Raport - A9-0250/2020Raport
A9-0250/2020
Euroopa parlament

RAPORT ühtse turu tugevdamise ja teenuste vaba liikumise tuleviku kohta

9.12.2020 - (2020/2020(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Morten Løkkegaard

Menetlus : 2020/2020(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0250/2020
Esitatud tekstid :
A9-0250/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtse turu tugevdamise ja teenuste vaba liikumise tuleviku kohta

(2020/2020(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul („teenuste direktiiv“)[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta („kutsekvalifikatsioonide direktiiv“)[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd[3],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli („proportsionaalsuse kontrolli direktiiv“)[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 („ühtse digivärava määrus“)[6],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius („piiriülese tervishoiu direktiiv“)[7],

– võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ühtse turu paketi kohta[8],

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud 2019. aasta veebruari uuringut „Contribution to Growth: The Single Market for Services – Delivering economic benefits for citizens and businesses“ (Panus majanduskasvu: teenuste ühtne turg – kodanikele ja ettevõtjatele majandusliku kasu toomine),

– võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2018. aasta teatist „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor“ (COM(2018)0219),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“ (COM(2020)0093),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ (COM(2020)0094),

– võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (C(2020)3250),

– võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitust kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta[9],

– võttes arvesse liikmesriikide peaministrite 26. veebruari 2019. aasta kirja Euroopa Ülemkogu eesistujale ühtse turu tulevase arengu teemal,

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 14. märtsi 2016. aasta eriaruannet „Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa rakendamise?“,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0250/2020),

A. arvestades, et teenuste direktiiv ja kutsekvalifikatsioonide direktiiv on peamised vahendid, mille abil tagada Euroopa Liidus teenuste vaba liikumine, kuid osa teenuste ühtse turu potentsiaalist on endiselt jääb siiski kasutamata;

B. arvestades, et teenused moodustavad 73 % ELi SKPst ja annavad 74 %[10] tööhõivest, mida tõstab esile asjaolu, et Euroopa Liidus luuakse kümnest uuest töökohast lausa üheksa just selles sektoris, samal ajal kui teenuste osakaal ELi-siseses kaubanduses on üksnes ligikaudu 20 %, mis loob vaid 6,5 % ELi SKPst; arvestades, et uuringutest ilmneb, et õigusaktide mõjusa rakendamise ja parema ühtlustamise kaudu võib teenuste ühtse turu süvendamisega seotud võimalik kasu olla potentsiaalselt kuni 297 miljardit eurot, mis vastab 2 %-le ELi SKPst; arvestades, et 27 %[11] tööstuskaupade lisandväärtusest ELis loovad teenused ja et teenindussektoris toetatakse tootmist 14 miljoni töökohaga; arvestades, et on mitmeid teenuseid, millel on keerulised tarneahelad ja mis on seetõttu kaubandusele vähem avatud;

C. arvestades, et majanduslike vabaduste, sotsiaalsete õiguste, tarbijate, töötajate ja ettevõtjate huvide ning üldiste huvide tasakaalustamine on ühtse turu raamistiku jaoks väga oluline; arvestades, et majanduskasvu vastavusse viimine kvalitatiivse arengu aspektidega, nagu näiteks elukvaliteedi ja elude ohutuse ning kvaliteetsete teenuste parandamine, on ühtse turu arengu hindamisel määrava tähtsusega ning see peaks tarbijate ja töötajate õigusi veelgi parandama;

D. arvestades, et kvaliteetsed teenused on tarbijate huvides ning ühtse turu killustatus põhjendamatute siseriiklike õigusaktide ja teatud ettevõtlustavade kaudu, põhjustades muu hulgas vähem konkurentsi, mitte ainult ei takista ettevõtjaid, vaid kahjustab ka tarbijaid, kellel on vähem valikuid ja kes maksavad kõrgemaid hindu;

E. arvestades, et teenuste direktiivi, milles hõlmatakse umbes kahte kolmandikku teenindustegevusest, kohaldamisalast jäetakse – kooskõlas üldistes huvides olevate spetsiaalsete õigusraamistikega, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) protokolli nr 26 artikli 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 14 – täielikult või osaliselt välja sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja muud avalikud teenused; arvestades, et kasutajate vajadustele vastamiseks võimalikult kohalikul tasandil võib osutuda vajalikuks, et liikmesriigid osutaksid, telliksid ja korraldaksid üldhuviteenuseid vastavalt kohalikele nõuetele ja oludele;

F. arvestades, et EL peab praegu tulema toime COVID-19 pandeemiast tuleneva majanduslanguse ja kasvava tööpuudusega, ning arvestades, et teenuste ühtse turu süvendamine on seega peamine viis ELi kaubavoogude suurendamiseks ja väärtusahelate parandamiseks, aidates sel viisil kaasa majanduskasvule;

G. arvestades, et teenindussektori töötajaid, kes on kogu Euroopa Liidus COVID-19 pandeemia jooksul väsimatult töötanud, mõjutavad negatiivselt kas tõsine majanduslik ebakindlus või kokkupuude eesliinil; arvestades, et seda küsimust tuleb käsitleda ELi tasandil;

H. arvestades, et liikmesriigid peaksid nõuetekohaselt ja õigeaegselt rakendama ja jälgima muudetud töötajate lähetamise direktiivi,[12] et kaitsta lähetatud töötajaid nende lähetuste ajal ja et vältida teenuste osutamise vabaduse põhjendamatuid piiranguid, sätestades kohustuslikud normid töötingimuste ning töötajate tervishoiu ja ohutuse kaitse kohta;

I. arvestades, et integreeritum ja omavahel ühendatud teenuste turg on vajalik Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks, kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kestliku majanduse, sealhulgas e-kaubanduse loomiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe täieliku potentsiaali ärakasutamiseks;

J. arvestades, et erinevad regulatiivsed valikud nii ELi kui ka riiklikul tasandil ning olemasolevate õigusaktide ebatäiuslik ja ebapiisav ülevõtmine ja rakendamine tekitavad lünki õigusnormide täitmise tagamises, sest selliste sätete täitmist, mis on nõuetekohaselt rakendamata jäetud, ei pruugi olla võimalik tulemuslikult tagada; arvestades, et ühtsed ja selged õigusaktid on teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamise eeltingimus; arvestades, et teenuseid käsitlevate õigusaktide rikkumisi võib olla keeruline tuvastada ja olemasolevate jõustamismehhanismidega lahendada, eriti kohalikul tasandil;

K. arvestades, et haldusmenetlused, lahknevad riiklikud õigusnormid ja eelkõige takistused vajalikule teabele juurdepääsul on muutnud keeruliseks piiriüleses kaubanduses osalemise, seda eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks; arvestades, et väiksemate ettevõtjate vajadusi toetavaid olemasolevaid vahendeid, nagu portaal „Your Europe Business“, siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) juhtumikäsitluskeskused, ühtse kontaktpunkti e-valitsuse portaalid, ühtne digivärav ja muud vahendid, tuleks piiriülese teenustekaubanduse hoogustamiseks paremini edendada;

L. arvestades, et puudub kogu ELi hõlmav süstemaatiline andmekogumine, mille eesmärk oleks esitada asjakohaseid andmeid liikuvate töötajate kohta või võimaldada neil kindlaks teha oma sotsiaalkindlustuse staatus ja taotleda omandatud õiguste kasutamist; arvestades, et juurdepääs kohaldatavaid reegleid käsitlevale teabele ning tõhus reeglitele vastavus ning nende järelevalve ja täitmise tagamine on õiglase liikuvuse ja süsteemi kuritarvitamise vastase võitluse eeltingimused; arvestades, et digitehnoloogiat, mis võib hõlbustada liikuvate töötajate õigusi kaitsvate õigusaktide järelevalvet ja täitmise tagamist, tuleks seetõttu edendada ja kasutada ning seejuures tuleks järgida andmekaitsereegleid;

M. arvestades, et diplomite, kvalifikatsioonide, oskuste ja pädevuse liikmesriikidevahelise automaatse tunnustamise vahendite puudumine pärsib õppijate, õpipoiste, kõrgkooli lõpetanute ja kvalifitseeritud töötajate liikuvust ning see mõjutab ideede voogu ELis, ELi majanduse innovatsioonipotentsiaali ning tõeliselt integreeritud Euroopa ühtse turu arengut;

Ühtsel turul esinevate tõkete kõrvaldamine

1. rõhutab, et ühtse turu, sealhulgas teenuste ja inimeste vaba, õiglase ja ohutu liikumise, tarbijakaitse ja ELi õiguse range jõustamise edendamine on COVID-19-st põhjustatud majanduskriisiga toimetulekuks väga oluline; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid leevendaksid võimalikult kiiresti teenuste vaba liikumist takistavaid põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid ühtsel turul; avaldab kahetsust, et komisjoni pakutud taastekavas ei nähta ette teenuste liikumisega seotud erirahastust, millega tunnistataks selle tähtsust majanduse elavdamise vahendina;

2. rõhutab, et kogu Euroopa Liidus peaksid ettevõtjad ja töötajad saama oma teenuste osutamisel vabalt liikuda, kuid ühtse turu eeskirjade ebapiisav rakendamine ja jõustamine, nõuetele mittevastavad elektroonilised menetlused, põhjendamatud regulatiivsed piirangud teenuseosutajatele ja takistused reguleeritud kutsealadele pääsemisel põhjustavad jätkuvalt probleeme, mis jätavad kodanikud ilma töökohtadest ning võtavad tarbijatelt valikud ja ettevõtjatelt, eriti VKEdelt, mikroettevõtjatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, võimalused; kutsub liikmesriike üles vähendama tarbetuid nõudeid ja digiteerima piiriüleste teenuste osutamise dokumenteerimisprotsessi; rõhutab teenustepõhiseks muutumise – st tootmissektoris teenuste kasvava rolli – järjest suuremat olulisust ning toonitab, et teenustekaubanduse tõkked muutuvad aina enam ka tõketeks tootmisele; rõhutab, et teenuste direktiivi täieliku rakendamise ja jõustamise korral võib olla võimalik vähendada teenustesektoris kaubandustõkkeid ja suurendada ELi-sisest kaubandust; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks konkreetsete meetmete ajakava seoses komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatiste ühtse turu tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise kohta (COM(2020)0093) ning pikaajalise tegevuskava kohta ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks (COM(2020)0094) järeldustega;

3. tunneb heameelt asjaolu üle, et kutsekvalifikatsioonide direktiivist ajendatud kvalifikatsioonide ühtlustamine vastastikuse tunnustamise kaudu on olnud edukas mitme kutseala osas, ja julgustab liikmesriike uuesti läbi vaatama ja koordineerima eeskirju, millega reguleeritakse konkreetse tegevuse või kutsealaga seotud riiki sisenemise ja kutsealal tegutsemise nõudeid; rõhutab vajadust parandada kutsekvalifikatsioonide taseme võrreldavust, et tagada lihtsam üleminek haridus- ja koolituskvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele teenindussektoris kogu ELis;

4. rõhutab, et Euroopa kutsekaarti kasutatakse ainult viiel reguleeritud kutsealal ja seetõttu ei kasutata selle potentsiaali täielikult ära; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama nende kutsealade arvu, millele kohaldatakse Euroopa kutsekaarti, sealhulgas eelkõige inseneri kutseala jaoks;

5. tuletab meelde reguleeritud kutsealade eristaatust ühtsel turul ning nende rolli avaliku huvi kaitsmisel; toonitab, et seda eristaatust ei tohiks kasutada selleks, et hoida teenuste osutamisel alles põhjendamatud riiklikud monopolid, mis tooks kaasa ühtse turu killustatuse;

6. juhib tähelepanu sellele, et haridustasemete, kvalifikatsioonide, oskuste ja pädevuse liikmesriikidevaheline automaatne vastastikune tunnustamine avaldaks positiivset mõju ka siseturule ning teenuste ja töötajate vabale liikumisele; väljendab heameelt liikmesriikide soovi üle edendada välismaal omandatud kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tulemuste automaatset vastastikust tunnustamist; kutsub siiski liikmesriike üles laiendama vastastikust tunnustamist kõigile haridustasemetele ja tõhustama vajalikke menetlusi või võtma need võimalikult kiiresti kasutusele;

7. nõuab, et edendataks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ja lihtsustataks selle kohaldamist kogu Euroopa Liidus, tagamaks, et sellest saab laialdaselt heakskiidetud tunnustamisvahend; tunnustab komisjoni jõupingutusi kutsekvalifikatsioonide põhjendamatute piirangute kaotamiseks ja on seisukohal, et komisjon peaks oma rikkumispoliitika elluviimisel aktiivselt ja valvsalt tegutsema, kui liikmesriigid ei järgi kvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevaid ELi õigusakte;

8. peab kahetsusväärseks, et endiselt on säilinud direktiivi 2014/24/EL[13] lahknevast riiklikust rakendamisest tingitud teenuste valdkonna riigihangete põhjendamatu juriidiline keerukus ja haldustõkked; kutsub komisjoni üles jälgima ja julgustama riigihangete menetluste edasist sektoripõhist ühtlustamist ja suunamist lõppeesmärgiga saada võimalikku kasu ja vähendada VKEde, mikroettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate piiriüleste hangete kulusid; rõhutab ELi keskkonnajalajälje mõõdetavat vähenemist hõlbustavate teenuste (keskkonnasäästlikud teenused) tähtsust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid teadlikkust olemasolevate kavade kohta kestlike teenuste edendamiseks riigihangetes ja kasutaksid neid tulemuslikumalt, et saavutada ringluspõhine ja kestlik majandus;

9. tuletab meelde, et teenuste direktiivi eesmärk on tagada kvaliteetsed teenused, vähendada siseturu killustatust, süvendada ühtse turu integreerimist ja tugevdamist, mis põhineks läbipaistvusel ja ausal konkurentsil, ning luua tingimused, et ettevõtjad saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja et tuua kasu tarbijatele ning samuti aidata kaasa kestvale arengule ja ELi majanduse konkurentsivõime kasvule;

10. on arvamusel, et murranguliste või tärkavate tehnoloogiatega seotud teenuste areng nõuab asjakohast turu mastaapi, et õigustada investeeringuid ja toetada seotud ettevõtjate kasvu; märgib, et selliseid investeeringuid pärsib sageli siseturu killustatus;

11. peab kahetsusväärseks, et paljud uuenduslikud või kasvavad äriühingud püüavad teatud suuruse saavutamisel asutada end väljapoole ELi, jätkates samal ajal tegevust ühtsel turul; usub, et teenuste osutamise vabaduse saavutamine võib aidata kaasa tootmise tagasitoomisele Euroopa Liitu ja ELi äriühingute konkurentsivõimele maailmaturgudel;

12. märgib, et kaks kolmandikku teenustest kuulub teenuste direktiivi kohaldamisalasse, ja julgustab komisjoni hindama ja parandama selle rakendamist, et tugevdada ühtse turu õigusraamistikku;

13. tuletab meelde, et piiriülesed tervishoiuteenused kuuluvad teenuste osutamise vabaduse kohaldamisalasse vastavalt kutsekvalifikatsioonide direktiivile, proportsionaalsuse kontrolli direktiivile ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale seni, kuni tunnustatakse tervishoiuteenuste eripära ja kaitstakse rahvatervist; märgib, et piiriülese tervishoiu direktiiv võeti samuti vastu ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel; rõhutab, et riiklike eeskirjadega ei tohi kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga, kus rakendatakse teenuste vabale liikumisele aluslepingu sätteid, luua piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisele täiendavaid takistusi, võrreldes piiriülese tervishoiu direktiiviga; rõhutab vajadust kõrvaldada ka riiklikul tasandil põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed takistused, tagades samal ajal kõigi ELi kodanike tervishoiuteenuste kõrge taseme;

14. tuletab meelde, et teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide direktiivi põhimõtted hõlbustavad teenuste vaba liikumist; palub komisjonil anda välja teenuste direktiivi uuendatud suunised eesmärgiga tugevdada jõustamist ja ühtlustamist ning vastavust kõigis liikmesriikides ja teenuseosutajate seas;

15. tunnistab üldhuviteenuste eristaatust ja vajadust tagada need avalikes huvides, nagu on otsustanud Euroopa Kohus, võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokollis (nr 26) üldhuviteenuste kohta sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; peab siiski kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid kasutavad endiselt õigustamatuid avaliku huviga seotud põhjuseid oma siseturu isoleerimiseks teenuste suhtes, mida ei saa pidada üldist huvi ega üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;

16. toonitab, et sellised nõuded nagu alusetud territoriaalsed piirangud, põhjendamatud keelenõuded ja majandusvajaduste testid loovad ülemääraselt rakendatuna põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid takistusi piiriülesele teenustevahetusele;

17. nõuab tungivalt, et ei viidataks COVID-19-le kui põhjendusele teenuste vaba liikumise piiramiseks ühtsel turul, välja arvatud juhul, kui see on asjakohaselt põhjendatud, ja teeb komisjonile ülesandeks olla valvas selle põhjenduse kuritarvitamise suhtes;

18. tunnistab avalike teenuste eristaatust ja vajadust tagada neid avalikes huvides, kuid kahetseb, et liikmesriigid kasutavad mõnikord majandushuvi mittepakkuvate üldhuviteenuste mõistet teatud sektorite väljajätmiseks siseturu eeskirjade kohaldamisalast, vaatamata sellele, et see ei ole üldise huvi kohaselt õigustatud; rõhutab vajadust määratleda mõiste täpsemini, et vältida riigipõhist killustatust ja erinevaid tõlgendusi;

19. kiidab heaks komisjoni 16. juuli 2020. aasta suunised hooajatöötajate kohta, milles käsitletakse piiriala-, lähetatud ja hooajatöötajate vaba liikumist COVID-19 pandeemia kontekstis ELis, ning kutsub liikmesriike üles kindlustama, et piirialatöötajad ja hooajatöötajad saavad piire ületada, tagades samas ohutud töötingimused;

20. märgib, et komisjon on otsustanud teenustega seotud teatamise korra ettepaneku tagasi võtta; peab kahetsusväärseks, et ei olnud võimalik saavutada parlamendi seisukohal rajanevat seadusandlikku tulemust, mille eesmärk oli vältida liikmesriikide ja komisjoni vahelise partnerlusel põhineva lähenemisviisi abil tarbetute regulatiivsete tõkete kehtestamist teenindussektoris;

21. märgib, et komisjon otsustas hiljuti oma teenuste e-kaardi ettepanekud tagasi võtta; tuletab meelde, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon lükkas tagasi need ettepanekud, milles pidi käsitletama piiriüleste teenuseosutajate haldusprobleeme, mis on siiani püsima jäänud; nõuab olukorra uut hindamist, et lahendada praegused haldusprobleemid, järgides samal ajal teenuste direktiivi ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kehtivate õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise, teavitaksid komisjoni vastavalt teenuste direktiivi artikli 15 lõikele 7 uutest seadustest ja seaduseelnõudest, õigusaktidest või haldussätetest, millega kehtestatakse teenuste direktiivi artikli 15 lõikes 6 osutatud nõuded, ning nende nõuete põhjendustest ja väldiksid põhjendamatuid nõudeid ning kehtestaksid lihtsad elektroonilised menetlused, et saada piiriüleste teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid, kindlustades sel viisil ettevõtjatele ja töötajatele võrdsed võimalused ning tagades samal ajal tarbijakaitse kõrgeima taseme;

23. rõhutab, et suuremat piiriülest liikuvust saab saavutada vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisega ning liikmesriikides eeskirjade koordineerimisega; rõhutab, et Euroopa Liit toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust sotsiaalpoliitika valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153, milles on sõnaselgelt öeldud, et artikli 153 alusel vastu võetud ELi eeskirjad ei tohi mõjutada liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohi oluliselt mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu ega tohi takistada ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, mis sobivad kokku aluslepingutega;

24. rõhutab, et puuetega inimestel on jätkuvalt palju takistusi, mistõttu neil on raske või võimatu kasutada täielikult teenuste vaba liikumise hüvesid; kutsub liikmesriike üles viivitamata rakendama Euroopa ligipääsetavuse akti, et tõhusalt kõrvaldada puuetega inimesi takistavad tegurid ja tagada juurdepääsetavate teenuste kättesaadavus ning teenuste osutamise tingimuste sobivus; rõhutab, et on väga oluline saavutada täielikult juurdepääsetav ühtne turg, millega tagatakse puuetega inimeste võrdne kohtlemine ja kaasatus;

25. palub komisjonil pakkuda liikmesriikidele struktureeritud abi ja anda välja suunised, kuidas viia vastavalt proportsionaalsuse kontrolli direktiivile ellu teenuseid käsitlevate uute riiklike õigusaktide proportsionaalsuse eelhindamist;

26. kutsub liikmesriikide parlamente üles aktiivselt toetama kehtivate õigusnormide täitmise tagamist ja kasutama oma volitusi, et kontrollida riigi ametiasutusi;

27. nõuab tungivalt, et sidusrühmad, äriringkonnad ja sotsiaalpartnerid annaksid jätkuvalt oma osa, kutsudes valitsusi üles ELi teenuste sektorit taaselavdama ja tugevdama nii valdkondlikku kui valdkondade vahelist koostalitlusvõimet sellistes valdkondades nagu keskkond, transport ja tervishoid, et töötada omavahel seotud piiriüleste teenuste suunas; rõhutab, et kõik sidusrühmad peaksid edendama kestlikku, õiglast ja reeglitel põhinevat kõrgetele sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele vastavat, kvaliteetsete teenuste ja ausa konkurentsiga teenuste ühtset turgu;

Kehtivate õigusaktide täitmise tagamine

28. märgib, et teenuste vaba liikumine on ühtse turu keskmes ja võib pakkuda olulist majanduslikku kasu, samuti kõrgeid keskkonna-, tarbija- ja töötajakaitsestandardeid, kui vastavalt ELi lepingu artikli 3 kohaselt järgitakse nõuet hoida tasakaalu turumajanduse ja Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme vahel, tingimusel et vastutavad asutused, siseriiklikud kohtud ja komisjon tagavad piisava ja aktiivse jõustamise ning et ettevõtjad järgivad riiklikke ja ELi õigusakte; rõhutab, et ELi aluspõhimõtete tagamiseks peaksid liikmesriikide vahelised piirid jääma avatuks; rõhutab, et piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel kriisiolukorras, näiteks tervisekriisi ajal, peab toimuma ettevaatlikult ja ainult viimase abinõuna, tuginedes liikmesriikide vahelisele hoolikale koordineerimisele, kuna piiride sulgemine ohustab ELi aluspõhimõtteid, ja toonitab ka seda, et kui riiklikud liikumispiirangud kaotatakse, tuleb kohe keskenduda piirikontrolli kõrvaldamisele;

29. juhib tähelepanu sellele, et kogu Euroopa Liidu ettevõtjad ja tarbijad saavad kasu olemasolevate õigusaktide nõuetekohasest rakendamisest ja jõustamisest; julgustab komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid kehtivate eeskirjade täielikuks jõustamiseks ja kaebuste kiireks lahendamiseks, et tagada lõppkasutaja seisukohast asjakohaste probleemide tõhus käsitlemine; nõuab, et alternatiivsete lahendusmehhanismide ja rikkumismenetluste hindamist rakendataks rangelt ja põhjendamatu viivituseta alati, kui tuvastatakse asjakohaste õigusaktide rikkumisi, mis on vastuolus siseturu nõuetekohase toimimisega, ja kui on kehtestatud ebaproportsionaalne koormus;

30. rõhutab, et liikmesriigid võivad ülekaalukatele avaliku huvi põhjustele tugineda ainult siis, kui need on õigustatud; rõhutab siiski liikmesriikide õigust reguleerida teenuste sektorit lähtuvalt avalikust huvist, et kaitsta tarbijaid ja teenuste kvaliteeti;

31. kutsub komisjoni üles parandama seiret liikmesriikide tulemuslikkuse ja kvaliteedi üle õigusaktide ülevõtmisel, rakendamisel ja jõustamisel, sealhulgas seoses neid küsimusi käsitleva iga-aastase aruandega, ning töötama koos liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega välja läbipaistvad ja osaluspõhised hindamised, mis põhinevad nii kvantitatiivsetel kui ka kvalitatiivsetel kriteeriumidel;

32. kahetseb, et tervelt kakskümmend liikmesriiki hilinesid teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmisega; tuletab meelde, et vahendite valik, nagu ühtsed kontaktpunktid, on endiselt piiratud ja et teenuseosutajaid ei ole piisavalt teavitatud kõigist neile kättesaadavatest võimalustest; kutsub seetõttu komisjoni üles teavitama huvitatud isikuid direktiivis pakutavatest võimalustest, muu hulgas internetireklaami kaudu;

33. rõhutab, et dünaamilise turu ja võrdsete võimaluste loomine infoühiskonna teenuste piiriüleseks osutamiseks on ELi majanduse tulevase konkurentsivõime põhikomponent; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama digiteenuste õigusaktide paketis infoühiskonna teenuste piiriülest osutamist pärssivad järelejäänud tõkked;

34. nõuab komisjonilt hoogsamat tegutsemist, et tagada liikmesriikide vahel tõhus koordineerimine ja teabevahetus, et vältida teenuste piiriülese osutamisega seotud menetluste ja kontrollide dubleerimist;

35. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid määraksid kindlaks vastloodud ühtse turu jõustamise rakkerühma struktuuri ja toimimisviisi, sealhulgas selle praktilise mõõtme, ning esitaksid konkreetsete meetmete kava vastavalt rakkerühma seatud prioriteetidele[14], koostades uue pikaajalise tegevuskava ühtse turu eeskirjade tulemuslikumaks rakendamiseks ja jõustamiseks, et kasutada teenuste ühtset turgu tõhusamalt ära; usub, et ühtse turu jõustamise rakkerühm võib pakkuda lisaväärtust, tagades kõigi ühtse turu strateegiate järjepideva rakendamise ning saavutusi käsitlevate andmete ja näitajate jagamise; julgustab ühtse turu jõustamise rakkerühma looma avatud ja läbipaistva konkreetsete riiklike mittetariifsete tõkete ja käimasolevate rikkumismenetluste andmebaasi;

36. rõhutab eelotsuste tähtsust ELi õiguse kujundamisel; peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele, et otsusemenetluse kestust on juba oluliselt vähendatud, on keskmiselt 14,4 kuu pikkune periood[15] endiselt liiga pikk; nõuab, et Euroopa Kohus hindaks, kuidas selle pikkust veel vähendada, et vältida teenuseosutajate ja teenuse kasutajate probleeme ühtsel turul; rõhutab, et eelotsustel on oluline mõju ühtse turu arengule ja seal esinevate põhjendamatute tõkete vähendamisele;

Reguleerivate õigusaktide ja selguse edendamine ühtsete kontaktpunktide rolli tugevdamise kaudu

37. märgib, et COVID-19 pandeemia on välja toonud regulatiivse selguse puudumise ning liikmesriikide vahelise tõhusa suhtluse puudumise, kui tegu on kiiresti muutuvate õigusaktidega; rõhutab ühtse digivärava ja ühtsete kontaktpunktide keskset tähtsust lülina, mis annab vastavalt teenuste direktiivile veebipõhise juurdepääsu ELi ja riikide ühtse turu alasele teabele, menetlustele ja abiteenustele;

38. soovitab liikmesriikidel rakendada ühtset digiväravat tarbijatele ja VKEdele soodsal viisil ning muuta nende ühtsed kontaktpunktid lihtsalt regulatiivsetest portaalidest täielikult toimivateks portaalideks; on veendunud, et seda peaks saama saavutada, pakkudes digiväravas kasutajakeskset teavet, abiteenuseid ja lihtsustatud menetlusi ning sidudes ühtse digivärava ühtsete kontaktpunktidega, et muuta see nii palju kui võimalik ühtseks virtuaalseks kontaktpunktiks, ning tagades maksimaalse kasutajakesksuse taseme; teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa veebijuhendi kujundusstandardid, et tagada kõigile ühtsetele kontaktpunktidele kasutajasõbralik ja äratuntav liides;

39. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda ühtse digivärava kaudu süstemaatiliselt kasutajasõbralikku teavet kõigi uute ELi õigusaktide kohta, millega luuakse tarbijate ja ettevõtjate jaoks õigusi või kohustusi; soovitab, et komisjon ja liikmesriigid konsulteeriksid sel eesmärgil sageli sidusrühmadega; rõhutab, et läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine on teenuste vaba liikumise seisukohast ülitähtsad;

40. märgib, et liikmesriigid peavad tagama, et kõiki teostatavaid äriühingu asutamise ja teenuste osutamise vabadusega seotud haldusmenetlusi saab vastavalt ühtse digivärava määrusele teha digikeskkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid oma digipöördega seotud tööd, eriti ettevõtjaid ja tarbijaid mõjutavate menetluste osas, et võimaldada neil haldusmenetlusi ellu viia kaugteel ja veebis; nõuab tungivalt, et komisjon kahekordistaks asjaosaliste jõupingutusi ja eelkõige toetaks aktiivselt vähem tulemuslikke liikmesriike;

41. soovitab komisjonil abistada kõigi liikmesriikide ametiasutusi ühtsete kontaktpunktide parandamisel, et hõlbustada lisaks kohalikule keelele kaasatud ametiasutuste vahelist ingliskeelset suhtlust ning olla vahendaja, kui tähtaegadest kinni ei peeta või kui päringutele ei vastata; rõhutab, et ühtsed kontaktpunktid peaksid pakkuma tarbijatele, töötajatele ja ettevõtjatele järgmist teavet ja tuge, järgides samas lühikesi tähtaegu:

– riiklikud ja ELi õigusnormid, mida asjaomase liikmesriigi ettevõtjad peavad kohaldama, ning teave töötajatele, sealhulgas tööõigus, töötervishoiu ja tööohutuse protokollid, kohaldatavad kollektiivlepingud, sotsiaalpartnerite organisatsioonid ning töötajatele mõeldud nõustamisstruktuurid, mille kaudu nad saavad teavet oma õiguste kohta ja rikkumistest teatada;

– meetmed, mida ettevõtjad peavad nende normide täitmiseks võtma, kokkuvõtlikult iga menetluse kohta ja koos üksikasjalike suunistega;

– dokumendid, mis peavad äriühingutes olema kättesaadavad, ja ajavahemik, mille jooksul need peavad olema kättesaadavad;

– ametiasutused, kellega ettevõtjad peavad vajaliku loa saamiseks jms ühendust võtma jne;

42. rõhutab, et ühtsed kontaktpunktid peaksid andma kogu vajaliku teabe mis tahes ettevõtlusega seotud nõuete kohta asjaomase liikmesriigi ettevõtjatele; märgib, et näited nõuetest on kutsekvalifikatsioonide nõuded, käibemaks (määrad, registreerimise nõuded, aruandekohustused jne), tulumaks ja sotsiaalkindlustus ning tööõigusest tulenevad kohustused; rõhutab, et kogu asjaomane õiguslik ja haldusteave, samuti kõik ühtsete kontaktpunktide esitatud asjaomased dokumendid peaksid võimaluse ja vajaduse korral olema lisaks kohalikule keelele saadaval ka inglise keeles;

43. soovitab ühtsed kontaktpunktid paremini ühendada ning vahetada teavet nõuete ja menetluste kohta, mida ettevõtjad peavad oma liikmesriigis järgima, samuti sektoripõhist teavet kutsekvalifikatsioonide kohta; lisaks soovitab, et ühtsed kontaktpunktid abistaksid välismaiseid ettevõtjaid, kes soovivad vastavas liikmesriigis ettevõtlusega tegeleda, aga ka kohalikke ettevõtteid, kes soovivad eksportida teenuseid ja kaupu teistesse liikmesriikidesse, edastades neile vahetatud teabe ja vajalikud kontaktandmed; julgustab komisjoni uurima edasist koostoimet näiteks Euroopa Tööjõuametiga (ELA), et sellist teabevahetust edendada; kutsub komisjoni üles hindama koostöös liikmesriikidega, kas ühtsed kontaktpunktid vajavad nende ülesannete täitmiseks lisavahendeid;

44. nõuab tungivalt liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide vahelist koostööd, et tagada ettevõtjatele, töötajatele ja teistele huvitatud pooltele kiire, korrektse, laiaulatusliku ja ajakohastatud teabe pakkumine kohalikus ja inglise keeles;

45. kutsub komisjoni üles koordineerima teabe jagamist riiklike ühtsete kontaktpunktide vahel ja andma vajaduse korral liikmesriikidele suuniseid menetluste hõlbustamiseks, eelkõige VKEde jaoks; rõhutab, et selline koostöö peaks tagama ka teadmiste jagamise liikmesriikides, sealhulgas liikuvate töötajate puhul, nii seoses suhtlemise parimate tavade kui ka haldus- ja tarbetute ühtse turu nõuetega;

46. rõhutab, et kõik ühtsed kontaktpunktid peaksid ühtse digivärava kaudu olema hõlpsasti kättesaadavad ning peaksid edastama teavet ja osutama liikmesriikide haldusteenuseid, kasutades juurdepääsetavat terminoloogiat ja olles täielikult kättesaadavad, kusjuures koolitatud tugiteenuste töötajad peaksid pakkuma tõhusat kasutajasõbralikku tuge;

47. nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühenduksid täielikult avalike teenuste digiteerimisele ja rakendaksid kõiki sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi komponente, et tõhustada koostööd liikmesriikide ja sotsiaalkindlustusasutuste vahel ning hõlbustada ELi töötajate vaba ja õiglast liikuvust; kutsub liikmesriike üles edendama sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud koostööd ja teabevahetust;

48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama digivahendite kasutamist ja palub liikmesriikidel eraldada tööinspektsioonidele piisavalt vahendeid, et võidelda igasuguse kuritarvituse vastu; palub komisjonil teha ettepanek ELi sotsiaalkindlustusnumbri algatuse kohta, mis tagaks töötajatele ja ettevõtjatele õiguskindluse, aidates samal ajal tõhusalt kontrollida allhangetega seotud tavasid ja võidelda selliste sotsiaalkindlustuspettuste vastu nagu fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, fiktiivsed lähetused ja varifirmad; lisaks kutsub liikmesriike üles tagama, et tehtavad kontrollid oleksid proportsionaalsed, õigustatud ja mittediskrimineerivad; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks ELA võimalikult kiiresti täielikult toimivaks, et tagada riiklike tööinspektsioonide parem koordineerimine ja võidelda piiriülese sotsiaalse dumpinguga;

49. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et teenuste ühtset turgu käsitlevad mis tahes uued direktiivid, määrused või soovitused hõlmaksid nõuet tugevdada ühtsete kontaktpunktide funktsioone ja eraldada piisavalt vahendeid võimalike lisafunktsioonide täitmiseks teenuste direktiivi raames, piiramata ülesannete ja volituste jaotamist ametiasutuste vahel siseriiklikes süsteemides;

Hinnangu andmine: ühtse turu tulemustabel ja piirangute taseme näitajad

50. toetab komisjoni esialgset algatust ajakohastada ühtse turu tulemustabelit uute näitajate kogumiga, millega hinnata ühtset turgu käsitlevate õigusaktide liikmesriikidepoolset rakendamist; soovitab komisjonil täiendada avaldatud andmeid asjakohaste andmetega, mis on pärit siseturu infosüsteemist (IMI), siseturu probleemide lahendamise võrgustikust (SOLVIT), kaebuste keskregistrist (CHAP) ja muudest asjakohastest allikatest; rõhutab, et keskenduma peaks ka rakendamise kvaliteedile;

51. soovitab, et ajakohastatud ühtse turu tulemustabelis rõhutataks asjakohaste küsimuste kajastamist lõppkasutaja vaatenurgast, hinnates, kas probleemid ja kaebused on lahendatud, näiteks SOLVITi või Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku raamistikus; avaldab lisaks kahetsust, et paljudes liikmesriikides SOLVITi tööriista peaaegu ei kasutatagi ning sellel jääb sageli vajaka tipptasemel digisuutlikkusest; rõhutab, et vaja on suuremat läbipaistvust teenuste osutamise vabaduse rikkumiste asjus; on arvamusel, et ühtse turu tulemustabel peaks hõlmama ka asjakohast teavet, sealhulgas kaebuste arvu, algatatud juhtumite arvu, rikkumiste valdkonda, lõpetatud juhtumite arvu ja juhtumi tulemust või lõpetamise põhjust;

52. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamismeetodi, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja hõlmates eelkõige üldist huvi pakkuvaid eesmärke ja osutatud teenuse kvaliteeti; rõhutab, et kvalitatiivsete näitajate meetod peaks olema läbipaistev ning sellega tuleks hinnata erinevusi enne ja pärast reguleerimist; märgib, kui oluline on hinnata, kas asjakohaseid ELi direktiive rakendatakse õigeaegselt ja ELi kaasseadusandjate ettenähtud viisil;

53. soovitab, et ajakohastatud ühtse turu tulemustabel seoks rakendamise kvaliteedi olemasolevate piirangu taseme näitajatega ning kaardistaks teenuste piiranguid uutes ja olemasolevates poliitikavaldkondades ning ELi õigusaktide rakendamise ja jõustamise tagamise eri tasemeid; lisaks soovitab, et Euroopa poolaastat kasutataks ka ühtse turu tugevdamiseks, kuna kõige probleemsemate õiguslike ja halduskoormuste kõrvaldamine on jätkuv mure; innustab komisjoni võtma riigipõhiste soovituste esitamisel arvesse liikmesriikide keskpikas perspektiivis võetavaid meetmeid, mis on suunatud teenuste ühtsel turul alles jäänud haldus- ja õiguslike takistuste kõrvaldamisele;

54. on seisukohal, et komisjon peaks liikmesriikide struktuurireformide rakendamisel tehtud edusammude hindamisel analüüsima nende saavutusi seoses ühtse turu potentsiaali ärakasutamisega ja kestlikuma majanduse poole püüdlemisega;

55. kutsub komisjoni üles ajakohastama olemasolevaid näitajaid ja kehtestama uued näitajad, mis aitavad liikmesriikidel tuvastada, kus saaks teha pingutusi oma poliitikatulemuste parandamiseks, ning jälgima nende pingutusi piirangute vähendamisel;

56. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid iga-aastased riiklikud eesmärgid teenustekaubanduse avamiseks ja viiksid sellega seoses läbi hindamisi; soovitab, et komisjon kasutaks ühtse turu tulemustabelit, et näidata teenustekaubanduse avatust liikmesriikides, nagu on tehtud Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelis, kuna see võimaldaks liikmesriikidel kohustuda usutavalt, konkreetselt ja mõõdetavalt parandama ELi-sisese teenustekaubanduse tulemuste rakendamist ja jõustamist;

°

° °

57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Tungiv vajadus kasutada majanduskasvu ja töökohtade huvides ära teenuste sektori kogu potentsiaali on koroonaviiruse pandeemia majanduslike tagajärgede tõttu üksnes suurenenud. Seepärast peab teenuste vaba liikumine ühtsel turul olema poliitilises päevakorras esikohal. Käesoleva resolutsiooni eesmärk on pakkuda suuremat selgust ja läbipaistvust nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele ning tegelda ühtse turu killustatuse probleemiga, tuletades liikmesriikidele meelde, et nad peavad teenuste direktiivi sätteid ja mõtet täielikult rakendama.

Sellele vastavalt soovitab raportöör I) tegelda otse ühtsel turul esinevate riiklike tõketega, II) tagada kehtivate õigusaktide asjakohane jõustamine, III) suurendada regulatiivset selgust riiklike teabeportaalide kasutuselevõtu kaudu ning IV) pakkuda ühtse turu tulemustabelite ja piirangute taseme näitajate kujul täiendavaid hindamisvahendeid.

Teenuste kasutamata potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks

 

Teenuste sektor on Euroopa Liidu majanduskasvu liikumapaneva jõuna asendamatu. See sektor annab ligikaudu 70 % ELi SKP-st ja sarnase osa tema tööhõivest. Kuna teenuste osutamisel on oma eriline iseloom, on see sektor tugevalt seotud muude majandussektoritega, nagu tootmine, ja digimajandusega. Paremini toimiv teenuste siseturg on seetõttu konkurentsivõimelisema ja innovaatilisema Euroopa majanduse jaoks väga oluline.

 

Teenuste vaba liikumist pärssivate tõkete kõrvaldamisel ELis on olulisteks teetähisteks teenuste direktiiv ja kutsekvalifikatsioonide direktiiv. Samas on teenuste ühtse turu potentsiaal endiselt suures osas kasutamata. Olgugi et möödunud on mitu aastat, ei ole kõik liikmesriigid direktiive ikka veel täielikult rakendanud. On piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas bürokraatia, diskrimineerivad tavad ja regulatiivsed piirangud loovad põhjendamatuid tõkkeid, mis jätavad kodanikud ilma töökohtadest, tarbijad valikutest ja ettevõtjad võimalustest. Samuti on ühtse turu lõpuleviimist takistanud nii komisjoni kui ka kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ebapiisavad õigusnormide täitmise tagamise meetmed.

 

Koroonaviiruse pandeemiast tuleneva enneolematu majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse tõttu on äärmiselt tähtis, et Euroopa reaktsioon oleks võimalikult sihiteadlik. Teenuste ühtse turu lõpuleviimine on üks väheseid valdkondi, kus majanduskasvu saab luua ilma valitsemissektori võlga suurendamata. Uuringud on näidanud, et teenuseid puudutavate õigusnormide mõjusast rakendamisest ja paremast ühtlustamisest saadav kasu oleks vähemalt 297 miljardit eurot, mis vastab 2 %-le ELi SKP-st.

Ühtsel turul esinevate riiklike tõkete kõrvaldamine

 

Ebapiisav rakendamine ja õigusnormide puudulik täitmine mõjub Euroopa Liidus kahjulikult nii teenuste tarbijatele kui ka nende osutajatele. Eelkõige kannatavad bürokraatia ja põhjendamatute haldustõkete pärast VKEd. Oma siseturu isoleerimiseks kasutavad mõned liikmesriigid kahjuks tihti avaliku huviga seotud põhjendusi. Ülereguleerimine, koormavad õigusliku vormi nõuded, territoriaalsed piirangud ja majandusvajaduste testid on just need tegurid, mis eelkõige takistavad teenuste osutamist ning tõrjuvad teatavad sidusrühmad turult välja.

 

Sellega seoses kiidab raportöör heaks komisjoni töö haldustõkete kõrvaldamise nimel, näiteks seoses ettepanekuga võtta kasutusele e-kaart, ning rõhutab, kui oluline on kehtivate õigusaktide, näiteks ühtse digivärava rakendamine VKEdele soodsal viisil.

Kehtivate õigusaktide täitmise tagamine

 

Ettevõtjad ja tarbijad, kes kogevad ELis teenustega kaubelda üritades tõkkeid ja pingeid, rõhutavad tihti, et nende probleemid ei tulene õigusaktide puudumisest. Pigem juhivad nad tähelepanu tõsistele puudustele kehtivate õigusnormide rakendamises ja nende täitmise tagamises.

Kõikidel liikmesriikidel on ühine kohustus võtta üle ja rakendada ELi-sisese teenustekaubanduse ühised õigusnormid ning tagada nende täitmine. Raportöör on teadlik, et olukord liikmesriikides on erinev ja neil on raskusi oma riigi turu suuremale konkurentsile avamisel. Oluline on ka tunnustada saavutatud edusamme. Mingeid topeltstandardeid ega erandeid ei tohiks aga sellest hoolimata lubada. Ka ei tohiks liikmesriigid kasutada koroonaviiruse kriisi ettekäändena, et lükata ühtse turu asjakohaste normide rakendamist edasi. Vastupidi, eurooplastele peab andma võimaluse kaubelda nii vabalt kui võimalik, et aidata kaasa kriisijärgsele taastumisele ja muuta Euroopa pikaajalise majanduskasvu suundumus positiivsemaks.

Neil põhjustel kiidab raportöör heaks komisjoni hiljutise teatise „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks“ ning toetab selles kirjeldatud algatusi. Samas nõuab raportöör komisjonilt ka jõulisemaid normide täitmise tagamise meetmeid. Kõiki vahendeid, sealhulgas kiirendatud rikkumismenetlusi, tuleb hästi ära kasutada. Kui ebapiisav riiklik rakendamine takistab Euroopa kodanike võimalusi ja Euroopa majanduse konkurentsivõimet, peavad sel olema tagajärjed.

Regulatiivse selguse suurendamine: riiklikud teabeportaalid

 

Euroopa õigusaktide kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel on oluline saada pidevalt tagasisidet ettevõtjatelt, kes sellistest õigusaktidest kasu peaksid saama. Teenuste ühtne turg ei ole erand. Ometi toovad Euroopa ettevõtjad ja tarbijad ühe probleemina eelkõige esile asjaolu, et praktikas on tihti väga raske saada vajalikku teavet selle kohta, milliseid norme tuleb täita, milliseid menetlusi järgida ja milliste ametiasutustega ühendust võtta liikmesriikides, kus nad soovivad ettevõtlusega tegeleda. Pealegi on esitatud teave tihti saadaval üksnes kohalikus keeles. Nagu on märgitud komisjoni väga asjakohases teatises „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine“, märgib 36 % ettevõtjatest, et ühtsel turul kaubelda püüdes takistab neid keelebarjäär. VKEd muudab see sageli nii kartlikuks, et nad loobuvad isegi püüdmast.

Neid olusid arvesse võttes leiab raportöör, et teabe jagamisse kohapeal on vaja suhtuda koordineeritumalt. Seetõttu sisaldab raport ettepanekute kogumit, millega nähakse ette riiklike teabeportaalide loomine, et suurendada ühtse digivärava kasulikku mõju. Sellistes portaalides koondatakse olemasolevad kontaktpunktid ühe üldise juurdepääsuportaali alla ning ettevõtjatel ja tarbijatel on võimalik saada teavet kõikide äritegevusega seotud kohustuslike nõuete kohta. Kogu teave peaks olema lisaks kohalikule keelele kättesaadav ka inglise keeles.

Riiklike teabeportaalide tööd peaks koordineerima komisjon. Ja kogu teave peaks olema kättesaadav ühtse digivärava kaudu. Euroopa-sisese teenustekaubanduse edendamisel on see lihtsalt esimene loogiline samm. See võimaldab ettevõtjatel mõista, milliseid norme nad peavad täitma ja milliseid menetlusi järgima.

Hinnangu andmine: ühtse turu tulemustabel ja piirangute taseme näitajad

 

Hinnangu andmine liikmesriikide tegevusele õigusnormide rakendamisel ja teabe pakkumisel on teenuste ühtse turu tõhustamiseks väga oluline. See võimaldab liikmesriikidel üksteiselt parimate tavade kaudu õppida ning avaldab vajalikku survet kehtivate (ja tulevaste) Euroopa õigusaktide paremaks toimimiseks.

 

Sellega seoses toetab raportöör kindlalt ühtse turu tulemustabeli kasutamist ja komisjoni kohustust seda uute näitajatega ajakohastada. Tulemustabeli kasutust on võimalik veelgi aktiivsemaks muuta, nt kasutades nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid ning järjestades liikmesriigid teenustekaubanduse avatuse järgi. See võimaldaks tarbijatel ja ettevõtjatel näha, kui suur on edasiminek ja millistes valdkondades, ning annaks komisjonile võimaluse seada esikohale normide täitmise tagamise meetmed valdkondades, milles puudujäägid on eriti märgatavad.

 

Kokkuvõttes on raportöör arvamusel, et Euroopa teenuste ühtse turu saab lõpule viia üksnes Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide ühiste pingutustega – ja mitte üksnes uute sihipäraste õigusaktide kaudu, vaid eelkõige palju parema normide täitmise tagamise, teabe vahetamise ja hindamise kaudu.


 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (2.10.2020)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ühtse turu tugevdamise ja teenuste vaba liikumise tuleviku kohta

(2020/2020(INI))

Arvamuse koostaja: Marc Botenga

 

 

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt edendab liit sotsiaalset õiglust ja kaitset; arvestades, et töötajate vaba liikumine on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 9 on esitatud, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid“; arvestades, et võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ELTLi artikli 45 lõikes 2 ja sellega nõutakse „igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul“;

B. arvestades, et teistes liikmesriikides teenuste osutamiseks kasutatakse enam kui 2,3 miljonit lähetatud töötajat; arvestades, et ühtse turu jaoks on hädavajalik teenuste osutamise vabadus, mis peaks teenima kõigi heaolu; arvestades, et ühtsel turul peaks olema lubatud teenuste ja töötajate vaba liikumine, tagades samal ajal töötajate õigused ja andmata ettevõtjatele õigust sotsiaal- ja tööhõive seadustest ja tavadest mööda hiilida; arvestades, et keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, et sillutada teed kestlikule teenuste turule, mis on vaba keskkonnaalasest ja sotsiaalsest dumpingust;

C. arvestades, et kliimamuutustega võitlemiseks on vaja paremini integreeritud ja ühendatud teenuste turgu; arvestades, et majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi tuleb pidada sama tähtsaks, et kooskõlas õiglase üleminekuga sillutada teed kestlikule teenuste turule, mis on vaba keskkonnaalasest ja sotsiaalsest dumpingust;

D. arvestades, et teenuste vaba liikumine võimaldab äriühingutel võtta inimesi tööle suuremast talentide kogumist ja kõigist rühmadest, eriti noorte, rändajate ja pikaajaliste töötute hulgast; arvestades, et ühtne turg saab olla kestlik ja suurendada jõukust ainult siis, kui see põhineb õiglastel ja ühistel reeglitel; arvestades, et õiglase palga, soolise võrdõiguslikkuse ja inimväärsete töö- ja teenistustingimuste kaitsmisel ja edendamisel on tähtis osa kvaliteetsete teenuste hästi toimiva, õiglase ja kestliku ühtse turu loomisel; arvestades, et sellega seoses tuleb tõhusalt ja järjekindlalt rakendada ning jälgida inimeste, töötajate, kaupade ja teenuste vaba ja õiglast liikumist käsitlevaid liidu õigusakte; arvestades, et Euroopa Tööjõuameti (ELA) peamine roll on jälgida töötajate liikuvuse valdkonnas liidu õiguse järgimist;

E. arvestades, et 27 % tööstuskaupade lisandväärtusest ELis loovad teenused, ja arvestades, et teenindussektoris toetab tootmist 14 miljonit töökohta[16];

F. arvestades, et teenuste vaba liikumine ei tohiks põhjustada töötingimuste, sealhulgas töötajate tervise ja ohutuse halvenemist; arvestades, et praegune kriis on toonud esile olemasolevad puudused liikuvate ja piiriüleste töötajate kaitses; arvestades, et komisjoni suunistes liikumisvabaduse taastamise kohta keskendutakse pigem kodanikele ja elanikele ohutute teenuste osutamisele kui töötajatele ohutute tingimuste tagamisele; arvestades, et COVID-19 ulatuslik puhang illustreerib halbade töötingimuste võimalikku mõju liikuvatele töötajatele;

G. arvestades, et Euroopa Liidus on enamik töötajaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) palgal; arvestades, et endiselt toimub teenuste osutamist reguleerivate liidu õigusaktide rikkumine; arvestades, et sellised rikkumised kahjustavad enim VKEsid; arvestades, et VKEdele ja idufirmadele suunatud algatused peaksid aitama ettevõtjatel kehtivaid reegleid täita; arvestades, et VKEdele põhjustab ebaaus konkurents suuri raskusi;

H. arvestades, et teenuste vaba liikumise sotsiaalsed tagajärjed võivad nii päritolupiirkondi kui ka liikuvaid töötajaid vastu võtvaid piirkondi mõjutada nii positiivselt kui ka negatiivselt; arvestades, et tööstuse uuendamise edukust mõjutavad tõsiselt ELi demograafilised probleemid; arvestades, et seetõttu vajab EL töökindlat ühtekuuluvuspoliitikat ning õiglast ja geograafiliselt tasakaalustatud tööstuspoliitikat, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele; arvestades, et tõhusad õigusaktid ja kollektiivlepingud on hädavajalikud, et tagada inimväärsed töö- ja teenistustingimused, kvaliteetsed teenused ja aus konkurents;

I. arvestades, et Euroopa ligipääsetavuse direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades selleks teatavate teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, eelkõige kaotades teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vaba liikumise tõkked, mis tulenevad liikmesriikide erinevatest ligipääsetavusnõuetest, ja vältides neid tõkkeid, ning arvestades, et ligipääsetavate teenuste järele on suur nõudlus ja prognooside kohaselt suureneb puuetega inimeste arv märkimisväärselt;

J. arvestades, et teenuste vaba liikumise valdkonnas tuleks järgida Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja teenuste vaba liikumine ei tohiks mõjutada samba edasist rakendamist; arvestades, et on hädavajalik säilitada riigiasutuste ja liikmesriikide õigus reguleerida teenuste sektorit, kui seda tehakse üldise avaliku huvi seisukohast lähtuvalt; arvestades, et teenuste direktiivist on jäetud täielikult või osaliselt välja sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja muud avalikud teenused, tunnistades vajadust luua kooskõlas ELTLi protokolliga nr 26 ja artikliga 14 eraldi õigusraamistikud, et need teenused toimiksid üldhuviteenustena;

K. arvestades, et puudub kogu ELi hõlmav süstemaatiline andmekogumine, mille eesmärk oleks esitada asjakohaseid andmeid liikuvate töötajate kohta või võimaldada neil kindlaks teha oma sotsiaalkindlustuse staatus ja taotleda omandatud õiguste kasutamist; arvestades, et juurdepääs kohaldatavaid reegleid käsitlevale teabele ning tõhus reeglitele vastavus ning nende järelevalve ja täitmise tagamine on õiglase liikuvuse ja süsteemi kuritarvitamise vastase võitluse eeltingimused; arvestades, et digitehnoloogiat, mis võib hõlbustada liikuvate töötajate õigusi kaitsvate õigusaktide järelevalvet ja täitmise tagamist, tuleks seetõttu edendada ja kasutada ning seejuures tuleks järgida andmekaitsereegleid;

1. tuletab meelde, et teenuste vaba liikumine aitab kaasa majanduskasvule ELis ja loob töövõimalusi; märgib, et teenuste direktiivis lähtutakse sihtriigi sätte põhimõttest, ja on seisukohal, et seda sätet ei tohiks muuta; rõhutab, et teenuste vaba liikumine tuleb saavutada nii, et sellega ei kahjustata töötajate õigusi ja sotsiaalseid õigusi; tuletab meelde, et võrdse kohtlemise ja vaba liikumise põhimõtteid kohaldatakse lisaks teenuseosutajatele samaväärselt ka töötajate suhtes; on seisukohal, et teenuste vaba liikumine ning neid teenuseid osutavate töötajate vaba ja õiglane liikuvus kuuluvad kokku ning siseturule on kasulik, kui töötingimusi käsitlevaid reegleid järgitakse ning liikuvate töötajate tervist ja ohutust kaitstakse; rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine miinimumstandardina võib aidata tugevdada Euroopa töötajate õigusi ja kaitset;

2. rõhutab, et teenuste vaba liikumisega seotud liidu õigusaktid ei tohi mingil viisil kahjustada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või liikmesriikide töösuhete süsteemidesse kuuluvate muude aktsioonide korraldamise õiguse kasutamist riikliku õiguse ja/või tava kohaselt, ega kahjustada õigust pidada läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid ja tagada nende täitmine või korraldada kollektiivseid aktsioone riikliku õiguse ja/või tava kohaselt; rõhutab, et kvaliteetsed õigusaktid ja nende tõhus rakendamine on pikaajaline investeering;

3. nõuab tõhusamat koordineerimist ELi tasandil ja suuremat pühendumist peamiste sotsiaalsete probleemide lahendamisele, säilitades samas riiklike süsteemide mitmekesisuse ning austades liikmesriikide pädevusi ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid; tuletab meelde liikmesriikide põhiõigust minna Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud miinimumtasemetest kaugemale, põhjustamata põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid takistusi; rõhutab, et vaja on head liikmesriikidevahelist koostööd liikuvaid töötajaid puudutavate andmete kogumiseks, et kaotada riiklikes tavades esinevad andmepuudused, saada parem juurdepääs olemasolevale teabele ning luua prognoositav ja juurdepääsetav ühtne tööturg;

4. kutsub liikmesriike üles avaldama liidu õigusaktidega kooskõlastatud standardsetel veebisaitidel kogu teave lähetamistingimuste kohta, eriti seoses kohalike ja piirkondlike kollektiivlepingutega, ning üldiselt kohaldatavate tingimuste kohta; rõhutab, et teabele juurdepääs on otsustava tähtsusega, kuna see tagab tööandjatele õigusselguse ja võimaldab töötajate õigusi paremini kaitsta; kutsub liikmesriike üles rakendama ja jälgima muudetud töötajate lähetamise direktiivi korrektselt ja õigeaegselt, et kaitsta lähetatud töötajaid lähetuste ajal kooskõlas teenuste osutamise vabadusega, sätestades kohustuslikud normid töötingimuste ning töötajate tervishoiu ja ohutuse kaitse kohta; kutsub komisjoni üles tagama töötajate õiguste kaitse seoses teenuste vaba liikumisega; kutsub komisjoni üles jätkama õigusaktide liikmesriikide õigusesse ülevõtmise ja rakendamise jälgimist ning töötama koos liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega välja läbipaistvad ja osaluspõhised hindamised, mis peaksid põhinema nii kvantitatiivsetel kui ka kvalitatiivsetel kriteeriumidel;

5. rõhutab, et Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikus ja õiglaste üleminekute vajadus peavad kajastuma ka lähenemisviisis teenuste siseturule, millega edendatakse kõrgeid sotsiaal- ja keskkonnastandardeid kui tootlikkuse kasvu eeltingimust; rõhutab, et nende eesmärkide täitmisel peaksid olema tähtsal kohal riigihanked; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid teadlikkust ja kasutaksid ringmajanduse saavutamiseks paremini olemasolevaid skeeme[17] keskkonnasäästlike teenuste edendamise kohta riigihangetes[18]; rõhutab keskkonnajalajälje mõõdetavat vähendamist hõlbustavate teenuste tähtsust (keskkonnasäästlikud teenused)[19]; kutsub komisjoni üles alustama tööd keskkonnasäästlike teenuste ühtseks määratlemiseks;

6. rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ÜRO kestliku arengu, Euroopa rohelise kokkuleppe ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärgid peavad kajastuma ka lähenemisviisis ühtsele teenuste turule, millega edendatakse kõrgeid sotsiaal- ja keskkonnastandardeid kui tootlikkuse kasvu eeltingimusi; rõhutab, et nende eesmärkide täitmisel on tähtsal kohal riigihanked;

7. kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles töötama sotsiaalpartnerite ja ELAga konsulteerides välja spetsiifilised valdkondlikud strateegiad, mis tagaksid, edendaksid ja hõlbustaksid vabatahtlikku töötajate liikuvust asjakohase avaliku poliitika rakendamisega ning töötajate oskustele vastavate kvaliteetsete töövõimaluste ja inimväärsete palkade tagamisega; kutsub seepärast liikmesriike üles tagama nõuete täitmise, et kindlustada liikuvatele töötajatele õiglased ja võrdsed tingimused, et aidata kaasa ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ning tõhustada halduskoostööd riiklike ametiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel; rõhutab vajadust hästi toimiva teenuste turu järele, et võidelda noorte töötusega ja aidata inimestel leida tööd;

8. nõuab tungivalt, et riigiasutused väldiksid töötajate ja ettevõtjate põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid liikuvust takistavaid tegureid, mis jätaksid kodanikud ilma töökohtadest, hoolekandest ja sotsiaalsetest hüvedest ning ettevõtjad võimalustest taaselustada Euroopa teenuste sektorit ning aidata kaasa ülespoole suunatud lähenemisele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele; märgib siiski, et Euroopa Kohtu otsuse alusel on liikmesriikidel võimalus kasutada avaliku huviga seotud põhjuseid, et vähendada või piirata piiriüleste teenuste osutamist; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võidelda varimajanduse ja deklareerimata töö vastu, kuna neil nähtustel on kahjulik mõju töötajate kaitsele ja need moonutavad konkurentsi; nõuab samal ajal tööandjate toetamist, tagades neile prognoositava ja mittediskrimineeriva tegutsemiskeskkonna, et nad saaksid jätkata majanduskasvu edendamist ja töökohtade loomist; on seisukohal, et riiklikud normid, tavad ja määrused, mis käsitlevad juurdepääsu teatavatele ametikohtadele ja nendel töötamist ning juurdepääsu teatavatele teenustele ja nende osutamist, mis toimub avaliku huvi ja töötajate ja/või tarbijate kaitse huvides, ei takista ühtse turu süvendamist;

9. rõhutab, et COVID-19 pandeemia suur majanduslik mõju on kahjustanud teenuste ja töötajate vaba liikumist; tunneb heameelt komisjoni 16. juuli 2020. aasta hooajatöötajate suuniste kiire väljastamise üle seoses piiriala-, lähetatud ja hooajatöötajate vaba liikumise teostamisega ELis seoses koroonaviiruse pandeemiaga; nõuab seoses antud eriolukorraga, et liikmesriigid kehtestaksid kiiresti erimenetlused, et tagada piirialatöötajate ja hooajatöötajate piiriülesed ja ohutud töötingimused; on seisukohal, et COVID-19 pandeemia järgselt peab kogu asjakohane ELi poliitika, eelkõige siseturu tugevdamiseks elluviidav poliitika, hõlmama kvaliteetsete töötamise ja teenuste osutamise võimaluste taastamist kogu liidus, et toetada kõigi ELi piirkondade võrdset ja kestlikku arengut; on arvamusel, et kindla ja pikaajalise poliitika loomine stimuleerib kvaliteetsete töökohtade loomist;

10. märgib, et arvestades Euroopa ühiskonna vananemist, on oskustööliste puudus üha enam probleemiks ning et tööstuse praeguse ja tulevase püsimajäämise üheks määravaks teguriks on seega nõudlusest tingitud koolitussüsteemi arendamine, mille puhul kõrgharidus- ja koolitussüsteemidel peab olema põhiroll ja mis lisaks põlvkondade uuendamise põhimõtte edendamisele soodustab ka digitaliseerimist;

11. palub komisjonil uurida renditööd käsitleva direktiivi 2008/104/EÜ kaitse puudujääke ja läbivaatamise vajadust, et tagada renditöötajatele inimväärsed töö- ja teenistustingimused; tuletab meelde, kui oluline on kaasata sotsiaalpartnerid teenuste ja kutsealade pakkumist käsitlevate määruste kavandamisse ja rakendamisse; rõhutab sellega seoses vajadust asetada töötajate kaitse ja sotsiaalpartnerite kaasamine esikohale, et tagada demokraatlik toimimine, majanduskasv ning kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid; kutsub üles komisjoni edendama ja liikmesriike tagama ametiühingute juurdepääsu töökohtadele riiklike tavade kohaselt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmed sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse tugevdamiseks ja edendamiseks ning töötajate organiseerumise soodustamiseks ning et saavutada eelkõige selle abil kõrged tööhõivestandardid;

12. palub komisjonil suurendada selles valdkonnas oma jõupingutusi ja muuta ELA põhjendamatu viivituseta toimivaks, et edendada töötajate liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud liidu õiguse kohaldamist ja selle täitmise tagamist;

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühenduksid täielikult avalike teenuste digitaliseerimisele ja rakendaksid kõik sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi komponendid, et tõhustada koostööd liikmesriikide ja sotsiaalkindlustusasutuste vahel ning hõlbustada Euroopa töötajate vaba ja õiglast liikuvust; kutsub liikmesriike üles edendama sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud koostööd ja teabevahetust;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama digivahendite kasutamist ja liikmesriike eraldama tööinspektsioonidele piisavalt vahendeid, et võidelda igasuguse kuritarvituse vastu; palub komisjonil teha ettepanek Euroopa sotsiaalkindlustusnumbri algatuse kohta, mis tagaks töötajatele ja ettevõtjatele õiguskindluse, aidates samal ajal tõhusalt kontrollida allhangetega seotud tavasid ja võidelda selliste sotsiaalkindlustuspettuste vastu nagu fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, fiktiivsed lähetused ja varifirmad; lisaks kutsub liikmesriike üles tagama, et tehtavad kontrollid oleksid proportsionaalsed, õigustatud ja mittediskrimineerivad; nõuab tungivalt, et komisjon muudaks ELA võimalikult kiiresti täielikult toimivaks, et tagada riiklike tööinspektsioonide parem koordineerimine ja võidelda piiriülese sotsiaalse dumpinguga;

15. rõhutab vajadust luua lisaviise andekate ja vajalike oskustega töötajate ligimeelitamiseks; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles töötama sotsiaalpartneritega, et toetada töötajate kvalifikatsiooni tõstmist ja ümberõpet, et nad saaksid kvaliteetsetest töövõimalustest täiel määral kasu, eelkõige digitaalsete oskuste omandamise kaudu; nõuab oskuste ja kvalifikatsioonide kokkusobivuse paremat vastastikust tunnustamist, mida toetaksid olemasolevad tunnustamismehhanismid, näiteks EURESe tööalase liikuvuse portaal, Europassi digiplatvorm ja ESCO klassifikatsioonisüsteem;

16. rõhutab, et komisjoni ettepanek teenustest teatamise läbivaadatud korra kohta piirab põhjendamatult liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste sekkumisvõimet ja kahjustab nende seadusandlikke volitusi teenuste valdkonnas; palub seetõttu komisjonil ettepanek tagasi võtta;

17. tuletab meelde, et Euroopa Parlament palus 21. oktoobril 2019, et komisjon võtaks tagasi oma ettepaneku Euroopa teenuste e-kaardi kohta; palub seega uuesti, et komisjon võtaks ettepaneku tagasi;

18. rõhutab, et puuetega töötajatel on jätkuvalt palju takistusi, mistõttu neil on raske või võimatu kasutada täielikult teenuste vaba liikumise hüvesid; kutsub liikmesriike üles viivitamata rakendama Euroopa ligipääsetavuse akti, et tõhusalt kõrvaldada puuetega töötajaid takistavad tegurid ja tagada ligipääsetavate teenuste kättesaadavus ning teenuste osutamise tingimuste sobivus; rõhutab, et ülitähtis on saavutada täielikult juurdepääsetav ühtne turg, mis tagab puuetega töötajate võrdse kohtlemise ning majandusliku ja sotsiaalse kaasamise;

19. nõuab direktiivi (EL) 2019/882 (toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta) kiiremas korras ülevõtmist;

20. palub komisjonil integreerida töötervishoiu ja tööohutuse aspektid, mis on tähtsad ühtse turu tugevdamiseks sotsiaalsel ja kestlikul viisil ja ühtsel turul ausa konkurentsi loomiseks; on seisukohal, et komisjon peaks vastu võtma uue ja edasipüüdliku ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku, milles seatakse eesmärgiks tööga seotud surmade kaotamine; kutsub komisjoni üles jätkama töökeskkonnas leiduvate kantserogeenide siduvate piirnormide kehtestamist;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama ELi määruseid ja riiklike ametiasutuste vahelist koordineerimist, et hõlbustada maksudest kõrvalehoidumise avastamist; julgustab komisjoni ja liikmesriike esitama ettepanekut maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse siduva tegevuskava kohta.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

2

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Andrea Bocskor, Milan Brglez, Sylvie Brunet, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Radka Maxová, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoș Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Eugenia Rodríguez Palop

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46

+

ECR

Lucia Ďuriš Nicholsonová, Helmut Geuking, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Margarita de la Pisa Carrión

GUE/NGL

Konstantinos Arvanitis, Brando Benifei, Marc Botenga, Samira Rafaela, Eugenia Rodríguez Palop

NI

Daniela Rondinelli

PPE

Andrea Bocskor, David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský

Renew

Sylvie Brunet, Dragoș Pîslaru, Samira Rafaela, Monica Semedo, Marie‑Pierre Vedrenne

S&D

Marc Angel, Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind

Verts/ALE

Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter‑Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

2

–

ID

Nicolaus Fest, Guido Reil

 

7

0

Renew

Atidzhe Alieva‑Veli, Abir Al-Sahlani, Radka Maxová

ID

Dominique Bilde, France Jamet, Elena Lizzi, Stefania Zambelli

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu


 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Carlo Fidanza, Evelyne Gebhardt, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Kateřina Konečná, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Dan-Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Miroslav Radačovský, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anna-Michelle Asimakopoulou, Claude Gruffat, Tsvetelina Penkova

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ECR

Adam Bielan, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek

PPE

Pablo Arias Echeverría, Anna‑Michelle Asimakopoulou, Deirdre Clune, Arba Kokalari, Antonius Manders, Dan‑Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Marion Walsmann

NI

Miroslav Radačovský

RENEW

Andrus Ansip, Vlad‑Marius Botoş, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard

S&D

Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Maria‑Manuel Leitão‑Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, Christel Schaldemose

 

3

–

GUE/NGL

Kateřina Konečná, Anne‑Sophie Pelletier

ID

Hynek Blaško

 

11

0

ECR

Carlo Fidanza

Verts/ALE

Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Claude Gruffat, Kim Van Sparrentak

ID

Alessandra Basso, Markus Buchheit, Virginie Joron, Jean‑Lin Lacapelle

NI

Marco Zullo

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika