Raport - A9-0232/2020Raport
A9-0232/2020
Euroopa parlament

RAPORT soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses

25.11.2020 - (2019/2168(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Maria da Graça Carvalho
 
PR_INI

Menetlus : 2019/2168(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0232/2020
Esitatud tekstid :
A9-0232/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses

(2019/2168(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

– võttes arvesse 1995. aastal Pekingis neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava, eriti teemal „Naised ja meedia“,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsiooni (nr 190) ning ILO 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemist käsitlevat soovitust (nr 206),

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 16. detsembri 2015. aasta kõrgetasemelise kohtumise lõppdokumenti infoühiskonna maailma tippkohtumise tulemuste rakendamise üldise läbivaatamise kohta,

– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ja selle rakendamise 10. mai 2017. aasta vahekokkuvõtet „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ (COM(2017)0228),

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 1., 2., 3. ja 20. põhimõtet,

– võttes arvesse komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia II („Digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks sobivate tingimuste loomine“) ja III („Euroopa digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimaalne kasutamine“) sammast,

– võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku (HK 2020),

– võttes arvesse komisjoni uuringuid „ICT for work: Digital skills in the workplace“ (IKT töövaldkonnas: digitaalsed oskused töökohal) ja „Women in the Digital Age“ (Naised digiajastul),

– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

– võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

– võttes arvesse komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta aruannet „Women active in the ICT sector“ (IKT-sektoris töötavad naised),

– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 26. jaanuari 2017. aasta uuringut „Gender and digital agenda“ (Soolise võrdõiguslikkuse ja digitaalarengu tegevuskava),

– võttes arvesse nõukogu 30. mai 2016. aasta järeldusi meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu,

– võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2018. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerimise kohta,

– võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi sooliselt võrdõiguslike majanduste kohta ELis: edasised sammud,

– võttes arvesse naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 19. detsembri 2018. aasta arvamust „The future of gender equality strategy after 2019: the battles that we win never stay won“ (Soolise võrdõiguslikkuse strateegia tulevik pärast 2019. aastat: lahingutes saavutatud võit ei ole kunagi igavene),

– võttes arvesse deklaratsiooni naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas (WID), mille allkirjastasid 2019. aastal 27 ELi ministrit ja liikmesriikide ning Norra esindajad,

– võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta[1],

– võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis[2],

– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda[3], ning eelkõige digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurt koalitsiooni,

– võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta[4],

– võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul[5],

– võttes arvesse 2019. aasta infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) foorumit „Information and Communication Technologies for achieving the Sustainable Development Goals“ (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks),

– võttes arvesse WSISi 2020. aasta foorumit teemal „Fostering digital transformation and global partnerships: WSIS Action Lines for achieving the Sustainable Development Goals (SDGs)“ (Digitaalse ümberkujundamise ja globaalse partnerluse edendamine: WSISe tegevussuunad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks),

– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu (O-000004/2018 – B8‑0010/2018),

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2018. aasta resolutsiooni naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalvaldkonna kaudu[6],

– võttes arvesse oma 2018. aasta rahvusvahelisel naistepäeval toimunud parlamentidevahelise komisjoni koosolekut, kus käsitleti naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist meedias ja IKT-sektoris,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 30. oktoobril 2015. aastal avaldatud põhjalikku analüüsi naiste mõjuvõimu suurendamise kohta internetis[7],

– võttes arvesse parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 15. veebruaril 2018. aastal avaldatud uuringut soolise digilõhe aluspõhjuste ja võimalike lahenduste kohta naiste ja tüdrukute suuremaks digitaalseks kaasamiseks[8],

– võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 16. augustil 2018. aastal avaldatud uuringut naistevastase kübervägivalla ja vaenukõne kohta internetis[9],

– võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 15. aprillil 2020. aastal avaldatud uuringut naiste hariduse ja tööhõive kohta teaduses, tehnoloogias ja digitaalmajanduses, sealhulgas tehisintellekt ja selle mõju soolisele võrdõiguslikkusele[10],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2014. aastal avaldatud uuringut „Naistevastane vägivald: kogu ELi hõlmav uuring“,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK[11],

– võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2012. aasta teatist „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016“ (COM(2012)0286) ja 17. oktoobri 2014. aasta vahearuannet selle rakendamise kohta (SWD)(2014)0318),

– võttes arvesse tulemustabelit „Naised digitaalmajanduses“[12],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9-0232/2020),

A. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt peab liit kogu oma tegevuses püüdma kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus ja edendada võrdõiguslikkust; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks vajavad tütarlapsed ja noored naised võrdset juurdepääsu tehnoloogiale ja digitaalsele koolitusele ning turvalisele internetile; arvestades, et kestliku arengu 5. eesmärk viitab soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele ning hõlmab tehnoloogia ja interneti kasutamist;

B. arvestades, et digitaliseerimine on muutnud põhjalikult peaaegu kõiki meie elu valdkondi viisil, mis loob lugematuid võimalusi, kuid ka uusi katsumusi; arvestades, et COVID-19 kriis ja selle tagajärjed toovad tõenäoliselt kaasa püsivad muutused Euroopa eluolus, kus digitaliseerimisel on suur roll; arvestades, et tuleb uurida ja hinnata digitaliseerimise mõju naiste tööhõiveväljavaadetele ja kaugtöö alustele; arvestades, et tasakaalu leidmine kaugtöö, eraelu ja hooldamiskohustuste vahel lisab täiendavat pinget ning seetõttu on naistel suurem emotsionaalne, vaimne ja sotsiaalne koormus; arvestades, et pandeemia tõttu seisab tööturg silmitsi ulatusliku digitaalse ümberkujundamisega;

C. arvestades, et soolised stereotüübid kujutavad endast tõsist takistust naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse saavutamisele, tekitades soolist segregatsiooni hariduses ja tööhõives, suurendades veelgi soolist ebavõrdsust digitaalsektoris ning takistades naiste täielikku osalust kasutajate, uuendajate ja loojatena; arvestades, et levinud stereotüübid seostavad kõrgetasemelist intellektuaalset võimekust rohkem meestega kui naistega ning neid stereotüüpe kinnitavad juba kuue aastased lapsed, eriti tütarlapsed, keda need ka mõjutavad;

D. arvestades, et 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab püsivat soolist ebavõrdsust digitaalsektoris;

E. arvestades, et Eurostati 2018. aasta andmed näitasid, et ligikaudu 1,3 miljonit inimest õppis Euroopa Liidus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) ning et tütarlapsed ja naised olid suures vähemuses, moodustades vaid 17 % kõigist IKT üliõpilastest ELis;

F. arvestades, et 73 % 15–16-aastastest poistest tunnevad end vähem tuttavate digitaalseadmete kasutamisel mugavalt võrreldes 63 % sama vanuserühma tütarlastega[13], kes on vähem enesekindlad, hoolimata sellest, et oskuste põhjal suudaksid nad poisse digikirjaoskuses edestada;

 

G. arvestades, et soolised stereotüübid mõjutavad suuresti õppimisvalikuid; arvestades, et väga vähesed teismelised tütarlapsed ELi liikmesriikides (vähem kui 3 %) väljendavad huvi töötada 30-aastaselt IKT-spetsialistina[14]; arvestades, et õpetajad ja lapsevanemad võivad süvendada soolisi stereotüüpe, heidutades tütarlapsi IKT-alal karjääri tegemast; arvestades, et soopõhiste ootuste kaotamine ametite suhtes ja naiseeskujude edendamine teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas ning IKT-s võib innustada tütarlapsi IKT-d õppima;

H. arvestades, et info- ja kommunikatsioonisektoris teenivad naised 19 % vähem kui mehed; arvestades, et sooline palgalõhe põhjustab otseselt ka soolist pensionilõhet[15]; arvestades, et meeste ja naiste palgatase peab olema kooskõlas õigluse ja võrdsuse põhimõttega;

I. arvestades, et kõikjal maailmas kasutavad naised demograafilise rühmana internetti tarkvara installimiseks või veebiraadio ja televisiooni, veebipanga või e-kaubanduse teenuste kasutamiseks harvemini kui mehed;

J. arvestades, et viimase paari aasta jooksul on küberturvalisuse valdkonnas töötavate naiste arv suurenenud, kuid arvud on endiselt märkimisväärselt väikesed – vähem kui 20 % küberturvalisuse spetsialistidest on Euroopas naised;

K. arvestades, et tulevikus eeldab rohkem kui 90 % töökohtadest teatud määral e-oskusi ja digikirjaoskust;

L. arvestades, et naistel on mitmesuguste takistuste, näiteks soostereotüüpide ja töökohtade, kus valdavalt töötavad mehed ja puudub mitmekesisus, tõttu pigem raske oma kohta IKT-sektoris leida; arvestades, et IKT-sektoris on märkimisväärne vertikaalne ja horisontaalne segregatsioon ning naised on sageli oma ametikohtade täitmiseks ülekvalifitseeritud; arvestades, et ainult väike osa naistest töötab tarkvaraarenduses juhtivatel kohtadel;

M. arvestades, et tarkvara kasutamisest ja loomisest on saamas digiülemineku peamine eelis; arvestades, et sooline ebavõrdsus tarkvaraarendajate ja -inseneride seas on murettekitav nii naiste sektorisse kaasamise kui ka võimaliku teadliku ja teadvustamata soolise diskrimineerimise kallutatuse osas tehisintellekti rakendustes, videomängudes ja mänguasjades ning muudes rakendustes;

N. arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) naistevastase vägivalla uuring näitab, et 14 % naistest on alates 15. eluaastast kogenud küberkiusamist[16]; arvestades, et STEM-i haridusvaldkondades, sealhulgas koolides, ülikoolides ja töökohtades, esineb sageli seksuaalset ahistamist, mis välistab veelgi rohkem naiste osalemist selles sektoris; arvestades, et COVID-19 perioodil on paljud naised sattunud veebis seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise uute vormide, sealhulgas videokohtumistesse sekkumise, jälitamise või ähvarduste ohvriteks; arvestades, et nende seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise uute vormide probleemi lahendamiseks on hädavajalik rakendada meetmeid; arvestades, et naiste internetis objektistamine, hüperseksualiseerimine ja ärakasutamine, eriti internetis leviva pornograafia kaudu, mõjub laastavalt seksuaalsuse ülesehitusele ja soolisele võrdõiguslikkusele üldisemalt;

O. arvestades, et IKT on sektor, kus naiste osakaal on väike; arvestades, suur osa naistest loobub kõrgharidusest, akadeemilistest võimalustest ja karjäärist IKT-sektoris (nn lekkiva toru (leaky pipeline) fenomen) peamiselt halva töö- ja eraelu tasakaalu, organisatsiooniliste piirangute ja meestekeskse keskkonna tõttu; arvestades, et Euroopa majanduse aastane tootlikkuse vähenemine, mis tuleneb sellest, et naised lahkuvad digitöökohtadelt ja jäävad töötuks, on 16,1 miljardit eurot[17];

P. arvestades, et IT-sektoris on naissoost juhatuse liikmete arv märkimisväärselt kasvanud, kuid samas on selles sektoris ka kõige rohkem juhatusi, kus on üksnes mehed;

Q. arvestades, et digipädevus tähendab suutlikkust omandada, töödelda ja edastada digitaalset teavet ning seda mõjutab sotsiaal-kultuuriline ja majanduslik taust; arvestades, et naised kulutavad tasustamata hooldusele ja majapidamistöödele rohkem aega kui mehed; arvestades, et see piirab nende vaba aja veetmist, palgatööl viibimise aega või võimalusi omandada interneti kasutamise alal digitaalvaldkonnas pädevust ja oskusi; arvestades, et teadlikkuse suurendamiseks, sooliste stereotüüpide ja normide vaidlustamiseks ning tasustamata lapsehoiuteenuste ja majapidamistööde parema ümberjaotamise saavutamiseks mõeldud meetmed võimaldaksid naistel rohkem osaleda (digitaalsel) tööturul ja koolitustel ning võimaldaksid neil omandada parema digipädevuse;

R. arvestades, et ainult marginaalne osa riskikapitalistidest, äriinglitest ja investoritest on naised; arvestades, et kuna tütarlapsed kalduvad õppima vähem IKT- ja STEM-aineid algkoolist keskkooli lõpuni ja ka ülikoolis, toob see kaasa nende valdkondade tööturul ning sealsete eraettevõtete ja idufirmade asutajate ja omanike hulgas madala naiste osakaalu; arvestades, et tehnoloogia valdkonnas osalevate naiste madalam osalemise protsent mõjutab otseselt kõiki ühiskonna arengusuundi ning tekitab innovatsiooni kallutatuse, mis mõjutab tarbijatele pakutavaid uuendusi ja uut tehnoloogiat;

S. arvestades, et võrreldes 2011. aastaga on IKT-ga seotud kõrgharidust omandavate naiste osakaal veelgi vähenenud; arvestades, et ELis on kaheksa miljoni IKT-spetsialisti seas naisi 17 %; arvestades, et kui digitaalsele tööturule siseneb rohkem naisi, saab sektor väga suurt kasu kasutamata oskustest ja mitmekesistest vaatenurkadest, mis võiks Euroopa majanduse SKP kasvu suurendada 16 miljardi euro võrra aastas;

T. arvestades, et Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruande kohaselt on vaid 22 % tehisintellekti spetsialistidest kogu maailmas naised, võrreldes 78 % meestega, mis moodustab 72 %-lise soolise ebavõrdsuse, mida pole veel kaotatud; arvestades, et 2019. aastal kulutati Euroopa tehnoloogiaettevõtetesse investeeritud 100 dollarist 92 dollarit selliste meeskondade loomisele, kus kõik olid mehed[18];

U. arvestades, et e-kaasatus tähendab kõikidele inimestele ja kogukondadele IKT-teenustele ligipääsu ja nende kasutamise võimalust; arvestades, et juurdepääsu, taskukohasuse ja hariduse puudumine ning soopõhised ootused ja sotsiaal-kultuurilised normid, madalam STEM-i ja IKT hariduses osalemine, digitaalsete vahendite piiratud kasutamine ja madalam aktiivsus sotsiaalplatvormidel, mis tulenevad tütarlaste ja naiste vastu suunatud kübervägivallast, on kõik tegurid, mis välistavad nende e-kaasatuse; arvestades, et soolise e-kaasatuse mõõde peab olema osa kõigist IKT ja digitaliseerimisega seotud ELi algatustest ja investeeringutest;

V. arvestades, et digitaalne finantsosalus tähendab digitaalset juurdepääsu ametlikele finantsteenustele ja nende kasutamist, mis vastavad vajadustele ja mida pakutakse vastutustundlikult ja taskukohase hinnaga; arvestades, et naiste rahalise tõrjutuse peamised põhjused on seadused ja normid, mis võivad kahjustada naiste õigust osaleda tööturul, kontrollida varasid, asutada ametlikke ettevõtteid ja otsustada rahastamise üle, et arendada ametlikke ettevõtteid ja teha ise oma majanduslikke otsuseid; arvestades, et ligikaudu ühele miljardile naisele ei võimaldata endiselt juurdepääsu ametlikele finantsteenustele, mis tuleneb isikut tõendavatele dokumentidele, mobiiltelefonidele ja digitaalsetele oskustele juurdepääsu puudumisest, finantsteadmiste vähesusest ning sobimatutest toodetest; arvestades, et vastutustundlike digitaalsete finantsteenuste parem kättesaadavus ja kasutamine võib aidata kaasa naiste majandusliku jõu ja majandusliku iseseisvuse suurendamisele;

W. arvestades, et naiste võimalusi digitaalsele tehnoloogiale juurde pääsemiseks ja selle kasutamiseks mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas investeeringud, regulatsioonid ja konkurents; arvestades, et maapiirkondade ja raskesti ligipääsetavate piirkondade naised ja tütarlapsed seisavad silmitsi katsumuste ja takistustega seoses juurdepääsuga internetile, digitaalsetele tehnoloogiatele ja taristule, takistades neil tänapäevase tehnoloogia digitaalset potentsiaali täielikult ära kasutada; arvestades, et eriti arengumaades töötavad maapiirkondade naised ja tütarlapsed tavaliselt põllumajanduses ning nende töö on sageli tasustamata ja ebakindel, mis toob kaasa nende elamise tehnoloogiapuudulikus keskkonnas ja raskusi digitaaltehnoloogia kättesaadavuses;

Üldised tähelepanekud

1. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama digitaalse ülemineku edendamise meetmed liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega; rõhutab, et digitaalne üleminek ei tohiks kedagi kõrvale jätta; tunneb heameelt soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 sisalduvate komisjoni kohustuste kohta, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist digitaalmajanduses ja infoühiskonnas; kutsub komisjoni üles jätkama digitaalses tegevuskavas, Euroopa digitaalses strateegias ning muudes digitaliseerimisoskuste ning hariduspoliitika ja algatuste valdkondades IKT-sektori tõsise soolise ebavõrdsuse käsitlemist konkreetsete meetmetega, mille eesmärk on eelkõige suurendada naiste ja tütarlaste osalust selles sektoris; rõhutab, et naiste osaluse suurendamine digitaalsektoris võib avaldada olulist mõju soolise ebavõrdsuse, stereotüüpide ja diskrimineerimise vastu võitlemisele, naiste tööturule ja nende töötingimustele juurdepääsu parandamisele ning soolise palgalõhe kaotamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama asjakohase rahastuse programmidele, mille eesmärk on muuta STEM-valdkonnas õppimine ja töötamine tütarlaste ja naiste jaoks ligitõmbavamaks, luua ettevõtlusprogramme, mis rahastaksid naisi ja tütarlapsi, kes käivitavad tehnoloogiaprojekte või uusi ettevõtteid, töötada välja strateegiad, mille eesmärk on suurendada tüdrukute ja naiste e-kaasatust ning digitaalset rahalist kaasatust STEMi, tehisintellekti ning teadus- ja innovatsioonisektoriga seotud valdkondades, ning võtta vastu mitmetasandiline lähenemisviis soolise erinevusega tegelemiseks digitaalsektori kõigil haridus- ja tööhõivetasemetel;

2. kutsub komisjoni üles võtma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide ning taastamiskava raames antavate rahaliste vahendite ja laenude üle läbirääkimisi pidades nõuetekohaselt arvesse naiste ja meeste võrdseid võimalusi ja soolist digilõhet ning suurendama naiste teadlikkust nendest mehhanismidest; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja soolise võrdõiguslikkusega seotud eelarvestamine mõõdetavate näitajatega peaksid olema osa IKT arengut toetavast poliitikast; kutsub komisjoni üles tagama digiteenuste õigusakti ja kõigi tulevaste digitaalvaldkonnaga seotud ettepanekute soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist;

3. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama naiste osalemist digitaalvaldkonnas käsitleva ministrite deklaratsiooni täieliku rakendamise; kutsub komisjoni üles jälgima naistega seotud digitaalvaldkonna sektoritevaheliste riiklike kavade rakendamist liikmesriikides;

Haridus

4. rõhutab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tagamise tähtsust digitaalse hariduse kõigil tasanditel, sealhulgas õppekavavälises, informaalses ja mitteformaalses hariduses, seda ka õpetajatele; nõuab eri vanuserühmade jaoks konkreetseid strateegiaid;

5. ergutab komisjoni ja liikmesriike, ning ka arendajaid, ettevõtteid ja ülikoole tegelema soolise ebavõrdsusega IKT-sektoris ning tegema koostööd lahenduste leidmiseks ja parimate tavade jagamiseks tütarlaste paremaks kaasamiseks ainetesse, mis on digiõppe jaoks olulised juba väga noorelt; nõuab, et EL ja liikmesriigid töötaksid välja, toetaksid ja rakendaksid ÜRO ja selle organite pakutud meetmeid;

6. kutsub komisjoni üles tegelema põhjalikult IKT-õppes ja karjääris osalevate naiste vähesuse probleemiga ning tagama programmis „Digitaalne Euroopa“ ja ajakohastatud digiõppe tegevuskavas tugeva soolise perspektiivi, sealhulgas digitaalseadmete kättesaadavuse ja taskukohasuse; kutsub haridusüksusi üles lisama soolise komponendi kõikidesse STEM-i ja IKT-ga seotud õppekavadesse, õppematerjalidesse ja õppepraktikatesse juba varakult, et julgustada tütarlapsi koolis õppima matemaatika-, programmeerimis-, IKT- ja teadusaineid ja seda jätkama; julgustab komisjoni ja liikmesriike tegema koostööd haridusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et hinnata ja ümber kujundada IKT-haridusformaate;

7. rõhutab, kui oluline on, et naised ja tütarlapsed oleksid oma tuleviku kaasautorid STEM-valdkonnas ning et IKT muutuks eel- ja põhikoolides hariduse lahutamatuks osaks, loobudes kahjulikest tütarlaste ja poiste soorollide stereotüüpidest;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma digitaalse hariduspoliitika väljatöötamisel arvesse soolist perspektiivi, et võimaldada nii mees- kui ka naisüliõpilastel tulla toime tulevaste väljakutsetega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima kõikidel haridustasanditel sisse mentorlusprogrammid, mis hõlmaksid IKT-valdkonnas eeskujuks olevaid naisi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama õpilastele ja vanematele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et võidelda sooliste stereotüüpide vastu kooliprojektides ja töökohtades; rõhutab, kui oluline on tunnustada naisi nende töö eest, et tütarlapsed ei näeks teadusraamatutes mitte ainult meeste nimesid, vaid neil oleks ka naiseeskujusid;

9. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama elukestvat õpet, et hõlbustada naiste ametialast üleminekut IKT-ga seotud ametikohtadele, samuti koolitust ja kavasid, täiendõpet ja ümberõpet, mis aitavad arendada tütarlaste ja naiste e-oskusi; rõhutab, et nõukogu soovitus kutsehariduse ja -koolituse kohta ning Euroopa oskuste ajakohastatud tegevuskava peavad tagama soolise perspektiivi;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu poliitikat ja meetmeid tegelemaks suundumusega, et naised loobuvad karjäärist (nn lekkiva toru (leaky pipeline) fenomen);

11. nõuab, et soolisest võrdõiguslikkusest saaks ELi tulevase noortestrateegia ja -poliitika järjepidev ja struktuurne osa;

Tööhõive ja ettevõtlus

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi täielikult üle ja rakendaksid seda, ning kutsub komisjoni üles seda tõhusalt jälgima, et tagada, et mõlemad vanemad saaksid kasutada vanemapuhkust, lapsehooldus- ja hoolduspuhkust; julgustab liikmesriike kaaluma IKT-d töö- ja eraelu tasakaalu edendamise vahendina ning jälgima töökeskkonna digitaliseerimise suundumusi, sealhulgas digitaalsektoris, et vajaduse korral kohandada olemasolevaid töö- ja eraelu tasakaalu meetmeid ning edendama ja tugevdama oma süsteeme, mille eesmärk on hoolduskohustuste võrdne jagamine; julgustab sellega seoses komisjoni ja liikmesriike võtma kasutusele poliitika, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate, eriti IKT- ja digitaalsektoris tegutsevate naisettevõtjate olukorda ning nende vajadust juurdepääsu järele sotsiaalkaitsesüsteemidele, emapuhkusele ja lapsehoiule; juhib tähelepanu sellele, et kaugtöö võimaldab naistel töötada kodus ja võib viia parema töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseni; märgib siiski, et liikmesriigid peavad seda jälgima ja nõuetekohaselt reguleerima;

13. rõhutab, et soolisel palgalõhel on negatiivne mõju naiste sotsiaalkindlustushüvitistele ja pensionilõhele, kaasa arvatud digitaalsektoris; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada 2020. aasta lõpuks siduvad meetmed palkade läbipaistvuse kohta, võttes samas nõuetekohaselt arvesse Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ainulaadset olukorda ja erisuguseid tööturumudeleid ELis, et tegeleda tõhusalt soolise palgalõhe ja pensionilõhe probleemiga ning vanadusest tingitud vaesusega;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama soolist võrdõiguslikkust IKT ning sellega seotud sektorite ja digitaalmajanduse ettevõtetes, samuti võtma sihipäraste meetmete abil vastu horisontaalseid poliitikameetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks digitaalmajanduses, sealhulgas kaasama Euroopa vahendeid, et rahastada naiste juhitud projekte digitaalsektoris, edendada IKT-projektides osalevate naisteadlaste miinimumarvu, toetada personaliosakondade koolituskursusi soolise diskrimineerimise kallutatuse teadvustamiseks, et edendada sooliselt tasakaalustatud värbamist, kavandada auhindu ja ergutusi ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes aktiivselt rakendavad mõõdetavate eesmärkidega seotud sooneutraalset poliitikat, edendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ettevõtete strateegiates IKT-toodete tootmisel, kujundamisel ja turustamisel, IKT-ettevõtete aastaaruannete esitamist ettevõtete mitmekesisuse ja soolise palgalõhe kohta, riigihankepoliitikat ja/või suuniseid IKT-teenuste ostmise kohta teenuseosutajatelt, kes järgivad oma ettevõtete ja juhatuste koosseisus soolist tasakaalu, hõlbustades Euroopa rahaliste vahendite jaotamist ettevõtetele, kes võtavad arvesse soolise tasakaalu kriteeriume, ning soodustades soolise võrdõiguslikkuse kavade ja protokollide rakendamist, et parandada ja jälgida ettevõtete tegevust naiste osaluse käsitlemisel, sealhulgas juhtimis- ja esindustasandil, ning mentorlusprogrammides;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täies ulatuses hindama põhjuseid ja tegureid, mis põhjustavad naiste sagedast loobumist karjäärist digitaalvaldkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima mõju, mida töö- ja eraelu tasakaalu puudumine avaldab naiste võimele osaleda IKT-sektoris nõutava oskuste taseme säilitamiseks vajalikus kvalifikatsioonikoolituses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja mehhanisme ja programme naiste ja tütarlaste integreerimiseks digitaalsektori haridus-, koolitus- ja tööhõivealgatustesse, sõltumata nende seadusliku rände staatusest;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama naiste ettevõtlikkust ja innovatsioonis osalemist ning suurendama naisettevõtjate ja naiste juhitud digitaaltehnoloogiliste idufirmade rahastamisvõimalusi ja kergendama juurdepääsu olemasolevatele vahenditele, et tagada neile võrdsed võimalused digitaalsel ühtsel turul konkureerimiseks ning soodustada finantseerimisasutuste sooliselt tasakaalustatumat koosseisu;

17. ergutab komisjoni ja liikmesriike suurendama IKT valdkonna soolise võrdõiguslikkuse küsimusega seotud teadusuuringute rahastamist;

18. leiab, et on väga tähtis, et eeskujuks oleks rohkem naisi ja IKT-sektoris juhtivatel ametikohtadel olevate naiste arv suureneks; kutsub meeseeskujusid üles võtma sõna soolise võrdõiguslikkuse eest digitaalmajanduses; rõhutab vajadust, et IKT ettevõtted võtaksid kasutusele mitmekesisust edendavad inimressursside praktikad, näiteks sooline tasakaal kesk- ja kõrgastme juhtide ametikohtadel ning ettevõtete juhatustes; kiidab heaks komisjoni ettepaneku nõuda, et võetaks vastu 2012. aastal esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas (naissoost juhatuseliikmete direktiiv), mis on nõukogus blokeeritud;

Kultuuri-, meedia- ja audiovisuaalsektor

19. rõhutab kultuuri-, meedia-, reklaami- ja audiovisuaalsektori mõju sooliste stereotüüpide kujunemisele ja intensiivistumisele ning normatiivsete ja kultuuriliste tõkete edendamisele levitatava keele ja piltide kaudu;

20. kutsub audiovisuaal- ja meediatööstust üles üha enam kujutama naisi ka STEM- ja IKT valdkonnaga seotud kutsealadel ja tutvustama mitmekesisust ja võimalusi STEMi ja IKT valdkondades; kutsub meediatööstust üles kaasama naisi arutelupaneelidesse, ajaleheartiklitesse ja muudesse ruumidesse, kus kujundatakse avalikku arvamust ja arutelu tehnoloogilistel teemadel;

21. tuletab meelde, kui oluline on kaotada teadlik ja teadvustamata sooliselt diskrimineeriv kallutatus algoritmides, tehisintellekti rakendustes, videomängudes ja mänguasjades, mis põlistavad kahjulikke soolisi stereotüüpe ning viivad naiste osaluse vähenemiseni digitaalses, tehisintellekti ja IKT valdkonnas; rõhutab vajadust tegeleda innovatsiooni kallutatusega IKT-sektoris, kus teenuste, tarkvara ja kasutajarakenduste kujundajad ja arendajad on enamasti mehed ja kasutajad peamiselt naised;

Naiste ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu suurendamine

22. rõhutab, et IKT võib oluliselt suurendada naiste võimet osaleda valimisprotsessides, avalikes konsultatsioonides, uuringutes ja aruteludes, samuti organiseeruda ja propageerida naiste õigusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma e-valitsuse algatuste väljatöötamisel arvesse soolist mõõdet; rõhutab interneti kasutamise tõhusust kampaaniate ja foorumite puhul ning eeskujuks olevate naiste nähtavuse suurendamise tähtsust;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema konstruktiivset koostööd digitaalsete kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja neid toetama ning innustama neid organisatsioone interneti haldamises osalema; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama ja tegema tihedat koostööd naiste ja naiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et reageerida paremini ja leevendada naiste ja tütarlaste igapäevaelus esinevaid probleeme seoses tehnoloogiapoliitika kujundamise ja rakendamisega, ning et edendada naiste majanduslikku ja e-kaasatust;

24. julgustab liikmesriike ja komisjoni korraldama teadlikkuse tõstmise, koolituse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kampaaniaid, et rõhutada IKT oskuste mõju naiste majanduslikule mõjuvõimule;

25. on seisukohal, et naisi tuleb julgustada võtma arukate linnade või külade kujundamisel, arendamisel, ehitamisel ja hooldamisel kriitilisemat rolli;

Andmete kogumine

26. väljendab heameelt tulemustabeli „Naised digitaalmajanduses“ koostamise üle digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) lahutamatu osana ning nelja uue näitaja üle, mille EIGE pakkus välja 2018. aasta aruandes „Gender equality and youth: opportunities and risks of digitalisation“ (Sooline võrdõiguslikkus ja noored: digitaliseerimisega kaasnevad võimalused ja ohud);

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike ning platvorme ja ettevõtteid üles koguma võrreldavaid soo ja vanuse järgi eristatud andmeid IKT kasutamise kohta, samuti tegema ettepanekuid algatuste, sealhulgas teadusuuringute, käivitamiseks digitaalse soolise ebavõrdsuse algpõhjuste mõistmiseks ja nende kõrvaldamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid ja kasutaksid olemasolevaid sooliselt segregeeritud andmeid, et edendada rohkem teadusuuringuid erinevate tegurite koosmõju kohta, mis takistavad naiste ja tütarlaste e-kaasatust; rõhutab, et ühtlustatud andmete kogumine hõlbustab andmete ja parimate tavade näidete võrdlemist ja jagamist liikmesriikide poolt;

Võitlus soolise vägivalla vastu: kübervägivald

28. tunneb muret digikuritegevuse ning naiste vastu suunatud hirmutamise, kiusamise, andmete jagamise, ahistamiste ja vägivalla sagenemise pärast digitaalses maailmas; rõhutab digitaalse ja meediapädevuse, küberhügieeni ja -ohutuse tähtsust; nõuab rahalisi vahendeid ja kampaaniaid, et suurendada teadlikkust ja harida naisi, kuidas tagada oma kontode ja suhtluse turvalisus, et ennast veebis kaitsta, ning austavast suhtlusest internetis, et hoiatada naisi potentsiaalsete ahistajate või aktiivsete ründajate eest, ning samuti seda, kuidas juhtumi korral abi otsida; on seisukohal, et sellised kampaaniad peaksid võitlema soopõhise vägivalla ja sooliste stereotüüpide vastu, harima mehi selles osas, kuidas naistega internetis käituda ning tagama naiste jätkuva sõnavabaduse ja sisuka osalemise avalikus arutelus; on lisaks seisukohal, et ettevõtted ja arendajad peaksid tõhusate aruandlus- ja peatamismehhanismide abil tegelema soolise vägivalla ja väärkohtlemisega oma infrastruktuurides; kutsub liikmesriike üles hõlbustama aruandluskanaleid ja toetama politseijõudude, kohtusüsteemi ning IKT-sektori koolitusvahendite väljatöötamist, et anda õiguskaitseasutustele volitused pahatahtlike ründajate tõhusaks uurimiseks ja vastutusele võtmiseks ning toetada veebipõhise ahistamise ja vägivalla ohvreid;

29. nõuab, et ELi institutsioonid, ametid ja asutused, samuti liikmesriigid ja nende õiguskaitseasutused, teeksid koostööd ja kooskõlastaksid selgelt oma meetmed, et võidelda IKT kasutamise vastu kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas seksuaalse ahistamise ja inimkaubandusliku seksuaalse ärakasutamise eesmärgil veebis, ja et koguda ja esitada sooliselt segregeeritud andmeid soolise vägivalla kohta internetis; väljendab heameelt komisjoni teate üle soolise vägivalla uuringu kohta; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid asjakohase rahastuse tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks, et ennetada ja võidelda kübervägivalla, veebipõhise seksuaalse ahistamise, naiste ja tütarlaste ekspluateerimise ja töökohtades ahistamise vastu; kutsub liikmesriike üles oma kriminaalõigust läbi vaatama, et tagada selles uute digivägivalla vormide määratlemine, tunnistamine ja kriminaliseerimine ning samuti ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise konventsiooni, mis kehtib muu hulgas tööga seotud suhtluse kohta;

30. peab soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks hädavajalikuks luua põhjalik eakohane seksuaal- ja suhteharidus, mis hõlmab võitlust kübervägivalla ja veebipõhise seksuaalse ahistamise, samuti veebis esineva naiste objektistamise, hüperseksualiseerimise ja seksuaalse ärakasutamise vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu poliitikat ja meetmeid seksuaalse ahistamise juhtumite lahendamiseks STEMi haridusasutustes ja koolides ning ka IKT-sektoris; kutsub tööandjaid üles kohandama personalivaldkonna meetmeid, et võidelda nii vanade kui ka uute veebipõhiste ahistamise vormide vastu, koos kohustuslike koolituskursuste ja ohvrite hädaabinumbritega;

31. nõuab täiendavaid juriidiliselt siduvaid meetmeid ja et võetaks vastu direktiiv, milles käsitletakse soolise vägivalla, sealhulgas kübervägivalla, mis on sageli suunatud naistele, näiteks avaliku elu tegelastele, poliitikutele ja aktivistidele, ning ka veebis naiste vastu suunatud vaenukõnede ennetamist ja nende vastu võitlemist; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevases ettepanekus digiteenuste õigusakti ja internetiplatvormide vahelise koostöö uue raamistiku kohta käsitletakse veebiplatvormide kohustusi seoses kasutajate poolt levitatava vaenukõne ning muu kahjuliku, kuritahtliku ja seksistliku sisuga, et kaitsta naiste turvalisust veebis; kutsub komisjoni üles töötama välja kübervägivalla ühtlustatud õiguslikud määratlused ja veebipõhiste platvormide uue tegevusjuhendi, et võidelda soolise vägivalla vastu internetis;

Kujunemisjärgus olevad valdkonnad

32. kutsub riiklikke haldusasutusi ja ELi institutsioone üles töötama koos erasektoriga üleeuroopaliste eeskujukampaaniate loomiseks, julgustades naissoost spetsialiste valima küberturvalisuse kutsealasid, mis vähendaks märkimisväärselt oskuste lõhet, edendaks majandust ja parandaks küberturvalisuse üldist vastupidavust Euroopa tööstuses;

33. rõhutab vajadust tegutseda tehisintellekti valdkonna reguleerimisel innukamalt selle nimel, et tehisintellekt järgiks soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ja väärtusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21;

34. rõhutab, et soolise perspektiivi kaudu on vaja süvendada arusaama kujunemisjärgus olevatest valdkondadest, nagu algoritmiline otsuste tegemine, plokiahelatehnoloogia ja krüptoraha, andmevalve, ning töötada välja strateegiad nendega tegelemiseks;

Sooline võrdõiguslikkus arengupoliitikas

35. tunneb muret võimaliku soolise digilõhe suurenemise pärast arengumaades ja piirkondades praeguse kriisi olukorras; rõhutab digitaaloskuste, digitaalse juurdepääsetavuse ja digitaalse taskukohasuse kui vahendite edendamise olulisust naiste ja tütarlaste hulgas soolise võrdõiguslikkuse saavutamise arengustrateegiates; rõhutab vajadust suunata arendustegevuse vahendeid tütarlaste ja naiste digitaalse hariduse edendamisse ning toetada naiste juhitud projekte digitaalsektoris, eriti neid, mis avaldavad sotsiaalset mõju;

36. tuletab meelde, et puuetega inimestel, etnilistel ja vähemusrühmadel, erineva sotsiaal-majandusliku taustaga naistel, vanematel naistel ja maapiirkondades elavatel naistel, samuti pagulastest ja sisserändajatest naistel võib digitaalteenustele ja nendega seotud infrastruktuurile juurdepääsemisel tekkida probleeme; rõhutab kõigi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise algatuste vahelise lähenemisviisi olulisust seoses naiste juurdepääsu suurendamisele digitaalteenustele ja nende kasutamisele ning haridusele ja tööhõivele digitaalmajanduses ja ühiskonnas; kutsub liikmesriike üles tegelema kõigi ühiskonna haavatavate rühmade digitaalse tõrjutusega ning muutma IKT-hariduse neile kättesaadavaks, kohandades õpetamismeetodeid ja ajakavasid vastavalt erinevatele teguritele, mis määravad naiste juurdepääsu haridusele;

 

°

° °

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 


 

SELETUSKIRI

Digitaliseerimine on põhjalikult kõiki meie eluvaldkondi muutnud, luues küll uusi võimalusi, kuid tuues kaasa mitmeid katsumusi. Võrdsed tööturuvõimalused ja kohtlemine tööl ning soolise tasakaalu saavutamine digitaalsektoris on ülimalt tähtis mitte ainult ELi majandusele, väljendatuna näiteks SKP kasvus, vaid ka kõigi nende andekate naiste ja tütarlaste õiglase kohtlemise seisukohast, kes valivad karjääri teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas.

 

Praegune COVID-19 kriis, mis muutis põhjalikult inimeste ja ettevõtete IKT ja muude digitehnoloogiate kasutamise viise töös ja suhtluses, tõi selgelt esile vajaduse edendada selles sektoris soolist tasakaalu.

 

Ebavõrdsus tuvastati aastakümneid tagasi ja aastate jooksul on püütud seda kõrvaldada. Sellest hoolimata, nagu näitas hiljutine uuring, mille tellis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse (FEMM) komisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, esineb STEM-valdkondades ja digitaalsektoris (nt digitaaltehnoloogia, arvutiteadus, infotehnoloogia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus) endiselt kallutatust ja ebavõrdsust.

 

Selles aruandes tuuakse välja kaks peamist nähtust, mis sellise olukorra tekkimisele kaasa aitavad. Ühest küljest kalduvad tüdrukud paljudel kultuurilistel põhjustel mainitud valdkondi vältima, sest nad ei näe neid mõistlike karjäärivalikutena. Teisest küljest loobuvad paljud neist, kes selle valdkonna kasuks on küll otsustanud, oma valitud teest kas üliõpilaste või professionaalidena, mida on juba nimetatud nn lekkiva toru (leaky pipelines) fenomeniks. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad üsna varakult ja on teada kogu nende elu jooksul. 15–16-aastaselt väidab 73 % poistest, et nad tunnevad end elektroonikaseadmete kasutamisel enesekindlalt, samas kinnitab seda vaid 63 % sama vanuserühma tüdrukutest. Veelgi murettekitavam on see, et ainult 3 % teismelistest tüdrukutest väljendab huvi IKT spetsialisti ameti vastu.

 

Nn lekkiva toru fenomen viitab olukorrale, kus mida kauem naine akadeemilisi õpinguid ja ametikohal jätkab, seda suurem on tõenäosus, et ta selle tegevuse katkestab. See fenomen on tingitud paljudest tingimustest, sealhulgas perevaenulikust töökeskkonnast, naissoost eakaaslaste ja mentorite ning professionaalse tunnustuse puudumisest.

 

 

Eesmärk ja meetmed

 

Selle algatusraporti eesmärk on käsitleda praeguse digilõhe algpõhjuseid, tutvustada olemasolevaid andmeid ning esitada konkreetsed meetmed ja tegevused naiste ja tütarlaste osaluse edendamiseks digitaalmajanduses.

 

Digilõhe põhjusi on mitmeid. Raportöör struktureerib aruande liikumisteena alates hariduse varajastest etappidest kuni tööhõive tasandini, juhtides samuti tähelepanu sotsiaalsetele ja kultuurilistele mõjudele. Ühtlasi püüab ta välja selgitada positiivse tagasiside silmused ja leida kitsaskohti, mis takistavad naiste ja tütarlaste täielikku integreerumist digitaalsesse sektorisse.

 

See aruanne sisaldab mitmeid soovitusi komisjonile, liikmesriikidele ja ühiskonnale laiemalt.

 

Raportöör rõhutab, et soolise digilõhe vastu võitlemisega ei pea tegelema mitte ainult ametiasutused ega organid. Erinevad osalejad, nagu avaliku elu tegelased, eraisikud või akadeemikud, saavad sihipärase tegevuse kaudu soodustada naiste ja tütarlaste osalemist ning suurendada nende rolli digitaalmajanduses.

 

Tuleb soodustada naiste osalemist tehnilistel ja kõrgetasemelistel töökohtadel, ületades varases staadiumis haridus- ja ka ametialased tõkked, tagades samal ajal naistele digitaalse elukestva õppe võimalused.

 

See raport sisaldab ka mitmeid soovitusi, mille eesmärk on käsitleda digilõhet eri valdkondades, nagu meedia, kultuur ja audiovisuaalsektor, naiste osalus kodanikuühiskonnas, poliitikas ja majanduses.

 

Samuti käsitletakse andmete kogumise, küberturvalisuse ja sooküsimuste edasise uurimise tähtsust IKT valdkonnas.

 

Raportöör on veendunud, et soolise ebavõrdsuse kaotamine suurendab jõukust kõikidel tasanditel ning tagab naiste ja meeste suurema võrdsuse kaudu sotsiaalse õigluse.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Christine Anderson, Simona Baldassarre, Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Annika Bruna, Margarita de la Pisa Carrión, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Lívia Járóka, Arba Kokalari, Alice Kuhnke, Karen Melchior, Maria Noichl, Sandra Pereira, Pina Picierno, Sirpa Pietikäinen, Samira Rafaela, Evelyn Regner, Diana Riba i Giner, Eugenia Rodríguez Palop, María Soraya Rodríguez Ramos, Sylwia Spurek, Jessica Stegrud, Isabella Tovaglieri, Ernest Urtasun, Hilde Vautmans, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Chrysoula Zacharopoulou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria da Graça Carvalho, Jadwiga Wiśniewska

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

PPE

Maria da Graça Carvalho, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Lívia Járóka, Arba Kokalari, Sirpa Pietikäinen, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi

S&D

Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Maria Noichl, Pina Picierno, Evelyn Regner

Renew

Karen Melchior, Samira Rafaela, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans, Chrysoula Zacharopoulou

ID

Simona Baldassarre, Isabella Tovaglieri

Verts/ALE

Alice Kuhnke, Diana Riba i Giner, Sylwia Spurek, Ernest Urtasun

GUE/NGL

Eugenia Rodríguez Palop

ECR

Jadwiga Wiśniewska

 

3

–

ID

Christine Anderson

ECR

Margarita de la Pisa Carrión, Jessica Stegrud

 

2

0

ID

Annika Bruna

GUE/NGL

Sandra Pereira

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika