RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes

4.5.2021 - (COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Christian Doleschal


Menetlus : 2020/0289(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0152/2021

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes

(COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0642),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0321/2020),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. jaanuari 2021. aasta arvamust[1],

 olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0152/2021),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 


Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/20064 võeti vastu eesmärgiga soodustada Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist, kehtestades õigusnormid konventsiooni kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/20064 võeti vastu eesmärgiga soodustada Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist, kehtestades õigusnormid konventsiooni kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes. Seetõttu muudetakse käesoleva määrusega määrust (EÜ) nr 1367/2006, et rakendada konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4.

__________________

__________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ võttis komisjon kohustuse kaaluda määruse (EÜ) nr 1367/2006 läbivaatamist, et parandada keskkonnamõjuga otsuste keskkonnaõigusele vastavuses kahtlevate kodanike ja keskkonna valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide võimalusi haldusorganile vaide esitamiseks ja kohtuliku kontrolli taotlemiseks liidu tasandil. Samuti kohustus komisjon võtma meetmeid, et parandada kohtu poole pöördumise võimalusi kõigi liikmesriikide kohtutes. Sel eesmärgil avaldas komisjon teatise „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“.

(3) Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta võttis komisjon kohustuse kaaluda määruse (EÜ) nr 1367/2006 läbivaatamist, et parandada keskkonnamõjuga haldusaktide keskkonnaõigusele vastavuse osas konkreetseid kahtlusi omavate kodanike ja keskkonna valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide võimalusi haldusorganile vaide esitamiseks ja kohtuliku kontrolli taotlemiseks liidu tasandil. Samuti kohustus komisjon võtma meetmeid, et parandada kohtu poole pöördumise võimalusi kõigi liikmesriikide kohtutes. Sel eesmärgil avaldas komisjon 14. oktoobril 2020 teatise keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamise kohta ELis ja selle liikmesriikides, milles ta kinnitab, et „[v]õimalus pöörduda keskkonnaasjades kohtu poole Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute kui liidu kohtute kaudu on oluline tugimeede, mis aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe kohasele üleminekule, ja see tugevdab kodanikuühiskonna rolli demokraatliku korra järelevalvajana“.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et konventsiooni artikli 9 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvad kohtumenetlused ei tohiks olla takistavalt kallid. Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 12 kohased kohtumenetlused ei oleks takistavalt kallid1a ja taotlejal oleks võimalik neid ette näha, peaksid liidu institutsioonid või asutused esitama mõistlikke kulude hüvitamise nõudeid, kui nad on kohtuvaidluses edukad olnud.

 

__________________

 

1a Komisjoni 4. aprilli 2019. aasta teatis „Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2019. aastal: Euroopa, mis kaitseb oma kodanikke ja parandab nende elukvaliteeti“ ning komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatis „Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamine ELis ja selle liikmesriikides“.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Võttes arvesse Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3 ning Århusi konventsiooni vastavuskomitee väljendatud kahtlusi5, tuleks liidu õigus viia vastavusse Århusi konventsiooni sätetega, mis käsitlevad õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, tagades seejuures kooskõla liidu õiguse aluspõhimõtete ja kohtuliku kontrolli süsteemiga.

(4) Võttes arvesse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4 ning Århusi konventsiooni vastavuskomitee nõuandeid5, tuleks liidu õigus viia vastavusse Århusi konventsiooni sätetega, mis käsitlevad õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaasjades, tagades seejuures kooskõla liidu õiguse, sh aluslepingute aluspõhimõtete ning kohtuliku kontrolli süsteemiga. Määrust (EÜ) nr 1367/2006 tuleks vastavalt muuta.

__________________

__________________

5 Vt Århusi konventsiooni vastavuskomitee järeldused asjas ACCC/C/2008/32 veebisaidil https://www.unece.org/env/pp/compliance/Compliancecommittee/32TableEC.html.

5 Århusi konventsiooni vastavuskomitee nõuanded ACCC/M/2017/3 ja ACCC/C/2015/128, kättesaadavad aadressidel https://unece.org/env/pp/cc/accc.m.2017.3_european-union ja https://unece.org/env/pp/cc/accc.c.2015.128_european-union.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et iga konventsiooniosaline tagab oma siseriiklike õigusaktide raames, et asjaomasel üldsuse esindajal, kui ta vastab siseriiklike õigusaktide kriteeriumidele, on juurdepääs kohtulikule või muule läbivaatamismenetlusele, et vaidlustada sellise otsuse, tegevuse või tegevusetuse sisulist ja protseduurilist seaduslikkust, mis on vastuolus tema siseriiklike keskkonnaõigusnormidega. Århusi määrusega kehtestatud haldusjärelevalve menetlus täiendab ELi üldist haldusjärelevalve ja kohtuliku kontrolli süsteemi, mis võimaldab kodanikel ELi tasandil otsese kohtus vaidlustamise teel taotleda haldusaktide läbivaatamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 kohaselt ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 267 riiklike kohtute kaudu, mis moodustavad ELi aluslepingute kohaselt ELi süsteemi lahutamatu osa.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on peamine takistus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on vaja selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad.

(5) Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on olnud peamine mitte-vastuvõetavuse põhjendus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on asjakohane selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane haldusakti määratlus peaks hõlmama muid kui seadusandlikke akte. Muu kui seadusandlik akt võib aga sisaldada riiklikke rakendusmeetmeid, mille vastu on keskkonna valdkonnas tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel võimalik saada kohtulikku kaitset, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtus ELi toimimise lepingu artikli 267 kohase eelotsusetaotluse menetluse kaudu. Seepärast on asjakohane jätta vaidemenetluse kohaldamisalast välja selliste muude kui seadusandlike aktide need sätted, mille puhul on liidu õigusega sõnaselgelt nõutavad riiklikud rakendusmeetmed.

(6) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane haldusakti määratlus peaks hõlmama muid kui seadusandlikke akte. Muu kui seadusandlik akt võib aga sisaldada riiklikke rakendusmeetmeid, mille vastu on võimalik saada kohtulikku kaitset, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtus ELi toimimise lepingu artikli 267 kohase eelotsusetaotluse menetluse kaudu.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Õiguskindluse tagamiseks peab selleks, et jätta haldusakti mõistest välja teatavad sätted, olema liidu õiguses nende sätete puhul sõnaselgelt nõutav rakendusaktide vastuvõtmine.

välja jäetud

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamisala hõlmab keskkonnaõiguse alusel vastu võetud akte. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 hõlmab aga selliste aktide vaidlustamist, mis on vastuolus keskkonnaõigusega. Seepärast on vaja täpsustada, et kontrollimaks, kas haldusakt on vastuolus keskkonnaõigusega, tuleks korraldada vaidemenetlus.

(9) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaldamisala hõlmab keskkonnaõiguse alusel vastu võetud akte. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 hõlmab selliste aktide või tegevusetuse vaidlustamist, mis on vastuolus keskkonnaõigusega. Seepärast on vaja vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale täpsustada, et kontrollimaks, kas haldusakt on artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses vastuolus keskkonnaõigusega, tuleks korraldada vaidemenetlus.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Hinnates, kas haldusakt sisaldab sätteid, mis võivad oma mõju tõttu olla vastuolus keskkonnaõigusega, on vaja kaalutleda, kas sellised sätted võivad takistada ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaste liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt peaks vaidemenetluse mehhanism hõlmama ka muu poliitika kui liidu keskkonnapoliitika rakendamisel vastu võetud akte.

(10) Hinnates, kas haldusakt sisaldab sätteid, mis võivad artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses olla vastuolus keskkonnaõigusega, on vaja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kaalutleda, kas sellised sätted võivad takistada ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaste liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamist. Sellisel juhul peaks vaidemenetluse mehhanism hõlmama ka muu poliitika kui liidu keskkonnapoliitika rakendamisel vastu võetud akte.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10a) Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 esimest lõiku nii, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu kohus1a, on aktil väline mõju ja seega võib selle suhtes esitada vaide, kui selle eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Haldusaktid, näiteks ametisse nimetamised või ettevalmistavad aktid, mis ei tekita õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele ja mida ei saa pidada välist mõju omavateks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, ei tohiks seega kujutada endast haldusakte määruse (EÜ) nr 1367/2006 tähenduses.

 

__________________

 

1a Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-583/11 P: Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, ECLI:EU:C:2013:625, punkt 56.

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10b) Õigusliku järjepidevuse tagamiseks loetakse, et aktil on õiguslikud tagajärjed ja seega võib selle suhtes esitada vaide vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 263 esimesele lõigule, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus1a. Kui lugeda, et aktil on õiguslikud tagajärjed, tähendab see, et akti suhtes võib selle vormist olenemata esitada vaide, sest akti olemust käsitletakse selle mõju, eesmärgi ja sisu seisukohast1b.

 

__________________

 

1a Euroopa Kohtu 29. jaanuari 2021. aasta otsus kohtuasjas T-9/19: ClientEarth vs. Euroopa Investeerimispank, ECLI:EU:C:2021:42, punktid 149 ja 153. Vt ka otsus kohtuasjas C-583/11 P, punkt 56.

 

1b Euroopa Kohtu 10. detsembri 1957. aasta otsus kohtuasjades 1/57 ja 14/57: Usines à tubes de la Sarre vs. ülemamet, ECLI:EU:C:1957:13, punkt 114; 31. märtsi 1971. aasta otsus kohtuasjas 22/70: komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1978:32, punkt 42; 16. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C-325/91: Prantsusmaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1993:245, punkt 9; 20. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-57/95: Prantsusmaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1997:164, punkt 22; ning 13. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-463/10 P: Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:2011:656, punkt 36.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10c) Kõik haldus- ja/või kohtuliku kontrolli menetlustähtajad peaksid kehtima alles siis, kui keskkonnaõigusega kaitstud olulise avaliku huviga seotud haldusakti sisu, mida hiljem vaidlustatakse, on huvitatud isikutele tegelikult teada, eriti juhtudel, kui asjaomane haldusakt on aegunud. See on vajalik, et vältida praktikat, mis võiks olla vastuolus Århusi konventsiooni artikliga 9 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, eelkõige Euroopa Kohtu 12. novembri 2019. aasta otsusega kohtuasjas C-261/18: komisjon vs. Iirimaa1a.

 

__________________

 

1a Euroopa Kohtu 12. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-261/18: komisjon vs. Iirimaa, ECLI:EU:C:2019:955.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10d) Otsesed ja tõhusad vahendid üldsuse kaasamiseks liidu seadusandlike ja muude kui seadusandlike aktide koostamisse ja vastuvõtmisse on olulised, et lahendada probleemid juba varajases etapis ja hinnata, kas on vaja täiendavat ettepanekut üldsuse horisontaalse osalemise parandamiseks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11a) Võttes arvesse valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide keskset rolli teadlikkuse suurendamisel ja õiguslike meetmete võtmisel, peaksid liidu institutsioonid ja organid tagama piisava juurdepääsu teabele, osalemisele ja õigusemõistmisele.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peavad keskkonna valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi.

(12) Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peab osapool haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi. Seda nõuet tuleks kohaldada ka määruse (EÜ) nr 1367/2006 puhul.

__________________

__________________

6 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, TestBioTech vs. komisjon, C-82/17 P, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69.

6 Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-82/17 P: TestBioTech vs. komisjon, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69 ning otsus kohtuasjas T-9/19.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12a) Vaide läbivaatamise ajal peaks teistel isikutel, keda kõnealune vaie otseselt puudutab, näiteks äriühingutel või riigiasutustel, olema võimalik esitada asjaomasele liidu institutsioonile või organile märkusi määruses (EÜ) nr 1367/2006 sätestatud tähtaegade jooksul.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12b) Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale1a ei saa juhul , kui ELi toimimise lepingu artikli 107 kohane riigiabimeede kujutab endast liidu keskkonnaõiguse rikkumist, seda riigiabimeedet pidada siseturuga kokkusobivaks. Komisjon peaks kehtestama selged suunised, et hõlbustada riigiabi vastavuse hindamist liidu õiguse, sealhulgas liidu keskkonnaalaste õigusaktide asjakohastele sätetele.

 

_____________

 

1a Euroopa Kohtu 22. septembri 2020. aasta otsus kohtuasjas C-594/18 P: ClientEarth vs. komisjon, ECLI:EU:C:2007:742.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12c) Määrusega (EÜ) nr 1367/2006 kehtestatakse liidu tasandil ühised sätted, reguleerimisala ja määratlused keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. See on asjakohane ja aitab kaasa õiguskindluse tagamisele ning kooskõlas Århusi konventsioonist tulenevate kohustustega võetud rakendusmeetmete läbipaistvuse suurendamisele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12d) Määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohaste läbivaatamismenetluste kohaldamisala peaks hõlmama nii vaidlustatud akti sisulist kui ka menetluslikku õiguspärasust. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale ei saa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1367/2006 alusel läbiviidavad menetlused põhineda alustel või tõenditel, mis ei ole vaidemenetluse taotluses välja toodud, sest vastasel korral kaotaks määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 10 sisalduv nõue sellise vaide põhjendatuse kohta oma kasuliku mõju ja muudaks selle vaidega algatatud menetluse eset1a.

 

__________________

 

1a Otsus kohtuasjas C-82/17 P, punkt 39.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13a) Liikmesriikide ametiasutuste vastu võetud õigusaktid, sealhulgas liikmesriigi tasandil vastu võetud riiklikud rakendusmeetmed, mida nõutakse liidu õiguse alusel muu kui seadusandliku aktiga, ei kuulu kooskõlas aluslepingute ja siseriiklike kohtute autonoomia põhimõttega määruse (EÜ) nr 1367/2006 reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). Käesoleva määrusega tõhustatakse vaidemenetluse ja kohtuliku kontrolli liidu süsteemi ning selle tulemusena tugevdatakse harta artiklite 41 ja 47 kohaldamist, toetades omakorda Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtet.

(14) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid, eriti keskkonnakaitse põhimõtet (artikkel 37), õigust heale haldusele (artikkel 41) ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). Käesoleva määrusega tõhustatakse keskkonnaküsimustes vaidemenetluse ja kohtuliku kontrolli liidu süsteemi ning selle tulemusena tugevdatakse harta artiklite 37, 41 ja 47 kohaldamist, toetades omakorda Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtet.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad oma mõju tõttu olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses, välja arvatud kõnealuse akti need sätted, mille korral on liidu õiguse alusel sõnaselgelt nõutavad liidu tasandi või riiklikud rakendusmeetmed;

g) haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslik ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses; haldusaktid ei hõlma liikmesriikide ametiasutuste vastuvõetud akte;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 2 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1a. Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ühenduse institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:

2. Haldusaktid ja halduslik tegevusetus ei hõlma meetmeid, mis ühenduse institutsioon või organ on oma pädevuse piires võtnud või võtmata jätnud haldusjärelevalve organina järgmistel alustel:

a) asutamislepingu artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);

a) asutamislepingu artiklid 81 ja 82 [ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102] (sealhulgas ühinemiseeskirjad);

b) asutamislepingu artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);

b) asutamislepingu artiklid 226 ja 228 [ELi toimimise lepingu artiklid 258 ja 260] (rikkumismenetlused);

c) asutamislepingu artikkel 195 (ombudsmani menetlused);

c) asutamislepingu artikkel 195 [ELi toimimise lepingu artikkel 228] (ombudsmani menetlused);

d) asutamislepingu artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).

d) asutamislepingu artikkel 280 [ELi toimimise lepingu artikkel 325] (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused);

 

da) asutamislepingu artiklid 86 ja 87 [ELi toimimise lepingu artiklid 106 ja 107] (konkurentsieeskirjad) kuni ... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist];

 

db) hiljemalt... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva] võtab komisjon vastu suunised, et hõlbustada riigiabi vastavuse hindamist liidu keskkonnaalaste õigusaktide asjakohastele sätetele, sealhulgas teabe kohta, mille liikmesriigid peavad esitama, kui nad teavitavad komisjoni riigiabist.“

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 4 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1b. Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele peavad andmebaasid või registrid sisaldama järgmist:

2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele tuleb andmebaasidesse või registritesse kanda järgmised dokumendid kohe pärast nende konsolideerimist:

a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ühenduse keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja liidu keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

 

aa)  liikmesriikide seisukohad, mida on väljendatud otsustusmenetlustes, mille tulemusena võetakse vastu liidu keskkonnaalased või sellega seotud õigus- või haldusaktid;

b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ühenduse institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui liidu institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 226 lõikele 1;

c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 258 lõikele 1;

d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.

g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil, mis vastab artikli 11 nõuetele, on õigus esitada vaie liidu institutsioonile või organile, kes on võtnud vastu haldusakti või kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, kui leitakse, et selline akt või tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega.

Mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil või üldsuse esindajal, kes vastab artikli 11 nõuetele, on õigus esitada vaie liidu institutsioonile või organile, kes on võtnud vastu haldusakti või kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, kui leitakse, et selline akt või tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud.

Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja, kes vastab artikli 11 nõuetele, selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast vaide saamist.

2. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Kui liidu institutsioon või organ saab sama tegevuse või tegevusetuse kohta mitu vaiet, milles viidatakse samadele alustele, võib institutsioon või organ otsustada vaided ühendada ja käsitleda neid ühtsena. Sellisel juhul teavitab liidu institutsioon või organ niipea kui võimalik kõnealusest otsusest kõiki, kes on esitanud sama tegevuse või tegevusetuse kohta vaide. Nelja nädala jooksul alates sellise vaide esitamisest võivad kolmandad isikud, keda vaie otseselt puudutab, esitada asjaomasele liidu institutsioonile või organile märkusi. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast vaide saamist.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a. Artikli 10 kohase vaide võib esitada ka üldsuse esindaja, kellel on piisav huvi või kelle õigusi on rikutud, kui lõikest 2 ei tulene teisiti.“

 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 11 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2b. Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Komisjon võtab vastu vajalikud sätted, et tagada lõikes 1 mainitud kriteeriumide läbipaistev ja järjepidev kohaldamine.

2.  Komisjon võtab vastu vajalikud sätted, et tagada lõigetes 1 ja 1a mainitud kriteeriumide läbipaistev ja järjepidev kohaldamine. Hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse kriteeriumid, millele käesoleva artikli lõikes 1a viidatud üldsuse esindajad peavad vastama. Komisjon vaatab kõnealuste kriteeriumide kohaldamise läbi vähemalt iga kolme aasta järel ja vajaduse korral muudab delegeeritud õigusakti, et tagada lõikes 1a osutatud üldsuse esindajatele antud õiguse tõhus kasutamine.

 

Käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kriteeriumid:

 

a) tagavad toimiva juurdepääsu õiguskaitsele kooskõlas Århusi konventsiooni üldeesmärkidega;

 

b) nõuavad vaide esitamist erinevate liikmesriikide üldsuse esindajatelt, kui tegemist on liidu tegevuse või tegevusetusega, mis mõjutab üldsust rohkem kui ühes liikmesriigis;

 

c) on sellised, mis väldiksid actio popularis’t, sealhulgas tagades, et piisava huvi või õiguse kahjustamise tõendamisel nõutakse üldsuse esindajatelt tõendeid, et võrreldes laiema üldsusega on nemad otseselt mõjutatud;

 

d) vähendavad liidu institutsioonide ja organite halduskoormust.“

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2c.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 11a

 

Vaiete avalik register

 

Liidu institutsioonid ja organid loovad hiljemalt 31. detsembriks 2021 registri kõikide vaiete kohta, mis vastavad artiklis 11 sätestatud vastuvõetavuse kriteeriumidele, ning nendele nõuetele vastavate vaiete esitajate kohta. Seda registrit ajakohastatakse korrapäraselt.“

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 12 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2d. Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

1. Vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon võib algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.

1. Kui vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja leiab, et liidu institutsiooni või organi otsus kõnealuse vaide kohta ei ole keskkonnaõiguse järgimise tagamiseks piisav, võib ta algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu artikliga 263, et kontrollida selle otsuse sisulist ja menetluslikku seaduslikkust.“

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 e (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 12 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2e. Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

2. Kui ühenduse institutsioon või organ ei tegutse kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3, võib valitsusväline organisatsioon algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.

2. Kui liidu institutsioon või organ ei tegutse kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3, võib valitsusväline organisatsioon või üldsuse esindaja, kes on esitanud artikli 10 kohase vaide, algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 f (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 12 – lõige 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2f.  Lisatakse järgmine lõige:

 

„2. Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu eelisõigust kulude jaotamisele, tuleb tagada, et käesoleva artikli alusel algatatud kohtumenetlused ei oleks takistavalt kallid. Artikli 10 lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid ja organid esitavad üksnes mõistlikke kulude hüvitamise nõudeid.“

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 g (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 12 a (uus)

 

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2g. Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 12a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega ning üldsusega.

 

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6. Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“


SELETUSKIRI

Århusi määruse muutmine

 

I. Sissejuhatus

 

EL ja selle 27 liikmesriiki on 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni osapooled. Konventsioon on liidu õigusesse üle võetud määrusega (EÜ) nr 1367/2006 (Århusi määrus).

 

Århusi määrusel on olnud oluline roll keskkonnaküsimustes õigusele juurdepääsu tagamisel. Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee (ACCC) avaldas siiski kahtlust, et Euroopa Liit ei pruugi kõigile konventsiooni nõuetele täielikult vastata. EL andis seoses nende kahtlustega Århusi konventsiooni osaliste viimatisel kohtumisel teada, et ta „uurib ka edaspidi võimalusi ja vahendeid Århusi konventsiooni järgimiseks kooskõlas liidu õiguskorra aluspõhimõtete ja liidu kohtuliku kontrolli süsteemiga, võttes arvesse konventsiooni raames tõstatatud küsimusi“ (Budva deklaratsioon) ning nõukogu ja parlament palusid, et komisjon esitaks Århusi määruse muutmise ettepaneku. Selle Euroopa Komisjoni Århusi määruse läbivaatamise ettepaneku eesmärk on Århusi konventsiooni nõuete täitmist parandada.

 

II. Raportööri soovitused

 

Raportöör on arvamusel, et oluline on tagada, et Euroopa Liit täidab oma rahvusvahelisi kohustusi, pidades samal ajal täielikult kinni ELi aluslepingutest, pädevuste jaotusest ja nendega määratud ELi üldisest läbivaatussüsteemist ning tagades kõigile kaasatud isikutele, sealhulgas kolmandatele isikutele, näiteks ettevõtetele ja riigiasutustele õiguskindluse.

 

Raportöör soovib ka parlamendile meelde tuletada määruse läbivaatamise lõpetamiseks kehtestatud ambitsioonikat ajakava ning tuletab meelde, et lõplik on ainult 2021. aasta oktoobris toimuva osaliste kohtumise otsus.

 

a. Rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamine

 

1. Üldiselt kohaldatavad haldusaktid

 

ACCC kontrollis ELi konventsiooni nõuetele vastavust ja avaldas oma tähelepanekud 17. märtsil 2017. ACCC on seisukohal, et potentsiaalsetel taotlejatel peaks olema võimalik üksikaktide kõrval ka üldiselt kohaldatavate haldusaktide vaidemenetlust taotleda.

 

Raportöör näeb seda ettepanekut ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamise äärmiselt tähtsa elemendina. Arvestades, et keskkonnaküsimusi puudutavate otsuste eesmärk on kaitsta üldsuse huve ja need on tavaliselt üldiselt kohaldatavad, sobib raportöör rõhutada, et selle määruse muudatusega tagatakse valitsusväliste organisatsioonide õigusmõistmisele juurdepääsu väga oluline laiendamine. Seda kinnitab praeguseks esitatud vaidemenetluse taotluste analüüs, millest selgub, et 25 komisjonile esitatud 43 taotlusest ei olnud vastuvõetavad, sest need ei vastanud üksikakti nõudele.

 

2. Mittepiiravad kulud

 

Vastavalt parandusettepanekuga kaasnenud teatises välja toodule tuleb kaebeõiguse tagamiseks eemaldada kohalikul tasandil eksisteerivad takistused, eelkõige tagades terves süsteemis, sealhulgas riiklike õigussüsteemide tasandil, et kulud ei piira menetluste algatamist, sest Århusi määrusega sätestatud haldusjärelevalve kord on ELi üldise haldusjärelevalve ja kohtuliku kontrolli süsteemi osa.

 

b. Õiguskindluse tagamine

 

1. „Keskkonnaõigusega“ seotuse selgitus

 

ACCC on soovitanud muuta Århusi määrust nii, et see hõlmaks võimalust vaidlustada mistahes keskkonnaga „seotud“ haldusakte, mitte ainult akte, mis jäävad keskkonnaõiguse raamesse.

 

Raportöör tunnistab, et esmalt ja eelkõige on vaja täpsustada „keskkonnaõiguse“ mõistet, mille raames saab vaideid esitada. Raportöör on seisukohal, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale peaks vaidemenetlused keskenduma nendele aktide aspektidele, mille otsene eesmärk on avaldada olulist mõju Euroopa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele.

 

2. „Õiguslikult siduvate mõjude“ tähenduse selgitus

 

ACCC on avaldanud arvamust, et ta ei ole kindel, kas üldiselt kõigi nende aktide välistamine, millel ei ole õiguslikult siduvat ja välist mõju, on Århusi konventsiooniga kooskõlas. Raportöör on arvamusel, et see vajab selgitamist.

Raportöör on ka arvamusel, et selleks, et tagada õiguskindlus küsimuses, milliste haldusaktide suhtes võib vaideid esitada, on tähtis välja tuua, et aktid võivad olla „õiguslikult siduvate mõjudega“ sõltumata akti vormist (nt mõned teatise kujul vastu võetud suunised võivad olla nende mõjusid, eesmärki ja sisu arvestades käsitletavad õiguslikult siduvatena).

 

3. Kolmandad isikud ja õigus ärakuulamisele

 

Õiguskindluse tagamiseks tuleb menetluse käigus ära kuulata ka kõik kolmandad isikud, keda vaie mõjutab, näiteks ettevõtted ja riigiasutused, kellele vastav akt kohaldub, ning neile tuleb anda võimalus oma huvide kaitsmiseks, et tagada võrdsed võimalused ja õiglane kohtlemine.

 

c. Euroopa Liidu aluslepingutest kinnipidamise tagamine

 

1. Teiste kodanike võimalused vaiete esitamiseks peale valitsusväliste organisatsioonide

 

ACCC on soovitanud, et Århusi määrus peaks andma ka teistele kodanikele peale valitsusväliste organisatsioonide võimaluse vaideid esitada.

 

Raportöör on aga veendunud, et võimalike taotlejate ringi laiendamine ei ole ELi Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse tagamiseks vajalik ning see ei tagaks ka vaidemenetluste kindlamini ega tõhusamalt läbiviimist.

 

Århusi konventsiooniga luuakse õigusele juurdepääsemiseks raamistik, ent pooled võivad mõnede selle rakendamise aspektide üle ise otsustada. Mitmetes Århusi konventsiooni sätetes antakse mõista, et kõigil kodanikel ei pea selle raamistiku kohaselt vaidemenetlustele juurdepääsu olema. Oluline on märkida, et Århusi konventsiooni artiklis 9 viidatakse, et võimalike taotlejate ring peaks olema piiratud nendega, kellel on „piisav huvi“, ning märgitakse, et „asjaomasele üldsusele“ tuleb anda õigusele lai juurdepääs. Väites, et Århusi konventsiooniga kohustatakse osapooli tagama igale kodanikule vaidemenetlustele tingimusteta juurdepääsu, omistatakse konventsioonile tähendus, mida selle koostajad silmas ei pidanud.

 

Võimalike taotlejate ringi üksikisikutega laiendamine ei ole ka haldusjärelevalve korrale tõhusa juurdepääsu tagamiseks vajalik. Üksikisikutel on võimalik ELi institutsioonide ning organite tegevuse ja tegevusetuse läbivaatamist taotleda riiklike kohtute ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 267 sätestatud eelotsusetaotluse menetluse süsteemi kaudu ning otse ELi toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 alusel, esitades hagi akti tühistamiseks, mis võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel otse Euroopa Liidu Kohtus menetlusi algatada. Århusi määrus täiendab üldist raamistikku, millega juba antakse üksikisikutele liikmesriikide kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu kaudu olulised võimalused kohtulikuks kontrolliks.

 

Samas ei tohiks Üldkohut kui kõrgema taseme kohust üle koormata, paludes tal läbi vaadata ebaproportsionaalselt palju samade haldusaktidega seotud vaideid, mis kaasneksid üksikisikutele vaiete esitamise õiguse andmisega. See ei annaks lisandväärtust, ent tähendaks Üldkohtu vahendite ebatõhusat ja kulukat kasutamist.

 

2. Riigiabi puudutavad otsused ja riiklikud rakendusaktid

 

Ehkki seda ei toodud välja 2017. aasta tähelepanekute seas, väljendas ACCC oma 2021. aasta jaanuari nõuande kavandis arvamust, et EL rikub komisjoni võetud riigiabimeetmeid puudutavate otsuste läbivaatamiseks võimaluse andmata jätmisega Århusi konventsiooni nõudeid.

 

Raportöör soovib selles kontekstis rõhutada, et konventsiooni nõuetele vastamine ei tohi toimuda ELi õiguskorra ja ühenduse kohtuliku kontrolli põhiprintsiipide arvelt. Nagu ka Euroopa Liidu Kohus on meelde tuletanud, kuuluvad keskkonnaõiguse küsimustes kohtu poole pöördumisega seotud kohtu- ja haldusmenetlused peamiselt liikmesriikide õiguse kohaldamisalasse (nõukogu ja komisjon vs. Vereniging Milieudefensie aos). Seega saab riiklikul tasandil võetud meetmete, sealhulgas riigiabi puudutavate otsuste ja ühenduse aktide alusel kehtestatud riiklike rakendusaktide vastu vaideid esitada eraldi samuti Århusi konventsiooni allkirjastanute hulka kuuluvate liikmesriikide riiklike õigussüsteemide kaudu. Nende vaiete ühenduse tasandile laiendamine tähendaks ELi teiste institutsioonide valdkondadesse sekkumist ja rikuks institutsioonidevahelist tasakaalu. Riiklikul tasandil rakendatavate meetmete osas on tasakaalustatud ning sobiv lahendus ELi üldine haldus- ja õiguskaitsevahendite raamistik.

 

III. Järeldus

 

Selle raporti eesmärk on tagada ELi selge Århusi konventsiooniga võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Ehkki ACCC esitas läbivaatuse protsessi käigus kasulikke suuniseid, on tähtis muuta Århusi määrust kooskõlas ELi aluslepingutega ning võttes arvesse ka ühenduse riikidevahelist iseloomu ning olemasolevat reeglite ja õiguskaitsevahendite kogumit. Selles aruandes arvestatakse nõuetekohaselt ühenduse praeguste Århusi konventsiooni nõuetele vastamisega seotud probleemidega ning püütakse tagada ELi institutsioonide nimel ühine seisukoht. Selle aruande eesmärk on tagada, et 2021. aasta oktoobris toimuval osaliste kohtumisel läbiviidava ametliku läbivaatuse käigus ei leita, et EL rikub oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.

 


 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2021)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes

(COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD))

Arvamuse koostaja: Jiří Pospíšil

 

LÜHISELGITUS

Ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes, on lisatud raport[2] ja uuring[3] ning selle eesmärk on vaadata läbi ELi institutsioonide ja organite haldusaktide ja haldusliku tegevusetuse vaidemenetluse mehhanism, mis loodi 2006. aastal. Laiaulatuslik uuring ja komisjoni aruanne, milles analüüsiti keskkonnaasjades õiguskaitse kättesaadavust käsitlevate sätete toimimist ELi tasandil, tagavad kõnealuse algatuse jaoks tugeva faktilise tõendusbaasi. Kuigi kavandatavad muudatused on üsna ulatuslikud, ei pidanud komisjon mõjuhinnangut vajalikuks. See on eriti nörritav, kuna üks peamisi eesmärke on muuta viiteid keskkonnaõigusele, et ELi keskkonnaõigusega vastuolus olevaid haldusakte saaks läbi vaadata, olenemata konkreetse haldusakti poliitilistest eesmärkidest, millel on märkimisväärne mõju halduskorrale. Veelgi nörritavam on aga tõsiasi, et veel üks oluline eesmärk on pikendada vaidemenetluse raames vaiete ja vastuste esitamise tähtaega, mis aeglustab menetlust väga suurel määral, avaldab avaliku võimu organi või eraõigusliku isiku tegevusega seotud menetlusele negatiivset mõju ning suurendab kulusid. Seega on eeliste ja tagajärgede vahekord ilma sellise mõjuhinnanguta üsna ebaselge.

Arvamuse koostaja tunnistab, et kogu Euroopas on keskkonnaküsimustes oluline roll keskkonna valdkonnas tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel. See tähendab, et teatavatel selgelt kindlaks määratud tingimustel peaks sellistel organisatsioonidel olema õigus taotleda ametiasutuste tehtud otsuste läbivaatamist, kui leitakse, et need on vastuolus keskkonnaõigusega.

EL võttis määruse vastu eesmärgiga soodustada konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist. EL sai ametlikult konventsiooni osaliseks 2005. aastal[4]. Konventsiooni artikli 9 lõike 3 kohaselt peab iga konventsiooniosaline tagama „siseriiklike õigusaktide nõuetele vastavale üldsuse esindajale, juhul kui need nõuded on sätestatud, juurdepääsu kohtulikule või haldusmenetlusele, et vaidlustada eraõigusliku isiku või avaliku võimu organi tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus siseriiklike keskkonnaõigusnormidega.“

Arvamuse koostaja toetab üldiselt komisjoni ettepanekut, kuid esitab siiski mõningad muudatusettepanekud, mille eesmärk on kohandada (haldus)akti määratlust ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud määratlusega. Arvamuse koostaja nõustub komisjoni sooviga laiendada vaide esitamise võimalust üksikaktide kõrval ka üldkohaldatavatele haldusaktidele, sest keskkonnakaitse puhul ei ole tegemist mitte isikliku, vaid avaliku huviga. Lisaks nõustub arvamuse koostaja komisjoni argumendiga, et vaide esitamise võimalus peaks sõltuma keskkonnaõigusega vastuolus oleva haldusakti mõjust, mitte ELi keskkonnaõiguse poliitilistest eesmärkidest.

Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku käsitleda haldusakte, mille “eesmärk on tekitada tagajärgi, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju“, kuna võimalus taotleda läbivaatamist ei tohiks piirduda aktidega, mis on oma olemuselt õiguslikult siduvad ja millel on väline mõju, vaid peaks hõlmama ka akte, mille puhul teksti koostaja eesmärk oli nimetatud tagajärgede tekitamine.

Seoses komisjoni kavandatud tähtaegadega teeb arvamuse koostaja ettepaneku neid veidi lühendada, et vältida haldusmenetluste liiga pikaks venimist ja nende muutumist liiga koormavaks. Liiga pikk vaidemenetluse tähtaeg võib olla institutsioonile koormav. Seevastu vaide esitamiseks ettenähtud lühem tähtaeg võib ära hoida haldus- ja oportunistlike vaiete tulva. Erineva tähtaja kehtestamine haldusaktile ja tegevusetusele, mis seisneb akti vastu võtmata jätmises, sõltub konkreetse tegevusetuse liigist. Samal ajal tagab institutsioonidele vaidele vastamiseks ette nähtud lühem tähtaeg kodanikele kiirema ja tõhusama kaitse ning piirab ka menetlemise kestust, mis on asjaomaste projektide elluviijate jaoks oluline. Asjaomase üldsuse jaoks tekkiva õiguskindlusetuse perioodi kestuse lühendamise järele on tungiv vajadus. Samuti võetakse arvesse asjaolu, et kui haldusaktil võib olla negatiivne mõju keskkonnale, võib kahju olla pöördumatu, mis õigustab kiire tegutsemise vajadust. Lühike tähtaeg võib ühtlasi institutsiooni innustada kiiresti tegutsema ja võimaldab tagada hea halduse põhimõtte järgimise. Kuna vaidemenetlusi võib pidada lihtsamaks kui kohtumenetlusi (nt langeb ära õigusnõustamise vajadus), ei ole vaja tähtaega ülemäära pikendada, kui üldse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 3 ja 4 on üldsuse esindajatele, kes vastavad liikmesriigi või liidu õiguses sätestatud kriteeriumitele, juhul kui need kriteeriumid on sätestatud, ette nähtud juurdepääs haldus või kohtumenetlustele, et nad saaksid vaidlustada akte või tegevusetust, mis on vastuolus liikmesriigi või liidu keskkonnaõiguse sätetega. Haldus- ja kohtumenetlustele juurdepääsu andmine on vajalik selleks, et liidul oleks võimalik nende sätete nõudeid täita.

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on peamine takistus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on vaja selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad.

(5)  Asjaolu, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 kohane vaidemenetlus on piiratud halduse üksikaktidega, on takistus keskkonna valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes soovivad esitada selle määruse artikli 10 alusel õigustatud vaideid ka laiema kohaldamisalaga haldusaktide suhtes. Seepärast on asjakohane selle määrusega ette nähtud vaidemenetluse kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks ka muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis on vastuolus keskkonnaõigusega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11a) Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvad kohtumenetlused ei tohi olla liiga kulukad. Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 12 kohased kohtumenetlused ei oleks liiga kulukad ja taotlejal oleks võimalik kulusid ette näha, peaksid liidu institutsioonid ja organid kohtuvaidluse võitmise korral püüdma esitada mõistlikke kuluhüvitise taotlusi.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peavad keskkonna valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi.

(12)  Euroopa Liidu Kohtu praktika6 kohaselt peavad keskkonna valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid haldusakti kohta esitatavat vaiet põhjendades esitama olulisi faktilisi asjaolusid või õiguslikke argumente, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi. Seda nõuet tuleks kohaldada ka määruse (EÜ) nr 1367/2006 puhul.

______________

_________________

6 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, TestBioTech vs. komisjon, C-82/17 P, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69.

6 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. september 2019, TestBioTech vs. komisjon, C-82/17 P, ECLI:EU:C:2019:719, punkt 69.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad oma mõju tõttu olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses, välja arvatud kõnealuse akti need sätted, mille korral on liidu õiguse alusel sõnaselgelt nõutavad liidu tasandi või riiklikud rakendusmeetmed;“.

g)  haldusakt – liidu institutsiooni või organi vastuvõetud igasugune muu kui seadusandlik akt, millel on või mille eesmärk on tekitada tagajärgi, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju ning mis sisaldab sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses, välja arvatud kõnealuse akti need sätted, mille korral on liidu õiguse alusel sõnaselgelt nõutavad liidu tasandi või riiklikud rakendusmeetmed;“.

Selgitus

Arvamuse koostaja nõustub komisjoni sooviga laiendada vaide esitamise võimalust üksikaktide kõrval ka üldkohaldatavatele haldusaktidele. Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku käsitleda haldusakte, mille “eesmärk on tekitada tagajärgi, millel on õiguslikult siduv ja väline mõju“, kuna võimalus taotleda läbivaatamist ei tohiks piirduda aktidega, mis on oma olemuselt õiguslikult siduvad ja millel on väline mõju, vaid peaks hõlmama ka akte, mille puhul teksti koostaja eesmärk oli nimetatud tagajärgede tekitamine.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 4 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1a. Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele peavad andmebaasid või registrid sisaldama järgmist:

2. Keskkonnainfot, mis tehakse kättesaadavaks ja mida levitatakse, ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Lisaks määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 loetletud dokumentidele tuleb andmebaasidesse või registritesse kanda järgmised dokumendid kohe pärast nende konsolideerimist:

a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ühenduse keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

a) rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja liidu keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

 

aa)  liikmesriikide seisukohad, mida on väljendatud otsustusmenetlustes, mille tulemusena võetakse vastu liidu keskkonnaalased või sellega seotud õigus- või haldusaktid;

b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ühenduse institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

b) eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui liidu institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 226 lõikele 1;

c) ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 258 lõikele 1;

d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

d) keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

e) keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

f) olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.“

g) keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.“

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud.

Kui haldusakt kujutab endast liidu tasandi rakendusmeedet, mis on ette nähtud teise muu kui seadusandliku aktiga, võib valitsusväline organisatsioon selle rakendusmeetme kohta vaide esitamisel esitada vaide ka kõnealuse muu kui seadusandliku akti selle sätte kohta, mille jaoks rakendusmeede on ette nähtud, tingimusel, et see muu kui seadusandlik akt käsitleb keskkonda.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädala jooksul pärast vaide saamist.“;

2.  Lõikes 1 osutatud liidu institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet, välja arvatud juhul, kui vaie on selgelt alusetu. Liidu institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 14 nädala jooksul pärast vaide saamist.“;

Selgitus

Institutsioonidele vaidele vastamiseks ette nähtud lühem tähtaeg tagab kodanikele kiirema ja tõhusama kaitse, kuid piirab ka menetlemise kestust, mis on asjaomaste projektide elluviijate jaoks oluline. Asjaomase üldsuse jaoks tekkiva õiguskindlusetuse perioodi lühendamise järele on tungiv vajadus. Samuti võetakse arvesse asjaolu, et kui haldusaktil võib olla negatiivne mõju keskkonnale, võib kahju olla pöördumatu, mis õigustab kiire tegutsemise vajadust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Liidu institutsioon või organ tegutseb igal juhul 22 nädala jooksul alates vaide saamisest.“

„Liidu institutsioon või organ tegutseb igal juhul 20 nädala jooksul alates vaide saamisest.“

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1367/2006

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Artiklile 12 lisatakse järgmine lõige:

 

2a. Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu eelisõigust kulude jaotamisele, ei tohi sätte alusel algatatud kohtumenetlused olla liiga kulukad. Kui artikli 10 lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid ja organid on kohtuvaidluse võitnud, püüavad nad esitada mõistlikke kuluhüvitise taotlusi.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) muutmine

Viited

COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

19.10.2020

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.10.2020

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Jiří Pospíšil

16.11.2020

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.12.2020

22.2.2021

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

18.3.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

11

8

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Manon Aubry, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Marie Toussaint, Adrián Vázquez Lázara, Axel Voss, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Patrick Breyer, Andrzej Halicki, Heidi Hautala, Ilhan Kyuchyuk, Antonius Manders, Sabrina Pignedoli, Jérôme Rivière, Nacho Sánchez Amor

 

 



NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

11

+

PPE

Geoffroy Didier, Esteban González Pons, Antonius Manders, Jiří Pospíšil, Axel Voss, Marion Walsmann, Javier Zarzalejos

ID

Gilles Lebreton, Jérôme Rivière

ECR

Angel Dzhambazki, Raffaele Stancanelli

 

8

-

S&D

Ibán García Del Blanco, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Tiemo Wölken, Lara Wolters

Verts/ALE

Patrick Breyer, Marie Toussaint

The Left

Manon Aubry

 

6

0

Renew

Pascal Durand, Karen Melchior, Stéphane Séjourné, Adrián Vázquez Lázara

ID

Gunnar Beck

NI

Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 


 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) muutmine

Viited

COM(2020)0642 – C9-0321/2020 – 2020/0289(COD)

EP-le esitamise kuupäev

14.10.2020

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

19.10.2020

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

19.10.2020

LIBE

19.10.2020

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

LIBE

26.10.2020

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Christian Doleschal

1.12.2020

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.2.2021

22.4.2021

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.4.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

7

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Frédérique Ries, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Tiemo Wölken, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Asger Christensen, Danilo Oscar Lancini, Sirpa Pietikäinen

Esitamise kuupäev

4.5.2021

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

61

+

PPE

Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Sirpa Pietikäinen, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss

Renew

Pascal Canfin, Asger Christensen, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner

S&D

Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken

The Left

Malin Björk, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Mick Wallace

Verts/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus

 

7

-

ECR

Rob Rooken

ID

Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Teuvo Hakkarainen, Danilo Oscar Lancini, Sylvia Limmer, Silvia Sardone

 

10

0

ECR

Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Alexandr Vondra, Anna Zalewska

ID

Aurélia Beigneux, Catherine Griset, Joëlle Mélin

NI

Athanasios Konstantinou

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 12. mai 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika