. Punktis d osutatud rakendamise kord ja ajakava, punktis e osutatud kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad, punktis f osutatud komisjoni juurdepääsu kord alusandmetele ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 4 punktis g osutatud laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles asjaomane liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist. Komisjon teeb vastuvõetud kava ja kogu muu asjakohase teabe, sealhulgas lõikes 6 osutatud tegevuskorra Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel kohe, kui komisjon on otsuse vastu võtnud ja selle oma veebisaidil avaldanud. Komisjon täpsustab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga selliste tegevuskordade sisu, mille eesmärk on edendada liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sidusust ja võrreldavust ning esitada standardandmed artiklis 21a osutatud taaste ja vastupidavuse tulemustabeli jaoks.

7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 punktiga a.

Artikkel 18
Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine

1. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada või kui asjaomane liikmesriik on tuvastanud olulised täiendavad investeerimis- ja reformimeetmed, mis on käesoleva määruse alusel toetuskõlblikud, või kui asjaomane liikmesriik kavatseb artiklite 16 ja 17 kohase hindamise tulemust märkimisväärselt parandada, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib kogu aasta jooksul igal ajal taotleda tehnilise toe rahastamisvahendi kasutamist kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et taaste- ja vastupidavuskava muuta või see asendada.

2. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

3. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi kahe kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist. Euroopa Parlamendi kutsel annab komisjon Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees selgitusi taaste- ja vastupidavuskavale antud negatiivse hinnangu kohta.

3a. Vajaduse korral ajakohastavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavasid, et viia need kooskõlla määruse (millega kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/199 („Euroopa kliimaseadus“)) kohase ajakohastatud 2030. aasta kliimaeesmärgiga kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon hindab ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavasid vastavalt artiklis16 sätestatud nõuetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

IV PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel -19
Liidu finantshuvide kaitse

1. Liikmesriigid kui rahastamisvahendist abi saajad või laenu võtjad võtavad rahastamisvahendi rakendamisel kõik vajalikud meetmed liidu finantshuvide kaitsmiseks ning eriti selle tagamiseks, et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega.

2. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustus:

a) korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega ning et kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas liidu ja liikmesriikide õigusega;

b) võtta asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu finantshuvisid kahjustavat pettust, korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ning võtta õiguslikke meetmeid omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;

c) lisada maksetaotlusele:

i) vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et sisse seatud kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eeskätt eeskirjadega, mis on kehtestatud huvide konfliktide, pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise vältimiseks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; ning

ii) auditite üksikasjalik kirjeldus, sõltumatu avalik-õigusliku asutuse kinnitatud kuluprognooside asjakohane põhjendus, mõjuhinnangud, finantsaruanded ja muu asjakohane teave ning ülevaade tehtud kontrollidest, eelkõige seoses investeerimisprojektidega, sealhulgas tuvastatud puudused ja võetud parandusmeetmed;

d) taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetud meetmetega seotud vahendite kasutamise auditite ja kontrollimise jaoks koguda elektroonilisel kujul ühtsesse andmebaasi (mis võimaldab, ilma halduskoormust asjatult suurendamata, liidu auditi- ja uurimisorganitele võrreldaval tasemel juurdepääsu) järgmisi andmekategooriaid:

i) lõpliku vahendite saaja nimi;

ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankija liidu või liikmesriikide riigihankesätete tähenduses;

iii) vahendite saaja või töövõtja tegeliku tulusaaja / tegelike tulusaajate (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849[20] artikli 3 punktis 6) eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg;

iv) taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate kõigi meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma, näidates ära rahastamisvahendist ning muudest liidu fondidest välja makstud summad;

e) anda komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 antud volitusi ning kehtestada samad kohustused kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on makstud välja vahendid taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks, või kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele;

f) säilitada andmeid ja dokumente kooskõlas finantsmääruse artikliga 132;

fa) säilitada andmeid ja dokumente kooskõlas finantsmääruse artikliga 75. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelarve täitmisega seotud dokumente säilitada vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament annab heakskiidu eelarve täitmisele. Toimingutega seotud dokumente säilitatakse igal juhul kuni toimingute täieliku lõpetamise aastale järgneva aasta lõpuni. Kohtumenetluse korral peatatakse see ajavahemik seniks, kuni on aegunud viimane võimalus kohtulikuks edasikaebamiseks;

g) tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed kustutatakse võimaluse korral, kui need andmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise, kontrolli või auditeerimise eesmärgil. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725[21].

3. Liikmesriigid on rakenduspartnerid ning nad otsivad, koguvad ja säilitavad teavet rahastamisvahendiga hõlmatud projektide jaoks rahaliste vahendite saajate kohta.

Komisjon vastutab eelarvepädevate institutsioonide ees iga-aastase eelarvemenetluse järgimise eest ning esitab rahastamisvahendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eraldi peatükina ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases komisjoni hindamisaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

4. Euroopa Kontrollikoda teeb vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 rahastamisvahendi raames jaotatavate liidu rahaliste vahendite välisauditi.

5. Liikmesriigid annavad komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale käesoleva määruse alusel sõnaselgelt õiguse kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 antud volitusi.

OLAF võib kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetega ja neis määrustes sätestatud korras läbi viia haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses rahastamisvahendi raames antud toetusega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Komisjon kehtestab tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed, võttes arvesse tuvastatud riske. Komisjon töötab selleks otstarbeks välja või kohandab olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem, mis võimaldaks õigusnormide rikkumisi või pettusi seirata ja avastada ning neist teatada.

6. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste rikkumise korral on komisjonil õigus proportsionaalselt vähendada rahastamisvahendist antavat toetust ning nõuda tagasi liidu eelarvesse võlgnetav mis tahes summa või taotleda laenu varasemat tagasimaksmist.

Tagasinõutava, vähendatava või varasema tagasimakse summa suuruse otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või varasema tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused.

Artikkel 19
Kulukohustuse võtmine

1. ▌ Otsus, millele on osutatud artikli 17 lõikes 1, kujutab endast individuaalset juriidilist kohustust finantsmääruse tähenduses ja see võib tugineda üldistele kulukohustustele. Vajaduse korral võib eelarvelised kulukohustused jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

1a. Eelarvelised kulukohustused võivad tugineda üldistele kulukohustustele ja vajaduse korral võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 19a
Maksed ning rahalise toetuse peatamine ja tühistamine

2. Käesoleva artikli kohane rahalise toetuse maksmine asjaomasele liikmesriigile toimub vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolu korral. ▌Käesolevas artiklis osutatud otsused võetakse vastu kooskõlas artikliga 25a.

2a. 2021. aastal teeb komisjon, tingimusel et ta on võtnud vastu käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud juriidilise kohustuse ja kui liikmesriik on koos taaste- ja vastupidavuskavaga esitanud sellekohase taotluse, eelmakse, mis moodustab kuni 20 % juriidilisest kohustusest ja antakse tagastamatu toetusena, ja kui see on kohaldatav, eelmakse, mis moodustab kuni 20 % laenutaotlusest ja antakse laenuna, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 19. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 1 teeb komisjon vastava makse kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse artiklis 19 osutatud juriidilise kohustuse võtmist.

Lõike 2a kohase eelmakse korral korrigeeritakse artikli 17 lõike 4 punktis a osutatud viisil makstavat rahalist toetust ja, kui on kohaldatav, laenutoetust, proportsionaalselt.

Kui 2021. aastal lõike 1 kohaselt tagastamatu toetusena antud rahalise toetuse eelmaksesumma ületab 30. juuniks 2022 20 % artikli 10 lõike 2 kohaselt arvutatud maksimaalsest rahalisest toetusest, vähendatakse järgmist artikli 19a lõike 3 kohaselt lubatavat väljamakset ja vajaduse korral järgmisi väljamakseid seni, kuni ülemäärane summa on tasaarveldatud. Kui järelejäänud väljamaksed ei ole piisavad, makstakse ülemäärane summa tagasi.

2b. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes ja otsustes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nendest lepingutest ja otsustest tulenevate kohustuste raske rikkumise korral on komisjonil õigus proportsionaalselt vähendada rahastamisvahendist antavat toetust ning nõuda tagasi liidu eelarvesse võlgnetav mis tahes summa või taotleda laenu varasemat tagasimaksmist.

Tagasinõutava, vähendatava või varasema tagasimakse summa suuruse otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või varasema tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused.

3. Pärast komisjoni delegeeritud õigusaktiga kinnitatud taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitud asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist esitab asjaomane liikmesriik artikli 19a lõike 2a kohast eelmakset arvesse võttes komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse sihtide ja vahe-eesmärkide täitmisele vastava osa ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmiseks. Liikmesriigid esitavad selliseid maksetaotlusi komisjonile vajaduse korral kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Rahalised vahendid makstakse välja vastavalt kokkulepitud sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamise tasemele. Komisjoni võivad abistada eksperdid, sealhulgas Euroopa Parlamendi nimetatud eksperdid.

Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse väljamaksmise lubamise kohta kooskõlas finantsmäärusega. Igale makseotsusele vastav summa tuleks välja maksta vaid juhul, kui mõõdetavaid edusamme kajastavad asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid on saavutatud.

4. Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse toetustaotluse vastava osa väljamaksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest.

Toetuse maksmine taastatakse vaid juhul, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks.

5. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 algab maksetähtaeg alates kuupäevast, mil asjaomast liikmesriiki teavitati lõike 3 teise lõigu kohasest positiivsest hindamistulemusest, või kuupäevast, mil teatati maksete taastamisest vastavalt lõike 4 teisele lõigule.

6. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, vähendab komisjon vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1 proportsionaalselt rahalise toetuse summat, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

7. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistab komisjon käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingud või otsused ning vabastab rahalise toetuse summa kulukohustusest, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Kõik käesoleva artikli lõike 2a kohased eelmaksed nõutakse täielikult tagasi.

Komisjon teeb otsuse rahalise toetuse summa tühistamise ja vajaduse korral eelmakse tagasimaksmise kohta pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta.

7a. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib rahalise toetuse väljamaksmise lubamise otsuse, mida on käsitletud artikli 19a lõikes 3, kuni kolme kuu võrra edasi lükata.

8. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis täiendava laenutoetuse suhtes kooskõlas artiklis 13 osutatud laenulepingu ja artikli 17 lõikes 2 osutatud otsuse sätetega.

V PEATÜKK

Aruandlus ja teave

Artikkel 20
Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande selle kohta, mida on ära tehtud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, individuaalsete kavandatud vahe-eesmärkide, sihtide ja seonduvate näitajate saavutamisel ning tehnilise toe rahastamisvahendi raames (kui liikmesriik sealt abi taotles) antud komisjoni soovituste täitmisel. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks peavad taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad Euroopa Parlamendi taotlusel aru andma pädevate komisjonide ees, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid. Selle protsessi mis tahes etapis teevad liikmesriigid asjakohase teabe samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Vastavalt nõukogu direktiivis 2011/85/EL[22] sätestatule kutsutakse sõltumatuid eelarveasutusi üles kaks korda aastas selliseid aruandeid täiendama ja hindama, keskendudes esitatud teabe, andmete ja prognooside usaldusväärsusele ning taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel saavutatule ja üldistele edusammudele.

Artikkel 20a
Taaste ja vastupidavuse alane dialoog

1. Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise dialoogi tõhustamiseks ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid oma koosolekutele kutsuda nõukogu ja selle ettevalmistavate organite, komisjoni ja vajaduse korral eurorühma esindajaid, et nendega arutada kõiki käesoleva määruse kohaselt võetud ja nõukogu määruse XXX [EURI] alusel vastu võetud meetmeid.

2. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib / võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon / pädevad komisjonid kutsuda taaste- ja vastupidavuskava eest vastutavaid liikmesriikide esindajaid ja vajaduse korral liikmesriikide sõltumatuid eelarveasutusi parlamendikomisjonide ette, et nad tutvustaksid taaste- ja vastupidavuskava ning käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid.

3. Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule samaaegselt kättesaadavaks kogu liikmesriikidelt saadud teabe, mida need institutsioonid vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate volituste täitmiseks. Tundlikku või konfidentsiaalset teavet võib edastada, kui on võetud konkreetsed konfidentsiaalsuskohustused.

4. Komisjoni poolt nõukogule või mõnele selle ettevalmistavale organile käesoleva määruse või selle rakendamisega seoses edastatud teave tehakse samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda. Nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega.

Artikkel 21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade alane teavitustegevus

1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, ning muu olulise teabe samal ajal, võrdsetel tingimustel ja põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellisel juhul lepib komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku, kuidas eemaldatud teave neile konfidentsiaalsel viisil kättesaadavaks teha. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks peavad taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad Euroopa Parlamendi taotlusel aru andma parlamendi pädevate komisjonide ees, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid. Selle protsessi mis tahes etapis teevad liikmesriigid asjakohase teabe samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Komisjon võib tegeleda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus, eksponeerides selleks silmatorkaval moel liidu logo. Komisjon tagab rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades selgelt, et toetatavad projektid peavad olema silmatorkavalt märgistatud Euroopa Liidu taastealgatustena.

2a. Komisjon esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile aruande taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ning kavade ja olemasolevate liidu programmide vastastikuse täiendavuse kohta.

2b. Komisjon esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku aruande rahastamisvahendi rahastamiseks kolmandate osapoolte suhtes võetud finantskohustuste kohta. Aruandes tuleb esitada selge ja usaldusväärne tagasimaksete kava, mille puhul ei tugineta artikli 7 kohaselt mitmeaastasele finantsraamistikule. Tundlik või konfidentsiaalne teave on Euroopa Parlamendi liikmetele kättesaadav eelnevalt kokkulepitud rangete konfidentsiaalsusnõuete järgimisel.

Artikkel 21a
Taaste ja vastupidavuse tulemustabel

1. Komisjon koostab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), mis muutmata kujul täiendab senist sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja olemasolevas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelis esitatud näitajatega. Tulemustabelis kajastatakse iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitud reformide elluviimise seisu ning liikmesriikidele osade kaupa tehtavate väljamaksete seisu, kusjuures väljamaksed sõltuvad sihtide ja vahe-eesmärkide rahuldavast saavutamisest.

2. Tulemustabel kajastab taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel saavutatut kõigis kuues käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas.

3. Tulemustabel sisaldab põhinäitajaid, mis on seotud selliste artiklis 3 osutatud Euroopa prioriteetidega, artiklis 4 sätestatud erieesmärkidega ja artiklis 4a sätestatud horisontaalsete põhimõtetega nagu sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnanäitajad, mille põhjal hinnatakse taaste- ja vastupidavuskavade põhjal kõigi kuue artiklis 3 osutatud ja käesoleva määruse reguleerimisala määratleva Euroopa prioriteedi osas saavutatut, ning kokkuvõtet kliima- ja muudele keskkonnaeesmärkidele tehtavate kulutuste minimaalse osakaalu järgimise järelevalve protsessist.

4. Tulemustabelis esitatakse taaste- ja vastupidavuskavade asjaomaste vahe-eesmärkide täitmise määr, kavade rakendamisel tuvastatud puudused ja komisjoni soovitused puuduste kõrvaldamiseks.

5. Tulemustabelis esitatakse taaste- ja vastupidavuskavade täitmise kord ja ajakava ning selgete sihtide ja vahe-eesmärkide rahuldavast saavutamisest sõltuvate osamaksete tegemise kord ja ajakava.

6. Tulemustabel on aluseks pidevale parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel, mis toimub korrapäraselt korraldatava struktureeritud dialoogi vormis.

7. Tulemustabelit ajakohastatakse pidevalt ning see tehakse komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Tulemustabelisse märgitakse rahalise toetuse maksetaotluste, väljamaksete ning maksete peatamiste ja tühistamiste seis.

8. Komisjon tutvustab tulemustabelit Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide korraldatud kuulamistel.

9. Tulemustabeli koostamisel peaks komisjon võimalikult palju tuginema mitmesugustele toimetulekuvõime sotsiaalse ja majandusliku mõõtme näitajatele ning toimetulekuvõime rohe- ja digimõõtme näitajatele, mis on lisatud komisjoni 2020. aasta strateegilise prognoosi aruandele „Kurss Euroopa toimetulekuvõime suurendamisele“.

VI PEATÜKK

Vastastikune täiendavus, järelevalve ja hindamine

Artikkel 22
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi koostoimet muude liidu programmide või vahenditega, sealhulgas tehnilise toe rahastamisvahendiga ning eelkõige liidu fondidest rahastatavate meetmetega ja Euroopa Investeerimispanga grupilt või muudelt liikmesriikide osalusega rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt saadava rahastamisega, ning tagavad nende tulemusliku koordineerimise. Selleks teevad nad järgmist:

a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning

c) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise, kontrolli ja järelevalve eest.

Artikkel 23
Rakendamise järelevalve

1. Komisjon jälgib rahastamisvahendi rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest, ning rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamise järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud III lisas. Järelevalve rahastamisvahendi raames korraldatava tegevuse ellurakendamise üle on sihipärane ja proportsionaalne.

2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning need eristatakse soo ja sissetuleku suuruse põhjal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite ja toetuste lõplikele saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

2a. Euroopa Parlamendil on õigus komisjoni kuluotsuseid täielikult kontrollida. Komisjon võimaldab Euroopa Parlamendi asjaomasele organile ja Euroopa Parlamendi liikmetele täieliku juurdepääsu. Komisjon teavitab kord kvartalis Euroopa Parlamenti heakskiidetud kavade seisust, neis tehtud muudatustest, esitatud maksetaotlustest, tehtud makseotsustest ning maksete peatamisest ja tühistamisest ja vahendite tagasinõudmisest. Komisjon annab kord kvartalis Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide korraldatud kuulamisel sellest teabest ülevaate.

2ab. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kord kvartalis, luues selleks lõplike rahastamisvahendist toetuse saajate avatud ja üldkasutatava andmebaasi. Tundlik või konfidentsiaalne teave on Euroopa Parlamendi liikmetele kättesaadav eelnevalt kokkulepitud rangete konfidentsiaalsusnõuete järgimisel.

2ac. Komisjon annab Euroopa Parlamendile kord kvartalis toimuvatel avalikel kuulamistel aru rahastamisvahendi rakendamisest liikmesriikides. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet liikmesriikidele eraldatud ja makstud summade ning kokkulepitud vahe-eesmärkide rakendamise seisu kohta, samuti kogu asjakohast teavet, et tagada rahastamisvahendiga seoses täielik läbipaistvus ja avalikustamine. 

2ad. Komisjon loob lõpuleviidud projektide tulemusliku järelevalveraamistiku.

Artikkel 24
Poolaastaaruanne

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga poole aasta järel aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel tehtud edusammude kohta.

3. Poolaastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

a) eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade kaupa;

b) Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaal rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises;

ba) taaste- ja vastupidavuskava koostamiseks, läbivaatamiseks, rakendamiseks ja täiustamiseks esitatud tehnilise toerahastamisvahendi kasutamise taotluste üksikasjad;

bb) iga liikmesriigi sihtide ja vahe-eesmärkide rakendamise seis, igale liikmesriigile eraldatud ja makstud summad ja nende kogusummad, esitatud maksetaotlused, vastuvõetud makseotsused, maksete peatamine või tühistamine, vahendite tagasinõudmine, vahendite saajad ja kogu muu asjakohane teave, mis tagab täieliku läbipaistvuse ja vastutuse ning kavade vastastikuse täiendavuse olemasolevate liidu programmidega;

bc) iga liikmesriiki käsitlev alaosa, kus põhjalikult kirjeldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist kooskõlas finantsmääruse artikliga 61;

bd) rahastamisvahendist liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmiseks eraldatavate vahendite osakaal;

be) rahastamisvahendist vahendite saajate ja lõplike toetusesaajate loetelu.

4. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finantsaruandluse ühe osana ja see peab moodustama osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest, vormistatuna ELi toimimise lepingu artikli 318 kohase komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruande eraldi peatükina.

Artikkel 25
Rahastamisvahendi hindamine ja järelhindamine

1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande.

2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

3. Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek.

4. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta.

Artikkel 25a
Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 17 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17 ja 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 17 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VII PEATÜKK

Teabevahetus ja lõppsätted

Artikkel 26
Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse, eksponeerides selleks silmatorkavas kohas liidu logo (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), ning andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale, sotsiaalmeediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Rahaliste vahendite saajad tagavad rahastamisvahendi raames tehtud kulutuste nähtavuse, märgistades toetatud projekti selgelt kui Euroopa Liidu taastealgatuse.

2. Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

2a. Meetmete ja nende tulemuste edendamisel teavitavad liidu vahendite saajad ja komisjon Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindusi korrapäraselt vastavates liikmesriikides teostatavatest projektidest ja kaasavad neid sellistesse projektidesse.

Artikkel 28
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja


I LISA

Rahastamisvahendist igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse (st tagastamatu rahalise toetuse) arvutamise metoodika

 

Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise meetod, nagu on osutatud artiklis 10. Selles võetakse arvesse järgmisi näitajaid:

 rahvaarv;

 SKP pöördväärtus elaniku kohta;

 viimase viie aasta (2015–2019) keskmine töötusmäär võrreldes ELi keskmisega;

 SKP reaalväärtuse kumulatiivne langus aastatel 2020–2021, s.t 2021. aasta SKP reaalväärtuse erinevus 2019. aasta vastavast näitajast.

Selleks et vältida vahendite ülemäärast koondumist:

 seatakse SKP pöördväärtusele elaniku kohta ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

 seatakse riigi töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

 seatakse jõukamate liikmesriikide (mille kogurahvatulu elaniku kohta ületab ELi keskmist) puhul töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 75 % ELi keskmisest, et võtta arvesse nende üldiselt stabiilsemat tööturgu.

Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus aastatel 2021 ja 2022 () arvutatakse järgmiselt:

MFCi(2021-2022) = αi × 0,6 × (FS)

Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus aastatel 2023 ja 2024 (MFCi) arvutatakse järgmiselt:

MFCi(2023-2024) = betai × [ 0,4(FS) + kulukohustustega sidumata summa (2021–2022)],

kus

FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud

artikli 5 lõike 1 punktis a, ning on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

,

kus 1.

ning kus  1. ja 0.75 liikmesriikide puhul, mille

kus

on riigi i jaotusalus; on riigi i 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta; on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta;

popi on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

popEU on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

Ui on riigi i keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019;

UEU on ELi 27 liikmesriigi keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019.

FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a, ning

betai on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

kus 1.

ning kus   ja 0,75 liikmesriikide puhul, mille

kus

on riigi i jaotusalus;

on riigi i 2019. aasta SKP elaniku kohta;

on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine SKP elaniku kohta;

on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

on riigi i SKP kumulatiivne langus aastatel 2020–2021;

on ELi 27 liikmesriigi SKP kumulatiivne langus aastatel 2020–2021.

Jaotusalus aastateks 2023–2024 arvutatakse Eurostati andmete põhjal 30. juuniks 2022.

Selle meetodi kohaselt on igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine.

 

Igale ELi liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus

 

Osakaal (%)

Summa (miljonites eurodes, 2018. aasta hindades)

BE

1,55

4821

BG

1,98

6131

CZ

1,51

4678

DK

0,56

1723

DE

6,95

21545

EE

0,32

1004

IE

0,39

1209

EL

5,77

17874

ES

19,88

61618

FR

10,38

32167

HR

1,98

6125

IT

20,45

63380

CY

0,35

1082

LV

0,70

2170

LT

0,89

2766

LU

0,03

101

HU

1,98

6136

MT

0,07

226

NL

1,68

5197

AT

0,95

2950

PL

8,65

26808

PT

4,16

12905

RO

4,36

13505

SI

0,55

1693

SK

1,98

6140

FI

0,71

2196

SE

1,24

3849

Kokku

100,00

310000


II LISA

Rahastamisvahendi raames rakendatavad hindamissuunised

1. Kohaldamisala

Käesolevad hindamissuunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal komisjon saab läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning määrata kindlaks rahalise toetuse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega. Need suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, nagu on osutatud vastavalt artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3.

Hindamissuuniste eesmärk on:

a) anda lisajuhiseid liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise kohta;

b) kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning

c) määrata kindlaks komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise seos komisjoni otsusega väljavalitud taaste- ja vastupidavuskavadega seotud rahalise toetuse summa kindlaksmääramiseks.

Suunised lihtsustavad komisjonil liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamist ja tagavad, et need toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on asjakohased, järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ja loovad tõelist Euroopa lisaväärtust, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust, ▌ võtab selleks arvesse järgmisi elemente:

Komisjon hindab, kas kõik taaste- ja vastupidavuskavad vastavad järgmistele nõuetele:

a) kas vähemalt 40 % kavas ettenähtud summast eraldatakse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks ning kas artikli 15 lõike 3 punktis ae osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

b) kas vähemalt 20 % kavas ettenähtud summast edendavad digitaalmeetmeid ning kas artikli 15 lõike 3 punktis af osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

c) ega ükski meede ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide korrapäraseid eelarvekulusid, kas meetmed järgivad täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a (uus) kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

d) kas kava vastab iga artikli 3 alusel kehtestatud Euroopa prioriteedi jaoks ette nähtud miinimumeraldistele;

e) kas liikmesriikide kehtestatud kord tagab, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

Tulemuslikkus:

f) kas taaste- ja vastupidavuskava toetab kõiki kuut artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteeti ning kas see toetab ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

g) kas artikli 15 lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandiline dialoog on toimunud ning kas asjaomastel sidusrühmadel võimaldatakse sisuliselt osaleda taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamises ja rakendamises;

h) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord ▌ tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava, kavandatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tulemusliku seire ja ellurakendamise ning kas see kava parandab riigi tulemusi vastavalt sotsiaalsele tulemustabelile ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelile;

i) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis püsiv mõju;

j) kas taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, mis loovad Euroopa lisaväärtust, võttes vajaduse korral arvesse liikmesriikide geograafilisest asukohast tulenevaid piiranguid;

Tõhusus:

k) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning kulutõhususe põhimõtte kohaselt vastavuses kava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga;

l) kas asjaomaste liikmesriikide kavandatud kord, muu hulgas ka kord, mille abil vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest, peaks aitama ennetada, avastada ja heastada käesolevast rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel tekkivaid huvide konflikte, korruptsiooni ja pettusi;

Asjakohasus:

m) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis, vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale, aitavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu heaks kiidetud soovitustes euroala jaoks;

n) kas juhul, kui liikmesriigis esineb komisjoni põhjaliku analüüsi järelduste kohaselt (suuri) tasakaaluhäireid, on kava kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitustega;

o) kas kava sisaldab artiklis 15 osutatud täpset teavet;

Sidusus:

p) kas kava kujutab endast terviklikku reformi- ja investeeringutepaketti ning kas kord tagab artikli 14 lõikes 2b osutatud järjepidevuse ja koostoime;

q) kas kava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastatel 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, kas sellele on tehtud mõjuhinnang ja kas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele.

▌Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata kindlaks kavade tulemuslikkus, tõhusus,asjakohasus ja sidusus ning rahalise toetuse suurus vastavalt artikli 17 lõikele 3.

Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A, B või C, nagu on sätestatud allpool.

Punktide a–e hindamine

A – vastab kriteeriumidele

C – ei vasta kriteeriumidele

Punktide f–q hindamine

A – vastab kriteeriumidele suures ulatuses / on olemas piisav kord punkti h tulemuslikuks rakendamiseks

B – vastab kriteeriumidele mõõdukas ulatuses / on olemas minimaalselt piisav kord punkti h tulemuslikuks rakendamiseks

C – vastab kriteeriumidele väikeses ulatuses / kord on punkti h tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav

Punkti j korral kasutatakse ainult hindeid A ja B ning seda punkti ei hinnata nende liikmesriikide puhul, keda mõjutavad geograafilisest asukohast tingitud objektiivsed piirangud.

▌3. Taaste ja vastupidavuse toetamise eelarvevahendi raames eraldatava rahalise toetuse summa kindlaksmääramine

Komisjon määrab vastavalt artikli 17 lõikele 3 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 17 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab ta järgmisi kriteeriume:

a) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude summaga;

ba) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

c) kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid:

 eespool osutatud punkti a puhul:  kui Ci ≥ MFCi saab liikmesriik i MFCi

 eespool osutatud punkti b puhul:  kui Ci < MFCi saab liikmesriik i Ci,

 kus

 i on asjaomane liikmesriik,

 MFC on asjaomasele liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus,

 C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu.

 

Artikli 16 lõike 3 kohase hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:

vastab taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

 

kui kriteeriumide a–q lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

 

 A kriteeriumide a–f puhul

 

ja muude kriteeriumide puhul

 

 kõik A-d

 

või

 

 A-sid on rohkem kui B-sid ja C-sid ei ole;

kui artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

ei vasta taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

 

kui kriteeriumide a–q lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

 

 muu kui A kriteeriumide a–f puhul

 

ja muude kriteeriumide puhul

 

 B-sid on rohkem kui A-sid

 

või

 

 vähemalt üks hinne on C.

 

 

III LISA

Näitajad

Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel.

Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, sealhulgas kvantitatiivsetest ja/või kvalitatiivsetest andmetest.

  Väljundnäitajad:

a) ▌ heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavade arv.

b) taaste- ja vastupidavuskavadele eraldatud rahaline toetus kokku.

  Tulemusnäitajad:

c) rakendatud taaste- ja vastupidavuskavade arv. Käesoleva määrusega kehtestatud mõjunäitajad

d) taaste- ja vastupidavuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu käesoleva määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu saadud kogu rahalisele toetusele (sealhulgas vajaduse korral laenutoetusele).

Komisjon teeb artiklis 25 osutatud järelhindamise, et teha asjaomases liikmesriigis kindlaks seosed taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antud kogu rahalise toetuse (sealhulgas vajaduse korral laenutoetuse) ning selliste asjakohaste meetmete rakendamise vahel, mille eesmärk on edendada majanduse taastumist, vastupidavust, töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja ühtekuuluvust.


 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2020)

<CommissionInt>majandus- ja rahanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Dragoș Pîslaru</Depute>

 



LÜHISELGITUS

28. mail 2020 esitas komisjon taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomiseks ettepaneku, mis asendab komisjoni tagasivõetud ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta. Uus ettepanek põhineb viimasel tekstil reformide tugiprogrammi kohta ja on tihedas kooskõlas Euroopa poolaasta raames antavate poliitiliste suunistega. Selle eesmärgid on läbi vaadatud ja rahastamisvahendi rakendamisviisi on kohandatud, et võtta arvesse COVID-19 pandeemiast tulenevaid uusi olusid. Selles uues kontekstis on äärmiselt oluline strateegiliselt kavandada majanduse taastamist ja tagada kestlik majanduskasv, tugevdades Euroopa majanduse ja ühiskonna vastupidavust.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist saab läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva Euroopa Liidu taasterahastu peamine programm. Rahastamisvahend kuulub ka mitmesuguste meetmete hulka, mis töötati välja vastusena praegusele COVID-19 pandeemiale, nagu näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus.

Rahastamisvahendi eesmärk on anda ulatuslikku rahalist toetust, et kiirendada liikmesriikides hädavajalike pikemaajaliste reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute kavandamist ja rakendamist. Selle üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust meetmete abil, mis võimaldavad asjassepuutuvatel liikmesriikidel kiiremini ja kestlikumalt taastuda ja muutuda vastupidavamaks, leevendades kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetades üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele ja energeetikale, soodustades töökohtade loomist ja edendades kestlikku majanduskasvu.

Laiemas perspektiivis aitab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend kaasa ka liidu ja liikmesriikide kohustuste täitmisele seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Rahastamisvahendist eraldatakse toetust asjakohase liikmesriigi vabatahtlikult esitatud taotluse alusel. Seda toetust antakse tagastamatu toetusena otsese eelarve täitmise raames ja laenudena.

Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis hõlmavad sidusa paketina reformide elluviimise meetmeid ja avaliku sektori investeeringuprojekte ning peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Need kavad on riikliku reformikava lisa ja nende kavade rakendamisel tehtud edusammudest antakse ka aru Euroopa poolaasta raames.

Paralleelselt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga on komisjon esitanud ka ettepaneku võtta vastu määrus tehnilise toe rahastamisvahendi kohta, millega toetatakse haldussuutlikkuse suurendamist ja pikaajalisi struktuurireforme liikmesriikides ning edendatakse Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovituste rakendamist.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni uue ettepaneku üle luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning on veendunud, et sellel vahendil on oluline roll liidu majanduse taastamisel ja uuendamisel. Ta pooldab selle rahastamisvahendi raames samba loomist, mis oleks pühendatud järgmise põlvkonna, eelkõige noorte ja laste jaoks mõeldud reformidele ja investeeringutele. See kajastab arvamuse koostaja kindlat veendumust, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peaks olema tulevikku suunatud vahend, mis on kavandatud järgmise põlvkonna hüvanguks.

Käesolev arvamus põhineb tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 26. mail 2020 vastu võetud arvamusel reformide tugiprogrammi loomise kohta (2018/0213(COD)). Sellest tulenevalt sisaldab see kõiki muudatusi, mis on asjakohased ka seoses taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga.

Lisaks soovib arvamuse koostaja pakkuda välja muudatusi, milles rõhutatakse Euroopa poolaasta eesmärkide hulka kuuluvate solidaarsusel, integratsioonil ja sotsiaalsel õiglusel põhinevate struktuurireformide tähtsust, et tagada võrdsed võimalused ja võrdsus sotsiaalkaitse kättesaadavuses, kaitsta haavatavaid rühmi ja parandada kõigi kodanike elatustaset. Tema arvates võiksid kavandatavad reformid saada laialdase toetuse, kui liikmesriigid kavandavad rahalise toetuse taotluste esitamise protsessi raames konsultatsioone asjaomaste sidusrühmade ja riikide parlamentidega.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku laiendada rahastamisvahendi kohaldamisala (artikkel 3) ja hõlmata paljud eri poliitikavaldkonnad, nt meetmed hariduse, elukestva õppe ja koolituse vallas; meetmed ebasoodsas olukorras olevate laste, noorte, eakate ja puuetega inimeste parema tuleviku kindlustamiseks; meetmed soolise diskrimineerimise vähendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; meetmed, millega edendatakse ettevõtlusvõimaluste ja -oskuste parandamise tingimusi; meetmed kliimameetmete rakendamiseks; meetmed, mille eesmärk on parandada avaliku sektori asutuste suutlikkust tagada liikuvate ja piiriüleste töötajate õigused; kutsehariduse ja -koolituse ning noorte tööturule integreerimise meetmed; pensionireformi meetmed ning meetmed riiklike tervishoiusüsteemide täiustamiseks.

Arvamuse koostaja esitab ka muudatusettepaneku, milles käsitletakse konkreetselt olukorda liikmesriikides, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus, ja euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides, kelle struktuurne areng on teistest oluliselt aeglasem.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil kui vastutavatel komisjonidel võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

<RepeatBlock-Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>1</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 2 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2a) Aluslepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on liidu väärtus ning et kogu oma tegevuse raames peaks liidu eesmärk olema kaotada ebavõrdsus ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Seetõttu tuleks soolise aspekti arvestamist, sealhulgas sooteadlikku eelarvestamist, rakendada kõigis ELi poliitikasuundades ja eeskirjades.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>2</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(3) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sh Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtted, samuti Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ning ÜRO kestliku arengu eesmärgid moodustavad liidu tasandil raamistiku, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Tähelepanu pööratakse ka Euroopa poolaasta eesmärkide hulka kuuluvatele ning solidaarsusel, integratsioonil ja sotsiaalsel õiglusel põhinevatele struktuurireformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja võrdsus sotsiaalkaitse kättesaadavuses, kaitsta haavatavaid elanikerühmi ja tõsta kõigi kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>3</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 4</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiireid ja kooskõlastatud meetmeid, et tulla toime kõiki liikmesriike tabavate tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. COVID-19 on süvendanud demograafilisi ja sotsiaalprobleeme, eriti naiste ja tütarlaste jaoks, ja seda valitseva ebavõrdsuse tõttu. Praegune COVID-19 pandeemia on sarnaselt eelmise majandus- ja finantskriisiga näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus-, finants- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide arendamine tagab inimväärse elatustaseme ning aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riikide majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud riikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ning nende majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja haldusliku vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ning hoida ära erinevuste edasist suurenemist liidus ja vapustuste liikmesriikide vahel ülekanduvat mõju liidus tervikuna, kuna see ohustab lähenemist ja ühtekuuluvust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>4</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 4 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4a) Liikmesriikide sotsiaalhoolekandesüsteemid tagavad ühiskondadele ja kodanikele inimväärseks eluks vajalikud terviklikud teenused ja majandusliku kasu, ning need hõlmavad järgmisi sekkumisvaldkondi: sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus, eluase, tööhõive, õigus- ja sotsiaalteenused kaitsetumatele elanikkonnarühmadele. Need valdkonnad on ühiskonna kestliku arengu saavutamisel ning võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse edendamisel kõige olulisemad. COVID-19 kriisi tõttu on liikmesriikide sotsiaalhoolekandesüsteemid enneolematu koormuse ja surve all, kuna need ei ole ette nähtud tervishoiu ja majanduse hädaolukorras tekkiva sotsiaalse nõudluse rahuldamiseks. Sotsiaalhoolekandesüsteeme tuleb tugevdada nii, et need toimiksid ja suudaksid abistada kogu elanikkonda, eriti kriiside või süsteemsete vapustuste korral.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>5</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 4 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4b) COVID-19 kriisi majanduslikud tagajärjed on oluliselt vähendanud paljude liikmesriikide võimalusi eelarvet kohandada, mis õõnestab nende võimet viia ellu olulisi reformi- ja investeerimisprioriteete. Ehkki Euroopa poolaasta on ELi raamistik, mille abil määratletakse majandusreformid ja investeerimisprioriteedid, nõuab COVID-19 kriis majanduspoliitika valdkonnast ulatuslikumat taastumis- ja vastupanuvõimet ning seda tuleb Euroopa semestri prioriteetide kavandamisel ja ülesehitamisel nõuetekohaselt tähtsustada.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>6</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus ja nende ühiskonnad vastupidavaks, suurendatakse nende kohanemisvõimet, vallandatakse majanduse kaasav kasvupotentsiaal ja kohandatakse majandus tehnoloogilise arenguga. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Juba enne COVID-19 kriisi toimusid liidus kliimamuutustest, keskkonnaalastest, digitaalsetest ja demograafilistest probleemidest ning sotsiaalsete investeeringute puudujäägist tingitud põhjalikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused. Pärast pandeemiakriisi on reformid majanduse kiire elavdamise soodustamiseks eriti vajalikud. Sotsiaalne kestlikkus ja kaasatus peavad olema selle kaasava ja vastupidava ühiskonna loomeprotsessi nurgakiviks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>7</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 5 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5a) Naised on olnud COVID-19 kriisi ajal eesliinil ning suurem osa kogu ELi tervishoiutöötajatest on naised, kes täidavad oma tööülesannete kõrval ka tasustamata hooldamiskohustusi, mis on eriti keeruline üksikvanemate jaoks, kellest 85 % on naised. Investeeringud korralikku hooldustaristusse on hädavajalikud, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ning rajada vastupidavad ühiskonnad, vähendada ebakindlust valdkondades, kus on ülekaalus naised, edendada töökohtade loomist ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Lisaks suurendavad sellised investeeringud SKPd, kuna võimaldavad enamatel naistel minna tasustatavale tööle.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>8</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 6</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriiside ajal kärbitakse sageli järsult investeeringuid. Samas on tähtis just selles olukorras investeeringuid toetada, et kiirendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna taastumist ning tugevdada majanduse pikaajalise kestliku kasvu potentsiaali, suurendada ühiskonna ühtsust ja vastupidavust ning vältida vaesuse ja ebavõrdsuse suurenemist. Investeeringud keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusse ja protsessidesse, mille eesmärk on toetada puhtale energiale üleminekut ning suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitavad saavutada kestliku majanduskasvu, luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning luua vastupidavaid tööturge. Samuti aitavad need peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liitu vastupidavamaks ja sõltumatumaks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>9</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 8</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise praegust raamistikku ning luua mehhanism, mille kaudu anda liikmesriikidele uuendusliku rahastamisvahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tulemuslikku ja märkimisväärset rahalist toetust Euroopa poolaasta raames komisjoni antud riigipõhiste soovitustega seotud reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides, pidades sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks eriti silmas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud uue kestliku majanduskasvu strateegia eesmärke, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta komisjoni ja liikmesriikide seniseid kogemusi teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>10</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 10 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10a) Rahastamisvahend peaks tagama koostoime ja kooskõla programmiga „InvestEU“, võimaldades liikmesriikidel eraldada majanduse taastamise ja vastupidavuse kavas summa, mis antakse programmi „InvestEU“ kaudu, et toetada liikmesriikides asutatud ettevõtete maksevõimet ning nende ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>11</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 11</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.

(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele, õiglasele üleminekule, kus kedagi ei jäeta kõrvale ning üldise eesmärgi – pühendada 37 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele, kusjuures rahalisi vahendeid ei suunata meetmetele, mis takistavad ELi kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks. Ning kuna Agenda 2030 nõuab terviklikku ja valdkondadevahelist lähenemist, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide täielik käsitlemine, tuleb rahastamisvahendi raames samavõrra tähtsustada ka sotsiaalset kestlikkust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>12</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 11 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11a) Kuna Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks olema Euroopa sotsiaalne strateegia selle tagamiseks, et üleminek kliimaneutraalsusele, digitaliseerimine ja demograafilised muutused ning taastumine COVID-19 pandeemiast oleksid ausad ja sotsiaalselt õiglased, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa samba 20 põhimõtte rakendamisele ning sotsiaalarengu sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamisele.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>13</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 13</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel.

(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastavalt aluslepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et tühistada ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada osaliselt või täielikult nende kavade kohased maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega, või selline peatamine/tühistamine lõpetada. Makseid ei tohiks peatada üldise vabastusklausli rakendamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>14</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 13 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13a) Rahastamisvahendi kohaldamisala peaks hõlmama poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, rohe- ja digipöörde, tervishoiu, konkurentsivõime, ettevõtluse, vastupidavuse, tootlikkuse, finantssüsteemide stabiilsuse, kultuuri, hariduse ja oskuste, laste- ja noorsoopoliitika, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning riiklike tervishoiusüsteemidega, samuti Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevaid poliitikavaldkondi, mis aitavad ellu viia niisuguseid selle samba kohaseid põhimõtteid nagu sotsiaalkaitse, kvaliteetsed töökohad ja investeeringud, sooline võrdõiguslikkus ja puuetega inimeste lõimimine, demokraatlikke süsteeme tugevdav sotsiaaldialoog koos tõhusa ja sõltumatu kohtusüsteemiga ning meedia vabadus ja mitmekesisus.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>15</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 14</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.

(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ning aidata täita liidu tegevuspoliitikate eesmärke, ÜRO säästva arengu ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke, tugevdada siseturgu, saavutada vastupidavad majandus- ja sotsiaalsed struktuurid ja vastupidavad tööturud, leevendada demograafilisi probleeme ning tugevdada institutsioonilist ja haldussuutlikkust. Selleks peaks ta aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks, leevendada kriisi sotsiaalset ja majandusmõju (eelkõige kaitsetumatele elanikerühmadele) ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus; kõik see peaks aitama taastada pärast kriisi liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi kvaliteetseid töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, innovaatilist ja kestlikku taasindustrialiseerimist ja taristuid, haridus-, koolitus, täiendõppe- ja ümberõppesüsteemide reforme, ning aitama toetada reforme liikmesriikides, kelle vääring ei ole euro, et soodustada nende üleminekut eurole.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>16</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 15</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, et edendada nende arengut soodustavaid projekte, investeerimine tootlikesse ja strateegilistesse sektoritesse ning struktuuride loomine universaalsete, tasuta ja kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks. Selle erieesmärgi täitmisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse asjaomaste liikmesriikide arengustrateegiaid ja anda sisukas panus, võttes COVID-19 kriisi mõju leevendamiseks viivitamata meetmeid ja tehes riiklikke investeeringuid, millega luuakse struktuur liikmesriikide ja Euroopa Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>17</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 16</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Reformidele laialdase toetuse saamiseks peaksid rahastamisvahendi alusel toetust soovivad riigid taaste- ja vastupidavuskavade koostamise käigus konsulteerima piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmadega, sh sotsiaalpartnerite, vabaühenduste ja liikmesriikide parlamentidega, juhindudes seejuures ühtekuuluvuspoliitika partnerluse käitumisjuhendi asjakohastest sätetest. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas liidu strateegilise autonoomiaga, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustustega, põhimõttega „ära tee olulist kahju“ ning Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega (eriti nendega, mis seonduvad tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga, kusjuures tuleb arvestada iga liikmesriigi jaoks määratletud sotsiaalsete näitajatega), riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Veel peaks taaste- ja vastupidavuskava sisaldama eesmärgiks seatud sotsiaalseid näitajaid ning soolise mõju hinnangut, mis on kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 eesmärkidega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava, lastegarantii ja noortegarantii ja Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka käesolevas määruses määratletud kuue poliitikavaldkonna seisukohast olulised ja neisse vahetult panustavad meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel konsulteeritakse sotsiaalpartneritega ja võimaldatakse neil juba varakult selles töös osaleda.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>18</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 18</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema Euroopa poolaasta raames kättesaadaval komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel ning võimaluse korral varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>19</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 21</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega enne kava esitamist peetud konsultatsioonide ulatus, sealhulgas sihid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige kestliku majanduskasvu potentsiaalile, kvaliteetsete töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele, samuti sotsiaalsed näitajad, mida on vaja vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele parandada; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke ja neid soodustavaid meetmeid ning vajaduse korral hinnangut rohe- ja digipöörde mõjule kaotatud töökohtade ja sotsiaalkaitse kadumise näol, samuti asjakohaseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks; veel tuleks selles käsitleda kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomasele riigile spetsiifiliste probleemide ja seatud prioriteetidega ning näidata, kuidas peaks kava soodustama soolist võrdõiguslikkust ning sooliselt tasakaalustatud majanduskasvu ja töökohtade loomist. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>20</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 22</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, sotsiaalpartnerite ja vabaühenduste osalusel. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab järgmist: kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis toetavad tulemuslikult rohe- ja digipööret ning nendega kaasnevate probleemide lahendamist; kas kaval võiks olla asjaomases liikmesriigis püsiv mõju; kas kava peaks eelduste kohaselt aitama tugevdada liikmesriigi majanduskasvu potentsiaali, kvaliteetsete töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust, leevendama kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju (eriti noortele ja kaitsetumatele elanikerühmadele), aitama realiseerida liidu strateegilist autonoomiat ning täita liidu ja liikmesriikide kohustusi (eelkõige neid, mis tulenevad Pariisi kokkuleppest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja Euroopa sotsiaalõiguste sambast); kas see peaks suurendama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendama ebavõrdsust taristu osas; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses kava eeldatava mõjuga majandusele, tööhõivele ja sotsiaalsele progressile; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomase liikmesriigi välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku ellurakendamise.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>21</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 24</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine.

(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertarvamuste ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine. Kui selline oskusteave puudutab tööjõupoliitikat, teavitatakse ja kaasatakse sotsiaalpartnereid. Tehnilist abi ei tohiks taotleda valdkondades, mis kuuluvad täielikult või osaliselt sotsiaalpartnerite pädevusse, välja arvatud juhul, kui sotsiaalpartnerid sellega nõustuvad. Tehniline abi ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite rolli ega ohustada kollektiivläbirääkimiste sõltumatust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>22</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 29</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisijärgsetel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustiks 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt vahendite olemasolust. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt saavutatud tulemustele. Komisjon peaks laenutaotlust hindama kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>23</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 32 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32a) Kui taaste- ja vastupidavuskava, sh vahe-eesmärke ja sihte ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik osaliselt või täielikult täita või kui sotsiaalsete ja majanduslike näitajate muutumine mõjutab oluliselt liikmesriigi algselt esitatud kava, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse otsust muuta või see asendada. Selleks peaks liikmesriigil olema võimalik teha ettepanekuid taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks ning kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>24</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 32 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32b) Juhul kui komisjon puuduste tõttu õigusriigi toimimises otsustab liikmesriigile ettenähtud rahastamise peatada, tuleks rahastamisvahendist jätkuvalt toetada piirkondliku ja kohaliku tasandi abikõlblikke meetmeid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>25</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 32 c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32c) Liikmesriigid, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus, ja liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro, kuid kelle struktuurne areng on märkimisväärselt maha jäänud, peaksid saama esitada oma taaste- ja vastupidavuskavades ettepanekuid ülemäärase tasakaalustamatuse põhjustanud probleeme lahendavate reformide tegemiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>26</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 34 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34a) Liikmesriigid peaksid tagama, et teavitustegevus, eelkõige seoses kohustusega kasutada rahastamisvahendi raames antavat toetust nähtavalt, toimub sobival piirkondlikul ja kohalikul tasandil nõuetekohaselt, mitme väljundi kaudu ja mittediskrimineerival viisil.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>27</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Põhjendus 39</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(39) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kinnitada liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning neile eraldatav vastav rahaline toetus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisküsimusi seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes tegevuskorra jätkuv asjakohasus, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Aluslepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine, kohtute sõltumatus, meedia mitmekesisus ja meediavabadus on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise olulised eeltingimused.

________________________________

 

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>28</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab uuele põlvkonnale parema tuleviku loomise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamise, majanduskasvu edendamise, reformide tõhustamise ja siseturu tugevdamise kaudu alljärgnevaid kuut poliitikavaldkonda:

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>29</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) rohepööre vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele,

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>30</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) digipööre vastavalt digitaalarengu tegevuskava eesmärkidele;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>31</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c) majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime vastavalt liidu tööstusstrateegia ja VKEde strateegia eesmärkidele;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>32</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt d (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d) sotsiaalne ühtekuuluvus vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidele;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>33</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt e (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e) institutsioonide vastupanuvõime ja suutlikkuse suurendamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>34</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 – punkt f (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f) järgmisele põlvkonnale suunatud poliitikameetmed vastavalt noortegarantii ja lastegarantii eesmärkidele.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>35</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 3 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3a

 

1. Käesoleva määruse kohaldamisel järgitakse täiel määral aluslepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel koostatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades arvestatakse palgakujunduse siseriiklike tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesolevas määruses võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning korraldada kollektiivseid aktsioone vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>36</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.

1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata lahendada artiklis 3 osutatud kuue poliitikavaldkonna probleeme ning selleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaalset ja majandusmõju, toetades rohe- ja digipööret, aidates taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, tõhustades COVID-19 kriisi järel uute töökohtade loomist, edendades kestlikku majanduskasvu ja luues Euroopa lisaväärtust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>37</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. Rahastamisvahend aitab tugevdada siseturgu ning täita liidu poliitikaeesmärke, Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke, ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppest tulenevaid liidu kohustusi, rakendades meetmeid, mille sihiks on:

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>38</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) liidu kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, õiglane üleminek koos kõige rängemalt kannatanud piirkondade toetamisega, kestlik liikuvus ja taristu, energiaostuvõimetuse vähendamine, energia- ja ressursitõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamine, energiavarustuse mitmekesistamine ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandusele, kalandusele ja maapiirkondade ja piiriüleste alade kestlikule arengule suunatud meetmed;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>39</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) riiklike tööturuasutuste digitaliseerimine ja nende rolli laiendamine, digitaristu täiustamine, digitaalsete töövõimaluste kättesaadavuse suurendamine ja digioskuste arendamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>40</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c) vastupidavate ja inimväärsete töötingimustega tööturgude ülesehitamine ja sisemine tugevdamine, investeeringute soodustamine ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi toetamine, ettevõtlusvõimaluste ja -oskuste edendamise meetmed, investeeringutele ja VKEdele (sealhulgas uuenduslikule ja jätkusuutlikule taasindustrialiseerimisele) soodsa keskkonna loomine, investeeringud tööstussektorisse, liidu tootmis- ja strateegilise suutlikkuse tugevdamine, tööstusökosüsteemide arendamine ning ühisraha kasutuselevõtu toetamine liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>41</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt d (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d) sotsiaalne kaasamine, sotsiaaltoetuse, -kindlustuse ja sotsiaalkaitse tugevdamine, sotsiaalne dialoog, sotsiaalse taristu arendamine, kvaliteetsed töökohad, puuetega inimeste kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, vaesuse, ebavõrdsuse ja soolise palgalõhe vähendamine, sobivad perepuhkused ja paindlik töökorraldus ning naiste ulatuslikum tööturule toomine, muu hulgas võrdsete karjääri- jm võimaluste tagamisega;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>42</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt e (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e) liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste institutsioonilise ja haldussuutlikkuse tugevdamine seoses institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalsektorite ees seisvate probleemidega; rahvatervise- ja tervishoiusüsteemide täiustamine, sealhulgas kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamine, kvaliteetsete ja taskukohaste hooldus- ja koduhooldusteenuste arendamine, ohutumad, kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hooldekodud ja hoolduskeskused, meditsiiniseadmed ja kõigile kodanikele kättesaadavad meditsiiniteenused; meetmed, millega suurendatakse avalike asutuste suutlikkust tagada liikuvatele ja piiriülestele töötajatele võrdsed palgatingimused, sealhulgas ohutud ja võrdsed töötingimused, seadusega ettenähtud palgad ja kogu vajalik teave; finantssüsteemide stabiilsus; tõhusate ja sõltumatute kohtusüsteemide tugevdamine; meedia pluralismi ja meediavabaduse edendamine;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>43</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt f (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f) demograafiliste probleemide lahendamine; kultuur, haridus, elukestev õpe ja kutseharidus ja -õpe, sh riiklike ja piirkondlike jätku- ja täiendõppe strateegiate ja meetmete väljatöötamine; tööturu muutuste parem prognoosimine; laste- ja noorsoopoliitika; võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs kõigile; pensionireformid peatähelepanuga sellele, kuidas saavutada töötajatele ja FIEdele piisavad ja kestlikud pensionisüsteemid ning meestele ja naistele võrdsed võimalused pensioniõiguste saamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>44</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid, võttes seejuures arvesse, et majanduslikul ja sotsiaalsel ebavõrdsusel ja kehval sotsiaalkaitsel on kõrvalmõjud, mis kahjustavad liidu üldist stabiilsust. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>45</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kelle struktuuriline areng on märkimisväärselt maha jäänud, võivad pakkuda välja taaste- ja vastupidavuskavasid oma probleemide lahendamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>46</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2b. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames on abikõlblikud reformid ja investeeringud, mille liikmesriigid on algatanud pärast 1. veebruari 2020.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>47</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 5 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalikud iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, ja eeldusel, et need meetmed ei ole kõlblikud tehnilise abi andmiseks vastavalt määruse ...[millega luuakse tehnilise abi rahastamisvahend, 2020/0103 (COD)] artiklile 7. Kui liikmesriik eraldatud rahalisi vahendeid ära ei kasuta, võib komisjon teha need vahendid kättesaadavaks ettepanekute jaoks, mis koostati pärast konsulteerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega, et edendada avatud arutelu meetmete toetamiseks, millega soodustada teadusuuringuid ja avalikku arutelu ning levitada teavet COVID-19 kriisi negatiivsete tagajärgede leevendamiseks vajalike reformide kohta.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>48</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.

1. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...][ühissätete määrus]) artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab komisjon artikli 27a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või peatada osaliselt või täielikult taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>49</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.  Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse tegemise kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>50</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article> Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1b.  Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>51</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 1 c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1c.  Lõikes 1 osutatud maksete peatamist ei tohiks kohaldada üldise vabastusklausli rakendamise korral.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>52</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes.

2. Määruse, millega kehtestatakse ühissätted [...], artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhtumi esinemise korral võtab komisjon artikli 27a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes. Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>53</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Juhul kui komisjon puuduste tõttu õigusriigi toimimises otsustab liikmesriigile ette nähtud rahastamise peatada, tuleks rahastamisvahendist jätkuvalt toetada piirkondliku ja kohaliku tasandi abikõlblikke meetmeid.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>54</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 12 – lõige 4</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artikli 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust.

4. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 6,8 % tema kogurahvatulust.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>55</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ba) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaotada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega seotud puudujääke;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>56</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

bb) selgitus selle kohta, kuidas kavas ette nähtud meetmetes arvestatakse liikmesriigi vabaühendustelt ja kohalikelt või piirkondlikelt omavalitsustelt laekunud seisukohtadega.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>57</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 1</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.

1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toetuse vahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toetuse vahend].

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>58</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.  Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, peab vähemalt 37 % iga taaste- ja vastupidavuskava mahust toetama kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse meetmete ja keskkonnasäästlikkuse eesmärkide peavoolustamist. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu asjakohase metoodika, et aidata liikmesriikidel seda nõuet täita.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>59</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 1 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1b.  Võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast kui Euroopa sotsiaalarengu strateegiat, peab oluline osa iga taaste- ja vastupidavuskava kogumahust aitama saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu asjakohase metoodika, et aidata liikmesriikidel seda nõuet täita.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>60</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 1 c (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1c.  Võttes arvesse taasterahastu „NextGenerationEU“ tulevikku suunatust ning tunnistades digioskuste tegevuskava, lastegarantii ja noortegarantii tähtsust, peab iga taaste- ja vastupidavuskava aitama tõrjuda noorte tööturuväljavaateid ja üldist heaolu pikaajaliselt kahjustavaid riske ning pakkuma noortele suunatud meetmeid ja lahendusi kvaliteetse tööhõive, hariduse ja kutseoskuste edendamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>61</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.

2. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 3, samuti territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega, ning neis tuleb arvesse võtta investeeringuvajadusi ning piirkondlike ja kohalike olude ebavõrdsusega seotud probleeme. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad soodustama liidu strateegilist autonoomiat ning kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 ja sotsiaalset kestlikkust tänu Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Lisaks peavad taaste- ja vastupidavuskavad olema kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.

______________________________

________________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.

22 […]

22 […]

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>62</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)XX/xx1a artiklile 6 koostatakse taaste- ja vastupidavuskavad pärast konsulteerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega.

 

____________________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrus (EL) XX/xx, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (ELT L ...).

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>63</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 14 – lõige 2 b (uus)</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2b. Tehnoloogia arengut arvesse võttes võib rahastamisvahend kaasa aidata digitaristusse ja -oskustesse investeerimise integreeritud kavade vastuvõtmisele ja nende jaoks tulemusliku rahastamisraamistiku loomisele, et tagada Euroopa piirkondadele suurim võimalik konkurentsivõime.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>64</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 15 – lõige 2</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

28. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

2. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist. Need projektid esitatakse sotsiaalpartneritele konsulteerimiseks hiljemalt veebruaris (enne kava komisjonile ametliku üleandmise tähtaega aprillis), nii et neile jääks vähemalt 30 päeva kirjaliku vastuse koostamiseks.

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek  <NumAm>65</NumAm>

<DocAmend>Ettepanek võtta vastu määrus</DocAmend>

<Article>Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a</Article>

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;

a) selgitus selle kohta, kuidas eeldatavalt käsitletakse Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete, eelkõige neid, mis seonduvad tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga;

</Amend>

<Amend>Muudatusettepanek