RAPORT Bosniat ja Hertsegoviinat käsitlevate komisjoni 2019.–2020. aasta aruannete kohta

1.6.2021 - (2019/2171(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Paulo Rangel

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Bosniat ja Hertsegoviinat käsitlevate komisjoni 2019.–2020. aasta aruannete kohta

(2019/2171(INI))

Euroopa Parlament,

 – võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ning sellele Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kohandamise protokolli,

– võttes arvesse Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee esimest kohtumist, mis toimus 5.–6. novembril 2015, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kolmandat kohtumist, mis toimus 13. juulil 2018, ning Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee neljandat kohtumist, mis toimus 7. novembril 2019,

– võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina poolt 15. veebruaril 2016. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust,

– võttes arvesse Kagu-Euroopa piirkondlikke koostööalgatusi ja üleeuroopalisi algatusi, nagu Kagu-Euroopa koostööprotsess, Brdo-Brijuni protsess, Kesk-Euroopa algatus, Aadria mere ja Joonia mere algatus, energiaühenduse asutamisleping, Erasmus+, ELi Doonau piirkonna ning Aadria mere ja Joonia mere piirkonna strateegiad, piirkondlik rände-, varjupaiga- ja pagulasküsimuste algatus (MARRI), endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumise uurimise piirkondlik komisjon (RECOM), piirkondlik ühinemisvõrgustik (RENA), piirkondlik avaliku halduse kool (ReSPA), piirkondlik noorte koostööamet (RYCO), transpordiühenduse leping, Lääne-Balkani riikide fond, Kesk-Euroopa vabakaubanduse leping (CEFTA) ja piirkondlik ühisturg,

– võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

– võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist „2019. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2019)0260) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Komisjoni arvamus Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta“ (COM(2019)0261) ja analüüsiaruannet (SWD(2019)0222),

– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „2020. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2020)0660) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2020. aasta aruannet (SWD(2020)0350),

– võttes arvesse kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis võeti vastu 20. oktoobril 2005 UNESCO peakonverentsi 33. istungjärgul,

– võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta[1],

– võttes arvesse 25. veebruaril 1991. aastal vastu võetud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni,

– võttes arvesse nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta järeldusi kliima- ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme elluviimine, ja 20. jaanuari 2020. aasta järeldusi kliimadiplomaatia kohta ning Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldusi kliima kohta,

– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 6. novembri 2020. aasta töödokumenti „Climate Change and Defence Roadmap“ (Kliimamuutuste ja -kaitse tegevuskava),

– võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi Lääne-Balkani partneritega rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta,

– võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta ja 12. oktoobri 2020. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Althea kohta,

– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta teatist „Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks“ (COM(2020)0641),

– võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal käivitatud Berliini protsessi ja selle 10. novembril 2020 Sofias toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide esimeeste 28. jaanuari 2020. aasta ühisdeklaratsiooni,

– võttes arvesse 6. mail 2020. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide Zagrebi tippkohtumisel vastu võetud Zagrebi avaldust,

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist[2],

– võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

– võttes arvesse 5. detsembri 2019. aasta ekspertide aruannet õigusriigi küsimuste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

– võttes arvesse 11. ja 12. märtsil 2005 Veneetsias toimunud Veneetsia komisjoni 62. täiskogu istungil vastu võetud arvamust põhiseadusliku olukorra kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning sellele järgnenud Veneetsia komisjoni soovitusi põhiseaduslike küsimuste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

– võttes arvesse Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat,

– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 25. jaanuaril 2019 avaldatud lõpparuannet 7. oktoobril 2018 Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud üldvalimiste kohta,

– võttes arvesse Lääne-Balkani partnerite 5. juuli 2009. aasta deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis, mida tuntakse Poznani deklaratsioonina, ning komisjoni teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (SWD(2020)0530),

– võttes arvesse OSCE 26. oktoobri 2020. aasta väljaannet „Two Schools under One Roof: The Most Visible Example of Discrimination in Education in Bosnia and Herzegovina“ (Kaks kooli ühe katuse all: silmatorkavaim näide hariduslikust diskrimineerimisest Bosnias ja Hertsegoviinas),

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. juunil 2019. aastal vastu võetud resolutsiooni rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamise kohta Bosnias ja Hertsegoviinas,

– võttes arvesse dokumenti „Joint socio-economic reforms for the period 2019–2022“ (Ühised sotsiaal-majanduslikud reformid ajavahemikuks 2019–2022), mille Bosnia ja Hertsegoviina osariikide valitsused võtsid vastu 10. oktoobril 2019. aastal, ja ministrite nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta dokumenti „Socio-economic reforms in BiH for the period 2020–2022“ (Sotsiaal-majanduslikud reformid Bosnias ja Hertsegoviinas ajavahemikuks 2020–2022),

– võttes arvesse 58. ja eelmisi aruandeid, mille kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogule,

– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 5. novembri 2020. aasta resolutsiooni 2549 (2020) Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni Bosnias ja Hertsegoviinas volituste pikendamise kohta,

– võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta[3], 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni Srebrenica kohta[4] ja 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni Lääne-Balkani riikide kohta 10 aastat pärast Srebrenicat[5],

– võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta[6],

– võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule[7],

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. novembri 2020. aasta resolutsiooni laiendatud osalise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa ajalooõppe vaatluskeskuse kohta,

– võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kohta koostööks Euroopa Nõukoguga aastatel 2020–2022,

– võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva kohta[8],

– võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta[9],

– võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus[10],

– võttes arvesse kõrge esindaja Josep Borrelli ja volinik Oliver Várhelyi 21. detsembri 2020. aasta ühisavaldust kohalike valimiste korraldamise kohta Mostaris,

– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu otsust kriminaalkohtute rahvusvahelise järelmehhanismi (edaspidi „mehhanism“) loomise kohta mitmete oluliste ülesannete täitmiseks, mida varem täitis endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (edaspidi „EJRK“), ning ÜRO Julgeolekunõukogu aruandeid, saavutusi ja soovitusi,

– võttes arvesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu 1. juuli 2017. aasta aruannet,

– võttes arvesse kriminaalkohtute rahvusvahelise järelmehhanismi prokuröri 19. mai 2020. aasta eduaruannet,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0185/2021),

A. arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess ning Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise taotlus kujutavad endast riigi strateegilist valikut liikuda Euroopa integratsiooni suunas, mis peab andma kohapeal konkreetseid tulemusi ja suurendama kõigi osaliste pingutusi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teise etappi jõudmiseks;

B. arvestades, et Euroopa Parlament on Bosnia ja Hertsegoviina Euroopaga integreerumise kindel toetaja;

C. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina saavutused Euroopa ja Euroopa-Atlandi integratsiooni vallas aitavad kaasa riigi julgeolekule, stabiilsusele ja majanduslikule heaolule;

D. arvestades, et niisuguste sisukate reformide elluviimine, mis parandavad inimeste elu Bosnias ja Hertsegoviinas ja hõlbustavad ELiga ühinemist, nõuab kõigi Bosnia ja Hertsegoviina poliitiliste juhtide, ametivõimude, institutsioonide ja ametikandjate aktiivset osalemist;

E. arvestades, et väga oluline on riigisisese vastutuse selge jaotamine ja eri valitsustasandite tõhustatud ja sisukas koostöö, mida tuleb teha heas usus;

F. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina edasiliikumine ELiga ühinemise suunas sõltub komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta esitatud 14 peamise prioriteedi järgimisest;

G. arvestades, et Bosnial ja Hertsegoviinal on jätkuvalt rohkesti probleeme, mis on seotud õigusriigi, demokraatlike institutsioonide, inimõiguste ja põhivabaduste, valitsemistava, vastutuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, väljendusvabaduse ja meediavabaduse ning toimiva turumajandusega, ning arvestades, et laienemisprotsessi usaldusväärsuse aluseks on üheselt selged tulemused neis määrava tähtsusega valdkondades;

H. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina esimene geiparaad toimus 9. septembril 2019 pealinnas Sarajevos;

I. arvestades, et kultuur ja kultuuripärand aitavad tugevdada identiteeti ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, stabiilsust ja mõistmist ühiskonnas; arvestades, et kultuuripärand on omaette väärtus;

J. arvestades, et lepitusprotsessis püsivate probleemidega tuleks jõulisemalt tegeleda;

K. arvestades Bosnia ja Hertsegoviina paiknemist migrantide transiiditeel on riigi vastuvõtusuutlikkus endiselt ebapiisav, et asjakohaselt hakkama saada raske humanitaarolukorraga, järgides täielikult inimõigusnorme ja rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste põhiõigusi, tagada integreeritud piirihaldus ning kontrollida ebaseaduslikke rändevooge raske sotsiaal-majandusliku olukorra taustal, hoolimata märkimisväärsest ELi rahalisest toetusest;

L. arvestades, et EL on Bosnia ja Hertsegoviina suurim kaubanduspartner ja ülekaalukalt kõige olulisem finantsabi andja, mis on riigi jaoks ülimalt tähtis;

M. arvestades, et COVID-19 pandeemia on Bosnia ja Hertsegoviina sotsiaal-majanduslikku olukorda raskendanud; arvestades, et EL on eraldanud Bosniale ja Hertsegoviinale 80,5 miljonit eurot COVID-19 vastu võitlemiseks ja riigi pandeemiajärgse taastumise toetamiseks ning kuni 250 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi; arvestades, et Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava hõlbustab pikaajalist taastumist pandeemia tagajärgedest ja on riigi jaoks selles suhtes oluline alus;

1. kinnitab, et toetab Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa integratsiooni ning kutsub Euroopa Ülemkogu üles jätkuvalt toetama Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa perspektiivi, muu hulgas kandidaatriigi staatuse andmisega, mis on käsitatav positiivse poliitilise sõnumina;

2. tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina kindlat tahet liikuda edasi ELiga ühinemise suunas ning rõhutab Bosnia ja Hertsegoviina elanike tugevat toetust Euroopa integratsioonile;

3. tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetab kindlalt tulemuspõhist lähenemisviisi, mille puhul kindlaksmääratud kriteeriumide täitmine seotakse järjepideva ja usaldusväärse tingimuslikkusega;

4. tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina võetud meetmeid komisjoni arvamuse teatavate põhiaspektide käsitlemisel ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jätkuvat rakendamist, sealhulgas parlamentaarse ühiskomisjoni suhtes saavutatud edu ning seadusandlike muudatuste heakskiitmist, mis võimaldas korraldada 2020. aasta detsembris Mostaris kohalikud valimised;

5. tuletab meelde, et ELi poole liikumine sõltub kestvast rahust, püsivast stabiilsusest, sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja siirast leppimisest, mis garanteerivad Bosnia ja Hertsegoviina demokraatliku ja mitmekultuurilise olemuse; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina kiirendaks sõjakuritegude tõhusat menetlemist muudetud riikliku sõjakuritegude menetlemise strateegia alusel, ja nõuab nende kuritegude erapooletut ja tulemuslikku uurimist; mõistab hukka igasuguse ajaloolise revisionismi, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Rahvusvahelise Kohtu otsuste täitmata jätmise, põhiseadusevastase, separatistliku, natsionalistliku ja vaenu õhutava retoorika ja sellega seotud teod ning 1990. aastate sõja ajal toime pandud sõjakuritegude, sealhulgas Srebrenica genotsiidi eitamise või ülistamise; nõuab juba ammu vajalike meetmete võtmist, et lahendada kümnete tuhandete naiste probleem, keda 1990. aastate sõdade ajal vägistati või muul viisil seksuaalselt rünnati;

6. kinnitab veel kord oma tugevat toetust Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele; mõistab hukka avaldused ja ettepanekud, mille eesmärk on õõnestada Bosnia ja Hertsegoviina riiklust ja põhiseaduslikke väärtusi, ning kordab, et kõik Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused, institutsioonid, ametnikud ja poliitilised juhid peavad tegema pingutusi, et viia põhiseadus vastavusse Euroopa inimõiguste konventsiooniga;
Leppimine

7. tunnustab kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahvusvahelise kadunud isikute komisjoni (ICMP) pingutusi koondada teavet rohkem kui 30 000 isiku kohta, kes jäid kadunuks 1990. aastate endise Jugoslaavia territooriumil toimunud konfliktide käigus, ning üle 8000 Srebrenica genotsiidi ohvri kohta; tuletab meelde, et endiselt on teadmata kadunud üle 7200 inimese, ning kutsub piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi ning rahvusvahelisi sidusrühmi üles tihendama koostööd ja andmevahetust kadunud isikutega seotud küsimustes, võimaldama hüvitust sõja tsiviilohvritele, sealhulgas seksuaalvägivalla üleelanutele, ning tagama pagulaste ja riigisiseste põgenike turvalise ja püsiva tagasipöördumise tervishoiuteenuste, hariduse ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse kaudu; tunnistab, et on saavutatud teatavat, kuid mitte piisavat edu Daytoni rahukokkuleppe VII lisa rakendamisel, mis käsitleb pagulasi ja ümberasustatud isikuid; kordab oma nõudmist, et tagasipöördujate igasugune diskrimineerimine tuleb lõpetada; nõuab, et võetaks vastu seadus, millega keelustatakse genotsiidi, holokausti, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eitamine;

8. kutsub kõiki selle piirkonna ametivõime üles moodustama piirkondliku komisjoni ülesandega välja selgitada faktid kõigi 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2001 endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta, tuginedes piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tehtud märkimisväärsele tööle;

9. rõhutab piirkondliku noorte koostööameti (RYCO) töö tähtsust leppimise vaimu ja piirkonna noorte koostöö edendamisel noorte vahetusprogrammide kaudu ning tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina aktiivset osalemist selles;

10. kordab, et lepitusprotsessi tegevus peab keskenduma riigi noortele ja algama varases eas leppimise integreerimisega haridusprotsessi, ning nõuab seetõttu, et kõigi tasandite ametiasutused tagaksid kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse kõigile lastele, olenemata nende etnilisest, kultuurilisest või isiklikust taustast, kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee 2019. aasta resolutsiooniga rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni rakendamise kohta Bosnias ja Hertsegoviinas; rõhutab võimalust kasutada integratsiooni ja kaasatuse edendamiseks parimaid tavasid, mille on omaks võtnud paljurahvuselised ja mitmekultuurilised liikmesriigid;

11. rõhutab vajadust teha kiiresti lõpp segregatsioonile hariduses, mis väljendub eelkõige jätkuvas diskrimineerivas tavas „kaks kooli ühe katuse all“ – see institutsionaliseerib etnilisi lõhesid, põlistab stereotüüpe ja eelarvamusi ning suurendab usaldamatust, takistades kontakte erineva taustaga õpilaste vahel; rõhutab, et see tava ei ole mitte ainult täielikult vastuolus leppimise mõiste endaga, vaid kujutab endast ka pikaajalist ohtu riigi stabiilsusele ja jõukusele;

12. rõhutab, et lahknevused ajaloo õpetamises ja õpikutes ohustavad olulisel määral ühist kodanikutunnet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, ning soovitab kolme olemasolevat õppekava sisuliselt ühtlustada, võttes arvesse kriitilise mõtlemise oskust ja kõrvaldades lõhenemist soodustava, tõsiasjadele vasturääkiva sisu;

13. palub komisjonil välja töötada Bosnia ja Hertsegoviina haridussüsteemi jätkusuutliku reformi toetamise programmi; rõhutab, et kvaliteetne haridus annab noortele hea tuleviku visiooni ja perspektiivi, aidates võidelda noorte ajude äravoolu ja töötusega; nõuab suuremat osalemist Euroopa haridus-, kultuuri- ja teadusprogrammides, nagu „Euroopa horisont“, „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“, ning nende programmide tugevamat propageerimist;

14. kutsub otsusetegijaid üles võimaldama Bosnial ja Hertsegoviinal osaleda OECD järgmises õpilaste hindamise rahvusvahelise programmi uuringus (PISA) ning rakendama 2018. aasta PISA uuringu tulemustest tulenevaid ettepanekuid;

15. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles parandama distantsõppe kättesaadavust, mis praegu ei ole võrdselt tagatud ja seetõttu jäävad paljud lapsed kogu pandeemia vältel ilma õigusest haridusele;

Demokraatlike institutsioonide toimimine

16. kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi, institutsioone, ametikandjaid ja poliitilisi juhte üles tunduvalt tõhustama tööd ja koostööd, et täielikult järgida 14 peamist prioriteeti, mis on esitatud komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; kutsub ametivõime üles mobiliseerima poliitilist tahet, et hõlbustada COVID-19 kriisi lahendamiseks vajalikku tõhustatud koostööd ning võtta prioriteediks töö demokraatia toimimise, õigusriigi, põhiõiguste ja avaliku halduse reformimise vallas;

17. rõhutab vajadust oluliselt tugevdada riigi, osariigi ja kantoni tasandi jurisdiktsiooni koostööd ja andmevahetust kõigis poliitikavaldkondades; märgib, et tingimata on vaja tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina suutlikkust ja asjatundlikkust paljudes küsimustes, mis on seotud Euroopa integratsioonist tulenevate kohustuste täitmisega;

18. rõhutab, et demokraatlike institutsioonide mõjus organiseerimine, sõltumatu toimimine ja aruandekohustus on elujõulise demokraatia oluline tunnusjoon ja eeltingimus ELi integratsiooniprotsessi edendamiseks, sealhulgas kandidaatriigi staatuse omandamiseks; hoiatab, et lõhestav ja lahkulöömist õhutav etnonatsionalistlik ja põhiseadusevastane retoorika ja katsed institutsioonide toimimist takistada õõnestavad oluliste valdkondade poliitikameetmete ja reformide üleriigilist koordineerimist ja nende kohta otsuste tegemist ning ühtsust ja kestvat stabiilsust;

19. märgib tunnustavalt Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse muudatuste vastuvõtmist, mis võimaldas 2020. aasta kohalikel valimistel esimest korda pärast 2008. aastat hääletada Mostari kodanikel; kutsub linnavolikogu ja linnapead üles täitma oma demokraatlikke volitusi; rõhutab, et poliitiline kokkulepe ei tohiks mingil juhul kahjustada liidu pikaajalist püüet kaotada segregatsioon ja tagada linna taasühinemine; toonitab, et igasugust ELi vahendustegevust või kokkulepete vastastikust hõlbustamist tuleb käsitleda demokraatlikult valitud institutsioonide raamistikus, kaasavas protsessis, mis hõlmab ka positsioonierakondi ja kodanikuühiskonna esindajaid ning mis peaks Bosniat ja Hertsegoviinat lähendama rahvusvahelistele standarditele ja tooma kasu kõigile kodanikele, süvendamata etnilisi lõhesid;

20. tunnustab parlamentaarse assamblee 22. juuli 2020. aasta hääletust parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee koosolekuid reguleeriva kodukorra üle, mis sillutab teed selle võimalikult kiirele ametlikule vastuvõtmisele ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee teisel koosolekul ning konstruktiivsele parlamentaarsele koostööle;

21. tuletab meelde, et pärast Euroopa Nõukoguga ühinemist 2002. aastal võttis Bosnia ja Hertsegoviina kohustuse kõrvaldada põhiseadusliku raamistiku puudused, muu hulgas kantonite ja föderaaltasandi seaduste ühtlustamise kaudu, ja edendada reforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täielikult toimivaks ja kaasavaks riigiks, kus on täiel määral tagatud kõigi kodanike õigused; rõhutab, et institutsioonilised reformid sõltuvad riigi ametiasutuste, institutsioonide, ametikandjate ja poliitiliste juhtide tahtest ja pühendumusest teha – soovitatavalt veel enne 2022. aasta üldvalimisi – tõelisi ja juba ammu vajalikke edusamme põhiseaduse muutmisel, mis on osa 14 peamisest prioriteedist; kutsub rahvusvahelist üldsust üles hõlbustama põhiseaduse muutmist käsitleva kaasava dialoogi tingimusi ja seda dialoogi aktiivselt toetama, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina institutsioonides ja Bosnias ja Hertsegoviina valitud esindajate hulgas, ELi ja eriti Euroopa Parlamendi toel ning kodanikuühiskonna ja kodanike aktiivsel osalusel; rõhutab, et see dialoog peab toimuma paralleelselt muude reformide elluviimisega;

22. nõuab, et komisjon pööraks oma järgmises aastaaruandes põhiseaduslikule reformile rohkem tähelepanu;

23. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles intensiivistama toetavat tegevust Bosnias ja Hertsegoviinas, et tugevdada poliitilist dialoogi ja leppimist ning luua raamistik minevikupärandiga tegelemiseks ja ühiskonna erimeelsuste ületamiseks; nõuab ELi toimijate ja institutsioonide koordineeritud osalust Bosnias ja Hertsegoviinas ning tugevamat Atlandi-ülest lähenemisviisi;

Õigusriik

24. peab kahetsusväärseks edusammude puudumist kohtusüsteemi reformimisel, sealhulgas nende soovituste järgimisel, mis sisalduvad komisjoni arvamuse 14 prioriteedis ja Priebe aruandes; kordab tungivat vajadust tõsta kohtusüsteemi professionaalsust ja vastutust, et tagada selle sõltumatus lubamatust mõjutamisest ja lahendada pooleliolevate kohtuasjade kuhjumise probleem; rõhutab, et need reformid on Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse saamiseks hädavajalikud ja sõltuvad üksnes selleks vajalikust poliitilisest tahtest;

25. nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu ning kohtute reform tehtaks kiiresti teoks, järgides ELi norme, kooskõlas komisjoni soovituste ja Veneetsia komisjoni arvamusega, ning tugevdataks sellega Bosnia ja Hertsegoviina kohtusüsteemi sõltumatust ametisse nimetamise, hindamise, usaldusväärsuse ja distsiplinaarmeetmete abil, sealhulgas varadeklaratsioonide kontrollimise kaudu;

26. rõhutab vajadust kanda hoolt selle eest, et seadusi tõlgendataks kogu riigis ühtselt; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina looks õigusasutuse, mis tagaks seaduste järjepideva ja ühtlustatud tõlgendamise, ning tuletab meelde vajadust tagada sõltumatu kohtulik kontroll teise astme apellatsioonikohtu loomise kaudu;

27. tunnustab vastastikuse mõistmise memorandumit kohtunike ja prokuröride organisatsioonide ühise kooskõlastusorgani loomise kohta, mis on kohtusüsteemi sõltumatuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamise vahend, ning kutsub kõiki asjaomaseid ühendusi üles sellega ühinema;

28. nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina looks ühise riikliku kontaktpunkti koostööks Europoliga, et tõhustada kriminaaljälitusteabe vahetust, ja sõlmiks koostöölepingu Eurojustiga, et võimaldada tõhusat õigusteabe vahetamist ja tõendite jagamist;

29. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina otsusetegijaid üles viivitamata tagama kohtuasutuste nõuetekohase toimimise, sealhulgas föderatsiooni konstitutsioonikohtu kohtunike nimetamise menetluse;

30. tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude pingutusi takistada radikaliseerumist, terrorismi rahastamist ja kodanike osalemist välismaa konfliktipiirkondades;

31. nõuab viivitamata meetmeid avalikus sektoris laialt levinud korruptsiooni ja karistamatuse vastu, et taastada kodanike usaldus institutsioonide vastu; märgib sellega seoses, et oluline on kasutusele võtta mõjusad ja järjepidevad hoiatus-, ennetus- ja avastamismehhanismid ning ennetavad uurimis- ja karistusmehhanismid, mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliste normide ja riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitustega;

32. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles võtma vastu uue riigi tasandi korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning tagama nende piisava rahastamise ja korruptsiooni ennetamise organite tõhusa toimimise, sõltumatuse ja koordineerimise kõigil tasanditel, võimaldamaks takistusteta uurimist, et tagada vastutus;

33. kordab, et selgeid korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid ja kontrolle kasutades tuleb likvideerida poliitilised ja halduslikud sidemed organiseeritud kuritegevusega ning suurendada poliitilist ja halduslikku läbipaistvust ja kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite eest vastutusele võtmist, pöörates erilist tähelepanu majandus-, rahandus- ja riigihankekuritegude käsitlemisele, COVIDiga seotud korruptsioonijuhtumitele ning erakondade ja kampaaniate rahastamisele; kutsub pädevaid asutusi üles algatama riigiametnike ebaseadusliku rikastamise uurimise;

34. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles viima lõpule oma õigusraamistiku huvide konfliktide ennetamise ja rikkumisest teatajate kaitse kohta;

35. rõhutab vajadust tagada järjepidevad üleriigilised avaliku teenistuse standardid ning nõuab, et avalikesse ametitesse nimetamisel ja edutamisel rakendataks esmatähtsana tulemuspõhiseid standardeid ja läbipaistvust, edendades sellega usaldusväärsuse kultuuri; väljendab rahulolu avaliku halduse reformi strateegilise raamistiku vastuvõtmise üle, mis võimaldab sellega seotud ELi rahaliste vahendite kasutuselevõttu; tuletab meelde vajadust korrastada ja ühtlustada avalikku haldust kogu riigis, tagades läbipaistvad ja proportsionaalsed tulemuspõhised määramis- ja valikumenetlused;

Põhiõigused

36. väljendab muret põhiõiguste olukorra pärast ja nõuab tulemuslikumaid ja ulatuslikumaid üleriigilisi inimõiguste ja diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ning meetmeid religioonidevahelise ja rahvustevahelise sallimatuse vastu; rõhutab vajadust nõuetekohaselt ennetada diskrimineerimist ja võtta internetis ja mujal leviva vaenukõne, vaenukuritegude ning etniliste ja usuvähemuste, naiste, LGBTIQ+ kogukonna ning rändajate ja varjupaigataotlejate vastu suunatud vägivalla toimepanijad vastutusele ning edendada vähemuste ja haavatavate elanikkonnarühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja romade sotsiaalset, haridusalast ja kutsealast kaasamist kooskõlas 2019. aasta Poznani deklaratsiooniga romade integratsiooni kohta ELi laienemisprotsessis;

37. peab tervitatavaks pingutusi, mille eesmärk on edendada usulist mitmekesisust, vastastikust austust ja religioonidevahelist dialoogi, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina religioonidevahelise nõukogu kaudu; nõuab tungivalt, et pädevad asutused uuriksid viivitamata kõiki usulistel põhjustel toime pandud kuritegusid ja esitaksid nende kohta süüdistused;

38. rõhutab, et tõeline leppimine on jätkuva segregatsiooni ja diskrimineerimise puhul võimatu, sealhulgas juurdepääsul haridusele veebis ja sellest väljaspool, tööhõivele ja sotsiaalsetele õigustele, ning nõuab meetmeid konkreetsete rühmade ulatusliku diskrimineerimise leevendamiseks; nõuab tungivalt, et pädevad ametivõimud tagaksid kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse kõigile lastele;

39. märgib edusamme lastekaitse valdkonnas, sealhulgas laste ja alaealiste kaitset ja kohtlemist kriminaalmenetluses käsitlevate seaduste rakendamist ning kasuperede süsteemi loomist; tuletab meelde vajadust lastekaitse tegevuskava ja täiendavate meetmete järele, et tagada kaasava hariduse ja lastevastase vägivalla ennetamise kaudu, et laste õigus tervisele, haridusele, kaitsele, õiglusele ja võrdsetele võimalustele oleks rakendatud;

40. rõhutab vajadust parandada meetmeid, mis on suunatud soolisele ja koduvägivallale, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia, tagades kogu riiki hõlmavad meetmed kaitse, ohvriabi, õigusabi ja turvalise majutuse tagamiseks; nõuab tungivalt, et ametivõimud ühtlustaksid ja rakendaksid soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte ning tagaksid naiste õiguste kaitsjatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisava toetuse; tuletab meelde vajadust soolisele võrdõiguslikkusele suunatud rahastamise järele kõigis ELi välisrahastamisvahendites ning vajadust parandada kohalike ja väikeste kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele;

41. ergutab Bosniat ja Hertsegoviinat tõhustama oma tööd puuetega inimeste kaitsmisel ning töötama välja ja võtma vastu deinstitutsionaliseerimise strateegia, et tagada puuetega inimestele väärikas elu; mõistab hukka asjaolu, et seadus võimaldab võtta puuetega inimestelt nende õigus- ja teovõime, mis on selgelt vastuolus puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, millele riik on alla kirjutanud; mõistab hukka diskrimineerimise puudetoetuse valdkonnas, näiteks sõjaga seotud puudega inimeste prioriseerimise;

42. rõhutab vajadust tagada kodanike osalemine riigi demokraatlikus elus seeläbi, et kodanikuühiskonna organisatsioonid hõlmatakse piisavalt ja kaasavalt ELiga integreerumise protsessi; kutsub ametivõime üles tagama kodanikuühiskonnale soodsa keskkonna ning järgima selleks ühinemis- ja kogunemisvabaduse kaitse ja edendamise Euroopa standardeid, ning mõistab hukka kõik valikulised piirangud; rõhutab, et igal kodanikul on õigus kasutada oma väljendusvabadust emakeeles; palub ametivõimudel töötada koostööks kodanikuühiskonnaga välja strateegiline raamistik ja tagada kaasavates poliitilistes dialoogides sisukad konsultatsioonid;

43. kiidab heaks 9. septembril 2019 esimest korda toimunud Sarajevo Pride paraadi ja loodab, et viimased pandeemiaga seotud piirangud ei takista selle kordamist lähitulevikus; tuletab meelde vajadust parandada LGBTIQ+-inimeste olukorda, võtta nende vastu suunatud vägivalla ja vaenukuritegude toimepanijad vastutusele, edendada nende sotsiaalset kaasatust ning võtta vastu asjakohane tegevuskava;

44. väljendab heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud Euroopa Nõukogu konventsiooni 108+, ning nõuab tungivalt, et ametivõimud võtaksid õiguslikke meetmeid, et tagada ELi nõuetele vastavad isikuandmete kaitse standardid;

45. kiidab heaks konstitutsioonikohtu 4. oktoobri 2019. aasta otsuse tunnistada kehtetuks Serblaste Vabariigi üksuse põhiseaduse artikkel 11, kaotades nii surmanuhtluse kogu Bosnias ja Hertsegoviinas; peab siiski kahetsusväärseks, et selle otsuse, mis vastab ühele põhiprioriteetidest, pidi kehtestama kohus, kuigi see oleks võinud olla poliitilise protsessi tulemus;

46. taunib asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub endiselt Euroopa inimõiguste konventsiooni, jättes täitmata Euroopa Inimõiguste Kohtu diskrimineerimisvastased otsused Sejdić-Finci, Zornići, Pilavi ja Šlaku kohtuasjades kodanike demokraatliku võrdsuse tagamise kohta riigi valimisprotsessis, mis on ühinemisläbirääkimiste alustamise eeltingimus; nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsuste viivitamatut rakendamist; märgib valimisprotsessi jätkuvaid puudujääke ja kordab vajadust tegeleda vajalike põhiseaduslike muudatuste abil kiiresti diskrimineerivate rahvuse- ja elukohapõhiste kandideerimisõiguse piirangutega;

47. kutsub ametivõime, institutsioone, ametikandjaid ja poliitilisi liidreid üles alustama valimisreformi üle uuesti kaasavaid läbirääkimisi ning peab kahetsusväärseks nende vastumeelsust rakendada nimetatud kohtuotsuseid, mis kaotaksid valimisprotsessis igasuguse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise; rõhutab, et Mostari valimiste suhtes oli võimalik jõuda kokkuleppele, mis näitab poliitilist tahet saavutada kompromiss, ning rõhutab, et valimistega seotud küsimusi käsitlevaid kokkuleppeid ei tohi väärkasutada muudel eesmärkidel, vaid neid võib kasutada üksnes Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt nimetatud eesmärkidel; rõhutab vajadust rakendada need muudatused eelistatavalt enne 2022. aasta üldvalimisi, et tagada piisavalt mitmekesine poliitiline esindatus kõigil valitsemistasanditel ja see, et valimised viiakse läbi kooskõlas Euroopa standarditega, rakendades OSCE ODIHRi ja Veneetsia komisjoni asjakohaseid soovitusi;

48. nõuab, et põhjalikult uuritaks 2020. aasta kohalikel valimistel toimunud valimisreeglite väidetavaid rikkumisi, mis hõlmavad valijate registreerimisega seotud pettusi, identiteedivargusi, sõltumatu valimisvaatluse ette seatud takistusi ja poliitilist survet Bosnia ja Hertsegoviina keskvalimiskomisjonile 2020. aasta kohalike valimiste ajal, eriti seoses Mostari valimistega; nõuab, et võetaks meetmeid keskvalimiskomisjoni nõuetekohase toimimise tagamiseks;

49. peab kahetsusväärseks jätkuvat poliitilist ja rahalist survet ning meedia ärakasutamist, mis suurenes COVID-19 pandeemia ajal ning kahjustab väljendusvabadust ja meedia pluralismi; väljendab muret sõltumatu meedia jaoks vaenuliku keskkonna pärast ja nõuab tungivalt, et ametivõimud uuriksid kõikide ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud verbaalseid ja füüsilisi ähvardusi ja rünnakuid tulemuslikult ning võtaksid süüdlased vastutusele; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kehtestaks OSCEga allkirjastatud asjakohase vastastikuse mõistmise memorandumi alusel mehhanismi teabe kogumiseks ja vahetamiseks sõna- ja meediavabaduse rikkumiste kohta kogu riigis;

50. nõuab tulemuslikke meetmeid, mis tagaksid toimetuste ja meedia omandistruktuuri läbipaistvuse ning reeglid toetuste ja avalikustamise kohta; rõhutab, et tuleks võtta tulemuslikke meetmeid, et võidelda vaenukõne vastu nii internetis kui ka väljaspool seda;

51. tuletab meelde vajadust tagada üleriigilise avalik-õigusliku ringhäälingu, üksuse tasandi avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja kommunikatsiooni reguleeriva ameti kestlik rahastamine, sõltumatus, objektiivsus ja finantsläbipaistvus;

52. tuletab meelde, et kvaliteetne mitmekeelne sisu Bosnia ja Hertsegoviina kõigis ametlikes keeltes on riigi kultuurilise mitmekesisuse kaitsmist hõlbustava tõelise meediapluralismi oluline osa; julgustab ARTE eeskuju järgides looma rahvusvahelist ja mitmekeelset avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni, mis ühendaks inimesi ning edendaks Kagu-Euroopa riikides rahu ja leppimist;

53. tuletab meelde, kui oluline on tagada meediavabadus ning edendada kvaliteetset ajakirjandust, faktikontrolli ja meediapädevust, et võidelda propaganda, desinformatsiooni ja valeuudiste vastu, ning julgustab lisama meedia-, teabe- ja digikirjaoskust hariduse õppekavadesse; nõuab, et EL tõhustaks oma kommunikatsioonistrateegiat, et võidelda ennetavalt ja tulemuslikult desinformatsioonikampaaniate ja välismaise sekkumise vastu; märgib, et moonutades fakte ning kasutades ära etnilisi ja usulisi erinevusi, püüavad teatavad välisosalejad õõnestada reforme, seada lõhesid tekitades ohtu riigi ühtsust ning vähendada selles piirkonnas ELi ja selle tegevuse usaldusväärsust, eelkõige seoses üldise laienemisprotsessi ja rahalise abiga koroonaviiruse pandeemia ajal, ohustades nii Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsust ja Euroopa integratsiooni; kutsub ELi üles andma Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele institutsioonidele täiendavat rahalist ja muud abi, et suurendada riigi suutlikkust nende ohtudega võitlemisel;

54. nõuab, et avalikkust teavitataks nõuetekohaselt ELiga integreerumise protsessist, mida tuleks kujutada ka lepitusprojektina ning kompromissil ja vastastikusel mõistmisel põhineva poliitilise kultuuri arendamisena;

55. nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tegeleks desinformatsiooni ja hübriidohtudega, mis püüavad õõnestada piirkonna Euroopa perspektiivi, pisendades strateegiliselt ELi tähtsust selle piirkonna kodanike jaoks;

56. on mures suurenenud rändesurve pärast riigile ja ebapiisavate vastuvõtutingimuste pärast, mis on põhjustanud raske humanitaarolukorra; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles tegema tööd, et leida olukorrale sisukad, kestlikud, kohesed ja pikaajalised lahendused koordineeritud, strateegilise ja üleriigilise reageerimise, tulemusliku institutsioonidevahelise koordineerimise ning parema piirihaldus- ja vastuvõtusuutlikkuse kaudu, et tagada juurdepääs humanitaarabile ja inimväärsetele esmastele elutingimustele, sealhulgas erilised kaitsemeetmed saatjata alaealistele, ning sobiva majutuse ja lastekaitse kättesaadavus; nõuab õiglast vastutuse jagamist kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil, vältides politiseerimist ja pakkudes piisavat tuge kohalikele kogukondadele, kelle juures ajutised vastuvõtukeskused asuvad; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina sõlmiks lepingu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO), et tugevdada varjupaigataotluste menetlemise suutlikkust ja parandada koostööd ELiga, sealhulgas ümberasustamise kui rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute jaoks turvalise ja seadusliku tee osas;

57. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat ning ELi üles veelgi tugevdama koostööd abivajajate rahvusvahelise kaitse valdkonnas, töötama välja solidaarsusel põhinevaid lahendusi ning ennetama rahvusvahelise õiguse ja põhiõiguste väidetavaid rikkumisi, näiteks teateid tagasitõrjumise kohta Bosnia ja Hertsegoviina piiridel; kutsub komisjoni üles kehtestama sõltumatut järelevalve- ja uurimismehhanismi; kutsub komisjoni, ELi asutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone üles tegema Bosnia ametivõimudega aktiivset koostööd, et töötada välja toimiv ja kestlik rände- ja varjupaigasüsteem; kutsub komisjoni, ELi asutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone üles andma Bosniale ja Hertsegoviinale operatiiv-, tehnilist, logistilist ja rahalist lisaabi, et tagada kogu riigis nõuetekohane vastuvõtusuutlikkus ja -tingimused, eelistatavalt rändajate riiki sisenemise punktides, juurdepääs tõhusale varjupaigamenetlusele, sissetulevate rändajate ja varjupaigataotluste menetlussuutlikkuse suurendamine ning vajaduse korral rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele vastavate tagasisaatmismenetluste läbiviimine; nõuab asjaomaste rahaliste vahendite hindamist, et tagada, et läbipaistev, tingimuslik ja usaldusväärne ELi abi rändevajaduste rahuldamiseks täidab oma eesmärki ja jõuab ettenähtud abisaajateni;

58. nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina suurendaks oma pingutusi piiriülese kuritegevuse, eelkõige inim-, tulirelvade ja uimastikaubanduse vastu võitlemisel, tõhustades strateegilist koostööd naaberriikide ja asjaomaste ELi ametitega (Europol, Eurojust, Frontex); kutsub riiki üles tagama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) 5. veebruaril 2019 sõlmitud staatust käsitleva kokkuleppe kiire allkirjastamise ja ratifitseerimise, mis hõlbustaks piiride paremat kaitset samaaegse põhiõiguste järgimisega ning aitaks võidelda piiriülese kuritegevusega, sealhulgas kuritegelike organisatsioonide poolt inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega, ning ennetaks ebaseaduslikku rännet;

59. nõuab kogu riigis kooskõlastatud, strateegilist ja läbipaistvat reageerimist praegusele tervishoiualasele hädaolukorrale ning mittediskrimineerivaid leevendamis- ja pandeemiajärgseid taastemeetmeid, mis käsitlevad naiste, vähemuste ja haavatavate rühmade, sealhulgas rändajate ja pagulaste erivajadusi;

60. nõuab, et pandeemia kohta antaks ennetavamat teavet ja jagataks andmeid, samuti kiireloomulisi ja konkreetseid meetmeid, et tegeleda naiste raske olukorraga kõigis eluvaldkondades, sealhulgas koduvägivallaga, mis on pandeemia ajal veelgi suurenenud;

61. tuletab meelde COVIDiga seotud ELi toetust riigi praeguse raske olukorra lahendamiseks, sealhulgas uusi laenutagatisi summas 12 miljonit eurot VKEde toetamiseks; ergutab Bosniat ja Hertsegoviinat kasutama täiel määral ära liidu mehhanisme, sealhulgas pidama kinni meditsiiniseadmete ühishanke kokkuleppest; rõhutab Euroopa solidaarsuse tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama kõigile Lääne-Balkani riikidele piisavas koguses COVID-19 vaktsiine ja toetama nende vaktsineerimiseks valmisolekut ja selle elluviimist; väljendab sellega seoses heameelt ekspordilubade suhtes tehtud erandi ja paketi üle, mis võimaldab Bosnial ja Hertsegoviinal ning teistel Lääne-Balkani partneritel saada lõpuks kasu ELi eelostulepingutest;

62. rõhutab, et Bosnia ametivõimud peavad tagama parema tasakaalu põhiõiguste ja -vabaduste ning pandeemia tõttu vajalike piirangute vahel; eelkõige mis puudutab kogunemis- ja väljendusvabadust; on seisukohal, et lühiajalised meetmed, mis on suunatud pandeemiaga seotud kaubanduse, teenuste, transpordi, tootmise ja turismi aeglustumisele, ei tohiks kahjustada pikaajaliste reformide elluviimist;

63. tuletab meelde, et puudujäägid õigusriigi toimimises koos killustatud ja halvasti toimivate toote- ja tööturgudega kahjustavad turumajanduse toimimist, majanduskasvu ja välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu;

Sotsiaal-majanduslikud reformid

64. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles tõhustama sotsiaal-majanduslikke ja aktiivseid tööturumeetmeid, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust, vähendades pikaajalist töötust, sealhulgas naiste ja noorte töötust, et peatada piirkonnas demograafiline langus ja kõige suurem ajude äravool, eelkõige tervishoiu- ja IT-sektoris, investeerides rohkem haridussektorisse, sealhulgas kutseharidusse ja -koolitusse, vähendades lõhet hariduse ja tööturu vajaduste vahel ning võideldes diskrimineerimise vastu tööhõives; peab sellega seoses kiiduväärseks noortegarantii juhtalgatust, mis kuulub Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava alla ning mille eesmärk on tagada noortele kvaliteetsed töökohad, täiendusõpe ja praktika;

65. kutsub ametiasutusi üles tugevdama meetmeid, millega tagada sotsiaalne ühtekuuluvus, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine, juurdepääs tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele, ühtlustama õigusakte, mis käsitlevad eri haldusüksustes ja kantonites rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust, hoidma ära soolist diskrimineerimist ja seksuaalset ahistamist töökohal ning soodustama sotsiaalpartnerite vahel sotsiaal-majanduslikku dialoogi;

66. nõuab tungivalt, et ametiasutused seaksid esikohale meetmed, mille eesmärk on toetada majanduse mitmekesistamist, digiüleminekut ja mitteametliku majanduse vastast võitlust, ning töötada samal ajal energiaturu, transporditaristu ja säästva turismi soodustamiseks ning VKEde toetamiseks välja tõhusad ja läbipaistvad mehhanismid;

67. rõhutab, et kiiresti tuleb luua kogu riiki hõlmav ühtne majandusruum ning selleks tuleb muu hulgas lihtsustada, tsentraliseerida ja ühtlustada ettevõtete registreerimise, litsentseerimise, lubade väljastamise ja maksejõuetuse menetlusi; rõhutab, et digiüleminekul on Bosnia ja Hertsegoviina majanduse arendamisel suur potentsiaal;

68. tuletab meelde, et meetmed, mis on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina 2020.–2022. aasta majandusreformi programmis ning majandus- ja rahandusteemalisel dialoogil põhinevates poliitilistes suunistes, tuleb täielikult ellu viia;

69. kordab, et nõuab, et tuleb vastu võtta üleriigiline riigi rahanduse juhtimise strateegia ning suurendada Bosnia ja Hertsegoviina eelarve läbipaistvust, et ELilt oleks võimalik saada eelarvetoetust; tuletab meelde, et valitsemissektori võlg tuleb muuta jätkusuutlikumaks ja eelarvet tuleb konsolideerida; peab kahetsusväärseks, et üksustevahelised vaidlused kahjustavad ühtse kaudsete maksude süsteemi toimimist; tuletab meelde, et kogu riigis tuleb avaliku sektori äriühingud sidusalt ja läbipaistvalt restruktureerida ja depolitiseerida, sest nii paraneb juhtimine ja suureneb läbipaistvus; rõhutab, et tuleb luua riigi osalusega ettevõtete avalik register;

70. nõuab, et tagataks konkurentsinõukogu ja riigiabi nõukogu otsuste tõhus toimimine ja täitmise tagamine ning et intellektuaalomandi õiguste jõustamise strateegia viidaks ellu; rõhutab, et makromajandusliku stabiilsuse seisukohast on kõige tähtsam keskpanga ja selle reservide sõltumatus; tuletab meelde, et tuleb tagada õigeaegne, terviklik ja kvaliteetne üleriigiline statistika;

71. nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina edendaksid Lääne-Balkani riikides aktiivselt piirkondlikku majandusintegratsiooni, ning toetab ettepanekut vähendada piirkonnas rändlustasusid; võtab teadmiseks, et ELi kaubandussoodustusi Lääne-Balkani riikidele pikendati 31. detsembrini 2025, et aidata kaasa Lääne-Balkani riikide kestlikule majandusarengule;

72. nõuab tungivalt, et riik jõustaks täielikult tollipoliitika seaduse, rakendaks piirkondliku majanduspiirkonna kaubandusaspekte ja viiks lõpule vajalikud sammud, et riik saaks ühineda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga;

Ühendatus, energia ja keskkond

73. peab kiiduväärseks komisjoni pingutusi teha Lääne-Balkani piirkonnas spetsiaalse majandus- ja investeerimiskava kaudu strateegilisemaid investeeringuid, ning mõistab, et kava on piirkondliku ja piiriülese koostöö tihendamiseks väga tähtis; rõhutab, et majandus- ja investeerimiskava investeeringud peavad olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi kliimaeesmärkidega ning enne investeeringute tegemist tuleb hinnata keskkonnamõju; tunnistab, et kava võib aidata soodustada sotsiaalset arengut ja pandeemiajärgset pikaajalist taastumist, ning rõhutab, et tuleb tagada, et ELi rahaliste vahendite saamiseks kohaldataks nii stiimuleid kui ka tingimusi ning et need aitaksid tõhusalt tugevdada Bosnias ja Hertsegoviinas demokraatiat, head valitsemistava, õigusriigi põhimõtet ning kõigi inimeste põhiõigusi;

74. tuletab meelde, et ühinemiseelsel ajal ette nähtud rahasummade saamine sõltub sellest, kas koordineerimismeetodid on tõhusad ning kas üleriigilised strateegiad ja reformid on ellu viidud; rõhutab, et ühinemiseelse abi vastuvõtmise suutlikkust tuleb suurendada; rõhutab, et rahaliste vahendite eraldamine peaks toimuma läbipaistval, tõhusal, vastutustundlikul, depolitiseeritud ja mittediskrimineerival viisil; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kõigi tasandite ametiasutused ja teised liidu rahaliste vahendite saajad suurendaksid läbipaistvust ja liidu tegevuse nähtavust ning annaksid liidu toetuse lisaväärtusest asjakohaselt teada;

75. soovitab keskenduda kestlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustavatele avaliku sektori investeeringutele, energia- ja taristuprojektidele, millega suurendatakse ühendatust, transpordi mitmeliigilisust ja liiklusohutust täielikus kooskõlas riigiabi, riigihangete ja sotsiaal-ökoloogilise mõju eeskirjadega, sealhulgas keskkonnamõju hindamist ja strateegilist keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide rakendamisega;

76. nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused parandaksid vastavust ELi kliimakaitse ja energeetika normidele ning poliitikaeesmärkidele ning hõlbustaksid selleks rohe- ja digiüleminekut;nõuab, et esikohale seataks meetmed, millega vähendatakse keskkonnaseisundi halvenemist ja elukeskkonnast lähtuvaid terviseriske;

77. tunneb heameelt selle üle, et võeti vastu Lääne-Balkani roheline tegevuskava, millega tuleb soodustada ringmajandusele üleminekut, ning meetmed, mida on vaja keskkonnatundlike piirkondade säilitamiseks ja kaitsmiseks;

78. nõuab tungivalt, et ametiasutused töötaksid välja riikliku energiastrateegia, mis tagaks Pariisi kokkuleppe, asjakohaste ELi kliimaeesmärkide ja elurikkuseesmärkidega täielikku kooskõlla viimise ja nende rakendamise; rõhutab, et tuleb kehtestada CO2 heite maksustamise mehhanism, mille abil süsinikuheidet kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2020. aasta Sofia deklaratsioonis võetud poliitiliste kohustustega tulemuslikult vähendada;

79. kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles looduse kaitsmiseks rohkem pingutama, sest selle riigi taime- ja loomaliikide mitmekesisus on Euroopa riikide hulgas suurimaid; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused konsulteeriksid sotsiaal-ökoloogiliselt tundlike projektide puhul kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja sõltumatute ekspertidega;

80. nõuab, et kogu riigis tehtaks suuremaid ühtlustatud ja järjepidevaid pingutusi, et parandada kooskõlas õhusaaste vähendamist käsitleva ELi õigustikuga õhukvaliteeti ning vähendada kahjulikke piiriüleseid heitkoguseid; võtab teadmiseks, et Bosnia ja Hertsegoviina lämmastikoksiidide heide suurtes põletusseadmetes on nüüd ELi õigusaktidega kooskõlas, ning nõuab kiiret tegutsemist, et tolmu ja vääveldioksiidi heitkoguste ülemmäärade rikkumine kõrvaldada;

81. rõhutab, et energiatootmissektori kestlikkust tuleb suurendada sellega, et suurendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate säästva kasutamise kaudu toetatakse mitmekesistamist; tuletab meelde, et liiga suur sõltuvus kivisöest põhjustab niigi viibinud taastuvenergiale üleminekul veel rohkem viivitusi; nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid meetmeid ebatõhusate ja söeküttel töötavate saastavate elektrijaamade järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks; tuletab meelde, et tuleb kehtestada õiglase ülemineku mehhanism;

82. väljendab heameelt selle üle, et riigisisesesse elektrienergia valdkonna reguleerivasse raamistikku on üle võetud elektrivõrgueeskirja käsitlevad õigusaktid ning määrus (EL) nr 1227/2011 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus) ja seda on hakatud rakendama, ning kutsub ametiasutusi üles kohaldama sama terviklikkuse korda ka gaasisektoris;

83. nõuab tungivalt, et riik võtaks vastu üleriigilise seaduse elektri ja maagaasi reguleerimise asutuse, ülekande- ja elektrituru kohta ning rakendaks riigisiseseid energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise meetmeid ning tagaks kolmanda energiapaketi ja energiaühenduse asutamislepingu kohaste kohustuste täitmise; nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riikide ametiasutused toetaksid piirkondlikku ühendatust sellega, et pingutavad piirkondliku energiaturu väljakujundamise nimel, ning rõhutab, et kuna Bosnia ja Hertsegoviina ei suuda elektri- ja gaasisektoris asjakohast energiaühenduse õigustikku järgida, on piirkondliku energiasektori integratsiooni väljavaated ohus;

84. rõhutab, et keskkonnatundlike projektide (mis puudutavad näiteks hüdroenergia arendamist) kavandamine ja elluviimine peab olema kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi mõjuhindamise ja keskkonnakaitse normidega; rõhutab, et tuleb ennetada keskkonnakuritegusid ja nende eest vastutusele võtta, suurendada kontrolli ja võidelda ebaseadusliku ehitustegevuse vastu;

85. nõuab, et võetaks meetmeid jäätmekäitluse teabesüsteemi raames säästva jäätmekäitluse võimaldamiseks, rajataks nõuetekohased ringlussevõturajatised ja hoitaks ära jäätmete ebaseaduslik ladestamine;

86. tuletab meelde, et tuleb suurendada valmisolekut kliimamuutustega seotud nähtusteks, eelkõige üleujutusteks ja põuaks; tuletab meelde, et Bosnia ja Hertsegoviina ei ole integreeritud tsiviilhädaolukorrale reageerimise teabesüsteemi veel loonud;

Välispoliitika ja julgeolek

87. nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina jätkaks ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) järkjärgulist vastavusse viimist (keskmiselt on jõutud 70 %ni), sest see on ELi liikmesuse oluline osa; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina kooskõlastaks oma tegevuse kõigi nõukogu otsustega, millega kehtestatakse piiravad ELi meetmed;

88. nõuab, et heanaaberlikke suhteid tugevdataks ja et pingutataks rohkem, et lahendada kõik lahendamata kahepoolsed probleemid, nagu Horvaatia ja Serbiaga piiri märkimine ning suhete normaliseerimine Kosovoga;

89. peab kiiduväärseks Bosnia ja Hertsegoviina panust ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) väljaõppemissioonidesse, Bosnia ja Hertsegoviina osalemist NATO liikmelisuse tegevuskava elluviimises ning Bosnia ja Hertsegoviina panust NATO Afganistanis läbiviidavasse missiooni „Resolute Support“; väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et allkirjastati ELi ja Bosnia ja Hertsegoviina ühine tegevuskava G7 partnerlusalgatuse meetmete võtmiseks, et rakendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325;

90. on kindlalt veendunud, et pahatahtliku välismõju vastu võitlemiseks on kõige tähtsam anda paremini teada, mida EL piirkonna heaks teeb;

91. rõhutab, et EL ja Ameerika Ühendriigid peavad partnerlust ja koostööd Lääne-Balkanil tugevdama, et aidata teha edusamme tähtsaimate reformide elluviimisel, parandada valitsemist ja soodustada leppimist;

92. väljendab heameelt selle üle, et EUFOR Althea on endiselt riigis ja EUFORi volitusi pikendati 2021. aasta novembrini; tunnustab EUFOR Althea tööd, sest sellega on tehtud ettevalmistusi Bosnias ja Hertsegoviinas rahu, stabiliseerimise ja Euroopa integratsiooni saavutamiseks; tuletab meelde, et sellel missioonil on riigi ja piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel endiselt keskne roll;

93. kiidab EUFORit selle eest, et see on endiselt täielikult toimiv ja toetab riiki, hoolimata COVID-19 pandeemiaga kaasnenud probleemidest; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik operatsioonist Althea lahkus; ootab operatsiooni eelseisvat strateegilist läbivaatamist ja rõhutab, et operatsioonile tuleks luureressursid ja kergesti kättesaadavad reservid alles jätta;

94. väljendab heameelt käimasolevate ja jätkuvate jõupingutuste üle, mida tehakse relvade, laskemoona ja lõhkeainete kõrvaldamiseks ning demineerimiseks, ning tuletab meelde, et selleks tuleb piisavalt palju raha eraldada; nõuab ELilt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt lisatoetust, et demineerimist kiirendada, mille tulemusel saaks Bosnial ja Hertsegoviinal sõja-aastate jäänukitest vabaks;

95. rõhutab, kui oluline on suurendada jõupingutusi, et võidelda Bosnias ja Hertsegoviinas ning piirkonnas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu; peab seetõttu kiiduväärseks, et võeti vastu Bosnia ja Hertsegoviina väike- ja kergrelvade kontrolli strateegia (2021–2024) ja selle tegevuskava, ning et 2018. aastal käivitati vastav Prantsusmaa ja Saksamaa algatus, ning innustab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutusi pühenduma täielikult ja otsustavalt ELi toetusel nende rakendamisele;

96. nõuab, et ELi ja Lääne-Balkani regulaarsete tippkohtumiste kaudu loodaks uued võimalused Lääne-Balkani riikidega toimuvaks kõrgetasemeliseks poliitiliseks ja poliitikameetmeid käsitlevaks dialoogiks, et tugevdada laienemisprotsessi poliitilist vastutust, tagada selle parem juhtimine ja kõrgetasemeline osalus, nii nagu seda nõuab ka muudetud laienemismetoodika;

97. kinnitab veel kord oma seisukohta, et Bosnia ja Hertsegoviina ning teiste Lääne-Balkani riikide esindajad tuleks Euroopa tuleviku konverentsi kaasata asjakohaselt ja aktiivselt nii valitsuse kui ka kodanikuühiskonna (sh noorte) tasandil;

°

° °

98. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule, Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, Serblaste Vabariigi ja Brčko ringkonna valitsustele ja parlamentidele ning kümne kantoni valitsustele.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlament on kahtlemata tugev Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa poole pürgimise toetaja. Bosnia ja Hertsegoviina on ajalooliselt ja geograafiliselt Euroopa keskmes; etniline ja religioosne mitmekesisus on Euroopa Liidu DNA tuum ja seetõttu on Bosnia ja Hertsegoviina tulevane integratsioon väga loomulik ja soovitud.

 

Aruandeperioodil selgus, et Bosnia ja Hertsegoviina soovitud kandidaatriigi staatuse saavutamiseks tuleb veel ellu viia põhjalikke reforme. Võttes samal ajal arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud eriti rasket olukorda, tuleb siiski tunnistada mõningaid edusamme.

Sellegipoolest usub raportöör, et on võimalik saavutada rohkem ja kiiremaid tulemusi, pidades silmas asjaolu, et enamik hädavajalikke reforme sõltub üksnes riigi poliitiliste liidrite ja institutsioonide poliitilisest tahtest ja pühendumusest.

 

Institutsioonilisi reforme ei või pidada võimatuks, kuna järgimiseks leidub parimaid tavasid ja rahvusvahelisi standardeid. Samas sõltuvad põhiseaduse ja valimiste reformid sellest samast poliitilisest tahtest ning võivad olla inspireeritud ka teiste riikide, nimelt ELi liikmesriikide näidetest. Bosnia ja Hertsegoviina ei ole maailmas ainuke paljurahvuseline riik. Tulevane reform peab tagama riigi pluralistliku olemuse austamise, tagades samal ajal funktsionaalse ja elujõulise demokraatia, kus kõik kodanikud on võrdsed.

 

EL peaks olema abiks, et hõlbustada sisedialoogi, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, mis annavad Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse ja soodustavad Euroopa suunas edasiliikumist. Kuna institutsioonilised ja põhiseaduslikud küsimused on kõige pakilisemad, peavad ametiasutused meeles pidama, et vajalike reformide peamine eesmärk on tagada kõigi Bosnia inimeste õiguste täielik kasutamine ja parem elu. Sellega seoses kiidab raportöör riigile antud ELi toetust, nimelt majanduse taastamise abi, ja jõupingutusi paremate tingimuste loomiseks noorte riigis püsimise nimel.

 

Raportööri arvates peab Bosnia ja Hertsegoviina demokraatliku ja jõuka ühiskonnana edukaks saamiseks tööd tegema eelkõige hariduse valdkonnas. Bosnias ja Hertsegoviinas peab toimuma kiire haridussüsteemi reform, nimelt tuleb tagada kõigile Bosnia lastele ja noortele võrdne haridus, kaotades igasuguse etnilise segregatsiooni. On mõeldamatu leppida sellega, et ühiskonda saab üles ehitada etnilise segregatsiooni alusel, kus erinev päritolu tähendaks erinevaid õppekavasid ja asümmeetrilisi võimalusi. Haridussüsteem peaks kindlasti saama prioriteediks, mis nõuab loomulikult Euroopa institutsioonide laialdast ja järjepidevat toetust.

 

Raportöör soovib tänada kõiki esindajaid, ametikandjaid, kohalikke ja rahvusvahelisi sidusrühmi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, kellega ta sai koostööd teha ja kelle teadmised aitasid tema tööle mõjusalt kaasa.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 8 12
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Karol Karski, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Maximilian Krah, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Claudiu Manda, Lukas Mandl, Thierry Mariani, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Assita Kanko, Andrey Kovatchev, Paulo Rangel, Mick Wallace

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

50	+
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Michael Gahler, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Gheorghe-Vlad Nistor, Paulo Rangel, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima
Renew	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev
Verts/ALE	Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Salima Yenbou
NI	Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi

 

8	-
ID	Maximilian Krah, Thierry Mariani, Jérôme Rivière, Harald Vilimsky
PPE	Sunčana Glavak, Željana Zovko
S&D	Tonino Picula
NI	Kostas Papadakis

 

12	0
ECR	Anna Fotyga, Assita Kanko, Karol Karski, Jacek Saryusz-Wolski, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers
ID	Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi
The Left	Stelios Kouloglou, Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

• [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0370.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0168.
• [3] ELT C 265, 11.8.2017, lk 142.
• [4] ELT C 46E, 24.2.2010, lk 111.
• [5] ELT 157E, 6.7.2006, lk 468.
• [6] ELT C 137E, 27.5.2010, lk 25.
• [7] ELT C 171, 6.5.2021, lk 25.
• [8] ELT C 399, 24.11.2017, lk 176.
• [9] ELT C 363, 28.10.2020, lk 13.
• [10] ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.