RAPORT uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

11.2.2021 - (2020/2041(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Chrysoula Zacharopoulou

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 101 KB)
• 001-001 (DOC - 37 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

(2020/2041(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu (EL) lepingu artiklit 21 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

– võttes arvesse ÜRO 25., 26. ja 27. septembri 2015. aasta kestliku arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud lõppdokumenti „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ning 17 kestliku arengu eesmärki,

– võttes arvesse Addis Abeba 2015. aasta tegevuskava arengu rahastamise kohta,

– võttes arvesse uut Euroopa arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, mis allkirjastati 7. juunil 2017,

– võttes arvesse 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet,

– võttes arvesse Aafrika Liidu (AL) tegevuskava aastani 2063, mis võeti vastu 31. jaanuaril 2015. aastal Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 24. korralisel istungjärgul Addis Abebas,

– võttes arvesse 9. detsembril 2007. aastal Lissabonis vastu võetud Aafrika ja ELi ühisstrateegiat,

– võttes arvesse 11. oktoobril 2017. aastal vastu võetud Aafrika ja Euroopa noorte neljanda tippkohtumise tulemusi ehk Abidjani deklaratsiooni,

– võttes arvesse 29. ja 30. novembril 2017. aastal Abidjanis toimunud Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu viienda tippkohtumise järeldusi,

– võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist „Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile“ (COM(2018)0643),

– võttes arvesse uue alliansi raames asutatud digitaalmajanduse, energia, transpordi ja põllumajanduse nelja rakkerühma järeldusi,

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Aafrika Liidu Komisjoni volinike kolleegiumi 27. veebruari 2020. aasta kümnenda koosoleku ühisavaldust,

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004) ning nõukogu 30. juuni 2020. aasta järeldusi sellel teemal,

– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat ning Maputo protokolli,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

– võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2020–2024,

– võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2010–2020 ja Euroopa puuetega inimeste õiguste tugevdatud tegevuskava aastateks 2020–2030,

– võttes arvesse Aafrika Liidu soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise strateegiat aastateks 2018–2028, mis võeti vastu 2016. aasta juulis,

– võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (GAP II – sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020),

– võttes arvesse Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomise lepingut,

– võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2019. aasta aruannet „The State of the World’s Biodiversity for Food and Agriculture“ (Maailma bioloogilise mitmekesisuse olukord toidu ja põllumajanduse seisukohast vaadatuna) ning 2016. aasta aruannet „The State of the World’s Forests“ (Maailma metsade olukord),

– võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aasta mai bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

– võttes arvesse ÜRO 18. märtsil 2015. aastal vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030,

– võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandeid „Global Warming of 1.5°C“ (Globaalne soojenemine 1,5 °C), „Climate Change and Land“ (Kliimamuutused ja maismaa) ning „Ocean and Cryosphere in a Changing Climate“ (Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas),

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030, mis avaldati 20. mail 2020,

– võttes arvesse ÜRO deklaratsiooni talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta,

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee otsust kuulutada aastad 2019–2028 põllumajandusliku pereettevõtluse kümnendiks,

– võttes arvesse komisjoni talituste 2. mai 2017. aasta töödokumenti „Digital4Development: mainstreaming digital technologies and services into EU Development Policy“ (Digitaalsus arengu heaks: digitehnoloogia ja -teenuste integreerimine ELi arengupoliitikasse) (SWD(2017)0157),

– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet, mis võeti vastu 17. detsembril 2018,

– võttes arvesse 19. detsembril 2018. aastal vastu võetud ÜRO ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet,

– võttes arvesse Aafrikas riigisiseste põgenike kaitsmist ja abistamist käsitlevat Aafrika Liidu konventsiooni (Kampala konventsioon),

– võttes arvesse ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelist Aafrika päritolu inimeste aastakümmet (2015–2024) ja eriti sammast „Recognition“ (Tunnustamine),

– võttes arvesse komisjoni 15. mai 2013. aasta teatist kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamise kohta partnerriikides, et tõhustada valitsemistava ja saavutada paremaid arengualaseid tulemusi (COM(2013)0280),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 2019. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule ELi arenguabi eesmärkide kohta,

– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi Aafrika-strateegia kui arengu kiirendaja kohta[1],

– võttes arvesse oma 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös[2],

– võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni arengut soodustava digitaliseerimise kohta: vaesuse vähendamine tehnoloogia abil[3],

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta[4],

– võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend[5],

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Liidu ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) suhete kohta, eelkõige 4. oktoobri 2016. aasta, 14. juuni 2018. aasta ja 28. novembri 2019. aasta resolutsioone[6],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A9-0017/2021),

A. arvestades, et järgmine ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumine peaks andma uue tõuke partnerlusele ja tipnema ühise strateegiaga koos konkreetse tegevusega meie ühiste probleemide ja võimaluste osas vastavalt kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud rahvusvahelistele kohustustele;

B. arvestades, et riikidel on väga oluline investeerida rohkem täpsete ja võrreldavate üksikasjalike andmete süstemaatilisse kogumisse, et teada saada, kus ja millised ristumiskohad esinevad, teha kindlaks, kuidas nendega tegeleda, ja analüüsida, kas selle strateegia alusel võetud meetmete tulemused avaldavad positiivset mõju kõigile, sealhulgas kõige mahajäänumatele; arvestades, et kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 17.18 tuleks andmed jaotada sissetuleku, soo, vanuse, rassi, rahvuse, rändestaatuse, puude ja geograafilise asukoha alusel;

C. arvestades, et Aafrika huvidel ja prioriteetidel, mida on väljendatud eelkõige tegevuskavas aastani 2063, peab olema meie suhete uutes alustes keskne roll;

D. arvestades, et Aafrikas elab maailma noorim elanikkond ja seal asuvad mõned maailma kõige ebakindlamad riigid; arvestades, et igal kuul siseneb tööturule umbes miljon aafriklast;

E. arvestades, et ELi lisaväärtus partnerluses Aafrikaga sõltub ELi võimest ühendada maailmajagudevaheline dialoog kontekstitundliku lähenemisviisiga, milles võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike eripärade paljusust, partnerriikide tundlikke aspekte ja olemasolevaid sotsiaalseid struktuure, samuti liidu soovist luua koos Aafrikaga pikaajaline visioon, mis põhineb jagatud väärtustel, vastastikustel huvidel ja uuel pühendumusel mitmepoolsusele;

F. arvestades, et kohalikul tasandil juurdepääs inimväärsele tööle ja elamistingimustele on väga vajalik selleks, et leevendada suundumust rändele;

G. arvestades, et 2018. aastal moodustas tooraine ELi Aafrikast pärit koguimpordist 49 %; arvestades, et kaevandussektor on Aafrikasse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kõige olulisem käivitaja;

H. arvestades, et julgeolek, õigusriik ja hea valitsemistava on majanduskasvu ja investeeringute eeltingimused; arvestades, et majanduskasv ja investeeringud peavad olema kestlikud ning peavad kuuluma kokku ebavõrdsuse vastu võitlemise meetmetega ümberjagamispoliitika, inimkapitali tugevdamise, omakapitali, poliitilise osaluse, sotsiaalse turvalisuse süsteemide ja kestliku arengu eesmärkide rakendamise vahendite kaudu;

I. arvestades, et rahu ja julgeolek on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil pikaajalise kestliku arengu saavutamise ning stabiliseerimise ja tugevate institutsioonide edendamise olulised eeldused ning need on vajalikud elamistingimuste parandamiseks ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

J. arvestades, et poliitiliselt ebakindlate ja halduslikult nõrkade Aafrika riikide jaoks on esmatähtis riigi ülesehitamine, mis tähendab nende fiskaalvõimekuse suurendamist;

K. arvestades, et Sahara-taguses Aafrikas ei ole kunagi varem registreeritud 94 miljonit, Ida- ja Lõuna-Aafrikas 51 miljonit ning Lääne- ja Kesk-Aafrikas 43 miljonit alla viieaastast last; arvestades, et õigus olla seaduse ees isikuna tunnustatud on otsustav samm elukestva kaitse tagamisel ja on kõigi teiste õiguste kasutamise eeltingimus; arvestades, et sünnitõend tõestab isiku õiguslikku identiteeti, hoides ära kodakondsusetuse riski ja võimaldades tõendi omanikul otsida kaitset vägivalla ja ärakasutamise eest;

L. arvestades, et sooline võrdõiguslikkus peab olema tulevase ELi ja Aafrika partnerluse prioriteet ja seetõttu tuleb seda süvalaiendada kogu ELi Aafrika-strateegias; arvestades, et naistel ja noortel on sageli keeruline oma täielikku potentsiaali realiseerida, mis väljendub seksuaalsest ja soolisest vägivallast tingitud kasvavas koormuses, HIV-nakkuses, tahtmatus raseduses, koolist väljalangemises ning piiratud juurdepääsus rahastamisele ja ettevõtlusele;

M. arvestades, et ebavõrdsust stimuleeriva vähese kaasatuse kontekstis elab Aafrikas 390 miljonit inimest allpool vaesuspiiri; arvestades, et COVID-19 pandeemia on süvendanud Aafrika haavatavust seoses majanduse vähese mitmekesistamise, siseriiklike tulude puuduliku kasutuselevõtmise, ebaseaduslike rahavoogude, suure sõltuvusega toorainete ekspordist ja põhitarbeainete kõikuvate hindadega; arvestades, et COVID-19 pandeemiast tingitud uus majanduskriis suurendab tõenäoliselt ebavõrdsust ja vaesust ning selle kaudsed tagajärjed on juba praegu tõsiselt koormavad, eriti mis puudutab toiduga kindlustamatust, sissetulekutest ilmajäämist, rahasaadetiste ja elatusvahendite kaotust ning ähvardavat võlakriisi;

N. arvestades, et COVID-19 on toonud esile lüngad tervishoiu- ja toidusüsteemides ning tungiva vajaduse rajada inimõigustele tuginevad inimkesksed, universaalsed ja vastupanuvõimelised tervishoiu- ja toidusüsteemid; arvestades, et sellised kriisid võivad järgnevatel aastakümnetel kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagajärjel mitmekordistuda; arvestades, et kõnealune pandeemia ähvardab peatada või isegi tagasi pöörata edusammud võitluses kolme peamise olemasoleva epideemiaga, nimelt HIVi, tuberkuloosi ja malaariaga, mis nõuavad uuenduslike integreeritud lähenemisviiside kasutuselevõttu, kaasates samas mõjutatud kogukondi ja suurendades kodanikuühiskonna mõjuvõimu, et jõuda elupäästvaid teenuseid vajavate inimesteni;

O. arvestades, et kahe maailmajao vaheliste kontaktide loomist tuleks julgustada kõigil tasanditel ja kõigi ühiskonnasektorite vahel;

P. arvestades, et Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu nimetas kliimamuutused 2019. aastal peamiseks julgeolekuohuks;

Q. arvestades, et Aafrika mandrit mõjutavad eelkõige kliimamuutuste negatiivsed tagajärjed ning mitmesugused atmosfääri-, pinnase- ja veereostuse allikad; arvestades, et Aafrika vajab investeeringuid kliimakriisiga kohanemiseks, samas kui 9. märtsi 2020. aasta ühisteatises keskendutakse kliimamuutuste leevendamisele; arvestades, et edukast Aafrika-Euroopa kliimaliidust võib saada uus ülemaailmne kliimadiplomaatia liikumapanev jõud;

R. arvestades, et 20. detsembril 2017. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, millega ta kuulutas aastad 2019–2028 põllumajandusliku pereettevõtluse kümnendiks;

S. arvestades, et Sahara-taguses Aafrikas on kõige madalam energia kättesaadavuse tase maailmas; arvestades, et elekter jõuab ainult umbes poolte inimesteni, samas kui ainult kolmandikul on juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele; arvestades, et umbes 600 miljonil inimesel puudub elektrivool ja 890 miljonit valmistab süüa traditsiooniliste kütustega;

T. arvestades, et erasektori rahastamine on ka detsentraliseeritud taastuvenergia võimaluste pakkumisel keskse tähtsusega; arvestades, et erainvesteeringud, detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad ja tarbijatele osutatavate finantsteenuste kohandatud ärimudelid (nt jooksval finantseerimisel põhinevate skeemide ja mobiilraha kaudu) võivad tagada energia kättesaadavuse suurele osale Aafrikast ja eriti Sahara-tagusest Aafrikast, kus energiale juurdepääsu määrad on maailma madalaimad;

U. arvestades, et kultuuripärandi ning kultuuri- ja loomesektori kaitsmine, säilitamine ja väärtustamine võib stimuleerida töökohtade loomist, suurendada noorte ja naiste mõjuvõimu ning aidata kaasa vastupanuvõimelise ja salliva ühiskonna väljaarendamisele, kus austatakse kultuurilisi erinevusi ja vähendatakse ebavõrdsust, luues sidemeid eri kogukondade vahel;

Uutele alustele rajatud Aafrika-strateegia

1. kiidab heaks 9. märtsi 2020. aasta ühisteatise „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ ja näeb selles sammu tõelise geopoliitilise partnerluse poole; rõhutab, et Euroopa ja Aafrika asuvad geograafiliselt vahetus läheduses ning neil on tugevad ajaloolised, kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud sidemed, mida tugevdavad nende üha suurenevad ühised probleemid ja strateegilised huvid; rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid on kaubanduse, investeeringute, ametliku arenguabi, humanitaarabi ja julgeoleku valdkonna kõigis aspektides Aafrika suurim partner;

2. tuletab meelde, et Aafrika on kodu enam kui miljardile inimesele ja et 2050. aastaks moodustab Aafrika rahvastiku kasv eeldatavalt enam kui poole kogu maailma rahvastiku kasvust ning et kuus kümnest maailma kõige kiiremini kasvavast majandusest asuvad Aafrikas; rõhutab, et ELi suhted Aafrikaga on meie mõlema maailmajao tuleviku jaoks väga olulised ja et kahe maailmajao heaolu on omavahel tihedalt seotud; rõhutab, et inimareng, kestliku arengu eesmärkide saavutamine ja vaesuse kaotamine peavad jääma ELi ja Aafrika suhete keskmesse;

3. kordab oma üleskutset luua Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu vahel tõeline maailmajagudevaheline partnerlus; rõhutab, et eelseisev ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumine, mis peaks toimuma 2021. aastal, peaks panema aluse strateegilisele, kõigile kasulikule ja tulemustele suunatud partnerlusele, mis kajastaks mõlema poole huve ja tugevdaks sidemeid kahe maailmajao vahel;

4. nõuab rahvusvahelise õiguse ning rahvusvaheliste konventsioonide, lepingute ja standardite alusel tõelise partnerluse arendamist võrdsete osaliste vahel ning nõuab tungivalt, et mõlemad pooled läheksid rahastaja ja toetusesaaja suhetest kaugemale; rõhutab, kui oluline on suhelda oma Aafrika partneritega, sealhulgas Aafrika kodanikuühiskonna ja Aafrika diasporaaga, ning määrata selgelt kindlaks partnerluse tegevuskava ja mõlema poole vastutus, tuginedes varasemate ühislepingute rakendamise selgele hinnangule;

5. märgib, et Aafrika potentsiaal tekitab paljudes maailma jõududes üha suuremat huvi, ja väljendab muret selle pärast, et paljudes valdkondades on Aafrikast saanud suurjõudude konkurentsi uus tegevusväli; rõhutab, et EL on üks esimesi, kes on Aafrikale ulatanud abikäe, samal ajal kui teiste osaliste hävitav poliitika kahjustab Aafrika riike ning sellel on ka negatiivne mõju ELile; rõhutab, et ELi eesmärk oma kolmandate riikidega loodud poliitilistes ja majanduslikes suhetes on edendada põhiõigusi ning toetada demokraatlikke institutsioone ja demokraatliku vastutuse säilitamist; on kindel, et kolmandad riigid, näiteks Hiina, taotlevad teistsuguseid eesmärke, mis kohati meile muret valmistavad; rõhutab, et meie eesmärk on tugevdada Aafrika partnerite vastupanuvõimet ja sõltumatust; väljendab seetõttu kahetsust, et teiste jõudude, eriti Hiina ja Venemaa tegevuses edendatakse nende endi geopoliitilisi huve ja keskendutakse kasvavale ühepoolsusele, ning rõhutab, et nende oma huvides tegutsemine toimub Aafrika riikide suveräänsuse ja Euroopa julgeoleku arvelt; kutsub ELi üles kooskõlastama oma tegevust kõikide riikidega, kes on tõeliselt huvitatud Aafrika mandri õitsvast ja positiivsest pikaajalisest arengust, mis põhineb inimõiguste, meediavabaduse ja vastutuse, läbipaistva ja reageerimisvõimelise juhtimise täielikul austamisel ja korruptsioonivastasel võitlusel, mis on Aafrika stabiilse ja kaasava poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku keskkonna tagamiseks väga tähtsad elemendid; nõuab, et EL töötaks välja strateegilise ja pikaajalise vastuse Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“, mis peaks juhinduma nii meie ühistest väärtustest kui ka meie Aafrika naabrite väljendatud prioriteetidest ja vajadustest; rõhutab, et EList ja selle liikmesriikidest peab saama piirkonnas stabiilsuse ja usaldusväärsuse allikas; on veendunud, et Euroopa Liidul peab olema Aafrikas suurem geopoliitiline tähtsus ja ta peab looma suhteid, mis tooksid kasu kõigile;

6. on seisukohal, et Põhja-Aafrika riikide rolli tuleks tugevdada edendatava partnerluse ja kolmepoolse koostöö raames, et anda uus hoog põhja-lõuna ja lõuna-lõuna koostööle ning parandada mandrilise lähenemise sidusust;

7. nõuab, et see partnerlus kajastaks Aafrika riikide uusi prioriteete, mis tulenevad COVID-19 pandeemia puhangust; toetab ELi kriisile reageerimist, kasutades Euroopa tiimi (Team Europe) lähenemisviisi, ning peab seda primaarseks ja tõeliseks ülemaailmse solidaarsuse ja euroopalike väärtuste märgiks;

8. rõhutab, et koroonaviiruse kriisi kahjulikud mõjud peavad ajendama mõlemat maailmajagu pühenduma partnerlusele, milles võetakse täielikult arvesse selle tagajärgi ning luuakse alus inimarengule keskenduvale kestlikule ja kaasavale taastumisele, eelkõige hariduse ja tugevamate tervishoiusüsteemide osas, et ennetada ja tuvastada alles väljakujunevaid pandeemiaid ja neile reageerida ning kiirendada reaktsiooni olemasolevatele, samuti seoses soolise võrdõiguslikkuse, kestliku majanduskasvu, kiiremate üleminekute, sealhulgas rohe- ja digiülemineku, ning hea valitsemistavaga;

9. rõhutab rahvusvahelise üldsuse pühendumust 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisele, austades samal ajal kestliku arengu tegevuskava 2030 põhimõtteid; on seisukohal, et Aafrika ja ELi partnerlus määrab otsustaval määral ära, kas see pühendumus reaalsuseks saab, ning see peaks põhinema strateegilisel ja valdkondadevahelisel lähenemisviisil, mis hõlmab kõiki kestliku arengu eesmärke ja millega tunnistatakse nende omavahelisi seoseid;

10. tuletab meelde, et Aafrika Liit ja EL esindavad koos 81 riigi poliitilist mõjuvõimu, ning rõhutab partnerluse olulist rolli mitmepoolses süsteemis; kutsub mõlemat poolt üles tõhustama oma koostööd mitmepoolsetel foorumitel ja nõuab tihedat, kaasavat ja süstemaatilist koordineerimist enne ülemaailmse juhtimisega seotud mis tahes ulatuslikku sündmust;

11. tuletab meelde Aafrika Liidu ja Aafrika riikide olulist rolli mitmepoolsetes organisatsioonides, eriti ÜROs, kus Aafrika riigid moodustavad 28 % liikmeskonnast; rõhutab, et ELi eesmärk tugevdada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolset süsteemi eeldab Aafrika suurema õigluse ja võrdse esindatuse edendamist ülemaailmsetes valitsusasutustes; nõuab eelkõige, et EL toetaks Aafrika taotlust laiendada ÜRO Julgeolekunõukogu, et kõnealune maailmajagu oleks selles alaliselt esindatud;

12. rõhutab, et ELi mõju tuleneb selle äärepoolseimatest piirkondadest nii Atlandi kui ka India ookeanil ning et äärepoolseimad piirkonnad on ajalooliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt seotud mitme Aafrika riigiga; nõuab äärepoolseimate piirkondade tulemuslikumat lõimimist oma piirkondlikku keskkonda ning tihedamat koostööd Aafrika riikidega ühistes küsimustes, eriti seoses keskkonna ja rändega;

13. rõhutab vajadust tugineda Aafrika ja ELi ühisstrateegiast saadud õppetundidele ning tagada, et uus ühisstrateegia oleks täielikult kooskõlas Cotonou lepingu järgse uue lepingu nn Aafrika sambaga ja muude ELi kehtivate poliitikameetmetega ning täiendaks neid, et saavutada ELi arengupoliitika suurem sidusus; tuletab meelde vajadust tagada maailmajagudevahelise partnerluse rakendamine kooskõlas kohaliku, riikliku ja piirkondliku olukorra ning konkreetsete vajadustega;

14. on arvamusel, et maailmajagudevaheline partnerlus peaks võimaldama ka edasist piirkondadeks jagunemist; kordab ELi jätkuvat toetust piirkondlikule integratsioonile (olukorras, kus COVID-19 pandeemia on toonud esile ülemaailmse tarneahela haavatavuse) ja Aafrika piirkondlikele organisatsioonidele; toetab seisukohta, et EL peab säilitama riikidevahelised ja allpiirkondlikud lähenemisviisid, mille põhjal kohandada oma osalemist ja toetust vastavalt Aafrika viie piirkonna iga riigi konkreetsetele vajadustele ja asjaoludele; nõuab, et ajakohastataks Aafrika allpiirkondadega seotud erinevaid ELi regionaalpoliitika lähenemisviise; peab kahetsusväärseks, et 25 aasta jooksul pärast Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse käivitamist ei ole ELi lõunapoolsete naaberriikidega suudetud ühise heaolu, stabiilsuse ja vabaduse ala loomist veel kaugeltki lõpule viia;

15. rõhutab Aafrika Liidu tähtsust Aafrika mandri integreerimisel, eelkõige seoses vajadusega suurendada Aafrika-sisest kaubandust; toonitab, et see integratsioon peaks olema selgelt määratletud ja põhinema Aafrika ühiskondade vajadustel; tuletab meelde, et tugev partnerlus eeldab lisaks tugevale ELile ka tugevat Aafrika Liitu; nõuab, et EL toetaks piirkondlikul ja maailmajao tasandil integratsioonipüüdlusi, samuti Aafrika Liidu institutsionaliseerimist ja tugevdamist, vähendades sõltuvust välisrahastamisest ja parandades juhtimisstruktuuri ning tehes seda parimate tavade ja tehnilise ning finantsabi jagamise kaudu; kiidab heaks ettepaneku luua naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames Aafrika programm, mille eesmärk on tegeleda kogu Aafrika probleemidega;

16. tunneb suurt heameelt selle üle, et komisjoni president Ursula von der Leyen andis mõista, et ta muudab suhted Aafrikaga oma mandaadi üheks keskseks osaks; tunneb heameelt ELi institutsioonide juhtide hiljutiste visiitide üle Addis Abebasse; nõuab nende kontaktide tihendamist ja korrapärasemaks muutmist kõrgeimal poliitilisel tasandil; on seisukohal, et Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu juhtide korrapärased ühised pöördumised parandaksid meie partnerluse nähtavust ja üldsuse teadlikkust meie vastavas riiklikus meedias ning kajastaksid kummagi maailmajao poliitilises tegevuskavas sellele omistatud tähtsust; on seisukohal, et need pöördumised peaksid võimaldama tagasisidet partnerluse rakendamise, protsessis sidusrühmade kaasamise, arengueesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude ning kummagi maailmajao ühiseid põhiküsimusi käsitleva arutelu kohta;

17. rõhutab vajadust kaasata Aafrika ja Euroopa kodanikuühiskond (sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ametiasutused, erasektor, diasporaa, mõlema piirkonna parlamendiliikmed, noored, vähemused ja usulised kogukonnad) uute ja olemasolevate strateegiate kindlaksmääramisse ja hindamisse, et luua inimkeskne ning kõigi jaoks kaasav ja juurdepääsetav partnerlus;

18. rõhutab, et ELi jõupingutusi kodanikuühiskonna kaasamiseks tuleb teha läbipaistval viisil, pakkudes võimalusi, rahalisi vahendeid ja raamistikku, mis on vajalikud kodanikuühiskonna esindajate osalemise tagamiseks kõikidel tasanditel, sealhulgas kohalikul ja rohujuure tasandil; rõhutab, et inimkeskse partnerluse loomiseks ei ole äärmiselt oluline mitte ainult nimetatud kodanikuühiskonna osalus, vaid ka ELi pühendumus võidelda rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse kõigi vormide vastu nii liidu piires kui ka väljaspool seda;

19. nõuab kõigi sidusrühmade, sealhulgas Euroopa ja Aafrika kodanikuühiskonna ning kogukondade, kohalike ametiasutuste ja riikide parlamentide süsteemset, läbipaistvat ja tõenditel põhinevat järelevalvet strateegia rakendamise ning poliitikavaldkondade arengusidususe ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe põhimõtte järgimise üle;

20. juhib tähelepanu parlamentaarse diplomaatia tähtsusele ja on seisukohal, et sellistel parlamentaarsetel assambleedel nagu AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee ja Üleaafrikaline Parlament on keskne osa ELi ja Aafrika vahelise poliitilise dialoogi tugevdamisel; rõhutab Euroopa Parlamendi rolli partnerluse tulemusliku rakendamise kontrollimisel ja jälgimisel; tuletab meelde paljusid Euroopa Parlamendi korraldatud parlamentaarseid kohtumisi ja missioone ning nõuab ELi ja Aafrika Liidu suhete parlamentaarse mõõtme tugevdamist korrapäraste missioonide kaudu, et võimaldada peamistel parlamendikomisjonidel oma Aafrika kolleegidega kohtuda ja teavet vahetada;

21. usub, et diasporaade roll on kahe maailmajao vaheliste sidemete loomisel ja vastastikuse mõistmise edendamisel teadmussiirde, investeeringute ja rahasaadetiste kaudu ülioluline ning et EL peaks võimaldama diasporaadel osaleda poliitikakujundamises, edendades struktuure diasporaarühmade kaasamiseks sotsiaalsetesse ja poliitilistesse küsimustesse; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas osana terviklikust Aafrika-strateegiast diasporaaga kõige tulemuslikumalt töötada, sealhulgas kasutades ühiste probleemide lahendamisel ära sise- ja välisrahastamisvahendite koostoimet;

22. tuletab meelde, et diasporaa rahasaadetised on kohaliku majanduse jaoks hädavajalikud; hoiatab, et Maailmapanga andmetel peaks 2020. aastal rahasaadetiste voog Aafrikasse COVID-19 kriisi tagajärjel vähenema umbes 20 %, eriti vähim arenenud riikides, kus need on vaeste leibkondade jaoks oluline sissetulekuallikas; nõuab seetõttu, et EL ja Aafrika riigid töötaksid selle nimel, et rahasaadetiste kulud väheneksid 2030. aastaks alla 3%-ni kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 10.c;

23. juhib tähelepanu sellele, et partnerluse edukus sõltub selle jaoks eraldatud rahalistest vahenditest; nõuab Aafrika jaoks tulevase naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames ulatuslikke toetusmeetmeid, osutades samas, et EL on jätkuvalt Aafrika suurim rahastaja; taunib asjaolu, et paljud liikmesriigid ei ole suutnud saavutada eesmärki eraldada ametlikule arenguabile 0,7 % oma kogurahvatulust ning et mõni riik on oma panust arenguabisse isegi vähendanud;

24. rõhutab, et selleks, et ELi ja Aafrika suhted eemalduksid rahastaja ja toetusesaaja vahelisest dünaamikast ning et Aafrika riikidel oleks mõjuvõim saavutada kestlikku arengut, tuleb uuendatud partnerlusraamistikus näha ette konkreetsed meetmed, et toetada siseriiklike tulude ulatuslikumat kasutuselevõtmist Aafrika riikides, näiteks edendada korruptsioonivastast võitlust ning õiglaste ja tõhusate maksusüsteemide väljatöötamist ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

25. nõuab ELi eelarves arengukoostöö jaoks enamate vahendite eraldamist, mida rahastatakse uutest omavahenditest, sealhulgas finantstehingute maksust;

26. tuletab meelde, et riigi isevastutuse põhimõttega nähakse ette, et arengupoliitika ja ‑programmid saavad olla edukad ainult siis, kui neid juhivad arenguriigid ja kui need on kohandatud riigis valitsevatele olukordadele ja riigi vajadustele; rõhutab vajadust teha selles osas koostööd kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondadega, et tagada inimeste vajaduste ja haavatavusega arvestamine;

27. nõuab järelevalvemehhanismide arendamist, samuti ELi rahaliste vahendite täielikku läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist;

28. nõuab tungivalt, et ELi abi ei tohiks pikendada konflikte ega soodustada autokraatlike režiimide vallutuslikku käitumist, mis on põhjustanud paljusid Aafrika sotsiaal-majanduslikke probleeme ja poliitilisi konflikte; rõhutab, et ühiste huvide taotlemine ja koostöö peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse, ELi põhiväärtuste ning demokraatia, hea valitsemistava ja inimõiguste toetamise eesmärkidega;

29. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles olema suhetes Aafrika mandriga sidusam ja ühtsem osaleja ning oma poliitikat kohustuslikus korras koordineerima, suunates jõupingutused majanduslike võimaluste ja töökohtade loomise raamistiku väljaarendamisele;

30. on seisukohal, et partnerlus peaks hõlmama kõiki 27 ELi riiki ja kõiki 55 Aafrika Liidu riiki; nõuab kõigi ELi liikmesriikide täielikku kaasamist, et suurendada eurooplaste ja partnerriikide vahelise partnerluse nähtavust ja väärtust, võimaldades sel viisil tõhustada ühiseid meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe edastamist;

Partnerid inim- ja majandusarengu nimel

31. nõuab, et inimareng asetataks strateegia keskmesse kindlustamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale, pidades esmatähtsaks vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise käsitlemist ning kõigile demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava ja inimõiguste tagamist, pöörates seejuures erilist tähelepanu kõige tõrjutumale ja haavatavamale elanikkonnale; rõhutab, et prioriteediks tuleks seada juurdepääs põhilistele sotsiaalteenustele, nagu toit, vesi ja kanalisatsioon, kvaliteetsetele tervishoiusüsteemidele, kvaliteetsele haridusele, sotsiaalkaitsele ja keskkonnakaitsele;

32. peab esmatähtsaks inimväärsete töötingimuste tagamist, sotsiaalõiguste tugevdamist, sotsiaalse ja tööalase dialoogi parandamist, lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö kaotamist ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste parandamist;

33. rõhutab tugevalt toimivate riigiasutuste, ametiasutuste ja taristu olulist rolli ning usub, et nende puudumine võib olla arengut, edusamme ja rahu pärssiv oluline takistus; rõhutab, et julgeolek, stabiilsus ning lõpuks ka jõukus ja kestlik areng saavutatakse asjaomastes piirkondades üksnes juhul, kui järgitakse kõikehõlmavat strateegiat; rõhutab demokraatlike reformide, hea valitsemistava ja riigi ülesehitamise tähtsust kestliku arengu jaoks; rõhutab, et õigusriigi edendamine, korruptsioonivastane võitlus ja õiguskaitse kättesaadavuse toetamine aitaksid oluliselt kaasa kodanike põhiõiguste teostamisele mõlemas maailmajaos;

34. rõhutab, et kuigi paljud riigid kannatavad jätkuvalt korruptsiooni all ning hea valitsemistava ning sotsiaalsete ja poliitiliste vabaduste puudumise all, on paljud riigid juba alustanud üleminekut reformile ja demokraatiale; tuletab meelde, et üleminekuriigid on eriti haavatavad ja nad peaksid saama toetuse küsimisel ELile loota; nõuab seetõttu, et neile riikidele pakutaks hästi koordineeritud tuge ja abi vastupidavamate riikide ja ühiskondade ülesehitamisel, et säilitada ja toetada nende rahvaste väljendatud positiivse muutuse püüdlusi; soovitab komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal luua spetsiaalsed ajutised kontaktrühmad, et ühtlustada ja hõlbustada liiduülest üksikute üleminekuriikide toetamist; on seisukohal, et Aafrikas ja eriti selle ebakindlates riikides tuleks rohkem pingutada kaasavate mitmeparteiliste poliitiliste süsteemide ning vastutustundliku ja demokraatliku valitsemistava edendamiseks, hõlbustades kodanike ja valitsuste vaheliste töörühmade tegevust ning parlamentaarset järelevalvet, sealhulgas kasutades tehnoloogiaplatvorme, et koguda kodanikelt saadavat teavet poliitikaküsimustes ja edendada parimate tavade kasutamist vastastikuse suhtluse kaudu eesmärgiga suurendada valitsuse vastutust ja reageerimisvõimet, mis on kestliku arengu saavutamiseks, ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja ebastabiilsuse leviku ohu vähendamiseks otsustava tähtsusega;

35. rõhutab seda, kui oluline on toetada vabasid, õiglaseid ja konkurentsile rajatud valimisi ning usaldusväärseid valimisprotsesse; toetab ELi ja Aafrika vahelist koordineerimist valimisvaatlusmissioonide valdkonnas, samuti sellealast abi, parandades nii Aafrika Liidu suutlikkust viia ellu pikaajalisi valimisvaatlusi vastavalt rahvusvahelistele standarditele kui ka kahepoolset koostööd asjaomaste riikide ja nende kodanikuühiskonnaga, püüdes tagada Aafrikas kaasavad, läbipaistvad ja usaldusväärsed valimised; osutab sellega seoses arvukatele ELi valimisvaatlusmissioonidele, mida Euroopa Parlament kindlalt toetab; julgustab ELi, Euroopa valitsusväliseid organisatsioone, erakondi ja kodanikuühiskonda tegema tihedat koostööd Aafrika kolleegidega, sealhulgas riigiametnikega, et tekitada teemapõhise poliitika väljatöötamise kaudu sisuline poliitiline dialoog, edendada demokraatliku valitsemise tugevaid tavasid, soodustada tõrjutud elanikkonna esindatust ja kaasatust ning toetada kodanikuühiskonna ja kodanike mõtestatud osalemist avaliku elu kõigil tasanditel;

36. hindab tehtud jõupingutusi selliste Aafrika inimõiguste kaitse mehhanismide ja normide tugevdamisel nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ja selle protokollid, Aafrika demokraatia, valimiste ja valitsemise harta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohus; hindab asjaolu, et sellised mehhanismid ja normid aitavad jätkuvalt Aafrika partneritel kohandada oma inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja mehhanisme rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete, õigusaktide ja standarditega;

37. tuletab meelde seda, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osa karistamatuse vastu võitlemisel ning rahu, turvalisuse, võrdsuse, õigluse, õiguskaitse ja hüvitamisega seotud väärtuste kaitsmisel; nõuab, et EL ja Aafrika riigid toetaksid jätkuvalt Rooma statuuti ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut; kutsub üles kõiki Aafrika riike, kes ei ole seda veel teinud, Rooma statuudile alla kirjutama ja seda ratifitseerima;

38. rõhutab, kui oluline on esmatähtsaks pidada lapse huve ning edendada kõigi laste õigust rahulikule lapsepõlvele ja heaolule; nõuab, et viivitamata pöörataks tähelepanu selliste laste rasketele ja tõrjutust süvendavatele tingimustele, eriti Sahara-taguses Aafrikas ja paljudes teistes konflikti- või äärmise vaesuse piirkondades, kellelt on sageli võetud võimalus kasutada oma põhiõigusi, nagu juurdepääs haridusele, esmatasandi tervishoid ja üldisemalt õigus lapsepõlvele; nõuab seetõttu lapse õiguste konventsiooni täielikku rakendamist;

39. juhib tähelepanu sellele, et Aafrika elanikkond on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud ja et see kiire demograafiline kasv jätkub eeldatavasti ka järgmistel aastakümnetel; rõhutab seetõttu Aafrika Liidu ja ELi ühisstrateegia väljatöötamise tähtsust, milles seatakse lapsed ja noored partnerluse keskmesse ning võetakse arvesse 2017. aasta noorte tippkohtumise järeldusi;

40. rõhutab, et parim viis noorte mõjuvõimu suurendamiseks on arendada ja edendada nende edasiliikumise võimalusi, eelkõige tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste kaudu, samuti võimaluste kaudu osaleda demokraatlikes protsessides ja otsuste tegemisel; on seisukohal, et selle strateegiaga tuleks parandada eelkõige noortevahetuse ja vabatahtliku tegevuse võimalusi, seades kõigi kavandatud kontaktide ja projektide kontekstis esikohale 17 kestliku arengu eesmärki;

41. kutsub Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu institutsioone üles looma praktikavõimalusi noortele eurooplastele Aafrika Liidu riikides ja noortele aafriklastele Euroopa Liidus, et neid asjakohastes integratsiooniprotsessides koolitada;

42. nõuab, et EL edendaks kõigi noorte (kogu nende mitmekesisuses, sealhulgas noorte tütarlaste ja puuetega tütarlaste) üldist juurdepääsu noortesõbralikele tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning HIViga seotud teenustele, mis on võrdsed, kättesaadavad, taskukohased ja vajaduspõhised, sealhulgas konflikti ja humanitaarkriisi tingimustes;

43. märgib, et usaldusväärsete rahvastikuregistrite puudumine teatavates Aafrika riikides on jätnud paljud kodanikud ilma seaduslikust eksisteerimisõigusest ning sellest tulenevalt nende kodanikuõigustest, demokraatlikus protsessis osalemise õigusest ja hääleõigusest; rõhutab, et sellest tulenevalt ei ole rahvastikustatistika usaldusväärne ega asjakohane;

44. rõhutab, kui oluline on investeerida spetsiifilistesse ELi algatustesse, mille eesmärk on tugevdada Aafrika riiklikke rahvastikuregistrite süsteeme, tagades nende teenuste kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse, ning toetada Aafrika valitsusi investeerimisel ohututesse ja uuenduslikesse tehnoloogilistesse lahendustesse, et hõlbustada sündide registreerimist kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 16.9;

45. on arvamusel, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine tuleb seada esmatähtsale kohale ja integreerida partnerluse kõikidesse mõõtmetesse; kutsub seetõttu oma partnereid üles aktiivselt edendama naiste rolli majanduses ja ühiskonnas ning naiste panustamist majandusse ja ühiskonda, tunnustades nende kodaniku- ja juriidilisi õigusi, sealhulgas õigust omada vara ja õigust tegutseda eri majandus- ja poliitilistes sektorites; tunneb heameelt naiste suurenenud poliitilise esindatuse üle mõnes Aafrika riigis; märgib siiski, et teatavates Aafrika riikides on naised endiselt ebapiisavalt esindatud; rõhutab, et naiste inimõiguste austamine ja täielik teostamine on demokraatliku ühiskonna alustala; on seetõttu seisukohal, et need põhiõigused ja eesmärgid tuleb saavutada selleks, et ehitada üles tõeliselt demokraatlik ühiskond;

46. nõuab, et hiljuti käivitatud ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava (GAP III) raames suurendataks jõupingutusi eelkõige selleks, et lõpetada sooline vägivald, naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud; kutsub komisjoni üles tagama koostoime ELi ja Aafrika partnerluse ning GAP III vahel, et saavutada sooline võrdõiguslikkus; nõuab, et ELi ja Aafrika partnerluses rõhutataks naiste osalemist otsuste tegemisel; nõuab naiste õigustega seotud eesmärke käsitleva ühise tegevuskava koostamist;

47. rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks, kahjulike soonormide ümberkujundamiseks ning seksuaalse, soopõhise ja perevägivalla, samuti soovimatu raseduse ja HIV-nakkuse ennetamiseks on otsustava tähtsusega eelkõige põhjalik seksuaalkasvatus;

48. toonitab asjaolu, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele ja nende austamine on ELi ja Aafrika partnerluse oluline osa; märgib tungivat vajadust tegeleda asjaoluga, et koroonaviiruse kriisi tagajärjed on veelgi piiranud juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise alastele teenustele ja haridusele ning on suurendanud naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ning naiste- ja tütarlastevastase vägivalla probleemi; kutsub komisjoni üles seadma uues ELi ja Aafrika partnerluses esmatähtsale kohale seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvad õigused ja pühenduma sellele, et edendada, kaitsta ja täita iga inimese täieliku kontrolli omamise õigust ning õigust otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üle ilma diskrimineerimise, sundimise ning vägivallata;

49. märgib, et puuetega inimesed on endiselt mitmekordse diskrimineerimise ohvrid; nõuab Aafrikas puuetega inimeste õiguste süvalaiendamist kogu strateegia ja kõigi kasutusele võetud rahastamisvahendite ulatuses ning nõuab nende aktiivset kaasamist ühiskonda ja süstemaatilist osalemist nende kaasamise edendamise strateegiate (eelkõige hariduse, ettevõtluse ja digiülemineku vallas) ettevalmistamisel ja rakendamisel; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada ainult kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide sisulise kaasamise kaudu;

50. on mures LGBTI-inimeste vastu suunatud jätkuva vägivalla ja diskrimineerimise pärast, eelkõige seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusega, ja kutsub mõlemat maailmajagu üles suurendama jõupingutusi nende õiguste kaitsmiseks;

51. rõhutab kodanikuühiskonna, sealhulgas kohalike valitsusväliste organisatsioonide, ja väljendusvabaduse otsustavat rolli demokraatia nõuetekohase toimimise tagamisel; tuletab meelde vajadust tunnustada ja edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide mitmekülgseid rolle ja panust; kutsub mõlemat maailmajagu üles tagama raamistiku, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda poliitika kujundamisel ja hindamisel eri otsustustasanditel;

52. rõhutab vaba ja elujõulise meedia- ja ajakirjandussektori olulist rolli ning tuletab meelde, et see on esmatähtis niisuguse hästi informeeritud üldsuse tagamiseks, mis suudab kindlaks määrata oma prioriteedid, ja valeuudiste suhtes vastupanuvõime suurendamiseks; julgustab Aafrika jätkuvaid jõupingutusi meediavabaduse valdkonnas ja ajakirjanike toetamisel ning rõhutab vaba ajakirjanduse olulist osa korruptsioonivastases võitluses ning riigiasutuste järelevalve ja vastutuse vallas;

53. tuletab meelde, et tervis on inimarenguks vajalik tingimus ja et õigus tervisele on põhiõigus; rõhutab, et tervise mitmemõõtmelist olemust tuleks täielikult käsitleda; rõhutab ohutu keskkonna tähtsust inimeste tervise kaitsmisel ja seda, et tulevasse partnerlusse tuleks lõimida terviseühtsuse põhimõte;

54. rõhutab vajadust luua tervisevaldkonnas tõeline partnerlus, mille eesmärk on tugevdada tervishoiusüsteeme, suurendades kogukondade rolli; toonitab, et riikide suutlikkuse suurendamine peab olema alus kõigile piisava, kättesaadava ja taskukohase tervishoiu kättesaadavuse parandamiseks, tõhustades tervishoiuteenuste avalikku osutamist;

55. rõhutab lisaks, et selles partnerluses tuleks keskenduda üleilmsetele terviseuuringutele ja -arendusele ning ELi ja Aafrika koostöö tugevdamisele terviseuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, suurendades sel viisil ühiselt Aafrika ja Euroopa kohalikku tootmisvõimsust tervisetoodete, seadmete ja ravimite valdkonnas; nõuab tungivalt, et EL toetaks sel eesmärgil Aafrika riike, eriti vähim arenenud riike, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sätestatud paindlikkuse tõhusas rakendamises rahvatervise kaitseks, nagu kohustuslik litsentsimine ja paralleelkaubandus; ergutab võrgustike loomist Aafrika ja Euroopa teadusringkondade vahel ning teadmiste ja kogemuste vahetamist ja rõhutab vajadust lahendada võltsitud ravimite probleem;

56. rõhutab, et juurdepääs veele, kanalisatsiooni- ja hügieeniteenustele on rahvatervise parandamisele ja haiguste levikuga võitlemisele suunatud mis tahes meetmete oluline eeltingimus ning see peaks olema ELi ja Aafrika koostöö oluline element; rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi veemajanduse ja valitsemistava, taristu ülesehitamise ning hügieeni edendamise ja hariduse valdkonnas; nõuab nende teenuste kättesaadavuse sihipärast parandamist, eriti kõige haavatavamate ja diskrimineeritute seas;

57. rõhutab laste tavapärase immuniseerimise kasulikkust tervisele ja nõuab immuniseerimisega seotud programmide edasist tõhustamist; rõhutab, et koroonaviiruse kriis on toonud esile vajaduse tagada juurdepääs vaktsiinidele ja ravile, ning kutsub mõlemat maailmajagu üles tegema tihedat koostööd tagamaks, et kõik sellealast kasu saaksid;

58. tunneb muret asjaolu pärast, et esile on kerkimas üha enam omavahel seotud kriise, olgu need siis tervise-, toidu-, keskkonna- või julgeolekukriisid, ning eeldatavasti need süvenevad kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõttu, ning juhib seetõttu tähelepanu inimeste ja ökosüsteemide vastupanuvõime, samuti valdkonnaülese kriisiennetuse, kriisidega seotud valmisoleku, järelevalve ning juhtimis- ja reageerimissuutlikkuse igakülgse tugevdamise olulisusele tulevases strateegias ja kombineeritud strateegias tulevikus üleilmsetele pandeemiatele reageerimiseks; nõuab sotsiaalkaitsemudelite, tingimusteta põhisissetuleku ja mitteametliku majanduse formaliseerimise üksikasjalikumat kaalumist ning rõhutab inimväärse töö ja sotsiaaldialoogi toetamise tähtsust; julgustab ebakindluse, kriisiolukorra ja pikaajaliste kriiside korral toetama juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööhõivele, mis on stabiilsuse ja elatise tagamise võtmetegurid;

59. rõhutab, et kaasav, juurdepääsetav ja kvaliteetne haridus on põhiõigus ja eeltingimus lastekaitseks ja eelkõige tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks, sealhulgas eriolukordades;

60. tuletab meelde, et Aafrikas elavate noorte osakaal on üks maailma suurimaid, mis kujutab endast tohutut probleemi seoses haridusega, kuid on samal ajal vara mandri edaspidiseks arenguks; tuletab meelde hariduse tähtsust kodanike rolli kujundamisel ühiskonnas ning kestliku majanduskasvu ja töökohtade loomise stimuleerimisel; rõhutab, et kirjaoskamatus ning kvaliteetse hariduse ja koolitatud spetsialistide puudumine pärsivad kestlikku arengut; rõhutab, et haridus kõigile on horisontaalne ja terviklik küsimus, mis mõjutab kestliku arengu eesmärkide kõiki mõõtmeid; rõhutab, kui oluline on kestliku arengu eesmärk nr 4.1, mille eesmärk on saavutada täielik ja kvaliteetne 12 aastat kestev põhi- ja keskhariduse tsükkel, mis on kõikidele tasuta;

61. on veendunud, et haridus peaks olema arenguabi prioriteet, eriti vähim arenenud riikides, ning Aafrika ja ELi partnerluse põhisammas; nõuab, et uues partnerluses seataks esikohale õpetajakoolitus ja haridusstruktuuride tugevdamine, eriti ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides; nõuab meetmeid haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemiseks, eriti maapiirkondades, pakkudes eelkõige piisavaid koolisööklaid ja hügieeniteenuseid; nõuab kutseõppe edendamist; kutsub riike üles investeerima suuri summasid taristusse ja digiüleminekusse, et võimaldada suurimal hulgal nii maa- kui ka linnapiirkondade lastel koolisüsteemi integreeruda;

62. rõhutab vajadust kõrvaldada tõkked, mis takistavad tütarlaste juurdepääsu kvaliteetsele, turvalisele ja kaasavale haridusele ning koolitusele kõikidel tasanditel ja igas olukorras, sealhulgas konfliktide ja humanitaarkriisi tingimustes; rõhutab, et kaasav haridus tähendab seda, et austatakse täielikult kõigi laste õigust võrdsele juurdepääsule haridusele, olenemata soost, sotsiaal-majanduslikust seisundist, kultuuritaustast ja usutunnistusest, pöörates erilist tähelepanu tõrjutud kogukondadele ja puuetega lastele;

63. rõhutab vajadust tihedamate seoste järele hariduse, oskuste arendamise ja tööhõive vahel, et võimaldada noorte täielikku tööturul osalemist, eelkõige lõimides digitaalsed ja rohelised kutseoskused kooli õppekavadesse; rõhutab, et kvaliteetsel tehnilisel ning kutseharidusel ja -õppel on noorte tööhõives otsustav roll ja seda tuleks edendada; kutsub üles toetama erasektori dialoogi, et soodustada koolituse vastavusse viimist tööturu vajadustega;

64. nõuab Aafrika ja Euroopa ülikoolide vaheliste võrgustike loomist ning teadmiste vahetamise kiirendamist; nõuab suuremat põhja-lõuna- ja lõuna-põhja-suunalist liikuvust Aafrika ja ELi noorte kutseõppe, stipendiumide ja akadeemiliste vahetusprogrammide valdkonnas, näiteks programmid „Erasmus“ ja „Erasmus noortele ettevõtjatele“, et aidata uutel ettevõtjatel omandada asjakohased oskused äriühingu juhtimiseks;

65. peab kahetsusväärseks seda, et komisjoni teatises ei ole käsitletud väliskultuuripoliitika mõõdet ning Euroopa ja Aafrika vahelise süvendatud kultuurikoostöö pakutavat paljulubavat potentsiaali; tuletab meelde Euroopa ja Aafrika vahelise kultuuridialoogi tähtsust ning on seisukohal, et kultuurisuhted ja kultuuridevaheline dialoog võivad aidata luua usaldust ja edendada partnerluses ühist kuuluvustunnet; nõuab liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, ELi delegatsioonide, Euroopa ja kohalike sidusrühmade ning ELi riiklike kultuuriinstituutide võrgustiku tegevuse koordineerimist ühiste projektide ja ühismeetmete rakendamisel kolmandates riikides, tuginedes kultuurisuhete põhimõtetele, mis keskenduvad vastastikuse usalduse ja mõistmise loomisele Euroopa ja Aafrika vahelise inimestevahelise dialoogi kaudu;

66. tuletab meelde, et kultuurikoostöö ELis ja partnerriikidega edendab rahuvalvel ning äärmusluse ja radikaliseerumise vastasel võitlusel põhinevat ülemaailmset korda demokraatia, õigusriigi, väljendusvabaduse, inimõiguste ja põhiväärtuste alase kultuuridevahelise ja religioonidevahelise dialoogi kaudu;

67. rõhutab Aafrika pärandi, kultuurilise identiteedi, ajaloo ja kunsti edendamise tähtsust; nõuab kultuuriväärtuste tagastamist Aafrika riikidele ja tingimuste loomist Aafrika pärandvara püsivaks tagastamiseks Aafrikale; nõuab, et EL ja Aafrika looksid nn mälestuskultuuri, mis võimaldaks mõlemal maailmajaol tuvastada praegustes suhetes koloniaalrežiimi jäänused ja pidada läbirääkimisi, et võtta asjakohaseid meetmeid vastu nende vastu võitlemiseks;

68. tuletab meelde Aafrika mandri rikkalikku keelelist mitmekesisust; nõuab, et EL ja liikmesriigid säilitaksid selle oma tulevastes suhetes; kordab vajadust teha tihedat koostööd UNESCOga, et tagada kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning leida ühised alused koostööks;

Partnerid kestliku ja kaasava majanduskasvu heaks

 

69. rõhutab, et Euroopa Liitu ja Aafrikat ühendavad olulised majandussidemed, mida tuleks tulevikus veelgi tugevdada, et tagada piirkonna produktiivne ümberkujundamine ja vastupanuvõime suurendamine; märgib, et Hiina on oma kohalolekut Aafrikas suurendanud, samal ajal kui ELi liikmesriigid on näidanud ainult väga valikulist huvi Aafrika riikidega kaubavahetuse ja neisse investeerimise vastu, mistõttu kaubavahetuse maht ELi ja enamiku Aafrika riikide vahel on endiselt suhteliselt väike; rõhutab, et ELi majanduspartnerlus Aafrikaga vajab täiesti uut alust, mis tähendab, et see peab jõudma uude reaalsusse, kus EL ja Aafrika arendavad välja vastastikku kasuliku ja kestliku partnerluse, kujundavad majandus-, äri- ja kaubandussuhted ümber solidaarsuse ja koostöö vaimus ning tagavad õiglase ja eetilise kaubanduse; toonitab, et selle partnerluse eeltingimus on kõigi Aafrika riikide jätkuv ja oluline kestlik areng; rõhutab sellega seoses vajadust pakkuda investeeringuid ja sihipärast toetust ning austada poliitikavaldkondade arengusidusust;

70. rõhutab oma veendumust, et Aafrika kui ressursirikas maailmajagu, mida iseloomustab kiire kasvutempoga dünaamiline ja arenev majandus, kasvav keskklass ning noor ja loominguline elanikkond, on võimalusi pakkuv maailmajagu, mis on mitmel korral näidanud, et majanduslikud edusammud ja areng on võimalik;

71. rõhutab Aafrika ebakindluse ja vaesuse kõigi struktuuriliste põhjuste ja välistegurite arvestamise tähtsust, leides lahenduse konfliktide, nälja, kliimamuutuste, ebavõrdsuse, põhiteenuste puudumise ja sobimatute põllumajandusmudelite algpõhjustele ning edendades konfliktide poliitilisi ja kaasavaid lahendusi ja rakendades terviklikku lähenemisviisi, milles keskendutakse kõige haavatavamate elanikkonnarühmade kannatuste leevendamisele;

72. juhib tähelepanu omamaise tootmis- ja töötlemisvõimsuse edendamise olulisusele, mis aitaks vähendada sõltuvust välisimpordist; rõhutab, et Aafrika vajab tööstuse ja taristu ümberkujundamist, mis on võimalik ainult suurte jätkusuutlike investeeringute kaudu, kus avaliku ja erasektori tegevusviisid kujutavad endast reaalset võimalust arengu edendamiseks; märgib, et Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) peaks rahastama investeeringuid, millega edendatakse kaasavat ja kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut, tuginedes kõigile võimaldatavale juurdepääsetavusele ja universaaldisainile, tunnistades samas selle puudusi vähim arenenud riikides;

73. rõhutab, et erasektori investeeringud peaksid teenima kohalikku turgu ja elanikkonda ning olema suunatud neile, kellel on rahastamisele piiratud juurdepääs, tagades tõrjutud rühmadele finantsteenuste kättesaadavuse, näiteks otseinvesteeringute kaudu kohalikesse mikro-, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd) ning sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, eriti pereettevõtetesse;

74. nõuab nende eesmärkide täitmise tagamiseks tugevate järelevalve- ja hindamismehhanismide väljatöötamist; rõhutab, et kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamine ja sellega sotsiaalse vastaspoole kaasamine investeeringustruktuuridesse on ELi praeguse poliitika lahutamatu osa Aafrika riikide suhtes ja nendega suheldes;

75. kordab Euroopa Kestliku Arengu Fondi hiljutise hindamisaruande järeldusi, milles osutati tõendite puudumisele segarahastamismehhanismide arengupotentsiaali, täiendavuse ja riikide omavastutuse kohta;

76. pooldab G20 algatust „Kokkulepe Aafrikaga“, mis käivitati 2017. aastal eesmärgiga edendada Aafrikas muu hulgas taristut toetavaid erainvesteeringuid, ning peab seda heaks platvormiks, mille abil edendada põhjalikke, kooskõlastatud ja riigipõhiseid reformikavasid; kiidab heaks asjaolu, et siiani on algatusega ühinenud kaksteist Aafrika riiki;

77. rõhutab, et ELi ja Aafrika kaubandus- ja majanduskoostöös tuleks esmatähtsaks pidada piirkondlikku integratsiooni Aafrika mandril; nõuab, et liit suurendaks oma toetust Aafrika integratsioonistrateegiatele ja tagaks selle järjepidevuse mandri, piirkondliku ja riikliku tasandi vahel, kus seda rakendatakse;

78. kutsub komisjoni üles toetama Aafrikat tema püüdlustes luua mandri tasandil vabakaubanduspiirkond; tunneb heameelt Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (CFTA) käivitamise üle ning rõhutab selle tohutut potentsiaali Aafrika-sisese kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni edendamise vahendina ning vahendina, millega parandatakse Aafrika juurdepääsu maailmaturgudele; rõhutab, et Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond peaks võimaldama integratsiooni, mis on kasuks kõikidele Aafrika rahvastele, ka kõige rohkem tõrjututele; tuletab meelde, et Aafrika riikide vahel on arengulisi erinevusi, mida tuleb arvesse võtta, et mitte ebavõrdsust suurendada; on seisukohal, et ELi toetus Aafrika vabakaubanduspiirkonnale peaks keskenduma õigusraamistike väljatöötamisele, et vältida sotsiaal- ja keskkonnanormide kiiret allakäiku; usub, et Aafrika vabakaubanduspiirkond ja käimasolevad piirkondliku integratsiooni alased jõupingutused annavad hea võimaluse tasakaalustada rahvusvahelist investeerimiskorda, et muuta see vastutustundlikuks, õiglaseks ja kestlikku arengut soodustavaks;

79. rõhutab, et Aafrikas on vaja luua ja mitmekesistada mandrisiseseid väärtusahelaid, et luua rohkem lisaväärtust Aafrika riikides endis; rõhutab, et piirkondliku väärtusahela arendamiseks on oluline pakkuda tehnilist abi piirikoostöös ja muudes valdkondades esinevate tehniliste küsimuste lahendamiseks; märgib, et sellise kaubanduse arengut pärsivad jätkuvalt olulised tõkked, mis on tingitud tariifide levimusest ja muudest takistustest, nagu kehvas olukorras taristu ja suured tehingukulud; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele investeerida märkimisväärselt transporditaristusse, et hõlbustada Aafrika-sisest kaubandust;

80. rõhutab, et EL ja Aafrika Liit jagavad ühist huvi stabiilse ja reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi vastu, mille keskpunkt on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO);

81. tuletab meelde, et üks peamisi proovikivisid arenguriikide jaoks on tõusta majanduse mitmekesistamise kaudu üleilmses väärtusahelas kõrgemale; nõuab, et niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas WTO reeglitega, hoiduks EL sellisest kaubanduspoliitikast, mis üldreeglina keelaks Aafrika riikidel toorainetele ekspordimaksude kehtestamise;

82. tuletab meelde, et vaba ja aus kaubandus Aafrika mandriga on kestliku arengu ja vaesuse vähendamise toetamisel keskse tähtsusega; palub komisjonil kaasata kodanikuühiskond poliitilise dialoogi kõikidele tasanditele, eriti kaubanduslepingute ettevalmistamisse, jälgimisse ja hindamisse; rõhutab, et majanduspartnerluslepingud ja üldiste tariifsete soodustuste kava on ELi ja Aafrika kaubandussuhete olulised vahendid; nõuab siiski tungivalt, et komisjon tunnistaks majanduspartnerluslepingute suhtes eriarvamusi ja leiaks konkreetseid lahendusi Aafrika riikide probleemidele reageerimiseks, eelkõige seoses nende prioriteediga luua piirkondlikke väärtusahelaid ja edendada Aafrika-sisest kaubandust; kordab oma nõuet majanduspartnerluslepingute mõju põhjaliku analüüsi järele;

83. nõuab, et kõikidesse praegu läbiräägitavatesse ja tulevastesse majanduspartnerluslepingutesse lisataks süstemaatiliselt siduvad ja jõustatavad mehhanismid inimõigusi, töö- ja keskkonnastandardeid käsitlevate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamiseks, ning rõhutab samas, et lepingud peavad olema kooskõlas arengupoliitika ja kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige seoses nende mõjuga metsade hävitamisele, kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele;

84. märgib, et Aafrika riigid, mis moodustavad üle 50 % üldiste tariifsete soodustuste kava toetusesaajatest, esindavad alla 5 % ELi üldiste tariifsete soodustuste kava impordist; kutsub komisjoni üles abistama toetust saavate riikide majanduses osalejaid muu hulgas päritolureeglite järgimisel ja tehniliste tõkete ületamisel; peab kahetsusväärseks, et üldiste tariifsete soodustuste kavast ei ole siiani panustatud toetust saavate Aafrika riikide majanduslikku mitmekesistamisse; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alla kuuluvate toodete loetelu laiendamist;

85. palub komisjoni, arvestades zoonootiliste patogeenide Aafrikas levimise dokumenteeritud kasvavat ohtu, edendada Aafrika riikides regulatiivse koostöö ja dialoogi kaudu rangemaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning loomade heaolu standardeid;

86. juhib tähelepanu sellele, et erasektori investeeringud ning avaliku ja erasektori partnerlused on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja kohaliku erasektori arenguks väga vajalikud ning peavad olema kooskõlas inimõiguste, inimväärse töö ja keskkonnastandarditega, samuti rahvusvaheliste kliimaeesmärkide ja roheüleminekuga, ning et see peaks esmajärjekorras vastama väga väikeste ettevõtjate ja VKEde rahastamisvajadustele; pooldab sellega seoses komisjoni pingutusi muuta Aafrika-Euroopa allianss kahe maailmajao vaheliste majandussuhete keskseks sambaks;

87. märgib, et VKEdel ja pereettevõtetel on oluline roll kohaliku majanduse arengus; juhib tähelepanu sellele, et VKEd on töökohtade loomise peamine tõukejõud ja need moodustavad 95 % Aafrika ettevõtjatest; on veendunud, et strateegias tuleks seada esikohale ettevõtlus ja juurdepääs rahastamisele ning samas tuleb sellega luua usaldusväärne ärikeskkond; on lisaks seisukohal, et kohaliku erasektori toetamine on COVID-19-järgses taastumises otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) võimalustele edendada ettevõtjatevahelist koostööd ja ühisettevõtete loomist Aafrika ettevõtjatega, mis lisaks ärivõimaluste nähtavuse suurendamisele edendaks ka väga vajalikku juurdepääsu rahastamisele ja tehnoloogiale oskusteabe siirde kaudu;

88. rõhutab, et Aafrika ja ELi partnerlus erasektoris peaks sisaldama jõulisi sätteid vastutustundliku rahastamise kohta; tuletab meelde, et ettevõtjatepoolsete kuritarvituste vältimiseks tuleb veel teha märkimisväärseid edusamme, ning rõhutab seetõttu, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse, inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuse põhimõtete austamise tagamine tuleks ELi ja Aafrika partnerluses selgelt esikohale seada;

89. rõhutab, et Euroopa ettevõtjad vastutavad oma tarneahelate eest; kutsub komisjoni üles esitama kaugeleulatuva seadusandliku ettepaneku kohustuslike inimõiguste, sotsiaalõiguste ja keskkonnalaste hoolsuskohustuste kohta ELi ettevõtjatele; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks selliste ettepanekute väljatöötamisel, et neid saab kohaldada kogu tarneahelas, need vastavad OECD suunistele sotsiaalse vastutuse ja inimõiguste kohta kaubanduses ning on kooskõlas WTO reeglitega ning et pärast hoolikat hindamist saaks olla kindel, et ettepanekud toimivad ja neid saab kohaldada kõigi turul tegutsejate, sealhulgas VKEde suhtes, ning et need sisaldavad sätteid kahju saanud osapoolele õiguskaitse tagamiseks;

90. rõhutab, et finantsvõimendusega erasektori investeeringud peaksid pigem täiendama arenenud riikide kohustust eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikule arenguabile (kusjuures 0,15–0,2 % kogurahvatulust peab olema reserveeritud vähim arenenud riikidele), mitte seda asendama;

91. on seisukohal, et ELi Aafrika-strateegia peaks hõlmama ka Aafrika riikide abistamise meetmeid, et kasutada nende rikkalikke maavarasid tegeliku arengu tulemuste saavutamiseks, ning nõuab olemasolevate meetmete tõhususe läbivaatamist, pidades silmas ka küsitavat Aafrika ekspluateerimist Hiina ja Venemaa poolt; kutsub komisjoni ja ELi Aafrika partnereid üles rakendama konfliktimineraalide määruses[7] nõutavaid meetmeid sujuvalt ja avaldama viivitamata väljaspool ELi asuvate ettevõtjate loetelu, kes ei vasta määruses sätestatud nõuetele; rõhutab Euroopa tugevaid külgi (nt läbipaistvus, kvaliteetsed kaubad ja teenused ning demokraatlik valitsemistava) ning usub, et need põhiväärtused on autoritaarsete mudelite kaalukas alternatiiv;

92. märgib 2009. aastal Aafrika riigipeade ja valitsusjuhtide vastu võetud Aafrika mäetööstuse arenguvisiooni (Africa Mining Vision) rakendamise olulisust, et tagada maavarade läbipaistev, õiglane ja optimaalne kasutamine;

93. tuletab meelde, et kaevandussektoril on paljude Aafrika riikide majanduses oluline osa ja see on seotud ressurssidealase ebavõrdse vastastikuse sõltuvusega Euroopast, mida tuleks parandada, tegeledes läbipaistvuse direktiivi[8] ja raamatupidamisdirektiivi[9] abil kaevandussektori maksutulude ja litsentsitasude ebaseadusliku väljavoolu probleemiga;

94. väljendab muret asjaolu pärast, et Aafrika riikide vastu algatatakse üha rohkem investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusi, eelkõige Euroopa ettevõtjate poolt; kutsub ELi valitsusi ja ettevõtjaid üles hoiduma investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamisest ning lõpetama arvukad Aafrika riikide vastu algatatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlused;

95. on seisukohal, et see partnerlus peaks toetama naiste ja noorte ettevõtlust maa- ja linnapiirkondades ning selleks on oluline edendada võrdset juurdepääsu majanduslikele ja tootlikele ressurssidele, nagu finantsteenused ja maavaldusõigused; nõuab Aafrika ja Euroopa naisettevõtjate vahelise teabevahetuse arendamist platvormide kaudu, mis võimaldavad võrgustike loomist, kogemuste jagamist ja ühiste projektide väljatöötamist;

96. tuletab meelde, et naiste positsiooni saab tugevdada kaubavahetuslepingutes sisalduvate selgete sätetega sooküsimuste ja kaubanduse kohta; kutsub sellega seoses komisjoni üles abistama Aafrika Liitu soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise strateegia rakendamisel ja rakendama meetmeid, millega panustatakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse kaubanduslepingutes Aafrika riikidega;

97. toonitab Aafrika tohutuid eelarvepiiranguid pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega toimetulekul; tuletab meelde, et teatavad Aafrika riigid kulutavad võlgade tagasimaksmiseks rohkem raha kui tervishoiuteenustele; on veendunud, et põhjalikult tuleks kaaluda leevendamismeetmeid jätkusuutmatu võlakoormuse osas, mis toob kaasa suured kaotused avalikes teenustes ja hoolekandemeetmetes; võtab teadmiseks G20 teadaande, et esimese sammuna õiges suunas kehtestatakse kõige nõrgema majandusega arenguriikide laenumaksetele ajutine moratoorium; kordab üleskutset erasektori võlausaldajatele osaleda algatuses samaväärsetel tingimustel ning julgustab G20, Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanka ning mitmepoolseid arengupanku jätkama võlakergenduste andmist ja uurima lisavõimalusi võlateenindusmaksete peatamiseks; kutsub laiemalt üles looma mitmepoolset võlgade restruktureerimise mehhanismi, et käsitleda nii kriisi mõju kui ka kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rahastamisvajadusi; rõhutab vajadust siduda võlakergendusmeetmed ametliku arenguabi lisavahendite kasutuselevõtuga ja seada vaikevalikuna esmatähtsale kohale toetuspõhine rahastamine, eriti vähim arenenud riikide jaoks;

98. toonitab, kui oluline on toetada Aafrika riike, et parandada nende võimet võtta kasutusele siseriiklikke tulusid, et suurendada avalikesse põhiteenustesse tehtavaid investeeringuid; tuletab meelde, et ebaseaduslikud finantsvood moodustavad Aafrika riikide saadud ametliku arenguabiga võrreldes kahekordse summa, mis ulatub kokku umbes 50 miljardi USA dollarini aastas, ja et neil on tohutu mõju mandri arengule ja valitsemistavale; kutsub ELi üles toetama veelgi Aafrika partnereid valitsemistava parandamisel, korruptsioonivastases võitluses, nende finants- ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamisel ning asjakohaste õigus- ja järelevalvemehhanismide loomisel;

99. soovitab ELil ja Aafrika Liidul olemasolevaid riiklikke ja rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid vahendeid paremini rakendada ja jõustada ning võtta kasutusele uued tehnoloogialahendused ja digiteenused; kutsub ELi üles võtma vastu range raamistiku korruptsiooni reguleerimiseks;

Partnerid Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe nimel

100. tuletab meelde, et kliimamuutuste kahjulik mõju mõjutab eriti Aafrika riike ja nende elanikke; tuletab meelde, et katastroofiepidemioloogia uurimiskeskuse (CRED) andmetel kannatas 2019. aastal äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu ligi 16,6 miljonit aafriklast, st 195 % rohkem kui 2018. aastal; rõhutab vajadust seada kliima- ja keskkonnakaitse partnerluse keskmesse kooskõlas ELi pühendumusega Pariisi kokkuleppele ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile; märgib, et ta on palunud eraldada 45 % tulevase naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eelarvest kõnealustele eesmärkidele;

101. väljendab muret selle pärast, kuidas kliimamuutused võivad inimarengut ümber pöörata ning kahjustada väikese sissetulekuga ja ebakindlate Aafrika riikide arenguväljavaateid, ning rõhutab, et see on destabiliseerimist, vägivalda ja konflikte õhutav riskitegur; rõhutab, et EL peaks pakkuma Aafrika riikidele spetsiifilist, prognoositavat, vastutustundlikku ja pikaajalist rahalist ning tehnilist tuge, et ühtviisi tugevdada nende kohanemist kliimamuutustega (st kestlikule põllumajandusele, ökosüsteemipõhisele kohanemisele ja säästvatele linnadele keskenduvate projektide kaudu) ning leevendusstrateegiaid, pöörates erilist tähelepanu katastroofiohu ennetamisele ja ebasoodsas olukorras olevatele kogukondadele;

102. rõhutab veediplomaatia väga tähtsat rolli, kuna kliimamuutuste tagajärjel võib vesi muutuda üha napimaks ressursiks; rõhutab vajadust tõhusama kliimadiplomaatia järele, et edendada sidemeid kliimaalase sise-, välis- ja rahvusvahelise poliitika vahel;

103. nõuab ELi toetust, et aidata Aafrika riikidel rakendada Pariisi kokkuleppe ja Sendai raamistiku kontekstis oma riiklikult kindlaksmääratud panuseid ja laiendada nende eesmärke, tagades neile piisava rahastamise kohanemise, leevendamise, vähenemise ja kahjustuste korvamiseks ning samuti nende riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiate ning tegevuskavade toetamiseks; rõhutab, et selleks, et nimetatud toetus oleks tulemuslik, peab ELi ja Aafrika tulevane üleminekupartnerlus põhinema ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe põhimõtetel ning tagama samal ajal õiglase ja kaasava roheülemineku;

104. rõhutab, et kohanemisstrateegiad peaksid soodustama Aafrika riikides seni levinud mudeli puhul üleminekut looduspõhistele lahendustele; nõuab, et edendataks sidusrühmade kaasavat osalemist muu hulgas riiklikult kindlaksmääratud panuste, riiklike kohanemiskavade ja riiklike põllumajanduse investeerimiskavade väljatöötamisel ja rakendamisel;

105. rõhutab väikeste arenevate saareriikide ainulaadseid väljavaateid ja vajadusi kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise valdkonnas;

106. rõhutab lisaks vajadust lisada kliimameetmetesse sooline mõõde, arvestades kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise eritagajärgi naistele ja tütarlastele; kutsub Aafrika ja Euroopa partnereid üles ELi ja Aafrika tulevases partnerluses paremini esile tooma rolli, mida naised võivad täita oma kogukonna juhtimisel kestlikumate tavade suunas ning osalemisel kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud otsuste tegemisel;

107. nõuab rohelise kokkuleppega seotud diplomaatiliste suhete kiiret sisseseadmist, luues Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme rakkerühma, mis peaks esitama soovitusi Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu roheliseks kokkuleppe kohta, kaasates kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning järgides mitmetasandilist ja mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi; on seisukohal, et selle kokkuleppega tuleks eelkõige toetada selliste õigusraamistike vastuvõtmist, mis võimaldavad üleminekut rohemajandusele, ringmajanduse arengut ja töökohtade loomist kestlikes sektorites;

108. rõhutab piirkondliku koostöö tähtsust ning tehnilise abi, teabe ja heade tavade vahetamise kaudu tehtava koostöö olulisust; rõhutab, kui oluline on parem teavitustöö, mis puudutab tulevasi kliimariske ja katastroofiohtusid, ning kui tähtis on edendada kliimasõbraliku tehnoloogia seaduslikku siiret; nõuab, et EL edendaks sel eesmärgil intellektuaalomandi õiguste ja kliimamuutuste deklaratsiooni vastuvõtmist, mis oleks võrreldav 2001. aasta Doha deklaratsiooniga intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja rahvatervise kohta;

109. rõhutab vajadust kestlike innovatsioonipoliitika ja -projektide järele, mis võimaldavad Aafrika riikidel jätta hüppelise arengu käigus maha vanemad ja saastavamad tehnoloogiad ning mille konkreetne eesmärk on saavutada keskkonnasäästlikkus ja sotsiaalne kestlikkus, ning nõuab sellega seoses, et uuritaks, kuidas hüppeline areng aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele Aafrika riikides;

110. tuletab meelde, et Aafrikas on erakordne bioloogiline mitmekesisus; väljendab sügavat muret loodusvarade liigkasutamise ja vähenenud bioloogilise mitmekesisuse mõju pärast vastupanuvõime tasemele; on eriti mures asjaolu pärast, et Aafrikas hävitatakse metsi üha kiirenevas tempos; tuletab meelde, et Aafrika vihmametsade hävitamine toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse ja süsiniku sidujate pöördumatu vähenemise, samuti metsades elavate põlisrahvaste elupaikade ja eluviiside kadumise; tuletab meelde, et metsad aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ning kõrbestumise ja äärmusliku mullaerosiooni ennetamisele;

111. nõuab, et vastavalt terviseühtsuse põhimõttele arvestataks rahvatervise ja bioloogilise mitmekesisuse vahelist seost; tunneb heameelt algatuse „NaturAfrica“ väljakuulutamise üle, mille eesmärk on kaitsta elusloodust ja ökosüsteeme, ning looduslike liikidega kaubitsemise vastase tegevuskava läbivaatamise üle; rõhutab, et algatus „NaturAfrica“ tuleks välja töötada kõigi sidusrühmadega konsulteerides, pöörates erilist tähelepanu kohalike kogukondade, põlisrahvaste ja naiste õigustele; rõhutab, et see peaks toetama Aafrika valitsusi ja kohalikke elanikke bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise peamiste tegurite vastu võitlemisel terviklikul ja süstemaatilisel viisil, pakkudes sealhulgas tuge hästi hallatud kaitsealade võrkudele; nõuab tungivalt, et EL ja Aafrika tunnustaksid ja kaitseksid põlisrahvaste õigusi oma maa ja loodusvarade taval põhinevale omandile ning kontrollile, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 169, ning järgiksid vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet;

112. nõuab, et eraldataks piisavalt vahendeid selleks, et rakendada soovitusi, mis on esitatud komisjoni 2015. aasta uuringus „Larger than elephants: Inputs for an EU strategic approach to wildlife conservation in Africa“ (Mitte ainult elevandid: Aafrika eluslooduse kaitset käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisi sisendid) ja 2019. aasta uuringus „Study on the interaction between security and wildlife conservation in sub-Saharan Africa“ (Uuring turvalisuse ja eluslooduse kaitse vastastikuse mõju kohta Sahara-taguses Aafrikas);

113. on seisukohal, et kaitsele suunatud jõupingutusi, mis on seotud näiteks metsade, eluslooduse ning mere- ja rannikuökosüsteemidega, tuleb hoogustada, kasutades selleks õigusraamistikke, piisavaid ressursse ja teaduslikke andmeid ning rakendades lisaks ökosüsteemi taastamise ja majandamise meetmeid; kutsub ELi ja Aafrikat üles võtma juhtrolli kaugeleulatuva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil;

114. tuletab meelde, et ookeanid moodustavad suurima globaalse valguallika; tuletab meelde, kui tähtis on töötada ookeanide parema majandamise nimel, sealhulgas kalanduse, kestliku vesiviljeluse ja sinise majanduse arendamise valdkonnas, mis kujutavad endast arengu kandjaid; rõhutab, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane võitlus peab olema esmatähtis selleks, et piirata keskkonnamõju ning säilitada kalavarude ja kalandustulu kestlikkus;

115. kutsub komisjoni sõnaselgelt üles jälgima suuremahulise kalapüügiga seotud tegevust, kuna see võib seada ohtu traditsioonilisi kalavarusid kasutavatele kohalikele elanikele kättesaadavad varud, riskides samas kalavarude hea ökoloogilise seisundi tasakaalu rikkumisega;

116. tuletab meelde, et Aafrika on kõige vähem elektrifitseeritud piirkond maailmas, ja rõhutab asjaolu, et Aafrikas ei ole energiale juurdepääs ühtlane; märgib, et juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, kestlikule ja kaasaegsele energiale on oluline vahend majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamiseks, sealhulgas maapiirkondades; nõuab Aafrika taastuvenergia tootmise potentsiaali arendamist;

117. julgustab seetõttu ELi ja liikmesriike edendama ja tugevdama energeetika- ja kliimasektoris koostööd oma Aafrika partneritega vastavalt rohelise kokkuleppe eesmärkidele; ergutab komisjoni koostama kaugeleulatuva kava säästva energia alase partnerluse rakendamiseks, märgib sellega seoses, et taastuvenergia ja energiatõhusus on olulised elemendid energiale juurdepääsu lõhe kaotamisel Aafrika mandril, tagades samal ajal süsinikdioksiidi heitkoguste vajaliku vähendamise; kutsub ELi ja asjaomaseid Aafrika riike üles kasutama vastastikku kasulike energiapartnerluste võimalusi taastuvate energiaallikate abil vesiniku tootmiseks;

118. rõhutab, kui tähtis on suunata investeeringuid CO2-vabasse majandusse, arendades taastuvaid energiaallikaid ja hõlbustades tehnosiiret, sealhulgas detsentraliseeritud energiatootmist, väikesemahulisi taastuvenergia- ja päikeseenergiatehnoloogiaid, mis vastavad kohalikule energiavajadusele, sealhulgas taristu ja ühendatuse osas;

119. rõhutab, et Aafrika mandri linnastumine annab võimaluse linnaplaneerimine ümber mõelda ja võtta kasutusele kestlikud linnalahendused ning et selles küsimuses peaks toimuma tõhusam dialoog kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning kahe maailmajao vaheline koostöö ja parimate tavade vahetamine, eriti seoses rohelise taristu, ökosüsteemil põhinevate lähenemisviiside, jäätmekäitlus- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning tehes erilisi jõupingutusi noorte ja tõrjutud rühmade kaasamiseks; nõuab toetust säästva linnatranspordi arendamisele, mille eesmärk on suurendada kogukonna kaasatust ja juurdepääsetavust, mis hõlmab ka transporti koolidesse ja meditsiinikeskustesse;

Partnerid kestliku ja vastupanuvõimelise põllumajanduse nimel

120. juhib tähelepanu põllumajandus- ja toidusektori kesksele tähtsusele majanduses ning inimväärsete ja kestlike töövõimaluste pakkumisel maapiirkondades; rõhutab, et enamikul juhtudel puudutab see väikepõllumajandustootjaid ja põllumajanduslikke pereettevõtteid; märgib, kui oluline on edendada ja tõhustada meetmeid ja vahendeid, millega toetatakse toodete kvaliteedi parandamist, toodete mitmekesistamist, põllumajandustavade kestlikku ajakohastamist, ohutuid töötingimusi ning meetmeid põllumajandustootjate vastupanuvõime tugevdamiseks; on seisukohal, et kestliku põllumajandussektori ja maapiirkondade arendamine peaks olema ELi ja Aafrika suhete keskmes;

121. kiidab heaks asjaolu, et uues ELi ja Aafrika partnerluses toetatakse keskkonnasõbralike põllumajandustavade arendamist; tuletab meelde asjaolu, et agroökoloogia suutlikkust ühitada kestlikkuse majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõõde on tunnistatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ning valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi olulistes aruannetes, samuti Maailmapanga ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juhitud ülemaailmses põllumajanduse hindamises (rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni hinnang); rõhutab agroökoloogia, agrometsanduse, kohaliku tootmise ja kestlike toidusüsteemide edendamise tähtsust, mis keskenduvad nii riiklikus poliitikas kui ka rahvusvahelistel foorumitel lühikeste tarneahelate arendamisele, et tagada kõigile toiduga ja toitumisalane kindlustatus ning suurendada põllumajandussektori kestlikku tootlikkust ja suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutustele;

122. nõuab, et EL võtaks arvesse Aafrika maapiirkondade rakkerühma järeldusi Aafrika toidutarneahelatesse investeerimise vajaduse kohta, keskendudes lisaväärtusega tarbekaupadele; ning kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema aktiivset koostööd Aafrika partneritega, et luua koostoimet ELi Aafrika-strateegia ja rohelise kokkuleppe poliitikavaldkondade vahel, eriti mis puudutab strateegia „Talust taldrikule“ välismõõdet;

123. rõhutab, et pestitsiidide kasutamine Aafrika intensiivpõllumajanduses võib lisaks keskkonnakahju põhjustamisele mõjutada ka nende töötajate tervist, kellel on väga väike võimalus saada taimekaitse- ja tervishoiualast koolitust; nõuab hariduse ja koolituse pakkumist niisugustes valdkondades nagu kestliku taimekaitse alased lähenemisviisid ja pestitsiididele alternatiivsete lahenduste leidmine ning ohtlike ainetega kokkupuute minimeerimist; mõistab hukka ELis pestitsiidide puhul järgitava kaksikmoraali, mis võimaldab ELis keelatud ohtlike ainete eksportimist Aafrika riikidesse ja muudesse kolmandatesse riikidesse; palub seetõttu muuta kehtivaid ELi norme, et kooskõlas 1998. aasta Rotterdami konventsiooni ja rohelise kokkuleppega selline õiguslik vastuolu kõrvaldada;

124. on sügavalt mures Aafrika riikide suure sõltuvuse pärast toiduainete impordist, eelkõige Euroopa Liidust, eriti kui see import koosneb subsideeritud toodetest, mille madal hind tähendab kahjulikku konkurentsi Aafrika väikesemahulise põllumajanduse jaoks;

125. tunneb muret ühise põllumajanduspoliitika toetusel Euroopa piimapulbri Lääne-Aafrikasse eksportimise pärast, kuna ekspordi kolmekordistumisel pärast seda, kui EL kaotas 2015. aastal oma piimakvoodid, on olnud katastroofilised tagajärjed kohalikele karjakasvatajatele ja põllumajandusettevõtjatele, kes ei suuda sellega konkureerida; palub, et komisjon püüaks koos Aafrika valitsuste ja sidusrühmadega leida sellele probleemile lahendused;

126. tuletab meelde, et nälg ja toiduga kindlustamatus on kogu maailmas taas tõusuteel ning et see jätkub, kui selle peatamiseks viivitamata meetmeid ei võeta, ning et Aafrika on 2030. aastaks nälja kaotamise eesmärgi (kestliku arengu eesmärk nr 2) saavutamisel märkimisväärselt maha jäänud; tuletab meelde, et alatoitluse lõpetamist selle mis tahes vormis ja kestliku arengu eesmärki nr 2 tuleks pidada uue partnerluse prioriteetideks, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamas olukorras olevatele inimestele;

127. rõhutab, et COVID-19 ja sellele järgnenud majanduskriis ning piiride sulgemine, tirtsuparvede pealetungid ja kõrbestumine on halvendanud niigi rasket toiduga kindlustatuse olukorda Aafrikas ja juhtinud tähelepanu ülemaailmse toidusüsteemi haavatavustele; rõhutab kohalike ja piirkondlike turgude potentsiaali toidusüsteemi praeguste tõrgete kõrvaldamisel;

128. nõuab, et ELi ja Aafrika partnerluses koondataks oma põllumajandusalased jõupingutused esmajärjekorras Aafrika riikide toidualase sõltumatuse õiguse kaitsmisele ja toiduga kindlustatuse parandamisele ning nende suutlikkuse suurendamisele elanikkonna toiduvajaduste rahuldamiseks;

129. rõhutab maapiirkondade ümberkujundamise ning kohalike, piirkondlike ja läbipaistvate väärtusahelate tugevdamise tähtsust kestlike töökohtade loomiseks, inimõiguste rikkumiste vältimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks; rõhutab vajadust toetada noori ja naisi, eelkõige koolituse, laenude kättesaadavuse ja turgudele juurdepääsu kaudu; nõuab nende kaasamist põllumajanduspoliitika kujundamisse ja ühistegevuse toetamist väiketootjate organisatsioonide kaudu;

130. rõhutab Aafrika maapiirkondade naiste olulist rolli Aafrika mandri põllumajanduses ja maamajanduses, eriti toiduga kindlustatuse valdkonnas; tuletab meelde, et peaaegu pool põllumajanduslikust tööst teevad Aafrikas ära naised, samas on naistalunikud enamasti väiketootjad või elatuspõllumajandusega tegelevad talunikud, kellel puudub vajalik juurdepääs teabele, laenudele, maale, ressurssidele või tehnoloogiale; ergutab naiste ja tütarlaste pärimisõiguste edendamist ning kutsub ELi üles toetama partnerriike, eriti naiste täieliku maavaldusõiguse tunnustamise osas;

131. toonitab, et elatuspõllumajanduses töötavad naised puutuvad rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga tagatud uute taimesortide tugeva kaitse tõttu kaubanduslepingutes kokku lisatakistustega toidualase sõltumatuse tagamisel;

132. rõhutab väikeste põllumajandusettevõtete ning karjakasvatuse ja muude traditsiooniliste/kohalike toidusüsteemide toetamise tähtsust, et tugevdada nende vastupanuvõimet ja suurendada nende panust toiduga kindlustatusse, ressursside kestlikku majandamisse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse;

133. nõuab sotsiaalsete pingete lahendamist põllumajandusega tegeleva elanikkonna ja rändkarjakasvatajate kogukondade vahel, eriti piirkondades, kus etnilised ja religioossed konfliktid kattuvad;

134. rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust kestlike põllumajandustavade ning tootlike kuivalade agroökosüsteemide ja toidusüsteemide soodustamisel; nõuab sellega seoses õiglase ülemineku ajal kindlamat tuginemist panusele, mida pakuvad Aafrika traditsioonilised teadmised, eriti põllumajandustavade, kalanduse ja metsakaitse valdkonnas, suurendades sel viisil Aafrika inimeste ja kohalike kogukondade mõjuvõimu;

135. ergutab teadmiste ja parimate tavade vahetamist Euroopa ja Aafrika põllumajandustootjate vahel ning eelkõige noorte põllumajandustootjate, naiste ja maapiirkondade esindajate vahelisi kontakte kestlike tootmismeetodite ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vallas ka ühenduste raames;

136. peab kiiduväärseks Aafrika maapiirkondade rakkerühma ettepanekut luua Euroopa-Aafrika mestimisprogramm, mille raames luuakse kontaktid ELi liikmesriikide ja Aafrika partnerriikide põllumajandusasutuste vahel, et sel moel jagada kestlikke parimaid tavasid ja edendada suhteid tihedalt seotud ja sarnaste partnerite vahel;

137. rõhutab, kui oluline on ELi ja Aafrika partnerlusse lisada kohalike kogukondade loodusvaradele, nagu maa ja vesi, juurdepääsu õiguse kaitse ja edendamine; mõistab hukka asjaolu, et maa hõivamine on Aafrikas väga levinud; rõhutab, et see on jõhker tava, millega seatakse ohtu toidualane sõltumatus ja Aafrika maakogukondade püsimajäämine; rõhutab kaasava protsessi käivitamise tähtsust eesmärgiga tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike kogukondade tõhus osalemine maa hõivamisega seotud poliitika ja meetmete väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves; nõuab, et maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikke suuniseid järgitaks kõigis projektides, millega edendatakse maavaldusõiguste kaitset, sealhulgas kaubanduses, samuti selliste meetmete võtmist, mille abil oleks võimalik tagada, et need projektid ei ohusta väiketalunike maavaldusõigusi;

138. peab kahetsusväärseks, et ei ole tunnistatud karjamaade strateegilist tähtsust, arvestades, et need katavad umbes 43 % Aafrika maapinnast ja on seetõttu olulised süsiniku sidujad; palub komisjonil koos kohalike kogukondade ja kohalike sidusrühmadega töötada välja strateegia selle potentsiaali optimeerimiseks sellise kestliku karjatamise majandamise kaudu, millega tegelevad näiteks karjakasvatajad;

139. märgib, et näiteks karjatamisõigus ja ühiskarjamaad kujutavad endast traditsioonilisi maakasutusõigusi, mis tuginevad üldisele õigusele, mitte tõendatud omandiõigustele; rõhutab siiski niisuguste üldiste õiguste kaitse keskset tähtsust maaelanikkonna jaoks;

Partnerlus digitehnoloogia kaasamise ja arengu võimendajaks muutmiseks

140. rõhutab, et digiüleminek on tohutu arenguhoob juurdepääsule haridusele, koolitusele, tööhõivele ja tervishoiule, samuti põllumajandussektori kaasajastamisele, avaliku sektori suutlikkusele pakkuda selliseid digiteenuseid nagu e-ID, e-tervis või e-valitsus ning osalemisele poliitikakujundamises, inimõigustele ja väljendusvabadusele, kuid sellega võib kaasneda ka demokraatia õõnestamise, kodaniku- ja inimõiguste ohustamise ning ebavõrdsuse suurenemise oht; rõhutab, et digiüleminekus tuleb toetada taskukohast, võrdset ja kaasavat juurdepääsu internetile ning digitehnoloogiateenuste kasutamist ja loomist, järgides asjakohaseid rahvusvahelisi ja riiklikke standardeid ja suuniseid;

141. rõhutab, et digilõhet tuleks silmas pidada ja seda asjakohaselt arvesse võtta; rõhutab vajadust seada enamuse tõrjutud Aafrika kogukondade jaoks juurdepääs internetiühendusele esmatähtsaks, et vältida maa- ja linnarahvastiku vahel tohutu lõhe tekkimist; on seisukohal, et tõeliselt kaasava digiülemineku saavutamiseks on vaja digitaalset soolist ebavõrdsust vähendada; julgustab naisi ja tütarlapsi seoses uue tehnoloogiaga oma potentsiaali arendama;

142. tuletab meelde negatiivset mõju, mida naiste ja tütarlaste vastu suunatud internetivägivald ning seksistlik vaenukõne, küberkiusamine, ksenofoobia, desinformatsioon ja häbimärgistamine võivad avaldada sotsiaalsele kaasatusele, ning kutsub Aafrika ja Euroopa partnereid üles selliseid küsimusi ELi ja Aafrika partnerluses käsitlema; rõhutab vajadust tagada digiõppe ja digikirjaoskuse terviklikkus, sealhulgas pehmed ja valdkonnaülesed oskused, nagu kriitiline mõtlemine ja kultuuridevaheline mõistmine;

143. rõhutab, et elektri- ja elektroonikaseadmete romude tekitamine kogu maailmas põhjustab probleeme kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel, eriti tervishoiu ja keskkonna osas; kutsub ELi ja Aafrikat üles suurendama jõupingutusi vastutustundlike investeeringute arendamiseks, et aidata minimeerida elektri- ja elektroonikaseadmete romude teket, ennetada prügi ebaseaduslikku kõrvaldamist ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude ebaõiget käitlemist, edendada ressursside tõhusat kasutamist ja ringlussevõttu ning luua töökohti renoveerimise ja ringlussevõtu sektorites;

144. toetab Aafrika riikide avaliku halduse digitaliseerimist ja ajakohastamist, mille eesmärk on eelkõige luua usaldusväärsed rahvastikuregistri ametid, töötada välja turvalised isikut tõendavad dokumendid ja edendada andmevahetust; rõhutab, et andmete mis tahes vahetamise suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid andmekaitse- ja privaatsusseadusi; nõuab, et EL teeks koostööd Aafrika riikidega, et töötada välja üleilmsed andmekaitsestandardid, mis omakorda aitavad võidelda kuritegevuse vastu ja vastastikku majandust tugevdada;

145. rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide ja roheülemineku saavutamiseks on vaja innovatsiooni; toonitab, et partnerluses tuleks ergutada teadustööd ja innovatsiooni ning digiteenuste kättesaadavust ja nende kasutatavust, et edendada ühtekuuluvust ja sotsiaalset kaasatust; tuletab siiski meelde, et digiüleminek ei saa toimuda ilma energiale juurdepääsuta ja et ebakorrapärane energiavarustus maapiirkondades kujutab endast olulist takistust digiteenuste kättesaadavusele;

146. rõhutab, et COVID-19 kriisi survel on tulnud Aafrika digiüleminekut kiirendada; tunnustab Aafrika Liidu soovi luua digitaalne ühtne turg; nõuab, et EL toetaks Aafrika digitööstuse loomist ja nõuetekohast õigusraamistikku veebikaubanduse ja andmekaitse arendamiseks kõige kõrgemate kehtivate standardite alusel, pakkudes tehnilist abi, suurendades investeeringuid digitaristusse ja ettevõtlusse ning tugevdades partnerlust valitsuse, majanduse, akadeemilise ringkonna, teadusringkonna ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega;

147. rõhutab, et vastavalt ÜRO kestliku arengu eesmärkide aruandele (2019) tuleb kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, eriti Aafrikas, toidu, energia, vee, kanalisatsiooni, hariduse ja tervishoiu osas lahendada veel palju probleeme; on veendunud, et rahaline abi ja investeeringud peaksid olema suunatud peamiselt niisuguste põhiliste inimvajaduste rahuldamisele, mis on endiselt vaesuse kaotamise ja inimeste heaolu edendamise eeltingimus, eriti ajal, mil avaliku sektori ressursid muutuvad üha piiratumaks konkureerivate nõudmiste tõttu, näiteks tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

148. rõhutab, et täpne ja võrreldav rühmitatud andmete kogumine ja statistilised analüüsid, austades samal ajal andmekaitset ja eraelu puutumatuse õigusi, on teadlike otsuste tegemisel väga olulised, eriti põllumajanduse, loodusvarade majandamise ja haldamise ning tervishoiu valdkonnas riiklikul ja detsentraliseeritud tasandil;

149. rõhutab, et digiüleminekut tuleb kasutada vahendina kahe maailmajao vahelise, eelkõige noorte ja kodanikuühiskonna vahelise teabevahetuse ergutamiseks, tehes seda platvormide kaudu;

150. kutsub ELi ja Aafrika riike üles suurendama oma ühiseid jõupingutusi, et tagada digimajanduse sotsiaalne ja keskkonnaalane kestlikkus ning aidata kaasa digimajanduse ajakohase, õiglase ja tõhusa maksustamisstandardi kehtestamise eesmärgile;

Partnerid vastastikku kasuliku liikuvuse ja rände nimel

151. tunnistab, et rändeliikumised toovad nii Euroopas kui ka Aafrikas mõlema maailmajao õitsengu ja arengu jaoks kaasa nii keerulisi probleeme kui ka võimalusi, ning rõhutab vajadust tugevdada sellealast koostööd; märgib, et viimastel aastatel on Aafrika ja ELi suhetes olnud peamine teema rändeküsimus ning et see võis ebasoodsalt mõjutada seda, kuidas kaks maailmajagu üksteist tajuvad; rõhutab, et ränne on mõlema piirkonna jaoks vastastikune kestliku arengu vahend;

152. tuletab meelde, et kuni 80 % kõigist Aafrika riikidest pärit rahvusvahelistest rändajatest liigub Aafrika mandri piires; märgib, et Aafrika riigid võtavad vastu suure osa maailma pagulaste ja riigisiseste põgenike koguarvust ning et nende haavatavat olukorda on COVID-19 kriis veelgi süvendanud; nõuab pagulastega seotud vastutuse üleilmset jagamist;

153. on seisukohal, et tuleks rõhutada rände inimlikku mõõdet ja pöörata erilist tähelepanu ebasoodsamas olukorras olevatele rändajate rühmadele; nõuab, et võetaks vastu ELi ja Aafrika vaheline rände- ja liikuvusalane partnerlus, mille keskmesse seatakse pagulaste ja rändajate inimväärikus ning mis põhineb solidaarsuse, jagatud vastutuse ning inimõiguste, rahvusvahelise, ELi ja siseriikliku õiguse ning pagulaste õiguse täieliku austamise põhimõtetel;

154. tuletab meelde, et tuleks võtta erimeetmeid rändajate kaitsmiseks surma, kadunuks jäämise ja perekonna lahuselu eest ning nende õiguste rikkumise ennetamiseks, sealhulgas meetmeid, millega tagada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte ning lapse parimate huvide austamine;

155. rõhutab vajadust tegeleda piisava rahastamise abil ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, nagu poliitiline ebastabiilsus, vaesus, turvalisuse ja toiduga kindlustatuse puudumine, vägivald ja kliimamuutuste negatiivsed mõjud;

156. leiab, et partnerluse edu sõltub liikuvusvõimaluste olulisest parandamisest Aafrika ja Euroopa ühiskondade eri osade vahel ning et partnerlus peaks olema kujundatud kestlikul viisil, et tekitada ajude äravoolu asemel pigem ajude juurdevoolu; on seisukohal, et tõhusam viisapoliitika ja programmi „Erasmus+“ suurem rahastamine annaksid selle saavutamisse kasuliku panuse;

157. rõhutab, kui oluline on töötada välja tõeline korduvrändepoliitika, mis võimaldaks oskus- ja lihttöölistel saada kasu erialaste teadmiste vahetamisest ning liikuvusest ELi ja Aafrika vahel, hõlbustades inimestel oma päritoluriiki naasmist; toetab päritolu- ja transiidiriikidest esitatud vastuvõetavaks tunnistatud ELi tööloa saamise taotluste (esitatud näiteks saatkondade kaudu või veebis) esmajärjekorras menetlemist, vältimaks seda, et rändajad otsustavad ebaseaduslike rändekanalite kasuks, ning kergendamaks varjupaiga- ja rändesüsteemidele avalduvat koormust;

158. tuletab meelde, et töötajate liikuvus võib olla üks võimalus leida lahendus ELi demograafilistele probleemidele ning tööturu puudustele ja mittevastavustele; nõuab turvaliste ja seaduslike rändekanalite väljatöötamist ning tööhõivega seotud rände ühtlustatuma, tervikliku ja pikaajalise lähenemisviisi edendamist Euroopa tasandil, tuginedes partnerluskäsitlusele, millest võib pikemas perspektiivis olla kasu mõlemale partnerile; rõhutab Aafrika ja ELi rände- ja liikuvusdialoogi ning Aafrika ja ELi rände-, liikuvus- ja tööhõivepartnerluse tugevdamise tähtsust;

159. mõistab teravalt hukka smugeldamise ja inimkaubanduse; nõuab, et tugevdataks jõupingutusi smugeldajate kuritegelike võrgustike jälitamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning otsib nende vastu võitlemiseks koostöövõimalusi Aafrika riikidega; nõuab sellega seoses ulatuslikke ja valdkondadevahelisi jõupingutusi ning koordineerimist kõigil tasanditel koostöös kohalike valitsustega, kaasa arvatud rahvusvaheline õiguskaitsealane koostöö; usub, et võitlust smugeldajate ja inimkaubitsejate vastu tuleb ellu viia mõlema poole koostöös ja muu hulgas Europoli toel;

160. nõuab, et EL ja Aafrika riigid teeksid koostööd, et luua inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise riske ja ohte käsitlev tõhus ja laiaulatuslik teabekampaania, et inimesed ei seaks oma elu ohtu ebaseaduslikult ELi sisenemise eesmärgil;

161. rõhutab vajadust ELi ühtse tegevuse järele, tagades, et ebaseadusliku rände vastases võitluses või integreeritud piirihalduses tehtav koostöö ei avaldaks negatiivset mõju Aafrika mandri piirkondliku liikuvuse alastele olemasolevatele raamistikele ega inimõigustele; tuletab meelde vajadust, et kõigis rände- ja liikuvuspartnerlustes tuleb võtta arvesse kahte üleilmset rännet ja palulasi käsitlevat kokkulepet (ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe ning üleilmne pagulasi käsitlev kokkulepe);

162. on seisukohal, et ELi riiklike töörändealaste õigusaktide killustatus ning menetluste keerukus ja väga bürokraatlik olemus pärsivad ELi sisenemiseks seaduslike rändekanalite kasutamist; soovitab ELi ja Aafrika partnerluse raames võtta kasutusele ühtlustatud ja bürokraatiavaba ELi taotlusmenetluse;

163. tuletab meelde vajadust luua ühine spetsiaalselt otsingutele ja päästele suunatud Euroopa tsiviiloperatsioon, et teha lõpp inimeste hukkumisele merel;

164. kutsub ELi üles suurendama ümberasustamiskohustusi ja tõhustama muid rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele suunatud seaduslikke kanaleid ning suurendama ka oma poliitilisi ja rahalisi kohustusi toetada Aafrika partnereid kestlike lähenemisviiside väljatöötamisel pagulaste, riigisiseste põgenike ja kodakondsuseta isikute jaoks, eriti tehes koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja muude ÜRO asutustega, et tugevdada arengukoostööd ja osutada otsest abi humanitaarabiorganisatsioonidele nende kodude läheduses, kust pagulased on põgenenud;

165. soovitab ühtlustada piirkondlikke mehhanisme ümberasustatud inimeste kaitsmiseks katastroofide ja kliimamuutuste kontekstis ning teha seda kooskõlas tegevuskavaga piiriüleselt ümberasustatud isikute kaitsmise kohta katastroofide ja kliimamuutuste korral, katastroofide tõttu ümberasumist käsitleva platvormiga ja Kampala konventsiooniga;

166. rõhutab vajadust tagada õiglane ja juurdepääsetav varjupaigamenetlus inimestele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset nii ELis kui ka Aafrika riikides, ning austada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega; on veendunud, et kõigis päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitavates lepingutes tuleks tagada inimelude, inimväärikuse ja inimõiguste täielik kaitse;

167. rõhutab, kui oluline on tagada konsulaarasutustes reisilubade väljastamisel ja tagasivõtulepingute sõlmimisel tõhusus, õiglus ja nõuetekohane menetlus tagasisaatmispoliitikas, kusjuures eelistada tuleks vabatahtlikku tagasipöördumist ning tuleks tagada, et üksikisikute õigused ja väärikus on igakülgselt kaitstud ja neid austatakse täies ulatuses; nõuab tagasipöördujate kestliku taasintegreerimise hõlbustamiseks ELi aktiivset tegevust tagasipöördumiseelsel ja tagasipöördumisjärgsel perioodil;

168. julgustab jätkama koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja muude ÜRO asutustega, et pakkuda pagulastele ja riigisisestele põgenikele lisatuge;

169. märgib, et ELi läbirääkimisvolitustes Cotonou lepingu järgse uue lepingu sõlmimiseks on viited rändele mitmekordistunud, eriti seoses ebaseadusliku rände peatamisega, samas kui AKV läbirääkimisvolitustes rõhutatakse vaesuse kaotamist, seadusliku rände edendamist, rahasaadetiste tähtsust, vajadust, et tagasisaatmised ja tagasivõtmised peaksid olema vabatahtlikud, ning seda, et arenguabi andmist ei tehtaks sõltuvaks range piirikontrolli kehtestamise läbirääkimistest; kutsub komisjoni üles võtma arvesse Aafrika riikide rändeprioriteete, et luua tõeline võrdsete osalejate partnerlus;

Partnerid julgeoleku nimel

170. märgib, et pikaajaliste konfliktide lahendamine nõuab humanitaar- ja arengualaste osalejate ning partnerite ühistegevust, mis oleks kohalikul tasandil tugevalt legitiimne ja usaldusväärne; nõuab seetõttu, et EL edendaks oma konfliktilahenduses humanitaar- ja arenguabi lõimimise lähenemisviisi, keskendudes jõulisele kohalikule isevastutusele;

171. tunneb heameelt asjaolu üle, et EL peab rahu ja julgeolekut Aafrikas kestliku arengu peamiseks tingimuseks ning et liit on koos rahvusvahelise üldsusega valmis oma toetust Aafrikale märkimisväärselt suurendama; jagab arvamust, et julgeoleku küsimus Aafrikas on piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetatava arengu jaoks väga oluline, samas kui Aafrika riigid on ise oma julgeoleku esmatähtsad tagajad; nõuab seetõttu, et EL jätkaks koostöös oma Aafrika partneritega pingutusi Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri edasiseks arendamiseks, et saavutada pikaajaline rahu ja stabiilsus ning ületada selle maailmajao kriisid ja konfliktid tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas toetades Aafrika julgeoleku- ja kaitsevõime arendamist ning selle sõjalisi operatsioone, tsiviilmissioone, rahu tagamise ja demilitariseerimise projekte, austades rahvusvahelisi inimõigusi ja humanitaarõigust, Aafrika riikide iseseisvust ja suveräänsust ning soodustades Aafrika Liidu ning piirkondlike organisatsioonide, nagu ECOWAS ja G5 Sahel, käivitatud algatusi; julgustab liikmesriike osalema ELi missioonidel ja operatsioonides ning pooldab kahepoolseid pingutusi, mis aitavad kaasa rahule ja stabiilsusele, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks sellega seoses kiiresti heaks Euroopa rahutagamisrahastu, et pakkuda Aafrika partneritele konfliktipiirkondades ulatuslikumat abi; rõhutab mitmepoolse koostöö tähtsust Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO vahel kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas ning kodanikuühiskonna osaliste rolli rahuvalve ja rahuloome alastes pingutustes; tuletab sellega seoses meelde, et julgeolekusektori reform, õigusreform, hea valitsemistava, demokraatlik vastutus ja tsiviilelanike kaitse on eeltingimus selleks, et elanikkonnal tekiks usaldus nende piirkondade valitsuste ja julgeolekujõudude vastu; rõhutab lisaks tsiviil-sõjalist seost ja vajadust paremini ühtlustada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide mõlemat komponenti; toetab koostoimeliste piirkondlike julgeolekuorganisatsioonide üha aktiivsemat lähenemisviisi Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täielikuks kasutuselevõtmiseks, mis pakub Aafrika Liidule ja piirkondliku tasandi organisatsioonidele vajalikke vahendeid konfliktide ennetamiseks, ohjamiseks ja lahendamiseks; kiidab eriti selliseid algatusi nagu G5 Sahel, arvestades selle üha olulisemat rolli Aafrika riikide otsustavas tegevuses rahu ja julgeoleku tagamiseks oma naabruses, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama G5 Saheli poliitilist, rahalist, operatiivset ja logistilist toetamist; rõhutab, et julgeoleku ja arengu asjakohase taseme tagamiseks peab Aafrika riikidel olema kõikides olulistes sektorites piisav suutlikkus, eelkõige mis puudutab julgeolekut ja kaitset; nõuab, et EL koordineeriks arengu- ja julgeolekualaseid algatusi, milles ta osaleb Aafrika mandril osana integreeritud strateegiast, mis hõlmab head valitsemistava, demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki ja soolist võrdõiguslikkust, keskendudes eelkõige piirkondadele, kus haavatavused ja pinged on kõige suuremad; kiidab heaks ELi ja Aafrika vahelise rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva koostöö võitluses terrorismi ja relvastatud rühmituste vastu; nõuab, et terrorismivastase võitluse poliitika kontekstis võetaks kasutusele läbipaistvamad otsustusprotsessid, laiendataks inimõigustel põhineva lähenemisviisi järgimist ja tehtaks rohkem koostööd kogukondadega, keda need meetmed mõjutavad;

172. rõhutab Saheli strateegilisest ja julgeoleku seisukohast olulist rolli; väljendab sellega seoses suurt heameelt G5 Saheli loomise üle 2014. aastal ning selle üle, et 2017. aastal aastal loodi ka G5 Saheli ühendväed (G5 Force Conjointe), et võidelda piirkonna julgeolekuohtude vastu;

173. rõhutab, et EL peab kiiremas korras tegelema Põhja-Mosambiigi süveneva terroristliku mässuga, mille tagajärjel on hukkunud juba üle 1000 inimese ja mis on sundinud umbes 200 000 inimest oma kodudest põgenema ning millel on suur oht levida üle kogu Lõuna-Aafrika piirkonna; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pakuks Mosambiigile ja selle kodanikele ELi tuge; rõhutab, et kui EL ei meetmeid ei võta, võib see viia olukorrani, kus teised rahvusvahelised osalejad võtavad juhtrolli, mida EL püüab selles maailmajaos saavutada;

174. väljendab muret selle pärast, et EL on Botswana, Ghana, Uganda ja Zimbabwe arvanud niisuguste riikide ajakohastatud musta nimekirja, kus on strateegilised puudused rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses, ning kutsub neid riike üles astuma viivitamata vajalikke samme asjakohase õigusakti (st komisjoni 7. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/855[10]) rakendamiseks ja nõuete täitmiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast paljude reformide elluviimist on Etioopia ja Tuneesia mustast nimekirjast kustutatud;

175. rõhutab asjaolu, et ÜJKP missiooni volitused on laialdased ja nende eesmärk on muu hulgas edendada julgeolekusektori reformi, arendada edasi õigusreformi, tugevdada sõjaväe- ja politseikoolitust ning soodustada järelevalvet; rõhutab pakilist vajadust parandada ÜJKP missioonide kommunikatsioonipoliitikat ja ELi üldist strateegilist planeerimist, et muuta paremini nähtavaks nii ELi meetmed kui ka nende eesmärk kaitsta Aafrika inimeste turvalisust ja heaolu;

176. rõhutab, et Aafrikas on eriline roll seal tegutsevatel usulistel organisatsioonidel, kes täidavad konfliktides korrapäraselt vahendaja osa ning kellega on vaja arendada dialoogi ja koostööd, seda eriti konfliktipiirkondades, kuna religioonidevaheline dialoog võib aidata saavutada rahu ja leppimist;

177. võtab teadmiseks, et ühisteatise eesmärk on struktureerituma ja strateegilisema koostöövormi kaudu süvendada ELi toetust Aafrika rahupüüdlustele, keskendudes Aafrika piirkondadele, kus pinged on kõige suuremad, ning nõuab, et esmatähtsaks peetaks konfliktipiirkondade spetsiifilisi strateegiaid; julgustab ELi ja selle liikmesriike jagama jätkuvalt koormust rahvusvaheliste organisatsioonide ja partneritega, sealhulgas liitlaste ja Aafrika riikidega, kes on usaldusväärsed liitlased võitluses terrorismi vastu, nagu Keenia, Maroko, Nigeeria, Ghana ja Etioopia; nõuab ELi suhete tugevdamist nende määrava tähtsusega riikidega; nõuab, et EL jätkaks Aafrika partnerite abistamist nende jõuüksuste ja julgeolekuasutuste suutlikkuse suurendamisel, et need saaksid oma kodanikele osutada mõjusaid ning kestlikke julgeoleku- ja õiguskaitseteenuseid, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja ÜJKP missioonide kaudu, ning nõuab, et EL keskenduks konfliktide ja kriiside integreeritud lähenemisviisile, tegutsedes konfliktitsükli kõikides etappides alates konfliktide ennetamisest ja nendele reageerimisest kuni nende ohjamise ning lahendamiseni;

178. juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika julgeolekusektorile antava ELi toetuse eesmärk on julgustada Aafrika isevastutust julgeoleku- ja kaitseküsimustes; on seisukohal, et Aafrika Liit ja Aafrika riigid on peamised osalejad, kellega EL sisulist koostööd teeb, et saavutada ühiselt kestlik areng ja inimeste julgeolek; väljendab sellega seoses suurt heameelt Aafrika Liidu plaanide üle saata G5 Saheli toetuseks 3000 sõdurit ja peab seda märgiks, et Aafrika Liit ja EL järgivad tõepoolest sarnaseid julgeolekueesmärke, mis põhinevad ühistel eesmärkidel ja ühisel vastutusel; kiidab sellega seoses heaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrelli 28. mail 2020. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu ees tehtud märkused, kui ta rääkis Aafrika probleemidele Aafrika lahenduse leidmisest;

179. kinnitab veel kord oma toetust ÜRO rahuvalvemissioonidele Aafrika mandril ja kutsub peamisi osalejaid, eriti Ameerika Ühendriike, Venemaad, Hiinat ja Ühendkuningriiki, üles ühinema ELi pingutustega, et vahendada ja edendada koostööd ning kestvat rahu kogu Aafrikas; kordab sellega seoses ELi valmisolekut suurendada oma toetust ÜRO missioonidele ja edendada kooskõlastamist ÜRO ja ELi eri missioonide vahel;

180. väljendab heameelt selle üle, et piraatlus on nii Ida- kui ka Lääne-Aafrika rannikul selgelt vähenenud, mille on toonud kaasa rahvusvahelised meresõidu turvalisuse alased pingutused, mis on Euroopa, Aafrika ja Atlandi-ülese julgeolekukoostöö valdkonnas eeskujuks;

181. peab oluliseks, et EL jätkaks oma pingutusi vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade ülesehitamiseks suutlikkuse suurendamise ja julgeolekusektori reformide, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja ÜJKP missioonide kaudu ning keskenduks konfliktide ja kriiside integreeritud lähenemisviisile, tegutsedes konfliktitsükli kõikides etappides;

182. tuletab meelde ohtu, mida rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, kodanikurahutused ja perevägivald kujutavad endast ebakindlatele ja konfliktijärgsetele riikidele, mis ei suuda oma kodanikele vajalikku turvalisust tagada; rõhutab sellega seoses hea väljaõppe saanud riikliku ja piirkondliku politseiteenistuse tähtsust; märgib siiski, et politseiteenistusel puudub sageli nii korralik väljaõpe kui ka varustus ning, mis veelgi tähtsam, neil ei ole alati kohalike elanikega õiget sidet ega nende usaldust; rõhutab seetõttu professionaalsete politseistruktuuride tugevdamise ja ülesehitamise olulisust ning nõuab muu hulgas suuremat ideelist, logistilist ja haldusalast tuge Alžiiris 2014. aastal loodud Aafrika Liidu politseikoostöö mehhanismile; usub, et koostöö selles valdkonnas aitab arendada rahuvalvemissioonide suutlikkust ning edendab Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri politseikomponenti;

183. märgib, et Aafrika infosfääri mõjutavad üha enam ELi üleilmsed vastased; kutsub sellega seoses Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles aktiivselt tegelema Aafrika ühiskondades Euroopa seisukoha puudumisega ning võitlema valepropagandaga ja aitama Aafrika inimeste hulgas Euroopa käsitlusviisi ja demokraatlikke väärtusi paremini edendada; märgib, et see eeldab paremat strateegilist suhtlust, mis on suunatud peamistele piirkondadele ja riikidele, ning nõuab selliste meetmete eest vastutava eriüksuse loomist, mis töötab tihedas koostöös ELi delegatsioonidega;

184. rõhutab ebaseaduslike väikerelvade leviku ohte ning tuletab meelde, et need dokumenteerimata ja peamiselt ebaseaduslikult omatavad relvad ei ohusta mitte ainult kogukondade turvalisust ja julgeolekut, vaid neid kasutavad ka ohtlikud piiriülesed kuritegelikud võrgustikud, mis tegelevad eri liiki salakaubaveoga, sealhulgas relvade, inimeste ja ebaseaduslike uimastitega kaubitsemisega;

185. nõuab tungivalt Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu iga-aastaste ühiste nõuandekoosolekute jätkamist eesmärgiga laiendada koostöö ulatust, et hõlmata ühiseid kohapealseid visiite ja ühisistungeid, ühiste arusaamade ja analüüside väljatöötamist kriisiolukordade kohta ning varajaste ühismeetmete võtmise võimaluste uurimist, mis on parim viis elujõulise strateegilise partnerluse loomiseks;

186. tuletab meelde, et Aafrikas toimub maailmas kõige rohkem rahutagamisoperatsioone, mille jaoks ta annab kõige rohkem vägesid ja politseijõude; juhib tähelepanu vajadusele kohandada Aafrikas toimuvaid rahutagamisoperatsioone COVID-19-järgse uue tegelikkusega, et kaitsta piisavalt nii kodanikke kui ka rahutagamisoperatsioonide töötajaid; juhib tähelepanu vajadusele tagada kõnealuste missioonide piisav rahastamine, kuna kardetakse peatset majanduskriisi ja olemasoleva rahastamise vähenemist;

187. nõuab, et EL tagaks ÜJKP missioonide tulemusliku, vastutustundliku ja töökindla kavandamise, nähes ette tõhusad operatsioonid ja tugevamad volitused, mis on seotud tõelise poliitilise tahtega, mille eesmärk on konfliktid lahendada, mitte külmutada;

188. ergutab Euroopa välisteenistust suurendama oma kohalolekut ELi delegatsioonide näol kogu Aafrikas, eriti Aafrika Liidu peamistes liikmesriikides, et edendada veelgi ELi kahepoolseid ja piirkondlikke suhteid ning tagada nõuetekohane teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega; rõhutab, et sellised tihedad sidemed on alus asjakohase ja hästi struktureeritud globaalse partnerluse, samuti kohandatud reageerimise tagamiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles täiustama märkimisväärselt oma meedia- ja kommunikatsioonistrateegiat, et suurendada vastavates piirkondades teadlikkust ELi jõupingutustest ning samuti parandada ELi kodanike teadlikkust ja toetust ELi ja Aafrika koostöö tugevdamiseks;

189. tuletab meelde, kui oluline on kooskõlastada ELi Aafrika-strateegiat ÜRO, NATO, OSCE ja teiste sarnaselt mõtlevate riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Ühendkuningriik, Austraalia ja Jaapan;

°

° °

190. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Uuendatud partnerlus kriisioludes maailmas 

Aafrika annab endast maailmale üha enam märku. Katsumuste-, aga ennekõike võimalusterohke piirkonnana on Aafrikal üha enam potentsiaalseid partnereid, kes talle abi pakuvad. Euroopa, mis on tema ajalooline partner, peab oma lähenemisviisi ning ka narratiivi uuendama, et võtta arvesse murrangulisi sündmusi, mida see 1,3 miljardi elanikuga maailmajagu läbi elab. 

Protsess käib: hiljutised Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja suure volinike delegatsiooni visiidid Aafrika Liidu peakorterisse näitavad valmisolekut tunnustada olulist rolli, mis on partnerlusel Aafrikaga Euroopa poliitilises tegevuskavas. Meie suhted seatakse täiesti uutele alustele.

Kuigi koroonaviiruse pandeemia tagajärgede olemus ja ulatus ei ole veel teada, ei kahtle keegi, et need mõjutavad ka seda protsessi. Pandeemia on aidanud meil hinnata meie omavahelist seotust ja ühist haavatavust. Mõlema maailmajao prioriteetidele truuks jäädes peab meie suhe kohanduma COVID-19-järgse järgse maailma uute vajadustega.

Aafriklased ja eurooplased on ühel meelel: praegune kriis peab meid ajendama rajama alused taastamisele, milles keskendutakse inimese arengule ning rohe- ja digiülemineku kiirendamisele. Selle taastumise märksõnad on kaasatus ja solidaarsus, milles võitlus ebavõrdsuse vastu peab saama läbivaks komponendiks. Investeeringud ja majanduskasv tuleb integreerida üldisemasse raamistikku, mille eesmärk on ennekõike meie ühiskondade kestlik areng ja loodud rikkuse parem ümberjaotamine. Kõige selle nimel peame koos minema edasi kooskõlastatud strateegiate ja erieesmärkidega.

Alustada tuleb tervishoiust, mis on inimarengu eeltingimus ja mis tuleb seada meie suhetes kesksele kohale koos sotsiaalkaitse kui absoluutse prioriteediga. COVIDi kriisi järel tuleb koostööd meie kahe maailmajao vahel tugevdada, et parandada elanike tervist ning meie ennetussuutlikkust seoses tulevaste tervishoiukriisidega.

Lisaks võib COVIDi mõju Aafrikas ebavõrdsust veelgi suurendada ja terved rahvad vaesusesse tõugata. Seetõttu tuleb hoolega arvesse võtta kriisi sotsiaalseid tagajärgi, aga ka mõjusid majandusele, põllumajanduslikule tootmisele ja toiduga kindlustatusele, samuti julgeolekuoludele, ning see peab ajendama kahte maailmajagu nendes võtmetähtsusega valdkondades veel rohkem koostööd tegema.

Üldisemalt tuleb seetõttu tähelepanu koondada ühiskondade vastupanuvõimele kriiside suhtes. Tugevdada tuleb arutelu sotsiaalkaitsemudelite teemal, eelkõige tingimusteta põhisissetuleku küsimuses.

Raportöör soovib ühtlasi rõhutada Aafrika ja Euroopa 18 juhi ühisüleskutset peatada võla teenindamise kohustus.

Keskkonnakriis peab praegusele tervishoiukriisile vaatamata jääma poliitiliste prioriteetide esiotsa. Aafrika ei ole kliimamuutuste tekke lähtekoht, kuid ta on üks selle esimesi ohvreid. Euroopa peab Pariisi kokkuleppe tagajana Aafrikat toetama üleminekus rohelisele majandusele ning ergutama sealsete taastuvate energiaallikate tootmisvõimsuse ja kestliku põllumajanduse arendamist. Kuigi kliimaalased probleemid ja võimalused on kahes maailmajaos erinevad, peavad Aafrika ja Euroopa roheüleminekul koostööd tegema, ergutades innovatsiooni, tehnosiiret ja kogemuste jagamist.

Keskkonnakriisi teine tahk on bioloogiline mitmekesisus. Aafrika on kodu erakordsetele ökosüsteemidele, kuid bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on tõsine ja pöördumatu probleem. Lisaks otsestele tagajärgedele loomastikule ja taimestikule kaasnevad bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, kaasa arvatud mere elurikkuse kadumisega, julgeoleku- ja juhtimisprobleemid, aga ka inimeste tervist ähvardavad ohud. Hädaolukorras olles peavad meie maailmajaod seega seisma sellise üleilmse raamistiku vastuvõtmise eest, mis suudaks ühendada kõikide jõud, et kaitsta meie planeedi bioloogilist mitmekesisust.

Partneritena maailmas, kus valitseb kriis, lasub meil oluline vastutus homse maailma kujundamise eest. See toimub eelkõige rohelise diplomaatia teel ning Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu rohelise kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kokkuleppe sõlmimise kaudu.

Inimarengule keskendunud majanduse taastamine toimub ennekõike hariduse, noorsoo ja tööhõive kaudu. Haridus, mis on noorte mõjuvõimu suurendamise ja tööalase konkurentsivõime eeltingimus, peab kohanema meie ühiskondades toimuvate muutustega. Rohetööstus ja digirevolutsioon nõuavad eelkõige teadustöös ja innovatsioonis kõrgemale tasemele üleminekut. Meie maailmajaod peavad saama arvestada hästi haritud noortega, et ehitada üles kestlikud ja kaasavad ühiskonnad. 

Teine inimarengu tugisammas on sooline võrdõiguslikkus. Aafrikas, nagu ka Euroopas, käib pidev võitlus naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla vastu. Ükski ühiskond ei saa areneda seni, kuni kestab nende õiguste rikkumine ja püsivad takistused nende mõjuvõimu suurendamisel. Juurdepääs haridusele, maale ja laenudele: meie maailmajaod peavad võtma kohustuse tagada, et naised ja tütarlapsed saaksid lõpuks olla võrdsed meeste ja poistega. Aafrika ja Euroopa peavad kokku leppima konkreetses tegevuskavas selle saavutamiseks.

Kaasavama ja õiglasema ühiskonna edendamiseks on vaja tõhustatud koostööd valitsemise ja inimõiguste alal. Väärtused peavad olema meie partnerluse selgroog, ilma milleta ei saa ühtegi eespool nimetatud raskust ületada. Aafrikas ja Euroopas ikka veel liiga sagedased diskrimineerimisjuhud rusuvad inimesi ja lõhuvad sotsiaalset ühtekuuluvust. Kõige haavatavamaid ja tõrjutumaid elanikke tuleb toetada tagamaks, et igaüks saab elada inimväärselt. Kuna noored võtavad ühel päeval meie ühiskondades ohjad enda kätte, tuleb noortele aafriklastele ja eurooplastele pakkuda uusi võimalusi ideede ja kogemuste vahetamiseks valitsemise ja inimõiguste küsimustes, näiteks veebiplatvormide abil.

Sellega seoses soovib raportöör rõhutada, milline jõud on digiüleminekul progressi, kaasamise ja arengu töövahendina. Selle roll inimarengu tagamise vahendina on eriti nähtav Aafrika mandril. COVIDi ajal võisime täheldada internetisuhtluse plahvatuslikku kasvu ja piirid muutusid tänu digiüleminekule sulgemisest hoolimata senisest palju avatumaks. See digiüleminek toob välja paljud anded, kaotab takistused ja aitab kaasa Aafrika erakordse innovatsioonipotentsiaali edendamisele. Kui Euroopa ei taha, et teda edestatakse, peab ta Aafrikaga koostööd tegema kõikjal, kus digiüleminek võib suurendada elanike heaolu, eriti tervishoiu, hariduse, valitsemise, roheülemineku ja rahalise kaasamise valdkonnas, näiteks mobiilimaksete abil.

Meie uuendatud partnerluse jõud peab meil võimaldama ka suurendada oma tegevuse nähtavust ja sidusust rahvusvahelisel tasandil. Kümme aastat enne kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi tähtaega ja ajal, mil mitmepoolne tegevus on rängalt proovile pandud, on meie jõudude ühendamine vajalikum kui kunagi varem.

Maailmajagusid ja rahvaid ühendav partnerlus

Ainult kaasav strateegia väljatöötamise, elluviimise ja hindamise protsess võimaldab kõikidel sidusrühmadel kahes maailmajaos selle ka tegelikult omaks võtta. Sõnale „partnerlus“ täieliku tähenduse andmiseks peab Euroopa selle strateegia välja töötama koos Aafrikaga, mitte tema jaoks.

Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu järgmine tippkohtumine peaks võimaldama kahel maailmajaol kindlaks määrata ühised prioriteedid ja selles protsessis peab olema omaette koht Aafrika tulevikunägemusel.

Seejärel tuleb võrdsete osalejate vahelise partnerluse idee järk-järgult välja töötada praktiliste projektide abil, mille raames tegeletakse inimeste vajadustega. Partnerluse edu sõltub üksikasjalikust tegevuskavast, milles kummagi poole vastutus on selgelt jaotatud, ning pidevast hindamisest meie sidusrühmade poolt.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 9. märtsil 2020 avaldatud ühisteatises tehti selle protsessiga algust, kehtestades alused aruteluks, mis peaks olema võimalikult kaasav. 

Käesolev raport on sündinud ja koostatud paljude rohujuure tasandil toimunud kohtumiste tulemusel, et see annaks tunnistust Aafrika tegelikest oludest. Raportöör külastas mitut Aafrika riiki ning rääkis seejuures inimestega, et selgitada välja nende ootused ja teha nende hääl kuuldavaks. Raportöör küsitles Aafrika sidusrühmi selle kohta, millisena nad näevad Euroopa rolli ja mida meie rahvad üksteisele vastastikku pakkuda saavad.

Konsulteeriti riigipeade, ministrite, ametiasutuste, kodanikuühiskonna, noorte, naiste, akadeemiliste ringkondade, mõttekodade, arenguvaldkonna osalejate, erasektori, Aafrika Liidu esindajate, ÜRO ja ka ELi delegatsioonidega. Kaugeltki soovimata edendada Euroopa ideed partnerlusest, juhinduti konsultatsioonides just Aafrika nägemusest. 

Pärast teabevahetusrikkaid visiite Togosse, Marokosse ja Etioopiasse tuli koroonaviiruse epideemia tõttu teised kavandatud visiidid ära jätta. Raportöör jätkas seetõttu oma konsultatsiooniprotsessi videokonverentside teel ja vestles sel viisil paljude vestluspartneritega Lõuna-Aafrika Vabariigis, Nigeerias, Rwandas, Senegalis ja Keenias. Need kaheksa riiki valiti välja selleks, et kajastada Aafrika mitmekesisust.

Kõikidest peetud vestlustest tuli väga selgelt välja, et Euroopa on endiselt Aafrika peamine liitlane. Meie Aafrika partnerid avaldavad soovi ehitada üles üha tugevam liit Euroopaga, et tagada mõlemale maailmajaole rahu, stabiilsus ja heaolu.

Kaasav ja avatud partnerlus, mis tunnustab Aafrikat kogu tema mitmekesisuses

Meie suhted Aafrikaga on juba palju aastaid liialt taandunud ainult rändeküsimusele – sel määral, et see on meie partnerluse teised tahud varju jätnud. Kuigi rändeküsimust tuleb mõistagi käsitleda, soovis raportöör tähtsamaks pidada muid olulisi teemasid, mis rikastavad meie suhteid Aafrika mandriga.

Seega on raportis kesksele kohale asetatud meie partnerluse roll rahvusvahelisel tasandil, inimareng, ebavõrdsuse vastu võitlemine, naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamine, digiüleminek, kestlik põllumajandus ning roheüleminek. Just need on Aafrika ja Euroopa ühiskonna eri osade vahelise hädavajaliku dialoogi määrava tähtsusega teemad.

Aafrikal on tänu kogu oma mitmekesisusele ja tahtele vabastada oma noorte, naiste ja andekate inimeste täielik potentsiaal otsustav mõju maailma tulevikule. Euroopa on mõistnud, et Aafrika on ihaldatud liitlane ja tähtis partner. 

Kuid kui Euroopa ulatab abikäe Aafrika mandrile, ei tohi ta unarusse jätta ka oma inimesi ja eelkõige noort põlvkonda ning ta peab motiveerima neid Aafrikat tundma õppima ja eelkõige Aafrikat mõistma ning tunnistama meie ühist saatust. Sest lisaks tippkohtumistele ja koosolekutele kõige kõrgemal poliitilisel tasandil annab meie uuendatud suhtele eluenergiat teabevahetus üksikisikute, eelkõige noorte, naiste, kodanikuühiskonna, ettevõtjate, põllumajandustootjate, akadeemilise ringkonna, teadlaste, arstide ja kunstnike vahel.

Sellises laiaulatuslikus partnerluses tuleb keskenduda eelkõige rahvastele ja edendada üha suuremat vastastikust mõistmist. See on meie ühise tuleviku võti.

VÄHEMUSE ARVAMUS

Bernhard Zimniok

ELi Aafrika-strateegia tuleb tagasi lükata järgmistel põhjustel: Euroopa Komisjon ei analüüsinud strateegia tagajärgi Euroopale Aafrikast tuleva massilise sisserände osas; strateegia põhineb valel narratiivil; Euroopa Komisjon ei kohtunud strateegia koostamisel liikmesriikide kohalike kogukondade esindajatega, vaid peamiselt sisserände-tööstusstruktuuri esindajatega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja Aafrika esindajatega. Komisjon on märkinud, et strateegia on poliitiline dokument, mistõttu ei saa üksnes selle abil rännet hõlbustada. Ta on seda märkinud hoolimata asjaolust, et strateegia eesmärk on anda uus võimalus Aafrikast Euroopasse suunduvale massilisele sisserändele, tuginedes väärale väitele, et Euroopa ja Aafrika ajalugu ja tulevik on omavahel põimunud. Lisaks puudub käesolevas raportis strateegia kontroll; piisavalt ei konsulteeritud ühegi liikmesriigi kohalike organisatsioonidega. Strateegia sisaldab ÜRO rännet käsitleva kokkuleppe olulisi komponente, millega kõik liikmesriigid ei ole nõustunud, ning seetõttu muudavad strateegia kehtetuks just selles endas sisalduvad ettepanekud. Kuna Aafrikast saabub esialgsete väljavaadete kohaselt 60–70 miljonit inimest (arvestades ainult täiskasvanuid), ei kujuta see strateegia endast poliitikat Euroopa rahvaste tugevdamiseks, vaid nende kaotamiseks kaardilt ja ajaloost.

 

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (23.9.2020)

arengukomisjonile

uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

(2020/2041(INI))

Arvamuse koostaja (*): Anna Fotyga

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunnustab komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (asepresident / kõrge esindaja) 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ ja peab seda sammuks tõelise geopoliitilise partnerluse poole; rõhutab, et Euroopa ja Aafrika on asuvad geograafiliselt lähestikku, neil on tugevad ajaloolised, kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud sidemed, mida veelgi tihendab arvukate ühiste probleemide ja strateegiliste huvide suurenemine, nagu inimõiguste ja demokraatia edendamine, kogukondade vaesusest välja toomine ja inimväärsete elamistingimuste pakkumine läbi majanduslike võimaluste, säästva arengu või hea valitsemistava ning rände potentsiaali kaudu sisukate töövõimaluste ja arengu pakkumine; kaubandus- ja investeerimissuhete tugevdamine, julgeolek, terrorismi ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastane võitlus, mitmepoolsete institutsioonide ja ülemaailmset kaubanduse reformimine, keskkond, toiduga kindlustatust, juurdepääs veele, rahvastiku kasv, linnastumine, energiaküsimused, rahvatervise parandamine, tervishoiu kättesaadavus ja kliimamuutused; rõhutab asjaolu, et ELi suhted Aafrikaga on mõlema tuleviku jaoks üliolulised ning et nende kahe maailmajao heaolu on tihedalt seotud, mistõttu on vaja kogu Aafrikat hõlmavat terviklikku lähenemisviisi, mis suudaks need erinevad suunad liita terviklikuks sidusaks strateegiaks, mille väljundit mõõdetakse ja mida hinnatakse pidevalt; nõuab suuremat sidusust ELi poliitika, tulemustele orienteeritud ELi ressursside läbipaistva jaotamise ja taaselustatud poliitilise liidu vahel, mis peavad tavapärasest arengu- ja humanitaarkoostööst kaugemale ulatuma, et jõuda meie partnerluse tõelise potentsiaalini täieliku ärakasutamiseni;

2. tuletab meelde, et katastroofiepidemioloogia uurimiskeskuse (CRED) andmetel kannatas 2019. aastal ligi 16,6 miljonit inimest äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, mis on 195 % rohkem kui 2018. aastal, ning et loodusõnnetustel on kahjulik mõju inimeste elule, elatusvahenditele, kodudele ja ökosüsteemidele, samuti makromajandusele;

3. rõhutab, et ELi ja Aafrika Liidu (AL) partnerlus võib olla edukas üksnes siis, kui see on tõeliselt võrdsete poolte partnerlus, mis tähendab tasakaalustatumat, õiglasemat ja sisukamat partnerlust, mis põhineb oma vastutusel ja solidaarsusel ning ühisel tulevikuvisioonil; kordab seetõttu oma üleskutset luua Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu vahel tõeline maailmajagude vaheline partnerlus; tuletab meelde, et Aafrika on meie lähim naaber, see on kodu enam kui miljardile inimesele ja et 2050. aastaks moodustab Aafrika rahvastikukasv eeldatavalt enam kui poole maailma rahvastiku kasvust ning kuus kümnest maailma kõige kiiremini kasvavast majandusest asuvad Aafrikas; rõhutab, et EL ja tema liikmesriigid on Aafrika suurim partner, mis puudutab investeeringute, kaubanduse, arenguabi, humanitaarabi ja julgeoleku valdkondi; märgib siiski, et see üha tihedam koostöö ei ole veel andnud tulemuseks ühist arusaama või elujõulist strateegilist partnerlust, mis oleks vastavuses ühiste huvide, majanduskasvu potentsiaali, geograafilise läheduse ja kahe maailmajao sajanditevanuste sidemetega; rõhutab, et Aafrika kestliku arengu protsess on väga oluline nii ELi kui ka Aafrika heaolu, stabiilsuse ja julgeoleku jaoks, mis on aafriklaste majandusliku ja sotsiaalse arengu põhitingimused, nagu on määratletud ÜRO kestliku arengu eesmärkides; rõhutab, et EL peab olema kindel oma Aafrika-poliitika uue ja kaasaegse käsituse loomises, lähtudes selgest arusaamast nende vastavatest ja vastastikustest huvidest ning kohustustest, mis kajastab nende suhete laiaulatuslikkust ja küpsust; on kindlal arvamusel, et partnerlus peab põhinema Aafrika partnerite kindlaks määratud selgetel seisukohtadel ja prioriteetidel, ning usub sellega seoses, et eelolev ELi ja Aafrika Liidu kuues tippkohtumine sel sügisel pakub soodsat võimalust Aafrika partnerid ära kuulata, vahetada vastastikuseid nõudmisi ja ettepanekuid ning määrata kindlaks ühised eesmärgid, et lisada need tulevasse uude vastastikuselt kasulikku ühisstrateegiasse, mis peegeldab mõlema poole huve ja tugevdab kahe maailmajao vahelisi sidemeid;

4. rõhutab tungivat vajadust tugevdada koostoimet ja sidusust kõigi ELi-Aafrika suhete aluseks olevate õigus- ja poliitiliste raamistike vahel eesmärgiga muuta need tulemuslikumaks ja kestlikumaks ning tugevdada pikaajalist, mitmetahulist ja mitut valdkonda hõlmavat partnerlust, mis peaks samuti väljenduma tugevamas poliitilises koostöös, põhinedes võrdõiguslikkusel, vastastikusel austusel, usaldusel, ühistel väärtustel ja ühisel nägemusel meie tulevikust; rõhutab sellega seoses inimõiguste, demokraatia, rahu ja turvalisuse, samuti hea valitsemistava, kestliku arengu, õigusriigi, vabade ja ausate valimiste, seaduspõhise ja rahumeelse võimu üleandmise tähtsust Aafrika riikides, soolist võrdõiguslikkust, mis on ELi ja Aafrika jätkusuutliku, kaasava ja vastastikku kasuliku partnerluse vajalikuks aluseks; rõhutab, et tugevaks partnerluseks ELi ja Aafrika vahel on vaja tugevat Aafrika Liitu, rõhutab ELi olulist osa Aafrika Liidu toetamisel selle volituste tõhusamaks täitmiseks, kogu Aafrikas rahu ja julgeoleku kindlustamisel ning integratsiooni edendamisel kui ka Aafrika Liidu, sealhulgas Üleaafrikalise Parlamendi institutsionaliseerimisel, jagades parimaid tavasid ning andes tehnilist ja rahalist abi; kiidab heaks ettepaneku luua naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames Aafrika programm, mille eesmärk on tegeleda kogu Aafrika probleemidega;

5. kinnitab toetust Aafrikale piirkondlikul, maailmajao ja rahvusvahelisel tasandil toimuvates peamiste integratsiooniprotsessides ning märgib, et Euroopal ja Aafrikal on ühine huvi teha koostööd mitmepoolsuse nimel ja ühiste probleemide puhul, mida saab tõhusalt lahendada ainult koos töötades; rõhutab vajadust ületada erimeelsused, kui need on olemas, eriti strateegiliselt olulist tähtsust omavatel teemadel, nagu rahvusvaheliste standardite ja tavade järgimine kaubanduses, inimõigused, sotsiaalne õiglus, sooline võrdõiguslikkus, kestlik areng ja positsioon rahvusvahelistes organisatsioonides; on arvamusel, et maailmajagude vaheline partnerlus peaks võimaldama ka edasist piirkondadeks jagunemist; kinnitab oma jätkuvat toetust piirkondlikule integratsioonile ja piirkondlikele organisatsioonidele, nagu ECOWAS (Lääne-Aafrika riikide majandusühendus), CEMAC (Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühendus), EAC (Ida-Aafrika Ühendus), SADC (Lõuna-Aafrika Arenguühendus), IGAD (Ida-Aafrika Arenguühendus) ja ECCAS (Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus), samuti ICGLRile (Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvaheline konverents); toetab seisukohta, et EL peab säilitama riikidevahelised ja allpiirkondlikud lähenemisviisid, mille põhjal kohandada oma osalemist ja toetust vastavalt Aafrika viie piirkonna iga riigi konkreetsetele vajadustele ja asjaoludele; nõuab ELi regionaalpoliitika harude ajakohastamist, mis hõlmavad Aafrika allpiirkondi, nagu Põhja-Aafrika, Guinea laht, Sahel, Ida-Aafrika järved ja Aafrika Sarv; peab kahetsusväärseks, et 25 aasta jooksul pärast Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse käivitamist ei ole Vahemere lõunapiirkonna riikidega suudetud veel kaugeltki lõpule viia ühise heaolu, stabiilsuse ja vabaduse ala loomist;

6. märgib 2009. aastal Aafrika riigipeade ja valitsusjuhtide vastu võetud Aafrika kaevandamise strateegia (Africa Mining Vision) rakendamise olulisust, et tagada maavarade läbipaistev, õiglane ja optimaalne kasutamine;

7. tuletab meelde Aafrika Liidu ja Aafrika riikide olulist osa mitmepoolsetes organisatsioonides, näiteks ÜRO-s, kus Aafrika riigid moodustavad 28 % liikmetest, ja toonitab seetõttu, et on oluline süvendada meie poliitilisi suhteid veelgi, et muuta mitmepoolsed otsustusorganid õiglasemaks ja esinduslikumaks, mis on meie ühistele globaalsetele probleemidele lahenduste otsimisel ülioluline;

8. tunneb heameelt viie partnerluse üle kavandatavas uues strateegias; on veendunud, et seda tuleks ajakohastada, et selles võetaks arvesse Aafrika tervishoiuga seotud ja majanduslikke vajadusi COVID-19 kriisi ohjamiseks; nõuab ELi tugevat, pidevat, ambitsioonikat ja ühtset osalemist Aafrika julgeoleku, stabiilsuse ja arengu valdkonnas, muu hulgas roheülemineku ja energiale juurdepääsu, digiülemineku, kestliku majanduskasvu ja töökohtade loomise, rahu ja juhtimise ning tasakaalustatud ja tervikliku rände ja liikuvuse käsituse edendamises; tunnistab, et meie Aafrika partnerite seisukohtade ja huvide arvessevõtmiseks on tehtud pingutusi, kuid märgib ühtlasi, et on väljendatud ka mõningast pettumust vähese suhtlemise pärast mõne Aafrika partneriga enne teatise avaldamist; juhib siiski tähelepanu vajadusele selgelt määratleda, kuidas uut strateegiat tuleks rakendada, ja märkida ära, milline ELi-poolne toimija millise tegevuse eest vastutab; rõhutab, kui olulised on tulevased suhted Aafrikaga ja asjaolu, et see eeldab mõlema maailmajao kodanikuühiskondade laialdast kaasamist; nõuab aktiivsemat tegutsemist kõigil tasanditel, kaasa arvatud valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtlus, akadeemilised ringkonnad, mõttekojad, kultuuri- ja usuinstitutsioonid, ametiühingud jm; tunneb sügavat heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni edastatud sõnumi üle, et ta soovib muuta suhted Aafrikaga oma mandaadi üheks keskseks osaks; väljendab sellega seoses heameelt, et komisjoni uue presidendi kõige esimene visiit oli Aafrikasse ning nõuab sagedasemaid kõrgetasemelisi kohtumisi ja kontakte; on seisukohal, et sellised tipptasemel isiklikud kohtumised on äärmiselt olulised mitte ainult isiklike suhete edendamise pärast, vaid need parandavad ka meie vastavates riiklikes meediakanalites üldsuse teadlikkust meie partnerlusest; nõuab seetõttu nende kõrgetasemeliste koosolekute ja teabevahetuse, sealhulgas ettevõtlus- ja kodanikuühiskonna foorumite ning koosolekute edasist hoogustamist; avaldab kahetsust, et teatises puuduvad selged ettepanekud ELi ja Aafrika Liidu vaheliste kooskõlastatud lähtealuste kohta, mis aitaksid tegeleda ühiste probleemidega, mida saaks lahendada ühiselt mitmepoolsete süsteemide raames (nt ÜRO); rõhutab, et asepresident / kõrge esindaja ning ELi missioonid kõikjal Aafrika pealinnades peaksid ELi poliitilise eesmärgi tutvustamisel aktiivsemalt tegutsema; julgustab sellega seoses Euroopa mõttekodasid ja akadeemilisi ringkondi tegema oma Aafrika kolleegidega aktiivsemat koostööd; toonitab, et Aafrika ja ELi partnerluse raames on vaja koordineeritud ja terviklikku käsitust nii ELi ja Aafrika Liidu kui ka ELi ja selle liikmesriikide vahel, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 210; nõuab, EL tõhustaks seda ühist perspektiivi, võttes arvesse järgmist ELi-Aafrika tippkohtumist, mis on kavandatud 2020. aastaks;

9. märgib, et Aafrika potentsiaal tekitab paljudes maailma jõududes üha suuremat huvi, ja väljendab muret selle pärast, et mitmetes valdkondades on Aafrikast saanud suurjõudude konkurentsi uus tegevusväli; rõhutab, et EL on üks esimesi, kes on Aafrikale ulatanud abikäe, samal ajal kui teiste toimijate hävitav poliitika kahjustab Aafrika riike ning sellel on ka negatiivne mõju ELile; rõhutab, et ELi eesmärk oma kolmandate riikidega loodud poliitilistes ja majanduslikes suhetes on edendada põhiõigusi ning toetada demokraatlikke institutsioone ja demokraatliku vastutuse säilitamist; on kindel, et kolmandad riigid, näiteks Hiina, taotlevad teistsuguseid eesmärke, mis kohati meile muret valmistavad; rõhutab, et meie eesmärk on tugevdada Aafrika partnerite vastupanuvõimet ja sõltumatust; väljendab seetõttu kahetsust, et teiste jõudude, eriti Hiina ja Venemaa tegevus edendab nende geopoliitilisi huve ja on keskendunud kasvavale ühepoolsusele, ning rõhutab, et nende oma huvides tegutsemine toimub Aafrika riikide suveräänsuse ja Euroopa julgeoleku arvelt; kutsub ELi üles kooskõlastama oma tegevust kõikide riikidega, kes on tõeliselt huvitatud Aafrika maailmajao õitsvast ja positiivsest pikaajalisest arengust, mis põhineb inimõiguste, meediavabaduse ja vastutuse, läbipaistva ja reageerimisvõimelise juhtimise täielikul austamisel ja korruptsioonivastasel võitlusel, mis on Aafrika stabiilse ja kaasava poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku keskkonna tagamiseks ülitähtsad elemendid; nõuab, et EL töötaks välja strateegilise ja pikaajalise vastuse Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“, mis peaks juhinduma nii meie ühistest väärtustest kui ka meie Aafrika naabrite väljendatud prioriteetidest ja vajadustest; rõhutab, et EList ja selle liikmesriikidest peab saama piirkonnas stabiilsuse ja usaldusväärsuse allikas; on veendunud, et Euroopa Liidul peab olema Aafrikas suurem geopoliitiline osa ja ta peab looma suhteid, mis tooksid kasu kõigile;

10. on seisukohal, et ELi Aafrika-strateegia peaks hõlmama ka Aafrika riikide abistamise meetmeid, et kasutada rikkalikke maavarasid tegeliku arengu saavutamiseks, ning nõuab olemasolevate meetmete tõhususe läbivaatamist, pidades silmas ka maavarade kaheldavat ekspluateerimist Hiina ja Venemaa poolt; kutsub komisjoni ja Aafrika partnereid üles rakendama konfliktimineraalide määrusega[11] seotud meetmeid sujuvalt ja avaldama viivitamata väljaspool ELi asuvate ettevõtjate loetelu, kes ei vasta määruses sätestatud nõuetele; rõhutab Euroopa tugevaid külgi (nt läbipaistvus, kvaliteetsed kaubad ja teenused ja demokraatlik valitsemistava) ning usub, et need põhiväärtused on autoritaarsete mudelite kaalukas alternatiiv;

11. tuletab meelde, et kaevandussektoril on paljude Aafrika riikide majanduses oluline osa ja see on seotud ressursside ebavõrdse vastastikuse sõltuvusega Euroopast, mida tuleks parandada, tegeledes läbipaistvuse direktiivi ja raamatupidamisdirektiivi abil kaevandussektori maksutulude ja litsentsitasude ebaseadusliku väljavoolu probleemiga[12];

12. tunneb heameelt selle üle, et EL peab rahu ja julgeolekut Aafrikas kestliku arengu peamiseks tingimuseks ning et liit on koos rahvusvahelise üldsusega valmis oma toetust Aafrikale märkimisväärselt suurendama; jagab arvamust, et julgeoleku küsimus Aafrikas on piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetatava arengu jaoks väga oluline, samas kui Aafrika riigid on oma julgeoleku esmatähtsad tagajad; nõuab seetõttu, et EL jätkaks koostöös oma Aafrika partneritega pingutusi Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri (APSA) edasiseks arendamiseks, et saavutada pikaajaline rahu ja stabiilsus ning ületada selles maailmajaos olevad kriisid ja konfliktid tervikliku lähenemisviisi kaudu, mis kasutab kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas toetades Aafrika julgeoleku- ja kaitsevõime arendamist ning selle sõjalisi operatsioone, tsiviilmissioone, rahu tagamise ja demilitariseerimise projekte, austades rahvusvahelisi inimõigusi ja humanitaarõigust, Aafrika riikide iseseisvust ja suveräänsust ning toetades Aafrika Liidu piirkondlike organisatsioonide, nagu ECOWAS ja G5 Sahel, algatusi; julgustab liikmesriike osalema ELi missioonidel ja operatsioonides ning pooldab kahepoolseid pingutusi, mis aitavad kaasa rahule ja stabiilsusele, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks sellega seoses kiiresti heaks Euroopa rahutagamisrahastu, et pakkuda Aafrika partneritele ulatuslikumat abi konfliktipiirkondades; rõhutab mitmepoolse koostöö tähtsust Aafrika Liidu, ELi ja ÜRO vahel kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas ning kodanikuühiskonna osaliste rolli rahuvalve ja rahu kindlustamise alastes pingutustes; tuletab sellega seoses meelde, et julgeolekusektori reform, õigusreform, hea valitsemistava, demokraatlik vastutus ja tsiviilelanike kaitse on eeltingimus elanikkonna usalduse võitmiseks nende piirkondade valitsuste ja julgeolekujõudude vastu; rõhutab lisaks tsiviil-sõjalist seost ja vajadust paremini ühtlustada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide mõlemat komponenti; toetab piirkondlike julgeolekuorganisatsioonide üha aktiivsemat käsitlusviisi Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri täielikuks kasutuselevõtmiseks, mis pakub Aafrika Liidu ja piirkondliku tasandi organisatsioonidele vajalikke vahendeid konfliktide ennetamiseks, ohjamiseks ja lahendamiseks; kiidab eriti selliseid algatusi nagu G5 Sahel, kuna sellel on üha olulisem osa Aafrika riikide enda naabruses rahu ja julgeoleku tagamise jaoks meetmete võtmisel, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama G5 Saheli poliitilist, rahalist, operatiivset ja logistilist toetamist; rõhutab, et julgeoleku ja arengu asjakohase taseme tagamiseks peab Aafrika riikidel olema kõikides olulistes sektorites piisav suutlikkus, eelkõige mis puudutab julgeolekut ja kaitset; kutsub Euroopa Liitu üles koordineerima arengu- ja julgeolekualaseid algatusi, mis on välja töötatud Aafrika tarbeks osana integreeritud strateegiast, mis hõlmab head valitsemistava, demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki ja soolist võrdõiguslikkust, suunitlusega eelkõige piirkondadele, kus haavatavused ja pinged on kõige suuremad; kiidab heaks Euroopa Liidu ja Aafrika vahelise rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva koostöö võitluses terrorismi ja relvastatud rühmituste vastu; ja kutsub terrorismivastase võitluse poliitika kontekstis üles võtma kasutusele läbipaistvamaid otsustusprotsesse, suurendama inimõigustel põhineva lähenemisviisi järgimist ja rohkem koostööd tegema kogukondadega, keda need meetmed mõjutavad;

13. rõhutab Saheli strateegilisest ja julgeoleku seisukohast olulist rolli, väljendab sellega seoses suurt heameelt G5 Saheli asutamise üle 2014. aastal ning G5 Saheli ühendvägede (G5 Force Conjointe) asutamise üle 2017. aastal, mis loodi piirkonna julgeolekuohtudega võitlemiseks;

14. rõhutab asjaolu, et ÜJKP missiooni volitused on laialdased ja nende eesmärk on muu hulgas edendada julgeolekusektori reformi, edendada õigusreformi, tugevdada sõjaväe- ja politseikoolitust ning edendada järelevalvet; rõhutab pakilist vajadust parandada ÜJKP missioonide kommunikatsioonipoliitikat ja ELi üldist strateegilist planeerimist, et parandada ELi meetmete nähtavust ja Aafrika inimeste turvalisuse ja heaolu kaitsmist;

15. rõhutab, et Aafrikas on eriline roll seal tegutsevatel usulistel organisatsioonidel, kes täidavad konfliktides regulaarselt vahendaja osa ning kellega on vaja dialoogi ja koostööd, seda eriti konfliktipiirkondades, kuna religioonidevaheline dialoog võib aidata saavutada rahu ja leppimist;

16. võtab teadmiseks, et teatise eesmärk on struktureerituma ja strateegilisema koostöövormi kaudu süvendada ELi toetust Aafrika rahupüüdlustele, keskendudes Aafrika piirkondadele, kus pinged on kõige suuremad, ning kutsub üles pidama esmatähtsaks konkreetseid strateegiaid konfliktipiirkondades; julgustab ELi ja selle liikmesriike jätkama koormuse jagamist rahvusvaheliste organisatsioonide ja partneritega, sealhulgas liitlaste ja Aafrika riikidega, kes on usaldusväärsed liitlased terrorismi vastu, nagu Keenia, Maroko, Nigeeria, Ghana ja Etioopia; nõuab ELi suhete tugevdamist nende määrava tähtsusega riikidega; nõuab, et EL jätkaks Aafrika partnerite abistamist nende jõuüksuste ja julgeolekuasutuste suutlikkuse suurendamisel, et need saaksid oma kodanikele osutada mõjusaid ning jätkusuutlikke julgeoleku- ja õiguskaitseteenuseid, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja selle ÜJKP missioonide kaudu, ning nõuab, et EL keskenduks konfliktide ja kriiside integreeritud lähenemisviisile, tegutsedes konfliktitsükli kõikides etappides alates konfliktide ennetamisest ja nendele reageerimisest kuni nende ohjamise ning lahendamiseni;

17. juhib tähelepanu asjaolule, et Aafrika julgeolekusektorile antava ELi toetuse eesmärk on julgustada Aafrika isevastutust julgeoleku- ja kaitseküsimustes; on seisukohal, et Aafrika Liit ja Aafrika riigid on peamised toimijad, kellega koos EL on sisuliselt kaasatud, et saavutada ühiselt kestlik areng ja inimeste julgeolek; väljendab sellega seoses suurt rahuolu Aafrika Liidu plaanide üle saata G5 Saheli toetuseks 3000 sõdurit ja peab seda märgiks, et Aafrika Liit ja EL järgivad tõepoolest sarnaseid julgeolekueesmärke, mis põhinevad ühistel eesmärkidel ja ühisel vastutusel; kiidab sellega seoses heaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrelli märkused ÜRO Julgeolekunõukogule 28. mail 2020, kui ta rääkis Aafrika probleemidele Aafrika lahenduse leidmisest;

18. kinnitab veel kord oma toetust ÜRO rahuvalvemissioonidele Aafrikas ja kutsub peamisi jõude, eriti Ameerika Ühendriike, Venemaad, Hiinat ja Ühendkuningriiki üles ühinema ELi pingutustega, et vahendada ja edendada koostööd ning kestvat rahu kogu Aafrikas; kordab sellega seoses ELi valmisolekut suurendada oma toetust ÜRO missioonidele ja edendada kooskõlastamist ÜRO ja ELi mitmete missioonide vahel;

19. tuletab meelde seda, kui oluline on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) osa karistuseta jäämise vastu võitlemisel ning rahu, turvalisuse, võrdsuse, õigluse, õiguskaitse ja hüvitamisega seotud väärtuste kaitsmisel; nõuab, et EL ja Aafrika riigid toetaksid jätkuvalt Rooma statuuti ja Rahvusvahelist Kriminaalkohust; kutsub üles kõiki Aafrika riike, kes pole seda veel teinud, Rooma statuudile alla kirjutama ja seda ratifitseerima;

20. rõhutab, et EL peab kiiremas korras tegelema Põhja-Mosambiigi süveneva terroristliku mässuga, mille tagajärjel on hukkunud juba üle 1000 inimese ja mis on sundinud umbes 200 000 inimest oma kodudest põgenema ning millel on suur oht levida üle kogu Lõuna-Aafrika piirkonna; nõuab, et asepresident / kõrge esindaja pakuks Mosambiigile ja selle kodanikele ELi tuge; rõhutab, et kui EL ei reageeri, võib see viia olukorrani, kus teised rahvusvahelised toimijad võtavad juhtrolli, mida liit selles maailmajaos püüab saavutada;

21. rõhutab, et COVID-19 sotsiaal-majanduslikel tagajärgedel võib olla Aafrika riikidele ränk mõju ja kordab seetõttu oma üleskutset pakkuda tervishoiusektoris suuremat tuge neile Aafrika riikidele, kes on seda taotlenud; toetab kindlalt välismõõtmes ELi jõulist kriisile reageerimist, kasutades Euroopa tiimi (Team Europe) lähenemisviisi ning peab seda tõeliseks ülemaailmse solidaarsuse ja euroopalike väärtuste märgiks; on mures meditsiiniseadmete laialdase puuduse pärast Aafrika tervishoiusektoris, mis seab ohtu tervishoiutöötajate ja patsientide tervise, eriti viirusepuhangute korral; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid leiaksid võimalusi, kuidas Aafrika riike võimaluse korral meditsiinitarvetega aidata;

22. nõuab ELi suuremat toetust Aafrikale maksualase õigluse ja eelarve läbipaistvuse, võlgade vähendamise ja haldamise valdkonnas, eriti nn põlastusväärse võla korral, ja võlgade jätkusuutlikkuse valdkonnas, mis on COVID-19 pandeemiakriisi olukorras selge solidaarsuse sõnum; on veendunud, et see oleks oluline samm komisjoni nimetatud „võrdsete partnerluse“ väljaarendamises, eemaldudes seega rahastaja-abisaaja suhtest, mis on pikka aega ELi ja Aafrika vahelisi suhteid iseloomustanud; pooldab kindlalt G20 avaldust, mille kohaselt peatatakse kuni 2020. aasta lõpuni maailma vaeseimate riikide kõik võlamaksed;

23. rõhutab, et arenguabi on Aafrika riikide majanduse mitmekesistamiseks ning praeguse majandus- ja sotsiaalkriisiga toimetulemiseks hädavajalik; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid rahalist toetust ja humanitaarabi, et täita elanikkonna pakilised vajadused; nõuab, et ELi ja liikmesriikide abi antaks toetuste, mitte laenude vormis, et mitte suurendada võlakoormust; taunib asjaolu, et paljud liikmesriigid ei ole suutnud saavutada eesmärki anda arenguabiks 0,7 % kogurahvatulust ning et mõned on oma makseid isegi vähendanud;

24. rõhutab asjaolu, et Aafrika kui ressursirikas maailmajagu, mida iseloomustab kiire kasvutempoga dünaamiline ja arenev majandus, kasvav keskklass ning noor ja loominguline elanikkond, on võimalusi pakkuv maailmajagu, mis on mitmel korral näidanud, et majanduslikud edusammud ja areng on võimalik; rõhutab, kui oluline on digiülemineku protsessis jätkata Aafrika digitaaltaristu hoogustamist ning tagada kogu Aafrikas nii maa- kui ka linnapiirkondades, nõuetekohane ühenduvus ja juurdepääs internetile; rõhutab, et Aafrika digimajandus pakub peale töökohtade loomise ja kasutatavate teadmiste jaoks andmete kogumise võimaluste ka alust inimõiguste edendamiseks, kvaliteetsetele põhiteenustele juurdepääsu kiirendamiseks, valitsuste läbipaistvuse ja vastutuse parandamiseks ning demokraatia edendamiseks; nõuab, et Aafrika riikidega tehtaks digiülemineku, uuendusliku tehnoloogia ja lahenduste vallas kõigil ühiskonna tasanditel jätkuvat, tugevdatud, süstemaatilist ja vastastikku kasulikku koostööd, sealhulgas e-valitsuse, e-kaubanduse, digioskuste ja küberturvalisuse valdkonnas, mis on kooskõlas arengut soodustava digitaliseerimise käsitlusviisiga; nõuab, et EL teeks tihedat koostööd Aafrika partneritega, et tagada küberkuritegude vastu turvalisus, vastupanuvõime ja sellealane heidutus ning hoida ära interneti kasutamine terrorismi ja vägivaldse äärmusluse heaks;

25. rõhutab asjaolu, et kliimamuutused avaldavad Aafrikale ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju; märgib, et meie ühine kohustus on võtta meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks, edendades investeeringute kliimakindluse tagamist, kohandamist, detsentraliseeritud juurdepääsu taastuvenergiale ning tegeledes kliimamuutuste leevendamisega Aafrikas; rõhutab kliimamuutuste olulisust konfliktide, põua, nälja ja rändega seotud ohtude mitmekordistajana Aafrikas ja kogu maailmas; nõuab, et ELi Aafrika-strateegias käsitletaks selgesõnaliselt kliimamuutustest tingitud rännet; rõhutab veediplomaatia olulist osa, kuna kliimamuutuste tagajärjel võib vesi muutuda üha napimaks ressursiks, kutsub sellega seoses Etioopiat, Egiptust ja Sudaani üles jõudma rahumeelse ja vastastikku kasuliku lahenduseni seoses Etioopia Suure Taassünni tammi lõpuleviimisega; kiidab selles valdkonnas heaks USA ja Maailmapanga vahendava töö ning kutsub Aafrika Liitu ja ELi üles tegema kõik endast oleneva konstruktiivse lahenduse toetamiseks; rõhutab vajadust tõhusama kliimadiplomaatia järele, et edendada sidemeid sise-, välis- ja rahvusvahelise kliimapoliitika vahel; ergutab tegema suuremaid jõupingutusi, et lahendada paradoksaalne olukord, kus kestlike energiaallikate poolest rikas Aafrika tugineb siiski endiselt suuresti traditsioonilistele energiaallikatele, mis aitavad kaasa kliimamuutustele ja pole kõigile kättesaadavad, kuna suur osa Aafrika leibkondadest kannatab endiselt energiaostuvõimetuse all; julgustab seetõttu Aafrika riike vabastama oma energiasektorite tohutut potentsiaali majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ning kutsub erainvestoreid üles tegelema uuenduslike projektidega;

26. väljendab muret selle üle, et EL on Botswana, Ghana, Uganda ja Zimbabwe arvanud riikide ajakohastatud musta nimekirja nende strateegiliste puudujääkide tõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses, ning kutsub neid riike üles viivitamata astuma vajalikke samme nõutavate õigusaktide järgimiseks ja rakendamiseks (s.t komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/855[13]); tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast paljude reformide tegemist kustutati mustast nimekirjast Etioopia ja Tuneesia;

27. kinnitab, et jätkusuutlik pikaajaline majandusareng ning sellele järgnenud inimväärsete ja hästi tasustatud (eriti noortele mõeldud) töökohtade loomine on Aafrika inimeste arengu ja õitsengu ning lõpuks ka poliitilise stabiilsuse, demokraatia ning kodaniku- ja inimõiguste suurendamise eeltingimus; pooldab sellega seoses komisjoni pingutusi muuta Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss kahe maailmajao vaheliste majandussuhete keskseks sambaks; juhib tähelepanu struktuursete majandusreformide vajadusele ning omamaise tootmis- ja tootmisvõimsuse edendamise olulisusele, mis aitaks vähendada sõltuvust välisimpordist; tuletab meelde ELi vajadust parandada VKEde toetamist ning juhib tähelepanu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) pakutavatele võimalustele edendada ettevõtetevahelist koostööd ja ühisettevõtteid Aafrika ettevõtetega, mis peale ärivõimaluste nähtavuse suurendamise edendaks ka väga vajalikku juurdepääsu rahastamisele ja tehnoloogiale oskusteabe siirde kaudu; rõhutab lisaks vajadust parandada investeeringute kaitsesüsteemi, et edasisi investeeringuid hõlbustada ja soodustada; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid osaleksid Aafrikaga seotud tegevuses järjepidevamal ja ühtsemal viisil ning edendaksid sisemist koordineerimist, et määrata paremini kindlaks ühine tee, mida mööda edasi minna; rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja ühtne ja kõikehõlmav Aafrika strateegia, mis peab rajanema juba tehtavatel Aafrika ja Euroopa jõupingutustel ning milles keskendutakse majanduslike võimaluste ja töökohtade loomisele; nõuab tungivalt, et EL jätkaks Aafrika Liidu kaudu Aafrika integratsiooniprotsessi toetamist, täpsemalt Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna (CFTA) rakendamise toetamise kaudu; tunnistab Aafrika riikide ambitsioone ületada olemasolevad probleemid ja tunneb suurt heameelt Aafrika vabakaubanduspiirkonna jõustumise üle, mis on vahendiks Aafrika riikidele, et enda potentsiaal täielikult välja arendada, suurendades seeläbi nende iseseisvust ja vastupidavust välissurvele; rõhutab selle tohutut majanduslikku ja poliitilist potentsiaali Aafrika ja globaalse kaubanduse tuleviku mõistes; julgustab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike pakkuma võimalikult palju abi, jagades ELis saadud kogemuste parimaid tavasid eesmärgiga aidata kaasa CFTA edukale rakendamisele kohe, kui tervishoiu olukord seda võimaldab; on arvamusel, et Aafrika ühtne turg ja Aafrika digitaalne ühtne turg oleksid puhas lisaväärtus nii majanduslikus, poliitilises kui kultuurilises mõttes ning lisaks sellele, et Aafrika-sisese kaubanduse hõlbustamiseks on vaja investeerida märkimisväärselt transpordi infrastruktuuri; rõhutab, et uus ELi Aafrika-strateegia peaks edendama õiglast ja eetilist kaubandust ning töö- ja keskkonnastandardeid;

28. rõhutab tugevalt toimivate riigiasutuste, ametiasutuste ja infrastruktuuri olulist osa ning usub, et nende puudumine võib olla arengu, rahu ja edusammude oluline takistus; rõhutab toiduga kindlustatuse tagamise ja alatoitluse vastase võitluse olulisust, eriti väiketalupidamises, ning rõhutab põllumajanduse mitut sektorit hõlmava ümberkujundamise ja maaelu arengu olulisust kõigis Aafrika riikides ja piirkondades, mis viiks töökohtade loomise ja kogukondade eraldamiseni suurte linnapiirkondade keskvõimust; rõhutab vajadust luua majanduslikud võimalused ja töökohad, mis on Aafrika demograafiliste suundumuste mõistes keskse tähtsusega; juhib sellega seoses tähelepanu 2017. aastal Euroopa Komisjoni endise presidendi Junckeri käivitatud välisinvesteeringute kava positiivsele mõjule ning väljendab oma tugevat toetust selle tulemusena loodud Aafrika–Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansile;

29. tunnistab, et rändeliikumised toovad Euroopa ja Aafrika õitsengu ja arengu jaoks kaasa nii keerulisi probleeme kui ka võimalusi ja rõhutab vajadust tugevdada nende koostööd inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamise, koostöö, solidaarsuse, tasakaalu ja jagatud vastutuse põhimõtete alusel rõhutab, et Aafrika areng põhineb selle inimeste võimekusel, seega ei tohiks ränne põhjustada ajude äravoolu; rõhutab pikaajalise strateegia väljatöötamise tähtsust salakaubavedajate ja inimkaubitsejate võrgustike vastu võitlemisel, et vältida ebaseaduslikku rännet Aafrika riikidest ELi ning tugevdada ELi ja Aafrika rände- ja liikuvusdialoogi ning Aafrika ja ELi rände-, liikuvuse- ja tööhõivepartnerlust; on siiski seisukohal, et mõlemad partnerid peaksid rohkem keskenduma ka rände algpõhjuste käsitlemisele ning kasutama tõhusamalt olemasolevaid ja uusi arengukoostöö vahendeid; märgib, et 36 maailma kõige ebakindlamat riiki, mis on sageli konfliktidest nõrgestatud, asuvad Aafrikas ning ühtlasi elab seal 390 miljonit inimest allpool vaesusepiiri; rõhutab, et piirkonnas puuduv majandusareng, nõrk valitsemine, ebastabiilsus, inimõiguste rikkumine, korruptsioon, õigusriigi põhimõtte puudumine ja karistuseta jäämine, ebavõrdsus, töötus, rahvastiku kasv mõnes vaeseimas ja vähim arenenud riigis koos kliimamuutustest tingitud mõjude ning teguritega, nagu radikaliseerumine ja organiseeritud kuritegevuse levik, toob paratamatult kaasa hulgaliselt uusi probleeme, mis juhul, kui nendega kohe ei tegeleta, võivad põhjustada sunniviisilist ümberasumist ja segarände liikumisi nii Aafrikas kui ka Euroopas, mis võib viia Aafrika riikide, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks äärmiselt keeruliste stsenaariumideni; tuletab meelde, et vastupidiselt levinud arvamusele edestab Aafrika piirkondade sisene ränne piirkondadevahelise rände ning tunnistab, et Aafrika riigid võõrustavad suurt osa pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute koguarvust kogu maailmas; rõhutab seetõttu vajadust luua pikaajaline ühine strateegia ja tugevdada koostööd kõigis valdkondades, rõhutab vajadust võidelda inimeste salakaubaveo ja ebaseaduslike rändeteede vastu ning loob ümberasumisvõimalused; märgib, et Aafrikal ja Euroopal on rände ja liikuvuse suhtes ühine huvi ja vastutus, ning rõhutab, et rände juhtimine nõuab ülemaailmseid lahendusi, mis põhinevad koostöö, solidaarsuse, tasakaalu ja jagatud vastutuse ning inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõtetel ning säilitavad jätkusuutliku lähenemisviisi sunniviisilise ümberasustamise ja pagulaste liikumise korral; kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma konkreetseid meetmeid, et kaitsta rändajaid hukkumise, kadunuks jäämise, perekondade lahutamise ja nende õiguste rikkumise eest; on siiski seisukohal, et mõlemad partnerid peaksid rohkem keskenduma ka vaesuse ja ebavõrdsuse algpõhjustele ning arengukoostöö vahendite tõhusale kasutamisele; nõuab tõhusate mehhanismide kehtestamist, mis võimaldaksid põhjalikult kontrollida välisrahastamisvahendite lõppsihtkohta ja hinnata rahastatud projekte; julgustab jätkama koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja teiste ÜRO asutustega, et pakkuda pagulastele ja riigisiseselt ümberasustatud inimestele lisatuge;

30. rõhutab tugevalt toimivate riigiasutuste, ametiasutuste ja infrastruktuuri olulist osa ning usub, et nende puudumine võib olla arengu, rahu ja edusammude oluline takistus; rõhutab, et julgeolek, stabiilsus ning lõpuks ka jõukus ja kestlik areng saavutatakse asjaomastes piirkondades ainult siis, kui järgitakse kõikehõlmavat strateegiat; tuletab sellega seoses meelde, et julgeolekusektori reform, õigusreform, hea valitsemistava, demokraatlik vastutus ja tsiviilelanike kaitse on eeltingimus nende piirkondade valitsuste ja julgeolekujõudude vastu elanikkonna usalduse võitmiseks; rõhutab, et kuigi hulk riike võitleb jätkuvalt korruptsiooni, hea valitsemistava puudumise ning sotsiaalsete ja poliitiliste vabaduste puudumisega, on paljud riigid alustanud üleminekut reformidele ja demokraatiale; kiidab sellega seoses eriti Sudaani inimesi nende julguse ja vapruse eest; tuletab meelde, et üleminekuriigid on eriti haavatavad ja nad peaksid saama abi küsimisel ELile loota; nõuab seetõttu neile riikidele hästi koordineeritud tuge ja abi vastupidavamate riikide ja ühiskondade ülesehitamisel, et säilitada ja toetada nende rahvaste väljendatud positiivse muutuse püüdlusi; soovitab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal moodustada spetsiaalsed ajutised kontaktrühmad, et kogu EL-i tuge üksikutele üleminekuriikidele sujuvamaks muuta ja hõlbustada; on seisukohal, et Aafrikas ja eriti selle ebakindlates riikides tuleks rohkem pingutada kaasava mitmeparteiliste poliitiliste süsteemide ning vastutustundliku ja demokraatliku valitsemise edendamiseks, hõlbustades kodanike ja valitsuste töörühmi ning parlamentaarset järelevalvet, sealhulgas kasutades tehnoloogiaplatvorme, et koguda kodanike arvamust poliitikaküsimustes ja edendada parimate tavade kasutamist vastastikuse suhtluse kaudu, et suurendada valitsuse vastutust ja reageerimisvõimet, mis on kestliku arengu saavutamiseks, ülemaailmsete probleemide lahendamiseks ja ebastabiilsuse leviku ohu vähendamiseks ülitähtis; toonitab seda, kui oluline on lisada läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtted ELi Aafrika-strateegiasse ning neid selle kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel järgida;

31. pooldab G20 algatust „Kokkulepe Aafrikaga“ mis käivitati 2017. aastal eesmärgiga edendada Aafrikas muu hulgas infrastruktuuri toetavaid erainvesteeringuid, ning peab seda heaks platvormiks, mille abil edendada põhjalikke, kooskõlastatud ja riigipõhiseid reformikavasid; kiidab heaks asjaolu, et siiani on algatusega ühinenud kaksteist Aafrika riiki: Benin, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Egiptus, Etioopia, Ghana, Guinea, Maroko, Rwanda, Senegal, Togo ja Tuneesia;

32. väljendab rahulolu piraatluse selge vähenemise nii Ida- kui ka Lääne-Aafrika rannikul, mille on toonud kaasa rahvusvahelised meresõidu turvalisuse alased pingutused, mis on Euroopa, Aafrika ja Atlandi-ülese julgeolekukoostöö valdkonnas eeskujuks;

33. peab oluliseks, et EL jätkaks pingutusi vastupanuvõimelisemate riikide ja ühiskondade ülesehitamiseks suutlikkuse suurendamise ja julgeolekusektori reformide, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu ja selle ÜJKP missioonide kaudu, ning keskenduks konfliktide ja kriiside integreeritud lähenemisviisile, tegutsedes konfliktitsükli kõikides etappides;

34. on seisukohal, et EL peaks rohkem pingutama õigusriigi tugevdamise nimel, reformima kohtusüsteeme ja riikide finantsjuhtimist; rõhutab, et vastutavad asutused aitavad edendada õiglasemat ja püsivamat majanduskasvu, mis aitab võidelda ebaseaduslike rahavoogude, raske organiseeritud kuritegevuse ja karistamatuse kultuuriga; märgib ELi toetuse ja Aafrika riikidega elluviidava koostöö tähtsust korruptsiooniga võitlemisel; tuletab meelde, et ebaseaduslikud rahavood on arenguriikide jaoks suur probleem ning et Aafrikas küündivad ebaseaduslikud rahavood umbes 50 miljardi USA dollarini, mis on ametlikust arenguabist kaks korda suurem summa; rõhutab, et Aafrika ebaseaduslike rahavoogude kõrgetasemelise ÜRO töörühma aruande hinnangul langeb äritegevuse arvele 65 % ebaseaduslikest rahavoogudest; nõuab, et EL võtaks vastu korruptsiooni, kohustuslikku inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust ning ettevõtete vastutust käsitleva õigusraamistiku, mis kehtiks Aafrikas investeerivatele ja tegutsevatele ELi ettevõtetele;

35. rõhutab seda, kui oluline on toetada vabasid, õiglaseid ja konkurentsile rajatud valimisi ning usaldusväärseid valimisprotsesse; toetab ELi ja Aafrika vahelist koordineerimist valimisvaatlusmissioonide valdkonnas, parandades nii Aafrika Liidu suutlikkust viia ellu pikaajalisi valimisvaatlusi vastavalt rahvusvahelistele standarditele kui ka kahepoolset koostööd asjaomaste riikide ja nende kodanikuühiskonnaga, püüdes tagada Aafrikas kaasavad, läbipaistvad ja usaldusväärsed valimised; osutab sellega seoses arvukatele ELi valimisvaatlusmissioonidele, mida Euroopa Parlament kindlalt toetab; julgustab ELi, Euroopa valitsusväliseid organisatsioone, poliitilisi parteisid ja kodanikuühiskonda tegema tihedat koostööd Aafrika kolleegidega, sealhulgas riigiametnikega, et tekitada teemapõhise poliitika väljatöötamise kaudu sisuline poliitiline dialoog, et edendada demokraatliku valitsemise tugevaid tavasid ning suurendada marginaliseeritud elanikkonna esindatust ja kaasatust; samuti edendada kodanikuühiskonna ja kodanike mõtestatud osalemist avaliku elu kõigil tasanditel;

36. nõuab, et Aafrika Liit, Euroopa Liit ja nende liikmesriigid tagaksid inimõiguste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna edendamisel ja kaitsmisel tugevama koostöö ning pakuksid täielikku poliitilist ja rahalist abi oma vastavate inimõiguste mehhanismide toetuseks; on seisukohal, et reeglitel põhineva mitmepoolse korra tugevdamise jaoks ülemaailmsel tasandil koos tegutsemine nõuab ühiseid väärtusi ning rahvusvahelise õiguse ja põhiõiguste austamist; on arvamusel, et stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, vabad ja õiglased valimised ning haridus on kõik arengu eeltingimused ning tuleb seada ELi ja Aafrika koostöö keskmesse; rõhutab, et kodanikuühiskond peab kõigi vähemuste esindamiseks olema kaasav, ja väljendab sügavat muret selle pärast, et nende õigused, sealhulgas LGBTIQ-inimeste omad, on kogu Aafrikas suures osas kaitseta; on seisukohal, et maailmajagude vaheline koostöö ELi ja Aafrika vahel võib märkimisväärselt kaasa aidata võitlusele ksenofoobia ja fundamentalismi vastu ning Vahemere piirkonna stabiliseerimisele; rõhutab kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate olulisust demokraatia, rahu, õigusriigi ja inimõiguste kaitse tugevdamises mõlemas maailmajaos; rõhutab vajadust tugevdada kodanikuühiskonna osalemist Aafrika ja ELi partnerluses, soodustades selle suutlikkuse parandamist ja kaitset; nõuab, et Euroopa Liit toetaks konkreetseid algatusi, et tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõigusi; rõhutab vaba ja elujõulise meedia- ja ajakirjandussektori olulist rolli ning tuletab meelde, et see on esmatähtis, et tagada hästi informeeritud üldsus, mis suudab määratleda oma prioriteedid; rõhutab, et vaba ja elujõuline meedia- ja ajakirjandussektor suurendab vastupanuvõimet valeuudiste vastu; nõuab, et EL võtaks aktiivsemaid meetmeid, mis puudutab Aafrika sõnavabadust, meedia pluralismi ja ajakirjanike turvalisust; ning rõhutab vaba ajakirjanduse olulisust korruptsioonivastases võitluses ning riigiasutuste järelevalve ja vastutuse mõistes; rõhutab, kui oluline on lisada ELi ja Aafrika vahelistesse lepingutesse õiguslikult siduvad inimõiguste klauslid, kaasa arvatud Cotonou lepingu artiklis 96 esitatud selge ja täpne konsulteerimise mehhanism; väljendab sellega seoses heameelt nimetatud klausli uue põlvkonna vabakaubanduslepingutesse lisamise üle;

37. rõhutab, et Aafrika tulevik on tema noore põlvkonna kätes; nõuab, et EL toetaks oma uuendatud ELi Aafrika-strateegias noorte ja naiste mõjuvõimu suurendamise konkreetseid algatusi, tagades nende aktiivse osalemise ühiskondliku ja poliitilise elu otsustusprotsessides; rõhutab, et Aafrika areng sõltub hariduse kaasamisest ning et see on vajalik selleks, et jätkuvalt tegeleda haridusliku ebavõrdsusega ja suurendada kooliharidusse, tervishoiupoliitikasse ning laste ja noorte arengut edendavatesse programmidesse tehtavaid investeeringuid; rõhutab, et ELi ja Aafrika koostööl peab olema asjakohane kodanikuühiskonna element ja seega ei saa sellel olla ülevalt allapoole käsitlusviis, ning kutsub üles tegema selles valdkonnas rohkem pingutusi inimestevaheliste suhete edendamiseks, eriti noorte seas; osutab selles kontekstis programmi Erasmus+ olulisele pikaajalisele positiivsele mõjule; tuletab meelde, et Aafrika noorte talentide rikkus saab oma potentsiaali saavutada alles siis, kui Aafrika ja selle partnerid haridusse ja innovatsiooni investeerivad; rõhutab, et hea valitsemistava ja edukas areng on selle eesmärgi saavutamise hädavajalikud eeltingimused, ja nõuab, et EL seoks arenguabi kõrgharidusstandardite ja naiste mõjuvõimu suurendamisega; peab kahetsusväärseks seda, et komisjoni teatises ei ole käsitletud väliskultuuripoliitika mõõdet ja Euroopa-Aafrika süvendatud kultuurikoostöö pakutavat paljulubavat potentsiaali; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus seaksid selle valdkonna esmatähtsale kohale, edendades ja rahastades kahe maailmajao partnerlussuhteid institutsioonide ja üksikisikute vahel; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku laiahaardelise ELi-Aafrika algatuse kohta, et käsitleda läbipõimunud kolooniaajalugu ning uurida ebaseadusliku omastamise juhtumeid ja Aafrika päritolu kultuuriväärtuste kodumaale tagasitoomise ja tagastamise meetmeid;

38. tuletab meelde ohtu, mida rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, kodanikurahutused ja perevägivald kujutavad endast ebakindlatele ja konfliktijärgsetele riikidele, mis ei suuda oma kodanikele vajalikku turvalisust tagada; rõhutab sellega seoses hea väljaõppe saanud riikliku ja piirkondliku politseiteenistuse tähtsust; märgib siiski, et politseiteenistusel puudub tihti nii korralik väljaõpe kui ka varustus ning, mis veelgi tähtsam, neil pole alati kohalike elanikega õiget sidet ega nende usaldust; rõhutab seetõttu professionaalsete politseistruktuuride tugevdamise ja ülesehitamise olulisust ning nõuab muuhulgas suuremat tuge ideede, logistika ja halduse näol Alžiiris 2014. aastal käivitatud Aafrika politseikoostöö mehhanismile; usub, et koostöö selles valdkonnas aitab arendada rahuvalvemissioonide suutlikkust ning edendab Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri politseikomponenti;

39. märgib, et Aafrika infosfääri mõjutavad üha enam meie üleilmsed vastased; kutsub sellega seoses Euroopa välisteenistust ja Euroopa Komisjoni üles aktiivselt tegelema Aafrika ühiskondades Euroopa hääle puudumisega ning võitlema valepropagandaga ja aitama Aafrika inimestel Euroopa käsitlusviisi ja demokraatlikke väärtusi paremini edendada; märgib, et see eeldaks paremat strateegilist suhtlust, mis on suunatud peamistele piirkondadele ja riikidele, ning nõuab selliste meetmete eest vastutava eriüksuse loomist, mis töötab tihedas koostöös ELi delegatsioonidega;

40. rõhutab ebaseaduslike väikerelvade leviku ohte ning tuletab meelde, et need dokumenteerimata ja peamiselt ebaseaduslikult hoitavad relvad ei ohusta mitte ainult kogukondade turvalisust ja julgeolekut, vaid neid kasutavad ka ohtlikud riikidevahelised kuritegelikud võrgustikud, mis tegelevad eri liiki salakaubaveoga, sealhulgas relvade, inimeste ja ebaseaduslike uimastite veoga;

41. nõuab tungivalt Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu iga-aastaste ühiste nõuandekoosolekute jätkamist eesmärgiga laiendada koostöö ulatust, et hõlmata ühiseid kohapealseid visiite ja ühisistungeid, ühiste arusaamade ja analüüside väljatöötamist kriisiolukordade kohta ning varaste ühismeetmete võimaluste uurimist, mis on parim viis elujõulise strateegilise partnerluse loomiseks;

42. tuletab meelde, et Aafrikas toimub maailmas kõige rohkem rahutagamisoperatsioone ning annab nende jaoks kõige rohkem vägesid ja politseijõude; juhib tähelepanu vajadusele kohandada Aafrikas toimuvaid rahutagamisoperatsioone COVID-19 järgse uue reaalsusega, et kaitsta piisavalt kodanikke ja rahutagamisoperatsioonide töötajaid; juhib tähelepanu vajadusele tagada missioonide piisav rahastamine, kuna kardetakse peatset majanduskriisi ja olemasoleva rahastamise vähenemist;

43. nõuab, et tagataks ÜJKP missioonide kavandamine tõhusalt, vastutustundlikult ja kindlalt tõhusate operatsioonide ja tugevamate volituste abil, mis on seotud sisulise poliitilise tahtega, mille eesmärk on konfliktide külmutamise asemel nende lahendamine;

44. juhib tähelepanu parlamentaarse diplomaatia olulisusele ja tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi korraldatud arvukaid parlamentaarseid koosolekuid ja missioone, eriti Euroopa Parlamendi ja Üleaafrikalise Parlamendi korrapäraseid kohtumisi; nõuab sellega seoses parlamentaarse mõõtme tugevdamist ELi ja Aafrika Liidu suhetes ning nõuab Euroopa Parlamendi peamiste komisjonide iga-aastaste tööreiside korraldamist, mida korraldatakse oma Aafrika kolleegidega korrapäraseks kohtumiseks ja arvamuste vahetamiseks;

45. nõuab tungivalt, et ELi abi ei tohiks pikendada konflikte ega soodustada autokraatlike režiimide röövellikku käitumist, mis on põhjustanud paljusid Aafrika sotsiaalmajanduslikke probleeme ja poliitilisi konflikte; rõhutab, et ühiste huvide taotlemine ja koostöö peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse, ELi põhiväärtuste ning demokraatia, hea valitsemistava ja inimõiguste toetamise eesmärkidega;

46. hindab tehtud jõupingutusi selliste Aafrika inimõiguste kaitse mehhanismide ja eeskirjade tugevdamisel nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ja selle protokollid, Aafrika demokraatia, valimiste ja valitsemise harta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohus; hindab asjaolu, et sellised mehhanismid ja määrused aitavad jätkuvalt Aafrika partnereid kohandada nende inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja mehhanisme rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete, seaduste ja standarditega;

47. usub, et naiste suurem osalus avalikus elus, sealhulgas poliitikas, on võrdõigusliku ja kaasava ühiskonna jaoks ülioluline; rõhutab ELi ja Aafrika ühiste jõupingutuste tähtsust sellise poliitika ja õigusaktide täiustamisel, nagu tüdrukute juurdepääs haridusele ja lapsabielude peatamine, naiste suguelundite moonutamise lõpetamine, naiste majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste tagamine ning osalemine ühiskonna kõigis valdkondades, otsustusprotsessides, rahu kindlustamise ja rahuvalvega seotud jõupingutustes, ning lõpetada psühholoogiline, füüsiline ja seksuaalne vägivald, sealhulgas abielusisene vägistamine, ja mis tahes muu väärkohtlemine; tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on üks tõhusamaid viise kaasava majanduskasvu edendamiseks, vaesuse vähendamiseks ja rahu edendamiseks; julgustab veelgi toetama Aafrika naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist, tagades hariduse, oskuste edasiandmise, rahastamisele juurdepääsu ja abi ettevõtete asutamisel ja maale juurdepääsu; pooldab naiste suurenenud esindatust mõnes Aafrika riigis; märgib siiski, et mitmetes Aafrika riikides on naised endiselt halvasti esindatud; rõhutab, et naiste inimõiguste austamine ja täielik teostamine on demokraatliku ühiskonna alustala; on seetõttu seisukohal, et need põhiõigused ja eesmärgid tuleb tõeliselt demokraatliku ühiskonna ülesehitamiseks saavutada; toonitab, et sooline ebavõrdsus hariduses on Aafrikas ja eeskätt selle tõrjutud kogukondades endiselt suur probleem, ning rõhutab vajadust pakkuda tütarlastele ja naistele korralikku juurdepääsu haridusele, oskuste omandamise programmidele ja tegelikele võimalustele elus;

48. ergutab Euroopa välisteenistust suurendama oma kohalolekut ELi delegatsioonide näol kogu Aafrikas, eriti Aafrika Liidu peamistes liikmesriikides, et edendada veelgi kahepoolseid ja piirkondlikke suhteid ning tagada asjakohane teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega; rõhutab, et sellised tihedad sidemed on aluseks asjakohase ja hästi struktureeritud globaalse partnerluse, samuti kohandatud reageerimise tagamiseks; kutsub Euroopa välisteenistust üles täiustama märkimisväärselt oma meedia- ja kommunikatsioonistrateegiat, et suurendada vastavates piirkondades teadlikkust ELi jõupingutustest ning samuti suurendada ELi kodanike teadlikkust ja toetust ELi ja Aafrika koostöö tugevdamiseks;

49. rõhutab, et ELi ja Aafrika suhted peaksid minema üle arengule orienteeritud suhetelt sellistele suhetele, mille eesmärk on asetada Aafrika rahvad võrdsele positsioonile, mida iseloomustavad põhjalikud kaubandussuhted Aafrika standardite tõstmiseks; rõhutab, et EL peaks aitama Aafrika riikidel liikuda enesega toimetuleku poole; usub, et Aafrika riikide majandusliku sõltumatuse tagamiseks on väga oluline tugevdada majandussidemeid Aafrikaga;

50. julgustab Aafrika juhte valima kvaliteetseid, läbipaistvaid, kaasavaid ja jätkusuutlikke välisinvesteeringute projekte ning toetab juurdepääsu rahastamisvõimalustele, mis pakuvad häid alternatiive välisriikide juhitavatele algatustele;

51. tuletab meelde, kui oluline on kooskõlastada ELi Aafrika-strateegiat ÜRO, NATO, OSCE ja teiste sarnaselt mõtlevate riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Ühendkuningriik, Austraalia ja Jaapan.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	21.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	55 6 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Özlem Demirel, Angel Dzhambazki, Assita Kanko, Arba Kokalari, Dragoş Tudorache, Mick Wallace, Elena Yoncheva, Marco Zanni

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

55	+
ECR	Angel Dzhambazki, Anna Fotyga, Assita Kanko, Hermann Tertsch
NI	Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Arba Kokalari, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Lukas Mandl, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe‑Vlad Nistor, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler‑Lima, Željana Zovko
RENEW	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Dragoş Tudorache
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nacho Sánchez Amor, Elena Yoncheva
VERTS/ALE	Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon‑Taubadel, Thomas Waitz, Salima Yenbou
6	-
The Left	Özlem Demirel, Manu Pineda
ID	Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky
NI	Kostas Papadakis
6	0
ECR	Charlie Weimers
The Left	Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace
ID	Anna Bonfrisco, Marco Zanni
S&D	Dietmar Köster

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (8.9.2020)

arengukomisjonile

uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

(2020/2041(INI))

Arvamuse koostaja: Manuel Bompard

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

– võttes arvesse Aafrika maaelu rakkerühma 7. märtsi 2019. aasta aruannet,

– võttes arvesse ÜRO deklaratsiooni talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta,

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee otsust kuulutada aastad 2019–2028 põllumajandusliku pereettevõtluse kümnendiks,

– võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030,

1. tervitab asjaolu, et uus ELi ja Aafrika partnerlus toetab keskkonnasõbralike põllumajandustavade arendamist ja bioloogilise mitmekesisusega seotud probleemide kaasamist; on aga mures Aafrika riikide suure sõltuvuse pärast toiduainete impordist; tuletab sellega seoses meelde vajadust tagada Euroopa põllumajandus- ja kaubanduspoliitika sidusus kestliku arengu toetamiseks, tagades nende kestliku arengu eesmärkidele, inimõigustele ning väiketalunike ja teiste maapiirkondades elavate elanike õigustele avaldatava mõju analüüsi rakendamise; toetab mandritevaheliste kaubandusvõimaluste arendamist, hõlmates samas tundlike põllumajandustoodete kaitset ja säilitamist, et võimaldada piirkondadel oma tootmispotentsiaali suurendada; juhib tähelepanu sellele, et kaubanduslepingud peavad kohaliku põllumajanduse huvides järgima õiglase kaubanduse põhimõtet ja samal ajal tagama kestlikult toodetud toidu kättesaadavuse; palub komisjonil tagada, et kaubanduslepingud ei destabiliseeriks kohalikku põllumajandust, ei kahjustaks väikepõllumajandustootjaid ega suurendaks Aafrika mandri sõltuvust toiduainete tarnest;

2. kutsub ELi üles tihendama kestlikul moel koostööd kahe kontinendi vahel, sealhulgas vahetama eksperditeadmisi, tõhustama partnerlust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning parimate tavade vahetamisel põllumajanduses; juhib tähelepanu põllumajandus- ja toiduainesektori kesksele tähtsusele nii Aafrika kui ka ELi majanduses ja ühiskonnas; on seisukohal, et kestliku põllumajandussektori ja maapiirkondade arendamine on Aafrikas töökohtade loomise võimalikkuse ja kestliku arengu alus ning peaks seepärast olema ELi ja Aafrika suhete keskmes; kutsub ELi üles töötama välja konkreetse strateegilise seisukoha, et veelgi edendada loodusvarade kestlikku majandamist koos kestlike väärtusahelatega ning parandada koostööd ELi ja Aafrika vahel, pannes rõhku kliimaneutraalse tuleviku kujundamisele, et luua keskkond kestlikeks ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisemateks investeeringuteks, tugevama kohaliku lisaväärtuse loomiseks ja kohalikuks tööhõiveks; on seisukohal, et EL peab märkimisväärselt arendama koostööd Aafrikaga nii maaelu arengu tavade kui ka agroökoloogiliste tavade valdkonnas, mis on ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse alus ning toob kasu väiketalunikele ja -kogukondadele, muutes nad iseseisvamaks, ja Aafrika põllumajanduse kliimamuutustele vastupidavamaks; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema Aafrika partneritega aktiivselt koostööd, et luua koostoime ELi ja Aafrika strateegia, rohelise kokkuleppe poliitika, eelkõige strateegia „Talust taldrikule“ välismõõtme ja kaubanduspoliitika vahel, viia need kooskõlla arengupoliitikaga ja poliitikavaldkondade arengusidususe raames võetud kohustustega ning täiendada neid konkreetsete meetmetega kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, mis toetavad aktiivselt üleminekut kestlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele, keskendudes lühikeste tarneahelate arendamisele, kohalikule tootmisele ja kohalikule turustamisele, mis toovad kasu inimestele ja kohalikule tarbimisele;

3. rõhutab Aafrika põllumajandus- ja toidusektori tähtsust inimväärsete ja kestlike töövõimaluste pakkumisel maapiirkondades; rõhutab, et märkimisväärse osa Aafrika tööjõu, eelkõige naiste ja noorte, elatusvahendid, sissetulek ja otsene tööhõive sõltuvad põllumajanduslikust toidutootmisest, töötlemisest ja turustamisest; rõhutab, et enamikul juhtudel puudutab see väikepõllumajandustootjaid ja põllumajanduslikke pereettevõtteid; märgib, kui oluline on edendada ja tõhustada meetmeid ja vahendeid, millega toetatakse toodete kvaliteedi parandamist, toodete mitmekesistamist, põllumajandustavade ajakohastamist, ohutuid töötingimusi ning meetmeid põllumajandustootjate, eelkõige naiste ja noore põlvkonna vastupanuvõime tugevdamiseks; palub komisjonil tagada, et ELi ja Aafrika partnerlus oleks vastastikku kasulik mõlemale mandrile turuvõimaluste, teadmiste vahetamise, õiglaste väärtusahelate ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahendite ja meetmete kättesaadavuse ning toetamise valdkonnas; palub, et ELi ja Aafrika partnerluses pandaks suurt rõhku põllumajanduse ja maaelu arengule, et edendada maapiirkondade majanduslikku stabiilsust ja elukvaliteeti;

4. rõhutab, et pestitsiidide kasutamine Aafrika intensiivses põllumajanduses võib lisaks keskkonnakahjule mõjutada ka nende töötajate tervist, kellel on väga väike võimalus saada taimekaitse- ja tervishoiualast koolitust; nõuab haridusalaseid ja koolitusmeetmeid säästva taimekaitse alaste lähenemisviiside ja pestitsiididele alternatiivsete võimaluste valdkonnas ning ohtlike ainetega kokkupuute minimeerimist; mõistab hukka pestitsiidide suhtes ELis kohaldatud topeltstandardi, mis võimaldab ELis keelatud ohtlike ainete eksporti Aafrika riikidesse ja teistesse kolmandatesse riikidesse; palub seetõttu muuta kehtivaid ELi eeskirju, et kooskõlas 1998. aasta Rotterdami konventsiooni ja rohelise kokkuleppega kõrvaldada selline õiguslik vastuolu;

5. rõhutab tütarlaste ja naiste olulist panust kogu Aafrika mandri põllumajandusse ja maapiirkondade majandusse; tuletab meelde, et peaaegu pool põllumajanduslikust tööst teevad Aafrikas ära naised, samas on naistalunikud enamasti väiketootjad või elatuspõllumajandusega tegelevad talunikud, kellel puudub vajalik juurdepääs teabele, laenudele ja maale; peab seetõttu ülimalt oluliseks toetada ja suurendada noorte tüdrukute ja naiste mõjuvõimu Aafrikas; kutsub ELi üles toetama partnerriike eelkõige nende kinnisvaraõiguse parendamisel sellega, et tunnustatakse naiste universaalset õigust olla täieõiguslik maaomanik;

6. on eriti mures asjaolu pärast, et Aafrikas hoogustub metsade hävitamine, näiteks 2020. aasta märtsis oli Kongo jõgikond maailma suuruselt teine raadatud piirkond ning raadatud ala oli seal varasemate aastatega võrreldes enam kui kahekordne; tuletab meelde, et Aafrika troopiliste metsade hävitamine toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse ja süsinikdioksiidi sidumise võime vähenemise, samuti metsades elavate põlisrahvaste elupaikade ja eluviiside pöördumatu kadumise; kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepaneku hoolsuskohustust käsitleva ELi siduva õigusraamistiku kohta, tuginedes OECD suunistele ja vastutustundlikule ärikäitumisele; nõuab, et Euroopa ettevõtted tuvastaksid ja ennetaksid üleilmsetes tarneahelates, sealhulgas alltöövõtukettides, inimõiguste ja keskkonnaõiguste rikkumisi ning annaksid neist teada, ning seda nimelt kõigi sektorite kõigi majandussubjektide osas, eelkõige aga nende sektorite osas, mida arengumaades peetakse kõrge riskiga sektoriteks, nagu tooraine-, kakao-, kohvi- ja metsandussektor; nõuab, et Aafrika riikidega sõlmitud kaubanduslepingud sisaldaksid siduvaid sätteid; nõuab tungivalt, et EL teeks partnerluslepingute kaudu koostööd valitsuste ja ülemaailmsete osalejatega, et edendada ülemaailmsel tasandil ühtset lähenemisviisi ühiste tegevuskavade väljatöötamiseks, et kaitsta ja parandada metsade, vete ja mereökosüsteemide majandamist vastavalt Pariisi kokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele;

7. tuletab meelde, et metsad aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ning kõrbestumise ja äärmusliku mullaerosiooni ennetamisele; rõhutab, et ELi ja Aafrika ühised jõupingutused peaksid toetama kliimamuutustele vastupidava põllumajanduse ja metsanduse, samuti maaelu kestlikku arendamist ning vaesuse, nälja ja alatoitumuse kaotamiseks ülioluliste ohutute kestlike toidusüsteemide väljatöötamist; rõhutab, kui oluline on tagada põllumajanduse, eluslooduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vastastikune täiendavus, ning rõhutab vajadust edendada kestlikke põllumajandustavasid, nt agrometsandus, selle asemel, et kasutada monokultuure, mis kurnavad muldasid ja vähendavad bioloogilist mitmekesisust, kasutavad rohkem maad ja halvendavad kohalike kogukondade toiduga varustamist; rõhutab selliste looduskaitsekavade olemasolu, mis on suunatud põllumajandustootjatele, kes rendivad oma maad eluslooduse kaitse eesmärgil, pakuvad kohalikke töökohti ja parandavad kooseksisteerimist looduslike liikidega; tunneb sellega seoses heameelt algatuse NaturAfrica üle, mille eesmärk on kaitsta elusloodust ja ökosüsteeme ning pakkuda kohalikele elanikele samal ajal võimalusi töötamiseks rohelistes sektorites;

8. rõhutab, et Euroopa Liit peaks tagama, et toiduainete tootmisel nii toote kui ka tootmismeetodi puhul kohaldataks sama kõrgeid ohutus- ja säästvusstandardeid, eelkõige pidades silmas strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 kõrgemaid eesmärke;

9. peab kahetsusväärseks, et ei ole tunnistatud karjamaade strateegilist tähtsust, mis katavad umbes 43 % Aafrika maapinnast ja on seetõttu olulised süsiniku sidujad; palub komisjonil koos kohalike kogukondade ja kohalike sidusrühmadega töötada välja strateegia selle potentsiaali optimeerimiseks kestliku karjatamise majandamise kaudu, näiteks karjakasvatajate poolt;

10. mõistab hukka maa hõivamise ulatuse Aafrikas; rõhutab, et see on jõhker tava, mis seab ohtu toiduainetega varustamise sõltumatuse ja Aafrika maakogukondade püsimajäämise; rõhutab, et Aafrika kontinent, kus rahvastiku arv kasvab 2050. aastaks eeldatavalt 2,5 miljardini, on endiselt alatoitumusest kõige enam mõjutatud piirkond; tuletab meelde, et juurdepääs maale on toiduga kindlustatuse tagamiseks hädavajalik; rõhutab, et maaomandi kasvav kontsentratsioon suurendab sageli sundrännet ja inimõiguste rikkumisi, samas kui toorainete kasutamine Aafrikas süvendab veelgi olemasolevaid konflikte või loob uusi ning toob koos maa hõivamisega kaasa kohaliku elanikkonna ärakasutamise ja rõhumise; nõuab pikaajalist põllumajandusstrateegiat, et edendada Aafrika toiduga kindlustatust, ning nõuab, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused tugevdaksid maaga seotud õigusi ja võtaksid vastu põhimõtted maa paremaks majandamiseks; rõhutab vajadust käivitada kaasav protsess maa hõivamisega seotud poliitika ja meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks, kuhu kaasataks tulemuslikult ka kohalikud ettevõtjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid; nõuab, et maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikke suuniseid (VGGT) järgitaks kõigis maaga, s.h kaubandusega seotud õiguste edendamise projektides, samuti selliste meetmete võtmist, mis tagaksid, et need projektid ei ohusta väiketalunike maaga seotud õigusi;

11. märgib, et näiteks karjatamisõigus ja ühiskarjamaad kujutavad endast traditsioonilisi maakasutusõigusi, mis tuginevad tavaõigustele, mitte tõendatud omandiõigustele; rõhutab siiski nende tavaõiguste kaitse otsustavat tähtsust maapiirkondade elanike jaoks;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL suurendaksid märkimisväärselt Aafrika riikidele antavat ametlikku arenguabi, mis on suunatud sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste arengueesmärkide elluviimiseks ning põllumajandusuuringute ja -koolituse läbiviimiseks, võttes eelkõige arvesse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et aidata Aafrika põllumajandustootjatel vajalikul määral kohaneda kliimakriisiga; nõuab agroökoloogia tunnustamist kestlike põllumajandus- ja toidusüsteemide alusena ning kohalike põllumajandustootjate jaoks parema taristu ja väärtusahelate väljatöötamist; rõhutab lisaks võimalusi ja potentsiaali, mida pakub nende eesmärkide saavutamiseks partnerlus erasektoriga; rõhutab, et partnerluse suhtes erasektori osalejatega tuleb kohaldada täpseid valikukriteeriume, avalikku järelevalvet, hindamisprotsesse ja sõltumatuid kaebuste esitamise mehhanisme; rõhutab veel, et erasektori poolse toetamise tingimuseks peab olema inimõiguste austamine ja see, et tunnustatakse õigust toidule; rõhutab, et seotud arenguabi, mis edendab Euroopa ettevõtjate juurdepääsu nendele rahalistele vahenditele, tuleb välja jätta; rõhutab, et uues ELi ja Aafrika partnerluses tuleb tunnustada kohalike osalejate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide mitmeid rolle ja panust ning seetõttu vajadust kaasata nad poliitilisse ja poliitikaalasesse dialoogi kõikidel tasanditel ning rakenduskavade ettevalmistamisse, jälgimisse ja hindamisse; juhib tähelepanu sellele, et Aafrikas õnnestub muutus saavutada kõige paremini siis, kui tunnustatakse head valitsemistava ja toetussummade läbipaistvat jaotamist ning kuritarvituste eest karistatakse;

13. peab tervitatavaks Aafrika maaelu rakkerühma ettepanekut luua Euroopa-Aafrika mestimisprogramm, laiendades seda selleks, et ühendada ELi liikmesriikide ja Aafrika partnerriikide põllumajandusasutused, näiteks põllumajandustootjate organisatsioonid ja ühistud, maapiirkondade naiste ja noorteorganisatsioonid, et sel moel jagada häid tavasid ja edendada suhteid tihedalt seotud ja sarnaste partnerite vahel; rõhutab, et ELi ja Aafrika ühine Aafrika maapiirkondade rakkerühm koostas 2018. aastal loetelu meetmetest, mille eesmärk on suurendada Aafrika enda toidutootmist, ning et see loetelu on endiselt ELi ja Aafrika partnerluse oluline alus, rõhutab olulist rolli, mis Aafrika põllumajandustootjate organisatsioonidel ja kooperatiividel võib olla põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni ja nende tulude parandamisel, seadmetele ja teenustele juurdepääsu hõlbustamisel ning toodete turustamisega seotud riskide vähendamisel; on seisukohal, et kogemuste vahetamine Aafrika ja Euroopa organisatsioonide vahel tooks vastastikust kasu;

14. julgustab Aafrika ja Euroopa professionaalseid põllumajandusorganisatsioone tegema koostööd, et edendada nende rolli põllumajanduse kestlikkusega seotud ühiste probleemide lahendamisel ning arendada väärtusahelate korraldamise ja tootmisalaste tavade vahetamist;

15. kutsub ELi ja Aafrika partnerlust üles suunama oma jõupingutused põllumajanduse valdkonnas sellele, et kaitsta Aafrika riikide õigust toiduainetega varustamise sõltumatusele, suurendada esmajärjekorras nende toiduga kindlustatust, samuti nende suutlikkust rahuldada oma elanikkonna toitumisvajadusi, eelkõige valkude osas, ning edendada kohalikku, väikesemahulist ja agroökoloogilist põllumajandust, mis tagab kõigile toiduga ja toitumisalase kindlustatuse ning suurema vastupanuvõime kriisidele, eelkõige kliimakriisile, pöörab tähelepanu kestlikule ja tervislikule toidutootmisele ning põllumajandustootjate sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning nende elatusallikatele; nõuab, et Euroopa Liidu koostöökokkulepetes seataks taas prioriteediks kestliku põllumajanduse arengu toetamine ja muudetaks kolmandate riikide põllumajandustootjad autonoomseks; rõhutab, kui oluline on luua Aafrikas piirkondlikud ja kohalikud turud, et muuta kohapealsed turustusvõrgud ja toiduga kindlustatus vastupanuvõimelisemaks; tuletab meelde, et uues partnerluses tuleks lugeda prioriteetideks alatoitluse kaotamine kõigis selle vormides ja kestliku arengu eesmärk nr 2 (nälja kaotamine); rõhutab, et kindlate ning kestlike agraar- ja toidusüsteemide loomist tuleb edendada kohaliku põllumajanduspoliitika, keskkonnasäästlike põllumajandustavade, kohaliku tootmise, heas seisundis maapiirkondade, bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitse ning sanitaar- ja fütosanitaarstandardite kasutuselevõtu abil; märgib, et nii põllumajandustootjate tootmiskulude kui ka põllumajanduspoliitikale tehtavate avaliku sektori kulutuste seisukohast on kohalike seemnesortide säästmine ja vahetamine kõige odavam, kiirem ja tõhusam viis sortide kohandamiseks kliimamuutustega, vältides seeläbi sõltuvust sisenditest ning tagades põllumajandustootjatele autonoomia ja laiema toiduga kindlustatuse;

16. juhib tähelepanu ohule, mis seisneb selles, et osa COVID-19 kriisi ajal tekkinud põllumajanduslikust ülejäägist, näiteks piimapulber, eksporditakse vähem arenenud riikidesse, kus see konkureerib kohaliku toodanguga ja tekitab kahju tootjatele; palub seetõttu komisjonil kaaluda laovarude vähendamise strateegiat, et vältida negatiivset mõju vaeste riikide kohalikele väiketalunikele;

17. rõhutab, et elatuspõllumajanduses töötavad naised seisavad rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga tagatud uute taimesortide tugeva kaitse tõttu kaubanduslepingutes silmitsi täiendavate tõketega toiduga varustamise sõltumatuse tagamisel.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	7.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Cristian Ghinea, Dino Giarrusso, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Chris MacManus, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Manuel Bompard, Anna Deparnay-Grunenberg, Tilly Metz, Christine Schneider, Marc Tarabella, Thomas Waitz

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43	+
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Christine Schneider, Annie Schreijer‑Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez
S&D	Clara Aguilera, Eric Andrieu, Attila Ara‑Kovács, Carmen Avram, Adrian‑Dragoş Benea, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Marc Tarabella
Renew	Atidzhe Alieva‑Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Cristian Ghinea, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller
Verts/ALE	Anna Deparnay‑Grunenberg, Martin Häusling, Tilly Metz, Bronis Ropė, Thomas Waitz
ECR	Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert‑Jan Ruissen, Veronika Vrecionová
The Left	Manuel Bompard, Luke Ming Flanagan, Chris MacManus
NI	Dino Giarrusso

 

1	-
ID	Ivan David

 

4	0
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.9.2020)

arengukomisjonile

uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

(2020/2041(INI))

Arvamuse koostaja (*): Joachim Schuster

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toonitab, et tulevane Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu vaheline partnerlus peaks olema üles ehitatud jagatud väärtustele, austama inimõigusi ja pidama kinni heast valitsemistavast; rõhutab, et tugev Aafrika on Euroopa Liidu huvides ja seetõttu peab EL koos Aafrika partneritega töötama välja ulatuslikud ja asjakohased plaanid Aafrika majanduskasvuks ja arenguks, mis mitmekesistab majandust sellel mandril ja suurendab Aafrika sisemist kaubavahetust;

2. rõhutab, et EL ja tema liikmesriigid on kaubanduse, investeeringute, ametliku arenguabi ja julgeoleku valdkonnas Aafrika suurim partner;

3. juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi Aafrikas on nii mõnigi dünaamiline, keskmiste tuludega riik, on Aafrika majanduslik areng ülejäänud maailmaga võrreldes siiski üsna vilets; toonitab, et paljude Aafrika riikide jaoks on COVID-19 kriisi ja kliimamuutuste, sealhulgas kliimast, majandustingimustest ja konfliktidest tingitud rändest põhjustatud suurte demograafiliste nihete ning ka muude probleemide, nagu bioloogilise mitmekesisuse ja ebaseadusliku relvaäri põhjustatud katsumused peaaegu ületamatud; rõhutab, et COVID-19 ohjeldamist on takistanud paljude Aafrika riikide majanduslik olukord, mille on muu hulgas põhjustanud nõudluse langus ja kogu mandrit tabanud katkestus tarnetes; rõhutab, et kardetavasti avaldab kriis Aafrika juba niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemile katastroofilist mõju; rõhutab, et EL peab toetama Aafrika riike vastupanuvõimelise majanduse ja sotsiaalprogrammide ning nende tervishoiu- ja haridussüsteemi väljaarendamisel; leiab, et seetõttu tuleb ELi-Aafrika strateegias arvesse võtta nii pandeemia lühiajalist kui ka pikaajalist mõju;

4. rõhutab selle tähtsust, et kaubandussuhted Aafrika mandriga oleksid ökoloogilises ja sotsiaalses mõttes kestlikud; rõhutab, et Euroopa ettevõtted on oma tarneahelate eest vastutavad; kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonika seadusandliku ettepaneku kohustuslike inimõiguste, sotsiaalõiguste ja keskkonnalaste hoolsuskohustuste kohta ELi ettevõtetele; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellise ettepaneku väljatöötamisel, et seda saab kohaldada kogu tarneahelas, et see vastab OECD suunistele sotsiaalse vastutuse ja inimõiguste kohta kaubanduses ning on kooskõlas WTO eeskirjadega, ning et pärast hoolikat hindamist saaks olla kindel, et see ettepanek toimib ja seda saab kohaldada kõigi turul osalejate, sealhulgas VKEde suhtes ning et see sisaldab sätteid kahju saanud osapoolele õiguskaitse tagamiseks; rõhutab sellega seoses, et lühemas perspektiivis peab EL peab võtma viivitamatuid abimeetmeid, nagu testide ja laborivarustusega varustamine, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite ekspordi hõlbustamine, millele peavad järgnema pandeemia ennetamise meetmed, nagu laborite infrastruktuuri arendamine, meditsiinialase väljaõppe rahastamine, teavituskampaaniad ja pandeemiale reageerimise siseriiklikud kavad; rõhutab, et eriolukord avaldab Aafrika mandrile eeldatavasti ränka mõju, kui silmas pidada varimajanduse suurt osakaalu; rõhutab, et ELi ja Aafrika partnerluse pikaajaline eesmärk peab olema Aafrika riikide majanduse vastupanuvõime suurendamine ning majanduslik autonoomia, mis võimaldab mitte sõltuda abist ja võlgadest ning mille kõrvalmõjuna peaks suurenema ka tervishoiusektori vastupanuvõime;

5. peab kiiduväärseks G20 teadaannet, et kõige nõrgema majandusega arenguriikide laenumaksetele kehtestatakse ajutine moratoorium; märgib siiski, et see võlakergendus katab ainult ühe kolmandiku eeldatavast lühiajalisest eelarvekahjumist; kordab, et võlgade vähendamist ja tühistamist ei ole Aafrika strateegia praeguses versioonis mainitud, kuigi tegemist on COVID-19 kriisi tingimustes olulise leevendusega, mis on vajalik ka pärast pandeemiat, kuna see aitaks avardada Aafrika riikide poliitilist manööverdamisruumi, mis on praegu täies ulatuses hõivatud võlgade tagasimaksmisega; palub seetõttu komisjonil, rahvusvahelistel rahastajatel ja liikmesriikidel tegema veelgi enamat ja kaaluma nii moratooriumi kestuse kui ka ulatuse pikendamist, et aidata Aafrika riikidel võidelda COVID-19 keskpika ja pikaajalise mõjuga; väljendab muret kooskõlastatud tegevuse puudumise pärast ebaseaduslike rahavoogude vastu, mis on kaksteist korda suuremad kui ametliku arenguabi aastane väärtus, ning kutsub Aafrika ja Euroopa ametiasutusi üles võitlema ebaseaduslike finantsnähtuste, muu hulgas kapitali väljavoolu, maksustamise vältimise skeemide ja tariifide alandamisest tingitud rahvatulu vähenemise vastu; kordab üleskutset erasektori võlausaldajatele osaleda algatuses samaväärsetel tingimustel ning julgustab G20, IMFi ja Maailmapanka ning mitmepoolseid arengupanku jätkama võlakergenduste andmist ja uurima täiendavalt võimalusi võlateenindusmaksete peatamiseks, et muu hulgas tagada inimeste põhivajaduste rahuldamine; kutsub ELi liikmesriike üles pidama kinni oma pikaajalisest ja korduvalt väljendatud kohustusest suunata ametliku arenguabi toetuseks 0,7 % oma SKPst;

6. rõhutab, et Euroopa Liite ja Aafrikat ühendavad olulised majandussidemed, mida tuleks tulevikus veelgi tugevdada, et tagada piirkonna tootlik ümberkujundamine ja vastupanuvõime suurendamine; märgib, et Hiina on oma kohalolekut Aafrikas suurendanud, samal ajal kui ELi liikmesriigid on näidanud ainult väga valikulist huvi Aafrika riikidega kauba vahetamise ja neisse investeerimise vastu, mistõttu kaubavahetuse maht ELi ja enamike Aafrika riikide vahel on endiselt suhteliselt väike; rõhutab, et ELi majanduspartnerlus Aafrikaga vajab täiesti uut alust, mis tähendab, et see peab jõudma uude reaalsusse, kus EL ja Aafrika arendavad välja vastastikku kasuliku ja kestliku partnerluse, kujundavad majandus-, kaubandus- ja kaubandussuhted ümber solidaarsuse ja koostöö suunas ning tagavad õiglase ja eetilise kaubanduse; toonitab, et selle partnerluse eeltingimus on kõigi Aafrika riikide jätkuv ja oluline kestlik areng; rõhutab sellega seoses vajadust pakkuda investeeringuid ja sihipärast toetust ning austada poliitikavaldkondade arengusidusust;

7. rõhutab, et paljude Aafrika riikide roll rahvusvahelises tööjaotuses ja ülemaailmsetes tarneahelates on nõrk ka madala tootlikkuse tõttu, mis on mu hulgas mineviku pärand, samuti sihtotstarbeliste investeeringute ja oskustööjõu puudumise ning selle tõttu, et kestlik areng ei edene niikaua, kui Aafrika riigid jätkavad toorainete ja töötlemata põllumajandussaaduste eksporti, samas kui EL ekspordib kaupu, teenuseid ja põllumajanduslikku ülevõimsust; rõhutab, et EL peab looma strateegia, mis aitaks Aafrika riikidel luua ja mitmekesistada mandritevahelisi väärtusahelaid ning vähendaks olemasolevaid kaubandustõkkeid, et luua Aafrika riikides endis rohkem lisaväärtust, tehes taristute täiendamiseks sihipäraseid investeeringuid ja arendades kestlikku energiavarustust, ning samuti rakendades eri- ja diferentseeritud kohtlemist; rõhutab, et Euroopa otseinvesteeringud peaksid toetama ka piirkondliku taristu parandamist; kutsub komisjoni üles tema kasutuses olevate kanalite kaudu soodustama piirkondlike väärtusahelate väljaarendamist, sest piirkonnasisene kaubavahetus on Aafrika mandril jätkuvalt kõrvalise tähtsusega ja jätab palju oma võimalusi kasutamata, kuid samas kujutab see endast kestliku arengu ja pikaajalise majandusliku iseseisvuse eeltingimust;

8. märgib, et Aafrika riigid, mis moodustavad küll üle 50 % üldiste tariifsete soodustuste kava toetusesaajatest, esindavad alla 5 % ELi üldiste tariifsete soodustuste kava impordist; kutsub komisjoni üles abistama toetusesaajate osalejaid, muu hulgas seoses päritolureeglite järgimise ja tehniliste tõketega; peab kahetsusväärseks, et üldiste tariifsete soodustuste kavast ei ole siiani panustatud toetust saavate Aafrika riikide majanduslikku mitmekesistamisse; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda üldiste tariifsete soodustuste kava määruse alla kuuluvate toodete loetelu laiendamist;

9. rõhutab, et EL ja Aafrika Liit jagavad ühist huvi stabiilse ja eeskirjadel põhineva mitmepoolse kaubavahetussüsteemi vastu, mis on keskendunud WTOle;

10. palub komisjonil enne kavandatud ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumist läbi vaadata prioriteedid, mis on esitatud tema teatises tervikliku Aafrika strateegia kohta, eesmärgiga tegeleda majanduslike, sotsiaalsete ja tervishoiualaste nõrkuste algpõhjustega Aafrika riikides ja piirkondades pärast praegust tervishoiu- ja majanduskriisi, aga ka seoses võimalusega, et tulevikus võib ohtu sattuda toiduga kindlustatus; märgib, et nii ühine plaan majanduse taastamiseks kui ka uuendatud ELi-Aafrika strateegia peavad jääma kooskõlla kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega; palub komisjonil kaaluda võimaldada Aafrika riikidele ajutist ekspordimaksude kehtestamist tarbekaupadele, et pehmendada mitmekordse kriisi mõjusid ja valmistada ette majanduse taastumiseks;

11. palub komisjonil toetada Aafrika püüdlusi oma mandril vabakaubanduspiirkonna loomiseks ning teha majanduspartnerluslepingute elluviimiseks vajalikke kohandusi, et need saaks selle sisemise ja enesemääratletud projekti alustalaks, ning pakkudes tehnilist tuge tollimaksude kaotamiseks vajalike fiskaalkohanduste tegemiseks ja aidates rakendada vastupidavaid fiskaalsüsteeme, mis aitavad võidelda maksudest kõrvalehoidumise probleemiga ja vähendada sõltuvust rahaülekannetest; rõhutab, et piirkondliku väärtusahela arendamiseks on oluline pakkuda tehnilist abi piirikoostöös ja muudes valdkondades esinevate tehniliste küsimuste lahendamiseks; tuletab meelde, kui oluline on luua Aafrika jaoks integreeritud kaubanduspiirkond, mis hõlbustab rahvusvahelist kaubandust ja kaasavat arengut;

12. rõhutab, et majanduspartnerluslepingud ja üldiste tariifsete soodustuste kava on ELi ja Aafrika kaubandussuhete olulised vahendid; rõhutab, et majanduspartnerluslepingute rakendamine ei ole siiani kaasa toonud soovitud edasiminekut piirkondliku integratsiooni, tehnilise abi, piirikoostöö alase suutlikkuse, teadmiste ja andmete haldamise ning koostöö alal, et parandada investeerimiskliimat ja soodustada head valitsemistava; palub komisjonil esmajärjekorras kiirendada nende eluliselt tähtsate aspektide elluviimist; kutsub komisjoni üles jätkama Aafrika riikide abistamist nendes valdkondades, kuid mitte muuta seda abi täielikult sõltuvaks majanduspartnerluslepingute rakendamisest; nõuab, et kõikidesse praegu läbiräägitavatesse ja tulevastesse majanduspartnerluslepingutesse lisataks süstemaatiliselt siduvad ja jõustatavad mehhanismid inimõigusi, töö- ja keskkonnastandardeid käsitlevate kaubanduse ja säästva arengu peatükkide rakendamiseks, ning rõhutab samas, et lepingud peavad olema kooskõlas arengupoliitika ja kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige seoses nende mõjuga metsade hävitamisele, kliimamuutustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; nõuab tungivalt, et on vaja toetada Aafrika majanduste integreerumist piirkondlikul tasandil, et muuta nad tugevamaks rahvusvahelisel tasandil;

13. kutsub üles esitama konkreetse ettepaneku ühisteks algatusteks Aafrika mandri varustamiseks taastuvenergiaga ja sellele suunatud innovatsiooni edendamiseks, sealhulgas konkreetse kava nende algatuste riiklikuks rahastamiseks ning samuti kava tihedamaks koostööks taastuvenergia ühiseks kasutamiseks tulevikus, ning samal ajal järk-järgult lõpetama kõik investeeringud fossiilkütustega seotud projektidesse; kordab, et kestlik areng ilma laiaulatusliku juurdepääsuta energiale ei ole võimalik ja julgustab komisjoni koostama ulatusliku kava selle kestliku energia alase partnerluse toimimiseks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on täita Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärgid; nõuab käesoleva tõsise tervishoiukriisi lahendamiseks patentide ühiskasutust ja tehnosiiret, austades samas vastavalt kaubandusaspektide lepingu 2003. aasta rahvatervise deklaratsioonile WTO intellektuaalomandi õigusi; kutsub komisjoni üles muutma kõigis Aafrika mandriga seotud poliitikavaldkondades juhtpõhimõtteks kestliku arengu eesmärkide saavutamine; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon peaks Cotonou lepingu järgse lepingu üle peetavatel läbirääkimistel nendest põhimõtetest täielikult kinni, et tagada tasakaalustatud, vaba ja õiglane kaubandus Aafrika mandriga;

14. rõhutab vajadust märkimisväärsete jätkusuutlike investeeringute järele, võimalik, et luues peamistes sektorites taristu, jätkusuutliku põllumajandussektori ja taastuvatest energiaallikatest saadava ulatusliku energiavarustuse vallas investeerimispartnerlusi, samal ajal tugevdades rahvatervist ja riiklikku haridust, puhta vee taristut ning tarne-, transpordi- ja energiataristut ning välistades nende erastamise; rõhutab vajadust jätkusuutliku innovatsioonipoliitika ja hüppelist arengut võimaldavate projektide järele, mille konkreetne eesmärk on ökoloogiline ja sotsiaalne kestlikkus, ning nõuab sellega seoses, et uuritaks, kuidas hüppeline areng aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele Aafrika riikides; rõhutab, et EL peab tegema avaliku sektori investeeringuid üldiste infrastruktuuride ja eelkõige piiriüleste infrastruktuuride arendamisse, et hõlbustada piirkondlikku kaubandust ja seeläbi mitmekesistada väärtusahelaid; rõhutab, et välismaiste otseinvesteeringute edendamine koos teiste välisinvesteeringute kava programmidega peaks olema seotud kohaliku ettevõtlusega, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, väikepõllumajandustootjate põllumajandustegevusele, kohalike teenuste sektorile, kohalikule töötlevale tööstusele, ning olema seotud ka kestlike uuendusprojektidega, et soodustada Aafrika väärtusahelate mitmekesistamist ning inimväärse tööhõive loomist, samas vältides uute sõltuvussuhete tekkimist;

15. rõhutab digiülemineku ja digiteerimise olulist rolli kestliku arengu ja ühiskonna toimetulekuvõime jaoks, mis on olnud praeguse COVID-19 kriisist tingitud üleilmse olukorra ajal eriti märgatav; nõuab, et Aafrika riikidega tehtaks digiülemineku, uuendusliku tehnoloogia ja lahenduste vallas kõigil ühiskonna tasanditel jätkuvat, tugevdatud, süstemaatilist ja vastastikku kasulikku koostööd, sealhulgas e-valitsuse, e-kaubanduse, digioskuste ja küberturvalisuse valdkonnas, mis on kooskõlas arengut soodustava digitaliseerimise käsitlusviisiga;

16. on mures, et Aafrika-ELi kodanikuühiskonna foorumi andmetel on kodanikuühiskonna osakaal vähenenud ja selle nähtavus on endiselt nõrk; rõhutab, et kodanikuühiskonna mõjuvõimu suurendamine ja selle ka sotsiaalse vastaspoole kaasamine investeeringustruktuuridesse on ELi praeguse poliitika lahutamatu osa Aafrika riikide suhtes ja nendega suheldes; palub seetõttu komisjonil kaasata kodanikuühiskond poliitilise dialoogi kõikidele tasanditele, eriti kaubanduslepingute ettevalmistamisse, jälgimisse ja hindamisse; nõuab, et kodanikuühiskonnale tuleb anda kaubandusabi süsteemis suurem roll;

17. tunnustab naiste ja tüdrukute kriitilise tähtsusega rolli kestlikus majanduskasvus ja arengus; rõhutab, et naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamist tuleb kogu ELi-Aafrika strateegia rakendamise kestel peavoolustada; rõhutab, et naiste majanduslikku iseseisvust tuleb edendada naisettevõtluse soodustamise kaudu; tuletab meelde, et naiste positsiooni saab tugevdada, lisades kaubavahetuslepingutesse selged sätted sooküsimuste ja kaubanduse kohta; kutsub sellega seoses komisjoni üles abistama Aafrika Liitu tema soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise strateegia elluviimisel, ning võtma Aafrika riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks; nõuab selge soolise perspektiivi kehtestamist, et reageerida erinevale mõjule, mida kriis ja sellest taastumise meestele ja naistele avaldab, ning naiste ja meeste erinevatele rollidele ja koormusele praeguse kriisi tingimustes;

18. rõhutab, et Aafrika mandri rahvastik on kõige noorem maailmas ning seetõttu palub, et komisjon integreeriks laste ja noorte huvid kindlalt Aafrika strateegia rakendamise kavasse ja tagaks märkimisväärsed investeeringud noorte inimeste pädevuste täiendamiseks, võttes arvesse nende kriitilise tähtsusega rolli ökoloogilises, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes kestliku tuleviku strateegiate edasisel arendamisel Aafrika jaoks; kutsub komisjoni üles abistama Aafrika noori spetsiaalsete haridusprogrammide, näiteks ERASMUS+ kaudu, ning suurendama hariduse ja tööga seonduvat liikuvust, kasutades selleks koostöös Aafrika Liidu, erasektori ja finantsinstitutsioonidega spetsiaalset strateegiat (nt tehes idufirmadele kättesaadavaks mikrokrediidi), eesmärgiga parandada majanduslikke ja kaubavahetuse võimalusi;

19. toonitab, kui oluline on toetada Aafrika riikide võimet mobiliseerida kodumaiseid ressursse, et suurendada investeeringuid universaalsetesse avalikesse põhiteenustesse; kutsub ELi üles toetama Aafrika riike, võideldes ELi ja hargmaiste ettevõtete poolsete ebaseaduslike rahavoogude ja maksude vältimisega, ning tagada maksude maksmine olukorras, kus luuakse tegelikku tulu ja majanduslikku väärtust, et peatada maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine;

20. muretseb asjaolu pärast, et kui EL kaotas 2015. aastal piimakvoodid, kolmekordistus ÜPP toetusel toimuv Euroopa piimapulbri eksport Lääne-Aafrikasse, tuues kohalikele karjakasvatajatele ja põllumajandusettevõtjatele kaasa katastroofilised tagajärjed, kuna nad ei suuda sellega konkureerida; palub, et komisjoni püüaks koos Aafrika valitsuste ja sidusrühmadega leida sellele probleemile lahendused;

21. väljendab muret asjaolu pärast, et Aafrika riikide vastu algatatakse üha rohkem investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusi, eelkõige Euroopa ettevõtete poolt; kutsub ELi valitsusi ja ettevõtteid üles hoiduma investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamisest ning lõpetama arvukad Aafrika riikide vastu algatatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlused;

22. kutsub komisjoni üles töötama koos Aafrika valitsuste ja sidusrühmadega lahenduste kallal ning rakendama Aafrika maapiirkondade rakkerühma soovitusi; on seisukohal, et kõige rohkem aitaks Aafrika rahva tervist ja heaolu parandada stabiilsete investeeringute ja tööhõive tagamine, et välja arendada Aafrika toidutarneahel, mis toimib kohalikus omandis olevate piirkondlike ahelate kaudu;

23. rõhutab, et Aafrikas ja eelkõige Sahara-tagustel aladel on lähiaastatel oodata kõige suuremat rahvastiku juurdekasvu kogu maailmas; kutsub seetõttu ELi üles järgima Aafrika maapiirkondade rakkerühma järeldusi Aafrika toidutarneahelatesse investeerimise vajaduste kohta, keskendudes lisaväärtusega tarbekaupadele;

24. toonitab, et Aafrika suurim abiandja on jätkuvalt EL ja selle liikmesriigid, kes üheskoos annavad kogu abist 31 %; tuletab meelde, kui oluline on Euroopa arengupoliitika paradigma nihe turule suunatud struktuurireformide ja hea valitsemistava suunas;

25. palub komisjoni, arvestades zoonootiliste patogeenide Aafrikas levimise dokumenteeritud kasvavat ohtu, edendada Aafrika riikides regulatiivse koostöö ja dialoogi kaudu rangemaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning loomade heaolu standardeid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 2 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Anna Cavazzini, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Emmanuel Maurel, Maxette Pirbakas, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

33	+
The Left	Emmanuel Maurel, Helmut Scholz
NI	Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó
PPE	Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler
RENEW	Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Udo Bullmann, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt
VERTS/ALE	Saskia Bricmont, Anna Cavazzini, Markéta Gregorová, Heidi Hautala

 

2	-
ECR	Emmanouil Fragkos, Dominik Tarczyński

 

7	0
ID	Roman Haider, Herve Juvin, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Maxette Pirbakas
ECR	Geert Bourgeois, Jan Zahradil

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (23.9.2020)

arengukomisjonile

uue ELi Aafrika-strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta

(2020/2041(INI))

Arvamuse koostaja: Juan Fernando López Aguilar

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab tungivat vajadust tugevama pikaajalise, õiglase, ambitsioonika, kestliku ja mitmetahulise partnerluse järele, mis põhineb poliitilisel dialoogil, ühisel vastutusel, solidaarsusel ja vastastikusel usaldusel, et lahendada ühised probleemid ja saavutada ühised eesmärgid;

2. tuletab meelde Euroopa Liidu (EL) ja Aafrika vahelisi eriti tihedaid ajaloolisi sidemeid ning ELi olulist panust nii arenguabisse[14] kui ka Aafrika Liidu (AL)[15] toimimisse; märgib, et EL on juhtiv arengu- ja humanitaarabi andja maailmas; tuletab meelde, et kuigi EL on juhtiv investor ja peamine arenguabi andja Aafrikas, mille tarbeks eraldavad EL ja selle liikmesriigid igal aastal ligi 20 miljardit eurot, on Sahara-tagune Aafrika jätkuvalt madalaima inimarengu indeksiga piirkond maailmas; tuletab meelde Aafrika piirkondadevahelise rände tähtsust; nõuab, et viidaks lõpule Aafrika mandri arenguks olulised projektid, nagu võitlus korruptsiooni vastu, digipööre, kestlik areng, õigusriigi põhimõtte tugevdamine, vähemuste ja kõige haavatavamate inimeste, eeskätt laste kaitsmine, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused kõigile;

3. tuletab meelde, et üks rände peamisi motiive Aafrika mandril on endiselt vaesus; on seisukohal, et EL saab oma vahendeid, nagu ELi Aafrika usaldusfond, paremini ja tõhusamalt kasutada ning võiks suurendada programmi „Erasmus+“ rahastamist noorte hariduse edendamiseks;

4. rõhutab Aafrika diasporaa olulist kultuurilist ja majanduslikku panust ELi ning rahasaadetiste tähtsust Aafrika riikide arengule ja kriisist taastumisele;

5. tuletab meelde, et riigi isevastutuse põhimõttega nähakse ette, et arengupoliitika ja -programmid saavad olla edukad ainult siis, kui neid juhivad arengumaad ja kui need on kohandatud riigis valitsevatele olukordadele ja riigi vajadustele; rõhutab vajadust teha selles osas koostööd kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondadega, et tagada inimeste vajaduste ja haavatavusega arvestamine;

6. kutsub ELi ja selle liikmesriike üles seadma inimõiguste austamine ja edendamine uue ELi Aafrika-strateegia keskmesse; rõhutab lisaks, kui oluline on edendada demokraatiat, võrdsust, solidaarsust, naiste ja vähemuste õigusi ja head valitsemistava ELi ja Aafrika suhetes, eelkõige tugevdades sidemeid Aafrika riikide kodanikuühiskonnaga ja tagades selle ulatuslikuma toetamise, ühtlasi edendada rahu ja julgeolekut, samuti kliima-, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset – kõik need on vajalikud alused kestliku, kaasava ja vastastikku kasuliku ELi ja Aafrika partnerluse tagamiseks;

7. rõhutab eeskätt vajadust asetada Aafrikaga sõlmitud rändealases partnerluses esikohale pagulaste ja rändajate inimõigused ning nõuab, et lõpetataks rändajate ja pagulaste kriminaliseerimine;

8. tuletab meelde, kui oluline on arendada välja strateegiline partnerlus Aafrikaga, tugevdades Aafrika Liiduga loodud sidemeid, aga ka arendades piirkondlikku koostööd ning ELi, Aafrika Liidu ja ÜRO kolmepoolseid arutelusid;

9. nõuab korruptsioonivastases võitluses suuremaid jõupingutusi, sest korruptsioon on tulemusliku arengu peamine takistus, mille tõttu ei saa Aafrika rahvad ELi ja Aafrika Liidu ühise poliitika eelistest täit kasu;

10. nõuab järelevalvemehhanismide arendamist, samuti ELi rahaliste vahendite täielikku läbipaistvust ja valdkondliku aruandekohustuse täitmist;

11. soovitab ELil ja Aafrika Liidul olemasolevaid riiklikke ja rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid vahendeid paremini rakendada ja jõustada ning võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja digiteenused; kutsub ELi üles võtma vastu range raamistiku korruptsiooni reguleerimiseks;

12. tuletab meelde, et ebaseaduslikud rahavood on arenguriikidele oluline probleem; teeb ettepaneku kasutada ELi rahaliste vahendite otsestele abisaajatele suunamisel suuremas ulatuses antud piirkonnas tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone;

13. rõhutab, kui oluline on lisada uude strateegiasse konkreetsed meetmed rändajate ja diasporaarühmade mõjuvõimu suurendamiseks, et aidata kaasa uue strateegia kujundamisele, rakendamisele ja järelevalvele; rõhutab, kui oluline on kaasata ELi ja Aafrika kodanikuühiskond, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid ulatuslikumalt strateegia kujundamisse ja selle rakendamise järelevalvesse; rõhutab, et kodanikuühiskonnal on kogu maailmas keskne roll demokraatia toetamisel ja poliitilise dialoogi tugevdamisel;

14. on seisukohal, et rände küsimuses, mis on ELi ja Aafrika suhete pikaajaline prioriteet, on vaja dialoogi ELi, Aafrika Liidu ja Aafrika riikide vahel;

15. on arvamusel, et rände valdkonnas tuleb välja kujundada tugev koostöö, mis on rajatud solidaarsuse, jagatud vastutuse ja inimõiguste austamise põhimõtetele; rõhutab, kui oluline on tagada konsulaarasutustes reisilubade väljastamisel ja tagasivõtulepingute sõlmimisel tõhusus, õiglus ja nõuetekohane menetlus, kusjuures eelistada tuleks vabatahtlikku tagasipöördumist ning tagada, et üksikisikute õigused ja väärikus on igakülgselt kaitstud ja neid austatakse täies ulatuses;

16. nõuab, et kestliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisega kaasneks jõuline ja pikaajaline poliitika, millega toetatakse tagasipöördujaid ja tegeletakse päritoluriikide struktuursete küsimustega, sealhulgas kestlikud ja õiglased majandusstruktuurid, hea valitsemistava, inimõiguste austamine ja sooline võrdõiguslikkus;

17. rõhutab, et 17 % maailma elanikkonnast ehk 1,3 miljardit inimest elab praegu Aafrikas; märgib, et prognooside kohaselt on 2050. aastaks oodata Sahara-taguse Aafrika rahvaarvu kahekordistumist ning et enam kui pool maailma rahvastiku kasvust leiab aset Aafrikas[16]; tuletab meelde, et kuni 80 % kõigist Aafrika riikidest pärit rahvusvahelistest rändajatest liigub Aafrika mandri piires, aidates kaasa Aafrika arengule, jõukusele ja integratsioonile;

18. rõhutab, kui oluline on tugevdada rahvusvahelist koostööd inimkaubanduse vastu võitlemisel; nõuab sellega seoses ulatuslikke, valdkondadevahelisi jõupingutusi ja kooskõlastamist kõigil tasanditel koostöös kohalike ametivõimudega, sealhulgas rahvusvahelise õiguskaitsekoostöö ametitega; usub, et inimsmugeldajate ja -kaubitsejate vastu tuleb võidelda mõlema osapoole ühisel jõul ja muu hulgas Europoli toel;

19. nõuab, et EL ja Aafrika riigid teeksid koostööd, et luua inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise riske ja ohte käsitlev tõhus ja laiaulatuslik teabekampaania, et hoida ära inimeste elude ohtu sattumist ebaseaduslikult ELi sisenemise eesmärgil;

20. märgib, et usaldusväärsete rahvastikuregistrite puudumine teatavates Aafrika riikides on jätnud paljud kodanikud ilma seaduslikust eksisteerimisõigusest ning sellest tulenevalt nende kodanikuõigustest, demokraatlikus protsessis osalemise õigusest ja hääleõigusest; rõhutab, et sellest tulenevalt ei ole rahvastikustatistika usaldusväärne ega asjakohane;

21. rõhutab vajadust tagada õiglane ja juurdepääsetav varjupaigamenetlus inimestele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset nii ELis kui ka Aafrika riikides; kutsub ELi üles andma otsest ja kaudset abi rändajatele ja pagulastele nende kodu lähedal, kust nad põgenevad;

22. märgib, et Aafrika riigid võtavad vastu suure osa kõikidest maailma pagulastest ja riigisisestest põgenikest, kelle haavatavat olukorda on COVID-19 kriis veelgi süvendanud; nõuab kooskõlas üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppega üleilmset pagulastega seotud vastutuse jagamist, sealhulgas rahalise toetuse suurendamise, ümberasustamise ning humanitaarkoridoride loomise ja humanitaarviisade väljaandmise kaudu;

23. tuletab meelde pakilist vajadust arendada kaitset vajavate inimeste jaoks välja ohutud ja seaduslikud teed, lihtsustada ELi sisenemiseks tööviisade saamist kõigi kvalifikatsioonitasemete lõikes ning saada ELi kodanikega samaväärseid sotsiaalkaitsemeetmeid; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles suurendama oma panust üleilmsete ümberasustamisvajaduste rahuldamisse ja hõlbustama kolmandate riikide kodanike perekondade taasühinemist;

24. kutsub ELi ja Aafrika riike üles laiendama turvalisi ja seaduslikke rändekanaleid Euroopa ja Aafrika vahel ning seaduslikku liikuvust Aafrika mandril, et vähendada inimõiguste rikkumisi ja rändajate hukkumist ohtlikel rändeteedel ning maksimeerida rändest saadavat kasu ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe kohaselt; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama ja jälgima, et rände haldamise alane koostöö ei mõjutaks Aafrika-sisest liikuvust;

25. tuletab meelde vajadust kutsuda ellu ühine spetsiaalselt otsingule ja päästele suunatud Euroopa tsiviiloperatsioon, et teha lõpp inimeste hukkumisele merel;

26. rõhutab, kui oluline on töötada välja tõeline korduvrändepoliitika, mis võimaldaks oskus- ja lihttöölistel saada kasu erialaste teadmiste vahetamisest ja liikuvusest ELi ja Aafrika vahel, võimaldades inimestel naasta oma päritoluriiki ja edendades sel viisil ajude sissevoolu; tuletab meelde, et kui tahta Aafrikaga välja kujundada tõelist ja kestlikku strateegilist partnerlust, tuleb ülima tähelepanuga käsitleda ajude väljavoolu probleemi; toetab päritoluriikidest ja ELi suunalistest transiidiriikidest pärit vastuvõetavaks tunnistatud töölubade taotluste (esitatud näiteks saatkondade kaudu või veebis) tähtsuse järjekorda seadmist, et vältida seda, et rändajad otsustavad ebaseaduslike rändekanalite kasuks, ning kergendada varjupaiga- ja rändesüsteemile avalduvat koormust;

27. on seisukohal, et ELi riiklike töörändealaste õigusaktide killustatus ning menetluste keerukus ja suur bürokraatia pärsivad ELi sisenemiseks seaduslike rändekanalite kasutamist; soovitab ELi ja Aafrika partnerluse raames võtta kasutusele ühtlustatud ja mittebürokraatliku Euroopa taotlusmenetluse;

28. toetab Aafrika riikide avaliku halduse digiteerimist ja ajakohastamist, mille eesmärk on eelkõige koostada usaldusväärsed rahvastikuregistrid, töötada välja turvalised isikut tõendavad dokumendid ja soodustada andmevahetust; rõhutab, et andmete mis tahes vahetamise suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid andmekaitse- ja privaatsusseadusi; kutsub ELi üles tegema koostööd Aafrika riikidega, et töötada välja üleilmsed andmekaitsestandardid, mis omakorda aitavad võidelda kuritegevuse vastu ja vastastikku majandust tugevdada;

29. juhib tähelepanu ohule, et valitsused võivad neid süsteeme kuritarvitada oponentide või inimõiguste kaitsjate ründamiseks; nõuab kindlalt, et neid andmeid edastataks kolmandatele riikidele, sealhulgas ELile ja selle liikmesriikidele, ainult rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud ulatuses;

30. märgib, et uues ELi Aafrika-strateegias on suurt rõhku pandud digimajandusele; rõhutab, et COVID-19 puhang näitab Aafrika haavatavust, mis on muu hulgas seotud majanduse mitmekesistamise madala tasemega, suure sõltuvusega toorainete ekspordist, üldise tervisekindlustuse puudumisega ning üldise juurdepääsu puudumisega energiale, veele ja kanalisatsioonile; seab ülaltoodut arvesse võttes küsimuse alla ELi Aafrika-strateegia raames prioriteediks seatud valdkonnad; kordab, et eriti rahaliste piirangute kontekstis ei tohiks digitehnoloogia arendamist eelistada kiireloomulisematele probleemidele, millega Aafrikas tegeleda tuleb, sealhulgas inimeste selliste põhivajaduste rahuldamine, nagu elektri kättesaadavus, haridus ja sanitaartingimused; toetab ELi-Aafrika partnerluse digiteerimiskava, mis tagab digitehnoloogia võrdse juurdepääsu, kasutamise ja loomise, et ületada digilõhe, sealhulgas sooline digilõhe;

31. tuletab meelde, et terrorismivastane võitlus on ühine prioriteet; kutsub ELi üles jätkama oma jõupingutusi ja osutama ulatuslikumat abi Aafrika partneritele terrorismi all kannatavates piirkondades;

32. tunneb heameelt Aafrika kestliku majanduskasvu üle ning märgib, et Aafrika riigid on innovatsiooni- ja ettevõtluskeskused, mis koondavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis peaksid võimaldama neil tagada inimväärse tuleviku oma noortele, kes on mandri arengu peamine liikumapanev jõud[17], ning hoida seeläbi ära saatjata alaealiste lahkumise riigist ja teha koostööd tagasipöördujate tagasivõtmisel; nõuab seetõttu suuri investeeringuid noorte põlvkondade inimarengusse, tagades juurdepääsu õigustele, sealhulgas haridusele, toitvale toidule, tervishoiule, muu hulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning sellealastele õigustele ja teenustele, ning inimõiguste austamise;

33. rõhutab, kui oluline on välja töötada kindel poliitika, mis tagaks kõigile lastele võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja kaasavatele oskuste õppimise programmidele, ning luua valdkonnaülesed võimalused sotsiaalse arengu ja majanduskasvu edendamiseks; rõhutab, et need meetmed on inimeste ja noorte vaesusest välja aitamiseks keskse tähtsusega;

34. kiidab heaks mõne Aafrika juhi jõupingutused töötada välja ja edendada õigusakte, millega võidelda seksuaalse ja koduvägivalla, seksuaalse ahistamise, lapsega sõlmitud abielude, abielusisese vägistamise ning mis tahes muu väärkohtlemise vastu, ja rõhutab vajadust edasise koostöö järele nendes valdkondades; rõhutab, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine ning nende kaitsmine inimkaubanduse, vägivalla ja ärakasutamise eest peab olema Aafrika riikidega tehtava koostöö prioriteet; märgib, et sellele aitab kaasa naiste ja tütarlaste hariduse ja tervisega seotud parimate tavade vahetamine ja ELi konkreetsed sellealased algatused; toonitab, et kuritegevuse vastu võitlemisel ja Aafrika majanduse tugevdamisel on oluline osa naiste ja tütarlaste võrdsuse, põhiõiguste ja vabaduse tagamisel;

35. juhib tähelepanu, et lisaks erimeetmetele ja spetsiaalsele eelarvetoetusele naiste õiguste tagamiseks tuleks kogu strateegiasse integreerida soolise võrdõiguslikkuse mõõde, mis hõlmaks noori, naiste õiguste eest võitlevaid ja naiste juhitud organisatsioone; rõhutab, et strateegiaga tuleb tagada seksuaal- ja reproduktiivtervis ning -õigused, samuti LGBTI-inimeste õiguste kaitse ja edendamine;

36. tuletab meelde, et tuleks võtta erimeetmeid rändajate kaitsmiseks surma, kadunuks jäämise, perekonna lahuselu ja nende õiguste rikkumise eest, mis hõlmab tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning lapse parimate huvide austamist;

37. rõhutab Euroopa ja Aafrika ettevõtjate, eriti VKEde vahelise majanduspartnerluse olulisust mõlema maailmajao majanduslike võimaluste suurendamiseks;

38. nõuab, et võetaks arvesse nii Euroopa kui ka Aafrika maailmajao ja nende elanike julgeolekut ja huve, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide otsese osalemise kaudu ELi Aafrika-strateegia protsessis; tunnistab, et vastupanuvõime, julgeolek, rahu ja valitsemistava on omavahel tihedalt seotud; rõhutab, kui oluline on keskenduda inimeste turvalisusele, tegeleda konfliktide algpõhjustega ja tagada, et ELi tegevus on konfliktitundlik ning põhineb kohalike elanike vajadustel ja algatustel, eriti kodanikuühiskonna algatustel rahu ja demokraatia saavutamiseks;

39. juhib tähelepanu vajadusele seada esmatähtsaks mõlema osapoole rahvatervise süsteemid, et tagada üldine juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas ülemaailmse tervishoiu alasele teadus- ja arendustegevusele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 13 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Lívia Járóka, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Paulo Rangel, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Delara Burkhardt, Gwendoline Delbos-Corfield, Kostas Papadakis, Kris Peeters, Anne-Sophie Pelletier, Sira Rego, Rob Rooken, Paul Tang, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Isabel Benjumea Benjumea

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47	+
PPE	Magdalena Adamowicz, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Roberta Metsola, Kris Peeters, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Tomas Tobé, Tomáš Zdechovský
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Delara Burkhardt, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Paul Tang, Bettina Vollath, Elena Yoncheva
RENEW	Anna Júlia Donáth, Sophia In ‘T Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
VERTS/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Gwendoline Delbos-Corfield, Alice Kuhnke, Diana Riba I Giner, Tineke Strik
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Assita Kanko, Jadwiga Wiśniewska
NI	Laura Ferrara

 

13	-
PPE	Balázs Hidvéghi, Nadine Morano
ID	Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
ECR	Jorge Buxadé Villalba, Nicola Procaccini, Rob Rooken
NI	Kostas Papadakis, Milan Uhrík

 

7	0
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Vladimír Bilčík
RENEW	Malik Azmani
The Left	Pernando Barrena Arza, Cornelia Ernst, Anne-Sophie Pelletier, Sira Rego

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.1.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Erik Marquardt, Norbert Neuser, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Christian Sagartz, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Chrysoula Zacharopoulou, Bernhard Zimniok
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Patrizia Toia

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20	+
NI	Antoni Comín i Oliveres
PPE	Anna‑Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Janina Ochojska, Christian Sagartz, Tomas Tobé
RENEW	Catherine Chabaud, Charles Goerens, Jan‑Christoph Oetjen, Chrysoula Zacharopoulou
S&D	Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Norbert Neuser, Marc Tarabella, Patrizia Toia
VERTS/ALE	Pierrette Herzberger‑Fofana, Erik Marquardt, Michèle Rivasi

 

2	–
ID	Dominique Bilde, Bernhard Zimniok

 

3	0
ECR	Beata Kempa
ID	Gianna Gancia
The Left	Miguel Urbán Crespo

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT C 356, 4.10.2018, lk 66.
• [2] ELT C 349, 17.10.2017, lk 11.
• [3] ELT C 363, 28.10.2020, lk 27.
• [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173.
• [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0298.
• [6] Vastavalt ELT C 215, 19.6.2018, lk 2, ELT C 28, 27.1.2020, lk 101, ja vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0084.
• [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1).
• [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/50/EL (ELT L 294, 6.11.2013, lk 13).
• [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
• [10] ELT L 195, 19.6.2020, lk 1.
• [11] ELT L 130, 19.5.2017, lk 1.
• [12] ELT L 294, 6.11.2013, lk 13.
• [13] ELT L 195, 19.6.2020, lk 1.
• [14] 19,6 miljardit eurot, mis moodustab 46 % kogu arenguabist (2018), https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/qanda_20_375
• [15] 327 miljonit USA dollarit, mis moodustab 42 % selle eelarvest, vastus parlamendi küsimusele E-003478/2018, https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/E-8-2018-003478-ASW_EN.html.
• [16] https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html
• [17] 62 % Sahara-taguse Aafrika elanikkonnast moodustavad alla 25-aastased https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf