Menetlus : 2020/2123(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0002/2021

Esitatud tekstid :

A9-0002/2021

Arutelud :

PV 08/02/2021 - 13
CRE 08/02/2021 - 13

Hääletused :

PV 09/02/2021 - 14
PV 10/02/2021 - 3

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0039

<Date>{05/01/2021}5.1.2021</Date>
<NoDocSe>A9-0002/2021</NoDocSe>
PDF 183kWORD 58k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Euroopa Keskpanga 2020. aasta aruande kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2123(INI))</DocRef>


<Commission>{ECON}Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Sven Simon</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄHEMUSE SEISUKOHT (KODUKORRA ARTIKLI 55 LÕIGE 4)
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Keskpanga 2020. aasta aruande kohta

(2020/2123(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2019. aasta aruannet,

 võttes arvesse EKP tagasisidet tähelepanekute kohta, mida Euroopa Parlament tegi oma resolutsioonis EKP 2018. aasta aruande kohta,

 võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirja, eriti selle artikleid 15 ja 21,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 123, artikli 127 lõikeid 1, 2 ja 5, artikleid 130 ja 132 ning artikli 284 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

 võttes arvesse eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikke prognoose euroala kohta ja EKP nõukogu poolt 4. juunil 2020 vastu võetud meetmeid,

 võttes arvesse EKP 8. mail 2020 avaldatud uuringut euroala ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta märtsini,

 võttes arvesse EKP ekspertide 10. septembril 2020 avaldatud euroala makromajanduslikke prognoose,

 võttes arvesse 6. veebruari, 8. juuni ja 28. septembri 2020. aasta rahandusalaseid dialooge EKP presidendi Christine Lagarde’iga,

 võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik[1],

 võttes arvesse EKP krüptovarade töökonna 2020. aasta septembri üldtoimetist „Stablecoins: Implications for monetary policy, financial stability, market infrastructure and payments, and banking supervision in the euro area“ (Stabiilsusraha: mõju rahapoliitikale, finantsstabiilsusele, turutaristule ja maksetele ning pangandusjärelevalvele euroalal),

 võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele[2],

 võttes arvesse EKP 2020. aasta oktoobri aruannet digitaalse euro kohta,

 võttes arvesse EKP 2017. aasta novembri üldtoimetist nr 201 „The use of cash by households in the euro area“ (Sularaha kasutamine euroalal kodumajapidamiste poolt),

 võttes arvesse 2020. aastal ajakohastatud EKP keskkonnaaruannet,

 võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 1,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0002/2021),

A. arvestades, et komisjoni 2020. aasta suve majandusprognoosis, milles võetakse arvesse COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusšokke, prognoositakse, et euroala majanduse maht väheneb 2020. aastal 8,7 % ja kasvab 2021. aastal 6,1 % ning EL-27 majanduse maht väheneb 2020. aastal 8,3 % ja kasvab 2021. aastal 5,8 %;

B. arvestades, et EKP ekspertide 2020. aasta juunis koostatud makromajandusliku prognoosi kohaselt on tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI) mõõdetav euroala aastane inflatsioonimäär 2020. aastal eeldatavasti 0,3 %, 2021. aastal 1,0 % ja 2022. aastal 1,3 %, kuid inflatsioonimäär erineb prognooside kohaselt euroala lõikes suuresti;

C. arvestades, et Eurostati andmetel oli töötuse määr 2020. aasta augustis ELis 7,4 % ja euroalal 8,1 %; arvestades, et töötuse määr peaks eeldatavasti suurenema; arvestades, et töötuse määr on liidu eri osades erinev; arvestades, et töötuses püsib erakordne piirkondlik ebavõrdsus nii liikmesriikide piires kui ka nende vahel; arvestades, et noorte töötuse kõrge määr on endiselt tõsine probleem, millega tuleb ELis tegeleda;

D. arvestades, et EKP andmed 2020. aasta tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) kohta näitavad mitmes liikmesriigis COVID-19 kriisist tulenevat deflatsioonimõju;

E. arvestades, et EKP septembri prognoosid ülemaailmse (v.a euroala) reaalse SKP kohta näitasid, et see väheneb 2020. aastal 3,7 %, millele järgnevad 2021. aastal 6,2 %-line ja 2022. aastal 3,8 %-line tõus;

F. arvestades, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest saada vähemalt kahest EKP juhatuse liikmekandidaadist koosnev sooliselt tasakaalustatud nimekiri, koosnes Yves Merschi asemele uue juhatuse liikme ametisse nimetamiseks koostatud nimekiri ainult meestest; arvestades, et naised on EKP nõukogus endiselt väga alaesindatud;

G. arvestades, et 2019. aastal oli EKP puhaskasum 2 366 miljardit eurot (2018. aastal 1 575 miljardit eurot); arvestades, et see kasv tuleneb peamiselt netointressitulu suurenemisest USA dollari portfellis ja varaostuprogrammi portfellis;

H. arvestades, et 2019. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansi maht rekordiliselt suur – 4 671 425 miljonit eurot, mis on suuruselt pärast 2018. aasta rekordit kõigi aegade teisel kohal;

I. arvestades, et VKEd, mis on jätkuvalt ELi majanduse ja ühiskonna tugisambaks ning suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vajavad lisatoetust;

J. arvestades, et COVID-19 kriis on VKEsid rängalt mõjutanud; arvestades, et üldise majandusväljavaate muutumine on kahjustanud nende juurdepääsu rahastamisele;

K. arvestades, et ELi toimimise lepingus on EKP-le antud volitused säilitada hindade stabiilsus ja toetada liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele;

L. arvestades, et Eurobaromeetri 2019. aasta novembri uuringu kohaselt toetas 2019. aastal Euroopa majandus- ja rahaliitu, kus on üks ühisraha – euro – 62 % avalikkusest;

M. arvestades, et 18. märtsil 2020 kuulutas EKP välja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) kui uue ajutise programmi avaliku ja erasektori varade ostmiseks, mille rahastamispakett on 750 miljardit eurot, et võidelda ohtude vastu, mida koroonaviiruse pandeemia rahapoliitika ülekandumisele euroalal põhjustab;

N. arvestades, et EKP nõukogu otsustas 4. juunil 2020 suurendada PEPPi rahastamispaketti 1,35 triljoni euroni, pikendada PEPPi netoostude perioodi vähemalt 2021. aasta juuni lõpuni, ning seda, et PEPPi alusel tehtavad tähtaeguvad põhimakseid reinvesteeritakse vähemalt 2022. aasta lõpuni; märgib lisaks, et varaostukava alusel tehtavad netoostud jätkuvad igakuiselt 20 miljardi euro suuruses summas koos 120 miljardi euro suuruse ajutise rahastamispaketi raames tehtavate lisaostudega kuni 2020. aasta lõpuni;

O. arvestades, et likviidsuse tagamiseks võeti ka muid poliitikameetmeid, nagu sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (TLTRO III) ja PELTRO, mis on pandeemiapõhine likviidsusvahend;

Üldine ülevaade

1. väljendab heameelt EKP rolli üle euro stabiilsuse tagamisel; rõhutab, et EKP põhikirjajärgne sõltumatus, mis on sätestatud aluslepingutes, on eeltingimus, et ta saaks täita oma volitusi ja kaitsta oma demokraatlikku legitiimsust; märgib, et sõltumatus eeldab, et EKP ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt; rõhutab, et seda sõltumatust ei tohi rikkuda, ja rõhutab ka, et keskpanga sõltumatust peaks alati täiendama vastaval tasemel aruandekohustus; rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et lisaks oma esmasele ülesandele säilitada hindade stabiilsus peab EKP toetama ka liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, kui need ei ole vastuolus esmase mandaadiga; rõhutab, et liidu üldeesmärgid on kestlik areng, lähenemine, täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, nagu on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 3;

2. rõhutab ühisraha pöördumatut olemust; rõhutab, et euro ei ole mitte ainult rahaline, vaid ka poliitiline projekt;

3. tunneb muret enneolematu tervishoiu-, majandus- ja sotsiaalse kriisi pärast, mille põhjustas COVID-19 pandeemia ja mis tõi kaasa euroala majanduse järsu kokkutõmbumise ja tööturu tingimuste kiire halvenemise, sealhulgas töötuse määra suurenemise; märgib, et euroala tegevus peaks taastuma, kuigi taastumise kiirus ja ulatus on endiselt väga ebakindel ja liikmesriigiti ebaühtlane;

4. on mures ka selle pärast, et erakordselt ebakindlas olukorras, kus majanduse kokkutõmbumise ulatus ja taastumine sõltuvad piirangumeetmete kestusest ja mõjususest, sissetulekutele ja tööhõivele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks kasutatava eelarve- ja rahapoliitika edukusest ning sellest, kui suur on püsiv mõju varustussuutlikkusele, sisenõudlusele ja rahvusvahelistele tarneahelatele, on majanduskasvu väljavaateid mõjutavate riskide tasakaal endiselt kehv;

5. nõuab finantssektori pandeemiajärgse süsteemse riski viivitamatut ümberhindamist; tunneb sellega seoses heameelt pandeemiaga seotud töökomisjoni loomise üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus; soovitab lisada tulevastesse stressitestidesse idiosünkraatilise riski kvalitatiivse hindamise;

6. kiidab heaks EKP pingutused hinnastabiilsuse säilitamisel; märgib, et inflatsioonieesmärki ei ole süstemaatiliselt saavutatud ja vaja on olla veelgi valvsam; rõhutab, et euroalal on viimastel kuudel registreeritud deflatsiooni; rõhutab, et deflatsioon kujutab endast märkimisväärset ohtu euroala majandusele ja võib nõuda EKP jõulist sekkumist;  peab tervitatavaks asjaolu, et EKP arutab oma inflatsiooninäitajate kohandamist; märgib, et THHI on väga kitsas inflatsiooninäitaja, milles deflatsioon euroalal on alahinnatud, kuna eluasemekulude osakaal THHI-korvis on ebapiisav[3]; nõuab selle korvi kohandamist, et kajastada asjaolu, et Euroopa kodumajapidamised kulutavad 24 % oma sissetulekust eluasemega seotud kuludele; julgustab EKPd võtma arvesse ka varahindade inflatsiooni, mille on muu hulgas põhjustanud madalad intressimäärad; tunnistab rahapoliitika ülekandumisega seotud probleeme;

8. peab tervitatavaks president Lagarde’i jõulist üleskutset eelarve- ja rahapoliitika täielikule kooskõlastamisele ning kohustusele kasutada kõiki vahendeid, mis annavad kõige tõhusama, tulemuslikuma ja proportsionaalsema tulemuse, et toetada euroala majanduse taastamist; rõhutab, et eelarve- ja rahapoliitika vahel on tugev vastastikune täiendavus; tunneb heameelt EKP pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava üle, millega toetatakse euroala majanduse taastamist;

Rahapoliitika

9. kiidab heaks EKP kiire ja sisulise hädaolukorda arvestava reageeringu COVID-19 kriisile rahapoliitika valdkonnas; tunnistab selle reageeringu positiivset mõju euroala majanduslikule olukorrale; loodab, et EKP jätkab oma toetust seni, kuni see on vajalik; võtab teadmiseks EKP järelevalvenõukogu liikme Yves Merschi avalduse, et sellist paindlikkust ei laiendata muudele operatsioonidele;

10. rõhutab, et majanduse kestlikuks taastumiseks ei piisa üksnes rahapoliitikast; rõhutab, et majanduskasvu taastamiseks ja edendamiseks kogu liidus on vaja konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust tugevdavaid reforme; on veendunud, et rahapoliitikal üksi on taastumise hõlbustamisel piiratud potentsiaal, ning kutsub EKPd üles, austades samas tema sõltumatust, uurima võimalust kasutada oma volituste piires muid poliitilisi meetmeid, mis võiksid majandust stimuleerida; rõhutab, et väga toetaval rahapoliitikal on ülekanduv mõju, näiteks mõju hoiustajatele või varade hinnainflatsiooni risk; hoiatab liikmesriike, et madala intressimääraga keskkonda ei tuleks pidada iseenesestmõistetavaks, sest intressimäärade tõus võib avaldada negatiivset mõju valitsemissektori võla teenindamisele;

11. hoiatab siiski varade liiga kõrgeks hindamise ohu eest võlakirjaturgudel, mis võib osutuda probleemseks, kui intressimäärad jälle tõusma hakkavad, eriti riikides, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, või suure võlakoormusega riikides;

12. võtab teadmiseks aktiivse rahapoliitika tähtsuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele avalduvate finantsraskuste leevendamisel; tõdeb, et finantsraskustes VKEde osakaal vähenes aastatel 2016–2019 8 %-le (aastatel 2009–2012 oli see 18 %); rõhutab, et COVID-19 kriisil on VKEdele tugev mõju; tunnistab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olulisust ELis; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele ergutada ELis era- ja avaliku sektori investeeringuid ning nõuab seetõttu lisapingutusi reaalmajanduse rahastamise tagamiseks;

13. palub EKP-l jälgida rahapoliitika kvantitatiivse leevendamise proportsionaalsust seoses bilanssi ohustavate riskide, varade hinnainflatsiooni ja ressursside võimaliku vale paigutamisega;

14. juhib tähelepanu pikaajalise madala intressimäära mõjule; rõhutab, et ühelt poolt pakuvad väga madalad või negatiivsed intressimäärad võimalusi tarbijatele, äriühingutele, sh VKEdele, töötajatele ja laenuvõtjatele, kes saavad kasu majanduse hoogustumisest, madalamast töötuse määrast ja väiksematest laenukasutuse kuludest; tunnistab EKP poliitika erinevaid jaotuslikke tagajärgi; kutsub EKPd üles uurima oma poliitika mõju ebavõrdsusele jõukuses; peab teisest küljest kahetsusväärseks elujõuetute ja suure võlakoormusega ettevõtete arvu suurenemist, valitsuste motivatsiooni vähenemist majanduskasvu ja kestlikkust suurendavate reformide jätkamiseks ning kahjulikku mõju kindlustusandjatele ja pensionifondidele, ning juhib tähelepanu finantskoormusele, mida see paljudele kodanikele kogu liidus tekitab;

15. juhib tähelepanu rahapoliitika ja suurenevate eluasemehindade vahelisele seosele euroalal; rõhutab, et pandeemia tõttu eeldatakse, et liiga suurte eluasemekulude püsivalt kõrge määr, mis 2018. aastal oli 9,6 %, suureneb veelgi, ning palub EKP-l hinnata oma rahapoliitika kvantitatiivse leevendamise programmi piirkondlikku ja valdkondlikku mõju ning põlvkondadevahelist õiglust elukallidusele kogu liidus;

16. märgib, et kriisi tõsidus on viinud EKP tähelepanu rahapoliitika raamstrateegia läbivaatamiselt kõrvale; võtab teadmiseks president Lagarde’i 28. septembril 2020. aastal peetud rahandusalase dialoogi käigus võetud kohustuse suhelda tihedalt Euroopa Parlamendiga ja tagada korrapärased dialoogid;

17. rõhutab, et rahapoliitika raamstrateegia läbivaatamisel tuleks võtta tõsiselt arvesse Euroopa majanduse olemust, mis on üha enam teenustepõhine ja digitaliseeritud, ning hinnata, mil määral see takistab rahapoliitika ülekandumist reaalmajandusse;

Meetmed kliimamuutustega võitlemiseks

18. märgib, austades EKP sõltumatust, kliimamuutuste mõju inflatsioonidünaamikale ja ülekandumisohtudele rahapoliitikas; tuletab meelde EKP mõju hinnastabiilsuse hoidmisele; tuletab meelde, et EKP kui ELi institutsioon on seotud Pariisi kokkuleppega;

19. võtab teadmiseks president Lagarde’i võetud kohustuse uurida kliimasõbralikke muutusi EKP operatsioonides ja kõiki olemasolevaid võimalusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks; palub EKP-l viia oma tagatisraamistik kooskõlla kliimamuutustega seotud riskidega ja avalikustada, mil määral on see kooskõlas Pariisi kokkuleppega, ning uurida sellist ühtlustamist pangandussektoris;

20. peab tervitatavaks asjaolu, et roheliste võlakirjade ostmine ja nende osakaal EKP portfellis suureneb jätkuvalt;

21. innustab pingutama, et suurendada teadussuutlikkust seoses kliimamuutuste mõjuga finantsstabiilsusele ja euroalale;

Muud asjaolud

22. kutsub EKPd üles tegema edasisi pingutusi selle nimel, et tagada finantsturgude stabiilsus kõigi Ühendkuningriigi EList väljaastumisega seotud võimalike ettenägematute olukordade puhuks;

23. väljendab muret TARGET2 saldode pidevalt kasvava erinevuse pärast EKPSis; märgib, et nende erinevuste tõlgendamine on vaidlusalune küsimus;

24. võtab teadmiseks EKP krüptovarade töökonna analüüsi tulemused; kutsub EKPd üles tegelema rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse riskidega, mis on seotud krüptovarade anonüümsusega; kutsub EKPd üles suurendama järelevalvet krüptovarade, sealhulgas stabiilsusraha arengu ja küberjulgeoleku suurenenud riskide üle;

25. kiidab heaks EKP analüüsi ja ettevalmistustööd digitaalse euro kasutuselevõtuks; märgib, et digitaalne euro ei ole krüptovara; rõhutab, et digitaalne euro peaks vastama mitmetele miinimumnõuetele, sealhulgas töökindlusele, ohutusele, tõhususele ja eraelu puutumatuse kaitsele; rõhutab, et digitaalne euro ei tohi ohustada sularaha kui maksevahendit; toetab EKP soovitust, et digitaalse euro emiteerimine peaks olema kättesaadav väljaspool euroala viisil, mis on kooskõlas eurosüsteemi eesmärkidega, et stimuleerida välisinvestorite nõudlust euro järele ja edendada seeläbi euro tugevamat rolli rahvusvahelisel tasandil; palub EKP-l tagada asjakohane tasakaal finantstehnoloogia valdkonnas regulatiivse finantsinnovatsiooni lubamise ja finantsstabiilsuse tagamise vahel;

26. jagab EKP muret pangandussektorivälise finantssektori kiire kasvu pärast (tuntud ka varipangandusena); rõhutab, et see valdkond vajab asjakohast reguleerimist; rõhutab, et EKP peab leevendama süsteemset riski, mis tuleneb pankade ümber koondunud üha suurenevast arvust pangandusvälistest reguleeritud üksustest, kes soovivad saada juurdepääsu pankade maksesüsteemile;

27. väljendab heameelt EKP jätkuvate pingutuste üle veelgi tugevdada oma reageerimis- ja taastumisvõimet, kui tema enda organisatsiooni peaks tabama küberrünnak; võtab murega teadmiseks TARGET2 arveldussüsteemi hiljutised tehnilised tõrked 2020. aasta oktoobris ja novembris; tunneb heameelt selle üle, et EKP on neid puudusi hiljem uurinud, ja palub tulemused Euroopa Parlamendile avalikustada;

28. tunnustab EKP edu võltsimisvastases võitluses, mida tõendab võltsitud pangatähtede püsivalt väike osakaal kogu ringluses; tunneb heameelt selle üle, et 2019. aastal võeti kasutusele täiustatud turvaelementidega ajakohastatud 100- ja 200-eurosed rahatähed; juhib tähelepanu sularaha tähtsusele ELi kodanike maksevahendina; palub EKP-l ringluses olevate eri pangatähtede hulka enam mitte vähendada;

29. kutsub EKPd üles uurima võimalusi euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks, kuna see suurendaks ELi suutlikkust kujundada oma poliitilisi seisukohti teistest ülemaailmsetest suurjõududest sõltumatult ja on oluline element Euroopa majandusliku suveräänsuse säilitamisel; märgib, et euro reservvaluutana atraktiivsemaks muutmine suurendab veelgi selle rahvusvahelist kasutamist; rõhutab, et euro rolli tugevdamine nõuab Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamist; väljendab heameelt, et EKP on teinud korduvalt üleskutseid viia pangandusliidu väljakujundamine lõpule; rõhutab, et hästi kavandatud Euroopa turvalise vara loomine võib hõlbustada finantsintegratsiooni ja aidata leevendada negatiivset vastasmõju riikide ja riigisiseste pangandussektorite vahel;

30. väljendab heameelt Bulgaaria ja Horvaatia ühinemise üle ERM IIga 2020. aasta juulis; toetab kiire tähtaja määramist euro kasutuselevõtuks mõlemas riigis; tunneb heameelt selle üle, et EKP tegi 2019. aasta juulis ja augustis Horvaatia ja Bulgaaria pankadele põhjaliku taustauuringu; juhib tähelepanu aluslepingutes sätestatud nõudele, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid peale Taani võtma kasutusele ühisraha, kui Maastrichti lähenemiskriteeriumid on täidetud;

31. kutsub EKPd üles jätkama viljakat koostööd ka euroalasse mittekuuluvate ELi liikmesriikidega;

Aruandekohustus

32. kordab, et EKP president Lagarde on väljendanud valmisolekut pidada ulatuslikumat dialoogi, ja toonitab vajadust veelgi suurendada EKP aruandekohustust ja läbipaistvuskorda; rõhutab vajadust kaaluda, kuidas tõhustada järelevalvet EKP üle nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentidega peetava dialoogi kaudu; nõuab, et läbirääkimiste käigus sõlmitaks ametlik institutsioonidevaheline kokkulepe, millega muudetaks praegused rahalisi funktsioone käsitlevad aruandlustavad ametlikuks ja rangemaks;

33. on väga mures selle pärast, et EKP nõukogu 25 liikmest ainult kaks on naised, vaatamata Euroopa Parlamendi ja EKP kõrgemate ametnike, sealhulgas president Christine Lagarde’i korduvatele üleskutsetele parandada ELi majandus- ja rahandusvaldkonna ametikohtade kandidaatide seas soolist tasakaalu; toonitab, et juhatuse liikmete ametisse nimetamiseks tuleks valmistuda hoolikalt ja igati läbipaistvalt ning vastavalt aluslepingutele koos Euroopa Parlamendiga; palub nõukogul koostada kandidaatide sooliselt tasakaalustatud nimekiri kõigi tulevaste vabade ametikohtade täitmiseks ja see Euroopa Parlamendile edastada, et parlament saaks täita ametisse nimetamise protsessis sisukamat nõuandvat rolli; peab kahetsusväärseks, et seni ei ole selles suhtes rahuldavat edasiminekut saavutatud; tuletab meelde, et meeste ja naiste võrdne kohtlemine on põhiseaduslik põhimõte, mida tuleb rangelt järgida;

34. väljendab heameelt, et EKP andis seoses parlamendi resolutsiooniga EKP 2018. aasta aruande kohta üksikasjalikku, osade kaupa esitatud ja sisulist tagasisidet; kutsub EKPd üles jätkama aruandekohustuse täitmist ja avaldama ka edaspidi igal aastal kirjalikku tagasisidet EKP aastaaruannet käsitlevate parlamendi resolutsioonide kohta;

35. tuletab meelde Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu 5. mai 2020. aasta otsust EKP kohta ning EKP nõukogu samal päeval tehtud avaldust; tõdeb, et EKP hindab pidevalt kõigi programmide proportsionaalsust; võtab teadmiseks EKP hilisema otsuse avalikustada Euroopa Parlamendile, Saksamaa Liitvabariigi valitsusele, Bundestagile ja Bundesbankile avaliku sektori ostukavaga seotud mitteavalikud dokumendid;

36. tunnustab ja kiidab EKPd ja selle presidenti Lagarde’i jätkuvate pingutuste eest Euroopa Parlamenti puudutava teabevahetuse ja läbipaistvuse parandamisel; nõustub president Lagarde’iga ka selles, et EKP peab parandama kodanike teavitamist oma poliitika mõjust; soovitab teisest küljest, selleks et hinnata EKP otsuseid enne rahandusalaseid dialooge ja nendega paralleelselt, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed ja vastavad EKP esindajad peaksid omavahel korrapärast kinnist dialoogi pärast seda, kui on avaldatud värskeim kättesaadav ülevaade EKP nõukogu menetlustest;

37. peab tervitatavaks, et EKP eetikakomitee arvamused EKP juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete huvide konfliktide ja ametiajajärgse tasustatava töö kohta avaldatakse; palub EKP-l seda läbipaistvust võimalike huvide konfliktide ja ametiajajärgse tasustatava töö puhul järgida;

38. kordab oma üleskutset võtta vastu tõhustatud rikkumisest teatamise poliitika ja vaadata läbi EKP personalieeskirjad, viies need kooskõlla vähemalt direktiivis (EL) 2019/1937[4] (rikkumisest teatajate kaitse kohta) sätestatud standardite ja eesmärkidega, et rikkumisest teatajaid kaitsta ja et neil oleks võimalik probleeme kättemaksu kartmata ja kindlustundega tõstatada, tagades vajaduse korral anonüümsuse;

39. nõuab, et sotsiaalseid ja töötajatega seotud küsimusi ning juhtimisküsimusi avalikustataks üksikasjalikumalt, lähtudes direktiivist 2014/95/EL muu kui finantsteabe esitamise kohta[5];

°

° °

40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.


VÄHEMUSE SEISUKOHT (KODUKORRA ARTIKLI 55 LÕIGE 4)

Vähemuse seisukoht (kodukorra artikli 55 lõige 4) Euroopa Keskpanga 2020. aasta aruande kohta, mille esitas Euroopa Parlamendi liige Gunnar BECK

 

Taunin EKP rolli rahapakkumise ulatuslikul suurendamisel ja oma bilansimahu suurendamisel peaaegu 70 %ni euroala SKPst. Euroala põhjaosa pankadel on EKPs ebaproportsionaalselt suur hulk hoiuseid ja nad maksavad EKP-le ebaproportsionaalselt suurt trahviintressi. Seevastu euroala lõunaosa pangad saavad sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide laenude negatiivsetest intressimääradest ebaproportsionaalselt suurt kasu. See viitab sellele, et nõrkadest pankadest euroala lõunaosas võib saada koorem põhjapoolsetele pankadele. Lisaks on teatavad liikmesriigid saanud avaliku sektori varaostukavast ebaproportsionaalselt palju kasu, kuna riikide keskpangad ja EKP ei pea enam kinni võlakirjade ostmisel kasutatavast kapitali märkimise alusest ning on omandanud suurema võlakoormusega liikmesriikidest võrreldes nende liikmesriikidega, kus riigi rahandus on veel suhteliselt usaldusväärne, ebaproportsionaalselt palju võlakirju. See, et EKP on loobunud kapitali märkimise alusest, kinnitab kahtlusi, et avaliku sektori varaostukava peamine eesmärk on eelarve stabiliseerimine ülemäärastes võlgades olevates liikmesriikides, mis jääb EKP mandaadi kohaldamisalast välja. Pean kahetsusväärseks, et EKP kavatsus intressimäärasid normaliseerida on väiksem kui kunagi varem ja ta on isegi sellele vastu, ning kutsun EKPd üles intressimäärasid võimalikult kiiresti normaliseerima.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

6

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Billy Kelleher, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Antonio Maria Rinaldi, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marc Angel, Manon Aubry, Gabriele Bischoff, Damien Carême, Chris MacManus, Margarida Marques, Andreas Schwab

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

40

+

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo Y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Andreas Schwab, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

S&D

Marc Angel, Marek Belka, Gabriele Bischoff, Jonás Fernández, Margarida Marques, Pedro Marques, Csaba Molnár, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

RENEW

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Billy Kelleher, Caroline Nagtegaal, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon-Courtin

Verts/ALE

Damien Carême, Sven Giegold, Claude Gruffat, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

ECR

Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

6

-

ID

Gunnar Beck, Jörg Meuthen

GUE/NGL

Manon Aubry, José Gusmão, Chris Macmanus

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

8

0

S&D

Aurore Lalucq

ID

Francesca Donato, Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

ECR

Derk Jan Eppink, Raffaele Fitto, Eugen Jurzyca

 

Kasutatud tähised

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0325.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0211.

[3] Vt „Persistent low inflation in the euro area: Mismeasurement rather than a cause for concern?“ (Püsivalt madal inflatsioon euroalal: pigem vale mõõtmine kui murettekitav asjaolu?) (https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2018/614214/IPOL_IDA(2018)614214_EN.pdf.pdf).

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 27. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika