RAPORT uue Euroopa VKEde strateegia kohta

1.12.2020 - (2020/2131(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Paolo Borchia

PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

ÕIGUSKOMISJONI KIRI

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uue Euroopa VKEde strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,

– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (hilinenud maksmise direktiiv)[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ[3],

– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta[4],

– võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas[5],

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[6],

– võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta[7],

– võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta[8],

– võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078) ja Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni selle kohta[9],

– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

– võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122),

– võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

– võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ (COM(2020)0098),

– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

– võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

– võttes arvesse 2019. aasta novembri aruannet 2018.–2019. aasta Euroopa VKEde kohta,

– võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadist majandusprognoosi,

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. jaanuari 2020. aasta eriaruannet 02/2020 „VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik programm, mille ees on lahendamata ülesandeid“,

– võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2020. aasta juuni aruannet maailmamajanduse väljavaadete kohta,

– võttes arvesse OECD 10. detsembri 2019. aasta aruannet kadunud ettevõtete kohta (‘The Missing Entrepreneurs 2019’).

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0237/2020),

A. arvestades, et komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ avaldati 10. märtsil 2020, kuid 11. märtsil kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja COVID-19 pandeemiahäire[10], mis mõjutas oluliselt majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist keskkonda, milles VKEd tegutsevad, ning muutis paljude majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste muutumise tõttu vajalikuks strateegia läbivaatamise; arvestades, et komisjoni märtsis esitatud strateegia pakub endiselt lahendusi, tegelemaks nii struktuursete majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega, millega VKEd enne COVID-19 kriisi silmitsi seisid, kui ka eelseisva digi- ja rohepöördega seotud probleemidega; arvestades, et komisjon peaks esitama oma VKEde strateegiat käsitleva teatise ajakohastatud versiooni, mis kajastaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud punkte; arvestades, et Euroopa konkurentsivõime jääb teistest arenenud majandustest maha, ohustades Euroopa jõukuse ja heaolu loomise potentsiaali;

B. arvestades, et 24 miljonit VKEd ELi 27 liikmesriigis on majanduse selgroog ning enne pandeemiat andsid nad üle poole ELi SKPst, andes tööd ligikaudu 100 miljonile töötajale; arvestades, et 98,9 % ELi muus kui finantssektoris tegutsevatest ettevõtjatest on väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 49 töötajat[11]; arvestades, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) on nii riiklikul kui ka ELi tasandil väga keerulised ja heterogeensed, arvestades nende suurust ja väga mitmekesiseid tegevusvaldkondi, mida nad hõlmavad; arvestades, et VKEd on Euroopa tööstuse väärtusahelate arengu ja vastupidavuse jaoks ülitähtsad ning panustavad märkimisväärselt kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku majandusse;

C. arvestades, et VKEd peaksid olema Euroopa rohelise kokkuleppe ja digistrateegia keskmes ning neid tuleks kohandatud rahastamisvahendite ja VKEsid soodustava õiguskeskkonnaga nõuetekohaselt toetada, et neil oleks võimalik etendada olulist rolli Euroopa majanduse kasvus ning liidu laiemates strateegilistes eesmärkides, sealhulgas keskkonnaeesmärkides 2050. aastaks; arvestades, et oma resolutsioonis ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID‑19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu rõhutas parlament, et Euroopa roheline kokkulepe ja digiüleminek peaksid COVIDi järgsele taaste- ja ülesehitusstrateegiale kaasa aitama; arvestades, et VKEd tuleb aktiivselt kaasata ELi digistrateegiasse ja Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning neid tuleb selles toetada, et parandada nende konkurentsivõimet ja vallandada nende digiteerimise, innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtmise ning pakiliste keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamise potentsiaal; arvestades, et VKEde panus on nende strateegiate edu jaoks otsustava tähtsusega;

D. arvestades, et pandeemia põhjustatud majanduskriis ja sellest tulenev majanduse väljavaade on viinud märkimisväärse ja teadmata hulga VKEsid ja idufirmasid maksejõuetuse piirile; tuletab meelde, et 2018. aastal maksti õigeaegselt arved ainult 40 %-le ettevõtetest; arvestades, et likviidsuskriis, mille all paljud VKEd kannatavad, ei avalda negatiivset mõju mitte ainult nende igapäevasele tegevusele, vaid ka tulevastele kasvuväljavaadetele, takistades neil pikaajalisi investeeringuid õigesti planeerimast;

E. arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) erakorralised varaostud, et reageerida pandeemia põhjustatud majanduskriisile, on enamasti abiks suurematele ettevõtetele, kuna need sõltuvad kommertsvõlgade turust rohkem, kuid ei paranda VKEde rahalist olukorda; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema julgelt ja kiiresti, et minimeerida nende ettevõtete kadumisega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja strateegilisi riske; tunnistab, et liidus on VKEde peamine välisrahastamise allikas tavaliselt pangalaenud, moodustades rohkem kui kolm neljandikku VKEde rahastamisest, ning see muudab VKEd pangalaenude vähenemise korral eriti haavatavaks; arvestades, et VKEdel ei ole vahendeid pikaleveninud kriisiga toimetulekuks ning riiklikud meetmed ei tohiks ELi siseturgu negatiivselt mõjutada;

F. arvestades, et COVID-19 kriisi tagajärjel on kapitalipuudujäägi mõju sektorites, ettevõttetüüpides ja liikmesriikides ebaühtlane ning see põhjustab ühtsel turul lahknevusi; arvestades, et võrdsete tingimuste säilitamine on oluline, et vähendada siseturul konkurentsimoonutusi, sest liikmesriikide erinev majanduskasv on üks ELis toimuva ebavõrdse majandusarengu põhjuseid; arvestades, et VKEd kannatavad ülekaaluka ja sageli reguleerimata ülemaailmse konkurentsi tõttu veelgi enam;

G. arvestades, et OECD majandusperspektiivis (OECD Economic Outlook) ei välistata, et COVID-19 teise tõsise laine korral on sissetuleku kaotus 2021. aasta lõpuks suurem kui mis tahes viimase 100 aasta jooksul toimunud majanduslanguse puhul[12]; arvestades, et pärast COVID-19 puhangut ei tohiks riigiabi põhjustada siseturul eri riikidest pärit VKEde vahel konkurentsimoonutusi; arvestades, et pandeemia on näidanud, et digiüleminek on äärmiselt oluline, ning toonud esile vajaduse majanduse digiteerimise järele, et tagada tulevikus parem vastupanuvõime, samal ajal aga püsivad keskkonnaprobleemid ja nendega tuleb tegeleda; arvestades, et ülemaailmsed osalejad pakuvad ELile tugevat konkurentsi; arvestades, et üks tulemuslik viis, kuidas VKEd saaksid saavutada pikaajalise ja kestliku majanduskasvu, on innovatsioon;

H. arvestades, et keskkonnasäästlike tavade, uuenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõtt loob VKEdele eeldatavasti uusi töökohti ja ärivõimalusi, parandades samal ajal nende konkurentsivõimet ja vähendades kulusid, tingimusel et on olemas õiged haldus-, regulatiivsed ja tehnilised tingimused; arvestades, et paljud VKEd soovivad parandada oma keskkonnatoimet, ressursi- ja energiatõhusust, digitehnoloogiate kasutamist ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, mis kõik on väga olulised nende pikaajalise ja kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamiseks ning võimaldavad neil etendada põhirolli ökoinnovatsiooni otsesel elluviimisel; arvestades, et selleks tuleks tagada parem juurdepääs rahastamisele ja tehnilisele toele;

I. arvestades, et komisjoni 2020. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi[13] kohaselt pole paljudel VKEdel endiselt täit juurdepääsu digiüleminekule ja nad jäävad suurtest ettevõtetest maha nii digioskuste kui ka oma tegevuse digiteerimise poolest, mis osaliselt on tingitud hargmaiste ettevõtjate poolsest ebaausast konkurentsist; arvestades, et võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid samad reeglid kehtima nii digitaalsel kui ka mittedigitaalsel ühtsel turul, vältides samal ajal negatiivset mõju töö- ja sotsiaalsetele õigustele; arvestades, et andmete kasutamine võib anda konkurentsieelise ja võimaldada VKEdel digiüleminekust kasu saada, samal ajal kui digikirjaoskusele ja -oskustele keskendumine peaks käima käsikäes digitaristusse tehtavate ELi investeeringute suurendamisega ning VKEde juurdepääsu parandamisega andmetele ning õiglaste äri- ja õigusraamistikega igas turukeskkonnas, st ettevõtjate vahelises, ettevõtjate ja tarbijate vahelises ning ettevõtjate ja valitsuse vahelises keskkonnas;

J. arvestades, et digiteerimise potentsiaali vabastamise üks peamisi probleeme on kvalifitseeritud töötajate leidmine; arvestades, et komisjon, liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused peaksid võtma meetmeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, et tagada VKEde konkurentsivõime ning liidu kestlik ja pikaajaline majanduskasv; arvestades, et liidu VKEde strateegia annab võimaluse edendada alaesindatud rühmade ettevõtluskultuuri ning võimaldab neil digi- ja rohepöördest tulenevaid võimalusi täielikult ära kasutada;

K. arvestades, et ettevõtluskultuuri edendamine võib anda VKEdele võimaluse panustada täiel määral kaksiküleminekusse ja sellest kasu saada ning suurendada töökohtade loomist ja seega VKEde mõju tööturule; arvestades, et naised moodustavad 52 % kogu Euroopa elanikkonnast, kuid vaid 34,4 % ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest ja 30 % idufirmade ettevõtjatest[14]; arvestades, et naiste loovus ja ettevõtluspotentsiaal jäävad kasutamata ning neid tuleks edasi arendada;

L. arvestades, et vähendada tuleks regulatiivset koormust, näiteks ülereguleerimisest ja liiga keerulistest haldusmenetlustest tingitud nõuete täitmisega seotud rahalisi ja liigseid kulusid, sealhulgas probleeme, mis on seotud patendivaidlustega, näiteks intellektuaalomandi kaitse valdkonnas, aga ka seoses rahastamisvõimalustega; arvestades, et innovatsioon ei ole seotud reguleerimisega, vaid on sageli ühiste pingutuste tulemus, mille käigus ettevõtted suhtlevad, et vahetada laiema innovatsioonisüsteemi raames partneritega teadmisi ja teavet ning viia kokku ideed ja rahastamine; arvestades, et VKEde või tegevusteni, millega VKEd tõenäolisemalt tegelevad, jõuavad pigem toetused kui maksusoodustused;

M. arvestades, et ELi VKE määratlusele viidatakse enam kui sajas ELi õigusaktis, mis hõlmavad paljusid ELi poliitikavaldkondi; arvestades, et komisjon uurib praegust määratlust täpsemalt ja annab aru viimasel avalikul arutelul tõstatatud konkreetsetest probleemidest, näiteks keerukad omandistruktuurid või võimalik seotuse efekt; arvestades, et komisjon peab endiselt täitma Euroopa Kohtu 15. septembri 2016. aasta otsust, milles nõutakse sõltumatuse/autonoomia kriteeriumide selgitamist;

N. arvestades, et mikroettevõtjad moodustavad Euroopa VKEdest olulise osa ja neil on rahastamisele juurdepääsuga ning Euroopa ja riiklikul tasandil pakutavatest võimalustest teadasaamisega väga sageli raskusi; arvestades, et COVID-19 kriis on tabanud väga rängalt ka seda ettevõtjate kategooriat ning see väärib suuremat abi ja paremat edendamist, ilma et see piiraks VKEde praegust määratlust;

O. arvestades, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad aitavad tööhõivele ja majanduskasvule märkimisväärselt kaasa, eriti mõnes liikmesriigis; arvestades, et komisjon peaks REFITi algatuse raames hindama vajadust keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja eraldi määratluse järele, et teha võimalikuks sihipärased meetmed, tagades samal ajal, et see ei laienda kehtivat VKE määratlust ega ohusta mingil viisil VKEde toetamist;

Struktuursed probleemid enne COVID-19 kriisi

1. tunneb heameelt komisjoni VKEde strateegia üle ja jagab tema seisukohta, et VKEd on Euroopa majanduse jaoks väga olulised; rõhutab, et VKEde strateegiat on vaja COVID-19 kriisi valguses ajakohastada, keskendudes samas ülemineku edendamisele sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupidavale ühiskonnale ning konkurentsivõimelisele majandusele, ning nõuab seetõttu, et VKEde strateegia viidaks kooskõlla tööstusstrateegia, Euroopa andmestrateegia[15] ja Euroopa rohelise kokkuleppega, et kõiki VKEsid kaksiküleminekus aktiivselt kaasata ja toetada, eesmärgiga saavutada parem konkurentsivõime, pikaajaline majanduskasv ja suurem vastupidavus;

2. nõuab ka meetmeid, mis parandaksid ettevõtete loomise keskkonda ja tugevdaksid ettevõtlusvaimu, sealhulgas VKEde halduskoormuse vähendamise kaudu; nõuab sellega seoses selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja ajakavaga VKEde tegevuskava vastuvõtmist koos korrapärase järelevalve, aruandluse ja hindamistega; rõhutab sellega seoses vajadust edendada liidus ettevõtlusvaimu ja luua tingimused, mis võimaldavad uutel ettevõtetel ja olemasolevatel VKEdel jõudsalt areneda ja uuendusi teha ning aitavad seeläbi kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning majanduslikule konkurentsivõimele;

3. tunnistab, et haldusnormide ja regulatiivse koormuse üleküllus takistab VKEde jõudsat edasiminekut, kuna neil puuduvad vajalikud ressursid keeruliste bürokraatlike nõuete täitmiseks;

4. tunneb seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse üle kehtestada põhimõte „üks sisse, üks välja“, kuid tuletab meelde, et see üksnes säilitab õigusaktide status quo, millest ei piisa, ning rõhutab, et reguleerimise pidurdamiseks peavad liikmesriigid esimese sammuna vältima ülereguleerimist; arvestades, et avalikul haldusel on nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ettevõtluse lihtsuse tagamisel ja näiteks ka majanduse konkurentsivõimet suurendavate investeeringute edendamisel, kaitstes samas kõrgeimaid läbipaistvuse, töötajate tervise, õiguste ja ohutuse standardeid ja keskkonda;

5. kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles tunnistama parema õigusloome ja lihtsustamise vajadust ning võtma vastu konkreetsete ja siduvate eesmärkide ja näitajatega tegevuskava, mis on meie majanduse taastumise ja innovatsiooni ning ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamise oluline eeltingimus; märgib, et mitu liikmesriiki on seadnud endale kvantitatiivse eesmärgi vähendada halduskoormust kuni 30 %[16], ning kutsub komisjoni üles seadma ELi tasandil halduskoormuse vähendamiseks kaugelevaatavaid ja siduvaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke võimalikult kiiresti pärast seda, kui on tehtud mõjuhinnang, ent igal juhul hiljemalt 2021. aasta juuniks ning enne komisjoni teatist;

6. märgib, et selles tegevuskavas tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus VKEde haldus- ja regulatiivset koormust tuleks märkimisväärselt vähendada, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas bürokraatiat, ning toetada liikmesriike reeglite arvu kiirel vähendamisel, tagades samal ajal töötajate õigused, sotsiaalsed ja tervishoiustandardid ning keskkonnakaitse; rõhutab, et bürokraatia vähendamise tulemuslikkuse jälgimiseks on oluline selliseid meetmeid hinnata ka tagantjärele, võttes arvesse VKEde vaatekohta ning kahjustamata töötajate õigusi;

7. nõuab, et õigusaktide parema ühtlustamisega kaasneks arukas digiteerimine, suurem kasutajasõbralikkus, sujuvamad menetlused ning turvalisemad ja eraelu rohkem kaitsvad andmemenetlused; nõuab sellega seoses suuremat ja sihipärasemat riiklikku ja ELi tasandi tehnilist ja haldusabi, parimate tavade vahetamist ja koolitusvõimalusi VKEdele; kutsub komisjoni üles haldama tõelist ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, kuhu koonduksid kõik päringud VKEde ELi rahastamisvõimaluste kohta, ning tagama, et ELi toetuskavad, sealhulgas COVID-19 järelmõju käsitlevad kavad, sisaldaksid tugevat VKEde komponenti;

8. tunneb heameelt parema õigusloome põhimõtete senise rakendamise üle; märgib, et tuleb teha veelgi edusamme, eelkõige vormide ja menetluste lihtsustamise ja standardimise valdkonnas, rakendades järjekindlalt ühekordsuse ja vaikimisi digitaalsuse põhimõtet nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ning halduskoormust üldiselt vähendada;

9. palub komisjonil enne õigusaktide esitamist tehtavates mõjuhinnangutes analüüsida hoolikalt COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju VKEdele ning võtta arvesse VKEde COVID-19 kriisist tulenevaid probleeme;

10. nõuab seetõttu siduvat testi, mis võimaldaks hinnata seadusandlikest ettepanekutest VKEdele tulenevaid kulusid ja tulusid, kaasa arvatud nende majanduslik mõju ja mõju VKEde töötajatele; eeldab, et VKE-testi tulemusi võetakse täielikult arvesse kõigis seadusandlikes ettepanekutes ja näidatakse selgelt, kuidas lihtsustamine saavutatakse, ning võimaluse korral sõnastatakse lisasoovitused, et vältida VKEdele tarbetut haldus- või regulatiivset koormust; tuletab meelde, et ELi õigusloomeprotsessis tuleks keskenduda pigem mõjuhinnangute kvaliteedile kui algatuste lõpuleviimise kiirusele; palub liikmesriikidel koguda ja edendada parimaid tavasid ja töötada välja suunised VKE-testi süstemaatilise rakendamise kohta ka riiklikul tasandil;

11. kutsub komisjoni üles tagama õiguskontrollikomitee tulemuslikkust ja head toimimist, tagades, et enamik liikmetest on väliseksperdid ja et sellel on Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus; kordab, et õiguskontrollikomitee sõltumatus, läbipaistvus ja objektiivsus ning selle töö peavad olema kaitstud ja komitee liikmete suhtes ei tohiks kehtestada mingit poliitilist kontrolli, seal ei tohi olla huvide konflikti ega kallutatust; kutsub komisjoni üles tagama tasakaalu suurte ja väikeste ettevõtete esindatuse vahel kõigis ELi poliitikakujundamisega seotud asjakohastes organites ja komiteedes, sealhulgas õiguskontrollikomitees; peab praegust nõuet, et õiguskontrollikomitees on ainult üks VKEde esindaja, kes esindab kõiki VKEsid kõigis sektorites, ebapiisavaks, võttes arvesse VKEde suurt mitmekesisust Euroopas;

12. kutsub üles taaselustama väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (SBA); rõhutab vajadust põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepideva kohaldamise ja põhimõtte „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“ tugevdamise järele, et tagada nõuetekohane keskendumine VKEdele ELi ja riiklikes õigusaktides ning panna alus uuele institutsioonidevahelisele kohustusele vähendada halduskoormust;

13. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse nimetada ametisse spetsiaalne ELi VKEde saadik, et muuta VKEde mured nähtavamaks, ning palub komisjonil määrata VKEde saadik komisjoni presidendi alluvuses olevasse kesksesse üksusse, et võimaldada järelevalvet VKEdega seotud küsimuste üle kõigis peadirektoraatides; kutsub komisjoni üles tuginema olemasolevale VKEde tulemuslikkuse ülevaatuse protsessile ja osalema iga-aastases arutelus VKEde liidu olukorra üle, mis toimub Euroopa Parlamendi täiskogu istungil; rõhutab võimalust tugevdada koostööd VKEde saadikute võrgustiku ning VKEsid esindavate riiklike ja kohalike organisatsioonide vahel;

14. on seisukohal, et ELi eesmärkidele kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas tuleks ette näha ka neile täielikult vastavad rahalised ja muud vahendid, et võimaldada liikmesriikidel selles valdkonnas edendada VKEde üleminekut mõlemas valdkonnas, mis on vähim arenenud piirkondade jaoks eriti oluline; rõhutab, et sellised eesmärgid ei tohi olla vastuolulised ja peavad hoopis üksteist vastastikku tugevdama ning nendega peavad kaasnema meetmed, mis tagavad õigustega tööhõive ja paremad töötingimused;

15. peab kahetsusväärseks, et VKEdel on olnud suuremate ettevõtetega võrreldes rohkem raskusi rahastamisele juurdepääsul, muu hulgas mitmesuguste rahaliste meetmete ja reguleeriva raamistiku tõttu; soovitab sellega seoses võtta meetmeid, mis parandaksid VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate ja idufirmade juurdepääsu krediidile; tuletab meelde, et VKEdel ei ole tavaliselt piisavalt rahalisi vahendeid ega inimressursse, et osaleda rahastamisvahenditele juurdepääsul võrdsetel alustel teiste sidusrühmadega, eriti rahvusvaheliste korporatsioonidega;

16. väljendab muret raskuste pärast EIP rahastusliinidele juurdepääsul, millega enamik VKEsid, aga eriti piiratud kapitalisatsiooniga VKEd silmitsi seisavad, ja nõuab, et juurdepääsutingimustes võetaks arvesse VKEde suurema kaasamise vajadust; peab kahetsusväärseks, et paljud VKEd, sealhulgas mikroettevõtted ja idufirmad, ei saa selle tõttu, et nad ei tea, mida on võimalik saada, ning ka asjakohaste kõlblikkuskriteeriumide ja menetluste aegluse ja ülemäärase keerukuse tõttu ELi rahalisi vahendeid kasutada; kutsub komisjoni üles neid takistusi menetluste lihtsustamise abil kõrvaldama, tagades internetipõhise juurdepääse teabele ning toetades veelgi rohkem VKEde ja mikroettevõtete jaoks kohandatud stiimuleid;

17. tuletab sellega seoses liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et kiiresti on vaja taastada VKEde likviidsus, et tagada nende toimimine, ning hoiatab, et COVID-19 järgne VKEde, eelkõige mikroettevõtjate püsimajäämine, arvestades nende struktuurilisi nõrkusi võrreldes suuremate ettevõtetega, sõltub kiirest otsuste tegemisest, piisavast rahastamisest ja likviidsuse kiirest kättesaadavusest;

18. julgustab komisjoni ja liikmesriike kasutama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi vahendeid parimal viisil vastavalt kohalike kogukondade erivajadustele ning võttes võimaluse korral arvesse olemasolevaid valdkondlikke ja riiklikke eripärasid; tuletab meelde, et muu hulgas oodatakse neilt VKEdesse investeeringute suunamist;

19. peab kahetsusväärseks, et taastekavas pöörati VKEdele vähe tähelepanu, ja nõuab meetmeid, mis tagaksid VKEde hõlpsa juurdepääsu;

20. kutsub komisjoni üles kohandama ELi rahalisi vahendeid paremini, et mittedigitaalsed, kõrgtehnoloogilised ja innovaatilised VKEd oleksid huvitatud rohkem osalema, ning nõuab ka, et uute ELi vahendite kavandamisel võetaks arvesse, kas VKEd saavad rahastamist mõistlikult kasutada ja kas see vastab nende vajadustele, ning tagataks, et VKEd saaksid Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime huvides kasu samavõrra kui kõik teised väärtusahelas osalevad partnerid; tuletab meelde, et idufirmade arengu soodustamiseks on väga oluline tagada pikaajalise kapitali pakkumine, mille eesmärk on saada kasu konkreetsetest pikaajalistest investeeringutest ja mille pakkujad suudavad säilitada oma investeeringud isegi ebasoodsate lühiajaliste tingimuste korral;

21. rõhutab, et ELi organid peaksid pöörduma ennetavalt VKEde kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi võrgustike ja organisatsioonide poole, et pakkuda olemasolevate ja kavandatavate ELi rahastamisvõimaluste kasutamise kohta õigeaegset teavet ja juhiseid; tuletab komisjonile meelde, et kasutada tuleks kõiki kättesaadavaid suhtlusvahendeid ning ka üliõpilastele ja noortele ettevõtjatele mõeldud võistlusi;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid VKEdele, eelkõige neile, mille ärimudel keskendub immateriaalsele varale, mittediskrimineeriva juurdepääsu pangalaenudele; tuletab meelde, et juurdepääs rahastamisele on majanduskasvu, kestlike muutuste ja innovatsiooni peamine eeldus, ning nõuab innovaatiliste ärimudelite täiendavat toetamist; mõistab hukka eri liikmesriikides asuvate VKEde krediiditingimuste lahknevused ja kutsub liikmesriike üles tegema finants- ja pangandussektoriga koostööd seoses nende kohustusega tagada VKEde jaoks pangalaenudele täielik ja õiglane juurdepääs;

23. rõhutab, et VKEde jaoks sobivate lahenduste pakkumiseks ei piisa üksnes kapitaliturgude kaudu rahastamisest, ning on veendunud, et finantsteenuste sektor peab olema stabiilne ning pakkuma VKEdele, mikroettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kulutõhusal viisil mitmesuguseid kohandatud rahastamisvõimalusi; rõhutab sellega seoses traditsioonilise panganduse mudelite, sealhulgas väikeste regionaalpankade ning ühistu- ja hoiupankade tähtsust; kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd oma liikmesriikides asuvate finantsvahendajatega, et levitada VKEdele asjakohast teavet, mis parandaks nende juurdepääsu rahastamisele;

COVID-19 pandeemiast põhjustatud uued probleemid

24. tuletab meelde, et VKEdele tuleb kiiresti tagada likviidsus ja ühtlasi tugevdada meetmeid VKEde rekapitaliseerimiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid hilinenud maksete probleemiga, mis tekitab VKEdele jätkuvalt märkimisväärseid likviidsusprobleeme, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, rakendaksid hilinenud maksmise direktiivi, eelkõige seoses haldusasutuste ja ettevõtjatevaheliste suhetega;

25. nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks hilinenud maksmise direktiivi järelevalvet ja jõustamist ning hindaks vajadust see läbi vaadata, et tagada kiire maksete tegemine kogu siseturul nii ettevõtjatevaheliste tehingute puhul, eelkõige suurematelt ettevõtjatelt väiksematele, kui ka riigi ja ettevõtjate vaheliste tehingute puhul; kutsub Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutusi üles andma head eeskuju, makstes VKEdele alati õigeaegselt, ning julgustab sellega seoses kasutama aktiivselt rikkumismenetlusi juhtudel, kui direktiivi nõuetekohaselt ei rakendata;

26. tunnistab vajadust riigiabi eeskirju ajutiselt lõdvendada ja tunnistab, et need on viinud meetmete ebaühtlase rakendamiseni kogu liidus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kiiresti meetmeid, et tagada liikmesriikidele võrdsed konkurentsitingimused;

27. märgib, et riigiabi eeskirjade mis tahes tulevasel hindamisel ja läbivaatamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende VKEde eripära ja ebasoodsaid geograafilisi tingimusi, kes asuvad kõige äärepoolsematel territooriumidel, sealhulgas saartel, äärepoolseimates piirkondades ja mägipiirkondades, samuti muudes piirkondades, sealhulgas mujal kui äärealadel, mida mõjutavad enneolematud loodusõnnetused;

28. on sügavalt mures selle pärast, et COVID-19 kriis on kõige rängemini tabanud selliseid sektoreid nagu turism, majutus, kultuur, loomemajandus, transport, kaubandusmessid ja üritused, mis koosnevad peamiselt VKEdest; rõhutab pidevate kiirete meetmete tähtsust, et taastada ja säilitada reisijate ja operaatorite usaldus; rõhutab vajadust vabastada need sektorid halduskoormusest ja kulupõhisest reguleerimisest, määrata kindlaks edasised sammud sektorite taastamiseks ja tagada mõjutatud sektorite töötajate õiguste kaitse; tuletab meelde, kui oluline on parandada juurdepääsu digitehnoloogiale ja toetada kultuuri- ja loomesektori VKEde programme, kuna COVID-19 kriis on näidanud nende olulist rolli meie majanduses ja ühiskondlikus elus;

29. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid peamiste poliitiliste prioriteetidena tööhõive kaitset ning VKEde ja idufirmade püsimajäämist, esitades konkreetsed meetmed majanduslikult elujõuliste, kuid maksejõuetuse ohus olevate VKEde ja idufirmade toetamiseks, pidades eelkõige silmas maksevõime toetamise rahastamisvahendi tühistamist, mida Euroopa Ülemkogu soovitas; võtab teadmiseks tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) algatuse, mille eesmärk on katta riiklike lühendatud tööaja kavade kulud; kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama liikmesriike saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi[17] ülevõtmisel, et tagada raskustes olevatele VKEdele tõeline teise võimaluse andmine;

30. märgib, et COVID-19 kriis on sundinud VKEsid kasutama uuenduslikke tehnoloogiaid, uusi viise oma töö korraldamiseks ja digitaalseid ärimudeleid, nagu e-kaubandus, ühistarbimine ja kaugtöö; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel VKEdel on raskusi uute oludega kohanemisega, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid suunatud VKEde osalemisele, saavutades samas tasakaalu intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja innovatsiooni edendamise vahel; nõuab ka töötajate õiguste austamist kogu selle protsessi vältel;

31. tuletab meelde, et innovatsioon VKEdes on tootlikkuse ja kestliku majanduskasvu peamine liikumapanev jõud, mis võib aidata lahendada ülemaailmseid ja ühiskondlikke probleeme ning pakkuda paremaid töötingimusi; tuletab meelde, et tehnoloogia areng ja digitaliseerimine suurendavad VKEde võimalusi innovatsiooniks ja õitsenguks, kiirendavad teadmiste levikut, uute ärimudelite esilekerkimist ja suurendavad nende suutlikkust kiiremini kasvada;

32. rõhutab, et innovatsiooni investeerimisel tuleks seada esikohale ökosüsteemid, mis kaasavad VKEsid ja tugevdavad tipptasemel tehnoloogia ühist loomist, väljatöötamist ja siiret tööstusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; rõhutab seetõttu, kui oluline on sihipärane avalik poliitika, et toetada mikroettevõtjate ja VKEde digiülemineku protsessidega seotud horisontaalseid vajadusi, nagu aruandluskohustuste lihtsustamine, ning kutsub liikmesriike üles töötama välja katsealgatusi, et kiirendada VKEdes e-kaubanduse lahenduste kasutuselevõttu, näiteks koolitus- ja nõustamistegevuse, tehnilise abi, parimate tavade või teadmiste kolmnurga (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) lõimimise kaudu, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja kohalikud ametiasutused;

33. tunneb heameelt VKEde kaasamise üle Euroopa kosmoseprogrammi, sealhulgas paljude järelteenuste ja rakenduste arendamisse; tunnistab VKEde keskset rolli Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelates;

34. väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle korraldada digitaalsete kiirkursuste näol intensiivkoolitus, et mikroettevõtjate ja VKEde töötajad saaksid olla edukad sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja hajusraamatu tehnoloogiad; rõhutab, et programmi „Digitaalne Euroopa“ raames korraldatavatele VKEdele mõeldud digitaalsetele kiirkursustele peaksid eelnema subsideeritud programmid, mis võimaldaksid VKEde omanikel ja juhtidel teha kindlaks oma digitaalsed vajadused ja võimalused; juhib tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõud on hädavajalik, et muuta VKEd edukaks ja võimaldada neil edukalt toime tulla mitte ainult keskkonna- ja digiüleminekuga, vaid ka traditsiooniliste probleemidega, millega need ettevõtted silmitsi seisavad;

35. peab kahetsusväärseks seda, et seni on vaid 17 % VKEdest on edukalt lõiminud digitehnoloogia oma ettevõttega; nõuab, et tugevdataks meetmeid, mille eesmärk on tegeleda oskuste ja nõudluse mittevastavuse ja oskuste nappusega ning anda VKEdele digikirjaoskus ja digitaalsed oskused, samuti parandada riigihangete ja finantsharidusega seotud oskusi, lisaks krediidi- ja tarneahela juhtimise oskustele kiiresti muutuva tööturu jaoks, võttes arvesse ka COVID-19 kriisist tingitud kiirenemist;

36. rõhutab vajadust edendada investeeringuid täiendavatesse kutseõppe- ja praktikaprogrammidesse VKEdes; nõuab sellega seoses mikroettevõtjatele kohandatud digioskuste lähenemisviisi väljatöötamist; rõhutab rolli, mida komisjoni oskuste tegevuskava võib sel eesmärgil täita, ning juhib tähelepanu asjaolule, et digi- ja innovatsioonivaldkonna lõhe ületamiseks on vaja suurendada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna lõpetanute osakaalu ning tegeleda lõhega, millega naised mõlemas valdkonnas silmitsi seisavad; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa oskuste tegevuskava üle;

37. võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu tehisintellekti kohta (COM(2020)0065) ja komisjoni seisukoha, et igal liikmesriigil peaks olema vähemalt üks tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskus;

38. ergutab komisjoni toetama VKEde jõupingutusi muu hulgas vananenud seadmete ajakohastamisel, teadmussiirde edendamisel ja tehnoloogiate, nt tööstuslik tehisintellekt, kõige tõhusamate kasutusviiside kindlakstegemisel ning tööjõu täiendamisel koheselt vajalike oskustega, et võimaldada varade kaugkontrolli, tootmise jälgimist ja töötajate koostööd, samuti keskkonnasäästlikke ärimudeleid, ringmajanduse lähenemisviise ning energia- ja ressursitõhusust valdkondades, kus digitaalne oskusteave on sageli ülioluline ja võimaldab VKEdel konkurentsis püsida; kutsub komisjoni üles kaaluma eespool nimetatud jõupingutuste toetamiseks ka VKEde vautšeriprogrammi loomist;

39. nõuab tungivalt meetmeid VKEde teadmiste ja oskuste lünkade vähendamiseks seoses keskkonnasäästlike tehnoloogiate, tavade ja ärimudelitega, eelkõige sektorites, kus ELi säästva energia ja keskkonnaeesmärgid nõuavad põhjalikke muutusi;

40. tuletab meelde, kui tähtsad on sellised vahendid nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis võivad edendada VKEde rahvusvahelistumist, digiteerimist ja innovatsioonipüüdlusi kohalikul tasandil, sealhulgas keskkonna valdkonnas, ning aidata neil täita oma eesmärki; kutsub komisjoni üles viima läbi nende vahendite põhjaliku vahe- ja järelhindamise, konsulteerides kogu hindamisprotsessi vältel VKEde esindajatega, et tagada nende võrgustike tegelik VKEdeni jõudmine;

41. toonitab, et isikustamata andmed ja tehnosiire akadeemilistelt ringkondadelt VKEdele omavad üliolulist rolli, ning rõhutab, kui oluline on luua Euroopa andmeruumid mittediskrimineerivaks, usaldusväärseks ja turvaliseks isikustamata andmete jagamiseks, et avatud andmemudelit kasutades suurendada andmevooge ettevõtete vahel ja valitsustega;

42. nõuab, et võetaks vastu paralleelne ja tugevam poliitika, et parandada äärepoolseimate piirkondade VKEde huvides internetitaristut ja ühenduvuse tingimusi, mis on digiteerimise parandamise ja tulemusliku ümberkujundamise põhitingimus; kutsub komisjoni üles kaaluma ühenduvuse siduvaid eesmärke;

Taastamisstrateegia

43. rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ on prioriteet, mis vajab kindlat üldist rahastamist; nõuab, et oluline osa sellest tehtaks kättesaadavaks VKEdele, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu VKEde komponentidele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et teadusuuringute ja innovatsiooni vahendid, nagu rahastamisvahend „Accelerator“, pakuksid võimaluse korral innovaatilisi tehnoloogiaid arendavatele VKEdele ja idufirmadele kiirvõimalusi;

44. nõuab, et ELi üldine teadus- ja innovatsioonipoliitika ja selle vahendid hoitaks võimalikult sektorineutraalsetena ning et rohkem toetataks mitte ainult neid VKEsid ja mikroettevõtteid, kes juba tegelevad innovatsioonialaste jõupingutustega, vaid vastavalt nende vajadustele ka neid ettevõtteid, kes on maha jäänud, eriti traditsioonilise tootmise valdkonnas; nõuab, et Euroopa tasandil eraldataks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas rohkem rahalisi vahendeid mittedigitaalsetele VKEdele ja VKEdele, kes soovivad parandada oma keskkonnatoimet ja ressursitõhusust;

45. rõhutab, et ühistegevus ja koostöö on VKEde tulemuslikkuse parandamiseks otsustava tähtsusega; märgib sellega seoses, et paremini tuleb edendada ja ergutada klastreid ja partnerlusi kõigi teadmiste kolmnurgas (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) osalejatega, vähendades halduskoormust, lihtsustades menetlusi ja luues VKEde klastrites osalemiseks ühisteenuste rajatisi; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et programmi „Euroopa horisont“ partnerlused ja missioonid oleksid kogu nende rakendamise ajal läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige seoses VKEde osalemisega ning nende strateegiliste teadusuuringute kava ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisega; rõhutab lisaks vajadust tagada õiglane kord järelduste ja lõpptulemuste jagamiseks kooskõlas põhimõttega olla nii avatud kui võimalik ja nii suletud kui vajalik;

46. rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade potentsiaali, kuna need kujutavad endast tõhusat viisi VKEde, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahelise koostöö tõhustamiseks, et edendada kohalikku ettevõtlust ja tegeleda meie ajastu kõige pakilisemate ühiskondlike probleemidega;

47. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima muu hulgas andmemajandusse, tehisintellekti, arukasse tootmisse, asjade internetti ja kvantarvutusse ning tagama neis valdkondades tugeva VKEde komponendi; taunib asjaolu, et enamikul VKEdel puudub juurdepääs nende loodud andmetele; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa andmestrateegia üle, mille eesmärk on luua tõeline andmeturg, kus VKEdel on lihtne juurdepääs andmetele ja nende kasutamisele igat liiki turuolukordades, st ettevõtjalt tarbijale, ettevõtjalt ettevõtjale ja ettevõtjalt valitsusele;

48. kutsub liikmesriike üles tagama, et VKEd saavad innovatsioonivõimalustele vajalikku toetust, ja maksimeerima oma riiklikes innovatsioonistrateegiates koostoimet ELi programmidega; rõhutab sellega seoses uuenduslike VKEde rolli, kes on spetsialiseerunud teedrajavatele tehnoloogiatele;

49. rõhutab vajadust suurendada VKEde omanike ja juhtide, VKEde ühenduste ja tugiorganisatsioonide teadlikkust parema keskkonnatoimega tehnoloogiate rahastamisvõimalustest, ökodisaini, tõhusa ressursikasutuse ja -haldusega seotud teenuste (nt nõustamine, juhendamine ja koolitus) ning keskkonnahoidliku ettevõtluse ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kohta;

50. rõhutab, et investeeringud uutesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse võivad muuta Euroopa rohelise kokkuleppe uueks majanduskasvu strateegiaks, millest VKEd saavad kasu ja mille kaudu nad saavad suurendada oma innovatsioonipotentsiaali;

51. tunnistab, et kuigi paljud VKEd on valmis investeerima energiatõhusatesse, ringmajanduspõhistesse ja keskkonnasõbralikesse protsessidesse, toodetesse ja teenustesse, esineb märkimisväärseid takistusi, eelkõige rahalisi takistusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koos regulatiivse koormuse vähendamisega sellised takistused kõrvaldama, kehtestades toetava õigusraamistiku ning tehnilised ja rahalised toetuskavad, muu hulgas erainvesteeringute kaudu, et võimaldada VKEdel keskkonnahoidlikke tavasid, tooteid, protsesse ja teenuseid edukalt ja kiiresti kasutusele võtta; on arvamusel, et suurem sihipärane tehniline ja rahaline abi on oluline VKEdes, sealhulgas mikroettevõtetes keskkonnahoidlike võimaluste edendamiseks; rõhutab, et selline abi peaks võimaldama VKEdel ja mikroettevõtjatel täielikult ära kasutada rohelisest kokkuleppest tulenevaid võimalusi, võttes arvesse nende struktuuri, ärimudelit ja üldisemalt nende vajadusi, sest puudub kõigile sobiv ühtne lähenemisviis; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata aktiivselt VKEde organisatsioonide esindajaid;

52. väljendab heameelt algatuste üle, mis pakuvad VKEdele kõige rohkem tööhõive- ja konkurentsivõimalusi, nagu ringmajanduse tegevuskava rakendamine, kohalike töökohtade loomine ning VKEdele suuremate äri- ja innovatsioonivõimaluste pakkumine; võtab teadmiseks võimalused, mida pakuvad nn renoveerimislaine algatused, sealhulgas linnade taaselustamise projektid; juhib tähelepanu asjaolule, et õigus parandamisele, mis on küll tarbijatele kasulik, võib tõugata VKEsid sisenema ka remondituru segmenti ning et hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud poliitika ei aita mitte ainult ehitussektori VKEsid, vaid ka kõiki VKEsid energiatõhususe edendamisel, ning aitab seeläbi vähendada nende tegevuskulusid; nõuab energiateenuse ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisema turu väljaarendamist;

53. rõhutab, et riigihanked on kestlike tootmis- ja tarbimisharjumuste edendamiseks strateegiline vahend; on veendunud, et see vahend koos õige toetuse ja abiga võib pakkuda suurepäraseid võimalusi ka kohalikele innovaatilistele VKEdele; märgib keskkonnahoidlike ja ringmajandusel põhinevate riigihangete sarnast rolli ning tuletab sellega seoses meelde, et nende rakendamisega riiklikul tasandil peaks kaasnema koolitus ja toetus avaliku sektori asutustele ja VKEdele;

54. märgib, et intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud raamistikku on pikka aega peetud oluliseks sammuks siseturu toimimise parandamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma väljakuulutatud intellektuaalomandi tegevuskava prioriteediks, et tagada autoriõigusega kaitstud toodete ja patenteeritud leiutiste kaitse ELi tasandil ning tugevdada Euroopa ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonivõimet tugeva ja tasakaalustatud intellektuaalomandi korra alusel, mis toob kasu innovatiivsete VKEde ülemaailmsele konkurentsivõimele ning vähendab haldusmenetluste kulusid ja keerukust, käsitledes samal ajal ka patendivaidlustega seotud probleeme ning pakkudes avatud lähtekoodi ja avatud andmetega mudeleid tulevaseks innovatsiooniks;

55. tuletab meelde kutsehariduse ja elukestva õppe rolli, mis on olulised oskustööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise ebakõla vähendamiseks; ergutab integreerima ettevõtlusoskusi hariduse varastesse etappidesse ning edendama töötute ümberõpet ja oskuste täiendamist, et võimaldada neid tööturule kaasata ja tagada, et VKEd saavad arvestada nõuetekohaselt koolitatud töötajatega;

56. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ja laiendama algatusi, mille eesmärk on teha kindlaks vajalikud oskused ja kõrvaldada lüngad tööturul VKEdele suunatud hariduse, kutsealase koolituse strateegiate ja oskuste arendamise programmide kaudu, ning peab kahetsusväärseks, et endiselt püsib ettevõtluses sooline lõhe ning lõhe naiste juhitavate mikroettevõtete ja VKEde juurdepääsus rahastamisele; kutsub liikmesriike üles hindama tõkkeid, mis endiselt takistavad naistel saamast ettevõtte asutajateks ja juhtideks; rõhutab, et sugupoolte lõikes esitatava statistika kasutamine aitab seda põhjalikumalt hinnata ja parandab otsustusprotsessi üldist kvaliteeti; nõuab naiste haridus- ja kvalifikatsiooni tõstmise algatusi, et aidata neil parandada oma ettevõtlusoskusi ja enesekindlust; on lisaks veendunud, et avalikus sektoris tuleks edendada e-valitsuse vahendeid ja digitaaloskusi, et muuta avalik haldus ettevõtja- ja kodanikusõbralikumaks, ning kutsub liikmesriike üles tagama riiklike ja piirkondlike parimate tavade vahetamise selles valdkonnas, muu hulgas seoses avaliku halduse ja erasektori vahelise koostööga, et suurendada majanduse konkurentsivõimet;

57. tuletab meelde, et VKEde strateegia peab hõlmama eri suurusega ja eri tüüpi VKEsid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad traditsioonilises, sotsiaalses või kõrgtehnoloogilises sektoris; on seisukohal, et VKEde võrgustiku eriti haavatavad osad on traditsioonilise käsitöö ja turismi valdkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning sotsiaalmajanduses tegutsevad VKEd; tunnistab nende ajaloolist, kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning kutsub liikmesriike üles tagama asjaomaste sektorite konkurentsivõime, muu hulgas edendades põlvkondade vahetumist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, edendades juurdepääsu innovatsioonivõimalusi käsitlevale teabele ning toetades nende sektorite kaitset ja tõhustamist;

58. kutsub komisjoni üles pöörama ELi VKEde toetusprogrammide, eelkõige ühtse turu programmi raames erilist tähelepanu ka sotsiaalsetele ettevõtetele, kuna need on kohalikud ettevõtted, kes pakuvad laia valikut tooteid ja teenuseid kogu ELi ühtsel turul ning loovad kvaliteetseid töökohti ja edendavad sotsiaalset innovatsiooni;

59. kutsub komisjoni üles esitama halduskoormuse vähendamise tegevuskava, sealhulgas meetmete ajakava ja vahehindamised, ja pühenduma selle täitmisele ning VKEde strateegia rakendamisele, mis esitatakse iga-aastasel täiskogu arutelul VKEde liidu olukorra üle; märgib, et pärast WHO pandeemiahoiatust ja COVID-19 leviku piiramiseks mõeldud meetmete rakendamist olid paljud Euroopa ettevõtted sunnitud peatama või aeglustama tootmist kaubanduspiirangute, tarneahela häirete ning kolmandatest riikidest pärit tooraine ja komponentide nappuse tõttu, mis näitab veel kord, et Euroopa tööstus peab saavutama strateegilise sõltumatuse ja vähendama oma sõltuvust ELi mittekuuluvatest riikidest ning tagama, et strateegiliste väärtusahelate peamised osad, sealhulgas töötlevas tööstuses, asuvad paremini ELi piirides; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et meditsiinitarbeid tarnivad ettevõtted ei seisaks uuesti silmitsi samade raskustega, mis tekkisid siseturul, ning õppima COVID-19 kriisi varastes etappides tekkinud probleemidest;

60. nõuab, et tugevdataks konkurentsieeskirju, et parandada VKEde konkurentsivõimet ja kaitsta neid ebaausate tavade eest, mis võivad põhjustada sotsiaalset dumpingut ja tööturu dereguleerimist; palub komisjonil tagada liidu konkurentsiõiguse tulemuslik jõustamine, ilma et see piiraks töötajate õigusi; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on edendada sotsiaalset dialoogi VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning tagada VKEdele võrdsed võimalused, et nad saaksid kasu siseturust õiglastel alustel ja saaksid kasutada kasvuvõimalusi;

61. kutsub komisjoni üles tagama, et VKEd areneksid ökosüsteemides, tagades kaasava lähenemisviisi ja tuues kokku kõik väärtusahelas osalejad, et edendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

62. on seisukohal, et ELi VKEde strateegias tuleks alati arvestada täielikult nende riiklike eripäradega, tagades seeläbi liikmesriikide ulatusliku riikliku autonoomia nõuetekohase arvessevõtmise liidu üldises raamistikus;

63. peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 600 000 VKEd ekspordib praegu väljapoole ELi; tuletab meelde, et need VKEd, kes soovivad pääseda maailmaturule, parandavad oma konkurentsivõimet ainult siis, kui neid toetatakse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil struktureeritud, prognoositava ja toetava õigusraamistiku, struktureeritud võrgustike, usaldusväärsete teabeallikate ning investeerimisvõimalustele ja kvalifitseeritud tööjõule juurdepääsuga; rõhutab, kui oluline on suurendada VKEde teadlikkust nii siseturust kui ka rahvusvahelistest turgudest ning nende eeskirjadest ja vahenditest, muu hulgas lihtsustades võrdlusraamistikku ja parandades teavitamist kohandatud võimaluste kohta; tuletab sellega seoses meelde VKEde katusorganisatsioonide, võrgustike ja kaubanduskodade rolli liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil ning ELi delegatsioonide rolli;

64. kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele sellised vahendid nagu ühtne digivärav, et selgitada hõlpsalt välja VKEde rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevad võimalused; tunneb sellega seoses heameelt tolliprotseduure ja -formaalsusi puudutava komisjoni uue portaali „Access2Markets“ käivitamise üle ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellele vahendile mitmekeelse juurdepääsu;

65. tuletab meelde vajadust kaasata VKEsid aktiivselt rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse ja nõuda vastastikkust, et tagada nende juurdepääs kolmandates riikides korraldatavatele riigihangetele; nõuab seetõttu, et kaubanduslepingutesse lisataks eraldi VKEde peatükk, milles osutatakse mikroettevõtteid ja VKEsid soosivatele sätetele teistes peatükkides ning pakutakse mikroettevõtete ja VKEde omanikele kiireid vahendeid lepingu asjakohaste ja kasulike aspektide väljaselgitamiseks;

66. nõuab tungivalt, et komisjon püüdleks võrdsete tingimuste ja sellise regulatiivse keskkonna poole, kus VKEd saaksid üleilmselt jõudsalt areneda ja konkureerida, ning kaaluks kaubanduse kaitsemeetmete kasutuselevõttu, et vähendada kõlvatut konkurentsi, mis tuleneb kolmandate riikide ebaseaduslikest või ebaausatest kaubandustavadest, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmetest, millega ebaõiglaselt takistatakse ELi ettevõtjaid kasutamast vaba juurdepääsu nende riikide turgudele;

67. on seisukohal, et riiklikud ja Euroopa haldusasutused peaksid olema eeskujuks ning hõlbustama ja suurendama VKEde ja mikroettevõtjate osalemist riigihangetes, lihtsustades juurdepääsu pakkumiskutseid ja menetlusi käsitlevale teabele, vältides samal ajal ebaproportsionaalseid nõudeid ja diskrimineerivaid tavasid (nagu hankekriteeriumid, millega kehtestatakse ostetavate teenuste või kaupade põhielementidest kaugemaleulatuvaid nõudeid või kvalifikatsioone), aidates seeläbi kaasa tarneahelate lühendamisele ja mitmekesistamisele;

68. nõuab, et avaliku sektori asutustele ja VKEdele antaks rohkem suuniseid riigihanke-eeskirjade olemasolevate paindlikkusvõimaluste kohta ja vastavate kohanduste tegemise kohta;

69. märgib, et suuremate lepingute jagamine väiksemateks osadeks võib aidata tarneahelaid lühendada ja mitmekesistada, pakkudes paremaid stiimuleid kohalikele VKEdele, sealhulgas hõlbustades VKEde osalemist innovatsioonihangetes ja kommertskasutusele eelnevates hangetes, mis on üldiselt kättesaadavad ainult suurematele kontsernidele;

70. nõuab nn nullkilomeetri hangete väärtustamist, kehtestades kohalikele ettevõtetele boonuskriteeriumid, juhindudes seejuures ELi põllumajandusalastest õigusaktidest ja lühematest tarneahelatest; nõuab, et avaliku poliitika kujundajad saaksid teatud määral eelistada lepinguid kohalike VKEdega;

71. rõhutab, kui oluline on teha koostööd riiklike haldajatega, et luua Euroopa riigihanketurg, mis põhineb keskmise suurusega pakkumustel, mis võimaldavad VKEdel hankemenetlustes osaleda, muu hulgas suuremate lepingute väiksemateks osadeks jagamise kaudu, ning kus turuosaliste vahel saab toimuda tõeline ja aus konkurents, ning toonitab vajadust muuta Euroopa ühtne hankedokument VKEdele kättesaadavamaks;

°

° °

72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ avaldati päev enne seda, kui WHO tunnistas COVID-19ga seotud hädaolukorra pandeemiaks. Seetõttu on raportööri peamine eesmärk ajakohastada teatise algset sisu, võttes arvesse pandeemia põhjustatud majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, ning analüüsida pragmaatilise ja kaasava käsitlusviisi alusel uusi probleeme, mis mõjutavad praegu 25 miljonit siseturul tegutsevat Euroopa VKEd. Samal ajal soovib raportöör rõhutada olulist osa, mida VKEd kui maailmajao pandeemiajärgse majandusliku taastumise nurgakivid endiselt keskmises ja pikas perspektiivis täita saavad.

On selge, et Euroopa VKEde majanduskasv edenes juba enne pandeemia puhkemist aeglasemalt kui kolmandate riikide konkurentidel ning seda põhjustasid mitmetahulised ja sügavad struktuursed probleemid, näiteks piiratud juurdepääs krediidile, kapitalipuudus ja olulised viivitused maksetes. Liidu VKEde kasvupotentsiaali on pikka aega mõjutanud ka ülemäärane halduskoormus: Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu 2019. aasta ettevõtlusuuringu andmetel on halduskord suureks probleemiks lausa 78 %-le VKEdest. Mõnes liikmesriigis on ülereguleerimine eriti murettekitaval tasemel ning takistab VKEde konkurentsivõimet mitte ainult riigisisese ärikeskkonna, vaid ka laiema Euroopa siseturu mõistes.

Samal ajal ohustavad VKEde konkurentsivõimet ja isegi püsimajäämist aina enam mitmepoolsed ebaausad konkurentsivastased tavad, mis tulenevad Euroopa majanduse globaalsest iseloomust ja kolmandate riikide tootjatest, kes järgivad kaupu või teenuseid ELi eksportides vähem nõudlikke töö- ja keskkonnastandardeid.

Vähehaaval, aga püsivalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate iga liikmesriigi riiklikult turult ning Euroopa siseturult välja jätmine oli järelikult tekitanud hädaolukorra juba ammu enne COVID-19 pandeemia puhkemist ning põhjustanud Euroopa majanduse põhikihi õhemaks muutumist.

Liit peaks neid kriitilise tähtsusega aspekte nõuetekohaselt arvesse võttes töötama välja nüüdisaegse ja elujõulise strateegia, mis peab suutma tulla toime eespool kirjeldatud struktuursete probleemidega ja lahendama samal ajal kiiresti ja tõhusalt ka pandeemia tekitatud uusi lisatakistusi.

Sellise strateegia põhieesmärk peaks olema konkurentsivõime taastamine nii siseturul kui ka kaubandussuhetes kolmandate riikidega. Eeskätt on vaja kiireloomulisi meetmeid, et vähendada märkimisväärselt regulatiivset koormust (rakendades põhimõtet „üks sisse, üks välja“), parandada juurdepääsu riiklikule ja ELi tasandi rahastusele pigem toetuste kui laenude vormis ning ületada digilõhe, mis endiselt murettekitavat hulka Euroopa mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid mõjutab.

Uuendustegevus ja digiüleminek ei peaks olema ainult nende ettevõtjate eesõigus, kelle peamine tegevusvaldkond seostub otseselt innovatsiooniga. Selle asemel peaks ELi ja riiklikud toetused ja rahalised vahendid olema hõlpsasti juurdepääsetavad ka mittedigitaalsetele ja muu kui uuendustegevuse valdkonna ettevõtjatele, sh traditsioonilise käsitöö, sotsiaalteenuste või loomemajanduse valdkonna ettevõtjatele, kes vajavad samuti oma konkurentsivõime säilitamiseks digitaalset ajakohastamist.

Struktuurseid muutusi, mille eesmärk on muuta liidu seadusandlik ökosüsteem mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid soosivamaks, on võimalik saavutada esiteks sellega, et tulevaste õigusaktide koostamisel võetakse aluseks põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ ning jäädakse kogu õigusloome protsessi vältel sellele kindlaks (sh mõjuhinnangu etapis).

Mikroettevõtjaid ja VKEsid soosiv struktuurne muutmine tähendab ka nende ettevõtjate kaitsmist turuhiidude ebaausa surve eest nii liidu piires kui ka väljaspool. Seetõttu peavad ELi ja riikide ametiasutused tugevdama oma jõupingutusi, et kaitsta mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid turgu valitseva seisundiga suuremate kontsernide poolsete kuritarvituste eest. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma kiiresti meetmeid selleks, et takistada tööturu veel suuremal määral destabiliseerumist – see mõjutab Euroopa ühiskonda suuremate tööpuuduse määrade ja töötajate õiguste nõrgendamise näol juba praegu.

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime globaalsel turul kaitsmiseks peavad ELi institutsioonid reaalselt kasutama kaubanduse kaitsevahendeid, et kaitsta Euroopa tootjaid ja tarbijaid kolmandate riikide konkurentide reguleerimata mudelite eest ning kiirendada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandamise tõhusa mehhanismi rakendamist.

Liidu ajaloo selle konkreetse hetke enneolematu keerukuse tõttu peab roheline kokkulepe pakkuma kestlikke võimalusi mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele nii kulutõhususe kui ka rakendamise ajakava mõttes ning selles tuleks võtta arvesse konkurentsilõhe olemasolevaid ebakõlasid, mis tõkestavad Euroopa äriühinguid võrreldes kolmandate riikide konkurentidega. Sellega seoses on mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja nende esindajate kaasamine igasse õigusloome protsessi etappi väga oluline, tagamaks, et viimase puhul võetakse arvesse Euroopa ettevõtjate majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning konkurentsipotentsiaali ja võimekust keskmises ja pikas perspektiivis.

Taastepaketti kuuluvate vahendite puhul tuleb võrra korralikult arvesse siseturu moonutusi, mida põhjustab riigiabi ebaühtlane kasutamine liikmesriikides, ning tuleb tagada, et selliste ressursside kasutamisele seatavad piirangud ei nõrgendaks nende kasutamisest oodatavat positiivset mõju. Laenude asemel tuleks eelistada toetusi, nii et rahaline abi ei tekitaks riikidele ja ettevõtjatele veel rohkem võlgasid.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul on vaja hoolikat hindamist, et seada esikohale kõige paremini toimivad programmid, arvestades seda, et põhieesmärke, nagu lihtsustamine, bürokraatiaga seotud tõkete vähendamine ja parem teabevahetus, ei saa rohkem edasi lükata, kui liit kavatseb Euroopa mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele käegakatsutavat toetust pakkuda.

 

 

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.9.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

uue Euroopa VKEde strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Geert Bourgeois

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab kahetsusväärseks COVID-19 pandeemia ja 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi tõsist mõju ning edasisi häireid, mida Euroopa ettevõtted kogevad pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ja mis kõik mõjutavad ülemaailmsete väärtusahelate struktuuri, katkestades või isegi peatades need; kutsub liikmesriike üles rakendama hilinenud maksete direktiivi[18] nõuetekohaselt kõigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) suhtes, kuna VKEd kuuluvad nende hulka, keda COVID-19 kriis on kõige rängemalt mõjutanud; kutsub komisjoni üles hilinenud maksete direktiivi rakendamist nõuetekohaselt jälgima; nõuab Euroopa VKEde jaoks järjepideva strateegia koostamist kooskõlas komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppega, et kujundada meie majandus ümber ja suurendada selle vastupanuvõimet VKEde toetuseks tehtavate strateegiliste investeeringute kaudu; tuletab meelde, et Euroopa VKEd vajavad avatud kaubanduspoliitikat, ning nõuab sellega seoses, et komisjon võtaks meetmeid tagamaks, et kaubavood ja püsivad väärtusahelad, sealhulgas kaubavedude marsruudid kogu ELis, jääksid avatuks ning et rakendataks pikaajalisi meetmeid Euroopa tööstusbaasi tugevdamiseks, et vältida häireid tarneahelates, säilitada Euroopa konkurentsivõime ja kaitsta kestlikke Euroopa VKEsid, tuginedes hoolsuskohustuse raamistikule; väljendab heameelt ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise üle, mis on oluline vahend rahvusvahelises kaubanduses VKEde ees seisvatest probleemidest üle saamiseks; kiidab komisjoni 23. juuli 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1101[19] vastuvõtmise eest, et laiendada imporditollimaksudest vabastuse ja käibemaksuvabastuse kehtivusperioodi, mis antakse kaupadele, mis on vajalikud COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks 2020. aastal – see on otsus, mis leevendab Euroopa VKEde koormust; palub komisjonil ajakohastada oma 10. märtsi 2020. aasta VKEde strateegiat kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks, et kohandada seda uutele oludele;

2. väljendab heameelt eespool nimetatud VKEde strateegia üle ja tuletab meelde, et Euroopa 25 miljonit VKEd on ELi majanduse selgroog, kuna nad annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele, kellest 13 miljonit töötab ekspordi valdkonnas, toodavad üle poole Euroopa SKPst, moodustavad 99 % ELi ettevõtetest ja annavad 66 % ELi tööhõivest ning moodustavad 87 % kõigist ELi eksportijatest, kuigi ainult 25 % ELis asuvatest VKEdest ekspordib üldse ja veelgi väiksem osa neist ekspordib väljapoole ELi; tuletab meelde, et siseturu nõuetekohane toimimine, kestlikkus ja süsinikuneutraalsus peavad jääma ELi programmide põhieesmärkide hulka, et võimaldada VKEdel kasutada ära rohepöörde eeliseid konkurentsivõime, kulude vähendamise ja töökohtade loomise mõttes; rõhutab, et väärilist tähelepanu tuleks osutada innovatsioonitsüklile ja hiljutiste uute tehnoloogiate turuleviimisele; rõhutab, et ühtse turu õitseng sõltub Euroopa VKEde võimest kohanduda infotehnoloogia ümberkujundamisega; tunnustab mikroettevõtete ja idufirmade rolli uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel; tunnistab, kui oluline on säilitada tugevad, järjepidevad ja prognoositavad õigusaktid üldiselt ning eelkõige intellektuaalomandi õigusi käsitlevad õigusaktid, pidades samas meeles, et vaid 9 % ELi VKEdest kaitseb tegelikult oma intellektuaalomandi õigusi; märgib, et vaid väike protsent firmadest, mis ekspordivad tooteid EList välja, on VKEd, ning et ülemaailmsed turud on VKEde jaoks oluline potentsiaali allikas konkurentsivõime, majanduskasvu ja innovatsiooni suurendamiseks; märgib, et sujuv kaubandus ja liikumisvabadus ühtse turu kaudu annab VKEdele vajaliku suuruse ning kogemuse EList väljapoole eksportimiseks ja teistele soovitud turgudele juurdepääsuks; tuletab meelde, et Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja toetada ettevõtlust;

3. väljendab heameelt, et VKEde strateegias keskendutakse eelkõige ELi kaksiküleminekule kestlikule ja digitaalsele majandusele ning VKEde regulatiivse koormuse vähendamisele ning nende turulepääsu ja rahastamisele juurdepääsu parandamisele; usub, et digitaalsetele ja innovaatilistele lahendustele keskendumine suurendab Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet tervikuna;

4. kinnitab oma tugevat toetust rohelises kokkuleppes väljendatud eesmärgile kehtestada piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism; kutsub komisjoni üles seda algatust kui osa oma 2021. aasta tööprogrammist edasi viima; rõhutab, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks olema Euroopale nurgakiviks, et saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, ning et selleks, et VKEsid aktiivselt integreerida, tuleb selles ette näha meetmed, mis on spetsiaalselt nende vajadustele kavandatud;

5. väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle spetsiaalsete vahendite väljatöötamiseks, et lihtsustada VKEde jaoks juurdepääsu kolmandate riikide turgudele; kutsub komisjoni üles toetama VKEsid täielikult kõigi tariifsete ja mittetariifsete tõkete ületamisel, mis takistavad neid kolmandate riikide turgudele pääsemast; tuletab meelde ühtlustatud ja lihtsustatud tolliprotseduuride tähtsust, et aidata mikroettevõtjatel ja VKEdel (MVKEd) siseneda eksporditurgudele, kuna need suurendavad tootlikkust, kiirendades innovatsiooni ning hõlbustades tehnoloogia ja oskusteabe ülekandumist; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada VKEde õiguskindlus, lisades VKEde peatükid igasse vabakaubanduslepingusse, millest annavad tunnistust ELi-Jaapani leping ja ajakohastatud leping Mehhikoga, ning rõhutab, et need tuleks lisada ka kehtivate vabakaubanduslepingute läbivaatamise ajal; tuletab komisjonile meelde, et kõik kaubanduskokkulepetes olevad VKEde peatükid peaksid sisaldama Euroopa MVKEde jaoks ühiseid takistusi; väljendab heameelt komisjoni aegade esimese kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku hiljutise ametisse nimetamise üle ja rõhutab tema tähtsat rolli selle tagamisel, et VKEd saaksid ELi kaubanduskokkulepetest maksimaalset kasu; kutsub komisjoni üles aitama vähendada VKEde haldus- ja regulatiivkoormust ning bürokraatiat, pidades silmas kaubandus- ja investeerimistõkete, halduskulude ning bürokraatia ebaproportsionaalset mõju VKEdele; kutsub komisjoni üles toetama VKEsid, mis keskenduvad rohelistele tehnoloogiatele ja innovatsioonidele ja juba ekspordivad tooteid ja teenuseid kolmandasse riikidesse ning loovad seega tingimusi võimaluste võrdsustamiseks; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et teavitada VKEsid aktiivselt kaubandusvõimalustest;

6. palub komisjonil riiklikke ja piirkondlikke ekspordiagentuure ning VKEde ettevõtlusorganisatsioone ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil aktiivsemalt toetada, et VKEde teadlikkus paraneks ja nad saaksid kaubanduslepingutest suuremat kasu; on sellega seoses seisukohal, et komisjon võiks luua VKEde rahvusvahelistumise platvormi, et jälgida edusamme ja osutada VKEdele tehnilist abi juurdepääsul uutele turgudele; märgib, et see platvorm võiks sisaldada ringmajanduse tõendamist; tuletab meelde, et ELi delegatsioonidel on täita otsustav roll VKEde toetamisel, lahendades nende päringuid ja praktilisi probleeme, mis neil tekivad seoses vabakaubanduslepingute rakendamisega;

7. palub komisjonil võtta VKEde spetsiifikat arvesse kõigis kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste valdkondades, sealhulgas nendes, mis on seotud kaubanduslepingute riigihankeid käsitlevate peatükkidega, mis peab hõlbustama VKEde osalust; väljendab heameelt komisjoni teate üle, et ta käivitab uue teabeportaali, et teavitada VKEsid paremini kaubanduspoliitikast ning anda üksikasjalikku teavet tolliprotseduuride ja -formaalsuste kohta kolmandatesse riikidesse eksportimise korral; palub komisjonil pakkuda ettevõtetele abi võimalikult varajases etapis, kui alles luuakse uusi teabeportaale või parandatakse olemasolevaid, et tagada, et VKEdele antakse väga praktilist teavet; kutsub komisjoni üles täitma oma eesmärki käivitada päritolureeglite enesehindamise vahend ja olelusringi analüüs, mille puhul tuleb keskenduda eelkõige riskianalüüsile, et aidata VKEdel hinnata, kas toode saab konkreetse kaubanduslepingu alusel soodustusi ning kuidas nad saavad tarneahelate strateegilist mitmekesistamist ära kasutada; kinnitab selles kontekstis ühtlustatud ja lihtsustatud päritolureeglite olulisust; kinnitab lisaks, kui olulised on selged reeglid piiriüleste andmevoogude kohta selleks, et saavutada ELi digitaalse strateegia eesmärgid; rõhutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) käimasolevate mitmepoolsete e-kaubanduse teemaliste läbirääkimiste olulisust; nõuab, et loodaks terviklik ja ambitsioonikas reeglite kogum, et hõlbustada andmete vaba voogu üle piiride, garanteerides samas ELi andmekaitsestandardid, ning et tegeleda digitaalsete kaubandustõkete, sealhulgas andmete lokaliseerimisnõuetega ja tagada, et ettevõtted, eelkõige VKEd, saaksid ülemaailmselt võrdsetel tingimustel konkureerida; kinnitab, et VKEdel on keskne roll andmepõhiste tehnoloogiate ja ettevõtete laiendamisel; rõhutab vajadust edendada koostalitlusvõimet ja juurdepääsu andmetele kogu maailmas, et rahvusvahelises kaubanduses erinevaid protsesse optimeerida; kutsub komisjoni üles hõlbustama VKEde juurdepääsu avalikele pakkumistele ja võtma oma riigihankepoliitikas arvesse rohelises kokkuleppes välja toodud eesmärke, nagu ringmajanduse edendamine ja avalike hüvede tarneahelate vastupanuvõime suurendamine;

8. tuletab meelde, et juurdepääs rahastamisele on VKEde jaoks esmatähtis, võttes arvesse asjaolu, et mõnedes liikmesriikides on rahastamisele raskem juurde pääseda kui teistes; kutsub komisjoni üles selle rahastamisele juurdepääsu alase lõhega tegelema ja tagama, et VKEd konkureeriksid võrdsetes tingimustes; palub Euroopa Investeerimispangal pöörata oma poliitika määratlemisel erilist tähelepanu VKEdele; juhib erilist tähelepanu VKEdele, kes vajavad konkurentsis püsimiseks rahastamist, tehnilist abi ja väiksemat regulatiivset koormust rohelise kokkuleppe ja digitaliseerimise eesmärkide järgimiseks; juhib tähelepanu vajadusele liikuda edasi investeeringute hõlbustamise lepingu ja e-kaubanduse direktiiviga[20] ning jätkata tööd mitmepoolse teenuslepinguga; rõhutab, et digitaliseerimine annab VKEdele terve rea eeliseid, näiteks uusi võimalusi digiteenuste või -toodete pakkumiseks ja parema turulepääsu, rõhutades samas tõsiasja, et VKEd vajavad endiselt toetust rahastamisele, teabele, oskustele ja tehnoloogiale juurdepääsuks; märgib, et komisjon peab kõrvaldama rohelise majanduskasvu ja ökoinnovatsiooni tõkked VKEde jaoks, et tagada, et roheline kokkulepe oleks majanduslik võimalus; nõuab jõupingutuste tegemist selleks, et võimalikult palju hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas lihtsat juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse rahastamisele ning parendatud tehnilise toe osutamist, et rohe- ja digipööret kiirendada ning ära kasutada;

9. kutsub komisjoni üles rakendama ELi kaitsemeetmeid ja kaubanduse kaitsemeetmeid tõhusalt, et Euroopa tööstust paremini kaitsta, eriti kui see mõjutab sektoreid, kus enamik ettevõtjatest on VKEd; tunnistab, et maailma ees seisavad pretsedenditud ja ettenägematud probleemid, mistõttu Euroopa VKEde strateegia osana on vaja kogu ELi hõlmavat teatavate strateegiliste sektorite aruka tagasitoomise kava, tarneahelate mitmekesistamist ja avatud strateegilist autonoomiat; rõhutab, et kaubanduse kontekstis on VKEde strateegias vaja tugevaid sotsiaalseid kaitsemeetmeid ja sotsiaalset kaasamist; rõhutab vajadust keskenduda ELi kaubanduslepingute rakendamisele ja jõustamisele, et kaitsta nii turulepääsu kui ka kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas võetud kohustuste rikkumiste eest ja tegeleda seeläbi tulemuslikult turu moonutustega ning tagada, et VKEsid ei panda ebasoodsasse konkurentsiolukorda; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon suurendaks VKEde tugikeskuse rolli, et suurendada veelgi VKEdele antavat toetust juurdepääsul kaubanduse kaitsemeetmetele ja parandada kommunikatsiooni olemasolevate ebaõiglase impordi vastaste vahendite kohta; tõstab esile Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta juulikuu eriaruannet[21], milles märgiti, et kuigi kaubanduse kaitsemeetmete uurimisega kaasneb asjaomastele isikutele märkimisväärne halduskoormus, on see õiguslikult vajalik; hoiatab siiski, et VKEdele antav toetus juurdepääsuks kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetlustele ei ole olnud piisav ning et kaubanduse kaitsemeetmeid ei ole Euroopa tööstuse kõigis sektorites piisavalt propageeritud; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon suurendaks eelkõige VKEde abistamist ja nendeni jõudmist; nõuab, et EL võtaks nõuetekohaselt arvesse julgeoleku ja avaliku korra huve seoses välismaiste otseinvesteeringute ja omandamistega ning kombineeriks need ELi-ülese sõelumise koordinatsioonimehhanismiga, eelkõige strateegiliste sektorite puhul; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks veelgi sidusrühmade teadlikkust kaubanduse kaitsemeetmete alal ja suurendaks oma toetust VKEdele, hõlbustades nende juurdepääsu neile meetmetele; palub sellega seoses, et komisjon näeks VKEdele ette paremini juurdepääsetava mehhanismi ebaausate kauplemistavade korral kaebuste esitamiseks; nõuab, et komisjon kehtestaks võimalikult kiiresti meetmed uurimistes, kus VKEd on silmapaistval kohal;

10. kutsub komisjoni üles jätkama oma jõupingutusi MVKEde toetamiseks, keskendudes eelkõige neile, mida juhivad naised, ja juurutades neile ette nähtud meetmeid; nõuab, et EL ja liikmesriigid pööraksid ekspordi tugiliinide loomisel erilist tähelepanu naiste juhitud MVKEde eriolukorrale, kasutaksid vabakaubanduslepingutes välja kuulutatud võimalusi ning tugevdaksid teenuseid, tehnoloogiat ja taristut (näiteks internetiühendus), mis on naiste ja nende juhitud MVKEde majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks eriti olulised; kutsub komisjoni üles aitama luua partnerlusi ELis tegutsevate naisettevõtjate ja nende arengumaade kolleegide vahel;

11. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle võtta uute seaduste loomisel kasutusele põhimõte „üks sisse, üks välja“, mis oleks esimeseks sammuks uute eeskirjade voo tõkestamisel ja bürokraatia kärpimisel, ent tuletab meelde, et see üksnes säilitab senise olukorra, mis ei ole piisav ambitsioon; nõuab suuremat selgust selle kohta, kuidas komisjon kavatseb seda põhimõtet kaubanduspoliitikaga seoses integreerida;

12. kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava VKEsid mõjutavate aegunud reeglite ja eeskirjade vähendamiseks vähemalt 30 % võrra, et leevendada halduskoormust ja kulusurvet, edendada konkurentsivõimet ja avaldada tõelist mõju, et võimaldada VKEdel ELi piires kasvada ja õitseda.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	24.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Anna Cavazzini, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Gabriel Mato, Emmanuel Maurel, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marek Belka, Markus Buchheit, Seán Kelly, Urmas Paet, Manuela Ripa, Angelika Winzig

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

43	+
ECR	Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Dominik Tarczynski, Jan Zahradil
GUE/NGL	Emmanuel Maurel, Helmut Scholz
ID	Markus Buchheit, Roman Haider, Herve Juvin, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini
NI	Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó
PPE	Anna Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Sean Kelly, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Jörgen Warborn, Angelika Winzig
RENEW	Barry Andrews, Jordi Cañas, Urmas Paet, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Marek Belka, Udo Bullmann, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Inma Rodríguez Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt
VERTS/ALE	Saskia Bricmont, Anna Cavazzini, Markéta Gregorova, Manuela Ripa

 

0	-

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (6.10.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

uue Euroopa VKEde strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Atidzhe Alieva‑Veli

 

 

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (C(2003)1422);

B. arvestades, et 99 % Euroopa ettevõtjatest on VKEd; arvestades, et nad toodavad 50 % ELi SKPst ja annavad tööd umbes 100 miljonile inimesele[22], mis vastab kahele kolmandikule kõigist erasektori töökohtadest, mis teeb neist Euroopa majanduse alustala ning ühed peamistest piirkondade atraktiivsuse edendajatest ja strateegiliste tööstuslike ökosüsteemide arendajatest;

C. arvestades, et VKEd annavad kaks kolmandikku töökohtadest, pakuvad koolitusvõimalusi mitmetes piirkondades ja sektorites, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajatele, ning toetavad ühiskonna heaolu, sealhulgas kaugetes ja maapiirkondades[23];

D. arvestades, et Euroopa VKEd on vaatamata ELi ja selle liikmesriikide toetusele suures investeeringupuuduses, mille ulatust hinnatakse 20–35 miljardi euroni;

E. arvestades, et VKEd on COVID-19 kriisi tagajärjel suurtes raskustes ja paljud neist on pankrotiohus;

F. arvestades, et komisjon esitas kohustused oma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegias, mis avaldati 2020. aasta märtsis (COM(2020)0103);

G. arvestades, et keerukad kohtu- ja haldusmenetlused on VKEdele oluline takistus oma ettevõtte ressursitõhusamaks muutmisel;

H. arvestades, et üle 70 % ettevõtetest väidab, et andekate töötajate kättesaadavus takistab uusi investeeringuid kõigis EL-10 liikmesriikides[24]; arvestades, et kvalifitseeritud töötajate ja kogenud juhtide kättesaadavus on aastate jooksul muutunud VKEde kõige olulisemaks probleemiks ELis[25]; arvestades, et oskuste puudus on eriti terav seoses digitaliseerimise ja uute tehnoloogiatega, kuna 35 % tööjõust on väheste või puuduvate digioskustega;

1. rõhutab VKEde, sealhulgas perefirmade otsustavat panust innovatsiooni, kaasa arvatud sotsiaalsesse innovatsiooni, töökohtade loomisse ning kaasava ja vastupidava tööturu rajamisse muu hulgas ka piirialadel, edendades investeeringuid, konkurentsivõimet, ettevõtlust ja kestlikku majanduskasvu; on tõsiselt mures töötuse määra suurenemise pärast ELis ja ohu pärast, et COVID-19 kriisi tõttu kaotavad töö miljonid inimesed, eriti need, kes kuuluvad kõige haavatavamatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, samuti tohutute raskuste pärast, millega VKEd kriisi tõttu silmitsi seisavad; tõdeb, et praegu seisavad VKEd silmitsi tõsiste likviidsusprobleemidega; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust hõlbustada juurdepääsu rahastusele ning võtta lühi- ja pikaajalisi meetmeid, toetamaks VKEde taastumist; toonitab ka, et see peaks võimaldama kestliku ja suunatud rahastamise abil katta praeguse investeeringute puudujäägi ning tugevdada VKEde vastupidavust ja innovatsioonivõimet ning võimet liikuda digitaalsemate ja kestlikumate, ressursitõhusamate, ring- ja kliimaneutraalsete lahenduste suunas, hõlbustades seejuures digitaalarengu tegevuskava, Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud õiglase ülemineku edukat rakendamist ning tugevdades Euroopa strateegilisi tööstus- ja teenusevaldkondi, ergutades majandust, toetades tööhõivet ning tagades, et kedagi kõrvale ei jäeta;

2. rõhutab, et VKEdel on tähtis roll keskkonnasäästliku, sotsiaalselt ja majanduslikult kestliku majanduskasvu tagamisel;

3. on arvamusel, et ringmajanduse areng kujutab endast võimalust VKEdele, kuna sellega kaasneb töökohtade loomine ja uute turgude kujunemine ning ettevõtluse tõhususe suurenemine;

4. rõhutab, et liidu õigusaktid peavad olema VKE-sõbralikud; kutsub komisjoni üles rangelt kohaldama VKE-testi, mis aitaks rakendada olulist põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, et kasutada ära ELi ühtse turu kõik võimalused; toetab komisjoni plaane nimetada ametisse ELi VKEde saadik, et tõstatada VKEdega seotud probleeme ja olla vahendajaks nende lahendamisel;

5. tunneb heameelt selle üle, et komisjoni VKEde strateegias käsitletakse pingutusi lihtsustamise suunas kui ühte kolmest ELi VKEde-alase töö nurgakivist; on seisukohal, et bürokraatia vähendamine on majanduse taastumisvõime, innovatsiooni ja muu hulgas kliimasäästlikule tootmisele ülemineku oluline eeltingimus, samuti on see ELi ettevõtete konkurentsivõimelisuse eeldus;

6. on seisukohal, et tarbetu regulatiivse koormuse kõrvaldamine haldusnõuete korrapärase hindamise teel ning VKEde ja tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks rahastamisele juurdepääsu eeskirjade lihtsustamine on uue Euroopa VKEde strateegia nurgakivi, mis võtab arvesse vajadust toetada majanduse kiiret taastumist ja tõhusamat töökohtade loomist; rõhutab, et regulatiivse keskkonna tõhususe ja stabiilsuse saab kõige paremini saavutada sotsiaalpartnerite otsustusprotsessi kaasamise teel;

7. rõhutab, et VKEd vajavad käimasoleva kestliku ja digitaalse ülemineku protsessis erilist poliitilist tähelepanu ja kaasnevaid meetmeid; toonitab, et COVID-19 pandeemia on rõhutanud digitaalsete lahenduste, eelkõige kaugtöö tähtsust, kuna need pakuvad palju võimalusi, sealhulgas puuetega inimeste tööhõivevõimaluste parandamine, igapäevasest töölesõidust tingitud CO2 heite vähendamine, paindlikud töökorralduse mudelid, parem töö- ja eraelu tasakaal ning VKEde võimalused parandada märkimisväärselt oma tootlikkust, ärijuhtimist ja vastupidavust, tõstatades samal ajal küsimusi seoses eraelu puutumatuse ning töötervishoiu ja tööohutusega; kutsub komisjoni üles esitama õigusraamistiku ettepanekut, millega kehtestada selged ühised miinimumstandardid ja -tingimused kaugtöö jaoks ELis, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust ning samal ajal toetada Euroopa VKEde tootlikkust ja konkurentsivõimet;

8. on lisaks seisukohal, et ühtse turu digitaalsete aspektide ühtlustamiseks ja e-valitsuse lahenduste edendamiseks on vaja selge ajakavaga ambitsioonikat poliitilist tegevuskava; nõuab haldusmenetluste ja -vormide standardimist ja digitaliseerimist, mis tuleb VKEdele pikas perspektiivis kasuks;

9. rõhutab, et VKEde konkurentsivõime ja arengu jaoks üliolulistele programmidele, mis sisalduvad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, peaks olema tagatud piisav rahastustase;

10. on seisukohal, et ELi majanduse taastamise vahendid ja asjakohased mitmeaastase finantsraamistiku programmid tuleks täielikult ära kasutada, et täiendada riiklikke kavasid, toetades VKEsid, eelkõige pandeemiast enim mõjutatud sektorites ja piirkondades, sealhulgas VKEsid, kes tegutsevad piirialadel, mida liikmesriikide vaheliste piiride sulgemine on tõsiselt mõjutanud, selleks et säilitada töökohti, sissetulekuid ja oskusteavet ning püüda tagada ELi tööstuse strateegiline sõltumatus, innovatsioon ja juhtpositsioon tehnoloogia valdkonnas; tuletab samuti meelde, et need vahendid peavad aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Pariisi kokkuleppe põhimõtete rakendamisele;

11. kutsub komisjoni üles tagama vastastikust täiendavust Euroopa VKEde strateegia eesmärkide, uue ringmajanduse tegevuskava, Euroopa ajakohastatud oskuste tegevuskava ja Euroopa tööstusstrateegia vahel; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles paremini kooskõlastama VKEdele mõeldud eri rahastamisvahendeid;

12. tuletab sellega seoses meelde tehnilise abi tähtsust VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, eelkõige Euroopa fondide ja programmide rakendamise algfaasis;

13. rõhutab, et VKEde strateegia peaks hõlbustama VKEde juurdepääsu rahastamisele, isegi väga väikeste projektide ja sobivate ühisrahastamise vahendite puhul; kutsub sellega seoses liikmesriike üles parandama väiksemate laenude kättesaadavust;

14. rõhutab, et VKEdel peab olema juurdepääs riigihangete pakkumustele, kuna riigihanked annavad tõuke majanduse taastumiseks; rõhutab sellega seoses, et tuleks võidelda ebaõiglaste valikukriteeriumide vastu;

15. rõhutab, et VKEdega seotud meetmed peaksid olema ELi poliitika ja algatuste keskmes, eelkõige seoses majanduse taastamisega ning digi- ja rohepöördega, ning käima käsikäes ettevõtluse edendamise ja kõigi töötajate kaitse meetmetega; rõhutab sellega seoses vajadust tagada töötajate võrdse kohtlemise põhimõtte ning kõigi, ka liikuvate töötajate õiglaste töö- ja värbamistingimuste järgimine liidus;

16. rõhutab vajadust veelgi lihtsustada VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu ühtsele turule ning edendada tööjõu liikuvust; rõhutab, et äärmiselt tähtis on hea koordineerimine liikmesriikide ja piirkondade vahel, selleks et tagada piiriüleselt tegutsevate VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning piiriüleste ja hooajaliste töötajate ning piirialade töötajate ja lähetatud töötajate kaitse; nõuab tagatisi, et ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajatele oleks kättesaadav selge ja läbipaistev teave eeskirjade kohta, mida nad peavad järgima, ja oma õiguste kohta, sealhulgas universaalsete veebiportaalide kaudu;

17. on seisukohal, et ELi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglite parandamine ja rakendamine on tööjõu liikuvuse ja töötajate, eelkõige ebakindlas olukorras olevate töötajate kaitse seisukohast äärmiselt oluline; rõhutab sellega seoses vajadust saavutada kiire ja tasakaalustatud kokkulepe määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) läbivaatamise kohta;

18. kutsub komisjoni üles looma Euroopa sotsiaalkindlustusnumbrit, et pakkuda töötajatele õiguskindlust ja hõlbustada piiriüleseid teenuseid osutavate ettevõtete, eelkõige VKEde tööd, kontrollides samal ajal tõhusalt alltöövõtu tavasid ja võideldes sotsiaalkindlustuspettuse vastu; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid tagaksid liidu õiguse nõuetekohase rakendamise ja täitmise, et hõlbustada töötajate vaba liikumist ja sotsiaalkaitset ning piiriülest teenuste osutamist, tagades sellega ühtsel turul võrdsed võimalused;

19. tuletab meelde, et töötajate vaba liikumine on ühtse turu keskne põhiõigus; tuletab veel meelde tööjõu liikuvuse edendamise tähtsust kogu Euroopas; rõhutab, et ehkki on võetud olulisi meetmeid toetamaks ettevõtteid koroonaviiruse puhangule reageerimisel, tuleb nüüd erilist tähelepanu pöörata kriisi pikaajaliste mõjude leevendamisele;

20. tuletab meelde, et kõigil ühtsel turul töötajatel peab olenemata ettevõtte suurusest, töötamise asukohast või töölepingust olema õigus saada parimat võimalikku töötervishoiu ja -ohutuse alast kaitset;

21. nõuab töötervishoiu ja tööohutuse meetmete süstemaatilist rakendamist töökohal ning peab tervitatavaks Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) suuniseid, samuti pärast komisjoni direktiivi (EL) 2020/739 esitamist tehtud komisjoni avalduse (seoses SARS-CoV-2 viirusega töökeskkonnas kokku puutuvate või kokku puutuda võivate töötajate tervise ja ohutuse kaitsega ning sellekohase ennetustegevusega) punkti 8[26]; on seisukohal, et selliseid suuniseid, sealhulgas kirjalikke juhiseid, tuleks edasi arendada ja need peaksid põhinema korrapärastel konsultatsioonidel asjaomaste sidusrühmadega, et reageerida edaspidi rahvatervist puudutavatele piiriülestele ohtudele kooskõlastatult, ajakohaselt ja tõhusalt;

22. julgustab liikmesriike suurendama teadlikkust tööohutuse ja töötervishoiu teemal ning võtma kõik vajalikud meetmed töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks, sealhulgas vajaduse korral kontrollide abil; on samuti seisukohal, et hooajalisi ja piiriüleseid töötajaid palkavad VKEd väärivad erilist kaitset;

23. rõhutab, et on hädavajalik tagada terviseprotokollide tõhus ja kiire rakendamine ning nende kohaldamine töötajate poolt eri ametialadel, eelkõige koolitustegevuse kaudu töökohal;

24. ootab komisjonilt uue tööohutuse ja töötervishoiu strateegia 2021–2027 ettepanekut, mis peaks sisaldama visiooni surmaga lõppevate ja raskete tööga seotud vigastuste ja haiguste nullini viimisest; kutsub komisjoni üles vaatama läbi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat direktiivi;

25. tunnistab VKEde erilist olukorda seoses kohustuslike töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete rakendamisega ettevõtte tasandil; rõhutab, et teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, konsulteerimine, kasutajasõbralikud juhendid ja veebiplatvormid on äärmiselt tähtsad, et aidata VKEdel täita regulatiivseid nõudeid; tunneb heameelt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti veebipõhise interaktiivse riskihindamise (OiRA) ja liikmesriikide muude e-vahendite üle, mille eesmärk on edendada eeskirjade järgimist ja ennetavaid tavasid, eelkõige mikro- ja väikeettevõtluses;

26. kutsub komisjoni üles tagama, et töötajatel oleks õigus olla informeeritud ja ära kuulatud ja õigus osalemisele, ning lisama selle põhimõtte ka VKEde strateegiasse; rõhutab töötajate ja nende esindajate sisulise kaasamise vajadust ettevõtte tasandil, seda ka seoses otsustega CO2 heite vähendamise ja digitaliseerimise kohta; rõhutab tõhusa sotsiaalse dialoogi tähtsust ja vajadust tugevdada sotsiaalpartnereid, suurendada kollektiivläbirääkimiste ulatust ning võtta meetmeid, et edendada uue VKEde strateegia raames ametiühingute ja tööandjate liitude suurt paiknemistihedust;

27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamatult toetama ettevõtteid, eriti VKEsid, vähendades tarbetut halduskoormust ja hõlbustades nende juurdepääsu likviidsusele; kiidab sellega seoses heaks eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), mille komisjon välja pakkus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et VKEdele oleksid kättesaadavad alternatiivsed rahastamisvõimalused, näiteks krediidiühistud ja erakapitaliinvestorid; nõuab taastekava raames suutlikkuse suurendamise programmide loomist, mille eesmärk on aidata VKEdel, eelkõige mikroettevõtjatel, kohandada oma ettevõtteid COVID-19st mõjutatud turgudele;

28. tunneb heameelt komisjoni pakutava rahalise abi üle tööhõive toetamisel rahastu TERA kaudu ja on veendunud, et Euroopa töötusedasikindlustuse skeem võiks olla lisavahend õiglasel üleminekul kliimaneutraalsele, ring- ja digitaalmajandusele ning aidata kaasa Euroopa majanduse ja eelkõige VKEde vastupanuvõimele; ootab komisjoni ettepanekut, mille komisjoni president Ursula von der Leyen sellega seoses välja kuulutas;

29. rõhutab, et VKEdele ja idufirmadele suunatud poliitika ei tohi anda ettevõtjatele võimalusi hoida kõrvale kehtivatest eeskirjadest, vähendada töötajate ja tarbijate kaitset või suurendada ettevõtluspettuste, kuritegevuse ja varifirmade loomise riski; tuletab meelde, et parlament lükkas sellega seoses tagasi komisjoni vastuolulise ettepaneku Euroopa teenuste e-kaardi kohta;

30. rõhutab, et õiglane konkurents on ühtse turu aluspõhimõte; hoiatab, et võistlus madalaimate tööhõive-, sotsiaalkindlustus- ja maksustamisstandardite nimel, sealhulgas variskeemide kaudu, on teravas vastuolus kvaliteetsel ja säästval arengul põhineva õiglase konkurentsiga; rõhutab, et sotsiaalne dumping toimub ennekõike töötajate, tarbijate ja seaduskuulekate VKEde arvelt;

31. rõhutab, et ebaõiglane konkurents ühtsel turul kahjustab seaduskuulekaid ettevõtteid, eriti VKEsid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma otsustavaid meetmeid, et võidelda ebaausa konkurentsi vastu, mis hõlmab ka deklareerimata tööd; rõhutab lisaks, et käsitleda tuleks ka ebaausat konkurentsi digitaalmajanduses;

32. on seisukohal, et VKEde maksupoliitika peaks soodustama kestlikku arengut ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

33. rõhutab, et murranguline kõrgtehnoloogia (näiteks plokiahel, tehisintellekt, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) võib suurendada VKEde konkurentsivõimet; rõhutab vajadust suurendada teadlikkust sellest, kui palju võimalusi pakuvad tehisintellektil põhinevad lahendused, ning neis peituvatest ohtudest; rõhutab vajadust uurida tehisintellekti põhjustatud ühiskondlikke muutusi; kutsub ELi üles toetama digi- ja rohepööret, investeerides tehisintellekti, mis tagab, et kontroll on inimese käes, ning elukestva õppe, ümberõppe ja oskuste täiendamise algatustesse, et edendada digitaalset kirjaoskust, mis keskendub inimlike ja sotsiaalsete ning kõrgema taseme digioskuste ja kvalifikatsioonide kasutuselevõtule VKEdes uute elukutsete ja sektorite jaoks, mis tekivad üleminekul kestlikule kliimaneutraalsele majandusele; rõhutab vajadust ajakohastada kutseharidust ja -koolitust ning parandada kvalifikatsiooni, eelkõige digitaaloskuste osas; rõhutab, et esmajärjekorras on vaja tegeleda oskuste/kvalifikatsiooni ja tööturu vajaduste vahelise ebakõlaga;

34. kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles edendama, tugevdama ja toetama õpipoisiõpet, et hõlbustada noorte kestlikku tööturule lõimimist; rõhutab, et VKEde sobitamiseks ühtse turuga on väga tähtis pakkuda neile haridust ja koolitust ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks; nõuab nende sõlmküsimuste lahendamiseks ESF+-i parimat kasutamist;

35. rõhutab sellega seoses võimalusi kaotada oskuste ja kvalifikatsiooni vaheline ebakõla piiriülese tööturu parema kasutamise kaudu;

36. peab headel töö- ja töölevõtmise tingimustel põhinevat kuvandit VKEst kui atraktiivsest tööandjast oluliseks konkurentsieeliseks kvalifitseeritud töötajate värbamisel; rõhutab ettevõttesisese koolituse ja õppe tähtsust;

37. rõhutab, et ettevõtlus on aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ja konkurentsivõime oluline edasiviiv jõud ning võimas sotsiaalse kaasatuse edendamise vahend; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama ettevõtlusvaimu ja ettevõtlusoskuste arengut ning hõlbustama VKEde jaoks uute ärimudelite loomist; kutsub lisaks liikmesriike üles kasutama tulevast ESF+-i ja uusi võimalusi investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondidesse, et arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse jaoks vajalikke oskusi;

38. rõhutab ettevõtluse edendamise tähtsust, sealhulgas naiste ja noorte seas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja aktiivselt toetama naisettevõtlust nii Euroopa kui riiklikul tasandil, eelkõige lihtsustades rahastamise või koolituse kättesaadavust, samuti tagades töö- ja eraelu parema tasakaalu, kuna naised on üks rühmi, kes COVID-19 kriisi tõttu enim kannatab;

39. rõhutab, et naised on jäänud alaesindatuks kõigil elukutse ja juhtimisega seotud tasanditel[27] ning tunneb heameelt komisjoni algatuste üle, mis keskenduvad eelkõige naiste mõjuvõimu suurendamisele ja soolise tasakaalu parandamisele Euroopa VKEde ökosüsteemis;

40. nõuab, et kaotataks igasugune vanusel või sool põhinev palgadiskrimineerimine ning et liikmesriigid tagaksid kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega, et kõigil töötajatel on õigus saada inimväärset töötasu kas kollektiivlepingute või kohustusliku miinimumpalga kaudu;

41. rõhutab, et VKEd peavad andma oma panuse tööturul soolise tööhõive-, palga- ja pensionilõhe ületamiseks, pakkudes või toetades muu hulgas lapsehoiuteenuseid, hooldajate puhkust ja paindlikku tööaega ning tagades võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimise ja tasustamise läbipaistvuse;

42. rõhutab, kui tähtis on sotsiaal- ja solidaarsusel põhinev majandus, mis annab tööd rohkem kui 11 miljonile inimesele[28]; rõhutab lisaks sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse mõjuga investeeringute potentsiaali puuetega inimeste ja teiste haavatavate rühmade tööturule kaasamise hõlbustamisel; rõhutab vajadust toetada sotsiaalseid ja solidaarsusel põhinevaid ettevõtteid, luues nende arenguks soodsa keskkonna; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sotsiaalsete ja solidaarsusel põhinevate ettevõtete asutamist ja tööd;

43. kutsub komisjoni üles tunnustama, edendama ja kaitsma kaasavaid VKEsid, et luua puuetega inimestele alalised töökohad tööturul; rõhutab sotsiaalsete ettevõtete ja organisatsioonide potentsiaali puuetega inimeste tööturule kaasamise hõlbustamisel; rõhutab lisaks, kui tähtis on vajadus anda Euroopa Sotsiaalfondist sihtotstarbelist toetust sotsiaalmajandusele; tuletab meelde, et haavatavate rühmade juhitavatel VKEdel on rahastamisele raskem juurde pääseda ja nad vajavad suunatud tuge;

44. soovitab liikmesriikidel rohkem vahetada VKEdele suunatud, edukaks osutunud algatusi ja häid tavasid; peale selle soovitab luua platvormid suhtluseks VKEde vahel, kes arendavad uuenduslikke murrangulisi tehnoloogiaid; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada nn digitaalsetele vabatahtlikele mõeldud programm, mis võimaldaks vastavate oskustega noortel ja kogenud vanematel inimestel jagada oma digipädevust traditsiooniliste ettevõtetega; rõhutab VKEde, uurimisinstituutide, ülikoolide ja haridussektori vahelise täiendava koostöö edendamise tähtsust, et tagada oskuste kooskõla tööturu vajadustega;

45. nõuab Euroopa patendi kiiret rakendamist, et edendada VKEde innovatsioonipotentsiaali;

46. on seisukohal, et uus Euroopa VKEde strateegia saab olla edukas ainult integreeritud strateegilise planeerimise kaudu, ühendades Euroopa osalejate, piirkondlike ja kohalike asutuste, tööstusklastrite, sotsiaalpartnerite, ülikoolide ja uurimisrühmade ressursid; rõhutab selles kontekstis selliste tugistruktuuride nagu VKEde võrgustike, ühtsete kontaktpunktide, piirkondlike arenguga tegelevate asutuste, innovatsiooniklastrite ja idufirmade nõustamise tähtsust kohalike ja piirkondlike väärtusahelate loomisel;

47. on arvamusel, et töökohtade säilitamise ja kestliku majanduse taastumise tagamiseks on esmatähtis vältida ettevõtete pankrotistumist; on seisukohal, et EL peaks seetõttu välja töötama varajase hoiatamise mehhanismid ja neid tugevdama, et tuvastada hädas olevad ettevõtted ja aidata neil vältida maksejõuetust; on seisukohal, et Euroopa rahastamine ja programmid tuleks sellega seoses ümber suunata;

48. tuletab meelde, et COVID-19 kriis on väga väikeseid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid tugevalt mõjutanud; rõhutab, et VKEdel, väga väikestel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on sageli keeruline liikmesriikide loodud toetusmehhanismidele juurde pääseda, eeskätt osalise töötuse meetmete puhul, mille rakendamine on töökohtade kaitseks hädavajalik; tunneb sellega seoses heameelt riigiabi ajutise raamistiku hiljutise muudatuse üle, mis võimaldab liikmesriikidel pakkuda riiklikku toetust kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele; väljendab siiski muret riigiabi ebaühtlase jaotuse pärast; tuletab meelde, et riigiabi ei tohiks põhjustada ühtsel turul moonutusi;

49. palub liikmesriikidel töötada välja aktiivse tööturupoliitika, edendada teadustegevust ja innovatsiooni ning tagada hea kvaliteediga avalikud teenused ja taristud, et innustada ka erasektorit VKEdesse investeerima;

50. kutsub komisjoni üles kaaluma vajadust luua VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks ühtne kontaktpunkt, mis pakuks näiteks teavet uuenduslike äritoodete tehniliste tasuvusuuringute rahastamise ja toetuste kohta ning muud asjakohast teavet rahvusvahelistumise kohta;

51. on seisukohal, et Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust on negatiivselt mõjutanud ELi VKEsid, eriti neid, kelle igapäevane äritegevus on seotud Ühendkuningriigiga; rõhutab, et uues partnerluses Ühendkuningriigiga tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEde erilisele olukorrale, ning kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles lihtsustama VKEde tolliprotseduuride nõudeid ja formaalsusi, et vältida täiendavat halduskoormust, ning julgustab osapooli looma VKEde kontaktpunkte.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	2.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 6 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Eugenia Rodríguez Palop, Anne Sander

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ECR	Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Margarita de la Pisa Carrión
ID	Dominique Bilde, France Jamet, Elena Lizzi, Stefania Zambelli
NI	Daniela Rondinelli
PPE	Andrea Bocskor, David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Anne Sander, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh
Renew	Atidzhe Alieva‑Veli, Abir Al-Sahlani, Sylvie Brunet, Dragoș Pîslaru, Samira Rafaela, Monica Semedo, Marie‑Pierre Vedrenne
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter‑Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

6	-
GUE/NGL	Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga, Leila Chaibi, Eugenia Rodríguez Palop
ID	Nicolaus Fest, Guido Reil

 

13	0
Renew	Radka Maxová
S&D	Marc Angel, Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa VKEde uue strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Liesje Schreinemacher

 

 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ja nad moodustavad 99 % ELi ettevõtetest;

B. arvestades, et Euroopa VKEd seisavad praegu silmitsi enneolematute probleemidega COVID-19 kriisi tõttu, mis ohustab nende püsimajäämist;

C. arvestades, et seni on ainult 17 % VKEdest integreerinud digitaaltehnoloogia edukalt oma ettevõttesse ning et digiteerimine on tugeva majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks siseturul otsustava tähtsusega;

1. väljendab heameelt VKEde uue strateegia üle ja jagab komisjoni seisukohta, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ja väga suure tähtsusega Euroopa jõukuse seisukohalt;

2. on seisukohal, et VKEde strateegia peaks käima käsikäes Euroopa tööstusstrateegiaga, ning kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid, võttes arvesse COVID-19 kriisist ja taastepaketist saadud õppetunde, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ühtsel turul;

3. ergutab komisjoni jätkama Euroopa VKEde toetamist, et tegeleda nii kriisi lühiajaliste tagajärgede kui ka pikaajaliste ülesannetega, nagu digiteerimine ja üleminek kestlikumale siseturule;

4. nõuab, et kestlikkus peab jääma üheks asjaomaste ELi programmide põhieesmärgiks, et VKEd saaksid kestlikust üleminekust konkurentsivõime, kulude vähendamise ja töökohtade loomise mõttes täit kasu;

5. rõhutab, et VKEde strateegia rakendamisel tuleks keskenduda VKEde toetamisele, et aidata neil püsima jääda, kuna COVID-19 kriis on andnud tugeva löögi paljudele VKEdele ja nende rollile eurooplaste igapäevaelus; peab seetõttu asjakohaseks strateegiat vajaduse korral ajakohastada, et võtta arvesse pandeemia mõju;

6. rõhutab, et kriisi ajal tuleb tagada hädavajalike kaupade ja teenuste vaba liikumine siseturul; kutsub komisjoni üles tegema kiiresti ettepanekuid uute vahendite kohta, et vältida siseturu häireid tulevaste kriiside ajal ja võtta arvesse VKEde erivajadusi;

7. märgib, et VKEde olemasolu säilitamine kuulub juba liikmesriikide individuaalsete poliitikameetmete hulka; nõuab seetõttu tungivalt, et uus strateegia ja need poliitikameetmed täiendaksid üksteist, eesmärgiga ergutada jõulist ja pikaajalist taastumist VKEde osas;

8. tuletab meelde, et VKEd olid raskustes juba enne COVID-19 kriisi, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisele, sealhulgas hõlpsa juurdepääsuga teadus- ja arendustegevuse rahalistele vahenditele, turgudele, tehnilisele toele ja teabele; nõuab seetõttu suuremat toetust nendes valdkondades, näiteks tugevdatud ühtsete kontaktpunktide ning ühtlustatud ja kergesti juurdepääsetavate regulatiivsete ja haldusmenetluste kujul; rõhutab sellega seoses, kui oluline on võtta vastu ambitsioonikas strateegia, et tagada VKEde taastumine ja edu;

9. rõhutab, et samuti tuleks võtta meetmeid, et ära hoida nende tegevuse lõpetamine, hinnata ja taastada katkenud tarne- ja väärtusahelaid, toetada VKEde laienemist ja tõhustada ühtse turu kasuteguri maksimeerimiseks nende piiriülest tegevust;

10. nõuab, et sünkroniseeritaks kõik rahastamisvahendid, mille eesmärk on toetada VKEsid siseturul; rõhutab, et VKEde konkurentsivõime, arengu ja kriisile vastupanuvõime jaoks üliolulisi programme tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tugevdada, et tagada rahastamise vajalik tase; kutsub Euroopa Investeerimispanka üles jätkama VKEde toetamist, eelkõige kestliku rahastamise põhimõtte raames;

11. juhib tähelepanu ELi mitmeaastase finantsraamistiku, eelkõige ühtse turu programmi ning programmide „InvestEU“, „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning muude programmide lisaväärtusele VKEde toetamisel; on seisukohal, et ühtse turu programmi VKEde komponendi puhul tuleks säilitada parlamendi seisukohas esitatud ambitsioonikuse tase, ning rõhutab seetõttu mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kiire vastuvõtmise tähtsust;

12. väljendab heameelt, et Euroopa Komisjoni määratletud meetmete hulka on lisatud meetmed, millega luuakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) jaoks soodne keskkond; märgib, et põlvkondadevahelise ülemineku soodustamine traditsioonilistes käsitööettevõtetes, millest mõned on väljasuremisohus, võib olla hea moodus mitte üksnes väikeettevõtluse edendamiseks, vaid ka Euroopa käsitööalaste teadmiste, oskuste ja traditsioonide pärandi väärtustamiseks; juhib tähelepanu, et oleks kasulik pakkuda stiimuleid põlvkondadevahelistele projektidele, mis võivad ühendada käsitööoskuste traditsiooni digiüleminekuga tänu sellele, et kaasatakse oma õpingutes lõpusirgele jõudnud noori;

13. märgib, et MVKEde suhtes kohaldatavad kohustused peaksid olema proportsionaalsed, võttes arvesse nende eripära ja valdkondlikke iseärasusi; ergutab komisjoni võtma jõulisi jõustamismeetmeid, et piirata turu killustatust, kõrvaldada põhjendamatud turutõkked ja tagada võrdsed konkurentsitingimused, kasutades kõiki kättesaadavaid vahendeid ja organeid, nagu VKEde saadikute võrgustik ja õiguskontrollikomitee, eesmärgiga vähendada kulusid ja tugevdada VKEde tegevust;

14. rõhutab, et liigne reguleerimine on eriti koormav VKEde jaoks; on seetõttu seisukohal, et VKEde strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleks suuremat rõhku panna kõigi uute regulatiivsete algatuste proportsionaalsusele;

15. kutsub üles koostama tegevuskava halduskoormuse proportsionaalseks vähendamiseks, et suurendada VKEde investeerimispotentsiaali ja kiirendada majanduse taastumist ELis, mis sisaldaks järgmisi elemente:

– VKEde toetamine piiriüleses tegevuses, kasutades nii täielikult ära siseturu eeliseid;

– laienemise soodustamine;

– mõjuhinnangute varases etapis läbiviidava VKE testi tõhus kasutamine, et analüüsida seadusandlike ettepanekute majanduslikku mõju, sealhulgas nõuete täitmisega seotud kulusid;

16. on seisukohal, et VKEdele tuleks ELi õigusraamistiku rakendamisel osutada sihipärast tuge, st tehnilist, halduslikku ja oskustega seotud tuge, et tagada ühtse turu reeglite järgimine;

17. tunnustab riigiabi ajutise raamistiku pakutavat toetust ja tervitab selles tehtud hiljutist muudatust, mis võimaldab liikmesriikidel anda kõigile MVKEdele riiklikku toetust; nõuab seniks komisjonilt siiski selle tagamist, et riigiabi jaoks heaks kiidetud ajutised raamistikud ei moonutaks keskpikas ja pikas perspektiivis konkurentsi ühtsel turul ning ei mõjutaks seetõttu negatiivselt VKEsid, kes on peamised abisaajad;

18. rõhutab, et andmed ja tehnosiire akadeemilistelt ringkondadelt VKEdele omavad digimajanduse elushoidjana üliolulist rolli; juhib tähelepanu turu tasakaalustamatusele ja takistustele andmetele juurdepääsul, mis mõjutavad VKEde konkurentsivõimet, ning rõhutab, et VKEd peavad saama õiglase osa nende loodud andmete lisaväärtusest, toonitades, et mittediskrimineeriv juurdepääs andmetele on otsustava tähtsusega, tagamaks võrdsed digitaalsed tingimused siseturul; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa andmestrateegia üle; toetab komisjoni tegevust koostalitlusvõime edendamise ning usaldusväärse ja turvalise isikustamata andmete jagamise jaoks mõeldud Euroopa andmeruumide loomisel, eesmärgiga hoogustada andmevooge ettevõtete, asjaomaste sidusrühmade ja avaliku sektori vahel; rõhutab, kui oluline on VKEde jaoks avatud andmete ja teadmiste jagamine avatud tehnoloogiate kaudu, täielikus kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;

19. juhib tähelepanu vajadusele hõlbustada juurdepääsu tehisintellektile ja selle kasutuselevõttu VKEde poolt kooskõlas tulevase eetilise ja vastutusraamistikuga ning edendada selleks siseturu strateegilistes väärtusahelates VKEde piiriüleste tehisintellekti ühenduste loomist ning investeeringute tegemist andmete salvestamise ja töötlemise järgmise põlvkonna standarditesse, vahenditesse ja taristusse; juhib tähelepanu sellele, et uuenduste tegemiseks ja paremini kohandatud digilahenduste pakkumiseks on oluline tagada VKEde juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standarditele ja suurem teadlikkus nende kohta;

20. juhib tähelepanu asjaolule, et VKEdel on raskusi oma intellektuaalomandi õiguste kaitsmisega ja enese kaitsmisega agressiivsete patendivaidluste eest, mis võib seada ohtu nende arengu; kutsub komisjoni üles suurendama intellektuaalomandialast teadlikkust, kasutama rohkem välisnõustamist ja tagama intellektuaalomandi asjakohase õiguskaitse;

21. rõhutab, et digitaliseerimine toob VKEdele mitmesugust kasu, näiteks annab uusi võimalusi pakkuda digiteenuseid või -tooteid ja suurendab nende turulepääsu; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on üha suurema surve all kohandada vastavalt oma ärimudeleid ja võtta kasutusele vajalik digitehnoloogia, et säilitada oma konkurentsivõime ja atraktiivsus tarbijate jaoks;

22. rõhutab, et VKEdel ja eelkõige idufirmadel on tohutu kasvupotentsiaal uutes digitaalsektorites, nagu tehisintellekt, asjade internet ja robootika, kuid rõhutab, et kui nad tahavad digiüleminekus edu saavutada, tuleb neid asjakohaselt toetada ja neil peab olema juurdepääs piisavatele rahalistele vahenditele ja taristule;

23. rõhutab VKEde võimalusi jõuda e-kaubanduse pakutavate uute klientide ja turgudeni; toonitab sellega seoses selliste õigusaktide nagu ettevõtjate ja platvormide suhteid käsitleva määruse lisaväärtust ning nõuab nende kiiret rakendamist ja täitmise tagamist;

24. hoiatab, et e-kaubanduses püsib kõlvatu konkurentsi oht, mis on tingitud ka nõuetele mittevastavate, ebaseaduslike või ohtlike toodete olemasolust ELi tarbijatele suunatud internetipõhistes kauplemiskohtades;

25. rõhutab, et võrdne juurdepääs investeeringutele VKEde jaoks on ELis endiselt probleemne, arvestades, et teatavates liikmesriikides esineb rahastamisele juurdepääsul suuremaid raskusi, mistõttu on ühtsel turul VKEde konkurentsivõime erinev; palub komisjonil lahendada see lõhe rahastamisele juurdepääsul, kahjustamata usaldatavusnõuete asjakohasust, ning tagama, et VKEd saaksid konkureerida üha võrdsematel tingimustel;

26. julgustab liikmesriike rakendama ühtset digiväravat VKEde jaoks soodsal viisil, tegema selleks tihedat koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning teiste liikmesriikidega ning pakkuma lihtsat digitaalset juurdepääsu piiriülese ettevõtlusega seotud teabele, menetlustele, toetustele ja teenustele, sealhulgas nõuandeid riigihangete ja rahastamisallikate kohta;

27. juhib tähelepanu asjaolule, et niisuguseid hädavajalikke meetmeid, mis on seotud valitsemissektori ja ettevõtjate suhete ulatusliku digiteerimisega ning valitsemissektori andmebaaside koostalitlusvõime tagamisega, ei tohi enam edasi lükata;

28. väljendab heameelt VKEde saadikute võrgustiku üle, mis võimaldab tulevastes õigusaktides võtta paremini arvesse lõppkasutajat; soovitab siiski kriitiliselt hinnata selle ametisse nimetamise protsessi ja toimimist, et kõrvaldada võimalikud puudused ja tagada kõigis liikmesriikides saadikute tõhus töö, kooskõlastades seda pidevalt asjaomaste ettevõtjate ühenduste ja sidusrühmadega;

29. rõhutab vajadust kasutada Euroopa riigihangete platvormi (EU GovTech) selleks, et jälgida hoolikalt, mil määral osalevad VKEd kogu ELis praegu hankeprobleemide lahendamises, ning juhinduda sellest hiljem heade tavade ja kõrgemate seadusandlike standardite väljatöötamisel;

30. palub komisjonil käivitada Euroopa GovTech-platvormi algatus nii pea kui võimalik, et edendada parimaid tavasid sünergia loomisel valitsuse ning idufirmade ja digivaldkonna VKEde vahel ning hõlbustada liikmesriikide vahel niisuguse piiriülese vahendi kasutamist, millega edendatakse Euroopa digivaldkonna VKEde võrdset turulepääsu;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama hankemenetlusi, kasutades komisjoni uute suuniste paindlikkust praeguses ELi riigihangete raamistikus, ning suurendama VKEde võimalusi ühtsel turul, näiteks võimalust jagada hanked väiksemateks osadeks ja lihtsustada haldusmenetlusi, samuti kasutama digitaalseid vahendeid ja platvorme, et laiendada riiklikke ja piiriüleseid hankeid;

32. rõhutab, et jätkusuutlikud riigihanked võivad strateegilise vahendina anda panuse kestlike tootmis- ja tarbimismudelite edendamisse; ergutab sellega seoses kasutama hankeprotsessis majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kriteeriume täielikus kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ning rõhutab, et VKEd vajavad selle ülemineku edendamiseks õiget toetust;

33. märgib, et olukorras, kus hangetele kulutatakse ELis kokku 14 % liikmesriikide kogu SKPst, kujutab VKEde hangetes osalemise määra tõstmine endast nende jaoks märkimisväärset rahastamisvõimalust; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada uusi hankemeetodeid ja -vahendeid ning neid praktikas rakendada, kasutades parimal viisil ära ELi kehtivaid riigihankealaseid õigusakte ja selles raamistikus juba pakutavat paindlikkust;

34. rõhutab, kui oluline on muuta Euroopa ühtne hankedokument VKEdele kättesaadavamaks; nõuab digivahendite, näiteks platvormide loomist, et parandada VKEde juurdepääsu asjakohasele riigihankeid käsitlevale teabele;

35. rõhutab asjaolu, et hilinenud maksmine moodustab ELis veerandi kõigist VKEde pankrotistumise põhjustest; nõuab tungivalt, et komisjon varustaks hilinenud maksmise direktiivi[29] kiiresti tugevate järelevalve- ja täitmise tagamise vahenditega ning võtaks asjakohaseid siduvaid meetmeid kehtiva raamistiku tugevdamiseks, et kiired maksed oleksid kogu ühtsel turul ning eelkõige valitsuse ja ettevõtjate vahelistes tehingutes tagatud ja edendatav norm; kutsub Euroopa, riikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutusi üles näitama õiget eeskuju VKEdele õigeaegsete maksete tegemisega; julgustab sellega seoses aktiivselt kasutama rikkumismenetlusi juhtudel, kui direktiivi ei rakendata nõuetekohaselt.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	28.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Carlo Fidanza, Evelyne Gebhardt, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Dan-Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Miroslav Radačovský, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Kim Van Sparrentak, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna-Michelle Asimakopoulou, Maria da Graça Carvalho, Anna Cavazzini, Edina Tóth

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ECR EPP EUL/NGL GREENS/EFA ID NI RENEW S&D

Adam Bielan, Carlo Fidanza, Beata Mazurek Pablo Arias Echeverría, Anna-Michelle Asimakopoulou, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Arba Kokalari, Antonius Manders, Dan-Ștefan Motreanu, Kris Peeters, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Edina Tóth Kateřina Konečná Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak Virginie Joron, Jean-Lin Lacapelle Miroslav Radačovský, Marco Zullo Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Christel Schaldemose

 

1	–
ID	Hynek Blaško

 

4	0
ECR EUL/NGL ID	Eugen Jurzyca Anne-Sophie Pelletier Alessandra Basso, Markus Buchheit

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (13.10.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa VKEde uue strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: João Ferreira

 

 

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et COVID-19 puhang mõjutab kõige rohkem transpordi- ja turismisektori mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), kellest suur hulk on liikumispiirangute jõustamise, majutusasutustes kehtestatud tervishoiuprotokollide ja sellest tuleneva reisijateveo nõudluse vähenemise tõttu maksujõuetuse äärel; arvestades, et praegune olukord on aluseks ka Euroopa turismipoliitikale, mida toetab eelarverida järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, ning kiireloomulistele ja uuenduslikele meetmetele, mis seavad majanduse taastamise kiire taaskäivitamise keskmesse transpordi; arvestades, et transport ja turism on sektorid, mis mõjutavad keskkonnaseisundit; arvestades, et VKEdel ja idufirmadel on oluline roll üleminekul säästvale transpordile ja turismile;

B. arvestades, et VKEd on nii riiklikul kui ka ELi tasandil samaaegselt väga keerukad ja heterogeensed, arvestades nende suurust ja nende hõlmatud väga erinevaid tegevusvaldkondi, millel kõigil on oma – kohati väga erinev – dünaamika, eriti neile iseloomulik majanduslik, rahaline, sotsiaalne või isegi poliitiline dünaamika; arvestades, et transpordi- ja turismisektori VKEde jaoks tuleks säilitada võrdsed võimalused;

C. arvestades, et transpordi- ja turismisektoris tegutsevate VKEde arv on kasvanud vastavalt ühe ja kahe miljonini ning nad annavad otseselt tööd rohkem kui 16 miljonile inimesele; arvestades, et VKEd moodustavad transpordisektori ettevõtjatest suure osa ning neil on seega suurim potentsiaal luua töökohti ja stimuleerida majanduse arengut;

D. arvestades, et transpordisektor on liikmesriikide ja ELi arengu, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, nende majanduse toimimise ja elanikkonna liikuvuse seisukohast strateegiline; arvestades, et nende sektorite VKEd seisavad oma tegevuses silmitsi mitmete piirangutega, muu hulgas alates teemaksudest kuni tugitaristu puudumiseni; arvestades, et oluline oleks tagada mikroettevõtjatele ja VKEdele avalduva bürokraatia vähendamine ning kõigi selliste uute ELi õigusaktide rakendamise hindamine, millel on VKEdele negatiivne mõju või mis ebaproportsionaalselt takistavad VKEsid transpordi siseturul;

E. arvestades, et turismisektor on kesksel kohal mitme liikmesriigi majanduses; arvestades, et sellel sektoril on hooajaline profiil ning see võib saada kasu ELi ühisest lähenemisviisist ja poliitikast;

F. arvestades, et pärast COVID-19 puhangut peavad liikmesriigid andma oma VKEdele vajalikku toetust, eelkõige kasutades ära riigiabi eeskirjade paindlikkust, ilma et see süvendaks eri riikide VKEde vahelise konkurentsi moonutamist ühtsel turul; arvestades, et haldusmenetluste keerukus ja ülereguleerimine võivad VKEsid mõjutada;

G. arvestades, et valdav osa VKEdest sõltub rahastamise asjus pangandussektorist; arvestades, et pangandussektoris on vaja ühtlustada klientidele esitatavaid nõudmisi, lihtsustamaks VKEde juurdepääsu rahastamisele; arvestades, et hoolimata liikmesriikide vahelistest erinevustest, jääb Euroopa konkurentsivõime teistest arenenud majandustest maha, ohustades Euroopa potentsiaali jõukuse ja heaolu loomiseks; arvestades, et enamik VKEdest elab oma riiklikest turgudest ja riiklikel turgudel;

H. arvestades, et paljusid transpordisektori VKEsid, näiteks neid, kes pakuvad aktiivset linnaliiklust, reisijatevedu ja turismiteenuseid, on tõsiselt mõjutanud turul domineerivate digiplatvormide piiratud arv; arvestades, et digitaliseerimine ja veebipõhised platvormid kujutavad Euroopa VKEdele nii suuri probleeme kui ka võimalusi ning on olulised nende äriedu seisukohast, luues tööhõive- ja kasvuvõimalusi, parandades tegevuse tõhusust, tagades andmeturbe ja parema klientideni jõudmise;

1. märgib, et COVID-19 kriis on näidanud transpordisektoris tegutsevate VKEde tähtsust majandusele ja ettevõtlusele, arvestades, et katkematu kaubavedu on olnud väga oluline, et tagada eri liiki kaupade tarneahelate kiire ja sujuv toimimine, samuti töötajate transpordi osas esmatähtsates sektorites; rõhutab, et turismisektori VKEd seisavad COVID-19 puhangu järel silmitsi enneolematute raskustega, sealhulgas pandeemiast tingitud tõsise likviidsuskriisiga jätkusuutmatu rahavoo, tulude olukorra ja reisijate käitumise tõttu; kutsub komisjoni üles võtma vastu läbivaadatud Euroopa VKEde strateegia, võttes arvesse COVID-19 mõju, pidevalt muutuvaid tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, siseturu toimimist ning kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke vajadusi, samal ajal toetades ja motiveerides ettevõtjaid; tunnustab uue tööstuspoliitika panust liikmesriikide taasindustrialiseerimisse; tunneb heameelt komisjoni pühendumise üle kehtestada põhimõte „üks sisse, üks välja“, mis on esimene samm uute regulatsioonide tõusu peatamiseks, kuid tuletab meelde, et see lihtsalt säilitab senise olukorra, mis pole piisav eesmärk;

2. rõhutab, kui oluline on liikmesriikide ja ELi sekkumine raskustes olevate VKEde toetamiseks, et tagada nende tegevuse jätkamine, töökohtade säilimine, sissetulekute kaitse ja austades samal ajal töötajate õigusi; nõuab tegevuskava, mille eesmärk on vähendada halduskulusid ja -koormust vähemalt 30 % võrra ning hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, soodustades investeeringuid strateegilistesse väärtusahelatesse; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles seadma ettevõtluskliima ja konkurentsivõime oma poliitilises tegevuskavas esmatähtsaks prioriteediks; rõhutab vajadust suurendada nende sektorite VKEde toetamist ELi tasandil; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid algatusi majanduse taastamiseks; soovitab komisjonil lisaks kaaluda koos liikmesriikide, linnade või piirkondlike omavalitsustega kavade kaasrahastamist, näiteks vautšerite või allahindluste pakkumist turistidele, eesmärgiga suurendada turismile tehtavaid kulutusi turismist sõltuvates piirkondades asuvates väiksemates kohalikes ettevõtetes; kutsub komisjoni üles jälgima arenguid ja hindama võimalust pakkuda lisaks juba väljakuulutatud meetmetele erakorralist toetust ja sektoripõhist toetust, sealhulgas rahastamist ja kapitaliseerimist, kuni turismi- ja transpordivood on saavutanud jälle oma pandeemiaeelse taseme; on seisukohal, et see toetus peaks keskenduma ka nende tegevuse keskpika tähtajaga ajakohastamisele ja seda edendama, et viia need vastavusse ELi kõige uuemate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega muude standardite hulgas, nagu näiteks töötingimused; nõuab tegevuskava loomist, et tagada transporditegevuse toimimine, mis keskenduks tulevastele kriisidele, mis võivad tabada transpordi- ja turismisektorit, luues ettevõtjatele ja kodanikele õiguskindlust, tõstes nende jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet ning võttes arvesse ELi majandusele antavat lisaväärtust;

3. juhib tähelepanu sellele, et paljude pandeemia tagajärgede all kannatavate VKEde jaoks ei ole ELi uus taastekava kättesaadav; palub ELil võtta endale suurem roll rahastamisel, et toetada VKEde maksevõimet, samuti töökohti, palku ja töötajate õigusi ning ülemäärase võlgnevuse kahjuliku mõju piiramist; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid uurima võimalikke meetmeid, nagu maksusoodustus, pangalaenude tagasimaksete ajutine edasilükkamine ja lahendused, mis aitaksid katta teenuseosutajate riske kuni turismi- ja transpordivood taastuvad;

4. on seisukohal, et VKEde ja idufirmade ümberkujundamine ja sujuv toimimine säästva transpordi ja säästva turismi valdkondades suurendavad taastumist ja vastupanuvõimet COVID-19 järgsetel aegadel, nimelt püsivate kvaliteetsete töökohtade loomise ning liikmesriikide parimate tavade vahetamise ja koordineerimise kaudu; nõuab, et üleminek oleks kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega;

5. on seisukohal, et VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks eesmärgid ei peaks keskenduma mitte ainult VKEde osalemisele üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, vaid peaks kaaluma ka kohalike või piirkondlike kavade kaasrahastamist poliitika kujundamise protsessis, mille puhul kohaldatakse põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, ja VKE-testi täielikku kohaldamist mõjuhinnangutes, ning seda ka siis, kui poliitilised ettepanekud võivad viia allhanke korras tootmiseni, tunnustades samas riiklikku autonoomiat; on lisaks seisukohal, et eesmärgid tuleks saavutada pikaajalise ja kasvule suunatud poliitika kaudu, mis edendab Euroopa VKEde konkurentsivõimet, ning see peaks olema täielikult kooskõlas otsese rahalise toetuse ja muude ressurssidega, et võimaldada liikmesriikidel edendada VKEde üleminekut jätkusuutlikkusele ja digitaliseerimisele uue mitmeaastase finantsraamistiku ja eriti ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on eriti oluline vähim arenenud riikide ja piirkondade, sealhulgas äärepoolseimate, saarte ja kaugete piirkondade jaoks; rõhutab, kui oluline on toetada VKEsid sektori tööjõu kasvatamisel, pöörates erilist tähelepanu digitaalsetele oskustele, finantsharidusele ja uuenduslikele tehnoloogiatele, ning tegeleda ka ebavõrdsusega, millega naised selles valdkonnas silmitsi seisavad; rõhutab vajadust tagada parem juurdepääs riigihangetele menetluste lihtsustamise abil; väljendab muret raskuste pärast Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastamisele juurdepääsul, millega enamik, eriti piiratud kapitalisatsiooniga VKEsid silmitsi seisab, ja nõuab EIP rahastamisele juurdepääsu tingimuste kohandamist eri liikmesriikide VKEde tegeliku olukorraga; rõhutab ka olemasolevate rahastamislahenduste koostoime ja vastastikuse täiendavuse tagamise tähtsust, menetluste lihtsustamise ning toetusesaajate halduskoormuse ja -kulude vähendamise vajadust;

6. rõhutab, et ELi VKEde strateegia eesmärgid peaksid olema kooskõlas nende tegeliku osakaaluga majanduses ja nende struktuursete nõrkustega ning sobivate tööhõive- ja töötingimustega erinevates tegevusvaldkondades; rõhutab vajadust kehtestada meetmed, et tagada ringmajanduse konkurentsivõime ning Euroopa rohelises kokkuleppes ja Pariisi kokkuleppes sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide täitmine; palub tagada VKEdele võrdsed võimalused, eriti seoses märkimisväärse turupositsiooniga suurettevõtjatega, võttes samuti arvesse suurettevõtete kui VKEde tarnijate ja/või klientide läbirääkimisjõudu;

7. nõuab finantsasutuste, sealhulgas avalik-õiguslike ja erapankade motiveerimist ning riigiasutuste suutlikkuse tugevdamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või ELi tasandil VKEde toetamiseks; on seisukohal, et eelkõige mikroettevõtjate puhul peaksid need avalik-õiguslikud asutused aitama muu hulgas välja töötada ja rakendada juhtide ja töötajate koolitusprogramme organisatsioonilise, tehnoloogilise ja ärijuhtimise valdkonnas; palub tagada VKEde hea esindatus avaliku arutelu protsessis, et tagada nende seisukohtade nõuetekohane ja piisav kogumine, analüüsimine ja esindamine mõjuhinnangutes; nõuab, et parandataks selliste vahendite tõhusust, mille eesmärk on aidata VKEdel tegeleda ebaõiglaste või diskrimineerivate eeskirjade ja otsustega ning suurendada VKEde teadlikkust selliste probleemide lahendamise mehhanismide kättesaadavusest; juhib tähelepanu sellele, et eelkõige tuleb oluliselt suurendada teadlikkust, sest mõnes ELi riigis on uuringute kohaselt ainult 15 % ettevõtjatest teadlikud siseturu probleemide lahendamise võrgustikust ning selle kasutamine on vähelevinud;

8. märgib, et nn digiplatvorme reguleeritakse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab vajadust vältida ebaausat konkurentsi ning tagada ettevõtjatele ja klientidele õiguskindlus, samuti töötajate õigustest ja kasutajate ohutusest kinnipidamine; väljendab heameelt komisjoni hiljuti algatatud digiteenuste õigusakti käsitleva avaliku arutelu üle; ootab komisjoni käimasoleva uuringu avaldamist lühiajaliste üüride mõju kohta; rõhutab vajadust erimeetmete järele, et ajakohastada ühistransporditeenuseid (nt takso- või bussisektorid) ning liikuda aruka ja jätkusuutliku linnaliikluse suunas;

9. on seisukohal, et transpordisektoris etendab olulist osa andmete kasutamine, mistõttu on vaja hõlbustada andmete jagamist, parandada andmete kvaliteeti ja edendada andmete koostalitlusvõimet, tõhustades seeläbi sektori innovatsioonialast tegevust ja tõstes tema konkurentsivõimet kogu maailmas; nõuab asjakohast rahastamist, et see vastaks VKEde investeerimisvajadustele;

10. märgib, et digipöördel ja internetiplatvormidel on potentsiaal luua naistele paremad ja atraktiivsemad võimalused; palub tegevuskava naiste ettevõtluse täieliku potentsiaali ärakasutamiseks ning naiste tööhõive suurendamiseks turismi- ja transpordisektoris tegutsevates VKEdes;

11. juhib tähelepanu teatavate Euroopa linnade jõupingutustele tulla toime lühiajaliste üürilepingute negatiivse mõjuga seoses õigusega eluasemele ning ootab komisjoni poolt praegu läbiviidava uuringu tulemusi, et viia äritegevus vastavusse avaliku huviga, eelkõige VKEde puhul.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	12.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Angel Dzhambazki, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Roman Haider, Anne-Sophie Pelletier, Markus Pieper, Marianne Vind

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47	+
PPE	Andor Deli, Gheorghe Falcă, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian‑Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi
S&D	Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, István Ujhelyi, Marianne Vind, Petar Vitanov
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet
ECR	Angel Dzhambazki, Roberts Zīle
Verts/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay‑Grunenberg, Tilly Metz
GUE/NGL	Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Anne‑Sophie Pelletier
ID	Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo
NI	Mario Furore, Dorien Rookmaker

 

0	–

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (24.9.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

uue Euroopa VKEde strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Pina Picierno

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380),

A. arvestades, et Euroopa 25 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele ja annavad üle poole Euroopa SKPst; arvestades, et VKEd on Euroopa sotsiaal-majandusliku struktuuri tähtsaimad osalejad ning aitavad kaasa piirkondade atraktiivsusele ja planeerimisele ning piirkondlikule ühtekuuluvusele nii maapiirkondades kui mujal;

B. arvestades, et komisjoni andmetel oli 2017. aastal Euroopas 22 000 põllumajandusühistut ja 289 000 toiduaine- ja joogisektori ettevõtet, millest 90 % olid VKEd, millest paljud asuvad maapiirkondades; arvestades, et nendel ettevõtetel on maapiirkondade majanduses ülitähtis roll;

C. arvestades, et Euroopa rohelises kokkuleppes puudutab põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkonna ettevõtjaid mitu põhjalikke ümberkujundusi nõudvat poliitikameedet, sealhulgas strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiad, mille edukas elluviimine sõltub suurel määral ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja liikmesriikide strateegiliste kavade sidususest strateegiate vastavate eesmärkidega; arvestades, et VKEd on rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel põhiosalised;

D. arvestades, et COVID-19 kriis on toonud esile VKEde ebakindla majandusliku olukorra, kuna paljud neist ei taastu kehtestatud liikumispiirangute tõttu, mis avaldasid kõige suuremat mõju majutus- ja toitlustussektorile ning kolmandatele riikidele suunatud müügile;

E. arvestades, et tervishoiukriisi mõju tabas kõige rängemini VKEsid ja sundis paljusid neist oma tegevuse lõpetama;

F. arvestades, et EL on traditsiooniliselt toetanud ja soovib jätkuvalt toetada põllumajanduslikke pereettevõtteid, mis on tavaliselt VKEd, ning ka strateegia „Talust taldrikule“ on neile suunatud;

1. tunneb heameelt asjaolu üle, et strateegias „Talust taldrikule“ võetakse arvesse VKEde ärimudelite, suuruse, vanuse ja ettevõtlusprofiili mitmekesisust; rõhutab, et strateegia peaks võtma arvesse VKEde majanduslikku ja sotsiaalset mõju nendes piirkondades või valdkondades, kus nad tegutsevad;

2. tuletab meelde, et toiduainete tootmine ja töötlemine on oluline sektor, milles VKEdel on väga suur roll, ning see sektor on COVID-19 järgsel ajal otsustava tähtsusega; toonitab, et majanduse taastamine Euroopa rohelisele kokkuleppele tuginedes ja digitehnoloogiale üleminek on võimalus kiirendada ja ära kasutada rohelist ja digitaalset ümberkujundamist; on seisukohal, et COVID-19 pandeemia on esile toonud vajaduse toetada sotsiaalmajanduse ettevõtteid, näiteks väikesemahulisi toiduainete turustajaid, ning neid, kes tegutsevad tervishoiu- ja transpordisektoris; on arvamusel, et pandeemia on rõhutanud ka vajadust pöörata erilist tähelepanu VKEde põllumajandusturismi tegevuste toetamisele taastamiskavas ettenähtud sihtotstarbelise eraldise kaudu, et aidata ja toetada põllumajandusturismi ettevõtteid kriisi mõjust ülesaamisel; rõhutab sellega seoses põllumajandussektori VKEde suutlikkust turu vajadustega kohaneda; juhib tähelepanu roheliste koridoride toimimises tuvastatud puudustele kehtestatud liikumispiirangute ajal, mis tulenesid ühtlustatud korra puudumisest liikmesriikide vahel, ja negatiivsele mõjule, mida see avaldas paljudele põllumajandusliku toidutööstuse VKEdele, ning rõhutab vajadust vältida ühtsel turul häireid, et tagada kaupade tarne ja oluliste töötajate liikumine; tuletab meelde, et on oluline tagada hooajatöötajate vaba liikumine selles sektoris, et edaspidi tööjõupuudust vältida;

3. toonitab, et VKEd on maapiirkondades majandusarengu ja tööhõive põhitegurid, moodustades seal umbes 75 % kogutööhõivest[30]; rõhutab, et põllumajandus on ELi jaoks esmatähtis ja süsteemselt oluline sektor ja peab selleks jääma, kuna ta tarnib primaarsektorina, kus tööhõive on lahutamatult seotud maaga ja ümberpaigutamine ei ole võimalik, meie Euroopa tarbijate huvides kvaliteetseid tooraineid sekundaarsektorile ja toidutööstusele; on seisukohal, et mikroettevõtjatel ja VKEdel on koos maapiirkonna ettevõtete ja põllumajandusettevõtetega keskne roll kestlikus regionaalarengus, kuna nende ressursse kasutatakse toidutootmises ning muudes kaupades ja teenustes, sealhulgas keskkonnateenustes; rõhutab, et mitmekesistamise edendamine, näiteks põllumajandusturismi, otseturunduse, sotsiaalteenuste või muu põllumajandusettevõtetes toimuva tegevuse kaudu, moodustab olulise ettevõtlusbaasi, mis täiendab põllumajandustootjate sissetulekut, ning rõhutab vajadust suurendada toiduainete tarneahela VKEde puhul ettevõtluse toetamist koolituse, innovatsiooni, kättesaadavate investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse kaudu;

4. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja spetsiaalseid lahendusi, mis aitaksid VKEdest toidutöötlejatel ning väikestel jaemüüjatel ja toidukäitlejatel arendada uusi oskusi ja ärimudeleid, vältides samal ajal lisahalduskoormust ja lisakulusid, ning pakkuda uue strateegia „Talust taldrikule“ raames Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu nõustamisteenuseid;

5. väljendab heameelt COVID-19 pandeemia ränkade tagajärgede leevendamiseks loodud komisjoni ajutise riigiabi raamistiku üle, millega suurendatakse riigiabi ülemmäärasid, nii et liikmesriigid võivad anda iga põllumajandusettevõtte kohta toetust kuni 100 000 eurot ning toidutöötlemise ja toiduturundusettevõtte kohta kuni 800 000 eurot; väljendab heameelt maaelu arengu määruse[31] raames kehtestatud uue ajutise meetme üle, millega võimaldatakse ELi liikmesriikidel pakkuda põllumajandustootjale kuni 7000 eurot ja VKE-le kuni 50 000 eurot toetust;

6. juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduslikku tootmist iseloomustab kõikuv tööjõunõudlus ja hooajalisus; rõhutab, et ootamatutele kõikumistele reageerimiseks on vajalik, et arusaam põllumajanduses tehtavast tööst ja kuludest oleks põhjalik;

7. rõhutab, et naised moodustavad vaid 30 % ELi põllumajandusettevõtete juhtidest ja neil on sageli oluliselt väiksemad põllumajandusettevõtted kui meestel; rõhutab vajadust edendada ja toetada naiste ettevõtlust põllumajanduses sihipäraste meetmete abil ning toetada mitmekesisust VKEdes, pidades silmas kvalifitseeritud töötajate puudust ja naiste alaesindatust ettevõtluses; on seisukohal, et parem juurdepääs jätkuharidusele, koolitusele ja täiendkoolitusele, sealhulgas juhtimisoskuste ja oskusteabe valdkonnas, on VKEde jaoks ülioluline ning see peaks hõlmama asjakohaseid mentorlus-, juhendamis-, kvalifikatsiooni- ja täiendõppekavasid, pöörates erilist tähelepanu potentsiaalsetele naisettevõtjatele, samuti on see hädavajalik tehnoloogiliste ja innovatsioonivõimaluste kasutamiseks ja põllumajandussektori tootlikkuse pidevaks optimeerimiseks jätkusuutlikus majanduses; nõuab maapiirkondades ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste oskuste ja võimete toetamist ning naiste kutsealase välja- ja täiendusõppe pidevat ja sihipärast edendamist;

8. on seisukohal, et ELi ja selle ülemaailmsete partnerite vahel sõlmitud vabakaubanduslepingud ei tohiks ELi põllumajanduse tundlikke valdkondi ohtu seada, vaid peaksid põllumajandussektori VKEdele pigem võimalusi pakkuma; peab äärmiselt oluliseks, et komisjon väldiks meetmeid, mis võivad takistada VKEde konkurentsivõimet või rikkuda turumajanduse põhimõtet, ning keskenduks ühtsel turul tõkete kõrvaldamisele, et tugevdada ja mitmekesistada lühikesi tarneahelaid põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas; on seisukohal, et VKEde turuosa suurendamiseks ja uute turuväljundite loomiseks kolmandates riikides, sealhulgas dialoogi, kaubanduspartneritega heade tavade vahetamise ja uue teabeportaali kaudu, võib teha jõupingutusi, kui need ei takista asjaomaste poolte toiduga kindlustatust ja on kooskõlas kehtivate kliimakohustustega; nõuab kolmandates riikides Euroopa tooteedenduskampaaniate jätkamist tulevikus; rõhutab, et ühtne kaubanduspoliitika on äärmiselt oluline, et vältida ebaausat konkurentsi kolmandatest riikidest imporditud toodete poolt, mis ei vasta Euroopa standarditele;

9. on arvamusel, et mitu aastakümmet üleilmastumist on ELis ja maailmas kaasa toonud deindustrialiseerumise ja strateegiliste valdkondade, näiteks toiduainete ja tervishoiusektori ümberpaigutamise; rõhutab, et COVID-19 kriisi oluline õppetund on see, kui tähtis on majanduse toimimise viisid, sealhulgas selle tagajärjed ELi poliitikale uuesti läbi vaadata; rõhutab, et erilist vajadust reformida ja ühtlustada ELi poliitikavaldkondi; rõhutab, et ühist põllumajanduspoliitikat ja kaubanduspoliitikat tuleb kohandada, nii et need tugevdaksid ELi toiduga kindlustatust, näiteks kestliku põllumajandus- ja toidutootmise ümberpaigutamise kaudu ELi territooriumil;

10. märgib, et loomahaigustel, nagu Aafrika seakatk, väikemäletsejaliste katk, nodulaarse dermatiidi viiruse nakkus ja teised haigused, on avaldanud või avaldavad siiani põllumajandusliku toidutööstuse valdkonna VKEdele väga negatiivset mõju ja on põhjustanud ettevõtete sulgemist, millel on kohalikule majandusele tõsised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed; palub vastutavatel asutustel kohelda kannatanud ettevõtjaid võrdselt ning tagada nende jaoks kiire ja õiglane reageerimine ning tugi;

11. juhib tähelepanu tõsiasjale, et strateegia „Talust taldrikule“ mõjutab enamikku põllumajandustootjaid, kes on sageli madala marginaaliga väikesed pereettevõtted; usub, et sellest strateegiast võivad kasu saada kõik põllumajandusliigid; rõhutab, et strateegia võib luua võimalusi kohalikele väikestest põllumajandustootjatest ja toiduettevõtetest koosnevatele väärtusahelatele; väljendab selles kontekstis heameelt komisjoni kavatsuse üle laiendada ja edendada ringmajanduse ärimudeleid, et luua uusi ettevõtlusvõimalusi, kaasa arvatud toidujäätmete kasutamise kaudu, ning toetab põllumajandusliku toidutööstuse VKEdele kohandatud spetsiifilisi meetmeid; nõuab asjakohast ja piisavat toetust säästvatele tavadele üleminekuks, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu (eelkõige ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ja majanduse taastekava raames), ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele ning põllumajandus- ja toidusektori VKEdele, et toetada neid investeerimisel piirkondlikesse mahepõllumajanduslikesse tarneahelatesse ja selleks, et nad ei oleks strateegia rakendamise tõttu ebasoodsas olukorras ega halduslikult ülekoormatud; peab oluliseks suurendada toetust VKEde tehtud uuenduslikele investeeringutele, et aidata neil muutuda keskkonnahoidlikumaks ja tugevdada samal ajal nende majanduslikku vastupidavust;

12. tuletab meelde, et digiüleminek on nii põllumajandusliku toidutööstuse kui muude valdkondade VKEdele suur probleemküsimus; rõhutab vajadust edendada digitaaloskuste koolitusi ja täiendõpet ning pakkuda VKEdele kestikkuse ja digiülemineku vallas tuge ja nõustamist; toonitab vajadust suurendada kõikides maapiirkondades juurdepääsu lairibaühendusele ja selle kättesaadavust, et hõlbustada VKEde loomist ja soodustada uuenduslikke tootmismeetodeid, näiteks täppispõllumajandust, kuna VKEde konkurentsivõime on järjest enam seotud digitaristu ja digiteenuste usaldusväärse toimimisega; on seisukohal, et VKEde strateegias tuleb esikohale seada põhiliste digioskuste pakkumine kõigile mittedigitaalsetele VKEdele, sealhulgas teabe pakkumine nende õiguste ja kohustuste kohta seoses digiteerimisega, ning et see vajadus on eriti terav valdkondades, kus VKEde osakaal on suur ja kus üleminek digitaaltehnoloogiale ei ole veel levinud; nõuab seetõttu sihipäraseid meetmeid, et toetada innovatiivseid VKEsid jätkusuutlike ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel, ning rõhutab, kui oluline on töötada välja põllumajandusliku toidutööstuse jaoks kohandatud tehisintellekti tehnoloogiad;

13. toetab komisjoni üleskutset liikmesriikidele ja avaliku sektori hankijatele jagada suured riigihankelepingud väiksemateks osadeks, kuna selline lähenemine võib soodustada põllumajandusliku toidutööstuse VKEde osalust riigihangetes ja aidata seega kaasa tarneahelate lühemaks ja mitmekesisemaks muutmisele, mis oleks kooskõlas strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidega; nõuab riigi ametiasutustele ja VKEdele rohkem suuniseid riigihanke-eeskirjade olemasolevate paindlikkusvõimaluste kohta ja vastavate kohanduste tegemise kohta;

14. rõhutab, et maapiirkondades, eriti nende äärealadel, asuvad VKEd peavad sageli tegutsema teistsugustes ja keerulisemates tingimustes, näiteks on turud väikesed ja suuremad turud asuvad kaugel, transpordiühendus ja digitaalne ühenduvus on kehvemad ning koolitusvõimalusi on vähem; rõhutab vajadust maapiirkonna VKEde turu arendamise, ekspordi ja turunduse valdkonnas asjakohase poliitika kujundamise ja toetuse järele;

15. on arvamusel, et järgmise ÜPP reformiga peaks kindlalt taotlema haldusmenetluste lihtsustamist, kuna bürokraatia seab väikesed ja keskmise suurusega põllumajanduslikud majapidamised suurtega võrreldes märkimisväärselt ebasoodsamasse olukorda;

16. on arvamusel, et ÜPP reform peaks tooma tasakaalustatuma toetuse väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele ning et ELi toetuste puhul peaks esikohale seadma põllumajandusliku pereettevõtte mudeli;

17. nõuab ÜPP tugevat eelarvet, mis vastab uues rohelises kokkuleppes pandud ülesannetele, ning palub, et taasterahastu „NextGenerationEU“ rahaeraldiste korral ÜPP-le seataks esikohale toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

18. märgib, et põllumajanduslikus esmatootmises on toiduainete tarneahela teiste osalejatega võrreldes levinud väga suur killustumine, mis vähendab väikeste põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu, ning peab seega vajalikuks suurendada põllumajandussektoris erandeid ja kohandusi ELi konkurentsieeskirjades, et luua eri osalejate vahel parem tasakaal; väljendab heameelt ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate uute õigusnormide[32] üle ning tõdeb, et tegemist on esimese olulise sammuga ELi tasandil eeskirjade ühtlustamise suunas, mis suurendab põllumajandusliku toidutööstuse VKEde läbirääkimisjõudu, kuid peab kahetsusväärseks, et ELi direktiiv ei hõlma kahjumiga müüki; rõhutab, et EL ja liikmesriikide ametiasutused peavad tugevdama oma jõupingutusi, et kaitsta VKEsid ebaõiglaste turutavade eest, mis võivad tuleneda kas suurte tarnijate, töötlejate või klientide poolsest turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest; nõuab hilinenud maksmise direktiivi[33] rangemat kohaldamist ning kutsub komisjoni tungivalt üles parandama järelevalvet ja jõustamist;

19. toetab jõuliselt põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ ja VKE-testi kohaldamist kõikide õigusakti ettepanekute puhul ja eriti maapiirkonna VKEsid puudutavate meetmete väljatöötamisel seoses uues strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, ning palub komisjonil teostada nõuetekohased mõju hindamised;

20. on seisukohal, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antav toetus on põllumajandusliku toidutööstuse põllumajandusettevõtetele ja VKEdele väga oluline ning see võiks olla suunatud maapiirkondade põllumajandusettevõtetele ja muudele äriühingutele, mille hulka võivad kuuluda ka VKEd, et tagada nende pikaajaline areng, tegevuse mitmekesistamine ja kestlikkus kogu ettevõtte elutsükli jooksul; väljendab heameelt otsuse üle eraldada 2 % EAFRD kasutamata assigneeringutest kriisimeetmetele, mis võivad päästa VKEsid, keda pandeemia mõju kõige rängemini tabas;

21. juhib tähelepanu asjaolule, et paljud ELi maapiirkonnad on ka alad, kus toodetakse kvaliteetseid põllumajandustooteid ja toiduaineid; rõhutab ühistute olulisust põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas ning nende sotsiaalset lisaväärtust maapiirkondades; rõhutab VKEde olulisust maaturismi valdkonnas ning nende rolli elujõuliste maapiirkondade tagamisel tööhõive pakkumise kaudu; palub seega toetada neid VKEsid, mis on tihti ka pereettevõtted, eriti seoses lairibaühenduse ja ühenduvuse tagamisega, et aidata nende tooteid ühtsel turul reklaamida, ning vajaduse korral kõrvaldades kaubandustõkked kolmandate riikidega; nõuab, et asjakohasteks juhtudeks arendataks välja ELi e-märgis, et esitada veebipõhistele tarbijatele nüüdisaegsel ja digitaalsel viisil koostisainete loetelu ja toitumisalane teabe; rõhutab, et mitmekesistamise kontseptsiooni edendamine, nt maaturismi või otseturustamise, sotsiaalteenuste või muude põllumajandusettevõttes toimuvate tegevuste kaudu, on oluline ettevõtluse alus ja aitab tagada põllumajandusettevõtjatele piisava sissetuleku;

22. palub komisjonil tagada hilinenud maksmise direktiivi ja ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi täielik ja ühtne jõustamine, et parandada kogu toiduainete tarneahela toimimist ELi ühtsel turul ning tugevdada põllumajandusettevõtete, ühistute ja põllumajandusliku toidutööstuse VKEde läbirääkimispositsiooni;

23. kutsub nii kohalikke, piirkondlikke kui ka riigi ametiasutusi tungivalt üles toetama ja ergutama põllumajandusliku toidutööstuse ELi ja/või liikmesriikide ja piirkondlike kvaliteedikavade kasutamist, eriti VKEde seas, sest see aitaks luua töökohti ning säilitada traditsioonilisi tootmisviise ja kulinaarset pärandit;

24. väljendab kahetsust, et komisjoni väljapakutud maaelu arengu määruse uued sätted, mis peaksid aitama põllumajandustootjatel kriisist üle saada, diskrimineerivad neid riike, millel ei ole käesoleva programmiperioodi lõpus enam vahendeid, ja selline tasakaalust väljas olukord võib viia liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamiseni;

25. tuletab meelde, et teatud valdkondades, näiteks mesinduses, tegutsevad peamiselt mikroettevõtjad ja VKEd, kellel ei ole samasugust likviidsust kui suurtel ettevõtjatel, mis teeb neil kasvuks või arenguks vajalike laenude või sarnaste rahastamisvahendite saamise raskemaks; märgib, et teatud teguritel, näiteks hinnasurvel ning kontrollimatul või üleliigsel taimekaitsevahendite kasutamisel mõnes piirkonnas, on olnud hävitav majanduslik mõju mesinikele ja VKEdele, kes nendest teguritest sõltuvad;

26. on seisukohal, et üldhuviteenuste ja -taristu parem kvaliteet on maal sama oluline kui linnas; rõhutab, et sellised igapäevaelu teenused nagu lapsehoid, eakate hooldus, tervishoid ja koolid aitavad parandada maapiirkondade elatustaset ja vähendada väljarännet maapiirkondadest;

27. juhib tähelepanu, et ainult 11 % ELi põllumajandusettevõtetest, mis on enamikus VKEd, juhivad alla 40aastased inimesed; tunnustab olemasolevaid meetmeid noorte põllumajandustootjate toetamiseks, näiteks noore põllumajandustootja toetust; märgib, et sellegipoolest võib puudulik teabevoog ja suur halduskoormus noored põllumajandustootjad ELi toetustest ilma jätta; nõuab seetõttu noortele põllumajandustootjatele täiendavaid sihipäraseid meetmeid; kutsub tungivalt üles toetama paremat teadmussiiret põllumajandustootjate eri põlvkondade vahel ja põlvkondade uuenemist põllumajanduses;

28. kutsub üles toetama töö- ja eraelu tasakaalustamise algatusi, et võtta arvesse ka põllumajanduslike pereettevõtete vajadusi ning tagada asjakohased meetmed (nt vanemapuhkus või asendamine haigestumise korral);

29. märgib, et tõhusate bioenergia tippkeskuste ehitamine on ülioluline, et reageerida asjakohaselt kliimamuutustest tingitud vajadustele, kusjuures üleminek CO2-neutraalsele põllumajandusele 2050. aastaks võib muutuda rohelise kokkuleppe alustalaks;

30. rõhutab, et mobiilseks ja statsionaarseks kasutamiseks mõeldud põllu- ja metsamajandusest pärit bioenergia on juba praegu liikuvus- ja küttesektoris liikumapanev jõud ning see on tulevikus mõistlikku kestlikkust silmas pidades kiiresti ja odavalt suurima CO2-tõhususega arendatav; juhib tähelepanu sellele, et see aitaks veelgi suurendada piirkondlikku lisaväärtust ja vähendada märkimisväärselt CO2 heidet;

31. kutsub komisjoni üles toetama ettevõtlust maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna parandamise kaudu, toetades kestliku arengu protsesse, kiiret juurdepääsu paindlikele ja väikeses mahus rahastamisvahenditele (sealhulgas ühishoiuse vormis) ning kiire internetiühenduse arendamist kogu ELi territooriumil;

32. on seisukohal, et riigihangete puhul tuleb ette näha õigusnormid, mis võimaldavad eelkõige kohalikel VKEdel pakkumismenetlustes osaleda, ning toetada sel viisil lühikesi tarneahelaid ja kohalikke (nn nullkilomeetri) tooteid;

33. rõhutab, et on oluline tagada põllumajanduslikele VKEdele juurdepääs erinevatele rahastamisvahenditele.

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Cristian Ghinea, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Chris MacManus, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Eugenia Rodríguez Palop, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Claude Gruffat, Michaela Šojdrová, Marc Tarabella

 

 

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44	+
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer‑Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Michaela Šojdrová
S&D	Clara Aguilera, Attila Ara‑Kovács, Carmen Avram, Adrian‑Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Marc Tarabella
RENEW	Atidzhe Alieva‑Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Cristian Ghinea, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas
VERTS/ALE	Benoît Biteau, Claude Gruffat, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Bronis Ropė
ECR	Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert‑Jan Ruissen, Veronika Vrecionová

 

1	-
GUE/NGL	Luke Ming Flanagan

 

2	0
GUE/NGL	Chris MacManus, Eugenia Rodríguez Palop

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (5.10.2020)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa VKEde uue strateegia kohta

(2020/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Victor Negrescu

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. kordab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust ELi majanduse selgroona, sealhulgas väiksemates liikmesriikides; märgib, et VKEd on majandusšokkide suhtes eriti haavatavad oma piiratud likviidsusreservide ja kõrge tööjõumahukuse tõttu; rõhutab, et COVID-19 kriisil on olnud enneolematu sotsiaal-majanduslik mõju VKEdele, eelkõige kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses, samuti hariduse, noorsootöö, spordi- ja meediavaldkonnas; rõhutab, et nende sektorite eripära tõttu on Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus suuremas kriisis, kui kunagi varem; palub Euroopa Komisjonil vaadata läbi oma VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks, suunates oma toetus VKEdele, et aidata neil kriis üle elada ja etendada olulist rolli meie Euroopa majanduse kestlikus taastumises ning tagada, et Euroopa VKEdele eraldatud vahendid oleksid liikmesriikides kättesaadavad ja üldsusel oleks hõlbus neile juurde pääseda, et võimaldada neil tegeleda praeguste probleemidega ja säilitada kõrge tööhõive tase ning luua töökohtade säilitamise skeemid;

2. rõhutab VKEde tähtsust tööhõive ja majanduskasvu seisukohalt kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses, kuna need üksi annavad rohkem kui 8,7 miljonit täistööajaga töökohta, millest paljud on VKEdes (3,8 % ELi tööjõust); tuletab meelde kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse eripärasid, mis põhinevad peamiselt VKEde ökosüsteemidel; rõhutab, et paljudel VKEdel kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses on kõrgem ohuprofiil, ning rõhutab seetõttu nende VKEde projektide arendamise ja suutlikkuse suurendamise toetamise tähtsust; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tabas COVID-19 kriis kõige enam live-sektorit, kus muusika- ja etenduskunstide, sealhulgas festivalide toimumiskohad olid esimesed, mis suleti ja viimased, mis taasavati, mistõttu vajab live-sektor erilist tuge; rõhutab vajadust teha järeldusi praegusest kriisist saadud õppetundidest ja luua ELi ühine koordineeritud tegevuskava, et vähendada tulevaste kriiside mõju VKEdele; soovitab kaasata eriotstarbelisi kriisipõhiseid toetuskavasid, et lahendada probleemid, millega erinevad mõjutatud sektorid kokku puutuvad;

3. rõhutab, kui oluline on rahaliste vahendite kättesaadavus VKEdele kogu Euroopas, eelkõige kultuuri-, loome- ja haridussektoris ning noorsootöö, meedia- ja spordivaldkonnas; palub nõukogul rahastamist suurendada ning komisjonil muuta rahalised vahendid ja ka rahastamine riiklikest vahenditest kättesaadavamaks, eelkõige tulevases InvestEU programmis, ning pakkuda võrdseid rahalisi võimalusi kõigis ELi liikmesriikides;

4. rõhutab, et kultuuriturism moodustab 40 % kogu Euroopa turismist; rõhutab COVID-19 kriisi enneolematut mõju turismi- ja reisisektorile; nõuab seetõttu konkreetsete meetmete võtmist kriisijuhtimise mehhanismi väljatöötamiseks, et vastata VKEde vajadustele kultuuriturismi valdkonnas;

5. väljendab heameelt eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kasutuselevõtu üle ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama VKEdele kultuuri- ja loomesektoris piisava rahalise toetuse, eriti kõige enam kannatanud piirkondades;

6. mõistab teravalt hukka, et muudetud ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis puudutab kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse piisavat rahastamist, ei ole piisavalt ambitsioonikas ning et uues majanduse taastamise kavas ei anta nendele sektoritele spetsiaalset rahalist toetust; peab praeguseid ettepanekuid vastuvõetamatuks ja usub, et neil on sektorile negatiivne mõju; kordab vajadust suurema rahalise toetuse järele, mis on järgmise põlvkonna jaoks jätkusuutliku tuleviku rajamise aluseks; on sellega seoses seisukohal, et neid eesmärke saab edukalt saavutada ainult siis, kui komisjon ja liikmesriigid suurendavad mõne edukaima liidu programmi eelarvet; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi mandaati tulevases mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Erasmus+“ eelarve kolmekordistamiseks, programmi „Loov Euroopa“ eelarve kahekordistamiseks ja Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks komisjoni poolt väljapakutud summa taastamiseks; on seisukohal, et need arvud on praeguse kriisi vastu võitlemiseks muutunud olulisemaks kui kunagi varem; arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab 8,7 miljonit töökohta ja 4 % ELi SKPst, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama vastavalt konkreetsetele vajadustele vähemalt 2 % taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse taastamiseks; rõhutab, et see protsent peaks kajastama selle sektori tähtsust; kordab vajadust täpsete kavandamis- ja rahastamiskavade järele, mille eesmärk on tagada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse tegevuse järjepidevus ja pakkuda prognoositavust selles valdkonnas tegutsevatele inimestele;

7. rõhutab, kui oluline on rahaliste vahendite kättesaadavaks muutmine VKEdele kogu Euroopas, eelkõige kultuuri-, loome- ja haridussektoris ning noorsootöö, meedia- ja spordivaldkonnas; tunnistab, et nende sektorite tegevuse immateriaalne olemus võib piirata nende juurdepääsu rahalisele toetusele; tunneb heameelt kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi hiljutiste täiustuste üle, millest viimasel eelarveperioodil 2014–2020 said VKEd kasu, tagades kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse algatuste jaoks laene; kutsub komisjoni üles tagama kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi kaasamise InvestEU programmi, et parandada mitme kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutseva ettevõtte rahastamisvõimalusi COVID-19 kriisi ajal, ja nõuab kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi laiendamist VKEde tagasimaksekorra suurema paindlikkusega; kutsub komisjoni üles tagama, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus oleksid asjakohaselt kaasatud kõikidesse ettevõtlusprogrammidesse, näiteks ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ja „Euroopa Horisont“ programmi;

8. rõhutab programmi „Euroopa Horisont“ olulist rolli kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse innovatsioonis ja uute tehnoloogiate väljatöötamisel, millel võib olla positiivne mõju avatud ja pluralistlikule kultuuriloomelisele osalusele; tervitab sellega seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegia raames kultuuri- ja loomemajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna loomist; rõhutab vajadust lihtsustada kultuuri- ja loomesektoris VKEde menetlusi vahendite taotlemisel ja nõuab liidu programmide kaudu vahendeid taotlevate VKEde jaoks ühtse kontaktpunkti lahendust;

9. rõhutab vajadust asjakohaste ja tõhusate eeskirjade järele ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks ja kasutamiseks VKEde jaoks kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses; rõhutab erinevate algatuste ja VKEdele kättesaadava rahastamise vahelise sünergia tähtsust ning märgib, et VKEdel puudub endiselt piisav juurdepääs rahastamisele, eriti pikaajaliste ja uuenduslike projektide jaoks;

10. võtab teadmiseks suurenenud nõudluse digitaalse kultuurisisu järele, eriti erinevates liikumispiirangu faasides; juhib tähelepanu sellele, et vähene digitaliseerimine takistab paljude sektorite majanduslikku lähenemist ja kasvuvõimalust; rõhutab seetõttu vajadust teha täiendavaid investeeringuid Euroopa VKEde digitaliseerimisse kõigis sektorites; tunnistab digitaliseerimisest tulenevaid suurenenud võimalusi üldiselt, kui ka eriti kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses; nõuab täiendavat toetust VKEdele, mis edendaks digitaalset kultuuri- ja haridusalase teabe kättesaadavust; nõuab tungivalt võrdsete digivõimaluste loomist, võttes arvesse VKEde väljakutseid kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses, nagu koostalitlusvõime ELis, digitaalne lõhe ja võrdne juurdepääs võrgule; rõhutab vajadust teha täiendavaid investeeringuid oskustesse, eelkõige digitaal- ja ettevõtlusoskustesse, mis peavad olema õppekavade üks kesksemaid teemasid kõigis hariduse etappides, samuti põhioskustena töötajate ja töötute koolituskavades, kooskõlastatuna digitaalõppe tegevuskavas, et tagada ulatuslik ja jätkusuutlik digitaliseerimise protsess, kaitstes seeläbi tööhõivet ja edendades sotsiaalset kaasatust; nõuab Euroopa algatust ettevõtlushariduse edendamiseks, et valmistada ette Euroopa VKEde järgmist põlvkonda, seda eriti kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses, ning pakkuda praegustele VKEdele suuniseid ja tuge, et nad suudaksid kohaneda olemasolevate probleemidega elukestva õppe programmide kaudu; rõhutab programmi „Erasmus+“ õpipoisiõppe ja ettevõtjate vahetuste tähtsust ning nõuab, et tehtaks rohkem sarnaseid algatusi, kasutades uusi vorme ja vahendeid; nõuab paremat platvormi, mis pakuks teavet Euroopa abi kohta noortele ettevõtjatele, idu- ja kasvufirmadele ning praegustele VKEdele;

11. kutsub komisjoni üles töötama välja VKEde jaoks integreeritud toetuskava, kasutades Euroopa tasandil kättesaadavaid ristfinantseerimise mehhanisme, samuti sünergiat riiklike ja kohalike algatustega, et toetada COVID-19 pandeemia tõttu suurte väljakutsetega silmitsi seisvaid VKEsid ja pakkuda rahalisi vahendeid uute ettevõtlusalgatuste loomiseks; rõhutab, et VKEde mitmekesisuse tagamine kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses kaitseb kultuurilist mitmekesisust, aitab võidelda autoritaarsuse vastu ja seeläbi kaitsta meie Euroopa väärtusi; rõhutab reguleerimise parandamise tähtsust, kuna eriti VKEd kannatavad ebatõhusa reguleerimise ja tarbetu halduskoormuse tagajärgede all; rõhutab, et sügavam integratsioon ühtsel turul on ka VKEde konkurentsivõime ja olemasolu jaoks ülioluline;

12. rõhutab noorte kaasamise vajadust ettevõtlustegevusse; tunnustab ja väärtustab ettevõtlusalaseid jõupingutusi haridussektoris, eriti VKEde ja ühistute puhul, mis võimaldavad mitmekesistada haridussüsteemi ja peredele pakutavaid mudeleid, et nad saaksid vabalt valida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ettevõtlusharidust ja looma kohandatud tugimeetmeid, mis võimaldaks igale eurooplasele juurdepääsu ettevõtlusele ja tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, pöörates erilist tähelepanu vähemate võimalustega inimestele;

13. kutsub komisjoni üles looma tihedas koostöös liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalpartneritega Euroopa algatuse, mille eesmärk on luua ELis üle miljoni uue idufirma, mis pakuksid ettevõtlusvõimalusi kogu Euroopas;

14. rõhutab VKEde võtmerolli spordisektoris kõigile tervisliku eluviisi, kultuuridevahelise dialoogi ning haridus- ja ametialaste võimaluste tagamisel ja edendamisel; nõuab seetõttu, et programmi „Erasmus+“ raames pöörataks suuremat tähelepanu spordi mõõtmele.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Isabella Adinolfi, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Gilbert Collard, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Hannes Heide, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Andrey Slabakov, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Salima Yenbou, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pernando Barrena Arza, Łukasz Kohut, Marcel Kolaja, Elżbieta Kruk, Željana Zovko

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28	+
PPE	Asim Ademov, Andrea Bocskor, Tomasz Frankowski, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Željana Zovko, Milan Zver
S&D	Hannes Heide, Petra Kammerevert, Lukasz Kohut, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa
RENEW	Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva
ID	Gilbert Collard
VERTS/ALE	Marcel Kolaja, Niklas Nienaß, Salima Yenbou
ECR	Elżbieta Kruk, Dace Melbārde, Andrey Slabakov
GUE/NGL	Pernando Barrena Arza, Niyazi Kizilyürek
NI	Isabella Adinolfi

 

1	–
ID	Christine Anderson

 

1	0
ID	Gianantonio Da Re

 

 

 

 

ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Cristian‑Silviu Buşoi

Esimees

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2020/2131(INI))

Austatud esimees

Õiguskomisjonile anti 2. septembril 2020 luba esitada eelnimetatud menetluse kohaselt Teie komisjonile arvamus. Arvamuse koostajaks määrati Gilles Lebreton. Arvestades kahetsusväärselt lühikest aega, mis arvamust esitavatele komisjonidele on antud arvamuse vastuvõtmiseks Teie komisjoni määratud tähtaja jooksul, otsustas õiguskomisjon lõpuks esitada arvamuse kirja vormis.

Alljärgnev arvamus võeti vastu komisjoni 1. oktoobri 2020. aasta koosolekul[34]. Õiguskomisjon otsustas paluda vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Loodan, et need ettepanekud annavad Teie komisjoni koostatavasse raportisse väärtusliku panuse.

Lugupidamisega

Adrián Vázquez Lázara

 

ETTEPANEKUD

1. rõhutab, et VKEde tegevuskeskkonda tuleb parandada ning et ELi õigusaktidest peab olema kasu nii, et need ei tekita kodanikele ja ettevõtjatele tarbetut koormust, kuna õigusaktidest tulenevad kulud mõjutavad eelkõige VKEsid, kelle inim- ja finantsressursid on piiratud; kordab sellega seoses, kui oluline on põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ ja VKE-testi süstemaatiline kohaldamine ELi õigusaktidele, samuti tuletab meelde komisjoni võetud kohustust järgida uute õigusaktide puhul põhimõtet „üks sisse, üks välja“.

2. rõhutab, et Euroopa VKEd on COVID-19 pandeemia tõttu tugevalt kannatanud; leiab, et pandeemia on esile toonud mõned Euroopa tööstuspoliitika nõrkused, eelkõige sõltuvuse kolmandatest riikidest, ning see peaks ergutama Euroopa Liitu täiustama sõltumatuid Euroopa tootmisahelaid; seetõttu peaks EL paremini kaitsma oma strateegilisi huve, parandades VKEde kaitset ja edendamist, et aidata neil oma võimalused täielikult ära kasutada ja tõhusalt vastata probleemidele, millega nemad ja terve meie ühiskond praegu silmitsi seisavad; rõhutab, et uus strateegia peaks olema kavandatud pikemaks ajavahemikuks ja selles tuleks keskenduda kohalikule tasandile, et vältida tarneahelate lagunemist;

3. kiidab heaks programmi InvestEU ja eriti selle VKEde komponendi suurema rolli taastekavas, mis peaks olema peamine finantsvahend VKEde ärimudelite konsolideerimiseks ja aitama neil investeerida ettevõtte juhtimise projektidesse, mis edendavad konkurentsivõimet ja turupõhist innovatsiooni;

4. rõhutab, et otsustavalt tähtis on toetada strateegilise tööstuse ümberpaigutamist ning soodustada ja arendada võimaluse korral lühiahelaid, et luua Euroopas töökohti ja tuua VKEde ökosüsteem tarbijatele lähemale;

5. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku nõudliku ja tõhusa ELi tasandi õigusraamistiku loomiseks, mis tugineks hoolsuskohustusele, et tagada ELis kestlikud tarneahelad ja sellega kaitsta kestlikke Euroopa VKEsid;

6. nõuab tungivalt, et komisjon tõhusamalt tegutseks tarbijaid mõjutava ja peamiselt VKEsid nõrgestava kõlvatu konkurentsi vastu, mis põhineb kolmandatest riikidest pärit toodetel, mis ei vasta Euroopa Liidu tehnilistele, keskkonna-, tervishoiu-, sotsiaalsetele või intellektuaalomandi standarditele, muu hulgas muutes kohustuslikuks hiljuti impordilt käibemaksu kogumiseks kasutusele võetud, kuid siiani üksnes vabatahtliku ühtse kontaktpunkti kasutamise;

7. kiidab heaks uue VKEde käibemaksusüsteemi, mis peaks vähendama bürokraatiat ja VKEde halduskoormust ning looma ettevõtjatele võrdsed tingimused;

8. tunneb heameelt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) 2020. aastal algatatud VKEde programmi üle, mille siht on võimaldada VKEdel täielikult kasutada intellektuaalomandiõigusest tulenevate õiguslike tagatiste potentsiaali;

9. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata majanduskasvule suunatud sektoritele ühtsel turul, näiteks jagamismajandusele, mis tõmbab ligi uuenduslikke idufirmasid, ning võimaldada loovatel ärimudelitel kasutada ELi tasandil reguleeritud testimiskeskkondi, et vähendada idufirmade innovatsioonikulusid ja leida võimalusi turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks;

10. rõhutab, et vaja on kestlikku rahastamist, et ületada praegune investeeringute puudujääk ja tugevdada Euroopa VKEde juhtrolli uuenduste väljatöötamisel, mis on suunatud rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku fondi (JTF) eesmärkide saavutamisele;

11. tuletab meelde vajadust tagada, et VKEd saaksid tõesti kasu direktiivist 2011/7/EL, mis on suunatud hilinenud maksmise vastu äritehingute puhul, ning ergutada liikmesriike kasutama selle direktiivi artikli 12 lõikes 3 sätestatud võimalust võtta vastu VKEdele veelgi soodsamad sätted;

12. kiidab heaks maksevõime toetamise rahastamisvahendi, mille komisjon esitas taasterahastu „NextGenerationEU“ paketi raames ja mis pakub VKEdele COVID-19 pandeemiast toibumise ajal väga vajalikku maksevõime toetust, kusjuures see vahend peab tagama, et VKEdele toetuse andmise menetlused on tõhusad, ja olema võimalikult peatselt kasutusvalmis, et liikmesriikide tegevust täiendada;

13. kutsub komisjoni üles liikmesriike aktiivselt toetama direktiivi (EL) 2019/1023 (mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetlusi) ülevõtmisel, et eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid pankrotti vältida;

14. peab vajalikuks anda Euroopa VKEdele ja idufirmadele eelisjuurdepääs riigihangetele ja riskikapitalile, vähendada halduskoormust ning töötada välja innovatsiooni lihtsuse ja toetamise poliitika, mis võib viia patentide taotlemiseni;

15. ergutab kehtestama poliitikat, mis hõlbustab füüsilisest isikust ettevõtjate, eelkõige naisettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele; kutsub komisjoni üles suurendama naisettevõtjate rahastamisvõimalusi ja parandama juurdepääsu olemasolevatele vahenditele;

16. ergutab kasutusele võtma kriteeriume piirkondlike toodete ja teenuste eelistamiseks riigihangetes ning soovitab vajaduse korral suurendada riigihangete piirmäärasid, et VKEsid tugevdada;

17. rõhutab, et VKEsid ja idufirmasid tuleb paremini kaitsta ning et avaliku sektori asutusi ja kodanikuühiskonda tuleb julgustada investeerima teadusuuringutesse, mis käsitlevad tehisintellekti ja muud tulevikutehnoloogiat, nagu robootika, suurandmed, arukad kaubad ja teenused ning plokiahel, täielikult järgides ELi tasandil loodavaid õiguslikke ja eetilisi standardeid ning võttes arvesse ka seda, et paljud Euroopa VKEd on valmis selles valdkonnas jõupingutusi suurendama;

18. on seisukohal, et peamine ülesanne VKEde konkurentsivõime tagamiseks on lähiaastatel kiire, turvalise ja usaldusväärse 5G internetivõrgu väljaarendamine kogu Euroopa Liidus ning Euroopa digitaalse sõltumatuse tagamine, eelkõige võrkude ja andmesalvestuse vallas;

19. tuletab meelde vajadust tagada, et VKEd tunneksid oma õigusi ja eri toetusvõimalusi; rõhutab seetõttu vajadust tugevdada VKEde ja liikmesriikide teabevahetust;

20. palub komisjonil tagada, et ELis kehtiks andmepoliitika, mis tagab õiguskindluse andmete kasutamisel ning teenuste ja toodete digiuuendusteks vajalike andmete kättesaadavuse raamistiku ja parandab ärimudeleid, eelkõige VKEde jaoks;

21. palub komisjonil korraldada uuring Euroopa VKEdele ja idufirmadele mõeldud aktsiaoptsiooniskeemide kohta, sest atraktiivsed aktsiaoptsioonid võimaldaksid Euroopa ettevõtteasutajatel oma ülemaailmsete partneritega konkureerida, müües osa oma ideest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele.

 

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	12.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	69 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Nicola Beer, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Eva Maydell, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Sira Rego, Manuela Ripa, Jérôme Rivière, Robert Roos, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jens Gieseke, Elena Lizzi, Marian-Jean Marinescu, Sandra Pereira, Massimiliano Salini

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

69	+
EPP	Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria Da Graça Carvalho, Pilar Del Castillo Vera, Christian Ehler, Jens Gieseke, András Gyürk, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Marian-Jean Marinescu, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Maria Spyraki, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
S&D	Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
RENEW	Nicola Beer, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
ID	Paolo Borchia, Markus Buchheit, Elena Lizzi, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière, Isabella Tovaglieri
Greens	François Alfonsi, Michael Bloss, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Manuela Ripa, Marie Toussaint
ECR	Izabela-Helena Kloc, Robert Roos, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
NI	Ignazio Corrao, Clara Ponsatí Obiols

 

4	–
GUE	Manuel Bompard, Marc Botenga, Sandra Pereira, Sira Rego

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
• [2] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
• [3] ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.
• [4] ELT C 68E, 7.3.2014, lk 40.
• [5] ELT C 316, 22.9.2017, lk 57.
• [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
• [7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.
• [8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.
• [9] ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 102.
• [10] WHO peadirektori avasõnad COVID-19 käsitlevas pressi infotunnis, 11. märts 2020.
• [11] https://ec.europa.eu/growth/smes_et 
• [12] OECD Economic Outlook, Volume 2020, Issue I
• [13] https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/digital-economy-and-society-index-desi-2020
• [14] Innovation Finance Advisory poolt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga jaoks koostatud aruanne„ Funding female entrepreneurs – How to empower growth“ (Naisettevõtjate rahastamine – kuidas kasvu suurendada), juuni 2020.
• [15] Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),
• [16] Euroopa Poliitikauuringute Keskuse aruanne Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumile „Feasibility Study: Introducing ‘one-in-one-out’ in the European Commission“ (Teostatavusuuring: põhimõtte „üks sisse, üks välja“ juurutamine Euroopa Komisjonis), 5. detsember 2019.
• [17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132. ELT L 172, 26.6.2019, lk 18.
• [18] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
• [19] ELT L 241, 27.7.2020, lk 36.
• [20] EÜT L 178, 17.7. 2000, lk 1.
• [21] Eriaruanne nr 17/2020 „Kaubanduse kaitsemeetmed: ELi ettevõtete dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest kaitsmise süsteem toimib hästi“
• [22] https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-103-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF
• [23] https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-103-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF
• [24] https://www.eib.org/en/publications/investment-report-2018
• [25] https://ec.europa.eu/docsroom/documents/38462?locale=et
• [26] ELT C 212, 26.6.2020, lk 8.
• [27] OECD/Euroopa Liit (2019), The Missing Entrepreneurs 2019: Policies for inclusive entrepreneurship, OECD Publishing, Pariis, https://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-services/the-missing-entrepreneurs-2019_3ed84801-en
• [28] https://ec.europa.eu/growth/sectors/social-economy_et
• [29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
• [30] Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu (ESPON) 31. jaanuari 2018. aasta aruanne väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta Euroopa piirkondades ja linnades.
   
• [31] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
• [32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59).
• [33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.
• [34] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Adrián Vázquez Lázara (esimees), Ibán García Del Blanco, Sergey Lagodinsky, Raffaele Stancanelli (aseesimees), Manon Aubry, Gunnar Beck, Patrick Breyer, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jean‑Paul Garraud, Evelyne Gebhardt, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Liesje Schreinemacher, József Szájer, Stéphane Séjourné, Marie Toussaint, Axel Voss, Bettina Vollath, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos, Kosma Złotowski, Tomasz Frankowski.