Menetlus : 2020/2043(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0019/2021

Esitatud tekstid :

A9-0019/2021

Arutelud :

PV 08/03/2021 - 18
PV 08/03/2021 - 20
CRE 08/03/2021 - 18
CRE 08/03/2021 - 20

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0071

<Date>{15/02/2021}15.2.2021</Date>
<NoDocSe>A9-0019/2021</NoDocSe>
PDF 281kWORD 111k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi väljatöötamise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2043(INI))</DocRef>


<Commission>{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Yannick Jadot</Depute>

Arvamuse koostajad (*):

Karin Karlsbro, rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Luis Garicano, majandus- ja rahanduskomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi väljatöötamise kohta

(2020/2043(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

 võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta aruannet heitkoguste erinevuse kohta,

 võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandeid globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra ning ookeani ja krüosfääri kohta,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatist „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ (COM(2020)0562) ja sellele lisatud mõjuhinnangut (SWD(2020)0176),

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta ja 17.–21. juuli 2020. aasta järeldusi,

 võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta[1],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja järeldusi ja soovitusi 15. septembri 2020. aasta eriaruandes nr 18/2020 pealkirjaga „ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“,

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[2],

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[3],

 võttes arvesse parlamendi poolt 2030. aasta kliimaeesmärgi suhtes võetud seisukohta, et kasvuhoonegaaside heidet tuleks vähendada 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega[4],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, eelarvekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon arvamusi,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0019/2021),

A. arvestades, et kliimamuutuste kahjulik mõju kujutab endast otsest ohtu inimeste toimetulekule ning maismaa- ja mereökosüsteemidele, nagu kinnitatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruannetes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra ning ookeani ja krüosfääri kohta; arvestades, et see mõju jaotub ebaühtlaselt ja kõige rohkem kannatavad selle all vaesemad maad ja inimesed;

B. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustavad kliimamuutused alates 2030. aastast alatoitluse, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumastressi tagajärjel aastas umbes 250 000 surmajuhtumit lisaks;

C. arvestades, et keskmine ülemaailmne temperatuur on juba tõusnud rohkem kui 1,1 °C üle tööstusaja-eelse taseme[5];

D. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on Pariisi kokkuleppega kohustunud võtma kliimameetmeid uusimate kättesaadavate teaduslike tõendite alusel ning nüüd on nende eesmärk saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks;

E. arvestades, et viimastel aastakümnetel on ELil õnnestunud lahutada majanduskasvust territoriaalne kasvuhoonegaaside heide, kusjuures kasvuhoonegaaside heide on vähenenud 24 %, samal ajal kui SKP kasvas aastatel 1990–2019 rohkem kui 60 %; arvestades, et seejuures ei võeta arvesse ELi heitkoguseid, mis sisalduvad tema rahvusvahelises kaubavahetuses, ning seetõttu alahinnatakse liidu ülemaailmset CO2-jalajälge;

F. arvestades, et 2015. aastal oli imporditud ja eksporditud heitkoguste suhe ELis ligikaudu 3:1, kusjuures imporditi 1,317 miljardit tonni CO2 ja eksporditi 424 miljonit tonni[6];

G. arvestades, et kehtiv ELi õigus on tulemuslikult aidanud seni vastu võetud kliimaeesmärke saavutada; arvestades, et heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) praegune ülesehitus, eelkõige kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad kehtivad sätted, ei ole andnud tõhusaid stiimuleid teatavate sektorite, eelkõige tööstuse CO2-heite vähendamiseks ning on mõnel juhul toonud abisaavatele ettevõtetele põhjendamatut juhuslikku kasumit, nagu on rõhutanud Euroopa Kontrollikoda[7];

H. arvestades, et komisjon peaks jätkama tööd meetodite väljatöötamiseks, et teha kindlaks toodete CO2- ja keskkonnajalajälg, kasutades kogu olelusringi hõlmavat lähenemisviisi ja tagades, et toodetes sisalduvate heitkoguste, sealhulgas rahvusvahelise transpordi tekitatud heitkoguste arvestamine kajastab tegelikkust nii palju kui võimalik;

I. arvestades, et komisjon peaks uurima ka toodete ja teenuste jälgitavust, et teha täpsemalt kindlaks mõju, mis avaldub kogu nende olelusringi vältel, nagu materjalide kaevandamine ja kasutamine, tootmisprotsess, energiakasutus ja kasutatav transpordiliik;

J. arvestades, et umbes 27 % kütuste põletamisest tulenevast ülemaailmsest CO2-heitest on praegu seotud rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupadega[8]; arvestades, et 90 % rahvusvahelisest kaubaveost toimub merel ning et see toob kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite; arvestades, et ELi esialgsesse riiklikult kindlaksmääratud panusesse lisati ainult riigisisesest veeliiklusest tulenev kasvuhoonegaaside heide; arvestades, et seda muudetakse, võttes arvesse ELi tõhustatud 2030. aasta eesmärki;

K. arvestades, et COVID-19 kriis on andnud olulisi õppetunde, mistõttu komisjoni ettepanekus uue taasterahastu – Next Generation EU – kohta rõhutatakse vajadust tugevdada Euroopa autonoomiat ja vastupanuvõimet ning vajadust lühiahelate, eelkõige lühemate toidutarneahelate järele;

L. arvestades, et on oluline, et komisjonil oleks terviklik kliimapoliitika ning ta käsitleks näiteks heitkoguste vähendamise eesmärke, nagu meretranspordi puhul, kooskõlas CO2-heite maksustamise strateegiatega;

M. arvestades, et CO2-heite tõhusa ja mõtestatud maksustamise tagamine laiemas regulatiivses keskkonnas võib olla majanduslik stiimul väiksema CO2-heitega tootmismeetodite väljatöötamiseks ning võib hoogustada investeeringuid innovatsiooni ja uude tehnoloogiasse, tagades ELi majanduse CO2-heite vähendamise ja ringluse; arvestades, et tulemuslik süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism võib sellele kaasa aidata;

N. arvestades, et kaubandus võib olla oluline vahend kestliku arengu edendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks; arvestades, et ELi ühtne turg on maailma suuruselt teine tarbijaturg, mis annab liidule ainulaadse positsiooni ülemaailmse standardite kehtestajana;

O. arvestades, et võitlus kliimamuutuste vastu on konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse tegur ning sellel on suur potentsiaal tööstuse arengu, töökohtade loomise, innovatsiooni ja piirkondliku arengu seisukohast;

P. arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX artikli kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetel õigus rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks (punkt b) või taastumatute loodusvarade säästmiseks (punkt g);

Q. arvestades, et EL peaks aktsepteerima, et kolmas riik võib kehtestada süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi, kui see riik rakendab kõrgemat CO2 hinda;

R. arvestades, et USA president Biden on oma valimisplatvormi kaudu võtnud soodsa hoiaku püüda kehtestada CO2-heite kohandamise tasud või kvoodid CO2-mahukatele kaupadele, mis pärinevad riikidest, kes ei täida oma kliima- ja keskkonnakohustusi; arvestades, et see looks uue võimaluse ELi ja USA koostööks kliimamuutuste vastu võitlemisel ja selle olulise partnerluse taastamisel;

S. arvestades, et ELi suuremad eesmärgid kliimamuutuste vallas ei tohiks tekitada Euroopa tööstuses kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

Üldised tähelepanekud

1. tunneb tõsist muret selle pärast, et praegu ei ole ükski esitatud riiklikult kindlaksmääratud panus, ka mitte liidu ja selle liikmesriikide panused, kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärgiga hoida ülemaailmne temperatuuritõus selgelt alla 2 °C, jätkates samas jõupingutusi selle nimel, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 1,5 °C üle tööstusajaeelse taseme;

2. tunneb muret selle pärast, et mõned ELi kaubanduspartnerid ei ole viimastel aastatel rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel koostööd teinud, mis – nagu hiljuti COP25-l täheldati – vähendab meie kollektiivset ülemaailmset suutlikkust saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid; ergutab kõiki osalisi toetama kollektiivseid ja teaduspõhiseid ülemaailmseid jõupingutusi, mis aitavad neid eesmärke saavutada; kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis läbipaistvat, õiglast ja kaasavat otsustusprotsessi;

3. rõhutab, et ELil ja selle liikmesriikidel on kohustus ja võimalus püsida koos teiste maailma peamiste heitetekitajatega ülemaailmsete kliimameetmete võtmisel juhtival kohal; juhib tähelepanu sellele, et EL on olnud üleilmses kliimamuutuste vastases tegevuses juhtival kohal, nagu näitab see, et ta võttis vastu eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja kavatseb suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärki; soovitab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid kliimadiplomaatiat enne ja pärast süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi käsitleva seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist ning eelkõige tagaksid pideva dialoogi kaubanduspartneritega, et hoogustada ülemaailmseid kliimameetmeid; rõhutab, et tuleb teha üheaegseid diplomaatilisi jõupingutusi, et tagada ELi naaberriikide varajane kaasamine;

4. tõstab esile kodanike ja tarbijate keskset rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel ning seda, kui oluline on stimuleerida ja toetada tarbijate valikuvõimalusi, et vähendada kliimamuutuste mõju, edendades kestlikku tegevust ja kaasnevaid hüvesid, mis toovad kaasa parema elukvaliteedi;

5. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku seada liidu 2030. aasta kliimaeesmärgiks vähendada netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %; rõhutab samas, et parlament võttis vastu suurema eesmärgi – vähendada heidet 60 %;

6. märgib, et kuigi EL on oma sisemaist kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendanud, on liitu imporditavate kaupadega seotud heitkogused pidevalt kasvanud, kahjustades seega liidu jõupingutusi oma ülemaailmse CO2-jalajälje vähendamiseks; rõhutab, et kaupade ja teenuste puhasimport ELi moodustab üle 20 % liidusisesest CO2-heitest; on seisukohal, et impordi kasvuhoonegaaside sisaldust tuleks paremini jälgida, et määrata kindlaks võimalikud meetmed ELi ülemaailmse CO2-jalajälje vähendamiseks;

WTO nõuetele vastava süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi väljatöötamine

7. toetab süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi kehtestamist, tingimusel, et see ei ole diskrimineeriv ega kujuta endast rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist ning on seega WTO eeskirjade ja ELi vabakaubanduslepingutega kooskõlas; on seisukohal, et süsinikdioksiidi piirimaksumehhanism ajendaks Euroopa tööstust ja ELi kaubanduspartnereid oma tööstuse CO2-heidet vähendama ning toetaks seega nii ELi kui ka ülemaailmset kliimapoliitikat, et saavutada kasvuhoonegaasineutraalsus kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; väljendab selgelt seisukohta, et süsinikdioksiidi piirimaksumehhanism peaks olema kavandatud üksnes kliimaeesmärkide edendamiseks ja seda ei tohiks vääralt kasutada protektsionismi, põhjendamatu diskrimineerimise või piirangute edendamise vahendina; rõhutab, et see mehhanism peaks toetama ELi rohelisi eesmärke, eelkõige eesmärki paremini käsitleda ELi tööstuses ja rahvusvahelises kaubanduses sisalduvaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, olles samas mittediskrimineeriv ja püüeldes ülemaailmsete võrdsete tingimuste poole;

8. rõhutab, et vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele tuleks võimaldada erikohtlemist, et võtta arvesse nende eripära ja süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi võimalikku kahjulikku mõju nende arengule;

9. tuletab meelde äärepoolseimate piirkondade erilisi piiranguid ja probleeme, mida süvendab eelkõige nende kaugus, isoleeritus ja turu piiratus, ning nõuab, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 349 võetaks süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismis eraldi arvesse nende eripära;

10. kordab, et seadusandlike meetmete sekka, mille abil püütakse kiiresti vähendada ELi tootmisest ja tarbimisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, peaks kuuluma lisaks energiatõhususe parandamisele ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele ka süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kehtestamine; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga peaksid käima koos muud poliitikameetmed, mille eesmärk on soodustada ja edendada investeerimist vähese CO2-heitega tööstusprotsessidesse, muu hulgas innovatiivsete rahastamisvahendite, ELi uue ringmajanduse tegevuskava ja sellise laiema tööstuspoliitika kaudu, mis on ühtaegu äärmiselt keskkonnasõbralik ja sotsiaalselt õiglane, et suunata Euroopa vähese CO2-heitega taasindustrialiseerimise rajale ning luua kohalikul tasandil töökohti ja tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime, saavutades samal ajal liidu kliimaeesmärgid ja luues kliimaneutraalsusesse investeerimiseks piisava prognoositavuse ja kindluse;

11. rõhutab, et tootestandardid võivad tagada vähese CO2-heitega ja ressursitõhusa tootmise ning aidata minimeerida toodete kasutamisest tulenevat keskkonnakahju; palub seetõttu, et komisjon teeks lisaks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kehtestamisele ettepaneku kehtestada ELis turule lastavatele toodetele ambitsioonikamad ja siduvad standardid ja normid, mille abil vähendada kasvuhoonegaaside heidet, hoida kokku ressursse ja energiat ning tugevdada kestliku tootepoliitika raamistikku ja ELi uut ringmajanduse tegevuskava;

12. on seisukohal, et siseturu ja väärtusahela võimalike moonutuste vältimiseks peaks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism hõlmama kõikide ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvate toodete ja kaupade importi, ka siis, kui tegemist on vahe- või lõpptoodete osadega; rõhutab, et kõigepealt (juba 2023. aastaks ja mõjuhinnangu alusel) peaks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism hakkama kehtima energeetikasektorile ja muudele energiamahukatele tööstussektoritele, nagu tsemendi-, terase-, alumiiniumi-, rafineerimis-, paberi-, klaasi-, kemikaali- ja väetisesektor, mis saavad jätkuvalt märkimisväärsel hulgal tasuta saastekvoote ja kus tekitatakse endiselt 94 % liidu tööstusheitest;

13. rõhutab, et importkauba kasvuhoonegaaside sisaldust tuleks arvestada läbipaistvate, usaldusväärsete ja ajakohaste tootepõhiste võrdlusaluste põhjal kolmandates riikides asuvate rajatiste tasandil ning kui importija jätab andmed esitamata, tuleks arvesse võtta konkreetse toote ülemaailmset keskmist kasvuhoonegaaside heite sisaldust tootmisviisi järgi, sest eri tootmismetoodikad põhjustavad eri mahus heidet; on seisukohal, et importkauba CO2 heite sisalduse maksustamisel tuleks arvesse võtta nii otsest kui ka kaudset heidet ning seega ka konkreetse riigi elektrivõrgu CO2-mahukust või, kui importija on vastava teabe esitanud, konkreetse rajatise energiatarbimise CO2‑mahukust;

14. märgib, et komisjon hindab praegu kõiki erinevaid võimalusi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kehtestamiseks, alates maksuvahenditest kuni ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate mehhanismideni; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi eri lahenduste uurimine peaks toimuma koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisega, et need oleksid üksteist täiendavad ja sidusad ning hoiaksid ära kattuvused, mis tooksid kaasa ELi tööstuse mitmekordse kaitsmise; rõhutab, kui oluline on, et kogu süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga seotud protsess oleks läbipaistev, ning toonitab, et selleks tuleb Euroopa Parlamendiga koordineerides teha koostööd nii WTO kui ka ELi kaubanduspartneritega ning hinnata hoolikalt ja võrdlevalt süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi eri lahendusvõimaluste tulemuslikkust, tõhusust ja õiguslikku teostatavust, eesmärgiga vähendada kogu ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi põhieesmärk on kaitsta keskkonda ning seepärast peaksid selle vormi valikul kõige olulisemad olema keskkonnakriteeriumid, kusjuures eesmärk peaks olema tagada selline prognoositav ja piisavalt kõrge CO2 hind, et see ergutaks investeerima süsinikuheite vähendamisse ja aitaks saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

15. rõhutab, et oluline on hinnata iga variandi mõju nii tuludele kui ka tarbijate elatustasemele, eelkõige nende puhul, kes kuuluvad haavatavamatesse rühmadesse; kutsub komisjoni üles võtma mõjuhindamises arvesse ka mõju, mida süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi eri lahendused ja vormid omavahendina saadavate tulude näol ELi eelarvele avaldavad;

16. on seisukohal, et kasvuhoonegaaside heite võimaliku ülekandumise vältimiseks ja samal ajal WTO eeskirjade järgimiseks peab impordi süsinikusisalduse maksustamine süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kaudu olema kooskõlas ELi tootjate süsinikukuludega; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi alusel toimuv CO2 heite maksustamine peaks peegeldama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaste saastekvootide hinna dünaamilist arengut, tagama prognoositavuse ja vähendama CO2 hinna volatiilsust; on seisukohal, et importijad peaksid ostma saastekvoote ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eraldi saastekvootide reservist, sest sellisel juhul vastab CO2 hind ELi heitkogustega kauplemise süsteemis tehingu tegemise päeval kehtivale hinnale; toonitab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism on vaid üks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmise vahend ning sellega peavad kaasnema muud meetmed heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites ja ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, et tagada selline CO2 hind, mis võimaldaks rakendada täielikult põhimõtet „saastaja maksab“, ja aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet vastavalt ELi 2030. aasta ajakohastatud kliimaeesmärkidele ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgile, muu hulgas tegeledes lineaarse vähendamisteguri, ülemmäära ümberkujundamise ja võimaliku vajadusega süsinikdioksiidi miinimumhinna järele;

17. rõhutab, et kõigi, nii omamaiste kui ka imporditud toodete süsinikusisalduse aktsiis või maks ei lahendaks täielikult kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, oleks tehniliselt keeruline, arvestades CO2-heite jälgimise keerukust ülemaailmsetes väärtusahelates, ja võiks tarbijaid märkimisväärselt koormata; tunnistab, et kindlasummaline tollimaks või impordimaks võiks olla lihtne vahend imporditud süsiniku kohta tugeva ja stabiilse keskkonnahinna signaali andmiseks; usub siiski, et kuna selline maks oleks oma olemuselt fikseeritud, oleks see ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muutuva hinna kajastamisel vähem paindlik; rõhutab, et praktikas oleks kujunev maks, mis automaatselt peegeldab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi hinda, samaväärne teoreetilise heitkogustega kauplemise süsteemiga; tunnistab, et kui süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks olema fiskaalset laadi, on võimalik, et kehtestatakse ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 2 põhinev mehhanism;

18. rõhutab, et importijatel peaks olema võimalik tõendada kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi seire-, aruandlus- ja kontrollistandarditega, et nende toodete CO2 sisaldus on väiksem, ning maksta vastavalt vähem, mis ergutaks maailmas innovatsiooni ja investeerimist säästvatesse tehnoloogiatesse; on seisukohal, et see ei tohiks tekitada VKEdele ebaproportsionaalset koormust; rõhutab, et mehhanismi rakendamine peab tuginema ELi standarditele, mis aitaksid vältida süsteemist kõrvalehoidmist või selle väärkasutamist, ning selle haldamiseks on vaja tugevat ja sõltumatut taristut;

19. rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks kindlustama, et kolmandatest riikidest pärit importijatelt ei nõuta toodete süsinikusisalduse eest tasu kaks korda ning et neid koheldakse teistega võrdselt ja diskrimineerimata; kutsub komisjoni üles hindama hoolikalt süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi erinevate võimaluste mõju vähim arenenud riikidele;

20. toonitab, et erinevalt heitkogustega kauplemise süsteemist ei tohiks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism käsitleda puitkütte kasutamist CO2-neutraalsena ning et ajakohastatud ja läbivaadatud raamistik peaks pidama kompenseeritavaks kuluks ka puidu langetamist ja pinnase vaesumist;

21. nõuab tungivalt, et komisjon jätaks kauba ELi eksportijatele võimalikult vähe võimalusi mehhanismi vältida või selle tulemuslikkust õõnestada (näiteks tootmise ümbersuunamisega teistele turgudele või pooltoodete eksportimisega);

Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kaubandusaspektid

22. nõuab, et Pariisi kokkuleppest ja selles seatud 1,5 °C eesmärgist saaks kaubanduspoliitika üks peamisi juhtpõhimõtteid, mida võetakse arvesse kõikides kaubandusalgatustes ja vastavates poliitikavahendites, ning see tuleb olulise elemendina lisada muu hulgas ka vabakaubanduslepingutesse; on veendunud, et selline eesmärgipärane kaubanduspoliitika võib olla oluline liikumapanev jõud, mis suunab riikide majandust CO2 heite vähendamisele, et saavutada Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaeesmärgid;

23. väljendab sügavat muret mitmepoolse kaubandussüsteemi õõnestamise pärast; palub, et komisjon suhtleks aktiivselt kaubanduspartnerite valitsustega, et tagada käesoleva algatuse teemal jätkuv dialoog ning stimuleerida kliimameetmete võtmist nii liidus kui ka selle kaubanduspartnerite juures; toonitab, et kaubanduspoliitikat saab ja tuleks kasutada positiivse keskkonnaprogrammi edendamiseks ning ELi ja muu maailma keskkonnaeesmärkide liiga suurte erinevuste vältimiseks ning et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism tuleks kavandada meetmena, mis täiendab ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sätestatud meetmeid; toonitab, et algatuse lõppeesmärk peab olema see, et kogu maailm seab endale ELi CO2 heite piiramise eesmärkidega võrreldavad sihid ja võtab ühiselt meetmeid, nii et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism muutub tarbetuks; on seetõttu seisukohal, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi tuleks pidada mitte protektsionistlikuks meetmeks, vaid sellise protsessi kiirendamise vahendiks; loodab, et komisjon algatab WTO või G20 raames ülemaailmset lähenemisviisi käsitlevad läbirääkimised;

24. on seisukohal, et rahvusvaheline kaubandus ja kaubanduspoliitika on peamised kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale üleilmsele ringmajandusele ülemineku võimaldajad, mis toetavad ülemaailmseid jõupingutusi ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja Pariisi kokkuleppe täitmiseks; leiab, et WTO põhjalikku reformimist tuleb tingimata jätkata, et ta suudaks tagada õiglase kaubavahetuse ja samal ajal pidurdada üleilmset soojenemist; märgib, et GATTi eeskirjad kehtestati juba 1947. aastal, ja on seisukohal, et need tuleb praeguse kliimakriisi tingimustes ümber mõtestada; loodab, et komisjon võtab kiiremas korras meetmeid WTO reformimiseks, et saavutada kooskõla kliimaeesmärkidega; kutsub komisjoni üles tõhustama tööd CO2 ülemaailmseks maksustamiseks ning kliima- ja keskkonnakaitsetehnoloogiatega kauplemise hõlbustamiseks, näiteks selliste kaubanduspoliitiliste algatuste abil nagu WTO keskkonnatoodete leping;

25. palub, et komisjon edendaks WTO mitmepoolseid reforme, mis viiksid rahvusvahelise kaubandusõiguse kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja muude rahvusvahelise õiguse aspektidega, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega; juhib tähelepanu asjaolule, et kui süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism kujundatakse välja selge keskkonnaalase eesmärgiga ehk ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning kui see toetab võimalikult suurt keskkonnaalast terviklikkust, siis on see WTO eeskirjadega ka kooskõlas;

26. toonitab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism võib aidata kaasa ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; tuletab meelde, et inimväärse töö edendamine kuulub samuti kestliku arengu eesmärkide sekka, ning nõuab komisjonilt tungivalt selle tagamist, et ELi turule lastavate kaupade tootmisel järgitakse ILO konventsioone;

27. märgib, et WTO eeskirjade järgimiseks võiks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kavandamisel lähtuda GATTist, näiteks selle I artiklist (enamsoodustusrežiim), III artiklist (võrdse kohtlemise põhimõte) ja vajaduse korral XX artiklist (üldised erandid), ning mehhanismi loomise ainus eesmärk peaks olema keskkonnaalane – ülemaailmse CO2 heite vähendamine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine;

28. rõhutab GATTi III artiklis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet; toonitab, et selleks, et mis tahes meede oleks WTO eeskirjadega kooskõlas, tuleb imporditavat kaupa kohelda ilmtingimata samal viisil kui kohapealset toodangut; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks kujunema alternatiiviks ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites ELi õiguse kohaselt seni võetud kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevatele meetmetele, sest see looks ELi tootjatele ja liiduvälistele tootjatele võrdsed tingimused (kõikidele asjaomaste sektorite kaupadele kehtestatakse tootmiskohast olenemata CO2 tekitamise maks), kaitstes Euroopa majandust täielikult kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest ja kaotades vajaduse loovutada heitkoguseid kolmandatele riikidele; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi rakendamine peaks seetõttu käima käsikäes asjaomaste sektorite seniste meetmete paralleelse, järkjärgulise, kiire ja täieliku kaotamisega, et vältida ELi rajatiste mitmekordset kaitsmist, ning samal ajal tuleks hinnata mõju ekspordile ja sõltuvatele sektoritele kogu väärtusahelas; toonitab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi väljakujundamisel tuleks lähtuda lihtsast põhimõttest, et ühtegi süsinikdioksiidiheite tonni ei kaitsta topelt;

29. rõhutab, kui tähtis on tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks ülemaailmselt võrdsed tingimused, ilma et see avaldaks kahjulikku mõju kliimale ja keskkonnale; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kaaluks võimalust kehtestada ekspordisoodustused, kuid ainult juhul, kui ta suudab täielikult tõendada nende positiivset mõju kliimale ja nende vastavust WTO eeskirjadele; rõhutab, et kahjuliku kliimamõju vältimiseks, motiveerides Euroopa eksportivat tööstust kasutama vähem tõhusaid tootmismeetodeid, ja WTO nõuetele vastavuse tagamiseks peaks igasugune võimalik eksporditoetus olema läbipaistev, proportsionaalne ega tohiks tuua kaasa mingeid konkurentsieeliseid ELi eksportivatele tööstusharudele kolmandates riikides ning see peaks rangelt piirduma kõige tõhusamate käitistega, et ELi eksportivad ettevõtjad oleksid püsivalt motiveeritud vähendama kasvuhoonegaaside heidet;

30. rõhutab, et igal juhul peab mehhanism ergutama tööstusharusid ELis ja sellest väljaspool tootma puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid, vältides kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning samas ohustamata kaubandusvõimalusi;

31. märgib, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism on Euroopa rohelise kokkuleppe osa, mis aitab ELil täita eesmärki viia 2050. aastaks oma netoheide nulli; märgib, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism võib otseselt või kaudselt mõjutada kõige CO2- ja kaubandusmahukamaid tööstusharusid ning et nendega tuleks kogu protsessi kestel konsulteerida; lisaks märgib, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism võib mõjutada tarneahelaid nii, et need muudavad CO2-st tingitud kulud oma sisekuludeks; rõhutab, et igasugune süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks olema lihtne hallata ega tohiks põhjustada ettevõtjatele, eelkõige VKEdele asjatut finants- ja halduskoormust;

Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism ja omavahendid

32. tunnistab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi oleks võimalik rakendada kas praegu kehtiva tollimaksukorra laiendusena või ELi HKSi raamistiku lisasüsteemina; rõhutab, et mõlemad lähenemisviisid oleksid omavahendite algatusega täielikult kooskõlas;

33. toetab komisjoni kavatsust kasutada süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi tulusid uute omavahenditena ELi eelarves ja palub komisjonil tagada, et nende tulude kasutamine oleks täielikult läbipaistev; rõhutab siiski, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi eelarveline roll peaks olema ainult vahendi kõrvalsaadus; on veendunud, et need uued tulud peaksid võimaldama rohkem toetada kliimameetmeid ja rohelise kokkuleppe eesmärke, nagu õiglane üleminek ja Euroopa majanduse CO2-heite vähendamine, ning suurendada ELi panust rahvusvahelise kliimamuutustega seotud rahastamisesse vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide toetuseks, kes on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, eelkõige selleks, et toetada neid puhtal ja vähese CO2-heitega tehnoloogial põhinevas industrialiseerimises; palub, et komisjon võtaks oma tulevases ettepanekus arvesse mehhanismi sotsiaalset mõju, et viia see miinimumini; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist saadavat tulu ei tohiks mingil juhul kasutada varjatud toetusena tugevalt saastavatele Euroopa tööstusharudele, kuna see seaks lõppkokkuvõttes ohtu selle vastavuse WTO nõuetele;

34. tuletab meelde, et parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal luuakse uued omavahendid, sealhulgas süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (edaspidi: institutsioonidevaheline kokkulepe)[9]; rõhutab, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi tulemusena tekkivate rahavoogude suunamine ELi eelarvesse aitaks leevendada maksude samaväärsusega seotud probleeme ning tagaks mõju õiglase jaotumise liikmesriikide vahel ja minimaalsete üldhalduskuludega lihtsa struktuuri; teeb seetõttu järelduse, et tulu määratlemine ELi omavahendina vähendaks kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ELi eelarve rahastamisel ja aitaks seega süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi mõju liikmesriikide vahel õiglaselt jagada; on seisukohal, et tänu väiksematele kogurahvatulul põhinevatele osamaksetele riiklikul tasandil saavutatav kokkuhoid suurendab liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi; rõhutab, et lisaks mehhanismi rakendamisele tuleks kaotada energiamahukatele tööstusharudele makstavad keskkonnakahjulikud toetused, eelkõige energiamahukate tööstusharude kasutatavale energiale kehtivad maksuvabastused ja maksusoodustused;

35. võtab teadmiseks erinevad konservatiivsed tulude eelarvestused, mis jäävad olenevalt uue vahendi ulatusest ja ülesehitusest aastas 5 ja 14 miljardi euro vahele; toonitab asjaolu, et ELi eelarve sobib igal juhul ainulaadselt hästi tulu kõikumiste või isegi pikaajalise pärssiva mõju leevendamiseks;

36. on otsustanud tagada, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil põhinev omavahend kuuluks kõigi teiste omavahendite hulka, millest piisab, et katta taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenude põhisumma ja intresside tagasimaksmiseks eeldatavad kogukulud, järgides samal ajal kõikehaaravuse põhimõtet; tuletab lisaks meelde, et tagasimaksekava võimalik ülejääk peab siiski jääma üldtuluna ELi eelarvesse;

37. rõhutab, et uute omavahendite kasutuselevõtmine, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta, võiks hõlbustada ELi tasandi kulutuste suunamist prioriteetsetele valdkondadele ja ühiste avalike hüvede rahastamisele, mis oleks riikide enda kulutustega võrreldes oluliselt tõhusam; tuletab meelde, et kui üks kolmest institutsioonist ei täida institutsioonidevahelises kokkuleppes kokku lepitud tingimusi, võivad teised selle õiguslikult vaidlustada;

38. kutsub institutsioone üles aktiivselt järgima institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel uute omavahendite kasutuselevõtu tegevuskava mõtet ja sõnastust, milles on sätestatud, et need uued omavahendid jõustuvad hiljemalt 1. jaanuariks 2023;

Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi rakendamine ja muud aspektid

39. rõhutab, et lisaks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi rakendamisele tuleb kaotada igasugused keskkonnakahjulikud toetused, mida antakse energiamahukatele tööstusharudele riigi tasandil; palub, et komisjon hindaks selles küsimuses liikmesriikide erinevaid tavasid, arvestades põhimõtet „saastaja maksab“;

40. palub, et süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi jälgitaks komisjoni egiidi all tegutseva sõltumatu asutuse abil, kes peaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt aru andma ja läbipaistvat teavet esitama taotluse korral ja vähemalt kaks korda aastas;

41. märgib, et EL on maailma suurima CO2-heitega importija ja EList eksporditud toodete süsinikujalajälg on palju väiksem kui ELi imporditud toodetel; järeldab, et Euroopa jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel on suuremad kui rahvusvahelisel tasandil keskmiselt; rõhutab, et liidu üldise kliimamõju mõõtmiseks on vaja kindlat aruandlusmeetodit, mis võtab arvesse ELi kaupade ja teenuste impordiga kaasnevat heidet;

42. rõhutab, et kliimaga seonduvad piisavad rahvusvahelised jõupingutused, näiteks jõuline, ulatuslik ja järjekindel CO2-heite rahvusvaheline maksustamine ja täielikult konkurentsivõimelised vähese CO2-heitega tehnoloogiad, tooted ja tootmisprotsessid, muudavad mehhanismi aja jooksul tarbetuks; on seisukohal, et kliimamuutused on ülemaailmne probleem, mis nõuab globaalseid lahendusi ja on seetõttu veendunud, et EL peaks jätkama CO2-heite ülemaailmse hinna raamistiku kehtestamise toetamist kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6; julgustab komisjoni kavandama mehhanismi rakendamiseks ja arendamiseks selge ja ambitsioonika ajakava; tuletab meelde, et mõned tehnilised lahendused CO2-heite vähendamiseks on alles katsejärgus ning kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama jõupingutusi nende edasiarendamiseks; kutsub komisjoni üles kavandama see mehhanism osana terviklikust ja pikaajalisest meetmepaketist, mis vastab eesmärgile saavutada ülimalt energia- ja ressursitõhus, kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus hiljemalt 2050. aastaks;

43. tuletab meelde, et ELi kliima- ja tööstuspoliitika peab käima käsikäes eesmärgiga säilitada kestlik majanduskasv ja seda suurendada; rõhutab, et mehhanism peab olema lisatud meie tööstusstrateegiasse ning ergutama tööstust tootma puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid;

44. rõhutab, et nõuetekohaselt toimiv mehhanism peaks tagama ELi impordiga kaasnevate heitmete vähendamise ja pakkuma kõige tõhusamat kliimakaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu, järgides samal ajal WTO eeskirju; rõhutab, et mehhanism peaks olema kavandatud viisil, mis tagab selle tõhusa ja lihtsa kohaldamise, ning samas hoiab ära mehhanismist kõrvalehoidmise, näiteks ressursside ümberjagamise või mehhanismiga hõlmamata pool- või lõpptoodete importimise;

45. palub, et komisjon pakuks kasvuhoonegaaside heitkoguste usaldusväärsete arvestussüsteemide loomisel impordi küsimuses kodu- ja välismaistele tööstusharudele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehnilist nõu ja tuge, et säilitada tugev Euroopa tööstus, tekitamata kaubanduspartneritele tehnilisi takistusi;

46. nõuab, et eraldi hinnataks, milline on mehhanismi mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkurentsile siseturul; nõuab, et vajaduse korral loodaks toetusmehhanism väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edukaks kohanemiseks uue turuolukorraga, nii et nad ei satuks suuremate turuosaliste ebaõiglaste tavade ohvriks;

47. märgib samuti, et ebaausa konkurentsi vältimiseks Euroopa turul ei tohiks mehhanism konkureerivate materjalide puhul tekitada ebasoodsat konkurentsiolukorda; rõhutab, et kõige kliimasõbralikumad materjalid ei tohiks sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

48. rõhutab selle olulisust Euroopa kodanike ja nende huvide esindatuse tagamisel ning selliste ELi prioriteetide nagu kliimakaitse, kestlik majanduskasv ja rahvusvaheline konkurentsivõime saavutamisele kaasaaitamisel; palub seepärast, et komisjon ja nõukogu kaasaksid parlamendi kui kaasseadusandja täiel määral mehhanismi loomise õigusloomeprotsessi;

°

° °

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 


SELETUSKIRI

Kliimamuutused ei ole enam üksnes teadlaste ja tulevaste põlvkondade murekoht. Iga päev tabavad meid meie oma territooriumil selle rängad tagajärjed, jõudes meile aina lähemale. Meid jahmatavad katastroofilised pildid, mis jõuavad meieni mujalt maailmast. Tulekahjud, kuumalained, põuad, üleujutused, tulvad, tsüklonid, jääkadu, pandeemiad, elanikkonna ümberasumine – kliimast tingitud põgenemisest on saanud meie reaalsus. Ja ülemaailmne temperatuuritõus on olnud keskmiselt vaid 1,1 kraadi!

Pariisi kokkuleppega kutsuti kõiki üles tegutsema. Peame oma püüdlusi kiirendama ja suurendama, sest praeguse seisuga viib meie kliimapoliitika meid 3–4 kraadise või halvimate stsenaariumide kohaselt isegi ulatuslikuma kliimasoojenemiseni. See tekitaks maailmas ennenägematu kaose. Ka Euroopa Liit peab oma kohust täitma, vähendades liidu tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja üha suuremaid imporditud heitekoguseid, kuna EL on hädavajaliku mitmepoolsuse ja rahvusvahelise koostöö keskmes. EL on majanduslik ja kaubanduslik jõud ning peab sellisena muule maailmale eeskujuks olema.

Eurooplased on olukorra pakilisusest ja ohtudest teadlikud. Nad tegutsevad igaüks omal tasemel. Noored võitlevad kliima nimel. Üha suurem osa majanduses osalejatest investeerib ulatuslikult taastuvenergiasse, hoonete ja transpordi mõõdukusse ja energiatõhususse ning tööstuse ja teenuste CO2 heite vähendamisse. Põllumehed näitavad, et põllumajandus võib aidata kaasa planeedi jahutamisele selle ülekuumenemise asemel. Küsimus ei seisne mitte ainult ohtudega võitlemises, vaid ka rahva soovis muuta meie arengumudel kestlikumaks, sotsiaalselt õiglasemaks, vastupanuvõimelisemaks ja suveräänsemaks. heite vähendamine ei ole lihtsalt tuline vajadus, vaid sellest on saanud võimalus, tohutu hoob töökohtade loomiseks, liidu territooriumide tasakaalustatud arenguks ning tehnoloogiliseks, sotsiaalseks, tööstuslikuks ja demokraatlikuks innovatsiooniks.

Et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk hiljemalt 2050. aastaks, on rohelise kokkuleppega ja Euroopa kliimaseadusega seatud kliimamuutuste vastane võitlus liidu poliitilise tegevuskava keskmesse. Euroopa Parlamendi resolutsioonides, komisjoni programmis ja nõukogus peetavatel aruteludel kutsutakse üles tegema rohkem ja paremini. Eesmärk vähendada 2030. aastaks liidu heitkoguseid 40 % on vananenud. Teadlased soovitavad selle määra tõsta 65 %-ni. Ükskõik, milline uus eesmärk ka vastu võetakse, eeldab see, et vaataksime väga tõsiselt ja süsteemselt läbi kogu kõnealuse valdkonna ELi poliitika, eriti heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi, mis tingib suures osas CO2 hinna ja seega ka CO2 heite vähendamise stiimuli. Ei saa olla kaugeleulatuvat kliimapoliitikat ilma eraldatud CO2 kvootide olulise vähendamiseta, ilma tasuta saastekvootide kiire kärpimiseta, kuna need aitavad kaasa CO2-turu vähesele tõhususele, ja ilma CO2 tonni miinimumhinna määratlemiseta.

Ehkki liidu kliimapoliitika on ebapiisav, on see kaugeleulatuvam kui paljudel tema kaubanduspartneritel. Kui võitlus kliimamuutuste vastu peab olema tööstuslik, majanduslik ja sotsiaalne võimalus, ei saa meie majanduse CO2 heite vähendamine põhjustada uut deindustrialiseerimist koos kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ja investeeringute lekkega. Meie kohustus on tagada, et meie ettevõtjatelt nõutavad jõupingutused ei tekitaks ebaõiglast konkurentsieelist Euroopa Liidust vähem ambitsioonikamate riikide tootjatele, kes pakuvad oma tooteid siseturul. See ongi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kogu mõte.

Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism on hädavajalik vahend, mis annab oma panuse samasse positiivsesse mõjuringi, mille peamine eesmärk on kliimakaitse. See täidab mitut eesmärki:

 aidata kaasa kliimameetmete tugevdamisele liidus;

 ergutada meie partnereid ulatuslikumatele püüdlustele;

 kaitsta meie tootjaid võimaliku ebaausa konkurentsi eest;

 edendada majandustegevuse ümberpaigutamist Euroopa territooriumil;

 panustada liidu omavahenditesse.

Selleks peab süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism vastama järgmistele põhimõtetele:

 seda tuleb kohaldada õigeaegselt kõigile imporditud toodetele, et katta kogu meie süsinikujalajälg ja vältida moonutusi siseturul. Ajutiselt kohaldatakse seda peamiste toorainete suhtes, mille tootmine tekitab ohtralt süsinikdioksiidi ja on kaetud Euroopa CO2-turuga.

 Seda tuleb kohaldada võimalikult kiiresti ja alates 2023. aastast. Koostoime heitkogustega kauplemise süsteemi turuga on seda tõhusam, mida kiirem on üleminekuperiood. Tõhus süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peab võimaldama tasuta heitkoguse ühikute kasutamise lõpetamist. Viimaste puhul on tegemist kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu võitlemise peamise vahendiga, mis on tekitanud tugevat kahjuliku mõju ja juhuslikke kasumeid, nagu meenutab Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes 18/2020 „ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“.

 Olema kooskõlas mitmepoolsete kaubanduseeskirjadega, kuivõrd mitmete üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklitega võimaldatakse tegutseda kaubandusest kõrgemate huvide nimel, näiteks keskkonna ja tervise edendamiseks.

 Andma oma panuse Euroopa eelarvesse uue omavahendina. Kaitseme eesmärki, et seda vahendit tuleks kasutada peamiselt rohelise kokkuleppe täitmise ja õiglase ülemineku tagamiseks, kuid et olulise osaga sellest vahendist tuleks toetada üleminekuid vaeseimates ja kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikides.

Euroopa kodanikud ootavad, et Euroopa Liit tegutseks kliima valdkonnas sihikindlamalt ja kaugeleulatuvamalt. Samuti ootavad nad seda, et liit teeks lõpu kaubanduspoliitikas lokkavale naiivsusele või künismile, mille puhul liit eirab liiga sageli oma allkirjastatavate lepingute sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tööstuslikke tagajärgi.

Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism on tohutu võimalus kliima, tööstuse, tööhõive, vastupanuvõime, suveräänsuse ja ümberpaigutamise ühitamiseks. See kujutab endast liidu jaoks märkimisväärset poliitilist ja demokraatlikku proovikivi. Euroopa Parlament peab olema selles valdkonnas teerajaja!


 

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.12.2020)

<CommissionInt>keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile</CommissionInt>


<Titre>WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2043(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja (*): <Depute>Karin Karlsbro</Depute>

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunneb heameelt Euroopa Liidu eesmärgi üle saavutada 2050. aastaks sotsiaalselt õiglane üleminek kliimaneutraalsusele, samuti Euroopa Parlamendi püstitatud eesmärgi üle vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 60 %; nõuab, et ELi kaubanduspoliitikas ja ka paljudes muudes poliitikavaldkondades tuleb jätkuvalt seada üha kõrgemad kliimaeesmärgid; nõuab, et Pariisi kokkuleppest ja selles seatud 1,5 °C eesmärgist peab saama kaubanduspoliitika üks peamisi juhtpõhimõtteid, millega tuleb kohandada kõiki kaubandusalgatusi ja vastavaid poliitikavahendeid, ning see tuleb olulise elemendina lisada muu hulgas vabakaubanduslepingutesse; on veendunud, et selline eesmärgipärane kaubanduspoliitika võib olla oluline liikumapanev jõud, mis suunab riikide majandust CO2 heite vähendamisele, et saavutada Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaeesmärgid; rõhutab, et ELi kliimamuutuste vastase ambitsioonikuse kasvades võib suureneda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks kõigis oma poliitikavaldkondades täieliku kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest, arvestades seejuures Euroopa tööstuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimega; märgib, et sellal kui liit oli 2018. aastaks vähendanud oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 23,2 % allapoole 1990. aasta taset, on tema rahvusvahelise kaubandusega seotud kasvuhoonegaaside heitkogused pidevalt kasvanud; toonitab, et ELi kaupade ja teenuste puhasimport moodustab üle 20 % liidusisesest CO2 heitest;

2. CO2 maailmaturu hinna ja mitmepoolse lahenduse puudumisel toetab komisjoni kavatsust teha ettepanek kehtestada õiglane, tõhus ja läbipaistev turupõhine ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism / piirimaksu mehhanism (edaspidi: KM), tingimusel et see oleks kooskõlas ELi vabakaubanduslepingutega ja WTO eeskirjadega (ei tohi olla diskrimineeriv ega toimida rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguna) ning oleks proportsionaalne, tugineks põhimõttele „saastaja maksab“ ja oleks otstarbekas ELi kliimaeesmärkide tulemusliku täitmise seisukohast; on seisukohal, et vältimaks igasugust diskrimineerimist päritolu põhjal, tuleb KMi kohaldada kõigile nende kolmandate riikide kaupadele, kes veel ei osale tulemuslikus CO2 tariifisüsteemis või ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) samaväärses, sarnaste eesmärkide ja kuludega meetmetes, ning et vähem ambitsioonikate CO2 hinnakujundussüsteemide kulud peab saama KMist maha arvata;

3. on veendunud, et KMi eesmärk peaks olema vältida ELi jaoks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ning seeläbi toetada üldist eesmärki – piirata heitkoguseid kogu maailmas ja aidata ELil oma kohustusi täita; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi KM on mõeldud üksnes kliimaeesmärkide edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks ning et selle teostamine peab toimuma proportsionaalselt ja tasakaalustatult, see peab olema tõenduspõhine ning seda ei tohi juba niigi koormatud rahvusvahelise kaubanduse üleilmses kontekstis väärkasutada protektsionismi, põhjendamatu diskrimineerimise või piirangute süvendamiseks; nõuab, et seejuures tuleb hoiduda liigsest bürokraatiast; märgib, et üks selle meetme tagajärgi on vältida tootmise EList väljaviimise ohtu, kuna tootmise ümberpaigutamine võib nullida ELi püüded piirata heitkoguseid ja edendada ELi rahvusvahelist keskkonnakaitsepoliitikat;

4. märgib, et WTO eeskirjade järgimiseks võiks igasuguse KMi kavandamisel lähtuda üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) sätetest, näiteks selle I artiklist (enamsoodustusrežiim), III artiklist (võrdse kohtlemise põhimõte) ja vajaduse korral XX artiklist (üldised erandid), ning mehhanismi olemasolu ainuke põhjus peaks olema keskkonnaalane – ülemaailmse CO2 heite vähendamine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine;

5. nõuab, et suurima läbipaistvuse huvides tuleb 2021. aasta keskpaigaks koos seadusandliku ettepanekuga esitada põhjalikud mõjuhinnangud, ning Euroopa Parlamendi koordineerimisel tuleb pakkuda stiimuleid koostööks ja koalitsioonide loomiseks WTOga ja ELi kaubanduspartneritega; märgib, et mõjuhinnangu koostamisel peab eesmärk olema kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ja sellest tulenevalt ülemaailmsete heitkoguste vähendamine; palub seepärast komisjonil lisada mõjuhinnangusse järgmised punktid:

a. KMi mõju kestlikule innovatsioonile ning muutustele kaubavoogudes ja tarneahelates;

b. KMi hinnanguline lisaväärtus võrreldes alternatiivsete võimalustega;

c. mehhanismi esmarakendamise võimalikud katsevaldkonnad, kus kaupade CO2 sisaldus on hõlpsasti tuvastatav;

d. võimalik mõju ELi tööstusele tulenevalt sellest, kui mehhanism keskendub üksnes alusmaterjalidele, mis võib kallutada importi mehhanismiga hõlmamata vahesaaduste ja lõpptoodete suunas, eriti kui mehhanism vahetab välja senised kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastased meetmed;

e. kas ja kuidas tuleks suure CO2 sisaldusega elektrienergia importimise korral kaasata energiasektor;

f.  milline võib ülemaailmse konkurentsi seisukohast olla mõju ELi ettevõtjatele, eriti VKEdele, kui tooteid mõjutavad nende komponentide kõrgemad hinnad;

g. kesksete muutujate kompleksi (sh KMiga hõlmatud sektorid, riigid ja kasvuhoonegaaside heitkogused) analüüs ja nende muutujate seosed seniste kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaste meetmetega;

h. eriline tähelepanu vähimarenenud ja arenguriikidele, veendumaks et KM ei kahjusta nende arengut;

6. märgib, et mõjuhinnangus tuleb hoolikalt kaaluda, kuidas KM toimiks koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames kehtivate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaste meetmetega; muu hulgas tuleb kaaluda, kas täiendada esimeses etapis KMi praeguste meetmete või tasuta kvootidega või oleks õigem neist loobuda, vältides seejuures topeltkaitset ja impordi diskrimineerimist, ning kas juurutada KM järkjärguliselt või mitte, arvestades vajadusega tagada nii kooskõla WTOga kui ka säilitada ELi ettevõtete jaoks stabiilsus ja prognoositavus;

7. rõhutab, et igal juhul peab mehhanism ergutama tööstusharusid ELis ja sellest väljaspool tootma puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid, vältides kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning samas ohustamata kaubandusvõimalusi; juhib tähelepanu sellele, millist rolli selline mehhanism võiks tasakaalustatud ja nõuetekohase rakendamise korral täita energiamahukates tööstusharudes, näiteks terase-, tsemendi- ja alumiiniumitööstuses, arvestades nende sektorite kaubanduslikku tähtsust ja nende osalemist heitkogustega kauplemise süsteemis;

8. märgib, et KM on Euroopa rohelise kokkuleppe osa, mis aitab ELil täita eesmärki viia 2050. aastaks oma netoheide nulli; märgib, et KM võib otseselt või kaudselt mõjutada kõige CO2- ja kaubandusmahukamaid tööstusharusid ning et nendega tuleks kogu protsessi kestel konsulteerida; lisaks märgib, et KM võib mõjutada tarneahelaid nii, et need muudavad CO2st tingitud kulud oma sisekuludeks; rõhutab, et igasugune KM peaks olema lihtne hallata ega tohiks põhjustada ettevõtjatele, eelkõige VKEdele asjatut finants- ja halduskoormust;

9. nõuab, et KMi tuludest toetataks ülemaailmseid ja Euroopa kliimameetmeid; teeb ettepaneku, et need tulud uuesti investeerida ELi eelarvesse teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja CO2-neutraalsete tehnoloogiate arendamiseks, et toetada tööstuse jätkusuutlikku üleminekut, ning kliimatoetustesse, et tagada kooskõla WTO eeskirjadega;

10. väljendab sügavat muret mitmepoolse kaubandussüsteemi õõnestamise pärast; kutsub komisjoni üles aktiivselt suhtlema kaubanduspartnerite valitsustega, et tagada käesoleva algatuse teemal jätkuv dialoog, pakkudes nõnda stiimuleid kliimameetmete võtmiseks nii liidus kui ka selle kaubanduspartnerite juures; toonitab, et kaubanduspoliitikat saab ja tuleks kasutada positiivse keskkonnaprogrammi edendamiseks ning ELi ja muu maailma keskkonnaeesmärkide liiga suurte erinevuste vältimiseks ning et KM tuleks kavandada meetmena, mis täiendab ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sätestatud meetmeid; toonitab, et algatuse lõppeesmärgiks peab olema ülemaailmne tegevus, mis muudab KMi mittevajalikuks, kuna ülejäänud maailm seab endale sihid, mille ulatus on võrreldav ELi CO2 heitkoguste piiramise eesmärkidega; on seetõttu seisukohal, et KMi tuleks pidada mitte protektsionistlikuks meetmeks, vaid sellise protsessi kiirendamise vahendiks; loodab, et komisjon algatab WTO või G20 raames ülemaailmset lähenemisviisi käsitlevad läbirääkimised;

11. nõuab süsinikusisalduse arvutamise meetodit, mille puhul ei eristata ELi ja kolmandate riikide tootjaid ning mis kajastab võimalikult täpselt asjaomaste kaupade tegelikku süsinikusisaldust; võtab teadmiseks ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide toodete süsinikusisalduse arvutamisega seotud raskused ning nõuab jätkuvat tööd toodete süsinikusisalduse võrreldavuse tagamiseks; juhib tähelepanu sellele, et keerukate toodete süsinikusisalduse ja toime jälgimist hõlbustav tehnoloogia võib aidata selliste toodete suhtes KMi jõustada; märgib, et KM peab motiveerima riike ja tootjaid jagama teavet CO2 hinnakujunduse ja toodete süsinikusisalduse kohta;

12. on seisukohal, et rahvusvaheline kaubandus ja kaubanduspoliitika kui peamised kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale üleilmsele ringmajandusele ülemineku võimaldajad toetavad ülemaailmseid jõupingutusi ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja Pariisi kokkuleppe täitmiseks; leiab, et tuleb tingimata jätkata WTO põhjalikku reformimist, et ta suudaks tagada õiglase kaubavahetuse ja samal ajal pidurdada üleilmset soojenemist; märgib, et GATTi eeskirjad kehtestati 1947. aastal ja on seisukohal, et praeguse kliimakriisi tingimustes tuleb need ümber mõtestada; loodab, et kliimaeesmärkidega kooskõla saavutamiseks algatab komisjon kiiremas korras WTO reformimise; kutsub komisjoni üles tõhustama tööd CO2 ülemaailmse hinnakujunduse nimel ning kliima- ja keskkonnakaitsetehnoloogiatega kauplemise hõlbustamiseks, näiteks selliste kaubanduspoliitiliste algatuste abil nagu WTO keskkonnatoodete leping.

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Emmanuel Maurel, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marco Campomenosi, Nicola Danti, Manuela Ripa

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn

S&D

Udo Bullmann, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt

RENEW

Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Nicola Danti, Marie-Pierre Vedrenne

ID

Herve Juvin, Danilo Oscar Lancini, Marco Campomenosi

VERTS/ALE

Manuela Ripa, Heidi Hautala, Sara Matthieu

ECR

Emmanouil Fragkos

NI

Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó

 

2

ID

Roman Haider, Maximilian Krah

 

5

0

ECR

Geert Bourgeois, Dominik Tarczynski, Jan Zahradil

GUE/NGL

Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 


 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2020)

<CommissionInt>keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile</CommissionInt>


<Titre>WTO nõuetele vastava ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2043(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja (*): <Depute>Luis Garicano</Depute>

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on veendunud, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) peamine eesmärk peaks olema võitlus kliimamuutustega ja ELi kliimaeesmärkide toetamine, reageerides kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga ning pakkudes stiimuleid investeerimiseks keskkonnahoidlikku ja energiatõhusasse tehnoloogiasse nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil, aidates sellega kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kogu maailmas; on veendunud, et põhieesmärk peaks olema töötamine tõhusa ülemaailmse kliimapoliitika eesmärgi saavutamiseks;

2. on seisukohal, et hiljuti vastu võetud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, parlamendis kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 60 %, ning Pariisi kokkuleppe kohased liidu rahvusvahelised kohustused nõuavad ELi tasandil CO2-heite vähendamiseks märkimisväärseid jõupingutusi, mis toob kaasa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames kodumaiste tootjate poolt makstava CO2-hinna tõusu, mis tõenäoliselt ületab tublisti praegust hinda; on seetõttu seisukohal, et süsinikdioksiidi heitkoguste ülemaailmse hinna puudumisel võib kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht suureneda; väljendab sellega seoses heameelt nõukogu ja komisjoni võetud kohustuse üle rakendada WTO nõuetele vastavat piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, mis tagaks, et impordihind kajastab imporditavate toodete süsinikusisaldust, ning aitaks luua võrdsed võimalused kodumaistele ja välismaistele tootjatele ning tagaks sellega, et ELi kliimaeesmärke ei kahjusta tootmise ümberpaigutamine ja suurem import vähem ambitsioonika kliimapoliitikaga riikidest, mis omakorda aitaks tagada õiglase ülemineku;

3. märgib, et komisjon hindab praegu kõiki erinevaid võimalusi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kehtestamiseks, alates maksuvahenditest kuni ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate mehhanismideni; rõhutab, et aktsiis (või maks) kõigi tarbitud toodete süsinikusisalduse eest nii omamaiste kui ka imporditud toodete puhul ei lahendaks täielikult kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, oleks tehniliselt keeruline, arvestades CO2-heite jälgimise keerukust ülemaailmsetes väärtusahelates, ja võiks tarbijaid märkimisväärselt koormata; on seisukohal, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tegelemiseks ja samal ajal WTO eeskirjade järgimiseks peab CBAM nõudma impordi süsinikusisalduse eest tasu viisil, mis kajastaks ELi tootjate süsinikukulusid; on sellega seoses veendunud, et WTO mittediskrimineerimise põhimõttest kinnipidamiseks peaks mehhanism tagama ühtse CO2 hinna nii kodumaistele tootjatele kui ka importijatele; on arvamusel, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev mehhanism on variant, mis peegeldab kõige paremini ELi tootjate tasutud CO2-kulusid, ning tagab hindade automaatse kohandamise ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise; seetõttu soovitab komisjonil rakendada piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, mis nõuaks importijatelt saastekvootide ostmist nende toodetes sisalduvate süsinikdioksiidi heitkoguste mahu eest; on seisukohal, et seda oleks võimalik saavutada heitkogustega kauplemise süsteemi hindadega seotud impordi jaoks spetsiaalse saastekvootide kogumi loomisega (tinglik heitkogustega kauplemise süsteem) või importijate lisamisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemi olemasolevasse saastekvootide reservi; märgib, et viimane võib kaasa tuua täiendavaid tehnilisi probleeme, nagu hinnastabiilsuse tagamine (mida võiks potentsiaalselt lahendada olemasoleva piirmäära tõstmisega asjakohasele tasemele ja turustabiilsusreservi kasutamisega) ning kaitsemeetmete kehtestamine, et vältida võimalikku turusekkumist; tunnistab, et kindlasummaline tollimaks või impordimaks võiks olla lihtne vahend imporditud süsiniku kohta tugeva ja stabiilse keskkonnahinna signaali andmiseks; usub siiski, et kuna selline maks on oma olemuselt fikseeritud, oleks see ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muutuva hinna kajastamiseks vähem paindlik vahend; rõhutab, et praktikas oleks kujunev maks, mis automaatselt peegeldab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi hinda, teoreetilise heitkogustega kauplemise süsteemiga samaväärne; tunnistab, et kui CBAM peaks olema fiskaalset laadi, on võimalik, et kehtestatakse ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikel 2 põhinev mehhanism; rõhutab, et CBAMi esmane eesmärk on keskkonnaalane ja seetõttu peaksid keskkonnakriteeriumid vahendi valikul olulist rolli mängima; rõhutab, et kooskõlas selle eesmärgiga peab valitud vahend tagama prognoositava ja piisavalt kõrge CO2-hinna, mis stimuleerib investeeringuid CO2-heite vähendamisse, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

4. on seisukohal, et CBAM peaks ideaaljuhul kehtima igasuguse impordi suhtes (toorainest kuni vahe- või lõpptoodeteni), mille põhimaterjalid on hõlmatud ELi HKSiga, et vältida moonutusi siseturul ja väärtusahelas olevate toodete vahel; tunnistab, et eesmärk katta juba 2023. aastal kõik ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud põhimaterjalid põhjustab tehnilisi raskusi, ning mõistab, et algetapis võib prioriteediks seada sektorid, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige suurem; hoiatab siiski komisjoni võimaliku kahju eest ELi tööstusharudele, kui ei hõlmata kõiki ELi heitkogustega kauplemise süsteemi sektoreid, ning kutsub komisjoni üles pakkuma välja võimalikult laia valdkondliku kohaldamisala; nõuab tungivalt komisjonilt, et kui otsustatakse järkjärgulise lähenemisviisi kasuks, tuleb koostada siduv ajakava CBAMi ulatuse laiendamiseks;

5. on seisukohal, et ideaaljuhul peaks CBAM mõõtma võimalikult täpselt tema reguleerimisalasse kuuluva impordi süsinikusisaldust; soovitab siiski kehtestada toimiva süsteemi, mis mõõdaks iga impordi süsinikusisaldust tema algmaterjalide koostise kaudu (nagu on kirjeldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekus); tuletab meelde, et sellise ühtlustamise korral kaalutakse iga ELi HKSiga hõlmatud algmaterjali ja korrutatakse see CO2-mahukuse vaikeväärtusega; rõhutab siiski, et importijatel peaks olema võimalus kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi seire-, aruandlus- ja kontrollistandarditega tõendada, et nende toodete CO2 sisaldus on nendest väärtustest väiksem, ning kasutada vastavalt kohandatud makstavat summat, et ergutada innovatsiooni ja investeerimist säästvatesse tehnoloogiatesse kogu maailmas; on seisukohal, et see ei tohiks tekitada VKEdele ebaproportsionaalset koormust; rõhutab, et mehhanismi rakendamine peab tuginema ELi standardite kogumile, mis väldib sellest kõrvalehoidmist või selle väärkasutamist ning vajab haldamiseks tugevat ja sõltumatut taristut;

6. soovib, et CBAMi rakendamine viiks pärast asjakohast üleminekuperioodi lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamiseni, kuna see mehhanism tagab, et ELi tootjad ja importijad peavad ELi turul kandma võrdseid süsinikukulusid; rõhutab vajadust kaotada järk-järgult tasuta saastekvoodid üleminekuperioodi vältel, mis on kooskõlas prognoositava ajakavaga; usub, et üleminekuperiood peaks andma ressursi- ja energiamahukatele tööstusharudele õiguskindluse; rõhutab, et topeltkaitset ei tohiks olla ja et mehhanism peab vastama WTO nõuetele; on veendunud, et selleks peaks CBAM arvama tasuta saastekvootide väärtuse maha importijatelt nõutavast summast, et CBAM ja tasuta saastekvoodid saaksid eksisteerida koos, ilma et sellega kaasneks kahekordset hüvitamist, kuid jääksid samas WTO nõuetele vastavaks; märgib, et järkjärgulise kaotamisega peaks kaasnema selliste ekspordi toetusmeetmete kehtestamine, mis jääksid WTO nõuetele ja ELi keskkonnaeesmärkidele vastavaks; kutsub komisjoni üles uurima osaliste eksporditoetuste kasutuselevõttu kõige süsinikutõhusamate tootjate olemasoleva võrdlusloogika alusel, hüvitades maksimaalselt praeguse tasuta saastekvootide taseme, et säilitada tugevad süsinikdioksiidi heite vähendamise stiimulid, säilitades samal ajal ELi ekspordile võrdsed võimalused;

7. rõhutab, et CBAM peaks kindlustama, et kolmandatest riikidest pärit importijatelt ei nõutaks nende toodete süsinikusisalduse eest kaks korda tasu, et tagada nende võrdne kohtlemine ilma diskrimineerimiseta; kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama CBAMi erinevate võimaluste mõju vähim arenenud riikidele;

8. kutsub üles lisama CBAMi tulud ELi eelarvesse;

9. on kindel, et eelnimetatud ettepanek loob tugeva aluse WTO eeskirjadega kooskõlas olemiseks, kuna see ei tee vahet tootjatel ja importijatel (ega nende vahel), põhineb läbipaistvatel ja teaduspõhistel objektiivsetel kriteeriumidel ning täidab oma peamist eesmärki kaitsta keskkonda ja tervist; kutsub komisjoni üles pidama kaubanduspartneritega kahe- ja mitmepoolseid arutelusid, et lihtsustada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamist ja vältida vastumeetmeid; nõuab kindlalt komisjoni töö edendamist WTOs keskkonnasäästlikkuse vallas, et viia rahvusvaheline kaubandusõigus kooskõlla Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidega; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti CBAMi väljatöötamise protsessi kõikidesse etappidesse; nõuab seiremehhanismi loomist ning järelevalve- ja läbivaatamisprotsessi, millesse Euroopa Parlament on täiel määral kaasatud.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA
NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

7

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Billy Kelleher, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Antonio Maria Rinaldi, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marc Angel, Manon Aubry, Gabriele Bischoff, Damien Carême, Eugen Jurzyca, Chris MacManus, Margarida Marques, Andreas Schwab

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS
NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

GUE/NGL

Manon Aubry, José Gusmão

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Frances Fitzgerald, José Manuel García Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Andreas Schwab, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Billy Kelleher, Dragoș Pîslaru, Stéphanie Yon Courtin

S&D

Marc Angel, Marek Belka, Gabriele Bischoff, Jonás Fernández, Aurore Lalucq, Margarida Marques, Pedro Marques, Csaba Molnár, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

Verts/ALE

Damien Carême, Sven Giegold, Claude Gruffat, Philippe Lamberts, Kira Marie Peter Hansen, Ernest Urtasun

 

7

-

ECR

Derk Jan Eppink, Eugen Jurzyca, Roberts Zīle

ID

Gunnar Beck, Jörg Meuthen

NI

Lefteris Nikolaou Alavanos

PPE

Enikő Győri

 

8

0

ECR

Raffaele Fitto, Johan Van Overtveldt

GUE/NGL

Chris MacManus

ID

Francesca Donato, Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

Renew

Caroline Nagtegaal

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2020)

<CommissionInt>keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile</CommissionInt>


<Titre>WTO nõuetele vastava ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2043(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Elisabetta Gualmini</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on juba kaua aega olnud ELi eelarve tegeliku ja rohelise omatulu allika kandidaat ning oli ka parlamendi 16. septembri 2020. aasta seadusandlikus resolutsioonis[10] käsitletud uute omavahendite eelistatud variantide hulgas;

2. tunnistab, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi peamised eesmärgid peavad olema kliima kaitsmine, kasvuhoonegaaside heite ülekandumise dilemma leevendamine, süsinikuheite vähendamise kuludega seoses võrdsete tingimuste loomine, nõudluse suurendamine vähese süsinikuheitega toodete ja protsesside järele, konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste ennetamine ning ELi tööstusharude konkurentsivõime kaitsmine; rõhutab, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism aitab ELil saavutada kliimaeesmärke, tagades samal ajal võrdsed tingimused rahvusvahelises kaubanduses, vähendades tootmise üleviimist kolmandatesse riikidesse, kus keskkonnareeglid ei ole sama ranged, ja järgides põhimõtet „saastaja maksab“, ning selle eesmärk on innustada ülejäänud maailma võtma Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega kooskõlas olevaid kliimamuutuste vastaseid meetmeid; usub, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtu lõpptulemusena töötatakse välja rohkem keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate uuendusi ja tehakse neisse rohkem investeeringuid; toonitab ka, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kavandamisel on oluline lähtuda võimalikult suurest keskkonnaalasest terviklikkusest;

3. kutsub komisjoni üles tegema enne seadusandliku ettepaneku esitamist piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamise eri kavade kohta põhjaliku mõjuhinnangu; nõuab, et selles mõjuhinnangus võetaks algusest peale arvesse eri stsenaariume, näiteks võimalust hõlmata kõiki praeguseid ja tulevasi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoreid, ning potentsiaalselt mehhanismiga hõlmatavate sektorite eriomadusi; on seisukohal, et tingimata tuleb hinnata seda, milline on eri kavade võime vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on nende sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ELi tööstussektorile, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, ELi eksportijate konkurentsivõimele ning võimalikele vastumeetmetele, mida kolmandad riigid ja nende tarnijad võivad ELi tööstussektorite suhtes võtta; usub ühtlasi, et tugevate süsinikuheite vähendamise stiimulite säilitamiseks ja ELi kaupadele kolmandatel turgudel võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks mõjuhinnangus uurida ka ekspordisoodustuste (sealhulgas järk-järgult suurenevad soodustused) kasu ja tõenäolisi tagajärgi nii sektoritele, mis on piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud, kui ka sektoritele, mis seda ei ole, ning nende soodustuste vastastikust täiendavust HKSi kohaste kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaste meetmetega; rõhutab, et oluline on hinnata iga variandi mõju nii tuludele kui ka tarbijate elatustasemele, eelkõige nende puhul, kes kuuluvad haavatavamatesse rühmadesse; kutsub komisjoni üles võtma mõjuhinnangus arvesse ka tagajärgi, mida piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kaudu omavahendina saadavad tulud olenevalt valitud kavast ja korrast ELi eelarvele kaasa toovad;

4. toonitab, et tähtis on vältida nii moonutusi siseturul kui ka ELi vastaseid protektsionistlikke meetmeid; märgib, et ELi kliimamuutustega võitlemise suuremad eesmärgid toovad kaasa suurema kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu, sest kolmandate riikide keskkonnastandardid on madalamad ja nende kliimamuutuste vastased meetmed on leebemad; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon tagaks vastavalt sellele kõigis oma poliitikavaldkondades täieliku kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu; soovitab välja töötada Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetele vastava mittediskrimineeriva ja progressiivse mehhanismi ning soovitab komisjonil tungivalt säilitada valmisolek mitmepoolse lähenemisviisi kasutamiseks, millega oleks võimalik tulemuslikult kaasa aidata Pariisi kokkuleppe kohastele ülemaailmsetele kliimameetmetele ja mis aitaks vältida ELi majanduse vastaseid vastumeetmeid; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon viiks ellu mitmepoolsed WTO reformid, mis viivad rahvusvahelise kaubandusõiguse kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; on seisukohal, et võttes arvesse ülemaailmset pandeemiat ja sellega kaasnevat majanduskriisi, muutub kliimamuutuste vastaste meetmete nõudeid ning tööstuse konkurentsivõimet ja õiglast kaubandust ühitada suutva rahvusvahelise poliitika väljatöötamine üha möödapääsmatumaks;

5. tunnistab, et piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi oleks võimalik rakendada kas praegu kehtiva tollimaksukorra laiendusena või HKSi raamistiku lisasüsteemina; rõhutab, et mõlemad lähenemisviisid oleksid omavahendite algatusega täielikult kooskõlas; toonitab, et viimati nimetatud mudel, mis on tsentraliseeritud vastavalt sektoritele, materjalidele ja CO2 hinnale kehtivatele HKSi standarditele, hõlbustaks ELi ja kolmandate riikide toodete CO2 heite samaväärsel tasemel maksustamist ja tagaks tänu sellele rahvusvahelises kaubanduses õiglased ja võrdsed tingimused ning vastavuse WTO õigusaktidega, eriti üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga III; juhib tähelepanu sellele, et kuigi lõplik mehhanism peaks lõpuks hõlmama võimalikult suurt osa impordist, võib piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism esialgsel kujul piirduda teatud majandussektoritega, mis valitakse välja mõjuhinnangu põhjal;

6. tuletab meelde, et parlament, nõukogu ja komisjon leppisid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal uute omavahendite, sealhulgas piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomises kokku institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“); rõhutab, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulemusena tekkivate rahavoogude suunamine ELi eelarvesse aitaks leevendada maksude samaväärsusega seotud probleeme ning tagaks mõju õiglase jaotumise liikmesriikide vahel ja minimaalsete üldhalduskuludega lihtsa struktuuri; teeb seetõttu järelduse, et tulu määratlemine ELi omavahendina vähendaks kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ELi eelarve rahastamisel ja aitaks seega piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi mõju liikmesriikide vahel õiglaselt jagada; on seisukohal, et tänu väiksematele kogurahvatulul põhinevatele osamaksetele riiklikul tasandil saavutatav kokkuhoid suurendab liikmesriikide eelarvepoliitilist manööverdamisruumi; rõhutab, et lisaks mehhanismi rakendamisele tuleks kaotada energiamahukatele tööstusharudele makstavad keskkonnakahjulikud toetused, eelkõige energiamahukate tööstusharude kasutatavale energiale kehtivad maksuvabastused ja maksusoodustused;

7. väljendab heameelt tõsiasja üle, et kui piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi hakatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt kasutama omavahendi alusena, viib see ELi eelarve tulude poole suuremasse kooskõlla strateegiliste poliitikaeesmärkidega, näiteks Euroopa rohelise kokkuleppe, kliimamuutuste vastase võitluse, ringmajanduse ja õiglase üleminekuga, ning aitab seeläbi luua kaasnevaid hüvesid, stiimuleid ja ELi lisaväärtust; on seisukohal, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulud oleksid oma olemuselt ja päritolult rangelt seotud kliimapoliitika, välispiiride ja ELi tasandi kaubanduspoliitikaga ning moodustaksid seetõttu ELi omavahenditele ülimalt sobiva aluse; rõhutab, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kaudu saadavaid tulusid ei kasutataks seega keskkonnaalasest terviklikkusest tingitud põhjustel Pariisi kokkuleppe ega Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega vastuolus olevate poliitikavaldkondade või meetmete toetamiseks;

8. toonitab, et asjaomase impordi kasvuhoonegaaside heitkoguste sisaldust tuleks arvestada läbipaistvate ja usaldusväärsete tootespetsiifiliste võrdlusaluste põhjal, mis kajastavad kogu maailma keskmist kasvuhoonegaaside heitkoguste sisaldust üksiktoodete kohta, võttes samal ajal arvesse eri tootmismeetodeid, mille kasvuhoonegaaside heitemahukus on erinev; on seisukohal, et impordi CO2 heite maksustamisel tuleks arvesse võtta ka riigipõhist elektrivõrgu CO2-mahukust;

9. võtab teadmiseks eri konservatiivsed tulude eelarvestused, mis jäävad olenevalt uue vahendi ulatusest ja ülesehitusest aastas 5 ja 14 miljardi euro vahele; toonitab asjaolu, et ELi eelarve sobib igal juhul ainulaadselt hästi tulu kõikumiste või isegi pikaajalise pärssiva mõju leevendamiseks;

10. on otsustanud tagada, et piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil põhinev omavahend kuuluks kõigi teiste omavahendite hulka, millest piisab, et katta taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud laenude põhisumma ja intresside tagasimaksmiseks eeldatavad kogukulud, järgides samal ajal kõikehaaravuse põhimõtet; tuletab lisaks meelde, et tagasimaksekava mis tahes ülejääk peab siiski jääma üldtuluna ELi eelarvesse; toonitab, et piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kaudu saadavatele tuludele sihtotstarbe määramine oleks igal juhul vastuolus institutsioonidevahelise kokkuleppe, omavahendite otsuse ja finantsmäärusega;

11. rõhutab, et uute omavahendite kasutuselevõtmine, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta, võiks hõlbustada liidu tasandi kulutuste suunamist prioriteetsetele valdkondadele ja ühiste avalike hüvede rahastamisele, mis oleks riikide enda kulutustega võrreldes oluliselt tõhusam; tuletab meelde, et kui üks kolmest institutsioonist ei täida institutsioonidevahelises kokkuleppes kokku lepitud tingimusi, võivad teised selle õiguslikult vaidlustada;

12. kutsub institutsioone üles aktiivselt rakendama järelmeetmeid, mis oleksid kooskõlas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava mõtte ja sätetega institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis näeb ette selle uue omavahendi jõustumise hiljemalt 1. jaanuaril 2023.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Vlad Gheorghe, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Niclas Herbst, Petros Kokkalis

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

Verts/ALE

Rasmus Andresen, Damian Boeselager, David Cormand, Francisco Guerreiro

GUE/NGL

Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis

ID

Hélène Laporte

PPE

Lefteris Christoforou, Herbert Dorfmann, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Rainer Wieland, Angelika Winzig

Renew

Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs

 

2

ID

Joachim Kuhs

NI

Ioannis Lagos

 

4

0

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt

ID

Anna Bonfrisco

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (17.12.2020)

<CommissionInt>keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile</CommissionInt>


<Titre>WTO nõuetele vastava ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2043(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Jens Geier</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX artikli kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel õigus rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks (punkt b) või taastumatute loodusvarade säästmiseks (punkt g);

1. väljendab heameelt Pariisi kokkuleppe kui rahvusvaheliselt võetud kohustuse üle kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja toonitab vajadust põhjalikult hinnata rahvusvahelisi eeskirju, pidades silmas nende vastavust kliimaeesmärkidele; märgib, et EL põhjustab 9 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja on suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas; täheldab murega ka piisavalt ulatuslike kliimaga seonduvate rahvusvaheliste jõupingutuste ja meetmete puudumist käesoleva lepingu alusel tehtud otsuste rakendamiseks, samuti USA taganemist kokkuleppest;

2. väljendab heameelt selles valdkonnas tehtud Euroopa jõupingutuste üle, nagu Euroopa rohelise kokkulepe kehtestamine ning eesmärk saavutada kulutõhus, õiglane ja sotsiaalselt tasakaalustatud üleminek kliimaneutraalsusele hiljemalt 2050. aastaks; rõhutab vajadust tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 60 % aastaks 2030, tagades samal ajal põhimõtte „saastaja maksab” järjepideva kohaldamise;

3. on veendunud, et asümmeetrilised kliimakaitsemeetmed ei ole kliimamuutustega võitlemiseks piisavad; rõhutab, et kaubanduspoliitikat saab ja tuleks kasutada positiivse keskkonnaprogrammi edendamiseks, säilitades samas ELi konkurentsivõime, ning tegelemiseks suurte erinevustega ELi ja muu maailma ulatuslike keskkonnaeesmärkide raames; on lisaks veendunud, et WTO nõuetele vastav ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi mehhanism) võib soodustada vähese CO2-heitega importi ning vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja toodete loomist ELis, mis võib kaasa tuua ELi impordiga kaasnevate heitmete hädavajaliku vähendamise; on seisukohal, et mehhanismiga võivad kaasneda suuremad rahvusvahelised jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel ning see võib olla esimene samm CO2-heite rahvusvahelise maksustamise suunas, kui seda rakendatakse proportsionaalselt ja tasakaalustatult; märgib lisaks, et mehhanismiga tuleks luua mõjuring kliimamuutuste vastu võitlemiseks rahvusvahelisel tasandil, nt muutes selle mitmepoolsete keskkonnakokkulepete läbirääkimiste osaks;

4. märgib, et EL on maailma suurima CO2-heitega importija ja EList eksporditud toodete süsinikujalajälg on palju väiksem kui ELi imporditud toodetel; järeldab, et Euroopa jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel on suuremad kui rahvusvahelisel tasandil keskmiselt; rõhutab, et liidu üldise kliimamõju mõõtmiseks on vaja kindlat aruandlusmeetodit, mis võtab arvesse ELi kaupade ja teenuste impordiga kaasnevat heidet;

5. rõhutab, et mehhanismi põhieesmärk on hõlbustada kliimaneutraalsuse saavutamist ja soodustada rahvusvahelisi jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks; rõhutab, et mehhanism peaks võimaldama Euroopa tööstusel olulisel määral kaasa aidata ELi kliimaeesmärkide ja kolmandatel riikidel märkimisväärselt rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisele, tehes suuri pingutusi tootmisprotsesside CO2-heite vähendamiseks, ja rõhutab samas, et see peaks looma Euroopa tööstusele võrdsed võimalused; juhib lisaks tähelepanu vajadusele arvestada süsinikusisalduse hinnakujundusel impordi transpordist tulenevaid heitmeid; peab vajalikuks, et mehhanismi reguleerimisala hõlmaks võimalikult suurt osa toote CO2-jalajäljest, ehk hõlmatud peavad olema energiatarbimisest tulenevad heitmed tootmisel ja lõpuks kogu väärtusahel, põhjustamata moonutusi siseturul, eelkõige järgmise etapi turgudel;

6. rõhutab, et kliimaga seonduvad piisavad rahvusvahelised jõupingutused, näiteks jõuline, ulatuslik ja järjekindel CO2-heite rahvusvaheline maksustamine ja täielikult konkurentsivõimelised vähese CO2-heitega tehnoloogiad, tooted ja tootmisprotsessid, muudavad mehhanismi aja jooksul tarbetuks; on seisukohal, et kliimamuutused on ülemaailmne probleem, mis nõuab globaalseid lahendusi ja on seetõttu veendunud, et EL peaks jätkama CO2-heite ülemaailmse hinna raamistiku kehtestamise toetamist kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6; julgustab komisjoni kavandama mehhanismi rakendamiseks ja arendamiseks selge ja ambitsioonika ajakava; tuletab meelde, et mõned tehnilised lahendused CO2-heite vähendamiseks on alles katsejärgus ning kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama jõupingutusi nende edasiarendamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles tagama kõikides sektorites, mida peetakse ohustatuks, sihipärase ja õigeaegse kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest; kutsub lõpuks komisjoni üles kavandama see mehhanism osana terviklikust ja pikaajalisest meetmepaketist, mis vastab eesmärgile saavutada ülimalt energia- ja ressursitõhus, kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus hiljemalt 2050. aastaks;

7. rõhutab lisaks, et mehhanism peaks olema osa laiemast meetmepaketist ja täiendavatest meetmetest eesmärkidega, mis võimaldavad ning teotavad investeeringuid vähese CO2-heitega tööstusprotsessidesse, vähendavad tööstuse heitmeid ning ergutavad energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergia kasutamist; märgib, et mehhanismiga peab kaasnema keskkonnaalaselt kaugeleulatuv, kulutõhus, majanduslikult ja sotsiaalselt õiglane ning vastupanuvõimet ja ülemaailmset konkurentsivõimet tugevdav tööstuspoliitika; soovitab lisaks toetada hoonete renoveerimist, ehitusmaterjalide toore asendamist, õiglase ülemineku mehhanismi rakendamist ja stiimuleid madala süsinikujäljega materjalide kasutamiseks riigihangete puhul, samuti mõjusat riiklikku innovatsioonipoliitikat, lõpetades fossiilkütustest sõltuvate tehnoloogiate toetamise; rõhutab vajadust kaaluda täiustatud tootestandardite täiendavat rolli kooskõlas ELi ringmajanduse loomise tegevuskavaga;

8. tuletab meelde tulemusi, mille liit on saavutanud tootenõuete ja märgistuse eeskirjade abil, millega stimuleeriti toodete keskkonnatoime parandamise teel säästvat tarbimist, kaasati Euroopa kodanikke ning toetati tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni; kutsub komisjoni üles uurima analoogset tootepoliitikat, millega võiks edendada uusi väikese CO2-heitega ja ressursitõhusate toodete ning tehnoloogiate standardeid ja luua nende jaoks juhtivad turud, et tagada üleminek säästvale majandusele ning aidata vähendada toodete kasutamisest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid;

9. rõhutab, et asümmeetrilised kliimameetmed kogu maailmas, täpsemalt Euroopa kaubanduspartnerite ambitsioonikate kliimameetmete puudumine, võivad suurendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, mis toob kaasa ülemaailmsete heitmete kasvu ja Euroopa tööstuse ebasoodsa konkurentsiolukorra rahvusvahelistel turgudel, ning võivad sellega ohtu seada Euroopa töökohad ja väärtusahelad; rõhutab, et Euroopa tööstus kannatab kaubanduspartnerite odava impordi ja COVID-19 kriisi tõttu suurenenud majandusliku surve all; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks mehhanismi kujundamisel sihipärasema ja efektiivsema kliimakaitse ning kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest;

10. rõhutab, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ennetamine käib käsikäes ELi tööstuse konkurentsivõime säilitamisega ja heitkoguste ülekandumise vältimisega kolmandatesse riikidesse tööstustegevuse, investeeringute ja töökohtade ümberjaotamise kaudu; rõhutab, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vältimiseks võetud meetmed peaksid olema kliimaeesmärkidega kooskõlas; rõhutab, et strateegilisi sektoreid ohustab eriti mõju nende toodangule ja investeerimisvõimele; rõhutab vajadust hinnata tööstuse väljaspoole ELi ümberpaigutamise ja allhangetega seotud võimalikke riske; juhib lisaks tähelepanu vajadusele luua kolmandate riikide valitsustele ja eksportijatele stiimulid heitkoguste vähendamiseks;

11. tuletab meelde, et ELi kliima- ja tööstuspoliitika ning eesmärk säilitada kestlik majanduskasv ja seda suurendada peavad käima käsikäes; rõhutab, et mehhanism peab olema lisatud meie tööstusstrateegiasse ning ergutama tööstust tootma puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid;

12. soovitab progressiivset ja sektoripõhist mehhanismi, mis pärast põhjalikku mõjuhinnangut hõlmab kõigepealt kõrgeima süsinikusisalduse ja kaubanduse intensiivsusega sektoreid, nagu suure energiakasutusega terase-, tsemendi- ja alumiiniumitööstused, energiasektor ning plasti-, kemikaalide- ja väetisetööstused, mida aja jooksul laiendatakse; on veendunud, et selline lahendus võib vähendada rahvusvahelisi vastumeetmeid ja kujutada endast Euroopa tööstuse jaoks katseetappi; rõhutab siiski, et see ei tohiks põhjustada moonutusi siseturul ega liigset halduskoormust, mis võib piirata ausat, avatud ja reeglitel põhinevat turukonkurentsi ning avaldada eriti kahjulikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) või muutuda protektsionismi toetamise vahendiks;

Kaubandusaspektid

13. rõhutab, et Euroopa tööstusel, sealhulgas VKEdel, peaks olema konkurentsivõime säilitamiseks juurdepääs ülemaailmsetele tarneahelatele ja maailmaturgudele; väljendab sügavat muret mitmepoolse kaubandussüsteemi õõnestamise, arvukamate kaubandustõkete ja kaubanduskonfliktide mõju pärast Euroopa kaubandusbilansile; nõuab, et mehhanism kujundataks viisil, mis vähendab partneritega tekkida võivate kaubandusvaidluste riski; kutsub seetõttu komisjoni üles järgima mehhanismi tõhusust piiramata mitmepoolset lähenemisviisi, olles jätkuvalt dialoogis oma rahvusvaheliste kaubanduspartneritega, eelkõige nendega, kes suhtuvad kliimakaitsesse teisiti, et vältida võimalikke rahvusvahelisi survemeetmeid EL-i vastu;

14. nõuab tungivalt, et komisjon muudaks mehhanismi mittediskrimineerivaks ja WTO õigustiku ja ELi kaubanduslepingute nõuetele vastavaks, rakendades eelistatult üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe XX artikli punkte b ja g; julgustab komisjoni tagama rahvusvahelises kaubanduses võrdsed võimalused, arvestades ELi staatust maailma suurima kaubandusblokina; rõhutab, et vaba ja õiglase maailmaturu põhimõtteid tuleb austada;

15. kutsub komisjoni üles jätkama ülemaailmse CO2-heite maksustamise raamistiku edendamist ning kliima- ja keskkonnakaitsetehnoloogiatega kauplemise hõlbustamist näiteks selliste kaubanduspoliitikaalgatuste nagu WTO keskkonnatoodete lepingu kaudu; rõhutab, et liit võib mängida teedrajavat rolli, lisades oma kaubanduslepingutesse ambitsioonikad energia- ja jätkusuutlikkust käsitlevad peatükid;

Metoodika

16. rõhutab, et nõuetekohaselt toimiv mehhanism peaks tagama ELi impordiga kaasnevate heitmete vähendamise ja pakkuma kõige tõhusamat kliimakaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu, järgides samal ajal WTO eeskirju; rõhutab, et mehhanism peaks olema kavandatud viisil, mis tagab selle tõhusa ja lihtsa kohaldamise, ning samas hoiab ära mehhanismist kõrvalehoidmise, näiteks ressursside ümberjagamise või mehhanismiga hõlmamata pool- või lõpptoodete importimise;

17. on veendunud, et imporditud kaupade tegelikku süsinikusisaldust tuleks arvutusmeetodi puhul võimalikult suures ulatuses arvesse võtta, tekitamata seejuures Euroopa tööstusele lisaraskusi ja ebasoodsaid olukordi; märgib, et rahvusvaheliste väärtusahelate tõttu on raskusi kontrollitavate ja usaldusväärsete andmete kogumisel lõpptoodete või vahesaaduste süsinikusisalduse kohta; palub seetõttu komisjonil hinnata tehnilist teostatavust ning importijatelt ja eksportijatelt saadud usaldusväärsete andmete kättesaadavust, nt uurides kõrgtehnoloogiate (nt plokiahel) potentsiaali ja pakkudes vajadusel välja lahendusi; rõhutab seetõttu põhjaliku seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomise tähtsust, et hinnata mehhanismi tõhusust; on seisukohal, et kolmandate isikute sõltumatut kontrollimist võib pidada vahendiks, millega tagatakse andmete usaldusväärsus;

18. kutsub komisjoni üles pakkuma kasvuhoonegaaside heitkoguste usaldusväärsete arvestussüsteemide loomisel impordi küsimuses tehnilist nõu ja tuge kodu- ja välismaistele tööstusharudele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et säilitada tugev Euroopa tööstus, tekitamata kaubanduspartneritele tehnilisi takistusi; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et importijatel oleks lubatud kajastada oma toodete väikest süsinikujalajälge, andes neile võimaluse vähendada selliste toodete eest makstavat CO2-tasu või neid sellest vabastada; kutsub komisjoni üles tagama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi teostatavus ja ühilduvus;

19. märgib samuti, et ebaausa konkurentsi vältimiseks Euroopa turul ei tohiks mehhanism konkureerivate materjalide puhul tekitada ebasoodsat konkurentsiolukorda; rõhutab, et kõige kliimasõbralikumate materjalide puhul ei tohiks tekitada ebasoodsat konkurentsiolukorda;

20. on veendunud, et mehhanismi puhul peaks arvestama vähim arenenud riikide erilist olukorda, mille CO2-heide pole ajalooliselt olnud kuigi suur; rõhutab, et mehhanism ei tohiks nende kestlikku arengut takistada ja et nende olukord ei tohiks veelgi halveneda keskkonda kahjustavate ja kohalikke elanikke ohustavate saastavate tööstusharude ümberpaigutamise tõttu;

21. kutsub komisjoni üles analüüsima võimalust hakata mehhanismi rakendama järk-järgult tasuta saastekvootide kaotamisega, säilitades neid üleminekuetapis seni, kuni mehhanism on täielikult rakendatud ja toimib tõhusalt; rõhutab, et kahekordset kaitset ei tohiks olla ja mehhanism peab olema WTO nõuetele vastav;

22. kutsub komisjoni üles hindama mehhanismi väljatöötamisel võimalust kehtestada WTO nõuetele täielikult vastavad ekspordisoodustused kõige mõjusamatele tööstuses osalejatele, pidades silmas nende süsinikdioksiidi heitkoguste tõhusust;

23. rõhutab, et kooskõlas oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooniga „Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks“ [11] ja 16. septembril 2020. aastal täiskogu istungil vastu võetud seadusandliku resolutsiooniga nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi[12], tuleb mehhanismist tulenevaid vahendeid käsitada Euroopa omavahenditena;

24. kutsub komisjoni üles oma tulevases ettepanekus võtma arvesse mehhanismi sotsiaalset mõõdet, et tagada koormuse õiglane jaotus; märgib, et mehhanism võib põhjustada tarbijatele hinnatõusu; toonitab, et tarbijad, eelkõige madala sissetulekuga tarbijad, ei tohiks kannatada nende ostujõule avalduva suurema surve tõttu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama võimalikku mõju elatustasemele, eelkõige haavatavate rühmade elatustasemele ja nendes liikmesriikides, mis sõltuvad suuresti impordist kolmandatest riikidest, ning võtma tõhusaid meetmeid, et toetada madala sissetulekuga leibkondi ja töötada selle nimel, et kompenseerida mehhanismi rakendamisest tulenev imporditud kaupade hinnatõus;

25. kutsub komisjoni üles viima enne seadusandliku ettepaneku esitamist läbi kõigi mehhanismide, lahenduste ja alternatiivide praeguste võimaluste põhjalik mõjuhinnang, et hinnata, kuivõrd need aitavad stimuleerida rahvusvahelisi kliimameetmeid ning vältida investeeringute leket ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning välja selgitada, millise vahendi abil saavutatakse globaalne kliimaeesmärk kõige tõhusamal viisil; soovitab komisjonil mehhanismi vormi valimisel lähtuda eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. aastaks;

26. kutsub komisjoni üles määrama mõjuhinnangus kindlaks meetmed sektorite jaoks, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige suurem, võttes samas arvesse nende sektorite konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles hindama mehhanismi mõju kaubanduspartneritele, sealhulgas meie naaberriikidele ja arengumaadele; kutsub lisaks komisjoni üles tegema mõjuhindamise tulemused võimalikult kiiresti ja enne seadusandliku ettepaneku avaldamist üldsusele kättesaadavaks;

27. nõuab erihindamist selle kohta, milline on mehhanismi mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkurentsile siseturul; nõuab vajaduse korral väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetusmehhanismi loomist uue turuolukorraga edukaks kohanemiseks, vältides nii nende suuremate turuosaliste ebaõiglaste tavade ohvriks sattumist;

28. rõhutab selle olulisust Euroopa kodanike ja nende huvide esindatuse tagamisel ning selliste ELi prioriteetide nagu kliimakaitse, kestlik majanduskasv ja rahvusvaheline konkurentsivõime saavutamisele kaasaaitamisel; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles kaasama mehhanismi loomise õigusloomeprotsessi kaasseadusandjana täiel määral ka parlamendi.


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0.

37

32

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Ciarán Cuffe, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Eva Maydell, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Jérôme Rivière, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damien Carême, Eleonora Evi, Klemen Grošelj, Alicia Homs Ginel, Elena Lizzi

 

 


 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

PPE

François-Xavier Bellamy

S&D

Carlo Calenda, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Alicia Homs Ginel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

RENEW

Nicola Beer, Nicola Danti, Valter Flego, Claudia Gamon, Klemen Groselj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen

Rohelised

François Alfonsi, Damien Carême, Ciarán Cuffe, Eleonora Evi, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Marie Toussaint

GUE/NGL

Manuel Bompard

NI

Clara Ponsatí Obiols

 

32

-

PPE

Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar Del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyurk, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

ID

Paolo Borchia, Markus Buchheit, Elena Lizzi, Isabella Tovaglieri

ECR

Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský

NI

Andrea Caroppo

 

4

0

RENEW

Bart Groothuis

ID

Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Jérôme Rivière

 

Kasutatud tähised

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

5.2.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

58

8

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Karin Karlsbro, Petros Kokkalis, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, István Ujhelyi, Inese Vaidere

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

58

+

NI

Ivan Vilibor Sinčić

PPE

Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Edina Tóth, Inese Vaidere, Pernille Weiss, Michal Wiezik

Renew

Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Karin Karlsbro, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir

S&D

Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Günther Sidl, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Tiemo Wölken

The Left

Malin Björk, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Mick Wallace

Verts/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus

 

8

-

ECR

Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska

The Left

Manuel Bompard

 

10

0

ID

Simona Baldassarre, Aurelia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Joëlle Mélin, Luisa Regimenti, Silvia Sardone

PPE

Esther de Lange

Renew

Andreas Glück

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[4] Euroopa Parlamendi 8. oktoobril 2020. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus), vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0253.

[5] Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), „Statement on the State of the Global Climate in 2019“.

[6] Fezzigna, P., Borghesi, S., Caro, D., „Revising Emission Responsibilities through Consumption-Based Accounting: A European and Post-Brexit Perspective“ in Sustainability, 17. jaanuar 2019.

[7] Vt kontrollikoja eriaruanne nr 18/2020.

[8] Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), „CO2 emissions embodied in international trade and domestic final demand: methodology and results using the OECD inter-country input-output database“, 23. november 2020.

[9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0358.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.

[11] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

[12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.

Viimane päevakajastamine: 26. veebruar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika