Menetlus : 2019/2159(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0170/2021

Esitatud tekstid :

A9-0170/2021

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0307

<Date>{25/05/2021}25.5.2021</Date>
<NoDocSe>A9-0170/2021</NoDocSe>
PDF 207kWORD 63k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>Musta mere kalandussektori probleemide ja võimaluste kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2159(INI))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Ivo Hristov</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Musta mere kalandussektori probleemide ja võimaluste kohta

(2019/2159(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2236, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2020. aastaks[1],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta[2],

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki 14 (veealune elu),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik[3] (merestrateegia raamdirektiiv),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/982, millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas[4],

 võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi „elupaikade direktiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta[6] (EMKF),

 võttes arvesse määrust, milles käsitletakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1004,

 võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta seadusandlikku ettepanekut ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2008, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas[7],

 võttes arvesse GFCMi Vahemere ja Musta mere kalavarude kestlikkuse keskpika perioodi strateegiat (2017–2020) ja otsust seoses uue strateegiaga perioodiks 2021–2025,

 võttes arvesse GFCMi otsust ühiselt Vahemere ja Musta mere kalanduse ja vesiviljeluse uue strateegia (2021–2025) loomise kohta, mis võeti vastu 3. novembril 2020 toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekuid Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030,

 võttes arvesse 31. mail 2018. aastal Burgases ja 9. mail 2019. aastal Bukarestis toimunud ministrite kohtumistel vastu võetud deklaratsioone Musta mere ühise merendusprogrammi kohta, mille allkirjastasid kõik kuus Musta mere rannikuriiki,

 võttes arvesse Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni põhikirja, mille eesmärk on parandada poliitilist dialoogi ning keskkonnakaitse ja statistiliste andmete vahetamisega seotud arvukaid tegevuspoliitikaid,

 võttes arvesse 2019. aastal käivitatud Musta mere strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mille eesmärk on edendada ühist visiooni, et saavutada 2030. aastaks tootlik, heas seisundis, vastupanuvõimeline ja kestlik Must meri,

 võttes arvesse 2016. aastal Bukarestis ja 2018. aastal Sofias peetud kõrgetasemeliste konverentside deklaratsioone Mustas mere kalanduse ja vesiviljeluse kohta (Sofia ministrite deklaratsioon),

 võttes arvesse 2014. aastal Bukarestis, 2015. aastal Sofias, 2016. aastal Odessas ja 2017. aastal Batumis toimunud Musta mere meremajanduse teemalisi sidusrühmade kõrgetasemelisi konverentse,

 võttes arvesse 1992. aasta konventsiooni Musta mere reostuse eest kaitsmise kohta (Bukaresti konventsioon) ja selle protokolle, mille osalised on Bulgaaria ja Rumeenia ja milles Euroopa Liidul on vaatleja staatus, ning võttes arvesse Musta mere saastekaitse komisjoni nimetatud konventsioonil põhinevat tegevust,

 võttes arvesse 7. aprilli 1993. aasta ministrite deklaratsiooni Musta mere kaitse kohta;

 võttes arvesse Musta mere saastekaitse komisjoni integreeritud seire- ja hindamisprogrammi aastateks 2017–2022 (BSIMAP 2017–2022),

 võttes arvesse Musta mere kalavarude kestliku majandamise projekti BlackSea4Fish, mida EL rahaliselt toetab ja mille aastaeelarve on ligikaudu 1 100 000 eurot,

 võttes arvesse GFCMi 2018. aasta soovitust Musta mere kõrvkodalasevarude piirkondliku teadusprogrammi kohta, mille eesmärk on hinnata nukilise kõrvkodalase populatsiooni jaotumist, arvukust, suurust ja vanuselist struktuuri osalevates riikides (Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia, Türgi ja Ukraina),

 võttes arvesse komisjoni kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee 11. detsembri 2020. aasta aruannet „Assesssment of balance indicators for key fleet segments and review of national reports on Member States efforts to reconciliation between fleet capacity and fishing opportunities“ (Peamiste laevastikusegmentide tasakaalunäitajate hindamine ning ülevaade liikmesriikide aruannetest oma laevastike võimsuste ja püügivõimaluste tasakaalustamiseks tehtu kohta),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna B 2010. aasta aruannet „Kalandus Mustal merel“,

 võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhendit,

 võttes arvesse ELi ja ÜRO Arenguprogrammi piirkondliku algatuse aruandeid (projektid EMBLAS-I ja EMBLAS-II), mis aitasid tugevdada kolme riigi (Gruusia, Ukraina ja Venemaa) suutlikkust Musta mere vee kvaliteedi bioloogiliseks ja keemiliseks seireks kooskõlas ELi veealaste õigusaktidega ning mida rakendati vastavalt aastatel 2013–2014 (EMBLAS-I) ja 2014–2018 (EMBLAS-II),

 võttes arvesse GFCMi 2009. aasta soovitust koostada nimekiri laevadest, mis eeldatavalt on tegelenud GFCMi reguleerimisalas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga,

 võttes arvesse GFCMi riiklike õigusaktide piirkondlikku andmekogu (GFCM-Lex) veebiplatvormi näol, mis hõlmab praegu kolme GFCMi riigi mere elusressursside ja ökosüsteemide kaitset käsitlevaid siseriiklikke õigusakte ning mida GFCM kavatseb tulevikus laiendada kogu GFCMi piirkonnale (sealhulgas Mustale merele),

 võttes arvesse 1979. aasta Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (Berni konventsioon), 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni, 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni, 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning 2018. aastal Berni konventsiooni alusel vastu võetud üleeuroopalist tuura tegevuskava,

 võttes arvesse GFCMi 2020. aasta aruannet Vahemere ja Musta mere kalanduse olukorra kohta,

 võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni Musta mere kalavarude praeguse ja edasise majandamise kohta[8],

 võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni „Kalarohke meri? Meetmed kalavarude taastamiseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest kõrgemale, sealhulgas kalavarude taastamise piirkonnad ja merekaitsealad“[9],

 võttes arvesse Musta mere abimehhanismi, mille eesmärk on anda valitsustele, erainvestoritele, kaubandus- ja tööstusühendustele, teadusasutustele, ülikoolidele ja üldsusele suuniseid ja toetust seoses meremajanduses osalemise võimalustega Musta mere piirkonnas,

 võttes arvesse ELi musta mere sünergia algatust ja komisjoni kolme aruannet Musta mere sünergia rakendamise kohta – 19. juuni 2008. aasta (COM(2008)0391), 20. jaanuari 2015. aasta (SWD(2015)0006) ja 5. märtsi 2019. aasta (SWD(2019)0100) aruannet,

 võttes arvesse ELi Doonau piirkonna strateegiat, mille eesmärk on muu hulgas hõlbustada ja koordineerida Doonau vesikonna riikides selliseid põhiküsimusi nagu elurikkus ja sotsiaal-majanduslik areng,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0170/2021),

A. arvestades, et Must meri on poolsuletud meri, mis on ookeaniga ühenduses ainult Vahemere kaudu ja piirneb kuue riigiga (Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia, Türgi, Ukraina, Venemaa), millest ainult kaks (Bulgaaria ja Rumeenia) on Euroopa Liidu liikmesriigid;

B. arvestades, et Mustas meres on alates 1960. aastatest toimunud dramaatilised keskkonnamuutused tingituna sellistest surveteguritest nagu eutrofeerumine, invasiivsete liikide sissetoomine ja ülepüük;

C. arvestades, et Musta mere keskkonnatingimuste muutused vallandas pelaagilise toiduvõrgustiku tippkiskjate arvukuse vähenemine ja sellele järgnenud planktonitoiduliste kalade arvukuse vähenemine;

D. arvestades, et suure osa Mustast merest (87 %) moodustab hapnikuvaba veekiht, ja et mere hapnikurikas veekiht on viimase 20 aasta jooksul kahanenud 20–25 meetri võrra; arvestades, et 1980. aastatel tõi inimtegevus (saastamine, elupaikade hävitamine ja ülepüük) kaasa Musta mere ökosüsteemide seisundi tõsise halvenemise; arvestades, et peale mõningate anaeroobsete bakterite puudub 50–200 m sügavusel igasugune mereelustik;

E. arvestades, et kalandussektorile pakuvad suurt huvi kaheksa Mustas meres püütavat kalaliiki – Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus), euroopa kilu (Sprattus sprattus), harilik stauriid (Trachurus mediterraneus), harilik kammeljas (Scophthalmus maximus), merlang (Merlangius merlangus), vööt-meripoisur (Mullus barbatus), nukiline kõrvkodalane (Rapana venosa) ja harilik ogahai (Squalus acanthias), kellest enamik kuuluvad ühiste kalavarude hulka ja kvoodi alla kuuluvad kaks liiki – eraldi kvoodiga kilu ning kammeljas, millele GFCM on kehtestanud lubatud kogupüügi kvoodi; arvestades, et teised liigid, nagu harilik ogahai, merlang ja anšoovis on endiselt kaitseta; arvestades, et kilu kvoot 2020.–2022. aastaks on sama, mis 2011. aastal, ELi kvoot on 11 445 tonni aastas (Bulgaaria 8032,5 tonni ja Rumeenia 3442,5 tonni), samas kui ELi kammelja kvoot on suurenenud 114 tonnilt 150 tonnile aastas ning on võrdselt jagatud Bulgaaria ja Rumeenia vahel;

F. arvestades, et Musta mere riikidele majanduslikult oluliste liikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse määramine on kasulik nii elurikkuse kui ka kalandussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt keskpikas ja pikas perspektiivis; arvestades, et Rumeenia on lisaks kahele ELi tasandil määratud kvootidega liigile kehtestanud riiklikud kvoodid ka näiteks nukilisele kõrvkodalasele, rannakarplastele (Mytilus galloprovincialis), mudillastele (Ponticola cephalargoides), veenuskarplastele (Chanelea gallina), merlangile ja harilikule ogahaile;

G. arvestades, et 2018. aasta statistika kohaselt jääb aastakeskmine kalatarbimine elaniku kohta Bulgaarias (7 kg) ja Rumeenias (7,99 kg) alla Euroopa keskmisele (24,36 kg), mida võib käsitada kui kohaliku kalandussektori kasvuvõimalust;

H. arvestades, et kõigi kuue rannikuriigi Mustal merel tegutsevatest kalalaevastikest moodustavad 91 % väikesed laevad; arvestades, et sellesse kategooriasse kuulub ligi 95 % Bulgaaria laevastikust ja 87 % Rumeenia laevastikust;

I. arvestades, et GFCMi andmetel püütakse Musta mere väikesemahulise kalapüügi sektoris kaaspüügina hulgaliselt ohustatud hai- ja railiike ning mereimetajaid, näiteks delfiine ja pringleid;

J. arvestades, et väikesemahuline kalapüük on Musta mere ja Doonau alamjooksu piirkonnale iseloomulik;

K. arvestades, et Mustal merel toimub ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ning rannikuriikide suutlikkus kalapüügi järelevalvet teostada on väike; arvestades, et 4.–8. novembrist 2019 pärinevate GFCMi värskeimate andmete kohaselt registreeriti 65 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügiga tegelevat kalalaeva;

L. arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist eraldati aastatel 2014–2020 Bulgaariale enam kui 88 miljonit eurot ja Rumeeniale enam kui 168 miljonit eurot; arvestades, et uusima kättesaadava teabe kohaselt (31. detsember 2020) on mõlema riigi vahendite kasutamise määr endiselt üks ELi madalamaid, kusjuures Bulgaaria on kulutanud vaid 36,34 % talle eraldatud vahenditest ja Rumeenia ainult 33,72 %; arvestades, et madalam kasutusmäär võib tähendada nende riikide kalurikogukondade jaoks kasutamata jäänud võimalusi;

M. arvestades, et Musta mere nõuandekomisjon on toimiv ja osaleb liidu kalanduspoliitika kujundamisel Mustal merel; arvestades, et Musta mere kalavarude majandamisega tegeleb GFCM;

N. arvestades, et Musta mere saastekaitse komisjoni on tegutsema volitanud Musta mere äärsed riigid (Bulgaaria, Gruusia, Rumeenia, Türgi, Ukraina ja Venemaa), kes allkirjastasid ja peatselt seejärel ka ratifitseerisid Bukaresti konventsiooni; arvestades, et konventsiooniga nõutakse kõigilt konventsiooniosalistelt Musta mere reostamise vältimist, piiramist ja kontrollimist, et kaitsta ja säilitada sealset merekeskkonda;

O. arvestades, et kliimamuutustega tõuseb Musta mere piirkonnas õhutemperatuur, mis mõjutab merevee temperatuuri ja sellest tulenevalt elurikkust ja mereliike; arvestades, et need muutused mõjutavad kalandussektorit, kuna mõjutavad kalavarusid, millest see sõltub;

P. arvestades, et komisjon on esitanud Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, millega pannakse alus seadusandlikele pakettidele, mis muudavad ühenduse keskkonnaõigustikku; arvestades, et see looks uusi võimalusi ja meetmeid keskkonnaaspektide paremaks integreerimiseks valdkondlikku poliitikasse, liikide ja elupaikade taastamiseks ning keskkonnasäästlikumate investeeringute ja meetmete edendamiseks;

Q. arvestades, et sellised Mustale merele iseloomulikud omadused nagu selle suur vesikond muudavad selle ala mereprügiga saastamisele ja mikroplasti akumuleerumisele eriti vastuvõtlikuks; arvestades, et projekti EMBLAS-Plus raames Musta mere kohta koostatud aruande kohaselt sisaldub selles meres ligi kaks korda rohkem jäätmeid kui Vahemeres, mis kahtlemata mõjutab elurikkust, kalavarusid ja kalandussektorit;

R. arvestades, et Mustas meres elab kolm endeemilist vaalaliste alamliiki – Musta mere harilik delfiin (Delphinus delphis ponticus), afaliin ehk laiksilm-delfiin (Tursiops truncatus ponticus) ja Musta mere pringel (Phocoena phocoena relicta), kes kõik on klassifitseeritud ohustatud liikideks ja kellest kaht – afaliini ja Musta mere pringlit hõlmab elupaikade direktiiv; arvestades, et kõik kolm on peamiselt kalast toituvad kiskjalised;

S. arvestades, et nukilist kõrvkodalast loetakse invasiivseks liigiks, kellel ei ole Mustas meres looduslikke vaenlasi, mis kujutab endast tõsist ohtu teiste liikide populatsioonidele; arvestades, et samal ajal on sellest saanud oluline sissetulekuallikas ja see on tööndusliku kalapüügi sihtliik;

T. arvestades, et Musta mere ökosüsteem sõltub Doonau suguste suurte Euroopa jõgede vee juurdevoolust; arvestades, et selle sõltuvuse tõttu on Doonau ja teiste jõgede ja Musta mere keskkonnaseisund omavahel tihedalt seotud; arvestades, et need jõed kannavad sisemaistest allikatest merre suurtes kogustes looduslikku ja inimtekkelist prahti; arvestades, et nii Doonau kui ka Must meri on elukohaks teatud liikidele, eelkõige tuuralistele (Acipenseriformes) ja musta ja aasovi mere aloosale (Alosa immaculata);

U. arvestades, et sellised tegurid nagu nende liikide elupaikade seisundi halvenemine, rändeteede tõkestamine, nende ülepüük kaaviari ja liha saamiseks ning saastamine on viinud tuurad Doonau jões ja Mustas meres väljasuremise äärele; arvestades, et kudevate tuurade arvu drastilise vähenemise tõttu esineb tänapäeval selle liigi looduses paljunemist äärmiselt harva; arvestades, et kunagi olid nii Doonaus kui ka Mustas meres suured tuurapopulatsioonid;

V. arvestades, et populatsioonide kahanemisest tingitud kudekalade arvu järsu vähenemise tõttu ei saa kalad loomulikul teel paljuneda, kuna vähestel allesjäänud isas- ja emaskaladel ei teki võimalust kohtuda ja kudeda;

W. arvestades, et uurimisinstituutide valduses olevad andmed näitavad, et tuuraliste populatsioonid on killustunud ja neis puuduvad teatavad põlvkonnad, et tuuraliste liikide looduslik paljunemine on puudulik, et paljunemiseks Doonausse rändavate täiskasvanud isendite arv on väga väike ning et viis tuuralist – sterlet (Acipenser ruthenus), vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii), sevrjuuga (Acipenser stellatus), euroopa tuur (Acipenser sturio) ja beluuga (Huso huso) on väljasuremise äärel ning šippi (Acipenser nudiventris) peetakse juba väljasurnuks;

X. arvestades, et ELi kalandussektoris järgitakse juba praegu kõrgeid standardeid, mida tuleb läbi vaadata ja kohandada, et tagada kogu väärtusahela ulatuses ökoloogiline ja sotsiaalne kestlikkus, sealhulgas töötajate õigused ning loomade tervis ja heaolu, ning pakkuda kvaliteetseid kalandustooteid;

Y. arvestades, et harrastuskalapüük võib pakkuda selliseid võimalusi nagu tegevuse või sissetulekute mitmekesistamine ning olla seejuures kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, kuna harrastusõngitsemine on väga selektiivne püügiviis;

Z. arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjutab tõsiselt Musta mere kalandussektorit; arvestades, et analüüsid näitavad, et Musta mere kalandussektor on pandeemia ajal drastiliselt kannatanud – tegutsevate laevade töö maht on vähenenud kuni 80 %, lisaks sellele, et toodang vähenes esialgu ligikaudu 75 %;

AA. arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud kalanduse ja vesiviljeluse tähtsust toiduga varustamisel;

Suure majandusliku tähtsusega Musta mere kalaliikide varude seisund

1. toonitab, et Musta mere piirkonnas on strateegilised ja geopoliitilised panused kõrged, muu hulgas väga spetsiifiliste keskkonnatingimuste tõttu, mis nõuavad erilist tähelepanu, kohandatud käsitlust, ambitsioonikaid keskkonnastandardeid ning kollektiivseid meetmeid kestliku meremajanduse ja majanduskasvu saavutamiseks; rõhutab, et kalavarude tõhusaks majandamiseks ja tekkivate probleemide lahendamiseks tuleb Musta mere rannikuriikide koostööd, sealhulgas GFCMi raames tehtavat koostööd veelgi süvendada ja tõhustada; nõuab sellega seoses piirkondliku võimsuste kava koostamist, mis tagaks sobiva tasakaalu olemasolevate loodusvarade, keskkonnaohutuse ja kõigi Musta mere rannikuriikide laevastike püügivõimsuste säilitamise vahel;

2. juhib tähelepanu sellele, et juba 7. juuni 2018. aasta Sofia ministrite deklaratsioonis rõhutati vajadust ühise käsitluse järele sellistes Musta mere kalapüügiga seotud küsimustes nagu mereressursside kestlikkus, andmete kogumise parandamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamine; palub komisjonil esitada Sofia ministrite deklaratsiooni rakendamise aruanne;

3. juhib tähelepanu sellele, et Musta mere piirkonna kalavarude majandamisel on vaja võrdsetel alustel koostööd ühiste kalavarude ja riigipiire ületavate globaalprobleemide tõttu;

4. juhib tähelepanu asjaolule, et neist 65 Vahemere ja Musta mere laevastikusegmendist, mille kohta sai välja arvutada nn säästva püügi näitaja, oli 2018. aastal tasakaaluseisundis ainult üks;

5. rõhutab, kui tähtis on edendada teadusandmete kogumist ja töötlemist toetavaid meetmeid;

6. nõuab tungivalt kõigi Musta mere äärsete riikide kaasamist projekti GFCM-Lex, et hõlbustada kalavarude ühist majandamist ja seda paremini ja kiiremini koordineerida;

7. väljendab muret selle üle, et pärast aastakümneid kasvanud inimsurvet Musta mere ja Doonau jõe ökosüsteemidele ja kalavarudele näitavad viimased andmed, et ainult ühe kalavaru (kilu) kasutamine loetakse kestlikuks ja et teiste osas toimub nii intensiivne ülepüük, et mõned varud on ammendumise piiril; märgib, et viimastel aastatel on olnud positiivseid arenguid mõne kalavaru, näiteks hariliku kammelja puhul, mille lubatud kogupüüki 2020.–2022. aastaks suurendati, kuid üldine olukord Mustal merel ei ole veel oluliselt paranenud; rõhutab, et Musta mere hariliku kammelja ja kilu varude kõigi muutustega peavad kaasnema jätkuvad kaitsemeetmed, näiteks majandamiskavad;

8. tunnistab, et kogu Musta mere piirkonnas on oma roll haldusasutustel, millel on erinevad poliitikameetmed, mis teostavad järelevalvet, kontrolli ja säästvat majandamist ning aitavad parandada kalandussektori kestlikkust;

9. kutsub Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutusi üles aitama sektorit vahendite tagamisega, mis oleksid konkreetselt suunatud kalalaevade selektiivsuse suurendamisele paremate silmavõrkude abil; on veendunud, et selline sihipärane meede vähendab soovimatu kaaspüügi mahtu ja püütud liikide arvu;

10. nõuab Musta mere rannikuriikide institutsioonilise ja inimkapitali integreerimist ühistesse teadusuuringutesse ja rakendustegevusse eesmärgiga parandada Musta mere elusressursside ja majanduslikult tähtsate liikide varude seisundit;

11. rõhutab, et Musta mere piirkonna jaoks on kriitilise tähtsusega piisava teabe puudumine püügitegevuse, saagi koguse ja koostise ja püügitegevuse mõju kohta kalavarude praegusele olukorrale; rõhutab vajadust piisavalt rahastada teadusasutusi, mis uurivad Musta mere kalaliikide, sealhulgas selliste rändliikide nagu tuura ja musta ja aasovi mere aloosa varusid, ohustatud vaalalisi ja muid kui kalaliike (nukilised kõrvkodalased, rannakarbilised jt) ning mereökosüsteemidega seonduvaid parameetreid; nõuab, et liikmesriigid teeksid kontrolliküsimustes tihedamat koostööd, kasutades sobivat digitehnoloogiat ja kohustuslikke teaduslikke erivahendeid, näiteks pardakaameraid või kohustuslikke pardavaatlejaid, kui see on vajalik ja kooskõlas kohaldatavate ELi õigusaktidega;

12. tervitab GFCMi algatatud piirkondlikku teadusprogrammi nukilise kõrvkodalase populatsiooni uurimiseks, kuna see aitab jõuda selle liigi suhtes konsensusele; on veendunud, et see aitab arendada liigi teaduspõhist kasutamist, mis võib tuua sotsiaal-majanduslikku kasu kogukondadele ja keskkonnakasu Musta mere ökosüsteemile tänu selle invasiivse liigi mõju piiramisele;

13. rõhutab, kui tähtis on rakendada Mustal merel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes nulltolerantsi poliitikat; väljendab heameelt GFCMi sellealase tegevuse üle ning nõuab tungivalt, et kõik rannikuriigid teeksid ühiselt jõupingutusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks oma vetes;

14. nõuab tungivalt, et kõik rannikuriigid edendaksid säästvat kalapüüki, mis hõlmab muu hulgas võitlust ülepüügi vastu ja/või selliste ohustatud liikide nagu tuuraliste, aloosade ja teiste kaaspüügi kaotamist;

15. nõuab, et kõik valitsustevahelised institutsioonid ja organid koos muu hulgas kõigi Musta mere rannikuriikidega soodustaksid ja jälgiksid sealseid kalavarusid ning vastavalt oma kohustustele jagaksid nende kohta andmeid põhjalikult ja kaasavalt, et tagada vastavate mereelupaikade ökosüsteemide hea seisund;

16. tuletab meelde, et Musta mere kalavarude nõuetekohase majandamise edukuse jaoks on otsustava tähtsusega usaldusväärne ametlik statistika, mida kogutakse korrapäraselt ja ühtlustatud metoodika alusel kõigis rannikuriikides, korrapärane järelevalve ja ühised reguleerivad meetmed; kutsub sellega seoses nii liikmesriikide kui ka koostööd tegevate riikide asjaomaseid ametiasutusi üles viima läbi regulaarseid ja põhjalikke kalavarude uuringuid, mille jaoks on keskse tähtsusega riiklik tugi ja rahastamine;

17. rõhutab, et Musta mere rannikuriikides on vaja teabe vahetamisel kohapealset ja piirkondlikku koostööd, et oleks võimalik rakendada kalavarude majandamise ühist ja sidusat käsitlust;

18. tuletab meelde uute tehnoloogiate potentsiaali ja võimalikku suurt lisaväärtust kalavarude majandamisega seotud teadusuuringute ja kavandamise jaoks; tuletab meelde, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatakse projekte, mille eesmärk on muu hulgas kaardistada ja uurida merepõhja ja plastjäätmete esinemist merepõhjas;

19. nõuab, et Musta mere rannikuriigid investeeriksid Musta mere piirkonna kalavarusid kajastavate andmete ja statistika digitaliseerimisse, mis võimaldaks neid varusid paremini ja kestlikumalt majandada; nõuab ühtset metoodikat nende andmete esitamiseks ja kasutamiseks;

20. kutsub piirkonna kalanduses tegutsejaid üles kaaluma seni alahinnatud ja kasutamata kalavarude kasutamist, mis on ühtlasi valguallikad;

21. kutsub liikmesriikide teadusringkondi üles uurima hapnikuvaba keskkonna potentsiaali;

22. juhib tähelepanu valitsusvälise sektori rollile Musta merega seotud otsustusprotsessis; soovitab luua mehhanismi valitsusvälise sektori kaasamiseks sellesse protsessi;

23. väljendab heameelt kalandus- ja vesiviljelussektorile EMKFi programmide kaudu antud toetuse üle, millega püüti leevendada COVID-19 pandeemia kahjulikku mõju kohalikule kalandussektorile; tuletab aga meelde, et mitte kõik mõjutatud sidusrühmad ei saanud sellest toetusest kasu haldusnõuete ja piirangute tõttu, mis seadsid mõned teistest ebasoodsamasse olukorda;

24. toonitab Musta mere nõuandekomisjoni töö tähtsust nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil eksperditeadmiste jagamisel kalandussektori ja seda mõjutavate suundumuste kohta; kutsub sellega seoses Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutusi üles toetama nõukogu toimimist, et aidata tal täita oma ülesandeid ning võimaldada kõigil sidusrühmadel, sealhulgas väikesemahulise kalapüügiga tegelevatel kaluritel, osaleda nõukogu töös ja otsustusprotsessis;

Ärilised kaalutlused

25. rõhutab, et kalandussektori kaudu saab pakkuda mereande müügiks kohalikel turgudel, kus nende toodete tarbimine on väike; kutsub Bulgaaria ja Rumeenia pädevaid asutusi üles aitama kalandus- ja vesiviljelussektoril suurendada teadlikkust kohalikust tarbimisest ning säästva kalapüügi ja vesiviljeluse kumulatiivsest positiivsest mõjust kohalikule majandusele;

26. tunnistab ja rõhutab, et Musta mere kalandus annab olulise panuse piirkondlikku ja kohalikku majandusse, luues otseseid tulusid ja sissetulekuid, soodustades laiemalt kulutamist ja pakkudes olulisi töökohti kas iseseisvalt või koostöös muude sektorite, näiteks turismi ja transpordiga; nõuab kõigi merekeskkonda kasutavate sektorite vahelise koostöö tõhustamist, et saavutada paremaid tulemusi ning paremini tasakaalustada keskkonna, tööstuse ja väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite huve;

27. tuletab meelde, et importtooted on vähendanud traditsiooniliselt valmistatud toodete populaarsust ja viinud nende hinnad alla tasuvuspiiri, mis ohustab kalaga seotud traditsioonilisi ärimudeleid;

28. tuletab meelde, et Musta mere kalalaevastik koosneb peamiselt väikestest kalalaevadest, mis näitab kohandatud käsitluste ja poliitikameetmete vajalikkust selles kalandussektori segmendis; on mures selle pärast, et väikesemahulise kalapüügiga tegelevatel kaluritel on võrreldes teistes sektorites töötavate kaluritega ebastabiilsed ja väiksemad sissetulekud, mis muudab nad ettenägematute sündmuste või kriiside korral haavatavaks; kutsub rannikuliikmesriikide pädevaid asutusi üles kaasama väikesemahulise kalapüügi sektori esindajaid läbipaistval ja kaasaval viisil poliitikameetmete kavandamisse ja arutamisse;

29. juhib tähelepanu asjaolule, et kogu maailmas kasvab nõudlus valgu järele, ning siin saavad nii kalandus- kui ka vesiviljelussektor anda märkimisväärse panuse; on seisukohal, et merevesiviljeluse toetamine võiks aidata sellel sektoril lähiaastatel kasvada ja areneda ja ning see vähendaks ka survet looduslikele kalavarudele; on seisukohal, et kestlik vesiviljelus vajaks ka täiendavaid teadusuuringuid sellistes küsimustes nagu tihedus ja kõrvalmõjud, mida tuleb Musta mere vesiviljelussektori poliitika kavandamisel arvesse võtta;

30. kutsub kohalikke kalurikogukondi kaaluma võimalust võtta piirkondliku või kohaliku tähtsusega aladelt pärit Musta mere saaduste puhul kasutusele päritolunimetused; palub, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused neid kogukondi selles abistaksid;

Sihipärane valdkondlik tegevuspoliitika

31. kutsub piirkonna liikmesriike üles kaaluma sektori toetamist, lisades selle oma riiklikesse programmidesse aastateks 2021–2027 või muudesse riiklikesse vahenditesse ja eraldistesse kampaaniateks, mis on pühendatud kalatarbimise kasulikkusele ja säästva kalapüügi tähtsusele, toetama sektorit kohalike toiduahelate loomisega, et hõlbustada turulepääsu, eelkõige väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite jaoks, ning vajaduse korral arendama, parandama või toetama kalanduse taristut (nt kalaturge, kalaoksjoneid jms); kutsub piirkonna liikmesriike üles investeerima rohkem ELi keskkonna- ja kalandusalaste õigusaktide rakendamisse, järelevalvesse ja jõustamisse;

32. kalandussektori noorendamiseks nõuab, et Rumeenia ja Bulgaaria pädevad asutused lisaksid oma vastavatesse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi aastate 2021–2027 rakenduskavadesse noorte kalurite sihtkavad, sealhulgas toetused esimese kalalaeva esmaostjatele, samuti reostuse vähendamise meetmed, andes toetusi vanade kalalaevade mootorite asendamiseks uute keskkonnasõbralikumate mootoritega;

33. rõhutab, et surve uute väljakutsetega kohanemiseks ei peaks lasuma üksnes kalandus- ja vesiviljelussektoril, kuna nad niigi juba kohaldavad kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid; rõhutab seetõttu, et tuleks keskenduda ka muudele merega seotud tegevustele, nagu harrastuskalapüük, rannikuturism, sadama- ja laevandustegevus ning ressursside kasutamine, mis peavad edukaks sinisele majandusele üleminekuks oma nõudeid karmistama;

34. rõhutab kalandusvaldkonna kohalike algatusrühmade rolli teadusele, kohalikele sidusrühmadele ja tööstusele huvi pakkuvate parimate tavade vahetamisel ja edendamisel asjaomaste kalurikogukondade liikmete seas ning ka rahvusvahelise koostöö kaudu; nõuab tungivalt, et Bulgaaria ja Rumeenia pädevad asutused riiklikult toetaksid parimate tavade vahetamist teiste Musta mere rannikuriikidega, kellel on kogemusi majanduslikult oluliste liikide, näiteks hariliku kammelja varude majandamisel;

35. märgib vajadust säilitada kalandussektori häid tavasid ning selleks vähendada väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite ja nende ühenduste majanduslikku koormust;

36. nõuab valdkondliku hariduse ja koolituse atraktiivsemaks muutmist nii kesk- kui ka kõrghariduse tasandil, näiteks avaliku ja erasektori koostöös tulevastele õppuritele korraldatavate sihipäraste teabekampaaniate ja avatud uste päevade kaudu;

37. tuletab meelde, et kalurite madal haridustase (11 % Bulgaaria ja 53 % Rumeenia kaluritest on keskharidusest madalama haridusega) nõuab eri tasanditel ennetavaid meetmeid, et tagada kvalifitseeritud ja hea väljaõppega töötajad, kes tunnevad vajalikke tehnilisi, sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid, ning mis aitavad saavutada varude suurema kestlikkuse; nõuab, et Musta mere piirkonna meremajanduse kestlikul kasvul peab olema tugev sotsiaalne mõõde, mille juures järgitakse Euroopa sotsiaalõiguste samba peamisi põhimõtteid, eelkõige seoses ebakindlas olukorras olevate, hooajaliste ja deklareerimata töötajatega ning naiste juurdepääsuga sektorile;

38. tervitab Rumeenias, Türgis ja Bulgaarias koostöös GFCMiga tehtavaid pingutusi näidiskeskuste loomiseks, mis võivad muuta kalanduse kohalike ettevõtjate ja sidusrühmade jaoks atraktiivsemaks;

39. nõuab merestrateegia raamdirektiivi kiiret ja täielikku rakendamist;

Keskkond, elurikkus ja kliimamuutused

40. nõuab sihipäraseid meetmeid ja piisavaid ressursse, et vähendada saastamist ja ohualdiste varilõpuseste (nt ogahai) ja mereimetajate kaaspüüki, ning pingutuste kiiret suurendamist keskkonna ja elurikkuse kaitsmiseks kogu vesikonnas ühiste programmide ja eelarvete kaudu, tuginedes eelkõige Euroopa Merendus- ja Vesiviljelusfondi rahalistele vahenditele; nõuab, et laialdaselt uuritaks ja hinnataks plastireostust ning plasti ja muude saasteainete mõju Musta mere elustikule; nõuab lämmastikureostuse süstemaatilist mõõtmist Musta mere piirkonnas; nõuab lisaks kogu vesikonda hõlmavate uuringute tegemist, et riikide lõikes ja riikidevaheliselt võrrelda mereprahi koostist ja kuhjumist;

41. tuletab meelde, et kalandus- ja vesiviljelussektor mitte ei põhjusta temperatuuri tõusu ega kliimamuutusi, vaid pigem kannatab nende tagajärgede, näiteks õhutemperatuuri tõusu all, mis tõstab mere ülakihtide temperatuuri;

42. nõuab, et vastavalt Bukaresti konventsioonis nõutule loodaks kiiresti seirevõrgustikud ja -programmid, mis võimaldaksid süstemaatiliselt mõõta Musta mere keskkonnaseisundit;

43. rõhutab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmete tähtsust; nõuab, et rannikuriikide suhtumine ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki Mustal merel peab muutuma rangemaks;

44 kutsub Musta mere rannikuriike üles investeerima teadusuuringutesse, mis käsitlevad kliimamuutuste mõju Musta mere ja Doonau alamjooksu ökosüsteemidele, ja vastavate andmete kogumisse; tuletab meelde, et see peaks hõlmama teadusringkondadele piisavate vahendite andmist, et viia läbi kohapealseid uuringuid kalade rändeteede, talvitumise, toitumise ja paljunemisküpsuse kohta, mis mõjutab ka kalavarude omadusi ja kättesaadavust;

45. rõhutab, et maismaalt lähtuva reostuse piiramine on äärmiselt oluline nii eutrofeerumise kui ka mere elusressursside seisundit mõjutavate kahjulike ainete esinemise vähendamiseks;

46. rõhutab merekaitsealade tähtsust elurikkuse säilitamisel ning merekeskkonna praeguse hävimise peatamisel või selle seisundi taastamisel ning rõhutab, et merekaitsealade eesmärk on kaitsta suure ökoloogilise väärtusega elupaiku; rõhutab, et selliste piirkondade piiritlemiseks on vaja sotsiaal-majanduslikke uuringuid ja rannikukogukondade liikmetele hüvitust pakkuvaid lahendusi; on seisukohal, et merekaitsealade rajamise aluseks peaksid olema parimad olemasolevad teadmised ning see peaks toimuma kooskõlastatult kõigi sidusrühmadega, näiteks kohalike ametiasutuste, teadusringkondade ja kalurite organisatsioonidega;

47. on tõsiselt mures tegeliku väljasuremisohu pärast, mis ähvardab Mustas meres ja Doonau deltas veel säilinud viit tuuraliiki; avaldab tunnustust Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutustele, kes kehtestasid 2008. aastal täieliku tuurapüügikeelu Mustal merel ja 2011. aastal Doonau jõel ning hiljuti pikendasid neid veel viie aasta võrra, kuni 2026. aastani; väljendab heameelt nende piirkondade tuuraga taasasustamise meetmete üle, mida on teostanud ja toetanud valitsusväliste ja riiklike struktuuride eksperdid ja mida tuleks pidevalt jälgida; on veendunud, et need meetmed peaksid hõlmama ka vesiviljelusrajatisi; kutsub kõiki rannikuriike üles kehtestama kogu Musta mere ulatuses ranged tuura kaitse meetmed ja taasasustamisprogrammid;

48. on mures selle pärast, et kliimamuutusi ja nende mõju Mustale merele käsitlevad teadusuuringud ei ole piisavad, ning need on ka lähiaastatel jätkuvalt väga olulised; kutsub rannikuriike üles rahastama selliseid teadusuuringuid, mis hõlmavad kalaliike (nende füsioloogiat, rändeteid ja paljunemist) ning muutusi nende toiduahelas, mis mõjutavad kalavarusid;

49. on seisukohal, et piisavate majandamismeetmete kavandamiseks tuleb varude dünaamikat regulaarselt mõõta; tuletab meelde, et ülepüügi ja inimtekkelise surve tõttu on majanduslikult oluliste liikide varud kliimamuutuste suhtes tundlikumad ja õrnemad;

50. nõuab, et vastavad järelevalveasutused teostaksid Mustal merel NATURA 2000 alade ja merekaitsealade üle mõjusat järelevalvet;

51. kutsub liikmesriike üles arendama tuurlaste kohapeal kasvatamist kohalike populatsioonide täiendamiseks mitteärilistel eesmärkidel; kutsub liikmesriike üles pakkuma ebaseadusliku püügi vähendamiseks tuurapüüdjatele ümberõppe kavasid ja muid toimetulekuvõimalusi;

52. kutsub liikmesriike üles toetama kalapääsude loomist, mis võimaldavad tuuradel ja teistel rändliikidel Raudvärava (Porțile de Fier) ja Gabčíkovo paisudest mööduda;

53. rõhutab pakilist vajadust moodustada alad, kus tuuraliste, aloosade ja teiste kalaliikide looduslikud populatsioonid saaksid taastuda; kutsub asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi üles esitama sellesuunalist ettepanekut, millest oleks kasu nii elurikkuse kaitsmisel kui ka kalavarude majandamisel;

54. kutsub liikmesriike üles uurima võimalust ühineda Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse Barcelona konventsiooniga, et viia selles sätestatud liikide ja elupaikade kaitse eesmärgid kooskõlla Bukaresti konventsiooni eesmärkidega;

55. tuletab meelde, et liikide leviku paremaks kaardistamiseks ja nende merevesiviljeluseks kasutamise võimaluste uurimiseks on vaja täiendavaid teadusuuringuid mõnede molluskite, näiteks vöötveenuskarbi (Chamalea gallina) populatsioonide kohta;

56. kutsub Musta mere rannikuriike üles töötama välja ühtset käsitlust, et aidata vaalaliste populatsioonidel jõuda stabiilsele tasemele ja parandada nende kaitsestaatust; nõuab ohustatud liikide, näiteks delfiinide seisundi parandamiseks Mustas meres sihipäraseid meetmeid, näiteks akustilisi hoiatusseadmeid, ja muid piisavaid vahendeid;

57. kutsub komisjoni ning Bulgaaria ja Rumeenia pädevaid asutusi üles rahastama praegu elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) V lisas loetletud musta ja aasovi mere aloosa (Alosa spp.) olukorda käsitlevaid teadusuuringuid, sealhulgas teaduslikke ja sotsiaalmajanduslikke analüüse, milles hinnataks vajadust viia need liigid üle direktiivi II või isegi I lisasse, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud;

58. kutsub komisjoni üles kiires korras kaaluma praegu elupaikade direktiivi V lisas loetletud tuuraliste kandmist selle II või koguni I lisasse;

Praktilised meetmed

59. palub komisjonil uurida, kas Musta mere jaoks oleks võimalik kehtestada muude merepiirkondadega sarnane mitmeaastane majandamiskava;

60. märgib, et komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika olukorra ja kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta teatatakse igal aastal Musta mere kalavarude ülepüügist; on seetõttu seisukohal, et olukorra parandamiseks tuleb kiiresti meetmeid võtta;

61. kutsub komisjoni üles hindama ühise kalanduspoliitika rakendamise seisu Mustal merel, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas rannikuäärsed liikmesriigid kasutasid aastatel 2014–2020 EMKFi vahendeid kalavarude kestliku majandamise ja elurikkuse suurendamise tagamiseks;

°

° °

62. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Gruusia, Türgi Vabariigi, Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni valitsustele ja parlamentidele, Vahemere üldisele kalanduskomisjonile, Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioonile ja Musta mere saastekaitse komisjonile.


SELETUSKIRI

Alates Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumisest 1. jaanuaril 2007. aastal muutusid nende kahe riigi territoriaalvetes kohaldatavateks liidu õigusaktid ja ühine kalanduspoliitika (ÜKP). Taotletav eesmärk on parandada tasakaalu ühelt poolt keskkonnakaitse ja elurikkuse ning teiselt poolt majanduslike elatusvahendite säilitamise ja/või loomise vahel.

 

Bulgaaria ja Rumeenia majandusvööndid moodustavad kõigest 15 % Musta mere vetest. See tähendab, et liidu reguleerimisalasse kuuluv Musta mere osa on tihedalt seotud liidust väljapoole jäävate vetega. Selles kontekstis ja kalavarude tõhusaks haldamiseks on oluline pidada konstruktiivset ja aktiivset dialoogi kõigi teiste Musta mere äärsete riikidega (Türgi, Venemaa, Ukraina ja Gruusia) ning ühtlasi Moldaavia Vabariigiga, mis, kuigi see ei piirne otseselt Musta merega, kuulub selle valglasse ja mõjutab seega samuti selle ökoloogilist tasakaalu ja arengut.

 

Musta mere kalandussektori probleemid ja võimalused, mida see pakub, sõltuvad nii sektori enda omadustest kui ka turul toimuvast. Probleemid võivad olla seotud looduslike tegurite või inimtegevusega, näiteks reostusega (mis puudutab Musta merd otseselt või kaudselt sinna suubuvate vooluveekogude kaudu); ressursside ületarvitamisega; invasiivsete võõrliikide sissetoomisega; sektori nähtavuse ja selle loodava rikkuse suurendamise tervikliku käsitluse puudumisega; töötajate puudusega sektoris; Musta mere piirkonnas leiduvate kalavarude ja muude kui kalaliikide kohta andmete kogumiseks vajalike rahaliste, materiaalsete ja/või inimressursside puudumisega.

 

Musta mere kalandussektorit kimbutavate probleemide analüüsimiseks on väga oluline täheldada, et see meri on poolsuletud ja et see on Vahemere (Marmara mere ja Egeuse mere) kaudu vaid kaudselt ookeaniga seotud. Mere vee- ja ainetevahetus on seega väike. See olukord kujutab ohtu muu hulgas keskkonnale ja mõjutab ühtlasi mereorganisme, sealhulgas kalandussektori jaoks olulisi liike. Jäätmed, eriti plastijäätmed, aga ka keemiatooted, mis otse merre lastakse või mis jõuavad sinna merre suubuvate vooluveekogude või nende lisajõgede kaudu, kipuvad sinna jäämagi. 2017. aasta EMBLAS-Plus aruande kohaselt, mis käsitleb Musta mere äärsete riikide territoriaalvete eri kvaliteedinäitajaid, saastavad Musta mere vett kõige enam olmejäätmed, tööstusjäätmed, pikamaa õhutransport, põllumajandus, sadamad ja merendusalane tegevus. Tuleb toonitada, et vee seisundiga seonduvad näitajad on väga murettekitavad, eriti Musta mere idaosas. Merereostuse vähendamiseks on oluline, selle eripärasid arvesse võttes, tuvastada kõik saasteained Musta merre suubuvate vooluveekogude kogupikkuse ulatuses. Kuigi küsimuses mikroplasti mõjust mereelustikule ja seeläbi tarbijatele teadusliku konsensuseni pole jõutud, näitab kogu saasteallikate kohta saadaolev teave, et ei ole mingit põhjust seda eirata. Vastupidi, selle saaste täielikuks kõrvaldamiseks tuleks teha kõik, mis võimalik.

 

Madal soolsus Musta mere pealmistes kihtides, keskmiselt 17,5 mg/l, võrreldes ligikaudu 35 mg/l soolsusega ookeanides, on üks teine Musta mere oluline omadus, mis samuti tuleneb piiratud veevahetusest ookeaniga. FAO hinnangul on Musta mere madalamast soolsusest tingitud väiksem elurikkus (1200 liiki) kui Vahemeres (ligikaudu 7000 liiki), kuid magevee suurema osakaalu tõttu kipub fütoplankton Mustas meres rohkem vohama kui Vahemeres. Zooplanktoni tihedus on samuti võrdlemisi suur. See pakub häid arenguväljavaateid teatud sektorites, nagu vesiviljelus liikidega, mis on suutelised riimvees elama ja seal ennast hästi tundma. Kõnealusel sektoril on lähiaastatel suur kasvupotentsiaal sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise kasu tõttu, mida see võib anda. Seoses sellega peaksid liikmesriigid toetama sektori ettevõtlust konkreetsete programmide ja meetmetega nii ühenduse õiguse raames kui ka muude õiguslike vahendite kaudu.

 

Märkimisväärne osa Musta mere kalandussektori toodangust läheb ekspordiks. Rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine, sealhulgas nende toodete osas, toetaks seega sektori arengut. Sellega seoses peaksid liikmesriigid aitama kalanduskogukondade ja nende ühenduste nähtavust suurendada. Selleks võivad liikmesriigid hõlbustada nende osalemist rahvusvahelistel näitustel, turu-uuringu projektides ja muudel foorumitel. Väikekalureid tuleb abistada sellega, et hõlbustada nende toodete jõudmist lõpptarbijani.

 

Kalandus- ja vesiviljelustoodete vähene tarbimine kahes Musta mere ääres asuvas liidu liikmesriigis pakub suuri võimalusi sisetarbimise kasvuks. Praegust tarbimise taset võib selgitada majanduslike teguritega, kuid sektor võiks oma tooteid ja pakkumisi mitmekesistada, näiteks pakkuda tooteid tükeldatud kujul ja taskukohasema hinnaga.

 

Asjaomased valdkondlikud asutused peaksid ühtlasi korraldama kampaaniaid, et suurendada nõudlust kalandustoodete järele. Sellistel algatustel oleks keskpikas ja pikas perspektiivis positiivne mõju kalandussektorile ning need tagaksid selle kestlikkuse. Nende realiseerimiseks tuleb suurendada valdkondliku tootmise nähtavust ja propageerida kalandustoodete tarbimise kasulikkust.

 

Makromajanduslikust vaatepunktist ei ole sektori osakaal Bulgaaria ja Rumeenia majanduses eriti suur, kuid sellel on oluline roll piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Lisaks sektoris endas loodavatele töökohtadele loob see kaudselt töökohti ka teistes sektorites. Näiteks saaks tugevdada koostööd kohaliku turismisektoriga, eelkõige kalandustoodete tarnimisega restoranidele või näituste, ürituste ja turismifestivalide korraldamisega.

 

Arvesse tuleb võtta kalalaevastiku suurust ja vanust ning samuti Musta mere kalurite vanusepüramiidi. Suur osa alustest (ligikaudu 95 % Bulgaarias ja 86 % Rumeenias) on väikesed laevad, mis pärandatakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Enamik kalureid on asjaarmastajad, kes teevad laevaga väljasõidu ainult mõned korrad hooajal või aastas. Nad püüavad üldjuhul vähe ja isiklikuks tarbimiseks. Osa elanikkonnast sõltub nendest elatusvahenditest ja traditsioonidest, mistõttu väikesemahulist kalapüüki ei tohiks ebaproportsionaalselt takistada majanduslikult põhjendamatute nõuetega, mis viiksid selle lõpetamiseni.

 

On oluline, et liikmesriigid vahetaksid rohkem teavet ja häid tavasid Musta mere kala- ja teiste liikide varude kaitse ja kasutamise kohta. Sellega seoses tuleb teadusalase ja ametialase teabe vahetamist piirkonnas osalevate poolte vahel toetada, ka lisaks ELi toetusele ja rahastamisvahenditele.

 

Oluline on pöörata piisavat tähelepanu elurikkusele Musta mere piirkonnas, eriti neis merre suubuvates jõgedes, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigust. Doonau, mis läbib seitsme ELi liikmesriigi ja kahe muu riigi territooriumi, on Musta mere jaoks ülioluline. See jõgi on Musta mere kalanduses oluliste elusressursside tähtis allikas. Erilist huvi pakub tuurapüük Doonaul ja selle suudmealal ning Musta merega külgnevates vetes. Mitmetel inimtekkelistel põhjustel on tuurapopulatsioon nüüd tõsises hävimisohus. Seda ohustavad kalapüük ja muud tegevused, näiteks Doonaule tammide ehitamine, mis ei lase tuuradel ja teistel rändliikidel oma traditsioonilistesse kudemispaikadesse jõuda. Tuurapüük on praegu keelatud. Ühtlasi on algatatud noorkalade reintrodutseerimise kampaaniad, aga kuna tuur saab suguküpseks alles mitme aasta pärast, on praegu veel raske nende tõhusust hinnata. Selle liigi bioloogilist eripära arvestades tuleb kaaluda püügikeelu kehtestamist pikemaks ajaks (aastakümneteks). Tuuravarude kriitilise seisundi tõttu tuleb nende säilitamiseks võtta radikaalseid meetmeid nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.5.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Maria da Graça Carvalho, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Francisco José Millán Mon, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Emma Wiesner, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carmen Avram, Nicolás González Casares, Valentino Grant, Ivo Hristov

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

25

+

ECR

Bert-Jan Ruissen, Ruža Tomašić

PPE

François-Xavier Bellamy, Maria da Graça Carvalho, Peter van Dalen, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, Theodoros Zagorakis

Renew

Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Pierre Karleskind, Emma Wiesner

S&D

Carmen Avram, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Nicolás González Casares, Ivo Hristov, Manuel Pizarro

The Left

João Ferreira, Anja Hazekamp

Verts/ALE

Rosa D'Amato, Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

 

0

-

 

 

3

0

ID

Rosanna Conte, Valentino Grant, France Jamet

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 336, 30.12.2019, lk 14.

[2] ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

[3] ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

[4] ELT L 164, 20.6.2019, lk 1.

[5] ELT L 257, 28.8.2014, lk 135.

[6] ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

[7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0076.

[8] ELT C 51E, 22.2.2013, lk 37.

[9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0017.

Viimane päevakajastamine: 17. juuni 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika