SOOVITUS, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
7.12.2020 - (11260/2020 – C9‑0372/2020 – 2020/0274(NLE)) - ***
Kalanduskomisjon
Raportöör: Annie Schreijer‑Pierik
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
(11260/2020 – C9‑0372/2020 – 2020/0274(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11260/2020),
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkulepet, milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020 (11315/2019),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9‑0372/2020),
– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0244/2020),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Mauritaania Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Taust
Mauritaaniaga sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga nähakse ELi laevastikule ette märkimisväärsed kalapüügivõimalused põhjalähedaste ja pelaagiliste liikide ning tuuni ja pika rändega liikide püügiks. See on kõige olulisem ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud segapüügilepingutest ning praegu on sellega lubatud kalapüük kuni 58 laevale Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist, Madalmaadest, Leedust, Lätist, Poolast, Saksamaalt, Ühendkuningriigist, Iirimaalt ja Prantsusmaalt. See on osa kahepoolsete säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustikust Atlandi ookeani äärsete Lääne-Aafrikaga riikidega, nimelt Maroko, Senegali, Gambia, Guinea-Bissau, Libeeria ja Côte d’Ivoire’iga.
Aastatel 2018–2019 viis komisjon läbi protokolli võimaliku uuendamise eelhindamise, milles järeldati, et ELi kalandussektor on kalapüügist Mauritaania vetes kindlalt huvitatud ning et protokolli uuendamine aitaks tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning aitaks kaasa kalanduse paremale juhtimisele selles piirkonnas. ELile on tähtis, et oleks olemas õigusakt, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd riigiga, kes on allpiirkondlikul tasandil ookeanide majandamises oluline osaleja, võttes arvesse selle riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva püügipiirkonna ulatust.
Protokolliga nähakse ette kalapüügivõimalused järgmist liiki laevadele:
* vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ette nähtud laevad: 5000 tonni ja 25 laeva;
* senegali merluusi püügi traalerid (mitte külmutustraalerid) ja põhjaõngejadalaevad: 6000 tonni ja 6 laeva;
– senegali merluusi püügi (külmutus)laevad: (3500 tonni senegali merluusi, 1450 tonni kalmaari ja 600 tonni seepiat);
* põhjalähedaste liikide (v.a senegali merluus) püügiks ette nähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot: 3000 tonni ja 6 laeva;
* tuunipüügiseinerid: 12 500 tonni (võrdluskogus) ja 25 laeva;
* ritvõngedega ja triivõngejadaga tuunipüügilaevad: 7500 tonni (võrdluskogus) ja 15 laeva;
* pelaagilised külmutuslaevad: 225 000 tonni (lubatud ületada kuni 10 %) ja 19 laeva;
* värske pelaagilise püügi laevad: 15 000 tonni (püügikategooria 6 kasutamise korral arvatakse maha selle kategooria kogustest) ja 2 laeva.
Läbirääkimised uue kalandusalase partnerluslepingu üle ja praeguse protokolli pikendamine 2019. aastal
Nõukogu võttis 2019. aasta juulis vastu otsuse volitada Euroopa Komisjoni alustama läbirääkimisi uue kalandusalase partnerluslepingu ja protokolli koostamiseks ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahel. Samal ajal võimaldas volitus komisjonil pidada läbirääkimisi, et pikendada aasta võrra selle lepingu rakendamise protokolli, milles määrati kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, kuna protokoll pidi aeguma 2019. aasta novembris. Eesmärk oli vältida püügitegevuse katkemist, kui läbirääkimised uue kalandusalase partnerluslepingu üle võtavad oodatust kauem aega.
Seetõttu pikendasid EL ja Mauritaania 2019. aasta novembris protokolli ühe aasta võrra, kuni 15. novembrini 2020. Seejärel andis Euroopa Parlament pr Aguilera koostatud soovituse (menetlus nr 2019/0210(NLE)) alusel nõusoleku kõnealuseks pikendamiseks ühe aasta võrra, mis võeti vastu täiskogu istungil 13. mail 2020.
Teine pikendamine, läbirääkimised uue kalandusalase partnerluslepingu üle ja COVID-19 pandeemia
EL ja Mauritaania pidasid 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta veebruarini uue kalandusalase partnerluslepingu üle neli läbirääkimiste vooru. Kuid 2020. aasta märtsis katkestas COVID-19 pandeemia algus läbirääkimiste rütmi. Seda arvesse võttes volitas nõukogu 26. juunil 2020 komisjoni pidama läbirääkimisi protokolli teistkordseks pikendamiseks maksimaalselt ühe aasta võrra. Lepingu osalised leppisid pikendamises kokku 7. juulil 2020. Nagu ka 2019. aastal, on sellise pikendamise eesmärk vältida ELi laevastiku püügitegevuse katkemist, arvestades, et praegune protokoll kaotab kehtivuse 15. novembril 2020.
Euroopa Parlamendil palutakse nüüd kaaluda nõusoleku andmist teistkordseks üheaastaseks pikenduseks. Selline pikendamine ei muuda eespool kirjeldatud praegusi kalapüügivõimalusi ega ka ELi rahalist toetust. ELi rahaline toetus ühe aasta jooksul on 61 625 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
• iga-aastane summa juurdepääsu eest kalavarudele on 57 500 000 eurot;
• toetus Mauritaania kalandussektori poliitikameetmete edendamiseks on 4 125 000 eurot aastas, millega toetatakse riikliku poliitika eesmärke edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.
Raportööri seisukoht
Kalanduskokkulepe Mauritaaniaga on ELi liikmesriikide pelaagilise püügi laevade iga-aastaste püügikavade jaoks äärmiselt oluline. Raportöör tunnistab, et kehtiva protokolli laiendamine oleks soovitav. Sellegipoolest hoiatab ta mõlemaid pooli, et protokolli teistkordset pikendamist ei tohiks kasutada nn mugava kaardina, et läbirääkimisi vajalikust kauem edasi lükata, ning rõhutab lepingu lõpliku sõlmimise tähtsust. Ta kutsub Euroopa Komisjoni üles jätkama läbirääkimisi niipea kui võimalik, et esitada uus kalandusalane partnerlusleping ja protokoll 2021. aasta kevadel.
Raportöör tervitab uue kalandusalase partnerluslepingu koostamisel tehtud edusamme, eelkõige juhtimisega seotud küsimustes. Ta palub komisjonil aidata Mauritaanial parandada järelevalvet eralepingute üle, mida ta säilitab, eelkõige selliste lepingute üle, mis võivad: lubada laevadel siseneda keelatud kalapüügipiirkondadesse ja tekitada kõlvatut konkurentsi, põhjustada varude ülekasutamist, rikkuda Mauritaania töötajate õigusi või võimaldada ebaseaduslikku, reguleerimata ja teatamata kalapüüki, millest on teatanud selles kalanduspiirkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid. Ta toetab kindlalt läbipaistvuse klausli lisamist tulevasse protokolli, mille kohaselt peab Mauritaania avalikustama kõik lepingud, millega võimaldatakse välisriikide laevade juurdepääs tema territoriaalvetele. Tuleb arendada riigi suutlikkust pidada läbirääkimisi selliste lepingute üle, et tagada võrdsed tingimused lepingu täitmisel. Kontrolliasutused peavad võrdselt jälgima kõiki Mauritaania vetes tegutsevaid pelaagilise püügi laevu ja nõudma, et need järgiksid eeskirju, tagamaks, et kohaldatakse samasid tingimusi nagu ELi ja teiste välisriikide laevade suhtes ning et kogu varude kasutamine on tõeliselt säästev.
Samuti palub raportöör, et komisjon aitaks Mauritaania ametiasutustel luua tõhus seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteem kalajahutööstuses ning koguda teaduslikke andmeid kõigi pelaagiliste liikide ning lossimiskohtade, sealhulgas kalajahutehaste kohta. Teaduslike andmete kogumise, kalavarude usaldusväärse hindamise ja kalavarude tõhusa majandamise puudumine on põhjustanud enamiku piirkonna pelaagiliste liikide (välja arvatud sardiinid) ülepüügi.
Mauritaania väikesemahulise kalapüügi laevadel peab olema eelisjuurdepääs oma varudele, ning tuleb tagada piirkonna toiduga kindlustatus. Raportöör nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks Mauritaania kohalikule kalapüügile antavat toetust, mis näitaks, et EL on kindlalt otsustanud toetada kalalaevastiku arengut riikides, kellega ta on lepingu sõlminud, ja soovib levitada keskkonna, majanduse ja ühiskonna kestliku arendamise mudelit, mida ta oma kalanduspoliitikaga edendab.
Raportöör nõuab samuti tungivalt, et komisjon tagaks, et läbiräägitavas protokollis nähakse ette võimalus lossida väljaspool Mauritaaniat asuvates sadamates, mis teeks lõpu ELi laevaomanike tarbetutele raskustele maanteetranspordi takistuste tõttu Maroko piiril.
Raportöör kutsub komisjoni üles tagama, et säilitatakse kehtivas protokollis sisalduvad parandused, näiteks ühenduse laevastikule kehtestatud piirangute kaotamine. Tuleb rõhutada sätteid, millega kehtestatakse ja kohandatakse kalapüügipiirkondi karpide püügilaevastiku ja väikeste pelaagilise püügi traalerite jaoks, ning teha kindlaks, kas senegali merluusi traalerite ja põhjaõngejadalaevade püügivõimalusi on võimalik parandada kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega.
Tuleb märkida, et ELi laevadele kohustuslikult võetavate Mauritaania meeskonnaliikmete arvestamises ei ole muudatusi tehtud. Raportöör palub komisjonil jätta samaks 60% määra ja mitte arvestada selle hulka masinatel töötamisega seotud ametikohti. Sellega lahendatakse Mauritaania meremeeste kvalifikatsioonitasemega seotud probleemid.
Praeguses protokollis on samuti tehtud parandusi pika rändega liike püüdvatele laevadele, millel lubatakse püüda kala kolmandate riikidega samadel tingimustel pärast seda, kui on ühtlustatud kontrollimeetmed ja juurdepääs, mis on kehtestatud muudes kehtivates tuunipüügilepingutes. Raportöör nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks selle paranduse uues protokollis.
Raportöör soovib samuti rõhutada olulist reeglit, mille kohaselt peavad Euroopa laevad loovutama 2 % pelaagilisest püügist puudust kannatavate inimeste heaks. Need annetused peaksid Mauritaaniaga sõlmitava tulevase protokolli kohaselt jätkuma. Mauritaania ametiasutused ei tohiks seda siiski kuritarvitada, valides loovutamiseks kõige väärtuslikumad liigid.
Raportöör rõhutab, et protokollis, peamiselt selle artiklis 1, tuleb teha muudatusi, mille eesmärk on suurendada vastastikust usaldust ja ELi laevade mittediskrimineerimist võrreldes muude välismaiste kalalaevadega, mis peaks tagama, et nende suhtes kohaldatakse samu kaitsenõudeid nagu liidu laevade suhtes. Mauritaania peab jätkuvalt kohustuma parema läbipaistvuse huvides avaldama kõik riiklikud ja eralepingud kolmandate riikidega ja tagama Euroopa laevadele eelisjuurdepääsu püügivõimaluste ülejäägile.
Seoses püügipiirkondadega nõuab raportöör tungivalt, et komisjon tegeleks väikeste pelaagiliste liikidega piirkondlikul tasandil, arvestades, et Mauritaania jagab neid kalavarusid Maroko, Gambia ja Senegaliga. Soovitatav on teha koostööd lubatud kogupüügi, jagamiskokkuleppe ja tõhusa kalavarude majandamise meetmete kehtestamiseks. Tuleb luua ühised teadusprogrammid ning tagada meetmed nende rakendamiseks.
Raportööril on hea meel kuulda, et Mauritaania uus valitsus on näidanud üles poliitilist tahet muuta praegust olukorda, kus Mauritaania vetes puudub pelaagiliste liikide tõhus ja teaduslikult põhjendatud majandamine. Siiski nõuab ta tungivalt, et komisjon pakuks selle saavutamiseks ELi toetust ja tagaks, et uues protokollis säiliks tasakaal kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse vahel. Samuti tuleb säilitada Mauritaaniaga sõlmitud lepingu kulutasuvus, mis on aidanud parandada tehniliste meetmete muudatusi.
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (28.10.2020)
kalanduskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta
(COM(2020)0588 – C9-0372/2020 – 2020/0274(NLE))
Arvamuse koostaja: Bogdan Rzońca
LÜHISELGITUS
Praegu kehtiv Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping[1] (edaspidi „partnerlusleping“) võeti vastu 30. novembril 2006.
Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusalaseid hinnanguid ning lähtudes teadusuuringutest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Lisaks on partnerluslepingu eesmärk tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritaania Islamivabariigi kalapüügipiirkonnas.
Viimane protokoll[2], mida on muudetud kaks korda (komisjoni otsusega (EL) 2017/451[3] ja komisjoni otsusega (EL) 2017/1373[4]) ning millega määratakse kindlaks partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, jõustus 16. novembril 2015 ja kaotas kehtivuse 15. novembril 2019.
Kuni partnerluslepingu ja selle protokolli uuendamise üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseni pikendati 8. novembril 2019 protokolli kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega ühe aasta võrra kuni 15. novembrini 2020[5]. Läbirääkimised jätkusid 2020. aastal, kuid COVID-19 pandeemia tõttu ei saadud neid õigel ajal lõpetada, et vältida Mauritaania vetes tegutsevate Euroopa laevade püügitegevuse katkemist.
Seepärast on komisjon nõukogult saadud volituse alusel pidanud Euroopa Liidu nimel Mauritaania Islamivabariigiga läbirääkimisi kirjavahetuse vormis kokkuleppe üle, millega pikendatakse partnerluslepingu protokolli kehtivust ühe aasta võrra. Kirjavahetuse vormis kokkulepe parafeeriti 7. juulil 2020.
Kirjavahetuse vormis kokkuleppe eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ja Mauritaania Islamivabariigil jätkata koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Mauritaania vetes ning anda ELi laevadele võimalus neis vetes kala püüda.
Protokolli viimasel aastal pikendatakse kohaldatavat korda samadel tingimustel maksimaalselt ühe aasta võrra.
Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 61 625 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
a) protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele juurdepääsuks on kehtestatud protokolli pikendatud kehtivuse ajal 57 500 000 euro suurune aastane summa;
b) 4 125 000 euro suurune aastane toetus protokolli pikendatud kehtivuse ajal Mauritaania kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks.
Kehtivusaja pikendamist käsitlevas kirjavahetuses on sätestatud, et neid summasid vähendatakse proportsionaalselt, kui läbirääkimised partnerluslepingu ja selle protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule ja allkirjastatud dokumente hakatakse kohaldama enne kirjavahetuse teel kokku lepitud aastase pikendamistähtaja lõppu.
******
Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil anda soovituse kiita heaks ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta.
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimine |
|||
Viited |
11260/2020 - C9-0372/2020 - 2020/0274(NLE) |
|||
Vastutav komisjon
|
PECH
|
|
|
|
Raportöör nimetamise kuupäev |
Bogdan Rzońca 23.10.2020 |
|||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
10.11.2020 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
16.11.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
36 2 2 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Rasmus Andresen, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Mauri Pekkarinen |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
36 |
+ |
ECR |
Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveld |
PPE |
Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig |
RENEW |
Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Mauri Pekkarinen, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds |
ID |
Anna Bonfrisco, Valentino Grant |
S&D |
Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs |
GREENS/EFA |
Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro |
GUE/NGL |
Dimitris Papadimoulis |
2 |
– |
ID |
Hélène Laporte |
GUE/NGL |
Silvia Modig |
2 |
0 |
ID |
Joachim Kuhs, |
NI |
Mislav Kolakušić |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimine |
|||
Viited |
11260/2020 – C9-0372/2020 – 2020/0274(NLE) |
|||
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev |
19.11.2020 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
PECH 23.11.2020 |
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
DEVE 23.11.2020 |
BUDG 23.11.2020 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
DEVE 29.6.2020 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Annie Schreijer-Pierik 20.10.2020 |
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
12.10.2020 |
2.12.2020 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.12.2020 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
23 2 2 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Clara Aguilera, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Massimo Casanova, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Carmen Avram, Catherine Chabaud |
|||
Esitamise kuupäev |
7.12.2020 |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
23 |
+ |
ECR |
Bert-Jan Ruissen |
GUE/NGL |
João Ferreira |
NI |
Rosa D'Amato |
PPE |
François-Xavier Bellamy, Peter Van Dalen, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro De Aguiar, Annie Schreijer-Pierik, Theodoros Zagorakis |
RENEW |
Izaskun Bilbao Barandica, Catherine Chabaud, Søren Gade, Pierre Karleskind |
S&D |
Clara Aguilera, Carmen Avram, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro |
VERTS/ALE |
Francisco Guerreiro, Grace O'sullivan, Caroline Roose |
2 |
– |
ID |
France Jamet |
GUE/NGL |
Anja Hazekamp |
2 |
0 |
ID |
Massimo Casanova, Rosanna Conte |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu