Menetlus : 2019/2192(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0251/2020

Esitatud tekstid :

A9-0251/2020

Arutelud :

PV 19/01/2021 - 3
CRE 19/01/2021 - 3

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0010

<Date>{10/12/2020}10.12.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0251/2020</NoDocSe>
PDF 210kWORD 72k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste muutmise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2192(INI))</DocRef>


<Commission>{TRAN}Transpordi- ja turismikomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Jens Gieseke</Depute>

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste muutmise kohta

(2019/2192(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta[1] (TEN-T määrus),

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega[3],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta[4],

 võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda[5],

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Kesk- ja Ida-Euroopa transporditaristu ühenduste ja juurdepääsetavuse parandamise kohta[6],

 võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni sõjaväelise liikuvuse kohta[7],

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[8],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 16. juuni 2020. aasta eriaruannet nr 10/2020 „ELi transporditaristud: megaprojektide elluviimist tuleb kiirendada, et saavutada võrgust oodatav kasu õigeaegselt“[9],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 6. detsembri 2018. aasta ülevaatearuannet nr 09/2018 „ELi eduka transpordisektori saavutamine: lahendamist vajavad probleemid“[10],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 3. oktoobri 2017. aasta eriaruannet nr 13/2017 „Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem: kas poliitiline otsus muutub ka kunagi reaalsuseks?“ [11],

 võttes arvesse oma kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0251/2020),

A. arvestades, et nüüdisaegne, kestlik ja ligipääsetav mitmeliigilise transpordi taristu ja tulevikku suunatud logistika on esmatähtsad siseturu tõhusaks toimimiseks, ELi ühendamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks ning kestliku, taskukohase, aruka, tõhusa, koostalitleva ja turvalise liikuvuse võimaldamiseks;

B. arvestades, et üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) peaks tagama kõikjal Euroopa Liidus ja selle piirkondades, sealhulgas maapiirkonnad, äärealad, saared, mägised, hõredalt asustatud ja äärepoolseimad piirkonnad, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, mis omakorda soodustab majanduskasvu, aitab luua töökohti, vähendab ebavõrdsust, edendab digiteerimist ja innovatsiooni, aitab võidelda kliimamuutuste vastu ning suurendab kohandatavust ja vastupidavust;

C. arvestades, et TEN-T annab olulise panuse ELi ühinemis- ja naabruspoliitika poliitiliste eesmärkide saavutamisse, eriti piiriüleste projektide kaudu, ning arvestades, et TEN-T raames säilitatakse ja tugevdatakse tihedaid transpordiühendusi kolmandate riikidega ning Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikide edasine integreerimine on seetõttu ELi jaoks olulise tähtsusega;

D. arvestades, et TEN-T lõpuleviimine on ülitähtis kestlikemate transpordiliikide, näiteks raudteede ja siseveeteede poole liikumisel, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisel kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega;

E. arvestades, et majandusliku, territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edasiseks tugevdamiseks on vaja transpordikoridoride tasakaalustatud arengut kogu Euroopas, tagades põhja-lõuna ja ida-lääne ühenduvuse kogu Euroopas;

F. arvestades, et lähiaastatel käimasolevad läbirääkimised Euroopa ühendamise rahastu kaudu rahastamise üle peaksid võtma nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide pühendumust lõpule viia TEN-T põhivõrk aastaks 2030 ja üldine võrk aastaks 2050;

G. arvestades, et TEN-T võrgu õigeaegne lõpuleviimine näib praeguses tempos olevat ohus, eelkõige seoses piiriülestes projektides märkimisväärsete viivitustega, puuduvate lülide ja viimaste lõikude ühendustega projekti elluviijate rahaliste, tegevus- ja haldusraskuste tõttu; arvestades, et Euroopa Kontrollikoja aruanne näitab, et puudused komisjoni järelevalveraamistikus ja poliitiliste otsuste tegemise protsessis riiklikul tasandil ning mõnede liikmesriikide ebapiisav tegutsemisind ja üles näidatud huvi TEN-T vastu on viivituste tekkimisel olulised tegurid;

H. arvestades, et on oht, et Euroopa ühendamise rahastu programmi raames TEN-T lõpuleviimiseks eraldatud vahendeid oluliselt vähendatakse, eriti pärast 2020. aasta juulis vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi, mille kohaselt üldiseks transpordipaketiks ette nähtud summa on selgelt ebapiisav;

I. arvestades, et TEN-T võrgu rakendamisel tuleks lähtuda põhivõrgukoridoride võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistamata ühtesid teiste arvelt;

J. arvestades, et TEN-T poliitika peaks edendama kogu ELi hõlmavate lahenduste kasutuselevõttu uuendusliku ja juurdepääsetava transpordi, teistsugustele transpordiliikide ülemineku, heiteta ja vähese heitega liikuvuse, intelligentsete transpordisüsteemide (nt jõeteabeteenused), laadimis- ja tankimistaristu ning alternatiivkütuste jaoks; arvestades, et TEN-T uuendamine ja digiteerimine nõuavad lisainvesteeringuid;

K. arvestades, et kestev COVID-19 kriis on näidanud transpordi- ja logistikasektori ning selle töötajate elulist tähtsust majandusele, mis tugineb sujuvatele reisijate ja kaubaveo võrgustikele ning on tarneahelate toimimiseks hädavajalik; arvestades, et tõhusa ja vastupidava transporditaristu väljaarendamine peaks olema kõigi Euroopa ja siseriiklike taastamiskavade ja jõupingutuste keskmes, pöörates erilist tähelepanu sadamate, lennujaamade, raudteede ja maanteede vahelistele mitmeliigilistele transpordiühendustele;

L. arvestades, et Euroopa raudteeaasta 2021 on võimalus käivitada muudatus, mis teeb raudteest kogu liidus reisijate ja kaubaveo selgroo ning juhtida tähelepanu TEN-T võrkude otsustavale rollile sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse ja arengu edendamisel, tõhustades samal ajal siseturgu ja soodustades konkurentsivõimelisemaid ja tõhusamaid kestlikke transpordiliike, et suurendada transpordiliikide üleminekut raudteele ja kujundada aastaks 2030 välja ühtne Euroopa raudteepiirkond;

Tulevikukindel TEN-T

1. rõhutab mitmeliigiliste põhivõrgukoridoride lisaväärtust, mis hõlmavad peamisi reisijate- ja kaubaveovooge liikmesriikides ja nende vahel; peab selliste projektide Euroopa lisaväärtust avaliku toetuse tekkimisel oluliseks teguriks; on seisukohal, et nende õigeaegne lõpuleviimine aastaks 2030 on hädavajalik, prioriseerides kitsaskohtade ja puuduvate lülide kõrvaldamist ning piiriüleste lõikude lõpuleviimist koos koridoride olemasolevate võrgulõikude moderniseerimise ja ajakohastamisega;

2. tuletab meelde, et TEN-T poliitika peaks toetama koostalitlevaid võrke; märgib, et kogu ELis asuvad sisepiirialad moodustavad 40 % ELi territooriumist ja seal elab kolmandik ELi elanikkonnast; kordab, et TEN-T määruse läbivaatamisel ja selle rakendamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata piiriüleste ühenduste hõlbustamisele, koostalitlusvõime parandamisele ja transporditaristu mitmeliigilisele integreerimisele kaasa aitamisele kogu liidus;

3. kutsub neid liikmesriike üles, kes ei ole veel oma riiklikke transpordikavasid ja -programme TEN-T eesmärkidega piisavalt kooskõlla viinud, käsitlema seda puudust põhjendamatu viivituseta, et kohaldada ja järgida tähtaegu, eesmärke ja ajakavasid, mis on sätestatud asjakohastes ELi õigusaktides; tuletab lisaks meelde, et TEN-T võrgu iseloomu tõttu võib väikese segmendi mittevastavus või mitteoperatiivsus takistada kogu süsteemi tõhusust ja konkurentsivõimet; nõuab seetõttu nende keskuste ja strateegiliste segmentide kiiret tuvastamist ja lõpuleviimist;

4. on seisukohal, et TEN-T määruse läbivaatamine on oluline võimalus muuta võrk tulevikukindlaks, et tagada ELi siseturu tõhus toimimine ja ühtse Euroopa transpordipiirkonna edasine realiseerimine, samuti ELi ülemaailmne konkurentsivõime edasisteks aastakümneteks ning toetada selle üleminekut nutikale, kestlikule, tõhusale ja ohutule liikuvusele; rõhutab sellega seoses, et oluline on võrku ajakohastada, võtmaks arvesse uut turuolukorda, kliima-, keskkonna- ja ühiskondlikke muutusi ja digitaalvajadusi, ning suurendada olemasoleva võrgu tõhusust ja kiirendada alternatiivsete transpordikütuste kasutuselevõttu;

5. peab oluliseks TEN-T edasiarendamist, keskendudes maapiirkondade, äärealade, saarte, hõredalt asustatud ja äärepoolseimate piirkondade põhi- ja üldiste võrkude ühendamisele ning sotsiaal-majandusliku kasu saamiseks kõige suurema potentsiaaliga piirkondades; rõhutab, et enne põhivõrgu valmimist ei tohiks kaartides teha suuri muudatusi; rõhutab siiski vajadust TEN-T piiratud kohanduste järele, et kajastada transpordivõrkude arengut ning parandada erinevate koridoride ja äärealade ühenduvust, sealhulgas tugevdada piiriüleseid raudteeühendusi põhitelgedest väljaspool, eriti väiksemas mahus puuduvaid lülisid, millel on piiriülestes piirkondades kõrge Euroopa lisaväärtus, ning tugevdades TEN-T ja regionaalpoliitika vastastikust täiendavust ning vastates muutuvatele keskkonna-, majandus- ja ühiskondlikele vajadustele; kutsub komisjoni üles võtma üle kõik kohandused, mis on sätestatud Euroopa ühendamise rahastu[12] määruse läbivaadatud versioonis ning nõuded, mis tulenevad komisjoni ettepanekust võtta vastu määrus TEN-T väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta (COM(2018)0277);

6. nõuab tungivalt, et komisjon seaks TEN-T raames prioriteediks alternatiivkütuste, eriti taastuvate kütuste, täieliku kasutuselevõtu kõikidele transpordiliikidele eesmärgiga vähendada süsinikuheidet, sealhulgas arendada asjakohaseid tehnoloogiaid, laadimis- ja tankimistaristut (st e-laadimisrajatised ja veeldatud maagaasi ja vesiniku tankimisrajatised), ohutuse, turvalisuse ja koostalitlusvõime standardeid ning alternatiivsete kütuste reguleerivat raamistikku, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, järgides samal ajal tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet ja tagades tehnoloogilise mitmekesisuse; nõuab ELi maanteede taristu tegevuskava koostamist, mis oleks kooskõlas autotööstuse tegevuskavaga, tagamaks, et investeeringud taristusse vastavad lühikeses ja keskpikas perioodis sõidukite tootmisele;

7. rõhutab vajadust edendada transpordiühendusi linnasõlmedes, raudteejaamades ja -keskustes, sisemaa- ja meresadamates, lennujaamades, logistikakeskustes ja mitmeliigilistes platvormides ning nende vahel, sealhulgas ühenduste lõpuleviimise ja täiustamise kaudu nii põhi- kui ka üldises võrgus, et tagada sujuv, tõhus, juurdepääsetav, integreeritud, nutikas, turvaline, ühendatud, hästi varustatud ja kestlik reisijateveo ja kaubaveo logistika liikuvussüsteem, ning otsepileti kaudse arendamisega, edendades seeläbi tõhusat transpordiliikide vahetust, eelkõige ühistranspordisüsteemide tugevdamise ning linnasõlmede ja maapiirkondade ühenduvuse suurendamise kaudu;

8. rõhutab seetõttu, et TEN-T suuniste eelseisev läbivaatamine on vastavuses alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu direktiivi[13], TEN-E määruse[14] ja konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavat Euroopa raudteevõrgustikku käsitleva määruse[15] välja kuulutatud muudatustega;

9. rõhutab, et teadusuuringutel, innovatsioonil ja digiteerimisel on oluline roll edasisel transpordi süsinikuheite vähendamisel, tegeledes nii reisijate kui ka kaubaveo mahtude suurenemisega, mitmeliigilise koostalitlusvõime tõhustamisega ning transpordi ohutumaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks muutmisega vastavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele; rõhutab, et TEN-T-ga seoses tuleb kõigis transpordiliikides, sealhulgas intelligentsetes transpordisüsteemides, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemis (ERTMS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteemides, jõeteabeteenustes, lennuliikluse korraldamise süsteemides (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) ja taristute struktuurse seisundi seiresüsteemides soodustada uuenduslikke digirakendusi; kordab sellega seoses projekti Galileo lõpuleviimise tähtsust; ergutab komisjoni edendama liikmesriikide seas nende süsteemide rahastamist taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et arukad ja autonoomsed liikuvuslahendused on muutumas majanduslikult tasuvaks ning TEN-T asjakohase transpordi- ja digitaristu uuendamist tuleb kiirendada, tagades seejuures piiriülese koostalitusvõime, andmekaitse ja küberturvalisuse, et hõlbustada äsja vastuvõetud üldise ohutuse määrusele ((EL) 2019/2144) vastavate automatiseeritud ja ühendatud sõidukite ohutut kasutamist;

11. rõhutab, et vaja on Euroopa toetust uuenduslike transpordiliikide uurimiseks ja arendamiseks, näiteks mehitamata õhusõidukite ja magnetlevitatsiooni tehnoloogia arendamiseks; rõhutab, et Euroopa partnerlused erinevate transpordiliikide vallas võivad avaldada väga positiivset mõju TEN-T turvalisele, tõhusale ja arukale kasutuselevõtule;

12. on seisukohal, et kogu võrku hõlmavad ja ühtlustatud taristustandardid võimaldavad tõelist ühtset Euroopa transpordipiirkonda; peab oluliseks olemasoleva taristu hooldamist ja uuendamist, eriti piiriülestes lõikudes, arvestades tehnoloogia arengut, muutuvaid ohutusstandardeid, tõhususe kasvu, kvaliteetsemat jõudlust, läbilaskevõime kasvu, uusi funktsioone, piiriülese usaldusväärsuse ja koostalitlusvõime paranemist ning vajadust rakendada olelusringi käsitlevat lähenemisviisi ja tõhustada taristu vastupidavust selliste kriiside mõjudele nagu pandeemiad ja kliimamuutused; märgib siiski, et Euroopa ühendamise rahastu ei ole kõigi nende eesmärkide saavutamiseks piisav; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidevaheline koordineerimine on kriiside ohjamisel ning pideva kaubavoo ja esmatarbekaupadega varustamise tagamisel liidu elanikkonnale olulise tähtsusega; kutsub komisjoni üles tegema ettepanek õigusraamistiku kohta, et parandada põhivõrgu transporditaristu riskijuhtimist, vastupidavust ja kliimaga kohanemist, hõlmates kõiki transpordiliike;

13. on seisukohal, et transporditaristu ebapiisav hooldus võib mõjutada TEN-T järjepidevust, kestlikkust, jõudlust, ohutust ja seega ka vastupanuvõimet; juhib tähelepanu TEN-T taristu, eriti sildade ja tunnelite korrapärase ja standarditud hoolduse tähtsusele, et tagada püsiv kvaliteetne taristu; kutsub komisjoni üles kehtestama taristu, eriti sildade ja tunnelite, kvaliteedinõuetele selge võrdlusaluse ning töötama välja TEN-T taristu inspekteerimise ja kvaliteedi hindamise ühist Euroopa lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles koostama põhivõrgu hoolduse seirekava Euroopa tasandil; palub komisjonil ja liikmesriikidel koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) ning riiklike tugipankadega uurida uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada investeeringuid võrgu hooldamisse; kutsub liikmesriike lisaks üles töötama välja spetsiaalsed siseriiklikud kavad tavalise ja erakorralise hoolduse rahastamiseks;

Finantseerimine, üldjuhtimine ja järelevalve

14. rõhutab, et selleks, et investeeringud TEN-T taristusse oleksid piisavad, on oluline, et kõik asjakohased ELi fondid (Euroopa ühendamise rahastu, programm „InvestEU“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, programm „Euroopa horisont“ jne) ja EIP laenud oleksid kohandatud vastavalt transpordisektori konkreetsetele vajadustele ja et liikmesriigid kohustuksid ise piisaval määral rahastama; kahetseb sügavalt Euroopa Ülemkogu otsust teha ettepanek tulevikku suunatud programmide, nagu Euroopa ühendamise rahastu ja programm „InvestEU“, eelarve kärpimise kohta, eriti võttes arvesse Euroopa ühendamise rahastu programmi olulist rolli TEN-T võrgu lõpuleviimise võimaldamises; märgib, et ELi väga ambitsioonikas süsinikuheite vähendamise tegevuskava peab edu saavutamiseks olema tagatud vastavate rahastamispakettide ja -vahenditega, säilitades samas asjaomaste sektorite konkurentsivõime; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa ühendamise rahastu väliste asjakohaste ELi vahendite (nt Euroopa Regionaalarengu Fond) koostoimet ja poliitikavaldkondade sidusust ning lisaks optimeerima segarahastamisvahendeid, et meelitada ligi erainvestoreid ja võimendada avalikult sektorilt saadavat rahastust; juhib tähelepanu asjaolule, et TEN-T võrku tehtavate investeeringute jaoks tuleks teha kättesaadavaks asjakohased kliima- ja keskkonnale suunatud rahastamisvahendid Euroopa rohelise kokkuleppe raames, mis võivad aidata transpordisektori heitkoguseid tõhusalt vähendada;

15. peab kahetsusväärseks, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus ja taastamiskavas ei anna liikmesriigid endiselt märku taristusse investeerimisest ega TEN-T lõpuleviimise prioriseerimisest; rõhutab seetõttu, et taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendid pakuvad ainulaadset võimalust tagada TEN-T põhivõrkude areng aastani 2030; kutsub komisjoni üles parlamenti igal aastal ehituse edenemisega kurssi viima; kutsub komisjoni üles liikmesriikidega peetavate läbirääkimiste käigus varuma ELi transpordipoliitika arendamise toetusest asjakohane summa ja esitama parlamendile lõpparuanne; kutsub komisjoni üles tagama, et siseriiklikel programmidel, millega rakendatakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, oleks kaasaegses, digitaalses, kestlikus ja turvalises transporditaristus tehtavatele investeeringutele oluline roll;

16. tuletab meelde, et ERTMSi, nii raudteeäärsete kui ka rongisiseste süsteemide, lõpuleviimine on ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise ja TEN-T koridoride raudteeturu nõuetekohase toimimise võimaldamise oluline eeltingimus; rõhutab sellega seoses, et põhivõrkude ERTMSi lõpuleviimiseks on vaja umbes 15 miljardit eurot ja et komisjonil peaks olema oluline roll rahastamise ja kasutuselevõtu koordineerimisel;

17. rõhutab, et projektide hindamisel ühtse Euroopa rahastu kehtestatud projektide väljavalimise küpsuskriteeriumite alusel tuleks arvesse võtta TEN-T lihtsustamist käsitlevas ettepandud direktiivis[16] sätestatud tähtaja järgimist; on lisaks veendunud, et mis tahes viivitused peaksid õigustama projekti edenemise uurimist ja Euroopa ühendamise rahastu kaudu liidule antud rahalise abi läbivaatamist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1316/2013[17] artikli 17 lõikes 1, mille tulemusel võidakse toetust vähendada või see tagasi võtta;

18. rõhutab, et kuigi TEN-T võrku rakendatakse järk-järgult ja põhivõrgu lõpuleviimine on lühiajaline prioriteet, kuna see on kestliku mitmeliigilise transpordivõrgu arengu selgroog ja stimuleerib kogu üldist võrku, on kasvavate erinevuste vältimiseks oluline tagada üldisele võrgule, mis pole põhivõrguga hõlmatud, piisav rahastamine; rõhutab sellega seoses, et TEN-T mõlemad kihid on ELi ühenduvuse ja logistika integreerimise jaoks üliolulised;

19. on seisukohal, et ELi rahalised vahendid, eriti Euroopa ühendamise rahastu eraldatud vahendid, peaksid paindlikult ja tõhusalt kaasa aitama piiriüleste projektide ja puuduvate lülide lõpuleviimisele korrigeerival viisil, kui siseriiklikul tasandil rahastatavate kulude koormuse vahel ilmnevad erinevused või tasakaalustamatused ja piiri mõlemal pool ja laiemast Euroopa perspektiivist oodatav sotsiaal-majanduslik kasu seab ohtu edusammud projekti õigeaegse lõpuleviimise suunas; kutsub komisjoni sellega seoses üles võtma sihipärasemat lähenemisviisi, rakendades kõrgemaid kaasrahastamismäärasid projektidele, millel on suurim Euroopa lisaväärtus, et soodustada riiklikke investeeringuid;

20. on sügavalt mures viivituste tõttu projektide, eriti piiriüleste projektide, lõpuleviimisel, mis takistavad sujuvate TEN-T põhivõrgukoridoride õigeaegset rajamist ja mille tulemusel suurenevad projektikulud; kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi seoses enda osaga võrgust ning tagama tõhusad ja õigeaegsed haldus- ja kohtumenetlused, järgides täielikult Euroopa ja siseriiklikke õigusakte, ning nõuab tungivalt, et nad suurendaksid haldus- ja kohtuprotsesside digiteerimist; tuletab liikmesriikidele meelde, et piiriülestes projektides tuleks tugevdada koostööd teiste liikmesriikide asutustega, nt vastastikusel kokkuleppel ühise asutuse loomisega, eelkõige ajakavade ja tähtaegade kooskõlastamiseks, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid viivitamata uut direktiivi TEN-T lihtsustamise kohta; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriike, kes soovivad kehtestada kooskõlas liidu õigusega sisulisi välistamisklausleid, mis võiksid oluliselt kiirendada siseriiklikke kohtumenetlusi;

21. rõhutab, et lubade andmise menetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude haldusmenetluste ELi lihtsustamismeetmete rakendamine liikmesriikide poolt on tehniliste takistuste ja halduskoormuse ning seega võimalike viivituste ja kulude suurenemise vähendamiseks TEN-T transporditaristu projektides ülioluline; märgib, et see on eriti oluline projektide elluviijatele ja potentsiaalsetele erainvestoritele suurema kindluse tagamisel[18]; kutsub komisjoni üles lisama TEN-T eduaruandesse peatükk selle kohta, kuidas vähendada põhjendamatut halduskoormust;

22. nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks TEN-T rakendamise järelevalvet, kasutades selleks määrusega juba antud volitusi, tugevdades asjakohaseid vahendeid, et nõuda liikmesriikidelt oma kohustuste täitmist, ja tugevdades Euroopa koordinaatorite rolli koridoride juhtimisel, eriti seoses piiriüleste lülidega, ning määratud asutuse universaalteenistuse rolli loa andmise menetluses; kutsub komisjoni üles tugevdama ja kasutama oma TEN-T suuniste läbivaatamisel määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 56 sätteid, mille eesmärk on ergutada liikmesriike kiirendama projektide kavandamist ja lõpuleviimist; kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas tuleks eeskirju ja nõudeid hindamisel, aruandluses ja kõlblikkuse kindlakstegemisel tõlgendada; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa, siseriiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasemetel parimate tavade vahetamist kodanikuühiskonna ning sidusrühmade kaasamise ja liikmesriikidevahelise konsulteerimise valdkonnas;

23. kutsub liikmesriike üles tugevdama siseriiklike transpordikavade ja TEN-T võrkude sidusust, et tagada TEN-T määruse nõuetekohane rakendamine;

24. on seisukohal, et ELi Raudteeametile (ERA) tuleks anda TEN-T rakendamisel olulisem roll, eriti seoses piiriülese koostalitlusvõime, ohutuse ja konkurentsivõime suurendamise ja ERTMSi kasutuselevõtuga; nõuab ERA 2021. aasta eelarve suurendamist, et see varustada oma ülesannete täitmiseks piisavate rahaliste vahenditega, eriti kuna aasta 2021 on nimetatud Euroopa raudteeaastaks;

Transpordiliigid

25. juhib tähelepanu TEN-T maanteede taristu kvaliteedi parandamise tähtsusele kogu liidus;

26. kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid alternatiivkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks ning elektriliste laadimispunktide ja vesinikutanklate kasutuselevõtuks, võttes arvesse võimalikke tulevasi alternatiivkütuselahendusi ja järgides täielikult tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet;

27. nõuab meetmeid liiklusohutuse täiendavaks tugevdamiseks ning tööohutuse säilitamiseks ja parandamiseks kogu esmatähtsa taristu olelusringi vältel, võttes arvesse mootorita transpordi kasutajate vajadusi ja eesmärgiga kaitsta haavatavaid liiklejaid; tuletab meelde uuenduslike ja nutikate liiklusohutuslahenduste edendamise tähtsust, et täita ELi strateegilist eesmärki „Vision Zero“; rõhutab vajadust täita direktiivis (EL) 2019/1936 sätestatud uusi ohutusnõudeid ja juhib tähelepanu asjaolule, et selleks on vaja täiendavaid investeeringuid taristu kohandamisse ja hooldamisse ning need tuleks tagada; rõhutab, et TEN-T suuniste läbivaatamisel ei tohiks projektimenetluste regulatiivseid nõudeid kõige kõrgemate ohutusstandardite arvelt lihtsustada;

28. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde vajadust tagada TEN-T ääres veoautode jaoks piisavalt ohutuid ja turvalisi parkimisalasid, et suurendada võrgu kasutajate, eriti transporditöötajate liiklusohutust ja heaolu;

29. rõhutab, et nii TEN-T võrgu kui ka kiirteede võrgu spetsiaalsed sertifitseeritud lõigud tuleks lisada ja kohandada, et täita automaatsete ja poolautomaatsete sõidukite minimaalseid tulemuslikkuse nõudeid ja järgida nähtavuse, liiklusmärkide, teekattemärkide ja teeviitade olukorraga seonduvaid taristu tulemuslikkuse nõudeid;

30. juhib tähelepanu uudsete ja aktiivsete ühendatud liikuvuse viiside potentsiaalile inimeste ja kaupade linna- ja kohalikus transpordis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd piirkondade ja linnadega, eriti piiriüleselt, et tõhustada ja lõpule viia asjakohane puuduv viimase miili taristu ning ühendveo ja piiriülesed ühendused kogu TEN-T-s, võimaldades seeläbi taristu ja teenuste sujuvamat ja tõhustatumat kasutamist, mis omakorda hoiab ära ummikud ja vähendab heitkoguseid;

31. kordab raudteetranspordi üliolulist rolli transpordisektori süsinikuheite vähendamisel ja tuletab meelde neljanda raudteepaketi täieliku rakendamise tähtsust, et raudtee saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada; nõuab, et raudteetaristu arendamisega kaasneksid meetmed, millega vähendada põhjendamatut halduskoormust; kutsub komisjoni üles parlamendile igal aastal selles valdkonnas saavutatud edusammude kohta aru andma; on seisukohal, et transpordiliikide vahetuse ning tõhusa raudtee- ja kombineeritud transpordi edendamine, eriti piiriülestes olukordades ja intensiivselt kasutatavates lõikudes puuduvate lülide korral, peab olema TEN-T prioriteet ja see peaks toimuma ERTMSi täieliku kasutamise, regulatiivsete, operatiivsete ja tehniliste tõkete võrgust kõrvaldamise ja raudtee-ettevõtjatele võrdse juurdepääsu tagamise, elektrifitseerimise kiirendamise, omavahel ühendamise ja koostalitlusvõime tagamise, sealhulgas taristu läbilaskevõime optimeerimise ja veeremi seadmete moderniseerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise, sealhulgas ühisettevõte Shift2Rail, ning raudteel veetavate kaupade koridoride vastavalt nõudlusele optimeerimise, eriti logistikakeskustes nagu sadamad ja lennujaamad, kaudu; rõhutab lisaks vajadust määratleda võrgus transiidi- ja terminalisõlmed, varustades samal ajal põhisõlmed transiitplatvormidega reisijate ja kaubavoogude sujuvamaks muutmiseks; rõhutab ligipääsu tõhustavate projektide tähtsust, eriti puuetega ja eakate inimeste jaoks;

32. kutsub komisjoni üles võtma korrapäraselt vastu siduvad perioodilised eesmärgid ERTMSi kasutusele võtmiseks, et viia selle lisamine TENT-T põhivõrku 2030. aastaks lõpule; on seisukohal, et ERA peaks toimima tõhusa ja tulemusliku süsteemiasutusena ning täitma neljanda raudteepaketi raames oma tõhustatud rolli ja kohustusi ERTMSi suhtes; nõuab, et raudteel veetavate kaupade koridorides ERTMSi rakendamise tegevuskava rahastataks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames ühishuviprojekti kaudu; juhib tähelepanu regulatiivse stabiilsuse olulisusele koostalitlusvõime tehniliste spetsifikatsioonide kui ERTMSi investeeringute avamise vahendi suhtes ja palub komisjonil KTK 2030. aasta ajakohastamisel hoolikalt analüüsida edasisi muudatusi ja tagada ühilduvus;

33. rõhutab, et Euroopa raudteetaristu peab tagama piisava läbilaskevõime nii kaubarongide kui ka reisirongide jaoks, tagades taristu suurema kasutamise ja investeeringutelt suurema tulu; nõuab tungivalt, et komisjon seaks esikohale piiriülese rongiühenduse, et tugevdada rahvusvahelise reisijateveo transpordiliikide vahetust; rõhutab sellega seoses öörongide potentsiaali kliimasõbraliku ja konkurentsivõimelise reisi jaoks; on seisukohal, et sujuv piiriülene raudteetransport TEN-T võrgus ja mööda Euroopa raudtee-kaubaveokoridore nõuab taristuettevõtjatelt kohustuslikku piiriülest koostööd; kutsub komisjoni üles esitama TEN-T läbivaatamise raames taristuettevõtjatele siduvad meetmed;

34. rõhutab, et reisijate kiirete ja kvaliteetsete raudteeveoteenuste arendamine kogu TEN-T põhivõrgus peab olema lähiaastatel esmatähtis, eesmärgiga luua laialdane kiirraudteeühenduste võrk Euroopa suuremate linnade vahel, millel puudub praegu sellistele teenustele juurdepääs ja mis suurendavad oluliselt kestlike maismaatranspordiliikide konkurentsivõimet;

35. rõhutab siseveetranspordi kui kestliku transpordiliigi tähtsust ja rõhutab vajadust tagada tulevikukindel suure läbilaskevõimega taristu ning veeteede usaldusväärsus, kvaliteet ja hea laevatatavus, eriti kliimamuutuste taustal; tunnustab sadamate tähtsat rolli strateegiliste sõlmpunktidena nii põhi- kui ka üldistes võrkudes; kutsub komisjoni üles tagama mitmeliigilisuse hõlbustamiseks sujuvad ühendused põhi- ja üldiste sise- ja meresadamate ning raudtee- ja maanteevõrkude vahel; nõuab meetmete võtmist, et tagada jõeteabeteenuste süsteemi ühtne piiriülene kasutuselevõtt ja hõlbustada uuenduslike, tõhusate ja kestlike lahenduste kasutuselevõttu selles sektoris;

36. nõuab, et siseveeteede arendamise tegevuskava rahastataks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames ühishuviprojekti kaudu;

37. rõhutab kvaliteetsete mereühenduste rolli mitte ainult ELi rahvusvahelises, vaid ka ELi-siseses kaubanduses; rõhutab TEN-T meremagistraalide samba ja lähimereveo olulist rolli selles kontekstis kestlike transpordiliikidena; on seisukohal, et meremagistraalide samba eesmärk on hõlbustada vajaduspõhiseid lühimereühendusi ja -teenuseid, mis on maismaatranspordiga sujuvalt integreeritud ja täiendavad seda, hõlbustada meresadamate vahelist koostööd ja tugevdada nende ühendust sisemaaga, edendada puhaste ja alternatiivsete kütuste väljatöötamist ja turuletoomist vastavalt mõjuhinnangutele ning toetada energiatõhusate lahenduste loomist meretranspordi jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama, millised põhikoridori lõpp-punktid tuleks teha kättesaadavaks mereühendustena teiste põhikoridoridega ja kus tuleks TEN-T kaarte ajakohastada vastavalt selle hindamise tulemustele;

38. rõhutab mere- ja siseveesadamate olulist rolli transpordivõrgu strateegiliste sõlmpunktidena, mis ühendavad lähimere- ja ookeanivedu raudtee, maantee, siseveeteede ja torustikega ning on logistiliste tarneahelate ristmikul; rõhutab TEN-T sadamatele juurdepääsu tagamise olulisust suurimatele laevadele läbilaskevõime tagamise meetmete abil; tõstab esile meresadamate piiriülest mõõdet ja rõhutab, et sadamad ei ole mitte ainult meretranspordi osa, vaid moodustavad üha enam kõigi transpordiliikide klastreid ning on samuti osa energia-, tööstus- ja sinimajandusest; märgib sadamakoostöö ja klasterdamise olulisust ja suurenenud arengut; on veendunud, et TEN-T peaks seetõttu hõlbustama projekte, mille eesmärk on suurendada sadamates koostoimet transpordi, energeetika ja digitaalse taristu vahel, ning vajaduse korral ette näha meetmed raudtee- ja maanteeühenduste ajakohastamiseks mere- ja siseveeteede sadamatega, et toetada transpordiliikide vahetust ja tugevdada kestlikku logistikat;

39. rõhutab lähimereühenduste tähtsust piirkondliku ühendatuse jaoks, eriti äärealadel ja saartel; on seisukohal, et meremagistraalide nõuded ei kehti lähimereühendustele; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon lihtsustaks neid nõudeid TENT-T määruses, et seada mereühendused maismaal asuvate ühendustega võrdsetele alustele, võttes eelkõige arvesse ühendusi üldise võrgu sadamatega;

40. rõhutab laevandussektori heitkoguste märkimisväärse vähendamise potentsiaali investeeringute abil sadama taristusse, mis toetab alternatiivkütuste kasutamist ning üleminekut akude laadimisele ja toiteallikale, kui laevad kais on; juhib tähelepanu asjaolule, et selliseid investeeringuid tuleks eriti tähtsustada kui viise edendada sadamate mitmeliigilist transporti; palub komisjonil arendada edasi saadaolevaid rahastamisvahendeid, et suurendada investeeringuid sel eesmärgil ja toetada veelgi erinevate keskkonnasõbralike tehnoloogiate käimasolevat arendamist, stimuleerides teadusuuringuid;

41. nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks süsinikuheite vähendamise suhtes sadamate laiemat rolli lisaks üksnes transpordifunktsioonidele, eelkõige nende potentsiaali aidata kaasa maismaal ja avamerel tuuleenergia võimaluste kasutamisele;

42. rõhutab, et õhutransport ja sellega seotud taristud, nagu lennujaamad, on üliolulised, et ühendada EL globaalselt ja sisemiselt, kaasa arvatud selle maapiirkonnad, saared, äärealad, äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad, ning tagada mitmeliigilisus, näiteks koostalitlusvõime kaudu, eriti raudteetranspordiga, samuti koostoime loomine seotud ELi asutuste vahel; peab TEN-T-d oluliseks vahendiks alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu kiirendamiseks sektoris, samuti nende laadimis- ja tankimistaristu jaoks, pakkudes põhi- ja üldiste võrkude lennujaamades vajalikku läbilaskevõimet; peab ühtse Euroopa taeva II+ algatuse edasiarendamist kiireloomuliseks ja ülioluliseks tõhusama ja kestlikuma taristu ühendatuse loomiseks; tuletab meelde, et COVID-19 kriis on näidanud õhutranspordi väärtust majanduse jaoks, samuti reisijate ja kaupade ühendatust ning seetõttu vajadust tagada selle vastupidavus uute ohtude ja kriiside vastu;

43. on seisukohal, et tuleks edendada TEN-T ja TEN-E koostoimet ja vastastikust täiendavust, tagades seejuures täielikult olemasolevad ja tulevased rahastamisvõimalused ning TEN-T arendamise rahastamise tasemed; rõhutab sellega seoses, et torustikke ei peeta mitte ainult energiataristu elemendiks, vaid ka kestlikumale transpordile ülemineku võimaldajana; tunnistab torustike rolli tööstuse klastrite ja transpordikeskuste vahelise ühendusena ning kaupade transpordivahendina ning rõhutab nende tähtsust teatavate süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate rakendamisel;

44. rõhutab, et kõigil liikmesriikidel on vaja hästi arendatud, nutikat, turvalist ja kestlikku TEN-T võrku, mis hõlbustaks liikuvust, ühendatust ja territoriaalset juurdepääsetavust kogu ELis, eriti äärealadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades, et edendada ja elavdada Euroopa ja rahvusvahelist turismi; kutsub komisjoni üles uurima võimalikku koostoimet Euroopa jalgrattateede võrgustiku ja selle 16 koridoriga, eelkõige suurendades rahalist toetust, et edendada kohalikku ja keskkonnasõbralikku jalgrattaturismi Euroopas;

Strateegiline suunitlus

45. rõhutab ELi strateegilist väärtust TEN-T raames tihedate transpordiühenduste säilitamisel kolmandate riikidega ning ELi Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) partnerriikide, Lääne-Balkani ja Kagu-Euroopa transpordiühenduse ning idapartnerluse edasise integreerimisega edendada paremat ühendatust ELi äärealadega; peab kolmandate riikide strateegilisi investeeringuid ja mõju suurenemist arvestades otstarbekaks laiendada oma TEN-T transpordiühendusi kandidaatriikide, Vahemere lõunapiirkonna riikide ja idapartnerluse ning Aasiaga ELi standardite ja vastastikuste kinnituste tagamise alusel; rõhutab lisaks Vahemere strateegilist tähtsust liidu jaoks ja vajadust tugevdada Vahemere lõunapiirkonna riikide ja ELi saarepiirkondade taristut;

46. juhib tähelepanu TEN-T ühenduste säilitamise tähtsusele Ühendkuningriigiga, alustades selle tunnustamisest TEN-T määruse artikli 3 punktis b määratletud „naaberriigina“, tagades samal ajal ühiselt kokku lepitud TEN-T taristu projektide rakendamise ja lõpuleviimise ja Ühendkuningriigi osalemise tagamine selle ühenduse rahastamisel; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ELi välispiiridele ja jälgima Ühendkuningriigi väljaastumise mõju piirialadele; tuletab meelde Ühendkuningriigi ja nn maismaasilla suurt rolli TEN-T võrgus ning tunnistab Brexiti negatiivset mõju Iirimaa-sisesele ning Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahelisele ühendatusele, juurdepääsetavusele ja majanduslikule ühtekuuluvusele; kutsub komisjoni üles tagama Iirimaa tõhus ühendus Mandri-Euroopaga, pöörates erilist tähelepanu mereteedele põhi- ja üldise võrgu kaudu, olenemata tulevaste ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisundist;

47. rõhutab, et TEN-T-l ja selle peamistel keskustel on liidu jaoks strateegiline funktsioon; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja strateegilise taristu ja TEN-T kui terviku kaitsmise kavad; kutsub komisjoni üles tagama, et TEN-T projektide hankemenetluste käigus rakendataks täielikult ELi strateegilisi huve, hinnadumpingu keeldu, Euroopa kõrgete tööstandardite täielikku järgimist ja vastastikuse õigusabi põhimõtet seoses riigihangetele juurdepääsuga;

48. rõhutab, et on oluline suurendada koostoimet üleeuroopaliste võrkude vahel transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning nende vastavate koridoride vahel, et tagada sujuv turulepääs ja alternatiivsete transpordikütuste levitamine ning võtta arvesse transpordisektori ja selle kasutajate muutuvaid digitaalvajadusi;

49. rõhutab, et transporditaristu poliitika pakub selget võimalust suurendada koostoimet kaitsevajaduste ja TEN-T vahel, eesmärgiga parandada sõjalist liikuvust kogu liidus, võttes arvesse geograafilist tasakaalu ja kaaludes kodanikukaitse võimalikke eeliseid; nõuab tungivalt, et transporditaristu üleeuroopalistes võrgulõikudes, mis on tunnistatud kahesuguseks kasutamiseks sobivaks, tuleks rangelt kohandada vastavalt kahesuguse kasutuse põhimõttele nii tsiviil- kui ka kaitsevajaduste rahuldamiseks; kutsub komisjoni üles säilitama oma esialgne ettepanek sõjalise liikuvuse rahastamiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames;

°

° °

50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


 

SELETUSKIRI

Euroopa Liidu ühise transpordipoliitika eesmärk on luua kogu Euroopas ühtne transpordipiirkond. Peamine poliitiline vahend selle eesmärgi saavutamiseks on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika. See käsitleb kogu Euroopat katva raudteeliinide, maanteede, siseveeteede, merelaevandusteede, sadamate, lennujaamade ja raudteeterminalide võrgustiku väljakujundamist ja arendamist. Selle poliitikaga püütakse tuvastada ja täita lünki, kõrvaldada kitsaskohti ja tehnilisi takistusi, et suurendada ELis üldist sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust.

 

Kuigi viimastel aastatel on tehtud edusamme, tuleb poliitika uuesti läbi vaadata, kuna pärast eelmist muutmiskorda on toimunud ettenägematuid muutusi, mis on transpordisektorit mõjutanud, ning on saanud ilmseks, et teatud põhivõrgukoridoride puhul on viivitusi ja valmimistähtajast võidakse üle minna.

 

Äärmiselt oluline on Euroopa mitmeliigilise transpordi taristut ajakohastada ja muuta see tulevikukindlaks, et tagada ELi siseturu toimimine ja ELi konkurentsivõime ning toetada üleminekut arukale, kestlikule, tõhusale ja turvalisele liikuvusele.

 

Ühtlasi tuleb meeles pidada, et kehtivaid õigusakte ei pea täielikult ümber tegema. Eriti tähtis on arvestada sellega, et põhivõrgus tuleks teha vaid väikseid muudatusi, et selle õigeaegne valmimine 2030. aastaks ohtu ei satuks. Selleks, et suurendada Euroopa ühendamise rahastu ja TEN-T sidusust, tuleks Euroopa ühendamise rahastu määruse muudetud versiooni lisa III osas[19] loetletud kohandused üle kanda ka uutele TEN-T kaartidele. Kohandused on vajalikud tegelike marsruudikoridoride paremaks mõistmiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks, samuti selle tagamiseks, et puuduvaid (piiriüleseid) ühendusi ja kitsaskohti oleks arvesse võetud ja need oleksid uues TEN-T-s kõrvaldatud. Kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduste õigeaegne lõpuleviimine on esmatähtis, et Euroopa transpordipoliitika oleks tulemuslik. Samas on tähtis ka see, et juba valmis taristut seirataks ja hinnataks, et tagada selle tõhusus ja läbilaskevõime. Põhivõrgu valmimine tuleb kindlustada 2030. aastaks.

 

Et tagada TEN-T võrkude tõhusus, on tähtis, et reisijateveo ja kaubalogistika liikuvussüsteeme saaks kasutada ohutult, turvaliselt, tõhusalt ja sujuvalt. Seetõttu tuleks edendada mitmeliigilise transpordi ühendusi linnatranspordisõlmedes, sadamates, lennujaamades ja platvormidel. Viimase miili taristu on oluline kogu TEN-T tõhususe saavutamiseks. Seetõttu peavad nii komisjon kui ka liikmesriigid tegema tihedat koostööd piirkondade ja linnadega, et viimase miili taristut paremaks muuta ning mitmekordistada sellega võrgustiku kasutajaskonda.

 

Uue TEN-T peamiseks erinevuseks peab olema alternatiivkütuste taristu integreerimine. Alternatiivkütuste taristu lisamine kõigi transpordiliikide jaoks võib soodustada alternatiivkütuste täielikku kasutuselevõttu, mis võib omakorda aidata lahendada praegust nõudluse-pakkumise probleemi. TEN-T määruse ja alternatiivkütuste taristu direktiivi väljakuulutatud muutmine peavad käima käsikäes.

 

Tulevase TEN-T keskmes peab olema kõigi transpordiliikide digiteerimise ja uuendustegevuse toetamine. Digiülemineku abil saab transpordi muuta turvalisemaks, kestlikumaks ja tõhusamaks. Viimastel aastatel on tehtud edusamme intelligentsete transpordisüsteemide, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide (VTMIS), jõeteabeteenuste (RIS) ja lennuliikluse korraldamise süsteemide (SESAR) väljatöötamisel. Selleks, et digilahendus oleks tõhus, peab selle rakendamine ja kasutuselevõtt olema sidus ja nõuetekohaselt kooskõlastatud kogu ELis. TEN-T määruse muutmisel tuleks arvesse võtta ka arukaid ja autonoomseid liikumisviise. TEN-T peab garanteerima vajaliku taristu väljaehitamise või laiendamise ning tagama piiriülese koostalitlusvõime.

 

Koroonakriis on näidanud, kui tähtis on kauba ja reisijate vedamiseks toimiv, hästi ühendatud taristu. Samuti on see näidanud, et transport on tähtis kogu majanduse jaoks. Seetõttu tuleb võrk ehitada välja nii, et see muutuks uute ohtude ja kriiside suhtes vastupidavamaks. Vastupidavuse suurendamise vajadust tuleb vaadelda ELi ja Euroopa julgeolekupoliitika üldise strateegilise autonoomia kontekstis.

 

TEN-T poliitika uus mõõde on sõjaväeline liikuvus ELis ja sellest väljaspool, nagu tõdeti sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas. Praegu takistavad liikuvust füüsilised, juriidilised ja õigusaktidest tulenevad tõkked, nagu ühitamatu taristu ja tülikad tolliprotseduurid. Takistuste ületamiseks tuleb sobivad võrgud varustada TEN-T asjaomastes osades vastavalt taristu tsiviil-sõjalise otstarbega kahesuguse kasutuse põhimõttele.

 

Uues TEN-T-s peavad kõik transpordiliigid olema võrdselt esindatud. Tehnoloogiline neutraalsus on tähtis transpordisektori koguheite vähendamiseks ning tagab kodanike liikuvuse taskukohaste hindadega. Transpordiliikide ja energiaallikate puhul tuleb vältida kõigile ühesuguste lahenduste kehtestamist.

 

Maanteetaristu kvaliteeti tuleb hoida ja tuleb toetada üleminekut vähese heitega maanteeliiklusele. Juhtprintsiibiks peab saama algatus „Vision Zero“ (liikluses hukkunute arvu nulli viimine).

 

Transpordi süsinikuheite vähendamisel on raudteetranspordil väga tähtis roll. Riikide prioriteetide tõttu on kaubavoog viidud sageli raudteelt maanteele. Raudteeühendusi, iseäranis piiriüleseid ja majanduskeskustevahelisi ühendusi, tuleb tugevdada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka raudteeühendustele, mille abil saaks leevendada tihedat liiklust kauba- ja reisijateveo marsruutidel. Raudteekoridore tuleb optimeerida, et tagada vastastikune ühendatus, koostalitlusvõime ja piisava läbilaskevõime planeerimine.

 

Tuleb kindlustada, et siseveeteede läbilaskevõime ja kvaliteet paraneksid ning veeteed oleksid veel paremini laevatatavad. Siseveeteed sõltuvad suurel määral jõgede sügavusest. Seega on oluline, et siseveeteede taristu kohandataks kliimamuutustega seotud probleemidele. Toetada tuleb piiriüleseid lahendusi, digiteerimist ja uuendustegevust. Tuleb tunnustada siseveesadamate piiriülest rolli ning tagada, et peamistes siseveesadamates loodaks juurde mitmeliigilisi transpordiühendusi.

 

Lennutranspordil on tähtis roll ELi-siseses ühendatuses, eriti äärealade ja saartega. TEN-T suuniste muutmisest võib saada oluline vahend, mille abil kiirendada sektoris mõjuhinnangule toetudes alternatiivkütuste kasutuselevõttu.

 

Samuti tuleks määrusega julgustada tegema jõupingutusi ELi ühendamiseks üle välispiiride. Selle eesmärk peaks olema tagada ELi ja naaberriikide vahel katkestusteta transpordivõrgu toimimine. Eriti tuleks toetada Lääne-Balkani riikide integreerimist. Transpordivõrgu arendamine TEN-T põhimõtete alusel võib edendada Lääne-Balkani riikide integreerimist Euroopa Liidu ühtse turuga. Kandidaatriikide sidusrühmad tuleks kaasata läbivaatamisprotsessi, nt Lääne-Balkani kuuiku (WB6) transpordiühenduse kaudu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka uutele piiridele, mis tekivad Euroopa Liidus Ühendkuningriigi väljaastumise tagajärjel. Esmajärjekorras tuleks arvestada mõjuga, mida Ühendkuningriigi väljaastumine avaldab Põhjamere ja Atlandi ookeani piirkondadele.

 

Mitmes uurimuses on täheldatud, et TEN-T põhivõrkude valmimist pidurdavad viivitused riiklikus planeerimisprotsessis. Seega peab komisjon tugevdama TEN-T rakendamise järelevalvet. Praeguse õigusraamistiku vahendid tuleb mõjusamaks muuta ning Euroopa koordinaatorite rolli ja pädevust tugevdada. Liikmesriigid peavad TEN-T määrusega sätestatud kohustusi tõsiselt võtma ja nõuetekohaselt täitma. Haldus- ja õigusprotsesside sujuvamaks muutmine ja digiteerimise suurendamine on olulised sammud, mille liikmesriigid peavad ette võtma, et viia transporditaristu rajamine kiiremini lõpule.

 

Et saavutada TEN-T eesmärgid, on piisavad investeeringud väga tähtsad. Kõikide asjassepuutuvate ELi fondide (Euroopa ühendamise rahastu, programm „InvestEU“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Euroopa horisont“ jt) ning Euroopa Investeerimispanga laenude puhul tuleb arvesse võtta transpordisektori erivajadusi. Eelarvekärpeid tuleb vältida. Transpordiprojektide elluviimiseks vajaliku finantsabi saamist võib raskendada institutsioonidevahelise kooskõlastuse puudumine, võimetus tõestada rahastatud projektide lisaväärtust, vähem arenenud piirkondade suutmatus kasutada keerukate finantsmehhanismide võimalusi ja liikmesriikide soovimatus edendada piiriüleseid lõike. Seetõttu on tähtis lihtsustada taotlusmenetlust ja anda vähem arenenud piirkondadele ja riikidele juhiseid, kuidas oma asutusi moderniseerida. Samuti tuleb peale Euroopa ühendamise rahastu suurendada TEN-T koostoimet ka muude asjakohaste ELi vahenditega (nt Euroopa Regionaalarengu Fondiga). Liikmesriigid peavad igati pingutama asjakohase rahastamise nimel, eriti seoses piiriüleste projektidega.

 

Tänu TEN-T määruse eesseisvale muutmisele võib Euroopa transpordivõrgu rajamine uuesti graafikusse jõuda. Seda aga ainult siis, kui määrust muudetakse õigesti. Muudetud määrus peab olema kaugeleulatuv ning sellega tuleb TEN-T-d ajakohastada ja see tulevikukindlaks muuta. Üleeuroopalise transpordivõrgu lõpuleviimine peab olema liidu prioriteet.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Leila Chaibi, Anne-Sophie Pelletier, Markus Pieper

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

47

+

ECR

Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

GUE/NGL

Leila Chaibi, Elena Kountoura, Anne‑Sophie Pelletier

ID

Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo

NI

Dorien Rookmaker

PPE

Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Benoît Lutgen, Marian‑Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Renew

José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet

S&D

Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov

Verts/ALE

Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay‑Grunenberg, Tilly Metz

 

1

-

ECR

Peter Lundgren

 

1

0

NI

Mario Furore

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0420.

[3] ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.

[4] ELT L 305, 26.11.2019, lk 1.

[5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0169.

[6] ELT C 215, 19.6.2018, lk 152.

[7] ELT C 388, 13.11.2020, lk 22.

[8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[12] Eriti puudutab see kohandusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni (ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu) lisa III osas.

[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta. ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009. ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta. ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.

[16] Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta (COM(2018)0277), muudetud nõukogu 12. juuni 2020. aasta ettepanekuga 8726/20 (2018/0138 (COD)) direktiivi ettepanekuks.

[17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010. ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

[18] Nagu on märgitud 17. juuni 2020. aasta ajutises lepingus, mis tulenes institutsioonidevahelistest läbirääkimistest üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise määruse üle.

Viimane päevakajastamine: 6. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika