RAPORT välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamise kohta: direktiiv 2004/107/EÜ ja direktiiv 2008/50/EÜ

8.3.2021 - (2020/2091(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Javi López

Muudatusettepanekud

• 001-004 (PDF - 97 KB)
• 001-004 (DOC - 74 KB)
• 005-008 (PDF - 105 KB)
• 005-008 (DOC - 76 KB)
• 009-013 (PDF - 113 KB)
• 009-013 (DOC - 78 KB)

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel[1] on õhusaaste Euroopas suurim keskkonnast lähtuv terviseoht, põhjustades aastas üle 400 000 enneaegse surma ning avaldades otsest negatiivset mõju ka keskkonnale. Inimeste tervisele kõige kahjulikumad saasteained Euroopas on tahked osakesed, lämmastikdioksiid (NO₂) ja maapinnalähedane osoon (O₃)[2]. Aastal 2018 näitasid ELi 28 liikmesriigi pikaajalise õhusaastega kokkupuutumise tervisemõju hinnangud, et tahked peenosakesed (PM₂.₅-osakesed) põhjustasid umbes 379 000 enneaegset surma, NO₂ põhjustas umbes 54 000 surma ja O₃ põhjustas 19 400 enneaegset surma[3].

Õhusaasteained võivad olla inimtekkelised, looduslikud või segapäritoluga, olenevalt nende tekkeallikast. Looduslike allikate hulka kuuluvad vulkaanid, taimestik, välk, pinnas, tuuleerosioon ja ookeanid. Inimtegevusega seotud allikatest pärinevaid heitkoguseid tekitavad mitmesugused majandussektorid: tahkeid osakesi tekitavad peamiselt kütte-, tööstus- ja transpordisektor; NOx (lämmastikoksiidid, mis hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO₂)) heide tuleb transpordist ja energia tootmisest; enamik vääveloksiidide (SOx) heitkogustest tuleneb energiatootmisest ja maanteevälisest transpordist; ammoniaagi (NH₃) heide tuleb peaaegu täielikult põllumajandusest; lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) satuvad õhku peamiselt tootmises ja hoolduses kasutatavatest värvidest ja kemikaalidest; süsinikmonooksiidi (CO) heitkogused tulenevad kütmisest ja transpordist ning enamik metaani (CH₄) heitkoguseid tuleb põllumajandus-, jäätme- ja energiasektorist[4].

Õhusaaste mõju tervisele ja ökosüsteemidele

Õhusaastest tingitud surma peamised põhjused on südamehaigused ja insult, millele järgnevad kopsuhaigused ja kopsuvähk. Õhusaastega kokkupuude võib põhjustada ka kopsude talitluse halvenemist, hingamisteede infektsioone ja süvenenud astmat ning see võib olla seotud diabeedi, rasvumise, süsteemse põletiku, Alzheimeri tõve ja dementsusega[5]. Õhusaaste mõju tervisele varieerub elanikkonnarühmade kaupa. Õhusaaste mõju suhtes on kõige tundlikumad haavatavad rühmad, nagu lapsed, rasedad naised, eakad inimesed ja krooniliste haigustega inimesed. Tõendid viitavad ka sellele, et madalama sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed puutuvad õhusaastega rohkem kokku, kuna nad elavad suurema tõenäosusega kehvema õhukvaliteediga keskkonnas[6].

Õhusaaste mõjul looduslikele ökosüsteemidele ja elurikkusele on samuti hävitavad tulemused ja see põhjustab keskkonna halvenemist. Ökosüsteemide jaoks kõige kahjulikumad õhusaasteained on O₃, SO₂, NOx ja ammoniaak[7]. NOx ja ammoniaak põhjustavad eutrofeerumist, mis tuleneb toitainete üleküllusest, mis võib muuta liikide mitmekesisust ja viia uute liikide sissetungideni. Hinnangute kohaselt esines 2018. aastal eutrofeerumise kriitiliste koormuste ületamist praktiliselt kõigis Euroopa riikides ja üle 65 %-l Euroopa ökosüsteemide pindalast[8]. NOx ja SO₂ põhjustavad hapestumist, mis hõlmab vee ja mulla pH-taseme muutusi, kahjustades elu maal ja vees. 2018. aasta hinnangud näitavad, et hapestumise kriitilised koormused ületati rohkem kui 6 %-l Euroopa ökosüsteemide pindalast[9]. O₃ kahjustab põllukultuure, metsi ja taimi, vähendades nende kasvumäära, ja mõjutab elurikkust[10].

Mitmed õhusaasteained mõjutavad ka kliimamuutusi, mõlemad probleemid on omavahel tihedalt seotud. Mõned neist, näiteks O₃ ja must süsinik, on ka kasvuhoonegaasid (KHG), mis soodustavad otseselt globaalset soojenemist. Teistel komponentidel (näiteks mõnedel tahketel osakestel) on jahutav toime. Kuna kasvuhoonegaasidel ja õhusaasteainetel on sageli samad heiteallikad, võib ühe või teise heitkoguste piiramine tuua mõlemale potentsiaalset kasu[11].

Õhusaaste üldmõjul, muu hulgas tervisele, ökosüsteemidele, põllukultuuride ja metsade saagikusele, on märkimisväärsed turu- ja turuvälised kulud. Turukulud hõlmavad vähenenud tööjõu tootlikkust, tervishoiukulude kasvu, põllukultuuride ja metsa saagikuse vähenemist ning mõju turismisektorile. Turuvälised kulud hõlmavad suremuse ja haigestumuse, õhu, vee kvaliteedi ja ökosüsteemide tervise halvenemise ning kliimamuutuste suurenemisega kaasnevaid kulusid[12].

ELi poliitika seoses õhukvaliteediga

Õhukvaliteedi parandamine on olnud ELi tegevuskavas aastakümneid. Praegu on ELi peamine õhukvaliteeti käsitlev strateegiline dokument „Euroopa puhta õhu programm“, mis võeti vastu 2013. aastal. Programmis seatakse 2030. aastaks kaks põhieesmärki: vähendada tahkete osakeste ja O₃ põhjustatud enneaegsete surmade arvu 52 % võrra ning vähendada eutrofeerumise piirväärtusi ületavate ökosüsteemide pindala 35 %-ni; mõlemad eesmärgid tuleb saavutada regulatiivsete ja mitteregulatiivsete meetmete kombinatsiooniga. Hiljuti sedastati Euroopa rohelises kokkuleppes ELi võetud kohustus töötada peamiste heitkoguseid õhku paiskavate sektorite õhusaaste vähendamise nimel ja tegeleda õhusaaste omavahel seotud probleemidega, võttes vastu nullsaaste tegevuskava, mille põhieesmärkide hulka kuulub ka ELis õhukvaliteedi parandamine.

Kodanikele hea õhukvaliteedi tagamiseks on EL loonud poliitikaraamistiku, milles on võetud konkreetseid meetmeid, tuginedes kolmele peamisele poliitikasambale.

• Esimene sammas, mis koosneb kahest välisõhu kvaliteedi direktiivist[13], mille põhieesmärgid on määratleda õhukvaliteedi seire ja hindamise ühised meetodid, kehtestada kogu ELis saavutatavad standardid, tagada, et õhu kvaliteeti käsitlev teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks ning säilitada hea õhukvaliteet ja parandada seda seal, kus see pole hea[14].

• Teine sammas, mis hõlmab õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi[15], millega sätestatakse peamiste saasteainete, nimelt SO₂, NOx-i, LOÜde, NH₃ ja PM₂.₅-osakeste riiklike heitkoguste vähendamine.

• Kolmas sammas, mis hõlmab mitmeid ELi õigusakte, millega reguleeritakse konkreetsetest allikatest pärit õhusaastet sellistes sektorites nagu tööstus ja transport.

Käesolev raport keskendub peamiselt kahele eelmainitud välisõhu kvaliteedi direktiivile.

Ajavahemikul 2000–2018 oli tänu ELi poliitikale näha üldist heitkoguste vähenemist, mis viis heitkoguste olulise lahutamiseni majandustegevusest, mis on soovitav nii keskkonna kui ka tootlikkuse kasvu jaoks. Õhukvaliteet pole siiski samal tasemel paranenud, sellel on endiselt tõsine mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning Euroopa kodanike ja keskkonna tervise tagamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi[16].

Välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamine

ELi välisõhu kvaliteedi direktiivid on olnud tulemuslikud ühiste ELi õhukvaliteedi standardite kehtestamisel ning õhukvaliteeti käsitleva teabe kogumise ja vahetamise hõlbustamisel, kuid pole õhusaastet ega selle kahjulikke mõjusid edukalt vähendanud. Enamik liikmesriike ei järgi õhukvaliteedi standardeid ega ole võtnud piisavalt meetmeid, et ületamisi minimaalsetena hoida.

Välisõhu kvaliteedi direktiivid moodustavad ELi alates 1980. aastate algusest rakendatava õhukvaliteedipoliitika kolmanda põlvkonna ja on pärinud õhukvaliteedi standardid, mis on praegu 15–20 aastat vanad, enamik neist standarditest on WHO suunistest madalamad. Nii on see tahkete peenosakeste puhul – näiteks 2017. aastal puutus 8 % ELi linnarahvastikust kokku ELi õhukvaliteedi standarditest kõrgemate tasemetega, WHO soovituste kohaselt mõõtes kerkisid arvud 77 %-ni[17]. Seetõttu väljendab raportöör heameelt Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustuse üle vaadata läbi õhukvaliteedi standardid ja viia need vastavusse WHO standarditega, ning juhib samal ajal tähelepanu sellele, et ELi ambitsiooniga saada kliimaga seonduvates küsimustes ülemaailmseks eestvedajaks peab samuti kaasnema ambitsioonikas tegevuskava ja meetmed õhusaaste vähendamiseks, kehtestades kõigile õhusaasteainetele ambitsioonikad standardid.

Õhukvaliteedi järelevalvevõrgustiku ja teabe tugevdamine

EL on välisõhu kvaliteedi direktiivides[18] kindlaks määratud kriteeriumide alusel loonud õhukvaliteedi järelevalvevõrgustiku, kus on üle 4000 seirejaama ja 16 000 proovivõtukohta, kuid seirejaamade asukohti reguleerivad sätted jätavad teatava paindlikkuse, mis võib mõõtmisi ja esitatud andmete asjakohasust mõjutada. Sellega seoses kutsub raportöör komisjoni üles tugevdama direktiivist tulenevaid kohustusi tagamaks, et liikmesriigid mõõdavad õhukvaliteeti asjakohastes kohtades ja heiteallikate juures ning et kogutud andmed annavad teavet selle kohta, kus asuvad suurimad õhusaasteainete kontsentratsioonid. Raportöör nõuab samuti tungivalt, et komisjon vaataks läbi ja kehtestaks uued kohustuslikud eeskirjad seirejaamade ja proovivõtukohtade asukohtade kohta.

Välisõhu kvaliteedi direktiivid ei keskendu heitkoguste vähendamisele kohtades, kus inimesed kannatavad kõige enam õhusaaste all või kus kontsentratsioonid on kõige suuremad. Seetõttu palub raportöör õhukvaliteedi indeksitele uusi näitajaid, mis kajastaksid paremini inimeste kokkupuudet õhusaastega, näiteks asustustihedus seirejaamade ja proovivõtukohtade ümbruses.

COVID-19 ja õhusaaste

COVID-19 pandeemia on näide inimeste tervise ja ökosüsteemi tervise lahutamatutest seostest. Enamiku ELi riikide poolt pandeemia tõrjeks kasutusele võetud liikumispiirangud viisid õhusaasteainete heitkoguste märkimisväärse vähenemiseni, eriti maanteetranspordis, lennunduses ja rahvusvahelises laevaliikluses. Samuti on tõendeid selle kohta, et pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib suurendada vastuvõtlikkust COVID-19-le[19].

Raportöör rõhutab vajadust kaasata uute poliitikameetmete kavandamisel COVID-19 pandeemiast saadud õhusaastega seotud õppetunnid ja seada õhusaaste vastu võitlemine ELi taastekava keskmesse, et tagada kodanike tervis ja olla tulevaste ohtude suhtes vastupidavam.

Range poliitika peamiste saasteallikate suhtes

Õhusaaste on piiriülene probleem, mis puudutab kõiki piirkondi ja mida põhjustavad paljud allikad, ning seetõttu tuleb sellega tegeleda tervikliku lähenemisviisi kaudu. Raportöör usub, et kõik uued meetmed on väärtusetud, kui õhukvaliteeti ei prioriseerita nõuetekohaselt ega integreerita kõikidesse ELi õigusaktidesse, sealhulgas ELi heiteallikaid käsitlevatesse õigusaktidesse, nagu kliima-, energeetika-, transpordi-, tööstus-, põllumajandus- ja jäätmeseadusandlus, tagades samal ajal sünergilise toime kõigi poliitikavaldkondade vahel.

Enamik liikmesriike mitte ainult ei järgi õhukvaliteedi standardeid, vaid ei täida ka heitkoguste vähendamise kohustusi, mis on kehtestatud õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiividega. Raportöör juhib tähelepanu vajadusele kehtestada ranged meetmed peamiste heitetekitajate ja õhusaasteallikate suhtes, eelkõige transpordi (eriti maantee- ja meretransport ja lennundus), tööstusrajatiste, põllumajanduse ja energiatootmise puhul, ning nõuab tungivalt meie linnapiirkondade rohepöörde kiirendamist, meie tööstussektori põhjalikku ümberkujundamist ja töötamist meie maapiirkondade arendamise nimel kestlikuma ja vastupidavama mudeli suunas.

Õhukvaliteedikavade täiustamine ja välisõhu kvaliteedi direktiivide jõustamine

Juhul, kui liikmesriik ei järgi õhukvaliteedi standardeid, on õhukvaliteedikavad välisõhu kvaliteedi direktiivide põhinõue, kuid need kavad on enamikul juhtudel osutunud oodatud tulemuste saavutamisel ebatõhusaks. Seetõttu kutsub raportöör komisjoni üles võtma meetmeid õhukvaliteedikavade väljatöötamise ja rakendamise täiustamiseks, kehtestades miinimumnõuded ja jagades parimaid tavasid. Samuti peab raportöör vajalikuks, et välisõhu kvaliteedi direktiividega nõutaks, et liikmesriigid esitaksid komisjonile aruandeid õhukvaliteedikavade rakendamise kohta, kehtestades iga-aastase aruandekohustuse.

2019. aasta oktoobri seisuga oli 20 liikmesriigi suhtes pooleli 32 rikkumismenetlust[20]. Raportöör peab liikmesriikide õhukvaliteedi standardite pidevat täitmatajätmist näitajaks, et liikmesriigid ei ole pühendunud tõhusamate meetmete võtmisele ja et täitemenetlused on ebatõhusad, ning palub need läbi vaadata.

Kodanike teadlikkuse ja tegutsemise edendamine

Välisõhu kvaliteedi direktiivide üks eesmärk on tagada õhukvaliteeti käsitleva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemine, kuid tegelikkuses on liikmesriikide esitatud teave õhusaaste võimalike tervisemõjude kohta napp, ebaselge ja raskesti leitav[21]. Raportöör usub, et üldsuse teavitamisel ja teadlikkusel on õhusaastega tegelemisel oluline roll, kuna see võib ajendada harjumusi muutma ja julgustada ka avalikkust osalema välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamisel, ning palub seetõttu meetmeid õhukvaliteedialase teabe hõlbustamiseks, näiteks õhukvaliteedi klassifitseerimise standardiseerimine kogu ELis ning avalike teavituskampaaniate käivitamine õhusaasteainete ja nende mõju kohta.

 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamise kohta: direktiiv 2004/107/EÜ ja direktiiv 2008/50/EÜ

(2020/2091(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärke,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 191,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta[22],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus[23],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81EÜ (õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv)[24],

– võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2011. aasta rakendusotsust 2011/850/EL, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ jaoks seoses välisõhu kvaliteedi alase vastastikuse teabevahetuse ja aruandlusega[25],

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse komisjoni 17. mai 2018. aasta teatist „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ (COM(2018)0330),

– võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

– võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2019. aasta välisõhu kvaliteedi direktiivide (2008/50/EÜ, 2004/107/EÜ) toimivuskontrolli (SWD(2019)0427),

– võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2020. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, rakendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2020)0266),

– võttes arvesse komisjoni 8. jaanuari 2021. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teine puhta õhu poliitika aruanne“ (COM(2021)0003),

– võttes arvesse komisjoni esialgse mõjuhinnangu tegevuskava välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamiseks,

– võttes arvesse ELi töötervishoiu- ja tööohutuspoliitikat, eelkõige komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“ (COM(2017)0012) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest[26],

– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (COM(2020)0663),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)[27],

– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020)0667) ja Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta[28],

– võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa kohta, mis kaitseb: puhas õhk kõigile[29],

– võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[30],–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2. juuli 2020. aasta perspektiivarvamust teemal „ELi puhta õhu poliitika tulevik nullsaaste eesmärgi kontekstis“[31],

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 11. septembri 2018. aasta eriaruannet nr 23/2018 „Õhusaaste: meie tervis ei ole veel piisavalt kaitstud“,

– võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 23. novembri 2020. aasta aruannet 09/2020 „Air Quality in Europe – 2020 report“ (Õhukvaliteet Euroopas – 2020. aasta aruanne),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 18. jaanuari 2021. aasta Euroopa rakendamishinnangut „EU policy on air quality: implementation of selected legislation“ (ELi poliitika seoses õhukvaliteediga: valitud õigusaktide rakendamine) ja selle I lisa „Mapping and assessing local policies on air quality. What air quality policy lessons could be learnt from the COVID-19 lockdown?“ (Kohaliku õhukvaliteedipoliitika kaardistamine ja hindamine. Mida võiks COVID-19 liikumispiirangutest seoses õhukvaliteedipoliitikaga õppida?),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 2021. aasta jaanuari uuringut „Air Pollution and COVID-19“ (Õhusaaste ja COVID-19),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 8. märtsi 2019. aasta uuringut keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile „Sampling points for air quality – Representativeness and comparability of measurement in accordance with Directive 2008/50/EC on ambient air quality and cleaner air for Europe“ (Õhukvaliteedi proovivõtukohad – mõõtmise esindavus ja võrreldavus vastavalt direktiivile 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta),

– võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 26. mai 2015. aasta resolutsiooni „Health and the environment: addressing the health impact of air pollution“ (Tervis ja keskkond: tegelemine õhusaaste tervisemõjuga),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0037/2021),

A. arvestades, et puhas õhk on ülioluline inimeste tervise ja elukvaliteedi, samuti keskkonna jaoks ning see on kestliku arengu eesmärkides määratletud ülemaailmse terviseprioriteedina;

B. arvestades, et õhusaaste on olemuselt piiriülene ning arvestades, et liikmesriikide vahel ning ELi ja kolmandate riikide vahel toimub märkimisväärne õhusaasteainete vahetus, nagu on märgitud teises puhta õhu poliitika aruandes; arvestades, et paljudel juhtudel on halva õhukvaliteedi kahjulikust mõjust saanud kohalik probleem liikmesriikide jaoks, kes ei saa võtta meetmeid väljaspool oma territooriumi asuvate heiteallikate suhtes;

C. arvestades, et õhusaaste on suurim keskkonnast tulenev terviserisk Euroopas[32], mõjutab piirkondi, sotsiaal-majanduslikke rühmi ja vanuserühmi ebaühtlaselt ning põhjustab EEA uusimate õhusaastega kokkupuutumise tervisemõju hinnangute kohaselt aastas ligi 400 000 enneaegset surma; arvestades, et 2018. aastal põhjustas tahkete peenosakeste (PM2.5) kontsentratsioon ELi 28 riigis ligikaudu 379 000 enneaegset surma, mis tulenesid pikaajalisest kokkupuutest; arvestades, et kokkupuude NO2 ja O3 kontsentratsiooniga põhjustas ELis 2018. aastal hinnanguliselt vastavalt 54 000 ja 19 400 enneaegset surma[33];

D. arvestades, et õhusaaste on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste, insuldi ja vähiga, kusjuures hiljutised uuringud seostavad seda ka kahjuliku mõjuga viljakusele, rasedusele ja vastsündinutele, samuti dementsuse[34], laste aju struktuurimuutuste, Alzheimeri tõve, süstemaatilise põletiku ja kognitiivsete häiretega[35] ning diabeediga seotud suremusega[36]; arvestades, et õhusaastest tingitud enneaegsete surmade koguarv on alates 1990. aastast vähenenud rohkem kui 50 %[37];

E. arvestades, et on tõendeid selle kohta, et kokkupuude õhusaastega võib mõjutada COVID-19sse nakatunute tervisenäitajaid, peamiselt hingamisteede ja immuunsüsteemide kahjustamise ning valkude ekspressiooni tõttu, mis võimaldavad viirusel rakkudesse siseneda[38];

F. arvestades, et komisjoni teise puhta õhu poliitika aruande kohaselt väheneb õhusaastest tingitud enneaegsete surmade arv aastas 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga tõenäoliselt ligikaudu 55 %, kui liikmesriigid rakendavad kõiki õhusaaste allikaid reguleerivates kehtivates ELi õigusaktides sätestatud meetmeid;

G. arvestades, et linnaelanikud puutuvad õhusaastega kõige rohkem kokku, ning arvestades, et kogu maailmas elab ainult üks inimene kümnest linnas, mis vastab WHO õhukvaliteedi suunistele[39]; arvestades, et praegusel ajal elab 75 % ELi elanikkonnast linna- ja linnalähedastes piirkondades[40];

H. arvestades, et 98 % ELi linnarahvastikust puutub kokku osooni tasemega, mis on kõrgem kui WHO suunistes lubatu; arvestades, et 77 % ELi 28 riigi elanikkonnast puutub kokku tahkete peenosakeste tasemega, mis on kõrgem kui WHO suunistes lubatu[41];

I. arvestades, et ajakirjas The Lancet Planetary Health avaldati 19. jaanuaril 2021 uuring õhusaaste poolt suremusele avalduva mõju hindamise kohta peaaegu tuhandes Euroopa linnas[42]; arvestades, et leiti, et kümme linna, kus NO2 ja PM2.5 saastest tulenev suremuskoormus on kõige väiksem, asuvad peamiselt Põhja-Euroopas; arvestades, et õhukvaliteedi probleemid on eri kohtades väga erinevad, ning arvestades, et probleemide peapõhjus võib olla küttesüsteemidest transpordini; arvestades, et majanduskasvule vaatamata on õhukvaliteet võrreldes 1990. aastaga üldiselt paranenud;

J. arvestades, et õhusaastel on märkimisväärsed inim- ja majanduslikud kulud, nagu oodatava eluea lühenemine, ravikulude suurenemine, tööviljakuse vähenemine, ökosüsteemide halvenemine ning elurikkuse kadumise ja kliimamuutuste põhjustamine; arvestades, et õhusaaste läheb ühiskonnale, tervisele ja majandustegevusele Euroopas maksma kokku 330–940 miljardit eurot aastas, kuid arvestades, et kõigi selliste meetmete maksumus, mis toovad kaasa õhukvaliteedi paranemise, on 70–80 miljardit eurot aastas[43]; arvestades, et tegevusetusega kaasnevad kulud, sealhulgas õhusaaste kahjulik mõju kodanike tervisele, majandusele ja ühiskonnale, ületavad kaugelt tegevuse kulud, hoolimata sellest, et need hõlmavad mitmesuguseid poliitikameetmeid; arvestades, et komisjoni hinnangute kohaselt võib kehtivate ELi puhta õhu alaste õigusaktide täielik rakendamine tuua 2030. aastaks kaasa netokasu kuni 42 miljardit eurot aastas, eelkõige madalama suremuse ja haigestumuse määra tõttu[44];

K. arvestades, et ajavahemikul 1990–2018 registreeris EL kõikide õhusaasteainete heitkoguste vähenemise; arvestades, et suurimast vähenemisest teatati vääveloksiidide (SOx) puhul, mis vähenesid 90 % võrra, millele järgnesid muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan (metaanita LOÜ) ja lämmastikoksiidid (NOx), mis vähenesid vastavalt ligikaudu 60 % ja 55 %; arvestades, et tahkete peenosakeste (PM2.5) heitkogused on alates 1990. aastast vähenenud peaaegu poole võrra ja ammoniaagi (NH3) heitkogused umbes veerandi võrra[45]; arvestades, et NH3 heitkogused on püsinud alates 2010. aastast samal tasemel;

L. arvestades, et vastavalt uusimatele kättesaadavatele andmetele 2018. aasta kohta oli 10 liikmesriigil vaja vähendada NH3 heidet vähem kui kahe aasta jooksul kuni 10 % ning kuuel ja viiel liikmesriigil oli vaja vähendada vastavalt oma PM2.5- ja NOx heidet kuni 30 % või rohkem, et järgida õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis sätestatud 2020. aasta ülemmäärasid[46];

M. arvestades, et õhusaaste põhjustab keskkonnaseisundi halvenemist ning sellel on märkimisväärne kahjulik mõju looduslikele ökosüsteemidele ja elurikkusele – sealhulgas eutrofeerumisele, hapestumisele ja taimestiku kahjustamisele troposfääriosooni tõttu, vee ja pinnase kvaliteedile ning ökosüsteemi teenustele, mida need toetavad –, samuti kliimale, ning see võib kahjustada hoonestatud keskkonda ja kultuuripärandit; arvestades, et õhusaasteained, mis praegu põhjustavad ökosüsteemidele kõige rohkem kahju, on O3, NH3 ja NOX; arvestades, et õhusaaste põhjustab praegu ligikaudu kaks kolmandikku eutrofeerunud ökosüsteemide pindalast ELis;

N. arvestades, et NOx ja NH3 kujul õhku paisatavate lämmastikuühendite sadestumine võib põhjustada eutrofeerumist, st toitainete üleküllust; arvestades, et nii väävli- kui ka lämmastikuühenditel on hapestav toime; arvestades, et nii eutrofeerumine kui ka hapestumine võivad mõjutada maismaa- ja veeökosüsteeme ning põhjustada muutusi liikide mitmekesisuses ja uute liikide sissetungi; arvestades, et hapestumine võib samuti suurendada toksiliste metallide vabanemist vees või pinnases, mis suurendab nende toiduahelasse sattumise ohtu;

O. arvestades, et O3 kõrge tase kahjustab taimerakke, häirides taimede paljunemist ja kasvu ning vähendades seeläbi põllumajanduskultuuride saagikust, metsade kasvu ja elurikkust; arvestades, et muutuvad kliimatingimused ning süsinikdioksiidi (CO2) ja muude saasteainete, näiteks reaktiivse lämmastiku heitkoguste suurenemine muudavad taimestiku reaktsiooni O3-le; arvestades, et need modifikaatorid mõjutavad lehtede poolt omastatava O3 kogust, muutes seega taimekasvule, saagikusele ja ökosüsteemi teenustele avalduva mõju ulatust[47];

P. arvestades, et sellised toksilised metallilised saasteained nagu plii (Pb), elavhõbe (Hg) ja kaadmium (Cd) võivad lisaks inimestele avaldada kahjulikku mõju ka taimedele ja loomadele, ning arvestades, et kuigi nende kontsentratsioon atmosfääris võib olla väike, aitavad need siiski kaasa toksiliste metallide sadestumisele ja kuhjumisele pinnases, setetes ja organismides; arvestades, et toksilised metallid ja püsivad orgaanilised ühendid kipuvad lisaks oma keskkonnatoksilisusele bioakumuleeruma loomades ja taimedes ning bioloogiliselt kontsentreeruma, mis tähendab, et kontsentratsioon organismide kudedes suureneb koos nende tasemega toiduahelas;

Q. arvestades, et vaatamata reisijate- ja kaubavedude suurenemisele võrreldes 1990. aastaga on maanteetranspordis kõik õhusaasteained märkimisväärselt vähenenud; arvestades, et maanteetransport on endiselt peamine NOx heite põhjustaja (andes 39 % ELi NOx koguheitest) ning suuruselt teine musta süsiniku (26 %) ja plii (16 %) heite põhjustaja ELis; arvestades, et linnapiirkondades on see peamine õhusaaste allikas sõidukite heitkoguste (liiklusega seotud heitgaasid) ning samuti pidurite ja rehvide kulumise tõttu (liiklusega seotud muud heited kui heitgaasid); arvestades, et diiselmootoriga sõidukid põhjustavad Euroopas ligikaudu 75 % kõigist maanteetranspordiga seotud õhusaastekuludest[48];

R. arvestades, et nagu Euroopa Keskkonnaamet on rõhutanud, on põllumajandus ELis suuruselt kolmas PM10-osakeste heite allikas; arvestades, et põllumajanduse NH3 heide põhjustab kogu Euroopas igal kevadel suuri tahkete osakeste kontsentratsioone ning nii lühi- kui ka pikaajalist negatiivset tervisemõju[49]; arvestades, et põllumajandusest pärinev metaaniheide on oluline lähteaine troposfääriosoonile, millel on kahjulik mõju inimeste tervisele;

S. arvestades, et EMP 33 liikmesriigis tekitab energia tootmise ja jaotamise sektor üle poole SOx heitest[50] ja ühe viiendiku NOx heitest[51];

T. arvestades, et kivi- ja pruunsöeküttel töötavad elektrijaamad annavad märkimisväärse panuse elavhõbeda heitkogustesse ELis ning arvestades, et 62 % liidu tööstuse elavhõbedaheitest pärineb söeküttel töötavatest elektrijaamadest[52]; arvestades, et elavhõbe on ohtlik neurotoksiin, mis kahjustab närvisüsteemi isegi suhteliselt väikese kokkupuute korral;

U. arvestades, et 2005. aastal ulatusid Euroopat ümbritsevates meredes (Läänemeri, Põhjameri, Atlandi ookeani kirdeosa, Vahemeri ja Must meri) rahvusvahelise laevanduse vääveldioksiidi (SO2) heitkogused hinnanguliselt 1,7 miljoni tonnini aastas, NO2 heitkogused 2,8 miljoni tonnini ja PM2.5 heitkogused 195 000 tonnini[53]; arvestades, et komisjoni tellitud teaduslikus uuringus jõuti järeldusele, et ilma edasiste meetmeteta on tõenäoline, et meresõidukite NOx heide vastab kümne aasta jooksul maismaal tekkivatele NOx-heitkogustele[54];

V. arvestades, et kuigi ELi välisõhu kvaliteedi poliitikaraamistik on hästi struktureeritud, on siseõhu kvaliteeti käsitlevad ELi õigusaktid killustatud; arvestades, et õhusaaste suhtes võib olla vaja terviklikumat ELi poliitilist lähenemisviisi, millega tagatakse, et välisõhu kvaliteeti, töötervishoidu ja tööohutust, kemikaale ning hooneid käsitlevad õigusaktid on täielikult sidusad ja üksteist vastastikku tugevdavad, eelkõige selleks, et tagada töötajate ja üldsuse kaitse tarbekaupades sisalduvate ohtlike ainete eest;

W. arvestades, et 18 käimasolevast rikkumismenetlusest 18 liikmesriigi vastu algatati 13, kuna PM10 heide ületas ELi piirnorme, 11 NO2 heite tõttu ja 1 SO2 heite tõttu, samal ajal kui veel kuus rikkumismenetlust on algatatud seirenõuete rakendamata jätmise tõttu; arvestades, et PM10 ja SO2 piirtasemeid oleks tulnud järgida alates 2005. aastast;

X. arvestades, et 2019. aastal teatas 17 liikmesriiki ELi õhukvaliteedi standardite ületamisest NO2 puhul, 14 liikmesriiki teatas PM10 piirnormi ületamisest, 4 liikmesriiki teatas PM2.5 piirnormi ületamisest ja 1 liikmesriik SO2 piirnormi ületamisest;

Y. arvestades, et praegune olukord nõuab riikide suuremat toetamist (tehnoloogiline, logistiline ja rahaline toetus ning suunised), et parandada kehtivate õigusaktide rakendamist;

Z. arvestades, et esimese astme kohtu hiljutises otsuses otsustati, et Brüsseli piirkonna – kus asuvad ELi institutsioonid – omavalitsus on õiguslikult kohustatud võtma kõige tihedama liiklusega teedel, nagu „Rue de la loi“, kuue kuu jooksul kasutusele õhu kvaliteedi mõõtmise süsteemid, mis peavad mõõtma NO2, jämedate tahkete osakeste (PM10) ja tahkete peenosakeste (PM2.5) kontsentratsiooni;

AA. arvestades, et enamik ELi elanikkonnast leiab, et avaliku sektori meetmed hea õhukvaliteedi edendamiseks on ebapiisavad, ning arvestades, et üle 70 % ELi elanikkonnast ootab, et EL pakuks välja täiendavad meetmed[55]; arvestades, et õhukvaliteedi parandamine on seotud ka ühiskonna mõtteviisi muutustega, mida ei ole lihtne saavutada õiguslike muudatuste abil, vaid pigem puhta õhu poliitika kasulikkust käsitlevate teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil;

Osaliselt mõjus vahend, mida on vaja täiustada

1. tunnistab, et ELi puhta õhu poliitika kolm sammast on olnud edukad enamiku õhusaasteainete heitkoguste ja kontsentratsiooni vähendamisel Euroopas; toonitab, et kuigi ELi välisõhu kvaliteedi direktiividega on tõhusalt kehtestatud ühised ELi õhukvaliteedi standardid ning hõlbustatud õhukvaliteeti käsitleva teabe vahetamist, on nendega suudetud üksnes osaliselt õhusaastet vähendada ja ohjeldada selle kahjulikke mõjusid tervisele, elukvaliteedile ja keskkonnale; juhib tähelepanu asjaolule, et suur osa liikmesriike ei järgi täielikult kehtivaid õhukvaliteedi standardeid ega ole võtnud piisavalt meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks ja ületamiste minimaalsena hoidmiseks, isegi pärast seda, kui komisjon on algatanud rikkumismenetlusi ja välisõhu kvaliteedi direktiivide järgimist on nõutud kohtu korraldustega;

2. rõhutab, et enamikus Euroopa piirkondades on suurenenud mitmed õhusaastega seotud haigused, nagu astma, neurotoksilised haigused ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate põhjustatud haigused, mis õigustab mitte ainult Euroopa õigusaktide täielikku kohaldamist, vaid ka kiireid ja tõhusaid rikkumismenetlusi komisjoni poolt, kui liikmesriigid neid nõudeid ei täida;

3. tunnistab tõsiasja, et õhusaastel ei ole piire ning et liikmesriikide vahel ning ELi ja kolmandate riikide vahel toimub märkimisväärne õhusaasteainete vahetus, nagu on märgitud „Teises puhta õhu poliitika aruandes“; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei saa võtta meetmeid väljaspool oma territooriumi asuvate heiteallikate suhtes; ergutab komisjoni võtma uue õhukvaliteedi poliitika väljatöötamisel arvesse õhusaaste keerulist olemust (nt sekundaarsete tahkete osakeste teke, õhusaaste ülekanne kogu maailmas ja ELis), et tagada integreeritud ja terviklik lähenemisviis;

4. märgib, et välisõhu kvaliteedi direktiivid põhinevad õhukvaliteedi standarditel, mis on nüüdseks 15–20 aastat vanad, ja et mõned neist on palju madalamad kui kehtivad WHO suunised ja eluaegsel kõrgendatud vähiriskil põhinevad hinnangulised võrdlustasemed ning tasemed, mida soovitatakse, toetudes uusimatele teaduslikele tõenditele mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale; väljendab heameelt Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustuse üle vaadata läbi õhukvaliteedi standardid ning kutsub komisjoni üles viima PM10, PM2.5, SO2 ja O3 väärtused kooskõlla WHO suunistega ning benseeni (C6H6) ja benso(a)püreeni (BaP) väärtused WHO võrdlustasemetega, tehes selleks välisõhu kvaliteedi direktiivides seadusandlikke muudatusi, olles eelnevalt teinud põhjaliku mõjuhinnangu tervise-, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspektide kohta; rõhutab asjaolu, et WHO suuniseid vaadatakse praegu läbi ja need avaldatakse peagi; märgib, et ELi õhukvaliteedi standardeid tuleb hinnata niipea, kui uued WHO suunised on kättesaadavad, ning on vaja lisada kohustus vaadata standardid uusimate teaduslike ja tehniliste tõendite alusel korrapäraselt läbi, et viia need korrapäraselt ajakohastatavate WHO suunistega paremini kooskõlla; kutsub komisjoni üles võtma arvesse ka piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis ökosüsteemide kaitseks kehtestatud uusimaid kriitilisi koormusi;

5. rõhutab, et Euroopa Keskkonnaameti kogutud andmete kohaselt ja vaatamata PM10-osakeste heitkoguste vähenemisele puutus suurem osa aastatel 2000–2015 vaadeldud Euroopa riikide linnaelanikkonnast kokku kontsentratsiooniga, mis ületab WHO suunistes soovitatud iga-aastast suunisväärtust; palub komisjonil esitada õigusaktide ettepanekud seal, kus on õiguslikke lünki, otsides samal ajal paralleelset kasu seoses teiste saastemõõtmete, näiteks müraga; palub komisjonil uurida siseruumide õhusaaste tagajärgi ja võimalikke õiguskaitsevahendeid kõigi asjakohaste siseruumide õhusaaste allikate jaoks;

6. soovitab, et läbivaadatud õhukvaliteedi standardid ja seirenõuded peaksid vajaduse korral uusimate teaduslike tõendite põhjal hõlmama ka muid reguleerimata saasteaineid, mille puhul on esinenud negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale ELis, nagu ülipeened osakesed, must süsinik, elavhõbe ja ammoniaak; tõstab esile ELi ambitsiooni juhtida üleminekut planeedi hea tervise saavutamiseks ning tuletab meelde, et selleks, et saada ülemaailmseks eestvedajaks, peaks liit olema eeskujuks, muu hulgas võttes vastu ja jõustades ambitsioonikad kvaliteedistandardid kõigi õhusaasteainete jaoks;

7. märgib, et suurem osa komisjoni poolt seni algatatud rikkumismenetlustest on seotud piirtasemete ületamisega, mis näitab, et piirtasemed on välisõhu kvaliteedi direktiivi kõige jõustatavamad osad; palub komisjonil teha ettepanek asendada praegu kehtivad sihtväärtused (O3 , As, Cd, Ni ja BaP) piirväärtustega; juhib tähelepanu asjaolule, et iga-aastaste standardite tõttu võib saasteainete kontsentratsiooni järsk tõus märkamata jääda, eriti PM 2.5 puhul;

8. kutsub komisjoni üles koostama tervisega seotud põhjustel üldsusele või teadusringkondadele muret tekitavate ainete või ühendite jälgimisnimekirja (edaspidi „jälgimisnimekiri“), et oleks võimalik võtta järelmeetmeid seoses uute teadmistega nende tekkivate ühendite ja ainete tähtsuse kohta inimeste tervisele ning kasutada kõige asjakohasemaid seiremeetodeid;

Õhusaaste mõõtmine

9. rõhutab vajadust tagada, et liikmesriigid mõõdaksid õhukvaliteeti sobivates kohtades ja heiteallikatest, et vältida õhusaaste ala- või ülehindamist ning saada esinduslikud tulemused; kutsub liikmesriike üles parandama oma järelevalvevõrgustikke, suurendama teadmisi nende territooriumil esinevate saasteainete taseme kohta ning hindama oma õhukvaliteedi järelevalvevõrgustiku taset, et teha kindlaks kroonilised ja episoodilised õhusaaste olukorrad, ning tegutsema nende lahendamiseks; kutsub komisjoni üles jõustama direktiivis sätestatud kohustusi selles osas ja tagama, et proovivõtukohad oleksid konkreetse valdkonna jaoks võrreldavad ja esindavad, sealhulgas pakkudes liikmesriikidele vahetut tuge kindlaksmääratud seirekohtade ja modelleerimise kombinatsiooni loomisel, millega võivad kaasneda passiivsed proovivõtukohad, et tagada esindavad tulemused ja vältida süsteemseid puudusi, samuti ekspertide koolitamise ja palkamise kaudu, ning tagades kontrolli ja järelevalve suurema täpsuse ning heade tavade vahetamise platvormi loomise; rõhutab, et on vaja pidevalt koolitada uusi eksperte, sealhulgas ümber õpetada inimesi, kes on töötanud muudes valdkondades ja soovivad selles valdkonnas aktiivselt tegutseda, ning noori töötuid; rõhutab, et asjaolu, et liikmesriigid võivad valida seirekohad, kust nad edastavad andmeid Euroopa Keskkonnaametile, võib samuti kaasa tuua õhusaasteainete kontsentratsiooni võimaliku alahindamise;

10. võtab teadmiseks, et liikmesriigid on loonud õhukvaliteedi järelevalvevõrgustiku, mis põhineb välisõhu kvaliteedi direktiivides määratletud ühistel kriteeriumidel ja millega on seotud üle 4000 seirejaama ja 16 000 proovivõtukoha; juhib tähelepanu asjaolule, et proovivõtukohtade asukoha sätted hõlmavad mitut kriteeriumi ja pakuvad teatavat paindlikkust, mis võib kontrollimise keerulisemaks muuta ja tekitab sageli olukordi, kus järelevalvevõrgustikud linnades ei anna teavet selle kohta, kus esineb kõige kõrgema kontsentratsiooniga õhusaastet, mistõttu tekib oht, et piirväärtuste ületamine jääb märkamata; nõuab tungivalt, et komisjon annaks kooskõlas direktiivi 2008/50/EÜ artikliga 28 rakendusaktiga liikmesriikidele viivitamata suuniseid järelevalvevõrgustike loomise kohta; palub, et komisjon vaataks välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise ettepanekute raames läbi ja kehtestaks uued siduvad eeskirjad seirejaamade ja proovivõtukohtade asukoha kohta, näiteks peaks komisjonil olema võimalus nõuda täiendavate seirepunktide rajamist, kui see on õhusaaste paremaks mõõtmiseks vajalik või kehtestada mõõtejaamade minimaalne arv iga heiteallika liigi (transport, tööstus, põllumajandus või elamud) kohta;

11. on seisukohal, et tõhusam õhukvaliteedi järelevalvevõrgustik peab suutma mõõta ka peamiste saasteallikate mõju lähedalasuvate külade ja kaitstud ökosüsteemide õhukvaliteedi standarditele ning andma rohkem teavet hinnatavate saasteainete ulatuse kohta;

12. soovitab kombineerida statsionaarseid seirekohti ja modelleerimist valikuliselt passiivse proovivõtuga, sest õhusaasteainete suurt varieeruvust on statsionaarsete seirekohtadega raske mõista; rõhutab, et õhukvaliteedi modelleerimine võib proovide võtmist täiendada; juhib seetõttu tähelepanu sellele, et välisõhu kvaliteedi direktiivides tuleks õhukvaliteedi hindamise protsessi selgemalt lisada õhukvaliteedi modelleerimine (asjakohase ruumilise resolutsiooniga); rõhutab reaalajas andmete tähtsust õhukvaliteedis; juhib tähelepanu sellele, et komisjon peaks alati kaaluma uusimaid tehnilisi mõõtesüsteeme, -norme ja -standardeid;

13. rõhutab, et kuigi välisõhu kvaliteedi direktiivid sisaldavad mõningaid sätteid heitkoguste vähendamise kohta piirkondades, kus õhusaaste on kõige suurem või kus saasteainete kontsentratsioon on kõige suurem, on nende erisätete tugevamaks rakendamiseks vaja komisjonilt täiendavaid suuniseid proovivõtukohtade asukoha kohta makroskaalal; märgib, et sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel rühmad puutuvad õhureostusega rohkem kokku, kuna nad elavad suurema tõenäosusega suurte reostusallikate lähedal, nii õues, näiteks liiklus- ja tööstuspiirkondades, kui ka siseruumides, näiteks põletades madala kvaliteediga tahkekütust kodu kütmiseks; rõhutab sellega seoses, et liidu õiguses tuleb paremini kajastada inimeste kokkupuudet õhusaastega ning nõuab tungivalt, et komisjon lisaks õhukvaliteedi indeksitesse uued näitajad, näiteks asustustihedus seirejaamade ja proovivõtukohtade ümbruses, et kehtestada kriteeriumid üldiseks kokkupuuteks õhusaastega ja sätted seirekohtade esindavuse kohta ning jagada sellega seoses olemasolevaid parimaid tavasid, näiteks õhukvaliteedi parandamise prioriteetsete alade loomine; rõhutab siiski, et need uued kriteeriumid peaksid täiendama, mitte asendama piirväärtusi, mis on seni osutunud kõige jõustatumateks standarditeks, ning et kogu Euroopas tuleb kohaldada samu õhukvaliteedi standardeid;

COVID-19 kriisist saadud õppetunnid

14. juhib tähelepanu, et COVID-19 pandeemia on näide sellest, kuidas inimeste ja ökosüsteemi tervis on lahutamatult seotud; rõhutab, et uute poliitikameetmete kavandamisel tuleb võtta arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õhusaastega seotud õppetunde;

15. märgib, et pandeemia leviku tõkestamiseks võetud piiramismeetmed tõid kaasa liikluse ja tööstustegevuse ajutise järsu vähenemise ning selle tulemusena vähenesid heitkogused ja õhusaaste kogu Euroopas enneolematult, kusjuures saasteainete kontsentratsioonid jäid tunduvalt allapoole õigusaktides sätestatud piirnorme ja WHO soovitusi, mis näitab selgelt inimtegevuse mõju keskkonnale; soovitab analüüsida kõiki meetmeid, et mõista nende mõju ning märgib kahetsusega, et pidev pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib suurendada hingamisteede haiguste, näiteks COVID-19 mõju; on mures, et reostus võib naasta varasemal tasemel või, mis veelgi halvem, endisega võrreldes koguni suureneda, ning hoiatab õhusaaste vähendamisele suunatud kohalike meetmete edasilükkamise või tühistamise eest; rõhutab asjaolu, et õhusaaste märkimisväärne vähendamine pikas perspektiivis tooks olulist kasu nii inimeste tervisele kui ka põllumajandusele ja looduslikele ökosüsteemidele; rõhutab seepärast, et õhusaaste vastu võitlemine peab olema ELi taastekava keskmes ning et kohustuslikud ELi õhukvaliteedinõuded ja nende tõhus jõustamine on kodanike tervise tagamiseks ja nende vastupanuvõime parandamiseks tulevastele terviseohtudele ülima tähtsusega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid oma puhta õhu poliitikas suuremaid eesmärke, sealhulgas ELi riikliku taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite sihipärase kasutamise kaudu;

16. märgib, et COVID-19 kriis on näidanud, et motoriseeritud liikluse vähendamine ja liikuvusmustrite muutmine aitab tõhusalt vähendada linnade õhusaastet; on seetõttu veendunud, et tuleks edendada häid tavasid, nagu ostude tegemine lähikonnas, vabatahtlik kaugtöö, elektrooniline haldus või ajastatud tööaeg;

Eduka kohaliku õhukvaliteedipoliitika edendamine

17. juhib tähelepanu tõsiasjale, et õhusaaste selget vähenemist on võimalik täheldada peamiselt siis, kui poliitikameetmeid rakendatakse koos, ning seetõttu on kogu ELis kohalike poliitikameetmete edukaks kujundamiseks ja rakendamiseks vaja ühtset lähenemisviisi; rõhutab, et poliitikavaldkondade sidususe saavutamine nõuab ka eri ametiasutuste koostööd, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema selles osas tihedat koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; kutsub liikmesriike üles töötama välja sidusad ja pikaajalised õhu puhtamaks muutmise strateegiad; kutsub komisjoni üles kehtestama välisõhu kvaliteedi direktiivides uusi õigusnorme, et vältida ilma põhjaliku analüüsi või hindamiseta selliste kohalike poliitikameetmete tagasipööramist, mis on osutunud õhukvaliteedi parandamisel tõhusaks;

18. väljendab heameelt komisjoni 2019. aastal avaldatud välisõhu kvaliteedi direktiivide toimivuskontrolli üle; kutsub komisjoni üles uurima vahendeid, mille abil saaks riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega teha õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide täitmise edendamiseks kiiret ja tõhusamat koostööd, sealhulgas ELi rahastamise abil; kutsub komisjoni üles andma tehnilist abi ja oskusteavet riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele, kellel on raskusi õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide rakendamisel ja nende elluviimise tagamisel;

19. õhutab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi töötama välja ning rakendama strateegilisi ja tõenduspõhiseid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, et kooskõlastatult kavandada eri transpordisektoritele ja -liikidele suunatud poliitikameetmeid, stiimuleid ja toetusi, näiteks meetmeid elektri ning teiste alternatiivkütuste ja -jõuallikate, nagu veeldatud maagaasi, liitiumioonakude, vesiniku, kütuseelementide ja võrgust saadava elektri kasutuselevõtu edendamiseks, investeeringuid säästvasse ja kestlikku ühistransporti, meetmeid olemasoleva sõidukipargi uuendamiseks, investeeringuid keskkonnasõbralike transpordiliikide ja liikuvuse kui teenusega seotud tehnoloogiatesse ning aktiivse, jagatud ja heitevaba liikuvuse taristusse, vähese saastega alade loomisesse, sõidukite laadimissüsteemidesse ning nõudlusega seotud meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks ja teavitustegevuse parandamiseks seoses ELi rolliga õhusaastevastases võitluses;

20. toonitab, et linnakeskkond peab olema tervislikum ning õhusaaste taset tuleb oluliselt vähendada; kutsub kohalikke omavalitsusi üles töötama välja kestlikke linnaplaneerimiskavasid, mis sisaldavad selliseid meetmeid nagu rohealade, jalakäijate ja autovabade alade loomine linnakeskustes ning jalgsi käimise ja jalgrattasõidu ergutamine, juurdepääsetava ühistranspordi kasutamine, ühised ja säästvad liikuvuslahendused, tagades samal ajal kooseksisteerimise motoriseeritud transpordiga; rõhutab, et laiad, hästi hooldatud ja takistusteta kõnniteed ja jalgrattateed, mis on rajatud eelkõige kesksetele tänavatele ja integreeritud olemasolevatesse teedevõrkudesse ning on autoradadest kindlalt eraldatud, võivad soodustada aktiivset liikumist, näiteks jalgrattasõitu ja kõndimist; nõuab tungivalt, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused võtaksid selles valdkonnas vastu ambitsioonika poliitika ja meetmed; usub, et pikaajalise linnaplaneerimise aluseks peaks olema nn15-minuti-linnad, kus kodud, töökohad, avalikud teenused ja kauplused on 15 minuti jooksul jalgsi või ühistranspordiga juurdepääsetavad; nõuab tungivalt, et komisjon looks iga-aastase auhinna linnadele või piirkondadele, kes on võtnud parimaid meetmeid, millel on nähtav mõju ja konkreetsed tulemused õhusaaste vähendamisel, et julgustada kohalikke ja riiklikke ametiasutusi olema aktiivsemad ja tõhusamad ning edendada neid meetmeid Euroopa tasandil;

21. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni hiljutises säästva ja aruka liikuvuse strateegias taotletakse ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liiklemise ning automatiseeritud, ühendatud ja mitmeliigilise liikuvuse osakaalu suurendamist, et transpordist tulenevat saastet ja liiklusummikuid eelkõige linnades märkimisväärselt vähendada ning inimeste tervist ja heaolu parandada;

22. nõuab eelkõige linnapiirkondades asjakohaseid investeeringuid laiaulatuslikku jalgrattataristusse, et tagada kõigi vähekaitstud liiklejate turvalisus ja suurendada jalgrattasõidu kui tõhusa ja tervisliku transpordiliigi atraktiivsust; rõhutab, kui tähtis on maa- ja linnapiirkondade vahel säästva liikumise võimaldamiseks tagada raudteetranspordi ja jalgrattasõidu sujuv ühenduvus; ergutab selleks laiendama Euroopa jalgrattateede võrgustikku;

23. juhib tähelepanu sellele, et ühistransporditeenus on eelkõige maapiirkondades tihti mitterahuldav, ebaregulaarne ja kallis;

ELi õhukvaliteedi poliitika mõju

24. väljendab heameelt komisjoni nullsaaste tegevuskava väljakuulutamise üle; tuletab meelde, et looduskaitse ja õhukvaliteet on tihedalt seotud ning rõhutab, et õhusaaste on probleem, mis nõuab terviklikku lähenemisviisi, kuna sellel on eutrofeerumise ja hapestumise tõttu negatiivne mõju mulla- ja vee-elule; hoiatab, et kõik uued meetmed on väärtusetud, kui õhukvaliteeti ei peeta piisavalt prioriteetseks ja ei lõimita kooskõlas uusimate teaduslike andmetega kogu ELi poliitikasse, sealhulgas ELi heiteallikaid käsitlevates õigusaktides, nagu kliima-, energeetika-, transpordi-, tööstus-, põllumajandus- ja jäätmeseadusandlus, tagades samal ajal parema sünergilise toime kõigi poliitikavaldkondade vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd kõigis valdkondades ja kõigil tasanditel ning kaaluma kõiki tehnilisi lahendusi heitkoguste vähendamiseks tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, et aidata kohalikel omavalitsustel alustada ambitsioonikat, kuid siiski keerulist teed heitevaba ja puhtama õhu suunas;

25. juhib tähelepanu asjaolule, et õhusaaste ja kliimamuutused on üha rohkem seotud, mida näitab osoonisisalduse suurenemine tulenevalt temperatuuri tõusust ja kuumalainete sagenemisest; on seisukohal, et terviklik lähenemisviis õhusaaste vastu võitlemisele nõuab iga saasteaine konkreetsete omaduste analüüsi, näiteks osoon on värvitu ja terava lõhnaga gaas, mis ei ole esmane saasteaine ja mille ennetamiseks on vaja meetmeid lähteainete (NOx ja lenduvad orgaanilised ühendid) pikaajaliseks vähendamiseks;

26. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama kõigi heitkoguseid käsitlevate õigusaktide tõhusust ja neid tugevdama, tagades samal ajal nende tõhusa rakendamise; rõhutab, et heitkoguste vähendamine nende tekkekohas on ainus tõhus viis puhta õhu tagamiseks; hoiatab, et enamik liikmesriike ei täida oma 2020. ja 2030. aasta heitkoguste vähendamise kohustusi vastavalt õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivile; rõhutab, et on vaja rangeid meetmeid, et vähendada heitkoguseid kõigis sektorites, eriti maantee- ja meretranspordis, lennunduses, tööstusrajatistes, ehituses, põllumajanduses ja energiatootmises; rõhutab, et ELi õhukvaliteedi- ja heitenormid tuleb lisada kaubanduspoliitikasse, et vältida heitkoguste ülekandumist väljapoole ELi, mis süvendaks veelgi piiriülese õhusaaste mõju ELi õhukvaliteedile; soovitab, et olemasolevatest ELi fondidest eraldataks asjakohast rahalist toetust puhta õhu eesmärkide saavutamiseks, et liikmesriike nende tegevuses toetada;

27. kutsub komisjoni üles algatama kiiresti rikkumismenetlusi, et jõustada heitkoguste vähendamise kohustused, mis tulenevad õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivist; rõhutab, et ELi meetmed heitkoguste vähendamiseks eri sektorites peavad olema selgelt suunatud sellele, et muuta need sektorid heite- ja saastevabaks; nõuab sidusat poliitilist lähenemisviisi kasvuhoonegaaside ja saasteainete heite reguleerimisele;

28. peab kahetsusväärseks paindlikkusmehhanismi, mis on kavandatud õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi 5. jao jaoks komisjoni aruandes „Teine puhta õhu poliitika aruanne“ (COM(2021)0003); toonitab, et 2018. aastal taotles 11 liikmesriiki oma õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade korrigeerimist; palub, et komisjon kasutaks heitkoguste arvestuse korrigeerimist nii vähe kui võimalik ja võtaks arvesse, kas liikmesriigid on võtnud meetmeid teatud sektorite võimalike ettenägematute heidete kompenseerimiseks, enne kui nad taotlevad heitkoguste arvestuse korrigeerimist;

29. rõhutab, et metaaniheide ei ole ELi õhusaastet käsitlevate õigusaktide ega ka ELi kliimapoliitikaga konkreetselt reguleeritud; väljendab heameelt hiljuti avaldatud ELi metaaniheite vähendamise strateegia üle ning julgustab komisjoni tõhusalt tegelema vajadusega vähendada metaaniheidet, eelkõige põllumajandusest ja jäätmetest lähtuvat metaaniheidet;

30. märgib murega, et kuigi enamiku õhusaasteainete heitkogused on kogu Euroopa Liidus jätkuvalt vähenemas, suurenevad ammoniaagi (NH3) heitkogused, eriti põllumajandussektoris, ning see tekitab ELi liikmesriikidele probleeme ELi õhusaaste piirnormide täitmisel; rõhutab, et linnapiirkondades moodustab ammoniaagiheide ligikaudu 50 % õhusaaste mõjust tervisele, kuna ammoniaak on tahkete osakeste peamine lähteaine; kutsub liikmesriike üles kasutama ühise põllumajanduspoliitika riiklikke strateegiakavasid kui võimalust põllumajandussektorist lähtuva õhusaaste vähendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida ka võimalusi nende heitkoguste vähendamiseks tööstusheidete direktiivi raames;

31. rõhutab, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on vähendada ELi keskkonnamõju ning et pidades silmas tööstuse olulist osa keskkonnale avalduvas üldises surves, peab see andma asjakohase panuse selle üldise eesmärgi saavutamisse; väljendab muret tava pärast ehitada uusi tööstusrajatisi, mille võimsus jääb veidi alla tööstusheidete direktiivi piirmäärade, et jätta need tahtlikult direktiivi kohaldamisalast välja; väljendab sellega seoses heameelt tööstusheidete direktiivi väljakuulutatud läbivaatamise üle, et tegeleda paremini suurte tööstusrajatiste põhjustatud saastega, edendada kõige vähem kahjuliku keskkonnamõjuga tööstustegevust ning viia see täielikult kooskõlla ELi keskkonna-, kliima-, energia- ja ringmajanduse poliitikaga; kutsub komisjoni üles kehtestama liikmesriikidele kohustuse teha üldsusele kättesaadavaks teave nõuetele vastavuse ja lubade kohta;

32. on sellega seoses seisukohal, et kasulik oleks hõlmata tööstusheidete direktiivi ka muud sektorid, piirata erandeid direktiivist miinimumini, vaadata läbi olemasolevad parimad võimalikud tehnoloogiad, võtta vastu järjekindel tulemustele orienteeritud lähenemisviis kõige väiksema negatiivse keskkonnamõjuga tööstustegevuse edendamiseks ning lisada sätted, et ergutada edusamme lubade andmise etapis või parima võimaliku tehnika viitedokumentide (PVT-viitedokumentide) väljatöötamist;

33. julgustab kohalikke omavalitsusi rakendama muu hulgas õhukvaliteedi kavade raames teavituskampaaniaid ja stiimulikavasid hoonete renoveerimiseks ning vanade, ebatõhusate ja saastavate elamute kütte- ja jahutussüsteemide asendamiseks, mis põhjustavad tervisele ohtlike ainetega suure osa õhusaastest; on seisukohal, et kestlikel lahendustel põhinev kaugküte võib olla hea alternatiiv hajutatud ja väga ebatõhusatele individuaalsetele kütteallikatele;

34. märgib, et tahkekütusel põhinev elektrienergia tootmine on lähitulevikus peamine elavhõbeda õhkuheite allikas Euroopas; kiidab sellega seoses heaks vähemalt kümne ELi liikmesriigi võetud kohustuse loobuda järk-järgult söe kasutamisest; kutsub ülejäänud liikmesriike üles vähemalt 2030. aastaks järk-järgult lõpetama söe kasutamise energiaallikana;

35. juhib tähelepanu sellele, et kuigi enamiku transpordiga seotud saasteainete heitkogused on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, leidub ELis endiselt kriitilisi piirkondi, kus õhusaaste tase on liiga kõrge, eelkõige linnapiirkondades, kus peaaegu iga kuues elanik puutub kokku õhusaaste kontsentratsiooniga, mis ületab teatavatele saasteainetele kehtestatud ELi õhukvaliteedi norme; toonitab, et transpordist tulenev liiga suur õhusaaste kontsentratsioon ohustab eelkõige linnapiirkondades ja transpordisõlmede lähedal elavaid inimesi;

36. tuletab meelde, et maanteetransport on peamine lämmastikoksiidide heite allikas Euroopas; kutsub komisjoni üles töötama ELi autodele välja ranged õhusaasteainete heitenormid (tulevased Euro 7 normid kergsõidukitele ja Euro VII normid raskeveokitele) tehnoloogianeutraalsel viisil, milles kütuseid käsitletakse võrdväärselt; rõhutab, et sõidukite uus testimiskord tuleks läbi vaadata, et laiendada mõõdetavate reguleeritud saasteainete ulatust, suurendada nende täpsust ja tõhusust ning kõrvaldada lüngad, tagades seeläbi heitenormide täitmise tegelikes sõidutingimustes;

37. rõhutab, et väga oluline on stimuleerida heiteta ja vähese heitega sõidukite turgu ning anda liikmesriikidele suunavaid soovitusi, et julgustada neid rakendama mitmesuguseid heiteta ja vähese heitega sõidukite jaoks mõeldud stiimuleid, tagades samal ajal, et sellised stiimulid on suunatud sõidukitele, mille tegelik heide on kõige väiksem; rõhutab, et tarbijate valmiduse suurendamiseks on oluline tagada laadimistaristu olemasolu ja kättesaadavus era- ja avalikes hoonetes kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga ning heiteta ja vähese heitega sõidukite konkurentsivõime;

38. usub, et kriitiliste piirkondade õhukvaliteedi parandamiseks on eelkõige linnapiirkondades ülioluline liikuda kestlikuma ja vähem saastava transpordisüsteemi ning liikuvustaristu projekteerimise suunas, mille eesmärk oleks liiklusummikute vähendamine, kasutades samal ajal kõiki olemasolevaid vahendeid võimalikult tulemuslikult ning võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid ja värskeimaid uuenduslikke tehnilisi lahendusi; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikidel oma transporditaristut regulaarselt kvaliteedi suhtes kontrollida, et teha kindlaks piirkonnad, kus tuleb liiklusummikuid vähendada ja liikluskorraldust optimeerida ning võtta nendes piirkondades vajalikke meetmeid, sealhulgas kasutades selleks kättesaadavaid ELi rahalisi vahendeid ja peamiste rahastamismehhanismide, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite paremat suunamist, et muuta õhukvaliteedi parandamine eraldiseisvaks prioriteediks;

39. rõhutab veel kord maanteetranspordilt märkimisväärselt vähem saastavatele transpordiliikidele (näiteks kombineeritud veod, sisevee- ja raudteetransport) ülemineku tähtsust, kasutades selleks eelkõige ära Euroopa raudteeaastat 2021; toonitab sellega seoses tungivat vajadust parandada ja ajakohastada raudteetaristut, rakendades täielikult Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), kõrvaldades kitsaskohad ja luues puuduvad ühendused, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu raames, ning lihtsustades ja soodustades veelgi enam ühendvedusid ja mitmeliigilist transporti; usub, et nn viimase kilomeetri ühenduste ja keskmiste vahemaade puhul tuleks seda lähenemisviisi kombineerida vajadusega muuta maanteetransport tõhusamaks ja kestlikumaks;

40. rõhutab, et kõige tõhusam viis maanteetranspordist tuleneva õhusaaste vähendamiseks on edendada üleminekut traditsiooniliselt kütuselt puhtamatele alternatiivkütustele, nagu on kirjeldatud direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta; usub, et määruse (EL) 2019/631 (millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite normid) tulevane läbivaatamine kiirendaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist;

41. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kehtivates õigusaktides sisalduvate heitenormide paremat jõustamist ja suurendama teadlikkust võimaluste kohta viia kasutatud autod vastavusse kehtivate keskkonnastandarditega, näiteks moderniseerimise teel;

42. rõhutab, et kaupade kombineeritud vedu aitab transpordist tulenevaid heitkoguseid vähendada sellega, et edendab üleminekut kaupade autoveolt vähemsaastavatele transpordiliikidele, sealhulgas heitevabadele jõekoridoridele;

43. juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse struktuurilisi piiranguid, mis võivad mõjutada alternatiivsete transpordiliikide kasutuselevõtmist äärepoolseimates piirkondades ja saartel; nõuab, et komisjon ja äärepoolseimate piirkondade valitsused kavandaksid tegevuskava, mille eesmärk oleks pakkuda nendes piirkondades transpordile stiimuleid ja sihtotstarbelist rahastamist;

44. rõhutab, et meretranspordist tulenev õhusaaste põhjustab ELis igal aastal üle 50 000 surmajuhtumi ja seda tuleb seetõttu veelgi vähendada[56]; rõhutab, et EL peab võtma meretranspordi reguleerimiseks asjakohaseid ja tulemuslikke meetmeid; juhib tähelepanu asjaolule, et sadamalinnad, mis puutuvad kokku täiendava reostusega, mis tuleneb laevandusest, kraanadest, ristlusest ja mitmesugustest transpordivahenditest, peavad tegelema nende aspektidega, et parandada oma õhukvaliteeti; märgib murega, et laevade kahjulik mõju õhukvaliteedile suureneb sektori arenedes jätkuvalt; kutsub komisjoni üles täitma kiiresti oma kohustust reguleerida kõige saastavamate laevade juurdepääsu sadamatele ning kohustada sadamas seisvaid laevu kasutama kättesaadavat laadimis- ja tankimistaristut, näiteks kaldaäärset elektrivarustust, et vähendada saasteainete heitkoguseid, kaitstes seeläbi rannikualasid ja nende elanikke; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kõigis Euroopa sadamates kai ääres seisvate laevade puhul nullheite standardit;

45. rõhutab, et heite kontrollimise alad on olulised vahendid, et piirata laevandusest tulenevat õhusaastet ja aidata võidelda kliimamuutuste vastu, vähendades kahjulikku mõju inimeste tervisele ja merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele; nõuab seetõttu heite kontrollimise alade laiendamist kõikidele ELi meredele; kutsub liikmesriike üles rangelt kontrollima heite kontrollimise alasid oma territoriaalvetes;

46. toonitab lennunduse mõju õhusaastele ja sellest tulenevat negatiivset mõju tervisele; tuletab sellega seoses meelde, et õhukvaliteeti saab parandada lennujaamades seisvate lennukite elektriga varustamisega, ning õhutab liikmesriike tagama, et nende riiklikes poliitikaraamistikes võetakse arvesse vajadust paigaldada vastavalt direktiivile (EL) 2014/94 lennujaamadesse elektrivarustusseadmed;

Õhukvaliteedi kavad

47. märgib, et õhukvaliteedi kavad, mis on välisõhu kvaliteedi direktiivide põhinõue juhtudel, kui liikmesriigid ei järgi õhukvaliteedi standardeid, ei ole sageli oodatud tulemuste saavutamisel tõhusad; kutsub komisjoni üles kehtestama võimalikult kiiresti direktiivi 2008/50/EÜ artikli 28 kohase rakendusaktiga miinimumnõuded ja parimate tavad õhukvaliteedi kavade koostamiseks ja rakendamiseks, tagamaks, et õhukvaliteedi kavades sätestatakse ajaliselt piiritletud meetmed, mis on proportsionaalsed saasteprobleemiga, millega nad peavad tegelema; kutsub komisjoni üles tagama, et kavandatud meetmete elluviimiseks on piisavalt rahalisi vahendeid ning et need sisaldavad usaldusväärseid vähendamist puudutavaid arvutusi rakendamise mõõtmiseks; on seisukohal, et praegune pikaajaline õhukvaliteedi kavade koostamine seab ohtu nende tõhususe, ning on veendunud, et õhukvaliteedi kavad peaksid olema sihipärasemad ja keskenduma lühiajalistele ja keskmise pikkusega meetmetele, mis on tulemustele orienteeritud ja käsitlevad tuvastatud peamistest saasteallikatest pärit heitkoguseid; juhib tähelepanu sellele, et kõigis liikmesriikides võetavad ühtlustatumad ja võrreldavamad meetmed suurendaksid nende tulemuslikkust ja üldist heakskiitu; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli õhukvaliteedi kavade koostamisel ja rakendamisel, arvestades õhusaaste põhjustajate ja tagajärgede kohalikku laadi;

48. märgib, et liikmesriigid koostavad kõigi välisõhu kvaliteedi direktiiviga hõlmatud saasteainete kohta avalikke aastaaruandeid ja esitavad igal aastal komisjonile aruande vastavalt direktiivi artiklile 27; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et välisõhu kvaliteedi direktiiv ei kohusta liikmesriike esitama komisjonile aruandeid õhukvaliteedi kavade rakendamise kohta ega ajakohastama neid uute meetmete vastuvõtmisel või siis, kui edusammud on ebapiisavad; juhib lisaks tähelepanu sellele, et komisjon ei analüüsi esitatud õhukvaliteedi kavasid ega neis sisalduvaid meetmeid ega anna nende kohta mingit tagasisidet; märgib, et asjalik ja kriitiline tagasiside esitatud õhukvaliteedi kavade kohta võib aidata liikmesriikidel koostada paremaid õhukvaliteedi kavasid ja tõhusamaid meetmeid ning hoida ära õhukvaliteedi standardite eiramist; kutsub komisjoni üles looma läbipaistvama ja reageerimisvõimelisema teabevahetussüsteemi ja iga-aastase aruandluskohustuse õhukvaliteedi kavade rakendamise kohta, samuti hindamismenetluse esitatud õhukvaliteedi kavade jaoks, tagamaks, et liikmesriikide meetmed on õhukvaliteedi parandamisel kiired ja tõhusad;

49. toonitab, kui oluline on piisava oskusteabe ja ressursside olemasolu kohalikul ja piirkondlikul tasandil selleks, et koostada õhukvaliteedi kavad ja töötada välja viisid, kuidas õhukvaliteedi parandamise meetmeid valida, rakendada ja hinnata; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada teadlikkust kättesaadavatest rahalistest vahenditest, tehnilistest ressurssidest ja paindlikest võimalustest, mida saab kohandada kohalikele ja piirkondlikele oludele;

Välisõhu kvaliteedi direktiivide jõustamine

50. hoiatab, et 2021. aasta veebruari seisuga oli 20 liikmesriigi suhtes seoses välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamisega pooleli 31 rikkumismenetlust; tunnistab, et mõned neist rikkumismenetlustest on käimas alates 2009. aastast, ning et hoolimata käimasolevatest rikkumismenetlustest esineb liikmesriikides jätkuvalt saastekontsentratsiooni ületamist; on seisukohal, et õhukvaliteedi standardite jätkuv ja süstemaatiline ületamine liikmesriikide poolt näitab nende pühendumuse puudumist tõhusamate meetmete vastuvõtmisele, et kaitsta elanike tervist ja keskkonda, ning osutab kehtiva jõustamismenetluse ebatõhususele; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi välisõhu kvaliteedi direktiivide kehtiva täitemenetluse;

51. on mures õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi puuduliku jõustamise pärast; hoiatab, et alates 2010. aastast ei ole algatatud õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis sätestatud ülemmäärasid ületavate heitkoguste kohta ühtegi rikkumismenetlust, kuigi kolm liikmesriiki ei ole kordagi teatanud oma allapoole neid ülemmäärasid jäänud NH3 heitkogustest;

52. kutsub komisjoni üles võtma õiguslikke meetmeid kohe, kui ta saab teada, et ELi õhukvaliteedi õigusakte ei rakendata, ning võtma rikkumiste tuvastamisel kiiresti järelmeetmeid seoses kohtusse pöördumise ja sanktsioonidega; kutsub komisjoni üles koostama korrapäraselt selgeid ja põhjalikke ülevaateid algatatud rikkumismenetlustest ning avaldama viivitamata teabevahetuse nõudeid mittetäitvate liikmesriikidega; palub komisjonil teha kättesaadavaks vajalikud vahendid, et tagada kiired järelmeetmed juhuks, kui liikmesriigid nõudeid ei täida;

53. tuletab lisaks meelde, et Euroopa Kontrollikoja õhusaastet käsitlevas eriaruandes nr 23/2018 viidatakse samuti õhukvaliteedi piirtasemetega seotud rikkumismenetluste suurele arvule ja tõenditele selle kohta, et liidus on märkimisväärne õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide rakendamispuudujääk; märgib, et see rakendamispuudujääk kasvab aja jooksul, muu hulgas rikkumismenetluste eri etappide korduvate pikkade viivituste tõttu, mis kestavad tavaliselt kuus kuni kaheksa aastat; on seisukohal, et kaheaastane periood, mis on komisjonile piirmäärade ületamise kohta teate esitamiseks ette nähtud, on liiga pikk, ega võimalda tagada õigeaegset jõustamist;

54. kutsub liikmesriike üles parandama kehtivate õigusaktide rakendamist kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsustega;

Üldsuse teavitamise, teadlikkuse ja kaasatuse parandamine

55. on seisukohal, et üldsuse teavitamisel ja teadlikkuse suurendamisel on oluline roll õhusaastega tegelemisel ja kodanike otsesel kaasamisel õhukvaliteedi parandamise meetmetesse; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid, piirkonnad ja linnad määratlevad õhukvaliteedi näitajaid erinevalt ning mõne saasteaine puhul puuduvad praegu teavitamis- ja häiretasemed; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid kogu ELis kohaldatava standardiseeritud õhukvaliteedi klassifitseerimissüsteemi; kutsub komisjoni, liikmesriike ning asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles käivitama programme õhukvaliteeti parandavate investeeringute hõlbustamiseks;

56. rõhutab, et liikmesriikide esitatud teave õhusaaste võimalike tervisemõjude kohta on napp, ebaselge ja avalikkusele raskesti ligipääsetav; märgib siiski, et välisõhu kvaliteedi direktiividest tulenevate liikmesriikide kohustuste praktilisel rakendamisel on positiivseid suundumusi seoses üldsuse teavitamisega õhukvaliteedi olukorrast; nõuab liikmesriikides ja piirkondades kõigil geograafilistel tasanditel üldsusele kättesaadava õhukvaliteedialase teabe edasist ühtlustamist, tagades samal ajal, et õhukvaliteeti puudutav reaalajas esitatav ja täpne teave on hõlpsasti kättesaadav; kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles algatama ajakohastatud teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid sellistel teemadel nagu erinevat tüüpi õhusaasteained ja nende mõju inimeste tervisele või olemasolevale õhusaastetasemele vastavas piirkonnas, sealhulgas haavatavatele rühmade suunatud teave, ning avaldama õhukvaliteeditsoonide suurimate ja vähimate edusammude edetabelid; on veendunud, et teadlikkuse suurendamise kampaaniad õhusaaste laastava mõju kohta vastavate saasteallikate läheduses ja/või õhukvaliteedi taset näitavate kuvarite paigaldamine võiksid samuti parandada üldsuse teadlikkust ja teavitamist ning ajendada muutma käitumist ja mustreid, mis võivad aidata parandada õhukvaliteeti;

57. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ja edendama vahendeid, et julgustada üldsust osalema välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamises, näiteks töötama liikmesriikides välja veebipõhise vahendi või/ja rakenduse, millega teavitatakse kodanikke õhu kvaliteedist ja selle mõjust inimeste tervisele, antakse neile võimalus nõuda õhuseire- või proovivõtupunkte, teatatakse õhukvaliteedi rikkumistest või antakse komisjonile tagasisidet küsimustes, mis on seotud liikmesriikide õhukvaliteedi meetmetega;

58. toonitab tõsiasja, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, keskkonnaaktivistidel ja uurivatel ajakirjanikel on tänu sellele, et nad asuvad andmekogumiskoha lähedal ja omavad kohaliku olukorra kohta kogutud andmetele otsesest juurdepääsu, oluline roll välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide edendamises ja nende rakendamise kontrollimises ning nad tuleks sellest tulenevalt täielikult nõuandemenetlusse kaasata;

59. nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks välisõhu kvaliteedi direktiive, et lisada selged sätted, mis tagavad kodanike õiguse õigusemõistmisele kooskõlas Århusi konventsiooniga, ning kutsub nõukogu üles hõlbustama selle rakendamist, mis on eriti oluline valdkondades, kus nõukogu tegutseb seadusandjana;

Muud soovitused

60. nõuab, et komisjon kaaluks siseõhu kvaliteedi reguleerimist iseseisvalt või kestlikke hooneid käsitlevate õigusaktide osana, hõlmates siseõhu kvaliteedi suletud ruumides vähemalt avaliku ja ärikinnisvara puhul;

61. peab oluliseks koostada seirevõrgustiku saavutatud tulemuste üldine analüüs ja koostada iga-aastased aruanded, mis on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad ruumiliste ja ajaliste andmete analüüse ning elukvaliteedile ja ökosüsteemidele avalduva mõju hinnanguid koos soovitustega meetmete kohta, mida tuleks võtta tuvastatud kroonilise või episoodilise õhusaaste vähendamiseks;

62. on veendunud, et liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et teised linnad järgiksid üldiselt selles valdkonnas häid tavasid omavate linnade eeskuju valmisoleku- või hädaolukorra lahendamise kavade koostamise ja rakendamise kaudu, mis käivitatakse võimalikult kiiresti, kui prognoositakse või tegelikult esineb rahvatervist ohustavate saasteainete ja osakeste suur kontsentratsioon;

63. rõhutab vajadust parandada transpordisektori töötajate töötingimusi, kaitstes paremini töötajaid, kes puutuvad iga päev kokku märkimisväärse õhusaaste ja mürgiste aurudega, ning investeerides nende kutsealasesse ümberõppesse, täiendusõppesse ja koolitustesse;

64. rõhutab, et vähese heitega ja heiteid vähendava tehnoloogiaga seotud innovatsioon ja teadusuuringud aitavad vähendada heitkoguseid kõigis sektorites; nõuab tungivalt, et komisjon järgiks tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet;

65. julgustab komisjoni ja liikmesriike tagama, et õhukvaliteedi poliitikameetmetega tagataks seotud valdkondades innovatsioon ja konkurentsivõime, püüeldes samal ajal nullsaaste eesmärgi poole;

66. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama foorumite toetamist ja julgustama konsultatsioone teiste riikidega, et leida tõhusaid lahendusi ja hõlbustada Euroopa, riikliku ja kohaliku poliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada vastuvõetavad õhukvaliteedi standardid;

°

° °

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (26.2.2021)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamise kohta: direktiiv 2004/107/EÜ ja direktiiv 2008/50/EÜ

(2020/2091(INI))

Arvamuse koostaja: Carlo Fidanza

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) sõnul avaldavad tahked osakesed, eriti tahked peenosakesed (PM2,5), tervisele kõige tõsisemat mõju; arvestades, et parajasti tehakse tööd selle nimel, et määratleda tahkete osakeste ja PM2,5 päevased piirtasemed;

1. juhib tähelepanu sellele, et kuigi enamiku transpordiga seotud saasteainete heitkogused on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, leidub ELis endiselt kriitilisi piirkondi, kus õhusaaste tase on liiga kõrge, eelkõige linnapiirkondades, kus peaaegu iga kuues elanik puutub kokku õhusaaste kontsentratsiooniga, mis ületab teatavatele saasteainetele kehtestatud ELi õhukvaliteedi norme; toonitab, et transpordist tulenev liiga suur õhusaaste kontsentratsioon ohustab eelkõige linnapiirkondades ja transpordisõlmede lähedal elavaid inimesi;

2. tuletab meelde, et WHO sõnul kujutab õhusaaste endast suurimat inimeste tervist ohustavat keskkonnariski, sest see suurendab hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedust ning infarkti, vähi, diabeedi, ülekaalulisuse ja dementsuse ohtu;

3. väljendab heameelt komisjoni nullsaaste tegevuskava loomise üle ja juhib tähelepanu vajadusele seada tõeliste muutuste saavutamiseks selged eesmärgid, millele lisanduksid konkreetsed eesmärgid eri liikmesriikide ja piirkondade jaoks;

4. väljendab muret selle üle, et mõned ELi õhukvaliteedi normid ei ole väljakujunenud tervishoiualaste soovitustega täielikult kooskõlas; õhutab komisjoni vastavalt WHO tulevastele soovitustele uuendama ülipeente osakeste, metaani ja musta süsiniku võrdlusväärtusi;

5. usub, et nende kriitiliste piirkondade õhukvaliteedi parandamiseks on eelkõige linnapiirkondades ülioluline liikuda kestlikuma ja vähem saastava transpordisüsteemi ning liikuvustaristu projekteerimise suunas, mille eesmärk oleks liiklusummikute vähendamine, kasutades samal ajal kõiki olemasolevaid vahendeid võimalikult tulemuslikult ning võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid ja värskeimaid uuenduslikke tehnilisi lahendusi; kutsub komisjoni üles aitama liikmesriikidel oma transporditaristut regulaarselt kvaliteedi suhtes kontrollida, et teha kindlaks piirkonnad, kus tuleb liiklusummikuid vähendada ja liikluskorraldust optimeerida ning võtta nendes piirkondades vajalikke meetmeid, sealhulgas kasutades selleks kättesaadavaid ELi rahalisi vahendeid ja peamiste rahastamismehhanismide, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite paremat suunamist, et muuta õhukvaliteedi parandamine eraldiseisvaks prioriteediks;

6. õhutab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi töötama välja ning rakendama strateegilisi ja tõenduspõhiseid säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid, et kooskõlastatult kavandada eri transpordisektoritele ja -liikidele suunatud poliitikameetmeid, stiimuleid ja toetusi, näiteks meetmeid elektri ning teiste alternatiivkütuste ja -jõuallikate, nagu veeldatud maagaasi, liitiumioonakude, vesiniku, kütuseelementide ja võrgust saadava elektri kasutuselevõtu edendamiseks, investeeringuid säästvasse ja kestlikku ühistransporti, meetmeid olemasoleva sõidukipargi uuendamiseks, investeeringuid keskkonnasõbralike transpordiliikide ja liikuvuse kui teenusega seotud tehnoloogiatesse ning aktiivse, jagatud ja heitevaba liikuvuse taristusse, vähese saastega alade loomisesse, sõidukite laadimissüsteemidesse ning nõudlusega seotud meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks ja teavitustegevuse parandamiseks seoses ELi rolliga õhusaastevastases võitluses;

7. juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse struktuurilisi piiranguid, mis võivad mõjutada alternatiivsete transpordiliikide kasutuselevõtmist äärepoolseimates piirkondades ja saartel; nõuab, et komisjon ja äärepoolseimate piirkondade valitsused kavandaksid tegevuskava, mille eesmärk oleks pakkuda nendes piirkondades transpordile stiimuleid ja sihtotstarbelist rahastamist;

8. toonitab, kui oluline on piisava oskusteabe ja ressursside olemasolu kohalikul ja piirkondlikul tasandil selleks, et koostada õhukvaliteedikavad ja töötada välja viisid, kuidas õhukvaliteedi parandamise meetmeid valida, rakendada ja hinnata; toonitab vajadust suurendada sellega seoses teadlikkust olemasolevate rahastamisvõimaluste, tehniliste ressursside ja paindlike võimaluste kohta, mida on võimalik kohalike ja piirkondlike oludega sobitada;

9. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni hiljutises säästva ja aruka liikuvuse strateegias taotletakse ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liiklemise ning automatiseeritud, ühendatud ja mitmeliigilise liikuvuse osakaalu suurendamist, et transpordist tulenevat saastet ja liiklusummikuid eelkõige linnades märkimisväärselt vähendada ning inimeste tervist ja heaolu parandada;

10. juhib tähelepanu sellele, et ühistransporditeenus on eelkõige maapiirkondades tihti mitterahuldav, ebaregulaarne ja kallis;

11. nõuab eelkõige linnapiirkondades asjakohaseid investeeringuid laiaulatuslikku jalgrattataristusse, et tagada kõigi vähekaitstud liiklejate turvalisus ja suurendada jalgrattasõidu kui tõhusa ja tervisliku transpordiliigi atraktiivsust; rõhutab, kui tähtis on maa- ja linnapiirkondade vahel säästva liikumise võimaldamiseks tagada raudteetranspordi ja jalgrattasõidu sujuv ühenduvus; ergutab selleks laiendama Euroopa jalgrattateede võrgustikku;

12. tuletab meelde, et komisjon võttis oma Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kohustuse võtta vastu nullsaaste tegevuskava; on seisukohal, et kehtivate õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide ajakohastamine ja nende õigeaegne rakendamine on äärmiselt oluline selleks, et õhusaastet edukalt vähendada;

13. rõhutab veel kord maanteetranspordilt märkimisväärselt vähem saastavatele transpordiliikidele (näiteks kombineeritud veod, sisevee- ja raudteetransport) ülemineku tähtsust, kasutades selleks ära Euroopa raudteeaastat 2021; toonitab sellega seoses tungivat vajadust parandada ja ajakohastada raudteetaristut, rakendades täielikult Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), kõrvaldades kitsaskohad ja luues puuduvad ühendused, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu raames, ning lihtsustades ja soodustades veelgi enam ühendvedusid ja mitmeliigilist transporti; usub, et nn viimase kilomeetri ühenduste ja keskmiste vahemaade puhul tuleks seda lähenemisviisi kombineerida vajadusega muuta maanteetransport tõhusamaks ja kestlikumaks;

14. rõhutab vajadust parandada transpordisektori töötajate töötingimusi, kaitstes paremini töötajaid, kes puutuvad iga päev kokku märkimisväärse õhusaaste ja mürgiste aurudega, ning investeerides nende kutsealasesse ümberõppesse, täiendusõppesse ja koolitustesse;

15. juhib tähelepanu sellele, et välisõhu kvaliteedi direktiivide nõuetekohane rakendamine ja jõustamine on osutunud keeruliseks; nõuab seetõttu tungivalt, et enne uute meetmete kavandamist rakendataks nõuetekohaselt direktiivi 2008/50/EÜ ja kõiki muid transpordisektori heidet käsitlevaid olemasolevaid õigusakte ning tagataks nende kiire elluviimine; õhutab komisjoni ja liikmesriike jätkama koostööd WTOga, et uusimate kättesaadavate tõendite põhjal ajakohastada ülemaailmsed õhukvaliteedi suunised, et viia selle protsessi lõpus läbi õhukvaliteedi mõjuhinnang ja kaaluda vajaduse korral võimalust olemasolevate ELi õigusaktide läbivaatamiseks;

16. väljendab heameelt selle üle, et komisjon tegi 2019. aastal välisõhu kvaliteedi direktiividele toimivuskontrolli; kutsub komisjoni üles uurima vahendeid, mille abil saaks riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega teha õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide täitmise edendamiseks kiiret ja tõhusamat koostööd, sealhulgas ELi rahastamise abil; kutsub komisjoni üles andma tehnilist abi ja oskusteavet riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele, kellel on raskusi õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide rakendamisel ja nende elluviimise tagamisel;

17. tuletab meelde, et 2005. aasta mõjuhinnangus, mis tehti enne praeguste välisõhu kvaliteedi direktiivide vastuvõtmiseks ettepaneku esitamist, hindas komisjon, et kavandatud direktiivide järgimise otsesed kulud oleksid 2020. aastal 5–8 miljardit eurot ja rahas väljendatuna oleks kasu tervisele 37–119 miljardit eurot aastas, järeldades sellest, et õhukvaliteedi poliitikast saadav kasu kaaluks kindlalt üles selle rakendamiskulud;

18. õhutab komisjoni ja liikmesriike tagama, et õhukvaliteedi poliitikameetmetega tagataks seotud valdkondades innovatsioon ja konkurentsivõime, püüeldes samal ajal nullsaaste eesmärgi poole;

19. tuletab meelde, et praegu menetletakse seoses õhusaaste kontsentratsiooni puuduliku seire või piirtasemete ületamisega 31 rikkumismenetlust 18 liikmesriigi vastu, mis tõendab, et liidus on märkimisväärne välisõhu kvaliteedi direktiivide rakendamispuudujääk; kutsub komisjoni üles rakendamispuudujäägi suurenemise vältimiseks vähendama viivitusi rikkumismenetluste eri etappides;

20. tuletab lisaks meelde, et Euroopa Kontrollikoja õhusaastet käsitlevas eriaruandes nr 23/2018 viidatakse samuti õhukvaliteedi piirtasemetega seotud rikkumismenetluste suurele arvule ja tõenditele selle kohta, et liidus on märkimisväärne õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide rakendamispuudujääk; märgib, et see rakendamispuudujääk kestab kauem, muu hulgas rikkumismenetluste eri etappide korduvate pikkade viivituste tõttu, mis kestavad tavaliselt kuus kuni kaheksa aastat; on seisukohal, et kaheaastane periood, mis on komisjonile piirmäärade ületamise kohta teate esitamiseks ette nähtud, on liiga pikk, ega võimalda tagada õigeaegset jõustamist;

21. võtab murega teadmiseks Euroopa Kontrollikoja märkused, et õhukvaliteedikavad, mille eesmärk on võtta piirmäärade ületamise suhtes parandusmeetmeid, ei ole tihti tõhusad eelkõige sellepärast, et heitekoguste vähendamiseks nende tekkekohas ei ole ette nähtud piisavalt sihipäraseid meetmeid;

22. tuletab meelde, et maanteetransport on endiselt suurim lämmastikoksiidide heite allikas ja liidus tuleneb sellest 10–11 % tahkete osakeste heitest; tuletab meelde, et kuna maanteetranspordi tahkete osakeste heite koguhulk väheneb, muutub üha olulisemaks sõidukite rehvide, pidurite ja sidurite kulumisest tuleneva heite osakaal; kutsub komisjoni üles hindama viise, kuidas vähendada heitgaasidega mitteseotud maanteetranspordi heiteid; loodab lisaks, et sõiduautode, kaubikute, veoautode ja busside Euro 6/VI järgsete heitenormide tulevase läbivaatamise käigus seatakse tegelike sõidutingimuste põhjal kõigile sõidukitele ambitsioonikad ja saavutatavad õhukvaliteedinormide eesmärgid;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama olemasolevates õigusaktides sisalduvate heitenormide paremat jõustamist ja suurendama teadlikkust võimaluste kohta viia need vastavusse kasutatud autodele kehtivate ökoloogiliste standarditega, näiteks moderniseerimise teel;

24. rõhutab, et kõige tõhusam viis maanteetranspordist tuleneva õhusaaste vähendamiseks on edendada üleminekut traditsiooniliselt kütuselt puhtamatele alternatiivkütustele, nagu on kirjeldatud direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta; usub, et määruse (EL) 2019/631 (millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid) tulevane läbivaatamine kiirendaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist;

25. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa rannikul põhjustab märkimisväärset õhusaastet ka meretransport; kutsub komisjoni üles alternatiivkütuste taristu direktiivi tulevase läbivaatamise käigus soodustama kaldalt tuleva elektri kasutamist sadamates, et edendada selleks kasutatava tehnoloogia kasutuselevõttu;

26. toonitab lennunduse mõju õhusaastele ja sellest tulenevat negatiivset mõju tervisele; tuletab sellega seoses meelde, et õhukvaliteeti saab parandada lennujaamades seisvate lennukite elektriga varustamisega, ning õhutab liikmesriike tagama, et nende riiklikes poliitikaraamistikes võetakse arvesse vajadust paigaldada vastavalt direktiivile (EL) 2014/94 lennujaamadesse elektrivarustusseadmed;

27. tuletab meelde, et ELis on suured erinevused selles, kuidas ja kus välisõhu saastet mõõdetakse ja seiratakse; on seisukohal, et see on tõsine probleem ja nõuab ühtsete kriteeriumite väljatöötamist selle kohta, kuidas õhusaastet mõõdetakse ja kuhu proovivõtujaamad paigaldatakse; väljendab kahetsust tõsiasja üle, et mõnel juhul ei ole õhukvaliteedi näidud usaldusväärsed või ei ole neid sensorvõrkude puudumise tõttu võimalik kätte saada; toonitab, et kõigis liikmesriikides tuleb kehtestada sobivad, ühtlustatud ja standarditud õhusaastest teavitamise ja õhusaaste seire meetodid ning kord, et tagada kogutud andmete täpsus, rikkumatus ja võrreldavus; kutsub komisjoni ja liikmesriike sellega seoses üles seaduselünkade täitmiseks parandama välisõhu kvaliteedi direktiivide täitmise üle tehtavat järelevalvet ning nende rakendamist; õhutab lisaks soodsate õhusaastesensorite ja tehisintellekti meetodite abil tehtavale uuenduslikule ja laiendamiskõlblikule õhukvaliteedi seirele jätkama Copernicuse atmosfääriseire teenuse kaudu saadavate satelliidiandmete kasutamist ja lõimimist ning võtma linna- ja maapiirkondade suuremahulistes transpordikoridorides ning transpordisõlmede läheduses süstemaatiliselt kasutusele 5G ja gigabititaristu, et teavitamist ja seiret parandada;

28. toonitab tõsiasja, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, keskkonnaaktivistidel ja uurivatel ajakirjanikel on tänu sellele, et nad asuvad andmekogumiskoha lähedal ja omavad kohaliku olukorra kohta kogutud andmetele otsesest juurdepääsu, oluline roll välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide edendamises ja nende rakendamise kontrollimises ning nad tuleks sellest tulenevalt täielikult nõuandemenetlusse kaasata.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.2.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 17 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Andor Deli, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clare Daly, Carlo Fidanza, Marianne Vind

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29	+
ECR	Carlo Fidanza, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Lucia Vuolo
NI	Mario Furore, Dorien Rookmaker
PPE	Magdalena Adamowicz, Andor Deli, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Barbara Thaler, Elissavet Vozemberg-Vrionidi
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Giuseppe Ferrandino

 

17	-
S&D	Andris Ameriks, Ismail Ertug, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Marianne Vind, Petar Vitanov
The Left	Clare Daly, João Ferreira, Elena Kountoura
Verts/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Tilly Metz

 

3	0
ECR	Peter Lundgren
ID	Julie Lechanteux, Philippe Olivier

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	4.3.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 33 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	João Ferreira, Sven Giegold, Norbert Lins

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

43	+
NI	Ivan Vilibor Sinčić
PPE	Stanislav Polčák, Michal Wiezik
Renew	Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner
S&D	Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
The Left	Malin Björk, João Ferreira, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis
Verts/ALE	Margrete Auken, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Sven Giegold, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan

 

33	-
ECR	Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
ID	Simona Baldassarre, Aurélia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin, Luisa Regimenti, Silvia Sardone
PPE	Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Christian Doleschal, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Norbert Lins, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Edina Tóth, Pernille Weiss
Renew	Andreas Glück

 

3	0
ECR	Sergio Berlato
PPE	Nathalie Colin-Oesterlé, Agnès Evren

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

• [1] „Ambient Air Pollution: A global assessment of exposure and burden of disease“ (Välisõhu saastatus: kokkupuute ja haiguskoormuse üldine hindamine), Maailma Terviseorganisatsioon, 2016.
• [2] „Õhukvaliteet Euroopas – 2020. aasta aruanne“, aruanne 9/20, Euroopa Keskkonnaamet, 2020.
• [3] Samas.
• [4] „EU policy on air quality: implementation of selected legislation“ (ELi poliitika seoses õhukvaliteediga: valitud õigusaktide juurutamine), Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2021.
• [5] Euroopa Keskkonnaamet, 2020.
• [6] Samas.
• [7] Samas.
• [8] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2021.
• [9] Samas.
• [10] Samas.
• [11] Euroopa Keskkonnaamet, 2020.
• [12] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2021.
• [13] 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ning 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus.
• [14] Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2021.
• [15] 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ.
• [16] „Õhusaaste: meie tervis ei ole veel piisavalt kaitstud“, eriaruanne nr 23/2018, Euroopa Kontrollikoda, 2018.
• [17] „Executive Summary of the Fitness Check“ (Toimivuskontrolli kokkuvõte), Euroopa Komisjon, 2019.
• [18] Samas.
• [19] Euroopa Keskkonnaamet, 2020.
• [20] Euroopa Komisjon, 2019.
• [21] Euroopa Kontrollikoda, 2018.
• [22] ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.
• [23] ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.
• [24] ELT L 344, 17.12.2016, lk 1.
• [25] ELT L 335, 17.12.2011, lk 86.
• [26] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.
• [27] ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
• [28] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0201.
• [29] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0186.
• [30] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
• [31] ELT C 324, 1.10.2020, lk 35.
• [32] Maailma Terviseorganisatsioon, Ambient air pollution: A global assessment of exposure and burden of disease, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf, 2016.
• [33] EEA 23. novembri 2020. aasta aruanne 09/2020 „Air Quality in Europe – 2020 report“,
• [34] Chen, H. jt, „Living near major roads and the incidence of dementia, Parkinson’s disease, and multiple sclerosis: a population based cohort study“, The Lancet, kd 389, nr 10070, Elsevier Ltd., 2017, lk 718–726.
• [35] Guxens, M. jt, „Air Pollution Exposure During Fetal Life, Brain Morphology, and Cognitive Function in School-Age Children“, Biological Psychiatry, kd 84, nr 4, Elsevier Inc., 2018, lk 295–303.
• [36] Lim, C. C. jt, „Association between long-term exposure to ambient air pollution and diabetes mortality“, US Environmental Research, kd 165, Elsevier Inc., 2018, lk 330–336.
• [37] EEA, Air pollution: how it affects our health, EEA, Kopenhaagen, 2020, https://www.eea.europa.eu/themes/air/health-impacts-of-air-pollution.
• [38] Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 2021. aasta jaanuari uuring „Air Pollution and COVID-19. Including elements of air pollution in rural areas, indoor air pollution, vulnerability and resilience aspects of our society against respiratory disease, social inequality stemming from air pollution“.
• [39] Maailma Terviseorganisatsioon, Ambient air pollution: A global assessment of exposure and burden of disease, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf, 2016.
• [40] Eurostati 7. septembri 2016. aasta statistikaraamat „Urban Europe – Statistics on cities, towns and suburbs“.
• [41] Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 23. novembri 2020. aasta aruanne 09/2020 „Air Quality in Europe – 2020 report“.
• [42] Khomenko, S. jt, „Premature mortality due to air pollution in European cities: a health impact assessment“, The Lancet Planetary Health, Elsevier Inc., 2021.
• [43] Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 18. jaanuari 2021. aasta Euroopa rakendamishinnang „EU policy on air quality: implementation of selected EU legislation“, lk 26.
• [44] Amann, M. jt, Support to the development of the Second Clean Air Outlook – Specific Contract 6 under Framework Contract ENV.C.3/FRA/2017/0012 (Final Report), Euroopa Komisjon, Brüssel, 2020.
• [45] Eurostat, Air pollution statistics – emission inventories, Eurostat, Luxembourg, 2020, www.ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Air_pollution_statistics_-_emission_inventories&oldid=403107
• [46] Komisjoni 8. jaanuari 2021. aasta aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teine puhta õhu poliitika aruanne“ (COM(2021)0003).
• [47] WHO Euroopa piirkondlik büroo Kopenhaagenis, „Air Quality Guidelines for Europe“, European Series, kd 2, Maailma Terviseorganisatsioon, Genf, 2000.
• [48] Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 23. novembri 2020. aasta aruanne 09/2020 „Air Quality in Europe – 2020 report“.
• [49] EEA 23. veebruari 2018. aasta näitajatel põhinev hinnang „Emissions of primary PM2.5 and PM10 particulate matter“.
• [50] EEA 18. juuni 2015. aasta andmete visualiseering „Sector share of sulphur oxides emissions“: https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/daviz/sector-share-of-sulphur-oxides-emissions#tab-chart_1.
• [51] EEA 18. juuni 2015. aasta andmete visualiseering „Sector share of nitrogen oxides emissions“: https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/daviz/sector-share-of-nitrogen-oxides-emissions#tab-chart_1.
• [52] EEA 19. septembri 2018. aasta aruanne „Mercury in Europe’s environment. A priority for European and global action“.
• [53] Campling, P. jt, Specific evaluation of emissions from shipping including assessment for the establishment of possible new emission control areas in European Seas, Flemish Institute for Technological Research NV, Mol, 2013.
• [54] Cofala, J. jt, The potential for cost-effective air emission reductions from international shipping through designation of further Emission Control Areas in EU waters with focus on the Mediterranean Sea, International Institute for Applied Systems Analysis, Laxenburg, 2018.
• [55] Euroopa Komisjoni 28. novembri 2019. aasta ELi välisõhu kvaliteedi direktiivide (2008/50/EÜ, 2004/107/EÜ) toimivuskontroll (SWD(2019)0427).
• [56] Brandt, J., Silver, J. D. ja Frohn, L. M., Assessment of Health-Cost Externalities of Air Pollution at the National Level using the EVA Model System, CEEH teaduslik aruanne nr 3, 2011.