Menetlus : 2020/0154(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0227/2020

Esitatud tekstid :

A9-0227/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0002

<Date>{19/11/2020}19.11.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0227/2020</NoDocSe>
PDF 209kWORD 82k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>***I</RefProcLect>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses teatavate kolmandate riikide vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega määruse kohaldamisalast ning asendusvõrdlusaluste määramisega teatavatele kaotatavatele võrdlusalustele</Titre>

<DocRef>(COM(2020)0337 – C9-0209/2020 – 2020/0154(COD))</DocRef>


<Commission>{ECON}Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Caroline Nagtegaal</Depute>

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses teatavate kolmandate riikide vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega määruse kohaldamisalast ning asendusvõrdlusaluste määramisega teatavatele kaotatavatele võrdlusalustele

(COM(2020)0337 – C9-0209/2020 – 2020/0154(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0337),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0209/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga ... arvamust,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. oktoobri 2020. aasta arvamust[1],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0227/2020),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2020/0154 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses teatavate kolmandate riikide vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega määruse kohaldamisalast ning asendusvõrdlusaluste määramisega teatavatele kaotatavatele võrdlusalustele ning muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Et maandada vahetuskursside volatiilsuse riski valuutade puhul, mis ei ole kergesti konverteeritavad või mille suhtes kohaldatakse valuutakontrolle, sõlmivad liidu äriühingud alusvara ostmiseta valuuta forvard- ja vahetuslepinguid. Need instrumendid võimaldavad nende kasutajatel kaitsta end selliste välisvaluutade volatiilsuse eest, mis ei ole kergesti konverteeritavad alusvääringusse, näiteks dollaritesse või eurodesse. Kui hetke vahetuskursid pole kättesaadavad valuuta forvard- ja vahetuslepingute kohaste väljamaksete arvutamiseks, avaldub negatiivne mõju liidu äriühingutele, kes ekspordivad tekkivatele turgudele või kellel on sellistel turgudel varasid, ning seetõttu on nad avatud tekkivate turgude vahetuskursside kõikumisest tulenevatele riskidele. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011[3] artikli 51 lõikes 5 sätestatud üleminekuperioodi lõppemist ei ole enam võimalik kasutada muu kolmanda riigi halduri kui keskpanga pakutud hetke valuutakursse.

(2) Et võimaldada liidu äriühingutel jätkata oma äritegevust, maandades samas valuutariski, tuleks alusvara ostmiseta forvard- või vahetuslepingutes viidatud hetke vahetuskursid, mida kasutatakse lepinguliste väljamaksete arvutamiseks, määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalast välja arvata.

(3) Et määrata kindlaks teatavad kolmandate riikide hetke vahetuskursid, mis määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalast välja arvatakse, tuleks delegeerida komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses mittekonverteeritavate valuutade hetke vahetuskursside väljaarvamisega juhul, kui asjaomast hetke vahetuskurssi kasutatakse alusvara ostmiseta valuuta forvard- või vahetuslepingute kohaste väljamaksete arvutamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(3a) Määruses (EL) 2016/1011 on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2021 võivad liidu turuosalised kasutada väljaspool liitu asuvas riigis hallatavaid võrdlusaluseid, olenemata sellest, kas samaväärsust kinnitav otsus on olemas või kas indeks on tunnustatud või heaks kiidetud liidus kasutamiseks. Seadusandjate ootus oli, et kuni 2021. aasta lõpuni kohandavad kolmandad riigid oma võrdlusaluste süsteemi käesolevas määruses sätestatud korraga ning väljaspool liitu asuvas riigis hallatavate võrdlusaluste kasutamine liidu turuosaliste poolt tagatakse samaväärsust või kinnitamist käsitlevate komisjoni otsustega, tagades seeläbi õiguskindluse. Selles osas on siiski tehtud vähe edusamme. Võttes arvesse liidus ja kolmandates riikides kasutatavate finantssektori võrdlusaluste reguleerimise erinevust ja intensiivsust ning selleks, et tagada turu tõrgeteta toimimine ja kolmandate riikide võrdlusaluste kättesaadavus liidus kasutamiseks pärast 2021. aasta detsembri lõppu, peaks komisjon vaatama 30. juuniks 2021 delegeeritud õigusakti abil läbi määruse (EL) 2016/1011 kehtivad sätted kolmanda riigi korra kohta, et ületada praegused takistused, ning vajaduse korral tuleks talle anda lisaõigused kolmandate riikide võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumi heakskiitmiseks.

(4) Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ei kvalifitseeru Londoni pankadevaheline intressimäär (LIBOR) alates üleminekuperioodi lõpust 31. detsembril 2020 enam kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Lisaks on Ühendkuningriigi finantsinspektsioon (Financial Conduct Authority, FCA) teatanud, et lõpetab 2021. aasta lõpuks pankade julgustamise või kohustamise selleks, et nad esitaksid andmeid LIBORi arvutamiseks, millega tekib tõsine oht, et lõpeb ühe kõige olulisema intressimäära võrdlusaluse väljaandmine. LIBORi väljaandmise lõpetamine võib siiski tuua kaasa negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude toimimist. Liidus on võlgade, laenude, tähtajaliste hoiuste ja tuletisinstrumentide valdkonnas sõlmitud hulk LIBORit järgivaid lepinguid, mille lõpptähtaeg on pärast 31. detsembrit 2021 ja milles pole tõhusaid varusätteid LIBORi väljaandmise lõpetamise puhuks. Paljusid neist lepingutest pole võimalik uuesti läbi vaadata, et enne 31. detsembrit 2021 lepingusse varusätted lisada. LIBORi väljaandmise lõpetamine võib seega liidu finantsturgude toimimist märkimisväärselt häirida.

(5) Määruse (EL) 2016/1011 artikli 28 lõike 2 kohaselt peab järelevalvealustel isikutel, kes ei ole võrdlusaluse haldurid, olema hädaolukorrakava juhuks, kui võrdlusalust oluliselt muudetakse või kui selle väljaandmine lõpetatakse. Võimaluse korral tuleks sellistes hädaolukorrakavades kindlaks määrata üks või mitu võimalikku asendusvõrdlusalust. See detsentraliseeritud muu kui seadusandlik meetod peaks jääma võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise korral vaikimisi kasutatavaks meetodiks, kuid LIBORi juhtum on näidanud, et praktikas ei pruugi see meetod alati olla piisav. Seetõttu peaks selleks, et tagada selliste lepingute korrapärane lõpule viimine, milles on viidatud laialdaselt kasutatavale võrdlusalusele, mille väljaandmise lõpetamisega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude toimimist, ning juhuks, kui selliseid lepinguid pole võimalik uuesti läbi vaadata, et need sisaldaksid võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise ajaks varumäära, olema olemas varumeetod, millega nähakse ette asendusvõrdlusaluse kohustuslik avalik kindlaksmääramine. See meetod peaks hõlmama mehhanismi, mille eesmärk on minna sellistes lepingutes üle sobivatele asendusvõrdlusalustele. Asendusvõrdlusalustega tuleks tagada, et välditakse lepingute rakendamise nurjumist, mis võib tuua kaasa negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude toimimist.

(6) Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta määraks kindlaks asendusvõrdlusaluse, mida kasutatakse selliste lepingute lõpuleviimiseks, mida pole võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise kuupäevaks uuesti läbi vaadatud. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[4]. Õiguskindlus eeldab, et komisjon kasutab neid rakendamisvolitusi üksnes täpselt kindlaks määratud käivitavate sündmuste korral, mille puhul näidatakse selgelt, et asendatava võrdlusaluse haldamine ja avaldamine lõpetatakse püsivalt.

(7) Vajaduse korral peaks komisjon asjakohasel ajal võtma vastu soovituse, milles innustatakse liikmesriike määrama oma õiguses kindlaks asendusmäära kaotatavale võrdlusalusele, mida järgitakse lepingutes, mille on sõlminud isikud, kes ei ole määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalasse kuuluvad järelevalvealused isikud. Et võtta arvesse lepingute omavahelist seotust, peaks komisjonil olema võimalus soovitada, et riiklikud asendusmäärad oleksid identsed asendusmääraga, mille ta määrab kindlaks järelevalvealuste isikute sõlmitud lepingute puhul.

(8) Komisjon peaks kasutama oma rakendamisvolitusi üksnes olukordades, kus tema hinnangul võib võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine tuua kaasa negatiivsed tagajärjed, mis häirivad märkimisväärselt liidu finantsturgude ja reaalmajanduse toimimist. Samuti peaks komisjon kasutama oma rakendamisvolitusi üksnes juhul, kui on saanud selgeks, et asjaomase võrdlusaluse representatiivsust pole võimalik taastada või et võrdlusaluse väljaandmine lõpetatakse püsivalt.

(9) Nimetatud asendusvõrdlusaluse kasutamine peaks olema lubatud üksnes selliste lepingute puhul, mida pole enne asjaomase võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise kuupäeva uuesti läbi vaadatud. Komisjoni määratud asendusvõrdlusaluse kasutamine peaks seetõttu piirduma lepingutega, mille järelevalvealused isikud on juba sõlminud ajal, mis jõustub rakendusakt, millega asendusvõrdlusalus kindlaks määratakse. Pidades silmas, et see rakendusakt on mõeldud lepingute täitmise jätkumise tagamiseks, ei tohiks asendusvõrdlusaluse määramine mõjutada lepinguid, milles on juba kehtestatud sobiv varusäte.

(10) Oma rakendamisvolituste kasutamisel asendusvõrdlusaluse määramiseks peaks komisjon võtma arvesse soovitusi, mille on kaotatavat võrdlusalust järgivates olemasolevates finantsinstrumentides ja -lepingutes kasutatavate asendusmäärade kohta esitanud erasektori töörühmad, kes tegutsevad selliste avaliku sektori asutuste egiidi all, kes vastutavad valuuta eest, mille suhtes asendusvõrdlusaluse kohased intressimäärad kehtivad. Komisjon peaks võtma arvesse ka võrdlusaluse halduri asjaomase järelevalveasutuse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) soovitusi. Need soovitused peaksid põhinema ulatuslikel avalikel konsultatsioonidel ja eksperditeadmistel ning kajastama võrdlusaluse kasutajate nõustumist kõige asjakohasema asendusmääraga kaotatavale intressimäära võrdlusalusele. Lisaks on need täielikult kõnealuste erasektori töörühmade soovitused ning avaliku sektori asutused, kelle egiidi all need töörühmad tegutsevad, ei võta soovituste sisuga seoses mingit vastutust ega kohustusi ning ei jaga tingimata ka nendes väljendatud arvamusi.

(11) Kuna nende rakendamisvolituste põhieesmärk on tagada järelevalvealustele isikutele õiguskindlus seoses kaotatavat võrdlusalust järgivate olemasolevate lepingutega, peaksid kaotatavat võrdlusalust kasutava järelevalvealuse isiku pädevad asutused jälgima nimetatud varasemate lepingute arvu muutumist ning esitama oma järeldused iga aasta komisjonile ja ESMA-le.

(12) Seetõttu tuleks määrust (EL) 2016/1011 vastavalt muuta.

(12a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012[5] on praegu muutmisel, et tagada turuosalistele selgus, et tehingutele, mis on tehtud või mida on uuendatud enne seda, kui kliirimise või võimendustagatise nõudeid hakati kohaldama selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes, mille puhul järgitakse asjaomast intressimäära võrdlusalust (varasemad tehingud), ei kohaldata kõnealuseid nõudeid, kui nende tehingute uuendamise ainus eesmärk on intressimäära võrdlusaluste reformi rakendamine või selle rakendamise ettevalmistamine. Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peavad järelevalvealused isikud koostama töökindlad kirjalikud kavad, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle väljaandmise lõpetamise korral võtavad, ja neid kavasid haldama, ning nad peavad kajastama neid kavasid ka lepingulistes suhetes klientidega. Selleks et turuosalistel oleks lihtsam kõnealuseid kohustusi täita ja võtta meetmeid mis tahes liiki võrdlusaluseid järgivate börsiväliste tuletislepingute usaldusväärsuse suurendamiseks, tuleks määrust (EL) nr 648/2012 muuta, et teha selgeks, et varasemate tehingute suhtes niisuguseid kliirimise või võimendustagatise nõudeid ei kohaldata, kui need tehingud asendatakse või neid muudetakse või uuendatakse kas eraldiseisvalt või tehinguportfelliga seotud muudatuste osana ainult sel eesmärgil, et asendada nende puhul järgitav intressimäära võrdlusalus intressimäära võrdlusaluste reformi rakendamiseks või selle rakendamise ettevalmistamiseks või et lisada varusätted seoses mis tahes nende puhul järgitavate võrdlusalustega, et rakendada seda reformi või seda ette valmistada või suurendada nende lepingute usaldusväärsust. Need muudatused on vajalikud, et tagada turuosalistele selgus, ning need ei tohiks mõjutada kliirimise ja võimendustagatise kohustuste kohaldamisala seoses börsiväliste tuletislepingute asendamise, muutmise või uuendamisega muul eesmärgil.

(13) Võttes arvesse asjaolu, et LIBOR pole alates 1. jaanuarist 2021 enam määruse (EL) 2016/1011 tähenduses kriitilise tähtsusega võrdlusalus, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1011 muutmine

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

-a) lisatakse järgmine lõige:

 „1a. Artiklit 28a kohaldatakse

a) kõigi direktiivis 2014/65/EL määratletud lepingute või finantsinstrumentide suhtes, mida reguleeritakse ühe liikmesriigi õigusega ja milles viidatakse võrdlusalusele, ning

b) kõigi lepingute suhtes, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, kuid mille pooled on kõik asutatud liidus ja mille puhul kõnealuse kolmanda riigi õigusega ei ole ette nähtud võrdlusaluse korrapärast lõpetamist.“;

a) lõikesse 2 lisatakse punkt i:

„i) vahetuskursi võrdlusalus, mille komisjon on määranud vastavalt lõikele 3.“;

b) lisatakse järgmised lõiked 3 ja 4:

„3. Komisjon võib määrata vahetuskursi võrdlusalused, mida haldavad väljaspool liitu asuvad haldurid, kui täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:

a) vahetuskursi võrdlusalus viitab sellise kolmanda riigi sellise valuuta hetke vahetuskursile, mis pole vabalt konverteeritav;

b) järelevalvealused isikud kasutavad vahetuskursi võrdlusalust tuletislepingutes sageli, süsteemselt ja korrapäraselt, et maandada kolmanda riigi valuuta volatiilsusest tulenevaid riske;

c) vahetuskursi võrdlusalust kasutatakse arvelduskursina, et arvutada punktis b osutatud tuletislepingu väljamakse muus valuutas kui punktis a osutatud piiratud konverteeritavusega valuuta.

4. Komisjon korraldab 31. detsembriks 2022 avalikud konsultatsioonid, et teha kindlaks vahetuskursi võrdlusalused, mis vastavad käesoleva artikli lõike 3 kriteeriumidele. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, et koostada hetke vahetuskursi võrdlusaluste loetelu, et maandada kolmanda riigi valuuta volatiilsusest tulenevaid riske, ning ajakohastab seda loetelu korrapäraselt. Selliste järelevalvealuste isikute pädevad asutused, kes kasutavad kolmanda riigi vahetuskursi võrdlusaluseid, mille komisjon on määranud vastavalt lõikele 3, esitavad komisjonile ▌vähemalt kord kahe aasta jooksul aruande selliste tuletislepingute arvu kohta, mille puhul kasutatakse seda välisvaluuta võrdlusalust kolmanda riigi valuuta volatiilsuse riski maandamiseks.“

1a) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„22a) vahetuskursi võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille väärtus määratakse kindlaks ühes muus valuutas või valuutakorvi ühes valuutas väljendatud hinna järgi;“

b) punkti 24 alapunkti a alapunkti i muudetakse järgmiselt:

„i) direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohalt või kolmandas riigis asuvalt kauplemiskohalt, mille puhul komisjon on vastu võtnud rakendusotsuse selle kohta, et kõnealuse riigi õigus- ja järelevalveraamistiku mõju käsitatakse samaväärsena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014(22) artikli 28 lõike 4 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 tähenduses, või reguleeritud turult, mida käsitatakse samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2a tähenduses, kuid igal juhul ainult finantsinstrumente puudutavate tehinguandmete puhul;“.

1b) Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Järelevalvealused isikud, v.a lõikes 1 osutatud haldur, kes kasutavad võrdlusalust, koostavad töökindla kirjaliku kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle väljaandmise lõpetamise korral võtavad, ja haldavad seda kava. Kui see on teostatav ja asjakohane, määratakse niisuguses kavas üks või mitu alternatiivset võrdlusalust, mida võib järgida nende võrdlusaluste asemel, mida enam välja ei anta, ja märgitakse, miks niisugused võrdlusalused võiksid olla sobilikud alternatiivid. Järelevalvealused isikud saadavad kõnealused kavad ja nende uuendused põhjendamatu viivituseta asjaomasele pädevale asutusele ning kajastavad neid lepingulises suhtes klientidega. Pädevad asutused hindavad nende kavade usaldusväärsust.“

2) Lisatakse järgmine artikkel ▌:

„Artikkel 28a
Võrdlusaluse kohustuslik asendamine

1. Komisjon võib määrata ühe või mitu asendusvõrdlusalust sellisele võrdlusalusele, mille väljaandmine lõpetatakse, juhul kui selle võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine võib mõjutada märkimisväärselt ja negatiivselt turu usaldusväärsust, finantsstabiilsust ja reaalmajandust vähemalt ühes liikmesriigis ja kui toimunud on mis tahes järgmine sündmus:

a) selle võrdlusaluse halduri pädev asutus on avalikult teatanud või teinud avaliku avalduse või avaldanud teabe, milles on tehtud teatavaks, et selle võrdlusaluse suutlikkust mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda pole võimalik taastada ▌; enne sellise teate esitamist on liikmesriigi pädev asutus kohaldanud artiklis 23 sätestatud parandamisvolitusi ja otsustanud, et artiklis 23 sätestatud volitused ei ole võrdlusaluse taastamiseks piisavad;

b) võrdlusaluse haldur või halduri nimel tegutsev isik on avaliku avalduse tegemise või ▌teabe avaldamise teel avalikult teatanud, et see haldur on lõpetanud või lõpetab püsivalt või määramata ajaks võrdlusaluse väljaandmise; see kehtib juhul, kui nimetatud avalduse tegemise või teabe avaldamise ajal puudub muu haldur, kes jätkab selle võrdlusaluse väljaandmist;

c) võrdlusaluse halduri pädev asutus või mistahes üksus, kes on selle võrdlusaluse halduri suhtes pädev maksejõuetuse või kriisilahenduse valdkonnas, on ▌avaliku avalduse tegemise või ▌teabe avaldamise teel avalikult teatanud, et selle võrdlusaluse haldur on lõpetanud või lõpetab püsivalt või määramata ajaks võrdlusaluse väljaandmise; see kehtib juhul, kui nimetatud avalduse tegemise või teabe avaldamise ajal puudub muu haldur, kes jätkab selle võrdlusaluse väljaandmist;

ca) pädev asutus tunnistab võrdlusaluse halduri tegevusloa või registreerimise kehtetuks või peatab selle; see kehtib juhul, kui kehtetuks tunnistamise või peatamise ajal puudub muu haldur, kes jätkab selle võrdlusaluse väljaandmist.

2. Asendusvõrdlusalusega tuleb õigusnormide alusel asendada lepingutes, mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 1a, kõik viited võrdlusalusele, ▌kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) neis lepingutes järgitakse võrdlusalust, mida asendusvõrdlusaluse kehtestamiseks vastu võetud rakendusakti jõustumise kuupäeval enam välja ei anta;

b) need finantsinstrumendid ja -lepingud või tootluse mõõtmised ei hõlma sobivaid varusätteid;

ba) varusätet ei peeta sobivaks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) see ei hõlma võrdlusaluse väljaandmise alalist lõpetamist;

b) on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i) varuintressimäär puudub;

ii) varuintressimäära kohaldamine eeldab kolmandate isikute nõusolekut;

iii) varuintressimäär arvutatakse kolmandate isikute esitatud noteeringute alusel või kasutatakse mõjutatud võrdlusaluse viimasena avaldatud väärtust;

c) asjaomane asutus on kindlaks teinud, et lepingus kokku lepitud varusätete kohaldamine ei kajasta üldjuhul enam aluseks olevat turgu või majanduslikku tegelikkust, mida kaotatav võrdlusalus peaks mõõtma, või teeb seda märkimisväärse erinevusega, ning sellel võib olla negatiivne mõju finantsstabiilsusele.

Punkti ba alapunkti c kohaldamisel teavitab asjaomane asutus põhjendamatu viivituseta komisjoni ja ESMAt oma hinnangust. Kui hindamine võib mõjutada mitme liikmesriigi üksusi, viivad kõigi nende liikmesriikide asjaomased asutused hindamise läbi ühiselt.

Liikmesriigid määravad ühe või mitu asjaomast asutust, kellel on võimalik teha hindamine vastavalt punktile c. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt pädevate asutuste määramisest käesoleva lõike alusel hiljemalt [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

3. Komisjon võtab kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et määrata üks või mitu asendusvõrdlusalust, kui üks lõikes 1 sätestatud tingimustest on täidetud. Lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmisel peab komisjon võtma arvesse võimalikku soovitust, mille on esitanud alternatiivse viiteintressimäära töörühm, kes tegutseb selle avaliku sektori asutuse egiidi all, kes vastutab valuuta eest, mille suhtes asendusvõrdlusaluse kohased intressimäärad kehtivad. Enne uue asendusvõrdlusaluse kehtestamist korraldab komisjon avaliku konsultatsiooni ning konsulteerib ESMA ja võrdlusaluse halduri pädeva riikliku asutusega.

3a. Lõikes 3 osutatud rakendusakt sisaldab järgmist:

i) võrdlusaluse või võrdlusaluste asendamine;

ii) korrigeeritud intressivahe, sealhulgas meetod sellise korrigeeritud intressivahe kindlaksmääramiseks, mida kohaldatakse kaotatava võrdlusaluse asendamisel asendamise kuupäeval iga konkreetse ajavahemiku puhul, et võtta arvesse lõpetatavalt võrdlusaluselt asendusvõrdlusalusele ülemineku või selle väljavahetamise mõju;

iii) olulised vastavusmuudatused, mis on seotud asendusvõrdlusnäitajaga ja selle kasutamiseks või kohaldamiseks põhjendatult vajalikud;

iv) asjakohane kuupäev, millest alates asendusvõrdlusalust või -võrdlusaluseid kohaldatakse.

4. Komisjoni määratud võrdlusalust kasutavate järelevalvealuste isikute pädevad asutused peavad jälgima, kas lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega on viidud miinimumini lepingute rakendamise nurjumine või mistahes muu kahjulik mõju majanduskasvule ja liidus tehtavatele investeeringutele. Nad peavad selle mõju kohta igal aastal komisjonile ja ESMA-le aru andma.

4a. Käesolevat artiklit kohaldatakse kriitilise tähtsusega võrdlusaluste suhtes. Seda kohaldatakse ka võrdlusaluste suhtes, mis ei ole kriitilise tähtsusega, ja kolmandate riikide võrdlusaluste suhtes, kui nende kaotamisel oleks märkimisväärne ja negatiivne mõju turu usaldusväärsusele, finantsstabiilsusele ja reaalmajandusele liidus.

2a) Artiklile 29 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Järelevalvealune isik võib kasutada liidus ka asendusvõrdlusalust, kui asendusvõrdlusaluse määrab komisjon vastavalt artiklis 23a sätestatud korrale.“

Artikkel 1a

Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 13a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13a

Intressimäära võrdlusaluste asendamine ja lepinguliste varusätete lisamine varasemate tehingute puhul

1. Artikli 11 lõikes 3 osutatud vastaspooled võivad jätkuvalt kohaldada käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivat riskijuhtimise korda keskselt kliirimata börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud või mida on uuendatud enne kuupäeva, mil jõustub artikli 11 lõike 3 kohane kohustus kehtestada riskijuhtimise kord, kui pärast käesoleva määruse jõustumist on kõnealuseid lepinguid asendatud, muudetud või uuendatud ainsa eesmärgiga asendada nende puhul järgitav intressimäära võrdlusalus või lisada tehingus järgitava võrdlusalusega seoses varusätted.

2. Tehingute suhtes, mis on tehtud või mida on uuendatud enne artikli 4 kohase kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeva ning mida pärast käesoleva määruse jõustumist seejärel asendatakse, muudetakse või uuendatakse ainsa eesmärgiga asendada nende puhul järgitav intressimäära võrdlusalus või lisada tehingu puhul järgitava mis tahes võrdlusalusega seoses varusätted, ei kohaldata sel põhjusel artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) 2016/1011 muutmine seoses teatavate kolmandate riikide vahetuskursi võrdlusaluste väljaarvamisega määruse kohaldamisalast ning asendusvõrdlusaluste määramisega teatavatele kaotatavatele võrdlusalustele

Viited

COM(2020)0337 – C9-0209/2020 – 2020/0154(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.7.2020

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.9.2020

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.9.2020

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

ITRE

10.9.2020

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Caroline Nagtegaal

7.9.2020

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.11.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

0

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manon Aubry, Patryk Jaki, Eugen Jurzyca, Maximilian Krah, Ville Niinistö, Mick Wallace

Esitamise kuupäev

19.11.2020

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

49

+

ECR

Derk Jan Eppink, Patryk Jaki, Eugen Jurzyca, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

NI

Piernicola Pedicini

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Dietmar Köster, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

Verts/ALE

Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Ville Niinistö, Ernest Urtasun

 

0

-

 

10

0

GUE/NGL

Manon Aubry, José Gusmão, Mick Wallace

ID

Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Maximilian Krah, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

[*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

[2] ELT C ..., ..., lk … .

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika