RAPORT Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotluse kohta
21.4.2021 - (2020/2271(IMM))
Õiguskomisjon
Raportöör: Stéphane Séjourné
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 30. oktoobri 2020. aasta kirjaga Brüsseli apellatsioonikohtu peaprokurör kriminaalmenetluse raames ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 14. detsembril 2020. aastal,
– võttes arvesse asjaolu, et Filip De Man loobus oma õigusest olla ära kuulatud vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6,
– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Belgia Kuningriigi põhiseaduse artiklit 59,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid[1],
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9‑0134/2021),
A. arvestades, et Brüsseli apellatsioonikohtu peaprokurör on edastanud Belgia Kuningriigist valitud Euroopa Parlamendi liikme Filip De Mani puutumatuse äravõtmise taotluse seoses varalist kahju tekitanud liiklusõnnetusega raskendavatel asjaoludel (sündmuspaigalt lahkumine), mille ta väidetavalt põhjustas 1. mail 2019;
B. arvestades, et Filip De Mani süüdistatakse selles, et ta auto põrkus 1. mail 2019 Vilvoordes liiklussaarele, kuid ei peatunud, vaid sõitis edasi koju; arvestades, et politsei tegi kindlaks, et sõiduteel oli laiali Filip De Mani auto tükke ning nähtav jälg teekattel ulatus õnnetuse toimumiskohast parlamendiliikme koduni; arvestades, et pärast korduvaid kutseid õnnestus politseiuurijatel Filip De Man lõpuks üle kuulata, mille käigus ta selgitas, et oli tõesti betoonposti otsa sõitnud, kuid ei saanud tänaval olnud inimhulga tõttu peatuda;
C. arvestades, et väidetav süütegu kuulub Belgia 16. märtsi 1968. aasta liikluspolitsei seaduse artikli 33 kohaldamisalasse ning on karistatav 15 päeva kuni kuue kuu pikkuse vangistusega ja 200–2000 euro suuruse rahatrahviga;
D. arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks[2];
E. arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 esimese lõigu kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel ja teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes;
F. arvestades, et Belgia Kuningriigi põhiseaduse artikli 59 esimeses lõigus sätestatakse, et kui ei ole tegemist õigusrikkumiselt tabamisega, ei või kummagi parlamendikoja liiget istungjärgu ajal kriminaalasjas kohtu alla anda, kohtu ette kutsuda ega vahistada ilma selle parlamendikoja loata, mille liige ta on;
G. arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta[3];
H. arvestades, et väidetav õigusrikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Filip De Mani kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning seda ei saa käsitada tema poolt oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena avaldatud arvamuse või antud häälena vastavalt Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 7 artiklile 8;
I. arvestades, et Euroopa Parlament ei ole antud juhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st tal puudub piisavalt tõsine ja täpne alus arvata, et menetluse eesmärk on tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele;
1. otsustab Filip De Mani puutumatuse ära võtta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Belgia Kuningriigi pädevale ametiasutusele ja Filip De Manile.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
13.4.2021 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pascal Arimont, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Esteban González Pons, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Adrián Vázquez Lázara, Axel Voss, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Patrick Breyer, Daniel Buda, Caterina Chinnici, Heidi Hautala, Ilhan Kyuchyuk, Emmanuel Maurel, Sabrina Pignedoli, Luisa Regimenti, Yana Toom |
-
[1] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-G6700/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.
- [2] Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.
- [3] Kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.