RAPORT ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta

17.12.2020 - (2020/2115(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Reinhard Bütikofer

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 91 KB)
• 001-001 (DOC - 69 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta

(2020/2115(INI))

Euroopa Parlament,

 – võttes arvesse 28. juunil 2016 avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

– võttes arvesse 27. septembril 2019. aastal loodud kestliku ühendatuse ja kvaliteetse taristu partnerlust ELi ja Jaapani vahel,

– võttes arvesse 12. juuli 2012. aasta ELi ja USA ühisavaldust Aasia – Vaikse ookeani piirkonna kohta,

– võttes arvesse nõukogu 28. mai 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega,

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2019. aasta ühisteatist „EL ja Kesk-Aasia – uued võimalused tugevama partnerluse loomiseks“ (JOIN(2019)0009),

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. aprilli 2019. aasta ühisteatist „Euroopa Liit, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond – ühised jõupingutused ühise tuleviku nimel“ (JOIN(2019)0006),

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. aprilli 2016. aasta ühisteatist „Euroopa Liidu integreeritud Arktika-poliitika“ (JOIN(2016)0021),

– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat – vastupanuvõime tugevdamine, idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020)007),

– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava“ (COM(2020)0641),

– võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel. Komisjoni panus ELi ja Lääne-Balkani riikide juhtide 6. mai 2020. aasta kohtumise eel“ (COM(2020)0315),

– võttes arvesse 2015. aastal vastu võetud Lääne-Balkani ühendatust käsitlevat tegevuskava,

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. juuni 2017. aasta ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus“ (JOIN(2017)0021),

– võttes arvesse 2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning samal aastal vastu võetud Addis Abeba tegevuskava,

– võttes arvesse 2019. aasta G20 kvaliteetsete taristuinvesteeringute üldpõhimõtteid ja 2018. aasta taristu kui varaklassi tegevuskava,

– võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ (COM(2020)0050),

– võttes arvesse 20.–21. novembril 2017. aastal toimunud Aasia ja Euroopa välisministrite 13. kohtumise eesistuja avaldust ja järeldusi,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0269/2020),

A. arvestades, et selleks, et ELi laiendatud üldine ühendatuse strateegia esindaks tulemuslikult ELi põhiväärtusi ja ühiseid huve, on vaja seda tulemuslikult juhtida ja kaasata sellesse laialdaselt liikmesriike ning majanduslikke ja ühiskondlikke sidusrühmi;

B. arvestades, et ELil on vaja aina ühendatumas ja üleilmsemas maailmas rakendada ja demonstreerida ühendatuse strateegiaid, et edendada oma huve, väärtusi ja positsioone ning tugevdada koostööd oma partneritega digitaalvaldkonnas ning tervishoiu-, turvalisuse-, rohepöörde-, transpordi-, energia- ja eelkõige inimvõrgustikes; arvestades, et märkimisväärne majanduslik potentsiaal Euroopa, Aasia ja teiste maailmajagude vahel on füüsilise ja digitaalse taristu puudumise tõttu endiselt kasutamata;

C. arvestades, et tõhusa ELi ühendatuse strateegia tähtsust on veelgi süvendanud COVID-19 pandeemia, mis muutis nii Euroopa kui ka üleilmsete ühendatusvõrgustike nõrkused ja tugevad küljed selgelt nähtavaks; arvestades, et COVID-19 pandeemia järgsed majandusstiimulid pakuvad uusi võimalusi ning neid saab kasutada pöördepunktiks, et suunata investeeringuid kestlikuma, digitaalsema ja rohelisema maailma poole, suurendades samas oma ühendatuse tegevuskavade vastupanuvõimet;

D. arvestades, et üldine ühendatuse strateegia peab kasutama kestlikku ja reeglitepõhist lähenemisviisi ning see peaks aitama saavutada ELi peamiste poliitikasuundade, näiteks majanduse elavdamise, Euroopa rohelise kokkuleppe, digiteerimise ja inimõiguste ülemaailmse edendamise, samuti tõhusa mitmepoolsuse eesmärke; arvestades, et piirkondlikud ja ülemaailmsed julgeolekuraamistikud peaksid aitama luua riikidevaheliste suhete toimimiseks ohutu keskkonna; arvestades, et need raamistikud peaksid põhinema Euroopa tugeval kaubanduspoliitikal ja diplomaatial, ja aitama lahendada uusi kiireloomulisi probleeme, nagu ülemaailmsed tervishoiu- ja julgeolekuprobleemid, hübriidohud, terrorism ja vaesus;

E. arvestades, et ühendatusel on juba paljudes ELi strateegiates oluline osa; arvestades, et kõigi ühendatuspoliitika meetmete sidusust ja nähtavust tuleks parandada; arvestades, et üleilmsel ühendatusel on mõju Euroopa ja kolmandate riikide konkurentsivõimele, pakkudes Euroopa ja teistele ettevõtetele, eriti VKEdele, ärivõimalusi ühise heaolu saavutamiseks;

F. arvestades, et kestliku ühendatuse strateegia peaks teenima ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist;

G. arvestades, et ELi ühendatuse strateegia rakendamine nõuab mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 eraldi avalikke rahalisi vahendeid, inimressursse ja uusi pingutusi erasektori kaasamise hõlbustamiseks, nagu on selgesõnaliselt öeldud 2018. aasta ühisteatises Euroopa ja Aasia ühendamise kohta; arvestades, et paljud arengupiirkonnad vajavad uue majandusliku dünaamika saavutamiseks olulist hulka reeglitepõhiseid investeeringuid, eelkõige pärast COVID‑19 pandeemiat;

H. arvestades, et ELi, kui ühe maailma suurima majanduspiirkonna ning piirkondliku koostöö ja inimeste ühtesidumise eestvedaja jaoks võib üleilmne ühendatuse strateegia tuua lisaväärtust oma ülemaailmse tegevuskava väljatöötamisele ja edendamisele, sealhulgas „Euroopa tiimi“ lähenemisviisile ja piirkondlikele tegevuskavadele, näiteks Euroopa India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia tööle ning koostööle ASEMiga peamiste ELi poliitikavaldkondade sünergia kaudu ja tugevdades seeläbi ELi rolli ülemaailmse toimijana;

I. arvestades, et ELi vabakaubanduslepingud Jaapani ja Lõuna-Koreaga suurendavad Aasia ja Euroopa kaubavahetust ning nõuavad transporditaristu parandamist;

J. arvestades, et ELi ja Jaapani 2019. aastal sõlmitud ühendatuse partnerlusleping on suurendanud strateegia olulisust; arvestades, et partnerlussuhted tuleks luua ka teiste Aasia partneritega, sealhulgas India kui aina tähtsamaks muutuva üleilmse toimijaga; arvestades, et Aafrikat ja ELi naabruskonda tuleks ühendatuse seisukohalt käsitleda prioriteetsete piirkondadena;

K. arvestades, et strateegiasse tuleks lisada ka ühisteatis ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna suhete kohta;

L. arvestades, et üldine ühendatuse strateegia tuleks lisada komisjoni 2021. aasta tööprogrammi;

M. arvestades, et olemasoleva taristu säilitamine keskkonnasõbralike transpordiliikide jaoks Euroopas ja mujal on äärmiselt oluline; arvestades, et Euroopa peab rohkem investeerima kestlikusse taristusse, näiteks kaasaegsesse kiirrongivõrku, mis võiks asendada mõned õhutransporditeed Euroopas; arvestades, et kogemused on näidanud, et jätkusuutmatud projektid tekitavad suuri võlgu ja ressursside raiskamist ning õõnestavad taristuinvesteeringute kasu kohalikele kogukondadele, suurendavad reostust ja teevad kahju keskkonnale;

N. arvestades, et viimastel aastatel on ülemaailmsed toimijad tunnistanud transpordiühenduste potentsiaali ja võtnud juhtrolli ülemaailmse taristu strateegilisel arendamisel; arvestades, et ELi-Aasia transpordivõrkude jaoks tekivad uued võimalused, eelkõige raudtee- ja merendussektoris; arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, et katkematu transpordiühendus Aasiaga on olnud oluline, et tagada igat liiki kaupade tarneahelad; arvestades, et ELi-Aasia transport paistab kaubaveomahtude ja läbitud vahemaade poolest üleilmsel tasandil silma; arvestades, et on vajalik tagada kõigi ELi ja Aasia vahel kasutatavate transpordiliikide ohutus, turvalisus ja ökoloogiline kestlikkus, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega;

Ühendatuse strateegia põhimõtted

1. rõhutab olulist rolli, mida ühendatus ELi ja selle liikmesriikide geopoliitilistes suhetes mängib ning asjaolu, et ühendatus kui Euroopa Liidu üks põhisuundumusi on sügavalt juurdunud käsitus, mida EL sise- ja rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks kasutab; juhib tähelepanu sellele, et ühendatuse poliitikat on ELis edukalt rakendatud ning et ühendatusega seotud meetmeid on paljude ELi välissuhete puhul aina rohkem arvesse võtma hakatud;

2. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles looma praeguse Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia laiendusena ELi üldist ühendatuse strateegiat, et viia ELi ühendatuse filosoofia ja ühendatuse poliitika kooskõlla eesmärgiga tugevdada ELi rolli kindla ja asendamatu geopoliitilise ja geomajandusliku jõuna, ühise narratiiviga ja kultuuridevahelise suhtluse hõlbustajana ning eesmärgiga tugevdada partnerlusi meie põhiväärtusi jagavate demokraatlike riikidega kogu maailmas; arvestades, et konkreetsed piirkondlikud prioriteedid ja poliitika, nagu idapartnerlus, Euroopa naabruspoliitika, ühisteatis suhete kohta Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega ning tulevane India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia, tuleks viia vastavusse strateegiaga;

3. rõhutab, et üleilmsed probleemid muutuksid veelgi teravamaks, kui maailm lõhestuks vastanduvateks poolteks või killustuks täielikult; on seetõttu seisukohal, et ühendatust tuleks edendada kui põhimõtet, millega püütakse vajadusel ja võimalusel lähtuda koostööst;

4. rõhutab, et ühendatus peaks olema ELi tegevuse üks põhiprioriteete, et kinnitada Euroopa ambitsioone, saavutada Euroopa aktiivsem positsioon üleilmses poliitikas ning kehtestada tingimused, et Euroopa teeks koostööd teiste riikidega kahepoolselt ja mitmepoolsetel foorumitel, edendades ühendatust, mis on fiskaalselt, majanduslikult, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt kestlik;

5. loodab, et strateegia aitab rakendada ELi peamisi raampoliitikavaldkondi: tugeva ja õiglase liidu ehitamine, rahumeelsetesse ja austusväärsetesse rahvusvahelistesse suhetesse investeerimine, kaasa aitamine kestlikule majanduslikule ja sotsiaalsele progressile, sealhulgas ambitsioonikate kaubanduslepingute alusel, mis juhivad Euroopa rohelist kokkulepet ja digiüleminekut, ning ülemaailmse õigluse edendamine;

6. on seisukohal, et globaliseerumise kestliku vormi edendamine eeldab Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide kui strateegia põhielementide rakendamisel koostööd kolmandate riikidega;

7. on seisukohal, et strateegia peab ELi põhiväärtusi ja ühiseid huve arvesse võttes põhjalikult käsitlema eri poliitilisi, majanduslikke, kultuurialaseid, kestlikke ja julgeolekumõõtmeid ning rakendama algatusprojekte, mis tõendavad meie väärtusi, nagu vabadus, inimõigused, õigusriik, demokraatia, solidaarsus diskrimineerimise vastu, kestlikkus, kaasamine, sotsiaalse õigluse läbipaistvus, võrdsed võimalused, vastastikkus ja mitmepoolsusest kinnipidamine, ning peab tugevdama ELi kui rahvusvaheliste normide seadja rolli; arvab, et selle rakendamiseks tuleb eraldada piisavad inim- ja finantsressursid;

8. kutsub ELi tasandi ja liikmesriikide majanduslikke ja ühiskondlikke sidusrühmi ning valdkonna spetsialiste üles strateegia arendamises ning rakendamises osalema; kutsub komisjoni üles sellise kaasamise jaoks sobivaid foorumeid looma; rõhutab, et riikide parlamendid peavad mängima aktiivset rolli ühendatuspoliitika kujundamisel ja juhtimisel;

9. tuletab meelde, et investeeringud ühendatusesse on kestliku kasvu ja töökohtade loomiseks vajalikud; rõhutab, et need investeeringud peaksid arvesse võtma avalikku hüvet, läbipaistvust, turu tõhusust, võrdseid võimalusi, sh õiglast juurdepääsu hanketurgudele ja eelarve elujõulisust ning vältima võlgadesse jäämist; toonitab, et sellised investeeringud peavad toetama majanduslikku vastupanuvõimet ja Pariisi kokkuleppega ühilduvat majanduse CO2 heite vähendamist, uute oskuste arendamist tööjõu jaoks ning järgima rangeid keskkonna- ja elurikkusealaseid standardeid; rõhutab lisaks, et investeeringute puhul tuleb kinni pidada rangetest ELi sotsiaal- ja töötajate õiguste, läbipaistvuse, inimõiguste, hoolsuse, koostalitlusvõime ja hea valitsemise standarditest ning küsida arvamust inimestelt, keda need projektid mõjutavad, lähtudes sobivatest, kaasavatest ja avalikest konsultatsioonidest sidusrühmadega ning avatud juurdepääsust, sealhulgas kohalikele sidusrühmadele, näiteks VKEdele;

10. kutsub ELi ühendatuse strateegiaga ühinema kõiki Euroopa riike, sealhulgas Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riike, Lääne-Balkani riike ja Euroopa naaberriike, ning erinevaid arengupiirkondi funktsionaalselt integreerima; soovitab Ühendkuningriigil ühendada oma jõud ELiga rahvusvahelise ühendatuse strateegilises edendamises, pidades eelkõige silmas Alamkoja hiljutist aruannet Ühendkuningriigi rahvusvahelise poliitika tuleviku kohta; on arvamusel, et esmatähtsaks tuleks lugeda mitme Euroopa riigi järelvalve all olevad projektid;

11. rõhutab eelkõige vajadust õiglase koostöö järele meie partnerite ja muude asjaomaste riikide ja piirkondadega, kasutades samal ajal pehmet jõudu Euroopa väärtuste edendamiseks ning tugevate ja püsivate partnerlussuhete kindlustamiseks; usub, et strateegia peab tooma ühist kasu, tagama vastastikuse juurdepääsu turgudele ja hoidma ära ühepoolse sõltuvuse ja võlalõksud, mis ohustavad osalevate riikide sõltumatust, ja see tuleks ellu viia vastastikusest austusest lähtudes;

12. rõhutab Lääne-Balkani piirkonna olulisust strateegia prioriteedina; usub, et strateegia võib luua positiivset sünergiat piirkonna teiste poliitiliste ja majanduslike protsessidega, eriti piirkondliku integratsiooniga; on veendunud, et Lääne-Balkani riikide olemasolevad taristuplaanid, näiteks ELi Lääne-Balkani ühendatustegevuskava, tuleks strateegiaga ühtlustada; väljendab rahulolu ühendatusinvesteeringute hoogustumise üle Lääne-Balkanis seoses piirkonna majandus- ja investeerimiskavaga; rõhutab lisaks idapartnerluse tähtsust ja ühendatusele keskendumist, nagu on toonitatud 18. märtsi 2020. aasta ühisteatises;

Strateegia juhtimine

13. rõhutab, et strateegiale tuleb jälgida ja kooskõlastada püüetega saavutada nii ELi-sisene ühendatus kui ka ELi ja selle tulevaste liikmete vaheline ühendatus, näiteks üleuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) või kolme mere algatuse kaudu, tugevdades ühiseid väärtusi, standardeid ja huve ning võimaldades ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele strateegia jagatud vastutust; on seisukohal, et ilma liikmesriikide aktiivse osaluseta on raske strateegiat tulemuslikult rakendada;

14. toonitab, et strateegia olemus on mitmemõõtmeline, mistõttu tuleb olemasolevaid rahvusvahelise ühendatuse ja koostalitlusvõime strateegiaid, poliitikameetmeid ja projekte tulemuslikult koordineerida; loodab sellega seoses Euroopa välisteenistuse ja komisjoni peadirektoraatide vahelise olemasoleva kooskõlastamise tõhustamist ja sujuvamaks muutmist;

15. rõhutab, et strateegia vajab komisjonis igal tasemel, sealhulgas tipptasemel, selgemat juhtimist ja pädevuste jagamist; teeb seetõttu ettepaneku, et Euroopa maailmapositsiooni tugevdamise valdkonna volinikerühm, millel peaks olema ühendatust koordineeriva asutuse roll ja mille tööd juhivad ühiselt komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühendatuse koordinaator (ideaaljuhul juhtiv asepresident), arutaks strateegia rakendamist regulaarselt;

16. soovitab, et Euroopa välisteenistus peaks tagama ühendatuse koordineerimisasutuse sekretariaadi toimimise samal ajal kui vastav töötase peaks hõlmama kõiki asjaomaseid peadirektoreid ning selle eesistujaks peaksid olema komisjoni ja Euroopa välisteenistuse peasekretärid, et maksimeerida koostoimet ja tõhusust;

17. rõhutab vajadust kaasata strateegiasse parlament, nõukogu, liikmesriigid ja riikide parlamendid; nõuab, et komisjon esitaks korrapäraselt aruandeid strateegia rakendamise saavutuste kohta, mida parlament ja nõukogu üksikasjalikult arutaksid; soovitab liikmesriikide valitsustesse nimetada riiklikud ühendatuskoordinaatorid; on seisukohal, et liikmesriikide ühendatusealane sidusus, operatiivsus ja isevastutus võiks suureneda, kui loodaks spetsiaalne nõukogu töörühm; teeb ettepaneku kohaldada ühendatuse vallas kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist, välja arvatud riikliku julgeolekuga seotud küsimustes;

18. usub, et asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ELi finantseerimisasutustega teabe vahetamine ja nende aktiivne kaasamine on strateegia õnnestumiseks hädavajalik, arvestades selles valdkonnas esinevaid investeerimispuudujääke; soovitab luua komisjoni rahvusvahelise ühendatusevaldkonna nõuandva organina kõrgetasemelise eksperdirühma, kuhu kuuluksid ettevõtete esindajad, nagu on ette nähtud 19. septembri 2018. aasta ühisteatises tehtud ettepanekus ettevõtluse nõuanderühma loomise kohta, lisaks kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade, sealhulgas inimõiguste, keskkonna- ja tööõiguste kaitsjad ning rahvusvahelised finantseerimisasutused, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Investeerimispangale (EIP) ELi pangana ja tegutsedes kooskõlas soolise tasakaalu kriteeriumiga;

19. on kindlalt veendunud, et Euroopa ja liikmesriikide arengupankadel, investeerimisagentuuridel ja ekspordikrediidiasutustel peaks olema keskne roll rahvusvahelistesse ühendatuse projektidesse tehtavate investeeringute haldamisel, eriti seoses erasektori kaasamisega projektide rahastamisse ja rakendamisse ning nõustamisega investeerimisvajaduste või olemasolevate raamistike asjus, sõltuvalt riigi arengutasemest; nõuab, et erasektorile loodaks ühtne kontaktpunkt;

20. näeb sellega seoses rolle Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale; on kindlalt veendunud, et strateegia nurgakiviks peab olema erasektori kaasatuse aktiivne edendamine laenukõlblike rahvusvaheliste ühendatusprojektide raames; nõuab, et käimasolevat tööd arendusrahastuse Euroopa ülesehituse tugevdamiseks kiirendataks, eesmärgiga saavutada võimalik täieõiguslik Euroopa arengupank; pooldab koostööd teiste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, tuginedes Euroopa väärtustele ja strateegilistele huvidele;

21. rõhutab, et selleks, et strateegia oleks usaldusväärne, peab see olema varustatud vajalike vahendite ja ressurssidega, et seda selle ambitsioonide kohaselt rakendada; tunnustab rahvusvahelise koostöö jaoks eraldatud ELi rahaliste vahendite mahtu ja samuti toetuste märkimisväärset suurust teiste ülemaailmsete toimijatega võrreldes, mis ulatusid aastatel 2014–2018 345 miljardi euroni;

22. kritiseerib asjaolu, et üldsuse teadlikkust ja nähtavust ELi rahvusvahelisest panusest ühendatuspoliitika edendamisse ja rahastamisse on vähe arendatud, ning nõuab viivitamata asjakohaseid muutusi; rõhutab lisaks vajadust arendada strateegia jaoks välja spetsiaalne kommunikatsioonipoliitika ning nõuab selle eeliste, saavutuste ja eesmärkide selgemat ja tõhusamat selgitamist, et tagada strateegia õnnestumiseks vajalik toetus; rõhutab sellega seoses algatusprojektide potentsiaali;

23. on seisukohal, et strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleks mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 eraldada piisavad avalikud vahendid; nõuab, et strateegia kinnistataks tulevases naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) määrustes, et võimaldada ELil tõhusalt saavutada strateegia eesmärgid, kasutades selliseid ELi finantseerimisprogramme nagu „InvestEU“ ja eelkõige Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+), välistegevuse tagatis, ja geograafilisi investeerimisrahastuid nagu naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF), Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA) ja Aasia investeerimisrahastu (AIF); rõhutab lisaks võimalust aidata partnerriike finantseerimismehhanismide arendamisel;

24. usub, et järgides mitmemõõtmelist lähenemisviisi, peaks ka strateegia olema selgelt suunatud lõplike prioriteetide saavutamisele; tervitab ELi ühendatuse tegevuskava märkimisväärset võtmist eesistujariikide Saksamaa, Portugali ja Sloveenia kolmikprogrammi; rõhutab, kui tähtis on kindlaks määrata asjaomaste sektorite jaoks juhtprojektid, millel peaks olema tugev Euroopa lisaväärtus, mis esindavad strateegilist avalikku huvi ning näitavad ELi ainulaadset väärtuspõhist lähenemist; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles pakkuma välja selliste projektide määratlemise kriteeriumid;

25. tunneb heameelt selliste algatuste üle nagu G20 kvaliteetsete taristuinvesteeringute põhimõtted ja ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioon kestliku taristu kohta; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles edendama ELi strateegilist lähenemisviisi rahvusvahelisele ühendatusele kõikidel mitmepoolsetel ja mõnepoolsetel foorumitel, näiteks ÜRO Peaassamblees, ASEMil või G7 kohtumistel;

Strateegia prioriteedid

Rohepööre

26. rõhutab ELi rolli Pariisi kokkuleppe rakendamisel, muu hulgas ringmajanduse edendamise ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste investeeringute kaudu; on veendunud, et kliimamuutustele reageerimine majanduse CO2 heite vähendamise, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna säilitamise eest peaks olema selle strateegia peamine prioriteet, eriti taristu kvaliteetse arendamise osas; märgib, et olemasoleva taristu säilitamine keskkonnasõbralike transpordiliikide jaoks Euroopas ja mujal on ülimalt tähtis; nõuab asjakohaste ühendatusega seotud investeeringute puhul kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade süstemaatilist kasutamist; soovitab sellega seoses kehtestada läbipaistvad hankekriteeriumid toodete või teenuste olelusringi kuludele ning vastavusele ELi standarditele ja õigusnormidele; on seisukohal, et arengukoostöö sotsiaalselt õiglane ja kestlik keskkonnasäästlikumaks muutmine, valdkonnaülesed taristuinvesteeringud ja eelkõige energeetika on esmatähtsad küsimused; peab koostöö tegemist alternatiivsete energiaallikate ja energiatõhususe vallas oluliseks juhtalgatuseks; teeb ettepaneku muuta koostöö taastuvate energiaallikate arendamisel üheks ELi ja Aafrika ühendatuse sambaks; peab suutlikkuse suurendamist kestlikkuse vallas põhidimensiooniks; tervitab ambitsioonikat teaduskoostööd kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise edendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ning ringmajanduse, kestliku majanduskasvu ja õiglase ülemineku edendamiseks;

Transport

27. soovitab tungivalt heaks kiita ülemaailmse koordineeritud lähenemisviisi, mis eeldab tihedat koostööd kolmandate riikidega, et taastada ja säilitada üleilmseid tarneahelaid toetav ühendatus ning vastupidav transporditaristu ja tööstus; tervitab ELi ja Aasia koostööd teatavates algatustes, nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), ning uute kestlike transpordialaste koostööalgatuste loomist selliste oluliste Aasia partneritega nagu India ja Kesk-Aasia;

28. rõhutab, et EL peaks ühendama hästiarenenud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raamistiku Aasia võrkudega, viies samal ajal lõpule oma TEN-T projektid ELis, nagu Rail Baltica ja teised; kiidab heaks ELi Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava vastuvõtmise ning ELi TEN-T jätkuva laiendamise Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikidesse, mida tuleks pidada ühendatuse strateegia põhielemendiks, arvestades selle geograafilist asendit; on seisukohal, et kandidaatriikide ja idapartnerlusriikide jaoks tuleks määrata spetsiaalne TEN-T koordinaator;

29. juhib tähelepanu raudteeühenduste tähtsusele; viitab vajadusele tagada ühtne õiguslik režiim kaupade raudteeveoks kogu Euraasia mandril; nõuab ELi tehniliste spetsifikatsioonide, eelkõige ohtlike kaupade raudteeveo ohutusstandardite laiemat kohaldamist, ja kooskõla asjaomastele Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF)[1] väljastatud SMGSi 2. lisa suunistega[2], ning uute majanduslike väljavaadete loomist turgude avamise ja investeerimisvõimaluste edendamise kaudu;

30. rõhutab, kui tähtsad on Aasia partnerriikidega üldiste lennutranspordilepingute, eelkõige ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) vahelise lepingu üle peetavad läbirääkimised, mis looks õiglased ja läbipaistvad turutingimused, mis põhinevad selgel reguleerival raamistikul ja eelkõige Euroopa Liidu kõrgete nõuete järgimisel; rõhutab, et ELi abi Aasia riikidele aitab oluliselt leevendada tsiviillennunduse kliimamõju;

31. palub komisjonil jätkata tööd meretranspordialgatustega, mille eesmärk on digiteerida ja lihtsustada haldusformaalsusi ning suurendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja meretranspordilepingute kaudu Aasia sadamate turvalisust; rõhutab, kui oluline on jätkata koostööd kolmandate Aasia riikidega asjakohaste meretranspordilepingute kaudu, mis aitaksid meretransporti reguleerida, hõlbustada ja kestlikumaks muuta;

32. rõhutab, et strateegia peab tagama, et Aasia vedajad järgiksid maanteetransporti reguleerivaid ELi standardeid; nõuab komisjoni ja liikmesriikide koostööd ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide järgimise tagamiseks selles valdkonnas;

Digiüleminek

33. rõhutab eriti asjaolu, et digitaliseerimine on 21. sajandi keskne mõõde, ja juhib tähelepanu selle mõjule kõigi inimeste igapäevaelule kogu maailmas; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma ambitsioone digitaliseerimise valdkonnas; loodab, et EList saab digitaliseerimises USA ja Hiinaga võrdväärne konkurentsivõimeline üleilmne osaleja; peab sellega seoses digitaalse ühendatuse ja juurdepääsu edendamist kiudoptika- ja 5G-põhiste suure jõudlusega võrkude kaudu ELi jaoks esmatähtsaks küsimuseks; on veendunud, et avatud strateegilise autonoomia arendamine selles sektoris peab hõlmama seadmetootjate tarneahelate mitmekesistamist avatud ja koostalitlusvõimeliste võrgustruktuuride kaudu ning digitaliseerimispartnerlust kolmandate riikide ja piirkondadega, kes jagavad meie väärtusi ja kasutavad tehnoloogiat täielikus kooskõlas põhiõigustega; nõuab tungivalt, et komisjon seaks kolmandate riikidega tehtava ühendatusprojektide alase koostöö tingimuseks tehnoloogia eetilise kasutamise nii siseriiklikult kui ka laiemalt; rõhutab sellega seoses julgeolekuaspekti suurt tähtsust;

34. rõhutab asjaolu, et EL peaks normide seadjana püüdlema kaasjuhtimise poole rahvusvaheliste õigusnormide, standardite ja tavade kehtestamisel, kaitsmisel ning edendamisel, mis põhinevad rahumeelsel, turvalisel, reeglitepõhisel ja avatud IKT-keskkonnal ning kestlikul ja vastutustundlikul digitaliseerimisel, tegeledes samal ajal ohtudega küberturvalisusele ning kaitstes veebis inimõigusi ja vabadusi, sealhulgas isikuandmeid

35. soovitab märkimisväärselt tugevdada andmekaitse valdkonnas pingutusi koostööks ASEANi riikide ning India, Jaapani, USA, Austraalia, Kanada, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa ja teiste riikidega, et edendada andmevoogude piisavuse üle otsustamist; on seisukohal, et strateegia digitaalse samba eesmärkide saavutamist peaksid toetama kaubanduslepingute e-kaubandust ja digitaalset kaubandust käsitlevad sätted; märgib seoses andmevoogudega, et ELi on juba mitmetel läbirääkimistel esitanud ettepanekud, mis on kooskõlas andmekaitse ja isikuandmete kaitse üldmäärusega[3]; märgib, et digitaalse integratsiooni edendamisel annab eeskuju Jaapanit puudutav kaitse piisavuse otsus; toetab digitaalse ühendatuse tegevuskava sidumist tulevase ELi ülemaailmse digitaalse koostöö strateegiaga;

36. rõhutab, et 5G-taristu on Euroopa strateegilise vastupanuvõime üks elemente; kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa 5G arendamise kava ja kolmandate riikide, kes ei jaga Euroopa väärtusi ja standardeid, arendatud 5G-tehnoloogia kasutamise järkjärgulise lõpetamise kava; nõuab tungivalt, et komisjon seaks kolmandate riikidega tehtava ühendatusprojektidealase koostöö tingimuseks tehnoloogia eetilise kasutamise nii siseriiklikult kui ka laiemalt; tunneb heameelt programmi „Digitaalne Euroopa“ küberturvalisuse sätete üle seoses pakkumismenetlusega; toetab 5G-meetmete kogumi lähenemisviisi kaasamist digitaalse ühendatuse edendamisse, arvestades selle võimalusi eksterritoriaalseks rakendamiseks; ergutab komisjoni tegutsema ELi rahvusvahelise mobiilside rändlusteenuste lepingute sarnase kokkuleppe sõlmimiseks ühendatuspartneritega; väljendab rahulolu järgmise põlvkonna interneti algatuse ja investeeringute üle digitaalse taristu projektidesse, nagu Ladina-Ameerikat ja Euroopat ühendava süvamerekaablistiku (BELLA) projekti; soovitab komisjonil teha kindlaks sihipärase digitaalse ametliku arenguabi tegelikud vajadused; teeb komisjonile ettepaneku edendada juhtprojektina 6G arendamise koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega;

Inimestevaheline ühendatus

37. usub, et inimestevaheline mõõde on strateegia põhisammas, mida tuleks veelgi rohkem tähtsustada; nõuab sellega seoses vastastikuste liikuvusvõimaluste loomist Euroopa ja Aasia vahel; rõhutab vajadust piisavalt rahastada avalikku diplomaatiat;

38. rõhutab eelkõige inimestevaheliste kontaktide edendamist õpilaste, kutseõppe praktikantide, noorte spetsialistide, õppejõudude, kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide, teadlaste ja kultuurivaldkondade vahel, mis on vastastikuse mõistmise ja austuse alus; toetab sellist koostööd kaasavuse, vastastikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse alusel; nõuab eelkõige noorte mõõtme tugevdamist noortefoorumite kaudu, et edendada vastastikku võõrkeelte oskust, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning diplomite vastastikust tunnustamist; pooldab sellega seoses eTwinningu platvormi avamist ühendatusega seotud partnerriikidele; tuletab meelde piirkondliku koostöö võimalusi, näiteks uuendajate ja linnade koostöö vormis; rõhutab, et ühendatus avab Euroopale võimalused olla teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute kokkupuutekoha keskmes; on seisukohal, et selle sambaga seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata vähemuste probleemidele;

39. tunnustab Lääne-Balkani riikides heaks kiidetud algatusi, mille eesmärk on edendada noorte koostööd ja vahetust ning kutseharidust ja -koolitust, ning julgustab pakkuma sarnaseid programme teistele strateegia partneritele, alustades idapartnerluse riikidest; märgib, et ühendatus ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel on strateegia lahutamatu osa, sest selle piirkonna riigid on ELi potentsiaalsed liikmed;

40. kiidab heaks 2018. aasta veebruaris korraldatud ELi ja ASEANi noorte liidrite foorumi ja strateegiliste mõtlejate foorumi ning ASEMi tippkohtumiste kõrval toimuva Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) noorte liidrite tippkohtumised; teeb ettepaneku pidada neid kohtumisi regulaarselt ja luua sarnased iga-aastased foorumid ka ELi ja Aafrika Liidu suhete raames;

41. kutsub komisjoni üles viima strateegia kooskõlla tulevase ELi teadus- ja investeerimiskoostöö strateegiaga; kutsub komisjoni üles edasi arendama oma strateegilist lähenemisviisi teadus- ja innovatsioonikoostööle, parandades suhteid sarnase mõtteviisiga partneritega, kaaludes sealhulgas assotsieerunud partneri staatust, ja lähtudes koostöös sellistest üldistest põhimõtetest nagu akadeemiline vabadus, avatud juurdepääs, intellektuaalomandi kaitsmine, võrdsed võimalused, teadusuuringute terviklikkus ja isikuandmete kaitse; soovitab heaks kiita riigipõhise teaduskoostöö meetmed; rõhutab, kui oluline on kehtestada kriteeriumid tundlike sektorite kindlakstegemiseks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogia valdkonnas;

Kaubandus, investeeringud, konkurentsivõime ja standardid

42. märgib, et EL peaks tugevdama oma sidemeid vastuvõtvate riikidega ja esitama neile usaldusväärse ja kestliku alternatiivse pakkumise ühendatuse rahastamiseks;

43. usub, et inimestevaheline mõõde on oluline ka ELi väärtuste seadmiseks konkurentsivõime aluseks ja tõhusa Euroopa majandusdiplomaatia jaoks;

44. usub, et kaubanduspoliitika peaks strateegia eesmärkide saavutamisel olema olulise tähtsusega, et edendada õiglast ja kestlikku kaubandust ja investeeringuid; rõhutab majandusliku vastupidavuse tugevdamise tähtsust tarneahelate mitmekesistamise ja piirkondlikku integratsiooni suurendamise kaudu; rõhutab, et strateegia peaks olema kooskõlas pingutustega suurendada juurdepääsu asjakohastele turgudele, sealhulgas seoses hangetega, ning edendama avatud ja läbipaistvat investeerimiskeskkonda, mis looks võimalusi ja aitaks kaasa üleilmse konkurentsivõime suurendamisele; rõhutab koostöö tähtsust hoolsuskohustuse, intellektuaalomandi õiguste ja geograafiliste tähiste vallas;

45. rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste keskkonna-, kestlikkuse ja sotsiaalsete standardite keskset rolli kaubandus- ja investeerimislepingutes; tuletab meelde komisjoni 15-punktilise tegevuskava läbivaatamist ning nõukogus kaubanduse ja kestliku arengu üle peetavaid arutelusid; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama kaubanduse kaitsemeetmeid, tagamaks et Euroopa ettevõtjad ei kannataks ebaausate kaubandustavade pärast ning rakendama tulemuslikult kaubanduse ja kestliku arengu peatükke kooskõlas Pariisi kokkuleppe, kestliku arengu eesmärkide ja ILO konventsioonidega, et töötada välja strateegia ja püüelda kestliku integratsiooni poole; on seisukohal, et komisjonil ja Euroopa välisteenistusel peaks olema üldisele soodustuste süsteemile strateegilisem lähenemisviis, sealhulgas ulatuslikumad meetmed kõrgeimal poliitilisel tasandil, et suurendada selle süsteemi tõhusust inimõiguste, rahvusvaheliste töö-, keskkonna- ja hea valitsemistava standardite valdkonnas;

46. rõhutab ELi strateegiliste suhete ja süsteemse konkurentsi tähtsust Hiinaga ning kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles suhtlema Hiinaga ühtselt positsioonilt ning kasutama kooskõlastatud lähenemisviisi; kordab oma üleskutset Hiinale teha edusamme seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ambitsioonika reformi, sealhulgas tööstustoetuste ulatuslike üldreeglitega, ning tunnistab muret Hiina riigile kuuluvate ettevõtete turgu moonutavate tavade, sunniviisiliste tehnoloogiasiirete ja andmete lokaliseerimise, liigse tootmisvõimsuse ja sellega seotud dumpinguhinnaga ekspordi ning muude ebaausate kaubandustavade pärast; usub, et võrdsete võimaluste laiendamine kolmandatele turgudele on Euroopa ettevõtete pikaajaliste võimaluste seisukohast väga tähtis;

47. rõhutab ELi läbiräägitavate rahvusvaheliste kaubanduslepingute rolli ja nende nõuetekohase rakendamise tähtsust; on seisukohal, et ühendatus peaks olema võetud komisjoni teatisesse kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta; rõhutab rahvusvahelisi norme ja läbipaistvaid standardeid kvaliteetse taristu ja võrkude koostalitlusvõime edendamisel; kutsub komisjoni üles muutma olemasolevad lepingud ambitsioonikamaks, lisades süstemaatiliselt standardimispoliitika kahepoolsetesse partnerlustesse ja kaubanduslepingutesse, et edendada mitmepoolset standardite kehtestamist ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite laialdast kasutuselevõttu ning läbipaistvat regulatiivset koostööd, järgides täielikult õigust reguleerida;

48. on seisukohal, et ELi standardimispoliitika mudeli eeliseks on uuenduslikkus, avatus ja kaasavus, mis peab aitama toime tulla erinevate standardimisparadigmade vahelise üleilmse konkurentsiga; ootab, et komisjon mängiks standardimispoliitika edendamisel ennetavat rolli; soovitab seetõttu, et vastutus ELi standardimispoliitika koordineerimise eest tuleks anda komisjoni kõrgele ametnikule, ideaaljuhul siseturuvolinikule; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tegema rahvusvahelistel standardimisfoorumitel tihedamat koostööd samalaadse mõtteviisiga demokraatlike riikidega, et edendada rahvusvahelisi standardeid, mis toetavad demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi;

Tervis

49. on veendunud, et COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust seada tervishoiusektor uue üliolulise koostöövaldkonnana prioriteediks, eriti tervishoiusüsteemide säilenõtkuse ning ravimite, meditsiiniseadmete ja vaktsiinide kättesaadavuse osas, tugevdades ELi strateegilist sõltumatust tervishoiu valdkonnas, vältides ühepoolseid sõltuvusi ning tagades ohutud ja mitmekesised ravimite ja tervishoiuga seotud tööstuse tarneahelad, jagades kriisireguleerimise ja pandeemia ennetamise poliitika parimaid tavasid ning lähtudes reisimise ja avatud piiride haldamisel vastastikkusest; teeb ettepaneku siduda ELi terviseliidu jõupingutused strateegiaga ja teha koostööd teiste piirkondlike mehhanismidega, näiteks ASEANi nakkushaiguste tõrje keskusega; rõhutab, et EL peaks kasutama tervishoiuühendatust, et õppida samalaadse mõtteviisiga partnerite, näiteks Uus-Meremaa, Korea Vabariigi ja Taiwani edukatest näidetest pandeemia haldamisel;

50. juhib tähelepanu COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele kooskõlastatud meetmete tähtsuse kohta, et tagada ülemaailmsete transporditeede ja tarneahelate avatus ja turvalisus;

Julgeolek

51. on veendunud, et strateegia julgeolekumõõdet on vaja kiiresti arendada, võttes arvesse riske, et ühendatust võib relvana kasutada; rõhutab geopoliitilise lähenemisviisi vajadust üleilmse koostöö vallas, et EL saaks edukalt vastu astuda uutele julgeolekuülesannetele, kaasa arvatud küberturvalisus, digitaalne ühendatus, elulise tähtsusega taristu ja võimaliku kahesuguse kasutusega tehnoloogia; rõhutab terrorismiohtude tõsidust; tõstab esile kasvavaid julgeolekuprobleeme Euroopa naabruskonnas; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid osaleksid nendes küsimustes ennetavamalt;

52. rõhutab vajadust arendada partnerluses Aafrikaga tugevamat julgeolekumõõdet; tuletab meelde nõukogu 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega; võtab teadmiseks, et ELi jaoks on julgeolekuprobleemid India ja Vaikse ookeani piirkonnas üha olulisemad, nagu on väljendatud liikmesriikide India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiates; toetab ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna ühise strateegia väljatöötamise algatust ning koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, sealhulgas sõjalist koostööd; on veendunud, et avatus, jõukus, kaasatus, kestlikkus, läbipaistvus, vastastikkus ja elujõulisus peaksid olema juhtpõhimõtted koostöös India ja Vaikse ookeani piirkonnaga;

Ühendatuspartnerlus

53. tunneb suurt heameelt ELi ja Jaapani kestliku ühendatuse ja kvaliteetse taristu partnerluse loomise ja asjaolu üle, et see keskendub kestlikule ühendatusele Lääne-Balkani, Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, India ja Vaikse ookeani piirkonna ning Aafrika riikidega; loodab, et EL ja Jaapan edendavad aktiivselt ühendatuspartnerlust asjaomaste sihtrühmade seas ja suudavad partnerluse käivitada 2021. aasta esimesel poolel;

54. väljendab rahulolu ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingu üle, mis jõustus 1. veebruaril 2019, ning tõhusama koordineerimise üle Euroopa Investeerimispanga, Jaapani rahvusvahelise koostöö agentuuri JICA ja panga JBIC vahel, eriti keskkonnahoidliku ühendatuse rahastamise valdkonnas; on arvamusel, et Lääne-Balkani ja Kagu-Aasia riigid pakuvad Jaapani ja ELi ühendatusalasele koostööle kolmandate riikidega väga häid võimalusi; näeb suurt potentsiaali erasektori kaasamiseks, sealhulgas VKEd; pooldab lisaks Jaapani ja ELi vahelise ühendatuskoostöö, sealhulgas meresõiduohutuse julgeolekuaspektide uurimist;

55. hindab väga positiivselt käimasolevaid läbirääkimisi ühendatuspartnerluse loomiseks Indiaga; loodab, et Euroopa Ülemkogu rotatsiooni korras vahetuvad eesistujariigid ning tulevased G20 eesistujariigid India ja Itaalia kasutavad edusammude tegemiseks oma mõjuvõimu; võtab teadmiseks Lõuna-Aasia piirkondliku taristu ühendatuse algatuse; võtab teadmiseks India osalemise Bengali lahe valdkondadeülese tehnilise ja majanduskoostöö algatuses (BIMSTEC) ja rahvusvahelises põhja-lõuna transpordikoridoris (INSTC); on seisukohal, et praeguses olukorras peaks Indial olema suurem roll ning et tuleb otsida võimalusi Lõuna-Aasia riikide ja ELi koostöö süvendamiseks; pooldab Aasia erinevate ühendatuse strateegiate koordineerimist, mida Maailmapank on kokku lugenud 16;

56. tuletab meelde, et ka Venemaa Föderatsioonil ja Türgil on huvid Euroopa ja Aasia ühendatuse sidusrühmadeks saamisel; on valmis nendega võimaluse korral koostööd tegema; tunnistab, et Kesk-Aasia riigid on oma suuremast integreerumisest maailmamajandusse viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärset kasu saanud; on seisukohal, et ELil peaks olema palju suurem roll ja temast peaks saama üks põhiosalejaid piirkonnas, kasutades kaubandust ja investeeringuid ühise heaolu edendajana; peab murettekitavaks, et Hiina rahastatavad projektid Kesk-Aasias ei ole läbipaistvad; nõuab kõrgete töö- ja keskkonnastandardite tähtsustamist ning võla jätkusuutlikkuse tagamist;

57. tunneb heameelt ELi ja Korea vahelist ühendatuspartnerlust ettevalmistavate toimingute üle ning loodab, et 2021. aastal tehakse neis asjus häid edusamme; toetab ELi ja ASEANi ühendatuspartnerluse loomist, et muu hulgas luua selle ühendatus ASEANi olemasoleva ühendatuse üldkava ja projektide vahel; tunnistab, et kuna ASEANi piirkond on USA ja Hiina järel ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, saavad ELi eksportijad parema turulepääsu tagamisest ja koostöö tõhustamisest ulatuslike partnerluslepingute kaudu märkimisväärset kasu; toetab ELi ja ASEANi piirkondlikku vabakaubanduslepingut; ergutab kasutama investeeringuid metsade raadamise vähendamiseks ja kestliku põllumajanduse mitmekesistamiseks;

58. võtab teadmiseks Austraalia piirkondliku ühendatuspoliitika algatused ja ELi ühendatusalase koostöö Austraaliaga geograafilistes huvipiirkondades; nõuab tungivalt tihedamat koostööd Austraaliaga, et näidata demokraatlike riikide vahelist solidaarsust; näeb potentsiaali koostööks Mekongi vesikonna partneritega;

59. rõhutab vajadust teha Taiwaniga ühendatuskoostööd, et õppida tundma selle parimaid tavasid COVID-19 pandeemia haldamisel, parandada inimestevahelist ühendatust, vähendada digitaalset lõhet Kagu-Aasia piirkonnas ning uurida ELi ja Taiwani investeerimislepingu võimalust;

60. kutsub komisjoni üles hindama piirkondlikku kõikehõlmavat majanduspartnerluslepingut (RCEP) ja Hiina rolli selles;

61. on kindlalt veendunud, et EL peaks tugevdama koostööd USAga; tervitab USA algatatud siniste punktide võrgu (BDN) kontseptsiooni; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel USAga BDNi asjus suhelda, et tugevdada Atlandi-ülest koostööd reeglitel põhineva ja kestliku ühendatuse valdkonnas, rõhutades samas ka viimase suhtes muret; loodab tulevikus koostööd teha, eriti seoses ühendatusprojektide kõrgete kvaliteedistandardite järgimisega ja erasektori kaasamise edendamisega;

62. kinnitab kohustust tugevdada partnerlust ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vahel, nagu on rõhutatud 2019. aasta ühisteatises, sealhulgas digitaalmajanduse ja -ühendatuse vallas; rõhutab, kui oluline on tugevdada partnerlust Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega, mis jagavad täielikult Euroopa põhiväärtusi ja huve;

63. juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Hiina koostöö ELi ja Hiina ühendatusplatvormi raamistikus on andnud tagasihoidlikke tulemusi; võttes arvesse, et algatus „Üks vöönd, üks tee“ on Hiina jõulise välispoliitika keskmes; on valmis kaaluma teatud juhtudel partnerlust algatusega „Üks vöönd, üks tee“, kui see ei kahjusta ELi põhiprintsiipe, kui algatus vastab rahvusvahelistele standarditele, ja kui komisjon kontrollib asjaomaseid projekte, et tagada nende vastavus ELi normidele ja standarditele, nagu sotsiaal-, keskkonna- ja maksustandardid ning kestlikkus, läbipaistvus, kaasamine, õigusriigi põhimõte, inimõiguste austamine ja vastastikkus ning kui sellega ei kaasne kolmandate riikide autoritaarse, jõulise poliitika rahvusvahelise mõjuvõimu suurendamise ohtu ning kui see tagab ühtse turu terviklikkuse ja ELi poliitilise ühtekuuluvuse; on seisukohal, et selles kontekstis tuleks keskenduda Euraasia transporditaristu parandamisele, eelkõige mitmeliigilise ja kestliku transpordi vallas;

64. juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on ELi ja Hiina ühendatusplatvormi püüded leida transpordivaldkonnas võimalusi ELi laiendatud TEN-T võrgu ning uue siiditee algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vaheliseks koostööks; toonitab vajadust üldise ja tervikliku käsitluse järele, et tagada ettevõtjatele transporditaristu arendamisel koostöös Hiinaga vaba ja õiglane konkurents, sealhulgas täielik läbipaistvus ja võrdsed võimalused; rõhutab sellega seoses vajadust muuta selles valdkonnas lepingutingimused võimalikult läbipaistvaks ja kaitsta ELi olulisi huve;

65. märgib, et ühendatust käsitlev poliitika peaks vähendama selliseid kahjulikke välismõjusid nagu keskkonnamõjud ja saaste; rõhutab käesolevas strateegias läbivalt kestlikkuse tähtsust; julgustab ELi tegema koostööd Aasia partnerriikidega, et muuta transpordiühendus Aasiaga ohutumaks ja turvalisemaks, eelkõige andmevoogude, liikuvuse ja küberturvalisuse valdkonnas;

66. toonitab Euroopa äärepoolseimate piirkondade, eriti Aasiale lähemal asuvate piirkondade tähtsust ning juhib tähelepanu nende majanduslikule potentsiaalile; soovitab komisjonil selliste piirkondade ühendatuse parandamiseks ja nende majanduste ergutamiseks hõlbustada sinna investeerimist;

67. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles, et nad arendaksid teiste riikide ja piirkondade ühendatuse strateegiates välja jõulise järelevalvesuutlikkuse, sealhulgas tegelikult kasutatavad rahalised vahendid, mõju finantsstabiilsusele, kestlikule arengule ning inimõiguste, õigusriigi, hea valitsemistava ja mitmepoolsuse põhimõtete järgimine; rõhutab „Euroopa tiimi“ potentsiaali sünergia leidmisel ELi ja liikmesriikide ühendatuspüüdlustes; pooldab koostööd partnerriikidega, et jälgida pikaajalist mõju struktuuripoliitikale, tööstuse ja majanduse arengule ning vaesuse leevendamisele;

Üleilmne ühendatus

68. tõstab eriti esile asjaolu, et strateegias tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendatusele Euroopa naabruspoliitika ja naabermaailmajao Aafrikaga, arvestades selle üha geopoliitilisemat tähtsust mitmete ülemaailmsete osalejate jaoks; loodab, et need püüdlused kajastavad arengukoostöö toel ELi kogemusi Aafrikas rakendatava ühendatust edendavas poliitikaga; nõuab, et seda eesmärki arutataks Aafrika Liiduga kõrgel tasemel ja et sellega saavutataks ELi ja Aafrika ühendatuspartnerlus 2021. aasta lõpuks;

69. kiidab komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat valmisoleku eest esitada Arktika-strateegia 2021. aastal ning nõuab, et EL Arktika piirkonnas aktiivselt osaleks; väljendab muret kliimamuutuste mõju üle sellele haavatavale piirkonnale; võtab eriti arvesse merejää sulamise tõttu uue meretee potentsiaalset avanemist Aasiasse, mida saaks kasutada ka digitaalsete ühenduste, näiteks kiudoptiliste kaablite jaoks, ning võtab teadmiseks Hiina „Arktika siiditee“ algatuse; loodab, et kestlik ühendatus tõuseb nende pingutuste keskmesse;

70. võtab teadmiseks 2019. aasta esimese Euroopa ühendatusfoorumi edu; avaldab kahetsust 2020. aasta foorumi tühistamise üle COVID-19 pandeemia tõttu; ootab huviga järgmist foorumit 2021. aastal, kui pandeemia seda lubab; on seisukohal, et tulevasi foorumeid tuleks kasutada kõigi Euraasia ühendatuspartnerite, sealhulgas Venemaa ja Hiina kaasamiseks mitmepoolsetesse aruteludesse nende vastavate visioonide teemal tulevase majandus-, poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta Euraasias;

71. loodab, et komisjon esitab uue kommunikatsioonikäsituse koos selge narratiiviga, et tagada ELi ühendatuspoliitika ja selle tulemuste piisav nähtavus ning aruandlus; nõuab tungivalt ELi ühendatusstrateegia ümberkujundamist selges ja köitvas keeles ja terminites, mis väljendavad konkreetset väärtuspõhist Euroopa lähenemisviisi ühendatusele ning selget tegevuskava strateegia rakendamiseks ja saavutamiseks;

°

° °

72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ning ELi ühendatuspartneritele.

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.11.2020)

väliskomisjonile

ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta

(2020/2115(INI))

Arvamuse koostaja: Seán Kelly

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunnistab, et Aasia elanikkond on maailma suurim ja seal asuvad kiireima majanduskasvuga riigid; on veendunud, et kaubanduspoliitika peaks Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia eesmärkide saavutamisel olema oluline ning EL peaks seadma esmatähtsaks ELi ja Aasia vahelise tõhusa ja kestliku ühendatuse suurendamise avatud, õiglase ja reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi abil, mis tagab võrdsed tingimused, kestliku arengu, mitmepoolsuse, läbipaistvuse, rahvusvahelised standardid ja vastastikkuse ning oleks tähtis ülemaailmse stabiilsuse, piirkondliku heaolu ja vastastikuse majanduskasvu saavutamiseks; on ka seisukohal, et vastastikku kasulik integratsioon praegusest COVID-19 pandeemiast taastumisel on oluline tegur;

2. peab kahetsusväärseks tõsiasja, et mitmed Aasia riigid rakendavad teatavates sektorites endiselt põhjendamatut protektsionistlikku majanduspoliitikat, mis loob Euroopa ettevõtjatele ebavõrdsed tingimused; rõhutab, et ühendamise strateegia peaks olema kooskõlas pingutustega suurendada juurdepääsu asjakohastele turgudele, sealhulgas seoses hangetega, ning edendama avatud ja läbipaistvat investeerimiskeskkonda, mis looks võimalusi ja aitaks kaasa üleilmse konkurentsivõime suurendamisele; märgib, et vabade kaubavoogude võimaldamine tugevdab majanduslikku vastupidavust ja tänu tarneahelate mitmekesistamisele kaupade ülemaailmset kättesaadavust ning suurendab piirkondlikku integratsiooni; rõhutab vajadust suurendada koostööd hoolsuskohustuse, intellektuaalomandit reguleerivate sätete ja geograafiliste tähiste vallas; tuletab meelde, et EL ja Aasia on kestliku arengu valdkonnas olulised partnerid, eelkõige seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisega, ning et tõhusa ja kestliku ühendatuse edendamine on suhetes Aasia partneritega lisaks kaubandusele laiema strateegilise partnerluse oluline osa; märgib, et Euroopa ja Aasia riigid peaksid võimaluse korral jätkama mitmepoolseid pingutusi ja piirkondadevahelist dialoogi, et suurendada Euraasias kestlikke ja reeglitel põhinevaid majandusvõrgustikke; on seisukohal, et komisjonil ja Euroopa välisteenistusel peaks olema üldisele soodustuste süsteemile strateegilisem lähenemisviis, sealhulgas ulatuslikumad meetmed kõrgeimal poliitilisel tasandil, et suurendada selle süsteemi tõhusust inimõiguste, rahvusvaheliste töö-, keskkonna- ja hea valitsemistava standardite valdkonnas;

3. usub, et komisjoni avatud strateegilise autonoomia strateegia tingimustes toetatakse tarneahelate vastupidavust usaldusväärse võrgustiku kaudu, mis koosneb osalejatest, kes võivad olla usaldusväärsed partnerid ühiste riskikoordineerimismehhanismide, hindamismeetodite ja -standardite väljatöötamisel, teabe ja ootuste jagamisel ning aktiivse dialoogi pidamisel valitsuste, ettevõtjate ja investoritega; on arvamusel, et tõhusad ja kestlikud Euroopa ja Aasia vahelised ühendused ning võrgustikud prioriteetsete transpordikoridoride, sealhulgas lennu-, mere- ja maismaatranspordi kaudu, suure läbilaskevõimega digitaalne, energeetiline ja inimestevaheline võrgustik ning tõhusamad ja usaldusväärsemad tolliprotseduurid, mis saavutatakse üleminekuga digitaaltehnoloogiale ja halduskorra lihtsustamisega, suurendavad kestlikul viisil kaubavooge ja andmeedastust ELi ja Aasia vahel; on seisukohal, et ühendamise strateegia digitaalse samba eesmärkide saavutamist peaksid toetama kaubanduslepingute e-kaubandust ja digitaalset kaubandust käsitlevad sätted; märgib seoses andmevoogudega, et ELi pool on Indoneesia, Austraalia, Uus-Meremaa ja Tšiiliga peetud läbirääkimistel juba esitanud ettepanekud, mis peaksid isikuandmete kaitsest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest lähtuvalt olema ka muude mitmepoolsete algatuste põhielemendid; märgib, et digitaalse integratsiooni edendamisel annab eeskuju Jaapanit puudutav kaitse piisavuse otsus; tunnistab ühendatusega seotud investeerimispuudujäägi olemasolu ning vajadust alustada ja tugevdada koostööd erainvestorite, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide ning mitmepoolsete arengupankade ja teiste sidusrühmadega, et teha muu hulgas kindlaks konkreetsed juhtalgatused; rõhutab, et ELi ja Aasia partnerite vahelise kaubanduse lihtsustamine parema ühendatuse kaudu peaks kaasa tooma nii tollikontrollide tulemuslikkuse kui ka juhtimise paranemise, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise, mis aitab võidelda pettuse vastu ja hoida ära võltsitud kaupade ühtsele turule sisenemise;

4. on teatavatel juhtudel, kui ELi põhimõtteid ei kahjustata, valmis majanduskoridoride vahelise ühendatuse loomiseks kaaluma koostööd Hiina algatusega „Üks vöönd, üks tee“, kaasa arvatud suhtlemine Hiinaga, et tagada algatuse vastavus rahvusvahelistele standarditele; rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada aus konkurents kolmandatel turgudel, toetades selleks mitmepoolse majandusjuhtimise tavasid; on seisukohal, et komisjon peaks põhjalikumalt analüüsima, millist koostoimepotentsiaali annaks Hiina ja Jaapani pingutuste lisamine üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridori uuringutele, et vältida võimalikke kitsaskohti ja transpordipiiranguid; rõhutab ELi strateegiliste suhete tähtsust Hiinaga ning kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles suhtlema Hiinaga ühel häälel ning kasutama kooskõlastatud lähenemisviisi; kordab oma üleskutset Hiinale teha edusamme seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ambitsioonika reformi, sealhulgas tööstustoetuste ulatuslike üldreeglitega, ning tunnistab muret Hiina riigile kuuluvate ettevõtete turgu moonutavate tavade, sunniviisiliste tehnoloogiasiirete ja andmete lokaliseerimise, liigse tootmisvõimsuse ja sellega seotud dumpinguhinnaga ekspordi ning muude ebaausate kaubandustavade pärast; usub, et võrdsete võimaluste laiendamine kolmandatele turgudele on Euroopa ettevõtete pikaajaliste võimaluste seisukohalt väga tähtis;

5. tuletab meelde uute Arktika laevateede potentsiaali vähendada Euroopa ja Aasia vahelist sõiduaega ja vahemaad kuni 40 protsenti ning luua uusi kaubandussõlmi, millel võib olla märkimisväärne mõju kaubavoogudele; rõhutab, et EL peab Arktika piirkonnas tervikliku Arktika strateegia kaudu aktiivselt osalema, edendades samal ajal säästvat arengut ja keskkonnaeesmärke ning tagades, et uued marsruudid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste reeglite ja normidega, et vältida mis tahes lisasurvet Arktika ökosüsteemile;

6. rõhutab, kui olulised on olemasolev kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete kaubanduslepingute võrgustik ning kahepoolne koostöö ELi ja Aasia partnerite vahel, mille näiteks on edukad strateegilised partnerlused Jaapanis, Lõuna-Koreas, Vietnamis ja Singapuris; tunnistab, et kuna ASEANi piirkond on USA ja Hiina järel ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner väljaspool Euroopat, saavad ELi eksportijad parema turulepääsu tagamisest ja koostöö tõhustamisest ulatuslike partnerluslepingute kaudu märkimisväärset kasu; väljendab heameelt uue geograafiliste tähiste lepingu üle ja võimaluse üle arendada Hiinaga tihedamat koostööd, näiteks ulatusliku investeerimislepingu kaudu; kutsub komisjoni üles alustama analüüsi ja mõjuhinnangute tegemist ning avama läbirääkimisi kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks Taiwaniga; võtab teadmiseks otsuse peatada erikorra „Kõik peale relvade“ kohaldamine Kambodža suhtes ning rõhutab muret inimõiguste olukorra pärast selles riigis; palub komisjonil koostada sellega seoses selge strateegia ning soovitab Kambodžal tungivalt teha komisjoniga koostööd ja tegeleda peamiste probleemsete valdkondadega, et taastada riigi osalemine selles erikorras;

7. peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia ei ole Kesk-Aasias piirkonna ühendatuse seisukohast pälvinud samaväärset tähelepanu kui uus siiditee; toetab komisjoni kaubandustõkete kaotamiseks tehtavaid pingutusi, mis tuginevad kestliku ja reeglitel põhineva ühendatuse poole püüdlemisel ja hõlmavad nii liikuvuse kui ka taristuga seotud mittefüüsiliste ja regulatiivsete tõkete kõrvaldamist; tunnistab, et Kesk-Aasia riigid on oma suuremast integreerumisest maailmamajandusse viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärset kasu saanud; on seisukohal, et ELil peaks olema palju suurem roll ja temast peaks saama nimetatud piirkonnas üks põhiosalejaid, kasutades kaubandust ja investeeringuid majanduskasvu tõukejõuna ning panustades ühisesse heaollu; väljendab muret selle pärast, et Hiina rahastatavad projektid Kesk-Aasias ei ole pakkumismenetluste osas läbipaistvad ning enamikul juhtudel teostavad neid Hiina ettevõtted, mis on kohalikele ja rahvusvahelistele ettevõtetele märkimisväärselt vähem avatud; kutsub Hiinat üles suurendama vastastikkust, eelkõige taristusektoris, ning parandama läbipaistvust, seadma prioriteediks kõrged töö- ja keskkonnastandardid ning tagama võlgade jätkusuutlikkuse;

8. kutsub komisjoni üles tagama kaubanduslepingute nõuetekohase rakendamise ja muutma olemasolevad lepingud rangemaks, tugevdades läbipaistva regulatiivse koostöö abil standardimist käsitlevaid sätteid ning edendades kestlikke ELi norme ja rahvusvahelisi keskkonna-, kestlikkuse ja sotsiaalseid standardeid, võttes arvesse komisjoni 15-punktilise tegevuskava[4] läbivaatamist ning nõukogus kaubanduse ja kestliku arengu üle peetavaid arutelusid; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama kaubanduse kaitsemeetmeid, tagamaks et Euroopa ettevõtjad ei kannataks ebaausate kaubandustavade pärast, võitlema vabaturujõududest mittetulenevate hinna- ja kulumoonutuste vastu ning rakendama tulemuslikult kaubanduse ja kestliku arengu peatükke kooskõlas Pariisi kokkuleppe, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja ILO konventsioonidega, et töötada välja ühendatuse strateegia ja püüelda kestliku integratsiooni poole.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	10.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Bernd Lange, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Emmanuel Maurel, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marek Belka, Jean-Lin Lacapelle

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39	+
PPE	Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler
S&D	Udo Bullmann, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Marek Belka, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt,
RENEW	Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne
ID	Roman Haider, Herve Juvin, Jean-Lin Lacapelle
Verts/ALE	Saskia Bricmont, Markéta Gregorová, Heidi Hautala, Sara Matthieu
ECR	Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil
NI	Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó

 

1	-
ID	Maximilian Krah

 

2	0
GUE/NGL	Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (2.12.2020)

väliskomisjonile

ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta

(2020/2115(INI))

Arvamuse koostaja (*): Angel Dzhambazki

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ülemaailmsed osalejad on viimastel aastatel tunnistanud transpordiühenduste potentsiaali ja võtnud juhtrolli ülemaailmse taristu strateegilisel arendamisel; arvestades, et esimene samm selles suunas tehti ELi tasandil 2018. aasta sügisel, kui võeti vastu ELi ja Aasia ühendatust käsitlev strateegia;

B. arvestades, et nüüdne transport muutub üha mitmeliigilisemaks ning tekivad uued võimalused ELi-Aasia transpordivõrkude täiustamiseks ja edasiarendamiseks, eelkõige raudtee- ja merendussektoris;

C. arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, et katkematu transpordiühendus Aasiaga on olnud oluline, et tagada pandeemia ajal igat liiki kaupade tarneahelad;

D. arvestades, et ELi-Aasia transpordiühendustele ei leidu kogu maailmas kaubaveomahtude ja läbitud vahemaade poolest midagi võrdväärset ning et mis tahes transpordiliigi ohutuse ja turvalisuse tagamiseks tuleb arvesse võtta läbitud territooriumide mitmekesisust ja stabiilsust;

E. arvestades, et tuleks tõhustada kogu ELi hõlmavaid eeskirju, näiteks ELi riigiabi kontrolli ja hangete eeskirju; arvestades, et partneritel peab olema vastastikune juurdepääs üksteise riigihangetele; arvestades, et EL peaks tagama hankemenetluste avatuse ja läbipaistvuse, et ettevõtjatel, sõltumata nende kodakondsusest, oleksid võrdsed võimalused;

F. arvestades, et ELi rohepöörde eesmärke arvestades tuleb pöörata tähelepanu kasvuhoonegaaside heitele ELi-Aasia transpordimarsruutidel; arvestades, et suurte kaubaveomahtude tõttu võib säästvate transpordiliikide kasutamine neid heitkoguseid oluliselt mõjutada; arvestades, et selleks et mitte vähendada maanteetranspordiühenduste tõhusust, tuleks transpordis erilist tähelepanu pöörata üleminekule alternatiivsele energiale (elekter või vesinik);

1. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama ELi ja Aasia ühendatust käsitleva strateegia nõuetekohase rakendamise, järgides selleks konkreetseid ettepanekuid ja poliitikaalgatusi Euroopa ja Aasia vahelise ühenduse täiustamiseks ning luues tõhusa poliitilise juhtimismehhanismi, mis võimaldaks teha EList transpordiühenduste valdkonnas normide kehtestaja, ning edendades samal ajal selliseid ELi põhimõtteid nagu läbipaistvus, hea valitsemistava, kestlikkus, vastastikkus, võrdsetes tingimustes toimiv aus konkurents, demokraatia ja inimõigused; märgib, et Aasia on ELi suurim kaubanduspartner ning et ELi ja Aasia ühendatusel on seetõttu nii majanduslik kui ka geopoliitiline tähtsus; märgib, et Hiina on Euroopa Liidu süsteemne konkurent ja et taristuprojektidel on Hiina pikaajalises poliitilises strateegias tähtis koht; märgib, et EL peaks jätkuvalt edendama hankemenetluste avatust ja läbipaistvust, et ettevõtjatel, sõltumata nende kodakondsusest, oleksid võrdsed võimalused;

2. juhib tähelepanu COVID-19 pandeemiast saadud õppetundide tähtsusele ja tunnistab seetõttu vajadust koordineeritult taastada piiriülesed kauba-, transpordi-, teenuste- ja kapitalivood ja töötajate liikumine, et tagada jätkuvalt ülemaailmsete transporditeede ja tarneahelate avatus ja turvalisus; kutsub komisjoni üles edendama digiteerimist ja haldusmenetluste lihtsustamist, et võimaldada transpordivõrkude koostalitlust ja piiriülest kaubandust;

3. soovitab tungivalt koordineeritud ülemaailmset käsitlust, mis eeldab tihedat koostööd kolmandate riikidega, et taastada ja säilitada üleilmseid tarneahelaid toetav ühendatus ning vastupidav transporditaristu ja tööstus; rõhutab seetõttu, et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus tuleks jätkuvalt ergutada investeeringuid ühendatusse selliste vahenditega nagu välistegevuse investeerimisraamistik või niisugused geograafilised investeerimisrahastud nagu naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF), Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA) ja Aasia investeerimisrahastu (AIF);

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määratlema ja kohaldama ELi ja Aasia ühendatust käsitleva strateegia lahutamatu osana keskkonna- ja tervisekaitse ja reisijate õiguste miinimumnorme, tagamaks et liit oleks nende normide kehtestaja; soovitab komisjonil kehtestada konkreetsed eeskirjad selle tagamiseks, et kõik ELi partnerid võtaksid arvesse ja järgiksid kestlikkuse ja kõikehõlmava eeskirjadepõhise ühendatuse põhimõtteid; rõhutab, et EL ja Aasia võiksid teha paremat koostööd, et parandada regulatiivset keskkonda, avaliku sektori finantsjuhtimist ja siseriiklike vahendite kasutuselevõtmist; toonitab ELi pühendumist Pariisi kliimakokkuleppe täitmisele, seda muu hulgas ringmajanduse ja kliimauutuskindlate investeeringute kaudu; tervitab nende põhimõtete alusel toimuvat koostööd ELi- ja Aasia-poolsete eri algatuste vahel, millest võiks nimetada Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vahelist transpordikoridori (TRACECA), ning väljendab heameelt kestliku transpordi alaste uute koostööalgatuste üle selliste oluliste Aasia partneritega nagu India ja Kesk-Aasia;

5. väljendab heameelt ELi Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeeringute kava vastuvõtmise ning ELi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) Lääne-Balkanile ja idapartnerlusriikidesse laiendamise üle, mida tuleb selle geograafilise asukoha tõttu pidada ELi ja Aasia ühendatust käsitleva strateegia keskseks osaks; palub komisjonil kiirendada TEN-T ja selle välismõõtme läbivaatamist, kaaluda eraldi TEN-T koordinaatori ametissenimetamist ELi kandidaatriikide ja idapartnerlusriikide jaoks, ning pakkuda välja terviklik transpordialgatus TEN-T ühendamiseks Aasia strateegiliste võrgustikega;

6. rõhutab valvsuse tähtsust ELi rahaliste vahendite kasutamisel taristuprojektide jaoks, mille teostamine võidakse anda kolmandate riikide ettevõtjatele, hoolimata nende oma riigihanketurgude sulgemisest Euroopa partneritele, kusjuures oluline on ka nende projektide ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne kestlikkus ja võime luua tegelikku lisaväärtust; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ja koordineerima riikide tegevust praeguste TEN-T laiendamise kavade elluviimisel;

7. juhib tähelepanu raudteeühenduste tähtsusele ja nende tulevasele rollile investeerimisperspektiivide seisukohast; viitab vajadusele tagada ühtne õiguslik kord kaupade raudteeveoks kogu Euraasia mandril; nõuab ELi tehniliste spetsifikatsioonide laiemat kohaldamist ja uute majanduslike väljavaadete loomist turgude avamise ja investeerimisvõimaluste edendamise kaudu;

8. kutsub komisjoni üles pakkuma välja ELi kaasrahastamise võimalusi ümberlaadimisterminalide rajamiseks ja ajakohastamiseks, et suurendada praeguste Euraasia raudteekoridoride läbilaskevõimet; kutsub komisjoni üles kasutama ära ohtlike kaupade raudteeveo suuremat ohutust ja tagama, et eelkõige Hiina ametiasutused kinnitaksid Hiina-ELi raudteeveoteenuste avamist ohtlike kaupade veoks kooskõlas Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) väljastatud SGMSi[5] 2. lisa kohaste vajalike ohutusmeetmete ja vastavate suunistega; kutsub komisjoni üles Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) abiga edendama Euroopa ja Aasia vahelisi raudteevedusid ning ühtlustama raudteevedu reguleerivate õigusnormide praeguseid erinevusi;

9. rõhutab, kui tähtsad on Aasia partnerriikidega üldiste lennutranspordilepingute üle peetavad läbirääkimised ja selle tagamine, et neis lepingutes käsitletaks keskkonnaprobleeme; nõuab eelkõige kiiret lepingu sõlmimist ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) vahel rohkem kui miljardi inimese ühendamiseks; tuletab meelde, et kavandatav ELi ja ASEANi vaheline lennundusleping ei tohi tuua kaasa ebaausat konkurentsi ettevõtjate vahel, vaid peab mõjuma vastupidiselt – looma õiglased ja läbipaistvad turutingimused, mis põhinevad selgel reguleerival raamistikul, ning säilitama eelkõige ELi kõrged standardid lennutransporditöötajate õiguste, ohutuse, turvalisuse, lennujuhtimise ning sotsiaal-, tarbija- ja keskkonnakaitse valdkonnas; soovitab tungivalt jätkata teadusuuringuid ja innovatsiooni säästvate lennukikütuste valdkonnas;

10. märgib, et ülelendude vastastikune lubamine muudab rahvusvahelise kaubanduse sujuvamaks; rõhutab, et ELi abi Aasia riikidele aitab oluliselt leevendada tsiviillennunduse kliimamõju;

11. palub komisjonil jätkata tööd meretranspordialgatustega, mille eesmärk on digiteerida ja lihtsustada haldusformaalsusi ning suurendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja meretranspordilepingute kaudu Aasia sadamate turvalisust; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa ja Aasia sadamates alternatiivkütuste kasutamist; rõhutab, kui oluline on jätkata koostööd kolmandate Aasia riikidega asjakohaste meretranspordilepingute kaudu, mis aitaksid meretransporti reguleerida, hõlbustada ja kestlikumaks muuta;

12. toonitab, et EL on peab tähtsaks meresõiduvabadust ning ookeanide ja merede kestlikku majandamist; juhib tähelepanu ohutute, turvaliste, puhaste ja kestlikult majandatud ookeanide tähtsusele kogu maailmas; nõuab, et EL tagaks oma Aasia partnerite ülemineku säästvale, elurikkust ja keskkonda kaitsvale sinisele majandusele;

13. võtab teadmiseks COVID-19 puhangu tõttu lõksu jäänud meremeeste dramaatilise olukorra; peab kahetsusväärseks, et poliitilised pinged või piraatlus teatavates rahvusvahelistes merepiirkondades ohustavad meresõiduvabadust rahvusvahelistel mereteedel;

14. rõhutab, et ühendatust käsitlev strateegia peab tagama, et Aasia vedajad järgiksid maanteetransporti reguleerivaid liidu õigusakte; nõuab komisjoni ja liikmesriikide koostööd liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide jõustamiseks selles valdkonnas;

15. juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on ELi ja Hiina ühendatusplatvormi püüded leida transpordivaldkonnas võimalusi ELi laiendatud TEN-T võrgu ning Hiina uue siiditee algatuse (Belt and Road Initiative) vaheliseks koostööks; tunnistab, kui tähtsad on püüded saavutada siin täielik läbipaistvus, eeskirjade järgimine, vastastikune turulepääs ja võrdsed võimalused; toonitab vajadust üldise ja tervikliku käsitluse järele, et tagada ettevõtjatele transporditaristu arendamisel koostöös Hiinaga vaba ja õiglane kaubavahetus; tervitab mitmesuguste ELi ja Aasia algatuste vahel nende põhimõtete alusel toimuvat koostööd; ootab ühendatusplatvormi käivitatava, Euroopa ja Hiina vahelisi kestlikke raudteetranspordikoridore käsitleva ühisuuringu rakendamist;

16. tunnistab Hiina välispoliitika senisest jõulisemaks muutumist ning uue siiditee algatuse ja selle läänesuunalise ühendatuse rolli; seda arvestades toonitab vajadust järgida uue siiditee algatuse suhtes kooskõlastatud ELi poliitikat; märgib, et Euroopa ei tohi lasta välismaistel osalejatel oma strateegilisi taristuid üle võtta – see on suveräänsuse küsimus; rõhutab sellega seoses vajadust muuta selles valdkonnas lepingutingimused võimalikult läbipaistvaks ja kaitsta liidu olulisi huve;

17. soovitab komisjonil võtta konkreetseid meetmeid ettevõtjate vahelise ausa ja läbipaistva konkurentsi tagamiseks; rõhutab vajadust tagada, et eurooplastel oleks alati juurdepääs paljudele operaatoritele ja rajatistele; märgib, et ühendatust käsitlev poliitika peaks vähendama selliseid kahjulikke välismõjusid nagu keskkonnamõjud ja saaste; rõhutab käesolevas strateegias läbivalt kestlikkuse tähtsust;

18. toonitab digitaalse taristu ja suure läbilaskevõimega võrguühenduste tähtsust ühendatuse jaoks ning andmeohutuse tähtsust, kuna inimeste ja kaupade liikuvus sõltub suuresti andmeedastusest; nõuab nende voogude haldamisel piisavat turvalisust ja küberturvalisust; tuletab meelde, et neid probleeme ei saa lahendada üksnes riikliku poliitika kaudu; nõuab seepärast, et EL teeks koostööd Aasia partnerriikidega, et muuta transpordiühendus Aasiaga ohutumaks ja turvalisemaks;

19. toonitab ELi äärepoolseimate piirkondade, eriti Aasiale lähemal asuvate piirkondade tähtsust ning juhib tähelepanu nende majanduslikule potentsiaalile; soovitab komisjonil selliste piirkondade ühendatuse parandamiseks ja nende majanduse ergutamiseks hõlbustada sinna investeerimist;

20. nõuab, et Budapest-Belgradi kiirraudteeliini ehitusleping peab olema täiesti läbipaistev; nõuab, et kaotataks lepingu üksikasjade ja lepingu sõlmimise tingimuste salastatuse nõue ja need avaldataks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.12.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 1 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Leila Chaibi, Anne-Sophie Pelletier, Markus Pieper

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42	+
ECR	Peter Lundgren, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
GUE/NGL	Leila Chaibi, Anne‑Sophie Pelletier
NI	Mario Furore
PPE	Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Benoît Lutgen, Marian‑Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan‑Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov
Verts/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay‑Grunenberg, Tilly Metz

 

1	-
NI	Dorien Rookmaker

 

6	0
GUE/NGL	Elena Kountoura
ID	Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	10.12.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	54 2 12
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Karol Karski, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Jaak Madison, Claudiu Manda, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andor Deli, Markéta Gregorová, Bart Groothuis

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

54	+
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Andor Deli, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Kinga Gál, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Lukas Mandl, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nacho Sánchez Amor
Renew	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Bart Groothuis, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans
Verts/ALE	Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Markéta Gregorová, Jordi Solé, Tineke Strik, Thomas Waitz, Salima Yenbou
GUE/NGL	Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz
NI	Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi

 

2	-
ID	Lars Patrick Berg
NI	Kostas Papadakis

 

12	0
ID	Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Jaak Madison, Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky
ECR	Anna Fotyga, Karol Karski, Jacek Saryusz‑Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon.
• [2] Raudteedevahelise Koostöö Organisatsiooni (OSJD) rahvusvahelist raudteekaubavedu käsitlev kokkulepe.
• [3] ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
• [4] http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/february/tradoc_156618.pdf
• [5] Raudteedevahelise Koostöö Organisatsiooni (OSJD) rahvusvahelist raudteekaubavedu käsitlev kokkulepe.