RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

10.11.2020 - (COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

***I
Eelarvekomisjon
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöörid: Eider Gardiazabal, Siegfried Muresan, Dragos Pîslaru
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)
Arvamuse koostajad (*):
Dragoș Pîslaru, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Pascal Canfin, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
François-Xavier Bellamy, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Roberts Zīle, transpordi- ja turismikomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 372 KB)
• 001-001 (DOC - 163 KB)
• 002-002 (PDF - 473 KB)
• 002-002 (DOC - 156 KB)
• 003-003 (PDF - 106 KB)
• 003-003 (DOC - 70 KB)
• 004-004 (PDF - 101 KB)
• 004-004 (DOC - 70 KB)
• 005-005 (PDF - 102 KB)
• 005-005 (DOC - 70 KB)
• 006-010 (PDF - 116 KB)
• 006-010 (DOC - 77 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0408),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0150/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kirja,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0214/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. ELi toimimise lepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2) ELi toimimise lepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid koordineerima oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(2a) ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et oma igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Lisaks on selles sätestatud, et iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Asjaomaste regioonide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele, saartele, äärepoolseimatele piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mägipiirkondadele, ning liidu poliitika rakendamisel tuleks arvesse võtta nende lähtepositsioone ja eripärasid.

(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, ÜRO kestliku arengu eesmärgid, energialiidu juhtimise raamistikus vastu võetud riiklikud energia- ja kliimakavad ning õiglase ülemineku kavad, selleks raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotamisel põhinevatele reformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja sotsiaalkaitse ning nende kättesaadavus, kaitsta haavatavaid rühmi ja parandada kõigi kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Vajaduse korral tuleks need strateegiad esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(3a) Nagu komisjon on välja toonud 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias ning 2020. aasta Euroopa poolaasta kevad- ja suvepaketis, peaks Euroopa poolaasta aitama kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele.

(4) COVID-19 puhang 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majanduslikke, sotsiaalseid ja eelarveväljavaateid liidus ja maailmas ning nõuab ▌kiiret, tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmesriikide jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafia, sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvusega seotud probleeme, millel on liikmesriikide jaoks asümmeetrilised tagajärjed. ▌COVID-19 kriis ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete, kestlike ja vastupidavate majandus-, finants- ja hoolekandesüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist õiglasel ja kaasaval viisil kiiremini taastuda. Vastupanuvõime puudumine võib põhjustada ka vapustuste negatiivset ülekanduvat mõju liikmesriikide vahel või liidu piires tervikuna, tekitades seega probleeme lähenemisele ja ühtekuuluvusele liidus. Sellega seoses võib haridusele, kultuurile ja tervishoiule tehtavate kulutuste vähendamine osutuda majanduse kiire elavnemise saavutamisel kahjulikuks. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus ja ühiskond kriisist taastuvad, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist ja meetmetest, mida neil on võimalik võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks ▌, samuti sõltub see nende majanduse ja sotsiaalstruktuuride vastupidavusest. Kestlikud ja majanduskasvu soodustavad reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks tugevdavad liikmesriikide vastupidavust, suurendavad tootlikkust ja konkurentsivõimet ning vähendavad sõltuvust süsinikuenergiast. Seetõttu on need olulised, et suunata majandus tagasi õigele teele ning vähendada ebavõrdsust ja erinevusi liidus.

(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste kestlike ja majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute elluviimine, mis aitavad kaasa ühtekuuluvusele, millega muudetakse liikmesriikide majandus, ühiskond ja institutsioonid vastupidavaks ja millega suurendatakse ▌kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Need reformid ja investeeringud on väga olulised majanduse kestliku, õiglase ja kaasava taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

(5a) ELi toimimise lepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Seetõttu tuleks soolise aspekti arvestamist, sealhulgas sooteadlikku eelarvestamist, rakendada kõigis liidu poliitikavaldkondades ja õigusaktides.

(5b) Naised on olnud COVID-19 kriisi ajal eesliinil, sest nad moodustavad kogu liidus tervishoiutöötajatest suurema osa ning ühitavad tasustamata hooldamistöö oma töökohustustega. Olukord on muutunud üha keerulisemaks üksikvanemate jaoks, kellest 85 % on naised. Investeerimine tugevasse hooldustaristusse on oluline ka selleks, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, ehitada üles vastupidavad ühiskonnad, võidelda sektorites, kus enamik töötajatest on naised, ebakindlate tingimustega, hoogustada töökohtade loomist, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning avaldada positiivset mõju SKP-le, sest see võimaldab rohkematel naistel osaleda palgatöös.

(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Seda silmas pidades on oluline selles konkreetses olukorras toetada Euroopa lisaväärtusega strateegilisi avaliku ja erasektori investeeringuid, leevendada pandeemia mõju, et kiirendada majanduse taastumist, aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sotsiaalsele kaasatusele ja ühtekuuluvusele, tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali reaalsete tulemuste saavutamiseks reaalmajanduses ning tugevdada ka institutsioonilist vastupidavust ja kriisiks valmisolekut. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sealhulgas teadmistepõhisesse majandusse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale ja ringmajandusele üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada õiglase, kaasava ja kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitavad sellised investeeringud peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks. Sama oluline on investeerida üldist majandushuvi pakkuvatesse teenustesse ja üldist huvi pakkuvatesse sotsiaalteenustesse, et edendada sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvust.

(6a) Tuleks saavutada liidu ja selle liikmesriikide taastumine ning suurendada nende vastupidavust, rahastades kuut Euroopa prioriteeti, nimelt õiglast rohepööret, digipööret, majanduslikku ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, institutsioonilist vastupidavust ja poliitikat selle tagamiseks, et järgmise põlvkonna eurooplastest ei saaks nn liikumispiirangute põlvkond.

(6b) Investeerimine keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, suutlikkusesse ja reformidesse, mille eesmärk on aidata kaasa õiglasele rohepöördele, edendada kestlikku energiapööret, turvalisust ja tõhusust elamumajanduses ja muudes olulistes majandussektorites, on oluline, et aidata kaasa süsinikuheite pikaajalisele vähendamisele majanduses ning liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, edendada elurikkust, saavutada kestlik majanduskasv, edendada ringmajandust ja aidata luua töökohti.

(6c) Investeerimine digitaalsetesse tehnoloogiatesse, taristusse ja protsessidesse suurendab liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning ühtlasi aitab peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liitu vastupidavamaks, innovaatilisemaks ja sõltumatumaks. Reformid ja investeeringud peaksid eelkõige edendama teenuste digitaliseerimist, digi- ja andmetaristu, klastrite ja digitaalse innovatsiooni keskuste ning avatud digilahenduste arendamist. Digipööre peaks stimuleerima ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) digiüleminekut. Riigihangete puhul tuleks järgida koostalitlusvõime, energiatõhususe ja isikuandmete kaitse põhimõtteid, võimaldades VKEde ja idufirmade osalemist ning edendades avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist.

(6d) Majandusliku ühtekuuluvuse ja tootlikkuse suurendamisele, VKEdele, ühtse turu tugevdamisele ja konkurentsivõimele suunatud reformid ja investeeringud peaksid võimaldama liidu majanduse kestlikku taastumist. Need reformid ja investeeringud peaksid edendama ka ettevõtlust, sotsiaalmajandust, kestliku taristu ja transpordi arendamist ning industrialiseerimist ja taasindustrialiseerimist ning leevendama kriisi mõju ühisraha kasutuselevõtu protsessile euroalasse mittekuuluvates sellega ühinemist taotlevates liikmeriikides.

(6da) Reformid ja investeeringud peaksid samuti suurendama sotsiaalset ühtekuuluvust ning aitama võidelda vaesuse ja töötusega. Need peaksid tooma kaasa kvaliteetsete ja stabiilsete töökohtade loomise, ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade ja -kategooriate kaasamise, võimaldama tugevdada sotsiaaltaristut ja -teenuseid, sotsiaalset dialoogi ning sotsiaalkaitset ja heaolu. Sellised meetmed on äärmiselt olulised meie majanduse taaselavdamiseks, ilma et kedagi kõrvale jäetaks.

(6e) Liit peaks võtma meetmeid tagamaks, et COVID-19 kriisi mõju ei kahjustaks püsivalt eurooplaste järgmist põlvkonda ning et põlvkondadevaheline lõhe ei muutuks veelgi sügavamaks. Reformid ja investeeringud on olulised selleks, et edendada haridust ja oskusi, sh digioskusi, oskuste rolli aktiivse tööjõu oskuste täiendamise, ümberõppe ja ümberkvalifitseerumise prioriteetide põlvkondliku suunamise kaudu, töötute integratsiooniprogrammi, laste ja noorte juurdepääsu ja võimalustesse investeerimise poliitikat seoses hariduse, tervise, toitumise, töökohtade ja eluasemega ning põlvkondadevahelist lõhet ületavat poliitikat.

(6f) COVID-19 kriis on toonud esile ka selle, kui oluline on tugevdada institutsioonilist ja halduslikku vastupidavust ja kriisiks valmisolekut, eelkõige äritegevuse ja avalike teenuste järjepidevuse ning tervishoiu- ja hooldussüsteemide kättesaadavuse ja suutlikkuse suurendamise kaudu, parandada avaliku halduse ja riiklike süsteemide tõhusust, sealhulgas minimeerida halduskoormust, ning parandada kohtusüsteemide tõhusust ning pettuste ennetamist ja rahapesuvastast järelevalvet. Sellest tuleks teha järeldused ja suurendada liikmesriikide institutsioonilist vastupidavust.

(6g) Vähemalt 40 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) raames tuleks eraldada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks, võttes arvesse, et vähemalt 37 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast tuleks suunata kliimaküsimuste integreerimise rahastamiseks. Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025.

(6h) Vähemalt 20 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast rahastamisvahendi raames tuleks eraldada Euroopa digitaalsele strateegiale ja digitaalse ühtse turu saavutamiseks, et suurendada liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aidata liidul muutuda vastupanuvõimelisemaks, innovaatilisemaks ja strateegiliselt sõltumatuks.

(6i) Vähemalt 7 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast rahastamisvahendi raames tuleks eraldada investeerimis- ja reformimeetmetele kuuest Euroopa prioriteedist igaühe raames, samal ajal kui rahastamisvahendi kogu rahaline eraldis peaks tervikuna kuuluma nende kuue Euroopa prioriteedi alla.

(6j) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema aidata majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kaudu kaasa käesoleva määruse alusel kindlaks määratud kuue Euroopa prioriteedi probleemide lahendamisele ning aidata kaasa liidu poliitika, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ning ühtse turu tugevdamisele. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret ▌, ▌taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ning edendada kestlikku majanduskasvu.

(6k) Rahastamisvahendiga tuleks toetada taastumist ja vastupidavust reformide ja investeeringute kaudu, millest saavad kasu ühiskond, demograafiline olukord ning eelkõige lapsed, noored ja haavatavad rühmad, ning hariduse ja koolituse kaudu, parandades ettevõtluskeskkonda, maksejõuetuse raamistikke, võitlust agressiivsete maksutavade vastu, ajakohastades meie majandust ja tööstust, teadus- ja arendustegevust, kestlikku digi-, energia- ja transporditaristut ning ühenduvust. Rahastamisvahend peaks samuti aitama kaasa kestliku ringmajanduse arendamisele, toetama ettevõtlust, sealhulgas VKEsid, tervishoiu- ja hooldussektorit, kultuuri ja meediat, sporti, turismi ja majutust, põllumajandust ja põllumajandusliku toidutööstuse sektorit, tugevdama elurikkust ja keskkonnakaitset, toiduainete tarneahelaid, edendama rohepööret kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kaudu ning aitama investeerida kestlikesse ja energiatõhusatesse eluasemetesse. Reformid ja investeeringud peaksid tugevdama sotsiaalkaitse- ja sotsiaalhoolekandesüsteeme, avalikku haldust ja üldhuviteenuseid, sealhulgas õiglust ja demokraatiat, ning aitama lahendada demograafilisi probleeme.

(6l) COVID-19 kriis on kõigis liikmesriikides põhjustanud tõsiseid tagajärgi sotsiaaltegevusele, haridusele, kultuuri- ja loomesektorile, samuti majutusele ja turismile, mis on praktiliselt seiskunud. Liit ja liikmesriigid peaksid investeerima ka nendesse üliolulistesse valdkondadesse. Liikmesriike tuleks julgustada eraldama vähemalt 2 % kogueelarvest kultuuri- ja loomesektoritele ning 10 % investeeringuteks kvaliteetsesse ja kaasavasse haridusse.

(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega COVID-19 kriisi ulatusega kriisile reageerimisel. Liidu majanduse kui terviku taastumise võiks muu hulgas saavutada investeeringute ja reformide suunamisega olemasolevatesse ELi strateegiatesse ja probleemidesse, mis on kindlaks tehtud muu hulgas, kuid mitte ainult Euroopa poolaasta raames, Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ÜRO kestliku arengu eesmärkides, energialiidu juhtimise raames vastu võetud riiklikes kliimaenergia kavades ning õiglase ülemineku kavades, eesmärgiga püsivalt suurendada liikmesriikide ▌vastupidavust.

(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua ▌rahastamisvahend ▌, et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust kestlike reformide ja nendega seotud avaliku ja erasektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides sihtotstarbelise vahendina, mille eesmärk on tegeleda COVID-19 kriisi kahjuliku mõju ja tagajärgedega liidus. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Rahastamisvahend võiks hõlmata ka meetmeid erainvesteeringute stimuleerimiseks toetuskavade, sealhulgas finantsinstrumentide, toetuste või sarnaste kavade kaudu, tingimusel et järgitakse riigiabi eeskirju. Lisaks võib rahastamisvahend hõlmata ka meetmeid riiklike tugipankade arengu edendamiseks.

(9) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja -meetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes ▌arvesse ▌eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046[3] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 125 lõike 1 punktis a.

(9a) Meetmed, mille eesmärk on soodustada COVID-19 kriisist tingitud sotsiaalsest ja majanduslikust šokist taastumist, peaksid lähtuma vastupidavuse ning ökoloogilise ja sotsiaalse kestlikkuse põhimõtetest. Samuti tuleks neis püüda ühendada kiireloomuline vajadus pikaajalise perspektiiviga. Meetmeid, mida toetavad kindlad teaduslikud tõendid ning laiapõhjaline poliitiline ja sotsiaalne kokkulepe, ei tohiks nõrgestada ega edasi lükata, vaid need tuleks jätkuvalt prioriteediks seada.

(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks ▌rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

(10a) Rahastamisvahendist tuleks toetada projekte, mis järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ja loovad tõelist Euroopa lisaväärtust. Rahastamisvahend ei tohiks asendada jooksvaid riiklikke kulutusi ega olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega ning seetõttu ei tohiks sellest rahastada kolmandate riikide investeerimiskavasid.

(10b) Euroopa lisaväärtus peaks tulenema kuue Euroopa prioriteedi koosmõjust ja omavahelistest seostest ning see peaks looma sidususe ja koostoime ning tagama parema kooskõlastamise, õiguskindluse, suurema tõhususe ja vastastikuse täiendavuse.

(10c) Üks COVID-19 kriisist saadud õppetunde on see, et liit peaks mitmekesistama kriitilise tähtsusega tarneahelaid, ja seetõttu peaks rahastamisvahendi üks eesmärke olema liidu strateegilise sõltumatuse tugevdamine.

(10d) Kasutamata kulukohustuste assigneeringuid ja vabastatud assigneeringuid tuleks kasutada Euroopa lisaväärtusega programmide tugevdamiseks, eelkõige otsese eelarve täitmise raames, näiteks (kuid mitte ainult) teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja taristute valdkonnas.

(10e) Taaste- ja vastupidavuskavad peaksid rahastamisvahendi raames toimima koostoimes programmiga „InvestEU“ ning neist võib lubada teha makseid liikmesriikide osasse programmi „InvestEU“ raames, eelkõige asjaomastes liikmesriikides asutatud äriühingute maksevõime tagamiseks. Neist kavadest võiks samuti lubada teha makseid mitmeaastase finantsraamistiku otsese eelarve täitmise alla kuuluvatesse programmidesse, mis on suunatud lastele, noortele (sealhulgas „Erasmus“), kultuurile ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (sealhulgas „Euroopa horisont“).

(10f) Taasterahastu „Next Generation EU“ ei tohiks muutuda finantskoormuseks järgmiste põlvkondade jaoks ning see tuleks tagasi maksta liidu uutest omavahenditest. Lisaks on väga oluline, et „Next Generation EU“ raames võetud laenud makstaks tagasi õigeaegselt.

(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldiste eesmärkide – pühendada 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide ning 10 % bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide toetamisele – saavutamisele. Liikmesriigid peaksid oma taaste- ja vastupidavuskavades pöörama erilist tähelepanu ülemineku tagajärjel kannatada võivate töötajate toetamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele, eelkõige rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja kaitstes kollektiivläbirääkimiste põhimõtet.

 ▌

(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas, asjakohases, tulemuslikus ja tõhusas taaste- ja vastupidavuskavas. ▌

(16a) Taaste- ja vastupidavuskava peaks sisaldama üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavad ning -meetmed toetavad igaühte kuuest Euroopa prioriteedist, sealhulgas vastavaid ja üldisi minimaalseid eelarveeraldisi.

(16b) Kavas tuleks selgitada, kuidas see aitab kaasa liidu poliitikavaldkondade, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja ühtse turu tugevdamise saavutamisele ega ole nendega vastuolus. Kavas tuleks samuti selgitada, kuidas see aitab kaasa liidu strateegilistele ja majanduslikele huvidele ega ole nendega vastuolus, ei asenda liikmesriikide eelarvekulusid, järgib liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ning põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Selles tuleks selgitada, kuidas on see kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 põhimõtetega.

(16c) Riiklik taaste- ja vastupidavuskava ei tohiks mõjutada õigust sõlmida või jõustada kollektiivlepinguid või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liidu ja liikmesriikide õiguse ja tavadega.

(16d) Kavas tuleks selgitada, kuidas see aitab tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud. Juhul kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, tuleb kavas selgitada, kuidas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011[4] artikli 6 alusel antud soovitused kavadega kooskõlas. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada kavandatavaid vahe-eesmärke, sihte ning reformide elluviimise ja investeeringute tegemise ajakava.

(16e) Kava peaks sisaldama põhjalikku reformi- ja investeerimispaketti ning selgitust, kuidas need moodustavad järjepideva terviku. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada kavandatavaid avaliku ja erasektori investeerimisprojekte ja nendega seotud investeerimisperioodi ning vajaduse korral viiteid erasektori partnerite kaasamisele. Kavas tuleks üksikasjalikult kirjeldada reformide ja investeeringute hinnangulist kogumaksumust. Vajaduse korral peaks see sisaldama teavet olemasoleva või kavandatava liidu rahastamise kohta ning seost varasemate või kavandatavate reformidega struktuurireformi tugiprogrammi või tehnilise toe rahastamisvahendi raames ning teavet kaasnevate meetmete kohta, mida võib vaja minna, kaasa arvatud kõigi poliitikameetmete ajakava.

(16f) Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kes on oma kodanikele kõige lähemal ning puutuvad vahetult kokku kohalike kogukondade ja majandusvaldkondade vajaduste ja probleemidega, etendavad majanduslikus ja sotsiaalses taastumises üliolulist rolli. Seda arvesse võttes peaksid nad olema tihedalt kaasatud rahastamisvahendi kavandamisse ja rakendamisse, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ning rahastamisvahendi alla kuuluvate projektide juhtimisse. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks taastumis- ja vastupanuvõime saavutamisel peaksid nad rakendama teatava osa rahastamisvahendi vahenditest, järgides samas liikmesriigi subsidiaarsuse põhimõtet.

(16g) Kavas tuleks vajaduse korral üksikasjalikult kirjeldada laenutoetusetaotlust ja täiendavaid vahe-eesmärke.

(16h) Kava peaks sisaldama selgitust liikmesriigi kavade, süsteemide ja konkreetsete meetmete kohta huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel.

(16i) Kava peaks sisaldama üksikasju liikmesriikide kehtestatud korra kohta, millega tagatakse, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi nõukogu direktiivi (EL) 2018/822[5] kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega.

(16j) Vajaduse korral peaksid kavad sisaldama investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, et toetada Euroopa koostööd.

(16k) Kõik rahastamisvahendist toetust saavad liikmesriigid peaksid järgima ja edendama Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi. Komisjonil peaks olema õigus algatada liikmesriikidele rahastamisvahendi raames ette nähtud kulukohustuste või maksete assigneeringute peatamine, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset. Rahastamisvahendiga tuleks kehtestada selged eeskirjad ja menetlused peatamismehhanismi algatamiseks või selle lõpetamiseks. Sellega seoses tuleks rahastamisvahendi raames rahastamise peatamist algatav menetlus ning sellele järgnev reservi paigutamine blokeerida üksnes juhul, kui nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus või parlamendi enamus on selle vastu. Maksed lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, peaksid jätkuma.

(16l) Alates 1. veebruarist 2020 võetud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, peaksid olema rahastamiskõlblikud.

(17) Kui liikmesriik on määruse (EL) nr 472/2013[6] artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[7] kohast järelevalvet, peaks käesoleva määruse sätteid olema võimalik asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldada seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nende määruste alusel kehtestatud meetmetega.

(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel. Komisjon peaks kogu asjakohase teabe tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel. Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks tuleks Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides pidada taaste- ja vastupidavusdialoogi, mis on kujundatud olemasoleva struktureeritud majandusdialoogi põhjal.

(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele võtta ette ja viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida neil on rahastamisvahendi kaudu ▌võimalik rahalise toetusena (st tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks 2021. ja 2022. aastal tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja SKP pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale ajavahemikul 2015–2019. Aastatel 2023 ja 2024 tuleks maksimaalse rahalise toetuse arvutamisel tugineda rahvaarvule, SKP pöördväärtusele ning ajavahemikul 2020–2021 täheldatud reaalse SKP kumulatiivsele vähenemisele võrreldes 2019. aastaga.

(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama ▌taaste- ja vastupidavuskava hiljemalt 30. aprilliks riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

(20a) Hindamisel tuleks komisjonil arvesse võtta ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riigi tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust. Komisjon peaks vajaduse korral konsulteerima kogu liitu hõlmavate asjaomaste sidusrühmadega, et koguda nende arvamusi riikliku taaste- ja vastupidavuskava isevastutuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon peaks ka nõudma, et sõltumatu ekspert hindaks kava soolist mõju, või viima sellise hindamise ise läbi.

▌

(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon peaks täielikult austama riikide isevastutust selles protsessis ja võtma arvesse ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riikliku tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust. Komisjon peaks hindama taaste- ja vastupidavuskava, tuginedes loetelule nõuetest ja kriteeriumidest, mis peaksid tõendama kava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust, ning võtma sel eesmärgil arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ▌.

(23) Käesoleva määruse lisana tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade hindamise süsteem. Vastuvõetud kavade hindamistulemused tuleks avalikustada.

(24) Selleks et aidata kaasa kvaliteetsete kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade ning nendes seatud eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise ja tehnilise toe kasutamine. Kui selline oskusteave puudutab eelkõige tööjõupoliitikat, tuleks kaasata sotsiaalpartnerid.

(25) Lihtsustamise tagamiseks peaks rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel. Rahastamisvahendist ei tohiks rahastada selliseid meetmeid, mis vähendavad pikema aja jooksul või püsivalt valitsemissektori tulusid, nagu maksukärped või maksuvähendused.

(26) Kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda. Kui komisjon leiab, et kava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, peaks ta teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning paluma asjaomasel liikmesriigil esitada läbivaadatud kava.

▌

(28) Liikmesriigi kavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et asjaomase liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavad laenud tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi, ning neil peaks olema selge ja täpne tagasimaksegraafik. Need tähtajad võivad erineda kapitaliturgudel laenude rahastamiseks liidu poolt laenatud rahaliste vahendite tähtaegadest. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta.

(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse kahe kuu jooksul. Liikmesriigil peaks kogu aasta jooksul olema igal ajal võimalik taotleda abi tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et taaste- ja vastupidavuskava muuta või see asendada.

(30a) Liikmesriigid ja otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi, et tagada rahastusvahendi kasutuselevõtmist ja rakendamist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

(31) Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda ▌täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega lisaks neile, mis on vajalikud rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks. Väljamaksed tuleks teha pärast asjaomaste vahe-eesmärkide ellu rakendamist.

(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite tagasinõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid tuleks teha osamaksetena ja nende aluseks peaks olema komisjoni positiivne hinnang ▌liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava elluviimisele. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks eelmaksed kuni 20 % ulatuses fondide kogutoetusest, mis on sätestatud otsuses, millega taaste- ja vastupidavuskava heaks kiidetakse. Rahalise toetuse maksete peatamine ja toetuse tühistamine, samuti selle vähendamine ja tagasinõudmine peaks olema võimalik juhul, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldaval viisil rakendanud või kui esineb raskeid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettust, korruptsiooni ja huvide konflikti. Võimaluse korral tuleks tagasinõudmine tagada vastava summa mahaarvestamisega rahastamisvahendi alusel veel tegemata väljamaksetest. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade tagasinõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada oma märkused.

(32a) Liidu finantshuvide kaitsmiseks rahastamisvahendi rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama tulemuslike ja tõhusate sisekontrollisüsteemide toimimise ning nõudma tagasi alusetult makstud või väärkasutatud summad. Liikmesriigid peaksid seoses rahastamisvahendist toetatavate meetmetega koguma andmeid ja teavet, mis võimaldavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada raskeid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte.

(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kaks korda aastas aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks. Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad igal ajal ära kuulata taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning mis tahes muud asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid.

(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu samaaegselt ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele. Komisjon peaks tagama rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades selgelt, et toetatavad projektid peaksid olema selgelt märgistatud kui „Euroopa Liidu taastealgatus“.

(35) Rahastamisvahendi raames tehtavad kulutused peaksid olema tõhusad ja neil peaks olema kahekordselt positiivne mõju Euroopa kriisist taastumisele ja Euroopa üleminekule kestlikule majandusele. Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks ja huvide konfliktide vältimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate ning tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja ▌rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded peaksid vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal. Selleks tuleks luua spetsiaalne tulemustabel, mis peaks täiendama olemasolevat sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ja olemasolevat makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelit. Rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste suhtes tuleks kohaldada spetsiaalset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mis sisaldub eraldi peatükina ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases komisjoni hindamisaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Seireks kogutavaid andmeid tuleks sooliselt eristada.

(36a) Komisjon peaks rahastamisvahendi rakendamisest aru andma ja ilmuma vajaduse korral Euroopa Parlamendi ette selgituste andmiseks, sealhulgas juhtudel, kui tegemist on raske hooletuse või üleastumisega. Sellega seoses võib Euroopa Parlament anda soovitusi tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(37) Oleks asjakohane, kui komisjon esitaks kaks korda aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama üksikasjalikku teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude, sealhulgas sihtide ja vahe-eesmärkide rakendamise seisu kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.

(38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks hinnangule lisada käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ▌käsitleda ka vahendite pikaajalist mõju.

(38a) Komisjon peaks esitama ülevaateid rahastamisvahendi rakendamise kohta ja tegema vajaduse korral ettepanekuid määruse muutmiseks, et tagada assigneeringute täielik kulukohustustega sidumine.

(39) ▌Liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatav vastav rahaline toetus tuleks kehtestada delegeeritud õigusaktidega. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013[8], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95[9], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[10] ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939[11] tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371[12]. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused. Lõplikud vahendite saajad või toetusesaajad rahastamisvahendist tuleks täieliku läbipaistvuse tagamiseks avalikustada. Vahendite kasutamise auditeerimiseks ja kontrollimiseks peaksid liikmesriigid esitama teabe elektroonilises vormis ühte andmebaasi, suurendamata seejuures tarbetut halduskoormust.

(41) Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, Euroopa Parlamendile tuleks esitada ülevaateid ja korrapäraseid ajakohastatud andmeid programmi toimimise kohta, et anda teavet arutelude pidamiseks, näiteks Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil.

(42) Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

 

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted ja rahastamispakett

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).

Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „liidu fondid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX [uus ühissätete määrus][13] hõlmatud fondid;

2. „rahaline toetus“ – tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriigid võivad rahastamisvahendi raames saada või on juba saanud;

2a. „püsimaksega laen“ – laen, mis antakse liikmesriigile regulaarsete osamaksetena tehtavate tagasimaksete fikseeritud graafikuga;

3. „poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ või „Euroopa poolaasta“ ▌– nõukogu ▌määruse (EÜ) nr 1466/1997[14] artiklis 2-a sätestatud menetluskord;

3a. „liikmesriigi ametiasutus“ – üks või mitu avaliku sektori asutust valitsuse tasandil, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused ning liikmesriigi asutused finantsmääruse artikli 2 punkti 42 tähenduses, kes teevad liikmesriikide institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt koostööd partnerluse vaimus;

3b. „täiendavus“ – käesoleva määruse kohaldamisel [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis b] sätestatud nõude täitmine ja vajaduse korral erasektori investeeringute maksimaalne kaasamine kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktiga d];

3c. „vahe-eesmärgid“ – selged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed, mõõdetavad ja kontrollitavad kohustused, mille liikmesriik on võtnud seoses taaste- ja vastupidavuskavadega;

3d. „vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vapustuste ning mis tahes kriisist tulenevate püsivate struktuurimuutustega õiglasel, kestlikul ja kaasaval viisil ning kõigi heaolu edendades;

3e. „ei kahjusta oluliselt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852[15] (ELi taksonoomiamäärus) osutatud mis tahes keskkonnaeesmärki oluliselt kahjustava majandustegevuse mittetoetamine või teostamata jätmine, kui see on asjakohane. Komisjon töötab välja tehnilised juhised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ praktiliseks kohaldamiseks, võttes arvesse nimetatud määrust;

3f. „liidu kliima- ja keskkonnaeesmärgid“ – määruses (EL) .../... [Euroopa kliimaseadus] sätestatud liidu kliimaeesmärgid ja -sihid.

Artikkel 3
Kohaldamisala

Käesoleva määrusega loodava ▌rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab kuut Euroopa prioriteeti, mis on struktureeritud sammastena järgmiselt:

– õiglane rohepööre, võttes arvesse rohelise kokkuleppe eesmärke;

– digipööre, võttes arvesse Euroopa digitaalse strateegia eesmärke;

– majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime, võttes arvesse tööstusstrateegia ja VKEde strateegia eesmärke;

– sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke;

– institutsiooniline vastupidavus, pidades silmas kriisidele reageerimise ja kriisiks valmisoleku suurendamist ning

– järgmisele põlvkonnale suunatud poliitikameetmed, võttes arvesse Euroopa oskuste tegevuskava, noortegarantii ja lastegarantii eesmärke.

Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike taaste- ja vastupidavuskavade puhul eraldatakse 100 % nende eraldisest, mõõdetuna kogukuludes, investeerimis- ja reformimeetmetele kuue Euroopa prioriteedi raames. Vähemalt 7 % iga taaste- ja vastupidavuskava eraldisest (mõõdetuna kogukuludes) eraldatakse investeerimis- ja reformimeetmetele kuuest Euroopa prioriteedist igaühe raames.

Komisjon töötab välja tehnilised juhised eraldise praktiliseks kasutamiseks.

Selleks et aidata kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja tagada täielik kooskõla nendega, eelkõige üleminekul, mis tagab liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamise ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise 2050. aastaks kooskõlas [määrusega 2020/XXX, millega kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/199 („Euroopa kliimaseadus“)], eraldatakse vähemalt 40 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks kõigi kuue Euroopa prioriteedi raames.

Kajastades Euroopa digitaalse strateegia eesmärke ja vajadust saavutada digitaalne ühtne turg, mis suurendab liidu konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil ning aitab liidul muutuda vastupanuvõimelisemaks, innovaatilisemaks ja strateegiliselt sõltumatuks, eraldatakse vähemalt 20 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast digitaalvaldkonna kulude rahastamiseks kõigi kuue Euroopa prioriteedi raames.

Artikkel 4
Üld- ja erieesmärgid

1. ▌Rahastamisvahendi üldeesmärk on keskenduda artiklis 3 osutatud kuuele Euroopa prioriteedile. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kuue Euroopa prioriteedi koosmõjule ja omavahelistele seostele, et tagada sidusus ja koostoime, tekitades seeläbi Euroopa lisaväärtust. Rahastamisvahendi abil edendatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning lähenemist ja strateegilist sõltumatust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisiks valmisolekut ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaalset, majanduslikku ja soolist mõju, toetades õiglast rohe- ja digipööret, aidates ▌taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidates luua uusi kvaliteetseid töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendades kestlikku majanduskasvu ning euroala.

1b. Rahastamisvahend aitab kaasa liidu poliitikavaldkondade ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja ühtse turu tugevdamise eesmärkide saavutamisele.

2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud kestlikku majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas ja läbipaistvas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Artikkel 4a
Horisontaalsed põhimõtted

1. Rahastamisvahend ei tohi olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega. Sellega seoses ei anta toetust projektidele, mis on osa kolmandate riikide strateegilistest investeerimiskavadest ning mis kuuluvad selliste tegurite kohaldamisalasse, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda ja mida liikmesriigid ja komisjon peavad arvesse võtma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452[16] artiklile 4.

2. Rahastamisvahendist antav toetus ei asenda jooksvaid riiklikke eelarvekulusid ja selle puhul järgitakse liidupoolse rahastamise täiendavuse põhimõtet.

3. Rahastamisvahendist toetatakse ainult projekte, mille puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 5
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

1. Määruse [EURI] artiklis 2 osutatud meetmete rakendamiseks on ▌rahastamisvahendi raames ette nähtud järgmised summad:

a) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud 337 968 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades) [312 500 000 000 eurot 2018. aasta hindades], mis on kättesaadav tagastamatu toetuse jaoks vastavalt määruse [EURI] artikli 4 lõigetele 4 ja 8.

Seda summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna;

b) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud 385 856 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades) [360 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades], mida saab kasutada liikmesriikidele artiklite 12 ja 13 kohaselt püsimaksega laenutoetuse andmiseks, kui määruse [EURI] artikli 4 lõikest 5 ei tulene teisiti.

2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik rahastamisvahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, konsulteerimist liikmesriikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna (eelkõige noorteorganisatsioonide) ja muude asjaomaste sidusrühmadega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil rahastamisvahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning kestlikku majanduskasvu soodustavate reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. Sellist tegevust silmas pidades võivad liikmesriigid taotleda ka tehnilist toetust kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

2a. Hiljemalt 31. detsembriks [2024] hindab komisjon käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tagastamatu toetuse jaoks kasutada olevate kasutamata kulukohustuste assigneeringute ja vabastatud assigneeringute eeldatavat summat, mille võib kanda liidu eelarvesse (ELi 2025. aasta eelarve projekti) sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5, et tugevdada Euroopa lisaväärtusega programme.

Komisjon teeb individuaalsel alusel ettepaneku tugevdada esimeses lõigus määratletud programme alles pärast seda, kui nende hindamisel leitakse, et asjaomaste programmide rahastamist tuleb suurendada, et saavutada vastavates õigusaktides sätestatud eesmärgid.

Komisjoni hinnang esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on võimalik komisjoni ettepanekuid käesoleva lõike esimeses lõigus määratletud eriprogrammide tugevdamiseks individuaalselt muuta, heaks kiita või tagasi lükata.

Summasid, mida ei kasutata käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud programmide tugevdamiseks, kasutatakse täies ulatuses komisjoni poolt rahastamisvahendi rahastamiseks eraldatud vahendite tagasimaksmiseks.

Artikkel 6
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad

1. Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve, kusjuures ülempiir on 5 % liikmesriigi eelarvevahendite üldmahust.

2. Liikmesriigid võivad teha ettepaneku eraldada kuni 5 % oma taaste- ja vastupidavuskava mahust tehnilise toe rahastamisvahendile ja programmile „InvestEU“, eelkõige maksevõime toetusmeetmetele, samuti otsese eelarve täitmise alla kuuluvatele mitmeaastase finantsraamistiku programmidele, mis on suunatud lastele, noortele (sealhulgas „Erasmus“), kultuurile ning teadusuuringutele ja innovatsioonile (sealhulgas „Euroopa horisont“) – kuid ainult siis, kui eraldatud summa aitab kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ning järgitakse käesoleva määruse nõudeid kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 4a ning artiklis 17 sätestatud hindamismenetlust. Eraldatud summat kasutatakse vastavalt selle fondi eeskirjadele, kuhu vahendid ümber paigutatakse, ning asjaomase liikmesriigi toetuseks. Ümberpaigutatud summa puhul ei nõuta kaasrahastamist. Komisjon haldab neid vahendeid kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a.

Artikkel 7
Rakendamine

▌Rahastamisvahendit rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 8
Täiendavus ja lisarahastamine

▌Rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamist, mida saadakse Euroopa Investeerimispanga grupilt või muudelt sellistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt, milles liikmesriigil on osalus. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

Artikkel 9
Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed

Kui stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit ei kohaldata, esitab komisjon 3 kuu jooksul käesoleva määruse muutmisettepaneku, et siduda rahastamisvahend usaldusväärse majandusjuhtimisega, nagu on sätestatud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...▌])[ühissätete määrus] artikli 15 lõikes 7 ▌. ▌

Artikkel 9a
Meetmed, millega rahastamisvahend seotakse liidu eelarve kaitsega, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises

1. Rahastamisvahend on kättesaadav ainult liikmesriikidele, kes on võtnud kohustuse austada õigusriigi põhimõtet ja liidu põhiväärtusi.

2. Komisjonil on õigus algatada liikmesriikidele rahastamisvahendi raames ette nähtud kulukohustuste või maksete assigneeringute peatamine, kui esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset.

3. Üldisteks puudusteks õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset, loetakse eelkõige järgmist:

a) kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid, sekkudes väljastpoolt sõltumatuse tagatistesse, takistades kohtuotsuste tegemist väljastpoolt tulevate korraldustega, muutes meelevaldselt kohtute töötajate ametisse nimetamist või töötingimusi puudutavaid reegleid, mõjutades kohtute töötajaid mis tahes viisil, mis ohustab nende erapooletust, või rikkudes juristide sõltumatust;

b) suutmatus hoida ära või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid või õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine rahaliste vahendite ja inimressursside võimaldamisest, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus vältida huvide konflikte;

c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, sealhulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tulemusliku uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;

d) liikmesriigi liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava haldussuutlikkuse ohustamine, muu hulgas oht suutlikkusele täita tulemuslikult õigusnorme, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;

e) meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset.

4. Üldine puudus õigusriigi toimimises võidakse liikmesriigis kindlaks teha eelkõige siis, kui kahjustatakse või võidakse kahjustada ühte või mitut järgmistest:

a) rahastamisvahendit rakendavate liikmesriigi avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, eelkõige riigihangete või toetuste andmise menetluste kontekstis;

b) turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist;

c) finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning tulemuslike ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine;

d) uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses süüdistuse esitamisega pettuse (sealhulgas maksupettuse), korruptsiooni või rahastamisvahendi rakendamisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste eest;

e) mõjus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, c ja d osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;

f) pettuse (sealhulgas maksupettuse), korruptsiooni või rahastamisvahendi rakendamisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ärahoidmine ja nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;

g) alusetult makstud rahaliste vahendite tagasinõudmine;

h) maksudest kõrvalehoidumise ja maksukonkurentsi ärahoidmine ja selle eest karistamine ning nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes;

i) tulemuslik ja õigeaegne koostöö OLAFi ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, Euroopa Prokuratuuriga seoses nende teostatavate uurimiste või esitatavate süüdistustega vastavalt asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele;

j) rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist.

5. Kui lõike 4 tingimused on täidetud, võidakse vastu võtta üks või mitu järgmistest meetmetest:

a) keeld võtta uusi juriidilisi kohustusi;

b) kulukohustuste peatamine;

c) kulukohustuste vähendamine, muu hulgas finantskorrektsioonide kaudu;

d) eelmaksete vähendamine;

e) maksetähtaegade arvestamise katkestamine;

f) maksete peatamine.

Kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta asjakohaste meetmete kehtestamine liikmesriigi kohustust teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Rahastamisvahendist toetatakse jätkuvalt piirkondlikke ja kohalikke toetuskõlblikke meetmeid. Juhul kui liikmesriigi tasandil esineb puudusi, toetatakse rahastamisvahendist jätkuvalt piirkondlikke ja kohalikke toetuskõlblikke meetmeid.

Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldise puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed on võimalikult suurel määral suunatud liidu meetmetele, mida see puudus on kahjustanud või võinud kahjustada.

Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.

Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või samas portaalis lõplikele vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumistest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutavad. Komisjon võib võtta käesoleva lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui sellele on lisatud tõendid selle kohta, et asjaomane lõplik vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse.

Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate poolt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mis liikmesriigid peavad maksma, makstakse lõplikele vahendite või toetuste saajatele ka tegelikult välja.

6. Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud tema arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada.

Selle hindamisel, kas lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks.

Komisjoni abistab sõltumatute ekspertide kogu, mis luuakse delegeeritud õigusaktiga.

Komisjon võib nõuda nii enne kui ka pärast arvamuse esitamist mis tahes täiendavat teavet, mis on tema hinnangu jaoks vajalik.

Asjaomane liikmesriik edastab nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.

Otsustades selle üle, kas võtta vastu otsus lõikes 5 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud teavet ja tehtud märkusi ning ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe suhtes võetavate järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast.

Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse käesolevas lõikes osutatud teavet ja suuniseid.

Kui komisjon leiab, et üldine puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, võtab ta rakendusaktiga vastu otsuse lõikes 5 osutatud meetmete kohta.

Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa.

Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutusettepanekut nelja nädala jooksul alates sellest, kui mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud. Ümberpaigutusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu ümberpaigutusettepanekut muudab, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.

Kaheksandas lõigus osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutusettepanekut kümnendas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka.

7. Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldine puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.

Asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel hindab komisjon olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldised puudused õigusriigi toimimises, mis olid lõikes 5 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, võtab komisjon viivitamata vastu otsuse nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt lõikes 6 osutatud eelarvereserv. Kohaldatakse lõikes 5 sätestatud menetlust.

II PEATÜKK

Rahaline toetus, vahendite eraldamine ja laenud

Artikkel 10
Maksimaalne toetussumma

Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta, suhtelise töötusmäära ja reaalse SKP kumulatiivse vähenemise aastatel 2020–2021 võrreldes 2019. aastaga.

Ajavahemikuks 2021–2022 arvutatakse maksimaalne rahaline toetus I lisas esitatud metoodikat kasutades, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära ajavahemikul 2015–2019.

Ajavahemikuks 2023–2024 arvutatakse maksimaalne rahaline toetus I lisas esitatud metoodikat kasutades, võttes aluseks rahvaarvu, SKP pöördväärtuse elaniku kohta ja reaalse SKP kumulatiivse vähenemise aastatel 2020–2021 võrreldes 2019. aastaga, ning see arvutatakse 30. juuniks 2022.

Artikkel 11
Rahalise toetuse eraldamine

1. Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 337 968 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses ▌.

2. Ajavahemikul alates 31. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon, kui rahalised vahendid on olemas, korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga. Selleks avaldab ta kõnealusel ajavahemikul korraldatavate projektikonkursside esialgse ajakava ning märgib iga konkursi kohta eraldatava summa. Iga liikmesriik võib oma majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotluse kuni sellise maksimumsumma saamiseks, mis vastab olemasolevast eraldisesummast talle eraldatavale osale, nagu on osutatud I lisas.

Artikkel 12
Laenud

1. Kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenutoetust majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

2. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

3. Liikmesriigi laenutaotlus peab sisaldama järgmist:

a) laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate reformide ja investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused;

b) täiendavad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 15;

c) asjaomase taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse summaga või rahalise toetusega, mis eraldatakse taaste- ja vastupidavuskavale artikli 17 lõike 3 punkti b alusel;

ca) teave selle kohta, kuidas laenutaotlus sobib kokku liikmesriigi üldise finantsplaneerimisega ja usaldusväärse eelarvepoliitika üldise eesmärgiga.

4. Asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 6,8 % tema kogurahvatulust.

5. Erandina lõikest 4 võib vahendite olemasolu korral laenutoetuse summat erandlikel asjaoludel suurendada.

6. Laenutoetus makstakse välja osamaksetena vastavalt vahe-eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 17 lõike 4 punktiga g.

7. Komisjon teeb otsuse laenutoetusetaotluse kohta kooskõlas artikliga 17. Vajaduse korral muudetakse majanduse taaste- ja vastupidavuskava vastavalt.

Artikkel 13
Laenuleping

1. Enne asjaomase liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon järgmist:

a) kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad ▌täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks mõistlikud ja usutavad ning

b) kas täiendavad reformid ja investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

2. Kui laenutaotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud otsus, sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte:

a) laenusumma eurodes, sealhulgas vajaduse korral artikli XX kohaselt eelmaksena antava laenutoetuse summa;

b) keskmine laenutähtaeg. Selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;

c) hinnakujundusvalem ja laenu kättesaadavuse ajavahemik;

d) osamaksete maksimumarv ning selge ja täpne tagasimaksegraafik;

e) muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega.

3. Vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e kannavad käesolevas artiklis nimetatud laenude jaoks rahaliste vahendite laenamise kulud toetusesaajad liikmesriigid.

4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud tehingute haldamiseks vajaliku korra.

5. Käesoleva artikli kohaselt antud laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks sihtotstarbelise konto. Samuti kannab ta mis tahes seonduva laenu põhisumma ja intressid komisjoni osutatud kontole kooskõlas eelmise lõike kohaselt kehtestatud korraga kakskümmend TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

Artikkel 13a
Läbivaatamine ja muutmine

1. Hiljemalt 2022. aasta lõpuks esitab komisjon käesoleva määruse II peatükis osutatud vahendite rakendamise läbivaatamise aruande. Selle kohustusliku läbivaatamisega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, et tagada vahendite täielik kasutamine.

2. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks esitab komisjon käesoleva määruse II peatükis osutatud vahendite rakendamise läbivaatamise aruande. Selle kohustusliku läbivaatamisega kaasnevad vajalikud meetmed käesoleva määruse muutmiseks, et tagada kulukohustuste assigneeringute täielik kasutamine.

III PEATÜKK

Taaste- ja vastupidavuskavad

Artikkel 14
Rahastamiskõlblikkus

1. Artiklis 3 osutatud Euroopa prioriteetide ja artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku ja erasektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe tervikliku ja sidusa meetmepaketi kaudu. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend].

Alates 1. veebruarist 2020 võetud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, on kõlblikud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist toetuse saamiseks, eeldusel et need vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2. Taaste- ja vastupidavuskavad toetavad artiklis 3 määratletud kuut Euroopa prioriteeti, sealhulgas artiklis 3 määratletud minimaalset kulutuste osakaalu ja artiklis 4 määratletud üld- ja erieesmärke ning järgivad artikli 4a alusel kehtestatud horisontaalseid põhimõtteid.

2a. Vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale aitavad taaste- ja vastupidavuskavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks.

2b. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999[17] kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase ▌ülemineku fondi[18] kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse, noortegarantii rakenduskavadesse, liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse ning liidu õiguse ja poliitika rakendamisega seotud meetmetesse.

2c. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastateks 2020–2025, põhinevad kavandatud meetmete soolise mõju hindamisel ning hõlmavad olulisi meetmeid tulemuslikuks tegelemiseks kriisi negatiivse mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele kombineerituna meetmetega soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks. Taaste- ja vastupidavuskavad on ühtlasi kooskõlas riikide soolise võrdõiguslikkuse strateegiatega.

2d. Taaste- ja vastupidavuskavad ei tohi kahjustada ühtset turgu.

3. Kui liikmesriik on määruse (EL) nr 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega.

3a. Riiklik taaste- ja vastupidavuskava ei tohi mõjutada õigust sõlmida või jõustada kollektiivlepinguid või kollektiivselt tegutseda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning liikmesriikide ja liidu õiguse ja tavadega.

Artikkel 15
Taaste- ja vastupidavuskava

1. Liikmesriik, kes soovib saada rahalist toetust, mis on artikli 11 lõike 1 kohaselt tehtud eraldamiseks kättesaadavaks, esitab komisjonile artikli 14 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava.

Pärast seda, kui komisjon on teinud artikli 11 lõikes 2 osutatud summa eraldamiseks kättesaadavaks, ajakohastab liikmesriik vajaduse kohal lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskava ja esitab selle komisjonile, et võtta arvesse artikli 10 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust.

2. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava esitatakse koos riikliku reformikavaga ühtse integreeritud dokumendina ja reeglina esitatakse see ▌ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

Rahastamisvahendist toetust saada sooviv liikmesriik korraldab mitmetasandilise dialoogi, milles kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eelkõige noorteorganisatsioonid, ja muud asjaomased sidusrühmad ja üldsus saavad aktiivselt osaleda ning arutada taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamist ja rakendamist. Kava projekt esitatakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige noorteorganisatsioonidele, ja muudele asjaomastele sidusrühmadele ja üldsusele konsulteerimiseks enne selle komisjonile esitamise kuupäeva ning kooskõlas partnerluse põhimõttega on sotsiaalpartneritel vähemalt 30 päeva aega, et kirjalikult reageerida.

3. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:

a) üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskava ja meetmed toetavad igaühte kuuest artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteedist ning toetavad ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

ab) vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale selgitus selle kohta, kuidas kava aitab tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks;

ac) juhul kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, selgitus selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitused kavadega kooskõlas;

ad)  üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas kava vastab igale kuuest artikli 3 kohaselt kehtestatud Euroopa prioriteedist ette nähtud miinimumeraldistele;

ae) komisjoni esitatud jälgimismetoodikale tuginev üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas vähemalt 40 % taaste- ja vastupidavuskava jaoks taotletud summast aitab integreerida kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimusi. Enne määruse jõustumist võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu vastava metoodika, kasutades vajaduse korral ELi taksonoomiaga kehtestatud kriteeriume;

af) ... lisas sätestatud digitaalse jälgimise metoodikale tuginev selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed edendama digitaalmeetmeid, ning kas need moodustavad kokku vähemalt 20 % kava kogueraldistest; sama metoodikat kasutatakse meetmete suhtes, mida ei saa vahetult siduda tabelis loetletud konkreetse sekkumisvaldkonnaga; mõne investeerimistoimingu puhul võidakse digitaalsete eesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsienti suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mis suurendavad investeerimistoimingu mõju digitaalsetele eesmärkidele;

ag) selgitus selle kohta, kuidas meetmed ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide jooksvaid eelarvekulusid ning järgivad täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

ah) selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, soolise mõju hinnang ja selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele;

▌

d) kavandatud selged vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;

da) selgitus selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad põhjalikku reformi- ja investeerimispaketti ja kuidas need moodustavad järjepideva terviku, ning nende eeldatav koostoime artikli 14 lõikes 2b osutatud dokumentides sätestatud kavade, strateegiate ja programmidega;

e) kavandatavad avaliku ja erasektori investeerimisprojektid ja nendega seotud investeerimisperiood ning vajaduse korral viited erasektori partnerite kaasamisele;

ea) juhul kui taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud meetmed ei ole vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014[19] vabastatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 osutatud riigiabist teatamise kohustusest, analüüsib komisjon eelisjärjekorras taaste- ja vastupidavuskava kooskõla riigiabi ja konkurentsieeskirjadega;

f) taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliseks kogukuluks“), mida toetab sõltumatu avalik-õigusliku asutuse kinnitatud selge põhjendus, ning selgitus selle kohta, kuidas ▌on kulud vastavuses eeldatava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga kooskõlas kulutõhususe põhimõttega;

g) vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta ning seos varasemate või kavandatavate reformidega struktuurireformi tugiprogrammi või tehnilise toe rahastamisvahendi raames;

h) kaasnevad meetmed, mida võib vaja minna, kaasa arvatud kõigi poliitikameetmete ajakava;

i) ülevaade lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandilisest dialoogist ja sellest, kuidas võeti arvesse sidusrühmade panust ning kuidas sidusrühmade palvel võidakse nende arvamused lisada riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse, samuti taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seoses kavandatud konsultatsioonide ja dialoogide üksikasjad, sealhulgas asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid;

j) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku järelevalve ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed selged vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, kusjuures tuleb näidata, kuidas kava abil parandatakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohaseid riigi tulemusi;

k) vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning

ka) selgitus liikmesriigi kavade, süsteemide ja konkreetsete meetmete kohta huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuste ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel, sealhulgas nende kohta, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest ning nõuda tagasi kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summad, ja vajaduse korral karistuste kehtestamise kohta;

kb) liikmesriikide kehtestatud kord, millega tagatakse, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

l) muu asjakohane teave.

4. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad kogu aasta jooksul igal ajal taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega. Tehnilise toetuse puhul järgitakse täielikult kollektiivläbirääkimisi puudutavaid riiklikke eeskirju ja tavasid. Tehnilise toetusega seotud tegevus ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite rolli ega ohustada kollektiivläbirääkimiste sõltumatust.

4a. Et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, peavad taaste- ja vastupidavuskava eest vastutavad liikmesriikide esindajad ja vajaduse korral sõltumatud eelarveasutused, kui neid kutsutakse, tulema Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette taaste- ja vastupidavuskava tutvustama. Euroopa Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel.

Artikkel 16
Komisjoni hinnang

1. Liikmesriigi poolt artikli 15 lõike 1 kohaselt esitatud taaste- ja vastupidavuskava ja vajaduse korral selle ajakohastatud versiooni hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne või pärast selle ametlikku esitamist muuta. Vajaduse korral võivad asjaomane liikmesriik ja komisjon leppida kokku artikli 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra.

1a. Hindamisel võtab komisjon arvesse ka eri liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade vahelist koostoimet ning nende kavade ja muude riigi tasandi investeerimiskavade vastastikust täiendavust.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas, õiglase ülemineku fondi kohastes territoriaalse õiglase ülemineku kavades ja noortegarantii rakenduskavades sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.

Samuti võtab ta arvesse õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes, ELi õigusemõistmise tulemustabelis, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelis ja sotsiaalvaldkonna tulemustabelis sisalduvat teavet. Samuti nõuab komisjon, et sõltumatu ekspert hindaks kava soolist mõju, või viib sellise hindamise ise läbi.

Vajaduse korral konsulteerib komisjon kogu liitu hõlmavate asjaomaste sidusrühmadega, et koguda nende arvamusi riikliku taaste- ja vastupidavuskava isevastutuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse kohta.

3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust ▌ning võtab selleks arvesse alljärgnevaid elemente.

Komisjon hindab, kas kõik taaste- ja vastupidavuskavad vastavad järgmistele nõuetele:

a) kas vähemalt 40 % kavas ettenähtud summast eraldatakse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks ning kas artikli 15 lõike 3 punktis ae osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

b) kas vähemalt 20 % kavas ettenähtud summast eraldatakse digitaalmeetmetele ning kas artikli 15 lõike 3 punktis af osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

c) ega ükski meede ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide jooksvaid eelarvekulusid ning järgib täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

d) kas kava vastab igale artikli 3 kohaselt kehtestatud Euroopa prioriteedile ette nähtud miinimumeraldistele;

e) kas liikmesriikide kehtestatud kord tagab, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

▌

Tulemuslikkus:

f) kas taaste- ja vastupidavuskava toetab igaühte kuuest artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteedist ning kas see toetab ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

g) kas artikli 15 lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandiline dialoog on toimunud ning kas asjaomastel sidusrühmadel võimaldatakse sisuliselt osaleda taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamises ja rakendamises;

h) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete selgete vahe-eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tulemusliku järelevalve ja rakendamise ning kas kava abil parandatakse sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli kohaseid riigi tulemusi;

i) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis püsiv mõju;

j) kas taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, mis loovad Euroopa lisaväärtust, võttes vajaduse korral arvesse liikmesriikide geograafilisest asukohast tulenevaid piiranguid;

Tõhusus:

k) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning kulutõhususe põhimõtte kohaselt vastavuses eeldatava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga ▌;

l) kas asjaomaste liikmesriikide kavandatud kord, muu hulgas kord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest, aitab eeldatavasti ennetada, avastada ja kõrvaldada rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel tekkivaid huvide konflikte, korruptsiooni ja pettusi;

Asjakohasus:

m) kas kava sisaldab meetmeid, mis, vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale, aitavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastes soovitustes euroala jaoks;

n) kas juhul, kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, on kava kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitustega;

o) kas kava sisaldab artiklis 15 osutatud täpset teavet;

Sidusus:

p) kas kava sisaldab terviklikku reformi- ja investeerimispaketti ning kas kord tagab artikli 14 lõikes 2b osutatud järjepidevuse ja koostoime;

q) kas kava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, kas sellele on tehtud soolise mõju hinnang ja kas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele.

Neid hindamiskriteeriume kohaldatakse kooskõlas II lisaga.

4. Kui asjaomane liikmesriik on taotlenud artiklis 12 osutatud laenutoetust, hindab komisjon, kas laenutoetusetaotlus vastab artikli 13 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud täiendavad reformid ja investeeringud vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele.

4a. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt artikli 17 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

5. Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid, sealhulgas Euroopa Parlamendi nimetatud eksperdid.

Artikkel 17
Komisjoni otsus

1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon artikli 25a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas artikli 11 kohaselt eraldatud rahalise toetuse osamaksete väljamaksmiseks nõutavad vahe-eesmärgid ja sihid ▌.

2. Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealuse laenutoetusega hõlmatud liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

3. ▌Artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavatele taaste- ja vastupidavuskavadele antava rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt:

a) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude summaga;

ba) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

c) kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. Asjaomane liikmesriik võib taotleda tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu tehnilist toetust, et ettepanek järgmiste tsüklite korral paremini ette valmistada.

4. Lõikes 1 nimetatud otsuses on sätestatud ka järgmine:

a) rahaline toetus, mis makstakse välja ainult osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seoses kindlaks tehtud asjaomased vahe-eesmärgid ja sihid;

aa) rahaline toetus ja vajaduse korral laenutoetuse summa, mis makstakse välja artikli 11a kohase eelmaksena pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist;

b) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu;

c) järgmine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajavahemik:

1) investeeringute puhul lõpeb investeerimisperiood, mille jooksul investeerimisprojekt tuleb ellu rakendada, hiljemalt seitse aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

2) reformide puhul lõpeb ajavahemik, mille jooksul reformid tuleb ellu viia, hiljemalt neli aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

d) taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas selged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid ja vajaduse korral meetmed artikliga - 19 kooskõla tagamiseks;

e) kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise asjaomased näitajad, sealhulgas metoodika artiklis 15 osutatud kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärkide järgimise mõõtmiseks, ning

f) komisjonile asjaomastele alusandmetele ja aruannetele täieliku juurdepääsu andmise kord;

g) vajaduse korral osamaksetena ▌makstava laenu summa ning laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. Kõnealune teatis sisaldab ka soovitust liikmesriigile kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit kooskõlas määrusega XX/YYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et muuta või asendada taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18. Euroopa Parlamendi kutsel annab komisjon Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees selgitusi taaste- ja vastupidavuskavale antud negatiivse hinnangu kohta. Euroopa Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel.

6. Punktis d osutatud rakendamise kord ja ajakava, punktis e osutatud kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad, punktis f osutatud komisjoni juurdepääsu kord alusandmetele ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 4 punktis g osutatud laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles asjaomane liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist. Komisjon teeb vastuvõetud kava ja kogu muu asjakohase teabe, sealhulgas lõikes 6 osutatud tegevuskorra Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel kohe, kui komisjon on otsuse vastu võtnud ja selle oma veebisaidil avaldanud. Komisjon täpsustab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga selliste tegevuskordade sisu, mille eesmärk on edendada liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sidusust ja võrreldavust ning esitada standardandmed artiklis 21a osutatud taaste ja vastupidavuse tulemustabeli jaoks.

7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 punktiga a.

Artikkel 18
Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine

1. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada või kui asjaomane liikmesriik on tuvastanud olulised täiendavad investeerimis- ja reformimeetmed, mis on käesoleva määruse alusel toetuskõlblikud, või kui asjaomane liikmesriik kavatseb artiklite 16 ja 17 kohase hindamise tulemust märkimisväärselt parandada, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib kogu aasta jooksul igal ajal taotleda tehnilise toe rahastamisvahendi kasutamist kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend], et taaste- ja vastupidavuskava muuta või see asendada.

2. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

3. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi kahe kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist. Euroopa Parlamendi kutsel annab komisjon Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees selgitusi taaste- ja vastupidavuskavale antud negatiivse hinnangu kohta.

3a. Vajaduse korral ajakohastavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavasid, et viia need kooskõlla määruse (millega kehtestatakse raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/199 („Euroopa kliimaseadus“)) kohase ajakohastatud 2030. aasta kliimaeesmärgiga kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon hindab ajakohastatud taaste- ja vastupidavuskavasid vastavalt artiklis16 sätestatud nõuetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

IV PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel -19
Liidu finantshuvide kaitse

1. Liikmesriigid kui rahastamisvahendist abi saajad või laenu võtjad võtavad rahastamisvahendi rakendamisel kõik vajalikud meetmed liidu finantshuvide kaitsmiseks ning eriti selle tagamiseks, et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetavad meetmed oleksid kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega.

2. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustus:

a) korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega ning et kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas liidu ja liikmesriikide õigusega;

b) võtta asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu finantshuvisid kahjustavat pettust, korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ning võtta õiguslikke meetmeid omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;

c) lisada maksetaotlusele:

i) vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et sisse seatud kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eeskätt eeskirjadega, mis on kehtestatud huvide konfliktide, pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise vältimiseks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; ning

ii) auditite üksikasjalik kirjeldus, sõltumatu avalik-õigusliku asutuse kinnitatud kuluprognooside asjakohane põhjendus, mõjuhinnangud, finantsaruanded ja muu asjakohane teave ning ülevaade tehtud kontrollidest, eelkõige seoses investeerimisprojektidega, sealhulgas tuvastatud puudused ja võetud parandusmeetmed;

d) taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetud meetmetega seotud vahendite kasutamise auditite ja kontrollimise jaoks koguda elektroonilisel kujul ühtsesse andmebaasi (mis võimaldab, ilma halduskoormust asjatult suurendamata, liidu auditi- ja uurimisorganitele võrreldaval tasemel juurdepääsu) järgmisi andmekategooriaid:

i) lõpliku vahendite saaja nimi;

ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankija liidu või liikmesriikide riigihankesätete tähenduses;

iii) vahendite saaja või töövõtja tegeliku tulusaaja / tegelike tulusaajate (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849[20] artikli 3 punktis 6) eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg;

iv) taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate kõigi meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma, näidates ära rahastamisvahendist ning muudest liidu fondidest välja makstud summad;

e) anda komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 antud volitusi ning kehtestada samad kohustused kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on makstud välja vahendid taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks, või kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele;

f) säilitada andmeid ja dokumente kooskõlas finantsmääruse artikliga 132;

fa) säilitada andmeid ja dokumente kooskõlas finantsmääruse artikliga 75. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelarve täitmisega seotud dokumente säilitada vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament annab heakskiidu eelarve täitmisele. Toimingutega seotud dokumente säilitatakse igal juhul kuni toimingute täieliku lõpetamise aastale järgneva aasta lõpuni. Kohtumenetluse korral peatatakse see ajavahemik seniks, kuni on aegunud viimane võimalus kohtulikuks edasikaebamiseks;

g) tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed kustutatakse võimaluse korral, kui need andmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise, kontrolli või auditeerimise eesmärgil. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725[21].

3. Liikmesriigid on rakenduspartnerid ning nad otsivad, koguvad ja säilitavad teavet rahastamisvahendiga hõlmatud projektide jaoks rahaliste vahendite saajate kohta.

Komisjon vastutab eelarvepädevate institutsioonide ees iga-aastase eelarvemenetluse järgimise eest ning esitab rahastamisvahendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eraldi peatükina ELi toimimise lepingu artikli 318 kohases komisjoni hindamisaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

4. Euroopa Kontrollikoda teeb vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 rahastamisvahendi raames jaotatavate liidu rahaliste vahendite välisauditi.

5. Liikmesriigid annavad komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale käesoleva määruse alusel sõnaselgelt õiguse kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 antud volitusi.

OLAF võib kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetega ja neis määrustes sätestatud korras läbi viia haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses rahastamisvahendi raames antud toetusega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Komisjon kehtestab tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed, võttes arvesse tuvastatud riske. Komisjon töötab selleks otstarbeks välja või kohandab olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem, mis võimaldaks õigusnormide rikkumisi või pettusi seirata ja avastada ning neist teatada.

6. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste rikkumise korral on komisjonil õigus proportsionaalselt vähendada rahastamisvahendist antavat toetust ning nõuda tagasi liidu eelarvesse võlgnetav mis tahes summa või taotleda laenu varasemat tagasimaksmist.

Tagasinõutava, vähendatava või varasema tagasimakse summa suuruse otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või varasema tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused.

Artikkel 19
Kulukohustuse võtmine

1. ▌ Otsus, millele on osutatud artikli 17 lõikes 1, kujutab endast individuaalset juriidilist kohustust finantsmääruse tähenduses ja see võib tugineda üldistele kulukohustustele. Vajaduse korral võib eelarvelised kulukohustused jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

1a. Eelarvelised kulukohustused võivad tugineda üldistele kulukohustustele ja vajaduse korral võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 19a
Maksed ning rahalise toetuse peatamine ja tühistamine

2. Käesoleva artikli kohane rahalise toetuse maksmine asjaomasele liikmesriigile toimub vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolu korral. ▌Käesolevas artiklis osutatud otsused võetakse vastu kooskõlas artikliga 25a.

2a. 2021. aastal teeb komisjon, tingimusel et ta on võtnud vastu käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud juriidilise kohustuse ja kui liikmesriik on koos taaste- ja vastupidavuskavaga esitanud sellekohase taotluse, eelmakse, mis moodustab kuni 20 % juriidilisest kohustusest ja antakse tagastamatu toetusena, ja kui see on kohaldatav, eelmakse, mis moodustab kuni 20 % laenutaotlusest ja antakse laenuna, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 19. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 1 teeb komisjon vastava makse kahe kuu jooksul pärast käesoleva määruse artiklis 19 osutatud juriidilise kohustuse võtmist.

Lõike 2a kohase eelmakse korral korrigeeritakse artikli 17 lõike 4 punktis a osutatud viisil makstavat rahalist toetust ja, kui on kohaldatav, laenutoetust, proportsionaalselt.

Kui 2021. aastal lõike 1 kohaselt tagastamatu toetusena antud rahalise toetuse eelmaksesumma ületab 30. juuniks 2022 20 % artikli 10 lõike 2 kohaselt arvutatud maksimaalsest rahalisest toetusest, vähendatakse järgmist artikli 19a lõike 3 kohaselt lubatavat väljamakset ja vajaduse korral järgmisi väljamakseid seni, kuni ülemäärane summa on tasaarveldatud. Kui järelejäänud väljamaksed ei ole piisavad, makstakse ülemäärane summa tagasi.

2b. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingutes ja otsustes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nendest lepingutest ja otsustest tulenevate kohustuste raske rikkumise korral on komisjonil õigus proportsionaalselt vähendada rahastamisvahendist antavat toetust ning nõuda tagasi liidu eelarvesse võlgnetav mis tahes summa või taotleda laenu varasemat tagasimaksmist.

Tagasinõutava, vähendatava või varasema tagasimakse summa suuruse otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või varasema tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused.

3. Pärast komisjoni delegeeritud õigusaktiga kinnitatud taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitud asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist esitab asjaomane liikmesriik artikli 19a lõike 2a kohast eelmakset arvesse võttes komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse sihtide ja vahe-eesmärkide täitmisele vastava osa ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmiseks. Liikmesriigid esitavad selliseid maksetaotlusi komisjonile vajaduse korral kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Rahalised vahendid makstakse välja vastavalt kokkulepitud sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamise tasemele. Komisjoni võivad abistada eksperdid, sealhulgas Euroopa Parlamendi nimetatud eksperdid.

Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse väljamaksmise lubamise kohta kooskõlas finantsmäärusega. Igale makseotsusele vastav summa tuleks välja maksta vaid juhul, kui mõõdetavaid edusamme kajastavad asjakohased vahe-eesmärgid ja sihid on saavutatud.

4. Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse toetustaotluse vastava osa väljamaksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest.

Toetuse maksmine taastatakse vaid juhul, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks.

5. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 algab maksetähtaeg alates kuupäevast, mil asjaomast liikmesriiki teavitati lõike 3 teise lõigu kohasest positiivsest hindamistulemusest, või kuupäevast, mil teatati maksete taastamisest vastavalt lõike 4 teisele lõigule.

6. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, vähendab komisjon vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1 proportsionaalselt rahalise toetuse summat, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

7. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistab komisjon käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingud või otsused ning vabastab rahalise toetuse summa kulukohustusest, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Kõik käesoleva artikli lõike 2a kohased eelmaksed nõutakse täielikult tagasi.

Komisjon teeb otsuse rahalise toetuse summa tühistamise ja vajaduse korral eelmakse tagasimaksmise kohta pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta.

7a. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib rahalise toetuse väljamaksmise lubamise otsuse, mida on käsitletud artikli 19a lõikes 3, kuni kolme kuu võrra edasi lükata.

8. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis täiendava laenutoetuse suhtes kooskõlas artiklis 13 osutatud laenulepingu ja artikli 17 lõikes 2 osutatud otsuse sätetega.

V PEATÜKK

Aruandlus ja teave

Artikkel 20
Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande selle kohta, mida on ära tehtud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, individuaalsete kavandatud vahe-eesmärkide, sihtide ja seonduvate näitajate saavutamisel ning tehnilise toe rahastamisvahendi raames (kui liikmesriik sealt abi taotles) antud komisjoni soovituste täitmisel. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks peavad taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad Euroopa Parlamendi taotlusel aru andma pädevate komisjonide ees, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid. Selle protsessi mis tahes etapis teevad liikmesriigid asjakohase teabe samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Vastavalt nõukogu direktiivis 2011/85/EL[22] sätestatule kutsutakse sõltumatuid eelarveasutusi üles kaks korda aastas selliseid aruandeid täiendama ja hindama, keskendudes esitatud teabe, andmete ja prognooside usaldusväärsusele ning taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel saavutatule ja üldistele edusammudele.

Artikkel 20a
Taaste ja vastupidavuse alane dialoog

1. Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise dialoogi tõhustamiseks ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid oma koosolekutele kutsuda nõukogu ja selle ettevalmistavate organite, komisjoni ja vajaduse korral eurorühma esindajaid, et nendega arutada kõiki käesoleva määruse kohaselt võetud ja nõukogu määruse XXX [EURI] alusel vastu võetud meetmeid.

2. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib / võivad Euroopa Parlamendi pädev komisjon / pädevad komisjonid kutsuda taaste- ja vastupidavuskava eest vastutavaid liikmesriikide esindajaid ja vajaduse korral liikmesriikide sõltumatuid eelarveasutusi parlamendikomisjonide ette, et nad tutvustaksid taaste- ja vastupidavuskava ning käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid.

3. Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule samaaegselt kättesaadavaks kogu liikmesriikidelt saadud teabe, mida need institutsioonid vajavad oma käesolevast määrusest tulenevate volituste täitmiseks. Tundlikku või konfidentsiaalset teavet võib edastada, kui on võetud konkreetsed konfidentsiaalsuskohustused.

4. Komisjoni poolt nõukogule või mõnele selle ettevalmistavale organile käesoleva määruse või selle rakendamisega seoses edastatud teave tehakse samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda. Nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega.

Artikkel 21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade alane teavitustegevus

1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, ning muu olulise teabe samal ajal, võrdsetel tingimustel ja põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellisel juhul lepib komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku, kuidas eemaldatud teave neile konfidentsiaalsel viisil kättesaadavaks teha. Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks peavad taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad Euroopa Parlamendi taotlusel aru andma parlamendi pädevate komisjonide ees, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid. Selle protsessi mis tahes etapis teevad liikmesriigid asjakohase teabe samaaegselt kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Komisjon võib tegeleda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus, eksponeerides selleks silmatorkaval moel liidu logo. Komisjon tagab rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades selgelt, et toetatavad projektid peavad olema silmatorkavalt märgistatud Euroopa Liidu taastealgatustena.

2a. Komisjon esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile aruande taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ning kavade ja olemasolevate liidu programmide vastastikuse täiendavuse kohta.

2b. Komisjon esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku aruande rahastamisvahendi rahastamiseks kolmandate osapoolte suhtes võetud finantskohustuste kohta. Aruandes tuleb esitada selge ja usaldusväärne tagasimaksete kava, mille puhul ei tugineta artikli 7 kohaselt mitmeaastasele finantsraamistikule. Tundlik või konfidentsiaalne teave on Euroopa Parlamendi liikmetele kättesaadav eelnevalt kokkulepitud rangete konfidentsiaalsusnõuete järgimisel.

Artikkel 21a
Taaste ja vastupidavuse tulemustabel

1. Komisjon koostab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), mis muutmata kujul täiendab senist sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja olemasolevas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelis esitatud näitajatega. Tulemustabelis kajastatakse iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitud reformide elluviimise seisu ning liikmesriikidele osade kaupa tehtavate väljamaksete seisu, kusjuures väljamaksed sõltuvad sihtide ja vahe-eesmärkide rahuldavast saavutamisest.

2. Tulemustabel kajastab taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel saavutatut kõigis kuues käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas.

3. Tulemustabel sisaldab põhinäitajaid, mis on seotud selliste artiklis 3 osutatud Euroopa prioriteetidega, artiklis 4 sätestatud erieesmärkidega ja artiklis 4a sätestatud horisontaalsete põhimõtetega nagu sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnanäitajad, mille põhjal hinnatakse taaste- ja vastupidavuskavade põhjal kõigi kuue artiklis 3 osutatud ja käesoleva määruse reguleerimisala määratleva Euroopa prioriteedi osas saavutatut, ning kokkuvõtet kliima- ja muudele keskkonnaeesmärkidele tehtavate kulutuste minimaalse osakaalu järgimise järelevalve protsessist.

4. Tulemustabelis esitatakse taaste- ja vastupidavuskavade asjaomaste vahe-eesmärkide täitmise määr, kavade rakendamisel tuvastatud puudused ja komisjoni soovitused puuduste kõrvaldamiseks.

5. Tulemustabelis esitatakse taaste- ja vastupidavuskavade täitmise kord ja ajakava ning selgete sihtide ja vahe-eesmärkide rahuldavast saavutamisest sõltuvate osamaksete tegemise kord ja ajakava.

6. Tulemustabel on aluseks pidevale parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel, mis toimub korrapäraselt korraldatava struktureeritud dialoogi vormis.

7. Tulemustabelit ajakohastatakse pidevalt ning see tehakse komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Tulemustabelisse märgitakse rahalise toetuse maksetaotluste, väljamaksete ning maksete peatamiste ja tühistamiste seis.

8. Komisjon tutvustab tulemustabelit Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide korraldatud kuulamistel.

9. Tulemustabeli koostamisel peaks komisjon võimalikult palju tuginema mitmesugustele toimetulekuvõime sotsiaalse ja majandusliku mõõtme näitajatele ning toimetulekuvõime rohe- ja digimõõtme näitajatele, mis on lisatud komisjoni 2020. aasta strateegilise prognoosi aruandele „Kurss Euroopa toimetulekuvõime suurendamisele“.

VI PEATÜKK

Vastastikune täiendavus, järelevalve ja hindamine

Artikkel 22
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi koostoimet muude liidu programmide või vahenditega, sealhulgas tehnilise toe rahastamisvahendiga ning eelkõige liidu fondidest rahastatavate meetmetega ja Euroopa Investeerimispanga grupilt või muudelt liikmesriikide osalusega rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt saadava rahastamisega, ning tagavad nende tulemusliku koordineerimise. Selleks teevad nad järgmist:

a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning

c) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise, kontrolli ja järelevalve eest.

Artikkel 23
Rakendamise järelevalve

1. Komisjon jälgib rahastamisvahendi rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest, ning rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamise järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud III lisas. Järelevalve rahastamisvahendi raames korraldatava tegevuse ellurakendamise üle on sihipärane ja proportsionaalne.

2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning need eristatakse soo ja sissetuleku suuruse põhjal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite ja toetuste lõplikele saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

2a. Euroopa Parlamendil on õigus komisjoni kuluotsuseid täielikult kontrollida. Komisjon võimaldab Euroopa Parlamendi asjaomasele organile ja Euroopa Parlamendi liikmetele täieliku juurdepääsu. Komisjon teavitab kord kvartalis Euroopa Parlamenti heakskiidetud kavade seisust, neis tehtud muudatustest, esitatud maksetaotlustest, tehtud makseotsustest ning maksete peatamisest ja tühistamisest ja vahendite tagasinõudmisest. Komisjon annab kord kvartalis Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide korraldatud kuulamisel sellest teabest ülevaate.

2ab. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kord kvartalis, luues selleks lõplike rahastamisvahendist toetuse saajate avatud ja üldkasutatava andmebaasi. Tundlik või konfidentsiaalne teave on Euroopa Parlamendi liikmetele kättesaadav eelnevalt kokkulepitud rangete konfidentsiaalsusnõuete järgimisel.

2ac. Komisjon annab Euroopa Parlamendile kord kvartalis toimuvatel avalikel kuulamistel aru rahastamisvahendi rakendamisest liikmesriikides. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet liikmesriikidele eraldatud ja makstud summade ning kokkulepitud vahe-eesmärkide rakendamise seisu kohta, samuti kogu asjakohast teavet, et tagada rahastamisvahendiga seoses täielik läbipaistvus ja avalikustamine. 

2ad. Komisjon loob lõpuleviidud projektide tulemusliku järelevalveraamistiku.

Artikkel 24
Poolaastaaruanne

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga poole aasta järel aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel tehtud edusammude kohta.

3. Poolaastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

a) eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade kaupa; ▌

b) Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaal rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises;

ba) taaste- ja vastupidavuskava koostamiseks, läbivaatamiseks, rakendamiseks ja täiustamiseks esitatud tehnilise toerahastamisvahendi kasutamise taotluste üksikasjad;

bb) iga liikmesriigi sihtide ja vahe-eesmärkide rakendamise seis, igale liikmesriigile eraldatud ja makstud summad ja nende kogusummad, esitatud maksetaotlused, vastuvõetud makseotsused, maksete peatamine või tühistamine, vahendite tagasinõudmine, vahendite saajad ja kogu muu asjakohane teave, mis tagab täieliku läbipaistvuse ja vastutuse ning kavade vastastikuse täiendavuse olemasolevate liidu programmidega;

bc) iga liikmesriiki käsitlev alaosa, kus põhjalikult kirjeldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist kooskõlas finantsmääruse artikliga 61;

bd) rahastamisvahendist liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmiseks eraldatavate vahendite osakaal;

be) rahastamisvahendist vahendite saajate ja lõplike toetusesaajate loetelu.

4. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finantsaruandluse ühe osana ja see peab moodustama osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest, vormistatuna ELi toimimise lepingu artikli 318 kohase komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruande eraldi peatükina.

Artikkel 25
Rahastamisvahendi hindamine ja järelhindamine

1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande.

2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

3. Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek.

4. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta.

Artikkel 25a
Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 17 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17 ja 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 17 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

VII PEATÜKK

Teabevahetus ja lõppsätted

Artikkel 26
Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse, eksponeerides selleks silmatorkavas kohas liidu logo (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), ning andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale, sotsiaalmeediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Rahaliste vahendite saajad tagavad rahastamisvahendi raames tehtud kulutuste nähtavuse, märgistades toetatud projekti selgelt kui Euroopa Liidu taastealgatuse.

2. Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

2a. Meetmete ja nende tulemuste edendamisel teavitavad liidu vahendite saajad ja komisjon Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindusi korrapäraselt vastavates liikmesriikides teostatavatest projektidest ja kaasavad neid sellistesse projektidesse.

▌Artikkel 28
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Rahastamisvahendist igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse (st tagastamatu rahalise toetuse) arvutamise metoodika

 

Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise meetod, nagu on osutatud artiklis 10. Selles võetakse arvesse järgmisi näitajaid:

• rahvaarv;

• SKP pöördväärtus elaniku kohta;

• viimase viie aasta (2015–2019) keskmine töötusmäär võrreldes ELi keskmisega;

• SKP reaalväärtuse kumulatiivne langus aastatel 2020–2021, s.t 2021. aasta SKP reaalväärtuse erinevus 2019. aasta vastavast näitajast.

Selleks et vältida vahendite ülemäärast koondumist:

• seatakse SKP pöördväärtusele elaniku kohta ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

• seatakse riigi töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

• seatakse jõukamate liikmesriikide (mille kogurahvatulu elaniku kohta ületab ELi keskmist) puhul töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 75 % ELi keskmisest, et võtta arvesse nende üldiselt stabiilsemat tööturgu.

Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus aastatel 2021 ja 2022 () arvutatakse järgmiselt:

MFCi(2021-2022) = αi × 0,6 × (FS)

Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus aastatel 2023 ja 2024 (MFCi) arvutatakse järgmiselt:

MFCi(2023-2024) = betai × [ 0,4(FS) + kulukohustustega sidumata summa (2021–2022)],

kus

FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud

artikli 5 lõike 1 punktis a, ning on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

,

kus 1.

ning kus  1. ja 0.75 liikmesriikide puhul, mille

kus

on riigi i jaotusalus; on riigi i 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta; on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta;

popi on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

popEU on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

Ui on riigi i keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019;

UEU on ELi 27 liikmesriigi keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019.

FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a, ning

betai on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

kus 1.

ning kus   ja 0,75 liikmesriikide puhul, mille

kus

on riigi i jaotusalus;

on riigi i 2019. aasta SKP elaniku kohta;

on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine SKP elaniku kohta;

on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

on riigi i SKP kumulatiivne langus aastatel 2020–2021;

on ELi 27 liikmesriigi SKP kumulatiivne langus aastatel 2020–2021.

Jaotusalus aastateks 2023–2024 arvutatakse Eurostati andmete põhjal 30. juuniks 2022.

Selle meetodi kohaselt on igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine.

 

Igale ELi liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus
	Osakaal (%)	Summa (miljonites eurodes, 2018. aasta hindades)
BE	1,55	4821
BG	1,98	6131
CZ	1,51	4678
DK	0,56	1723
DE	6,95	21545
EE	0,32	1004
IE	0,39	1209
EL	5,77	17874
ES	19,88	61618
FR	10,38	32167
HR	1,98	6125
IT	20,45	63380
CY	0,35	1082
LV	0,70	2170
LT	0,89	2766
LU	0,03	101
HU	1,98	6136
MT	0,07	226
NL	1,68	5197
AT	0,95	2950
PL	8,65	26808
PT	4,16	12905
RO	4,36	13505
SI	0,55	1693
SK	1,98	6140
FI	0,71	2196
SE	1,24	3849
Kokku	100,00	310000

II LISA

Rahastamisvahendi raames rakendatavad hindamissuunised

1. Kohaldamisala

Käesolevad hindamissuunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal komisjon saab läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning määrata kindlaks rahalise toetuse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega. Need suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, nagu on osutatud vastavalt artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3.

Hindamissuuniste eesmärk on:

a) anda lisajuhiseid liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise kohta;

b) kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning

c) määrata kindlaks komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise seos komisjoni otsusega väljavalitud taaste- ja vastupidavuskavadega seotud rahalise toetuse summa kindlaksmääramiseks.

Suunised lihtsustavad komisjonil liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamist ja tagavad, et need toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on asjakohased, järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ja loovad tõelist Euroopa lisaväärtust, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust, ▌ võtab selleks arvesse järgmisi elemente:

Komisjon hindab, kas kõik taaste- ja vastupidavuskavad vastavad järgmistele nõuetele:

a) kas vähemalt 40 % kavas ettenähtud summast eraldatakse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste integreerimiseks ning kas artikli 15 lõike 3 punktis ae osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

b) kas vähemalt 20 % kavas ettenähtud summast edendavad digitaalmeetmeid ning kas artikli 15 lõike 3 punktis af osutatud jälgimismetoodikat on õigesti rakendatud;

c) ega ükski meede ei ole vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega, ei asenda liikmesriikide korrapäraseid eelarvekulusid, kas meetmed järgivad täiendavuse põhimõtet ja artikli 4a (uus) kohast põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

d) kas kava vastab iga artikli 3 alusel kehtestatud Euroopa prioriteedi jaoks ette nähtud miinimumeraldistele;

e) kas liikmesriikide kehtestatud kord tagab, et toetust saavad ettevõtjad ei ole seotud ühegi direktiivi (EL) 2018/822 kohase avalikustatava maksukorraga, mis on seotud piiriüleste skeemidega;

Tulemuslikkus:

f) kas taaste- ja vastupidavuskava toetab kõiki kuut artiklis 3 määratletud Euroopa prioriteeti ning kas see toetab ega takista artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärkide saavutamist;

g) kas artikli 15 lõike 2 teises lõigus osutatud mitmetasandiline dialoog on toimunud ning kas asjaomastel sidusrühmadel võimaldatakse sisuliselt osaleda taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamises ja rakendamises;

h) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord ▌ tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava, kavandatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tulemusliku seire ja ellurakendamise ning kas see kava parandab riigi tulemusi vastavalt sotsiaalsele tulemustabelile ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelile;

i) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis püsiv mõju;

j) kas taaste- ja vastupidavuskava hõlmab investeeringuid piiriülestesse või üleeuroopalistesse projektidesse, mis loovad Euroopa lisaväärtust, võttes vajaduse korral arvesse liikmesriikide geograafilisest asukohast tulenevaid piiranguid;

Tõhusus:

k) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning kulutõhususe põhimõtte kohaselt vastavuses kava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga;

l) kas asjaomaste liikmesriikide kavandatud kord, muu hulgas ka kord, mille abil vältida topeltrahastamist teistest liidu programmidest, peaks aitama ennetada, avastada ja heastada käesolevast rahastamisvahendist saadud vahendite kasutamisel tekkivaid huvide konflikte, korruptsiooni ja pettusi;

Asjakohasus:

m) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis, vastavalt rahastamisvahendi kohaldamisalale, aitavad tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, sealhulgas nõukogu heaks kiidetud soovitustes euroala jaoks;

n) kas juhul, kui liikmesriigis esineb komisjoni põhjaliku analüüsi järelduste kohaselt (suuri) tasakaaluhäireid, on kava kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitustega;

o) kas kava sisaldab artiklis 15 osutatud täpset teavet;

Sidusus:

p) kas kava kujutab endast terviklikku reformi- ja investeeringutepaketti ning kas kord tagab artikli 14 lõikes 2b osutatud järjepidevuse ja koostoime;

q) kas kava on kooskõlas liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga aastatel 2020–2025 ja riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, kas sellele on tehtud mõjuhinnang ja kas kavas sisalduvad meetmed peaksid eeldatavalt edendama soolist võrdõiguslikkust ja sooküsimuste arvessevõtmise põhimõtet ning lõpu tegemist soolisele diskrimineerimisele või sellest tingitud probleemidele.

▌Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata kindlaks kavade tulemuslikkus, tõhusus,asjakohasus ja sidusus ning rahalise toetuse suurus vastavalt artikli 17 lõikele 3.

Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A, B või C, nagu on sätestatud allpool.

▌

Punktide a–e hindamine

A – vastab kriteeriumidele

C – ei vasta kriteeriumidele

Punktide f–q hindamine

A – vastab kriteeriumidele suures ulatuses / on olemas piisav kord punkti h tulemuslikuks rakendamiseks

B – vastab kriteeriumidele mõõdukas ulatuses / on olemas minimaalselt piisav kord punkti h tulemuslikuks rakendamiseks

C – vastab kriteeriumidele väikeses ulatuses / kord on punkti h tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav

Punkti j korral kasutatakse ainult hindeid A ja B ning seda punkti ei hinnata nende liikmesriikide puhul, keda mõjutavad geograafilisest asukohast tingitud objektiivsed piirangud.

▌3. Taaste ja vastupidavuse toetamise eelarvevahendi raames eraldatava rahalise toetuse summa kindlaksmääramine

Komisjon määrab vastavalt artikli 17 lõikele 3 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 17 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab ta järgmisi kriteeriume:

a) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

b) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude summaga;

ba) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

c) kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid:

– eespool osutatud punkti a puhul:  kui Ci ≥ MFCi saab liikmesriik i MFCi

– eespool osutatud punkti b puhul:  kui Ci < MFCi saab liikmesriik i Ci,

– kus

– i on asjaomane liikmesriik,

– MFC on asjaomasele liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus,

– C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu.

 

Artikli 16 lõike 3 kohase hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:

vastab taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

 

kui kriteeriumide a–q lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

 

– A kriteeriumide a–f puhul

 

ja muude kriteeriumide puhul

 

– kõik A-d

 

või

 

– A-sid on rohkem kui B-sid ja C-sid ei ole;

kui artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest h, i, l, m ja p enam kui kahe hinne on B, vähendatakse rahaeraldist 2 % iga kriteeriumi kohta, kuid kokku ei vähendata rahaeraldist rohkem kui 6 % selle kogusummast;

ei vasta taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

 

kui kriteeriumide a–q lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

 

– muu kui A kriteeriumide a–f puhul

 

ja muude kriteeriumide puhul

 

– B-sid on rohkem kui A-sid

 

või

 

– vähemalt üks hinne on C.

 

 

III LISA

Näitajad

Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel.

Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, sealhulgas kvantitatiivsetest ja/või kvalitatiivsetest andmetest.

  Väljundnäitajad:

a) ▌ heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavade arv.

b) taaste- ja vastupidavuskavadele eraldatud rahaline toetus kokku.

  Tulemusnäitajad:

c) rakendatud taaste- ja vastupidavuskavade arv. Käesoleva määrusega kehtestatud mõjunäitajad

d) taaste- ja vastupidavuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu käesoleva määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu saadud kogu rahalisele toetusele (sealhulgas vajaduse korral laenutoetusele).

Komisjon teeb artiklis 25 osutatud järelhindamise, et teha asjaomases liikmesriigis kindlaks seosed taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antud kogu rahalise toetuse (sealhulgas vajaduse korral laenutoetuse) ning selliste asjakohaste meetmete rakendamise vahel, mille eesmärk on edendada majanduse taastumist, vastupidavust, töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja ühtekuuluvust.

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2020)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja: Dragoș Pîslaru

 

LÜHISELGITUS

28. mail 2020 esitas komisjon taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomiseks ettepaneku, mis asendab komisjoni tagasivõetud ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta. Uus ettepanek põhineb viimasel tekstil reformide tugiprogrammi kohta ja on tihedas kooskõlas Euroopa poolaasta raames antavate poliitiliste suunistega. Selle eesmärgid on läbi vaadatud ja rahastamisvahendi rakendamisviisi on kohandatud, et võtta arvesse COVID-19 pandeemiast tulenevaid uusi olusid. Selles uues kontekstis on äärmiselt oluline strateegiliselt kavandada majanduse taastamist ja tagada kestlik majanduskasv, tugevdades Euroopa majanduse ja ühiskonna vastupidavust.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist saab läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva Euroopa Liidu taasterahastu peamine programm. Rahastamisvahend kuulub ka mitmesuguste meetmete hulka, mis töötati välja vastusena praegusele COVID-19 pandeemiale, nagu näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus.

Rahastamisvahendi eesmärk on anda ulatuslikku rahalist toetust, et kiirendada liikmesriikides hädavajalike pikemaajaliste reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute kavandamist ja rakendamist. Selle üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust meetmete abil, mis võimaldavad asjassepuutuvatel liikmesriikidel kiiremini ja kestlikumalt taastuda ja muutuda vastupidavamaks, leevendades kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetades üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele ja energeetikale, soodustades töökohtade loomist ja edendades kestlikku majanduskasvu.

Laiemas perspektiivis aitab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend kaasa ka liidu ja liikmesriikide kohustuste täitmisele seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Rahastamisvahendist eraldatakse toetust asjakohase liikmesriigi vabatahtlikult esitatud taotluse alusel. Seda toetust antakse tagastamatu toetusena otsese eelarve täitmise raames ja laenudena.

Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis hõlmavad sidusa paketina reformide elluviimise meetmeid ja avaliku sektori investeeringuprojekte ning peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Need kavad on riikliku reformikava lisa ja nende kavade rakendamisel tehtud edusammudest antakse ka aru Euroopa poolaasta raames.

Paralleelselt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga on komisjon esitanud ka ettepaneku võtta vastu määrus tehnilise toe rahastamisvahendi kohta, millega toetatakse haldussuutlikkuse suurendamist ja pikaajalisi struktuurireforme liikmesriikides ning edendatakse Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovituste rakendamist.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni uue ettepaneku üle luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning on veendunud, et sellel vahendil on oluline roll liidu majanduse taastamisel ja uuendamisel. Ta pooldab selle rahastamisvahendi raames samba loomist, mis oleks pühendatud järgmise põlvkonna, eelkõige noorte ja laste jaoks mõeldud reformidele ja investeeringutele. See kajastab arvamuse koostaja kindlat veendumust, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend peaks olema tulevikku suunatud vahend, mis on kavandatud järgmise põlvkonna hüvanguks.

Käesolev arvamus põhineb tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 26. mail 2020 vastu võetud arvamusel reformide tugiprogrammi loomise kohta (2018/0213(COD)). Sellest tulenevalt sisaldab see kõiki muudatusi, mis on asjakohased ka seoses taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga.

Lisaks soovib arvamuse koostaja pakkuda välja muudatusi, milles rõhutatakse Euroopa poolaasta eesmärkide hulka kuuluvate solidaarsusel, integratsioonil ja sotsiaalsel õiglusel põhinevate struktuurireformide tähtsust, et tagada võrdsed võimalused ja võrdsus sotsiaalkaitse kättesaadavuses, kaitsta haavatavaid rühmi ja parandada kõigi kodanike elatustaset. Tema arvates võiksid kavandatavad reformid saada laialdase toetuse, kui liikmesriigid kavandavad rahalise toetuse taotluste esitamise protsessi raames konsultatsioone asjaomaste sidusrühmade ja riikide parlamentidega.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku laiendada rahastamisvahendi kohaldamisala (artikkel 3) ja hõlmata paljud eri poliitikavaldkonnad, nt meetmed hariduse, elukestva õppe ja koolituse vallas; meetmed ebasoodsas olukorras olevate laste, noorte, eakate ja puuetega inimeste parema tuleviku kindlustamiseks; meetmed soolise diskrimineerimise vähendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; meetmed, millega edendatakse ettevõtlusvõimaluste ja -oskuste parandamise tingimusi; meetmed kliimameetmete rakendamiseks; meetmed, mille eesmärk on parandada avaliku sektori asutuste suutlikkust tagada liikuvate ja piiriüleste töötajate õigused; kutsehariduse ja -koolituse ning noorte tööturule integreerimise meetmed; pensionireformi meetmed ning meetmed riiklike tervishoiusüsteemide täiustamiseks.

Arvamuse koostaja esitab ka muudatusettepaneku, milles käsitletakse konkreetselt olukorda liikmesriikides, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus, ja euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides, kelle struktuurne areng on teistest oluliselt aeglasem.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil kui vastutavatel komisjonidel võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Aluslepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on liidu väärtus ning et kogu oma tegevuse raames peaks liidu eesmärk olema kaotada ebavõrdsus ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Seetõttu tuleks soolise aspekti arvestamist, sealhulgas sooteadlikku eelarvestamist, rakendada kõigis ELi poliitikasuundades ja eeskirjades.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.	(3) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“), sh Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtted, samuti Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ning ÜRO kestliku arengu eesmärgid moodustavad liidu tasandil raamistiku, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Tähelepanu pööratakse ka Euroopa poolaasta eesmärkide hulka kuuluvatele ning solidaarsusel, integratsioonil ja sotsiaalsel õiglusel põhinevatele struktuurireformidele, et luua kvaliteetseid töökohti ja majanduskasvu, tagada võrdsed võimalused ja võrdsus sotsiaalkaitse kättesaadavuses, kaitsta haavatavaid elanikerühmi ja tõsta kõigi kodanike elatustaset. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiireid ja kooskõlastatud meetmeid, et tulla toime kõiki liikmesriike tabavate tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. COVID-19 on süvendanud demograafilisi ja sotsiaalprobleeme, eriti naiste ja tütarlaste jaoks, ja seda valitseva ebavõrdsuse tõttu. Praegune COVID-19 pandeemia on sarnaselt eelmise majandus- ja finantskriisiga näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus-, finants- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide arendamine tagab inimväärse elatustaseme ning aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riikide majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud riikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ning nende majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja haldusliku vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ning hoida ära erinevuste edasist suurenemist liidus ja vapustuste liikmesriikide vahel ülekanduvat mõju liidus tervikuna, kuna see ohustab lähenemist ja ühtekuuluvust.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Liikmesriikide sotsiaalhoolekandesüsteemid tagavad ühiskondadele ja kodanikele inimväärseks eluks vajalikud terviklikud teenused ja majandusliku kasu, ning need hõlmavad järgmisi sekkumisvaldkondi: sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus, eluase, tööhõive, õigus- ja sotsiaalteenused kaitsetumatele elanikkonnarühmadele. Need valdkonnad on ühiskonna kestliku arengu saavutamisel ning võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse edendamisel kõige olulisemad. COVID-19 kriisi tõttu on liikmesriikide sotsiaalhoolekandesüsteemid enneolematu koormuse ja surve all, kuna need ei ole ette nähtud tervishoiu ja majanduse hädaolukorras tekkiva sotsiaalse nõudluse rahuldamiseks. Sotsiaalhoolekandesüsteeme tuleb tugevdada nii, et need toimiksid ja suudaksid abistada kogu elanikkonda, eriti kriiside või süsteemsete vapustuste korral.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4b) COVID-19 kriisi majanduslikud tagajärjed on oluliselt vähendanud paljude liikmesriikide võimalusi eelarvet kohandada, mis õõnestab nende võimet viia ellu olulisi reformi- ja investeerimisprioriteete. Ehkki Euroopa poolaasta on ELi raamistik, mille abil määratletakse majandusreformid ja investeerimisprioriteedid, nõuab COVID-19 kriis majanduspoliitika valdkonnast ulatuslikumat taastumis- ja vastupanuvõimet ning seda tuleb Euroopa semestri prioriteetide kavandamisel ja ülesehitamisel nõuetekohaselt tähtsustada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.	(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus ja nende ühiskonnad vastupidavaks, suurendatakse nende kohanemisvõimet, vallandatakse majanduse kaasav kasvupotentsiaal ja kohandatakse majandus tehnoloogilise arenguga. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Juba enne COVID-19 kriisi toimusid liidus kliimamuutustest, keskkonnaalastest, digitaalsetest ja demograafilistest probleemidest ning sotsiaalsete investeeringute puudujäägist tingitud põhjalikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused. Pärast pandeemiakriisi on reformid majanduse kiire elavdamise soodustamiseks eriti vajalikud. Sotsiaalne kestlikkus ja kaasatus peavad olema selle kaasava ja vastupidava ühiskonna loomeprotsessi nurgakiviks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Naised on olnud COVID-19 kriisi ajal eesliinil ning suurem osa kogu ELi tervishoiutöötajatest on naised, kes täidavad oma tööülesannete kõrval ka tasustamata hooldamiskohustusi, mis on eriti keeruline üksikvanemate jaoks, kellest 85 % on naised. Investeeringud korralikku hooldustaristusse on hädavajalikud, et tagada sooline võrdõiguslikkus ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ning rajada vastupidavad ühiskonnad, vähendada ebakindlust valdkondades, kus on ülekaalus naised, edendada töökohtade loomist ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Lisaks suurendavad sellised investeeringud SKPd, kuna võimaldavad enamatel naistel minna tasustatavale tööle.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriiside ajal kärbitakse sageli järsult investeeringuid. Samas on tähtis just selles olukorras investeeringuid toetada, et kiirendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna taastumist ning tugevdada majanduse pikaajalise kestliku kasvu potentsiaali, suurendada ühiskonna ühtsust ja vastupidavust ning vältida vaesuse ja ebavõrdsuse suurenemist. Investeeringud keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusse ja protsessidesse, mille eesmärk on toetada puhtale energiale üleminekut ning suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitavad saavutada kestliku majanduskasvu, luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning luua vastupidavaid tööturge. Samuti aitavad need peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liitu vastupidavamaks ja sõltumatumaks.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise praegust raamistikku ning luua mehhanism, mille kaudu anda liikmesriikidele uuendusliku rahastamisvahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tulemuslikku ja märkimisväärset rahalist toetust Euroopa poolaasta raames komisjoni antud riigipõhiste soovitustega seotud reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides, pidades sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks eriti silmas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud uue kestliku majanduskasvu strateegia eesmärke, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta komisjoni ja liikmesriikide seniseid kogemusi teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Rahastamisvahend peaks tagama koostoime ja kooskõla programmiga „InvestEU“, võimaldades liikmesriikidel eraldada majanduse taastamise ja vastupidavuse kavas summa, mis antakse programmi „InvestEU“ kaudu, et toetada liikmesriikides asutatud ettevõtete maksevõimet ning nende ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevust.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele, õiglasele üleminekule, kus kedagi ei jäeta kõrvale ning üldise eesmärgi – pühendada 37 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele, kusjuures rahalisi vahendeid ei suunata meetmetele, mis takistavad ELi kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks. Ning kuna Agenda 2030 nõuab terviklikku ja valdkondadevahelist lähenemist, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide täielik käsitlemine, tuleb rahastamisvahendi raames samavõrra tähtsustada ka sotsiaalset kestlikkust.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11a) Kuna Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks olema Euroopa sotsiaalne strateegia selle tagamiseks, et üleminek kliimaneutraalsusele, digitaliseerimine ja demograafilised muutused ning taastumine COVID-19 pandeemiast oleksid ausad ja sotsiaalselt õiglased, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa samba 20 põhimõtte rakendamisele ning sotsiaalarengu sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel.	(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastavalt aluslepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et tühistada ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada osaliselt või täielikult nende kavade kohased maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega, või selline peatamine/tühistamine lõpetada. Makseid ei tohiks peatada üldise vabastusklausli rakendamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Rahastamisvahendi kohaldamisala peaks hõlmama poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, rohe- ja digipöörde, tervishoiu, konkurentsivõime, ettevõtluse, vastupidavuse, tootlikkuse, finantssüsteemide stabiilsuse, kultuuri, hariduse ja oskuste, laste- ja noorsoopoliitika, teadusuuringute ja innovatsiooni, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning riiklike tervishoiusüsteemidega, samuti Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevaid poliitikavaldkondi, mis aitavad ellu viia niisuguseid selle samba kohaseid põhimõtteid nagu sotsiaalkaitse, kvaliteetsed töökohad ja investeeringud, sooline võrdõiguslikkus ja puuetega inimeste lõimimine, demokraatlikke süsteeme tugevdav sotsiaaldialoog koos tõhusa ja sõltumatu kohtusüsteemiga ning meedia vabadus ja mitmekesisus.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ning aidata täita liidu tegevuspoliitikate eesmärke, ÜRO säästva arengu ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke, tugevdada siseturgu, saavutada vastupidavad majandus- ja sotsiaalsed struktuurid ja vastupidavad tööturud, leevendada demograafilisi probleeme ning tugevdada institutsioonilist ja haldussuutlikkust. Selleks peaks ta aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks, leevendada kriisi sotsiaalset ja majandusmõju (eelkõige kaitsetumatele elanikerühmadele) ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus; kõik see peaks aitama taastada pärast kriisi liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi kvaliteetseid töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, innovaatilist ja kestlikku taasindustrialiseerimist ja taristuid, haridus-, koolitus, täiendõppe- ja ümberõppesüsteemide reforme, ning aitama toetada reforme liikmesriikides, kelle vääring ei ole euro, et soodustada nende üleminekut eurole.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, et edendada nende arengut soodustavaid projekte, investeerimine tootlikesse ja strateegilistesse sektoritesse ning struktuuride loomine universaalsete, tasuta ja kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks. Selle erieesmärgi täitmisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse asjaomaste liikmesriikide arengustrateegiaid ja anda sisukas panus, võttes COVID-19 kriisi mõju leevendamiseks viivitamata meetmeid ja tehes riiklikke investeeringuid, millega luuakse struktuur liikmesriikide ja Euroopa Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Reformidele laialdase toetuse saamiseks peaksid rahastamisvahendi alusel toetust soovivad riigid taaste- ja vastupidavuskavade koostamise käigus konsulteerima piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmadega, sh sotsiaalpartnerite, vabaühenduste ja liikmesriikide parlamentidega, juhindudes seejuures ühtekuuluvuspoliitika partnerluse käitumisjuhendi asjakohastest sätetest. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas liidu strateegilise autonoomiaga, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustustega, põhimõttega „ära tee olulist kahju“ ning Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega (eriti nendega, mis seonduvad tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga, kusjuures tuleb arvestada iga liikmesriigi jaoks määratletud sotsiaalsete näitajatega), riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Veel peaks taaste- ja vastupidavuskava sisaldama eesmärgiks seatud sotsiaalseid näitajaid ning soolise mõju hinnangut, mis on kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 eesmärkidega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava, lastegarantii ja noortegarantii ja Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka käesolevas määruses määratletud kuue poliitikavaldkonna seisukohast olulised ja neisse vahetult panustavad meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel konsulteeritakse sotsiaalpartneritega ja võimaldatakse neil juba varakult selles töös osaleda.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.	(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema Euroopa poolaasta raames kättesaadaval komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel ning võimaluse korral varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega enne kava esitamist peetud konsultatsioonide ulatus, sealhulgas sihid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele, Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige kestliku majanduskasvu potentsiaalile, kvaliteetsete töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele, samuti sotsiaalsed näitajad, mida on vaja vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele parandada; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke ja neid soodustavaid meetmeid ning vajaduse korral hinnangut rohe- ja digipöörde mõjule kaotatud töökohtade ja sotsiaalkaitse kadumise näol, samuti asjakohaseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks; veel tuleks selles käsitleda kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomasele riigile spetsiifiliste probleemide ja seatud prioriteetidega ning näidata, kuidas peaks kava soodustama soolist võrdõiguslikkust ning sooliselt tasakaalustatud majanduskasvu ja töökohtade loomist. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, sotsiaalpartnerite ja vabaühenduste osalusel. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab järgmist: kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis toetavad tulemuslikult rohe- ja digipööret ning nendega kaasnevate probleemide lahendamist; kas kaval võiks olla asjaomases liikmesriigis püsiv mõju; kas kava peaks eelduste kohaselt aitama tugevdada liikmesriigi majanduskasvu potentsiaali, kvaliteetsete töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust, leevendama kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju (eriti noortele ja kaitsetumatele elanikerühmadele), aitama realiseerida liidu strateegilist autonoomiat ning täita liidu ja liikmesriikide kohustusi (eelkõige neid, mis tulenevad Pariisi kokkuleppest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ja Euroopa sotsiaalõiguste sambast); kas see peaks suurendama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendama ebavõrdsust taristu osas; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses kava eeldatava mõjuga majandusele, tööhõivele ja sotsiaalsele progressile; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomase liikmesriigi välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku ellurakendamise.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine.	(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertarvamuste ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine. Kui selline oskusteave puudutab tööjõupoliitikat, teavitatakse ja kaasatakse sotsiaalpartnereid. Tehnilist abi ei tohiks taotleda valdkondades, mis kuuluvad täielikult või osaliselt sotsiaalpartnerite pädevusse, välja arvatud juhul, kui sotsiaalpartnerid sellega nõustuvad. Tehniline abi ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite rolli ega ohustada kollektiivläbirääkimiste sõltumatust.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisijärgsetel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustiks 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 6,8 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt vahendite olemasolust. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt saavutatud tulemustele. Komisjon peaks laenutaotlust hindama kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32a) Kui taaste- ja vastupidavuskava, sh vahe-eesmärke ja sihte ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik osaliselt või täielikult täita või kui sotsiaalsete ja majanduslike näitajate muutumine mõjutab oluliselt liikmesriigi algselt esitatud kava, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse otsust muuta või see asendada. Selleks peaks liikmesriigil olema võimalik teha ettepanekuid taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks ning kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32b) Juhul kui komisjon puuduste tõttu õigusriigi toimimises otsustab liikmesriigile ettenähtud rahastamise peatada, tuleks rahastamisvahendist jätkuvalt toetada piirkondliku ja kohaliku tasandi abikõlblikke meetmeid.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32c) Liikmesriigid, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus, ja liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro, kuid kelle struktuurne areng on märkimisväärselt maha jäänud, peaksid saama esitada oma taaste- ja vastupidavuskavades ettepanekuid ülemäärase tasakaalustamatuse põhjustanud probleeme lahendavate reformide tegemiseks.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34a) Liikmesriigid peaksid tagama, et teavitustegevus, eelkõige seoses kohustusega kasutada rahastamisvahendi raames antavat toetust nähtavalt, toimub sobival piirkondlikul ja kohalikul tasandil nõuetekohaselt, mitme väljundi kaudu ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.	(39) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kinnitada liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning neile eraldatav vastav rahaline toetus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisküsimusi seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes tegevuskorra jätkuv asjakohasus, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt aluslepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Aluslepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine, kohtute sõltumatus, meedia mitmekesisus ja meediavabadus on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise olulised eeltingimused.
________________________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab uuele põlvkonnale parema tuleviku loomise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamise, majanduskasvu edendamise, reformide tõhustamise ja siseturu tugevdamise kaudu alljärgnevaid kuut poliitikavaldkonda:

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) rohepööre vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele,

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) digipööre vastavalt digitaalarengu tegevuskava eesmärkidele;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime vastavalt liidu tööstusstrateegia ja VKEde strateegia eesmärkidele;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d) sotsiaalne ühtekuuluvus vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidele;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e) institutsioonide vastupanuvõime ja suutlikkuse suurendamine;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f) järgmisele põlvkonnale suunatud poliitikameetmed vastavalt noortegarantii ja lastegarantii eesmärkidele.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3a
	1. Käesoleva määruse kohaldamisel järgitakse täiel määral aluslepingu artiklit 152 ning käesoleva määruse alusel koostatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades arvestatakse palgakujunduse siseriiklike tavade ja palgakujunduse osapooltega. Käesolevas määruses võetakse arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28 ja see ei mõjuta õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja täita kollektiivlepinguid ning korraldada kollektiivseid aktsioone vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata lahendada artiklis 3 osutatud kuue poliitikavaldkonna probleeme ning selleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaalset ja majandusmõju, toetades rohe- ja digipööret, aidates taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, tõhustades COVID-19 kriisi järel uute töökohtade loomist, edendades kestlikku majanduskasvu ja luues Euroopa lisaväärtust.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Rahastamisvahend aitab tugevdada siseturgu ning täita liidu poliitikaeesmärke, Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke, ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppest tulenevaid liidu kohustusi, rakendades meetmeid, mille sihiks on:

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) liidu kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, õiglane üleminek koos kõige rängemalt kannatanud piirkondade toetamisega, kestlik liikuvus ja taristu, energiaostuvõimetuse vähendamine, energia- ja ressursitõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamine, energiavarustuse mitmekesistamine ja energiajulgeoleku tagamine ning põllumajandusele, kalandusele ja maapiirkondade ja piiriüleste alade kestlikule arengule suunatud meetmed;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) riiklike tööturuasutuste digitaliseerimine ja nende rolli laiendamine, digitaristu täiustamine, digitaalsete töövõimaluste kättesaadavuse suurendamine ja digioskuste arendamine;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) vastupidavate ja inimväärsete töötingimustega tööturgude ülesehitamine ja sisemine tugevdamine, investeeringute soodustamine ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi toetamine, ettevõtlusvõimaluste ja -oskuste edendamise meetmed, investeeringutele ja VKEdele (sealhulgas uuenduslikule ja jätkusuutlikule taasindustrialiseerimisele) soodsa keskkonna loomine, investeeringud tööstussektorisse, liidu tootmis- ja strateegilise suutlikkuse tugevdamine, tööstusökosüsteemide arendamine ning ühisraha kasutuselevõtu toetamine liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d) sotsiaalne kaasamine, sotsiaaltoetuse, -kindlustuse ja sotsiaalkaitse tugevdamine, sotsiaalne dialoog, sotsiaalse taristu arendamine, kvaliteetsed töökohad, puuetega inimeste kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, vaesuse, ebavõrdsuse ja soolise palgalõhe vähendamine, sobivad perepuhkused ja paindlik töökorraldus ning naiste ulatuslikum tööturule toomine, muu hulgas võrdsete karjääri- jm võimaluste tagamisega;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e) liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste institutsioonilise ja haldussuutlikkuse tugevdamine seoses institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalsektorite ees seisvate probleemidega; rahvatervise- ja tervishoiusüsteemide täiustamine, sealhulgas kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamine, kvaliteetsete ja taskukohaste hooldus- ja koduhooldusteenuste arendamine, ohutumad, kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hooldekodud ja hoolduskeskused, meditsiiniseadmed ja kõigile kodanikele kättesaadavad meditsiiniteenused; meetmed, millega suurendatakse avalike asutuste suutlikkust tagada liikuvatele ja piiriülestele töötajatele võrdsed palgatingimused, sealhulgas ohutud ja võrdsed töötingimused, seadusega ettenähtud palgad ja kogu vajalik teave; finantssüsteemide stabiilsus; tõhusate ja sõltumatute kohtusüsteemide tugevdamine; meedia pluralismi ja meediavabaduse edendamine;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) – punkt f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f) demograafiliste probleemide lahendamine; kultuur, haridus, elukestev õpe ja kutseharidus ja -õpe, sh riiklike ja piirkondlike jätku- ja täiendõppe strateegiate ja meetmete väljatöötamine; tööturu muutuste parem prognoosimine; laste- ja noorsoopoliitika; võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs kõigile; pensionireformid peatähelepanuga sellele, kuidas saavutada töötajatele ja FIEdele piisavad ja kestlikud pensionisüsteemid ning meestele ja naistele võrdsed võimalused pensioniõiguste saamiseks.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid, võttes seejuures arvesse, et majanduslikul ja sotsiaalsel ebavõrdsusel ja kehval sotsiaalkaitsel on kõrvalmõjud, mis kahjustavad liidu üldist stabiilsust. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kelle struktuuriline areng on märkimisväärselt maha jäänud, võivad pakkuda välja taaste- ja vastupidavuskavasid oma probleemide lahendamiseks.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames on abikõlblikud reformid ja investeeringud, mille liikmesriigid on algatanud pärast 1. veebruari 2020.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.	2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalikud iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, ja eeldusel, et need meetmed ei ole kõlblikud tehnilise abi andmiseks vastavalt määruse ...[millega luuakse tehnilise abi rahastamisvahend, 2020/0103 (COD)] artiklile 7. Kui liikmesriik eraldatud rahalisi vahendeid ära ei kasuta, võib komisjon teha need vahendid kättesaadavaks ettepanekute jaoks, mis koostati pärast konsulteerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega, et edendada avatud arutelu meetmete toetamiseks, millega soodustada teadusuuringuid ja avalikku arutelu ning levitada teavet COVID-19 kriisi negatiivsete tagajärgede leevendamiseks vajalike reformide kohta.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.	1. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...][ühissätete määrus]) artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab komisjon artikli 27a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või peatada osaliselt või täielikult taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a.  Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse tegemise kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b.  Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c.  Lõikes 1 osutatud maksete peatamist ei tohiks kohaldada üldise vabastusklausli rakendamise korral.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes.	2. Määruse, millega kehtestatakse ühissätted [...], artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhtumi esinemise korral võtab komisjon artikli 27a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes. Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a.  Juhul kui komisjon puuduste tõttu õigusriigi toimimises otsustab liikmesriigile ette nähtud rahastamise peatada, tuleks rahastamisvahendist jätkuvalt toetada piirkondliku ja kohaliku tasandi abikõlblikke meetmeid.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artikli 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust.	4. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 6,8 % tema kogurahvatulust.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaotada Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega seotud puudujääke;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) selgitus selle kohta, kuidas kavas ette nähtud meetmetes arvestatakse liikmesriigi vabaühendustelt ja kohalikelt või piirkondlikelt omavalitsustelt laekunud seisukohtadega.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
24. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.	1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu. Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamiseks võivad liikmesriigid kasutada tehnilise toetuse vahendit kooskõlas määrusega XX/YYYY [millega luuakse tehnilise toetuse vahend].

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a.  Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, peab vähemalt 37 % iga taaste- ja vastupidavuskava mahust toetama kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse meetmete ja keskkonnasäästlikkuse eesmärkide peavoolustamist. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu asjakohase metoodika, et aidata liikmesriikidel seda nõuet täita.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b.  Võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast kui Euroopa sotsiaalarengu strateegiat, peab oluline osa iga taaste- ja vastupidavuskava kogumahust aitama saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu asjakohase metoodika, et aidata liikmesriikidel seda nõuet täita.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c.  Võttes arvesse taasterahastu „NextGenerationEU“ tulevikku suunatust ning tunnistades digioskuste tegevuskava, lastegarantii ja noortegarantii tähtsust, peab iga taaste- ja vastupidavuskava aitama tõrjuda noorte tööturuväljavaateid ja üldist heaolu pikaajaliselt kahjustavaid riske ning pakkuma noortele suunatud meetmeid ja lahendusi kvaliteetse tööhõive, hariduse ja kutseoskuste edendamiseks.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 3, samuti territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega, ning neis tuleb arvesse võtta investeeringuvajadusi ning piirkondlike ja kohalike olude ebavõrdsusega seotud probleeme. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad soodustama liidu strateegilist autonoomiat ning kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 ja sotsiaalset kestlikkust tänu Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele. Lisaks peavad taaste- ja vastupidavuskavad olema kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.
______________________________	________________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22 […]	22 […]

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)XX/xx1a artiklile 6 koostatakse taaste- ja vastupidavuskavad pärast konsulteerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega.
	____________________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määrus (EL) XX/xx, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (ELT L ...).

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Tehnoloogia arengut arvesse võttes võib rahastamisvahend kaasa aidata digitaristusse ja -oskustesse investeerimise integreeritud kavade vastuvõtmisele ja nende jaoks tulemusliku rahastamisraamistiku loomisele, et tagada Euroopa piirkondadele suurim võimalik konkurentsivõime.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
28. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.	2. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist. Need projektid esitatakse sotsiaalpartneritele konsulteerimiseks hiljemalt veebruaris (enne kava komisjonile ametliku üleandmise tähtaega aprillis), nii et neile jääks vähemalt 30 päeva kirjaliku vastuse koostamiseks.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;	a) selgitus selle kohta, kuidas eeldatavalt käsitletakse Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete, eelkõige neid, mis seonduvad tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, edendatakse seal uute kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset progressi ning majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, vähendatakse puudujääke taristus, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, eeskätt kõige kaitsetumatele inimrühmadele ja noortele ja selle majanduslikku mõju VKEdele, ning kuidas tugevdatakse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, lähenemist ja strateegilist sõltumatust;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega enne taaste- ja vastupidavuskava esitamist peetud konsultatsioonide ulatus; kavale lisatakse sotsiaalpartnerite kirjalikud ettepanekud ja arvamused;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed toetama artiklis 3 sätestatud kuut sammast;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) sotsiaalsed näitajad, mida tuleb kavandatava taaste- ja vastupidavuskava abil parandada, ning panus Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisse;

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) vajaduse korral rohe- ja digipöörde prognoositav mõju töökohtade kadumisele ja uute loomisele ning asjakohased meetmed nende probleemide lahendamiseks, eelkõige piirkondades, kus toimub ulatuslik energiasüsteemi ümberkorraldamine;

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cc) selgitus selle kohta, kuidas meetmed järgivad koostalitlusvõime, energiatõhususe, andmekaitse, digitaalse võrdsuse edendamise, digitaalse kättesaadavuse, avatud tarkvara ja avatud riistvaralahenduste ning isikuandmete põhimõtteid;

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cd) selgitus kava sidususe kohta viimatise Euroopa poolaasta raames vastu võetud asjaomaste dokumentidega;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ce) üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas loodetakse meetmetega tagada, et vähemalt 37 % taaste- ja vastupidavuskava jaoks taotletud summast aitaks integreerida kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse meetmeid ning keskkonnasäästlikkuse eesmärke, tuginedes metoodikale, mille komisjon esitab kooskõlas artikli 14 lõikega 1;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cf) üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas loodetakse meetmetega tagada, et oluline osa taaste- ja vastupidavuskava jaoks taotletud summast aitaks ellu viia Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke, tuginedes metoodikale, mille komisjon esitab kooskõlas artikli 14 lõikega 1;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cg) kava soolise mõju hindamine vastavalt soolise võrdõiguslikkuse strateegias sätestatud eesmärkidele, et tõhusalt käsitleda kriisi negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele, tagades eelkõige naistele kvaliteetsete töökohtade loomise, soolise palgalõhe vähenemise ja naisettevõtjate juurdepääsu krediidile ning rakendades meetmeid soopõhise vägivalla ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja tõkestamiseks;

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ch) kinnitus, et kõigi kavas sisalduvate riiklike investeerimismeetmete võtmisel puudub huvide konflikt seoses ELi eelarve täitmisega;

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ci) selle tõestamine, et kavas ettenähtud reformid ja investeeringud on kooskõlas põhimõttega „ära tee olulist kahju“;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise kord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;	j) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku rakendamise kord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, kusjuures tuleb näidata, kuidas kava abil parandatakse sotsiaalse tulemustabeli kohaseid riigi tulemusi;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) kinnitus selle kohta, et finantsabi osutatakse ainult ettevõtjatele, kes järgivad kehtivaid kollektiivlepinguid ega ole registreeritud jurisdiktsioonides, mis on loetletud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide läbivaadatud ELi loetelu kohta esitatud nõukogu järelduste I lisas;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
30. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega.	4. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega. Tehnilise toetuse puhul tuleb täielikult järgida kollektiivläbirääkimiste riiklikke eeskirju ja tavasid. Tehniline toetus ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite rolli ega ohustada kollektiivläbirääkimiste sõltumatust. Tehnilist toetust ei saa taotleda valdkondades, mis kuuluvad täielikult või osaliselt sotsiaalpartnerite pädevusse, välja arvatud juhul, sotsiaalpartnerid annavad selleks üksmeelselt loa.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust ja sidusust ning selle panust majanduslike, sotsiaalsete ja tervisealaste vajaduste rahuldamisse. Selleks võtab ta arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;	a) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme (eriti seoses tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga), mis on välja toodud vastavale liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele;	välja jäetud

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab täita liidu ja liikmesriikide kohustusi, eelkõige kliimaeesmärke kliimaneutraalse liidu saavutamiseks aastaks 2050, sealhulgas Pariisi kokkuleppest ja Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid liidu kohustusi, ning kas see aitab rakendada Euroopa sotsiaalõigust samba põhimõtteid, viia ellu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke;

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis kestev mõju;	c) kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis püsiv mõju ja kas vähemalt 37 % taaste- ja vastupidavuskava mahust aitab kliimamuutusi leevendada;

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tulemuslikult järgida artiklites 3 ja 4 sätestatud kohaldamisala ja eesmärke;

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;	e) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele, tööhõivele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	g) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, mis peavad sisaldama edusamme sotsiaalse tulemustabeliga hõlmatud valdkondades, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku ellurakendamise;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa põhitaristu arengule, eriti liikmesriikides, kus SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise ja riigivõla tase on jätkusuutlik;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g b) kas oluline osa taaste- ja vastupidavuskava jaoks taotletud summast aitab saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke vastavalt metoodikale, mille komisjon esitab kooskõlas artikli 14 lõikega 1;

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon artikli 27a kohase delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse, milles antakse taaste- ja vastupidavuskavale hinnang. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
37. Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealuse laenutoetusega hõlmatud liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.	2. Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse komisjoni otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealust laenutoetust saav liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
42. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
43. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava.	1. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada, sealhulgas kui sotsiaalsete ja majanduslike näitajate muutumine oluliselt mõjutab liikmesriigi algselt tehtud ettepanekut, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsust muuta või see asendada. Selleks võib liikmesriik pärast riiklike sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade ärakuulamist esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib sel eesmärgil kasutada tehnilise toe rahastamisvahendit ja esitada igal ajal taotluse tehnilise abi saamiseks.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
48. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.	3. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud taaste- ja vastupidavuskavas, mille komisjon on artikli 17 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktiga heaks kiitnud, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
51. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, tühistab komisjon rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.	6. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, võib komisjon teha rahalise toetuse summa kättesaadavaks piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning muudele sidusrühmadele, sealhulgas sotsiaalpartneritele ja vabaühendustele, kes aitavad lahendada taaste- ja vastupidavuskavas määratletud probleeme, olles enne andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Kui rahastamine peatatakse puuduste tõttu õigusriigi toimimises, peab komisjon tagama, et abikõlblikud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja vabaühendused, saaksid jätkuvalt rahastamisvahendist toetust.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
52. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistatakse rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1.	7. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tehakse rahalise toetuse summa kättesaadavaks piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning muudele sidusrühmadele, sealhulgas sotsiaalpartneritele ja vabaühendustele, kes aitavad lahendada taaste- ja vastupidavuskavas määratletud probleeme.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb otsuse rahalise toetuse summa tühistamise kohta pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude saavutamata jätmise kohta.	Asjaomasel liikmesriigil on võimalus esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel.	Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames iga poole aasta järel aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud poolaastaaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel, sealhulgas meetmete kohta, mis on võetud kooskõla tagamiseks rahastamisvahendi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude liidu rahastatavate programmide vahel. Aruanne edastatakse üheaegselt ja põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavad ja nende hindamise tulemused põhjendamatu viivituseta üheaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud komisjoni teavitustegevust, eelkõige seoses kohustusega kasutada rahastamisvahendi raames antavat toetust, levitatakse nõuetekohaselt vastaval piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 21a
	Taaste ja vastupidavuse tulemustabel
	1.  Komisjon koostab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), mis näitab iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade kaudu kokkulepitud reformide ja investeeringute rakendamise seisu.
	2.  Tulemustabel sisaldab selliseid põhinäitajaid nagu sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnanäitajad, millega hinnatakse taaste- ja vastupidavuskavadega tehtud edusamme kõigis kuues valdkonnas, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.
	3.  Tulemustabelis esitatakse taaste- ja vastupidavuskavade asjaomaste vahe-eesmärkide täitmise määr ja nende rakendamisel tuvastatud puudused, samuti komisjoni soovitused puuduste kõrvaldamiseks.
	4.  Tulemustabelis võetakse kokku ka liikmesriikidele nende taaste- ja vastupidavuskavadega seoses esitatud peamised soovitused. Sotsiaalarengu kavade tulemustabel põhineb Euroopa poolaasta protsessi sotsiaalsel tulemustabelil ja täiendab seda.
	5.  Tulemustabeli põhjal vahetavad liikmesriigid pidevalt omavahel kogemusi; seda tehakse korrapäraselt korraldatava struktureeritud dialoogi vormis.
	6.  Tulemustabelit ajakohastatakse pidevalt ning see tehakse komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Tulemustabelisse märgitakse rahalise toetuse maksetaotluste, väljamaksete ning maksete peatamiste ja tühistamiste seis.
	7.  Komisjon tutvustab tulemustabelit Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide korraldatud kuulamisel.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aastaaruanne	Kvartaliaruanne

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.	1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üheaegselt kvartaliaruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
59. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.	2. Kvartaliaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
60. Aastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:	3. Kvartaliaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) tehnilise toe rahastamisvahendi kasutamine taaste- ja vastupidavuskavade koostamiseks, rakendamiseks, läbivaatamiseks ja täiustamiseks;

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) teave piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja vabaühendustega enne taaste- ja vastupidavuskava esitamist peetud konsultatsioonide ulatuse kohta;

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bc) ulatus, mil määral artikli 16 lõike 3 punkti ba sätted on täidetud.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
62. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande.	1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon üheaegselt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu selle soolise mõju sõltumatu järelhindamise aruande.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
65. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta.	4. Järelhindamise aruandes antakse käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi üldhinnang ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju kohta.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
66. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes üldsusele, sealhulgas meediakanalite kaudu ja mittediskrimineerival viisil selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud komisjoni teabe- ja teavitusmeetmeid, eelkõige seoses kohustusega kasutada rahastamisvahendist antavat toetust, levitatakse nõuetekohaselt vastaval piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 27	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 27a
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 17 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 17 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	5. Artikli 9 lõigete 1 ja 2 ning artikli 17 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa põhitaristu arengule, eriti liikmesriikides, kus SKP elaniku kohta on alla liidu keskmise ja riigivõla tase on jätkusuutlik.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2.4 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele,

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2.4 – taane 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa järgmise põlvkonna paremale tulevikule,

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2.4 – taane 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– taaste- ja vastupidavuskava aitab kaasa digitaristusse ja -oskustesse investeerimise integreeritud kavade vastuvõtmisele ja nende jaoks tõhusa rahastamisraamistiku loomisele, mis peaks tagama Euroopa piirkondadele suurima võimaliku konkurentsivõime.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 17.6.2020
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Dragoș Pîslaru 25.6.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	7.9.2020	1.10.2020
Vastuvõtmise kuupäev	15.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 8 9
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Konstantinos Arvanitis, José Manuel Fernandes

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38	+
ECR	Helmut Geuking
NI	Daniela Rondinelli
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, José Manuel Fernandes, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Sylvie Brunet, Radka Maxová, Dragoș Pîslaru, Monica Semedo, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

8	-
ECR	Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Margarita de la Pisa Carrión
ID	Dominique Bilde, Nicolaus Fest, France Jamet, Guido Reil
PPE	Ádám Kósa

 

9	0
ECR	Lucia Ďuriš Nicholsonová
GUE/NGL	Konstantinos Arvanitis, Leila Chaibi, Sandra Pereira, Nikolaj Villumsen
ID	Elena Lizzi, Stefania Zambelli
Renew	Abir Al-Sahlani
S&D	Marianne Vind

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.10.2020)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja (*): Pascal Canfin

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Võttes arvesse liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning selle piirkondade tasakaalustatud arengut, peaks liit püüdma saavutada järgmisi aluslepingu artiklis 191 sätestatud eesmärke: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, inimese tervise kaitsmine ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) On äärmiselt kahetsusväärne, et Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustega kärbiti oluliselt liidu programmide ja rahastamisvahendite kaudu majanduse taastamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.	(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Selleks et anda liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kus on kõige rohkem vaja struktuurireforme ja investeeringuid, et toetada Euroopa kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, tuleb Euroopa poolaastat ühtlustatud näitajate abil järk-järgult ajakohastada, et lisada hindamisse kõik ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Maa atmosfäär soojeneb ja kliima muutub iga aastaga. Planeedi kaheksast miljonist liigist on üks miljon kadumisohus. Metsi ja ookeane reostatakse ja hävitatakse. Euroopa rohelise kokkuleppe1a eesmärk on nendele väljakutsetele vastata. Selle eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Selle tõhusaks rakendamiseks on vaja avaliku sektori kulutusi ja erasektori investeeringuid, mis suunatakse üha suuremal määral arukatesse lahendustesse nii kliima- ja keskkonnavaldkonnas kui ka liidu majanduses.
	_________________
	1a COM(2019) 640 final

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete, keskkonnasäästlike ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see keskkonnaalase vastupidavuse tugevdamisest ja riigi majanduse kestlikust üleminekust. Keskkonnasäästlikule taastamisele tuginevad reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.	(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult vastupidavaks, suurendatakse selle kohanemist ja kliimamuutuste leevendamise suutlikkust, üleminekut ringmajandusele ja rohepööret, kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal ja saavutatakse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning keskkonnasäästliku taastamise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele ja kestlikule taastamisele. Tervitab ELi jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma poolt kasutusele võetud viit olulist põhimõtet majanduse taastamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks1a.
	_________________
	1a https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/200715-sustainable-finance-teg-statement-resilience-recovery_en.pdf

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Seetõttu on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kestlikku kasvupotentsiaali. Investeerimine kestlikku, ringmajandusel põhinevasse, kliimaneutraalsesse ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks liidu kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärgid, aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, edendada energiat, ringmajanduse mudelite väljatöötamist ja muid olulisi majandussektoreid, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Kestliku majanduskasvu saavutamiseks ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks on oluline investeerida tulevasteks pandeemiateks valmistumisel tervishoiu- ja tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamisse, sealhulgas teha riiklike ja piirkondlike tervishoiusüsteemide stressiteste, ning parandada ühiskonna üldist tervist, mille tulemuseks on tervem elanikkond, kes on vähem vastuvõtlik terviseohtudele, ja hoogustada Euroopa tervishoiuliidu loomist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.	(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust, kestlikkust ja vastupidavust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides, pidades silmas Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud uue kestliku majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamist. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.	(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju ning tagada majanduse kestlik ja keskkonnahoidlik taastamine. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Rahastamisvahendist tuleks toetada projekte, mis järgivad liidu rahastamise täiendavuse põhimõtet ja loovad tõelist Euroopa lisaväärtust. Rahastamisvahend ei tohiks asendada jooksvaid riiklikke kulutusi ega olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega ning seetõttu ei tohiks sellest rahastada kolmandate riikide investeerimiskavasid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse peavoolustamisele ning kulueesmärkide – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele ja 10 % bioloogilise mitmekesisuse toetamisele – saavutamisele. Üldpõhimõttena peaksid kõik liidu kulutused olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Nende eesmärkide elluviimise jälgimiseks tuleks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/8521a loodud ELi taksonoomiat.
	_________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.	(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekule, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel, dekarboniseerimisel ja ajakohastamisel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema aidata majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kaudu kaasa käesoleva määruse alusel kindlaks määratud poliitikavaldkondade probleemide lahendamisele ning aidata kaasa liidu poliitika eesmärkide, ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Pariisi kokkuleppe saavutamisele ning ühtse turu tugevdamisele. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning soodustada digipööret ja toetada õiglast ja kaasavat üleminekut keskkonnasäästlikule, energia- ja ressursitõhusale ringmajandusele, kus kasvuhoonegaaside netoheide hiljemalt 2050. aastaks puudub, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kestliku kasvupotentsiaali, luua sooliselt tasakaalustatud uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetide ning riiklike reformikavadega ja toetama üleminekut kestlikule ja kliimaneutraalsele Euroopa majandusele hiljemalt 2050. aastaks ja majanduse üleminekut digitehnoloogiale. Taaste- ja vastupidavuskavade investeeringud tuleks kavandada kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe kui liidu uue kestliku majanduskasvu strateegiaga, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja digitaalarengu tegevuskavaga. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega ning järgides määruses (EL) 2020/852 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.	(18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning milline on liidus olukord vastupanuvõime, kliimaülemineku ja kohanemisvõime seisukohast. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel ja riiklike üleminekukavade raames tehtud edusammudel.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele, eelkõige kestliku kasvu potentsiaalile, töökohtade loomisele ja majanduslikule, sotsiaalsele vastupanuvõimele ning Euroopas hiljemalt 2050. aastaks kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja majanduse digiülemineku toetamisele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta ajakohastatud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Selleks et rahastamisvahend aitaks tõhusalt kaasa rohepöördele, peaksid liikmesriikide koostatud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad olema täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, eelkõige üldise eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning järgima määruses (EL) 2020/852 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks tõhusalt tugevdada liikmesriigi kestliku majanduskasvu potentsiaali, töökohtade loomist ning majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet, leevendada kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning aidata suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning toetada üleminekut kestlikule ja kliimaneutraalsele Euroopa majandusele hiljemalt 2050. aastaks ja majanduse digiüleminekut, et lahendada neist tulenevad probleemid; kas liikmesriigi kavandatav taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on ajakohastatud Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava on kooskõlas liidu Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige liidu kliimaeesmärkidega, mis on sätestatud [määruses (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)], ning kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas kavast on välja jäetud tegevused, mis ei ole kooskõlas määruses (EL) 2020/852 osutatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Selleks et hinnata, kas liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavad täidavad tõhusalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, tuleks kasutada määrusega (EL) 2020/852 kehtestatud ELi taksonoomiat. Komisjoni positiivne hinnang kavale peaks sõltuma kava tõhusast panusest rohepöördesse.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine.	(24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine. Komisjoni taaste ja vastupidavuse rakkerühm peaks abistama liikmesriike nende vastavate taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja väljatöötamisel ning tagama, et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, eelkõige kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kasutades määrusega (EL) 2020/852 loodud ELi taksonoomia vahendeid.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda.	(26) Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Liikmesriigile ei tohiks rahalist toetust anda, kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, sealhulgas määrusega (EL) 2020/852 kehtestatud ELi taksonoomiale ja kõnealuses määruses osutatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud Euroopas hiljemalt 2050. aastaks kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks ja majanduse digiüleminekuks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad tähtajalised ja teaduspõhised vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.	(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises. See peaks hõlmama ka rahastamisvahendi panust liidu kliimapoliitika ja kestliku arengu poliitika eesmärkide, eelkõige [määruses (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)] sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamisse ning riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidesse.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.	(39) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.
_________________	_________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige üleminekuga, mis on vajalik liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega vastavalt [määrusele (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)], digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku, sooliselt tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet ning aidates kaasa liidu strateegilisele autonoomiale, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades üleminekut, mis on vajalik liidu ajakohastatud 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise ja digipöördega, aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, soodustades uute töökohtade loomist pärast COVID-19 kriisi ja edendades kestlikku majanduskasvu.
	Kõik taaste- ja vastupidavuskavade alusel toetust saavad tegevused peavad järgima määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Lisaks peavad taaste- ja vastupidavuskavade alusel toetust saavad tegevused, mis kuuluvad määrusega (EL) 2020/852 hõlmatud konkreetsetesse majandussektoritesse, olema kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.
	Selleks et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ja olla nendega täielikult kooskõlas, suunatakse vähemalt 37 % rahastamisvahendist kliimameetmete rahastamiseks. Rahastamisvahendist suunatakse 10 % bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmetele, millest osa võib kattuda kliimameetmetesse suunatud investeeringutega. Kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kombineerimise tulemusel eraldatakse vähemalt 40 % rahastamisvahendi kogueelarvest.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Rahastamisvahend ei tohi olla vastuolus liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega. Sellega seoses ei anta toetust projektidele, mis kuuluvad kolmandate riikide strateegilistesse investeerimiskavadesse.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	välja jäetud
Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed
8. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.
Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.
Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.
Maksete peatamise korral kohaldatakse määruse (millega kehtestatakse ühissätted …) artikli 15 lõiget 9.
9. Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes.
Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas rahastamisvahendi käesoleva määruse artiklis 4 määratletud üld- ja erieesmärkidega ning aitavad rakendada Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjakohaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete, eelkõige neid, mis on seotud liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige üleminekuga, mis on vajalik liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja vastab eesmärgile saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus kooskõlas [määrusega (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)] ja digipöördega või tulenevad neist. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse ning oma pikaajalistesse strateegiatesse, õiglase ülemineku fondi22 kohastesse õiglase ülemineku territoriaalsetesse kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.
	Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuuri-eesmärgi saavutamisega, võttes arvesse uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet „Global warming of 1.5°C“.
	Taaste- ja vastupidavuskavadega toetatakse üksnes tegevusi, mis ei põhjusta olulist kahju vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1. Lisaks peavad taaste- ja vastupidavuskavade alusel toetust saavad tegevused, mis kuuluvad määrusega (EL) 2020/852 hõlmatud konkreetsetesse majandussektoritesse, olema kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.
	Tagamaks, et taaste- ja vastupidavuskavad aitavad liikmesriikides saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ning on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, suunatakse vähemalt 37 % iga taaste- ja vastupidavuskava summast kliimameetmete rahastamiseks. Iga taaste- ja vastupidavuskava summast suunatakse 10 % bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmetele, millest osa võib kattuda kliimameetmetesse suunatud investeeringutega. Kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kombineerimise tulemusel eraldatakse vähemalt 40 % iga taaste- ja vastupidavuskava kogueelarvest.
_________________	_________________
21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22. […]	22. […]

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad meetmeid, mis aitavad tõhusalt tugevdada tervishoiu ja tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet tulevasteks pandeemiateks valmistumisel ning ühiskonna üldise tervise parandamiseks, et saavutada üldine eesmärk, milleks on inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Komisjon töötab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi jaoks välja tehnilised juhised määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide, kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide praktiliseks kohaldamiseks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Taaste- ja vastupidavuskavadest ei rahastata tegevust, mis toob kaasa sõltuvuse varadest, mis kahjustavad liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Eelkõige ei rahastata neist investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, transpordi, ladustamise või põletamisega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
29. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:	3. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte, mis on vajalikud artiklis 14 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmise tagamiseks:

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	(b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kestliku kasvu potentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist ning kuidas kavaga vähendatakse märkimisväärselt liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute puudujääki. Juhul kui rahastamisvahendit kasutatakse suure ettevõtte toetamiseks suure CO2-heitega sektoris, avalikustavad liikmesriigid, kuidas ettevõte kavatseb viia oma ärimudeli vastavusse Pariisi kokkuleppe ja sellega seotud liidu kliimaeesmärkidega, avaldades muu hulgas ettevõtte üleminekukavad.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	(c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, ning eelkõige selle kohta, kuidas need aitavad kaasa iga järgmise eesmärgi saavutamisele:
	(i) üleminek, mis on vajalik liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja mis on vastavuses 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega kooskõlas [määrusega (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)];
	(ii) määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine ja kooskõla kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega;
	(iii) panus artikli 14 lõike 2 neljandas lõigus osutatud kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimise eesmärkide saavutamisse määruses (EL) 2020/852 sätestatud kriteeriumide alusel;
	(iv) liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike riiklike investeeringute puudujäägi märkimisväärne vähenemine;
	(v) panus liidu kestliku arengu poliitika eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärke ning
	(vi) panus üleminekust tulenevate sotsiaalsete, majanduslike või keskkonnaalaste probleemide lahendamisse;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa liidu ja selle liikmesriikide kohustuste täitmisele, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe, Pariisi kokkuleppe, riiklike energia- ja kliimakavade ja nende ajakohastatud versioonide täitmisele vastavalt määrusele (EL) 2018/1999, õiglase ülemineku fondi kohaste õiglase ülemineku territoriaalsetele kavadele, partnerluslepingutele ja rakenduskavadele muude liidu fondide raames;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc) selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed aitavad tõhusalt tugevdada tervishoiu ja tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet tulevasteks pandeemiateks valmistumisel ning ühiskonna üldise tervise parandamiseks, et saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cd) selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed peaksid andma Euroopa lisaväärtust;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.	2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikku reformikava, õiglase ülemineku kava ning riiklikku energia- ja kliimakava ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(x) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, ning eelkõige seda, kuidas need aitavad kaasa iga järgmise eesmärgi saavutamisele:
	(i) üleminek, mis on vajalik liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja mis on vastavuses 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega kooskõlas [määrusega (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)];
	(ii) määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine ja kooskõla kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega;
	(iii) panus artikli 14 lõike 2 neljandas lõigus osutatud kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse integreerimise eesmärkide saavutamisse määruses (EL) 2020/852 sätestatud kriteeriumide alusel;
	(iv) liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike riiklike investeeringute puudujäägi märkimisväärne vähenemine;
	(v) panus liidu kestliku arengu poliitika eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärke ning
	(vi) panus üleminekust tulenevate sotsiaalsete, majanduslike või keskkonnaalaste probleemide lahendamisse;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt tugevdada tervishoiu ja tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet tulevasteks pandeemiateks valmistumisel ning ühiskonna üldise tervise parandamiseks, et saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(fa) kas taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamise eesmärgil peetud konsultatsioonid ja kavandatud dialoogid tagavad, et kõigile asjaomastele sidusrühmadele antakse tõhusad võimalused osaleda taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamises ja rakendamises;

Muudatusettepanek  48

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ga) kas liikmesriik järgib Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi.

Muudatusettepanek  49

Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 26a vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesoleva lõike punkti b, kehtestades metoodika kliimameetmete ja keskkonnameetmete, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 4 osutatud bioloogilise mitmekesisuse meetmete integreerimiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks. Metoodika põhineb määrusega (EL) 2020/852 kehtestatud ELi taksonoomial ja selles kasutatakse tehnilisi sõelumiskriteeriume, mille komisjon on kehtestanud vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 3 ja artikli 11 lõikele 3, ning määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.
	Hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist vaadatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakt läbi, et kasutada määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.

Muudatusettepanek  50

Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon avalikustab käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamised.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
42. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 26a.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
48. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.	3. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjoni poolt delegeeritud õigusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud delegeeritud aktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
57. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.	2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, usaldusväärselt, sõltumatult, tulemuslikult ja õigel ajal ning need avalikustatakse. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
66. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, märgistades rahalised vahendid selgelt liidu rahaliste vahenditena), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Rahaliste vahendite saajad tagavad rahastamisvahendi raames tehtud kulutuste nähtavuse, märgistades toetatud projekti selgelt kui „ELi taastealgatuse“.

Muudatusettepanek  57

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 26a
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selles artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6. Artikli 16 lõike 3 ja artikli 17 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa Euroopas hiljemalt 2050. aastaks kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekule, eelkõige nende panust liidu kestliku arengu poliitika eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärke ja liidu kliimaeesmärke, mis on sätestatud [määruses (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)], ning nende panust kõnealusest üleminekust tulenevate sotsiaalsete, majanduslike või keskkonnaalaste probleemide lahendamisse;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.2 Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele	2.2 Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele või neist tulenevate probleemide lahendamisele
Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.	Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse kõiki järgmisi punkte.
Kohaldamisala

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa kliima- ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisele ning majandus- ja sotsiaalsektorite keskkonnahoidlikumaks muutmisele, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks,	– Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, eelkõige üleminekule, mis on vajalik liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks kooskõlas [määrusega (EL) 2020/XXX, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus)] ning võttes arvesse riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärke ja ELi taksonoomias sätestatud kriteeriume,

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele	välja jäetud

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidest, eelkõige hiljemalt 2050. aastaks Euroopa kestlikule kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tulenevate probleemide lahendamisele

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 3 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– kavandatud meetmete rakendamine on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuuri-eesmärgi saavutamisega, võttes arvesse uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet „Global warming of 1.5°C“
	– kavandatud meetmete rakendamine on kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 osutatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.	– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.
	Komisjon hindab, kas kavaga kavandatud meetmed aitavad tõenäoliselt kaasa artiklis 4 sätestatud kliimaeesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2.2a Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele.
	– kavandatud meetmete rakendamine on kooskõlas kliima- ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisega ning meie majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisega, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks
	ning
	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa Euroopa majanduse digipöördele
	ning
	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele
	ning
	– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust	2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kestliku kasvu potentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju,	– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse, eelkõige VKEde kestliku kasvu potentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, edendada kestlikku majanduskasvu, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju kooskõlas ELi taksonoomias sätestatud kriteeriumidega,

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse haavatavust šokkide suhtes	– taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse haavatavust šokkide suhtes, sealhulgas selliste šokkide suhtes, mis on seotud kliimamuutuste kahjuliku mõju või muude keskkonnaohtudega,

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 17.6.2020
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Pascal Canfin 10.6.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	62 15 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurelia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Miriam Dalli, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Agnès Evren, Fredrick Federley, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Margarita de la Pisa Carrión, Kateřina Konečná

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

62	+
PPE	Bartosz ARŁUKOWICZ, Traian BĂSESCU, Alexander BERNHUBER, Nathalie COLIN-OESTERLÉ, Christian DOLESCHAL, Agnès EVREN, Adam JARUBAS, Ewa KOPACZ, Esther de LANGE, Peter LIESE, Fulvio MARTUSCIELLO, Liudas MAŽYLIS, Dolors MONTSERRAT, Dan-Ştefan MOTREANU, Ljudmila NOVAK, Stanislav POLČÁK, Jessica POLFJÄRD, Christine SCHNEIDER, Pernille WEISS, Michal WIEZIK
S&D	Nikos ANDROULAKIS, Marek Paweł BALT, Monika BEŇOVÁ, Simona BONAFÈ, Delara BURKHARDT, Sara CERDAS, Mohammed CHAHIM, Tudor CIUHODARU, Miriam DALLI, Jytte GUTELAND, Javi LÓPEZ, César LUENA, Alessandra MORETTI, Sándor RÓNAI, Günther SIDL, Petar VITANOV, Tiemo WÖLKEN
Renew	Pascal CANFIN, Fredrick FEDERLEY, Martin HOJSÍK, Frédérique RIES, María Soraya RODRÍGUEZ RAMOS, Nicolae ŞTEFĂNUȚĂ, Linea SØGAARD-LIDELL, Nils TORVALDS, Véronique TRILLET-LENOIR
ID	Luisa REGIMENTI
Verts/ALE	Margrete AUKEN, Bas EICKHOUT, Pär HOLMGREN, Yannick JADOT, Tilly METZ, Ville NIINISTÖ, Grace O'SULLIVAN, Jutta PAULUS
GUE/NGL	Malin BJÖRK, Petros KOKKALIS, Kateřina KONEČNÁ, Silvia MODIG, Mick WALLACE
NI	Eleonora EVI, Ivan Vilibor SINČIĆ

 

15	-
ID	Simona BALDASSARRE, Aurelia BEIGNEUX, Marco DREOSTO, Catherine GRISET, Teuvo HAKKARAINEN, Sylvia LIMMER, Joëlle MÉLIN, Silvia SARDONE
ECR	Sergio BERLATO, Margarita DE LA PISA CARRIÓN, Pietro FIOCCHI, Joanna KOPCIŃSKA, Rob ROOKEN, Alexandr VONDRA, Anna ZALEWSKA

 

3	0
PPE	Edina TÓTH
Renew	Andreas GLÜCK, Jan HUITEMA

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (19.10.2020)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja: François-Xavier Bellamy

 

 

 

LÜHISELGITUS

Pärast COVID-19 pandeemiat, kehtestatud liikumispiiranguid ja sellest olukorrast tingitud ulatuslikku majanduskriisi on Euroopa Ülemkogu koos Euroopa Komisjoniga otsustanud käivitada Euroopa taasterahastu „NextGenerationEU“. Pakutav lahendus põhineb aga ka ise ühel probleemil: seda rahastatakse ühislaenust ning komisjonil lubatakse esimest korda laenata finantsturgudelt märkimisväärseid summasid, samas võetakse see võlg ilma konkreetselt paika pandud tagasimakseskeemita. Mitmeaastane finantsraamistik ei ole tulevikus selliseks rahaliseks kohustuseks sobiv, kuid võla tagasimaksmiseks ei ole muude vahendite osas kokkuleppele jõutud. Seetõttu tugineb taasterahastu kava suurele koormusele ja lahendamata probleemidele, mis kantakse üle järgmisele põlvkonnale.

 

Meie roll parlamendina on vähemalt tagada, et laenatav raha investeeritaks tulevase väärtuse ja jõukuse loomisse, et anda järgmisele põlvkonnale suurim võimalik võimendus selle võla tagasimaksmiseks. See ei oleks vajalik avaliku sektori kulutuste puhul ega tundu ka väga kiireloomulisena suurima teise maailmasõja järgse majanduskriisi künnisel, kuid võttes arvesse kõnealuse taastekava rahastamisskeemi, on hädavajalik võtta tulevaste põlvkondade suhtes selge kohustus.

 

See ongi põhjus, miks ma ITRE-komisjoni arvamuse koostajana taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohta soovisin taasterahastu vahendite kasutamist käsitlevate eeskirjade kehtestamisel panna selle vahendi määratluses paika ühe selge põhimõtte: „taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend piirdub investeeringutega, mille eesmärk on toota tulevast tulu, et tagada tulevase põlvkonna võimekus selle tagasimaksmiseks.“ Selleks et tagada rahastamisvahendi suunatus asjaomastele investeeringutele, mainitakse meie arvamuses seda punkti sõnaselgelt kõikides osades, milles kehtestatakse kriteeriumid rahaliste vahendite vabastamiseks riiklike majanduse elavdamise programmide toetamiseks, ning lisas, milles kehtestatakse Euroopa Komisjonile tegevussuunised taasterahastu konkreetseteks arveldusteks. Samal eesmärgil tagame oma arvamuses, et vahendite kasutamata osa suunatakse täielikult koguvõla vähendamisele.

 

Käsitleme ka muid tähtsaid punkte. Ilmselt oleks oluline leppida kokku selles, mida me mõistame „vastupidavuse“ all, kuna see on rahastu objekt. COVID-19 kriis näitas meile, kui sõltuvad oleme kolmandatest riikidest isegi julgeoleku, suveräänsuse ning šokkidest ja kriisidest ülesaamise seisukohast olulistes valdkondades. Teen ettepaneku, et vastupidavuse määratlus peaks hõlmama Euroopa majanduse, tööstuse ja põllumajanduse suutlikkust toota vajalikke kaupu ja teenuseid meie riikide ja ühiskondade stabiilsuse tagamiseks. See kohustab meid märkimisväärselt suurendama oma strateegilist sõltumatust Euroopa Liidus; vastav kontseptsioon on lisatud olulise suunisena taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile. 

 

Selleks et vältida raiskamist avaliku sektori kulutustes, oleme rõhutanud vajadust sidususe järele uute programmide ja juba olemasolevate ELi põhistrateegiate vahel. Vahendeid tuleks turvaliselt rakendada nii, et toetusesaajate suhtes valitseks täielik läbipaistvus: see selge kohustus on seotud demokraatia põhimõttega ja me võlgneme selle oma riikide kodanikele.

 

Võttes arvesse pingelist ajakava ja olukorra kiireloomulisust ning selleks, et teha tõhusat koostööd mõlema vastutava komisjoniga, keskendusin oma arvamuses jagatud pädevusse kuuluvatele artiklitele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiireid ja kooskõlastatud meetmeid, et tulla toime kõiki liikmesriike tabavate tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus, tagades seejuures liidu pikaajalise strateegilise sõltumatuse.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeeringud keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, innovatsiooni ja teadusuuringutesse, suutlikkusesse ja protsessidesse, samuti sotsiaalsed investeeringud, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, ohutusele ja hoonete tervislikule sisekeskkonnale, sealhulgas renoveerimisele ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtule, ning suurendada muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, samuti rajada konkurentsivõimelist ja innovaatilist Euroopa majandust, aitab tagada kestliku majanduskasvu, täita liidu kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks ja luua liidus kvaliteetseid töökohti. Lisaks aitavad sellised investeeringud peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) COVID-19 kriisi ajal rakendatud liikumispiirangud tõid esile digipöörde tähtsuse, kuid süvendasid ka digitaalset ebavõrdsust ja probleeme, millega puutuvad kokku inimesed, kellel on digitehnoloogiale piiratud ligipääs või puudulikud digioskused. Pandeemiajärgne taastumine peaks hõlmama meetmeid nimetatud probleemide kõrvaldamiseks, eelkõige toetades digioskuste arendamist, sealhulgas töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet, ja digitaalse ebavõrdsuse leevendamiseks, aga ka avatud lähtekoodiga tark- ja riistvaralahenduste toetamiseks ning isikuandmete kaitse tagamiseks. Lisaks peaks digipööre olema keskkonnasäästlik: digisektori kasvust tingitud suurenevat elektrinõudlust tuleks rahuldada kestlikul viisil, tuginedes energiatõhususe meetmetele ja taastuvenergia tootmisele.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.	(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, sealhulgas eesmärgiga lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, suutes kaasata ka erainvesteeringuid, ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust Euroopa majanduse taastamiseks, mida COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud, ja suurendada selle vastupidavust, et kiirendada reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimist liikmesriikides, suutes kaasata ka erainvesteeringuid ja säilitades samal ajal võrdsed tingimused siseturul. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. Selleks peaksid iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed, millega toetatakse õiglast keskkonnahoidlikku üleminekut, moodustama summa, mis on vähemalt 37 % kava eraldisest, ning digiüleminekuga seotud meetmed peaksid moodustama vähemalt 20 % kava eraldisest. Õiglase rohepöörde täitmise jälgimisel tuleks kasutada ELi taksonoomiakriteeriume ja -raamistikku.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11a) Liikmesriigid peaksid ka tagama, et nende taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvad muud tegevused järgivad ettevaatusprintsiipi „ei kahjusta oluliselt“, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/8521a.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.	(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad õiglasele rohepöördele ning avatud, kestlikule ja kaasavale digiüleminekule ning tugeva VKEde (sh mikroettevõtete) ja tööstusstrateegia toetamisele, millel on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel, dekarboniseerimisel ja ajakohastamisel ning selle konkurentsivõime säilitamisel.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada õiglast rohepööret ja digiüleminekut eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku ja sooliselt tasakaalustatud majanduskasvu, säilitades samal ajal siseturul võrdsed tingimused ja liidu strateegilise sõltumatuse ning suurendades Euroopa konkurentsivõimet maailmas.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas, mis suudaks kaasata ka erainvesteeringuid. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peaks olema järjepidevad ning tagama sünergia riiklike energia- ja kliimakavade, õiglase üleminekukava ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepete ja rakenduskavadega, ning olema kooskõlas liidu muude fondide ja programmide prioriteetide ja eesmärkide, reformiprogrammide ja asjakohaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, mis Euroopa poolaasta raames on määratletud. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe, digitaalarengu tegevuskava, tööstusstrateegia ja VKEde strateegia prioriteetide hulka, tuleks riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sätestada ka õiglase rohepöörde ja digiülemineku seisukohast olulised meetmed. Need meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril.	(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava koos riikliku reformikavaga. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka õiglase rohepöörde ja digiülemineku jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas kavandatav taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ja kas asjaomase liikmesriigi pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös iga asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riiklikku vastutust selles protsessis ning võtab seega arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa õiglasele rohepöördele ja digiüleminekule ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohases riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas kõigi asjaomaste sidusrühmadega on nõuetekohaselt konsulteeritud; kas liikmesriigid järgivad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 [õigusriik] sätestatud liidu väärtusi; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning mis suudaks kaasata ka erainvesteeringuid; ja kas asjaomase liikmesriigi pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda.	(26) Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral ühelegi hindamiskriteeriumile, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud õiglaseks rohepöördeks ja digiüleminekuks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse nelja kuu jooksul.	(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta oma taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse kahe kuu jooksul.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.	(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon ja asjaomane liikmesriik peaksid teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.	(39) Liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatav vastav rahaline toetus tuleks heaks kiita delegeeritud õigusaktidega. Selleks et tagada kava kooskõla käesoleva määruse eesmärkidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisküsimusi seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. „vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, ühiskondlike ja ökoloogiliste vapustuste ning mis tahes kriisist tulenevate püsivate struktuurimuutustega õiglasel, jätkusuutlikul ja kaasaval viisil ning säilitada ühiskondlik heaolu, tagades Euroopa Liidu strateegilise sõltumatuse tänu varadele ja tehnoloogiatele, mis on vajalikud Euroopa ühiskonna stabiilsuseks ja julgeolekuks, et ületada kriis tulevaste põlvkondade pärandit kahjustamata, tagades samal ajal ELi avatuse ja tugevuse maailmaturul.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ – selle tagamine, et ükski taaste- ja vastupidavuskavades sisalduv meede ega investeering ei põhjustaks olulist kahju ühelegi määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 17;

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, õiglase rohepöörde ja digiüleminekuga, VKEde, sh mikroettevõtetega, liidu strateegilise autonoomiaga, sh tööstusautonoomiaga, eelkõige tulevikule orienteeritud kõrgtehnoloogia sektorites, tervishoiu, pikaajalise konkurentsivõime maailmaturgudel, vastupidavuse, tootlikkuse, kutseõppe ja oskustega, inim- ja sotsiaalse kapitaliga, teadusuuringute ja juhtiva innovatsiooniga strateegilistes sektorites, sotsiaalsete ja kriitilise tähtsusega taristutega, energiaga, kaasa arvatud energiatõhususega, taastuvenergiaga ning selle varustuskindlusega, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, kvaliteetsete töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist rahastatavatel investeeringutel on positiivne pikaajaline mõju liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele vastupanuvõimele, kestlikkusele ning pikaajalisele jõukusele ja konkurentsivõimele tulevaste põlvkondade huvides, eriti arvestades, et rahastamisvahend toetab majanduskasvu ja toob tulu liikmesriikidele ja liidule, kes saavad kasutada Euroopa Liidu taasterahastut („Next Generation EU“) ja selle tagasimaksesüsteeme.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on tagada liidus pikaajaline kestlik majanduslik heaolu, parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning pikaajalist konkurentsivõimet, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades nii rohepööret kui ka digiüleminekut, edendades digiautonoomiat, peamisi strateegiaid, mis on seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega, Euroopa tööstusstrateegiat, Euroopa VKEde strateegiat, ringmajandust, teadust ja innovatsiooni, tulevikku suunatud tehnoloogiaid.
	Seeläbi aitab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk taastada liidu majanduse ning selle tööstusökosüsteemide ja strateegiliste väärtusahelate kasvupotentsiaali, aidates luua töökohti, eelkõige suurendades noorte tööalast konkurentsivõimet ja kvaliteetseid töökohti, ning vähendab strateegilistes valdkondades sõltuvust kolmandatest riikidest, sealhulgas aruka tagasitoomisega ja selliste tööstusharude toetamisega, mis on osutunud pärast COVID-19 kriisi eriti tähtsaks, säilitades finantssüsteemide stabiilsuse, tagades rahalise toetuse pikaajalise lisaväärtuse ja hoides selle liidus, edendades pikaajalist kestlikku majanduskasvu, kasutades täielikult ära ühtse turu potentsiaali, vähendades samal ajal strateegilistes valdkondades sõltuvust kolmandatest riikidest.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ja sellega seotud kulud peavad olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja Pariisi kliimakokkuleppega ning järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.	2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade kaasamist, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25.  Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised liidu ja liikmesriikide tööstusstrateegiaks, eriti VKEde ja mikroettevõtete toetamiseks, õiglaseks rohepöördeks kliimaneutraalsuse suunas ja digiüleminekuks või tulenevad nendest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse, samuti asjaomaste riigipõhiste ülesannete ja prioriteetidega, mis on määratud kindlaks Euroopa poolaasta kontekstis, eelkõige nendega, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisalaga või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas ka eesmärgiga võimaldada investeeringuid tulevikku suunatud varadesse, tehnoloogiatesse ja taristutesse, mis tagavad liidu pikaajalise vastupanuvõime ja konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel ning tugevdavad liidu strateegilist autonoomiat ja loovad sünergiat kõigi asjaomaste liidu fondide ja programmidega.
__________________	__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22 […]	22 […]

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selleks et aidata kaasa õiglasele rohepöördele ja digiüleminekule, panustatakse vähemalt 37 % taaste ja vastupidavuskava eraldistest meetmetesse, millega toetatakse õiglast rohepööret kooskõlas taksonoomia määrusega, ning vähemalt 20 % kava eraldistest panustatakse meetmetesse, millega toetatakse digiüleminekut.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;	välja jäetud

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga aidatakse saavutada liidu tähtsamaid strateegiaid ja tugevdatakse liidu strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet, kasvupotentsiaali, eelkõige VKEde ja mikroettevõtete jaoks, tööstusökosüsteeme ja strateegilisi väärtusahelaid, kvaliteetseid avalikke teenuseid, kvaliteetsete töökohtade loomist, eelkõige noorte tööalast konkurentsivõimet, ning asjaomase liikmesriigi majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist, tagades samal ajal võrdsed võimalused ühtsel turul;

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa õiglasele rohepöördele ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ning kuidas peaks väljenduma nende kooskõla riiklike energia ja kliimakavadega;

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) selgitus selle kohta, kuidas kava peaks kaasa aitama õiglasele digitaalsele üleminekule ja digitaalse juurdepääsetavuse kaasamisest tulenevate probleemide lahendamisele, keskendudes liidu tööstusele, sealhulgas strateegilistele ökosüsteemidele, toetades teadusuuringuid ja tehnoloogia kasutuselevõttu sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, 5G, andmemajandus, digitaalne lõhe, digioskuste arendamine, sealhulgas töötajate oskuste täiendamine ja ümberõpe;

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) selgitus selle kohta, kuidas kava tugevdab liidu strateegiaid, mis käsitlevad üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, Euroopa VKEsid ja mikroettevõtteid, ringmajandust, teadusuuringuid ja innovatsiooni võtmetehnoloogiate valdkonnas ning strateegilisi sektoreid, mis võivad muu hulgas hõlmata taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiaid, ning muid tulevikku suunatud kõrgtehnoloogilisi sektoreid;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cc) selgitus selle kohta, kuidas kava on seotud ja kooskõlas liidu peamiste rahastamisprogrammidega, nagu programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku fond, Euroopa ühendamise rahastu, struktuurifondid, Euroopa kosmoseprogramm, Euroopa Kaitsefond, programm „InvestEU“;

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cd) selgitus selle kohta, kuidas kava investeerib pikaajalistesse jätkusuutlikesse majanduslikesse, sotsiaalsetesse ja keskkonnaalastesse tegevustesse, tehnoloogiatesse ja tööstusharudesse, mis loovad võimalusi tulevastele põlvkondadele;

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ce) meetmed liidu rahastamise nähtavuse ja abisaajate läbipaistvuse tagamiseks kooskõlas artikliga 26;

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mida toetab asjakohane põhjendus, ja selgitus selle kohta, kuidas see on vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;	f) taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline tüki- ja kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kulud“), mida toetab asjakohane põhjendus, ning selgitus selle kohta, kuidas see on vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust õiglasesse rohepöördesse ja digiüleminekusse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) kas kavas esildatud meetmed aitavad kaasa artiklis 4 sätestatud üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele ja kas kava on kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga, mis on sätestatud artiklis 3;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(y)  kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa artikli 15 punktides b, c ja ca osutatud eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) kas kava aitab saavutada artikli 15 punktis cb osutatud liidu strateegiaid;

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) kas kava on seotud ja kooskõlas artikli 15 punktis cc osutatud liidu programmidega;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bc) kas kava sisaldab tõhusaid meetmeid, et tagada ELi rahastamise nähtavus ja toetusesaajate läbipaistvus;

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bd) kas kava on suunatud eelseisvale majandustsüklile ning keskendub tegevustele, tehnoloogiatele ja tööstusele, mis loovad pikaajalist kasu;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(z) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	d) Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi kvaliteetseid töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust ja strateegilisi väärtusahelaid, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja selle taristut ning liidu strateegilist autonoomiat.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(bb) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;	f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 27 vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse või osaliselt positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ff) kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.	c) kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt ühelegi artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumile, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata ja kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab osaliselt või ainult mõnele artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumile, määrab komisjon asjaomasele liikmesriigile eraldatava rahalise toetuse kuni summa ulatuses, mis kulub hinnanguliselt reformidele ja investeeringutele, mis vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(hh) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu;	b) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus taaste- ja vastupidavuskava raames ning nende hinnanguline kulu;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
40. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud.	5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, lisab ta sellele otsusele nõuetekohase põhjenduse ja esitab selle kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. Asjaomane liikmesriik võib esitada uue taaste- ja vastupidavuskava ning kasutada ka tehnilise toe rahastamisvahendit.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
42. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 27 osutatud menetlusega.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
44. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.	2. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
45. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.	3. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi kahe kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
48. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.	3. Pärast selliste asjakohaste taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjoni poolt heaks kiidetud delegeeritud õigusaktis, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kord kvartalis. Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Et Euroopa Parlament saaks teostada vajalikku kontrolli rahastamisvahendist antava rahalise toetuse tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju üle, tuleb aastaaruanne edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule osana integreeritud finants- ja vastutusaruandlusest ja see peab olema osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest eraldi peatükina komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruandest.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
66. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liikmesriigid ja teised liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad järjekindlalt nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, kuvades liidu embleemi koos viitega tegevusi sponsoreerivale taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile nii väljaspool internetti kui ka internetis), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
67. Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.	2. Komisjon rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kasutajasõbralikul viisil, et tõsta kodanike, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja haldusasutuste teadlikkust käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendite kaudu pakutavatest vahenditest, samuti programmi meetmetest ja tulemustest. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon loob digitaalse järelevalvesüsteemi, mis tagab täieliku läbipaistvuse otsinguvõimalusega ja kergesti juurdepääsetava digitaalse platvormi kaudu, kus on kirjas kõik riiklike taaste- ja vastupidavuskavade alusel rahastamise saajad, kui liikmesriigid peavad esitama selleks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 27	Artikkel 27
Komiteemenetlus	Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.	1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selles artiklis sätestatud tingimustel.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.	2. Artiklis 17 ja artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
	3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 ja artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6.  Artikli 17 ja artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a. kas kavas esildatud meetmed aitavad kaasa artiklis 4 sätestatud eesmärgi saavutamisele ja kas kava on kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga, mis on sätestatud artiklis 3;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;	välja jäetud

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) kas kavas sisalduvate investeeringutega järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt” ja „minimaalsete kaitsemeetmete” nõudeid;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga kavatsetakse tõhusalt tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, liikmesriigi tööstusökosüsteeme ja strateegilisi väärtusahelaid, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, tagades samal ajal siseturul võrdsed tingimused ja liidu strateegilise sõltumatuse;

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;	f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks, mis on ühtlasi kooskõlas asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhiste soovituste või muude asjakohaste dokumentidega, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning mis suudaks kaasata ka erainvesteeringuid;

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) kas kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteeritakse nõuetekohaselt, nagu on sätestatud artiklis 15;

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa kliima- ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisele ning majandus- ja sotsiaalsektorite keskkonnahoidlikumaks muutmisele, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks,	– Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsete ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisele ning majandus- ja sotsiaalsektorite keskkonnahoidlikumaks muutmisele ja nende sektorite energia- ja ressursitõhususe suurendamisele, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, järgides tehnoloogianeutraalsust,

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
või	ning

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele, toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia kasutuselevõttu sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, 5G ja andmemajandus, aitab kaasa digitaalsele juurdepääsetavusele ja vähendab digilõhet;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
või	ning

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa õiglasest rohepöördest ja digiüleminekust tulenevate probleemide lahendamisele

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.	– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt pikaajaline positiivne mõju.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust	2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse, eriti VKEde kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja pikaajalist konkurentsivõimet, tööstusökosüsteeme ja strateegilisi väärtusahelaid ning avaldada pikaajalist positiivset mõju majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele, luua võimalusi tulevastele põlvkondadele, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju,	– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali (eelkõige VKEde, mikroettevõtete ja idufirmade jaoks) ning tööstusökosüsteeme ja strateegilisi väärtusahelaid, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju,

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 4 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ning
	– taaste- ja vastupidavuskava on suunatud eelseisvale majandustsüklile ning keskendub tegevustele, tehnoloogiatele ja tööstusele, mis loovad pikaajalist kasu

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 4 – taane 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ning
	– taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti kaasa liidu strateegilise sõltumatuse suurendamisele peamistes väärtusahelates

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 4 – taane 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ning
	– taaste- ja vastupidavuskavas keskendutakse investeeringutele pikaajalistesse projektidesse, mis toetavad majanduskasvu ja toovad tulu liikmesriikidele ja liidule, kes saavad kasutada Euroopa Liidu taasterahastut („Next Generation EU“) ja selle tagasimaksesüsteeme tulevaste põlvkondade huvides,

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab osaliselt või ainult mõnele artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumile, ei ületa asjaomasele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus kogusummat, mis kulub hinnanguliselt reformidele ja investeeringutele, mis vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.6.2020
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	François-Xavier Bellamy 6.7.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	1.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	15.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	55 3 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Eva Maydell, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Clara Ponsatí Obiols, Jérôme Rivière, Robert Roos, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jakop G. Dalunde, Pietro Fiocchi, Sven Schulze, Jordi Solé

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

55	+
PPE	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria Da Graça Carvalho, Pilar Del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Sven Schulze, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
S&D	Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
RENEW	Nicola Beer, Nicola Danti, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
Verts	François Alfonsi, Michael Bloss, Jakop Dalunde, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Jordi Sole
ECR	Pietro Fiocchi
NI	Ignazio Corrao, Clara Ponsatí Obiols

 

3	-
ID	Markus Buchheit
ECR	Robert Roos, Jessica Stegrud

 

13	0
PPE	András Gyürk
Renew	Martina Dlabajová
ID	Paolo Borchia, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière, Isabella Tovaglieri
ECR	Izabela-Helena Kloc, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
GUE	Manuel Bompard, Marc Botenga

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (14.10.2020)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9‑0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja: Roberts Zīle

 

 

LÜHISELGITUS

 

Raportöör tunneb heameelt ettepaneku üle luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend eesmärgiga pakkuda ulatuslikku rahalist toetust, et teha liikmesriikide majandus vastupidavamaks ja valmistada see tulevikuks paremini ette.

Raportöör soovib rõhutada transpordisektori tähtsust COVID-19 pandeemia ajal. Kriis on näidanud, kui oluline on varustuskindluse seisukohalt kaubaveo hea toimimine ning kriisi leevendamiseks on hädavajalik ühistransport kriitilise tähtsusega töötajate jaoks. Seetõttu on Euroopa transpordisüsteemi vastupidavuse suurendamine strateegilise tähtsusega küsimus. Ühtlasi tuletab raportöör meelde, et transport ja turism on üks COVID-19 pandeemia tõttu kõige rängemalt kannatanud sektoreid ning vajab seetõttu erilist tähelepanu nii Euroopa tasandil kui ka riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.

Euroopa majanduse kiire taastumine eeldab investeeringute tegemist küpsetesse projektidesse, millel on suur majanduskasvu toetamise ja töökohtade loomise potentsiaal: kindlakstehtud vajadused, mahajäämus investeeringutes ja olemasolev töövalmis projektide süsteem, millega arendatakse transporditaristut, annavad sellega seoses märkimisväärseid võimalusi.

See on sektor, mille arvele langeb üle 25 % Euroopa CO2-heitest ja kus heidete vähendamine on siiani olnud piiratud. Seetõttu tuleks esmatähtsaks pidada investeeringuid, mille eesmärk on toetada transpordi CO2-heite vähendamist kooskõlas Euroopa poolaasta protsessi raames antud riigipõhiste soovitustega ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega.

Euroopa Liit on transpordi valdkonnas maailmas jätkuvalt juhtival kohal. ELi ekspordisektorite arvestuses luuakse selles valdkonnas, mis hõlmab lennundus-, raudtee- või autotööstuse tooteid ja teenuseid, üks suurimaid ekspordiväärtusi. Kuid see juhtpositsioon on nüüd seatud kahtluse alla ja seda tuleb kaitsta, sealhulgas keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtu, digiülemineku ja suurema pühendumise kaudu innovatsioonile.

Raportöör on kindlalt veendunud, et transpordisektorisse on vaja teha ambitsioonikaid investeeringuid, et viia lõpule TEN-T põhivõrgu põhilõikude ja -sõlmede loomine ning vajaduse korral täiendada riiklikku rahastamist või rahastamist Euroopa ühendamise rahastust ja/või regionaalpoliitika vahenditest. Toetus peaks tagama TEN-T koridoride töökavades kindlaks määratud lõikude õigeaegse lõpuleviimise ja seadma prioriteediks tööd, mida on võimalik teha ajavahemikul 2021–2023.

Vähese heitega ja heitevabade maismaa- ja veesõidukite kasutuselevõtt peaks olema prioriteet. Sellised investeeringud peaksid hõlmama vajalikku laadimis-/tankimistaristut, kus esineb püsivaid puudusi, eelkõige pikamaareiside, sadamate ja hõredamalt asustatud piirkondade puhul. See peaks hõlmama ka säästva linnalise liikumise, sealhulgas sõidukiparkide ja mitmeliigiliste liikumisvõimaluste arendamist. Lisaks on oluline võtta kasutusele arukad liikluse korraldamise süsteemid ja „liikuvus kui teenus“ tüüpi lahendused ning Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi kui Euroopa andmestrateegia olulise osa rakendamine peaks kajastuma ka taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga seotud prioriteetides.

Raportöör juhib tähelepanu ohule, et arvestades lühiajalist perioodi ja riiklike assigneeringute tähtsustamist taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamisel, võidakse rahastamisvahendi rakendamist ja vahendite hajutamist lühikestest tähtaegadest kinni pidamiseks kallutada. Raportöör on seisukohal, et selline lähenemisviis oleks vastuolus rahastamisvahendi esialgse eesmärgiga, mida tuleks kaitsta.

Raportöör toonitab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ei tohiks suurendada võrdsete võimaluste moonutamise ohtu ühtsel turul. Sellised moonutused suurendaksid majanduslikke erinevusi liidus ja süvendaksid Euroopa pikaajalisi majanduskasvu probleeme. Oma taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning reformi- ja investeerimisettepanekute esitamiseks peavad liikmesriigid arvesse võtma ELi toimimise lepingu artiklit 107 ning riigiabi raamistikku ja selle piiranguid. Ühtse turu nõuetekohane toimimine ning selle konkurentsi- ja riigiabi eeskirjad peavad tooma kasu Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele ning on vajalikud põhjendamatute konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks. Seepärast peab komisjon jätkama ELi aluslepingute kohaste ülesannete täitmist, et tagada võrdsed võimalused ELi ühtsel turul.

Töötuse indeksit kui konkreetse liikmesriigi sotsiaal-majandusliku suutlikkuse komponenti mõjutab liikmesriigi tööjõu rände kujunemine ELi-siseselt. Kui liikmesriik seisab silmitsi väljarände suurenemisega, mõjutab see mitte ainult tema SKPd, vaid vähendab ka töötusmäära, mis on jaotamispõhimõtete lahutamatu osa. Statistilisele täpsusele vaatamata ei pruugi selline töötuse vähenemine näidata selle liikmesriigi tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Selleks et aidata täita tasakaalustatud taastamis- ja vastupanuvõime rahastamisvahendi rakendamise peamist eesmärki sellele seatud sihtide kohaselt, tuleks kavandatavat töötuse määra korrigeerida vastavalt konkreetsetele liikmesriikidele omistatud rändevoogudele.

Raportöör tunnistab, et rändevoogude lisamine jaotamispõhimõtetesse võib osutuda keeruliseks, võttes arvesse tungivat vajadust taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi järele ning vajadust hoolikalt kaaluda, kuidas seda olulist parandust rakendada. Juhul kui selle komponendi lisamises käesolevasse ettepanekusse ei ole võimalik poliitiliselt kokku leppida, on raportöör seisukohal, et see jaotamispõhimõtete täiendav osa on oluline komponent, mis tuleks lisada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi järgmise muutmise või pikendamise käigus.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

 

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmesriikide jaoks, eelkõige nendes majandussektorites, mida kriis on kõige rohkem mõjutanud, nagu transport ja turism. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult ning et selle tagajärjel kannatavad kõige rohkem avalikud teenused ja ühiskonna kõige tõrjutumad. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali, vältides samas minevikus ühiskonnale ja keskkonnale põhjustatud kahju näol tehtud vigu. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse ja innovatsiooni, kestlikku liikuvusse ja transporditaristusse, sealhulgas alternatiivsetesse kestlike kütuste taristutesse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule ja suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

 

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust Euroopa majanduse taastamiseks, eelkõige sektoritele, mille kahjud on olnud märkimisväärsed, nagu transport ja turism, ning suurendada selle vastupidavust, kiirendades reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimist liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Selleks et saada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist suurimat kasu ning saavutada selle eesmärgid maksimaalsel määral, tuleks stiimulid kavandada nii, et need soodustaksid taaste- ja vastupidavuskava täielikku rakendamist. Seetõttu peaks vahendite väljamaksmine olema proportsionaalne taaste- ja vastupidavuskava täitmise tasemega ning väljamaksmine peaks toimuma alles pärast seda, kui komisjon on kontrollinud asjakohaste vahe-eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. See kiirendab majanduse struktuurset üleminekut puhtamale, vastupidavamale ja CO2-neutraalsemale majandusele. Sellega seoses tuleks riiklikes kavades seada eesmärgiks ja viia ellu innovaatiline ja kestlik taastumine: näiteks transpordisektoris tuleks neis seada eesmärgiks teha Euroopast liikuvuse valdkonnas teerajaja, arendades selleks arukaid autonoomseid süsteeme. Rahastust tuleks eelkõige toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja ringlahendusi (nt uued kütused, ühiskasutatavad sõidukid jne) ning kõige keskkonnasõbralikumaid transpordiliike (nt raudteed ja veeteed), mida tuleb kiiresti ajakohastada, et veelgi parandada nende energiatõhusust (elektripaatide, vesiniku, alternatiivkütuste kasutamise kaudu) ja kättesaadavust, eelkõige kõige kaugemates piirkondades.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11a) Kuna transpordisektori arvele langeb üle 25 % liidu CO2-heitest, tuleks esmatähtsaks pidada investeeringuid, millega toetatakse transpordi CO2-heite vähendamist kooskõlas Euroopa poolaasta protsessi raames antud riigipõhiste soovitustega ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega.

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist, kaitstes samal ajal keskkonda. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendama nende kohanemisvõimet, leevendama kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, pöörates erilist tähelepanu sektoritele, mida kriis on rohkem mõjutanud, nagu turism ja transport, ning toetama digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekut, et saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, võttes arvesse olemasolevaid erinevusi üksikute piirkondade ja liikmesriikide majandusarengus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali ja pikaajalise konkurentsivõime, toetama uusi töökohti, töötajate täiend- ja ümberõpet ning edendama kestlikku majanduskasvu ning majanduse struktuurset ümberkujundamist ning innovaatilist ja kestlikku reindustrialiseerimist, aidates ühtlasi kaasa ka soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14a) Arvestades transpordisektori suurt vajadust innovatsiooni järele seoses rohe- ja digipöördega, tuleks seada prioriteediks transpordisektor, eelkõige heitevaba liikuvuse ning vajalike sõidukite ja taristu arendamise projektid, alternatiivsete säästvate kütuste arendamine ning kestliku piiriülese e-liikuvuse taristu arendamine ja kasutuselevõtmine, samuti üleminek saastevabale vesinikule, arukatele liikluskorraldussüsteemidele ja autonoomsele juhtimisele.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14b) Rahastamisvahend peaks aitama kaasa TEN-T põhivõrgu ja üldiste võrkude põhilõikude ja -sõlmede lõpuleviimisele ning peaks vajaduse korral täiendama riiklikku rahastamist või rahastamist Euroopa ühendamise rahastust ja regionaalpoliitika fondidest. Toetus peaks tagama TEN-T koridoride töökavades kindlaks määratud lõikude õigeaegse lõpuleviimise ja seadma prioriteediks tööd, mida on võimalik teha ajavahemikul 2021–2024.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid kõigis liikmesriikides. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Osana taaste- ja vastupidavuskavade koostamise protsessist peaksid liikmesriigid konsulteerima piirkondlike ja/või kohalike ametiasutuste, riikide parlamentide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka digitaalsele ja CO2-vabale ringmajandusele ülemineku seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Liikmesriigid peaksid COVID-19 pandeemia järgses taastumises pidama säästvate transporditaristute arendamist ja digiteerimist TEN-T põhi- ja üldvõrkudes vastavatel territooriumidel ja piiriülestes transpordisõlmedes peamisteks riiklike investeerimiskavade eesmärkideks;

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16b) Taastamise riiklike investeerimiskavade raames peaksid liikmesriigid tagama suuremad rahalised pingutused, et võtta säästvas transpordis kasutusele koostalitlusvõime põhitehnoloogiad, nagu ERTMS, et aidata kaasa üldisele eesmärgile luua kestlik ja koostalitlusvõimeline Euroopa raudteepiirkond;

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16c) Kestliku ja aruka Euroopa transpordipiirkonna loomine hõlmab tingimata koostalitlusvõimelise ja digiteeritud raudteevõrgu rakendamist kogu TEN-T ulatuses ERTMSi paigaldamise kaudu, mille kogumaksumus on vähemalt 15 miljardit eurot. Riiklikud taastekavad peaksid seega aitama seda eesmärki saavutada ja täiendama ERTMSi TEN-T võrkudes kasutuselevõtuks tehtavaid pingutusi. Komisjon peaks tegema kõik vajalikud algatused selle eesmärgi saavutamiseks.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16d) Rahastamine vastupidavuse rahastamisvahendist on võimalik üksnes juhul, kui liikmesriigid järgivad täielikult õigusriigi põhimõtet ja Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlikus resolutsioonis (ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises)1a kehtestatud sätteid.
	___________________
	1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0349.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ja rakendamisel ning reformi- ja investeerimisettepanekute esitamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 107 ning riigiabi raamistikku ja selle piiranguid. Siseturu nõuetekohane toimimine ning selle konkurentsi- ja riigiabireeglid toovad kasu Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele ning on vajalikud põhjendamatute konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks. Seepärast peaks komisjon jätkama aluslepingute kohaste ülesannete täitmist, et tagada siseturul võrdsed võimalused. Komisjon peaks tegema asjakohased otsused riigiabi meetmete kohta võimalikult lühikese aja jooksul, et võimaldada ettevõtjatele majandusabi kiiret väljamaksmist.

 

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele ülemineku ning ühenduvuse parandamise jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Nõue esitada taaste- ja vastupidavuskavades esialgne ajakava koos vahe-eesmärkide ja eesmärkidega ei tohiks piirata võimalust lisada keerukamaid taristuinvesteeringuid, mille täitmisperiood võib olla pikem kui seitse aastat.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekule, sealhulgas taristu tugevdamise ning ühenduvuse ja transpordi parandamise kaudu, ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada soolist ja majanduslikku ebavõrdsust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

 

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2024. Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast vähemalt 60 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024.	(27) Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2024. Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast 70 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024. Rahaliste vahendite kiire jaotamine on väga oluline, et leevendada COVID-19 kriisi mõju Euroopa majandusele.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27a) Võttes arvesse lühiajalist perspektiivi ja riiklike assigneeringute tähtsustamist taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamisel, tekib oht, et esikohale seatakse rahaliste vahendite kasutamise tähtajast kinnipidamine, mitte kontroll selle üle, kas neid vahendeid kasutatakse esialgse eesmärgi täitmiseks.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27b) Liikmesriigid peaksid lisama oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse investeeringud piiriülestesse ja mitut riiki hõlmavatesse projektidesse, mis võivad aidata kaasa majanduse taastamisele ja luua Euroopa lisaväärtust, järgides samal ajal liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki. Selleks et toetada liikmesriike riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel, peaks komisjon koostama mittetäieliku loetelu Euroopa lisaväärtusega projektidest, sealhulgas (kuid mitte ainult) projektid, mille eesmärk on parandada turismi kestlikkust, ajakohastada TEN-T võrke rakendavaid taristuid, pakkuda puuduvaid piiriüleseid raudteeühendusi, parandada aktiivset liikuvust, suurendada investeeringuid lennundustööstusesse ja edendada siseveeteede laevatatavust ning edendada ERTMSi arendamist Euroopa kaubaveokoridorides.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekuks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

 

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse nelja kuu jooksul.	(30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse kahe kuu jooksul.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.	(35) Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, läbipaistvus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35a) Liidu majanduse kiire taastumine eeldab investeeringute tegemist küpsetesse projektidesse, millel on suur potentsiaal toetada majanduskasvu, majanduse CO2-heite vähendamist ja töökohtade loomist; kindlakstehtud vajadused, mahajäämus investeeringutes ja olemasolev küpsete projektide süsteem, millega arendatakse säästvat transporditaristut, pakuvad selleks suuri võimalusi.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35b) Tuleks avaldada kasutusel olevad hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas projektid annavad liidu tasandil lisaväärtust, et vältida riikide erinevaid lähenemisviise, mis võivad olla vastuolulised või lühinägelikud; näiteks säästva transpordi valdkonnas oleks piiriüleseid ühendusi edendavatel projektidel liidu majandusele ja ühiskonnale pikaajaline positiivne mõju.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal.	(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikidele ja liidu rahaliste vahendite lõppsaajatele. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka peamisi tulemusnäitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.	(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks iga poole aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises. Samuti peaks see sisaldama teavet edusammude kohta, mida on tehtud iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavas esitatud vahe-eesmärkide, eesmärkide ja vastavate näitajate saavutamisel.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.	(39) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse.
__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).	Käesoleva määrusega luuakse ajutine taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).

 

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, üleminekuga digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele 2050. aastaks, kestliku turismiga, kestliku liikuvusega, transporditaristuga ning alternatiivsete säästvate kütuste arendamisega kõigi transpordiliikide jaoks ja kestliku piiriülese taristuga, mis on eelkõige seotud TEN-T põhivõrkude, arukate transpordikorraldussüsteemide, autonoomse sõidukijuhtimise, e-liikuvuse, saastevabale vesinikule ülemineku, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega, keskkonnakaitsega ja kasvuhoonegaaside vähendamisega ning finantssüsteemide stabiilsusega ja hästi toimiva ühtse turuga;

 

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on toetada majanduse taastamist ja parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, elutähtsat taristut ja kohanemisvõimet, võttes arvesse äärepoolseimaid piirkondi, leevendades kriisi sotsiaalset territoriaalset, piirkondlikku ja majandusmõju, sealhulgas leevendades majanduslikku ebavõrdsust ja üleminekut digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele, aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali ja pikaajalise konkurentsivõime, aidates luua töökohti ja edendades veelgi töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet pärast COVID-19 kriisi ja edendades arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja ühenduvust, hoides samal ajal liidu rahalisest toetusest saadud lisaväärtuse liidus.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Liikmesriigid tagavad, et nende taaste- ja vastupidavuskavad on täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, aidates majandust ümber kujundada ja edendades sotsiaalset õiglust. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

 

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) 10 % artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud summast eraldatakse artiklis 5a nimetatud Euroopa lisaväärtusega projektide rahastamiseks.

 

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Euroopa lisaväärtusega projektid
	Artikli 5 lõike 1 punktis ba nimetatud summat kasutatakse üleeuroopalise ulatusega Euroopa lisaväärtust pakkuvate projektide rahastamiseks, mis annab suure panuse rohe- ja digipöördesse ning majanduse COVID-19 kriisist taastumisse. Euroopa lisaväärtusega projektid käivitavad ühiselt asjaomased liikmesriigid esitatud projekti alusel ja komisjon oma hindamismenetluse kaudu, et tagada eraldatud summa. Komisjon esitab Euroopa lisaväärtusega projektide mittetäieliku loetelu, täpsustades selles osalevad liikmesriigid, summad, vahe-eesmärgid ja eesmärgid.

 

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
24. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.	1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kõigi asjaomaste sidusrühmadega oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava kuni 31. detsembrini 2024. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.

 

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised artiklis 3 loetletud poliitikavaldkondade jaoks ja ülemineku jaoks kliimaneutraalsele ELile aastaks 2050 ning austavad täielikult „ära tee märkimisväärset kahju“ põhimõtet. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.
__________________	__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22 […]	22 […]

 

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Tarbimiskulud ja korrapärased jooksvad eelarvekulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et neil on pikemaajaline mõju kooskõlas artikliga 4, et nende rahastamise kestlikkus tagatakse pärast rahastu kestust ning negatiivne mõju valitsemissektori eelarve tasakaalule on üksnes ajutine, täielikus kooskõlas komisjoni suunistega liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kohta.

 

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja pikaaegset konkurentsivõimet, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, edendatakse piiriüleste transporditaristute arendamist, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja mikroettevõtetele, kes said kriisis kõige rohkem kannatada, ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

 

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekule või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme, eelkõige seoses vajalike investeeringutega säästvasse transporditaristusse ja alternatiivsete säästvate kütuste arendamisega kõigi transpordiliikide jaoks;

 

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) selgitus selle kohta, kuidas kavas sisalduvad meetmed aitavad kaasa üldeesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning kuidas need on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakava ning territoriaalse õiglase ülemineku kavadega;

 

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) selgitus selle kohta, kuidas kava aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele;

 

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
n) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;	d) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul, välja arvatud keerukad taristuinvesteeringud, mille elluviimine nõuab pikemat aega;

 

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) kinnitus selle kohta, et finantsabi osutatakse ainult ettevõtjatele, kes järgivad kehtivaid kollektiivlepinguid ega ole registreeritud maksuparadiisides, mis on loetletud nõukogu koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelus;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekusse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
x) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekule ja sellest tulenevate probleemide lahendamisele ning pakub vahendeid kestliku ja vastupidava taristu jaoks;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) kas kava aitab kaasa üldeesmärgile saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ja kuidas see on kooskõlas liikmesriigi energia- ja kliimakava ning territoriaalse õiglase ülemineku kavadega;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kas kava aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse. Otsus põhineb taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning suhtlusel asjaomase liikmesriigiga, sealhulgas võimalikel parandustel. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

 

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
gg) rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid;	a) rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on kas täielikult, suures osas või osaliselt rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid;

 

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
40. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud.	5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. Asjaomane liikmesriik võib esitada uue taaste- ja vastupidavuskava ning kasutada ka tehnilise toe rahastamisvahendit.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
42. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
44. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.	2. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.	3. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi kahe kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.

 

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.	3. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjoni poolt delegeeritud õigusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19a
	Õigusriik
	1.  Rahastamine vastupidavuse rahastamisvahendist on võimalik ainult juhul, kui liikmesriikides ei esine üldisi puudusi õigusriigi toimimises. Hinnates, kas liikmesriikidel on õigus saada vastupidavuse rahastamisvahendist rahastamist, kaalub komisjon, kas on rikutud artikli 19a lõiget 2 või artikli 19a lõiget 3.
	2.  Kui rikkumine mõjutab või võib mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset, käsitatakse üldistunud puudustena õigusriigi toimimises eelkõige järgmist:
	a)  kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid, sekkudes väljastpoolt sõltumatuse tagatistesse, takistades kohtuotsuste tegemist väljastpoolt tulevate korraldustega, muutes meelevaldselt kohtute töötajate ametisse nimetamist või töötingimusi puudutavaid reegleid, mõjutades kohtute töötajaid mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust või millega rikutakse juristide sõltumatust;
	b)  suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid või ebaseaduslikke otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, nendele rahaliste vahendite ja inimressursside mitteandmine, kahjustades nii asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;
	c)  õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusreeglite kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tulemusliku uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või karistuste määramise piiramine;
	d)  liikmesriigi liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava haldussuutlikkuse ohustamine, muu hulgas oht suutlikkusele täita tulemuslikult õigusnorme, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku;
	e)  meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset.
	3.  Liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 7 kohast menetlust, on õigus saada ainult 25 % artikli 19 kohaselt kindlaksmääratud rahalisest toetusest.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel.	Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta ning individuaalsete kavandatud vahe-eesmärkide, sihtide ja seonduvate näitajate kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt üks kuu pärast nende saamist. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid. Sellisel juhul peaks komisjon võtma Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ühendust, et leppida kokku, kuidas eemaldatud teave kaasseadusandjatele konfidentsiaalsel viisil kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
nn) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;	a) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade ja kohalikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
pp) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise eest.	c) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade ja kohalikul tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise eest.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) edendavad ja toetavad selliste küpsete projektide kiiret lõpuleviimist, millel on suur majanduskasvu toetamise, töökohtade loomise ja CO2-neutraalsuse saavutamise potentsiaal ning püsiv positiivne mõju majandusele ja ühiskonnale; ning

 

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) avaldavad hindamiskriteeriumid, et mõõta projekte vastavalt nende liidu lisaväärtusele ja seada nende lõpuleviimine tähtsuse järjekorda;

 

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriikide taaste- ja vastupidavusprogrammide hindamisel julgustab komisjon projekte, mis on piiriülesed ja ühendavad kahte või enamat liikmesriiki, ja seab need esikohale.

 

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aastaaruanne	Poolaastaaruanne

 

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.	1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule poolaastaaruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

 

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
44. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.	2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.

 

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Aastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:	3. Poolaastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

 

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
qq) eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade kaupa ja	a) eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade ja liikmesriikide kaupa ja

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
44. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.	2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust, tingimuslikkuse sätete asjakohasust ja moraaliriske. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

 

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, kuvades liidu embleemi koos viitega tegevusi sponsoreerivale taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile nii väljaspool internetti kui ka internetis), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
44. Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.	2. Komisjon rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kasutajasõbralikul viisil, et tõsta kodanike, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja haldusasutuste teadlikkust käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendite kaudu pakutavatest vahenditest, samuti meetmetest ja tulemustest. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Meetmete ja nende tulemuste reklaamimisel kaasavad liidu rahaliste vahendite saajad Euroopa Parlamendi liikmeid, kes on pärit samast piirkonnast kui vahendite saajad.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.	välja jäetud

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.	välja jäetud

Muudatusettepanek  75 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöörde saavutamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekusse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

 

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekule või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;

 

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kas kava aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamise eesmärkidele;

 

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, tugevdada turismi ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

 

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid taristu tugevdamiseks ning ühenduvuse ja transpordi parandamiseks;

 

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – alapunkt 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— taaste- ja vastupidavuskava kujutab endast terviklikku ja piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.	— taaste- ja vastupidavuskava kujutab endast terviklikku ja piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalolukorrale.

 

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – alapunkt 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
A – taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.	A – taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalolukorrale.

 

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – alapunkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
B – taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast osalist lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.	B – taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast osalist lahendust asjaomase liikmesriigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalolukorrale.

 

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – lõik 1 – alapunkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
C – taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ega kujuta endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.	C – taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ega kujuta endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalolukorrale.

 

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.2 Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele	2.2 Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa digitaalsele ja CO2-neutraalsele ringmajandusele üleminekule ning kestliku ja vastupidava taristu arendamisele või nendest tulenevate probleemide lahendamisele.

 

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust	2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja selle taristut.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 17.6.2020
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Roberts Zīle 30.6.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	2.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	12.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 6 9
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Angel Dzhambazki, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Roman Haider, Anne-Sophie Pelletier, Markus Pieper, Marianne Vind

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32	+
ECR	Angel Dzhambazki, Roberts Zīle
NI	Dorien Rookmaker
PPE	Gheorghe Falcă, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Benoît Lutgen, Marian‑Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, István Ujhelyi, Marianne Vind, Petar Vitanov

 

6	-
Verts/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay‑Grunenberg, Tilly Metz
PPE	Andor Deli

 

9	0
GUE/NGL	Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Anne‑Sophie Pelletier
ID	Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo
NI	Mario Furore

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (4.11.2020)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9‑0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja: Monika Hohlmeier

 

LÜHISELGITUS

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on ainulaadne vahend, mis võimaldab leevendada COVID-19 pandeemia tõttu ELi tabanud enneolematut šokki. Rahastamisvahend on ELi kodanike jaoks reaalne tõend selle kohta, et EL näitab üles solidaarsust nendega, keda pandeemia enim mõjutab, ning töötab parema ja tugevama tuleviku nimel. Praegune ettepanek ei käsitle siiski piisavalt ELi finantshuvide kaitse küsimust ning see võib ELi kodanike silmis usaldust kahandada. Eelarvekontrollikomisjoni ettepanekute eesmärk on need vajakajäämised kõrvaldada. Selleks juhitakse ettepanekutes tähelepanu õigusriigi tähtsusele, pakutakse lahendusi õigusnormide rikkumise ja pettuste probleemile ning pannakse suuremat rõhku usaldusväärsele finantsjuhtimisele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Majanduskasvu soodustavad reformid ja kestlikud investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.	(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste majanduskasvu soodustavate reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse kestlikke investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Nii vastupidavus kui ka taastumine tuleks saavutada, rahastades kuut peamist poliitikavaldkonda, nimelt rohepööret, digitaliseerimist, majanduslikku ühtekuuluvust ja lähenemist, tootlikkust ja konkurentsivõimet, sotsiaalset ühtekuuluvust ja lähenemist, institutsioonilist vastupidavust ning meetmeid selle tagamiseks, et järgmise põlvkonna eurooplastest ei saaks nn liikumispiirangute põlvkond.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Reformid ja investeeringud, mis on suunatud majandusliku ühtekuuluvuse ja lähenemise ning tootlikkuse suurendamisele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ühtse turu, konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja vaesuse vastu võitlemise tugevdamisele, on äärmiselt olulised meie majanduse taaselavdamiseks, ilma et kedagi maha jäetaks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.	(7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust majanduskasvu soodustavate reformide ja nendega seotud kestlike avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. Rahastamisvahend peaks olema ajutine ja piirduma pandeemia kahjuliku mõju tõkestamisega.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.	(10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Pärast tähtaegade möödumist tuleks kõik eraldamata ja kulukohustustest vabastatud vahendid ümber jaotada muudele fondidele, mis toetavad komisjoni kliimaeesmärke või ELi sotsiaalseid eesmärke.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Rahastamisvahend peaks töötama koostoimes ja kooskõlas programmiga „InvestEU“, võimaldades liikmesriikidel eraldada oma taaste- ja vastupidavuskavas summa, mis antakse programm „InvestEU“ kaudu, et toetada liikmesriikides asutatud ettevõtete maksevõimet ning nende ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. Rahastamisvahendist tuleks rahastada ainult projekte, mille puhul järgitakse põhimõtet mitte tekitada olulist kahju.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ning vähendada taristu puudujääke. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret, aidates kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele ning aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu. Toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14a) Taasterahastu („Next Generation EU“) osaks oleva rahastamisvahendi vahenditega peaks kaasnema selge ja usaldusväärne tagasimaksete kava. Tagasimaksed tuleks teha lisaomavahendite abil, mis peaksid olema kättesaadavad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14b) Selleks et maksimeerida rahastamisvahendi täiendavuse eesmärki ja seega suurendada selle Euroopa lisaväärtust, peaksid abikõlblikud olema alates 1. veebruarist 2020 võetud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisega.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	(15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema osamaksetena eraldatava rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud majanduskasvu suurendavate reformide ja kestlike investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Rahastamisvahendist toetatav tegevus peab olema kooskõlas liidu väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. Komisjon kehtestab järelkontrolli meetmed, veendumaks, et ühegi rahastamisvahendist rahastatava tegevuse eesmärk ei ole kõnealuste väärtustega vastuolus, ning teeb vajaduse korral finantskorrektsioone, et jätta liidu rahastamisest välja kulud, mis ei ole ELi lepingu artikliga 2 kooskõlas.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on täiendava iseloomuga, kuid erineb nendest, mis seovad taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi õigusriigi mehhanismiga. Iga rahastamisvahendist rahastatava projekti vastavus ELi väärtustele on vältimatult vajalik, seda isegi liikmesriikides, kus õigusriigi mehhanismid ei ole üldiselt puudulikud. Seetõttu tuleks kehtestada järelkontroll, mis on üksikasjalikum sellest, mis on ette nähtud õigusriigi mehhanismiga.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Rahastamisvahendist ei tohiks toetada projekte, mis on osa kolmandate riikide strateegilistest investeerimiskavadest, ega korrapäraseid riiklikke eelarvekulusid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, kes on oma kodanikele kõige lähemal ning puutuvad kohalike kogukondade ja majandusvaldkondade vajaduste ja probleemidega vahetult kokku, on majanduslikus ja sotsiaalses taastumises ülioluline roll. Seda arvesse võttes peaksid nad olema tihedalt kaasatud kõnealuse rahastamisvahendi kavandamisse ja rakendamissse, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ning rahastamisvahendi alla kuuluvate projektide juhtimisse. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks taastumis- ja vastupanuvõime saavutamisel tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vahenditest eraldada neile märkimisväärse osa, luues neile vastavatele allikatele otsejuurdepääsu.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16b) Liikmesriikides, kus liit teeb kindlaks, et õigusriigi toimimises esineb üldisi puudusi, ja otsustab seejärel peatada liidu vahendite ülekandmise selle liikmesriigi valitsusele, tuleks taaste ja vastupidavuse fond teha komisjoni poolt otsese eelarve täitmise kaudu kättesaadavaks piirkondlikele ja kohalikele asutustele, ettevõtetele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele nende poolt kindlaks määratud ja rakendatud projektide jaoks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik rahalise toetusena (tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale.	(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad majanduskasvu soodustavad reformid ja kestlikud investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik rahalise toetusena (tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale ja SKP vähenemisele aastatel 2019–2020.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele majanduskasvu soodustavatele reformidele ja kestlikele investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, mis on kindlaks tehtud asjaomasele liikmesriigile esitatud viimastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on ametlikult vastu võtnud, või komisjoni talituste poolt Euroopa poolaasta raames asjaomase liikmesriigi kohta koostatud analüütilises teabes, kusjuures euroala riikide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata nõukogu poolt heaks kiidetud asjakohastele soovitustele euroala kohta. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Selleks et võimaldada liidu asjaomastele ametiasutustele ülevaadet sellest, kuidas liikmesriik kavandab taaste- ja vastupidavuskava elluviimist, ning lihtsustada läbipaistvust ja aruandekohustust, peaks plaanis olema täpsustatud, missugused riigisisesed ametiasutused kaasatakse projekti elluviimisesse ja kui suur eelarve igale ametiasutusele eraldatakse. Taaste- ja vastupidavuskavas on vajalik ka täpsustada, kas ja kuidas rahastamisvahendist saadav finantstoetus kombineeritakse teiste asjaomaste riigisiseste ja/või liidu rahaliste vahenditega.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja hindab seetõttu kooskõla ja asjaomase liikmesriigi esitatud asjaolusid ning seda, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud viimases riigipõhises soovituses, sealhulgas põhjendustes, või muudes Euroopa poolaasta asjakohastes dokumentides, näiteks riiklikes reformikavades või komisjoni talituste poolt Euroopa poolaasta raames vastava liikmesriigi kohta välja töötatud analüütilises teabes; euroala riikide puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata euroalale antud asjakohastele soovitustele, mille nõukogu on heaks kiitnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla asjaomases liikmesriigis kestlik mõju; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas kavaga tagatakse kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime liidus kasutatavate rahastamisallikate vahel; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomase liikmesriigi pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud selged vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise. Rahastamisvahendi raames antav toetus tuleks jaotada osamakseteks, mis on seotud selgelt määratletud vahe-eesmärkidega; järgmine osamakse tuleks välja maksta siis, kui vahe-eesmärgid on saavutatud.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Selleks et tagada riikide vastutus, tuleks tõhustada rahastamisvahendi väljamaksete sidumist riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemidega ning majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike investeeringute rakendamisel tehtud edusammude jälgimist.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad selged vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda lisaks rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks vajalikele vahe-eesmärkidele ja sihtidele veel täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega.	(31) Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud selgete vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda lisaks rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks vajalikele vahe-eesmärkidele ja sihtidele veel täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Liikmesriigid peaksid rakendamise aastaaruandes andma aru usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. Selleks tuleks sõnastada erinõuded.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31b) Liikmesriikide jaoks tuleks sõnastada erinõuded, mis puudutavad usaldusväärse finantsjuhtimise aruandlust ning millest tuleb raporteerida rakendamise aastaaruandes.

Selgitus

Põhjendus 32 käsitleb usaldusväärset finantsjuhtimist rahastamisvahendi kasutamisel, ent ei esita liikmesriikidele, kes rahastamisvahendist toetust saavad, mingeid nõudeid. Seepärast tuleks lisada rahastamisvahendi rakendamise aruandluse nõue, mis puudutab usaldusväärset finantsjuhtimist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena ja selle aluseks peaks olema positiivne hinnang, mille komisjon on andnud liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.	(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Riiklik ametiasutus peaks kõigi rahastamisvahendi taotlejate suhtes läbi viima kohustusliku hoolsuskohustuse auditi, et vähendada rahaliste vahendite võimaliku kuritarvitamise ja huvide konflikti ohtu; prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena ja selle aluseks peaks olema positiivne hinnang, mille komisjon on andnud liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks.	(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta digitaalsete tulemusaruannete esitamise süsteemi kaudu, mille komisjon peaks välja töötama. Tulemusaruannete esitamise süsteemist saadavad andmed peaksid võimaldama valmistada tõhusalt ette tulemusaruandeid sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamise kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Selleks et hinnata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete austamist, peaks komisjon välja töötama või kohandama olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem. Rahastamisvahendi rakendamisse kaasatud liidu ja liikmesriikide ametiasutused peaksid kasutama seda digitaalset süsteemi tulemuslikkuse jälgimiseks ning digitaalsele analüüsile tuginedes õigusnormide rikkumiste ja pettuste ennetamiseks ja avastamiseks. Selleks otstarbeks peaks digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem sisaldama teavet rahastamisvahendi raames toetust saavate ettevõtjate tegelike tulusaajate kohta. Komisjon peaks tagama, et uus süsteem ei suurenda aruandva asutuse halduskoormust, samuti ei tohiks see nõuda andmeid, mis on asutuse kohta juba kättesaadavad.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33b) Euroopa Kontrollikoda on mitmel korral rõhutanud, et keerukad õigusnormid kalduvad soodustama vigu ja pettusi. Seega on oluline meeles pidada, et taaste- ja vastupidavuskavade, rakenduskavade ja riiklike reformikavade üheaegne koostamine võib olla liikmesriikidele keeruline. Seepärast peaks komisjon kehtestama taaste- ja vastupidavuskavade ning maksetaotluse jaoks võimalikult lihtsad menetlused.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33c) Selleks et hinnata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete austamist, peaks komisjon välja töötama või kohandama olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem. Rahastamisvahendi rakendamisse kaasatud liidu ja liikmesriikide ametiasutused peaksid kasutama seda digitaalset süsteemi tulemuslikkuse jälgimiseks ning digitaalsele analüüsile tuginedes õigusnormide rikkumiste ja pettuse ennetamiseks ja avastamiseks. Selleks otstarbeks peaks digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem sisaldama teavet rahastamisvahendi raames toetust saavate ettevõtjate tegelike tulusaajate kohta.

Selgitus

Tulemusaruannete esitamise süsteemi, mille komisjon on välja pakkunud artikli 23 lõikes 2, tuleks kasutada kõigi tulemuslikkuse seireandmete tsentraliseerimiseks, kaasates andmed, mida saab kasutada õigusnormide rikkumiste ja pettuse avastamiseks ja ennetamiseks.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.	(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, ning liikmesriikide esitatud aruannetest teavitada põhjendamatu viivituseta ja üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele. Komisjon peaks tagama rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades, et toetatavad projektid peaksid olema selgelt märgistatud kui „ELi taastealgatus“.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34a) Liikmesriigid peaksid tagama, et teavitustegevust, eelkõige seoses kohustusega kasutada rahastamisvahendi raames antavat toetust nähtavalt, levitatakse asjakohasel piirkondlikul ja kohalikul tasandil nõuetekohaselt, mitme väljundi abil ja mittediskrimineerival viisil.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal.	(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja liigset halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja lõplike vahendite saajate jaoks. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka asjakohaseid, selgeid ja mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal. Selleks tuleks Euroopa poolaasta raames luua spetsiaalne tulemustabel. Rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste suhtes tuleks kohaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mille viib läbi Euroopa Parlament. Selleks tuleks luua spetsiaalne tulemustabel.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.	(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks iga-aastaste integreeritud finants- ja vastutusaruannete hulgas Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta poolaastaaruande, mis lisatakse komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti eraldi peatükki ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega kooskõlastamiseks tuleks teine poolaastaaruanne esitada hiljemalt aasta n+ 1 novembris. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises, rahastamisvahendi lõplike vahendite saajate täielikku loetelu, mille puhul järgitakse täiel määral isikuandmete kaitse määrust, ja iga rahastamisvahendist täielikult või osaliselt rahastatud tegevuse eesmärki.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju.	(38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine rahastamisvahendi nõuetekohase haldus- ja finantsjuhtimise kohta, selle käesoleva määrusega kehtestatud eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse või riikliku menetluse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.	(39) Liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse peaks kehtestama delegeeritud õigusaktidega. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega selgete asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Pärast delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine, demokraatlik kontroll ja tasakaal, sõltumatu kohtusüsteem, meedia pluralism ja meediavabadus on usaldusväärse finantsjuhtimise, tulemusliku ELi-poolse rahastamise ning pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse olulised eeltingimused.
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Selgitus

See muudatusettepanek on kooskõlas muudatusettepanekuga 30, mis on esitatud eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raporti projektis taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (RRF) kohta.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39a) Liidu finantshuve tuleb kaitsta liidu aluslepingutes sisalduvate üldpõhimõtete, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste kohaselt. Õigusriigi põhimõtte austamine on rahastamisvahendist toetuse saamise eeltingimus ning komisjonil peaks olema õigus algatada liikmesriikidele rahastamisvahendi raames ette nähtud kulukohustuste või maksete assigneeringute peatamine, kui õigusriigi toimimises esineb üldisi puudusi, mis mõjutavad või võivad mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtteid. Rahastamisvahendi raames rahastamise peatamist algatav menetlus tuleks blokeerida üksnes juhul, kui nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus või parlamendi enamus on selle vastu, nagu on sätestatud [komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM/2018/324 final) (2018/0136 (COD)]. Kui üldised puudused õigusriigi toimimises vastavalt [komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM/2018/324 final) (2018/0136 (COD)] jäävad liikmesriigis püsima, siis ei tohiks see liikmesriik rahastamisvahendi raames toetust saada.

 

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,14 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,15 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9616 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193917 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137118. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused.	(40) Välisauditi ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eesmärgil tuleks tingimused, mille alusel kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Prokuratuur saavad kasutada oma volitusi rahastamisvahendi suhtes, ning kohaldatav eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sätestada vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/104613a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201314, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9515, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9616 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193917 ja liidu finantshuve tuleb kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist ning nendest teatamist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137118. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teatama mistahes õigusnormide rikkumiste või pettuse kahtlusest ning tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused. Õigusnormide rikkumiste ja pettuse avastamiseks ja nendest teatamiseks peaks komisjon välja töötama ja/või kohandama olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem, mida saaksid kasutada riiklikud ja Euroopa ametiasutused, kes on rahastamisvahendi raames kaasatud toetuse rakendamisse ning õigusnormide rikkumiste, pettuse või korruptsiooni kahtluse uurimisse. Euroopa juurdlusorganitel on digitaalsele tulemusaruannete esitamise süsteemile täielik ja otsene juurdepääs.
__________________	__________________
	13a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
15 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).	15 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
16 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).	16 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
17 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).	17 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).	18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).	Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“) kui ajutine vahend, mille eesmärk on tegeleda COVID-19 pandeemia kahjuliku mõju ja tagajärgedega liidus.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. „Euroopa lisaväärtus“ – käesoleva määruse kohaldamisel liidu sekkumisest tulenev lisaväärtus, mis lisandub väärtusele (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus), mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud;
	„riiklik taaste- ja vastupidavuskava“ (edaspidi „riiklik kava“) – nelja-aastane kava, mis koosneb individuaalsetest reformi- ja investeerimismeetmetest, mille valmistab ette ja esitab iga liikmesriik, et neile eraldataks rahastamisvahendi kaudu rahalist toetust;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. „täiendavus“ – käesoleva määruse kohaldamisel finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b sätestatud täiendavusnõude täitmine ja, kui see on asjakohane, erasektori investeeringute maksimaalne kaasamine kooskõlas finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktiga d;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, millel on selge Euroopa lisaväärtus seoses ühtse turu, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega, taristulõhe vähendamisega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala pakub integreeritud lähenemisviisi liidu majanduse tulemuslikuks ja ühtseks taastamiseks ning hõlmab järgmisi Euroopa prioriteetseid poliitikavaldkondi:
	– rohepööre, võttes arvesse rohelist kokkulepet, liidu 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärke ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks, järgides samas põhimõtet „ära tekita kahju“;
	– digipööre, võttes arvesse digitaalarengu tegevuskava;
	– majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime, võttes arvesse tööstus- ja VKEde strateegiat;
	– sotsiaalne ühtekuuluvus, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
	– institutsiooniline vastupidavus, pidades silmas kriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist;
	– taasterahastule „Next Generation EU“ suunatud poliitikameetmed, võttes arvesse Euroopa oskuste tegevuskava, noortegarantiid ja lastegarantiid.
	Selleks et pidada kinni põhimõttest „ära tekita kahju“, ei anta rahastamisvahendist rahalist toetust välistatud tegevustele, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (millega luuakse InvestEU programm) V lisa punktis B.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, keskendudes Euroopa prioriteetsetele poliitikavaldkondadele ja seades seega eesmärgiks parandada kõigi liikmesriikide vastupanuvõimet, kohanemisvõimet ja kriisiks valmisolekut, leevendada kriisi sotsiaalset, soolist ja majanduslikku mõju, võideldes samal ajal sotsiaalse ebavõrdsusega, ning toetades rohepööret liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidele, sealhulgas liidu ja liikmesriikide 2030. aasta kliimaeesmärgile, ja avatud digipööret, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvupotentsiaali taastamisele, töökohtade loomise soodustamisele pärast COVID-19 kriisi, hooldusmajandusele ülemineku tagamisele, avaliku sektori investeeringute taseme kaitsmisele, kestliku majanduskasvu edendamisele ja Euroopa lisaväärtuse loomisele, nii et kedagi ei jäetaks maha.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.	2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud majanduskasvu soodustavate reformide ja kestlike investeeringute selged vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Projektid annavad ELi lisaväärtust ja eelistada tuleks piiriüleseid projekte või projekte, mis oma ülekanduva mõju tõttu loovad Euroopa lisaväärtust rohkem kui ühes liikmesriigis või piirkonnas.
	Reformid ja investeeringud, mille liikmesriigid on algatanud pärast 15. märtsi 2020 (koroonakriisi meetmed), on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames abikõlblikud.
	Rahastamisvahend ei tohi sattuda vastuollu liidu strateegiliste ja majanduslike huvidega. Sellega seoses ei anta toetust projektidele, mis kuuluvad kolmandate riikide strateegilistesse investeerimiskavadesse.
	Rahastamisvahend ei asenda liikmesriikide korrapäraseid eelarvekulusid.
	Rahastamisvahendist ei rahastata projekte, mis kahjustaksid ühtset turgu või aitaksid kaasa selle killustatusele.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Euroopa väärtuste järgimine ja mittediskrimineerimise edendamine
	1.  Rahastamisvahendist toetatavad meetmed peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.
	2.  Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja elluviimise ajal ära mis tahes diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.
	3.  Komisjon kehtestab järelkontrolli meetmed veendumaks, et rahastamisvahendist ei ole rahastatud projekte, organisatsioone ega üksusi, mille eesmärgid on vastuolus liidu väärtustega, sealhulgas neid, mis on vastuolus mittediskrimineerimise põhimõttega.
	4.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 101 lõikega 8 on komisjonil õigus teha vajaduse korral finantskorrektsioone, tühistades osa liidu toetusest liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ning nõudes liikmesriigilt tagasi juba väljamakstud vahendid, et jätta liidu rahastamisest välja kulud, mis on vastuolus kohaldatavas liidu õiguses sätestatud väärtustega.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on täiendava iseloomuga, kuid erineb nendest, mis seovad taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi õigusriigi mehhanismiga. Iga rahastamisvahendist rahastatava projekti vastavus ELi väärtustele on vältimatult vajalik, seda isegi liikmesriikides, kus õigusriigi mehhanismid ei ole üldiselt puudulikud. Seetõttu tuleks kehtestada järelkontroll, mis on üksikasjalikum sellest, mis on ette nähtud õigusriigi mehhanismiga.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.	2. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning majanduskasvu elavdavate reformide ja kestlike investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid
	Artikli 5 lõike 1 punktis ba täpsustatud summat kasutatakse üleeuroopalise ulatusega üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide rahastamiseks, mis annavad suure panuse rohe- ja digipöördesse ning majanduslikku taastumisse pärast COVID-19 kriisi. Üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte võtab komisjon kasutusele delegeeritud õigusaktidega, milles täpsustatakse osalevad liikmesriigid, summad, vahe-eesmärgid ja eesmärgid, projektid/projektitüübid. Üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid on:
	– säästev turism;
	– lennundustööstus;
	– siseveeteede laevatatavus;
	– Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) Euroopa kaubaveokoridorides;
	– piiriülesed energiaühendused.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.	Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve ja nende suhtes kohaldatakse samu nõudeid usaldusväärse finantsjuhtimise kohta nagu algse rahastamise puhul.

Selgitus

Jagatud eelarve täitmise raames kasutamata vahendid saab rahastamisvahendisse suunata. Sel viisil, kuidas rahastamisvahendi ettepanek on praegu koostatud, eelistatakse rakendamisnõuetes rahastamisvahendit algsele rahastamisele, millel võib olla kahjulik mõju ühiselt hallatavatele fondidele.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Rahastamisvahendi kasutamata jäänud summa paigutatakse ümber eelarvereservi, mida võib kasutada liidu programmide tugevdamiseks otsese eelarve täitmise raames teadusuuringute ja innovatsiooni (programm „Euroopa horisont“), hariduse (Eramus+), taristu (Euroopa ühendamise rahastu), digiteerimise (digitaalne Euroopa) ja piirihalduse (integreeritud piirihalduse fond) valdkonnas. Eelarvereserv vabastatakse osaliselt või täielikult alles pärast seda, kui komisjon on jõudnud järeldusele, et lõikes 1 osutatud programmid ei suuda saavutada vastavates õigusaktides sätestatud eesmärke ilma rahastamise suurendamiseta. Eelarvereserv ja sellele järgnevad ümberpaigutused peavad olema kooskõlas finantsmääruses sätestatud eeskirjadega ning Euroopa Parlament ja nõukogu peavad need heaks kiitma. Summat, mis on 31. detsembri 2027. aasta seisuga veel eelarvereservis, kasutatakse täies ulatuses komisjoni poolt rahastamisvahendi rahastamiseks eraldatud vahendite tagasimaksmiseks.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6a
	Rahastamisvahendi kasutamine programmi „InvestEU“ kaudu või sellega kombineerituna
	1.  Kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega võivad liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel eraldada taaste- ja vastupidavuskavasse programmi „InvestEU“ kaudu edastatava summa. Programmi „InvestEU“ kaudu edastatavat summat võib kasutada asjaomastes liikmesriikides asutatud ettevõtete maksevõime toetamiseks. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab põhjendust InvestEU eelarveliste tagatiste kasutamise kohta. Esimeses lõikes osutatud eraldistes võib liikmesriik eraldada osa vahenditest, nagu on sätestatud artikli 5 punktis 2, ja mis tuleb panustada InvestEUsse asjakohaseks InvestEU toetuseks nende tegevuste eest, mis on kindlaks määratud [InvestEU määruse] artiklis [9] osutatud rahalist toetust käsitlevas lepingus.
	2.  Taaste- ja vastupidavuskava muutmise taotlustes, millele on osutatud artiklis 18, tohib käsitleda üksnes tulevaste aastate vahendeid.
	3.  Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise osa rahastamiseks.
	4.  Kui [31. detsembriks 2021] ei ole punktis 1 ette nähtud summa osas sõlmitud rahalist toetust käsitlevat lepingut, millele on osutatud [InvestEU määruse] artiklis [9], esitab liikmesriik taotluse muuta oma taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas artikliga 18, et vastavat summat kasutada. Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb taaste- ja vastupidavuskava muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud punktis 1, sõlmitakse üheaegselt taaste- ja vastupidavuskava muutmise otsuse vastuvõtmisega.
	5.  Kui [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud tagatislepingut ei ole sõlmitud [üheksa] kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu kinnitamist, kantakse vastavad summad taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile tagasi ja liikmesriik esitab vastava taotluse taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks.
	6.  Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei rakendata täielikult [nelja aasta] jooksul pärast tagatislepingu allkirjastamist, võib liikmesriik taotleda, et summasid, mis on tagatislepingust tulenevalt kulukohustusega seotud, kuid millega ei ole kaetud tagatise aluseks olevaid laene või muid riski kandvaid vahendeid, menetletaks vastavalt lõikele 5. 7. Programmile „InvestEU“ eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks ja neid kasutatakse tagastatavas vormis toetusena kooskõlas taaste- ja vastupidavuskavaga.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Rahastamisvahendi kui taasterahastu „Next Generation EU“ osa rahastamisega kaasneb selge ja usaldusväärne tagasimaksete kava, mille puhul ei tugineta mitmeaastasele finantsraamistikule.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Rahastamisvahendi kestlikuks rahastamiseks kohustuvad komisjon ja nõukogu kehtestama selge ja siduva ajakava uute omavahendite kasutuselevõtuks, mis lisatakse liidu eelarvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul. Uute omavahendite summa peab olema piisav, et katta vähemalt põhi- ja intressikulud, mis on seotud vahendite laenamisega „Next Generation EU“ raames.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades tuvastatud riske.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7a
	Tõhusad ja tulemuslikud kontrollid ning audit
	1. Komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile (EPPO) ja Euroopa Kontrollikojale antakse sõnaselged volitused teostada oma õigusi, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 129 lõikes 1.
	2.  Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetega ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses rahastamisvahendi raames antud toetusega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
	3.  Komisjon rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades tuvastatud riske. Komisjon töötab selleks otstarbeks välja või kohandab olemasolevaid IT-süsteeme, et luua digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem, mis võimaldab õigusnormide rikkumisi või pettusi seirata ja avastada ning neist teatada.
	4.  Rahastamisvahendi raames toetuse rakendamisse kaasatud liikmesriikide ametiasutused peavad arvestust ettevõtjate ja nende tegelike tulusaajate üle, kui taolised tulusaajad on füüsilised isikud, kes on kaasatud vahendite rakendamisse.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Selleks et oleks võimalik ära hoida ja tuvastada topeltrahastamist, kasutavad liikmesriigid rahastamisvahendi raames tehtud kulude registreerimiseks digitaalset tulemusaruannete esitamise süsteemi.

Selgitus

Liikmesriikidel tuleb rahastamisvahendi raames tehtud kulud kirjendada, et võimaldada topeltrahastamist (kulud, mis on rahastatud rahastamisvahendi raames ja võimalik, et ka teiste ELi fondide raames) ära hoida ja tuvastada.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.	1. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab komisjon delegeeritud aktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9a
	Meetmed, millega rahastamisvahend seotakse liidu eelarve kaitsega, kui esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises
	1.  Kui liikmesriigis esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, mis mõjutavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid või liidu finantshuvide kaitset, nagu on määratletud määruse [.../...] (liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises) artiklis 3, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse:
	a)  peatada käesoleva määruse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik, kohaldades seda alates esimeses lõigus nimetatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast, või
	b)  peatada rahastamisvahendist tehtavad maksed, kohaldades seda maksetaotlustele, mis on esitatud pärast peatamisotsuse tegemise kuupäeva, ning kooskõlas määruse [.../...] (liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises) artikli 4 lõikega 3.
	2.  Kui maksete peatamine mõjutab lõplikke vahendite ja toetuste saajaid, võtab komisjon vajalikud meetmed, et võtta üle vastutus rahaliste vahendite haldamise eest. Lõplikele vahendite ja toetuste saajatele antakse asjakohane teave, suunised ja kasutajasõbralikud vahendid, sealhulgas veebisaidi või internetiportaali kaudu, et nad saaksid rahaliste vahendite kasutamist jätkata.
	3.  Kui komisjon annab kooskõlas määruse [.../...] (liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises) artikliga 6 positiivse hinnangu, võtab ta rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada eelmises lõikes nimetatud ajavahemiku või maksete peatamine.
	Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9a
	Rahastamisvahendi ja usaldusväärse finantsjuhtimise ühendamise meetmed
	Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 33 lõiget 1, artikli 33 lõike 2 punkte a ja b, artikli 33 lõiget 3 ning artikleid 34 ja 36 kohaldatakse liikmesriikides vahendite rakendamiseks rahastamisvahendi raames.

Selgitus

Usaldusväärset finantsjuhtimist on mainitud põhjenduses, ent mitte üheski artiklis. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku uue artikli loomiseks, kohe pärast artiklit usaldusväärse majandusjuhtimise kohta.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Mistahes eraldamata ja vabastatud rahalised vahendid, mis on pärast rahastamisvahendi lõpetamist veel saadaval, kantakse üle fondi mitmeaastase finantsraamistiku raames.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.	2. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad ja selged vahe-eesmärgid ja sihid.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(w) laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate reformide ja investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused;	a) laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate majanduskasvu elavdavate reformide ja kestlike investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) täiendavad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 15;	b) täiendavad majanduskasvu elavdavad reformid ja kestlikud investeeringud kooskõlas artikliga 15;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) lõpptähtaegade ümberkujundamisest tulenev intressimäära risk, mida kannab kasusaav liikmesriik.

Selgitus

Euroopa Kontrollikoda viitas sellele intressiriskile oma arvamuses, mis puudutas ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kehtestamiseks, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artikli 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust.	4. Asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale antav laenutoetus ei tohi olla suurem kui tema osa artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud summast, mis arvutatakse välja I lisas sätestatud metoodika abil.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(w) kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad mõistlikud ja usutavad täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks ning	a) kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad mõistlikud ja usutavad täiendavate majanduskasvu elavdavate reformide ja kestlike investeeringute tegemiseks ning

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) kas täiendavad reformid ja investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.	b) kas täiendavad majanduskasvu elavdavad reformid ja kestlikud investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega.	e) muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste majanduskasvu elavdavate reformide ja kestlike investeeringutega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.	1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid majanduskasvu elavdavate reformide ja avaliku sektori kestlike investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on ette nähtud selleks, et aidata liidul tulla toime COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisiga, ning mõeldud investeeringute territoriaalseks mitmekesistamiseks, mistõttu on piirkondlikud ametiasutused, kutseliidud ja valitsusvälised organisatsioonid väga olulised selleks, et teha kindlaks ja hinnata konkreetseid investeerimisvajadusi taaste- ja vastupidavuskavades. Komisjon esitab partnerluse käitumisjuhendi, milles sätestatakse miinimumstandardid pädevate kohalike ja piirkondlike asutuste, kutseorganisatsioonide ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks kooskõlas partnerluse põhimõttega.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega. Euroala riikide puhul pööratakse tähelepanu euroalale antud asjakohastele soovitustele, mis on nõukogu poolt heaks kiidetud. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse. Taaste- ja vastupidavuskavad koostatakse pärast konsulteerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kooskõlas Euroopa partnerluse tegevusjuhendiga.
__________________	__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22 […]	22 […]

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et taaste- ja vastupidavuskavad ning kõik tulevased rahastamisvahendist rahastatavad programmid aitavad kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse austamisele ja edendamisele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8. Hindamised on näidanud, kui oluline on võtta soolise võrdõiguslikkuse eesmärke arvesse kõigi mõõtmete juures ning kõigis ettevalmistamise ja järelevalve etappides.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad kaasa aitama ühtse turu tugevdamisele.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
45. Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega.	3. Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad sisaldama ka tõhusaid meetmeid, mis hõlmavad mitmekesist ja mittediskrimineerivat toetust mittetulunduslikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mittetulundusühingutele, sõltumatule meediale ning omavalitsustele, piirkondadele või muudele riigi tasandist madalama tasandi ametiasutustele.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Mistahes liikmesriigile, mille suhtes kohaldatakse menetlust, mis puudutab õigusriigi põhimõtete austamist, antakse selle rahastamisvahendi raames finantstoetust ainult siis, kui see menetlus on lõpetatud ja liikmesriik on võtnud parandusmeetmed kooskõlas õigusriigi mehhanismiga, mis on sätestatud [komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM/2018/324 final) (2018/0136 (COD)].
	Kui taaste- ja vastupidavuskava rakendamise vältel liikmesriik tõsiselt ja korduvalt rikub õigusriigi põhimõtteid, siis on komisjonil õigus otseselt juhtida rahaliste vahendite väljamakseid rahastamisvahendi raames.

Selgitus

Õigusriigi austamine peaks pärast selle mainimist uues põhjenduses olema nõutav ka eraldi artikliga, kuna see peaks olema eeltingimus rahastamisvahendist toetuse saamiseks.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(w) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;	a) põhjendus selle kohta, kuidas käsitletakse Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete, sealhulgas nende fiskaalaspekte, või komisjoni talituste poolt Euroopa poolaasta raames asjaomase liikmesriigi kohta koostatud analüütilist teavet, ning määruse (EL) nr 1176/2011 artikliga 6 seotud probleeme; euroala riikide puhul pööratakse erilist tähelepanu euroalale antud asjakohastele soovitustele, mis on nõukogu poolt heaks kiidetud;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) meetmed, mida peetakse riigipõhiste soovitustega kooskõlas olevaks ja mis seatakse prioriteediks;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) kui liikmesriigis esineb tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, nagu komisjon pärast põhjalikku analüüsi on tõdenud, selgitus selle kohta, kuidas tuleb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud soovitusi arvesse võtta;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ac) selgitus selle kohta, kuidas kavad aitaksid kaasa ühtse turu tugevdamisele;

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi eelkõige VKEdele avalduvat majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) selgitus kava sidususe kohta viimatise Euroopa poolaasta raames vastu võetud asjaomaste dokumentidega või komisjoni talituste poolt asjaomase liikmesriigi kohta koostatud analüütilise teabega;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;	d) kavandatud selged vahe-eesmärgid, sihid, näitajad nende sihtide mõõtmiseks ja soovituslik ajakava majanduskasvu soodustavate reformide elluviimiseks kuni 31. detsembrini 2024 ja investeeringute tegemiseks kuni 31. detsembrini 2027;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;	e) kavandatavad kestlikud investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;
	milline riiklik asutus ja finantsvahendaja, kes ei ole riiklik tugipank, vastutab investeerimisprojektide elluviimise eest;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) vajaduse korral teave olemasoleva või kavandatava riikliku või muu avaliku sektori poolse rahastamise kohta;

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta;	g) vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise ning selle koordineerimise ja täiendavuse kohta rahastamisvahendiga;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(t) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise kord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;	j) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise kord, sealhulgas kavandatud selged vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) selgitus korra kohta, mille liikmesriigid on kehtestanud liidu finantshuvide kaitsmiseks, sealhulgas meetmed õigusnormide rikkumiste ja pettuste ennetamiseks, avastamiseks, nendest teatamiseks, nende kõrvaldamiseks ja uurimiseks, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmiseks ja vajaduse korral sanktsioonide rakendamiseks, meetmed piisava koostöö tagamiseks liidu pettusevastaste algatuste, eeskirjade ja asutustega ning Euroopa Pettustevastase Ameti rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kasutamine. Liikmesriik kasutab tuvastamise ja aruandluse eesmärgil digitaalset tulemusaruannete esitamise süsteemi ja muid komisjoni poolt liikmesriikide käsutusse antavaid asjakohaseid IT-vahendeid.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt k

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(u) vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning	k) vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ning täiendavad ja selged vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Taaste- ja vastupidavuskavad koostatakse sidusrühmade, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste (sealhulgas asjaomase liikmesriigi pealinna ja piirkondlike pealinnade ja/või 10 suurima linna), kodanikuühiskonna organisatsioonide ning sotsiaalpartnerite ja majandussektori esindajate nõuetekohasel kaasamisel kooskõlas partnerluse põhimõttega.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta.	1. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon tihedat koostööd asjaomase liikmesriigiga, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, kutseorganisatsioonide ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning konsulteerib nendega. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet tagamaks, et vahendeid ei ohusta mis tahes vormis pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu majandushuve. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
32. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.	2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta, sealhulgas kättesaadavat teavet korruptsiooni taseme kohta, ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(w) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;	a) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas õigusriiki ja korruptsiooni käsitlevates soovitustes, või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) kas taaste- ja vastupidavuskava tagab liidu finantshuvide tõhusa kaitse pettusevastaste meetmete abil ja võimaluse korral lihtsustatud menetluste abil riiklikul ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil, et vältida muid eeskirjade eiramisi;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) kas võib eeldada, et kava vastab läbipaistvuse ja raamatupidamistavadega seotud nõuetekohastele standarditele.

 

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon delegeeritud õigusaktiga vastu otsuse. Otsus põhineb taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning suhtlusel asjaomase liikmesriigiga, sealhulgas võimalikel parandustel. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ff) kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.	c) kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata ja kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(gg) rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid;	a) rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid;

Selgitus

Eesmärgid ja vahe-eesmärgid peavad olema saavutatud, mitte „rahuldavalt saavutatud“.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
40. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud.	5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. Komisjon võib Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide kutsel ilmuda nende ette negatiivset hinnangut selgitama. Euroopa Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks samal ajal ja võrdsetel tingimustel.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
45. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.	3. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist. Kui rakendamine on olnud takistatud ühel järgnevatest põhjustest, siis lükatakse muutmise taotlused tagasi kuni täieliku uurimiseni järgmistel juhtudel: halb haldamine, õigusnormide rikkumised ja pettused.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.	Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjoni poolt delegeeritud õigusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Õigusnormide rikkumistest, pettusest või õigusriigi põhimõtte rikkumisest teatamise korral koostab komisjon hinnangu selle kohta, mil määral on see mõjutanud eesmärkide saavutamist. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Selgitus

Maksete peatamine peab põhinema komisjoni koostatud hinnangul, et võimaldada maksete peatamist õigusnormide rikkumiste, pettuse või õigusriigi põhimõtte rikkumise teadete alusel. Need põhjused tuleks selgesõnaliselt lisada komisjoni poolt hinnangu koostamise põhjustesse.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse kogu rahalise toetuse või selle osa maksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest.	Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, peatatakse kogu rahalise toetuse või selle osa maksmine. Komisjon võib märkida, milliseid meetmeid tuleb sihtide ja vahe-eesmärkide saavutamise tagamiseks rakendada. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest.

Selgitus

Võimaldab komisjonil märkida, milliseid parandusmeetmeid võib liikmesriik võtta või peab võtma. Samuti ei ole vahe-eesmärke ja sihte võimalik rahuldavalt saavutada, vaid saavutada.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks.	Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks ning taganud, et ebarahuldavalt kulutatud rahalised vahendid tagastatakse.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
51. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, tühistab komisjon rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.	6. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, muudab komisjon asjaomase rahalise toetuse summa kättesaadavaks piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning muudele sidusrühmadele, sealhulgas sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes aitavad lahendada taaste- ja vastupidavuskavas määratletud probleeme, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
52. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistatakse rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1.	7. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tehakse rahalise toetuse summa kättesaadavaks piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning muudele sidusrühmadele, sealhulgas sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes aitavad lahendada taaste- ja vastupidavuskavas määratletud probleeme.

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19a
	Liidu finantshuvide kaitse
	Rahastamisvahendist toetust saavad liikmesriigid tagavad liidu finantshuvide kaitse proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste ja pettuste ennetamist, avastamist, nendest teatamist, nende uurimist ja kõrvaldamist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste rakendamist. Rahastamisvahendi rakendamisse kaasatud riigiasutused, lõplikud vahendite saajad ja kolmandad isikud peavad andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale nende volituste kasutamiseks vajalikud õigused ja juurdepääsu.
	1.  Rahastamisvahendi rakendamisel võtavad liikmesriigid rahastamisvahendist vahendite saajate või laenajatena kõik vajalikud meetmed, et kaitsta liidu finantshuve, sealhulgas rahastamisvahendist vahendite taotlejate suhtes läbi viidav kohustuslik hoolsuskohustuse audit, ning eelkõige tagada, et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmed on kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega kooskõlas.
	2.  Artikli 13 lõikes 2 osutatud lepingutes ja artikli 19 lõikes 1 osutatud otsustes sätestatakse järgmised liikmesriikide kohustused:
	a) korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega ning et kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas liidu ja liikmesriikide õigusega;
	b) võtta asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu finantshuvisid kahjustavat pettust, korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ning võtta õiguslikke meetmeid omastatud vahendite sissenõudmiseks, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;
	c) lisada maksetaotlusele järgmised dokumendid: i) vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud nende ettenähtud otstarbeks, et koos maksetaotlusega edastatud info on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et sisseseatud kontrollisüsteemid annavad vajalikud tagatised, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega ning ii) kokkuvõte tehtud audititest ja kontrollidest, sealhulgas avastatud puudustest ja võetud parandusmeetmetest;
	d) koguda taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul vahendite kasutamise auditi ja kontrolli eesmärgil elektroonilisel ja otsingut võimaldaval kujul ühtsesse andmebaasi järgmist liiki andmed: i) lõpliku vahendite saaja nimi; ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankija liidu või liikmesriikide riigihankesätete tähenduses; iii) vahendite saaja või töövõtja tegeliku tulusaaja / tegelike tulusaajate (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, artikli 3 punktis 6) eesnimi, perekonnanimi ja sünniaeg; iv) taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate kõigi meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma, tuues välja rahastamisvahendist ning muudest liidu fondidest välja makstud summad;
	e) kehtestada kõigile taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks välja makstud vahendite lõplikele saajatele või kõigile teistele nende elluviimisega seotud isikutele või üksustele kohustuse anda selgesõnaliselt komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale luba kasutada nende finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada sarnased kohustused kõigile lõplikele vahendite saajatele;
	f) säilitada andmeid kooskõlas määruse [finantsmäärus] artikliga 132.
	3.  Artikli 13 lõikes 2 osutatud lepingutes ja artikli 19 lõikes 1 osutatud otsustes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest ja otsustest tulenevate kohustuste rikkumise korral on komisjonil õigus vähendada rahastamisvahendist antavat toetust proportsionaalselt ning nõuda sisse liidu eelarvesse võlgnetav mis tahes summa või taotleda laenu varasemat tagasimaksmist. Sissenõutava, vähendatava või varasema tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Liikmesriigile antakse enne toetuse vähendamist või ennetähtaegse tagastamise nõudmist võimalus esitada oma märkused.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19b
	Maksed lõplikele vahendite saajatele
	1.  Rahastamisvahendist toetust saava ettevõtja tegeliku tulusaaja, kui selline tulusaaja on füüsiline isik, saadud investeeringute kogusummale kehtestatakse ülemmäär. Ülemmääraks kehtestatakse 1 000 000 eurot iga tegeliku tulusaaja kohta. Ülemmäära ületamisest teavitatakse komisjoni. Komisjon hindab iga juhtumi puhul eraldi, kas nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel saab erandi teha. Komisjon töötab välja selgelt määratletud, objektiivsed kriteeriumid, mis tuleb põhjendamatu viivituseta avaldada liikmesriikide ametiasutustele mõeldud suunistena.
	2.  Toetusesaajate kohta, kellele on tehtud 1 000 000 euro suuruse ülemmäära ületamisega seoses erand, luuakse eraldi andmehoidla. Komisjon kogub teavet igale toetusesaajale, sealhulgas tegelikele tulusaajatele tehtud kõigi maksete kohta digitaalses tulemusaruannete esitamise süsteemis ja koondab kogusumma iga tegeliku tulusaaja kohta.
	3.  Tulemusaruannete esitamise süsteemi tuleb selleks otstarbeks kohandada.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19b
	Välisaudit
	1.  Kontrollikoda kasutab oma volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1.
	2.  Kontrollikoda teavitatakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 60 lõikes 1 osutatud sise-eeskirjadest, sealhulgas eelarvevahendite käsutaja määramisest, ning kõnealuse määruse artiklis 79 osutatud delegeerimisdokumendist.
	3.  Kontrollikoda võib komisjoni, nõukogu või parlamendi taotlusel esitada rahastamisvahendiga seotud küsimustes arvamusi.
	4.  Samal ajal määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 258 osutatud aastaaruandega esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate rahastamisvahendi tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel.	Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel. Suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamiseks peavad taaste- ja vastupidavuskavade eest vastutavad liikmesriikide esindajad ning asjaomased institutsioonid ja sidusrühmad Euroopa Parlamendi taotlusel aru andma pädevate komisjonide ees, et arutada käesoleva määrusega ette nähtud ja selle kohaselt võetavaid meetmeid. Liikmesriigid teevad asjakohase teabe protsessi mis tahes etapis samal ajal kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga, ning käesoleva määruse artikliga 20 kehtestatud liikmesriikide aruanded põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
55. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus.	2. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning kutseorganisatsioonide ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus, eksponeerides selleks silmatorkavas kohas Euroopa Liidu logo. Komisjon tagab rahastamisvahendi raames tehtavate kulutuste nähtavuse, osutades selgelt, et toetatavad projektid peavad olema selgelt märgistatud kui „ELi taastealgatus“.

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon esitab iga poole aasta järel Euroopa Parlamendile aruande taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ning kavade ja olemasolevate liidu programmide vastastikuse täiendavuse kohta. Kaks korda aastas esitatav aruanne sisaldab täidetud liidu eelarve jaotust liikmesriikide kaupa, näidates ära, milliseid tegevusi on liidu eelarvest toetatud, sealhulgas koondsummad, mis on saadud lõpliku vahendite saaja kohta digitaalse tulemusaruannete esitamise süsteemi kaudu.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) kehtestavad lihtsad ja selged menetlused, et vältida asjaomaste avaliku sektori asutuste ja lõplike vahendite saajate jaoks ülemäärast halduskoormust;

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Digitaalne tulemusaruannete esitamise süsteem koondab teabe, mis on vajalik rahastamisvahendi raames igas liikmesriigis antava rahalise toetuse lõplike saajate, sealhulgas nende tegelike tulusaajate kindlakstegemiseks. Täieliku hoolsuskohustuse täitmise eest vastutavad riiklikud ametiasutused.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aastaaruanne	Poolaastaaruanne

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
58. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.	1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga poole aasta järel aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
59. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.	2. Poolaastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta ning maksetega seotud võimalike arengute kohta.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
60. Aastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:	3. Poolaastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) rahastamisvahendi lõplike vahendite saajate täielik loetelu ja rahastamisvahendist täielikult või osaliselt rahastatud tegevuse eesmärk.

Selgitus

Kui selline loetelu on avalikustatud, aitab see kõigil asjaomastel institutsioonidel ja asutustel, näiteks Euroopa Parlamendil, OLAFil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Prokuratuuril teha vajalikke auditeid ja kontrolle.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) osa iga liikmesriigi kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimist kooskõlas finantsmääruse artikliga 61.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruannete osana ning see on osa iga-aastasest komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisest, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 260–262, kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7 komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti eraldi peatükina.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
66. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes üldsusele, sealhulgas meediakanalite kaudu ja mittediskrimineerival viisil selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Selleks et muuta Euroopa Liidu poolt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antav toetus nähtavaks, peavad liikmesriigid teavitama oma kodanikke rahastamisvahendist rahastatavatest projektidest avalik-õiguslike ringhäälinguteenuste kaudu. Investeeringute puhul, mis ületavad 0,1 % liikmesriigi SKPst, peaks liidu investeeringute esiletõstmiseks olema üleandmistseremoonial kohal komisjoni esindaja.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Komisjon peaks teavitustegevuses võimendama kohalikke sidusrühmade võrgustikke, et tagada rahaliste vahendite kiire jõudmine abivajajateni, ning kõrvaldama rahastamisvahendi raames kättesaadavate vahendite kohta teabe edastamisel esinevad takistused.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 26a
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selles artiklis sätestatud tingimustel.
	2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
	3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) kas käesoleva määruse artikli 15 lõike 5 kohane kohustus kaasata sidusrühmad taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse on täielikult täidetud kooskõlas partnerluse põhimõttega.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2.7a Taaste- ja vastupidavuskava koostati sidusrühmade, kaasa arvatud piirkondlike ja kohalike ametiasutuste (sealhulgas asjaomase liikmesriigi pealinna ja piirkondlike pealinnade ja/või 10 suurima linna), kodanikuühiskonna organisatsioonide ning sotsiaalpartnerite ja majandussektori esindajate nõuetekohasel kaasamisel kooskõlas partnerluse põhimõttega. Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte:
	– liikmesriik alustas sidusrühmadega dialoogi taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise käigus, loodi korrastatud kanalid sidusrühmade arvamuste kogumiseks ja analüüsimiseks; taaste- ja vastupidavuskavade üle arvamuste vahetamiseks korraldati sidusrühmade osalusel nõuetekohased foorumid;
	– liikmesriik uuris ja hindas sidusrühmade ettepanekuid ning võttis neid arvesse.
	Hinne
	A – suures ulatuses
	B – mõõdukas ulatuses
	C – väikeses ulatuses

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	CONT 23.7.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Monika Hohlmeier 6.7.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.9.2020
Vastuvõtmise kuupäev	15.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Pierre Karleskind, Joachim Kuhs, Younous Omarjee, Tsvetelina Penkova, Sabrina Pignedoli, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Grapini, Marian-Jean Marinescu, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu, Viola Von Cramon-Taubadel

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22	+
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Marian‑Jean Marinescu, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský
S&D	Caterina Chinnici, Corina Crețu, Isabel García Muñoz, Maria Grapini, Tsvetelina Penkova, Lara Wolters
RENEW	Olivier Chastel, Martina Dlabajová, Pierre Karleskind, Ramona Strugariu
VERTS/ALE	Daniel Freund, Mikuláš Peksa, Viola Von Cramon‑Taubadel
EUL/NGL	Luke Ming Flanagan, Younous Omarjee
NI	Sabrina Pignedoli

 

3	-
PPE	Tamás Deutsch
ID	Joachim Kuhs
ECR	Ryszard Czarnecki

 

2	0
ID	Matteo Adinolfi, Jean‑François Jalkh

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2020)

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9‑0150/2020 – 2020/0104(COD))

Arvamuse koostaja: Corina Crețu

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmesriikide jaoks. COVID-19 pandeemia on süvendanud demograafiaprobleeme. See pandeemia on midagi hoopis enamat kui tervisekriis; selle majanduslik ja sotsiaalne mõju on riigiti erinev, mis võib suurendada liidus vaesust ja ebavõrdsust. Seepärast tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) raames tehtavate investeeringute abil tegeleda kogu liidus esineva tervisealase ebavõrdsusega ning samal ajal tagada võrdne kaitse ja pöörata erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka eelmine majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida, neid leevendada ja neist kiiremini taastuda.  COVID-19 kriisi tagajärjed kogu majandusele tervikuna ja eelkõige tervisevaldkonnale sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta meetmeid kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks, samuti sõltub see riikide majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi ühtse ja kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.	(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal, kusjuures vältida tuleb eelmise ülemaailmse majandus-, finants- ja sotsiaalse kriisi ajal tehtud vigu, mis süvendasid majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. Need on hädavajalikud, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele ning majandusarengule pikas ja keskpikas perspektiivis.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Hea valitsemistava on reformi eduka juhtimise ja haldamise eeltingimus. Avaliku sektori asutuste ja mitmesuguste sidusrühmade haldussuutlikkusel on siinkohal oluline roll eelarve koostamisel ja täitmisel, raamatupidamisaruannete esitamisel ja auditeerimisel ning finantssektori osalejate kontrolli ja vastutuse sätestamisel vastavalt aluslepingu artikli 322 alusel vastu võetud finantseeskirjadele.  Seetõttu peaksid ametiasutused ja abisaajad oma suutlikkust vajalikul määral suurendama.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et tihtipeale vähendatakse kriisi ajal järsult investeeringuid. Siiski on oluline toetada Euroopa lisaväärtusega investeeringuid, mis võivad praegustes oludes kiirendada liikmesriikides majanduse elavdamist, hoida ära tuhandete töökohtade kadumise ning tugevdada pikas ja keskpikas perspektiivis majanduse kasvupotentsiaali. Investeeringud keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusse ja protsessidesse, mille eesmärk on toetada puhtale energiale üleminekut ning suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust ja tootlikkust, aitavad edendada ja saavutada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, luua kvaliteetseid töökohti ja tõsta konkurentsivõimet. Lisaks aitavad need peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liitu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks, ergutada teadmuspõhist majandust ja vähendada COVID-19 pandeemiaga ilmsiks tulnud ebavõrdsust, eriti aluslepingu artiklis 174 käsitletud piirkondadevahelist digilõhet. Rohkem on vaja investeerida digipöördesse, digitaalsesse innovatsiooni ja digitaalsesse ühenduvusse, mis võimaldaks õiglast üleminekut digitaalmajandusele, seda eelkõige ühiskonna kõige kaitsetumate rühmade, näiteks eakate jaoks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Rahastamisvahendi raames tehtavate investeeringute puhul tuleks kõigis piirkondades ja omavalitsustes tugevdada partnerluse põhimõtet ja mitmetasandilist valitsemist. Mitmetasandiline valitsemine on Euroopa poolaasta protsessis oluline, kuna COVID-19 pandeemia on mõjutanud liikmesriikide eri territooriume erinevalt. Seepärast omab rahastamisvahendi tegevuse jaoks keskset tähtsust piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning majandus- ja sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, näiteks vabaühenduste kaasamine. Liikmesriigid peaksid oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ja rakendamisel konsulteerima kõigi partneritega ning tagama, et vahendid jõuaksid kiiresti abivajajateni. Ning kuna COVID-19 kriis on ebaproportsionaalselt tabanud sektoreid, kus on ülekaalus alla 25-aastased noored ja naised, ning neis sektorites kasvab töötuse määr, tuleb tegeleda nende konkreetse olukorraga. Seetõttu tuleks praeguse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ühe prioriteedina edendada soolist võrdõiguslikkust taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja rakendamise kõigis etappides. Tähelepanu tuleks pöörata nii linnapiirkondadele kui rohe- ja digipöörde eestvedajatele kui ka ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondadele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.	(8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada kehtivat liikmesriikide toetamise raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu jõulist ja otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute (mis hõlmavad kestlikkuse ja konkurentsivõime tõstmist) elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selle juures tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Austada tuleb aluslepingu artiklites 8, 10 ja 11 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi. Lisaks hõlmavad rahastamisvahendi eesmärgid kestlikku arengut, liidus keskkonna säilitamise, kaitse ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 191 lõikes 1, ning Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat, samuti ELi muid arengueesmärke ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama järjepidevuse, sidususe ja sünergia ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Selleks, et investeeringut kestlikuks lugeda, tuleb rakendada taksonoomiat, mis on esitatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/20881a, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2020. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris1b.
	__________________
	1a ELT L 198, 22.6. 2020, lk 13.
	1b ELT L 317, 9.12. 2019, lk 1.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.	(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka teadmuspõhisele digipöördele, võttes seejuures arvesse liikmesriikide majanduskasvu alaseid prioriteete. Neil mõlemal on majanduse ümberkujundamisel ja ajakohastamisel keskne roll.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada kõigi liikmesriikide harmoonilisema arengu huvides majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks, aitama leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali ja suurendada investeeringuid kesksetesse sektoritesse, tõhustada kvaliteetsete töökohtade loomist ja säilitamist (sealhulgas naistele ja alla 25 aasta vanustele noortele), tugevdada vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste sambale sotsiaalõigusi ning edendada keskpikas ja pikas perspektiivis kestlikku majanduskasvu. Tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale, tuleks erilist tähelepanu pöörata kõige kaitsetumatele inimrühmadele. Samuti peaks rahastamisvahendist toetama aluslepingu artiklis 8 osutatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamist, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panused. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja digivaldkonna prioriteetidega ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik rahalise toetusena (tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale.	(19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne tagastamatu rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale, võttes seejuures arvesse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte ning vaesusriskiga inimeste osakaalu.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril.	(20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama riikliku reformikava eraldi lisana hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava. Kiire rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril. Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema üldsusele kättesaadavad.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taaste- ja vastupidavuskava. Euroopa Parlamendil peaks protsessi kõigis etappides olema juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb komisjoni ja liikmesriikide vahelisi läbirääkimisi individuaalsete taaste- ja vastupidavuskavade üle. Taaste- ja vastupidavuskavas tuleks näidata, millised sektorid on teistega võrreldes maha jäänud, esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas sihid ja vahe-eesmärgid ning näidata, milline on kava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, kvaliteetsete töökohtade loomisele (sh naistele ja alla 25 aasta vanustele noortele), sotsiaalõiguste tugevdamisele ning majandusliku ja sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele, et suuta erisugustele sümmeetrilistele ja asümmeetrilistele vapustustele paremini reageerida. Kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks ning konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon võtab arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ja kaasatud sidusrühmade nõusolekut ning annab oma hinnangu järgmistel küsimustele: kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele, tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele ning nendega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla asjaomases liikmesriigis püsiv mõju; kas kavaga loodetakse tulemuslikult tugevdada liikmesriigi majanduse kestlikku ja kaasavat kasvupotentsiaali, saada investeeringuid, luua kõigi jaoks kvaliteetseid töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses kava eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab sidusaid, tulemuslikke ja piisavaid meetmeid reformide ning nii avaliku sektori kui ka avaliku ja erasektori ühiste investeerimisprojektide ellurakendamiseks; ning kas asjaomase liikmesriigi välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava tulemusliku ellurakendamise.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Lihtsustamise tagamiseks peaks rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel.	(25) Lihtsustamise tagamiseks peaksid rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad ja liikmesriigi vajadustele vastavad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2024.  Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast vähemalt 60 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022.  Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024.	(27) Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisijärgsetel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2025. Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast vähemalt 60 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024. Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2025.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.	(29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisijärgsetel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2025. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena ja selle aluseks peaks olema positiivne hinnang, mille komisjon on andnud liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.	(32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena, võttes aluseks komisjoni positiivse hinnangu liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava rakendamisele ning eesmärk peaks olema mitte niivõrd sanktsioonide kehtestamine, kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks võetavate meetmete tähtsustamine. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid. Komisjoni otsus peatada või tühistada liikmesriigile antav rahaline toetus tuleks edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames ettenähtud korras taaste- ja vastupidavuskava täitmise aruanded.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.	(34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ja edastada neile lõplike toetusesaajate täielik nimekiri, ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,14 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,15 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9616 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193917 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist.  Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137118. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused.	(40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,14 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,15 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9616 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193917 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, heastamist ja uurimist ning kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ning esitada nendes asjades süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137118. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused. Euroopa Parlament peaks teostama demokraatlikku eel-ja järelkontrolli selle üle, kas rahastamisvahendi raames eraldatud vahendeid kasutatakse hästi, kas need kujutavad endast liidu lisaväärtust ning toetavad liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Seda silmas pidades soovitatakse liikmesriikidel võtta vastu ja kohaldada tulemuslikke pettustevastaseid meetmeid, mida rakendatakse liikmesriikide ja liidu tasandi pettustevastaste ametite, näiteks OLAFi ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuuri toel, ning jõustada õigusriigi põhimõtet.
_________________	_________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
15 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).	15 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
16 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).	16 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
17 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).	17 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).	18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. „majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ (edaspidi „Euroopa poolaasta“) – nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/199720 artiklis 2-a sätestatud menetluskord.	3. „majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ (edaspidi „Euroopa poolaasta“) – nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/199720 artiklis 2-a sätestatud menetluskord. Käesoleva määruse kohaldamisel täiendatakse seda piirkondade, linnade ja kohalike omavalitsuste kaasamisega.
_________________	_________________
20 Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).	20 Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Kohaldamisala	Kohaldamisala
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu (sealhulgas hoolduse), konkurentsivõime, vastupidavuse, koordineerimisvõime, kriisilahendamismenetluste, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust harmoonilisema arengu saavutamiseks, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju koos sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega ning toetades rohe- ja digipööret ja aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali ja kujundades selle konkurentsivõimelisemaks majanduseks; eesmärk on ka aidata COVID-19 kriisi järel luua uusi ja säilitada vanu töökohti, eriti tervishoiusektoris, ning edendada pikas ja keskpikas perspektiivis kestlikku majanduskasvu.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Horisontaalsed põhimõtted
	1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad rahastamisvahendi rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise.
	Kuna põhiõiguste harta hõlmab kõiki Euroopa Liidu Kohtu praktikas käsitletud õigusi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi ning muid õigusi ja põhimõtteid, mis tulenevad Euroopa Liidu riikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja muudest rahvusvahelistest õigusaktidest, võetakse asjakohaseid meetmeid, et vältida nende põhiõiguste rikkumist, näiteks võideldakse diskrimineerimise ja soolise ebavõrdsuse vastu.
	2. Rahastamisvahendi eesmärke tuleb viia ellu kooskõlas aluslepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.	2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, info- ja kommunikatsioonimeetmete, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamise kulusid ning komisjoni, liikmesriikide või korraldusasutuste iga vahendi toimimisega seotud haldusabi kulusid. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja kohapealne järelevalve, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise kulusid.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	välja jäetud
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad
Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Nende rahaliste vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust, kuid vältida tuleb dubleerimist. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	välja jäetud
Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed
1. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.
Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.
Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.
Maksete peatamise korral kohaldatakse määruse (millega kehtestatakse ühissätted …) artikli 15 lõiget 9.
2. Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes.
Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära.	Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära, ning võttes arvesse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte ja vaesusriskiga inimeste osakaalu.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 334 950 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.	1. Kuni 31. detsembrini 2024 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 334 950 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Käesoleva määruse delegeeritud õigusaktiga muutmise teel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel võib lisavahendeid teha kättesaadavaks ka 2023. ja 2024. aasta eelarveliste kulukohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Ajavahemikul alates 31. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon, kui rahalised vahendid on olemas, korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga. Selleks avaldab ta kõnealusel ajavahemikul korraldatavate projektikonkursside esialgse ajakava ning märgib iga konkursi kohta eraldatava summa. Iga liikmesriik võib oma majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotluse kuni sellise maksimumsumma saamiseks, mis vastab olemasolevast eraldisesummast talle eraldatavale osale, nagu on osutatud I lisas.	välja jäetud

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenu majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.	1. Kuni 31. detsembrini 2025 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenu majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024.  Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.	2. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2025. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
24. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.	1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavad. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks, samuti eesmärgid iga aasta kohta. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori ning avaliku ja erasektori koostöös tehtavate investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu, mis peab sisaldama iga-aastaseid eesmärke ja nende täitmise hindamise korda.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest, nagu näiteks investeerimine internetiühendusse, et anda püsiühendus oma kodanikele ja eelkõige neist kõige kaitsetumatele ning muuta Euroopa Liidu teadmuspõhine majandus kestlikumaks. Lisaks tuleb pandeemia tõttu toetada riiklikke tervishoiuteenuseid tervishoiutaristu ajakohastamise ja liidu tervishoiusüsteemide tõhususe suurendamise kaudu. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.
_________________	_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
22 […]	22 […]

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Liikmesriigid kaasavad delegeeritud määruse (EL) nr 204/2014 kohasesse taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse ja rakendamisse sidusrühmad, eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused ja nende esindajad, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning vabaühendused. Neil on kaalukas osa vastava liikmesriigi konkreetsete investeeringuvajaduste väljaselgitamisel ja hindamisel.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
28. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgnevamise aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.	2. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriigid esitavad kava projekti koos järgneva aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;	(a) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete, pidades seejuures silmas liikmesriigi arengusihte;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	(b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi ja säilitatakse seniseid töökohti (sealhulgas naiste ja alla 25 aasta vanuste noorte jaoks), suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, täiustatakse ärikeskkonda ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist; muu hulgas tuleb selgitada, kuidas kavas käsitletakse eripäraseid geograafilisi piirkondi ja mil viisil kavatsetakse käsitleda asjaomaseid riigispetsiifilisi probleeme ja prioriteete;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	(c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa teadmuspõhisele majandusele ning rohe- ja digipöördele või aitama lahendada neist tulenevaid probleeme; see selgitus hõlmab muu hulgas meetmeid, mida liikmesriigid võtavad, et tagada liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine, ning meetmeid, mida liikmesriigid võtavad kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;	(d) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja näitajad nende sihtide mõõtmiseks ning soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ga) selgitus selle kohta, kuidas lahendatakse hea ja tulemusliku valitsemistavaga seotud probleemid ja suutlikkuse puudujäägid, sealhulgas avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate suutlikkuse vajalikul määral suurendamise kaudu;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(r) kaasnevad meetmed, mida võib vaja minna;	(h) kõik kaasnevad meetmed, mida võib tarvis minna, sealhulgas tarbetu halduskoormuse vähendamine ning avaliku ja erasektori partnerluste arvu suurendamine;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
30. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega.	4. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest, mis tuleb teha kättesaadavaks ka teistele ELi institutsioonidele ja asutustele. Lisaks võib komisjon pakkuda liikmesriikidele kasutajasõbralikku heade tavade kogumit.  Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
31. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta.	1. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
33. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust teadmuspõhisesse majandusse, digipöördesse ja majanduse konkurentsivõimesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(x) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis toetavad tõhusalt teadmuspõhist majandust, digipööret ja majanduse konkurentsivõime tõstmist või lahendavad neist tulenevaid probleeme;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(z) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tulemuslikult tugevdada liikmesriigi konkurentsivõimelise majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali, luua ja/või säilitada kvaliteetseid töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust selleks, et kõik liikmesriigid harmoonilisemalt areneksid;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(aa) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;	(e) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele ning kas maksekava on finantsmäärusega kooskõlas;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(bb) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;	(f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat ja tulemuslikku tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning aitavad luua töökohti ja majanduskasvu ning arendada teadmuspõhist ühiskonda;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(cc) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagaks taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(g) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, maksekava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagaks taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

 

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.	1. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(ll) komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord;	(f) komisjonile riiklikelt, piirkondlikelt ja kohalikelt asutustelt saadud asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks.	Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks ning taganud, et ebarahuldavalt kulutatud rahalised vahendid tagastatakse.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade alane teavitustegevus	Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadest teavitamine

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.	1. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga heaks kiitnud, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid. Sellist taotlust ei tõlgendata ulatuslikult.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
55. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus.	2. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning kutseühenduste ja asjaomaste vabaühendustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi ja muude liidu programmide või vahendite koostoimet ning tagavad selle tulemusliku koordineerimise, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist:	Dubleerimise vältimiseks soodustavad komisjon ja asjaomased liikmesriigid oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi ja muude liidu programmide või vahendite koostoimet ning tagavad nende tegevuse tulemusliku koordineerimise, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist:

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Rahastamisvahendi kaudu antava liidu toetuse nähtavuse suurendamiseks teavitavad liikmesriigid oma kodanikke rahastatavatest projektidest.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.1 – lõik 1 – alalõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– neid probleeme peetakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali suurendamise seisukohast oluliseks	– neid probleeme peetakse oluliseks asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali suurendamise seisukohast, näiteks kestliku majanduskasvu potentsiaali vastutustundliku arendamise kaudu

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele ja hõlbustab digitehnoloogiate laialdasemat kättesaadavust

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust	2.4 Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti (sealhulgas naistele ja alla 25 aasta vanustele noortele), suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.6.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Corina Crețu 16.6.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Vastuvõtmise kuupäev	24.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 5 16
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Stéphane Bijoux, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Francesca Donato, Chiara Gemma, Cristian Ghinea, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Vincenzo Sofo, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Viktor Uspaskich, Monika Vana
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, Stelios Kympouropoulos, Tonino Picula, Bronis Ropė

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
RENEW	Stéphane Bijoux, Cristian Ghinea, Ondřej Knotek, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Viktor Uspaskich
S&D	Adrian‑Dragoş Benea, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pedro Marques, Nora Mebarek, Tsvetelina Penkova, Tonino Picula
VERTS/ALE	François Alfonsi, Caroline Roose, Bronis Ropė, Monika Vana

 

5	-
ID	Mathilde Androuët, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé, Vincenzo Sofo

 

16	0
ECR	Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska
GUE/NGL	Martina Michels, Younous Omarjee
NI	Rosa D'Amato, Chiara Gemma
PPE	Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Daniel Buda, Tamás Deutsch, Christian Doleschal, Mircea‑Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Stelios Kympouropoulos, Andrey Novakov

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0  : erapooletu

 

 

 

 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (14.9.2020 )

eelarvekomisjonile ja majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

(COM(2020)0408 – C9‑0150/2020 – 2020/0104(COD))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel: Sirpa Pietikäinen (koostaja)

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavatele eelarvekomisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Aluslepingu artiklites 2 ja 8 on sätestatud, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Seetõttu tuleks soolist aspekti arvestada, sealhulgas eelarvestamisel, kõigis ELi poliitikavaldkondades ja õigusaktides.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.	(3) Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ning ÜRO kestliku arengu eesmärgid moodustavad liidu tasandil raamistiku, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.	(4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmesriikide jaoks. COVID-19 kriis avaldab naistele ja tütarlastele ebaproportsionaalselt suurt mõju ebavõrdsuse tõttu, millega kaasneb muu hulgas suurem oht langeda liikumispiirangu ajal soolise vägivalla ohvriks ja langeda tööturult välja, sest hoolduskoormus suureneb ja sektorites, mida liikumispiirang mõjutab, mitteametlikus majanduses ja sektorites, kus tingimused on ebakindlamad, on naiste osakaal suurem. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et avalikel teenustel põhineva tugeva sotsiaalhoolekande süsteemi kujundamine ning kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt ja kaasavamalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud ebavõrdsuse ning majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse ja kaasavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele, vältida liidus sotsiaalsete erinevuste edasist suurenemist ja kiirendada soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) COVID-19 pandeemia puhkemisega seoses on selgunud, et sellel on ühiskonnale ka suur sooline mõju, sest naised ja mehed on mitmes mõttes ebavõrdsed. Kuna enamik ELi hooldustöötajaid ja teisi esmaseid teenuseid osutavaid töötajaid on naised, on ilmnenud, et kriisi ajal langes naistele ebaproportsionaalselt suur koormus, ning tuli esile tööturu horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni ulatus, mida süvendab lastehoiuteenuste ja eakatehoolduse teenuste ning taristu puudumine. Kuna liikumispiirangute ajal kasvas kogu ELis soolise vägivalla juhtumite arv, tuli samuti ilmseks murettekitav probleem, et koduvägivalla ohvritest ja selle ohus olevate naiste kaitsmiseks ega toetamiseks meetmeid ei ole. Käesolev rahastamisvahend peaks aitama liikmesriikidel toetada ja arendada algatusi, milles eesmärk on anda naistele võimalus tegeleda ettevõtlusega, saada mikrorahastust ning hakata tegutsema teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- või matemaatikavaldkonnas, ning edendada tööhõivevõimalusi – eelkõige digitaal- ja rohelise majanduse prioriteetsetes sektorites – ja tagada diskrimineerimisvaba tööhõive algatused. Eritähelepanu tuleks pöörata sellele, et võidelda tööturu segregatsiooni vastu meetmetega, mille eesmärk on sooline tööhõive-, palga- ja pensionilõhe kaotada. Liikmesriigid peaksid programmi abil ühtlasi looma ja tugevdama algatusi, millega edendada ja parandada töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu hooldustaristule ja -teenustele. Kriisist taastumiseks on olulised ka taristu ja teenused, nagu varjupaigad ja vägivallaohvrite toetamine.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.	(5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Reformide elluviimisel tuleb eritähelepanu pöörata vähekaitstud elanikerühmadele ja austada soolist võrdõiguslikkust. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Naised on olnud COVID-19 kriisi eesliinil, sest nad moodustavad kogu ELis tervishoiutöötajatest suurema osa ning ühitavad tasustamata hooldustöö oma töökohustustega, mida on üksikvanematel, kellest naised moodustavad 85 %, teha üha keerulisem. Investeeringuid tugevasse hooldustaristusse on vaja ka selleks, et tagada sooline võrdõiguslikkus, naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, ehitada üles vastupidavad ühiskonnad, võidelda sektorites, kus enamik töötajatest on naised, ebakindlate tingimustega, hoogustada töökohtade loomist, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, ning investeeringud mõjuvad SKP-le positiivselt, sest nende tulemusel saab palgatööd teha rohkem naisi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.	(6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult, sealhulgas investeeringuid avalikesse teenustesse, millel on püsivad negatiivsed tagajärjed naiste õigustele, naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisele ja naiste tervisele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele. Seetõttu on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ning tugevdada majanduse pikaajalise kestliku kasvu potentsiaali ja hooldusmajanduse kui majandusmudeli olulise osa kaitset. Investeerimine hooldusmajandusele üleminekusse ning keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kaasavat ja kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks. Ühtlasi annab see hea võimaluse lihtsustada üleminekut vastupidavale hooldusmajandusele ja saavutada sooliselt tasakaalustatud ühiskond.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.	(11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kooskõlas ELi taksonoomia ning põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kliima- ja muude keskkonnaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt, kuid kliimamuutuste leevendamise poliitikaga seotud otsuste tegemisel on naised alaesindatud. Peame tagama, et naised ja teised vähemkaitstud rühmad saaksid osaleda kõikidel riigi ja ELi tasandi otsustusprotsessi tasanditel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11a) Võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025 ja liidu kohustust täita ÜRO kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk nr 5, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet ning kaotada soolist diskrimineerimist ja ebavõrdsust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.	(12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele ja hooldusmajandusele üleminekule, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.	(14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, edendada soolist võrdõiguslikkust ning toetada rohe- ja digipööret ja üleminekut vastupidavale hooldusmajandusele eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja sooliselt tasakaalus ühiskond, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, mille puhul arvestatakse soo aspekti, ning edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.	(16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega, soolise võrdõiguslikkuse kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia, Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed, nt soolist digilõhet vähendavad meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu võrdõiguslikkuse ning kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.	(21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, selliste töökohtade loomisele, mille puhul arvestatakse soo aspekti, majanduse ja ühiskonna vastupidavusele ning soolisele võrdõiguslikkusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde ning vastupidavale hooldusmajandusele ülemineku jaoks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.	(22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga ning kaasama sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ja hooldusmajandusele üleminekule ning nendega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet ning kaotada soolist diskrimineerimist ja lahendada sellest tulenevaid probleeme; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvas soolise võrdõiguslikkuse kavas käsitletakse tõhusalt kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele, eelkõige tööhõive- ja rahastamisvõimaluste valdkonnas, ning kas see sisaldab meetmeid soolise vägivalla vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, mille puhul arvestatakse soo aspekti, suurendada soolist võrdõiguslikkust ning majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks.	(33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerides esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal.	(36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal. Seireks kogutavaid andmeid eristatakse sooliselt.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.	(37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude ja selle kohta, milline on olnud edusammude mõju soolisele võrdõiguslikkusele; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju.	(38) Käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise ning selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta tuleks kodanikuühiskonna naisteorganisatsioonide ja soo aspekti arvestava eelarvestamise ekspertidega konsulteerides koostada sõltumatu soo aspekti arvestav hinnang. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju, sh mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.	Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega ning vastupidavale hooldusmajandusele üleminekuga, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, soolise võrdõiguslikkusega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.	1. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal-, majandus- ja soolist mõju ning toetades rohe- ja digipööret ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.	2. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks ning vastupidavale hooldusmajandusele üleminekuks või tulenevad nendest, ning need probleemid ja prioriteedid on kavades seatud esmatähtsale kohale. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/199921 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja muudesse keskkonnaeesmärkidesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse. Taaste- ja vastupidavuskavad on ühtlasi kooskõlas riikide soolise võrdõiguslikkuse strateegiatega.
__________________	__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
22 […]	22 […]

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;	(b) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, mille puhul arvestatakse soo aspekti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist ning soolist võrdõiguslikkust;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;	(c) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele ning vastupidavale hooldusmajandusele üleminekule või lahendaksid nendest tulenevaid probleeme;

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) taasteks vajalik riiklik soolise võrdõiguslikkuse kava kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse strateegias esitatud eesmärkidega, et leevendada kriisi negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele, eelkõige tagades naistele mõeldud töökohtade loomise, soolise palgalõhe vähendamise ja naisettevõtjatele laenusaamisvõimaluse, sealhulgas meetmed soolise ja koduvägivalla ning seksuaalse ahistamise vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; riiklik soolise võrdõiguslikkuse kava töötatakse välja ja seda rakendatakse koostöös asjaomaste riiklike soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutustega ning naiste õiguste organisatsioonide ja soo aspekti arvestava eelarvestamise ekspertidega konsulteerides;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas ette nähtud meetmed aitama edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet ning kaotada soolist diskrimineerimist ja lahendada sellest tulenevaid probleeme;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc) soolise mõju hinnang, mida võetakse kavas ette nähtud meetmete rakendamisel arvesse;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.	2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta. Komisjon nõuab ka, et sõltumatud eksperdid hindaksid kava soolist mõju, või teeb sellise hindamise ise.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning vastupidavale hooldusmajandusele üleminekusse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(x) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;	(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning vastupidavale hooldusmajandusele üleminekule või lahendavad nendest tulenevaid probleeme;

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvas soolise võrdõiguslikkuse kavas käsitletakse kriisist tulenevaid sooprobleeme tõhusalt, tagatakse sooline võrdõiguslikkus, eelkõige tööhõive-, võrdse tasu ja rahastamisvõimaluste valdkonnas, aidatakse edendada soolise aspekti arvestamise põhimõtet ja kaotada soolist diskrimineerimist ning kas see sisaldab meetmeid soolise ja koduvägivalla ning seksuaalse ahistamise vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks;

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(z) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, mille puhul arvestatakse soo aspekti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning soolist võrdõiguslikkust;

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
57. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.	2. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikud andmed on võrreldavad ja sooliselt eristatud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
59. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.	2. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude ja selle kohta, milline on olnud edusammude mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
62. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande.	1. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande, milles arvestatakse soo aspekti.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
63. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.	2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust ning soolise võrdõiguslikkuse mõju. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
65. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta.	4. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju, sh soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju kohta.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöörde saavutamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:	Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöörde ning hooldusmajandusele ülemineku saavutamisse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele;	(b) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ja hooldusmajandusele üleminekule ning nendega kaasnevate probleemide lahendamisele;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet ning kaotada soolist diskrimineerimist ja lahendada sellest tulenevaid probleeme, eelkõige meetmeid, mis puudutavad soolist palgalõhet, piisavat perepuhkust ja paindlikku töökorraldust, kättesaadavat ja taskukohast lapsehooldust ja pikaajalist hooldust, ning naiste suuremat osalemist tööturul, sealhulgas tagades võrdsed võimalused ja karjääri edenemise;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv soolise võrdõiguslikkuse kava on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse strateegias seatud eesmärkidega ning kas selles käsitletakse tõhusalt kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele, eelkõige tööhõive-, võrdse tasu ja rahastamisvõimaluste valdkonnas, ning kas see sisaldab meetmeid soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;	(d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada soolist võrdõiguslikkust ning majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.2. Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele	2.2. Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ja hooldusmajandusele üleminekule ning nendega kaasnevate probleemide lahendamisele

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	või
	kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa hooldusmajandusele üleminekule

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 – lõik 1 – alakõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest ning hooldusmajandusele üleminekust tulenevate probleemide lahendamisele

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2.2.a Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet ning kaotada soolist diskrimineerimist või lahendada sellest tulenevaid probleeme.
	Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.
	Kohaldamisala
	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamise põhimõtet või – kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa soolise diskrimineerimise kaotamisele
	või
	– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa soolisest ebavõrdsusest ja/või diskrimineerimisest tulenevate probleemide lahendamisele
	ning
	– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.
	Hinne
	A – suures ulatuses
	B – mõõdukas ulatuses
	C – väikeses ulatuses

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2.3.a Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvas soolise võrdõiguslikkuse kavas käsitletakse tõhusalt kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele, eelkõige tööhõive-, võrdse tasu ja rahastamisvõimaluste valdkonnas, ning see sisaldab meetmeid soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vältimiseks ning nende vastu võitlemiseks.
	Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.
	Kohaldamisala
	– Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva, kodanikuühiskonna naisteorganisatsioonidega konsulteerides välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamine aitab eeldatavasti kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele märkimisväärselt leevendada
	ning
	– taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa naistele mõeldud töökohtade loomisele
	ning
	– taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamine aitab eeldatavasti vähendada soolist palgalõhet
	ning
	– taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa, et naisettevõjatel on lihtsam laenu saada,
	ning
	– taaste- ja vastupidavuskavas sisalduva soolise võrdõiguslikkuse kava rakendamine aitab eeldatavasti märkimisväärselt kaasa soolise vägivalla ja seksuaalse ahistamise vältimisele ning nende vastu võitlemisele.
	Hinne
	A – taaste- ja vastupidavuskava aitab kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele tõhusalt leevendada
	B – taaste- ja vastupidavuskava aitab kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele osaliselt leevendada
	C – taaste- ja vastupidavuskava ei aita kriisi mõju soolisele võrdõiguslikkusele leevendada

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust	2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada soolist võrdõiguslikkust ning majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

 

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 2 – lõik 3 – punkt 2.4 – lõik 1 – alalõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju,	– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju, kuid edendades soolist võrdõiguslikkust ja rohepööret,

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt  Irene Tinagli

Esimees  Esimees

Eelarvekomisjon Majandus- ja rahanduskomisjon

BRÜSSEL BRÜSSEL

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (COM(2020)0408 – C9‑0150/2020 – 2020/0104(COD))

Austatud esimees

Põhiseaduskomisjon esitab eespool nimetatud menetluse raames Teie komisjonile arvamuse. Põhiseaduskomisjon otsustas oma 24. septembri 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Põhiseaduskomisjon arutas küsimust oma 12. oktoobri 2020. aasta koosolekul ning otsustas[23] paluda vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Antonio Tajani

ETTEPANEKUD

Euroopa Parlament rõhutas oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku kohta vajadust parandada liidu tegutsemisvõimet ning suurendada demokraatlikku vastutust ja otsuste tegemise läbipaistvust, võttes arvesse, et ühenduse meetod on liidu toimimiseks kõige sobivam. Parlament leidis, et nii omavahendite kui ka mitmeaastase finantsraamistikuga seotud nõukogu otsustamismenetlustes tuleks minna ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele, ning rõhutas vajadust kohaldada mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmisel seadusandlikku tavamenetlust. Kuigi mõned neist parandustest eeldavad aluslepingu reformimist, võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 312 lõige 2 juba kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist nõukogus mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise üle hääletamisel.

Kooskõlas selle seisukohaga osutas põhiseaduskomisjon oma arvamuses eelarvekomisjonile, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, eelistele, mis kaasnevad ajutise finantssuutlikkuse loomisega rahaliste vahendite abil, mille komisjon laenab turgudelt ELi nimel taasterahastu jaoks (Next Generation EU), ning vajadusele võtta mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 kasutusele uued tõelised omavahendid, et tagada paketi tagasimaksete kava usaldusväärsus ja kestlikkus, nõudes samal ajal, et uus mehhanism eeldaks nõuetekohast parlamentaarset kaasotsustamist ja vastutust ning võimalikult suurt läbipaistvust. Seda tuleb teha ka otsuste puhul, mis käsitlevad prioriteetide seadmist ja vahendite väljamaksmist kõigi rahastamisvahendite puhul, mida rahastatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ raames sihtotstarbelisest välistulust.

Kuna kavandatav taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on taasterahastu „NextGenerationEU“ üks peamisi tugisambaid, on asjakohane, et kõnealune vahend sisaldab järgmisi sätteid demokraatliku kontrolli ja vastutuse tagamiseks, järgides nõuetekohaselt institutsioonilise tasakaalu põhimõtet:

– selgesõnaline Euroopa prioriteetide seadmine ja kulueesmärgid määruses määratletud prioriteetidele ning keskendumine projektidele, millega edendatakse liidu integratsiooni;

–  rakendusaktide asemel delegeeritud õigusaktide kasutamine taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmiseks;

–  rahastu rakendamise kohustuslik, õigeaegne ja hästi piiritletud läbivaatamine;

– mitmetasandilised sidusrühmadega peetavad konsultatsioonid piirkondliku ja kohaliku tasandi esindajate või ametiasutuste ning majandus- ja sotsiaalpartneritega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega ka taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel kooskõlas partnerluse põhimõttega, tekitamata protsessis põhjendamatuid viivitusi;

–  korrapärane ja õigeaegne aruandlus ning teabe esitamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule üheaegselt ja võrdsetel tingimustel nii kirjalikult kui ka komisjoni ja liikmesriikide esindajate osalemise kaudu Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide koosolekutel;

–  asjakohaste vahendite, näiteks avaliku tulemustabeli loomine, et jälgida ja hinnata rakendamist ning Euroopa Parlamendi kaasamist komisjoni abistama hakkavate ekspertide ametisse nimetamisse;

– Euroopa Parlamendi juurdepääs ühtsele andmebaasile, mis sisaldab elektroonilisel kujul üksikasjalikku teavet kõigi lõplike rahastust vahendite saajate kohta;

–  juurdepääs rahastamisele, mille tingimuseks on ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamine kooskõlas reeglitega, mis määratakse kindlaks kogu ELi eelarve jaoks;

– eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus Euroopa Parlamendis seoses selle rahastamisvahendi raames tehtavate kulutustega, milles eristatakse selgelt rahastu kulutusi komisjoni üldisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest.

Ühtlasi soovib põhiseaduskomisjon juhtida tähelepanu sellele, et Next Generation EU on avatud jätkuvatele lõhesid tekitavatele nn moraaliriski aruteludele netorahastajate ja netoabisaajate vahel, kui ei võeta kasutusele uusi omavahendeid, et rahastada selle enneolematu taastepaketi tagasimakseid ELi eelarvesse. See kahjustaks ühtsust, solidaarsust ja ühtekuuluvust, millele liit on rajatud. Põhiseaduskomisjon tuletab seetõttu veel kord meelde, et uued omavahendid tuleks kasutusele võtta õiguslikult siduva ajakava alusel ja need peaksid katma vähemalt taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud kulud (põhiosa ja intressid), millega tagatakse paketi tagasimaksete kava usaldusväärsus ja teostatavus. Selleks on oluline lisada eelarveküsimusi käsitlevasse institutsioonidevahelisesse kokkuleppesse siduv ajakava kõnealuse uute omavahendite kasutusele võtmiseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Selle kokkuleppe eesmärk peaks olema ka suurendada Euroopa Parlamendi rolli seoses aluslepingu nende sätete kohaldamisega, millele taastepakett tugineb.

Võttes arvesse taasterahastu enneolematut laadi – tegemist on ajaloolise tähtsusega sammuga, mis langes kokku Schumani 9. mai 1950. aasta deklaratsiooni 70. aastapäevaga –, ja selle tähtsust liidu edasise integratsiooni jaoks, on põhiseaduskomisjon seisukohal, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents on sobiv aeg arutada muu hulgas demokraatlikke ja põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud taasterahastu institutsioonilise ülesehituse ja mitmeaastast finantsraamistikku ja Euroopa omavahendeid puudutava otsusetegemisega üldisemalt, võttes arvesse Euroopa Parlamendi praegu piiratud rolli nendes menetlustes.

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomine
Viited	COM(2020)0408 – C9-0150/2020 – 2020/0104(COD)
EP-le esitamise kuupäev	28.5.2020
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.6.2020	ECON 17.6.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	CONT 23.7.2020	EMPL 17.6.2020	ENVI 17.6.2020	ITRE 17.6.2020
	IMCO 17.6.2020	TRAN 17.6.2020	REGI 17.6.2020	AFCO 8.10.2020
	FEMM 23.7.2020
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	IMCO 15.6.2020
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 23.7.2020	EMPL 23.7.2020	ITRE 23.7.2020	TRAN 23.7.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Eider Gardiazabal Rubial 22.7.2020	Siegfried Mureşan 22.7.2020	Dragoș Pîslaru 22.7.2020
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus  istungil teada andmise kuupäev	23.7.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.11.2020
Vastuvõtmise kuupäev	9.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	73 11 15
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Gilles Boyer, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Eider Gardiazabal Rubial, Luis Garicano, Alexandra Geese, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, Elisabetta Gualmini, José Gusmão, Enikő Győri, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Othmar Karas, Billy Kelleher, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Aušra Maldeikienė, Margarida Marques, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Victor Negrescu, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Karlo Ressler, Antonio Maria Rinaldi, Bogdan Rzońca, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Nicolae Ştefănuță, Paul Tang, Cristian Terheş, Irene Tinagli, Nils Torvalds, Ernest Urtasun, Nils Ušakovs, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gerolf Annemans, Manon Aubry, Damian Boeselager, Niels Fuglsang, Mircea-Gheorghe Hava, Martin Hojsík, Patryk Jaki, Eva Kaili, Younous Omarjee
Esitamise kuupäev	10.11.2020

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

73	+
ECR	Johan Van Overtveldt
GUE/NGL	Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis
NI	Piernicola Pedicini
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Lefteris Christoforou, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Mircea-Gheorghe Hava, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Janusz Lewandowski, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Karlo Ressler, Ralf Seekatz, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Renew	Gilles Boyer, Olivier Chastel, Luis Garicano, Valérie Hayer, Martin Hojsík, Billy Kelleher, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Dragoș Pîslaru, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Stéphanie Yon-Courtin
S&D	Marek Belka, Robert Biedroń, Paolo De Castro, Jonás Fernández, Niels Fuglsang, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Eva Kaili, Aurore Lalucq, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Victor Negrescu, Evelyn Regner, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Nils Ušakovs
Verts/ALE	Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Alexandra Geese, Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

11	-
ECR	Derk Jan Eppink, Patryk Jaki
ID	Gerolf Annemans, Gunnar Beck, Francesca Donato, Joachim Kuhs, Jörg Meuthen
NI	Lefteris Nikolaou-Alavanos
PPE	Enikő Győri
Renew	Engin Eroglu, Caroline Nagtegaal

 

15	0
ECR	Raffaele Fitto, Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Cristian Terheş, Roberts Zīle
GUE/NGL	Manon Aubry, José Gusmão, Martin Schirdewan
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni
NI	Mislav Kolakušić
S&D	Alfred Sant

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [1] ELT C , , lk .
• [2] ELT C , , lk .
• [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
• [4]  ELT L 306, 23.11.2011.
• [5]  ELT L 139, 5.6.2018.
• [6] ELT L 140, 27.5.2013.
• [7] EÜT L 53, 23.2.2002.
• [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
• [9] Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
• [10] Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
• [11] Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
• [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
• [13] ELT C , , lk .
• [14] Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
• [15]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
• [16]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1).
• [17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
• [18] […]
• [19]  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
• [20]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
• [21]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
• [22]  Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41).
• [23] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Antonio Tajani (esimees ja arvamuse koostaja), Gabriele Bischoff (aseesimees), Charles Goerens (aseesimees), Giuliano Pisapia (aseesimees), Gerolf Annemans, Damian Boeselager, Geert Bourgeois, Jorge Buxadé Villalba (Jacek Saryusstez-Wolski asemel), Fabio Massimo Castalz, Leila Chaibi, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos‑Corfield, Pascal Durand, Daniel Freund, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Sophia in 't Veld (Guy Verhofstadti asemel), Miapetra Kumpula‑Natri (Pedro Silva Pereira asemel), Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Helmut Scholz, László Trócsányi, Mihai Tudose, Loránt Vincze ja Rainer Wieland.