RAPORT ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta

17.11.2020 - (2019/2202(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Michael Gahler


Menetlus : 2019/2202(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0219/2020


PR_INI_ImplReport

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta

(2019/2202(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8 ja V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36, 37 ja 49, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

 võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, sh põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, mis jõustus 1. septembril 2017, ning seotud assotsieerimiskava,

 võttes arvesse Ukraina kodanike jaoks 11. juunil 2017 kehtima hakanud viisavabadust, mis tulenes Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud muudatusettepanekutest nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud[1],

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta, eriti 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta[2] ning 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga,[3] aga ka oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel[4],

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandeid Ukraina kohta, eelkõige 2020. aasta septembri 30. aruannet inimõiguste olukorra kohta Ukrainas,

 võttes arvesse ÜRO peasekretäri 19. juuni 2020. aasta aruannet „Inimõiguste olukord Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas (Ukraina)“,

 võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 12. detsembri 2019. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Ukraina kohta (SWD(2019)0433),

 võttes arvesse 6. oktoobril 2020 toimunud ELi ja Ukraina 22. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

 võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi ja muude Ukraina kodanikuühiskonna esindajate soovitusi ja tegevust,

 võttes arvesse 19. detsembril 2019 toimunud ELi–Ukraina parlamentaarse assotsieerimiskomitee kohtumise lõppavaldusi ja soovitusi,

 võttes arvesse oma valimisvaatlusmissiooni järeldusi 31. märtsil ja 21. aprillil 2019 toimunud Ukraina presidendivalimiste ning 21. juulil 2019 toimunud ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

 võttes arvesse 500 miljoni euro suuruse laenu väljamaksmist Ukrainale 29. mail 2020 komisjoni neljandast makromajandusliku finantsabi programmist,

 võttes arvesse ELi pretsedenditut toetuspaketti naaberriikidele COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks ning eriti 1,2 miljardi euro suuruse laenu andmist Ukrainale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsusega (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID‐19 pandeemia kontekstis[5],

 võttes arvesse NATO-Ukraina komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta ühisavaldust,

 võttes arvesse 2017. aasta septembris avaldatud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) viiendat riigi seirearuannet ja 2020. aasta juunis avaldatud järeldusi Ukraina 2017. aasta soovituste rakendamise olukorra kohta,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust liikmesriikidele seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta[6] ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt vastu võetud standardeid,

 võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni 21. juuli 2019. aasta lõpparuannet Ukraina ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

 võttes arvesse organisatsiooni Transparency International 2019. aastal koostatud korruptsiooni tajumise indeksit, mille alusel asetati Ukraina 126. kohale 180 hinnatud riigi ja territooriumi (esimene koht on parim) seas,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, mis võeti vastu 5. novembril 1992,

 võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamust Ukraina keele kui riigikeele toimimise toetamise seaduse kohta ning selle arvamust 5. septembri 2017. aasta haridusseaduse sätete kohta, milles käsitletakse riigikeele ja vähemuskeelte ning muude keelte kasutamist hariduses,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

 võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

 võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0219/2020),

A. arvestades, et assotsieerimisleping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping kujutavad endast Euroopa Liidu ja Ukraina suhete nurgakivi, mis põhineb poliitilisel assotsiatsioonil ja majanduslikul integratsioonil ja on reformikava, mille täielikku rakendamist tuleks kaaluda, kuna see võimaldab pidevat lähenemist liidu suunas, millega kaasneb järkjärguline integreerumine liidu siseturule, ja assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu potentsiaali ja eeliste täieliku ärakasutamise suunas;

B. arvestades, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 on Ukrainal Euroopa perspektiiv ja ta võib taotleda liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta peab kinni Kopenhaageni kriteeriumidest ja demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgib õigusriigi põhimõtet;

C. arvestades, et ELi ja Ukraina 22. tippkohtumisel tunnustati Ukraina Euroopa-püüdlusi, kiideti heaks tema Euroopa valik, avaldati tunnustust Ukraina reformiprotsessis tehtud olulistele edusammudele ning kiideti heaks assotsieerimislepingu täitmisel juba saavutatud tulemused ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu edu;

D. arvestades, et Ukrainal oli 2019. aastal keeruline periood, sest valiti nii presidenti kui ka parlamenti, ning arvestades, et protsessidega toime tulemist ja sellele järgnenud rahumeelset ja korrapärast võimu üleminekut tuleks tunnustada;

E. arvestades, et üleriigilised 25. oktoobri 2020. aasta kohalikud valimised kujutasid endast järjekordset proovikivi demokraatiale ja võimalust täiendavaks konsolideerimiseks; arvestades, et 25. oktoobri 2020. aasta kohalike valimiste eel püüti valimiskampaania käigus valimisseadustikku muuta, ning arvestades, et oluliseks probleemiks on endiselt selgete meetmete puudumine selle kohta, kuidas reageerida COVID-19 põhjustatud olukorrale, pidades silmas ohutu hääletamise uute standardite vastuvõtmist;

F. arvestades, et kodanikuühiskond ja valimiseksperdid teatasid, et kohalikel parteiorganisatsioonidel, kandidaatidel ja valimiskomisjoni liikmetel ei olnud võimalik kandidaatide registreerimiseks korralikult ette valmistuda, kuna valimisseadustik võeti vastu vahetult enne valimisprotsessi;

G. arvestades, et ülalt alla kontrollimehhanismide kasutuselevõtt imperatiivse mandaadi põhimõtte kehtestamisega ja erakondade nimekirjade sidumine minimaalselt 10 000 valijaga nõrgestab valimiste demokraatlikku olemust;

H. arvestades, et kodanikuühiskond kritiseeris otsust mitte korraldada valimisi 18 kohalikus kogukonnas valitsuse kontrolli all olevates Donetski ja Luganski oblastite piirkondades, ilma tsiviil-sõjaväelise ametkonna selgesõnalise põhjenduseta, mis jättis valimisõigusest ilma nendes kogukondades elavad umbes 475 000 valijat;

I. arvestades, et eelkõige 2019. aasta teises pooles on valimiskampaaniate käigus lubatud reformi kiireks elluviimiseks seadusloomealast tegevust tugevalt jätkatud, mõnikord parlamentaarse kontrolli eiramise, läbipaistvuse ja õigusaktide kvaliteedi hinnaga;

J. arvestades, et kuigi Ukraina on teinud märkimisväärseid edusamme assotsieerimislepinguga seotud kohustuste täitmisel ja Euroopa Liiduga integreerumisel, tuleb mitmed algatatud reformid lõpule viia, eelkõige õigusriigi, hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, kuna vaatamata märkimisväärsele edasiminekule takistab laialdane korruptsioon jätkuvalt Ukraina reformiprotsessi; arvestades, et tagasilanguse vältimiseks tuleb kohtusüsteemi silmas pidades võtta vastu veel mõned lisameetmed;

K. arvestades, et vastuvõetud reformide täielikku potentsiaali ei ole reformiprotsessi dünaamika ja sellega seotud institutsiooniliste küsimuste tõttu realiseeritud; arvestades, et reforme kahjustavad ka institutsioonide sisemine ebastabiilsus ja vastuolud, selgete võrdlusaluste puudumine, nõrk suutlikkus, piiratud vahendid ja välised tegurid, näiteks COVID-19 pandeemia, samuti poliitilise tahte puudumine kohtu- ja majandusinstitutsioonide täieliku sõltumatuse tunnustamiseks ja tagamiseks ning õigusemõistmise valikulise kasutamise vältimiseks;

L. arvestades, et NATO-Ukraina komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta ühisavalduses kutsutakse Ukrainat üles täitma rahvusvahelisi kohustusi, austama inimõigusi ja vähemuste õigusi ning rakendama täielikult Veneetsia komisjoni soovitusi ja järeldusi haridusseaduse kohta;

M. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo kõige hiljutisemas aruandes rõhutatakse edusammude puudumist kriminaalmenetlustes, mis on seotud inimõiguste raskete rikkumistega, mille on väidetavalt toime pannud Ukraina vägede liikmed, samuti viivitusi ja ebapiisavaid edusamme Maidaniga seotud kuritegude uurimisel;

N. arvestades et korruptsiooni tajumine Ukrainas on viimase Transparency Internationali aruande kohaselt langenud 2017. aasta tasemele;

O. arvestades, et moderniseerimise, oligarhia kõrvaldamise, reformide ja korruptsiooni vastu võitlemise pooldamine on Ukraina kodanike seas endiselt väga levinud ja need ootused tuleks viivitamata täita;

P. arvestades, et enne COVID-19 pandeemia puhkemist oli Ukraina majanduse stabiilsus taastunud, näidates rahuldavat kasvu ja vähenevat tööpuudust, mida soodustasid edusammud ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu potentsiaali kasutamisel;

Q. arvestades, et Ukrainal on vaja säilitada makromajanduslik stabiilsus, järgides oma Rahvusvahelise Valuutafondi kohustusi ja rakendades kõiki ELi makromajandusliku finantsabi programmi raames kokku lepitud keskpika perioodi struktuuripoliitilisi meetmeid ning tagades tugeva ja sõltumatu Ukraina Keskpanga;

R. arvestades, et praegune ülemaailmne kriis nõuab koordineeritud lähenemisviisi ja erilisi toetusmeetmete pakette; arvestades, et kõik erakorralised meetmed peavad olema proportsionaalsed, ajaliselt piiratud ja austama põhivabadusi;

S. arvestades, et EL on COVID-19 pandeemia algusest peale toetanud Ukraina elanikke, pakkudes neile rahalist ja materiaalset abi kahepoolsete ja piirkondlike programmide kaudu, näiteks selliste programmide kaudu, mille liit tegi Ukrainale kättesaadavaks 2020. aasta märtsis, aprillis ja mais;

T. arvestades, et COVID-19 pandeemia on süvendanud Ukraina tervishoiusüsteemi probleeme; arvestades, et hoolimata asjaolust, et Ukraina õiguse kohaselt on tervishoiuteenused tasuta, ei ole see reaalsus, mida paljud riigi kodanikud arstiabi otsides kogevad;

U. arvestades, et COVID-19 pandeemia valguses on veelgi olulisem, et humanitaarabi andmist jätkatakse ja OSCE Ukraina erakorralisel vaatlusmissioonil, ÜRO asutustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel oleks takistamatu juurdepääs valitsuse kontrolli alt väljajäävatele aladele;

V. arvestades, et Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning selle suutlikkust vajalikke majandus- ja sotsiaalreforme ellu viia õõnestavad endiselt tõsiselt sihipärased desinformatsioonikampaaniad, küberründed ja muud hübriidohud, samuti lahendamata konflikt riigi idaosas, mille põhjustas Venemaa käimasolev sõjaline agressioon ning Donetski ja Luganski oblastite suurte osade okupeerimine, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna jätkuv ebaseaduslik okupatsioon ja annekteerimine Venemaa poolt, mis halvendab inimõiguste olukorda ja tõkestab riigi jõukuse, stabiilsuse ja kasvu suurendamist;

W. arvestades, et EL on karmilt hukka mõistnud Venemaa käimasoleva agressiooni Ukraina vastu, sealhulgas Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise, rikkudes selle suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, ning on välja töötanud ja jätkab selle mittetunnustamise poliitikat ning rakendab sellega seoses ka edaspidi piiravaid meetmeid üksikisikute ja üksuste suhtes, kes on seotud sellise rahvusvahelise õiguse rikkumisega;

X. arvestades, et EL on jätkuvalt pühendunud Normandia formaadi, OSCE, kolmepoolse kontaktrühma ja OSCE Ukraina erakorralise vaatlusmissiooni püüdlustele, ning on kiitnud heaks Ukraina konstruktiivse lähenemise Normandia formaadis ja kolmepoolses kontaktrühmas ning kutsunud Venemaad üles samaga vastama;

Y. arvestades, et 17. juulil 2014. aastal tulistati Donetski oblasti kohal alla Amsterdamist Kuala Lumpuri lennanud Malaysia Airlinesi lend MH17 seoses Venemaa jõupingutustega õõnestada Ukraina territoriaalset terviklikkust, mis põhjustas kõigi 298 reisija ja meeskonnaliikme surma; arvestades, et Madalmaade poolt juhitud ühine uurimisrühm kinnitas, et lend MH17 kukutati alla pind-õhk-tüüpi raketiga Buk, mille tarnis Venemaa maavägede Kurskis asuv 53. õhutõrjebrigaad;

Z. arvestades, et Ukraina koostöö alusel ühises uurimisrühmas, mida juhiti Madalmaade õiguse kohaselt, algas 9. märtsil 2020. aastal kohtuprotsess Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises süüdistatava nelja peamise kahtlusaluse üle; arvestades, et Madalmaad esitasid 10. juulil 2020. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse riikidevahelise avalduse Venemaa Föderatsiooni vastu seoses tema osalusega lennu MH17 allatulistamises; arvestades, et Venemaa avaldas Ukrainale survet kaasata 7. septembril 2019 vangide vahetusse viies kahtlusalune Volodõmõr Tsemahh; arvestades, et 15. oktoobril 2020. aastal lõpetas Venemaa ühepoolselt osalemise Austraalia ja Madalmaadega peetud kolmepoolsetel tõe tuvastamise konsultatsioonidel; arvestades, et Venemaa on järjekindlalt takistanud kõiki jõupingutusi kurjategijate kohtu ette toomiseks, sealhulgas ühise uurimisrühma tulemuste tagasilükkamine, lennu MH17 kohta desinformatsiooni levitamisele kaasa aitamine ja ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõiguse rakendamine, et takistada rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist;

AA. arvestades, et EL on mõistnud hukka Venemaa-poolse koostöö lõpetamise seoses MH17 juhtumiga; arvestades, et EL on kutsunud Venemaad tungivalt üles tegema täielikku koostööd MH17 uurimises ja kohtuprotsessidel;

AB. arvestades, et alates sõja algusest Ida-Ukrainas on tapetud umbes 13 000 inimest, neist veerand tsiviilisikuid, ja haavatuid on koguni 30 000; arvestades, et relvastatud konflikti tõttu Venemaa poolt toetatud relvastatud rühmitustega on pidanud oma kodust lahkuma umbes 1,5 miljonit ukrainlast; arvestades, et Venemaa ja tema nimel tegutsevad üksused on vangistanud sadu ukrainlasi, ning paljude teiste asukoht ei ole siiani teada; arvestades, et käimasolev sõjaline konflikt on põhjustanud humanitaarkriisi, millel on laastavad tagajärjed 4,4 miljonile inimesele, kellest ligikaudu 1,5 miljonit on riigisisesed põgenikud; arvestades, et 3,4 miljonit konflikti eesliinil elavat inimest vajavad humanitaarabi ja kaitset; arvestades, et avaliku taristu vastu suunatud rünnakute tagajärjel on kohalikel elanikel piiratud juurdepääs tervishoiuasutustele, koolidele, veele ja kanalisatsioonile;

AC. arvestades, et inimõiguste olukord Ida-Ukrainas ja Krimmis on märkimisväärselt halvenenud, et sõnavabaduse rikkumised, meedia kuritarvitamine ja sunniviisiline Venemaa kodakondsuse andmine on muutunud süstemaatiliseks ning ei ole tagatud põhilised inimõigused ja põhivabadused; arvestades, et okupeeritud Krimmis end omaalgatuslikult välja kuulutanud võimud ahistavad jätkuvalt krimmitatarlasi, esitades neile kümneid valesüüdistusi terrorismis; arvestades, et Ukraina kodanikuvabaduse keskuse hinnangul on Krimmis või Venemaal poliitilistel põhjustel taga kiusatud vähemalt 94 Ukraina kodanikku, kellest 71 on krimmitatarlased, sealhulgas Marlen Asanov, Memet Beljalov, Timur Ibragimov, Seiran Salijev, Server Mustafajev, Server Zekirjajev ja Edem Smailov, keda karistati 2020. aasta septembris 13–19-aastase vangistusega;

AD. arvestades, et Ukraina on 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 96. kohal; arvestades, et Ukraina on vastu võtnud mitmeid reforme, sealhulgas meediaomandi läbipaistvuse seadus, kuid vaja on palju rohkem, et vabastada meedia oligarhide tugevast haardest, ergutada toimetuse sõltumatust ja võidelda ajakirjanike vastu suunatud vägivallakuritegude eest karistamata jätmisega;

AE. arvestades, et Ukraina meediamaastik on endiselt oligarhiliste meediaomanike tugeva mõju all, ja arvestades, et meediatöötajaid, eriti korruptsiooni ja pettusi uurivaid ajakirjanikke, ähvardab pidev vägivalla, hirmutamise ja surmaoht, nagu näiteks ajakirjanik Vadõm Komarovi surmajuhtum 2019. aastal, samas kui nende tööd takistab sageli piiratud juurdepääs teabele, õiguslik surve, nagu Bihus.info vastu algatatud kriminaalmenetluse puhul, ja küberründed;

AF. arvestades, et Ukrainas valitseb soolise ebavõrdsuse valdkonnas märkimisväärne probleem; arvestades, et võrdsus seaduse ees ei tähenda tegelikku võrdõiguslikkust, vaid tegelikkuses on naistel jätkuvalt suuri takistusi, eriti nende töökohtadel; arvestades, et Maailma Majandusfoorumi avaldatud 2018. aasta globaalse soolise lõhe indeksi kohaselt on Ukraina 149 riigi seas 65. kohal; arvestades, et Ukraina sissetulekute ebavõrdsuse näitajate kohaselt teenivad naised vaid 63,1 USA dollarit sama töö eest, mille eest mehed teenivad 100 USA dollarit;

AG. arvestades, et LGBTI-inimesed ja feministidest aktivistid saavad pidevalt vaenukõnede ja vägivaldsete rünnakute osaliseks ning romad puutuvad kokku riigi ja kohalike ametiasutuste ning meedia diskrimineeriva keelekasutuse ja vaenukõnedega;

AH. arvestades, et õiguskaitseorganid on mitmel korral keeldunud uurimast LGBTI-inimeste, nimelt geiparaadi meeleavaldajate kaebusi vaenukuritegude või vaenukõnede osas, sest kriminaalkoodeksis puuduvad karistussätted vaenule või vägivallale õhutamise kohta seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel; arvestades, et rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon on soovitanud kriminaalkoodeksit muuta, et selles käsitletaks selliseid põhjuseid ja arvestataks neid raskendavate asjaoludena;

AI. arvestades, et parlament tunnistab Ukraina ametivõimude juhtpositsiooni ja poliitilist tahet riigi geiparaadidele piisava kaitse tagamisel; arvestades, et vaenukõne ja -kuriteod LGBTI-inimeste vastu on endiselt levinud ning politsei kaitse pole alati kättesaadav, mida väljendavad organisatsiooni Kyiv Pride korraldatud meeleavalduse ajal toimunud vägivaldsed rünnakud, kus meeleavaldajad ei saanud kaitset vägivalla eest ega olnud seetõttu võimelised täiel määral kasutama oma üldist rahumeelse kogunemise vabaduse õigust;

AJ. arvestades, et ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu eesmärk oli ühtlustada Ukraina siseriiklik õigus ja riiklikud standardid ELi omadega, sealhulgas sotsiaalvaldkonnas; arvestades, et hoolimata nendest kohustustest on ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine sotsiaalvaldkonnas endiselt mitterahuldav; arvestades, et Ukraina on ratifitseerinud peamised rahvusvahelised õigusaktid, kuid ei suuda neid endiselt rakendada;

AK. arvestades, et vaatamata assotsieerimislepingust tulenevatele kohustustele ja ametiühingute arvukatele üleskutsetele valitsusele rakendada sotsiaaldialoogi arendamiseks vajalikke meetmeid, jääb kolmepoolse konsultatsiooni mõiste põhimõtteliselt toimimatuks; arvestades, et Riiklik Kolmepoolne Sotsiaal- ja Majandusnõukogu (NTSEC) on pärast oma asutamist rohkem kui kümme aastat tagasi endiselt nõrk ja ebatõhus ning ei oma sotsiaaldialoogile tegelikku mõju, kannatades pidevalt töötajate vähesuse ja oma tegevuse koordineerimise ebajärjekindluse tõttu; arvestades, et justiitsministeeriumi registreeritud 177-st Ukraina ametiühingust anti 2019. aastal võimalus osaleda kollektiivläbirääkimistel ainult kolmandikule;

Ühised väärtused ja üldised põhimõtted

1. märgib, et assotsieerimisleping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping peegeldab ELi ja Ukraina ühiseid ambitsioone liikuda poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni suunas, mis võiks olla aluseks reformidele, ning rõhutab selle äärmist olulisust, eriti praegusel erakorralisel ajal; nõuab tungivalt nimetatud lepingu täielikku rakendamist ja selle potentsiaali ärakasutamist; nõuab lisaks tungivalt, et Ukraina ametiasutused peaksid selle rakendamist oma tegevuskavas prioriteediks vaatamata COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidele; rõhutab, et ELi poolt Ukrainale antava abi suhtes kehtivad ranged tingimused ja kordab, et Ukrainal tuleb uuesti pühenduda reformidele ja ta peab näitama, et järgib liidu põhimõtteid; tuletab meelde assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ajakohastamise vajadust, et võtta nõuetekohaselt arvesse õigusraamistiku arengut ja majandusarengu vajadusi ning tugevdada seiremehhanisme;

2. tunneb heameelt ennenägematute toetuspakettide üle (sh makromajanduslik finantsabi), mille EL eraldas Ukrainale, mis on osa Euroopa tiimist, et aidata partnerriikidel COVID-19 hädaolukorraga toime tulla; märgib, et see on enneolematu kriisi ajal ülimalt oluline ELi solidaarsuse väljendus; kutsub Ukraina ametiasutusi üles looma investeerimist soodustavat ettevõtluskliimat ja kiiresti rakendama vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud ELi makromajandusliku finantsabi väljamaksmise kokkulepitud tingimusi;

3. on rahul, et OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissioonide – Euroopa Parlamendi osalusel – hinnangul võimaldasid 2019. aasta presidendi- ja parlamendivalimised üldiselt konkurentsi ning olid hästi ja tõhusalt korraldatud, mis kinnitab Ukraina seotust liidu demokraatlike väärtustega ja on eriti tähelepanuväärne seoses sellega, et Venemaa püüab Ukrainat destabiliseerida; nõuab tungivalt, et Ukraina ametiasutused tegeleksid Euroopa Parlamendi delegatsioonide juhtide avaldustes tuvastatud puudustega ja järgiksid OCSE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannetes sisalduvaid soovitusi; jälgib valvsalt, kuivõrd peetakse Ukrainas kinni vabade ja õiglaste valimiste korraldamise demokraatlikest standarditest, kui riigis toimusid selle esimesed kohalikud valimised pärast heakskiidetud detsentraliseerimisreformi; kutsub Ukraina valitsust üles tagama vabad ja õiglased valimiskampaaniad ilma kampaania ebasobivate rahastamismeetoditeta, kus häälte ostmisele ei ole kohta; rõhutab, et valimis- ja hääletamisprotsess peaksid valimispäeval tagama rangemad ohutusnõuded ning nendega tuleks COVID-19 leviku tõkestamiseks ette näha spetsiaalsed ohutusmeetmed; märgib, et Ukraina ennetähtaegsete parlamendivalimiste ajal 2019. aastal määratleti piirid ühemandaadilistes valimisringkondades viisil, mis ei soosi rahvusvähemuste esindatust; märgib, et mõnes piirkonnas, näiteks Taga-Karpaatias, täheldati valimisreeglite rikkumisi, näiteks nn kloonkandidaatide käikulaskmine, mis on vähendanud Ungari vähemuse liikmete võimalusi parlamenti pääseda;

4. tunneb heameelt 2019. aasta detsembris vastu võetud uue valimisseadustiku üle, sealhulgas selle sätete üle riigisiseste põgenike õiguste kohta; tuletab siiski meelde, et valimisseadustiku pidev muutmine valimiste toimumise ajal on vastuolus Veneetsia komisjoni soovitustega, põhjustab õiguskindlusetust ja mõjutab negatiivselt valimiskomisjonide tööd; nõuab tungivalt, et Ukraina tegeleks ebaseaduslike kampaaniate, häälte ostmise, haldusressursside väärkasutamise ja õiguskindlusetusega, mis on seotud sotsiaalmeedias toimuvate kampaaniatega;

5. nõuab valimisseadustiku täiustamist ja selle vastavusse viimist rahvusvaheliste standarditega, et tegeleda selliste küsimustega nagu sotsiaalmeediakampaaniad, kampaaniakulude läbipaistvus ja sõltumatute kandidaatide juurdepääs valimisprotsessile; rõhutab lisaks sellele seoses kohalike valimistega, et oluline on kõrvaldada bürokraatlikud tõkked riigisiseste põgenike valijatena registreerimisele, kehtestada kampaaniatele rahaline ülemmäär ja võimaldada üksikkandidaatidel osaleda, sealhulgas uuesti kaaluda, kas kehtestada väikeste kogukondade kandidaatidele sularaha sissemakse;

Reformid ja institutsiooniline raamistik

6. rõhutab, et demokraatiat toetavad reformid ja usaldus institutsioonide vastu on kõige tõhusamad julgeolekumehhanismid; kutsub komisjoni üles kasutama olemasolevaid mehhanisme Ukraina reformide elluviimise hõlbustamiseks ja toetamiseks; soovitab Ukraina reformide elluviimise jälgimiseks arendada ja rakendada tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid mehhanisme, sealhulgas selged võrdlusalused, soovitused ja tingimuslikkuse põhimõtted, mida kasutatakse rakendamise aastaaruannete metoodika täiustamiseks, mis peaks saama tõhusaks reformide suunamise vahendiks;

7. rõhutab vajadust uuendada juhtimis- ja aruandlusmehhanisme, et hinnata Ukraina tehtud edusamme majandus- ja investeerimistoetustega seotud valdkonnas, eelkõige õigussektori reformimise, korruptsioonivastase võitluse, riigi osalusega ettevõtete, äriühingu üldjuhtimise ja energeetikareformide alal;

8. soovitab keskenduda piiratud arvule prioriteetidele, millele koondada poliitilised jõupingutused, rahaline toetus ja tehniline abi, et tõhusalt üles ehitada institutsiooniline suutlikkus, mis on vajalik reformide pikaajalise edu tagamiseks nii õigusaktides kui ka praktikas; toetab ELi ja Ukraina valdkondliku koostöö tugevdamist prioriteetsetes valdkondades, nagu digimajandus, energeetika, kliimamuutused ja kaubandus; pooldab Ukraina kavatsusi ühtlustada oma meetmeid ELi digitaalse ühtse turu ja Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaga, rakendades selleks asjakohast õigustikku;

9. tunnustab Ukraina ja teiste assotsieerimislepingutele ning põhjalikele ja laiaulatuslikele vabakaubanduslepingutele alla kirjutanud riikide assotsieerunud partneri staatust ja nõuab nendega elluviidavat tihedamat poliitilist dialoogi, et edendada majanduskoostööd ning õigusaktide ühtlustamist; kutsub ELi üles vastavalt põhimõttele „rohkema eest rohkem“ kaaluma kolme assotsieerunud riigi, sealhulgas Ukraina jaoks reformide ja investeeringute tõhustatud koostöö strateegia loomist, mis sõltuks muu hulgas investeerimissuutlikkuse suurendamisest, transpordist, energeetikast, õigusemõistmisest ja digimajandusest ning oleks ettevalmistus ulatusliku tegevuskava vastuvõtmisele ELiga integreerumiseks; kutsub komisjoni üles esitama 2020. aasta lõpuks, pidades silmas COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamist, Ukrainale ja teistele ELiga assotsieerunud riikidele koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega üksikasjalik, tingimuslik ning kohandatud majandus- ja investeerimisettepanek; kutsub lisaks ELi institutsioone üles hindama võimalust kaasata Ukrainat ja teisi assotsieerunud riike vaatlejatena ELi toimimise lepingu artikli 291 ja määruse (EL) nr 182/2011[7] alusel moodustatud komiteede menetlustesse, samuti nõukogu töörühmade ja komiteede kohtumisetele, et näidata ELi pühendumust edasisele integratsioonile ning tugevdada riikide suunatust reformidele ja haldusalast oskusteavet;

10. toetab ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ulatuslikku läbivaatamist kooskõlas lepingu sätetega ning eesmärgiga täielikult ära kasutada selle poliitilise ühinemise ja majandusliku integratsiooni potentsiaal, sealhulgas Ukraina suurem valdkondlik integratsioon ELiga;

11. kutsub komisjoni üles assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute tähelepanuta jäänud osi täiustama oluliste poliitikavaldkondade suhtes, nagu soolise aspekti arvestamine ja tervishoiukriisidega tegelemine, ning ühtlasi tagama, et need ei läheks vastuollu tingimata vajalike keskkonnaalaste ja kliimameetmetega või algatustega Euroopa rohelise kokkuleppe raames;

12. kutsub komisjoni üles toetama investeeringuid sektoritesse, millel on potentsiaali edendada arengut, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis ning mis võiksid soodustada majanduse mitmekesistamist, nagu säästev energia ja kliima, digitaalne ühtne turg ja küberturvalisus ning transport;

13. tunneb heameelt Ukraina arengu üle assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste täitmisel, eriti põllumajanduse, energeetika, panganduse, detsentraliseerimise, digimajanduse, keskkonna ja valimiste valdkonnas; märgib siiski, et assotsieerimislepingu järelevalvemehhanismi („Pulse of the AA“) andmetel viidi 2019. aastal lõpule üksnes 37 % lepingu rakendamisega seotud kohustustest (2018. aastal 52 %); tunnustab 2019. aasta teisel poolel tehtud katseid reformide kiirendamiseks, kuid nõuab tungivalt, et Ukraina institutsioonid ei eelistaks seadusandliku protsessi kiirust vastuvõetud õigusaktide kvaliteedile, ning rõhutab selle kohustuste rakendamise jätkamise tähtsust;

14. rõhutab sellega seoses, et Ukraina ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et ELi poliitilise, tehnilise ja rahalise toetuse tase sõltub sellest, mil määral ta täidab liidu ja selle liikmesriikide ees võetud kohustusi, eriti mis puudutab reformiprotsessi, inimõiguste, vähemuste ja põhivabaduste austamist ning tõelise ja tõhusa õigusriigi kehtestamist;

15. väljendab heameelt valitsuse ja parlamendi 2018. aastal vastu võetud ühise tegevuskava üle ja 2019. aasta novembris loodud Euroopa integratsiooni ühisplatvormi üle ning loodab, et need algatused toovad kaasa parema koordineerimise reformide kavandamise, vastuvõtmise ja rakendamisega seotud eri institutsioonide vahel; julgustab parlamenti ja Ukraina valitsust tõhustama selle vahendi kasutamist ja vaatama üle oma koostöö assotsieerimislepinguga seotud kohustuste täitmisel ja õigusaktide ühtlustamisel, et suurendada koostoimet, eelkõige ELi õigusakte puudutava asjatundlikkuse ja nõuetele vastavuse hindamise osas;

16. tunnustab Ukrainat avaliku teenistuse reformiga saavutatud edu eest ning rõhutab, et oluline on mitte pidurdada edasist arengut ja esitada võimalikult kiiresti COVID-19 perioodil ajutised ametisse nimetamised vastavalt tulemuspõhisele töölevõtmise korrale; on teadlik, et see on juhtimise seisukohast ning Ukraina institutsioonide ja avaliku halduse sektori jaoks suur ülesanne, ning kutsub komisjoni üles andma selleks asjakohast tehnilist ja rahalist tuge;

17. tunneb heameelt detsentraliseerimisreformi edusammude ja 2014. aastal algatatud omavalitsuste õiguste tugevdamise üle, mis on osutunud seni üheks edukamaks reformiks; tunnistab projekti U-LEAD toetust, mille tulemusel moodustati ligi 1000 ühendatud kohalikku kogukonda umbes 11,7 miljoni kodanikuga; hindab positiivselt seniseid samme valitsussektori ja riigi rahanduse detsentraliseerimiseks õigusaktide paketi ja nende praktilise rakendamise kaudu; toetab täielikult 17. juuli 2020. aasta Ülemraada resolutsiooni rajoonide moodustamise ja likvideerimise kohta, mille kohaselt rajoonide ühendamise korda rakendatakse ka Krimmi territooriumide ning Donetski ja Luganski piirkondade suhtes, mis ei ole praegu Ukraina valitsuse kontrolli all;

18. nõuab tungivalt, et Ukraina viiks detsentraliseerimise reformi lõpule, kasutades laiaulatuslikku ja avatud dialoogi, eriti kohalike omavalitsuste ja nende ühendustega, eesmärgiga suurendada kohalike omavalitsuste autonoomiat ja volitusi ning soodustada regulaarseid mõttevahetusi keskvalitsuse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike ühenduste vahel mis tahes territoriaalse mõjuga poliitika kohta;

19. tunnustab 25. oktoobril 2020 kohalike valimiste esimese vooru korraldamist, kus osalusprotsent oli üle 36 %, kusjuures valimised olid vabad ja õiglased, kuid nendega kaasnes samaaegne avalik arutelu, mis OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo sõnul lõi põhjendamatu poliitilise eelise ning hägustas riigi ja erakondade lahusust; kutsub riigiasutusi üles austama kohaliku omavalitsuse autonoomiat ning toetama omavalitsuste ja linnade haldussuutlikkust; tunneb heameelt eelarveseadustiku muutmise üle, mis tagab kohaliku üksikisiku tulumaksu 60 %-lise osakaalu, mis on vajalik panus riigi rahanduse usaldusväärsuse saavutamiseks kohalikul tasandil; hoiatab paralleelsete struktuuride loomise eest kohalikul tasandil, mis võib põhjustada võitlust volituste pärast, kuid soovitab arutada ametnikele topeltvolituste määramist, kaaludes neile nii kohaliku pädevuse andmist kui ka võimaldades neil samal ajal toimida madalaima riigiasutusena;

Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas

20. tunnistab Ukraina ainulaadset kogemust ja asjatundlikkust ning tunneb heameelt Ukraina osalemise üle ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonides, lahingugruppides ja operatsioonides, Ukraina-poolse panuse andmise üle ELi lahingugruppidesse ning selle järjest suurema kooskõla saavutamise üle ELi avalduste ja deklaratsioonidega rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes ning nendele kaasaaitamise üle ja õnnitleb Ukrainat uue NATO täiustatud võimalustega partneri staatuse puhul;

21. tunneb heameelt edukate sammude üle teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkonnas, sealhulgas kosmosetööstus, ja kaitsevaldkonnas, eelkõige riigisisene ühtlustamine tegevus-, haridus- ja institutsionaalsetes segmentides, ning vajalike sisemiste muudatuste elluviimises nendes sektorites; kiidab Ukraina valmisolekut osaleda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kosmoseagentuuri teadusprogrammides; võtab teadmiseks tulemusliku koostöö Ukraina kaitseministeeriumi ja Euroopa Kaitseagentuuri vahel ning soodustab selle edasist arengut; nõuab, et suurendataks ELi ja Ukraina koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning et pöörataks erilist tähelepanu konfliktile Ida-Ukrainas ja Venemaa katsetele õõnestada Ukraina territoriaalset terviklikkust ning et seda tuleb teha leppimise, küberturvalisusealase koostöö ja desinformatsioonivastase võitluse abil, samuti perekondade, kogukondade ja riiklike institutsioonide vastupanuvõime tugevdamise abil;

22. toetab Ukraina võimalikku osalemist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valitud projektides, sealhulgas koostöö Euroopa Kaitseagentuuriga ja eelkõige alaline struktureeritud koostöö (PESCO), kui see vastab kokkulepitud poliitilistele, sisulistele ja õiguslikele tingimustele, nagu muudes kolmandates riikides; tunneb heameelt ELi hiljutise otsuse üle kutsuda Ukraina osalema Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas ning julgustab mõlemat poolt – ELi ja Ukrainat – jätkama Ukraina osalemise suurendamist Euroopa Liidu missioonides ja operatsioonides;

23. tunneb heameelt tõhustatud koostöö üle Ukraina ametivõimude ning Euroopa avaliku ja erasektori vahel võitluses peamiselt Venemaalt pärit hübriidohtude vastu, mille eesmärk on muu hulgas levitada desinformatsiooni, õhutada vägivalda ning edendada valitsus- ja Euroopa-vastast meeleolu; on seisukohal, et ELi ja Ukraina jaoks on õigeaegne ja põhjendatud alustada küberküsimustes võimalikult kiiresti dialoogi, ning toetab ideed laiendada julgeoleku- ja kaitsealase dialoogi spektrit, et reageerida kooskõlas Euroopa üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga adekvaatselt praegustele ja tulevastele ohtudele;

24. kordab oma vankumatut toetust ja pühendumust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kinnitab, et toetab Venemaa valitsusele ja käsilastele Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest kehtestatud rahvusvahelisi koordineeritud sanktsioone, kuni asjaomaste sanktsioonide kaotamiseks on täidetud kõik tingimused, sealhulgas Minski kokkulepete täielik rakendamine ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

25. mõistab jätkuvalt hukka Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise ning Donetski ja Luganski teatud piirkondade de facto okupeerimise; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, viima oma väed Ukraina territooriumilt välja ja rakendama täielikult ÜRO Peaassamblee resolutsioone Ukraina, Krimmi ja Sevastopoli territoriaalse terviklikkuse kohta;

26. kiidab heaks rahuläbirääkimiste jätkamise Normandia nelikformaadi raames 9. detsembril 2019 Pariisis pärast kolmeaastast seisakut; nõuab tungivalt, et kõik osalised järgiksid relvarahukokkulepet; rõhutab lisanduvate desarmeerimispiirkondade kindlakstegemise, demineerimistegevuse ja konflikti eesliinil piiripunktide avamise tähtsust ning kutsub Venemaad üles kasutama oma mõju relvastatud koosseisude üle, et austada ja täita Minski kokkulepetega võetud ning Normandia neliku ja kolmepoolse kontaktrühma hiljutiste kohtumiste raames võetud kohustusi; kinnitab veel kord, et kohalikud valimised peavad Ida-Ukraina okupeeritud piirkondades toimuma vastavalt Ukraina õigusaktidele ja OSCE järelevalve all, nagu on lepiti kokku Minskis vastavalt nn Steinmeieri valemile (Steinmeier Formula); rõhutab, et vabade ja õiglaste valimiste tingimused Donetskis ja Luganskis ei ole praeguses olukorras täidetud; väljendab heameelt, et lükati tagasi plaan kaasata Venemaa toetatud separatistid kolmepoolse kontaktrühma kõnelustesse; peab kahetsusväärseks, et kolmepoolses kontaktrühmas esitasid Ukraina delegatsiooni kõrgetasemelised liikmed kommentaare, milles eitatakse Venemaa sõjalist osalust Donbassi piirkonna konfliktis;

27. mõistab teravalt hukka Venemaa destabiliseeriva tegevuse ja sõjalise osalemise Ukrainas; väljendab muret, et Venemaa jätkab sõjaliste rajatiste ehitamist Krimmi poolsaarele; sealhulgas paigutatakse sinna üle 30 000 dessantväelase, uued pind-õhk-tüüpi ja pind-pind-tüüpi raketisüsteemid, tuumavõimekusega allveelaevad ja strateegilised pommitajad; mõistab hukka Venemaa ebaseadusliku tegevuse, millega rikutakse rahvusvahelist meresõiduõigust ja Venemaa rahvusvahelisi kohustusi ning mille eesmärk on haarata ilma Ukraina nõusolekuta kontroll Kertši väina, eelkõige Kertši silla ja selle raudteeühenduse üle, paigaldada veealused kaablid ning sulgeda ja militariseerida Aasovi meri, mis kahjustab tõsiselt Ukraina majandustegevust; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles tagama takistamatu ja vaba läbipääs Aasovi merele ja sealt tagasi vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning kindlustama rahvusvahelistele valitsusvälistele organisatsioonidele ja rahvusvahelistele humanitaarabiorganisatsioonidele juurdepääs okupeeritud Ukraina territooriumidele Donbassis ja annekteeritud Krimmis; nõuab kõigi Ukraina poliit- ja sõjavangide vabastamist Venemaal, Krimmis ja Donbassi osades, mis ei kuulu Ukraina kontrolli alla; väljendab siiski muret Venemaa kodanike vabastamise pärast, keda kahtlustatakse osalemises Malaysian Airlinesi lennu MH17 allatulistamises;

28. rõhutab, et Ida-Ukraina konfliktile on vaja poliitilist lahendust; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel suurendada oma jõupingutusi konflikti rahumeelseks lahendamiseks, toetades kõigi poolte jõupingutusi rahuprotsessis ning kasutades usaldust suurendavaid meetmeid ja toetades mandaati ÜRO rahuvalvemissiooni paigutamiseks Ukraina okupeeritud territooriumile; nõuab, et, niipea kui olukord võimaldab, tuleks Minski kokkulepete täieliku rakendamise raames konfliktiosalistele välja pakkuda ELi juhitav ÜJKP tsiviilmissioon, mis abistaks selliste ülesannete täitmisel nagu demineerimine, kohalikeks valimisteks ettevalmistuste tegemine ja humanitaarabiorganisatsioonidele vaba juurdepääsu tagamine; nõuab samal ajal, et ELi institutsioonid oleksid valmis suurendama Venemaa-vastaseid sanktsioone, kui olukord seda nõuab, ja seda ka juhul, kui Venemaa ei täida Minski protokollist tulenevaid nõudeid, eelkõige julgeoleku osas;

29. nõuab tungivalt, et Ukraina täidaks oma kohustusi riigi ekspordikontrollide reformimisel vastavalt ELi nõuetele ja standarditele ning järjepideva ja süsteemse sanktsioonipoliitika rakendamisel; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles teostama paremat järelevalvet ELi sanktsioonide rakendamise üle, sealhulgas paremini kontrollima liikmesriikide ametiasutuste tegevust, kelle ülesanne on rakendada ELi ühiseid eeskirju;

30. kutsub Euroopa välisteenistust ELi (mida esindab komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja) eest aktiivsemalt tegutsema, et Ida-Ukrainas jätkuv sõda rahumeelselt lahendada ja teha seda kokkulepitud Normandia nelikformaadis; soovitab kaaluda ELi erisaadiku ametisse nimetamist Krimmi ja Donbassi piirkondadesse;

31. nõuab veel kord, et Krimmi poolsaare okupeerimise lõpetamisega seotud läbirääkimiste puhul kasutataks rahvusvahelist formaati ELi aktiivsel osalusel; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma kogu vajalikku tuge Krimmi rahvusvahelise platvormi loomiseks, mis võimaldaks Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseks suunatud jõupingutusi koordineerida, formaliseerida ja süstematiseerida; peab oluliseks kaasata sellise platvormi tegevusse krimmitatarlaste Medžlise kui ainsa rahvusvaheliselt tunnustatud krimmitatarlaste esindusorgani;

32. tuletab vahepeal meelde, et vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele kannab Venemaa Föderatsioon okupeeriva riigina täielikku vastutust ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaare elanikkonna vajaduste rahuldamise, sealhulgas selle veevarustuse tagamise eest; juhib lisaks tähelepanu sellele, et vastavalt neljandale Genfi konventsioonile, mille osaline Venemaa on, ei tohi okupatsioonivõim sundida okupeeritud territooriumi elanikke teenima oma relvastatud või abivägedes;

33. mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni Venemaa kodanike asustamise eest okupeeritud Krimmi ning Donetski ja Luganski piirkondadesse, rikkudes sel viisil tasakaalu Venemaa passi omanike ja ukrainlaste vahel, ning taunib katseid korraldada 13. septembril 2020. aastal kohalikud valimised Krimmi Autonoomses Vabariigis Ukrainas; märgib, et Sevastopoli kuberneri valimine oli ebaseaduslik ja vastuolus rahvusvahelise õigusega, nagu ka nn Krimmi Vabariigi riiginõukogu, Simferopoli linna nn seadusandlik kogu ja Radzolno piirkonna nn semstvovalitsuse esindajate valimised; nõuab, et EL kehtestaks sanktsioonid neile, kes vastutavad hääletamise korraldamise ja elluviimise eest; taunib Venemaa tegevust, millega kutsutakse okupeeritud Krimmis Venemaa relvajõududesse noormehi, kellest 85 % on saadetud teenima Venemaa Föderatsiooni; kutsub Venemaad üles lõpetama Krimmis inimeste sõjaväkke kutsumine ja täitma täielikult Genfi konventsioonidest tulenevaid kohustusi;

34. väljendab täielikku toetust kõikidele jõupingutustele tagada õiguskaitse Venemaale kuuluva pind-õhk-tüüpi raketiga allatulistatud Malaysia Airlinesi lennu MH17 298 ohvrile ja nende lähedastele ning toetab rahvusvaheliselt tunnustatud kriminaalmenetlust nelja kahtlusaluse suhtes vastavalt Madalmaade õigusaktidele ning Venemaa vastu esitatud hagi Euroopa Inimõiguste Kohtule; tunnustab Ukrainat jätkuva koostöö eest ühises uurimisrühmas, et selgitada välja tõde, tuvastada kahtlusalused ning võtta kurjategijad vastutusele; mõistab hukka selle, et Venemaa lõpetas ühepoolselt Austraalia ja Madalmaadega peetud kolmepoolsetel tõetuvastamise konsultatsioonidel osalemise; kutsub Venemaad üles tegema täielikku koostööd ja jätkama jõupingutusi, et tagada kõigi lennu MH17 allatulistamisega tegelenud üksikisikute või üksuste vastutus, jätkata muu hulgas tõetuvastamise dialoogi Austraalia ja Madalmaadega, tagada koostöö seoses riikidevahelise hagiavaldusega Venemaa vastu, mille Madalamaad esitasid Euroopa Inimõiguste Kohtule, ning anda Volodõmõr Tsemahh Madalmaadele välja; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks desinformatsiooni levitamise seoses lennuga MH17;

35. kutsub Ukrainat üles aitama Moldova keskvalitsust püüdlustes taastada kontroll Transnistria üle vastavalt Moldova territoriaalsele terviklikkusele;

36. võtab teadmiseks, et 2018. aasta juunis võeti vastu riikliku julgeoleku seadus ning 2020. aastal kaitsealaste riigihangete ja luure seadus; nõuab siiski tungivalt, et võetaks vastu täiendavad õigusaktid, millega piirataks Ukraina julgeolekuteenistuse volitusi, et muuta see ainult vastuluure ja terrorismivastase võitlusega tegelevaks teenistuseks, ning et kehtestataks parlamentaarne järelevalve kogu julgeolekusektori üle;

Õigus, vabadus ja turvalisus

37. kordab, et konkreetsete tulemuste saavutamine korruptsioonivastases võitluses on oluline, et säilitada kodanike seas kõrge toetus reformiprotsessile, parandada ettevõtluskeskkonda ja meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid; julgustab Ukraina ametivõime reformide osas edasi liikuma, eelkõige õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, ning tagama peamiste korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste sõltumatus ja jätkuv töö; tunnustab sellega seoses korruptsiooniennetamise ameti taastamist, 2020. aasta jaanuaris ebaseaduslikku rikastumist ja rikkumisest teatajaid käsitlevate uute seaduste jõustumist ning 2019. aasta septembris korruptsioonivastase võitluse kõrgema kohtu tegevuse alustamist;

38. tunneb siiski muret põhiseaduskohtu 27. oktoobri 2020. aasta lahendi tulemuse pärast, mis tekitas Ukraina korruptsioonivastases ülesehituses õigusliku tühimiku ja nõrgendas tõsiselt korruptsiooni ennetamise riiklikku ametit; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud tegutseksid võimalikult kiiresti, et taastada korruptsiooniga võitlemiseks täielikult toimiv, tõhus ja terviklik institutsiooniline ülesehitus, sealhulgas kohtusüsteemis, säilitades samas täielikult Ukraina sõltumatuse täidesaatvast ja seadusandlikust võimust; rõhutab, et täielike volitustega korruptsiooni ennetamise riiklikul ametil on selles osas otsustav roll ja et konstitutsioonikohtu otsust ei tohiks kasutada ettekäändena selle nõrgestamiseks või kõrvale jätmiseks; usub, et erinevate poliitiliste sidusrühmade, eriti Ülemraada liikmete viivitamatu reageerimine võimaldab peagi korruptsioonivastaseid jõupingutusi nõrgestava õigusliku tühimiku õigusaktidega parandada;

39. rõhutab korruptsioonivastase võitluse kõrgema kohtu (HACC) ja muude korruptsioonivastaste institutsioonide sõltumatuse tagamise tähtsust ning nõuab korruptsioonivastaste institutsioonide tegevuses eelarvamustevaba ja erapooletu lähenemisviisi rakendamist, et tagada korruptsioonivastases võitluses usaldus ja üldsuse toetus; tunnustab esimesi kohtuotsuseid ja korruptsioonivastase võitluse kõrgema kohtu kõrgeid kutsestandardeid; nõuab siiski korruptsioonivastase võitluse kõrgema kohtu töö hoogustamist, et suurendada süüdimõistmise määra, sealhulgas kõrgema taseme juhtumite korral;

40. tunneb heameelt töö üle, mida teeb Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo (NABU), mis võib olla riigi kõige tõhusam korruptsioonivastase võitlusega tegelev asutus; rõhutab lisaks vajadust tugevdada NABU sõltumatust; nõuab seetõttu tungivalt, et NABUt käsitlev seadus viidaks kooskõlla põhiseadusega ja hiljutise konstitutsioonikohtu otsusega ning et nii NABU kui ka korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri (SAPO) juhtidele määrataks läbipaistvad, depolitiseeritud ja tulemuspõhised valikumenetlused, sealhulgas usaldusväärne aususe kontroll;

41. avaldab kahetsust Ülemraada liikmete katsete pärast rünnata ja õõnestada korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid asutusi, taunides eriti katseid vallandada NABU direktor ja SAPO direktori läbipaistmatut valimist; märgib, et korruptsiooni paljastavate ja taunivate valitsusväliste organisatsioonide aktivistidel ja ajakirjanikel puudub kaitse, ja nõuab 2020. aasta jaanuaris jõustunud uue rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse tõhusat rakendamist;

42. kiidab heaks korruptsioonivastase võitluse strateegia (2020–2024) eelnõu ja loodab, et Ülemraada võtab selle tervikliku strateegia peagi vastu, säilitades eelnõu kõik olulised elemendid; tunnistab korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste vastu suunatud surve ja sabotaaži erinevaid vorme, mis peegeldavad üha tõhusamat ja edukamat võitlust korruptsiooniga; nõuab, et korruptsioonivastase võitlusega tegelevad asutused NABU, SAPO ja HACC peavad jääma sõltumatuks, tõhusalt toimivaks ja omama piisavalt vahendeid; kiidab heaks uue rahapesuvastase seaduse vastuvõtmise 2019. aasta detsembris, mis suurendas Ukraina ettevõtjate omandistruktuuride läbipaistvust ja parandas märkimisväärselt asjakohast õigusraamistikku;

43. on sügavalt mures ulatusliku süstemaatilise poliitilise surve ja ähvarduste pärast, mis on toime pandud Ukraina Keskpanga esimehe vastu, mida ei tehtud kahjuks mitte esimest korda ja mis viis tema ametist lahkumiseni 2020. aasta juulis; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud hoiduksid sõltumatutele majandusinstitutsioonidele ja õiguskaitseasutustele poliitilise surve avaldamisest ning tagaksid nende sõltumatuse alalhoidmise, mis on turu nõuetekohase toimimise alus ja tagab kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused;

44. peab kahetsusväärseks, et kohtusüsteem on Ukrainas endiselt üks kõige vähem usaldatud institutsioone, ning peab tõsiselt muret tekitavaks olukorda, milles on see olnud pärast 2019. aasta reformi, mis viis kohtunike kõrgema kvalifikatsioonikomisjoni lagunemiseni ja taasvalimiseni ning mille tulemusel peatati kohtunike ümberhindamise ja värbamise protsess, samal ajal kui umbes 2000 kohtuniku ametikohta on vabad; kahetseb asjaolu, et varem ei võetud kohtunike kõrgemas kvalifikatsioonikomisjonis kohtunike ümberhindamisel riikliku lojaalsusnõukogu arvamust arvesse, ja nõuab tungivalt, et seda tehtaks tulevikus, et täita madalama astme kohtute vabad kohtad kohtunikega, kes täidavad eetika- ja usaldusväärsuse standardeid, mis on täielikult kooskõlas Veneetsia komisjoni arvamusega nr 969/2019; nõuab kohtunike kõrgema kvalifikatsioonikomisjoni kiiret taastamist, lähtudes seaduse nr 3711 muutmisest, mis on kooskõlas Ukraina konstitutsioonikohtu 11. märtsi 2020. aasta otsusega nr 4-p/2020, et luua sõltumatu kohtunike kõrgem kvalifikatsioonikomisjon, mis põhineb läbipaistval valikumenetlusel, kaasates rahvusvahelisi eksperte; on seisukohal, et volitatud kohtunike kõrgem kvalifikatsioonikomisjon peaks suutma viia ellu uute kohtunike tõhusat valikut ja ametis olevate kontrolli kooskõlas kohtunike kõrgema kvalifikatsioonikomisjoni enda vastuvõetud eeskirjade ja menetlustega ja vastavalt oma volitustele; nõuab tungivalt, et viidaks ellu reformimata kõrgema kohtunõukogu aususe kontroll; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud jätkaksid ja kiirendaksid kohtusüsteemi reformimist, et mitte pärssida äsja asutatud korruptsioonivastaste institutsioonide tööd, hoiduda poliitiliselt ajendatud kohtuprotsessidest ja kohtusüsteemi kasutamisest poliitiliste vastaste vastu ning viia lõpule organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise raamistik;

45. kutsub komisjoni üles arendama õigusriigi ja hea valitsemistava valdkonnas olemasolevaid vahendeid ja töötama välja uusi (eelkõige ELi õigusemõistmise tulemustabel ja õigusriigi mehhanism), et jälgida ja hinnata Ukraina edusamme, eesmärgiga tagada käimasolevate reformide põhjalik kontroll ning nende reformide võimalike puuduste nõuetekohane tuvastamine ja kõrvaldamine;

46. tunneb heameelt 2019. aasta septembris algatatud peaprokuratuuri reformi üle ja nõuab prokuröride atesteerimise lõpuleviimist, tagades sel viisil, et uued prokurörid valitaks kõikidel tasanditel läbipaistval ja poliitiliselt erapooletul viisil; julgustab Ukraina ametivõime tugevdama võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu ja parandama õigusraamistikku, samuti vastutavate õiguskaitseasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist;

47. kutsub Ukraina ametivõime tungivalt üles hoiduma oma varasemast halvast tavast menetleda poliitiliselt ajendatud kohtuasju; rõhutab sellega seoses, et poliitilistes küsimustes tekkinud lahknevusi tuleks käsitleda pädevates poliitilistes foorumites, mitte kohtusüsteemis;

48. tunneb muret asjaolu pärast, et komisjon on Ukraina arvanud „teise kategooria“ prioriteetsete riikide hulka, mis tähendab, et seal ei ole intellektuaalomandiõigus piisavalt kaitstud ega tagatud; rõhutab vajadust tugevdada tollikontrolli ja taristut, et takistada tõhusamalt võltsitud toodete toomist Ukrainasse ja nende transiiti Ukrainas; palub komisjonil Ukrainat jätkuvalt abistada intellektuaalomandiõiguse alaste seaduseelnõude koostamisel;

49. kutsub Ukraina valitsust üles jätkama Euromaidani meeleavalduste ajal Ukraina vägede liikmete poolt aktivistide vastu toime pandud kuritegude uurimist ning tagama ohvritele ja nende perekondadele viivitamata õigluse;

50. nõuab tungivalt, et Ukraina ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon);

51. tunneb heameelt Ukraina karistusseadustiku muudatuste üle, milles määratletakse vägistamine ja seksuaalne vägivald nõusoleku puudumise alusel, ning nõuab tungivalt seksuaalse vägivallaga seotud kuritegude uurimise metoodika kiiret väljatöötamist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et sellise metoodika puudumise pärast ei esitatud 2019. aastal nõusoleku puudumise klausli tõttu süüdistusi vägistamises ega seksuaalses vägivallas;

Inimõigused ja põhivabadused

52. mõistab teravalt hukka Venemaa okupatsioonivägede ajutiselt okupeeritud Krimmi territooriumil ning nn separatistlike jõudude poolt valitsuse kontrolli alt väljas olevas Donbassi piirkonnas toime pandud inimõiguste ja põhivabaduste, nagu väljendus-, usu- või veendumus- ja ühinemisvabaduse, samuti rahumeelse kogunemise õiguse ulatuslikud ja püsivad rikkumised, sealhulgas sunniviisiline ajateenistus, väljasaatmine, Venemaa passide pealesundimine, õiguse haridusele piiramine, meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja muud karmid kinnipidamistingimused, samuti piiravad meetmed, näiteks piiripunktide ühepoolne sulgemine ning keelatud juurdepääs ÜRO ja humanitaarmissioonidele, mis on praeguse pandeemia ajal eriti muret tekitavad;

53. tuletab meelde, et Ida-Ukraina sõda ohustab jätkuvalt tsiviilisikute elu ja heaolu, ning märgib, et vaenutegevuse vähendamine Ida-Ukrainas 27. juulil 2020. aastal jõustunud relvarahu ajal aitas kaasa julgeolekuintsidentide arvu langusele 53 % võrra ja tsiviilisikutest inimohvrite arvu vähenemisele; tunneb heameelt 30 miljoni euro suuruse tugiprogrammi EU4ResilientRegions üle, mille eesmärk on suurendada Ida- ja Lõuna-Ukraina vastupanuvõimet seoses käimasoleva konflikti negatiivsete mõjudega, sealhulgas hübriidohtude ja muude destabiliseerivate teguritega;

54. on siiski äärmiselt mures halveneva humanitaarolukorra pärast idapoolsetel territooriumidel, mis ei ole praegu Ukraina valitsuse kontrolli all, eelkõige praeguse COVID-19 hädaolukorra valguses; nõuab tungivalt, et de facto kohalikud võimud võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada elanikkonna põhivajadused, sealhulgas juurdepääs kvaliteetsetele raviasutustele ja ravile, ning teeksid sel eesmärgil igakülgset koostööd Ukraina seadusliku valitsusega;

55. rõhutab, et Ida-Ukrainas sõltub enam kui 3,5 miljonit inimest konflikti eesliini mõlemal poolel endiselt humanitaarabist ja kaitsest, kannatades samas vee- ja elektrikatkestuste käes; märgib, et praegune COVID-19 pandeemia on veelgi süvendanud nende inimeste probleeme;

56. peab kahetsusväärseks inimõiguste olukorra halvenemist Krimmis, kuna Venemaa on okupatsiooni algusest peale tugevalt piiranud kogunemis-, väljendus- ja ühinemisvabadust, õigust teabele juurde pääseda ja usuvabadust; taunib omaalgatuslike Venemaa ametivõimude diskrimineerivat poliitikat eelkõige krimmitatarlaste vähemuse suhtes, nende omandiõiguse rikkumist, selle kogukonna liikmete ja ebaseadusliku anneksiooni vastaste üha sagenevat hirmutamist sunniviisilise ajateenistuse, tagakiusamise, läbiotsimiste, kinnipidamiste ja kadunuks jääma sundimise kaudu, samuti asjaolu, et poolsaarel puuduvad väljendus-, ühinemis-, usu- ja liikumisvabadus; nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik Krimmi poolsaarel ja Venemaal ebaseaduslikult kinni peetud ja vangistatud Ukraina kodanikud, sealhulgas krimmitatarlastest aktivistid; kutsub lisaks Venemaad üles uurima krimmitatarlaste vastu toime pandud jõhkraid massikuritegusid ning tagama ja kaitsma krimmitatarlaste, ukrainlaste ning kõigi etniliste ja religioossete kogukondade õigust säilitada ja arendada oma kultuuri, traditsioone, haridust ja identiteeti;

57. peab kahetsusväärseks, et Ukrainas elab ligikaudu 1,5 miljonit riigisisest põgenikku, olles seega riigisiseste põgenike arvult suuruselt üheksas riik maailmas; märgib, et esmane vastutus selle eest lasub Venemaa Föderatsioonil ja tema nimel tegutsevatel üksustel; kutsub Ukraina ametivõime üles tegema edasisi jõupingutusi, et leevendada konfliktist mõjutatud inimeste kannatusi ja rakendada meetmeid riigisiseste põgenike õiguste kaitsmiseks; kutsub Ukrainat üles andma riigisisestele põgenikele täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused ning järgima riigisiseste põgenike kohtlemisel rahvusvahelisi standardeid; rõhutab Ukraina kodakondsuse õiguste kaitse ja tagamise tähtsust ajutiselt okupeeritud territooriumidel, sealhulgas pensionide ja laste sünnitunnistuste saamise korra lihtsustamist, välistades sel viisil nende kodakondsuseta ja haavatavaks jätmise ohu;

58. nõuab tungivalt, et OSCE Ukraina erakorraline vaatlusmissioon täidaks oma volitusi kaugtöö läbi korrapärase teabevahetuse kaudu tagakiusamise ohvrite ja tunnistajate, juristide, valitsusväliste organisatsioonide ja meedia esindajatega nii Krimmi kui ka Donbassi piirkondadest; palub ELi inimõiguste eriesindajal pöörata pidevat tähelepanu inimõiguste olukorrale Krimmi poolsaarel ja valitsuse kontrolli alt välja jäetud Ida-Ukraina piirkondades;

59. märgib, et viieaastane tegevuskava Ukraina riikliku inimõiguste strateegia rakendamiseks aegub 2020. aastal ja nõuab peamiste saavutuste põhjalikku läbivaatamist enne seda, kui kehtestatakse järelmeetmete tegevuskava eesmärgid; pöörab suurt tähelepanu Ukraina valitsuse poolt krimmitatarlastele antavale toetusele ja väljendab muret 2020. aasta septembris Ülemraadale esitatud eelarveprojektis aastaks 2021 rahastamise puudumise pärast Ukraina territooriumilt küüditatud krimmitatarlaste ja teistest rahvustest isikute ümberasustamise ja majutamise programmi jaoks; kutsub Ukrainat üles võtma vastu seaduseid Ukraina põlisrahvaste ja krimmitatari põlisrahvaste staatuse kohta ning selle põhiseaduse muutmise kohta, et tunnustada krimmitatarlaste rahvusel põhinevat territoriaalset autonoomiat Ukrainas ja eelkõige Krimmis, mis tuleneb krimmitatari põlisrahvaste võõrandamatust enesemääramisõigusest; nõuab, et Ukraina ametivõimud tegeleksid ainsa krimmitatarikeelse telekanali ATR probleemidega ning pakuksid stabiilset rahalist ja tehnilist tuge, et telekanal saaks Venemaa poolt okupeeritud Krimmis oma ringhäälingutegevust jätkata; kiidab heaks Ukraina algatuse töötada välja krimmitatari keele arendamise ja populariseerimise strateegia aastani 2032;

60. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles kiiresti ellu viima ja rakendama ELi inimõiguste sanktsioonide mehhanismi – Euroopa Magnitski akti tüüpi õigusakti –, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 215, võimaldades sanktsioonide rakendamist üksikisikute ja ettevõtjate vastu, kes on seotud tõsiste inimõiguste rikkumistega ja vastutavad muude kuritegude, sealhulgas korruptsiooni eest, ning kutsub Ukrainat üles järgima seda eeskuju ja võtma vastu selle õigusakti Ukraina versiooni;

61. võtab teadmiseks ukraina keele kui riigikeele toimimise toetamise seaduse ja palub Ukraina ametivõimudel rakendada seadust täielikult kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega ja vastavalt Veneetsia komisjoni arvamuses nr 960/2019 esitatud soovitustele, see tähendab austada kogukondade õigust oma keelt arendada ja täielikult kasutada ning jätkata kõrgeimate kaalutlustega ja tasakaalustatult rahvusvähemuste, nende keelte ja õigusega haridusele arvestamist;

62. kutsub Ukrainat üles andma riigikeele kaitse volinikule või mis tahes samal eesmärgil loodud üksusele volitused jälgida vähemuskeelte kasutamist ja põlisrahvaid käsitlevate õigusnormide täitmist;

63. toetab veendumus-, arvamus- ja väljendusvabadust ning rõhutab, kui oluline on tagada kõikidele rahvusvähemustele, etnilistele ja keelelistele vähemustele võrdne juurdepääs teabele, mis on demokraatia oluline osa; taunib etnilisel päritolul või keelel põhinevat vaenukõnet ja diskrimineerimist ning valeuudiseid ja väärinfot rahvus-, etniliste ja keeleliste vähemuste kohta;

64. märgib, et vaja on võtta meetmeid tugevdamaks vähemuste õiguste taristut ja luua usaldus, et vähemuste õigusi kaitstakse nii seadustes kui ka praktikas; märgib, et sellised meetmed peaksid hõlmama õiguskaitse tugevdamist, institutsioonide tähelepanu võimendamist seoses vähemuste küsimustega ning tugevamate ja püsivate konsultatsioonimehhanismide loomist; väljendab muret sellepärast, et Ukraina ametivõimud ei võtnud asjakohaseid meetmeid, et võidelda diskrimineerimise ja vaenukõne vastu, mis on suunatud vähemusrühmadele, eriti romade kogukonnale, mis on langenud diskrimineerimise, rassilise vägivalla ja sallimatuse ilmingute ohvriks; kutsub Ukrainat üles tugevdama holokausti ja totalitarismi ohvrite mälestamist, ühinedes holokausti mälestamise rahvusvahelise ühendusega (IHRA) ning võttes vastu ja rakendades IHRA antisemitismi määratlust; palub komisjonil kutsuda Ukraina osalema programmis „Kodanike Euroopa“;

65. ergutab Euroopa poliitiliste sihtasutuste tööd Ukraina järgmise põlvkonna poliitiliste liidrite toetamisel;

66. julgustab tugevat dialoogi ja koostööd kirikute ning usukogukondade ja -organisatsioonidega sellistes valdkondades nagu rahuloome ja leppimine, suurendades sel viisil usaldust õiglase ja vaba ühiskonna vastu, samuti hariduse, tervishoiu ja põhiliste sotsiaalteenuste vastu;

67. võtab teadmiseks käimasolevad reformialased jõupingutused meediavaldkonnas; rõhutab, et reformiga tuleks eelkõige tagada reguleeriva asutuse sõltumatus, erapooletus ja vastutus, meediaomandi läbipaistvus ja võrdsed võimalused meediakanalitele, kelle jaoks valitseb turul aus konkurents; väljendab muret, et reguleerivale ametile planeeritakse üle anda uus ja laiaulatuslik pädevus, mis võib ohustada meediavabadust ning veebi- ja trükimeedia sisu; rõhutab, et seoses desinformatsiooni vastu võitlemise seaduse eelnõuga võib praegune seaduseelnõu põhjustada meediavabaduse arvelt ulatusliku riikliku sekkumise meediasisusse ja ajakirjandustegevusse ega ole desinformatsiooni vastu võitlemiseks tõhus; nõuab tungivalt, et korraldataks laiem arutelu meediakogukonnaga ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et vältida väljendusvabaduse ohtuseadmist;

68. märgib murega, et Ukraina telemeediaturg on küll pluralistlik, kuid seda iseloomustab jätkuvalt oligarhide liigne mõju; nõuab tungivalt, et Ukraina edendaks vaba ja sõltumatut meediat ning tugevdaks meedia mitmekesisust; rõhutab jätkusuutliku avalik-õigusliku ringhäälingu, sõltumatu meediat reguleeriva asutuse ja kodanikuühiskonna tähtsust vastupanuvõime suurendamisel desinformatsiooni ja muude destabiliseerivate tegurite vastu; kutsub Ukraina Ülemraadat ja valitsust üles järgima riigi kohustusi avalik-õigusliku ringhäälingu ees ning tagama rahalise ja poliitilise toetuse, et seda jätkuvalt moderniseeritaks, see jääks sõltumatuks ning oleks võimeline teostama uurivat ajakirjandust;

69. kordab, et EL peab Ukraina vastupanuvõime tugevdamiseks jätkama Ukraina toetamist hübriidohtude, desinformatsiooni ja valeuudiste vastu võitlemisel, sealhulgas sõltumatu meedia tugevdamise ja meediapädevuse strateegilise kommunikatsiooni kaudu; tunneb heameelt teate üle ELi ja Ukraina vahelise küberdialoogi alustamise kohta;

70. väljendab muret meedia esindajate, eriti korruptsiooni ja pettuseid uurivate ajakirjanike töökeskkonna halvenemise pärast; taunib kõiki toiminguid, mille eesmärk on ajakirjanike töö pärssimine, sealhulgas teabele juurdepääsu piiramine, kriminaaluurimised, surve avaldada allikaid ja vaenukõne, eelkõige vaenukõne sõltumatu meedia vastu; on mures sellepärast, et Ukraina uurivate ajakirjanike platvormide hiljutise analüüsi kohaselt on Ülemraada liikmed langenud suunatud desinformatsiooni levitamise kampaaniate ohvriks või isegi aitasid neid tahtlikult levitada;

71. peab kahetsusväärseks ajavahemikul 2017–2019 registreeritud arvukaid rünnakuid ajakirjanike ja kodanikuaktivistide vastu; kutsub Ukraina ametivõime üles süüdlasi kohtu alla andma ning tagama meediatöötajate ja ajakirjanike turvalisus ning nõuab tungivalt, et nad töötaksid meedia reguleerimisel välja proportsionaalse lähenemisviisi;

72. nõuab tungivalt demokraatliku, sõltumatu, pluralistliku ja tasakaalustatud meediamaastiku väljaarendamist Ukrainas, mis lõpetaks meediakanalite poliitiliselt ajendatud tagakiusamise, sealhulgas litsentside tühistamise, ning tagaks kohalike ajakirjanike, arvamuskujundajate ja teisitimõtlejate kaitse ahistamise ja hirmutamise eest, võimaldaks mittediskrimineerivat juurdepääsu veebi- ja veebivälisele teabele ja sisukat kodanikuosalust ning tagaks inim- ja kodanikuõigused ning kaitseks neid; rõhutab, et ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja advokaadid peaksid saama töötada sõltumatult ning ilma põhjendamatu sekkumise ja hirmutamiseta; kiidab heaks Ukraina inimõiguste organisatsioonide ja Krimmi prokuröri töö, kes ajutiselt Mandri-Ukrainast töötades registreerib inimõiguste rikkumisi ja vägivallaakte; rõhutab, et kõiki inimõiguste rikkumisi tuleb uurida ja süüdlased tuleb kohtu alla anda;

73. rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku ja kaasava arengu oluline eeltingimus; nõuab tungivalt, et Ukraina valitsus ja ametivõimud rakendaksid meetmeid, et suurendada naiste esindatust ja toetada võrdset kohtlemist kõigil poliitilise ja ühiskondliku elu tasanditel, ning rakendaksid meetmeid soolise vägivalla vastu võitlemiseks; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust kõigis oma poliitikavaldkondades, rahalises toetuses, programmides ja tegevustes seoses Ukrainaga, eriti kui eesmärk on leevendada COVID-19 põhjustatud negatiivseid mõjusid, kuna range liikumispiirang on mõjutanud kõige enam naisi, sealhulgas naisettevõtjaid;

74. mõistab hukka vägivaldsed rünnakud ja vaenukuriteod LGBTI-inimeste vastu ja kutsub Ukraina õiguskaitseasutusi üles neid rünnakuid tulemuslikult uurima; nõuab tungivalt, et Ukraina kehtestaks ja rakendaks tõhusalt terviklikke teiseseid õigusakte, millega tagatakse veendumusvabadus, tõkestatakse LGBTI-inimeste, feministidest aktivistide, puuetega inimeste ja vähemuste jätkuvat diskrimineerimist ning tõhustatakse nende õiguste kaitset; kutsub Ukraina valitsust ja kõiki poliitilisi osalejaid üles tegema jõupingutusi kaasava ja salliva ühiskonna loomiseks;

75. peab kahetsusväärseks asjaolu, et kriminaalkoodeksi artiklis 161 ei nähta ikka veel ette seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel vihkamisele või vägivallale õhutamise karistamist, ning et nendele ei viidata kui raskendavatele asjaoludele ja neid ei käsitleta raskendavate asjaolude üldsätetes artikli 67 lõigetes 1 ja 3; tuletab meelde, et valitsuse tegevuskavas riikliku inimõiguste strateegia rakendamiseks nähti ette, et seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alused lisatakse kriminaalkoodeksi artiklisse 67 raskendavate asjaoludena; tuletab meelde ECRI soovitusi ja kutsub Ukrainat üles kriminaalkoodeksit vastavalt muutma;

Kaubandus ja majanduskoostöö, tööhõive- ja sotsiaalküsimused ning töötajate liikuvus

76. rõhutab, et Ukraina on liidu jaoks oluline geopoliitiline ja geostrateegiline partner ning tähtis kaubanduspartner; tunneb heameelt ELi–Ukraina kaubavoo märkimisväärse kasvu üle, mille tulemusena on liidust saanud Ukraina suurim kaubanduspartner; peab siiski kahetsusväärseks riiki tulevate välismaiste otseinvesteeringute suhteliselt väikest hulka;

77. väljendab rahulolu 2019. aastal kahepoolsetes kaubandus- ja majandussuhetes saavutatud jätkuvalt heade tulemuste üle, kuna Ukraina import kasvas 12,3 % ja eksport 9,7 %, ulatudes 43,3 miljardi euroni; toonitab, et ELi ja Ukraina kaubavahetus on kasvanud 49 % ja EL on endiselt Ukraina suurim kaubanduspartner, kelle arvele langes 2019. aastal 40 % Ukraina kaubavahetusest, Ukraina on aga ELi suuruselt 18. kaubanduspartner, kelle arvel on 1,1 % ELi kogu kaubavahetusest; märgib, et Ukraina kaubandusbilansi puudujääk ELiga on suurenenud 5,1 miljardi euroni;

78. kutsub mõlemat osapoolt üles tugevdama nii kahepoolsel kui ka rahvusvahelisel tasandil koostööd COVID-19 pandeemiast tingitud probleemide lahendamisel, eelkõige muutes tarneahelad vastupanuvõimelisemaks ja mitmekesisemaks ning tegeledes ühiselt protektsionistlike suundumuste tõrjumisega; märgib, et ELi eesmärk jõuda avatud strateegilise sõltumatuseni võiks luua võimaluse veelgi tihedamaks koostööks liidu naaberriikidega;

79. soovitab komisjonil toetada Ukrainat valdkondade kindlaksmääramisel, mis aitaksid edendada majanduse mitmekesistamist, ning nende tähtsustamisel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täieliku rakendamise protsessis;

80. kordab, et Ukraina järkjärguline integreerumine ELi siseturule, nagu on ette nähtud assotsieerimislepingus, on partnerluse üks põhieesmärke ja antud kontekstis toetatakse sellega tingimuste loomist Ukraina ja ELi vaheliste majandus- ja kaubandussuhete tugevdamiseks ning samuti ulatuslikumat õigusaktide ühtlustamise protsessi, mis sõltub põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikust rakendamisest ning asjakohaste õiguslike, majanduslike ja tehniliste normide ja standardite järgimisest;

81. märgib, et on läbi viidud mitmeid reforme, mis on viinud majanduse dereguleerimiseni, riigi rahanduse suurema läbipaistvuseni ja kontsessioone ning avaliku ja erasektori partnerlust käsitlevate eeskirjade täiustamiseni, pakkudes uusi võimalusi nii kohalikele kui ka välisinvestoritele;

82. märgib siiski, et riigi oligarhide mõjuvõimu vähendamises ei ole saavutatud nähtavaid tulemusi, kuna oligarhidel on endiselt tugev mõju Ukraina majandusele ja poliitikale, eriti seoses meediaomandi ning mõjuga kohtu- ja õiguskaitsesüsteemile; on seisukohal, et selgete ja kõigile võrdsete reeglite väljatöötamine majanduses ja poliitikas võib osutuda tõhusaks meetodiks, et de facto alandada rikkaimate ettevõtjate väikese rühma mitteametlikku mõju riigi toimimisele, sealhulgas seadusandlusele, ja kutsub seetõttu Ukraina ametivõime üles kiirendama oligarhide mõjuvõimu vähendamise protsessi;

83. peab lisaks kahetsusväärseks riigi osalusega ettevõtete osakaalu suurenemist ning nõuab tungivalt, et Ukraina jätkaks riigiettevõtete erastamist majanduse ajakohastamise ja toimimise parandamise ning oligarhide kätte koondumise vältimise eesmärgil; rõhutab vajadust uuendada Ukraina kohustust võidelda seaduslike huvide mõjuga, mis tähelepanuta jätmise korral võib tõsiselt õõnestada seniste reformide ja Ukraina toetusmeetmete tulemusi;

84. nõuab, et Ukraina ja EL tõhustaksid koostööd kahepoolse kaubanduse edasisel liberaliseerimisel, sealhulgas tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu sõlmimine ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning tollialane koostöö; nõuab lisaks ELi ja Ukraina vahel tihedamat valdkondlikku koostööd hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, IKT-sektori, digiülemineku ja keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas, et jagada oskusteavet ja parimaid tavasid; nõuab ka tihedamat koostööd ja Ukraina järkjärgulist diferentseeritud sektoriviisilist integreerimist muu hulgas energialiidu, transpordiühenduse ja digitaalse ühtse turuga;

85. kutsub Ukraina ametivõime üles avama riigi lennundusturu Euroopa ettevõtjatele, sealhulgas odavlennufirmadele, ning toetab ühise lennunduspiirkonna lepingu allkirjastamist esimesel võimalusel;

86. tunneb heameelt Ukraina ja ELi vahelise koostöö raames tehtud edusammude üle digivaldkonnas ning julgustab sellist koostööd veelgi süvendama, et tagada teineteisele siseturul võrdne kohtlemine, sealhulgas muudes vastastikust huvi pakkuvates sektorites; rõhutab, kui olulised on digiülemineku ja e-valitsuse suunas tehtud sammud ning edu Ukraina õigusaktide ühtlustamisel ELi õigusaktidega elektrooniliste usaldusteenuste ja elektroonilise side valdkonnas; julgustab komisjoni veelgi toetama Ukraina meedia- ja infopädevuse, e-valitsuse ja digimajandusega seotud jõupingutusi, et kajastada praegust digiajastut ja järkjärgulist integreerumist ELi digitaalsesse ühtsesse turgu, ning uurima võimalusi rändlustasude vähendamiseks ELi ja Ukraina vahel; märgib sellega seoses ära ELi uue, 25 miljoni euro suuruse programmi, millega toetatakse Ukraina e-valitsust ja digimajandust; ergutab ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) laiendamist Ukrainasse, kui on täidetud kõik tehnilised ja juriidilised nõuded;

87. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles viima ellu usaldusväärne Donbassi piirkonna vajaduste hindamine, et luua strateegia selle sotsiaal-majandusliku taastumise jaoks, ja soovitab töötada välja asjakohase rahvusvahelise raamistiku Donbassi ülesehitamiseks;

88. kutsub Ukraina ametivõime üles jätkama riikliku tervishoiusüsteemi reforme, eelkõige arvestades COVID-19 pandeemia laastavat mõju, mida see on avaldanud Ukraina tervishoiusüsteemile; märgib, et UNICEFi andmetel ei ole COVID-19 puhul tegemist üksnes riikliku tervishoiukriisi, vaid ka sotsiaal-majandusliku kriisiga, mis võib suurendada Ukraina vaesuse määra 27,2 %-lt 43,6 %-ni või isegi 50,8 %-ni; julgustab seetõttu Ukraina valitsust rakendama ulatuslikke sotsiaalkaitsemeetmeid COVID-19 mõju leevendamiseks;

89. kiidab heaks asjaolu, et Ukraina on ühinenud ELi terviseohutuse komiteega ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemiga, et osaleda rahvatervisealaste COVID-19 reageerimismeetmete üleeuroopalises koordineerimises; nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Ukraina tõhustaksid koostööd rahvatervise vastupanuvõime alal ning vahetaksid parimaid tavasid ja teeksid koostööd kodanikuühiskonnaga epideemiastrateegiate väljatöötamisel, keskendudes kõige haavatavamatele rühmadele;

90. kutsub Ukraina valitsust üles tagama, et COVID-19 ohjamiseks võetud mis tahes meetmetel oleks õiguslik alus, et need oleksid rahvatervise kaitsmiseks ja inimelude päästmiseks tingimata vajalikud ja proportsionaalsed (tuginedes teaduslikele nõuannetele), et neid kontrollitakse pidevalt ja vajadusel need tühistatakse ning et neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil; kutsub ametivõime üles tagama, et haavatavad ja tõrjutud rühmad ei satuks COVID-19 ohjamisel ebaproportsionaalselt halvemasse olukorda, ning võtma meetmeid olemasoleva ebavõrdsuse kõrvaldamiseks;

91. nõuab tungivalt, et Ukraina tegeleks oma tervishoiusektoris ja eriti tervishoiuministeeriumis jätkuvalt leviva semupoliitika ja korruptsiooniga ning uuriks tulemuslikult igasugust korruptiivset tegevust, eelkõige katseid soetada keset pandeemiat ebaproportsionaalselt kõrgete hindadega meditsiiniseadmeid;

92. tunnustab edusamme õigusnormide ühtlustamisel ELi õigustikuga ning sanitaar- ja fütosanitaarstrateegia vastuvõtmist 2019. aasta novembris, mis sisaldab üle 200 liidu normatiivakti, mida tuleb rakendada Ukraina õiguses;

93. märgib murega, et loomade heaolu nõuete ühtlustamisel sellekohaste ELi normidega ei ole tehtud piisavalt edusamme;

94. peab kiiduväärseks, et 2020. aasta märtsis võeti vastu põllumajandusmaa müüki puudutav seadus, mis peaks aitama kasutada ära Ukraina tohutut potentsiaali põllumajandussektoris, ja et 2020. aasta mais võeti vastu seadus, millega parandati teatud aspekte pangandustegevuse korralduses, et tugevdada pangandussüsteemi ja välistada PrivatBanki tagasiandmist selle endistele omanikele;

95. väljendab rahulolu selle üle, et Ukraina on liitunud mitmepoolse vahekokkuleppega, panustades sellega apellatsioonikogu halvamisest tingitud ummikseisu ületamisse ja selle tagamisse, et WTO liikmed saaksid apellatsioonikogu uuesti toimima hakkamiseni kasutada WTOs kaheastmelist vaidluste lahendamise süsteemi;

96. kutsub Ukrainat üles järgima vahekohtu tulevasi otsuseid, milles käsitletakse töötlemata puidu ekspordi moratooriumi, rakendades samal ajal kohustuslikku hoolsuskohustust kogu metsanduskaupade väärtusahelas ja parandades metsandussektori juhtimist;

97. märgib murega, et Ukraina algatas hiljuti kaks kaitsemeetmetega seotud uurimist EList lämmastiku ja kombineeritud väetiste importimise vastu; võtab teadmiseks, et Ukraina otsustas viimasel minutil need uurimised peatada, samal ajal kui uued kaitsemeetmetega seotud uurimised on ettevalmistamisel; hoiatab, et sellised sammud võivad õõnestada pooltevahelist usaldust;

98. tuletab meelde, et kodulinnuliha on ELis tundlik toode; tunnistab kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustuste muutmisega kodulinnuliha nn muude tükkide ekspordi jaoks leitud lahendust, millega kõrvaldatakse lepingus esinevad lüngad; kutsub Ukrainat üles hoiduma samalaadsetest tavadest ning heas usus täielikult järgima ja rakendama kõiki põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätteid; kutsub komisjoni üles tegema põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise üle põhjalikku seiret ning kasutama kõiki olemasolevaid meetmeid, et kõrvaldada turgu moonutavad tavad ja välistada õiguslünkade võimalik ärakasutamine;

99. nõuab tungivalt Ukraina maa- ja linnapiirkondade erinevuste vähendamist, pakkudes tõhusaid rahalisi ja tehnilisi stiimuleid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, väikepõllumajandustootjatele ja pereettevõtjatele maal ja linnalähedastes piirkondades ning parandades inimeste ühendatust ja taristut linnade ja maapiirkondade vahel eesmärgiga suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

100. tunnustab tulemusi, mis on saavutatud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu VKEde rahastu raames rahastamise kättesaadavuse parandamisel ja kaubandusvõimaluste avamisel; rõhutab, et asjakohane teavituskampaania võimaldaks VKEdel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu pakutavatest võimalustest rohkem kasu saada;

101. kutsub komisjoni üles andma tehnilist tuge piirkondlikele tööhõivekeskustele, et stimuleerida tööhõivet, toetada noori ja kestliku majandusarengu programme, mis soodustavad sotsiaalset ettevõtlust, ja neisse investeerida ning keskenduda maapiirkondade noortele, et tugevdada haridussüsteemi vastavalt tööturu nõudlusele, eesmärgiga kaitsta kõige haavatavamaid rühmi ja hoida ära sotsiaal-majanduslike võimaluste puudumist;

102. soovitab komisjonil jälgida põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu mõju töötajate õigustele ja ühinemisvabaduse õigusele seoses Ukraina ja ELi kaubavahetusega; kutsub Ukraina valitsust üles keskenduma ka kaubanduse sotsiaalsele mõõtmele ja kestlikule arengule ning jälgima tähelepanelikult põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise majanduslikku ja sotsiaalset mõju; kutsub Ukraina valitsust üles austama ja jõustama tööstandardeid ning ratifitseerima ja täielikult rakendama kõiki Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone; julgustab Ukraina valitsust jätkama tööstandardite ühtlustamist ELi standarditega, eriti kogunemisvabaduse ja sotsiaalse dialoogi osas; tunneb heameelt tööreformi algatuse üle, kuid rõhutab vajadust ulatuslike konsultatsioonide järele ametiühingute ja kodanikuühiskonnaga ning soovitab kasutada selles küsimuses ILO erialateadmisi;

103. kutsub Ukraina valitsust üles võtma kasutusele stiimulite ja sanktsioonide süsteemi, et võidelda töökohtade erakordselt suure hulga vastu mitteametliku tööhõive sektoris;

104. tunnistab suurenenud tööjõuliikuvust Ukraina ja ELi vahel, kusjuures väljarände määr on 2,2–2,7 miljonit inimest (13–16 % kogu Ukraina tööhõivest), mis ühelt poolt vähendab tööjõu pakkumist Ukrainas ja tööjõupuudust teatud ametites, ning teiselt poolt on üks riigis viibivate töötajate palgakasvu kiirendavaid tegureid ja rändajate rahasaadetiste sissevoolu allikas, millel on märkimisväärne mõju Ukraina majandusele, kus sissevool moodustab üle 8 % SKPst; nõuab 2014. aasta järgse tööjõu väljarändelaine majandusliku ja sotsiaalse kasu ning mõju täiendavat analüüsi nii Ukraina kui ka liikmesriikide majandusele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele; rõhutab, et on hädavajalik näha valitsuse lähenemisviisi sellise töökeskkonna väljatöötamisele, mis pakub Ukraina ettevõtete töötajatele inimväärseid töötingimusi, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse osas, seaduslikke töökohti, millega kaasneb riiklik sotsiaalkindlustus, õigeaegselt ja täielikult makstud palkasid, õigust ametiühingusse kuulumiseks ja huvide esindamiseks ning sisukaid kollektiivläbirääkimisi siduvate kollektiivlepingute sõlmimiseks; kinnitab vajadust lahendada ajude äravoolu probleem Ukrainast, edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust ja koolitusprogramme ning luues töövõimalusi, et pakkuda noortele ja peredele sotsiaal-majanduslikke võimalusi nende kohalikes kogukondades;

105. kiidab heaks ELi rahastatud programmid ja nõuab nende edasiarendamist, millega toetatakse nii Ukraina kutseharidussüsteemi („EU4Skills: Better Skills for Modern Ukraine“) kui ka ettevõtluskeskkonna ajakohastamist, millel on oluline roll potentsiaalsete tagasipöördujate ja kodumaiste ettevõtjate jaoks (korruptsioonivastane võitlus, VKEde toetus, maksu- ja tollireform jne) – nii sektorite toetuste kaudu kui ka tingimustena ELi makromajandusliku finantsabi programmides;

106. kutsub assotsiatsiooninõukogu üles seadma esmatähtsale kohale sotsiaalpoliitika, tööhõive ja töö, kollektiivläbirääkimiste reguleerimise, sotsiaaldialoogi, soolise ebavõrdsuse vastase võitluse ja tööõiguse reformi valdkonnas rahvusvaheliste tööstandardite ning ELi õigusaktide ja tavade rakendamise, et tagada sotsiaalpartnerite huvide tasakaalustatus ja et töötajate õigusi kaitstakse vastavalt assotsieerimislepingu (artiklid 419–421 ja 424) ning ILO asjakohaste konventsioonide (81, 87, 98, 117, 122, 129, 144, 154 ja 173) sätetega; tuletab Ukraina valitsusele meelde, et selle pingutused ärikliima parandamiseks otseste investeeringute ligimeelitamiseks ja majanduskasvu edendamiseks ei tohi toimuda töötajate õiguste ja töötingimuste arvelt; kutsub Ukraina valitsust üles lähenema sotsiaaldialoogile süstemaatiliselt ja seda institutsionaalselt toetama ning tegema jõupingutusi, et muuta riiklik kolmepoolne sotsiaal- ja majandusnõukogu sotsiaaldialoogi tõhusaks vahendiks;

107. märgib murega, et ametiühingute võimalused Ukrainas oma õigusi kasutada on ebatäiuslike ja ebamääraste õigusaktide tõttu piiratud;

Energeetika, keskkond ja kliimamuutused

108. tunneb heameelt Naftogazi tegevuste lahkulöömise üle 2019. aastal ja gaasi ülekandesüsteemi juriidiliselt sõltumatu halduri (GTSO) loomise üle, mis on kooskõlas EL kolmanda energiapaketiga; kutsub siiski Ukraina ametivõime üles tugevdama GTSO tehnilist sõltumatust Naftogazist; tunneb heameelt majapidamiste jaoks konkurentsivõimelise gaasituru liberaliseerimise ja avamise üle; peab siiski kahetsusväärseks viimaseid rünnakuid Naftogazi juhtkonna, sealhulgas ettevõtte nõukogu vastu, mis õõnestavad selle seni saavutatud sõltumatust ja reformide edenemist selles valdkonnas;

109. rõhutab Ukraina rolli gaasi strateegilise transiidiriigina ja vajadust ajakohastada oma riiklikku gaasi ülekandesüsteemi, samuti selle integreerimise tähtsust ELi energiaturuga, tuginedes assotsieerimislepingu ajakohastatud XXVII lisa tõhusale rakendamisele; tunneb heameelt pikaajalise gaasitransiidilepingu allkirjastamise üle, millele aitas kaasa EL; väljendab muret gaasitorustiku Nord Stream 2 ehitamise pärast ja kordab selle pikaajalisi põhilisi poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske; märgib, et gaasitorustik tugevdab ELi sõltuvust Venemaa gaasitarnetest, ohustab ELi siseturgu, ei ole kooskõlas ELi energiapoliitika ega selle strateegiliste huvidega ning sellel võivad olla sõjast laastatud Ukrainale negatiivsed tagajärjed; kutsub seetõttu kõiki, eriti liikmesriikide ja Euroopa sidusrühmi vastavalt oma varasematele seisukohtadele kasutama projekti peatamiseks olemasolevaid õiguslikke klausleid;

110. nõuab, et komisjon kontrolliks Ukraina vastavust Euroopa Liidu õigustikule energiasektoris, pidades silmas energiaturgude edasist integreerimist; toetab täielikult Ukraina integratsiooni Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO-E); nõuab tungivalt, et Ukraina parandaks Ukraina energiasektorit toetavate rahvusvaheliste institutsioonide (nt komisjon, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank, Maailmapank, KfW, ENTSO-E ja energiaühendus) ja Ukraina institutsioonide poliitika ja tegevuse koordineerimist;

111. mõistab hukka Venemaa-poolse gaasi ammutamise Ukraina majandusvööndis asuvast Ukraina mandrilavast ja kinnitab, et EL ei tunnusta Venemaa Föderatsiooni poolt gaasiväljade arestimist Aasovi ja Musta mere piirkonnas ning peaks toetama Ukraina ametivõimude õiguslikke meetmeid ebaseadusliku ammutamise lõpetamiseks;

112. peab kahetsusväärseks, et 2019. aasta juulis tegevust alustanud Ukraina uus elektrienergia hulgimüügiturg ei ole vastavalt ELi standarditele endiselt konkurentsivõimeline; nõuab seetõttu tungivalt, et Ukraina viiks oma reformi lõpule, parandaks elektrituru vastavust ELi õigusele, suurendades ennekõike Ukrenerho sõltumatust ja vältides ristsubsideerimist; kutsub Ukrainat üles uuendama oma olemasolevaid elektrijaamu, et need vastaksid rangetele Euroopa keskkonna- ja ohutusstandarditele;

113. tunnustab Ukraina valitsuse seisukohta austada energiaühenduse raames võetud kohustust järgida kohaldatavaid ELi õigusakte, sealhulgas keskkonna- ja ohutuspoliitikat, lubamata seega importida elektrienergiat naaberriikide elektrijaamadest, mida ehitatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning kõrgeimate rahvusvaheliste keskkonna- ja ohutusstandardite nõudeid järgimata;

114. peab kahetsusväärseks asjaolu, et Ukraina ei täida senini taastuvate energiaallikate tootmise sektoris investorite ees võetud kohustusi ning et taastuvatest energiaallikatest elektri tootjatele maksetega viivitamine ohustab puhaste energiaallikate edasist arengut Ukrainas;

115. nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud viiksid kiiresti lõpule tuumaelektrijaamade ajakohastamise, uuendades eelkõige Zaporižžja tuumaelektrijaama, ja uuriksid viivituste põhjust nendes protsessides;

116. rõhutab, kui oluline on suurendada piirkonnas taristu koostööd, mitmekesistada ka edaspidi Ukraina energiavarustust, energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja Ukraina energiasektori ühendatust, tagades samas keskkonnasäästlikkuse; märgib, et piirkonnasisese kaubavahetuse toetamine ja edendamine idapartnerluse riikides loob ka uusi majanduslikke võimalusi, sealhulgas VKEde jaoks;

117. peab kiiduväärseks, et Ukraina valitsus võttis 2019. aasta veebruaris vastu riikliku keskkonnapoliitika strateegia aastani 2030 ja riikliku jäätmekava, keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitlevad õigusaktid ning kliimapoliitika valdkonna seadused; nõuab tungivalt, et Ukraina tugevdaks veelgi oma osalust võitluses kliimamuutuste vastu, tõhustaks kliimamuutuste poliitika rakendamist, kliimamuutuste süvalaiendamist kõigis poliitikakujundamise valdkondades ning suurendaks jõupingutusi 2015. aasta Pariisi kokkuleppega seotud riiklike kohustuste täitmiseks;

118. nõuab tungivalt, et Ukraina võitleks kooskõlas kestliku metsamajandamise ja keskkonnakaitse standarditega tõhusalt ebaseadusliku metsaraiega ning lõpetaks loodusvarade ebaseadusliku ja jätkusuutmatu kasutamisega kaasneva kahju tekitamise loodusele, näiteks Karpaatide põlismetsade ebaseadusliku raie, mis on ka piirkonna üleujutuste peamine põhjus; nõuab, et EL aitaks kaasa ennetustegevusele seoses illegaalse Svidovetsi suusakuurordiprojektiga seotud ebaseadusliku metsaraie ning ebaseadusliku ja keskkonnale kahjuliku merevaigu kaevandamismeetodi kasutamisega; julgustab Ukrainat investeerima ökoloogiliselt ohutusse ja keskkonnasõbralikku ning kestlikku turismitaristusse ning kutsub Ukraina ametivõime üles vältima seda, et tulevased projektid keskkonda kahjustaksid, parandades kontrolli, läbipaistvust ning keskkonnamõju hindamise ja hoolsuskohustuse rakendamist; nõuab tungivalt, et Ukraina tagaks avatud ja mugava juurdepääsu keskkonnateabele, laiendaks kaitsealasid ning kiirustaks suurte põletustehaste peamiste saasteainete riikliku heitkoguste vähendamise kava rakendamisega; julgustab Ukrainat võtma vastu säästva transpordi arendamise õigusaktid; nõuab tungivalt, et Ukraina puhastaks ja kõrvaldaks ohutult ja keskkonnateadlikult väga ohtlikud põllumajanduskemikaalid, eelkõige vananenud pestitsiidid Hersoni oblastis ja teistes Ukraina piirkondades;

119. on sügavalt mures Ida-Ukraina konflikti keskkonnamõju pärast, sealhulgas rohkete omavahel ühendatud kaevanduste põhjustatud üleujutusohu pärast; nõuab, et pärast konflikti keskkonnamõju põhjalikku hindamist koostataks ökoloogilise kokkukukkumise vältimiseks kavandatud reageerimiskava; teeb ettepaneku võtta vastu Donbassi demineerimisprogramm, mis hõlmaks Ukraina ametivõime ja rahvusvahelist üldsust;

120. on samuti sügavalt mures umbes 1200 meditsiinilistel, tööstuslikel või teaduslikel eesmärkidel kasutatava radioaktiivse kiirgusallika pärast, mis asuvad Donetski piirkonnas ja selle ümbruses ning mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele, ohutusele ja keskkonnale; kutsub OSCEd, kolmepoolset kontaktrühma ja Normandia nelikformaadi riike üles võitlema (vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise režiimile) radioaktiivse tegevuse leviku ja radioaktiivsete ainete salakaubaveo vastu; nõuab tungivalt, et kõik osalised suhtleksid asjaomaste sidusrühmadega, et transportida Donbassi piirkonnast ohutult välja kõrge aktiivsusega kasutusest kõrvaldatud radioaktiivsed kiirgusallikad;

121. tunneb heameelt Ukraina kavatsuse üle aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ja kutsub komisjoni üles asjakohaselt toetama Ukraina jõupingutusi, muu hulgas asjaomase struktureeritud dialoogi loomise, tegevuskava koostamise ja teabevahetuse kaudu; kutsub komisjoni üles tagama, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei oleks vastuolus selles sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide ja algatustega;

122. tunneb heameelt ELi 10 miljoni euro suuruse programmi „Climate package for a sustainable economy“ (Kestliku majanduse kliimapakett) üle, millega pakutakse Ukrainale tuge tervikliku lähenemisviisi väljatöötamisel oma peamiste majandussektorite ümberkorraldamiseks vähese CO2 heitega majanduse saavutamiseks;

Inimestevahelised kontaktid

123. tunnistab piiriülese liikuvuse tähtsust inimestevaheliste kontaktide tugevdamisel ning tunneb heameelt viisavabaduse jätkuva eduka rakendamise üle Ukraina kodanike heaks, mis on võimaldanud Ukraina kodanikel alates 2017. aasta juunist teha rohkem kui 40 miljonit reisi ELi riikidesse; rõhutab, kui oluline on jätkata viisanõude kaotamise kriteeriumide täitmist ja kiirendada sellega seotud reformipüüdlusi; väljendab seisukohta, et viisavabadus on suurendanud Ukrainast ELi reisimist, seega on paranenud vastavate ühiskondade vaheline mõistmine, mis on edasiste heanaaberlike suhete parim alus; rõhutab, et nimetatud heanaaberlikke suhteid tuleb edasi arendada ja aja jooksul laiendada;

124. tuletab meelde Ukraina integreerimise tähtsust ELi raamistikesse, näiteks programmidesse „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja „Loov Euroopa“, ning vajadust tõhustada asjakohast koostööd praeguste ja tulevaste programmide raames; on seisukohal, et Ukraina õpilaste, üliõpilaste, ülikoolide õppejõudude ja kooliõpetajate osalemist programmides „Erasmus+“ tuleks silmnähtavalt laiendada;

125. märgib, et Ukraina kodanike suurenenud külastuste arv Schengeni riikidesse on tekitanud probleeme ELi ja Ukraina piiripunktides, mis on ülekoormatud ja mille taristu ega suutlikkus ei ole piisav selleks, et pakkuda piiri ületavatele inimestele korralikke ja inimväärseid tingimusi; märgib, et üks teravamaid probleeme ELi ja Ukraina piiril, eriti Ungari-Ukraina ja Poola-Ukraina sektsioonidel, on olnud piiri ületamise pikk ooteaeg; kutsub komisjoni üles alustama dialoogi tagamaks, et piiri ületamine oleks kiire ja korruptsioonivaba, muu hulgas investeeringute, personali koolituse ja tõhusa piiriüleste kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu; julgustab ELi toetama uute piiripunktide loomist ning olemasolevate laiendamist ELi ja Ukraina piiril, jälgides rangelt rahastamist, et kõrvaldada varasemad kuritarvitamised;

126. toetab ELi ja Ukraina tihedamat koostööd, eelkõige piirihalduses, riiklike varjupaiga- ja identiteedihaldussüsteemide valdkonnas, mis põhinevad biomeetrilistel vahenditel, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel, organiseeritud kuritegevuse ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel ning Ukraina ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vahelise koostöö süvendamisel;

127. märgib, et täiendavaid edusamme on tehtud ka Ukraina tolli- ja piirimenetluste vastavusse viimisel ELi omadega ning maksu- ja tolliametite käimasolevate institutsiooniliste reformidega; kiidab heaks 2019. aasta sügisel vastuvõetud riiklike tolliteenistuste juriidilise isiku (SLE) seaduse, samuti volitatud ettevõtjate (AEO) seaduse ja seaduse riikliku elektroonilise transiidisüsteemi (NCTS) kasutuselevõtu kohta; kiidab samuti heaks 2019. aasta juulis vastu võetud integreeritud piirihalduse strateegia aastani 2025 ja sellega seotud tegevuskava vastuvõtmise aastateks 2020–2022; peab siiski kahetsusväärseks ELi rahastatud projekti seiskumist kuue piiripunkti ajakohastamiseks liidu piiril ja taunib väga pikki ooteaegu, mis neil piiridel siiani on; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud võtaksid vastu kõik seni rakendamata meetmed ja määrused, mis on vajalikud AEO- ja NCTS-süsteemide täielikuks toimimiseks, ning tagaksid, et SCSi uus juhtkond määratakse kiiresti pädevate kandidaatide hulgast läbipaistva ja erapooletu avaliku valikumenetluse kaudu; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud kriminaliseeriks välispiiride integreeritud haldamise olulise elemendina kogu salakaubaveo;

128. nõuab, et ELi ning Ukraina ja Moldova ametivõimud kiirendaksid ebaseadusliku kaubanduse tõkestamist ja smugeldamiskanalite sulgemist Transnistrias kui smugeldajate kaitstud alal, mida kurjategijad ja oligarhid on ära kasutanud ning mille eesmärk on tugevdada Venemaa mõjuvõimu ja mis on olnud üks peamistest konflikti alalhoidvatest teguritest;

Institutsioonilised sätted

129. kiidab heaks 6. oktoobril 2020 toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumise, esimese pärast COVID-19 pandeemia puhkemist füüsiliselt Brüsselis toimunud kahepoolse tippkohtumise tulemused ning mõlema poole selged avaldused oma jätkuva pühendumuse tagamiseks, et tugevdada Ukraina poliitilist ühendust ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga;

130. väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja Ukraina Ülemraada vahel rahu ja demokraatia nimel peetavate Jean Monnet’ dialoogide raames toimuvate käimasolevate kohtumiste ja tegevuste tulemuste üle ning toetab täielikult nende jätkamist; on veendunud, et parlamentaarse dialoogikultuuri süvendamine tagab tugeva, sõltumatu, läbipaistva ja tõhusa Ukraina Ülemraada, mis on oluline riigi demokraatia ja Euroopa tuleviku jaoks ning mis on kooskõlas Ukraina kodanike püüdlustega;

131. julgustab sellega seoses Ülemraadat jätkama aktiivselt oma institutsioonilist reformi, mille eesmärk on muu hulgas suurendada seadusandlikku võimekust ja kvaliteeti, täidesaatva võimu poliitilist järelevalvet ning läbipaistvust ja aruandekohustust kodanike ees, et ühtlustada ja seada prioriteediks assotsieerimislepingu rakendamisega seotud seaduseelnõude vastuvõtmine ning luua institutsionaalsed kaitsemeetmed (näiteks Euroopa integratsioonikomitee suurema rolli kaudu, kelle arvamused peaksid olema siduvad) õigusaktide peatamiseks, mis on vastuolus käesolevast assotsieerimislepingust tulenevate kohustustega; rõhutab Euroopa Parlamendi jätkuva koostöö tähtsust Ülemraadaga, et toetada sellist reformiprotsessi; rõhutab parlamentidevahelise koostöö ja inimestevaheliste kontaktide võimalikult tulemusliku jätkamise olulisust COVID-19 pandeemia kontekstis;

132. rõhutab jätkuva toetuse tähtsust Euroopa Liidu nõuandemissioonile Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks; tunnustab oma välibüroo avamist Mariupolis ja loodab missiooni volitusi järgides saavutada käegakatsutavaid tulemusi; nõuab, et komisjon tõhustaks oma jõupingutusi, et tugevdada ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisega seotud Ukraina ametivõimude suutlikkust; palub komisjonil töötada välja vahendid, mis on vajalikud selleks, et toetada Ukraina jätkuvat vastavusse viimist ELi õigustikuga vastavalt 22. Ukraina-ELi tippkohtumisel tehtud asjakohastele otsusele;

133. kordab oma üleskutset luua Ukrainas idapartnerluse ülikool; nõuab, et liidu institutsioonid tugevdaksid ja laiendaksid Ukraina õigusekspertidele, kes soovivad spetsialiseeruda ELi õigusele, suunatud koolitusprogramme ning parandaksid Ukraina suutlikkust osaleda programmis „Euroopa horisont“, suurendaksid inimestevahelisi kontakte ning edendaksid ELi ja Ukraina vahelist akadeemilist ja haridusalast koostööd;

134. tunneb heameelt Euroopa Kolledži Natolini korraldatud ELi toetuse üle Ukraina ametnike institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks ja neile koolituste pakkumiseks;

135. nõuab, et ELi institutsioonid, liikmesriigid ja Ukraina ametiasutused korraldaksid kampaaniaid, millega teavitatakse kodanikke paremini idapartnerluse algatustest ja ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamisest tulenevatest võimalustest, suurendades teadlikkust tihedamate sidemete eelistest ning sidudes need Ukraina ja teiste assotsieerunud riikide tööturgude positiivsete arengutega; julgustab Ukraina ametiasutusi Ukraina kodanikke paremini teavitama ELi-Ukraina assotsieerimislepingu eelistest ning tegema rohkem jõupingutusi tagamaks, et ELi-Ukraina assotsieerimislepingu ning ELi abi ja programmide pakutavad võimalused jõuaksid kohalikule tasandile, sealhulgas riigi kaugematesse piirkondadesse, eriti maapiirkondadesse, et elanikud saaksid oma kogukonnas positiivseid muutusi esile kutsuda;

136. tunnustab Ukraina kodanikuühiskonda, noori ja valitsusväliseid organisatsioone nende tegevuse eest kõigis avaliku ja poliitilise elu valdkondades ning eriti toetuse eest ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamisele, COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega tegelemise eest, desinformatsioonikampaaniate vastu võitlemise eest, abi ja toetuse pakkumise eest riigisisestele põgenikele ja teistele haavatavatele rühmadele ning ühiskonna vastupanuvõime ja meediapädevuse tugevdamise eest Ukraina rahva seas; julgustab Ukraina keskvalitsust ja kohalikke omavalitsusi jätkama tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, sh selle tegevustele pakutava rahalise toetuse suurendamise kaudu; kutsub komisjoni üles prioriseerima selliste valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist; kiidab sellega seoses heaks 20 miljoni euro suuruse kodanikuühiskonna naabrusrahastu programmi, millega toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse tugevdamist otsuste tegemisel ja ühiskondlikus elus osalemisel; nõuab tungivalt, et Ukraina ametivõimud, pidades silmas mitmeid kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude ühenduste toimimist ning tööd käsitlevaid seaduseelnõusid, ei võtaks vastu seadusi, mis ei ole kooskõlas Ukraina siseriiklike ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, ning tagaksid põhjendamatu sekkumiseta kodanikuühiskonna toimimise;

 

°

° °

137. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
 


 

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.10.2020)

väliskomisjonile

ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta

(2019/2202(INI))

Arvamuse koostaja: Enikő Győri 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et Ukraina on Euroopa Liidu jaoks oluline geopoliitiline ja geostrateegiline partner ning tähtis kaubanduspartner; on veendunud, et alates 2016. aastast kohaldatav põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond on soodustanud kaubanduse arengut ja majanduse moderniseerimist, suurendanud välismaiseid otseinvesteeringuid ja loonud mõlemal poolel uusi töökohti; väljendab rahulolu 2019. aastal kahepoolsetes kaubandus- ja majandussuhetes saavutatud jätkuvalt heade tulemuste üle, kuna Ukraina import kasvas 12,3 % ja eksport 9,7 %, ulatudes 43,3 miljardi euroni; toonitab, et ELi ja Ukraina kaubavahetus on kasvanud 49 % ja EL on endiselt Ukraina suurim kaubanduspartner, kelle arvele langes 2019. aastal 40 % Ukraina kaubavahetusest, Ukraina on aga ELi suuruselt 18. kaubanduspartner, kelle arvel on 1,1 % ELi kogu kaubavahetusest; märgib, et Ukraina kaubandusbilansi puudujääk ELiga on suurenenud 5,1 miljardi euroni;

2. tervitab Ukraina toetuseks neljanda, ühe miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi heakskiitmist ja kahes osas väljamaksmist; märgib, et EL on Ukrainale alates aastast 2014 andnud kokku 3,8 miljardi euro väärtuses makromajandusliku finantsabi laene, mis on suurim makromajanduslik finantsabi, mida EL on ühele partnerriigile välja maksnud; rõhutab, et EL on reageerinud kiiresti, eraldades 190 miljonit eurot Ukraina kõige pakilisemate tervishoiuvajaduste rahuldamiseks, ning toonitab ka COVID-19 pandeemiaga seotud 1,2 miljardi euro suuruse täiendava makromajandusliku finantsabi tähtsust ja õigeaegsust; märgib, et see on enneolematu kriisi ajal ülimalt oluline ELi solidaarsuse väljendus; tuletab meelde, et makromajanduslik finantsabi on olnud oluline vahend Ukraina ambitsioonika reformikava elluviimiseks ja majanduskasvu kiirendamiseks, eelkõige stiimulite „rohkema eest rohkem“ toel; tuletab meelde tegelikel demokraatlikel reformidel ja heal valitsemisel põhinevate tingimuste tähtsust; kutsub Ukrainat üles jätkama õigusnormide ühtlustamist ELi õigustikuga;

3. kutsub mõlemat osapoolt üles tugevdama nii kahepoolsel kui ka rahvusvahelisel tasandil koostööd COVID-19 pandeemiast tingitud probleemide lahendamisel, eelkõige muutes tarneahelad vastupanuvõimelisemaks ja mitmekesisemaks ning tegeledes ühiselt protektsionistlike suundumuste tõrjumisega; märgib, et ELi eesmärk jõuda avatud strateegilise sõltumatuseni võiks luua võimaluse veelgi tihedamaks koostööks liidu naaberriikidega;

4. kutsub Ukrainat üles jätkama põllumajanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete reformide kursil; rõhutab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu tingimuste järgimine võimaldab osapooltel tugevdada koostööd ja hõlbustada kaubavahetust; kutsub Ukrainat üles täielikult järgima põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus sätestatud keskkonnaeesmärke ja -algatusi ning oma rahvusvahelisi kohustusi kestliku kaubanduse ja arengu valdkonnas, eelkõige Pariisi kokkulepet; soovitab komisjonil jälgida põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna mõju töötajate õigustele ja ühinemisvabaduse õigusele seoses Ukraina ja ELi kaubavahetusega; kutsub Ukrainat üles keskenduma kaubanduse sotsiaalsele mõõtmele, tegelema tööinspektsioonisüsteemi puudustega ning diskrimineerimise probleemiga tööturul ja tööhõivepoliitikas;

5. kutsub komisjoni üles assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute tähelepanuta jäänud osi täiustama oluliste poliitikavaldkondade suhtes, nagu soolise aspekti arvestamine ja tervishoiukriisidega tegelemine, ning ühtlasi tagama, et need ei läheks vastuollu tingimata vajalike keskkonnaalaste ja kliimameetmetega või algatustega Euroopa rohelise kokkuleppe raames;

6. kutsub ELi üles jätkuvalt toetama assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikide ühinemist ühtse euromaksete piirkonnaga (SEPA), millest saavad eelkõige kasu kodanikud ja mis pakub uusi võimalusi VKEde arenguks;

7. tunnustab tulemusi, mis on saavutatud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna VKEde rahastu raames rahastamise kättesaadavuse parandamisel ja kaubandusvõimaluste avamisel; rõhutab, et asjakohane teavituskampaania võimaldaks VKEdel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna pakutavatest võimalustest rohkem kasu saada; palub komisjonil jälgida põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna mõju VKEdele; märgib, et piirkonnasisese kaubavahetuse toetamine ja edendamine idapartnerluse riikides loob ka uusi majanduslikke võimalusi, sealhulgas VKEde jaoks;

8. kutsub komisjoni üles toetama investeeringuid sektoritesse, millel on potentsiaali edendada arengut, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis ning mis võiksid soodustada majanduse mitmekesistamist, nagu säästev energia ja kliima, digitaalne ühtne turg ja küberjulgeolek ning transport; tunnustab positiivseid samme, mida Ukraina on astunud digitehnoloogiale üleminekul, ning kutsub komisjoni ja liidu liikmesriike üles jätkuvalt uurima suuremaid valdkondlikke koostöö- ja investeerimisvõimalusi digitaalmajanduses, hariduses ja teadusuuringutes, digioskustes, innovatsioonis ja desinformatsiooni vastases võitluses, aitama edendada IKT sektorit ja keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ning jagama oskusteavet ja parimaid tavasid; märgib sellega seoses ära ELi uue, 25 miljoni euro suuruse programmi, millega toetatakse Ukraina e-valitsust ja digimajandust;

9. väljendab rahulolu selle üle, et Ukraina on liitunud mitmepoolse vahekokkuleppega (MPIA), panustades sellega appellatsioonikogu halvamisest tingitud ummikseisu ületamisse ja selle tagamisse, et WTO liikmed saaksid appellatsioonikogu uuesti toimima hakkamiseni kasutada WTOs kaheastmelist vaidluse lahendamise süsteemi;

10. kutsub komisjoni üles andma tehnilist tuge piirkondlikele tööhõivekeskustele, et stimuleerida tööhõivet, toetada noori ja kestliku majandusarengu programme, mis soodustavad sotsiaalset ettevõtlust, ja neisse investeerida, ning keskenduda maapiirkondade noortele, et tugevdada haridussüsteemi vastavalt tööturu nõudlusele, eesmärgiga kaitsta kõige vähem kaitstud rühmi ja hoida ära sotsiaal-majanduslikku perspektiivitust;

11. tuletab meelde, et kodulinnuliha on ELis tundlik toode; tunnistab kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustuste muutmisega kodulinnuliha nn muude tükkide ekspordi jaoks leitud lahendust, millega kõrvaldatakse lepingus leiduvad lüngad; kutsub Ukrainat üles hoiduma samalaadsetest tavadest ning heas usus täielikult järgima ja rakendama kõiki põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätteid; kutsub komisjoni üles tegema põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise üle põhjalikku seiret ning kasutama kõiki olemasolevaid meetmeid, et jagu saada turgu moonutavatest tavadest ja õiguslünkade võimalikust ärakasutamisest;

12. tunnustab mitmeid Ukraina reforme ja õigusakte, mis on vastu võetud kooskõlas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga, nagu ELi-Ukraina sanitaar- ja fütosanitaarstrateegia, samuti tehniliste normide ja menetluste ühtlustamist ELi normide ja menetlustega; märgib murega, et loomade heaolu nõuete lähendamisel sellekohastele ELi normidele ei ole piisavalt edusamme tehtud; kutsub Ukrainat üles viima oma loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ning sanitaar- ja fütosanitaarnormid kiiresti vastavusse liidu õigustikuga ning tagama nende järgimise kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete strateegiaga; rõhutab, et üleminekuperioodi pikendamine broilerite, munakanade ja sigade puhul aastani 2026 tuleks uuesti läbi vaadata;

13. tuletab meelde, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond on osa reformiprotsessist, mis põhineb heal valitsemistaval ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; rõhutab, et õigusriigi edasine tugevdamine, struktuurireformid ja ka korruptsioonivastane võitlus on Ukrainas atraktiivsema äri- ja investeerimiskliima loomiseks määrava tähtsusega; rõhutab, kui oluline on usaldusväärne koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning nende seisukohtade arvessevõtmine otsuste tegemisel ja reformide elluviimisel;

14. on seisukohal, et õigusaktide ühtlustamine ELi õigustikuga on põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna peamine mõõde, kuna tegelik pääs ELi turule ja reformid sõltuvad suurel määral õigusaktide nõuetekohasest rakendamisest ja järgimisest; on teadlik, et see on juhtimise seisukohast ning Ukraina institutsioonide ja avaliku halduse sektori jaoks suur ülesanne, ning kutsub komisjoni üles andma selleks kohast tehnilist ja rahalist tuge; tunnustab Ukraina toetusrühma tegevust ja palub rühmal anda Euroopa Parlamendile rohkem teavet selle kohta, millist abi on Ukrainale osutatud, eelkõige seoses õigustiku ülevõtmise ja rakendamisega;

15. peab murettekitavaks, et komisjon on Ukraina arvanud „teise kategooria“ prioriteetsete riikide hulka, mis tähendab, et seal ei ole intellektuaalomandiõigus piisavalt kaitstud ega tagatud; rõhutab vajadust tugevdada tollikontrolli ja infrastruktuuri, et paremini takistada võltsitud toodete toomist Ukrainasse ja nende transiiti Ukrainas; palub komisjonil Ukrainat jätkuvalt abistada intellektuaalomandiõiguse alaste seaduseelnõude koostamisel;

16. märgib murega, et Ukraina algatas hiljuti kaks kaitsemeetmetega seotud uurimist EList lämmastiku ja kompleksväetiste importimise vastu; võtab teadmiseks, et Ukraina otsustas viimasel minutil need uurimised peatada, samal ajal kui uued kaitsemeetmetega seotud uurimised on ettevalmistamisel; hoiatab, et sellised sammud võivad õõnestada kahe osapoole vastastikust usaldust;

17. märgib, et EL algatas ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu kohase ametliku vaidluse lahendamise menetluse Ukraina ekspordikeelu kohta töötlemata puidule ning on mures selle menetluse aeglase edenemise pärast; kutsub Ukrainat üle tühistama puiduga kauplemise keelu, kuna see ei ühti ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu nõuetega;

18. tuletab meelde rahu tähtsust Ukraina majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; märgib, et Minski kokkulepete mittetäieliku rakendamise tõttu on EL vastuseks Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja Ukraina tahtlikule destabiliseerimisele Venemaa poolt pikendanud Venemaa vastaseid majanduslikke sanktsioone kuni 31. jaanuarini 2021; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama pingutusi selle konflikti lahendamise vahendamiseks, et aidata Ukraina majandusel ja kogu piirkonnal täielikult kasutada piirkondliku koostöö majanduslikku potentsiaali;

19. kutsub komisjoni üles põhjalikult jälgima ja hindama põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täitmist, pöörates erilist tähelepanu liidu õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele ning lepingu rikkumise juhtudele; soovitab komisjonil toetada Ukrainat valdkondade kindlaksmääramisel, mis aitaksid edendada majanduse mitmekesistamist, ning tähtsustada neid põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täieliku rakendamise protsessis; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile aru nimetatud küsimustest, sealhulgas ELi tehnilisest ja rahalisest toetusest, ning kasutada kõiki 2021. aastaks kavandatud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbivaatamisel saadavaid kogemusi.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Emmanuel Maurel, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Svenja Hahn, Jean-Lin Lacapelle


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler

S&D

Udo Bullmann, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Miroslav Číž

RENEW

Barry Andrews, Jordi Cañas, Svenja Hahn, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne

VERTS/ALE

Saskia Bricmont, Markéta Gregorová, Heidi Hautala, Sara Matthieu

ECR

Geert Bourgeois, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil

NI

Carles Puigdemont i Casamajó

 

6

-

ID

Herve Juvin, Maximilian Krah, Jean-Lin Lacapelle

GUE/NGL

Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

NI

Tiziana Beghin

 

3

0

ID

Roman Haider, Danilo Oscar Lancini

ECR

Emmanouil Fragkos

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

9.11.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

7

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alviina Alametsä, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Claudiu Manda, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Vladimír Bilčík, Andrea Bocskor, Andrzej Halicki, Katrin Langensiepen, Michal Šimečka, Mick Wallace

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

PPE

Traian Băsescu, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, David McAllister, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko, Vladimír Bilčík, Andrzej Halicki

S&D

Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder

RENEW

Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans, Michal Šimečka

VERTS/ALE

Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon‑Taubadel, Salima Yenbou, Katrin Langensiepen

ECR

Anna Fotyga, Jacek Saryusz‑Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski,

NI

Márton Gyöngyösi

 

7

-

S&D

Dietmar Köster

ID

Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky

GUE/NGL

Manu Pineda, Mick Wallace

NI

Kostas Papadakis

 

8

0

PPE

Andrea Bocskor

S&D

Sergei Stanishev

ID

Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi

ECR

Charlie Weimers

GUE/NGL

Idoia Villanueva Ruiz

NI

Fabio Massimo Castaldo

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

Viimane päevakajastamine: 2. detsember 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika