RAPORT ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta

3.3.2021 - (2020/2038(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Cláudia Monteiro de Aguiar

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 103 KB)
• 001-001 (DOC - 71 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK SELETUSKIRI

ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta

(2020/2038(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 195,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, millega kehtestatakse äärepoolseimate piirkondade jaoks erikord,

– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 174,

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda[1],

– võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda (COM(2020)0550) ning turismi- ja transpordipaketi vastuvõtmist,

– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa taastumisvajaduste kindlakstegemine“ (SWD(2020)0098),

– võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2020. aasta aruannet ELi sinise majanduse kohta,

– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni kontserni Thomas Cook pankroti negatiivsete tagajärgede kohta ELi turismisektorile[2],

– võttes arvesse nõukogu 27. mai 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse turismisektori konkurentsivõimet kui ELi jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse sidususe mootorit järgmisel kümnel aastal,

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks[3],

– võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

– võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsust (EL) 2017/864 Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta[4],

– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2014. aasta teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014)0086) ning komisjoni talituste 30. märtsi 2017. aasta töödokumenti mereturismi kohta (SWD(2017)0126),

– võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (COM(2016)0356) ning seda käsitlevat Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni[5],

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast[6],

– võttes arvesse 5. ja 6. septembri 2016. aasta Corki deklaratsiooni nr 2.0,

– võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas[7],

– võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta[8],

– võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

– võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta[9],

– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta[10] ning 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia kohta pärast 2020. aastat[11],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse Regioonide Komitee 18. septembri 2020. aasta arvamust „Säästvam turism ELi linnade ja piirkondade jaoks“,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0033/2021),

A. arvestades, et turism on mitmeid valdkondi hõlmav majandustegevus, millel on ulatuslik mõju keskkonnale ja kliimale ning kogu ELi majandusele, eelkõige piirkondade majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele ja kestlikule arengule;

B. arvestades, et turismindus annab otseselt ja kaudselt tööd 27 miljonile inimesele, mis moodustab 11,2 % kogu ELi tööhõivest, ning andis 2019. aastal 10,3 % ELi SKPst; arvestades, et turism aitab edendada tasakaalustatud piirkondlikku struktuuri, sellel on positiivne mõju piirkondlikule arengule ning see peaks aitama kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, sotsiaalsele heaolule ja kohalike kogukondade majanduslikule kindlustatusele;

C. arvestades, et turismi väärtusahel on üks Euroopa peamisi tööstuslikke ökosüsteeme, nagu komisjon on välja selgitanud, ning arvestades, et see süsteem on keeruline ja koosneb neljast omavahel tihedalt seotud põhitegurist, nagu transport, majutus, kogemused ja vahendamine; arvestades, et turismitööstuse edu sõltub nende nelja teguri vahelise mõju ulatusest; arvestades, et turism mõjutab kliimamuutusi, tekitades 8 % ülemaailmsest CO2 heitest[12]; arvestades, et turismisektor hõlmab äärmiselt erinevaid teenuseid ja ameteid; arvestades, et sektoris domineerivad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle tegevus loob töökohti ja toob tulu piirkondades, mis sõltuvad turismist;

D. arvestades, et 2018. aastal asus 51,7 % ELi majutusettevõtetest ranniku- ja merepiirkondades, mis on kliimamuutuste mõjude suhtes eriti haavatavad, ning 32,9 % maapiirkondades; arvestades, et äärepoolseimaid piirkondi iseloomustab nende kaugus, isoleeritus ning suur majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus turismi- ja transpordisektorist, mis muudab nad COVID-19 pandeemia mõjude suhtes veelgi haavatavamaks;

E. arvestades, et transpordi- ja turismitööstus sai COVID-19 tõttu eriti kannatada; arvestades, et ELis on ohus vähemalt 6 miljonit töökohta, näiteks hooajatöötajate ja haavatavas olukorras töötajate omad; arvestades, et pandeemia tõttu kehtestatud reisipiirangud mõjutavad maailma ja Euroopa turismi jätkuvalt rängalt, kusjuures ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) viimased andmed näitavad, et 2020. aastal vähenes rahvusvaheliste turistide arv 70 %; arvestades, et programmi „NextGenerationEU“ raames tegi komisjon kindlaks, et turismi ökosüsteemi baasinvesteerimisvajadus on 161 miljardit eurot, mis moodustab 22 % kogu investeeringute puudujäägist ELis; arvestades, et COVID-19 kriis on rängalt mõjutanud kõiki transpordiliike, eelkõige lennuühendust, vähendades lennuteenuseid, mille tagajärjeks on mõnel juhul kadunud marsruudid; arvestades, et see mõjutab eriti ELi äärepoolsemaid piirkondi ja saari, kus juurdepääsetavus ja ühendused on otsustava tähtsusega; arvestades, et COVID-19 kriis on jätnud miljonid reisijad ja tarbijad oma õigustega seoses ebakindlasse olukorda, sealhulgas keerukate ja sageli rahuldamata jäetud hüvitamistaotlustega; arvestades, et tarbijate usalduse taastamine on sektori tuleviku jaoks keskse tähtsusega;

F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 195 on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris“; arvestades, et liikmesriigid seisavad turismisektoris silmitsi ühiste probleemide ja võimalustega, nagu kriisiennetus ja -ohjamine, üleminek digi- ja rohelisele majandusele, sotsiaal-majanduslik kestlikkus ja keskkonnasäästlikkus, kvaliteetsete töökohtade loomine, töötajatele ametialaste oskuste õpetamine ja nende koolitamine ning VKEde toetamine;

G. arvestades, et turismi- ja reisitööstusele kasu toovad meetmed on kõige tõhusamad, kui neid võetakse koordineeritud ELi strateegia osana, võttes samal ajal arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ja eripärasid;

H. arvestades, et turismisektor on võtnud kohustuse kiirendada ja rakendada meetmeid, mis muudavad sektori säästvamaks ja vastupidavamaks ning aitavad saavutada ökoloogilise jalajälje vähendamise eesmärgid ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, eelkõige kliimaneutraalsuse eesmärgi hiljemalt 2050. aastaks;

I. arvestades, et edusamme tehakse nn pehme liikuvuse ja sellega seotud marsruutide valdkonnas, mis on vastus Euroopa tarbijate soovile kasutada keskkonnahoidlikumaid ja looduslähedasemaid turismivõimalusi;

J. arvestades, et tõhus, ohutu, mitmeliigiline ja säästev ühistranspordisüsteem annaks majandusse positiivse panuse turismi, vaba aja veetmise ja majutuse valdkonnas, kuna see võimaldab säästvaid ja paindlikke liikuvuslahendusi kogu ELis, aidates säilitada looduslikke ökosüsteeme ning kohalikku linna- ja looduskeskkonda;

K. arvestades, et Euroopa raudteeaasta peaks olema ideaalne raamistik algatustele säästva turismi edendamiseks, et suurendada turismisihtkohtade atraktiivsust;

L. arvestades, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamisel ning selle ühendustel linnade, kohalike paikade ja rannikualadega on oluline roll reisi- ja turismivaldkonnas säästvate, alternatiivsete ja paindlike transpordilahenduste pakkumisel;

M. arvestades, et turismis on esile on kerkinud uued suundumused, peamiselt tänu digiteerimisele, sealhulgas alternatiivsed turismivormid, nagu ökoturism, põllumajandus- ja maaturism ning meditsiiniturism;

Taastamine: COVID-19 mõjule reageerimise kavad

1. rõhutab, et COVID-19 puhang on halvanud ELi turismisektori, pannes selle ökosüsteemi enneolematu surve alla; rõhutab, et jätkuv lühiajaline rahaline toetus on sektori püsimajäämiseks hädavajalik, eriti arvestades pandeemia teist ja kolmandat lainet; usub sellest hoolimata, et praegune kriis peaks panema komisjoni ja liikmesriike täielikult tunnistama turismitööstuse tähtsust, integreerima selle täielikult ELi ja riiklikesse arengukavadesse, parandama turismitööstuse pakkumiste kvaliteeti, muutma selle säästvamaks ja kõigile kättesaadavamaks ning käivitama kauaoodatud avaliku ja erasektori investeeringud sektori digitaliseerimisse ja üldisesse ajakohastamisse;

2. kutsub liikmesriike üles rakendama viivitamata täielikult ühiseid ja koordineeritud ohutu reisimise kriteeriume, nagu need on vastu võetud nõukogu soovituses kooskõlastatud lähenemisviisi kohta vaba liikumise piiramisele[13], hõlbustades samal ajal võimaluse korral ELi reisijate asukoha määramise vormi kasutuselevõttu digitaalselt ning järgides täielikult andmekaitse-eeskirju; rõhutab, kui olulised on vabatahtlikud, koostalitlusvõimelised ja anonüümsed tuvastamis-, jälgimis- ja hoiatusäpid, mis kasutavad komisjoni koostalitusväravat ja mille puhul ei kasutata andmeid muudel eesmärkidel, näiteks ärilistel või õiguskaitse eesmärkidel, ning ühiste hügieenikriteeriumide kehtestamine peamistes transpordisõlmedes;

3. nõuab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt (ECDC) liidu riikide ja piirkondade, sealhulgas saarte jälgimist ning värvikoodiga kaardi õigeaegset avaldamist, kui piisav teave on olemas, et tagada reisijate ja ettevõtjate jaoks koordineeritud ja tõhus reageerimine; kutsub liikmesriike üles edendama kaardi levitamist riiklike ringhäälinguorganisatsioonide kaudu, tagamaks, et kaart jõuaks ka kodanikeni, kelle juurdepääs interneti lairibaühendusele on piiratud või puudub üldse;

4. kutsub liikmesriike üles koostama kooskõlas komisjoni soovitusega COVID-19 testimisstrateegiate kohta[14] ning ECDC ja Euroopa Lennundusohutusameti suunistega ühise ja mittediskrimineeriva ELi terviseohutuse protokolli enne lendude väljumist tehtavaks testimiseks, mis peaks olema usaldusväärne ja taskukohane ning hõlmama kiirtestimise tehnoloogiaid, PCR-teste ja muud; nõuab tungivalt, et karantiin peaks jääma viimaseks abinõuks, kuid vajaduse korral tuleks selle kestust vähendada päevade miinimumarvuni, mis tuleks kogu liidus ühtlustada; rõhutab, et igasugune liikumisvabaduse piiramine peab olema proportsionaalne, ajutine ja selgelt seotud COVID-19 pandeemiaga; juhib tähelepanu sellele, et protokolli nõuetekohaseks rakendamiseks tuleks kõiki liikmesriike ELi rahalistest vahenditest toetada; kutsub liikmesriike üles reisiperioodi eri etappides toimuva testimise juhtimist koordineerima;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama esmajärjekorras välja ühise vaktsineerimistõendi ja meditsiinilistel eesmärkidel vaktsineerimise menetluste vastastikuse tunnustamise süsteemi, mis tuleks kasutusele võtta paralleelselt vaktsiinide levitamisega, säilitades samal ajal üksikisikute õiguse eraelu puutumatusele ja andmekaitsele; on veendunud, et kui vaktsiinid on üldsusele kättesaadavaks tehtud ja on piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et vaktsineeritud isikud viirust ei edasta, võiks reisimise korral vaktsineerimistõendit kaaluda PCR-testide ja karantiininõuete alternatiivina, säilitades samas nõude järgida praegusi sanitaarmeetmeid, nagu näomaskide kandmine avalikes kohtades ja suhtlemisdistantsi hoidmine; rõhutab, et vajalik ja oluline on taastada ELis liikumisvabadus ning tagada transpordi- ja turismisektori järkjärguline normaliseerumine;

6. väljendab heameelt portaali „Re-open EU“ üle ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid edaspidi komisjonile selgelt mõistetava teabe vaba liikumise piirangute kohaldamise või kaotamise kohta kohe, kui sellised muudatused on otsustatud, et tagada reisijate jaoks portaali usaldusväärsus; kutsub komisjoni üles looma mobiilirakendust, et teavet paremini levitada, ning jätkama reaalajas teabe andmist piiride staatuse ning ELi riikides kättesaadavate transpordi- ja turismiteenuste kohta, sealhulgas teave rahvatervise ja ohutuse meetmete kohta ning muu asjakohane teave; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid seda ELi portaali täiendama teabega sihtkohtades asuvate kontaktpunktide kohta, mis võivad olla näiteks avaliku veebisaidi ja teabepunkti kujul;

7. kutsub komisjoni üles käivitama ELi reisi- ja turismiteemalist teavituskampaaniat ELi turismikaubamärgi kaudu, mille eesmärk on edendada ELis reisimist ja taastada kodanike usaldus reisimise ja turismi vastu COVID-19 ajal;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama kolmandaid riike käsitleva ühise värvikoodi ja kolmandatesse riikidesse reisimist käsitlevad ühised kriteeriumid, tunnustades vastastikku samaväärseid COVID-19 vastaseid kaitsemeetmeid kõigis transpordisektorites, kuid eelkõige lennundus- ja merendussektoris; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma varajase hoiatamise süsteemi, mis hoiatab turiste uue tehnoloogia abil kasutajasõbralikul viisil võimalikest terviseohtudest kolmandas riigis asuvas sihtkohas; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada reisikorraldajaid reiside korraldamisel kolmandate riikide valitud piirkondadesse, järgides samas täielikult kindlaid tervisealaseid ohutusprotokolle, mis minimeerivad nakkusohu;

9. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele ELi hügieeni sertifitseerimise märgise, mille ECDC ja liikmesriigid peaksid ühiselt välja töötama ning mis peaks sertifitseerima turismialast tegevust, tagades vastavuse minimaalsetele hügieenistandarditele COVID-19 viiruse ja muude võimalike nakkuste ennetamiseks ja tõrjeks; usub, et selle märgise eesmärk peaks olema kehtestada üleeuroopalised tervishoiustandardid, mis aitaksid taastada tarbijate usalduse turismisektori vastu ja seeläbi elavdada turismisektorit, samal ajal tuleks aga vältida mikroettevõtjate ja VKEde halduskoormust;

10. taunib asjaolu, et taasterahastu „NextGenerationEU“ ei hõlma turismitööstuse otserahastamist, ning kutsub liikmesriike üles kaasama turismi- ja reisisektorit oma taastekavadesse ja algatusse REACT-EU, järgides keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid; rõhutab, et kuigi on oluline, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi meetmed oleksid sektori toetamisel ja pankrottide ennetamisel tagasiulatuvalt rahastamiskõlblikud, ei ole need iseenesest piisavad; kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid seoses Euroopa piirkondadega, kus turism moodustab suurema osa nende SKPst, ning saarte ja äärepoolseimate piirkondadega; rõhutab sellega seoses, et COVID-19 pandeemia tõttu liikmesriikides jaotatavatest ELi rahalistest vahenditest antav rahaline toetus ei jõua alati nende turismiettevõtjateni, kes vajavad oma majandustegevuse jätkamiseks ja säilitamiseks kiiret otserahastust;

11. kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike ajutiselt kehtestama reisi- ja turismiteenustele vähendatud käibemaksumäärad koos eristiimulite paketiga kõigile mikroettevõtjatele ja VKEdele ajavahemikuks 2020–2024, et minimeerida pankrottide arvu ning säilitada Euroopa turismitööstuses töökohad ja töötajate õigused, kasutades samal ajal investeeringuid, et edendada üleminekut digitaalsemale ja säästvamale turismi ökosüsteemile;

12. palub liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel lisada turism horisontaalse prioriteedina oma rakenduskavadesse, aruka spetsialiseerumise strateegiatesse ja partnerluslepingutesse aastateks 2021–2027, et rahastada turismiprojekte;

13. kutsub komisjoni üles rakendama vastuvõetud ettevalmistavat meedet „Euroopa turismikriisiohje mehhanism“ koos Euroopa Parlamendiga, et olla valmis tulevaste kriisidega toimetulekuks, aitamaks turismisihtkohtadel koostada kriisiennetuskavasid, eriolukorra meetmeid ning valmisolekukavasid ja -meetmeid;

14. kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete väljatöötamisel tehtud ettevalmistustööst ja edusammudest, tegema selles küsimuses parlamendiga koostööd ning kaasama sellesse protsessi vastutava parlamendikomisjoni ja need projektid algatanud parlamendiliikmed;

Prioriteetide muutmine: juhtimispoliitika liidu raamistikus

15. kutsub komisjoni üles looma ELi institutsioonide vahel uue juhtimismudeli, tugevdades organisatsioonilist, finants- ja inimressursside struktuuri, luues spetsiaalse, konkreetselt turismiga tegeleva direktoraadi, mida toetatakse piisavate rahaliste vahenditega, eesmärgiga võtta kasutusele integreeritud ja tõhus turismikäsitus, toetada turismi taaskäivitamist Euroopa piirkondades ja aidata ettevõtetel rakendada meetmeid, mis on vajalikud peamiste eesmärkide saavutamiseks kestlikkuse ja innovatsiooni valdkonnas, ning suurendada nende konkurentsivõimet ja atraktiivsust;

16. kutsub komisjoni üles võtma lisaks arvesse võimalikku sünergiat eri peadirektoraatide vahel, pidades silmas turismi valdkonnaülest olemust sellistes valdkondades nagu põllumajandus, transport, kultuur, merendus, regionaalareng, tööhõive ja kliima;

17. nõuab, et Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil algatataks arutelu selle üle, kuidas aidata kaasa turismi muutmiseks ELi jagatud pädevuseks, mitte piirduda täiendava pädevusega, nagu see on praegu; rõhutab, et aluslepingud pakuvad praegu ELi poliitikameetmetele turismi valdkonnas märkimisväärset paindlikkust, mida komisjon ei kasuta täielikult ära; kutsub seetõttu komisjoni üles tervikliku Euroopa turismipoliitika väljatöötamiseks alustama aluslepingute täielikust ärakasutamisest;

18. peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ei sisalda säästvat turismi käsitlevat eraldi eelarverida, mis näitaks valmisolekut viia ellu Euroopa turismipoliitikat, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma resolutsioonis turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda; märgib, et see eelarverida ei peaks kattuma ega asendama rahalist toetust, mis on kättesaadav reisi- ja turismisektorile olemasolevate ELi fondide kaudu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et turismi ei ole veel lisatud sõltumatu eesmärgina Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi määrustesse ega ühtse turu programmi;

19. kutsub komisjoni üles looma ELi mehhanismi mikroettevõtjatele ja VKEdele antava toetuse järelevalveks, keskendudes likviidsusele ning ELi lisaväärtuse ja läbipaistvuse tagamisele, et suurendada nende ettevõtjate võimalusi pääseda ligi ELi fondidele ja rahastamisvahenditele ning neid kasutada, et hõlbustada innovaatiliste ja kestlike projektide ajakohastamist ja rakendamist, tagades aruandekohustuse ja lihtsustatud halduse;

20. soovitab komisjonil korraldada 2020. aastal Euroopa turismiteemalise tippkohtumise ja kutsub komisjoni üles esitama 2021. aastal tegevuskava ning töötama õigeaegselt välja ELi kestliku ja strateegilise turismi strateegia, mis on kooskõlas digitaalarengu tegevuskava, rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning millega asendatakse 2010. aasta strateegia, et säilitada Euroopa positsioon juhtiva sihtkohana; tuletab meelde, et selle strateegia koostamisel tuleb tingimata konsulteerida turismisektori spetsialistidega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on võtta konkreetseid meetmeid praegusest kriisist ülesaamiseks ning edendada alternatiivseid turismivorme, nagu kultuuri- ja säästev turism, agroturism, loodusturism, ökoturism ja muud kogemused, mis peaksid nn ületurismi vältimiseks austama keskkonda ja kohaliku elanikkonna kultuuripärandit;

21. on seisukohal, et kuna turism on ülemaailmne tööstusharu, on ülimalt oluline edendada dialoogi ja koostööd Maailma Turismiorganisatsiooniga (UNWTO) Euroopa Parlamendi ja UNWTO vahel 2018. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel;

22. kutsub komisjoni üles ajakohastama ELi rahalise toetuse juhendit ja lisama sellesse viite riiklikule kontaktpunktile, et hõlbustada mikroettevõtjate ja VKEde juurdepääsu teabele ühtse kontaktpunkti või veebipõhise vahendi kaudu, vajaduse korral liikmesriikide toetuse ja suuniste abil; kutsub komisjoni üles suurendama turismisektori ettevõtete ja VKEde teadlikkust sellest juhendist;

23. kutsub komisjoni üles looma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa Turismiameti ja töötama seniks välja lühiajalise lahenduse, luues turismiosakonna ühes olemasolevas rakendusametis, eelkõige VKEde Rakendusametis (EASME) või loodavas Tervisehoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusametis;

Euroopa Turismiamet peaks vastutama muu hulgas järgmise eest:

– faktipõhise ülevaate ja andmete pakkumine ELile ja selle liikmesriikidele ning poliitikakujundajatele, võimaldades neil välja töötada teadlikke strateegiaid, mis põhinevad kogutud ja analüüsitud turismiandmetel, sealhulgas nende võimalikul sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonnamõjul;

–  kriisijuhtimismehhanismi rakendamine, et tagada turismisektori piisav valmisolek tulevasteks kriisideks, kui riikide reageeringud osutuvad ebapiisavaks;

– tehnilise ja haldustoe pakkumine mikroettevõtjatele ja VKEdele, et suurendada nende suutlikkust pääseda ligi ELi fondidele ja rahastamisvahenditele ning neid kasutada;

–  turismi ökosüsteemi toetamine, näiteks jagades häid tavasid, et teha teadlikke otsuseid turismipoliitika parandamise kohta;

– Euroopa kaubamärgi edendamine kolmandates riikides ja keskendumine Euroopa turismitoodete mitmekesistamisele;

Tugevdamine: üleminek säästvale, vastutustundlikule ja arukale turismile

24. märgib, et säästva turismi puhul tuleks arvesse võtta praegust ja tulevast majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning tegeleda külastajate, sektori, keskkonna ja kohalike kogukondade vajadustega[15]; tuletab meelde, et turismi- ja reisitööstus põhjustab ökoloogilist jalajälge kogu maailmas; rõhutab vajadust mõelda välja kestlikud ja paindlikud lahendused mitmeliigilise transpordi jaoks ning töötada välja poliitikameetmed looduspärandi ja elurikkuse säilitamiseks, austades vastuvõtvate kogukondade sotsiaalkultuurilist autentsust, tagades kestlikkuse ja pakkudes sotsiaal-majanduslikku kasu kõigile sidusrühmadele;

25. kutsub komisjoni üles töötama kiiresti välja säästva turismi tegevuskava, mis sisaldaks innovaatilisi meetmeid sektori kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamiseks, arendades säästvamaid turismivorme, mitmekesistades pakkumist, edendades uusi koostööalgatusi ja arendades uusi digiteenuseid;

26. kutsub liikmesriike üles koostama säästva turismi tegevuskavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, konsulteerides sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ning kooskõlas tulevase Euroopa säästva turismi tegevuskavaga, ning kasutama täielikult ära taasterahastu „Next Generation EU“ vahendeid, et rahastada turismi ülemineku tegevuskavasid;

27. rõhutab, et COVID-19 pandeemia on muutnud reisijate nõudmisi seoses ohutu, puhta ja säästvama turismiga; rõhutab, et kohalik käsitöönduslik tegevus, agroturism, maaturism ja ökoturism on säästva turismi lahutamatu osa, keskendudes looduse ja maapiirkondade avastamisele Euroopas kõndimiseks, jalgrattaga sõitmiseks või ratsutamiseks sobivate marsruutide kaudu, millele on tagatud juurdepääs;

28. kutsub komisjoni üles käivitama Euroopa turisminäitajate süsteemi (ETIS), millel on alaline juhtimisstruktuur, ning võtma selle kasutusele reisisihtkohtades, kasutades staatilisi näitajaid ja reaalajas saadavaid andmeid, et neid koostöös piirkondadega hallata ja hinnata; rõhutab, et ETISe tulemustabeli eesmärk on jälgida turismi majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju;

29. kutsub komisjoni üles uurima takistusi ökomärgise saamisel ja laiendama selle kohaldamisala muudele turismiteenustele täiendusena turismi valdkonnas rakendatavale ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS) ning looma mehhanismid nende sertifitseerimissüsteemide toetamiseks ja need süsteemid omandanud turismiettevõtjate edendamiseks;

30. kutsub liikmesriike, riiklikke turismiasutusi ja turismitööstust üles tugevdama olemasolevate kvaliteedimärgiste kriteeriumide ja kohaldamise koordineerimist liidus ning julgustama komisjoni jätkama oma koordineerivat rolli ja toetama kohalikke algatusi;

31. kiidab komisjoni säästva turismi töörühma moodustamise eest ning kutsub töörühma üles oma tööd jätkama ning vaatama läbi 2012. aasta Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta, et ergutada osalemist ja heade tavade kasutuselevõtmist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on veendunud, et töörühm võib olla eeskujuks säästva turismi valdkonna sidusrühmade Euroopa võrgustikule, tutvustada uusi vahendeid ja algatusi, et hinnata turismiga seotud tegevuse majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist mõju, kaasata reisijaid ning võimaldada nii reisijatel kui ka turismiettevõtjatel mõista oma ökoloogilist jalajälge;

32. rõhutab, kui oluline on Maailma Turismiorganisatsiooni statistikaraamistik turismi jätkusuutlikkuse mõõtmiseks, mille eesmärk on integreerida säästva turismi majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõõdet käsitlev statistika;

33. tuletab meelde, et täpsete kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete puudumine turismi mõju kohta kestlikkusele takistab avaliku ja erasektori osalejatel otsuseid teha; palub Eurostatil luua raamistik andmete kogumiseks kestlikkuse, üle- ja alaturismi ning töötingimuste kriteeriumide kohta ning nõuab määruse (EL) nr 692/2011[16] ajakohastamist; rõhutab suurandmete ja ajakohaste andmete – broneeringute päritolu ja liigi, viibimise kestuse, kategooriate kaupa jaotatud keskmiste kulutuste ja täituvuse määra kohta – tohutut potentsiaali turismivoogude ja nõudluse muutumise mõistmiseks ning pakkumise vastavaks kohandamiseks ja asjakohaste meetmete rakendamiseks;

34. väljendab heameelt seoses Euroopa andmestrateegiaga ning komisjoni ettepanekuga võtta vastu andmehalduse õigusakt; kutsub komisjoni üles lisama turismi ühiste andmeruumide juhtimisraamistikku ning paremini reguleerima veebipõhiste broneerimisplatvormide ja reisivahendajate tegevust, võimaldades turismiettevõtjatel täielikult pühenduda innovatsioonile ja digipöördele, kuna viimased on üliolulised kogu sektori ajakohastamiseks ning uute teenuste ja laiema ja kvaliteetse pakkumise väljatöötamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles edendama andmete ühiskasutust turismi ja piirkondlike ettevõtlusinkubaatorite ja kiirendajate jaoks, rakendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, et aidata turismisektoris tegutsevatel arvukatel VKEdel koguda, töödelda ja kasutada enda loodud andmeid ning võimaldada neil andmepõhisest majandusest täit kasu saada ja rakendada kestlikke lahendusi;

35. märgib, et üha rohkem turismitooteid ja -teenuseid ostetakse internetist; tunnistab jagamismajanduse platvormide suuremat rolli vahendajatena ja nende eeliseid innovatsiooni ja kestlikkuse seisukohast; väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle võtta vastu digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt ning rõhutab vajadust tagada võrdsed tingimused veebipõhistele ja veebivälistele ettevõtjatele, et vältida turumoonutusi ja säilitada eluterve konkurents, eelkõige seoses endasuguste pakkujate ja kutseliste teenuseosutajate eristamisega; rõhutab selles muutuvas keskkonnas internetihinnangute ja -reitingute mõju turismikogemustele;

36. on seisukohal, et sama oluline on tagada koostöö toidu- ja kultuurisektori teadmus- ja innovaatikakogukondade vahel; on veendunud, et turualaste teadmiste, paremate oskuste, tõhusama haldamise, reaalsete partnerluste ja sihtotstarbeliste võrgustike loomise võimaluste edendamine ning uuenduslike tulevikumeetmete väljatöötamine on agroturismi peamised edutegurid; on ka veendunud, et agroturismi sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist sidusrühmade vahel, kohalike omavalitsuste aktiivsemat turismindusse kaasamist, samuti turu-uuringuid ning professionaalseid kommunikatsiooni- ja turundusstrateegiaid;

37. kutsub komisjoni üles austama kohalike omavalitsuste õigust võidelda õigusaktidega ülemäärase turismi kahjuliku mõju vastu;

38. märgib, et turism on tihedalt seotud liikuvusega ning et liikmesriigid peavad ELi rahalise toetuse toel suurendama investeeringuid üleminekusse puhtamate kütuste kasutamisele, vähese heitega ja heitevabadesse sõidukitesse, võimaluse korral juurdepääsetavamatesse transpordiliikidesse, sealhulgas puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kõigi transpordiliikide puhul, ning toetama liikuvust teenuse ja platvormidena, mis tagavad piletisüsteemide koostalitlusvõime ja mitmeliigilisuse riikidevaheliste ja mitmeliigiliste uksest-ukseni piletite pakkumisel;

39. usub, et turismialases liikuvuses tuleks esikohale seada kõige säästvamate transpordivahendite kasutamine, mis tekitavad väiksema süsinikujalajälje; tuletab meelde, et kõik liikmesriigid vajavad kaasaegset, ohutut ja kestlikku transporditaristut, et hõlbustada reisimist kogu ELis ning muuta äärepoolseimad piirkonnad, kõrvalised ja äärealad ning saared Euroopa-sisese ja rahvusvahelise turismi jaoks kättesaadavamaks ning tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust; juhib tähelepanu asjaolule, et erilist tähelepanu tuleks pöörata puuduvatele piiriülestele ühendustele, nende lõpuleviimisele ning TEN-T 2030 ja 2050 tähtaegadest kinnipidamisele;

40. rõhutab, et Euroopa raudteeaasta võiks anda võimaluse üldsuse teadlikkuse suurendamiseks säästvast turismist ja uutest piiriülestest marsruutidest, mida Euroopa kodanikud saavad avastada tänu raudteeühendustele; kutsub seetõttu komisjoni üles täiustama Euroopa raudteevõrku; kiidab heaks liidu algatuse DiscoverEU, mis annab peamiselt noortele võimaluse avastada Euroopat õppimise ja kultuurikogemuste ning kohaliku kultuuripärandi edendamise kaudu;

41. rõhutab kultuuri ja kultuuripärandi tähtsust Euroopa turismis; kutsub seetõttu liikmesriike üles eraldama kultuurile ja kultuuripärandiga seotud paikadele piisavalt rahalisi vahendeid, unustamata nende olemuslikku väärtust meie kultuuripärandi osana, mida tuleb kaitsta, eelkõige kliimamuutuste ja ületurismi eest;

42. rõhutab vajadust uurida kultuuripärandi toimetulekuvõimet ning märgib, et säästev turism ja kultuuripärand on omavahel seotud; on veendunud, et kultuuriturism võib aidata tugevdada inimeste vastastikust mõistmist ELis, võimaldades neil avastada Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses; rõhutab vajadust võtta arvesse Euroopa kultuuripärandiaasta raames saadud õppetunde; tuletab meelde, et ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil on tehtud palju algatusi säästva turismi parandamiseks, integreerides kultuuripärandi keskkonna-, arhitektuuri- ja planeerimispoliitikasse; peab vajalikuks kaitsta üleminekuetapis piirkondade tööstuspärandit, et luua neis piirkondades uusi majanduslikke ja kutsealaseid võimalusi; kordab vajadust suurendada kõigi osalejate teadlikkust kultuuripärandi kaitsest, sealhulgas kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise ohust; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes arutelus säästva turismi üle tuleb uue pilguga käsitleda ka sõja ajal röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud teoste ja kultuuriväärtuste küsimust; ergutab edendama säästva kultuuriturismi tipptaset; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tugevdada kultuuriturismi ekspertide koostööd ning edendada sektori koostegevust ja parimate tavade vahetamist;

43. on seisukohal, et Euroopa Nõukogu käivitatud programm „Kultuurirajad“ aitab esile tõsta Euroopa mitmekesist ajalugu ja edendab kultuuripärandit; märgib turismiobjektide ühendamise tähtsust; usub, et programmil on suur potentsiaal väikeettevõtjate, kultuuridevahelise dialoogi ja riikidevahelise koostöö jaoks ning see peab arenema, toetades üha enam säästvat turismi, sealhulgas kultuuripärandi kaitset;

44. kutsub komisjoni üles uurima võimalikku sünergiat EuroVelo ja selle 17 koridoriga, eelkõige suurendades rahalist toetust jalgrattaturismi edendamiseks Euroopas; kutsub komisjoni üles ergutama kasutusest kõrvaldatud raudteeliinide ümberkujundamist, sealhulgas toetades jalgrattarongide projekte, ning toetama aktiivselt jalgratta-rongi ühendvedusid; teeb ettepaneku edendada turistidele suunatud jalgrattapakette koos muude kestlike pakkumistega; usub, et vabaõhutegevuste, sealhulgas maa-, mägi- ja mereturismi piiriülestel marsruutidel, mida edendatakse konkreetsete võrgustike kaudu ja toetatakse ELi vahenditest, võib olla oluline roll eri liikmesriikide piirkondade ühendamisel ja turismivoogude tõhusal ümbersuunamisel, pakkudes samal ajal võimalusi turismi edendamiseks vähem arenenud piirkondades;

45. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku uue kaasava Euroopa sotsiaalturismi kava kohta, mis järgiks algatuse Calypso mudelit ja võimaldaks haavatavatel ühiskonnarühmadel kasutada riiklikke turismivautšereid teistes liikmesriikides asuvates seotud ettevõtetes, kes samuti pakuvad oma kodanikele sotsiaalturismi programmi; märgib, et paljud liikmesriigid rakendavad selliseid programme väga heade tulemustega, ning usub, et oleks väga kasulik muuta need kavad ELi tasandil koostalitlusvõimeliseks;

46. kutsub komisjoni üles tutvustama arukate turismisihtkohtade katseprojekti tulemusi ja kirjeldama, kuidas ta kavatseb kava rakendada, sidudes innovatsiooni UNESCO nimistusse kantud paikade ja loodusalade ning traditsiooniliste kohalike toodete ja kultuuriliste keskuste kaitsega;

 

47. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles muutma Euroopa aruka turismi pealinna algatuse alaliseks projektiks, millel on laiemad ja õiglasemad kriteeriumid ja mis tooks kasu kohalikule majandusele ja tarneahelatele; nõuab suuremat pühendumist säästva liikuvuse võimaluste järkjärgulisele suurendamisele kogu Euroopas;

48. peab kiiduväärseks komisjoni selliseid algatusi nagu puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind (Access City Award) ja nõuab sarnaste algatuste rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

49. tunnustab komisjoni tööd seoses ranniku- ja mereturismi strateegiasse kuuluva 14 meetmega, ning palub komisjonil esitada tulemused, mis võimaldavad suunata vahendeid taristu (sadamad ja jahisadamad), logistilise ja tegevustoetuse, jäätmetekke vältimise ning taastuvenergia kasutamise rahastamisse; rõhutab vajadust austada mereökosüsteemi, edendada dialoogi liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahel ning edendada ranniku- ja mereturismi säästvat arengut; kutsub komisjoni üles võtma kokkuleppel liikmesriikidega meetmeid, et toetada kruiisitööstust, mida COVID-19 pandeemia jätkuvalt tõsiselt kahjustab, ning hõlbustada selle tegevuse taasalustamist, järgides samal ajal sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

50. kutsub komisjoni üles töötama välja mere- ja rannikuturismi algatusi seoses kiprite kvalifikatsioonide tunnustamisega, laevade, jahisadamate ja ankrukohtade käibemaksueeskirjadega, et võidelda hooajalisuse vastu ja edendada piiriüleseid marsruute, näiteks mereturismi marsruutide võrgustikku, ning avalikustama jätkusuutliku kruiisiturismi valdkonna häid tavasid käsitleva katseprojekti hetkeolukorra.

51. ergutab komisjoni kaasama maa- ja rannikupiirkondades töötavaid kohalikke osalejaid sissetulekute mitmekesistamise algatustesse turismitoodete, -teenuste või -kogemuste loomise kaudu, uute algatuste kavandamisse ja olemasolevate algatuste vahelise koostoime leidmisse; julgustab tegema jõupingutusi primaarsektori (põllumajandus, loomakasvatus ja kalandus) tootjate kaasamiseks nendesse algatustesse ning uurima, kas algatusi saaks kasutada nende toodete turustamiseks ja kultuuriliste või gastronoomiliste traditsioonide levitamiseks;

52. toonitab maapiirkondade potentsiaalseid tööhõivevõimalusi seaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks, parandades sellega nende sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust;

53. toonitab, et maaturism aitab kaasa väikesemahulise ja mitmekesise põllumajanduse säilitamisele, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja naistele tööhõivevõimaluste loomisele, sest ELis on naiste osakaal selles sektoris umbes 50 %, aidates sellega kaasa põlvkondade vahetumisele ja rahvastikukao vähenemisele;

54. rõhutab vajadust lisada terviseturism, eelkõige spaa- ja heaoluturism, kui suure konkurentsi- ja innovatsioonipotentsiaaliga eraldi tööstusharu, tulevastesse meetmetesse turismi arendamiseks Euroopas, pidades silmas demograafilisi muutusi ja suurendades teadlikkust rahvatervisest;

Ümbermõtestamine: turismisektori tuleviku kavandamine

55. rõhutab vajadust toetada turismitööstust ringmajanduse põhimõtete rakendamisel, näiteks suurendades kliimaneutraalste toodete pakkumist, kasutades puhast energiat, vähendades kahjulike kemikaalide ja ühekordselt kasutatava plasti kasutamist, parandades hoonete energiatõhusust, stimuleerides turismihoonete renoveerimist, rakendades vihmavee ja olmereovee ringlussevõtu protsesse, hõlbustades ringlussevõttu ja vältides jäätmeid;

56. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2021. aasta esimesel poolel analüüsi igalt liikmesriigilt saadud taotluste kohta seoses turismisektori riigiabi kavadega ning COVID-19 mõju leevendamiseks kasutatud ELi rahaliste vahendite kohta, sealhulgas tööhõive toetamise erakorralist rahastu (TERA) programmi kohaldatavuse kohta; kutsub komisjoni üles tugevdama ja pikendama programmi TERA 2022. aasta lõpuni, võttes arvesse liikmesriikide ees seisvaid sotsiaalmajanduslikke raskusi;

57. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles reageerima COVID-19 kriisist mõjutatud turismisektori töötajate olukorrale ning kaaluma võimalust luua Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames Euroopa raamistik, mis hõlmab kogu sektori väärtusahelat ja toimib tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega, pidades konstruktiivset dialoogi töötingimuste üle selles sektoris, mida iseloomustavad hooajalisus ning osalise tööajaga ja ebatüüpilised tööhõivevormid; rõhutab, et tuleb tagada juurdepääs sotsiaalkaitsele;

58. palub, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank toetaksid piisavas ulatuses ja sihtotstarbeliselt turismisektori CO2-heite vähendamist, sektori digitaliseerimist ja uuenduslikke projekte ning mikroettevõtjate ja VKEde võimalusi saada vahendeid programmist „InvestEU“, et oleks võimalik omandada uusi oskusi ja luua rohkem kvaliteetseid töökohti; rõhutab vajadust parema koordineerimise järele ELi ja kohaliku tasandi vahel, et lahendada rahastamisele juurdepääsu küsimus; rõhutab, et uued tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, robootika ning virtuaalne ja liitreaalsus, võivad turismitööstust märkimisväärselt mõjutada; märgib, et nende kasutuselevõtt nõuab turismiettevõtete, eelkõige mikroettevõtete ja VKEde piisavat rahastamist;

59. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid uute programmide kohta, et disainipõhise mõtlemise kaudu toetada innovatsiooni turismisektoris;

60. kutsub komisjoni koos liikmesriikidega üles toetama parimaid tavasid, mida praegu kasutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, üleminekut sujuvale ühendveole transpordis ning raudteetranspordi otsepiletite väljatöötamist; tuletab meelde, kui olulised on üleeuroopalised kaasaegsed ja sujuvad transpordivõrgud ning kiired piiriülesed teenused kogu Euroopas selleks, et kasutada ära rahvusvahelise säästva ühistranspordi potentsiaali muuta turism igal aastaajal kestlikumaks; tuletab sellega seoses meelde vajadust tugevdada linnatranspordisõlmi ja ühistransporti, mis on oluline osa turistide kogemustest ja turismisihtkohtade kodanike igapäevaelust;

61. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele e-viisa, reisiviisa ja muud meetmed, mis võimaldavad külastajatel seaduslikult liitu siseneda;

62. on kindel, et Euroopa turismikaubamärgi edendamine kolmandates riikides peab keskenduma turismitoodete mitmekesistamisele, et meelitada ligi rohkem turiste ja suurendada turuosa, edendades samal ajal keskse tähtsusega sihtkohti, mis pakuvad alternatiivi massiturismi piirkondadele; rõhutab üleeuroopaliste turismitoodete ja -teenuste, näiteks riikidevaheliste marsruutide atraktiivsust;

63. rõhutab spordi suurt panust Euroopa turismi ning toob esile spordiüritustest ja -tegevusest tulenevad võimalused, unustamata samas seda, kui oluline on parandada oluliste spordisündmuste säästlikkust; rõhutab Euroopa gastronoomia, gastronoomiliste marsruutide ning hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tähtsust turismitööstuse jaoks; rõhutab tervise- ja spaaturismi tähtsust ning kutsub komisjoni üles edendama turismialgatusi, mis võivad ennetusmeetmete ja ravimitarbimise vähendamise kaudu aidata langetada tervishoiukulusid; on veendunud, et Euroopa turismi kaubamärgi edendamine peab koostöös sihtkohtade ja reisikorraldajatega keskenduma ELi kultuuri- ja looduspärandi, toidu ja tervishoiuga seotud pakkumise mitmekesistamisele;

64. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kohta, pidades eelkõige silmas 2014. aastal läbi viidud avalikkusega konsulteerimise tulemusi, mis näitasid, et selline tunnustamine, mis võimaldaks toodet koheselt seostada teatud territooriumiga, elavdaks turismitööstust;

65. kutsub komisjoni üles edendama kunstiga seotud ja traditsioonilisi käsitöönduslikke elukutseid, mis näitavad Euroopas toodetud toodete tipptaset ja väljendavad Euroopa territooriumide identiteeti ja traditsioone, sealhulgas turismitööstuse kontekstis, tunnustades neid ametlikult Euroopa kultuuripärandi osana;

66. kutsub komisjoni üles hindama ja vajaduse korral läbi vaatama pakettreiside direktiivi[17] ning lõpetama läbirääkimised nõukogus määruse (EÜ) nr 261/2004 (lennureisijate õiguste kohta)[18] läbivaatamise üle, et võtta arvesse hiljutise kriisi mõju, vältida tulevast õiguskindlusetust ja tagada tarbijate õiguste kaitse; palub komisjonil analüüsida võimalust tugevdada maksejõuetusevastase kaitse sätteid, lisades ennetava lähenemisviisi, et toetada ettevõtteid ja VKEsid varasemas etapis ning kaitsta töötajaid süsteemsete šokkide ja/või maksejõuetuse korral;

67. kutsub komisjoni üles kehtestama COVID-19 kriisist ja liikmesriikide sarnastest kavadest saadud kogemuste põhjal ELi reisitagatissüsteem, et kindlustada ettevõtete rahaline likviidsus ning tagada reisijatele tagasimaksed ja kodumaale toimetamise kulud ning õiglane hüvitis pankroti korral tekkinud kahju eest;

68. kutsub komisjoni üles looma ühtset platvormi digitaalse innovatsiooni alase kirjaoskuse programmide loomiseks mikroettevõtete ja VKEde tippjuhtidele, andes neile oskused, mida nad vajavad oma jõukuse loomise potentsiaali optimeerimiseks; on veendunud, et olemasoleva tööjõu korrapärane koolitamine ja ümberõpe turismisektoris on äärmiselt oluline ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata digioskustele ja innovatiivsele tehnoloogiale; kutsub komisjoni üles töötama välja ELi tegevuskava sektori töötajate täiendõppeks, sealhulgas ELi rahastamiskava selle eesmärgi saavutamiseks;

69. märgib, et oskused ja kvalifikatsioonid ei ole riikide vahel alati ühtlustatud ning puudub vastastikune tunnustamine; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalusi eeskirjade ja õigusaktide ühtlustamiseks selles valdkonnas;

70. kutsub komisjoni tungivalt üles tegema koostööd sektori ühendustega ning kasutama parimaid tavasid, et anda soovitusi ja rahalist toetust kunsti- ja meelelahutusüritustega (nt kontserdid ja festivalid) seotud kaubandusturismi ürituste, messide, kongresside ja turismi korraldamiseks;

71. palub, et komisjon avaldaks ja jagaks sidusrühmade ja liikmesriikidega kutselise reisijuhi kutseala häid tavasid, et reageerida seda sektorit mõjutavatele probleemidele; on seisukohal, et kutselistel reisijuhtidel on koostoimes kohaliku territooriumi, selle traditsioonide ja eripäradega oluline roll kultuuripärandi edendamisel; on seetõttu veendunud, et see kutseala peaks olema tööturul piisavalt kaitstud, et tagada kvaliteetsed teenused, säilitades samas avatud ja ausa konkurentsi; kutsub komisjoni üles analüüsima vastastikuse tunnustamise puudumist sektoris, et teha kindlaks, kus liit saab teha vajalikke parandusi;

72. rõhutab, kui oluline on reisi- ja turismiteenuste kättesaadavus kõigile, sealhulgas lastele, eakatele ja puuetega inimestele, olenemata nende majanduslikust olukorrast või võimalikust haavatavusest; palub komisjonil võtta meetmeid, et hõlbustada ELi puudega isiku kaardi süsteemi võimalikku laiemat rakendamist ja tunnustamist; rõhutab, et kõigile kättesaadav turism on saavutatav ainult siis, kui liikmesriikide poolt rakendatavad õiguslikud standardid, innovatsioon ja tehnoloogia areng, personali koolitus, teadlikkuse suurendamine, asjakohane edendamine ja kommunikatsioon on kogu turismipakkumise tarneahelas õigesti kombineeritud; rõhutab sellega seoses, kui olulised on Euroopa võrgustikud, kus avaliku ja erasektori sidusrühmad saavad teha koostööd ja vahetada parimaid tavasid; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt juhtima juurdepääsetavaid turismiteenuseid käsitleva Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardi käimasolevat väljatöötamist ning pärast standardi vastuvõtmist kindlustama selle kiire ja nõuetekohase rakendamise, tagades samal ajal, et teenuseosutajad järgiksid juba kehtivaid või rakendamisel olevaid asjakohaseid juurdepääsetavuse standardeid ning annaksid teavet oma teenuste kättesaadavuse kohta;

73. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut standardiseeritud meetodi kohta, millega koguda interaktiivset tagasisidet ettevõtete ja turistide juurdepääsu kohta sihtkohtadele, ning edendama selle kasutamist turismisektoris tervikuna;

74. kutsub komisjoni üles võtma turismi käsitlevate õigusaktide koostamisel ja nende mõju hindamisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 arvesse äärepoolseimate piirkondade eriomadusi ja täiendavaid piiranguid, kuna need piirkonnad sõltuvad oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu puhul suurel määral turismist; hoiatab sellega seoses vajaduse eest tagada piisav rahastamine, et tagada äärepoolseimate piirkondade juurdepääsetavus; kutsub lisaks komisjoni üles võtma arvesse kliima- ja digiüleminekut äärepoolseimates piirkondades;

75. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu mägipiirkondadele, saartele, saaretele ja maapiirkondadele ning rõhutab hästi struktureeritud institutsioonilise koostöö tähtsust kõigi huvitatud piirkondlike osalejate ja Regioonide Komiteega;

76. julgustab komisjoni ja liikmesriike tagama liikuvust kahekordse ja kolmekordse saarelisuse all kannatavatel territooriumidel, arvestades pakkumise järsku vähenemist; rõhutab võimalust luua turvalised reisikoridorid äärepoolseimatesse piirkondadesse ja sealt tagasi, et aidata leevendada nende ees seisvaid püsivaid piiranguid;

77. rõhutab, et ELi maaelu arengu meetmed aitavad tugevdada ELi põllumajandus- ja toidusektorit, keskkonnasäästlikkust ja maapiirkondade heaolu;

°

° °

78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist tunnistatakse ELi toimimise lepingu artiklis 195 esimest korda turismi tähtsust liidu institutsioonilises raamistikus. Sel viisil täiendab liit liikmesriikide meetmeid, suurendades turismisektori ettevõtete konkurentsivõimet.

 

See võimaldab liidul tegutseda Euroopa tasandil, reageerida turismisektori ühistele probleemidele ja näha ette sellise ettevõtluskeskkonna loomise ja kohandamise, mis sillutab teed reisisihtkohtade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, järgides samas täielikult ja võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust.

 

COVID-19 pandeemia ja selle põhjustatud kriis on näidanud tungivat vajadust tegutseda rohkem Euroopa tasandil ning tõlgendada ja kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 195 laiemalt.

 

Turismi ja reisisektori broneeringud vähenesid ajavahemikul jaanuarist augustini eelmise aastaga võrreldes 92 %. Majutusettevõtete, restoranide, reisikorraldajate ja pikamaa-rongireisijate puhul oli langus 85 % ning lennuettevõtjate ja ristlusliinide puhul 90 %. Tagasihoidlikumate stsenaariumide kohaselt on liidus praegu ohus kuus miljonit töökohta.

 

Euroopa, mis on maailma suurim turismisihtkoht, võttis 2020. aasta esimesel poolel vastu 66 % vähem ja aasta teisel poolel 97 % vähem rahvusvahelisi turiste. Pidades silmas, et 2019. aastal andis turismisektor tööd 22,6 miljonile inimesele, moodustades 11,2 % kogu ELi tööhõivest, ja andis 9,5 % liidu SKPst, leiti, et see järsk langus oli osaliselt tingitud sellest, et liikmesriigid ei koordineerinud piisavalt reisivaldkonda. Ühiste kriteeriumide puudumine ning liikmesriikide ja äärepoolseimate piirkondade valitsuste võetud erinevad riiklikud ja piirkondlikud meetmed tekitasid reisijates segadust ja umbusaldust.

 

Võttes arvesse rahvusvahelist olukorda ja praeguse kriisi tõsist mõju turismi- ja reisisektorile, on käesoleva algatusraporti eesmärk keskenduda neljale suunisele, mille eesmärk on: 1) sektori ümberkujundamine pandeemiale reageerimise kavade abil, 2) juhtimispoliitika ümberkujundamine liidu raamistikus, 3) säästvat, vastutustundlikku ja arukat turismi toetavate sektori algatuste tugevdamine, 4) sektori tuleviku kavandamine ja muutused, mis toimuvad nõudluse poolel ja mis võivad nõuda pakkumise kohandamist.

 

Liit vajab hädavajaliku ja mittehädavajaliku reisimise jaoks selgete ja läbipaistvate kriteeriumidega ühist raamistikku, et reisijad saaksid teha teadlikke valikuid ning et sektoril oleks võimalik kohaneda ja kohaldada nõuetele vastavaid hügieenimeetmeid. Riskipiirkondade kindlakstegemiseks ja komisjoni välja pakutud värvikoodi kohaldamiseks, riigist lahkumisel testimiseks, et vältida karantiini, maskide kasutamiseks ning kõikide transpordiliikide jälgimisvormide ühtlustamiseks tuleks kehtestada ühised kriteeriumid, mida jagatakse sihtriikidega, vähendades seeläbi võimalikku koormust. Samal ajal ei tohiks uute piirangute kehtestamine epidemioloogiliste tingimuste ebasoodsa arengu korral hõlmata reisijaid, kes on juba sihtkohas. Nende kriteeriumide tunnustamine liidu tasandil on äärmiselt oluline, et olla vastastikuse tunnustamise kaudu avatud kolmandatele riikidele, eelkõige lennundus- ja ristlussektoris. Selleks on oluline luua ELi sihtkohtade jaoks hügieenitõend, mille puhul headeks tavadeks peetakse liikmesriikides edukaks osutunud tavasid, et leida tunnustust kolmandates riikides ning püüelda kvaliteedi ja rangemate hügieenistandardite poole.

 

Turismi otserahastamise puudumine liidu ettepanekutes on puudus, mis tuleb praeguses finantsraamistikus kõrvaldada, ning kohustus, mis on jäänud alates parlamendi eelmisest ametiajast täitmata. On oluline ja õiglane teha need rahalised vahendid kättesaadavaks turismisektorile, mis on taganud Euroopa majandusele nii suure kasvu ja arengu ning kus valitseb praegu tõsine kriis, mis on ülemaailmse iseloomu ja mõjuga. See on võimalus, mille Euroopa Liit jätab kasutamata, kui ta ei kehtesta Euroopa turismipoliitikat, milles ette nähtud rahastamine võimaldaks otseselt toetada ettevõtjaid, ühendusi ja inimesi. Liit jätab liikmesriikidele võimaluse prioriseerida sektori toetamist taasterahastu „NextGenerationEU“, algatuse REACT-EU, TERA programmi ja muude olemasolevate rahastamisallikate kaudu, kuigi ta võiks olla eeskujuks. Seetõttu palutakse komisjonil koos transpordi- ja turismikomisjoni ning turismi rakkerühmaga kasutada täiendava toetusallikana maksimaalselt ära katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid. Selleks et rahastamine jõuaks ettevõtjateni, peab raportöör oluliseks Euroopa mehhanismi loomist, millega jälgitakse toetuse rakendamist. Samal ajal peab raportöör väga oluliseks, et Euroopa Investeerimispank ja komisjon looksid konkreetsed projektid ja tingimused, mis võimaldaksid mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu programmile „InvestEU“.

 

Samuti on aeg valmistada sektor ette vaktsineerimisejärgseks perioodiks. Seetõttu soovitab raportöör komisjonil uurida võimalust luua liidus digitaalne tervisepass, võttes aluseks WTTC mitmesugused uuringud. Samuti on väga oluline valmistada liitu ette tulevasteks kriisideks ning seetõttu on vaja kiiresti toetada Euroopa Parlamendi kavandatud liidu kriisiohjemehhanismi rakendamist.

 

Arvestades turismi ja reisimise valdkonnaülest olemust, tuleks parandada liidu institutsioonilist juhtimisstruktuuri. Edendada tuleks ELi institutsioonide vahelist sünergiat ja korrapärast suhtlusraamistikku, mida toetab turismi-, tekstiili- ja loomemajanduse üksuse organisatsiooniline struktuur, millel on suuremad inim- ja rahalised ressursid. Samal ajal on oluline, et komisjonis toimuks talitustevaheline koordineerimine, et kaasata kõnealuse sektori valdkondadevaheline mõõde eri algatustesse. On aeg luua Euroopa Turismiamet, mis toetaks sektorit kas andmete analüüsi vaatluskeskuse või reeglite haldamise ja rakendamise kaudu.

 

Selleks et sektor oleks osa rohe- ja digiüleminekust, tuleb ellu viia algatused, mida Euroopa Komisjon on minevikus juba rahaliselt toetanud, kuid mille suhtes ei ole võetud nõuetekohaseid järelmeetmeid. Euroopa turisminäitajate süsteemil (ETIS) peaks olema alaline struktuur, mida toetab rahaliselt Euroopa Komisjon sihtkohtade toetusel ning millel oleks väline kontroll ja järelevalve. Säästva turismi töörühm tuleks taastada, et viia ellu ETISe uus juhtimine, leida uusi viise selle ja muude liidu loodud ja väljastatud sertifikaatide, näiteks ökomärgise edendamiseks, mille kohaldamisala tuleks laiendada muudele teenustele ja toodetele. Raportöör on veendunud, et oluline on ajakohastada ja edendada 2012. aasta Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi hartat kui sektori kaasamise vahendit.

 

 

Selleks et selline kahekordne üleminek oleks tõhus, on vaja andmeid koguda, analüüsida ja mõista. Seetõttu peab raportöör oluliseks, et Eurostat looks tugiraamistiku, et teha täpselt kindlaks turismi mõju kestlikkusele, pidades silmas üle- ja alaturismi, ning vajaduse korral tuleks ajakohastada Euroopa statistikat käsitlevat määrust suurandmetega. Vastupidiselt komisjoni ettepanekule peab mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel olema juurdepääs arukale andmeanalüüsile ning seetõttu peaks turism olema osa ühiste andmeruumide juhtimisraamistikust. Tuleviku turism sõltub sellest juurdepääsust andmetele, mida on võimalik saavutada ainult integreeritud klastrina. Sektori innovatsiooni ja digiteerimise hindamiseks on otstarbekas rakendada arukaid sihtkohti käsitlevat ettevalmistavat meedet ja muuta Euroopa aruka turismi pealinna algatus liidu alaliseks projektiks, millel on laiemad ja õiglasemad kriteeriumid rohkemate Euroopa sihtkohtade kaasamiseks.

 

Oluline on suurendada liikuvust, koostalitlusvõimet ja piletimüügisüsteeme ning parandada muu hulgas raudteetaristut ja jalgrattateid, mis võimaldab edendada riigisisest ja piiriülest turismi. Tuleb siiski meeles pidada, et ühe transpordiliigi piiramine teise kahjuks ei ole lahendus, eriti paljude liidu äärealadel asuvate piirkondade ja riikide jaoks.

 

Ranniku-, mere- ja laevaturism on oma merendusliku mõõtme tõttu liidus oluline. 2018. aastal asus 51,7 % liidu majutusettevõtetest rannikualadel ja seetõttu on vaja seda segmenti lähemalt uurida ning uuesti hinnata ranniku- ja meretranspordi strateegia 14 meedet, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamise juhist ning rohe- ja digiülemineku praegust rahastamist. Nimetatud 14 meetme ajakohastamise aluseks peaksid olema juba käimasolevad algatused, nagu väikeste kaubalaevade kaptenite ühine õppekava, ristluste heade tavade käsiraamat (parlamendi ettevalmistavad meetmed), käibemaksueeskirjad laevadele ja ankrukohtadele ning hooajalisuse haldamise algatused.

 

Bioloogiline mitmekesisus ja merekaitsealad pakuvad väärtuslikku teaduskeskkonda ning peaksid seetõttu edendama teadusturismi piirkondades, mis on rahvusvahelise teaduskogukonna jaoks kõige huvipakkuvamad. Oluline on teha kindlaks turismisektori tulevaste karjäärivõimalustega seotud suundumused, õpetades ja kohandades samal ajal traditsioonilisi tegevusalasid, investeerides mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide koolitusse ja oskustesse, andes neile vahendid, mille abil võivad nad optimeerida oma jõukust loovat potentsiaali.

 

Turismitööstuse tuleviku kavandamine on praegu hädavajalik. Liidu järgmise kümnendi prioriteetideks peavad olema suundumuste ja nõudluse dünaamika hindamine, tarbijatest reisijate valikuvõimalused ning üleminek mudelitele, mis arvestavad puhtama majandusega. Turism ja reisimine peavad olema osa lahendusest, et saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ning kõik selleks tehtavad pingutused peavad olema sihipärased ja neile tuleb anda rahalisi stiimuleid. Ühistele probleemidele lahenduste leidmiseks tuleb luua piirkondade, ettevõtjate ning avaliku ja erasektori osalejate vahelised võrgustikud. Toetus tuleks jaotada vastavalt sektori mõjule SKP-le. Samuti tuleks meeles pidada, et Euroopa äärepoolseimates piirkondades valitsevad püsivad ja ületamatud ebasoodsad tingimused, mida tuleb arvesse võtta.

 

 

Palume õigusakte ajakohastada, et need sisaldaksid tulevaste kriisidega toimetulekuks paremaid vahendeid ja suudaksid pakkuda sihipärasemaid lahendusi, saavutades tasakaalu tarbijaõiguste ja ettevõtluse kestlikkuse vahel.

 

Innovatsioon on ülemaailmne vajadus, mis ajendab raportööri nõudma selliste võimaluste loomist, mis võimaldavad reisijatel saada sujuvaid kogemusi alates valikust kuni piletite ostmiseni nii eri transpordiliikide kui ka sihtkohtade puhul.

 

Raportöör on arvamusel, et on vaja Euroopa e-viisat, ning et kiiremas korras tuleb kaaluda arutelu alustamist Euroopa Komisjoni varem esitatud reisiviisade üle.

 

Eelkõige vajame poliitilist tahet ja strateegilist visiooni turismi- ja reisitööstuse tuleviku kohta.

 

Raportöör on seisukohal, et aasta lõpuks tuleb esitada konkreetsete eesmärkide ja sihtidega tegevuskava ning töötada välja Euroopa turismistrateegia, millega luuakse ühised lahendused Euroopa piirkondade ja turismisihtkohtade sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks.

 

Turismil on tohutu potentsiaal õpetada austama teiste väärtusi, traditsioone ja kultuuri austamisega ning selle kaudu saavutada rahvaste vahel stabiilsus ja rahu, mis on väärtus, mille poole pürgib ka Euroopa Liit.

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (4.12.2020)

transpordi- ja turismikomisjonile

ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta

(2020/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Marlene Mortler

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt tõsiasja üle, et üle kümne aasta tagasi, pärast Lissaboni lepingu jõustumist, koostas komisjon turismistrateegia, et turismi kultuurilise ja piirkondliku mitmekesisuse ning Schengeni piiriülese reisipiirkonna tugevdamise teel säilitada Euroopa kui maailma tähtsaima turismisihtkoha staatus ning turism kui suuruselt kolmas sotsiaalmajanduslik tegevusharu; toetab ka sellele järgnenud Euroopa säästva turismi tegevuskava, milles tuletatakse meelde, et maapiirkonnad peavad oma atraktiivsuse tõstmiseks, majanduse mitmekesistamiseks ja lisaväärtuse suurendamiseks turismi investeerima, luues sellega pikaajalise konkurentsieelise;

2. tuletab meelde, et Eurostati 2018. aasta andmete kohaselt oli maapiirkondades 45 % ELi turistide majutussuutlikkusest; tuletab samuti meelde, et turism moodustab maapiirkondade sissetulekust ja tööhõivest 10–20 %, mis on Euroopa keskmisest tasemest kaks korda rohkem, ja toonitab vajadust maaturismi sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju paremini kaardistada;

3. peab prioriteediks maapiirkondade hülgamise probleemi tulemuslikku lahendamist; rõhutab, et agroturism aitab olulisel määral kaasa maapiirkondade majandusele ja selle kasvule, eelkõige piirkondades, mis on loodusressursside ning kultuurilise ja sotsiaalse arengu poolest ebasoodsas olukorras; rõhutab, et see tegevus kujutab paljudele põllumajanduslikele majapidamistele olulist lisasissetulekuallikat ning pakub mitmesuguseid võimalusi maapiirkondade atraktiivsuse säilitamiseks ja töökohtade loomiseks, parandades ettevõtluskeskkonda oskustöösektori ja maaettevõtjate jaoks ning mitmekesistades põllumajanduslikke majapidamisi;

4. toonitab, et maaturism aitab kaasa väikesemahulise ja mitmekesise põllumajanduse säilitamisele, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja naistele tööhõivevõimaluste loomisele, sest ELis on naiste osakaal selles sektoris umbes 50 %, aidates sellega kaasa põlvkondade vahetumisele ja rahvastikukao vähenemisele;

5. palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel veelgi enam edendada ja toetada algatusi, mis loovad maapiirkondades lisasissetulekuallikaid; rõhutab seoses sellega, kui olulised on eristatud ja ajakohastatud andmed selle kohta, kuidas maaturism aitab kaasa majandusliku arengu ja tööhõive parandamisele;

6. toonitab maapiirkondade potentsiaalseid tööhõivevõimalusi seaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks, parandades sellega nende sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust;

7. juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse pakutavad tootmisprotsessid ja laialdased üldhuviteenused, samuti teatavate tegevuste ja rajatiste mitmekesisus muudavad põllumajanduslikud majapidamised avastus- ja kogemiskohtadeks, kus igas vanuses inimestel on võimalus maapiirkondade maastikku ning maakogukondade kaitstavat kultuuri- ja looduspärandit avastada ning põllumajandust lähedalt kogeda ja saada parem arusaam kohustustest, mis kaasnevad loomade ja loodusvaradega tegelemisega; rõhutab seoses sellega koostoimet maaturismi, keskkonnakaitse, elurikkuse säilitamise ja loomade heaolu alase teadlikkuse vahel; märgib, et säästvat turismi seostatakse tavaliselt maaturismiga;

8. tuletab meelde, et turism võib maapiirkondades aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe õnnestumisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning peaks edendama kestlikku ja vastutustundlikku tarbimist ja tootmist, eelkõige mis puudutab vett, toitu, energiat ja plastikasutust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kampaaniaid, mis tõstavad teadlikkust säästva ökoturismi positiivsest mõjust elurikkuse säilitamisele, loodusressursside vastustundlikule tarbimisele ja õppimiskogemustele, mis harivad ja mõjutavad elustiilivalikuid rohelisema ja kestlikuma elu suunas; rõhutab vajadust kaasata kõik sidusrühmad suuniste väljatöötamisse, et tagada sobiv tasakaal turismi ning elurikkuse, põllumajanduse ja kultuuritraditsioonide säilitamise vahel;

9. väljendab heameelt kasvava kohalike ja autentsete reisikogemuste eelistamise suundumuse üle, mis võib märkimisväärselt kaasa aidata iga inimese läbisõidetud vahemaade ja kliimamõju vähendamisele, mis parandab turismi keskkonnajuhtimist, vähendades koormust ülerahvastatud turismisihtkohtadele; on seisukohal, et turismitaludes veedetav puhkus on kõige kestlikum ja tõhusam Euroopa maaturismi vorm, mis aitab toetada kohalikke ettevõtjaid ning edendada põllumajandus- ja looduslikke piirkondi; soovitab liikmesriikidel tagada agroturismi mitmekesistamise optimeerimine, hooajalisuse vähendamine ja turismi kvaliteedi parandamine; toonitab tungivat vajadust investeerida rahalisi vahendeid ajalooliselt ja kultuuriliselt oluliste külade arhitektuuri säilitamisse;

10. on seisukohal, et kohaliku tootmise, töötlemise ja turustamise integreerimine ning omavaheline seostamine majutusettevõtete, vabaõhutegevuste ja gastronoomiasektoriga edendab Euroopa kultuuripärandit ja tavasid ning mitmekesiseid maastikke, traditsioonilisi põllumajanduslikke töö- ja eluviise, toidukultuuri ja gastronoomiat kui ainulaadset kogemust;

11. rõhutab, et turism aitab märkimisväärselt kaasa piirkondlike tootemarkide edendamisele ning toob tarbijad ja tootjad kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ teineteisele lähemale; toonitab sellega seoses rolli ja potentsiaali, mis on Euroopa, riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel kvaliteedikavadel, milles turismisektori esindajad koos tootjatega osalevad, ning kutsub kõiki pädevaid asutusi selliseid algatusi toetama;

12. on seisukohal, et sama oluline on tagada koostöö toidu- ja kultuurisektori teadmus- ja innovaatikakogukondade vahel; on veendunud, et agroturismi olulised edutegurid on turu tundmise edendamine, paremad oskused, juhtimistõhususe suurendamine, toimivad partnerlused ja sihtotstarbeliste võrgustike loomise võimalused ning tuleviku tarbeks uuenduslike meetmete väljatöötamine; on ka veendunud, et agroturismi sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist sidusrühmade vahel, kohalike omavalitsuste aktiivsemat turismindusse kaasamist, samuti turu-uuringuid ning professionaalseid kommunikatsiooni- ja turundusstrateegiaid;

13. toonitab toidu- ja veiniturismi üliolulist rolli maaturismi elavdamisel ja töökohtade loomise toetamisel nii maa- kui ka linnapiirkondades; rõhutab sellega seoses vajadust jõuliselt ning otsusekindlalt võidelda kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega, garanteeritud traditsioonilise tootena ja geograafilise tähisega müüdavate võltsitud toidu- ja veinitoodete turuga; rõhutab ka, et maapiirkondade rahvastikukao vähendamiseks on oluline edendada lühikese toidutarneahela süsteemi ning otseseid algatusi, näiteks rändkauplusi, toidu- ja veiniõpikodasid, mis keskenduvad teatud põllumajandustoodete tootmisele ja järkjärgulisele töötlemisele;

14. juhib tähelepanu kaasaegsete infotehnoloogiate tohutule potentsiaalile turismitoodete kavandamisel, korraldamisel ja kasutuselevõtul; tunneb heameelt tõsiasja üle, et maaelu arengu programmid toetavad arukaid külasid, mis aitavad kaasa säästva turismi arengule ja mõjutavad noori inimesi maapiirkondadesse jääma; toonitab vajadust teha agroturismi digiinvesteeringuid, et muuta see atraktiivsemaks, kättesaadavamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kandma hoolt selle eest, et maaturismi valdkonnas töötataks välja tulemuslik investeerimisstrateegia, maapiirkondades ja äärealadel arendataks veelgi enam innovatsioonitegevusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist ning parandataks sellega seotud kutseoskusi; rõhutab eelkõige lairibaühenduse kättesaadavuse suurendamise tähtsust, mis on turismiteenuste digipöörde jaoks väga oluline ning pakub rohkem võimalusi, paremat vahendite jaotamist ja uusi meetodeid reisijate ja turistide voogude juhtimiseks, võttes arvesse, et maamajad ja põllumajandusettevõtted ei asu alati hõlpsasti juurdepääsetavates kohtades; teeb ettepaneku abiteenuste loomiseks maapiirkondades tegutsevatele turismiettevõtetele, millega tagataks keskkonnamõju vältimiseks tasuta ärinõustamine ja materjali jaotamine;

16. rõhutab, et ELi maaelu arengu meetmed aitavad tugevdada ELi põllumajandus- ja toidusektorit, keskkonnasäästlikkust ja maapiirkondade heaolu;

17. märgib, et juurdepääsetavust ja muude konkurentsivõime suurendamiseks vajalike tingimuste saavutamist saab toetada ÜPP strateegiakavade, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite ja programmi LEADER meetmetega, et edendada sihtotstarbelisi kohaliku arengu strateegiaid ja võimendada uuenduslikke lähenemisviise, mis on oma olemuse tõttu maakogukondadega seotud ja aitavad toetada säästvat turismi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama piisavate rahaliste vahendite eraldamist, et töövõimaluste loomise, rahvastikukao ennetamise, kohalikul ja piirkondlikul tasandil jõukuse loomise potentsiaali ärakasutamise ning Euroopa maapiirkondade kultuuripärandi säilitamise abil suurendada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada loodusvarade kestlik majandamine ning toetada maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalset arengut;

18. rõhutab, et turism on tähtis töökohtade loomise, majanduskasvu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks ning aitab suuresti kaasa majanduse taastumisele; märgib, et COVID-19 pandeemia ja sellega seotud liikumispiirangud on andnud maapiirkondade turismile tugeva hoobi ja oluliselt vähendanud sellest saadavaid tulusid; rõhutab, et sektor on tõestanud oma võimekust piirangutest tingitud uue olukorraga kiiresti kohaneda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama taastekavaga kestlikke ja vastutustundlikke agroturismialgatusi ja tagama sihtotstarbelise eraldise sihtotstarbelise kasutamise.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.12.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 0 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Cristian Ghinea, Dino Giarrusso, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Chris MacManus, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Bronis Ropė, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Petros Kokkalis, Ruža Tomašić

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40	+
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer‑Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez
S&D	Clara Aguilera, Attila Ara‑Kovács, Carmen Avram, Adrian‑Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Juozas Olekas, Pina Picierno
Renew	Atidzhe Alieva‑Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Cristian Ghinea, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas
ECR	Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Ruža Tomašić, Veronika Vrecionová
GUE/NGL	Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis, Chris MacManus
NI	Dino Giarrusso

 

0

-

 

5	0
Verts/ALE	Benoît Biteau, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (29.10.2020)

transpordi- ja turismikomisjonile

ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta

(2020/2038(INI))

Arvamuse koostaja: Dace Melbārde

 

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toetab turismi kaasavat käsitust ning tõdeb vajadust leida tasakaal majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste vajaduste vahel, sealhulgas kultuuripärandi kaitse, et tagada igakülgselt turismi kestlikkus nii keskpikas kui ka pikas perspektiivis;

2. tõdeb, et kultuuriturismil on suured võimalused luua ELis majanduskasvu ja töökohti, kuna juba praegu valib neli turisti kümnest oma sihtkoha kultuurivõimaluste alusel; märgib siiski, et kultuuripärandi võimalustelt tuleb tagasi vaid minimaalne osa nende loodavast majanduslikust väärtusest, mistõttu on vaja uusi, alternatiivseid ja stabiilseid rahastamisallikaid, et kultuuripärand saaks jätkuvalt olla kestliku turismi alus; märgib, et mõnes Euroopa piirkonnas, kus on rikkalikud kultuurivõimalused, on turismisektor endiselt vähe arenenud; usub, et turismi arendamine ja edendamine sellistes piirkondades mitte ainult ei avardaks uusi sihtkohti ja kogemusi otsivate inimeste valikuvõimalusi, vaid aitaks ka vähendada turismivooge liiga külastatavatesse ja populaarsetesse kohtadesse ja paikadesse ning võiks aidata vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust eri piirkondade ja liikmesriikide vahel; nõuab avaliku ja erasektori koostööd soodustavate algatuste toetamist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) turulepääsu hõlbustamist;

3. juhib tähelepanu sellele, et kultuuripärandi objektide olemasolu ergutab inimesi reisima ja erinevate ühiskondade ja kultuuride kohta teadmisi saama, see omakorda aga edendab mitmekesisust, ühtekuuluvust, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust ja ühist kodakondsust, dialoogi ja vastastikust mõistmist; tuletab meelde, et vastavalt 2017. aasta detsembri Eurobaromeetri eriuuringule 466 kultuuripärandi valdkonnas nõustub 72 % uuringurühmast vanuses 15–24, et kultuuripärandi olemasolu võib mõjutada nende puhkuse sihtkoha valikut[19]; rõhutab sellega seoses DiscoverEU algatuse võimalikku rolli; juhib tähelepanu sellele, et seda algatust tuleks propageerida noorte hariduse ja koolituse täiendusena; tuletab siiski meelde oma seisukohta, et selle algatuse jätkamine programmi „Erasmus+“ kaudu on võimalik üksnes programmi piisava rahastamisega järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; märgib siiski, et algatus ei ole toonud noortele võrdselt kasu; kutsub komisjoni üles veelgi parandama võrdset juurdepääsu algatusele, pöörates erilist tähelepanu nende noorte kaasamisele, kellel on vähem võimalusi, kes on pärit liikmesriikide maa- ja äärepoolseimatest piirkondadest või liikmesriikidest, millel ei ole head raudteeühendust teiste ELi riikidega;

4. Kordab, et kultuuri- ja loomesektoritel on positiivne mõju säästva turismi edendamisele ning kutsub komisjoni üles täiendavalt hindama nende toetamise viise; tuletab meelde EAFRD ja eelkõige LEADERi programmi rolli; juhib tähelepanu sellele, et programmid „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus edendavad Euroopa-sisest turismi ja kultuurivahetust ning annavad võimaluse säilitada ELi kultuuriväärtusi; tõdeb Euroopa kultuuripealinnade keskset rolli linnade ja piirkondade edendamisel, sest oma kultuuri-, kunsti- ja sotsiaalprojektide majandusraamistikku seadmisega integreerivad nad neisse säästva turismi kontseptsiooni;

5. kutsub liikmesriike ja teisi asjaomaseid sidusrühmi üles edendama veelgi säästvat kultuuriturismi, mis võib viia üldise kohaliku ja piirkondliku arenguni, pöörates samas erilist tähelepanu kohalikule majandusele, kultuuridele, elustiilile ja traditsioonidele ning tagades, et kohalikud kogukonnad ja tööstusharud, VKEd ja muud asjaomased sidusrühmad on kaasaval ja õiglasel viisil tihedalt kaasatud; märgib, kui oluline on kogukonna isevastutus, et kohalikud kogukonnad ulatuslikumalt kaasata; on seisukohal, et nende piirkondade puhul, kes seda vajavad, tuleks esitada meetmed üleminekuks säästva turismi mudelitele;

6. osutab uute tehnoloogiate pakutavatele võimalustele turismi edendamisel ning nõuab meetmete võtmist digiülemineku kiirendamiseks, et olla tulevikustsenaariumideks paremini ette valmistatud; rõhutab, kui oluline on digiteerida kultuuripärand nii hariduse ja teadusuuringute allikana kui ka säilitamise eesmärgil; kutsub komisjoni üles ergutama ja toetama digitaalsete vahendite kasutamist kultuuriturismi sektoris; rõhutab Ühtekuuluvusfondi ja eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi rolli selles, et võimaldada digitaalsete vahendite abil rahastada turismialgatusi ning taastamis- ja säilitamistehnikaid, kui kohad on külastuseks liiga haavatavad;

7. on veendunud, et reisikorraldajad saavad võtta ja peavad võtma üha suurema rolli säästva turismi edendamisel, ergutades muu hulgas kliente vähendama oma jäätmeid, edendades säästvaid tegevusi ja harides kliente külastatavate kohtade, eelkõige kultuuripärandi väärtuse ja kaitse osas; on seisukohal, et kutselistel giididel on oluline roll kultuuripärandi edendamisel, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama, et nende elukutset tunnustataks nõuetekohaselt ja et see oleks tööturul piisavalt kaitstud; rõhutab vajadust edendada säästvat turismi mitte ainult ELis, vaid ka kolmandates riikides;

8. on seisukohal, et terviklik lähenemisviis säästvale kultuuriturismile peab hõlmama koostööd kodanikuühiskonna võrgustikega ja tihedamat koostööd liikmesriikides ja kohalikes ametiasutustes ja nende vahel;

9. rõhutab, et kindlasti on vaja edendada ja suurendada liikmesriikide suutlikkust harida ja koolitada inimesi säästva ja vastutustundliku turismi vallas, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist; nõuab investeerimist haridusprogrammidesse, sealhulgas virtuaalsete tehnoloogiate kasutamisse, et rõhutada kultuuripärandi kaitse väärtust; tuletab meelde oskustööliste koolitamise tähtsust ja vajadust vahetada Euroopas esivanemate oskusteavet; on veendunud, et välja tuleb töötada turismikoolituse ja turismialaste oskuste täiendamise kohandatud programmid; ergutab osalema vabatahtlikus tegevuses liidu programmide ja algatuste, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu;

10. rõhutab vajadust uurida kultuuripärandi toimetulekuvõimet ning märgib, et säästev turism ja kultuuripärand on omavahel seotud; on veendunud, et kultuuriturism võib aidata tugevdada inimeste vastastikust mõistmist ELis, võimaldades neil avastada Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses; rõhutab vajadust võtta arvesse Euroopa kultuuripärandiaasta raames saadud õppetunde; tuletab meelde, et ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil on tehtud palju algatusi säästva turismi parandamiseks, integreerides kultuuripärandi keskkonna-, arhitektuuri- ja planeerimispoliitikasse; peab vajalikuks kaitsta üleminekuetapis tööstuspiirkondade tööstuspärandit, et luua neis piirkondades uusi majanduslikke ja kutsealaseid võimalusi; kordab vajadust suurendada kõigi osalejate teadlikkust kultuuripärandi kaitsest, sealhulgas kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise ohust; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes arutelus säästva turismi üle tuleb uue pilguga käsitleda ka sõja ajal röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud teoste ja kultuuriväärtuste küsimust; ergutab edendama säästva kultuuriturismi tipptaset; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et edendada kultuuriturismi ekspertide koostööd ning edendada sektori koostööd ja parimate tavade vahetamist;

11. tunneb muret kultuuripärandi paikade nõuetekohaste majandamiskavade puudumise ning halvasti hallatud turismivoogude, kontrollimatu arengu ja liigse kommertsialiseerumise mõju pärast; on lisaks mures selle pärast, et majanduslanguse tõttu, mis võib mõjutada kultuuri rahastamist nii riiklikul kui ka ELi tasandil, võib kultuuripärandi kaitse rahastamine väheneda; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid tugevad mehhanismid jätkusuutmatute turismivoogude vältimiseks; rõhutab vajadust asjakohaste ennetus- ja kohanemismeetmete järele, et piirata kliimamuutuste ja loodusõnnetuste mõju; palub, et komisjon esitaks neid looduslikke ja inimtegevusest tingitud ohte silmas pidades konkreetsed kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmise meetmed; nõuab kõige ohustatumate Euroopa kultuurimälestiste kindlakstegemist ELi tasandil; rõhutab ELi vahendite tähtsust kultuuripärandi objektide kaitsmisel ja nõuab seda silmas pidades piisavat rahastamist;

12. rõhutab olulist rolli, mida haridus ja ELi algatuste edendamine võivad täita, aidates avastada ja ergutada reisimist vähem tuntud ja populaarsetesse sihtkohtadesse, nagu maapiirkonnad, ja reisimist madalhooajal; soovitab teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada turismi kestlikkust ja kättesaadavust, eelkõige eakate ja puuetega inimeste jaoks, ning arvestades keskpikas perspektiivis jätkuvaid reisipiiranguid; rõhutab, kui olulised on algatused, mis edendavad liikumispuudega isikute sõltumatut juurdepääsu asukohtadele; tunneb heameelt Euroopa aruka turismi auhinna nelja erikategooria üle, mis on pühendatud juurdepääsetavusele, kestlikkusele, digiteerimisele ning kultuuripärandile ja loovusele;

13. kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama kultuuriturismi algatuste arendamist valdkondades, kus potentsiaal on kasutamata; märgib, kui oluline on edendada keskkonnahoidlikke säästva turismi algatusi, sealhulgas kultuurilisi ja traditsioonilisi marsruute ning üleeuroopalisi kultuuriüritusi, et suurendada teadlikkust Euroopa kultuuri tähtsusest;

14. on seisukohal, et Euroopa Nõukogu käivitatud programm „Kultuurirajad“ aitab esile tõsta Euroopa mitmekesist ajalugu ja edendab kultuuripärandit; märgib turismiobjektide ühendamise tähtsust; usub, et programmil on suur potentsiaal väikeettevõtjate, kultuuridevahelise dialoogi ja riikidevahelise koostöö jaoks ning see peab arenema, toetades üha enam säästvat turismi, sealhulgas kultuuripärandi kaitset;

15. rõhutab vajadust aidata liikmesriikidel edendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu ettevõtlusvaimu turismisektoris ja sellega seotud tööstusharudes; usub, et kodanikud on ajaloo, kultuurilise rikkuse ja piirkondlike traditsioonide parimad saadikud; tõdeb jagamismajanduse olulisust turismisektoris ning väljendab heameelt lepingu sõlmimise üle komisjoni ja jagamismajanduse platvormide vahel, et avaldada peamised andmed turismimajutuse kohta; rõhutab, kui oluline on leida tasakaal läbipaistvuse ja eraelu puutumatuse kaitse vahel, jätkates samal ajal koostööd platvormidega, et töötada välja tõenditel põhinev kestlik turismipoliitika;

16. rõhutab sektori vastupanuvõimet COVID-19 kriisi ajal ja tervitab esilekerkivaid digitaalse kultuuriturismi pakkumisi, nagu muuseumiekskursioonid internetis ja virtuaalsed giidiga ekskursioonid Euroopa linnades; on siiski mures COVID-19 kriisi mõju pärast turismile, mis on reisipiirangute ning eri paikade ja kultuuriobjektide sulgemise tõttu üks kõige rohkem kannatavaid sektoreid; on veendunud, et COVID-19 mõju võib oluliselt muuta turistide sihtkohavalikuid ja käitumist; märgib sellega seoses, kui oluline on edendada üleminekut massiturismilt muudele kultuuri- ja säästva turismi vormidele; rõhutab, kui oluline on säästva turismi strateegia, mis vastab ka ELi 2050. aasta kliimaeesmärkidele, mille keskmes on inimesed ning mis sisaldab asjakohaseid toetus- ja taastemeetmeid; rõhutab vajadust lisada turism prioriteetse valdkonnana ELi taastekavasse, keskendudes säästvale turismile ja vastutustundlikule piirkondlikule turustamisele; kutsub liikmesriike üles rakendama kultuuriturismi jaoks kohandatud toetusmeetmeid; rõhutab, kui oluline on toetada ja hoida aktiivseid turismivooge ELi ja Ühendkuningriigi vahel pärast üleminekuperioodi lõppu.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.10.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Gilbert Collard, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Romeo Franz, Hannes Heide, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Andrey Slabakov, Massimiliano Smeriglio, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Salima Yenbou, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pernando Barrena Arza

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

 

26	+
PPE	Andrea Bocskor, Tomasz Frankowski, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
S&D	Hannes Heide, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Massimiliano Smeriglio
RENEW	Vlad-Marius Botoş, Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva
VERTS/ALE	Romeo Franz, Niklas Nienaß, Salima Yenbou
ECR	Dace Melbārde, Andrey Slabakov
GUE/NGL	Pernando Barrena Arza, Niyazi Kizilyürek
NI	Isabella Adinolfi

 

1	-
ID	Gilbert Collard

 

2	0
ID	Christine Anderson, Gianantonio Da Re

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.2.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clare Daly, Carlo Fidanza, Marianne Vind

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

47	+
ECR	Carlo Fidanza, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo
NI	Mario Furore
PPE	Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg-Vrionidi
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Marianne Vind, Petar Vitanov
The Left	Clare Daly, João Ferreira, Elena Kountoura
Verts/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Tilly Metz

 

2	-
ECR	Peter Lundgren
NI	Dorien Rookmaker

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

• [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0169.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0047.
• [3] ELT C 363, 28.10.2020, lk 179.
• [4] ELT L 131, 20.5.2017, lk 1.
• [5] ELT C 331, 18.9.2018, lk 125.
• [6] ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
• [7] ELT C 355, 20.10. 2017, lk 71.
• [8] ELT C 316, 22.9.2017, lk 88.
• [9] ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 41.
• [10] ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
• [11] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0156.
• [12] „The carbon footprint of global tourism“, Nature Climate Change, mai 2018.
• [13] Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (ELT L 337, 14.10.2020, lk 3).
• [14] Komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1595 COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta (ELT L 360, 30.10.2020, lk 43).
• [15] ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon ja ÜRO Keskkonnaprogramm, Making Tourism More Sustainable – A Guide for Policy-Makers (Turismi säästvamaks muutmine – juhend poliitikakujundajatele), 2005.
• [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (ELT L 192, 22.7.2011, lk 17).
• [17] ELT L 326, 11.12.2015, lk 1.
• [18] ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.
• [19] https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80882