RAPORT aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019

19.11.2020 - (2019/2199(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Clare Daly

Muudatusettepanekud

• 001-002 (PDF - 102 KB)
• 001-002 (DOC - 72 KB)
• 003-012 (PDF - 125 KB)
• 003-012 (DOC - 87 KB)
• 013-022 (PDF - 126 KB)
• 013-022 (DOC - 85 KB)
• 023-024 (PDF - 97 KB)
• 023-024 (DOC - 73 KB)
• 025-031 (PDF - 117 KB)
• 025-031 (DOC - 80 KB)
• 032-034 (PDF - 109 KB)
• 032-034 (DOC - 76 KB)
• 035-038 (PDF - 103 KB)
• 035-038 (DOC - 78 KB)
• 039-048 (PDF - 147 KB)
• 039-048 (DOC - 89 KB)
• 049-056 (PDF - 122 KB)
• 049-056 (DOC - 85 KB)
• 057-066 (PDF - 123 KB)
• 057-066 (DOC - 79 KB)
• 067-069 (PDF - 98 KB)
• 067-069 (DOC - 75 KB)
• 070-070 (PDF - 98 KB)
• 070-070 (DOC - 70 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019

(2019/2199(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

– võttes arvesse varasemates raportites sisalduvaid viiteid põhiõiguste olukorrale Euroopa Liidus,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 20, milles kinnitatakse, et kõik on seaduse ees võrdsed,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21, millega keelustatakse igasugune diskrimineerimine,

– võttes arvesse ELi kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikele 2,

– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,

– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes,

– võttes arvesse 13. jaanuaril 2020. aastal Strasbourgis toimunud täiskogu istungit, kus arutati kiireloomulisi meetmeid kodutuse probleemi lahendamiseks Euroopas,

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõtet, mille kohaselt „abivajajatele tagatakse juurdepääs kvaliteetsele sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele“,

– võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklit 31 õiguse kohta eluasemele, 

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 34 lõiget 3, milles kinnitatakse õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu,

– võttes arvesse komisjoni 2019. aasta palgavaesuse aruannet[1],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Combating child poverty: an issue of fundamental rights“ („Võitlus laste vaesusega: põhiõiguste küsimus“), 

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 11. aprilli 2019. aasta resolutsiooni 2280 rändajate ja pagulaste olukorra kohta Kreeka saartel[2],

– võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta[3],

– võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklit 2 õiguse kohta õiglastele töötingimustele,

– võttes arvesse harta artiklit 31 heade ja õiglaste töötingimuste kohta,

– võttes arvesse nõukogu 9. aprilli 2019. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta (2019/C 136/01),

– võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta[4],

– võttes arvesse ELi noortestrateegiat aastateks 2019–2027, mis põhineb nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK,

– võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Teine aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2018), mida nõutakse direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli 20 alusel“ (COM(2018)0777),

– võttes arvesse 8. üldaruannet inimkaubandusevastase võitluse eksperdirühma tegevuse kohta[5] ning selle eksperdirühma aruandeid Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni rakendamise kohta kõigis liikmesriikides[6],

– võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773)[7],

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba 16. põhimõtet, milles rõhutatakse, et igaühele tuleb võimaldada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele taskukohastele, ennetavatele ja raviteenustele,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus[8],

– võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb liikmesriikidele määratud suuniseid selle kohta, kuidas vältida humanitaarabi andmise kriminaliseerimist[9],

– võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni lapsrändajate kaitse kohta[10],

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2014. aasta oktoobri resolutsiooni alternatiivide kohta laste kinnipidamisele seoses sisserändega (RES 2020),

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2019. aasta juuni soovitust „Lives saved. Rights protected. Bridging the protection gap for refugees and migrants in the Mediterranean“ („Päästa elusid. Kaitsta õigusi. Kõrvaldada Vahemerel pagulaste ja rändajate kaitsel esinevad lüngad“)[11],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta põhiõiguste aruannet ja selle 2019. aasta juuni ajakohastamist ameti teatisega Vahemerel otsingu- ja päästetegevuses osalevate vabaühenduste laevade ja nendega seotud kriminaaluurimiste kohta[12],

– võttes arvesse oma 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni vanglasüsteemide ja kinnipidamistingimuste kohta[13],

– võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni antisemitismi vastu võitlemise kohta[14],

– võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis[15],

– võttes arvesse oma 11. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta[16],

– võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta[17],

– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta[18],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Roma naised üheksas ELi liikmesriigis“,

– võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus[19],

– võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides[20],

– võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele[21],

– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele[22],

– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas[23],

– võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[24],

– võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises[25],

– võttes arvesse komisjoni teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta „Õigusriigi olukord Euroopa Liidus““ (COM(2020)0580) ja sellele lisatud 27 peatükki õigusriigi olukorra kohta liikmesriikides (SWD(2020)0300–0326), milles käsitletakse liikmesriikide võetud COVID-19 meetmete mõju demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele,

– võttes arvesse oma 8. veebruari 2019. aasta resolutsiooni intersooliste inimeste õiguste kohta[26],

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta[27],

– võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas[28],

– võttes arvesse oma 14. novembri 2019. aasta resolutsiooni seksuaalkasvatuse kriminaliseerimise kohta Poolas[29],

– võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga[30],

– võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis[31],

– võttes arvesse komisjoni soovitust (EL) 2018/951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta,

– võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu kohta,

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta[32],

– võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded) rakendamise kohta[33],

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta[34],

– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2017. aasta otsust kohtuasjas A.R. ja L.R. vs. Šveits (22338/15), milles kinnitati, et tervikliku seksuaalhariduse õigustatud eesmärk on kaitsta rahvatervist, kaitsta lapsi seksuaalvägivalla eest ja valmistada neid ette sotsiaalseks tegelikkuseks; seetõttu ei tunnustatud liikmesriikide kohustust lubada vanematel oma lapsed sellisest haridusest kõrvale jätta;

– võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasja Sh.D. ja teised vs. Kreeka, Austria, Horvaatia, Ungari, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Sloveenia[35], milles kinnitatakse, et lapse äärmine haavatavus peaks olema ülimuslik ebaseadusliku seisundi suhtes, kui nende kaitseks on võetud vajalikke meetmeid, ning et ametiasutused rikkusid artiklit 5, kohaldades automaatselt hooldusõiguse kaitserežiimi, kaalumata alternatiive kinnipidamisele ja võtmata arvesse ELi õiguse kohast nõuet hoiduda laste kinnipidamisest[36],

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 3. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni vägivalla kohta sünnitusabis ja günekoloogias (RES 2306) ning sellega seotud Euroopa Nõukogu võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise komisjoni 12. septembri 2019. aasta aruannet, milles assamblee kutsub Euroopa Nõukogu liikmesriike üles võitlema vägivalla vastu sünnitusabis ja günekoloogias ning annab soovitusi, kuidas seda teha,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2017. aasta dokumenti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta Euroopas,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruannet pärast 4.–8. veebruaril 2019 toimunud visiiti Ungarisse[37],

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2299 (2019) tagasisaatmispoliitika ja -tavade kohta Euroopa Nõukogu liikmesriikides[38],

– võttes arvesse riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste vabaühenduste aruandeid ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku raporteid,

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoni tööd,

– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Istanbulis 11. mail 2011 (edaspidi „Istanbuli konventsioon“),

–  võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks[39],

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni tööd,

– võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta[40]

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. ja 2019. aasta aruannet põhiõiguste kohta[41],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti dokumenti „Kodanikuühiskonna tegutsemisruum: organisatsioonide seisukohad“ ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet ELis inimõiguste alal töötavate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemide kohta,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust, mis on esitatud muudatusettepanekutena,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0226/2020),

A. arvestades, et EL ei ole üksnes rahaliit, vaid ka sotsiaalne liit, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis, Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 viidatakse sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas; arvestades, et nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja kinnistatud rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes, rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et põhiõiguste harta on osa ELi esmasest õigusest; arvestades, et liit ei ole ikka veel ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, kuigi ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohaselt on ta selleks kohustatud;

B. märgib, et neid väärtusi jagavad kõik liikmesriigid ning EL ja liikmesriigid peaksid neid nii sise- kui ka välispoliitikas järjekindlalt järgima ja aktiivselt edendama; arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine on põhiõiguste kaitsmise eeltingimus, ning arvestades, et liikmesriikidel lasub lõplik kohustus kaitsta kõigi inimeste inimõigusi;

 

C. arvestades, et ELi lepingu artikli 17 kohaselt peab aluslepingute rakendamise tagama komisjon; arvestades, et kui liikmesriik keeldub täielikult järgimast ELi õigust, võimude lahusust, kohtusüsteemi sõltumatust ja riigi tegevuse prognoositavust, õõnestab see ELi usaldusväärsust; arvestades, et sõltumatu kohtusüsteem, väljendus- ja teabevabadus ning meedia mitmekesisus on õigusriigi olulised osad;

 

D. arvestades, et 2018. ja 2019. aastal seisis EL silmitsi tõsiste ja mitmetahuliste probleemidega seoses põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia kaitsega, mis kõik on omavahel lahutamatult seotud; arvestades, et Euroopa Komisjoni 2019. aasta märtsi Eurobaromeetri eriuuring näitab, et teadlikkus hartast on endiselt madal; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel tuvastati 2018. aastal kogu ELis mitte ainult inimõiguste rikkumisi, vaid ka inimõiguste kaitse süsteemide eiramist tervikuna[42];

 

E. arvestades, et hartat on vaja paremini edendada, näiteks teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil, et muuta selle sätted tõhusamaks ja edendada seda kui positiivset tõlgendamisallikat; arvestades, et oleks kasulik vahetada rohkem teavet kogemuste ja harta kasutamise käsituse kohta kohtunike, juristide ühenduste ja haldusasutuste vahel nii liikmesriikides kui ka väljaspool riigipiire, kasutades sealhulgas vajaduse korral olemasolevaid rahastamisvõimalusi, nagu need, mis on sätestatud õigusprogrammis, ning samuti õigusala töötajatele suunatud koolitusprogramme;

 

F. arvestades, et korruptsioon kujutab endast ohtu demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ja põhiõigustele ning kahjustab kõiki liikmesriike ja ELi tervikuna; arvestades, et korruptsioonivastase õigusraamistiku rakendamine on liikmesriikides jätkuvalt ebaühtlane;

 

G. arvestades, et ebakindlate töösuhete ja noorte töötuse kasv on sügavalt murettekitav ning võib harta artiklis 31 sätestatud õigustele kaasa tuua pikaajalise negatiivse mõju;

 

H. arvestades, et laste õigused on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; arvestades, et lapse parimad huvid peaksid olema kõigis ELi meetmetes üliolulised ning lapse parimate huvide põhimõtet tuleks täielikult järgida kõikides õigusaktides, kohtutes ja valitsuse otsustes kõigil tasanditel; arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama kõigile lastele ELis õiguse haridusele ning kaitsma neid igasuguse diskrimineerimise eest;

 

I. arvestades, et sooline vägivald kõigis selle vormides, sealhulgas ahistamine ja vägivald töökohal, kodus ja internetis, on põhiõiguste rikkumine, mis mõjutab ühiskonna kõiki tasandeid, olenemata vanusest, haridusest, sissetulekust, sotsiaalsest positsioonist ning päritolu- või elukohariigist, ning kujutab endast olulist takistust naiste ja meeste võrdõiguslikkusele; arvestades, et koguni 11 liikmesriiki ei esita andmeid lähisuhtepartneri või pereliikme poolt tahtlikult tapetud naisohvrite kohta[43];

 

J. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on kindlaks teinud, et mitmed keskkonnaseisundi halvenemise liigid võivad kaasa tuua selliste inimõiguste rikkumisi, nagu õigus elule, era- ja perekonnaelule, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld ning kodu rahumeelne kasutamine[44]; arvestades, et keskkonnaalane ebaõiglus on sageli seotud terviseriskide ja negatiivsete tagajärgedega heaolule, ning et teatavad kogukonnad ja rühmad, sealhulgas sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevad rühmad, samuti mustad ja värvilised inimesed ning etnilised vähemused, on keskkonnakoormusest ebaproportsionaalselt mõjutatud;

 

K. arvestades, et õiguskaitse kättesaadavus on põhiõigus ning karistamatus on märkimisväärne takistus ohvrite taastumisel ja kaitsmisel;

 

L. arvestades, et viimastel aastatel on naiste ja tütarlaste õiguste osas toimunud organiseeritud tagasilöök, kusjuures mõned liikmesriigid püüdnud anda tagasikäiku seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, näiteks olemasolevale õiguskaitsele naiste juurdepääsuks abordiravile, muu hulgas kehtestades regressiivseid eeltingimusi abordi toimumisele, näiteks kohustuslikud erapoolikud nõustamised või ooteajad, mis ei taga praktikas abordile juurdepääsu takistavate tõkete kaotamist, ning püüdes aborti täielikult keelustada või kõrvaldada olemasolevad abordi õiguslikud alused; arvestades, et mõnes liikmesriigis on püütud piirata või keelustada seksuaalharidust ja soouuringuid ning edendada Istanbuli konventsiooni vastaseid kampaaniaid, millega eitatakse soolise vägivalla olemasolu; arvestades, et tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on sageli seotud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra laiema halvenemisega;

 

M. arvestades, et mitmes liikmesriigis mõistetakse üha enam hukka günekoloogilise ja sünnitusvägivalla juhtumeid[45]; arvestades, et naiste, sealhulgas roma naiste, mustanahaliste naiste ja värviliste naiste, LGBT-naiste ja puuetega naiste õigused on lepingus kaitstud kogu nende mitmekesisuses; arvestades, et eriti ohus on roma naiste õigused ning sageli seisavad nad reproduktiivtervishoius silmitsi sõnalise, füüsilise, psühholoogilise ja rassilise ahistamise raskete vormidega; arvestades, et romad on selles liikmesriigis kogenud ka etnilist segregatsiooni sünnitushaiglates ja neid on paigutatud eraldi ruumidesse, kus on eraldi vannitoad ja söögiruumid; arvestades, et mõnes liikmesriigis on romasid süstemaatiliselt sundsteriliseeritud ja nad ei ole saanud sellest tuleneva inimõiguste rikkumise eest piisavat heastamist, sealhulgas hüvitist;

 

N. arvestades, et ELis on hakanud levima rassismi, sallimatuse, ekstremismi, ksenofoobia, islamofoobia, antisemiitlikud ja romavastased hoiakud, mida teatud liikmesriikides on hakatud tavapäraseks pidama, ning arvamusliidrid ja poliitikud kogu ELis on need omaks võtnud, edendades sotsiaalset kliimat, mis soodustab rassismi, diskrimineerimise ja vaenukuritegude lokkamist; arvestades, et moslemid, sealhulgas moslemi naised, kogevad paljudes ELi riikides jätkuvalt laialdast vaenulikkust ja sallimatust[46]; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet juhtis oma 2019. aasta aruandes tähelepanu sellele, et paljudes riikides esineb diskrimineerivaid institutsioonilisi tavasid, poliitikat ja seadusi; arvestades, et terrorismivastane võitlus ja terrorismivastane poliitika ei tohiks põhjustada üldist diskrimineerimist teatavate kogukondade suhtes; arvestades, et FRA lõi 2018. aasta detsembris moslemivastase vaenu kohta esimese sihtotstarbelise andmebaasi; arvestades, et antisemitism näib olevat tõusuteel, nagu näitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 4. juuli 2019. aasta aruanne, kusjuures mitu liikmesriiki on teatanud antisemitismist ajendatud kuritegude sagenemisest; arvestades, et etnilised ja usuvähemused kogevad sageli sõnalist, füüsilist, psühholoogilist ja rassilist ahistamist; arvestades, et äärmiselt oluline on arendada haridust ja koolitust, et edendada kriitilist mõtlemist, pakkuda vahendeid diskrimineerimise ja sallimatuse kõigi vormide tuvastamiseks ning edendada digitaalset kirjaoskust;

 

O. arvestades, et uute tehnoloogiate, näiteks ennetava politseitöö ja näotuvastuse laialdasem kasutuselevõtt riikide poolt toob kaasa mitmeid ohte, eelkõige Euroopa rassivähemuste jaoks;

 

P. arvestades, et LGBTI-inimeste õiguste osas on toimunud tõsine tagasilöök, isegi sellises ulatuses, et ühes liikmesriigis on kehtestatud[47] nn LGBTI-vabasid tsoone;

 

Q. arvestades, et ELil ja liikmesriikidel on eluaseme valdkonnas jagatud pädevus; arvestades, et vaja on nii riiklikku kui ka ELi tasandi strateegiat; arvestades, et kodutus on olukord, mis jätab üksikisikud ilma inimõigustest ja kujutab endast inimõiguste rikkumist; arvestades, et väljatõstmised ja kodutus on sagenenud kogu ELis[48];

 

R. arvestades, et vaatamata kasvavale nõudlusele on Euroopas praegu saada vähe taskukohaseid eluasemeid; arvestades, et Euroopa kodututega tegelevate riiklike organisatsioonide liidu (FEANTSA) avaldatud iga-aastastes ülevaadetes on avaldatud tõendeid kodutuse suurenemise kohta peaaegu kõigis ELi/EMP riikides; FEANTSA 2018. aasta aruandes märgiti, et kuna väga haavatavate perekondade elutingimused halvenevad, on lastest saamas suurim varjupaikades elavate inimeste rühm[49];

 

S. arvestades, et väljendusvabadus ning meediavabadus ja meedia mitmekesisus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10; arvestades, et sõltumatu kohtusüsteem, väljendus- ja teabevabadus ning meedia mitmekesisus on õigusriigi olulised osad, mis on ELi ja selle liikmesriikide demokraatliku toimimise jaoks üliolulised;

 

T. arvestades, et ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja rünnakute arv on kogu ELis suurenenud[50]; arvestades, et OSCE andmetel on karistamatus valdav, kuna näiteks OSCE territooriumil lahendatakse vähem kui 15 % ajakirjanike mõrvadest (meediavabaduse aruanne); arvestades, et see näitab selgelt ajakirjanike kaitse halvenemist, mis kahjustab meediavabadust ja sõnavabadust ja seab ohtu demokraatia;

 

U. arvestades, et Euroopa Parlamendi resolutsioonis massiteabevahendite mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ELis rõhutati, et liikmesriigid ja komisjon peaksid hoiduma võtmast ebavajalikke või ebaproportsionaalseid meetmeid, mis piiravad juurdepääsu internetile ja põhiliste inimõiguste teostamist, või mis hõlmavad kontrolli haaramist avalike teabevahendite üle erakorralise seisukorra meelevaldse kehtestamise kaudu või muudel põhjustel; arvestades, et need seadused kasutavad mõnikord ebamäärast ja ebatäpset sõnastust, andes seega õiguskaitseasutustele rakendamise osas ulatusliku kaalutlusõiguse ning suurendades rahumeelse kogunemise vabaduse meelevaldse piiramise ohtu;

 

V. arvestades, et 2018. ja 2019. aastal tõestati, et mõned suured sotsiaalmeediaettevõtted on kehtivat andmekaitseseadust rikkudes andnud kolmandate isikute rakendustele juurdepääsu kasutajate isikuandmetele ning et isikuandmeid on üha sagedamini kuritarvitatud käitumise prognoosimiseks ja manipuleerimiseks, sealhulgas valimiskampaaniate eesmärgil; arvestades, et tehnoloogia pidevat arengut arvestades võivad põhiõiguste riived olla murettekitavalt sagedased; arvestades, et eri infosüsteemid võivad mõjutada põhiõigusi, näiteks andmekaitset ja eraelu puutumatuse rikkumisi;

 

W. arvestades, et rikkumisest teatajatel on igas avatud ja läbipaistvas demokraatias oluline roll; arvestades, et rikkumisest teatajatel on oluline roll läbipaistvuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamisel, kuna nad teatavad avalikku huvi kahjustavast ebaseaduslikust või sobimatust tegevusest, näiteks korruptsioonist, kuritegudest või huvide konfliktidest, mis ohustavad kodanike õigusi ja vabadusi;

 

X. arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 ning põhiõiguste harta artiklis 12 on sätestatud, et igaühel on rahumeelse kogunemise ja ühingute moodustamise õigus, sealhulgas õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja nende liikmeks astuda; arvestades, et demokraatlikus ühiskonnas on kogunemisvabadus üks vahendeid, mille abil inimesed saavad osaleda avalikus arutelus ja edendada ühiskonnas muutusi;

 

Y. arvestades, et tegevpolitseinikud peavad olema alati äratuntavad, et oleks võimalik uurida võimalikku liigset jõukasutust, ning riigiasutused peavad määratlema vastavad kohustused; arvestades, et liikmesriikidel on õiguskaitseasutuste poolt avaliku korra säilitamiseks jõu ja relvade kasutamise osas määratud erinevad künnised; arvestades, et mitmed liikmesriigid[51] on vastu võtnud seadused, mis võivad viia rahumeelse kogunemise vabaduse ebaproportsionaalse piiramiseni;

 

Z. arvestades, et teatavates liikmesriikides kahaneb üha kodanikuühiskonna tegutsemisruum; arvestades, et liikmesriigid vastutavad selle tagamise eest, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate õigusi ei piirataks ning et oleks loodud soodne õigus- ja regulatiivne keskkond, nagu seda rõhutati hiljuti vastu võetud nõukogu järeldustes põhiõiguste harta viimase 10 aasta kohta, milles käsitletakse praegust olukorda ja tulevasi ülesandeid; arvestades, et liikmesriigid peaksid piisava rahastamise kaudu toetama ka vabaühenduste tööd ja tagama, et oleksid olemas mehhanismid nendega viljaka koostöö tegemiseks;

 

AA. arvestades, et nii riigi kui ka erasektori toetatud kampaaniad inimõiguste kaitsjate ja vabaühenduste diskrediteerimiseks on oma strateegiate kaudu suunatud põhiõigusi käsitlevate kehtivate õigusaktide tühistamisele; arvestades, et neid kampaaniaid on sageli kajastanud traditsiooniline meedia ja sotsiaalvõrgustikud, samas kui isikuid, kes kaitsevad rändajaid ja varjupaigataotlejaid, LGBTI+ kogukonda, soolise vägivalla ohvreid ja muid tõrjutud elanikerühmi, jätkuvalt kriminaliseeritakse ja häbimärgistatakse;

 

AB. arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hinnangul on 2019. aastal Vahemeres teel Euroopasse arvatavalt hukkunud või kadunuks jäänud 1885 inimest ja 2018. aastal 2299 inimest; arvestades, et rändetee Liibüast Euroopasse on endiselt suurima hukkunute arvuga rändetee maailmas (2019. aastal seni teadaolevalt 646 hukkunut) ning hukkunute arv oli 2018. aastal viis korda suurem kui 2015. aastal, seda eelkõige otsingu- ja päästetegevuse kokkutõmbamise tõttu Liibüa ranniku läheduses[52]; arvestades, et elude päästmine on solidaarsusakt ohus olevate inimeste suhtes ning eelkõige õiguslik kohustus, mis tuleneb nii rahvusvahelisest õigusest (kuna ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) – mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid ja ka liit ise – artiklis 98 on sätestatud riikide kohustus osutada abi igale merehädalisele) kui ka liidu õigusest[53];

 

AC. arvestades, et solidaarsuse kriminaliseerimist kasutati jätkuvalt vahendina, millega takistada nende vabaühenduste tööd, kes püüavad Vahemerel inimelusid päästa; arvestades, et mitmetes ELi riikides on üksikisikutele esitatud süüdistusi seoses rändajate ja varjupaigataotlejate abistamisega, mis näitab murettekitavat suundumust kriminaliseerida rändajatele ja varjupaigataotlejatele antav humanitaarabi;

 

AD. arvestades, et ELi ja rahvusvahelise õiguse kohaselt on EL kohustatud ELis varjupaika taotlevad isikud vastu võtma ja nende taotlusi menetlema; arvestades, et tagasisaatmine kujutab endast ELi ja rahvusvahelise õiguse rikkumist ning ei võimalda rändajatel kasutada neis kindlalt sätestatud õiguslikke tagatisi; arvestades, et Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik väljendas sügavat muret pidevate teadete pärast, mille kohaselt rändajaid saadetakse vägivaldselt tagasi;

 

AE. arvestades, et ränne on osa ELi minevikust, olevikust ja tulevikust ning üks meie aja suurimaid probleeme, millel on selge mõju põhiõigustele; arvestades, et varjupaigataotlejatel on õigus ja võimalus esitada ELi sisenemisel ametlikes piiriületuspunktides varjupaigataotlused; arvestades, et väidetavalt on rikutud rändajate ja varjupaigataotlejate põhiõigusi; arvestades, et piiriametnikud peavad pagulastele pakkuma piisavaid teenuseid, võttes arvesse kaitsetumate inimeste, näiteks laste, traumeeritud inimeste ja rasedate eriolukorda;

 

AF. arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti andmetel oli 2018. aastal kõigi ELi välispiiri ebaseaduslikult ületanute hulgas naisi 18 % ning peaaegu iga viies registreeritud rändaja oli laps, kusjuures registreeriti 3750 saatjata last; arvestades, et need naised ja lapsed on oma põhiõiguste rikkumiste, näiteks inimkaubanduse suhtes eriti kaitsetud; arvestades, et lastevastase vägivalla ning laste väärkohtlemise, hooldamata jätmise ja ekspluateerimise tõkestamiseks ja ärahoidmiseks tuleb liikmesriikidel rajada ja tugevdada lastekaitsesüsteeme;

 

AG. arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama, et lapsrändajatel ja -pagulastel võimaldataks võimalikult ruttu pärast Euroopa Liidu territooriumile jõudmist haridust saada;

 

AH. arvestades, et terroriaktid on üks kõige tõsisemaid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumisi; arvestades, et 2018. ja 2019. aastal esines Euroopa Liidus terrorismi ülistamist ja terroristidele austuse avaldamist; arvestades, et sellised teod õigustavad terrorismi, ohustavad meie demokraatiat ja alandavad ohvreid;

 

Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused

1. tunnistab, et ELil on oluline roll vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel liikmesriikides; rõhutab, kui oluline on, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid välja konkreetsed programmid laste vaesuse kaotamiseks, kuna erilist tähelepanu tuleb pöörata vaesuse eriti kahjulikule mõjule laste sotsiaalsele, psühholoogilisele ja füüsilisele arengule, samuti selle mõjule tulevaste täiskasvanupõlvkondade tervisele; rõhutab, et lapsi ohustab ebaproportsionaalsel määral sotsiaalne ja majanduslik tõrjutus ning nad kogevad oma põhiõiguste rikkumist väärkohtlemise, vägivalla, ekspluateerimise, vaesuse ja igal kujul ilmneva sotsiaalse tõrjutuse tõttu; rõhutab, et vaesus on juba iseenesest sotsiaalse ebaõigluse vorm, mis põhineb soolisel ebavõrdsusel, diskrimineerimisel ning kaupadele ja teenuste ebavõrdsel kättesaadavusel; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma majanduspoliitiliste ettepanekute tegemisel põhiõiguste küsimusi ning tagama, et selliste ettepanekute vastuvõtmise otsuste tegemisel hinnataks nende mõju (võimalikku negatiivset mõju) inimõigustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigile võrdsetel alustel juurdepääsu tervishoiule, kvaliteetsele haridusele ja eluasemele;

2. rõhutab, et avalikele teenustele tehtavate valitsuste kulutuste ulatuslikul kärpimisel on olnud tõsine mõju ebavõrdsusele, see on tugevalt mõjutanud paljude ELi liikmesriikide sotsiaalset struktuuri ning sama tendents jätkub – niigi suurenev ebavõrdsus ja põhiõiguste rikkumine laieneb veelgi, mõjutades eelkõige naisi, puudega ja vanemaealisi inimesi, lapsi, sisserändajaid, romasid, travellereid, LGBTI+ inimesi ja teiste ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade liikmeid; kordab, et makromajanduspoliitikas tuleb lisaks majanduskasvule lähtuda ka sotsiaalsetest normidest, tagamaks et ühiskonna kõige kaitsetumad liikmed saaksid oma sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke õigusi täielikult kasutada; rõhutab, et võrdsetel kvaliteetse hariduse ja tööhõive võimalustel ja nende kättesaadavusel on ebavõrdsuse leevendamisel ja inimeste vaesusest väljaaitamisel keskne tähtsus; tunnistab, kui tähtsad on sellised töötajate õigused nagu rasedus-. sünnitus- ja isapuhkus, mis aitavad tagada lastele tervisliku ja stabiilse keskkonna; kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte selliste õiguste kaitsmiseks ja tugevdamiseks, mis toetavad perekondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust; kutsub liikmesriike üles tagama kohased töötingimused ning kaitse majandusliku ekspluateerimise ja diskrimineerimise eest, eriti sellise ebavõrdsuse suhtes kõige kaitsetumatele elanikerühmadele, näiteks noortele; kutsub liikmesriike üles tõhustama noortegarantii rakendamist, tagades kõigile noortele kvaliteetsete töö-, haridus- ja koolitusvõimaluste kättesaadavuse ning sellekohaste pakkumiste ühtlase jagunemise liikmesriikide ja piirkondade vahel; palub, et kõik liikmesriigid täielikult rakendaksid võrdse tööalase kohtlemise direktiivi, et tagada tööhõivevõimaluste võrdne kättesaadavus, sõltumata kellegi usutunnistusest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest;

3. rõhutab, et eluase ei ole mitte lihtsalt kaup, vaid vajadus, kuna kodanikud, kellel see puudub, ei saa ühiskonnaelus täielikult osaleda ega kõiki oma põhiõigusi kasutada; on mures selle pärast, et hinnad sunnivad eelkõige noori eluasemest loobuma, ning taunib üürileandjate poolse diskrimineerimise juhtumeid ja noorte eluasemehüvitiste kärpimise poliitikat; väljendab muret selle pärast, et kuni kolmandik kõigist kodututest on enamikus ELi liikmesriikides 18–29aastased; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 23. jaanuari 2020. aasta soovitusi pealkirjaga „Õigus taskukohasele eluasemele: Euroopa unarusse jäetud kohustus“, eelkõige soovitust kõigile liikmesriikidele kiiremas korras tunnistada, et nad järgivad muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklit 31, mis käsitleb õigust eluasemele; kutsub liikmesriike üles seadma üheks oma sotsiaalpoliitika prioriteediks kodanike õiguse piisavale eluasemele, ja rohkem investeerima odavatesse ja sotsiaalkorteritesse, et vähendada ülemääraste eluasemekulude koormat ning eelkõige kaitsta ebasoodsas olukorras olevaid ja kaitsetumaid elanikerühmi; kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt uurima diskrimineerimist eluasemele juurdepääsul, mis on rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga keelatud, ning rikkumiste korral algatama rikkumismenetlused;

4. juhib tähelepanu harta artiklile 37, milles kinnitatakse, et kõrgetasemelise keskkonnakaitse saavutamise ja keskkonna kvaliteedi parandamise meetmed tuleb integreerida liidu tegevuspoliitikatesse; toonitab tungivat vajadust kaasata asjakohased keskkonnaküsimused kõigi poliitikavaldkondade ja algatuste otsustusprotsessi ning on veendunud, et kestlikkus peab olema kõigi makromajanduspoliitikate juhtpõhimõte, et tagada õiglane üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ning samal ajal kaitsta ja luua kestlikke töökohti; pealegi on keskkonnaprobleemid üks suurimaid inimkonda ähvardavaid ohte, millele tuleb vastu astuda; kutsub üles rakendama kogu ELis Århusi konventsiooni, mis seob omavahel keskkonna- ja inimõigused; rõhutab, et keskkonnakahjustustel ja mõnede avaliku sektori asutuste suutmatusel anda teavet tõsiste keskkonnaohtude kohta, millega üksikisikud kokku puutuvad, võivad olla üksikisikutele tõsised kahjulikud tagajärjed;

 

Õigus võrdsele kohtlemisele

5. toonitab veel kord, et naistel ja tütarlastel peab olema kontroll oma keha ja seksuaalsuse üle; palub kõigil liikmesriikidel tagada laiaulatuslik seksuaalharidus, naiste ja tütarlaste juurdepääs pereplaneerimisele ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste täielikule valikule, kaasa arvatud tänapäevased rasestumisvastased vahendid ning ohutu ja seaduslik abort;

6. mõistab hukka praeguse nähtava ja organiseeritud vaenuliku reaktsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste, sh seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste suhtes ülemaailmsel ja Euroopa tasandil; kinnitab kindlalt, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustest ilmajätmine on naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla vorm, ning rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel korral otsustanud, et piiravad abordiseadused ja seadusliku abordi võimalusest ilmajätmine rikuvad naiste inimõigusi; kordab, et kui meditsiinitöötajad isiklikel põhjustel keelduvad reproduktiiv- ja seksuaaltervise teenuste täies ulatuses osutamisest, ei tohi nad sellega rikkuda naiste ja tütarlaste õigust reproduktiivtervishoiule; palub komisjonil lisada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsmise vajaduse oma põhiõiguste strateegiasse;

7. mõistab otsustavalt hukka murettekitavalt arvukad naiste tapmise juhtumid ELis kui kõige äärmuslikuma naistevastase vägivalla vormi; peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis puuduvad selle kohta kättesaadavad andmed, mis näitab, et probleemi ei tunnistata; palub nõukogul kiiresti lõpule viia Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) ratifitseerimine ELi poolt, võttes aluseks võimalikult ulatusliku ja piiranguteta ühinemise selle konventsiooniga; nõuab tungivalt, et nõukogu ja need liikmesriigid, kes ei ole veel seda teinud, ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;

 

8. mõistab teravalt hukka kõik naiste vastu suunatud seksuaalse, günekoloogilise ja sünnitusvägivalla vormid, nagu sobimatud või tahtevastased teod, valulikud sekkumised ilma anesteesiata, naiste suguelundite moonutamine, sunniviisiline abort, sundsteriliseerimine ja sunniviisiline asendusemadus;

9. mõistab teravalt hukka roma naiste etnilise segregatsiooni emade tervishoiuasutustes; palub liikmesriikidel viivitamata keelata igasugune etniline segregatsioon tervishoiuasutustes, sealhulgas seoses emade tervishoiuga; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile sundsteriliseerimise ohvritele tõhusad ja õigeaegsed õiguskaitsevahendid, sealhulgas luues tõhusad hüvitusskeemid;

10. mõistab hukka vaenukuriteod ja vaenukõne, samuti diskrimineerimise mis tahes alusel, nagu rass, nahavärvus, etniline või sotsiaalne päritolu, keel, usutunnistus või veendumused, poliitilised seisukohad, vähemuse staatus, puue, seksuaalne sättumus, sooline identiteet ja eneseväljendus või soolised tunnused; kinnitab murelikult, et vihakõne internetis on endiselt valdav ja pakiline küsimus; hoiatab vihkamist õhutavate avalduste ja rassismi eri vormide, näiteks islamofoobia, romavastasuse, antisemitismi ning mustanahaliste ja värviliste inimeste vastu suunatud avalduste sagenemise ja normaliseerimise eest paljudes liikmesriikides, mida võimendavad veelgi äärmuslike liikumiste ja nende retoorika esilekerkimine ning valitsuse esindajad või poliitilised liidrid teatavates liikmesriikides, kes kasutavad vihakõnet, levitades rassistlikku, ksenofoobset ja LGBTI-vastast retoorikat; väljendab muret selle pärast, et ohvrid ei teata vaenukuritegudest, kuna liikmesriikides on kaitsemeetmed ebapiisavad ning ametiasutused ei suuda neid kuritegusid nõuetekohaselt uurida ja nende eest süüdimõistmist saavutada; rõhutab vajadust julgustada ja hõlbustada ohvrite teavitamist vaenukuritegudest või diskrimineerimisest ning pakkuda neile täielikku kaitset ja toetust; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad tagama vaenukuritegude ja vaenukõne tõhusa registreerimise, uurimise ning nende eest vastutusele võtmise ja kohtu alla andmise; kutsub komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles jätkama vähemuste vastu suunatud vaenukuritegude ja vaenukõne juhtumite seiret liikmesriikides ning andma neist juhtumitest ja suundumustest korrapäraselt aru;

11. tuletab meelde ELi institutsioonide ja asutuste kohustust kohaldada kõigi kodanike suhtes täiel määral õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele ning usutunnistuse või veendumuste, sh filosoofiliste veendumuste alusel diskrimineerimise keeldu nii avalikus kui ka isiklikus elus; kutsub liikmesriike üles kaitsma mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadust ning rakendama tõhusalt selle edendamist ja kaitsmist käsitlevaid ELi suuniseid;

 

12. kutsub liikmesriike üles tagama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi (2000/43/EÜ) täieliku rakendamise, et võidelda jätkuva rassismiga mustanahaliste ja värviliste inimeste suhtes, transfoobiaga, romavastasusega, antisemitismiga ja islamofoobiaga; mõistab hukka asjaolu, et rassilised, etnilised, keele- ja usuvähemused seisavad silmitsi struktuurse rassismi, diskrimineerimise, vaenukuritegude ja vaenukõnega, õiguskaitsele juurdepääsu puudumisega ning püsiva sotsiaal-majandusliku ebavõrdsusega sellistes valdkondades nagu eluase, tervishoid, tööhõive ja haridus, mida tuleb pidada oluliseks takistuseks põhiõiguste täielikule kasutamisele ning peamiseks takistuseks kaasamisele ja võrdõiguslikkusele;

 

13. nõuab nõukogu heakskiitu ootava 2008. aasta võrdse kohtlemise direktiivi ettepaneku kiiret vastuvõtmist, et kaotada praegu ELi õigusraamistikus esinev kaitselünk seoses mittediskrimineerimisega vanuse, puude, usutunnistuse või veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel sellistes olulistes valdkondades nagu sotsiaalkaitse, haridus ning kaupade ja teenuste kättesaadavus; kutsub komisjoni üles aktiivselt võitlema segregatsiooni ja diskrimineerimise vastu, sealhulgas algatades rikkumismenetlusi, et tõhustada raamotsuse (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) tulemuslikku kohaldamist; tuletab meelde, et nende meetmetega peaksid kaasnema nõuetekohased riiklikud integratsioonistrateegiad;

 

14. tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on tagada võrdsed võimalused seoses ligipääsetavuse, osaluse, võrdsuse, tööhõive, hariduse ja koolituse, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja ELi välistegevusega; rõhutab, et puuetega inimesed on endiselt ebasoodsas olukorras ja neid diskrimineeritakse seoses tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatusega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on juurdepääsetavus avalikus ruumis, puuetega inimeste töölevõtmise miinimumprotsent, kaasava hariduse tagatised, sealhulgas selliste algatuste nagu programmi „Erasmus+“ kättesaadavus, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele ja lastele;

 

Vabadused

15. kutsub liikmesriike üles kaitsma ja arendama elujõulist, sõltumatut, pluralistlikku ja vaba meediasektorit; mõistab sellega seoses hukka kõik meetmed, mille eesmärk on vaigistada kriitilist meediat ning õõnestada meediavabadust ja -pluralismi, sealhulgas läbimõeldumatel viisidel, mis tavaliselt ei too kaasa hoiatusteate esitamist Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse platvormile; väljendab muret valitsuse kontrolli all olevate organite loomise pärast, mis haldavad suurt osa riigi meediamaastikust, ning avaliku sektori meediaväljaannete kaaperdamise pärast erahuvide teenimiseks; tuletab meelde, et olukorras, kus meediaomand on endiselt väga kontsentreerunud, olgu siis valitsuse või erasektori kätes, kujutab see endast märkimisväärset ohtu meediasisus esindatud teabe ja seisukohtade mitmekesisusele; tuletab meelde, et sõna- ja teabevabadus, sealhulgas loominguvabadus, ning meediavabadus on demokraatia ja õigusriigi alus, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid oma meediaasutuste sõltumatuse; tuletab meelde, et õigus hankida, saada ja levitada teavet ja ideid nii suuliselt, kirjalikult kui ka ajakirjanduse ja kunstiliste väljendusvormide või teiste vahendite kaudu on kunstilise eneseväljenduse vabaduse osa[54];

 

16. tuletab meelde uuriva ajakirjanduse olulist rolli, kes tegutseb demokraatlikus ühiskonnas järelevalve teostajana, tugevdades avalikku järelevalvet poliitiliste osalejate üle, muu hulgas korruptsiooni valdkonnas; mõistab hukka ajakirjanike vastu suunatud vägivalla, ähvarduste ja hirmutamise jätkumise ja sagenemise paljudes liikmesriikides, sealhulgas seoses põhiõiguste rikkumisi käsitleva teabe avalikustamisega, mis toob sageli kaasa enesetsensuuri ja kahjustab kodanike õigust teabele; nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku tugevate ja terviklike mehhanismide kohta, et kaitsta ja tugevdada sõna- ja meediavabadust ning tõhustada ajakirjanike kaitset, muu hulgas tagades meediaomandi läbipaistvuse, võttes vastu kogu ELi hõlmava direktiivi, mis oleks suunatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu, luues alalise ELi fondi sõltumatu meedia ja uurivate ajakirjanike jaoks ning luues kiirreageerimismehhanismi ohus olevatele ajakirjanikele; kutsub liikmesriike üles ennetama ja karistama rünnakuid, mis on suunatud oma tööd tegevate uurivate ajakirjanike vastu;

17. rõhutab rikkumisest teatajate äärmiselt olulist rolli avaliku huvi tagamisel ning avaliku aruandekohustuse täitmise ja ausa käitumise soodustamisel nii avalikus kui ka erasektoris; kutsub liikmesriike üles võtma kiiremas korras ja täies ulatuses siseriiklikku õigusesse üle direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta) sätted, et maksimeerida direktiivi mõju kohe pärast selle jõustumist; julgustab liikmesriike selliseid meetmeid täiendama, et kaitsta rikkumisest teatajaid ka juhtudel, kui nad teatavad rikkumistest väljaspool ELi õiguse kohaldamisala;

18. väljendab muret ohu pärast, mida erinevad propaganda ja valeteabe vormid kujutavad sõna- ja väljendusvabadusele ning meedia sõltumatusele, samuti negatiivse mõju pärast, mida need võivad avaldada poliitilise arutelu kvaliteedile ja kodanike osalemisele demokraatlikus ühiskonnas; kutsub komisjoni üles edendama meediapädevuse tugevdamist ja sellesse investeerimist, toetama aktiivselt kvaliteetset ajakirjandust, edendama andmekaitset ning looma läbipaistvama veebikeskkonna, kaitstes samal ajal meediavabadust ja -pluralismi;

19. rõhutab, et poliitiline profileerimine, väärinfo ja teabe manipuleerimine kujutavad endast ohtu ELi demokraatlikele väärtustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama kaasa kriitilise mõtlemise alase hariduse ja koolituse arendamisele, et kodanikud oskaksid kujundada oma arvamust nende riskidega toimetulekuks;

20. tuletab meelde, et õiguskaitseametnikud peavad oma ülesannete täitmisel austama ja kaitsma inimväärikust ning hoidma alal ja tagama kõigi isikute inimõigusi; rõhutab, et politseijõudude peamine ülesanne on tagada kodanike turvalisus ning meeleavalduste rahumeelne läbiviimine; mõistab hukka õiguskaitseasutuste vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise rahumeelsetesse meeleavaldustesse; kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguskaitseasutused kasutavad jõudu alati seaduslikult, proportsionaalselt, ainult vajaduse korral ja viimase abinõuna ning et selle juures säästetakse inimelusid ja austatakse inimeste füüsilist puutumatust; kutsub asjaomaseid riiklikke asutusi üles tagama, et arvatavaid või väidetavaid ebaproportsionaalse jõu kasutamise juhtumeid uuritakse läbipaistvalt, erapooletult, sõltumatult ja tulemuslikult ning et süüdlased ei jää karistamata; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused vastutavad täielikult oma ülesannete täitmise ning asjaomase õigus- ja tegevusraamistiku järgimise eest;

21. mõistab teravalt hukka kogunemisvabaduse üha suurema piiramise, sh valimiste ajal; kutsub liikmesriike üles hoiduma kogunemisvabaduse küsimuses piiravate seaduste vastuvõtmisest ning ergutab ELi ja liikmesriike astuma edasisi samme kogunemisvabaduse kui põhiõiguse ja demokraatlike protsesside alustala tagamiseks ja kaitsmiseks; kutsub komisjoni üles neid õigusi kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste normidega aktiivselt edendama;

22. tuletab meelde kodanikuühiskonna olulist rolli kodanike huvide esindamisel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, üleliidulisel ja rahvusvahelisel tasandil; tuletab samuti meelde kodanikuühiskonna tähtsust piisavalt esindamata vähemuste toetamisel ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhimõtete kaitsel ja edendamisel; rõhutab vajadust tagada kodanikuühiskonna organisatsioonidele soodne keskkond, kus nad saavad tegutseda ilma rünnakuteta ja tarbetute või meelevaldsete piiranguteta;

23. on sügavalt mures sõltumatu kodanikuühiskonna, eelkõige naiste õiguste organisatsioonide, LGBTI-organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate tegutsemisruumi jätkuva ahenemise pärast mõnes liikmesriigis, sealhulgas põhjendamatu halduskoormuse, toetava tegevuse järjest väheneva rahastamise ning kogunemis- ja tegevusvabaduse piiramise pärast; mõistab hukka kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamisvõimaluste piiramise, millel on mõnes liikmesriigis süsteemsem aspekt õiguslike ja poliitiliste muudatuste näol ning mis mõjutavad tõsiselt nende tööd ja õiguslikku seisundit; kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles suurendama (õiguste ja väärtuste programmi kaudu, mille rahastamine peaks olema märkimisväärne, nagu Euroopa Parlament on palunud) ELi toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes kaitsevad Euroopa Liidus Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaseid väärtusi;

24. rõhutab, et korrapärane ja põhjalik järelevalve ja analüüs on väga olulised, et mõista kogu Euroopas kodanikuühiskonna ees seisvaid probleeme; kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama oma tulevastesse õigusriigi olukorda käsitlevatesse aastaaruannetesse kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, väljendusvabaduse ja ühinemisvabadusega seotud asjakohased näitajad, esitama tegevuskava kodanikuühiskonna kaitsmiseks ja edendamiseks, sealhulgas võtma vastu suunised väljendusvabaduse, ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse kohaldamise ning ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitse kohta, ning looma nende kaitseks hädaolukorra fondi; peab kiiduväärseks ettepanekut vaadata läbi nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, ning toonitab vajadust tugevdada ja laiendada pärast põhjalikku mõjuhindamist ka selle volitusi; ärgitab komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti kasutama Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koostatud andmeid süstemaatiliselt poliitikakujundamisel;

25. tunnistab tõsiseid probleeme, mis võivad esile kerkida valdavalt euroskeptilistes kogukondades, eelkõige vägivaldsete poliitiliste vaadetega seotud kogukondades, ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid ergutaksid ELi kodanike, eelkõige noorte aktiivset osalemist ELi küsimustes, et nad saaksid oma arvamusi väljendada demokraatlike kanalite kaudu;

26. rõhutab kodanikuhariduse ja kultuuridevahelise dialoogi olulist rolli ELi kodanike arusaamise parandamisel poliitilisest osalusest; ärgitab ELi kodanikke nende õiguste küsimuses harima;

27. märgib, et uued meetodid, mille abil kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid käitumise prognoosimiseks ja manipuleerimiseks, mõjutavad üha enam miljardite inimeste põhiõigusi ELis ja kogu maailmas, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele, teabele ning meediavabadusele ja -pluralismile; nõuab sellega seoses tungivalt, et erasektori osalejad ja pädevad asutused tagaksid andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate ELi õigusaktide täieliku kohaldamise ning tagaksid, et üksikisikud mõistavad, millal, kuidas ja mis eesmärgil nende isikuandmeid töödeldakse ning kuidas nad saavad esitada oma andmete töötlemise kohta vastuväiteid ja kaebusi, sest see on isikuandmeid ja eraelu puutumatust käsitlevate õiguste kaitseks vajalik;

28. palub Euroopa Komisjonil algatada rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kelle seadusi, millega rakendatakse kehtetuks tunnistatud andmete säilitamise direktiivi, ei ole kehtetuks tunnistatud, et need oleksid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga[55];

29. juhib tähelepanu võimalikele ohtudele põhivabadustele ja julgeolekule seoses uute tehnoloogiate, eelkõige tehisintellekti süsteemide kasutamisega, sealhulgas ohtudele, mis on seotud õigusega isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, bioeetikaga seotud muredele seoses tehisintellekti kasutamisega tervishoius ning võimalikule otsesele ja kaudsele diskrimineerimisele ja erapoolikkusele, mis võib eelarvamusi ja marginaliseerumist ning väärinfo levikut veelgi õhutada; juhib tähelepanu sellele, et erapoolikud andmed ning süsteemide kallutatud ülesehitus ja käitamine võib viia selleni, et ka tulemid on vildakad, eriti õiguskaitseasutustega seotud küsimustes, ning seega võivad need süsteemid olemasolevaid ühiskondlikke, inimestevahelisi ja muid eelarvamusi põlistada ning põhjustada diskrimineerimist sotsiaalsete ja majanduslike tegurite, etnilise või rassilise tausta, seksuaalse sättumuse, soo ja puude või muude tegurite alusel; rõhutab, et eraelu puutumatuse ja andmekaitse tagamiseks on uute tehnoloogiate arengut silmas pidades vaja täiendavaid kaitsemeetmeid ning et arvesse tuleb võtta mõju põhiõigustele; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tegelema üha kasvava digilõhega, eriti avaliku halduse ja teenuste küsimuses; rõhutab, et digilõhe mõjutab eriti eakaid ja sotsiaal-majanduslikus mõttes ebasoodsas olukorras inimesi; rõhutab, et tehisintellekti suhtes kasutatav lähenemisviis peaks olema inimkeskne ja tagama, et tehisintellekti süsteemide arendamisel, kasutuselevõtmisel, kasutamisel ja jälgimisel oleksid kesksel kohal inimväärtused, milleks tuleb austada aluslepingutes ja hartas sätestatud põhiõigusi; palub komisjonil esitada seadusandlikud ettepanekud tehisintellekti käsitleva üleeuroopalise kooskõlastatud lähenemisviisi kohta, võttes aluseks komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma koostatud usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised;

30. peab tervitatavaks algatusi ja meetmeid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide vahelist julgeolekualast koostööd ja saavutada ELi tulemuslik reageerimine terrorismile ja julgeolekuohtudele Euroopa Liidus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid omavahel täielikku koostööd ja parandaksid teabe vahetamist omavahel ning ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutustega; rõhutab, et võitluses terrorismi vastu on väga oluline pidada kinni põhiõigustest; rõhutab, kui oluline on, et luureteenistuste järelevalvemehhanismid oleksid kooskõlas harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; nõuab, et asjaomased institutsioonid näeksid ette tagatised, mille abil hoida ära täiendav ohvristamine, mida põhjustab alandamine ja ohvri kuvandi ründamine ründajaga seotud ühiskonnarühmade poolt;

 

Rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste põhiõigused

31. palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2019. aasta juuni soovitust „Lives saved. Rights protected. Bridging the protection gap for refugees and migrants in the Mediterranean“ („Elud säästetud. Õigused kaitstud. Vahemerel pagulaste ja rändajate kaitsel esinevate lünkade kõrvaldamine“); kordab, et ohutud ja seaduslikud rändevõimalused on parim viis inimohvrite vältimiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid intensiivistaksid ümberasustamismeetmeid, looksid ELi saabumiseks humanitaarkoridorid ning näeksid varjupaigataotlejate jaoks ette võimaluse taotleda humanitaarviisat;

32. väljendab suurt muret seoses korduvate teadetega, et mõnes liikmesriigis on õiguskaitseametnikud sundinud sisserändajaid jõuga tagasi pöörduma; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda küsimust uurima ning võtma tõhusaid meetmeid tagamaks, et sellised poliitikameetmed ja tavad kaotatakse, muu hulgas tagades, et olemasolevad riiklikud inimõigustega tegelevad institutsioonid (ombudsmanid, inimõigustega tegelevad riiklikud asutused, riigi ennetusasutused) saavad teha ELi ja rahvusvaheliste organite (Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) toel piirikontrolli üle sõltumatut järelevalvet ning tagades, et ELi raha ei kasutata põhiõiguste rikkumiste põlistamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel täita rahvusvahelist ja ELi õigust, sh Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid ning luua ulatusliku raamistiku, et võimaldada seadustatud rännet ja mitte sundida migrante kasutama ebaseadusliku rände kanaleid;

33. mõistab hukka asjaolu, et mõned liikmesriigid on kiitnud heaks seadused, poliitika ja tavad, mis kahjustavad pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate inimõiguste tõhusat kaitset nii maal kui ka merel; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles seadma oma rände- ja varjupaigapoliitika keskmesse rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõigused ning vastutuse jagamise põhimõtte; väljendab sügavat muret humanitaarolukorra pärast esmase vastuvõtu keskustes; palub komisjonilt kiiresti ettepanekuid, kuidas lahendada Euroopa pinnal asuvates pagulaste ja rändajate vastuvõtukeskustes toimuvaid jõhkraid inimõiguste rikkumisi;

 

34. rõhutab, et elude päästmine on juriidiline kohustus, mis tuleneb rahvusvahelisest ja ELi õigusest; mõistab hukka mõnes liikmesriigis kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute vastu suunatud hirmutamise, vahistamised ja kriminaalmenetlused, mille põhjus on humanitaarabi andmine rändajatele, kelle elu on ohus; kutsub liikmesriike üles tagama, et humanitaarabi andmist ei kriminaliseeritaks kooskõlas välismaalase üle riigipiiri ebaseaduslikku toimetamist tõkestava ÜRO protokolliga;

35. rõhutab, et dokumentideta rändajad peaksid saama sõltumata oma õiguslikust või halduslikust seisundist täielikult kasutada elementaarseid põhiõigusi; tuletab meelde, et naised ja lapsed võivad sattuda olukorda, kus nad on kaitse või ellujäämiseks elementaarse abi saamiseks sunnitud osalema seksuaaltegevuses, ning et selle põhjuseks on sageli puudulik abi, registreerimissüsteemide ja lapse huvidest lähtumise põhimõtte järgimise puudulikkus, perekondade lahutamine või turvaliste ja seaduslike ELi sisenemise võimaluste puudumine;

36. rõhutab, et peaaegu kolmandiku varjupaigataotlejatest moodustavad lapsed, kes on seetõttu eriti haavatavad; kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama oma jõupingutusi, et vältida saatjata alaealiste inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvriks langemist;

37. kordab, et laste sisserändega seotud kinnipidamine ei ole kunagi lapse huvides kooskõlas pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooniga; kutsub ELi ja liikmesriike üles tõhustama meetmeid laste kinnipidamise lõpetamiseks, eelkõige seoses rändega ELi piires, ning töötama välja kogukonnapõhised alternatiivid kinnipidamisele ja seadma prioriteediks integratsiooni, hariduse ja psühholoogilise toe; rõhutab, et saatjata laps on ennekõike laps, kes võib olla ohtu sattunud, ning et liikmesriikide ja Euroopa Liidu juhtmõte selliste lastega tegelemisel peab olema lastekaitse, mitte rändepoliitika, austades seega lapse huvidest lähtumise üldpõhimõtet;

 

Õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus

38. kordab, et korruptsioon kujutab suurt ohtu demokraatiale, õigusriigile ja kõigi kodanike õiglasele kohtlemisele; rõhutab korruptsiooni ja põhiõiguste rikkumise vahelist seost mitmes valdkonnas, nagu kohtusüsteemi sõltumatus, meediavabadus ning ajakirjanike ja rikkumisest teatajate väljendusvabadus, kinnipidamisasutused, juurdepääs sotsiaalsetele õigustele ja inimkaubandus[56];

 

39. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kindlalt võitlema korruptsiooni vastu ning välja töötama tõhusaid vahendeid korruptsiooni ennetamiseks, selle vastu võitlemiseks ja selle eest karistamiseks ning pettuse vastu võitlemiseks, samuti korrapäraselt jälgima avalike vahendite kasutamist; palub komisjonil viivitamata uuesti alustada iga-aastast korruptsioonivastast järelevalvet ja aruandlust ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohta; palub kõikidel liikmesriikidel täita GRECO soovitusi;

40. rõhutab, et organiseeritud kuritegevuse teeb võimalikuks eelkõige korruptsioon; mõistab teravalt hukka inimkaubanduse suurenemise ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid suurendaksid koostööd ja tõhustaksid võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu;

41. kinnitab veel kord parlamendi toetust tõhusa, sõltumatu ja täielikult toimiva Euroopa Prokuratuuri kiirele loomisele, et tugevdada pettusevastast võitlust Euroopa Liidus;

 

42. rõhutab, et õigusriik on demokraatia nurgakivi, säilitab võimude lahususe, tagab vastutuse, aitab suurendada usaldust avaliku sektori institutsioonide vastu ning garanteerib seaduslikkuse, õiguskindluse, täidesaatva võimu omavoli keelatuse, kohtusüsteemi sõltumatuse, erapooletuse ja seaduse ees võrdsuse põhimõtete järgimise; rõhutab, et õigusriigi põhimõte ja eelkõige kohtusüsteemi sõltumatus on kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kasutamiseks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu sellele, et harta artikli 47 kohaselt nõuab põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile juurdepääsu „sõltumatule“ kohtule; rõhutab, et kohtusüsteemi poliitiline mõjutamine või kontroll ning sarnased takistused üksikkohtunike sõltumatusele on sageli viinud selleni, et kohtusüsteem ei suuda täita oma rolli täidesaatva ja seadusandliku võimu harude meelevaldse võimukasutamise sõltumatu kontrollijana; mõistab hukka kohtusüsteemi kasutamise poliitilistel eesmärkidel, millega püütakse poliitilist teisitimõtlemist kahjustada, see ebaseaduslikuks kuulutada ja vaikima sundida;

43. tuletab meelde olemuslikku seost õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste vahel ning vajadust suurendada kodanike õigustest teavitamise teel teadlikkust ELi lepingu artiklis 2 ja hartas sätestatud väärtustest;

44. mõistab teravalt hukka mõnede liikmesriikide valitsuste püüded nõrgendada võimude lahusust ja kohtusüsteemi sõltumatust; väljendab sügavat muret eelkõige otsuste pärast, mis seavad kahtluse alla Euroopa õiguse ülimuslikkuse, ja kutsub komisjoni üles kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid selliste rünnakute vastu meetmete võtmiseks;

45. palub, et komisjon käsitleks väljakuulutatud õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise tsükli raames aegsasti kõiki ELi lepingu artikli 2 rikkumisi, eriti neid, mis mõjutavad põhiõigusi; kordab tungivat vajadust ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi järele, mille Euroopa Parlament välja pakkus, sealhulgas iga-aastase sõltumatu, tõenditel põhineva ja mittediskrimineeriva läbivaatamise järele, mille käigus hinnataks, kuidas kõik liikmesriigid järgivad ELi lepingu artiklit 2; rõhutab, et ELi lepingu artikli 2 rikkumised õõnestavad liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust ja muudavad piiriülese õigusalase koostöö paikapidamatuks;

46. peab kahetsusväärseks, et artikli 7 kohastes käimasolevates menetlustes nõukogus ei tehta edusamme hoolimata komisjoni, ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu aruannetest ja avaldustest, mille kohaselt on olukord asjaomastes liikmesriikides halvenenud; kutsub nõukogu üles võtma artikli 7 lõike 1 kohast menetlust käsitlevatel kuulamistel arvesse põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorda; tuletab meelde, et Euroopa Parlamenti ei või nendest käimasolevatest kuulamistest kõrvale jätta;

47. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama täielikult ära kõik nende käsutuses olevad vahendid, et tegeleda õigusriigi põhimõtte olulise rikkumise ohuga ja liikuda edasi artikli 7 kohaste käimasolevate menetlustega; juhib tähelepanu sellele, et ELi tegevuse ebatõhusus põhiõiguste kaitsmisel ohustab kogu ELi õigust ja sellel põhinevaid kodanike õigusi ning nõrgendab ELi usaldusväärsust;

 

Vanglatingimused

 

48. on mures nõuetele mittevastavate vanglatingimuste pärast mõnedes liikmesriikides; kutsub liikmesriike üles järgima kinnipidamist käsitlevaid eeskirju, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse allikatest ja Euroopa Nõukogu standarditest; tuletab meelde, et eelvangistus on mõeldud erakorralise meetmena, mida kasutatakse ainult juhtudel, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne, ning võimalikult lühikeseks ajaks, ja peab kahetsusväärseks eelvangistuse jätkuvat ülekasutamist alternatiivsete meetmete asemel, mis ei hõlma vabaduse võtmist; tuletab meelde, et haavatavatel vangide rühmadel, nagu naised, alaealised, etnilised vähemused, LGBTI-vangid, vaimse tervishoiu vajadustega vangid või raskelt haiged vangid, on erivajadused, mida tuleb arvesse võtta; kutsub komisjoni üles võtma vastu ühised ELi standardid vanglatingimuste kohta, et kaitsta kinnipeetavate õigusi ja edendada kinnipidamisstandardeid ELis;

 

ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga

 

49. tuletab meelde ELi lepingu artiklis 6 sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et kõrvaldada juriidilised tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpuleviimist, ning esitada ELi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta uue lepingu eelnõu; on arvamusel, et protsessi lõpuleviimisega kaasneksid täiendavad kaitsemehhanismid, mis kaitseksid ELi kodanike ja elanike põhiõigusi, ning see annaks inimõiguste jõustamiseks lisamehhanismi, nimelt võimaluse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebusi seoses ELi õigusakte rakendava ELi institutsiooni või liikmesriigi tegevusest tuleneva inimõiguste rikkumisega, mis kuulub konventsiooni kohaldamisalasse;

 

50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

 

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (3.6.2020)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019

(2019/2199(INI))

Arvamuse koostaja: Antonio Tajani

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklile 2 on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, väärtused, millele Euroopa Liit on rajatud; rõhutab, et liidu väärtustel ei ole hierarhiat ning et EL peaks tagama kõigi väärtuste kaitse, sest ükski neist ei saa eksisteerida ilma teisteta;

2. on veendunud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) arvamused ja järeldused ning Euroopa Liidu Kohtu praktika loovad hea aluse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ulatuse tõlgendamiseks;

3. rõhutab, et põhiõiguste harta artikli 51 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid peavad austama õigusi, järgima põhimõtteid ja edendama nende kohaldamist; peab kahetsusväärseks, et FRA andmetel ei tee mõned liikmesriigid piisavalt pingutusi, et edendada teadlikkust harta sätetest ja nende rakendamist; toonitab, et hartat on vaja paremini propageerida, et suurendada selle sätete tulemuslikkust ning võimaluse korral julgustada riikide seadusandjaid ja kohtunikke kasutama seda positiivse tõlgendusallikana isegi juhtudel, mis ei ole tingimata hõlmatud ELi õigusega;

4. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine; rõhutab, kui oluline on tagada, kindlustada ja edendada nende väärtuste täielikku austamist liidu ja liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et inimõigused on universaalsed ja jagamatud;

5. toonitab, kui tähtis on kogu õigusloome protsessis tagada täielik kinnipidamine põhiõiguste hartast; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on mõjuhinnangutesse lisada analüüs mõju kohta põhiõigustele; tuletab meelde, et ELi õiguse tõhus ja üksikasjalik rakendamine on oluline, et kaitsta ELi väärtusi, millest sõltub ELi kui terviku usaldusväärsus; juhib tähelepanu sellele, et ka riikide valitsused peavad suurendama üldsuse teadlikkust selle tagamiseks, et ELi kodanikud oleksid täiesti teadlikud oma õigustest ja et nad teaksid, kuidas tegutseda, kui neid õigusi rikutakse;

6. kutsub liikmesriike üles käivitama tõendipõhiseid algatusi ja poliitikameetmeid, mille eesmärk on tõsta riigi tasandil teadlikkust harta kohta ja selle rakendamist; kutsub liikmesriike üles tegema artikli 51 sõelumist, et hinnata varajases etapis, kas kohtuasi või seadusandlik ettepanek tekitab hartaga seotud küsimusi; on seisukohal, et selles võiks olla eeskujuks FRA käsiraamat harta kohaldatavuse kohta;

7. on arvamusel, et vaja on vahetada rohkem teavet kogemuste ja harta kasutamise käsituse kohta kohtunike, juristide ühenduste ja haldusasutuste vahel nii liikmesriikides kui ka väljaspool riigipiire, kasutades sealhulgas vajaduse korral olemasolevaid rahastamisvõimalusi, nagu need, mis on sätestatud õigusprogrammis, ning vajadust tagada õigusala töötajatele suunatud koolitusprogrammid;

8. toetab kindlalt läbirääkimiste kiiret taasalustamist Euroopa Liidu ühinemise üle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, toetudes Euroopa Liidu Kohtu 18. detsembri 2014. aasta arvamusele 2/131[57]; kordab, kui oluline on kiirendada ühinemisprotsessi, et tugevdada põhiõiguste kaitset liidus ja kindlustada oma positsiooni õigusriigi teemalistel aruteludel, ning tagada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 Euroopa Parlamendi pidev teavitamine; peab tervitatavaks asjaolu, et järgmistel kuudel on juba kavandatud kaks läbirääkimistevooru Euroopa Nõukoguga[58], ja palub komisjonil tulla läbirääkimiste poliitiliselt kõige olulisematel hetkedel Euroopa Parlamendi asjakohaste komisjonide ette;

9. palub võtta vastu Euroopa Parlamendi varasematel resolutsioonidel[59] põhinev ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanism, millega ei looda väärtuste hierarhiat ja tagatakse, et nõuetekohaselt hinnatakse mitte ainult õigusriigi põhimõtet, vaid ka muid liidu väärtusi, sealhulgas laiemat põhiõiguste spektrit;

10. rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteem on nurgakivi nii õigusriigile kui ka õigusele saada tõhusat õiguskaitset[60]; soovitab loobuda praegusest lähenemisviisist, mille puhul õigusriigi juhtumeid käsitletakse riikides juhtumipõhiselt, ning nõuab, et töötataks välja kriteeriumid ja kontekstipõhised hinnangud, mis aitaksid liikmesriikidel ära tunda võimalikke õigusriigiga seotud probleeme ning lahendada neid vastavalt õigusnormidele ja võrreldaval alusel; kutsub liikmesriike üles olema alati valmis õigusriigi põhimõtteid kaitsma; ergutab ühiste määratluste, standardite ja võrdlusaluste abil saavutama 27 liikmesriigis ja liidu institutsioonis ühist õigusriigi kultuuri, et määratleda õigusriigi mõiste ja määrata kindlaks selle nõuetekohase toimimise kontrollimise viis; tuletab meelde, et õigusriigi põhimõtet ei kohaldata mitte ainult õigusloome kvaliteedile, vaid ka olemasolevate õigusaktide tegelikule ja mittediskrimineerivale kohaldamisele; on lisaks seisukohal, et sõltumatute ekspertide korrapärased hindamised oleksid kasulikud, kuna need võimaldaksid komisjonil otsustada, kas rikkumismenetlusi on vaja algatada sidusamal alusel;

11. rõhutab, et on ka teisi rahvusvahelisi dokumente, mis võimaldavad kehtestada uusi tagatisi liidu kodanike ja elanike põhiõigustele, näiteks Istanbuli konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta; nõuab tungivalt, et nõukogu viiks Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ELi poolt lõpule ja kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et EL ühineks Euroopa sotsiaalhartaga;

12. tuletab meelde, kui oluline on tugevdada inimõigusi ja lapse õigusi igas liikmesriigis, ning et iga liikmesriik peab kandma vastutust tema territooriumil tuvastatud rikkumiste eest;

13. kordab, et eelseisval Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil võiks tuvastada juba määratletud poliitilised prioriteedid, nagu Euroopa väärtused, põhiõigused ja -vabadused, kuid see loetelu ei ole ammendav[61]; väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa väärtuste ja eelkõige ELi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse on üks Euroopa Komisjoni kuuest poliitilisest prioriteedist ja Euroopa Ülemkogu strateegilisest tegevuskavast aastateks 2019–2024, sest tegemist on vaieldamatult kodanike jaoks südamelähedase arutlusteemaga; peab oluliseks, et konverentsil arutataks Euroopa väärtuste, sealhulgas põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise uute mehhanismide ning ELi lepingu artikli 7 lõikes 3 sätestatud karistusmehhanismide vastuvõtmist;

14. kordab vajadust meetmete järele, tagamaks, et ELi kodanike häält võetakse Euroopa tuleviku üle otsustamisel arvesse, ning et toimuks tõeline avatud, kaasav ja demokraatlik konsulteerimine kõikides liidu linnades ja piirkondades elavate kodanikega; juhib tähelepanu sellele, et EL peab pärast konverentsi jätkama otsest suhtlemist oma kodanikega, et luua alaline dialoogimehhanism;

15. teeb ettepaneku, et Euroopa tuleviku konverents võiks kaaluda Euroopa Liidu Kohtule pädevuse andmist kõigis ELi õiguse aspektides vastavalt võimude lahususe põhimõttele;

16. tuletab meelde, et ettepanek võtta vastu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, võimaldaks kehtestada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kelle õigusriigi põhimõtte eiramine ohustab ELi eelarve nõuetekohast täitmist ja ELi finantshuve; rõhutab siiski vajadust muuta ELi lepingut, et tugevdada artikli 7 lõikes 3 sätestatud üldisi sanktsioonimehhanisme;

17. rõhutab, kui tähtis on tagada kõigis liikmesriikides õigusriigi põhimõtete sidus ja tulemuslik kaitse ning vältida põhiõiguste rikkumist; tunnistab, et õigusriigi põhimõttel on oluline roll põhiõiguste rikkumiste ennetamisel; tuletab meelde, et põhiõigused on ELi väärtuste lahutamatu osa ning et ELi toimimise lepingu artiklis 7 on sätestatud mehhanism reageerimiseks juhul, kui mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, või kui tekib ilmne oht, et oluline rikkumine võib aset leida; toonitab, et võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks artiklit 7 kohaldada ühetaoliselt kõikide liikmesriikide suhtes;

18. tuletab meelde, et peamine takistus ELi lepingu artikli 7 lõike 2 kohaldamisel viimase abinõuna liidu väärtuste kaitsmiseks on ühehäälsuse nõue nõukogus; märgib, et sedavõrd kõrget künnist on eriti raske saavutada organis, kus poliitilistel kaalutlustel on oluline roll, ning et seetõttu ei ole seda mehhanismi veel tõhusalt kasutatud;

19. soovitab, et õigusriigi põhimõtte austamine kui üks uute liikmesriikide ühinemise kriteerium ei peaks olema mitte ainult ühinemise eeltingimus, vaid siduv ja jõustatav kriteerium, et kontrollida, kas liikmesriigid järgivad seda nõuet kogu oma ELi liikmesuse ajal[62];

20. rõhutab, et EL peab süstemaatilisemalt kasutama aluslepingute konkreetseid klausleid, mis tugevdaks põhiõiguste kaitset; kutsub sellega seoses üles aktiveerima võimalikult kiiresti ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 sätteid, et lisada sooline vägivald ELi poolt kuritegudeks tunnistatud tegude nimekirja;

21. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma 2020. aasta tööprogrammis teatanud uuest põhiõiguste harta rakendamise strateegiast; ootab, et komisjon keskenduks teadlikkuse tõstmisele riikide tasandil;

22. tunnistab, et Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust mõjutab kodanike õigusi, millele on osutatud ELi toimimise lepingu teises osas ja põhiõiguste harta V jaotises; rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi ühine kontroll väljaastumislepingu rakendamise ja kohaldamise üle oleks kasulik, ning peaks tervitatavaks seda, kui sel eesmärgil loodaks ühised struktuurid[63]; väljendab heameelt asjaolu üle, et esimese viie aasta jooksul pärast väljaastumislepingu jõustumist peaks komisjon esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lepingu rakendamise ja kohaldamise kohta, eelkõige seoses teise osaga (kodanike õigused); eeldab, et komisjon jätkab aruande esitamist lepingu teise osa kohta ka pärast seda tähtaega;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	26.5.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Leila Chaibi, Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Maria Grapini, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Antonio Tajani, László Trócsányi, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	François Alfonsi, Brando Benifei, Jorge Buxadé Villalba, Markéta Gregorová

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22	+
GUE/NGL	Leila Chaibi, Helmut Scholz
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Esteban González Pons, Paulo Rangel, Antonio Tajani, László Trócsányi, Loránt Vincze, Rainer Wieland
RENEW	Pascal Durand, Charles Goerens, Sandro Gozi, Guy Verhofstadt
S&D	Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Maria Grapini, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira
VERTS/ALE	François Alfonsi, Daniel Freund, Markéta Gregorová

 

 

 

3	–
ECR	Jorge Buxadé Villalba
ID	Gerolf Annemans, Antonio Maria Rinaldi

 

 

 

2	0
ECR	Geert Bourgeois
PPE	Brice Hortefeux

 

 

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2020)

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019

(2019/2199(INI))

Arvamuse koostaja: Yana Toom

 

 

 

 

PA_NonLeg

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), mis on ELi esmase õiguse akt[64], kohtute poolt riiklikul tasandil ja ELi õiguse rakendamisel seadusandlikesse menetlustesse kaasamise kaudu, ning peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid kohaldavad harta sätteid, eelkõige selle artiklit 51, ebaühtlaselt, mis võib nõrgestada Euroopa projekti ja kahjustada demokraatia kvaliteeti Euroopa Liidus; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks harta järgimise ja kohaldamise, kasutades kõiki ettenähtud õiguslikke vahendeid; tuletab meelde, et nagu petitsioonidest nähtub, hõlmavad ELi kodanike ootused seoses oma põhiõiguste kaitsega harta kohaldamisalast laiemat valdkonda; peab vajalikuks hartat paremini edendada, näiteks sihipäraste kampaaniatega nii liikmesriikides kui ka rahvusvahelisel areenil, et suurendada harta sätete tulemuslikkust ning propageerida selle kasutamist positiivsete tõlgenduste allikana ka juhtudel, mis ei kuulu ELi õiguse kohaldamisalasse; samas vaimus õhutab liikmesriikide parlamente tagama oma seadusloomes kõige rangemad põhiõiguste kaitse normid; on seisukohal, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poole pöördudes võivad liikmesriigid saada sealt sellega seoses väärtuslikku abi;

2. toonitab võimalikku vajadust aluslepinguid muuta, et veelgi tugevdada ELi aluslepingutes ette nähtud ELi kodanike põhiõiguste kaitset;

3. tuletab komisjonile meelde tema kui institutsiooni kohustust analüüsida kodanike kaebusi seoses nende põhiõiguste võimalike rikkumistega liikmesriikides;

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi kodanike ja residentide teavitamise nende õigusest esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ja õigusest pöörduda ombudsmani poole, mis on harta artiklis 44 ja ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud vahendid nende õiguste kaitsmiseks ja rikkumistest teatamiseks;

5. juhib tähelepanu vajadusele tõhustada petitsioonide rolli suhtluses ja dialoogis ELi kodanikega seoses Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldusomavoli juhtudega; tuletab meelde, et petitsioonid on tavaliselt kõige varasemad näitajad põhiõiguste rikkumiste kohta liikmesriikides;

6. on veendunud, et ELi võitlus rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu peaks alguse saama selgest suhtlemisest ja ametlikust õige teabe vahetusest; on seisukohal, et vaenukõnel ja ksenofoobial ei tohiks olla kohta ühiskondlikus elus, sealhulgas spordiüritustel, ning on mures eelkõige haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute pärast, kuna nad on sageli sihtmärgid; kutsub komisjoni üles koguma selles valdkonnas süstemaatiliselt andmeid, et võtta tõhusaid, tõenditel põhinevaid õiguslikke ja poliitilisi meetmeid; märgib murega, et mitmed liikmesriigid ei ole täielikult või nõuetekohaselt rakendanud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega)[65] ning selle miinimumnõudeid seoses teatud kuritegude õigustamise, eitamise ja mitteoluliseks tunnistamisega; kutsub liikmesriike üles tagama, et igasugused väidetavad vaenukõne ilmingud ja vihakuriteod tuvastatakse ja nendega tegeletakse tõhusalt kooskõlas siseriikliku ja ELi õigusega;

7. palub komisjonilt kiiresti ettepanekuid, kuidas lahendada Euroopa pinnal asuvates pagulaste ja rändajate vastuvõtukeskustes esinevaid inimõiguste jõhkra rikkumise juhtumeid;

8. rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteem, õigusemõistmise kättesaadavus, väljendusvabadus, õigus teabele juurde pääseda ning teavet saada ja levitada, samuti meedia mitmekesisus on õigusriigi olulised osad; kutsub komisjoni üles neid ELi põhiväärtusi jõustama, kui liikmesriigid neid rikuvad; juhib tähelepanu hariduse olulisele rollile inimeste meediasõnumite analüüsimise suutlikkuse arendamisel ning rõhutab üldiselt tungivat vajadust võtta tõhusaid meetmeid väärinfo ja libauudiste vastu võitlemiseks, et tagada meedia asjakohanekohane toimimine demokraatlikus ühiskonnas; väljendab suurt muret puuduste pärast õiguskaitse kättesaadavuses ja kaitseõiguses, samuti kohtusüsteemi sõltumatuse puudumise pärast mõnes liikmesriigis, mille tagajärjeks on õigusriigi nõrgenemine, mis toob kaasa karistamatuse ja ebaõigluse; kutsub komisjoni üles arendama edasi põhjalikku mehhanismi õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste olukorra erapooletuks ja regulaarseks hindamiseks kõigis liikmesriikides; teeb komisjonile ettepaneku asutada ELi järelevalveasutus, et jälgida õigusriigi põhimõtte järgmist liikmesriikides;

9. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles parandama ELi õigusalase koostöö vahendite, eelkõige Euroopa vahistamismääruse tõhusust ning tagama, et kõik kuriteoohvrid on teadlikud oma õigustest ja neil on juurdepääs asjakohastele tugiteenustele vastavalt kuriteoohvrite õiguste direktiivile[66];

10. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles looma õiguslikke mehhanisme, et kriminaliseerida konkreetsete terroriaktide ja inimsusvastaste kuritegude ülistamine, kuna see alandab ohvreid ja põhjustab nende edasist ohvristamist, kahjustades nende väärikust ja taastumist;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ulatuslikumalt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, mida peetakse kodanike ja residentide heaks liidu parandamiseks tehtavate jõupingutuste nurgakiviks, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike meetmete abil, et tagada ELi ja liikmesriikide tasandil sellised sotsiaalsed õigused nagu üldine juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, elukestev õpe, sotsiaalne ja tööalane integratsioon, sealhulgas puuetega inimeste puhul, paremad töötingimused ja sotsiaalteenused, nagu on määratletud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetes; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid osalemist järelevalvemehhanismides, mille eesmärk on tagada puuetega inimeste sotsiaalne kaasatus kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 26, ja selliste mehhanismide läbipaistvust; tuletab meelde vajadust arendada edasi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistiku kõiki vajalikke mõõtmeid; rõhutab, kui oluline on puuetega inimeste piisav kogukonnapõhine toetamine, ning nõuab seetõttu, et vastavad ELi vahendid oleksid suunatud üksnes sellistele algatustele, vältides institutsionaliseeritud lähenemisviisi;

12. palub liikmesriikidel, kes ei ole veel puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinenud, nimetatud protokoll täielikult ratifitseerida, et võimaldada teavitusi üksikisikutelt või üksikisikute nimel; palub nõukogul võtta vajalikud meetmed, et tagada liidu ühinemine fakultatiivprotokolliga;

13. kutsub liikmesriike üles tagama kõigile lastele ELis õiguse haridusele ja lapse parimate huvide austamise ning kaitsma neid igasuguse diskrimineerimise eest; juhib tähelepanu sellele, et keelekümbluskavadega haridussüsteemid võivad kahjustada õppimist, eriti nende laste puhul, kellel on keeleoskuse arenemise probleemidega puue, näiteks autismispektri häired;

14. juhib tähelepanu sellele, et paljudes petitsioonides kurdetakse tähtajaliste lepingute rikkumise üle, seda ka avalikus sektoris; peab sellisid tavasid väga kahetsusväärseks ja leiab, et need on vastuolus põhiõiguste harta artiklitega 30 ja 31, milles käsitletakse vastavalt kaitset vallandamise eest ja õiglasi töötingimusi;

15. leiab, et vastavalt harta artiklile 35 tuleks erilist tähelepanu pöörata tervisekaitsele kui põhiõigusele, ja nende inimeste raskustele, kellel ilmneb encephalomyelitis myalgica (kroonilise väsimuse sündroom); rõhutab, et teadusuuringute piisav rahastamine ELi tasandil on äärmiselt oluline, et paremini mõista encephalomyelitis myalgica (kroonilise väsimuse sündroomi) ja harvikhaiguste põhjuseid ja käivitajaid;

16. tuletab meelde vajadust muuta ELi tasandil kättesaadavaks Aarhusi konventsioonis sätestatud keskkonnaõiguse sammas, et oleks olemas piisav raamistik ja tulemuslik mehhanism, mille kaudu kodanikuühiskond saaks harta artikli 37 vaimus senisest enam panustada keskkonnakaitsesse;

17. rõhutab, et uute tehnoloogiate arengut silmas pidades on vaja eraelu puutumatuse ja andmekaitse tagamiseks täiendavaid kaitsemeetmeid; märgib, et lisaks selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate nagu tehisintellekt ja suurandmed eetilisele mõjule tuleb arvesse võtta ka mõju kasutajate põhiõigustele; väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle luua tehisintellektil põhinevatele tehnoloogiatele piisav õigusraamistik; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks 5G-võrkude ja vastava taristu loomise raames kodanike õiguste kaitse kõrgeimal tasandil kooskõlas ELi andmekaitseõigusega; palub komisjonil esitada suunised, sealhulgas eetilised standardid ja ühised läbipaistvuseeskirjad, ning kehtestada ühised nõuded põhiõigustele avalduva mõju hindamiseks;

18. rõhutab, et ELi tasandil tuleb seadusloomet tõhustada, et kaitsta inimesi uue tehnoloogiaga seotud süütegude eest, millega võidakse rikkuda nende põhiõigusi;
nõuab kvalifitseeritud kodanikuühiskonna üksuste tõhusat kaasamist andmekaitse-eeskirjade järelevalvesse, võimaldades neil esitada riiklikele andmekaitseasutustele kaebusi andmekaitsealaste rikkumiste kohta; märgib, et lisaks asjakohasele õigusraamistikule on vaja üldsust teavitada uutest digitaalsetest arengutest, et tagada nende eraelu puutumatuse õiguse tõhus kaitse; rõhutab eelkõige, et vaja on sihipäraseid ja innovaatilisi algatusi ning spetsiifilisi juhenddokumente spetsialistidele, sealhulgas tervishoiutöötajatele;

19. tuletab meelde, et praegune ELi õigusraamistik pakub kaitset soolistel, rassilistel või etnilistel põhjustel diskrimineerimise vastu, kuid muudest diskrimineerimise vormidest hõlmab see üksnes tööhõive ja kutsealaga seotud küsimusi; juhib tähelepanu paljudele tõenditele eri põhjustel diskrimineerimisest sellistes valdkondades nagu haridus, sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavus, ning taunib võrdset kohtlemist käsitleva direktiivi vastuvõtmisel tekkinud ummikseisu;

20. kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles pühenduma võrdsete võimaluste tagamisele ning tegema ELi eetikakoodeksist muutuvat tehnoloogiat ja arendustegevust käsitlevate juhtpõhimõtete kogu;

21. rõhutab asjaolu, et endiselt esineb raske ja vastuvõetamatu rikkumisena soolist vägivalda; palub nõukogul kiiresti lõpule viia Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) ratifitseerimine ELi poolt, võttes aluseks võimalikult ulatusliku ja piiranguteta ühinemise selle konventsiooniga; palub ühtlasi liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, Istanbuli konventsioon ratifitseerida ja seda rakendada; ergutab neid liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, Istanbuli konventsiooni rakendama; peab kiiduväärseks naistevastase vägivalla ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühma (GREVIO) tööd Istanbuli konventsiooni rakendamise jälgimisel; kutsub komisjoni üles vaatama läbi rakendusaktid, võttes arvesse soolise vägivalla kõrvalmõjusid, ning tagama, et kogu ELi hõlmavad statistilised andmed naistevastase vägivalla kohta oleksid kättesaadavad poliitikakujundajate teavitamiseks ELi ja liikmesriikide tasandil;

22. väljendab muret arvukate petitsioonide pärast, mis näitavad, et ELi kodanikke diskrimineeritakse jätkuvalt nende põhiõiguste kasutamisel, eelkõige puudutab see mittediskrimineerimise õigust, keelelisi õigusi, vähemuste õigusi ja õigust varale; tuletab sellega seoses meelde, et mitmekesisus on üks ELi aluspõhimõtteid, ning tuletab meelde ka harta artiklis 22 sõnastatud kohustust austada kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust; rõhutab, et mitmekesisuse säilitamiseks tuleks edendada toetavaid meetmeid nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil; on veendunud, et üks võimalus vähendada keele alusel diskrimineerimist on jõulisemalt edendada piirkondlike ja vähemuskeelte kasutamist; rõhutab eelkõige, kui oluline on õigus haridusele vähemuskeeltes; märgib murega, et hoolimata tegelikust seosest ELiga on mõnedel pikaajalistel residentidel piiratud juurdepääs vabale liikumisele ja nad ei ole kaitstud diskrimineerimisvastaste õigustega; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack“ üle; kutsub komisjoni üles esitama „Minority SafePack“ ettepanekute rakendamiseks vajalikke õigusaktide ettepanekuid;

23. rõhutab harta lapse põhiõigusi käsitleva artikli 24 sätete nõuetekohase järgimise tähtsust, kusjuures eriti tähtis on põhimõte, et lapse parimad huvid peavad olema esikohal avalike asutuste kõigis meetmetes (sh hooldusõiguse üle toimuvate piiriüleste vaidluste osas tehtavates otsustes); sellega seoses tuletab meelde ka lapse põhiõigust olla ära kuulatud ning õigust olla põhimõtteliselt kontaktis mõlema vanemaga (välja arvatud juhul, kui see selgelt kahjustab lapse parimaid huve) ning seda lapse ja vanema ühises keeles, et kaitsta lapse mitmekesist kultuuripärandit;

24. nõuab ELi kooskõlastatud tegevust laste kaitsmisel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; rõhutab vajadust tõhustada liikmesriikide vahelist ja ELi institutsioonide vahelist piiriülest koostööd lapseröövijuhtumite kiireks ja adekvaatseks lahendamiseks; on veendunud, et ELil on oma roll lapse õiguste edendamisel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;

25. nõuab Euroopa Ombudsmani volituste ajakohastamist vastavalt Euroopa Parlamendi hiljutisele seadusandlikule algatusele, mis käsitleb Euroopa Ombudsmani põhikirja muutmist[67] eesmärgiga tugevdada harta artiklites 42 ja 43 sätestatud õigust dokumentidele juurde pääseda ja õigust pöörduda ombudsmani poole; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud uuele määrusele, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused, ei ole nõukogu ikka veel oma heakskiitu andnud.

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	7.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 4 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Marc Angel, Andrus Ansip, Jordan Bardella, Alexander Bernhuber, Markus Buchheit, Ryszard Czarnecki, Eleonora Evi, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Emmanouil Fragkos, Mario Furore, Gianna Gancia, Ibán García Del Blanco, Alexis Georgoulis, Peter Jahr, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Cristina Maestre Martín De Almagro, Dolors Montserrat, Frédérique Ries, Alfred Sant, Monica Semedo, Massimiliano Smeriglio, Yana Toom, Loránt Vincze, Thomas Waitz, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pernando Barrena Arza, Ádám Kósa, Marie-Pierre Vedrenne

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26	+
PPE	Alexander Bernhuber, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Peter Jahr, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Ádám Kósa, Dolors Montserrat, Loránt Vincze
S&D	Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Marc Angel, Ibán García Del Blanco, Cristina Maestre Martín De Almagro, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio
RE	Frédérique Ries, Monica Semedo, Yana Toom, Marie-Pierre Vedrenne
Verts/ALE	Thomas Waitz, Tatjana Ždanoka
GUE	Pernando Barrena Arza, Alexis Georgoulis
NI	Eleonora Evi, Mario Furore

 

4	-
RE	Andrus Ansip
ECR	Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Kosma Złotowski

 

4	0
ID	Jordan Bardella, Markus Buchheit, Gianna Gancia, Stefania Zambelli

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (4.3.2020)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019

(2019/2199(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel: Samira Rafaela (koostaja)

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

Muudatusettepanek  2

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

Muudatusettepanek  3

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

Muudatusettepanek  4

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

Muudatusettepanek  5

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 5 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni,

Muudatusettepanek  6

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 6 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

Muudatusettepanek  7

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 6 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

Muudatusettepanek  8

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 8 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni,

Muudatusettepanek  9

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 21 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2018. ja 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ning aruannet „Beijing +25 – The 5th Review of the Implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking +25: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel ELi liikmesriikides tehtud töö viies läbivaatamine),

Muudatusettepanek  10

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 27 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis1, ______________ 1 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0111.

Muudatusettepanek  11

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 34 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse komisjoni soovitust (EL) 2018/951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta,

Muudatusettepanek  12

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 34 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu kohta,

Muudatusettepanek  13

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 38 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2017. aasta dokumenti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta Euroopas,

Muudatusettepanek  14

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Aa. arvestades, et naiste õigused on inimõigused ja on seega universaalsed ning neid tuleb austada ja edendada kõigis liikmesriikides;

Muudatusettepanek  15

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ab. arvestades, et tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on sageli seotud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra laiema halvenemisega; arvestades, et naiste õigused tuleks seetõttu lisada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus õigusriigi mehhanismi; arvestades, et mehed ja naised peaksid nende tagasilöökide vastu võitlemisel ning soolise võrdõiguslikkuse edusammude toetamisel ja naiste õiguste edendamisel tegutsema liitlastena;

Muudatusettepanek  16

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A c (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ac. arvestades, et põhiõiguste, sealhulgas naiste õiguste valdkonnas ning eelkõige soolise võrdõiguslikkuse institutsiooniliste ja poliitiliste raamistike põhivaldkondades ei ole tehtud piisavalt edusamme; arvestades, et viimastel aastatel on mõnes liikmesriigis esinenud naiste ja LGBTI+-inimeste õiguste valdkonnas organiseeritud ja murettekitavaid tagasilööke, kuna soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised püüavad piirata seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi, sealhulgas keelates juurdepääsu kaasaegsetele rasestumisvastastele vahenditele ja kehtestades abordi tegemiseks pärssivad eeltingimused, püüdes abordi täielikult keelustada, piirata LGBTI+-inimeste võrdõiguslikkust, keelustada seksuaalharidust ja soouuringuid ning edendada Istanbuli konventsiooni vastaseid kampaaniaid, milles eitatakse soolise vägivalla olemasolu;

Muudatusettepanek  17

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ad. arvestades, et sooline vägivald kõigis selle vormides (sealhulgas ahistamine ja vägivald töökohal, kodus ja internetis) on põhiõiguste rikkumine, mis mõjutab ühiskonna kõiki tasandeid, olenemata vanusest, haridusest, sissetulekust, sotsiaalsest positsioonist ning päritolu- või elukohariigist, ning kujutab endast olulist takistust naiste ja meeste võrdõiguslikkusele;

Muudatusettepanek  18

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A e (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ae. arvestades, et naisi, eelkõige puuetega naisi, sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvaid naisi, tumedanahalisi naisi, roma naisi, eakaid naisi, madalama haridustasemega naisi, terviseprobleemidega naisi ning LGBTI+-naisi diskrimineeritakse sagedamini mitmekordselt ja valdkonnaüleselt;

Muudatusettepanek  19

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A f (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Af. arvestades, et koguni 11 liikmesriiki ei esita andmeid lähisuhtepartneri või pereliikme poolt tahtlikult tapetud naisohvrite kohta; arvestades, et ülejäänud 17 ELi liikmesriigi andmete kohaselt oli 2016. aastal lähisuhtepartneri või pereliikme poolt tapetud naisi 7882; ______________ 2 https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/20190390_mh0419039enn_pdf.pdf

Muudatusettepanek  20

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A g (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ag. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte väitega, et kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

Muudatusettepanek  21

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A h (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ah. arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes sätestatud põhiõigus ning seda tuleks kohaldada õigusaktidega, praktikas, kohtupraktikas ja igapäevaelus;

Muudatusettepanek  22

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A i (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ai. arvestades, et Amsterdami lepingu artiklis 13 antakse ELile õiguslik alus, et võidelda diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

Muudatusettepanek  23

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A j (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Aj. arvestades, et EL on juba rakendanud üldist raamistikku võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, mis annab talle volitused võidelda tööturul diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et sarnaseid diskrimineerimisvastaseid meetmeid tuleks kiiresti rakendada ka väljaspool tööturgu;

Muudatusettepanek  24

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A k (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ak. arvestades, et naised on tööturul, eriti juhtivatel ametikohtadel, jätkuvalt alaesindatud ja diskrimineeritud, samal ajal kui nad on üleesindatud madalapalgalistes tööstusharudes, nagu sotsiaaltöö, hooldustöö ja haridus, ning pühendavad rohkem aega kui mehed tasustamata majapidamistöödele ja hooldusele, kuna 80 % kogu ELi hooldusteenustest osutavad tasustamata mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et meie ühiskonnas valitseb endiselt tugev ametialane segregatsioon naiste ja meeste rollide ja töökohtade vahel, millel on negatiivne mõju meeste ja naiste sissetuleku võrdsusele ja ühiskondlikule arengule; arvestades, et naiste ja eeskätt pärast pikka karjäärikatkestust tööturule naasvate naiste toetamiseks on vaja erimeetmeid, et suurendada nende potentsiaali tööturul;

Muudatusettepanek  25

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A l (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Al. arvestades, et iga euro kohta, mida meestele tunnis makstakse, teenivad naised keskmiselt 84 senti, mille tulemusel on sooline palgalõhe 16 %; arvestades, et sooline pensionilõhe on 35 %3; _______________ 3 https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/20190390_mh0419039enn_pdf.pdf

Muudatusettepanek  26

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A m (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Am. arvestades, et digiteerimine on näide valdkonnast, mis on paremini tasustatud ja millel on suur ühiskondlik mõju; arvestades, et ainult 17 % IKT spetsialistidest on naised; arvestades, et naised on Euroopas alaesindatud paljudel tasanditel, näiteks idufirmades, innovatsioonisektoris ja riskikapitali saajatena;

Muudatusettepanek  27

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus A n (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	An. arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aasta põhiõiguste aruande järelduste, küsitluste ja mitmesuguste riiklike uuringute kohaselt on eri põhjustel esinev diskrimineerimine ja ebavõrdsus kogu ELis jätkuvalt igapäevane tegelikkus; arvestades, et need tulemused näitavad ka järjepidevalt, et diskrimineerimist kogevad inimesed teatavad sellest harva; arvestades, et riiklikel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdse kohtlemise edendamisel ja diskrimineerimise ohvrite abistamisel keskne roll;

Muudatusettepanek  28

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus C a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ca. arvestades, et 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt jääb ELis naiste poliitiline esindatus ministrite tasandil ikka veel meeste omast ligikaudu kolmandiku võrra maha;

Muudatusettepanek  29

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus F a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	Fa. arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti andmetel oli 2018. aastal kõigi ELi välispiiri ebaseaduslikult ületanute hulgas naisi 18 % ning peaaegu iga viies registreeritud rändaja oli laps, kusjuures saatjata lapsi registreeriti 3750; arvestades, et need naised ja lapsed on oma põhiõiguste rikkumiste, näiteks inimkaubanduse suhtes eriti haavatavad;

Muudatusettepanek  30

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 1 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. nõuab tungivalt, et nõukogu tooks naissoost juhatuseliikmete direktiivi üle peetavad läbirääkimised kiiremas korras seisakust välja, et tegeleda naiste ja meeste märkimisväärse tasakaalustamatusega kõrgeima tasandi majandusotsuste tegemisel ning luua seeläbi naistele tingimused, mis võimaldavad neil kasutada kõiki oma sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi; väljendab heameelt komisjoni presidendi poliitilistes suunistes võetud kohustuse üle luua enamus, mis selle direktiivi ummikseisust välja aitab;

Muudatusettepanek  31

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 2 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. märgib, et komisjoni järelevalve direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) rakendamise üle soolise palgalõhe kaotamise küsimuses ei ole olnud tulemuslik, ning nõuab direktiivi täielikku rakendamist ja selle läbivaatamist ning ettevõtetele soolise võrdõiguslikkuse kavade koostamise kohustusliku nõude lisamist;

Muudatusettepanek  32

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 2 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. rõhutab, et naiste ja meeste palkade erinevus liikmesriikides mõjutab naiste põhiõigusi; kordab, kui oluline on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 sätestatud võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte kõigi tööturuga seotud poliitikavaldkondade puhul;

Muudatusettepanek  33

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 2 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. palub komisjonil esitada nõukogule heakskiitmiseks Euroopa hooldajate programm, et tuvastada mitteametliku hoolduse eri liigid Euroopas ja neid tunnustada ning tagada hooldajatele rahaline toetus, mis kindlustab naiste õigust tööle;

Muudatusettepanek  34

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 2 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	2d. kutsub liikmesriike üles toetama töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi rakendamist, kuna see tugevdab võrdõiguslikkuse põhimõtet paljudes valdkondades, nagu tööhõive ja töö;

Muudatusettepanek  35

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4d. juhib tähelepanu sellele, et 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt on sooline ebavõrdsus kõige murettekitavam võimu valdkonnas; märgib, et üldiselt on naiste esindatus paranenud liikmesriikides, kus on vastu võetud seaduslikult kehtestatud kandidaadikvoodid; kohustub ergutama naiste osalemist Euroopa Parlamendi valimisprotsessis, lisades Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti järgmisesse läbivaatamisse sooliselt tasakaalustatud nimekirjad;

Muudatusettepanek  36

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4e. märgib, et liikmesriikides võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide kohaselt loodud võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitused, pädevused ja vahendid on ELis väga erinevad; kutsub liikmesriike üles tagama, et sellised asutused saaksid neile antud ülesandeid täita tõhusalt ja sõltumatult ning komisjoni soovitust nõuetekohaselt arvesse võttes;

Muudatusettepanek  37

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 f (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4f. palub nõukogul võrdse kohtlemise direktiivi ettepanek kümme aastat kestnud ummikseisust kiiresti välja tuua, et kaotada praegu ELi õigusraamistikus esinev kaitselünk seoses mittediskrimineerimisega vanuse, puude, usutunnistuse või veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel; kutsub nõukogu üles rakendama sootundlikul viisil isikute võrdse kohtlemise põhimõtet sellistes olulistes valdkondades nagu sotsiaalkaitse, haridus ning kaupade ja teenuste kättesaadavus ning tagama, et EL ei rakendaks põhjuste kunstlikku hierarhiat;

Muudatusettepanek  38

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 g (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4g. rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad kogu ühiskonda, kuid eelkõige naisi ja haavatavas või ebakindlas olukorras olevaid rühmi, mis suurendab ebavõrdsust ja vähendab nende põhiõiguste kasutamise võimet;

Muudatusettepanek  39

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 h (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4h. peab kahetsusväärseks, et sooline palga- ja pensionilõhe püsib ning on viimaste kättesaadavate andmete kohaselt ikka 16 % ja 35 %; rõhutab, et need arvud kajastavad töö valdkonnas püsivat ebavõrdsust;

Muudatusettepanek  40

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 i (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4i. peab tervitatavaks nii komisjoni presidendi kui ka võrdõiguslikkuse voliniku võetud kohustust esitada ettepanekuid meetmete kohta, millega kehtestatakse siduvad palkade läbipaistvuse meetmed komisjoni ametiaja esimese 100 päeva jooksul; on seisukohal, et tulevane direktiiv peaks sisaldama ranget jõustamispoliitikat ja sanktsioone nende suhtes, kes nõudeid ei täida, ning seda tuleks kohaldada nii era- kui ka avaliku sektori suhtes, samuti töötasupakettide suhtes tervikuna; kutsub komisjoni üles võtma oma 2014. aasta soovitusele tuginedes konkreetseid meetmeid, nagu a) töö väärtuse hindamise kriteeriumide selge määratlemine, b) sooneutraalsed töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemid, c) kohustuslikud soolise palga auditid ja aruanded võrdse tasustamise tagamiseks, d) töötajate õigus nõuda täielikku palgateavet ja õigus kahju hüvitamisele ning e) selged eesmärgid ettevõtetes võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

Muudatusettepanek  41

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 j (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4j. peab kahetsusväärseks, et EIGE andmetel on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas olukord paranenud „teosammul“ ning et ELi soolise võrdõiguslikkuse punktisumma on alates 2017. aastast tõusnud vaid ühe protsendi võrra; võtab teadmiseks, et paljudes valdkondades ei ole tehtud mingeid edusamme ja et naiste põhiõigusi rikutakse jätkuvalt;

Muudatusettepanek  42

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 k (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4k. kutsub liikmesriike ja kõiki ELi organeid üles EIGE ja FRAga koostööd tegema, et võidelda üheskoos vägivalla ja soolise diskrimineerimise vastu; nõuab tihedamat koostööd asjaomaste rahvusvaheliste üksustega, nagu ÜRO, eelkõige ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma usaldusväärseid, eristatud ja võrreldavaid andmeid, et anda teavet tõenditel põhineva diskrimineerimisvastase poliitika jaoks, jälgida suundumusi ning hinnata ELi võrdõiguslikkust käsitlevate direktiivide ja rahvusvaheliste inimõiguste standardite rakendamist; tunneb sellega seoses heameelt mittediskrimineerimist, mitmekesisust ja võrdsust käsitleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamise üle ning selle suuniste üle andmete kogumise ja kasutamise parandamiseks;

Muudatusettepanek  43

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 l

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4l. tunneb heameelt volinik Helena Dalli võetud kohustuse üle esitada 8. märtsiks 2020 uus ja ambitsioonikas soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis sisaldab uusi seadusandlikke ettepanekuid ja jõulisi poliitikameetmeid, sealhulgas meetmeid, mis käsitlevad soolist osalust, soostereotüüpe, puuet, tagasilööke naiste õiguste valdkonnas ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist;

Muudatusettepanek  44

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 5 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. mõistab hukka mitmes liikmesriigis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas esinevad tagasilöögid; väljendab muret seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramise pärast ning kutsub liikmesriike üles hoiduma kõikide selliste meetmete võtmisest, mis kahjustavad inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust ning seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi; kordab, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on kõigi naiste ja tütarlaste põhiõigused ning neid tuleb austada, pidades seejuures silmas ka õigust kehalisele ja seksuaalsele sõltumatusele ning õigust elada ilma sunni, diskrimineerimise ja vägivallata; on kindlalt veendunud, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, eelkõige rasestumisvastaste vahendite valik ja pereplaneerimine ning esmatasandi tervishoid, günekoloogiline ja sünnitusabi, sealhulgas võimalus ohutuks ja seaduslikuks abordiks, tuleks ELis tagada igale naisele; kutsub kõiki liikmesriike üles lõpetama abordi ja abordiga seotud ravi käsitamine kuriteona; palub komisjonil lisada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamine ja parandamine järgmisesse tervisestrateegiasse;

Muudatusettepanek  45

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. rõhutab, et sooline vägivald on nii püsiva soolise ebavõrdsuse tagajärg kui ka üks selle põhjustest;

Muudatusettepanek  46

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. kinnitab veel kord kindlalt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) väärtust esimese tervikliku soolise vägivalla vastu võitlemise vahendina; väljendab heameelt komisjoni presidendi Euroopa tegevuskavas võetud kohustuse üle lõpetada ELi Istanbuli konventsiooniga ühinemise blokeerimine; rõhutab vajadust viia ELi ühinemine kiiresti lõpule võimalikult suures ulatuses ja piiranguteta, propageerida konventsiooni ratifitseerimist kõigis liikmesriikides ning tagada selle nõuetekohane rakendamine; tuletab liikmesriikidele meelde, et kavandatav ELiga ühinemine ei vabasta neid konventsiooni ratifitseerimisest riiklikul tasandil; väljendab heameelt Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni hiljutise arvamuse üle Armeenia kohta, mis on suurepärane vahend kõigi Istanbuli konventsiooniga seotud väärarusaamade selgitamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

Muudatusettepanek  47

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6c.  pooldab komisjoni presidendi poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) võetud võrdõiguslikkuse kohustusi, komisjoni 2020. aasta tööprogrammis väljakuulutatud meetmeid ning eelkõige ettepanekuid teatavat liiki vägivalla määratlemise miinimumstandardite ja ohvrite õiguste direktiivi tugevdamise kohta, samuti ettepanekut lisada naistevastane vägivald ELi poolt kuritegudeks tunnistatud tegude nimekirja, mis on määratletud aluslepingus; on seisukohal, et parim viis edasiliikumiseks on reguleerida soolise vägivalla kõigi vormide ja mõõtmete ennetamist ja kaotamist ühes õigusaktis, võttes vastu direktiivi, milles käsitletakse võitlust naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ning soolise vägivalla muude vormide vastu;

Muudatusettepanek  48

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6d. väljendab sügavat muret naiste tapmiste murettekitavalt suure arvu pärast Euroopas, sest see on naistevastase vägivalla kõige äärmuslikum vorm; peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis puuduvad kättesaadavad andmed, mis näitab, et seda probleemi ei tunnistata;

Muudatusettepanek  49

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6e. tuletab meelde, et sooline ja koduvägivald on kogu ELis laialt levinud ning et ohvritel on sageli piiratud juurdepääs õigusemõistmisele ja nõuetekohasele kaitsele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid reageeriksid asjakohaselt sellele laialt levinud põhiõiguste ja julgeolekuga seotud probleemile, muutes selle prioriteediks ja tehes õiguskaitseasutustega koostööd, et edendada õiguskaitse paremat kättesaadavust;

Muudatusettepanek  50

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 f (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6f. kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama võimalikult kiiresti ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud sillaklauslit, et lisada naiste- ja tütarlastevastane vägivald ning muud soolise vägivalla vormid ELi poolt kuritegudeks tunnistatud tegude nimekirja ning võimaldada komisjonil esitada direktiivi ettepanek, kasutades õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklit 83;

Muudatusettepanek  51

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 g (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6g. peab kahetsusväärseks viimaste aastate trendi kärpida naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide vastaseks võitluseks eraldatavaid ELi vahendeid; kordab oma nõudmist eraldada ja suurendada vahendeid õiguste ja väärtuste programmi Daphne tegevussuunale ning selle erieesmärgile, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja kaitsmise ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega;

Muudatusettepanek  52

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 h (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6h. juhib tähelepanu asjaolule, et liiga paljud naised langevad jätkuvalt avalikes kohtades ja töökohal seksuaalse ahistamise ohvriks; kutsub liikmesriike ning ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles sellele nähtusele tõhusamalt reageerima; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema internetis toimuva ahistamise vastu, mis on ebaproportsionaalselt suunatud eelkõige avalikus ja poliitilises elus osalevate tütarlaste ja naiste vastu; tervitab hiljuti vastu võetud ILO konventsiooni vägivalla ja ahistamise kohta töömaailmas (C190) ning kutsub kõiki liikmesriike üles seda viivitamata ratifitseerima; kutsub liikmesriike üles viima läbi vastavasisulisi teadlikkuse suurendamise kampaaniad nii era- kui ka avalikus sektoris;

Muudatusettepanek  53

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 i (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6i. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama soolist vägivalda käsitlevate kvaliteetsete eristatud andmete kättesaadavust ja võrreldavust, tehes selleks koostööd Eurostati, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA) kooskõlas Istanbuli konventsiooni kohustustega, mis puudutavad andmete kogumist ja teadusuuringuid; kutsub komisjoni veel kord üles looma Euroopa soolise vägivalla seirekeskust, et koguda täpseid ja võrreldavaid andmeid sarnaselt EIGE naistevastase vägivalla riikliku vaatluskeskusega;

Muudatusettepanek  54

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 j (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6j. rõhutab, et algatustel, millega leevendatakse soolist ebavõrdsust ELis, on keskne roll naiste põhiõiguste edendamisel ja kaitsmisel; nõuab sellega seoses jõulist ja tõenduspõhist lähenemisviisi, mis võimaldab koostada asjakohaseid ja kasulikke mõjuhinnanguid soolise võrdõiguslikkuse kohta;

Muudatusettepanek  55

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 k (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	6k. tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on asendamatu vahend ebavõrdsuse kaotamiseks, soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks; kordab oma üleskutset komisjonile lisada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ja tegevustesse; väljendab heameelt uue võrdõiguslikkuse voliniku võetud kohustuse üle luua võrdõiguslikkuse rakkerühm, et töötada välja valdkonnaülene lähenemisviis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kõigis ELi poliitikavaldkondades; leiab, et tugevamad institutsioonidevahelised suhted soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas võivad aidata välja töötada sootundlikke ELi poliitikameetmeid; nõuab seetõttu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise struktureeritud koostööd kõigi institutsiooniliste partnerite vahel, nagu komisjon, nõukogu ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;

Muudatusettepanek  56

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. nõuab, et uues romade tervise strateegias ja romade 2020. aasta strateegias käsitletaks roma naiste diskrimineerimist, sealhulgas tõsiseid reproduktiiv- ja emade terviseõiguste rikkumisi, mida nad tervishoiuasutustes kogevad;

Muudatusettepanek  57

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	7b. märgib, et seoses kestliku arengu eesmärgiga nr 5 avaldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2014. aastal esimese ja siiani ainsa kogu ELi hõlmava naistevastase vägivalla uuringu ning et järgmise uuringu täielikud andmed kogutakse ajavahemikul 2020–2022; ergutab ametit avaldama uuringut sagedamini ja korrapärasemalt ning viima läbi muid uuringuid soolise diskrimineerimise kohta;

Muudatusettepanek  58

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. kutsub komisjoni üles seadma soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise perspektiivi Euroopa poolaastas kesksele kohale, lisades soolise mõõtme iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi ja riigipõhiste soovituste koostamise protsessi;

Muudatusettepanek  59

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8b. rõhutab vajadust tegeleda õiguskaitse kättesaadavuse sooliste takistustega liikmesriikides sotsiaal-majanduslikus, õiguslikus ja menetluslikus mõttes ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nende takistuste kõrvaldamiseks meetmeid; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama kuriteoohvrite õiguste direktiivi, et tagada teadlikkus oma õigustest ning kõigile kuriteoohvritele juurdepääs asjakohastele tugiteenustele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele; rõhutab, et õiguskaitse kättesaadavus on soolise vägivalla ohvriks langenud naiste jaoks võtmetähtsusega küsimus ning et ohvrite hulgas on dokumentideta sisserännanud naised kahekordselt haavatavas olukorras, kuna neile võib olla vastumeelne politseile rikkumistest teatada;

Muudatusettepanek  60

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8c. märgib, et sooteadlik eelarvestamine on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia üks peamisi mõõtmeid; rõhutab, et sooteadlik eelarvestamine peab muutuma eelarvemenetluse, sealhulgas järgmises mitmeaastases finantsraamistiku lahutamatuks osaks; rõhutab oma nõudmist lisada järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevasse määrusesse sooteadliku eelarvestamise klausel ja säte sooteadliku vahehindamise tagamiseks;

Muudatusettepanek  61

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8d. kutsub liikmesriike üles täielikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist (ICESCR), naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist ja rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelisest konventsioonist (ICERD);

Muudatusettepanek  62

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8e. kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama realistlikku eelarvet, mis võimaldaks tõhusalt võidelda eri alustel toimuva diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, edendada võrdset kohtlemist ning toetada diskrimineerimise ohvreid; kordab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tulevasele tegevusele tuleks eraldada piisavalt eelarvevahendeid;

Muudatusettepanek  63

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 f (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8f. kutsub ELi ja liikmesriike üles täielikult rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli; tuletab meelde, et eriti ohustavad diskrimineerimise eri vormid puuetega naisi ja tütarlapsi ning see takistab neid kasutamast täielikult oma põhiõigusi teistega võrdsetel alustel;

Muudatusettepanek  64

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 g (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8g. kutsub liikmesriike üles tagama, et naiste õigused ja LGBTI+-inimeste õigused oleks kaitstud ning et neid tunnustatakse demokraatia ja õigusriigi jaoks iseloomulike võrdõiguslikkuse põhimõtetena;

Muudatusettepanek  65

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 h (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8h. märgib, et 2019. aasta mais käivitas amet pärast seitsme aasta möödumist uuesti teise kogu ELi hõlmava LGBTI-inimeste uuringu, mille eesmärk on koguda teavet lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste diskrimineerimise ja vihakuritegude kogemuste kohta ELis, Põhja-Makedoonias ja Serbias ning nende seisukohtade ja probleemide kohta; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaldaks uuringu tulemused 2020. aastal ning tagaks, et tulevikus viiakse uuring läbi sagedamini ja korrapärasemalt;

Muudatusettepanek  66

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 i (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8i. rõhutab vajadust sihipärase poliitika ja valdkonnaülese lähenemisviisi järele, et tagada mitmekordset diskrimineerimist kogevate haavatavate naiste, näiteks naispagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate, usu- ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste, LGBTI+-naiste, eakate naiste ja puudega naiste põhiõigused;

Muudatusettepanek  67

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 j (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8j. väljendab sügavat muret selle pärast, et viimastel aastatel on mitmes liikmesriigis suurenenud soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTI+ vastased liikumised; rõhutab, et nende liikumiste eesmärk on seada kahtluse alla soolise võrdõiguslikkusega seotud kehtestatud põhiõigused ning blokeerida ja tühistada seadused ja poliitikameetmed, mille eesmärk on kindlustada naiste õigusi ning kaitsta LGBTI+-inimesi vihakuritegude ja diskrimineerimise eest;

Muudatusettepanek  68

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 k (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8k. kordab oma üleskutset komisjonile võtta vastu ELi LGBTI+-inimeste strateegia, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid nõudmisi ning tagatakse järjepidevus ja jõulised järelmeetmed eelmise komisjoni koosseisu tööle seoses LGBTI+-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loeteluga;

Muudatusettepanek  69

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 l (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8l. märgib, et kõige haavatavamad naised kuuluvad vähemusrühmadesse, sealhulgas soo- ja seksuaalvähemused, etnilised vähemused ja usuvähemused; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid tõhusaid meetmeid nende haavatavate rühmade vastu suunatud vaenukõnega võitlemiseks;

Muudatusettepanek  70

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 m (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8m. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma teavet naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamise tähtsuse ja eeliste ning sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ühiskonnas ja seda veel kord kinnitama ning toetama veelgi naiste õiguste alaste tõenduspõhiste teadusuuringute ja teabe arendamist ja levitamist;

Muudatusettepanek  71

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 n (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	8n. võtab endale kohustuse teha eelseisva Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames ettepanekuid meetmete kohta soolise tasakaalu saavutamiseks ELi institutsioonides;

Muudatusettepanek  72

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 11 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	11a. märgib murega, et mõnes liikmesriigis muutub sõltumatu kodanikuühiskonna, eelkõige naiste õiguste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate tegutsemisruum üha kitsamaks; kutsub komisjoni üles tugevdama toetust ja kaitset riiklikul ja kohalikul tasandil tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja naissoost inimõiguste kaitsjatele, kes töötavad eelkõige soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamise nimel, sealhulgas õiguste ja väärtuste programmi kaudu; rõhutab, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil;

Muudatusettepanek  73

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 12 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	12a. kutsub liikmesriike üles täitma oma inimõigustealaseid kohustusi ja täielikult rakendama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid;

Muudatusettepanek  74

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 13 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	13a. rõhutab, et dokumentideta rändavad naised ja tütarlapsed peaksid saama sõltumata oma õiguslikust või halduslikust seisundist täielikult kasutada oma elementaarseid põhiõigusi; väljendab tõsist muret ebaseaduslikult üle ELi piiri toimetatavate rändajate ja varjupaigataotlejate olukorra pärast; nõuab seaduslike ja turvaliste rände- ja varjupaigateede avamist, et vältida seksuaalset ja soolist vägivalda; rõhutab sellega seoses lisaks, et kõik õigus- ja haldusmenetlused tuleks läbi viia kiiresti; tuletab meelde, et naisi ja lapsi võidakse sundida seksile vastutasuks kaitse või ellujäämiseks elementaarse abi eest; rõhutab sellega seoses, et abi- ja registreerimissüsteemide parandamine on äärmiselt oluline küsimus koos vajadusega tegeleda perekondade lahutamisega ning turvaliste ja seaduslike ELi sisenemise võimaluste puudumisega; rõhutab, et perekonna taasühinemise menetlused peavad tagama oma perekonnaga ELis ühinevate naiste ja tütarlaste individuaalsete õiguste austamise, et nad ei peaks tervishoiule, haridusele või tööle juurdepääsu osas sõltuma pereliikmest;

Muudatusettepanek  75

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 13 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	13b. nõuab tungivalt, et EL mobiliseeriks vajalikud vahendid inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu meetmed, millega ennetada ja käsitleda uute tehnoloogiate kasutamist naiste ja tütarlaste värbamiseks inimkaubanduse, eelkõige seksuaalse ja tööalase ärakasutamise eesmärgil;

Muudatusettepanek  76

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 m (uus)

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
	4m. nõuab seetõttu, et erilist tähelepanu pöörataks soolisele digilõhele, mis mõjutab oluliselt juurdepääsu töökohtadele ja teenustele ning seega naiste õigust tööle;

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	17.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 23 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Malik Azmani, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Nuno Melo, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Malin Björk, Delara Burkhardt, Klára Dobrev, Rasa Juknevičienė, Kris Peeters, Karlo Ressler

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34	+
S&D	Pietro Bartolo, Delara Burkhardt, Caterina Chinnici, Klára Dobrev, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Bettina Vollath, Elena Yoncheva
RENEW	Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia In 'T Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
VERTS/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba I Giner, Tineke Strik
EUL/NGL	Malin Björk, Clare Daly, Cornelia Ernst
NI	Laura Ferrara

 

23	-
PPE	Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Rasa Juknevičienė, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Nadine Morano, Kris Peeters, Emil Radev, Karlo Ressler, Ralf Seekatz, Tomas Tobé
ID	Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
ECR	Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska

 

3	0
PPE	Javier Zarzalejos
ID	Peter Kofod
ECR	Assita Kanko

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=89&furtherNews=yes&langId=et&newsId=9378
• [2] http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=27678&lang=en
• [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0350.
• [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033.
• [5] https://rm.coe.int/8th-/168094b073
• [6] https://www.coe.int/en/web/anti-human-trafficking/country-monitoring-work
• [7] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET
• [8] ELT C 58, 15.2.2018, lk 9.
• [9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0314.
• [10] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0201.
• [11] https://rm.coe.int/lives-saved-rights-protected-bridging-the-protection-gap-for-refugees-/168094eb87
• [12]https://fra.europa.eu/en/publication/2019/2019-update-ngo-ships-involved-search-and-rescue-mediterranean-and-criminal
• [13] ELT C 346, 27.9.2018, lk 94.
• [14] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0243.
• [15] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0447.
• [16] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0413.
• [17] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0075.
• [18] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0229.
• [19] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0204.
• [20] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0032.
• [21] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.
• [22] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0433.
• [23] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0428.
• [24] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0251.
• [25] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0349.
• [26] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0128.
• [27] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0127.
• [28] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0239.
• [29] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0058.
• [30] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066.
• [31] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0111.
• [32] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.
• [33] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0229.
• [34] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014.
• [35] Hagiavaldus nr 141165/16, 13. juuni 2019. aasta otsus.
• [36]https://www.asylumlawdatabase.eu/en/content/ecthr-shd-and-others-v-greece-austria-croatia-hungary-northern-macedonia-serbia-and-sloven-0#content
• [37] https://rm.coe.int/report-on-the-visit-to-hungary-from-4-to-8-february-2019-by-dunja-mija/1680942f0d
• [38] http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-EN.asp?fileid=28074&lang=en
• [39] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.
• [40] Euroopa Komisjoni 2018. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/784b02a4-a1f2-11e9-9d01-01aa75ed71a1
• [41] Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruanne põhiõiguste kohta 2018. aastal / aruanne põhiõiguste kohta 2019. aastal.
• [42] https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2018-frf-2018-chair-statement_en.pdf
• [43] https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/20190390_mh0419039enn_pdf.pdf
• [44]https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/living-in-a-clean-environment-a-neglected-human-rights-concern-for-all-of-us
• [45]http://www.assembly.coe.int/LifeRay/EGA/Pdf/TextesProvisoires/2019/20190912-ObstetricalViolence-EN.pdf
• [46]https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2017-eu-minorities-survey-muslims-selected-findings_en.pdf
• [47] LGBT-vabad tsoonid on kehtestatud Poolas – https://atlasnienawisci.pl/
• [48] https://www.coe.int/en/web/commissioner/-/the-right-to-affordable-housing-europe-s-neglected-duty
• [49] https://www.feantsa.org/download/full-report-en1029873431323901915.pdf
• [50] https://rm.coe.int/annual-report-2018-democracy-in-danger-threats-and-attacks-media-freed/1680926453
• [51] Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik. Shrinking space for freedom of peaceful assembly (Rahumeelse kogunemise vabaduse ahenemine). Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 2019.
• [52] https://www.iom.int/news/iom-mediterranean-arrivals-reach-110699-2019-deaths-reach-1283-world-deaths-fall
• [53] Vt ka 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon), 1979. aasta rahvusvahelises mereotsingute ja merepääste konventsioonis ja 1989. aasta vara merepääste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kohustusi.
• [54] Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. mai 1988. aasta otsus kohtuasjas Müller jt vs. Šveits, punktid 27 ja 33; Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas Karatas vs. Türgi; Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas Lindon, Otchakovsky-Laurens ja July vs. Prantsusmaa
• [55] Otsused liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 – Tele2 Sverige ning liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12 – Digital Rights Ireland.
• [56] https://rm.coe.int/factsheet-human-rights-and-corruption/16808d9c83
• [57] ECLI EU:C:2014:2454
• [58] Volinik Jourová 11. veebruari 2020. aasta kiri.
• [59] Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, ELT C 215, 19.6.2018, lk 162. Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsioon vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism, P8_TA(2018)0456.
• [60] ELi lepingu artikkel 19, ELi toimimise lepingu artikli 67 lõige 4 ja põhiõiguste harta artikkel 47.
• [61] Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes. Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010, punkt 7.
• [62] Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus. Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0079, punkt 10.
• [63] Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta. Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006, punkt 22.
• [64] Vt ELi toimimise lepingu artiklit 6.
• [65] ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
• [66] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57). 
   
• [67] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0080.