RAPORT Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

22.3.2021 - (2020/2110(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Ibán García Del Blanco

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2020/2110(IMM))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Jean‑François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille edastas 16. juunil 2020. aastal Pariisi apellatsioonikohtu prokurör seoses eeluurimiskohtunike menetluses oleva poolelioleva kohtuasjaga, mis puudutab kohtulikku uurimist väidetava usalduse kuritarvitamise, organiseeritud pettuse, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise, töötaja deklareerimata jätmisest tuleneva ebaseadusliku tööhõive, avaliku sektori vahendite omastamise ja omastatud vahendite teadliku varjamise asjus ning mis tehti teatavaks täiskogu istungil 8. juulil 2020. aastal,

– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 ära kuulanud Thierry Mariani, kes asendas Jean-François Jalkhi,

– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid[1],

– võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0051/2021),

Α. arvestades, et eeluurimiskohtunikud on taotlenud Jean-François Jalkhi puutumatuse äravõtmist, et kuulata ta üle seoses väidetavate kuritegudega;

Β. arvestades, et Jean-François Jalkhi puutumatuse äravõtmise taotlus on seotud väidetava usalduse kuritarvitamise, võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise, organiseeritud pettuse, töötaja deklareerimata jätmisest tuleneva ebaseadusliku tööhõive, avaliku sektori vahendite omastamise ja omastatud vahendite teadliku varjamisega, mis on Prantsuse karistusseadusliku artiklite 314-1, 314-10, 321-2, 321-3, 321-4, 321-9, 321-10, 441-l, 441-10, 441-11, 313-1, 313-2, 313-3, 313-7, 313-8, 313-9, 432-15 ja 432-17 ning Prantsuse tööseadustiku artiklite L8221-1, L8221-5, L8224-1, L8224-3, L8224-4 ja L8224-5 kohaselt karistatavad kuriteod;

C. arvestades, et pärast esialgset uurimist, mille aluseks oli toonase Euroopa Parlamendi presidendi 9. märtsi 2015. aasta avaldus erakonda Rahvusrinne (Front National) kuuluvate Euroopa Parlamendi liikmete teatavate assistentide kohta, alustati 5. detsembril 2016 asja kohtulikku uurimist;

D. arvestades, et 2015. aasta veebruaris avaldatud Rahvusrinde ametikohtade loetelus oli välja toodud ainult 15 parlamendiliiget (kokku 23st), 21 kohalikku assistenti ja 5 registreeritud assistenti (kokku 54 assistendist); arvestades, et mitu parlamendiliikme assistenti märkis oma töökohaks Rahvusrinde peakorteri Nanterre’is ja mõnel juhul väitsid nad end seal töötavat täisajaga, kuigi nad elasid oma väidetavast töökohast 120–945 kilomeetri kaugusel; arvestades, et uurimise käigus selgus, et kaheksa parlamendiliikme assistenti ei teinud assistenditööd peaaegu üldse või mõnel juhul moodustas see töö nende tegevusest väga väikese osa;

E. arvestades, et uurimise käigus selgusid ka teatavad asjaolud, mille põhjal tundub ebatõenäoline, et asjaomased parlamendiliikme assistendid üldse Euroopa Parlamendiga seotud ülesandeid täitsid, sest:

– assistentide Euroopa Parlamendi töölepingud jäid ajaliselt kahe Rahvusrinde töölepingu vahele;

– assistentide Euroopa Parlamendi töölepingud ja Rahvusrinde töölepingud kehtisid üheaegselt;

– töölepingud Rahvusrindega sõlmiti ajavahemikeks, mis järgnesid vahetult assistentide Euroopa Parlamendi töölepingutega hõlmatud ajavahemikele;

F. arvestades, et uurimise käigus selgus, et Jean-François Jalkh töötas Jean-Marie Le Peni kohaliku assistendina täistööajaga 2009. aasta juulist kuni 2014. aasta aprillini brutopalgaga 3011,14 eurot kuus; arvestades, et samal ajal töötas ta Rahvusrindes mitmel juhtival ametikohal kas üksteise järel või korraga ning sai kahelt eri ettevõttelt tasu kampaania raamatupidamisaruannete auditeerimise eest; arvestades, et 29. jaanuaril 2016 otsustas Euroopa Parlamendi peasekretär nõuda Jean-Marie Le Penilt tagasi 320 026,23 eurot, mille parlament tasus seoses Jean-François Jalkhi lepinguga; arvestades, et selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebused jäeti Euroopa Liidu Üldkohtu 7. märtsi 2018. aasta otsuse[2] ja Euroopa Liidu Kohtu 28. novembri 2018. aasta määrusega[3] rahuldamata;

G. arvestades, et uurimise käigus selgus ka asjaolu, et Jean-François Jalkh palkas Euroopa Parlamendi liikmena täistööajaga tööle kohaliku assistendi 1. juulist 2014 kuni 4. jaanuarini 2016, välja arvatud ajavahemikul 24. augustist 2015 kuni 14. detsembrini 2015, brutopalgaga 2950 eurot kuus; arvestades, et ei leitud e-kirju ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tema tööd parlamendiliikme assistendina; arvestades, et kõnealune parlamendiliikme assistent oli erakonna õigusküsimuste eest vastutava aseesimehe Jean-François Jalkhi assistendina kantud Rahvusrinde ametikohtade loetellu, mis avaldati 2015. aasta veebruaris; arvestades, et Prantsusmaa 2015. aasta valimiskampaania ja 2014. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajast leiti e-kirju, millele ta oli alla kirjutanud „Jean-François Jalkhi assistent – valimisteenistus“; arvestades, et 2015. aasta juunist kuni sama aasta 21. detsembrini kestnud ajavahemikust leiti ka e-kirju, mis andsid tunnistust tema tööst Wallerand de Saint-Justi valimiskampaanias, kes oli Rahvusrinde juhtiv kandidaat Île de France’i piirkondlikel valimistel, kuigi tema leping parlamendiliikme assistendina peatati sel eesmärgil alles 24. augustist kuni 14. detsembrini 2015; arvestades, et 11. detsembril 2019 esitati talle süüdistus omastatud avaliku sektori vahendite teadliku varjamise eest;

H. arvestades, et kohtu-uurijad peavad vajalikuks Jean-François Jalkh üle kuulata;

I. arvestades, et kui uurijad olid Jean-François Jalkhi 18. detsembriks 2018 kohale kutsunud ja ta oli oma valmisolekust teatanud, jäi ta siiski tulemata, ning neli päeva enne kokkulepitud kohtumise kuupäeva esitas tema õigusnõustaja kohtumise edasilükkamise taotluse, märkides, et Jean-François Jalkh soovib kasutada oma vaikimisõigust; arvestades, et vaatamata tema advokaadi 19. veebruari 2019. aasta kirjale, milles kinnitati, et Jean-François Jalkh on valmis laskma end vabatahtlikult üle kuulata, ei ilmunud ta seegi kord kohale, kui uurijad ta 25. juuniks 2019 kohtusse kutsusid, ega põhjendanud oma tulemata jätmist; arvestades, et seejärel keeldus ta parlamendiliikme puutumatusele tuginedes ilmumast eeluurimiskohtunike ette, kes olid kutsunud ta kohtusse 15. novembril 2019;

J. arvestades, et pädev asutus on esitanud taotluse Jean-François Jalkhi puutumatuse äravõtmiseks, et teda tema vastu esitatud süüdistuste asjus küsitleda;

K. arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks[4];

L. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

M. arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt saab parlamendiliiget kuriteo või väärteo toimepanemise eest vahistada ning temalt saab vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille liige ta on; arvestades, et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

N. arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

O. arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaks sellele, et kohtumenetluse eesmärk on tekitada kahju isiku poliitilisele tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;

1. otsustab Jean‑François Jalkhi puutumatuse ära võtta;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsusmaa ametiasutustele ja Jean‑François Jalkhile.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	18.3.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Manon Aubry, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Marie Toussaint, Adrián Vázquez Lázara, Axel Voss, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Patrick Breyer, Andrzej Halicki, Heidi Hautala, Ilhan Kyuchyuk, Antonius Manders, Sabrina Pignedoli, Jérôme Rivière, Nacho Sánchez Amor

 

 

• [1] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.
• [2] Kohtuotsus, Üldkohus (kuues koda), 7. märts 2018, Jean-Marie Le Pen vs. Euroopa Parlament, T-140/16, ECLI:EU:T:2018:122.
• [3] Euroopa Kohtu (neljas koda) 28. novembri 2018. aasta määrus, Jean-Marie Le Pen vs. Euroopa Parlament, kohtuasi C-303/18 P, ECLI:EU:C:2018:962.
• [4] Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.