RAPORT Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohta

24.3.2021 - (2020/2087(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Younous Omarjee

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohta

(2020/2087(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174 ja 175, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349,

– võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta ja selle muutmist 15. mail 2014 ja 20. märtsil 2020[1],

– võttes arvesse aruandeid, mille on avaldanud valitsustevaheline kliimamuutuste rühm, eelkõige 31. märtsi 2014. aasta aruannet „Climate Change 2014: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2014: tagajärjed, kohanemine ja haavatavus),

– võttes arvesse 22. aprillil 2016. aastal allkirjastatud Pariisi kokkulepet,

– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ning selle rakendamise ja kasutamise kohta[2],

– võttes arvesse oma 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta[3],

– võttes arvesse komisjoni 15. mai 2019. aasta töödokumenti Euroopa Liidu Solidaarsusfondi hindamise kohta aastatel 2002–2017 (SWD(2019)0186),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrust (EL) 2020/461, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002, et anda finantsabi liikmesriikidele ja liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele, keda ulatuslik rahvatervise hädaolukord tõsiselt mõjutab[4],

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[5],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2020. aasta seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EU) nr 2012/2002, et anda finantsabi liikmesriikidele ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele, keda ulatuslik rahvatervise hädaolukord tõsiselt mõjutab (COM(2020)0114),

– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0052/2021),

A. arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF), mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 pärast 2002. aastal Kesk-Euroopat tabanud suuri üleujutusi, annab rahalist abi liikmesriikidele ja ühinevatele riikidele, keda on tabanud suured või piirkondlikud looduskatastroofid või tõsised rahvatervise hädaolukorrad; arvestades, et ELSFil on tõeline ELi lisaväärtus ja tahe näidata üles solidaarsust sellistest katastroofidest mõjutatud ELi piirkondades elavate inimestega;

B. arvestades, et oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsioonis ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks tuletas Euroopa Parlament meelde, et liikmesriikide vaheline solidaarsus ei ole vabatahtlik, vaid Euroopa Liidu lepingu artiklitest 2 ja 21 tulenev kohustus ja ka üks Euroopa põhiväärtustest, mis on loetletud eelnimetatud lepingu artiklis 3; arvestades, et samas resolutsioonis nõuab Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon tugevdaks kriisiohjamise ja katastroofidele reageerimise mehhanismide kõiki komponente;

C. märkides huviga, et hiljutise uuringu kohaselt usub kaks kolmandikku ELi kodanikest, et Euroopa Liidul peaks olema rohkem pädevusi, et tulla toime ootamatute kriisidega, nagu COVID-19, ning üle poole usub, et ELil peaks olema nende kriisidega tegelemiseks rohkem rahalisi vahendeid[6]; arvestades, et praegusel tervishoiukriisil on väga oluline inimmõõde, ning arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid seepärast tegutsema solidaarsuse vaimus;

D. arvestades, et seni on ELSFi toetustest abi saanud 23 liikmesriiki ja üks ühinev riik, mida on mõjutanud sadakond looduskatastroofi, kogusummas ligikaudu 6,6 miljardit eurot[7];

E. arvestades, et 2017. ja 2018. aastal esitati umbes kaks kolmandikku kõigist ELSFi taotlustest üleujutuste tõttu, hoolimata sellest, et aruandeperioodi iseloomustasid ka märkimisväärsed tormid, metsatulekahjud ja maavärinad;

F. märkides, et ELSF on kasulik, nagu on rõhutatud komisjoni hinnangus, eelkõige seoses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koormuse vähendamisega, et toetada taastepüüdlusi pärast suuri riiklikke või piirkondlikke looduskatastroofe või ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 (muudetud);

G. arvestades, et ELSFi reguleerivat raamistikku muudeti 2014. aastal määruse (EÜ) nr 661/2014 muutmisega, millega eelkõige lihtsustati menetlusi, vähendati toetuse saamise taotluse esitamise järel vastamiseks kuluvat aega, täpsustati piirkondlike katastroofiolukordade puhul toetuse saamiseks esitatavate taotluste rahuldamise kriteeriumeid, pikendati rakendamisperioodi ja kehtestati ettemaksed, nagu parlament oli mitu korda palunud; arvestades, et uusi edusamme tehti määruse muutmisega 2020. aasta märtsis, eelkõige ettemaksete taseme tõstmise ja ELSFi vahendite eraldamise protsessi lihtsustamise osas;

H. arvestades, et ulatuslike katastroofide puhul esitatud taotlustest on rahuldatud taotluste osakaal 100 %, samas kui kõige tavapärasema kategooria, piirkondlike katastroofide puhul esitatud taotluste rahuldamise osakaal tõusis pärast ELSFi reguleeriva raamistiku läbivaatamist 2014. aastal 32 %-lt 85 %-le;

I. arvestades, et kuigi määruse reform 2014. aastal aitas pikendada ELSFi rahalise toetuse taotluse ettevalmistamise ja esitamise tähtaega 10 nädalalt 12 nädalale, tuleb suurt osa juhtumitest veel ajakohastada, mis põhjustab viivitusi toetustele juurdepääsul; arvestades, et sel põhjusel peaks komisjon andma lihtsustatud suuniseid kohaldamisnõuete kohta ja vähendama seeläbi halduskoormust;

J. arvestades, et kogu toetuse kasutamiseks kuluvat aega võiks veelgi lühendada, et täita pakiline vajadus ELi solidaarsuse järele;

K. arvestades, et ELSFist antav abi hõlmab üksnes energeetika-, vee- ja reovee-, telekommunikatsiooni-, transpordi-, tervishoiu- ja haridustaristute endise olukorra taastamist, mitte Euroopa rohelises kokkuleppes nõutud katastroofidele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema taristu taastamise lisakulusid, mida toetust saav riik peab rahastama omavahenditest ja muudest ELi fondidest, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond;

L. märkides huviga, et nagu näitas COVID-19 kriis, on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja ELSFi vahel vaja suuremat koostoimet; tunnistades, et ELSF loodi selleks, et reageerida looduskatastroofidele lühikeses ja keskpikas perspektiivis, samal ajal kui ühtekuuluvuspoliitika (ERF ja Ühtekuuluvusfond) on suunatud elanikkonnakaitse, ennetava taristu, riskijuhtimise taristu ja vastupidavusmeetmete pikemaajalisele kavandamisele ja neisse investeerimisele, mis aitab seeläbi kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

M. tervitades komisjoni ettepanekut laiendada ELSFi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi, ning määruse (EL) 2020/461 jõustumist;

N. arvestades, et looduskatastroofid võivad kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt intensiivistuda ja sageneda; toonitades, et seetõttu on eriti kasulik 2014. aastal kehtestatud dünaamiline eelarve jaotamise mehhanism, mis võimaldas ELSFil toetada Itaaliat rekordsummaga 1,2 miljardit eurot pärast seal 2016. ja 2017. aastal toimunud maavärinaid;

O. arvestades, et ELSFi määruse artikli 7 kohaselt peaksid fondist rahastatavad toimingud olema kooskõlas ELi toimimise lepingu sätete ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega ning ELi poliitika ja meetmetega, eelkõige keskkonnakaitse, loodusõnnetuste ohu ennetamise ja juhtimise ning kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, sealhulgas vajaduse korral ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega;

P. arvestades, et uues mitmeaastases finantsraamistikus nähakse ette uus eelarveeraldis, mida nimetatakse solidaarsus- ja hädaabireserviks ning mis hõlmab ELSFi ja hädaabireservi ning on ette nähtud ühelt poolt liikmesriikides või läbirääkijariikides ulatuslike katastroofide korral abi andmiseks hädaolukordades (ELSF) ning teisalt ELi või kolmandate riikide spetsiifiliste hädavajaduste rahuldamiseks, eelkõige humanitaarkriiside puhul (hädaabireserv);

Q. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on keerulised ilmastikutingimused üks püsivatest teguritest, mis takistab tõsiselt äärepoolseimate piirkondade arengut; arvestades, et seetõttu tuleks vastu võtta erimeetmed, millega sätestatakse aluslepingute kohaldamise tingimused, sealhulgas ühine poliitika;

R. arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, saartele, mägipiirkondadele, hõredalt asustatud piirkondadele ning kõigile piirkondadele, mida eriti ohustavad looduskatastroofid;

S. arvestades, et ELSFi määrus ei võimalda praegu esitada abitaotlusi piiriüleselt, kuigi teatavad looduskatastroofide suhtes eriti haavatavad piirkonnad, näiteks mägipiirkonnad, asuvad sageli piiri ääres;

1. väljendab muret asjaolu pärast, et kliimamuutuse tõttu sagenevad ja intensiivistuvad ekstreemsed ilmastikunähtused ja looduskatastroofid; on arvamusel, et äärmiselt oluline on investeerida ennetustegevusse ja kliimamuutuste leevendamisse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega; rõhutab, et liikmesriigid peavad tegema rohkem jõupingutusi investeerimaks kliimamõju leevendamise meetmetesse, pidades silmas, et paljud looduskatastroofid on inimtegevuse otsene tagajärg ning et üleujutused, maavärinad, metsatulekahjud, põuad ja muud loodusõnnetused võivad väljuda kontrolli alt, mis nõuab piisavate meetmete võtmist;

2. märgib, et ELSF on üks ELi solidaarsuse konkreetsemaid väljendusvorme ning et kõik ELi kodanikud ootavad katastroofide või tõsiste rahvatervise hädaolukordade puhul solidaarsust;

3. märgib murega, et viimastel aastatel on ELi elanikud seisnud silmitsi mitme katastroofiga, mis on hävitanud inimelusid, vara, keskkonda ja kultuuripärandit;

4. juhib tähelepanu asjaolule, et praegu juhtub korrapäraselt suuri ja piirkondlikke looduskatastroofe ja ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi, mille hiljutisteks näideteks on COVID-19 pandeemia, mis mõjutab rängalt kõigi eurooplaste elu ja Euroopa majandust, metsatulekahjud kogu mandril, sealhulgas ebatavalistes kohtades, nagu Arktika, ning rida tugevaid maavärinaid Euroopas, eelkõige Itaalias 2016. ja 2017. aastal, mis põhjustas sadu surmajuhtumeid ja ligikaudu 22 miljardit eurot kahju, ning Horvaatias 2020. aasta märtsis ja 2020. aasta detsembris; osutab ühtlasi sellele, et tormid, äärmuslikud vihmasajud ja üleujutused on põhjustanud suuri kahjustusi paljudes linnades ja orgudes, ning aina tugevamad orkaanid on külvanud hävingut äärepoolseimates piirkondades, näiteks 2017. aastal orkaan Irma Saint-Martinil ja 2019. aastal orkaan Lorenzo Assooridel, mis olid eriti hävitavad; tuletab sellega seoses meelde, et kliimamuutused avaldab sageli kõige rohkem mõju haavatavatele piirkondadele, nagu saared ning mägipiirkonnad, hõredalt asustatud ja äärepoolseimad piirkonnad;

5. osutab asjaolule, et abi ja rahalised vahendid tuleb saata mõjutatud piirkondadele võimalikult kiiresti, lihtsalt ja paindlikult, ning rõhutab, et ELSFi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, Euroopa Regionaalarengu Fondi kliimamuutustega kohanemise komponendi ja territoriaalse koostöö programmide koostoime on hädavajalik, et luua terviklik reageerimis- ja vastupanuvõime pakett; kutsub komisjoni üles jätkama tööd ELSFi lihtsustatud kasutamist käsitlevate suunistega, et hõlbustada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tegevust; rõhutab, et ELSFi ja muu hulgas eespool nimetatud ELi rahastamisvahendite koostoimet tuleks kasutada paindlikult ja täies ulatuses; tuletab meelde, et iga toetust saava riigi rakendamisaruandes tuleks üksikasjalikult kirjeldada ennetusmeetmeid, sealhulgas ELi struktuurifondide kasutamist, mis on võetud või välja pakutud tulevase kahju piiramiseks ja sarnaste looduskatastroofide kordumise vältimiseks võimalikult suures ulatuses;

6. osutab asjaolule, et ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on viimase 20 aasta jooksul (2000–2019) toimunud 7 348 suurt loodusõnnetust, mis nõudsid 1,23 miljonit inimelu, mõjutasid 4,2 miljardit inimest ja põhjustasid üleilmset majanduslikku kahju 2,97 triljonit USA dollarit;

7. osutab asjaolule, et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel põhjustasid kliimaga seotud äärmuslikud ilmastikunähtused aastatel 1980–2019 EMP liikmesriikides majanduslikku kahju hinnanguliselt kokku 446 miljardit eurot;

8. on seisukohal, et ulatuslikel ja piirkondlikel looduskatastroofidel ning ulatuslikel rahvatervise hädaolukordadel on sügavam majanduslik ja sotsiaalne mõju kõige vähem arenenud ja kõige haavatavamatel territooriumidel, nagu saared, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad, ning et seetõttu tuleks ELSFi raames võtta nendel territooriumidel asjakohasemaid meetmeid;

Katastroofide ohjamine, kahjude hindamine ja menetluste lihtsustamine

9. võtab teadmiseks erinevad katastroofiohud, millega EL silmitsi seisab, ja toonitab, et teatavate loodusõnnetuste tõsidus ei ole tingitud üksnes kliimamuutustest, vaid mõnel juhul mõjutavad neid ka antropogeensed tegurid, sealhulgas ettevaatamatu ruumiline planeerimine; on seisukohal, et on ülioluline investeerida Euroopa katastroofiennetusse ja katastroofiohu haldamisse, rajades ennetavat taristut; soovitab sellega seoses liikmesriikidel koostada koos komisjoniga katastroofide ennetamise ja ohjamise plaanid, mis võimaldaksid kahjustuste täpset ja kiiret hindamist; rõhutab, et ELSF peaks olema lihtne vahend, mille EL saab teha kättesaadavaks riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele;

10. kutsub komisjoni üles jätkama ELSFi tulevase reformi raames tööd taotlusmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks liikmesriikide jaoks, pöörates näiteks erilist tähelepanu ELSFi kasutuselevõtu taotluste lihtsustamisele mitmes piirkonnas seoses piiriüleste katastroofidega, et tagada kiirem reageerimine ulatuslike ja piirkondlike looduskatastroofide ning ulatuslike rahvatervise hädaolukordade teravnemisele;

11. leiab, et kliimamuutuse ja looduskatastroofide intensiivistumise tõttu on territooriumid ja piirkonnad aina haavatavamad; kutsub komisjoni sellega seoses üles kavandama ELSFi muutmist, et paremini arvestada piirkondlike katastroofidega tegelemisega; toonitab lisaks ERFi programmide rolli koostoimes maaelu arengu programmidega selliste riskide ennetamisel ja leevendamisel nagu tektoonilised ja hüdrogeoloogilised riskid; võtab samuti teadmiseks, et põuad lisati 2014. aasta muutmise käigus ELSFi määruse kohaldamisalasse, kuid märgib, et need on ELis toimuva ilmastikuarengu korduv tunnus ja nende majanduslikku mõju on raske hinnata; kutsub komisjoni üles hindama põudade konkreetseid mõjusid ja neid ELSFi tulevase reformi raames asjakohaselt käsitlema;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama teadusuuringuid ja haridust, et luua süsteem, mis tagab katastroofide ennetamiseks ja ohjamiseks ning selliste kriiside mõju vähendamiseks parema valmisoleku;

13. nõuab suuremat koordineerimist ja koostööd liikmesriikide teadus- ja arendusasutuste vahel, eriti seal, kus esinevad sarnased ohud; nõuab varajase hoiatamise süsteemide tugevdamist liikmesriikides ning eri varajase hoiatamise süsteemide vaheliste ühenduste loomist ja tugevdamist;

14.  soovitab liikmesriikidel määrata oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kindlaks investeeringud, projektid ja vahendid, et loodusõnnetustest ja tervisekatastroofidest tulenevat kahju ennetada ja piirata;

15. kutsub komisjoni üles tagama katastroofiolukordades haldust ja insitutsiooniliste koordineerimisstruktuuride kasutamist puudutavate heade tavade levitamise;

16. osutab raskustele, mida toetust saavatel riikidel esineb väga lühikese aja jooksul kahjude täpse summa kindlaks tegemisega, ning soovitab komisjonil koostada lihtsustatud meetodite suunised, mida kasutada ELSFi vahenditest makstava toetuse summa kindlaksmääramisel, ka selleks, et minimeerida vigade ja edasiste viivituste potentsiaali;

17. toonitab asjaolu, et ELSFi kasutamine on soodustanud õppimisprotsessi riiklikes ja kohalikes ametiasutustes, mis on ajendanud neid oma laiemat katastroofiohu juhtimise poliitikat hindama; rõhutab vajadust vähendada bürokraatlikku koormust ja abistada toetust saavate riikide suutlikkuse suurendamist tehnilise ja haldustoega, et aidata neil välja töötada juhtimis- ja pikaajalisi strateegiaid, mille eesmärk on vähendada ulatuslike ja piirkondlike looduskatastroofide ning ulatuslike rahvatervise hädaolukordade mõju; kutsub liikmesriike üles parandama teabevahetust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega hindamise, taotluste ettevalmistamise ja projektide rakendamise järjestikustes etappides, et haldusmenetlusi kiirendada;

18. kutsub komisjoni üles keskenduma ELSFi tulevasel muutmisel nii palju kui võimalik piirkondadele, mida ulatuslikud või piirkondlikud looduskatastroofid või ulatuslikud rahvatervise hädaolukorrad kõige rohkem ohustavad, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele, saartele, mägipiirkondadele ja piirkondadele, mis on seismiliselt või vulkaaniliselt aktiivsed või mida tulevikus ohustavad rahvatervisega seotud kriisid;

19. leiab, et tuleb teha kokkuvõte ülemeremaid ja -territooriume (ÜMT) tabanud varasemate orkaanide hävitustööst; on arvamusel, et hädaabireservi ja muid välisabivahendeid tuleks täiel määral ära kasutada tekkinud kahju leevendamiseks; on samuti veendunud, et nendele välisabivahenditele tuleb ÜMT abistamiseks eraldada piisavad rahalised vahendid;

Rahastamise allikad ja assigneeringute eraldamise kiirus

20. osutab asjaolule, et komisjoni 27. mai 2020. aasta muudettud ettepanekus 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta nägi komisjon ELSFile ette maksimaalse aastaeelarve 1 miljard eurot (2018. aasta hindades), kuid täheldab, et uue mitmeaastase finantsraamistiku lepingu kohaselt liideti ELSF hädaabireserviga, mida nimetatakse nüüd solidaarsus- ja hädaabireserviks ja millele eraldatud aastane kogueelarve on 1,2 miljardit eurot;

21. on seisukohal, et olidaarsus- ja hädaabireservi kehtestamine võib suurendada paindlikkust; juhib siiski tähelepanu sellele, et praegusel kujul on ELSFi vahendite eraldamine endiselt ebakindel, kuna see sõltub hädaabireservi raames eraldatud summadest; peab seega vajalikuks solidaarsus- ja hädaabireservi haldamist tähelepanelikult jälgida, et teha kindlaks, kas selle uue finantsinstrumendiga ette nähtud rahastamissumma ja jaotamispõhimõtted vastavad ELSFi vajadustele seoses selle kohaldamisala laiendamisega ning eelkõige ulatuslikest ja piirkondlikest looduskatastroofidest ning ulatuslikest rahvatervise hädaolukordadest tingitud hädaolukordade sagenemise ja ulatuse suurenemisega;

22. väljendab heameelt asjaolu üle, et 2020. aasta märtsis vastu võetud muudetud ELSF võimaldas tõsta ettemaksete väärtust 10 %-lt 25 %-le eeldatava toetuse summast ning tõsta maksimumsummat endiselt 30 miljonilt eurolt 100 miljoni eurole; juhib sellega seoses tähelepanu ettemaksete tähtsusele abiprogrammide tõhususe suurendamisel, eelkõige piiratud alternatiivsete rahastamisallikatega piirkondades ja kohalikes kogukondades; palub komisjonil kaaluda lisaviise selle võimaluse edendamiseks ning nõuab suuremate operatiivmeetmete võtmist, et vähendada ettemaksete tegemise keskmist aega, tagades samal ajal ELi eelarve kaitse;

23. osutab asjaolule, et enamik äärepoolseimates piirkondades asuvaid suuri hooneid (nt sadamad, lennujaamad ja haiglad) on üldkasutatavad hooned ning vaatamata sellele, et need on nende väikeste territooriumide toimimiseks hädavajalikud, on need keskkonnakatastroofide ees kaitsetud; on seetõttu veendunud, et ELSFi rahaline toetus äärepoolseimatele piirkondadele peaks olema suurem kui 2,5 % varasemate katastroofide leevendamiseks saadud summast, et võimaldada neil kiiresti endise olukorra juurde naasta ja seda parandada;

24. märgib, et ettemakseteni jõudmiseks kulub keskmiselt viis kuud, ning kutsub komisjoni üles looma reageerimisvõimelisemaid lahendusi;

25. märgib samuti, et toetusesaajani jõuab ELSFi toetuse kogusumma keskmiselt ühe aastaga; kutsub komisjoni üles uurima tulevase reformi seoses võimalusi, kuidas lihtsustada ja muuta vahendite eraldamine võimalikult paindlikuks, et tagada kiire tegutsemine ja viivitamatu abi katastroofis kannatanud piirkondadele ja/või riikidele;

26. leiab, võttes arvesse eespool toodut ja fondi kohaldamisala laiendamist, et tulevikus võib osutuda vajalikuks ELSFi eelarve hindamine, millele võib vajaduse korral järgneda vastav rahastamise kohandamine, et tagada ELi solidaarsuse jaoks tõeline vahend ja piisavalt suur eelarve, et tulla tõhusalt toime ulatuslike ja piirkondlike looduskatastroofide ja ulatuslike rahvatervise hädaolukordadega, mitte ainult selleks, et kõrvaldada kahjusid, vaid ka selleks, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutusele;

27. rõhutab, et ELSFi toetuste andmine, haldamine ja rakendamine peaks olema võimalikult läbipaistev ning et toetusi tuleb kasutada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

Riskide ennetamine ja taastamistööde kvaliteet

28. nõuab, et fondist toetuse saamiseks kõlblike projektide kindlaksmääramise kriteeriumites võetaks rohkem arvesse uusimaid riskiennetuse põhimõtteid, ning nõuab, et eesseisva muutmise käigus integreeritaks ELSFi määruse artiklisse 3 täielikult parema taastamise põhimõte, et aidata kaasa nende piirkondade taristu kvaliteedi parandamisele ülesehituse ajal ja valmistada neid ennetava taristu ehitamise abil paremini ette tulevaste katastroofide vältimiseks;

29. on seisukohal, et Euroopa Investeerimispanga rakendatavaid raamlaenu tüüpi tehinguid võiks samuti kasutada vastupidavamate, kindlamate ja ökoloogilisemate taristute ülesehitamise finantseerimiseks;

30. nõuab, et komisjon tugevdaks ja lihtsustaks ELSFi, ühtekuuluvuspoliitika fondide ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi vahelist koostoimet, et tagada taastamisprojektide puhul tõhus ja struktureeritud riskijuhtimine nii lühemas, keskmises kui ka pikemas plaanis, eelistades seejuures mitte ainult kestlike, energia- ja ressursitõhusate taristute ülesehitamist, vaid võttes kasutusele ka ennetusmeetmeid; kutsub komisjoni samuti üles ilmutama paindlikkust programmitöös ja seoses riiklike või piirkondlike kavade muutmisega, kui tegemist on ulatuslike ja piirkondlike looduskatastroofidega ning ulatuslike rahvatervise hädaolukordadega; kordab sellega seoses, et ELSFi finantsabi peaks keskenduma suuremale vastupanuvõimele ja investeeringute kestlikkusele mõjutatud piirkondades;

Tervisealased hädaolukorrad

31. väljendab heameelt selle üle, et pärast komisjoni 13. märtsil 2020 aastal tehtud ettepaneku kohaselt läbi viidud ELSFi reguleeriva raamistiku muutmist laiendati rahastamiskõlblike tegevuste määratlust ka ulatuslikele rahvatervise hädaolukordadele ning need ei hõlma üksnes meditsiinilist abi, vaid ka meetmeid haiguste leviku ennetamiseks, jälgimiseks ja ohjamiseks;

32. tuletab meelde, et fondi kohaldamisala laiendamine COVID-19 pandeemia mõjudega võitlemiseks on näidanud, et ELSFi suudab olla paindlikum nii selle kohaldamisalas kui ka rahastamiskõlblikkuses ning võib pakkuda abi mitte ainult ulatuslike looduskatastroofide korral, vaid ka kiiret abi muude ulatuslike katastroofide, näiteks pandeemiate korral;

33. on seisukohal, et ELSFi kohaldamisala laiendamine nõuab selle eelarve suurendamist;

34. teeb ettepaneku, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni asjaomaste teenistustega, mis on spetsialiseerunud hädaolukordadeks valmisolekule, et töötada välja tervisealaste hädaolukordade kiirreageerimisplaanid;

Fondi jagatava rahalise toetuse nähtavus

35. kordab, kui oluline on teavitada üldsust ELSFist tulenevast käegakatsutavast kasust, et suurendada veelgi kodanike usaldust ELi vahendite ja programmide vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama fondi jagatava toetuse nähtavust õigeaegse ja sihipärase kommunikatsioonitegevuse abil ning seadma samal ajal prioriteediks kiire vastamise ja abi andmise, eelkõige selleks, et rõhutada ELi lisaväärtust ulatuslike ja piirkondlike looduskatastroofide ja ulatuslike rahvatervise hädaolukordade puhul, mis tõendaks ilmekalt ELi solidaarsust ja liidu suutlikkust praktikas rakendada vastastikuse abi põhimõtet eelarvevahendite kasutusse andmise kaudu; palub samuti, et komisjon kohustaks määruse tulevase muutmise raames toetust saavaid riike teavitama oma kodanikke ELi rahalisest toetusest rakendatavatele meetmetele;

°

° °

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

 

SELETUSKIRI

Kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse märkimisväärne vähenemine liikide väljasuremise kuuenda laine tagajärjel ja inimtegevuse põhjustatud laiaulatuslik keskkonnasaastatus mõjutavad ökosüsteemi nii tugevalt, et paljud teadlased kirjeldavad praegust ajajärku kui antropotseeni ajastut.

Inimtegevusest on saanud peamine muudatusi esilekutsuv jõud maailmas. Inimtegevusest tulenevatel probleemidel on palju tõsiseid tagajärgi, sealhulgas kliimamuutus, mis on põhiline äärmuslike ilmanähtuste märkimisväärse sagenemise põhjustaja.

Praegusest hetkest 2030. aastani katastroofid sagenevad ja intensiivistuvad. Looduskatastroofide oht on nüüdseks muutunud süsteemseks. Euroopa Liit peab selleks valmistuma ning tõhustama meetmeid katastroofide ennetamiseks ja taastustöödeks katastroofide toimumise järel.

Kliimamuutuste kiiruse ja selle tagajärgede süvenemise tõttu peame kohustuma pidevalt läbi vaatama kõiki nende leevendamiseks loodud vahendeid, mille hulka kuulub ka ELSF.

Fondi loomine, rakendusala ja eesmärk

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi 2002. aastal Kesk-Euroopat tabanud ränkade üleujutuste järel. Selle esialgne eesmärk oli pakkuda kiiret finantsabi liikmesriikidele ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele suurte looduskatastroofide korral – seda nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil –, mille hulka kuuluvad üleujutused, tormid, maavärinad, vulkaanipursked, metsatulekahjud ja põud. ELSF kujutab endast seega Euroopa tõelise solidaarsuse kehastust, mis väljendub täiendavate rahaliste vahendite kasutusele võtmises, et katta osa avaliku sektori kuludest, mida riigid on sunnitud kandma, kui neid tabavad katastroofid, mille ulatus õigustab sekkumist ELi tasandil.

Praeguseks on ELSFist toetatud 24 riiki, mida on tabanud sadakond suurt looduskatastroofi, kogusummas üle 6 miljardi euro.

Looduskatastroofi nimetatakse suureks, kui see põhjustab otsest kahju hinnangulises väärtuses üle 3 miljardi euro (2011. aasta hindade järgi) või kui kahju suurus ületab 0,6 % toetust saava riigi kogurahvatulust. Piirkondlik looduskatastroof on samuti määratletud ja tähendab looduskatastroofi, mis põhjustab riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Juhul kui tegemist on äärepoolseimate piirkondadega ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses, on viimatimainitud künnis 1 % kõnealuse piirkonna SKPst.

2020. aasta märtsis tegi komisjon COVID-19 epideemiaga seoses ettepaneku laiendada ELSFi rakendusala ka ulatuslikele tervishoiualastele hädaolukordadele. Sellega seoses vähendas komisjon looduskatastroofide jaoks kohaldatavat rahastamiskõlbuliku kulutuse piirmäära poole võrra, mis tähendab, et ELSFi toetuse saamise kriteerium on avaliku sektori finantskoormus üle 0,3 % tema kogurahvatulust või enam kui 1,5 miljardit eurot, kumb tahes on väiksem. Ettepanek, mille Euroopa Parlament 26. märtsil 2020. aastal kiirmenetluse korras heaks kiitis ning mille nõukogu 30. märtsil 2020. aastal heaks kiitis, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 31. märtsil 2020. aastal.

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 muudatused

Oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis ELSFi rakendamise ja kasutamise kohta kritiseeris Euroopa Parlament teravalt viivitusi looduskatastroofide korral abi andmises, menetluste keerukust ning seda, et asjaomastel riikidel polnud võimalik saada osa toetustest ettemaksetena. 25. juulil 2013. aastal esitas komisjon uue seadusandliku ettepaneku, milles esitati eelkõige need elemendid, ning muutmismäärus (EÜ) nr 661/2014 jõustus 15. mail 2014. aastal. ELSFi reguleeriv uus raamistik sisaldab peamiselt järgmisi muudatusi:

• ajapikendus rahalise toetuse saamiseks tehtava taotluse esitamiseks: 10 nädala asemel 12 nädalat,

• kiirem maksmismenetlus,

• võimalus teha ettemakseid, mille suurus on kuni 10 % ette nähtud toetussummast ja mitte rohkem kui 30 miljonit eurot,

• pikem ajaperiood (12 kuu asemel 18 kuud) toetust saavatele riikidele fondi rahalise toetuse kasutamiseks,

• selgem rakendusala ja täpsemad rahastamiskõlblikkuse tingimused,

• suurema tähelepanu pööramine ennetusele.

Samal ajal vähendati ELSFi 2014. aastal määratud aastase eelarve ülemmäära 1 miljardilt eurolt (jooksevhindades) 500 miljoni eurole (2011. aasta hindades). Samas on fondil võimalik kasutada kogunenud eelarvet paindlikumalt ehk kasutada kasutamata jäänud vahendeid järgmisel aastal.

30. märtsi 2020. aasta määrusega (EÜ) nr 2020/461 ei suurendatud vaid ELSFi 2002. aasta määruses kindlaks määratud rakendusala ulatuslikele tervisealastele hädaolukordadele, vaid võeti teadmiseks ka ettemaksete osakaalu ebapiisavus, mistõttu tõsteti ettemaksete osakaalu 10 %-lt 25 %-le makstava toetuse summast, sealjuures on ettemaksete maksimumsumma nüüd 100 miljonit eurot.

27. mail 2020. aastal esitas komisjon läbivaadatud ettepaneku mitmeaastaseks finantsraamistikuks aastateks 2021–2027, milles nähakse ette tulla tagasi aastase maksimaalse eelarve juurde suuruses 1 miljard eurot (2018. aasta hindades).

Aastate 2021–2027 finantsraamistiku lepingus ühendati siiski ELSF hädaabireserviga uues eelarveeraldises, mida nimetatakse solidaarsus- ja hädaabireserviks. See võib olla kasulik, et vastata ELSFi abil suurtest katastroofidest tulenevatele hädaolukordadele liikmesriikides ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides, ent ühtlasi reageerida kiiresti ELi või kolmandate riikide konkreetsetele vajadustele, eelkõige humanitaarkriiside puhul (hädaabireserv). Solidaarsus- ja hädaabireservi jaoks on igal aastal ette nähtud 1200 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Raportööri seisukoht

Raporti eesmärk on hinnata ELSFi toimimist pärast mitmesuguste muudatuste tegemist ning selle viimaste aastate toimimise käigus saadud kogemuste põhjal. Raport põhineb peamiselt komisjoni talituste 2019. aasta mais avaldatud hinnangul perioodi 2002–2017 kohta, samuti viimase aasta tegevusaruandel, mis puudutab aastaid 2017–2018.

Raportöör on seisukohal, et järgmised aspektid on probleemsed ning nende üle tuleks põhjalikumalt aru pidada.

Kahjude hindamine

2014. aasta määruse muutmise järel pikenes toetuse saamise taotluse esitamiseks antud aeg kahe nädala võrra, et võimaldada taotluse esitajatel abi saamiseks vajalikku teavet koguda. Nii anti katastroofidest mõjutatud riikidele või piirkondadele 12 nädalat, et koostada täielik hinnang mitte ainult otseste kahjude ning nende mõju kohta rahvastikule, majandusele ja keskkonnale, täpsustades neid kulusid, mida kannab avalik sektor, vaid samuti hinnang põhiliste taristute ja kommunaalteenuste taastamise maksumuse kohta, samuti lühike kirjeldus ELi ennetust ja riskide haldamist puudutavate õigusaktide rakendamise kohta.

Ilmselgelt on tegemist väga lühikese ajaga, mis seab lisapiirangu riikidele või piirkondadele, mis on niigi surve all. Sellele probleemile lisandub asjaolu, et mõne juhtumi puhul pole kannatada saanud riikidel või piirkondadel dokumente, mis näitaks konkreetsete kahjustatud taristute rahalist väärtust, eriti juhul, kui need olid väga vanad.

Kuna taotluse esitamiseks antud aja pikendamine võib tähendada ka toetuse hilisemat maksmist, tuleb probleemile lahendust otsida mujalt. Võimalike lahenduste hulka kuuluvad usaldusväärsed ja toimivad süsteemid kahjude hindamiseks. Komisjon võiks seega võtta endale koordineeriva rolli. Muu hulgas tuleks kaaluda fondi toetuste arvutamise meetodi läbivaatamist, et see põhineks lihtsamal metoodikal, mis võimaldaks kiiremat hindamist.

Vahendite eraldamiseks ja toetuse väljamaksmiseks kuluv aeg

Kuigi reguleeriva raamistiku läbivaatamine 2014. aastal võimaldas vähendada toetuse saamiseks taotluse esitamisest kuni abi väljamaksmiseni kuluvat aega 12 %, kulub toetuse täies ulatuses väljamaksmisele keskmiselt üks aasta.  Nii maksab ELSF paljudel juhtudel toetust siis, kui taastamistööd on lõppenud, ning seda tehakse tagasiulatuva rahastamise või hüvitise vormis. Komisjoni analüüsi kohaselt on marginaal toetuse maksmisele eelnevate haldusmenetluste kestuse vähendamiseks väga piiratud, seega tuleb selle suhtelise aegluse kompenseerimiseks leida muid viise.

Alates määruse läbi vaatamisest 2014. aastal, pärast mida on võimalik toetuse maksmine ettemaksetena, kuni 2017. aastani vajas 20 rahuldatud abitaotluse seast 12 taotlejat toetuse maksmist ettemaksetena. Seega näib, et enamikel juhtudel vajavad riigid või piirkonnad kiiremat rahalist abi, kui seda võimaldab ELSF, ning nad otsivad selleks võimalust. Sellega seoses on pooldatav määruse viimane läbivaatamine COVID-19 pandeemia alguse järel, millega tõsteti ettemaksete ülemmäära 10 %-lt 25 %-ni makstava toetuse summast. Seda protsenti võiks veelgi tõsta. Raportöör soovitab seda varianti.

Rahastamiskõlblikud tegevused ja taastamistööde maksumus

Järgmine, eelmisega seotud probleem, mis komisjoni analüüsist selgelt järeldub, on taastamistööde maksumuse rahastamine. Hinnangus märgitakse, et üldiselt esinevad kõrvalekalded taristute hinnangulise väärtuse ja nende taastamise maksumuse vahel, kui taastamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis on kooskõlas keskkonnakaitse, säilenõtkuse ja kaasaegsuse põhimõtete järgimisega. 2014. aasta määruses nähakse ette, et fond ei või panustada taastamistööde rahastamisse suuremas summas kui katastroofieelse olukorra taastamiseks vajalik hinnanguline maksumus. Siiski peaks taastamistööd olema võimalus kahjustatud taristute ja kommunaalteenuste parendamiseks, et muuta need vastupanuvõimelisemaks tulevastele looduskatastroofidele.

Sellega seoses rõhutatakse hinnangus taastamistööde maksumuse hindamise kunstlikkust, kui taastustööde eesmärk on hüpoteetilise kriisieelse olukorra taastamine, mis sageli tähendab aegunud taristuid.

Raportöör soovitab seega läbi vaadata taastamistööde maksumuse hindamiskriteeriumid ja tõhustada ELSFi ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahelist koostööd, sest need toimivad vastastikuselt täiendavalt, kuna ühtekuuluvuspoliitika fondid tegelevad pikema perspektiivi strateegilise planeerimisega ning investeerimisega katastroofide ennetamisse ja katastroofiohu haldamisse.

Siinkohal võib olla kasulik ka koostöö Euroopa Investeerimispangaga.

Fondi tõhusus ja rahastamine.

Komisjoni analüüsist perioodi 2002–2017 kohta nähtub, et pärast 2014. aastal tehtud muudatusi on suurte katastroofide puhul rahuldatud taotluste osakaal 100 %, samas kui piirkondlike katastroofide puhul esitatud taotluste rahuldamise osakaal on tõusnud 32 %-lt 85 %-le.

Teisalt ilmnes, et vaadeldava perioodi jooksul kasutati ja kiideti komisjoni poolt heaks 98 % määratud toetustest rakendamisperioodi möödumisel rahastamiskõlblike kuludena.

2014. aastal kehtestatud dünaamiline eelarve jaotamise mehhanism, mis võimaldab kasutamata vahendite ülekandmist järgmisesse aastasse, andis fondile vajalikku paindlikkust, eriti siis, kui see toetas Itaaliat 2016. aasta augusti ja 2017. aasta jaanuari vahel aset leidnud maavärinate seeriaga toime tulemisel. Selles olukorras sai fond kasutada 2016. aastast üle kantud vahendeid ja ka 2018. aastaks ette nähtud vahendeid, et kasutada rekordsummat suuruses 1,2 miljardit eurot.

Seega näib, et fond on tõestanud oma kasulikkust ja tõhusust. Sellegipoolest, nagu näitab COVID-19 pandeemia ning nagu lubavad arvata aina sagedasemad ja intensiivsemad kliimamuutuse ilmingud, ähvardab liikmesriike lähiaastatel oht seista silmitsi järgmiste suurte katastroofidega, millega toime tulemiseks ei pruugi enam piisata ELSFi piiratud suutlikkusest.

Sellel põhjusel soovib raportöör väljendada oma muret seoses ELSFi ja hädaabireservi liitmisega, kuna see muudab ELSFi toetuste maksmise võimalused ebakindlaks, sest need on edaspidi seotud hädaabireservi vajadustega, kuivõrd neil on ühine eelarve, mis on vaevu suurem eelarvest, mille komisjon 2020. aasta mais vaid ELSFile ette pani. On ilmne, et uue reservi haldamist tuleb tähelepanelikult jälgida, et veenduda kogusumma ja jaotuspõhimõtte vastavuses ELSFi ja hädaabireservi eesmärkidega. Vastasel juhul tuleb kavandada uus jaotuspõhimõte ja/või suurendada reservi rahastust.

 

 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2020)

regionaalarengukomisjonile

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohta

(2020/2087(INI))

Arvamuse koostaja: Karlo Ressler

 

 

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) temaatilist kohaldamisala on praeguse COVID-19 pandeemia tõttu hiljuti laiendatud, et hõlmata suuri rahvatervisega seotud hädaolukordi, aitamaks liikmesriikidel anda mõjutatud elanikkonnale abi, sealhulgas arstiabi;

2. rõhutab, et abi väljamaksmine on alates 2014. aasta reformist kiirenenud, ning nõuab, et komisjon kiirendaks maksete tegemist, annaks riiklikele ametiasutustele taotlemisprotsessi käigus tehnilist abi ja tagaks taotluste õigeaegse hindamise; toetab kindlalt ettemaksete süsteemi hiljutist reformi, mille tulemusel võivad ettemaksed moodustada eeldatava toetuse summast senise 10 % asemel 25 % ning maksimumsumma on endise 30 miljoni euro asemel 100 miljonit eurot; rõhutab, et see on osutunud kasulikuks fondi tõhususele, eelkõige piirkondades ja omavalitsustes, kus alternatiivsed rahastamisallikad on piiratud; kahtleb taotluste madalat määra arvestades aga, kas reformiga kõrvaldatakse kõik takistused, mille tõttu liikmesriigid praegu ettemakseid taotlemast hoiduvad; palub komisjonil liikmesriikide ametiasutustega peetava dialoogi raames kaaluda täiendavaid võimalusi selle võimaluse edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon teeks COVID-19 puudutavate taotlustega seotud ettemaksed võimalikult kiiresti;

3. tunnistab, et kliimamuutused nõuavad eelkõige ennetavat poliitilist lähenemisviisi kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja rohelise kokkuleppega ning et ELSF ei ole vahend kiireks sekkumiseks katastroofiolukordades; kahtleb siiski, kas fond on piisavalt kohanenud, et tulla toime kliimamuutuste tulevaste tagajärgedega, eelkõige saartele ja rannikualadele, mida ohustavad eriti loodusõnnetused;

4. peab kiiduväärseks, et 27. mail 2020 tegi komisjon ettepaneku suurendada ELSFi maksimaalset iga-aastast summat järgmises pikaajalises eelarves 1 miljardi euroni (2018. aasta hindades), mis on olnud parlamendi seisukoht algusest peale; kahtleb siiski, kas see summa on piisav, et katta kõik rahastamiskõlblikud taotlused järgmistel aastatel, võttes arvesse fondi laiendatud kohaldamisala ja kliimamuutuste kiiret arengut, mis muudab loodusõnnetused sagedasemaks, vägivaldsemaks ja ettearvamatuks;

5. nõuab, et komisjon teeks ettepaneku vaadata läbi määrus, mis peaks jõustuma võimalikult varakult järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et lihtsustada ja kiirendada liikmesriikide jaoks taotlemismenetlust, suurendada ettemaksete määra 33 %-ni, kiirendada lõppmaksete tegemist, integreerida ELi Solidaarsusfondi määruse artiklisse 3 täielikult parema taastamise põhimõte (Build Back Better) ning lisada saare- ja rannikumõõde, et võtta arvesse nende eriti ohustatud piirkondade kliimamuutustega kohanemise mõõdet;

6. rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamine on soodustanud poliitikameetmete õppimist riiklikes ja kohalikes ametiasutustes, mis on ajendanud neid hindama oma laiemaid katastroofiohu juhtimise meetmeid; palub komisjonil luua liikmesriikide ELSFi koordinaatorite võrgustikku, mille eesmärk on jagada häid tavasid ja praktilisi nõuandeid taotluste esitamise kohta, ning seda hallata;

7. märgib märkimisväärset võimalikku koostoimet ELSFi ning muude liidu fondide ja poliitikavaldkondade vahel; palub seda koostoimet täiel määral ära kasutada;

8. nõuab, et komisjon tagaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja rohelise kokkuleppega vastupidavamad ja kliimasõbralikumad investeeringud ja ülesehitusprojektid ning ajakohastaks taristut vastavalt uuematele ja kindlamatele standarditele, selle asemel et lihtsalt korrata tingimusi, mis kehtisid enne sündmuse toimumist;

9. soovitab lisada fondi rahastamiskõlblike riikide hulka ka potentsiaalsed kandidaatriigid, sest see oleks veel üks märk, et EL on temaga ühinemise poole püüdlevate kolmandate riikidega solidaarne;

10. taunib asjaolu, et Eurobaromeetri uuringutest saadud tõendite põhjal on ainult 15 % ELi elanikkonnast tõenäoliselt täiesti teadlik fondi kasutamisest iga riigi tasandil; kordab, kui oluline on teavitada üldsust ELSFist tulenevast käegakatsutavast kasust; kutsub asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles rakendama kommunikatsioonistrateegiaid, et tuua kodanikele selgelt esile ELSFi pakutav abi; kutsub komisjoni üles suurendama oma teavitusalaseid jõupingutusi, et suurendada üldsuse teadlikkust ELSFi vahenditest rahastatavatest sekkumistest, ning hindama määruse tulevase läbivaatamise raames võimalust kehtestada abisaajariigile kohustus teavitada ELi rahalisest toetusest rakendatud tegevustele;

11. rõhutab, et ELSFi toetuste andmine, haldamine ja rakendamine peaks olema võimalikult läbipaistev ning et toetusi tuleb kasutada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Ioannis Lagos, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Henrike Hahn

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig
S&D	Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs
Renew	Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte
Verts/ALE	Rasmus Andresen, David Cormand, Francisco Guerreiro, Henrike Hahn
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca
GUE/NGL	Silvia Modig, Dimitrios Papadimoulis

 

1	-
NI	Ioannis Lagos

 

2	0
ID	Joachim Kuhs
ECR	Johan Van Overtveldt

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Tom Berendsen, Erik Bergkvist, Stéphane Bijoux, Franc Bogovič, Vlad-Marius Botoş, Rosanna Conte, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Christian Doleschal, Francesca Donato, Raffaele Fitto, Chiara Gemma, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Manolis Kefalogiannis, Ondřej Knotek, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Martina Michels, Andżelika Anna Możdżanowska, Niklas Nienaß, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Yana Toom, Monika Vana
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, Isabel Carvalhais

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Raffaele Fitto, Andżelika Anna Możdżanowska
ID	Rosanna Conte, Francesca Donato, Alessandro Panza
NI	Chiara Gemma
PPE	Pascal Arimont, Tom Berendsen, Franc Bogovič, Daniel Buda, Christian Doleschal, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Manolis Kefalogiannis, Andrey Novakov
Renew	Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Ondřej Knotek, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Yana Toom
S&D	Adrian-Dragoş Benea, Erik Bergkvist, Isabel Carvalhais, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Tsvetelina Penkova
The Left	Martina Michels, Younous Omarjee
Verts/ALE	François Alfonsi, Rosa D'Amato, Niklas Nienaß, Caroline Roose, Monika Vana

 

0	-

 

2	0
ID	Mathilde Androuët, André Rougé

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

• [1] EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
• [2] ELT C 440, 30.12.2015, lk 13.
• [3] ELT C 224, 27.6.2018, lk 140.
• [4] ELT L 99, 31.3.2020, lk 9.
• [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
• [6] https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20201113IPR91602/73-eesti-elanikest-elil-peab-olema-rohkem-padevusi-pandeemiaga-voitlemiseks
• [7] https://cohesiondata.ec.europa.eu/stories/s/An-overview-of-the-EU-Solidarity-Fund-2002-2019/qpif-qzyn