Raport - A9-0193/2021Raport
A9-0193/2021
Euroopa parlament

RAPORT maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete täitmise kohta – edusammud, õppetunnid ja ületamist ootavad raskused

3.6.2021 - (2020/2046(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sven Giegold


Menetlus : 2020/2046(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0193/2021
Esitatud tekstid :
A9-0193/2021
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 sätestatud volituste kohaselt on Euroopa Parlament seadnud eesmärgiks hinnata direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) ja selle kolme esimese muudetud versiooni (DAC2–4) täitmise tagamist ja rakendamist. Kahjuks on Euroopa Parlamendil takistatud täita oma Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 osutatud poliitilise kontrolli funktsiooni, millele on viidatud ka 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktides 20–24. Hoolimata sellest, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 41 lepivad kolm institutsiooni selgesõnaliselt kokku, et liidu õiguse kohaldamise ja tõhususe hindamiseks tuleb teha paremini struktureeritud omavahelist koostööd, eesmärgiga muuta see tulevaste õigusaktidega paremaks, pole Euroopa Parlamendile võimaldatud juurdepääsu dokumentidele ega andmetele, mis on vajalikud maksustamisalast halduskoostööd reguleeriva liidu õiguse rakendamise nõuetekohaseks hindamiseks.

Käesoleva rakendamisraporti koostamise raames edastas majandus-ja rahanduskomisjoni esimees Euroopa Komisjonile kirja, milles ta taotles juurdepääsu dokumentidele, mis puudutavad maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC) rakendamist. See taotlus lükati lõpuks 19. novembril 2020 tagasi põhjendusega, et enamik liikmesriike olid selle vastu, et komisjon need dokumendid parlamendile edastaks. 2010. aastal sõlmitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa punkti 2.1 kohaselt tohib liikmesriigi konfidentsiaalset teavet edastada parlamendile üksnes liikmesriigi nõusolekul. Liikmesriigid, v.a tähelepanuväärsete eranditena Rootsi ja Soome, ei andnud oma nõusolekut enne rakendamisraporti projekti koostamist läbi viidud Euroopa mõjuhinnangu jaoks vajalikele dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks.

Nõukogu õiguslik põhjendus keeldumisele seisnes selles, et parlamendi palve kujutas endast sobimatut sekkumist valdkonda, mis kuulub aluslepingute kohaselt selgelt komisjoni pädevusse. See põhjendus tuleks vaidlustada. Kui parlament palus rakendamisraporti koostamise raames komisjoni anda talle juurdepääs liikmesriikide teabele, täitis parlament oma poliitilise kontrolli funktsiooni komisjoni üle, mille puhul võib liikmesriikide dokumentide kontrollimine vajalik olla. Sellega seoses tuleks Euroopa Liidu lepingu artiklis 4 sätestatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelist lojaalse koostöö põhimõtet tõlgendada nii, et liikmesriigid peaksid võimaldama Euroopa Parlamendile juurdepääsu Euroopa Komisjoni valduses olevatele dokumentidele, milles käsitletakse ELi õigusaktide ülevõtmist ja jõustamist. Liikmesriikide üldine keeldumine dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest viitega institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppele ei tohi seada Euroopa Parlamenti nõrgemasse positsiooni kui tavakodanikud vastavalt määrusele 1049/2001.

Kuna Euroopa Parlamendi käsutusse ei antud teavet, mis on tema poliitilise kontrolli funktsiooni täitmiseks vajalik, on rakendamisraporti ulatus oluliselt piiratud. Peamine allikas, kust parlament direktiivi rakendamise kohta teavet sai, oli komisjoni 2019. aasta maksustamisalase halduskoostöö direktiivi hindamise raames koostatud Economici Associati uuring. Kuna see uuring hõlmas vaid ajavahemikku 2015–2017, pole Euroopa Parlamendil hilisemat arengut võimalik hinnata. Eespool osutatud põhjustel pidi Euroopa mõjuhinnang suures osas põhinema avalikult kättesaadaval teabel, näiteks Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentidel, intervjuudel maksuhaldurite ja Euroopa Komisjoni ametnikega, sidusrühmade küsitluse tulemustel ning liikmesriikide parlamentide esitatud maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist käsitleval teabel.

Avalikult kättesaadavad andmed selle kohta, missugune on (automaatse või mitteautomaatse) teabevahetuse maht ja milliseid väärtusi need andmed katavad, on väga piiratud, eriti mis puudutab liikmesriikidevahelisi kahepoolseid teabevooge kajastavaid andmeid. Kättesaadavate piiratud andmete põhjal täheldati Economici Associati uuringus, et teabevahetuse maht on DAC1–3 raames pärast nende sätete kehtima hakkamist märkimisväärselt suurenenud. Siiski pole DAC4 raames toimuvat riikidepõhiseid aruandeid käsitlevat teabevahetust kajastavad kvantitatiivsed andmed kättesaadavad. Vaid ühe liikmesriigi (Saksamaa) parlament andis Euroopa mõjuhinnangu raames läbi viidud küsitlusele vastates teavet riikidepõhiseid aruandeid kajastavate andmete olemasolu kohta ajavahemikus 2016–2018. Et Economisti Associati uuringu andmeid täiendada, esitasid maksustamisalase halduskoostöö direktiivi liikmesriikide tasandil rakendamise kohta lisateavet Austria, Belgia, Soome, Saksamaa, Luksemburgi ja Portugali parlamendid. Avalikult kättesaadavad andmed maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames liikmesriikide tasandil toimuva teabevahetuse kohta on endiselt napid ja lünklikud. Üldiselt on DAC1–4 rakendamise kohta kättesaadavat teavet väga vähe.

Raportöör palub vabandust, et tal pole kõikehõlmavat rakendamisraportit võimalik esitada. Euroopa Parlament peaks olema valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid, et saada juurdepääs kogu teabele, mis on selle olulise direktiivi rakendamise hindamiseks vajalik. Niipea kui Euroopa Parlamendil on dokumentidele juurdepääsu saamise kaudu võimalik oma kontrollifunktsiooni täitma asuda, peaks ta alustama maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist käsitleva põhjaliku raporti koostamist.

DAC1–4 mõjusust käsitleva teabe ning ka nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, mida saaks vähendada, kajastava statistika puudumine kujutab endast tõsist probleemi, mille ülimalt kahjulik mõju ei kandu mitte üksnes lojaalse institutsioonidevahelise koostöö valdkonda, vaid ka mujale. ELi õigusaktide kvaliteet kannatab, kui ei ole võimalik nende kulusid, loodavat lisaväärtust ning ühtsust muude normide ja reeglitega nõuetekohaselt kontrollida.

Rakendamisraportis käsitletud teemad

Nii palju kui võimalik, hinnatakse selles aruandes DAC1 ja sellele järgnevate muudetud versioonide raames toimuva teabevahetuse kohustuse täitmist, eesmärgiga võidelda maksustamisalase teabe vahetamise abil maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Peamiselt keskendutakse algsele direktiivile (DAC1) ja selle esimesele kolmele muudetud versioonile (DAC2–4), kuna hiljem muudetud versioonid (DAC5–6) hakkasid alles hiljuti kehtima või need ei olnud raporti koostamise ajaks veel vastu võetud (DAC7–8).

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv võeti vastu eesmärgiga kehtestada reeglid ja määrata kindlaks menetlused liikmesriikide vaheliseks koostööks sellise teabe vahetamisel, mis on liikmesriikide maksuhalduses eeldatavasti asjakohane. Nagu parlament oma raportis ettepaneku kohta võtta vastu DAC7 rõhutas, peetakse sõnade „eeldatavasti asjakohane“ all silmas maksualase teabe vahetamist selle kõige laiemas tähenduses.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi üldeesmärk on kaitsta liikmesriikide ja ELi finantshuvisid ning tagada ühisturu nõuetekohane toimimine. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi algversioonis DAC1 on kehtestatud reeglid ja määratud kindlaks menetlused liikmesriikide vaheliseks koostööks asjakohase teabe vahetamisel liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi areng ja selle kohaldamisala laiendamise protsess on olnud järgmine:

• DAC1: automaatne teabevahetus viie konkreetse tulu ja kapitali kategooria puhul (palgatulu, juhtide tasud, pensionid, elukindlustustooted ja kinnisvara). Jõustus 2013. aastal. Automaatset teabevahetust reguleerivad sätted kehtivad alates 2015. aasta jaanuarist.

• DAC2: automaatne teabevahetus finantskontode ja nendega seotud tulu kohta (sealhulgas teave, mis puudutab konto jääki või väärtust ning kontole laekunud dividende ja intresse, muud finantstulud ja -kulud ning kapitalikasum). Jõustus 2016. aastal.

• DAC3: automaatne teabevahetus maksualaste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta, kusjuures teave laaditakse kesksele platvormile, mida haldab komisjon. Jõustus 2017. aasta jaanuaris.

• DAC4: riikidepõhiseid aruandeid käsitlev automaatne teabevahetus, mis on kohustuslik ELi hargmaistele ettevõtjatele, kui nende konsolideeritud kogutulu on 750 miljonit eurot või rohkem. Jõustus 2017. aasta juunis.

• DAC5: maksuhaldurite juurdepääs rahapesuvastaste õigusnormide alusel kogutud tegelikku tulusaajat käsitlevale teabele. Jõustus 2018. aasta jaanuaris.

• DAC6: automaatne teabevahetus maksuplaneerimise piiriüleste skeemide kohta ning vahendajate teabe avalikustamise kohustus. Jõustus 2020. aasta juulis.

Tähelepanekud

Alates 2011. aastast on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi pidevalt parandatud, et automaatse teabevahetuse ulatust laiendada, mille eesmärk on vähendada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist. Siiski ei hõlma direktiivi kohaldamisala endiselt teatud tulu- ja varaliike, mille tõttu on endiselt oht, et piiriülestes olukordades hoitakse maksukohustustest kõrvale. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi edasiseks tõhustamiseks tuleks direktiivi raamistikku lisada järgmised tulukirjed või mitte-finantsvarad: kinnis- ja finantsvaradega seotud kapitalikasum, muu kui valitsemislepingu alusel saadud dividenditulu, mitte-finantsvarad, näiteks sularaha, kunstiteosed, kuld või teised väärtesemed, mida hoitakse vabasadamates, tolliladudes või pangaseifides, samuti jahid ja eralennukid. Lisaks sellele peaks liikmesriikidel olema kohustuslik vahetada teavet kõigi DAC1 loetletud tulukategooriate kohta, et DAC1 tõhusust suurendada. Samuti tuleks läbi vaadata DAC2 sätted, mis reguleerivad aruandekohustusega finantseerimisasutuste tegevust ja kontoliike, ning vajaduse korral tuleks nende reguleerimisala laiendada, et kõrvaldada praegused lüngad. DAC3 puhul tuleb tagada, et vajalikud rangemad reeglid maksualaste eelotsuste teabe vahetamise kohta kujundataks viisil, millega välditakse kahjulikke mõjusid, näiteks mitteametlike kokkulepete sagenemist, mille kohta teavet ei anta. On kahetsusväärne, et seni on Euroopa Parlamendi varasemaid üleskutseid maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raamistiku sellisel viisil parandamiseks eiratud.

Sageli pole vahetatav teave piisavalt kvaliteetne ning süsteemi tõhusust ei jälgita piisavalt. Komisjoni 2019. aasta hindamisaruandes toonitati, et sageli täidavad liikmesriigid teabe vahetamisel vaid maksustamisalase halduskoostöö direktiivi miinimumnõudeid. Hetkel puudub ühine ELi raamistik süsteemi tulemuslikkuse ja saavutuste jälgimiseks ning vaid vähesed liikmesriigid kontrollivad süsteemselt DAC1 ja DAC2 kohaselt vahetatavate andmete kvaliteeti. See asjaolu suurendab oluliselt ohtu, et esitatavad andmed ei ole täielikud või täpsed, arvestades eelkõige asjaolu, et vaid mõned liikmesriigid on kasutusele võtnud ja rakendavad menetlusi finantseerimisasutuste poolt DAC2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. Seega kutsutakse komisjoni käesolevas raportis üles avaldama lisasuunised, et aidata liikmesriikidel neile esitatavat teavet analüüsida ja tõhusalt kasutada. Ühtlasi peaksid komisjon ja liikmesriigid looma ühise raamistiku maksustamisalase halduskoostöö direktiivi mõju ning kulude-tulude analüüsiks, samuti peaks direktiivi alusel vahetatav teave olema täielikult kontrollitav. Lisaks neile püüdlustele tuleks igal aastal avaldada kokkuvõtte teabest, mille komisjon on liikmesriikidele edastanud.

Tuleb märkida, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tõhusus oleneb suuresti liikmesriikide tasandil kehtivatest rahapesuvastastest õigusnormidest. Seega on neljanda ja viienda rahapesuvastase direktiivi sätete ebapiisav ülevõtmine ja rakendamine paljudes liikmesriikides murettekitav probleem, nagu ka kogu süsteemis esinevad lüngad. Samuti tekitab rahutust asjaolu, et rahapesuvastane töökond ei hinnanud oma viimase hindamise raames ühegi liikmesriigi tegevust „väga mõjusaks“. Range hoolsuskohustuseta ning tegelikest tulusaajatest järjepideva teavitamiseta, mis on rahapesuvastaste normide kohaselt kohustuslik, jääb maksustamisalase halduskoostöö direktiivi mõju väga piiratuks.

Rahvusvahelisel tasandil ilmnevad vastastikusest hindamisest, mis viidi läbi OECD egiidi all toimunud maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi raames, endiselt murettekitavad puudused nii ühise aruandlusstandardi (CRS) kui ka taotluse alusel toimuva teabevahetuse standardi (EOIR) järgimisel. Ülemaailmse foorumi ülevaate kohaselt ei täida kümme liikmesriiki ühist aruandlusstandardit täielikult. Taotluse alusel toimuva teabevahetuse standardi puhul jõuti vastikuses hindamises järeldusele, et 18 liikmesriigis esineb olulisi vajakajäämisi ja Malta vastab standardi nõuetele vaid osaliselt.

Et maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist tulemuslikult nii rahvusvahelisel kui ka liidu tasandil vähendada, peab EL ise eeskuju näitama. Kuigi uued õigusaktid maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tugevdamiseks ja tõhustamiseks on väga teretulnud ja vajalikud, tuleb keskenduda ka kehtivate normide ja standardite ulatuslikule rakendamisele, seda ka rahapesuvastaste normide valdkonnas.

 


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete täitmise kohta – edusammud, õppetunnid ja ületamist ootavad raskused

(2020/2046(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 4 ja 14,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115,

– võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ[2],

– võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas[3],

– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas[4],

– võttes arvesse nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas[5],

– võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele[6],

– võttes arvesse nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul[7],

– võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (DAC7) (COM(2020)0314),

– võttes arvesse nõukogu 2. juuni 2020. aasta järeldusi maksustamisalase halduskoostöö tuleviku kohta ELis,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta[8],

– võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2020. aasta esialgset mõjuhinnangut ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, pidades silmas meetmeid kehtivate reeglite karmistamiseks ja maksualase teabevahetuse raamistiku laiendamiseks, et see hõlmaks ka krüptovara ning e-raha,

– võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2017. aasta aruannet, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2011/16/EL (otsese maksustamise alase halduskoostöö kohta) kohaldamist (COM(2017)0781),

– võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2018. aasta aruannet otsese maksustamise valdkonna statistika ja automaatse teabevahetuse ülevaate ja hindamise kohta (COM(2018)0844),

– võttes arvesse Euroopa Komisjoni talituste 12. septembri 2019. aasta töödokumenti „Hinnang nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ (SWD(2019)0327),

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 03/2021, „Maksuteabe vahetamine ELis: alus on tugev, kuid rakendamisel esineb puudusi“,

– võttes arvesse oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsiooni finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta[9],

– võttes arvesse komisjoni 7. mai 2020. aasta teatist tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks (C(2020)2800),

– võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2020. aasta teatist „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020)0312),

– võttes arvesse parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi uuringut „Implementation of the EU requirements for tax information exchange“ (Maksualast teabevahetust käsitlevate ELi nõuete rakendamine)[10],

– võttes arvesse OECD 19. juuli 2013. aasta maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava,

– võttes arvesse OECD 9. detsembri 2020. aasta aruannet „Peer Review of the Automatic Exchange of Financial Account Information 2020“ (Finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse vastastikune eksperdihinnang 2020),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust teemal ELi tõhusad ja kooskõlastatud meetmed maksupettuste, maksustamise vältimise, rahapesu ja maksuparadiiside vastu[11],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0193/2021),

A. arvestades, et ELis on ebaõiglasi ja agressiivseid maksutavasid ning seetõttu, et hargmaised ettevõtjad hoiavad maksudest kõrvale ja paigutavat kasumit ümber, jääb Euroopa Liidu liikmesriikidel aastas saamata 160–190 miljardit eurot[12]; arvestades, et kuna liit peab toime tulema tervise-, sotsiaal- ja majanduskriisiga, on saamata jääv tulu väga suur; arvestades, et ELi maksumaksjad hoidsid 2016. aastal 1,5 triljonit eurot maksuparadiiside kontodel, mille tagajärjel jäi ELil seepärast, et üksikisikud hoidsid maksudest kõrvale, saamata keskmiselt 46 miljardi euro suurune maksutulu[13]; arvestades, et need summad on ainult osa üldisest probleemist, mille maksustamise vältimine üksikisikute ja ettevõtjate poolt tekitab, ning nende võrra on riigieelarvetulud õigusvastaselt väiksemad ja seetõttu tähendavad need seaduskuulekatele maksumaksjatele lisakoormust;

B. arvestades, et maksuametite koostöö on viimastel aastatel nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil eelkõige tänu 2014. aastal heaks kiidetud G20/OECD ühisele aruandlusstandardile väga palju paranenud ning selle eesmärk on maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja maksupettuste vastu paremini võidelda;

C. arvestades, et uurivate ajakirjanike korduvad paljastused, nagu LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers, kauplemisskeemidega cum-ex ja cum-cum seotud skandaalid ja OpenLux, mis on seni viimane, on aidanud suurendada teadlikkust ja sundinud ELi maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastaseid vahendeid edasi arendama; arvestades, et OpenLuxi paljastused on näidanud, et maksuteabe vahetamine peab olema kvalitatiivsem ja tulemuslik;

D. arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivis, mis jõustus 2013. aasta jaanuaris ja millega asendati nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise valdkonnas, on sätestatud reeglid ja menetlused liikmesriikidevaheliseks koostööks liikmesriikide maksuametite vahelises teabevahetuses, eelkõige tulu ja vara käsitlevas automaatses teabevahetuses;

E. arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi on muudetud viis korda, et lisada automaatsesse teabevahetusse järk-järgult teave, mis käsitleb finantskontosid ja nendega seotud tulu (DAC2), piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehindade eelkokkuleppeid (DAC3), hargmaiste ettevõtjate esitatud riigipõhiseid aruandeid (DAC4), et anda maksuhalduritele juurdepääs tegelike tulusaajate teabele, mis on kogutud rahapesuvastaste õigusnormide kohaselt (DAC5), ning et lisada automaatsesse teabevahetusse piiriülesed maksuplaneerimise skeemid ning kehtestada vahendajatele kohustusliku teabe avaldamise reeglid (DAC6);

F. arvestades, et versioonide DAC1 kuni DAC4 automaatset teabevahetust reguleerivad sätete jõustumise ajavahemik oli 2015. aasta jaanuarist 2017. aasta juunini ning nende esialgset mõju on võimalik hinnata, seevastu on liiga vara hinnata DAC5 ja DAC6 sätete mõju, mis jõustusid alles vastavalt 2018. aasta jaanuaris ja 2020. aasta juulis;

G. arvestades, et komisjon tegi 2020. aasta juulis ettepaneku täiendava muudatuse kohta, et laiendada automaatse teabevahetuse kohaldamisala muu hulgas digiplatvormide kaudu teenitud tulule (DAC7), ning on andnud teada täiendavast muudatusest, et tagada juurdepääs krüptovarade alasele teabele (DAC8); arvestades, et selline läbivaatamine võiks anda võimaluse parandada teabevahetuse raamistikku tervikuna;

H. arvestades, et nõukogu on viinud lõpule läbirääkimised mitme DACi muudetud versiooni üle, sealhulgas hiljutise DAC7 ettepaneku üle, võtmata arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, toimides vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega ja Euroopa Parlamendi rolliga konsulteerimisprotsessis, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 115;

I. arvestades, et nõukogus ilmnenud raskustest, mis tekkisid komisjoni ettepaneku kohaste paranduste küsimuses kokkuleppele jõudmisel, tuleneb, et ülemaailmsetele maksuküsimustele ei ole antud piisavaid vastuseid;

J. arvestades, et rahvusvaheliste ja Euroopa standardite vahel on endiselt mõned vastuolud, eelkõige maksualase teabe edastamise tähtaja asjus; arvestades, et enamik liikmesriike avaldab maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 13. meetme raames riigipõhise aruandluse koondteavet;

K. arvestades, et liit on sõlminud kokkulepped kolmandate riikidega, sealhulgas Andorra, Liechtensteini, Monaco, San Marino ja Šveitsiga, et tagada DAC2 kohase teabe jagamine liikmesriikidega; arvestades, et DACi hilisemate versioonide kohta ei ole samalaadseid kokkuleppeid sõlmitud;

L. arvestades, et avalikult on kättesaadav ainult väga piiratud teave versioonide DAC1 kuni DAC4 rakendamise kohta ning peaaegu puudub kvantitatiivne teave DAC4 kohase riigipõhise aruandlusega seotud teabevahetuse kohta, ning arvestades, et kvantitatiivset teavet DACi rakendamise kohta liikmesriikide tasandil antakse väga harva;

M. arvestades, et parlament austab täielikult riikide maksusuveräänsuse põhimõtet;

N. arvestades, et kättesaadav teave näitab, et DAC1 ja DAC2 automaatse teabevahetuse sätete kohane teabevahetus on jõustumisest alates märkimisväärselt suurenenud, ning et ajavahemikus 2015. aasta kuni 2017. aasta keskpaik vahetasid liikmesriigid DAC1 kohaselt umbes 11 000 sõnumit, mis osutasid peaaegu 16 miljonile maksumaksjale ning tulule ja/või varadele väärtusega üle 120 miljardi euro, ning alates 2018. aastast DAC2 kohaselt umbes 4000 sõnumit ligikaudu 8,3 miljoni konto kohta koguväärtusega peaaegu 2,9 triljonit eurot;

O. arvestades, et DAC3 automaatse teabevahetuse sätted on oluliselt suurendanud piiriülestest eelotsustest ja eelostulepingutest teatamiste arvu võrreldes varasema perioodiga, mil neist teatati vaid harvadel juhtudel ja spontaanselt, hoolimata alates 1977. aastast kehtivast õiguslikult siduvast nõudest jagada teavet paljude piiriüleste eelotsuste ja eelostulepingute kohta – 2017. aastal teatati 17 652 piiriülesest eelotsusest / eelostulepingust võrreldes vaid 2529 teatega 2016. aastal, 113 teatega 2015. aastal ja 11 teatega 2014. aastal;

P. arvestades, et parlamendi kohus on teostada koos nõukoguga komisjoni tegevuse üle poliitilist kontrolli vastavalt ELi lepingu artiklile 14, sealhulgas õigusaktide täitmise tagamisel ja poliitika rakendamisel; arvestades, et selleks on vajalik juurdepääs asjakohasele teabele; arvestades, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 8 vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees;

Q. arvestades, et komisjon algatas kokku 73 rikkumismenetlust, mis olid peamiselt seotud viivitustega DACi ülevõtmisel liikmesriikide poolt, ning 2021. aasta jaanuari seisuga on kaks rikkumismenetlust veel pooleli; arvestades, et DACi hilinenud või puudulik ülevõtmine liikmesriikide poolt andis alust mitmeks rikkumismenetluseks ning see stsenaarium õigustab Euroopa Parlamendi nõudmist, et komisjon peab rangelt kontrollima maksustamisküsimusi käsitlevate Euroopa õigusaktide ja eelkõige DACi sätete ülevõtmist;

R. arvestades, et OECD lõi 2014. aastal oma ühise aruandlusstandardiga automaatse teabevahetuse ülemaailmse standardi ning alates 2021. aastast on rohkem kui 100 jurisdiktsiooni kogu maailmas võtnud kohustuse kasutada automaatset teabevahetust finantskontode kohta;

S. arvestades, et parlament tunnistab, et tal ei ole otsese maksustamise valdkonnas seadusandlikke volitusi ja kaudse maksustamise valdkonnas on tal ainult piiratud seadusandlikud volitused;

T. arvestades, et samasugust tähelepanu nagu DACi raamistikule tuleks pöörata ka maksuhaldurite suutlikkusele ja tahtele lihtsustada normide järgimist ja teenida maksumaksjate huve;

U. arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv peab olema vahend riikide maksuhaldurite koordineeritud töö tõhustamiseks, kuid selles tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte: i) maksuhaldurite ressursside suurendamine (personali, finants- ja taristu valdkonnas – peamiselt digitaalne taristu); ii) maksumaksjate õiguste kaitse, näiteks andmekaitse; iii) ameti- ja tööstussaladuste kaitse koos teabevahetusprotsessi küberturvalisuse kõrgete standarditega; iv) maksumaksjate ja äriühingute haldus- ja bürokraatliku koormuse vähendamine; v) maksuhalduritele mõeldud kõrgemate tulemuslikkusstandardite edendamine, millega kaasnevad lühemad tähtajad Euroopa normidega vastavusse viimiseks, ning vi) liidu äriühingute konkurentsivõime kindlustamine lihtsamate ja kiiremate viisidega, millega tagatakse haldusnõuete täitmine;

V. arvestades, et COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriis nõudis valitsustelt tohutuid maksu- ja eelarvealaseid jõupingutusi, sealhulgas äriühingutele abi andmist; arvestades, et sellise toetuse saajad peavad täitma oma kohustusi sotsiaalvaldkonnas, näiteks tegema maksuametitega nõuetekohast koostööd, et tagada põhjalik maksuteabe vahetamine;

W. arvestades, et maksualase teabe vahetamise tõhusus sõltub rohkem vahetatavate andmete kvaliteedist kui nende hulgast; arvestades, et seetõttu on andmete kvaliteet ja täielikkus väga olulised, et DACi raamistikust võimalikult suurt kasu saada; arvestades, et avalikult kättesaadava teabe puudumine DAC1 ja DAC4 kohaselt toimuva teabevahetuse kvantitatiivsete andmete kohta muudab riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile demokraatliku kontrolli tegemise oluliselt raskemaks;

X. arvestades, et järk-järgult digitaliseeruval ja globaliseeruval majandusel on keerukad ja keerulised mõõtmed, nagu digivarad ja krüptovarad, kuid sellegipoolest on oluline suurendada riikide maksuhaldurite vahelist koostööd selles valdkonnas; arvestades, et krüptovarade selge määratlemine kooskõlas OECDs ja rahapesuvastases töökonnas käimasoleva tööga oleks oluline selleks, et tõhustada maksudest kõrvalehoidmise vastast võitlust ja edendada õiglast maksustamist; arvestades, et krüptovääringute levik on oluline teema ja seda tuleks arvesse võtta kõigis halduskoostöö suurendamise püüdlustes, lähtudes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest;

Y. arvestades, et maksupoliitika on riikide eelarve- ja maksusuveräänsuse keskmes ning kehastab riikide pädevusi; arvestades, et iga oluline Euroopa tasandi otsus peab põhinema Euroopa integratsiooni selle valdkonna valitsustevahelise loogika rangel järgimisel; arvestades, et selles küsimuses tuleb oluliste integratsioonialaste otsuste tegemisel alati austada aluslepinguid, riikide pädevusi ning riikide eelarve- ja maksusuveräänsust; arvestades, et parlament on nõus püüdlusega leida maksuküsimustes uuenduslikke lahendusi, pidades silmas institutsioonilist raamistikku, mida soovitakse säilitada;

Z. arvestades, et maksustamisalane halduskoostöö peab olema vahend, millega tõhustada võitlust üksikisikute ja ettevõtjate maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, kasutades selleks paremaid teabevahetuskanaleid ja tõhusaid teabevahetustavasid;

AA. arvestades, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järjestikused läbivaatamised tõendavad, et see on jätkuvalt liikmesriikide ja Euroopa poliitikakujundajate huviorbiidis, et Euroopa vahendeid arendatakse järk-järgult vastavalt tihedama koostöö loogikale ning et kodanikud on teadlikud Euroopa lahenduste lisaväärtusest maksustamisega seotud probleemide lahendamisel, peamiselt maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastases võitluses;

AB. arvestades, et varifirmad kahjustavad üksikisikute tulu ja kapitalikasumit puudutavat teabevahetust, eelkõige kinnisvara puhul;

AC. arvestades, et praeguse raamistiku alusel ei vahetata teavet äriühingute aktsiate tegelike tulusaajate kohta automaatselt;

AD. arvestades, et perekonnapankadel on sageli suured piiriülesed varad äriühingute otsese omandi või piiratud osanikeringiga investeerimisettevõtete kaudu[14]; arvestades, et sellistes finantseerimisasutustes võib esineda huvide konflikte, mis põhjustab maksualase teabe ebausaldusväärset esitamist; arvestades, et riikide maksusüsteemid ei hõlma peaaegu üldse üksikisikute realiseerimata kapitalikasumit, mida hoitakse välismaal madala maksumääraga äriühingutes; arvestades, et need mõlemad aspektid võimaldavad varakatel üksikisikutel rikkust koguda, tuginedes madala maksumääraga tulule, samal ajal kui keskklass saab rikkust koguda ainult täielikult maksustatud tulu alusel;

AE. arvestades, et nõuetekohaselt toimiv ja mõjus teabevahetuse raamistik võib leevendada eelarvesurvet kõigis liikmesriikides;

Kaetus ja aruandlusnõuded

1. väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi institutsioonid on pidevalt parandanud ja laiendanud teabevahetuse ulatust, et vähendada maksupettust, maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, sh hiljuti esitatud DAC7 ettepaneku ning kavandatava DAC8 kaudu; märgib siiski, et kuigi maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raamistiku kohaldamisala on pidevalt suurendatud, on seejuures pööratud liiga vähe tähelepanu andmete kvaliteedi ja täielikkuse parandamisele;

2. rõhutab, et maksuhaldurite vaheline teabevahetus on märkimisväärselt paranenud nii ülemaailmsel kui ka ELi tasandil; tuletab meelde, et DAC2, DAC3, DAC4, DAC6 ja DAC7 on otseselt seotud OECD tasandil tehtava tööga; on seisukohal, et ülemaailmsel tasandil kokku lepitud meetmed kujutavad endast ELi jaoks miinimumstandardit;

3. märgib, et eeskirjade parem rakendamine ja kohaldamine maksuhaldurite poolt on vajalik, et minimeerida tulude deklareerimata jätmise riski, ning palub seetõttu komisjonil tagada eeskirjade parem jõustamine; märgib siiski, et direktiiv ei hõlma endiselt teatud tulu- ja varaliike, mille tõttu on endiselt oht, et maksukohustustest hoitakse kõrvale; palub komisjonil hinnata sellekohast vajadust ja sobivaimat viisi selleks ning esitada konkreetsed ettepanekud, et lisada automaatse teabevahetuse hulka järgmine teave omandisuhete kohta ning järgmised tulukirjed ja mitte-finantsvarad: a) kinnisvara ja ettevõtete tegelikud tulusaajad; b) kinnisvaraga ja finantsvaradega, sealhulgas valuutaga kauplemisega seotud kapitalikasum, et leida eelkõige võimalusi, kuidas maksuhaldureid paremini teavitada, et nad saaksid realiseeritud kapitalikasumi tuvastada; c) muu kui valitsemislepingu alusel saadud dividenditulu; d) mitte-finantsvarad, näiteks sularaha, kunstiteosed, kuld või muud väärtesemed, mida hoitakse vabasadamates, tolliladudes või pangaseifides; e) jahtide ning eralennukite omamine; ning f) kontod suurematel vastastikuse laenuandmise, ühisrahastus- ja sarnastel platvormidel;

4. täheldab, et DAC1 mõjusust vähendab oluliselt asjaolu, et liikmesriigid on kohustatud esitama teavet vaid vähemalt kahe tulukategooria kohta; võtab teadmiseks hiljutise muudatuse, millega kohustatakse liikmesriike vahetama seoses maksustamisperioodidega alates 2024. aastast kogu kättesaadavat teavet vähemalt nelja tulukategooria kohta; kutsub komisjoni üles muutma pärast mõju hindamist kohustuslikuks teabe esitamise kõigi direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tulu ja vara kategooriate kohta; kutsub liikmesriike üles looma teabevahetuse jaoks tulemuslikke ja juurdepääsetavaid registreid; märgib, et sellised jõupingutused aitavad kaasa ka riigisisesele maksude kogumisele;

5. täheldab probleeme e-raha ja/või krüptovarade kohta teabe kogumisel ning raskusi nende kaasamisel automaatsesse teabevahetusesse, kuna need on vahendajatest sõltumatud; nõuab tervikliku raamistiku loomist teabe kogumiseks e-raha ja krüptovarade kohta;

6. täheldab, et aruandekohustuslike finantsasutuste ning kontoliikide, millest tuleb DAC2 alusel teada anda, määratlusega kaasneb kõrvalehoidmise ja bürokraatia suurenemise oht; nõuab, et komisjon hindaks sellekohast vajadust ja vajaduse korral esitaks ettepaneku, et laiendada aruandekohustus ka teistele asjakohastele finantsasutuste liikidele, vältides seejuures lisabürokraatiat, kuid kaaluma uuesti piiratud osanikeringiga hallatavate investeerimisettevõtete lugemist finantsasutuste hulka, vaatama üle välistatud kontode määratluse ning tühistama alampiirid, mis kehtivad ettevõtete olemasolevate kontode suhtes; tuletab meelde, et asjakohaste IT-süsteemide olemasolu korral võib nullerandite ja nullläve kehtestamine vähendada bürokraatiat; kutsub komisjoni üles hindama võimalust kehtestada finantsasutustele kohustus esitada juhul, kui puudub teave, mida esitada, tühiteade, et vähendada bürokraatiat;

7. märgib, et DAC3 sisaldab teatavaid pimealasid ja võib avaldada soovimatut negatiivset mõju, näiteks et maksuhaldurid ei vaheta piiriüleseid eelotsuseid, kui need on liiga soodsad, või et maksuhaldurid kasutavad teabevahetuse vältimiseks mitteametlikke kokkuleppeid; taunib varakate üksikisikute eeliskohtlemist; nõuab seetõttu DAC3 alusel toimuva teabevahetuse ulatuse laiendamist, et see hõlmaks ka mitteametlikke kokkuleppeid, mitte „eelnevaid“ (nt tehingujärgseid või tulude deklareerimise järgseid) siirdehindade eelkokkuleppeid ja piiriüleseid eelotsuseid, füüsilisi isikuid ning eelotsuseid, mis küll veel kehtivad, kuid mis võeti vastu, mida muudeti või mida uuendati enne 2012. aastat; peab kahetsusväärseks, et seni on Euroopa Parlamendi varasemaid sellealaseid üleskutseid eiratud; peab kahetsusväärseks, et DAC3 andmekirjed ei ole kvaliteetsed ning liikmesriikide maksuhaldurid ei kasuta ega rakenda neid veel laialdaselt; soovitab saata maksuhalduritele eraldi teatise, kui DAC3 kohaldamisalasse kuuluvast eelotsusest kasu saaval äriühingul on maksustatav kohalolu;

8. peab kahetsusväärseks, et kahe- ja mitmepoolsed siirdehindade eelkokkulepped on DAC3 kohasest teabevahetusest välja jäetud, kui nendega seotud rahvusvaheline maksuleping ei võimalda nende avalikustamist; kutsub liikmesriike üles rääkima uuesti läbi olemasolevad rahvusvahelised maksulepingud, ja mitte nõustuma ühegi tulevasega, mis ei luba siirdehindade eelkokkulepete avalikustamist;

9. peab kahetsusväärseks, et piiriüleste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete keskregistris sisalduv kokkuvõtlik teave on sageli liiga lühike, et seda oleks võimalik kasutada ilma täiendavat teavet nõudmata; kutsub komisjoni üles töötama välja suunised selle kohta, mida peaksid maksuhaldurid esitama kokkuvõttena, mis peaks hõlmama kõiki asjakohaseid otseseid ja kaudseid maksumõjusid, näiteks tegelikke maksumäärasid;

10. väljendab heameelt asjaolu üle, et suur hulk riike, sealhulgas paljud liikmesriigid, avaldavad riigipõhistest aruannetest saadud anonüümitud koondteavet, nagu on nõutud DAC4 või maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 13. meetme kohaselt; peab kahetsusväärseks, et vähesed liikmesriigid ei avalda seda teavet rahvusvahelistes andmebaasides; nõuab sellega seoses ühtlustatud lähenemisviisi ja nõuab, et komisjon lisaks selle nõude maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tulevasse läbivaatamisse;

11. soovitab vaadata läbi mitut samasse jurisdiktsiooni kuuluvat üksust omavate hargmaiste ettevõtete esitatava teabe ulatuse, et parandada teabe kvaliteeti, vältides samas liigseid nõuete täitmisega seotud kulusid;

12. täheldab, et DAC6 kohaste kohustuslike avalikustamiste sidusust mõjutab negatiivselt asjaolu, et liikmesriigid ei tõlgenda tunnuseid üheselt; nõuab seetõttu suuremat selgust A ja B kategooria tunnuste peamise eelise kriteeriumide sõnastuses;

13. tuletab meelde, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi sätteid kohaldatakse iga ettevõtte suhtes, mis on aruandekohustusega seotud; tuletab siiski meelde, et hargmaistel ettevõtetel ja VKEdel on nõuete täitmise poliitikas märkimisväärseid erinevusi ning et seda tuleb maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tulevaste läbivaatamiste puhul arvesse võtta; mõistab seetõttu, et VKEde nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust tuleb vähendada;

14. tuletab meelde, et halduskoostööd käsitlevad Euroopa eeskirjad ei asenda siseriiklikke eeskirju, vaid pigem annavad ette teabevahetuse ja koostöö miinimumstandardid;

15. tunnistab, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi eesmärkide parandamiseks tuleb rõhku panna pigem rakendamisel ja järelevalves esinevate lünkade kõrvaldamisele kui uute õigusnormide loomisele;

Hoolsuskohustus ja tegelikud tulusaajad

16. märgib, et vahetatav teave on küll mahukas, kuid mitte piisavalt kvaliteetne; peab tervitatavaks Euroopa Kontrollikoja soovitusi; märgib, et ühiskontod tekitavad finantsasutustele teatavaid raskusi; tunneb muret selle pärast, et finantsasutuste valduses olev ebatäpne või aegunud teave maksuresidentsuse kohta ja kuritarvitused mitme residentsuse kaudu võivad põhjustada teabe vahetamata jätmist, samas kui see oleks vajalik; taunib nn kuldsete viisade ja passide kasutamist teabevahetusest kõrvalehoidmiseks ning kordab oma üleskutset kaotada järk-järgult kõik need praegused skeemid; kutsub komisjoni üles laiendama rikkumismenetlusi kõikidele liikmesriikidele, kes pakuvad nn kuldseid viisasid; nõuab tõhusamaid täitemenetlusi liikmesriikide tasandil ja siseriiklike karistussüsteemide loomist ebaõige või mittetäieliku aruandluse eest, millel oleks tõhus hoiatav mõju; kutsub komisjoni üles lisama oma jälgimiskavadesse kohapealsed kontrollkäigud liikmesriikidesse ning hindama kavade tõhusust; kutsub liikmesriike üles looma maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel vahetatava teabe kvaliteedi ja täielikkuse kontrollimise süsteemi, pakkuma korrapärast tagasisidet saadud teabele ja aruannetele komisjoni sekkumiste kasulikkuse kohta, et täiustada edasist otsuste tegemist, ning võtma kasutusele menetlused aruandekohustuslike üksuste esitatava teabe kvaliteedi ja täielikkuse kontrollimiseks; tunnistab, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ja selle aluseks olevate süsteemide kaudu liikmesriikide vahel vahetatav teave on konfidentsiaalne;

17. juhib tähelepanu asjaolule, et seni pole selliste finantsasutuste suhtes sanktsioone kehtestatud, kes ei esita teavet, esitavad väära teabe või esitavad teavet ebakorrektsel viisil, ning et liikmesriikides on kasutusel väga erinevad meetmed; tuletab meelde, et DAC2 artikli 25a kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama aruandvate üksuste suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei hinda karistuste suurust ega hoiatavat mõju igas liikmesriigis ning et komisjon ei ole sellega seoses esitanud võrdlusaluseid ega suuniseid; nõuab ühtlustatumaid ja tõhusamaid hoiatava mõjuga sanktsioone mittetäitmise eest;

18. soovitab lisada markeri eri kontoomanike ühisomandi märkimiseks, et vältida topeltaruandlust ja hõlbustada kontosaldode täpset tuvastamist; soovitab lisaks, et üksused võiksid kirjendada iga kontoomaniku omandiosa ning märkida, kui konto kuulub omanikele eri jurisdiktsioonides;

19. täheldab, et DAC5 pakkus maksuhalduritele juurdepääsu rahapesuvastaste õigusnormide alusel kogutud tegelikku tulusaajat käsitlevale teabele; märgib, et viies rahapesuvastane direktiiv (AMLD5) laiendas rahapesuvastase võitluse ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivide vahelise koostoime ulatust ning et liikmesriigid oleksid pidanud AMLD5 üle võtma 10. jaanuariks 2020; täheldab samuti, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi mõjusus oleneb seega suurel määral liikmesriikide tasandil kehtivatest rahapesuvastastest direktiividest; märgib, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tulemuslikkust vähendavad kõnealuste direktiivide ebaõige rakendamine, tõhusa jõustamise puudumine ja rahapesuvastase raamistiku allesjäänud puudused, nagu i) asjaolu, et tegelike tulusaajate arvu ei määrata aktiivsete finantssektoriväliste üksuste kaudu hoitavate individuaalsete kontode puhul kindlaks, ii) tegelike tulusaajate teabe puudumine kinnisvara ja elukindlustuslepingute puhul, iii) omavahel ühendatud riiklike registrite, eelkõige tegelike tulusaajate kinnisvara registrite puudumine, ning iv) tegelike tulusaajate, hoolsuskohustuse ja maksukuriteo mõistete ühiste määratluste puudumine;

20. peab kahetsusväärseks neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmise praegust seisu liikmesriikides[15], mille puhul komisjon algatas rikkumismenetlused kaheksa liikmesriigi suhtes 2020. aasta detsembris ja kolme liikmesriigi suhtes 2021. aasta veebruaris[16], märgib, et nende sätete ülevõtmise tähtaeg oli 27. juuni 2017; peab samuti kahetsusväärseks, et viienda rahapesuvastase direktiivi[17] puhul, mille ülevõtmise tähtaeg oli 10. jaanuar 2020, on algatatud rikkumismenetlused 16 liikmesriigi vastu[18];

21. täheldab murega, et rahapesuvastase töökonna poolt läbi viidud riikide rahapesuvastase võitluse meetmete viimase hindamise käigus ei toiminud 18 hindamises osalenud liikmesriiki[19] peamiste tulemusnäitajate osas hästi, näiteks kui nad järjestati rahapesu tõkestamise meetmete nõuetekohase kohaldamise järgi, hinnati enamiku reguleerimisalasse kuuluvate liikmesriikide tõhusust „mõõdukaks“ või „madalaks“, kusjuures ainult Hispaania saavutas „olulise“ tõhususe taseme ja ükski liikmesriik ei saavutanud „kõrget“ tõhususe taset[20];

22. täheldab, et tegelike tulusaajate varjamiseks ja seeläbi rahapesuvastaste reeglite tõhusa rakendamise takistamiseks kasutatakse aina keerukamaid struktuure; täheldab lisaks puudusi, mis avastati OpenLuxi paljastuste käigus; on arvamusel, et tegelikest tulusaajatest teatamise puhul ei peaks alampiiri olema; tuletab meelde oma seisukohta, et usaldusfondide tegelike tulusaajate läbipaistvuse tase peaks olema sama suur kui ettevõtete oma viienda rahapesuvastase direktiivi raames, tagades samal ajal asjakohased kaitsemeetmed;

23. kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama õigeaegselt hinnangu rahapesuvastase võitluse ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi vastastikuse mõju kohta;

Õiguslikud ja praktilised probleemid

24. märgib, et komisjon jälgib maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ülevõtmist liikmesriikides; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et komisjon pole seni võtnud ei otseseid ega tõhusaid meetmeid, et lahendada liikmesriikide vahel vahetatavate andmete ebapiisava kvaliteedi probleem, samuti pole ta külastanud liikmesriike ega taganud liikmesriikide kehtestatavate sanktsioonide tõhusust maksustamisalase halduskoostöö direktiivi aruandlust käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks oma tegevust selles valdkonnas ning võtaks otseseid ja tõhusaid meetmeid, et tegeleda liikmesriikide saadetud andmete ebapiisava kvaliteediga, arendaks edasi oma suuniseid liikmesriikidele maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamise, riskianalüüsi tegemise ja saadud maksuteabe kasutamise kohta ning algataks rikkumismenetlused, kasutades muu hulgas ülemaailmse foorumi[21] ja rahapesuvastase töökonna ülevaateid; kutsub Euroopa Komisjoni üles pidama maksustamisalase halduskoostöö raamistiku eelseisval läbivaatamisel esmatähtsaks andmete kvaliteedi parandamise küsimust;

25. märgib murega, et komisjoni 2019. aasta hinnangus rõhutati, et liikmesriigid ei lähe teabevahetuses sageli kaugemale maksustamisalase halduskoostöö direktiivi miinimumnõuetest ning see aitas cum-ex/cum-cum maksupettuste skandaalile kaasa; täheldab eelkõige, et liikmesriigid ei teinud piisavat koostööd asjakohaste mehhanismide, näiteks spontaanse teabevahetuse abil, et hoiatada teisi asjaomaseid liikmesriike sellistest skeemidest; märgib lisaks, et vaid vähestel liikmesriikidel on täielik teave kõigi kuue esimeses maksustamisalase halduskoostöö direktiivis sätestatud tulu- ja kapitalikategooria kohta; rõhutab vajadust tõhusama, täielikuma ja sagedasema teabevahetuse järele;

26. tunneb muret selle pärast, et ülemaailmne foorum hindas hiljuti ühise aruandlusstandardi[22] (mida ELis teatakse DAC2 nime all) õiguslikku rakendamist, ja märgib, et ülemaailmse foorumi vastastikuse eksperdihinnangu kohaselt ei vasta kümme liikmesriiki täielikult standardile; rõhutab, et Rumeenia ei ole kehtestanud oma siseriiklikku õigusraamistikku; kutsub komisjoni üles liikmesriike tähelepanelikult jälgima ja algatama rikkumismenetlusi, kuni kõik liikmesriigid nõudeid täielikult täidavad; ootab ülemaailmse foorumi vastastikust eksperdihinnangut ühise aruandlusstandardi praktilise jõustamise kohta ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda protsessi hoolikalt ette valmistama;

27. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid seostavad saadetava teabe harva maksumaksja elukohariigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbriga; märgib, et ainult Leedu ja Iirimaa näivad lisavat maksukohustuslasena registreerimise numbrit viisil, mida vastuvõttev riik tunnustab[23]; märgib lisaks, et kehtivate maksukohustuslasena registreerimise numbrite jagamine on teabevahetusprotsesside tõhusaks toimimiseks ülioluline; märgib, et esitada tuleks ka ettevõtete maksukohustuslasena registreerimise numbrid, et maksualase teabe sobitamist veelgi hõlbustada; tuletab meelde, et iga maksumaksjate tuvastamist hõlbustava meetmega tuleb austada põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

28. väljendab heameelt asjaolu üle, et DAC7 sisaldab nõuet lisada DAC1 ja DAC2 puhul elukohaliikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise number, et parandada andmete sobitamist ja tuvastamist kõigis liikmesriikides, kuna maksumaksjate nõuetekohane tuvastamine on maksuhaldurite vahelise tõhusa teabevahetuse jaoks väga oluline; tunneb muret selle pärast, et suurt hulka teavet ei sobitata asjaomaste maksumaksjatega ja see on alakasutatud, mis põhjustab maksustamises lünki;

29. kutsub komisjoni üles töötama tihedas koostöös liikmesriikidega välja vahendi maksukohustuslasena registreerimise numbrite valideerimiseks; märgib, et see valideerimisvahend suurendaks oluliselt finantsasutuste aruandluse tulemuslikkust ja vähendaks seega nende asutuste nõuete täitmisega seotud kulusid; palub, et komisjon vaataks pärast nõuetekohast analüüsi ja mõjuhinnangut uuesti läbi Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri loomise; kutsub liikmesriike üles tagama DAC1 ja DAC2 sobitamata andmete süsteemsemat analüüsi ning võtma kasutusele meetmed saadava teabe süsteemseks riskianalüüsiks;

30. võtab teadmiseks asjaolu, et taotluse alusel toimuv teabevahetus (EOIR) on sageli olnud mittetäielik ja vajanud lisaselgitusi; peab kahetsusväärseks, et taotluse alusel toimuva teabevahetuse raames võtab ametiasutustel teabe esitamine alates taotluse kättesaamise kuupäevast sageli kuni kuus kuud ja kauem aega; märgib kahetsusega, et hilisema teabevahetuse kohta ei ole ajalist piirangut, mis võib põhjustada täiendavaid viivitusi; kutsub komisjoni üles seda sätet, muu hulgas järelmeetmete taotluste puhul, läbi vaatama, et seada tähtaeg maksimaalselt kolm kuud; teeb ettepaneku, et komisjonile antaks volitused hinnata süstemaatiliselt kolmandate riikide koostöö taset; kutsub komisjoni üles kontrollima näitajaid, mis viitvad sellele, et taotluse alusel toimuv teabevahetus on ebarahuldav mitme kolmanda riigiga, sealhulgas Šveitsiga;

31. taunib asjaolu, et üks liikmesriik, Malta, on saanud ülemaailmse foorumi vastastikuse eksperdihinnangu kohaselt üldise hinnangu, et vastab taotluse alusel toimuva teabevahetuse nõuetele vaid „osaliselt“, mis tähendab, et taotluse alusel toimuva teabevahetuse standardit rakendatakse ainult osaliselt ja see toob praktikas kaasa märkimisväärse mõju[24]; märgib, et 19 liikmesriiki ei järgi täielikult standardit omandiõigust ja isikut käsitleva teabe osas[25]; märgib, et kuus liikmesriiki ei järgi täielikult standardit raamatupidamisandmete osas[26]; märgib, et viis liikmesriiki ei järgi täielikult standardit pangateabe osas[27]; märgib, et seitse liikmesriiki ei järgi täielikult standardit teabele juurdepääsu osas[28]; märgib, et kolm liikmesriiki ei järgi täielikult standardit õiguste ja kaitsemeetmete osas[29]; märgib, et viis liikmesriiki ei järgi täielikult standardit teabevahetusmehhanismide osas[30]; märgib, et kolm liikmesriiki ei järgi täielikult standardit konfidentsiaalsuse osas[31]; märgib, et kolm liikmesriiki ei järgi täielikult standardit õiguste ja kaitsemeetmete osas[32]; märgib, et üheksa liikmesriiki ei järgi täielikult standardit vastuste kvaliteedi ja õigeaegsuse osas[33]; märgib, et kokkuvõttes ei tuvastatud olulisi puudusi ainult kaheksas liikmesriigis[34]; peab kahetsusväärseks, et 18 liikmesriigi puhul tuvastati olulised vajakajäämised[35]; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid saavad madala reitingu konkreetsetes küsimustes, nagu omandiõigust ja isikut käsitlev teave; kutsub liikmesriike üles saavutama järgmise vastastikuse eksperdihinnangu käigus reitingu „vastab nõuetele“; märgib, et liikmesriikide kehvad tulemused õõnestavad tõsiselt ELi usaldusväärsust võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu rahvusvahelisel tasandil; ootab, et komisjon võtaks viivitamata kasutusele kõik õiguslikud ja muud vahendid, et tagada õigusaktide nõuetekohane rakendamine; kutsub komisjoni üles algatama rikkumismenetlusi, kuni kõik liikmesriigid nõudeid täielikult täidavad; kutsub seetõttu liikmesriike üles täielikult pühenduma DACi eesmärkidele ja teabevahetuse parimate tavade rakendamisele;

32. väljendab heameelt selle üle, et DAC7 sisaldab komisjoni ettepanekut täpsustada „eeldatava asjakohasuse“ nõuet, mida tuleb kohaldada taotluse alusel toimuva teabevahetuse kontekstis, ning kutsub komisjoni üles koostama suuniseid, et tagada standardne lähenemisviis ja taotluse alusel toimuva teabevahetuse sätete tõhusam kasutamine;

33. tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks mitmesugused vahendid teabevahetuse ja parimate tavade väljatöötamiseks ning IT-toe, peamiselt programmi „Fiscalis 2020“ kaudu; rõhutab vajadust edendada veelgi parimate tavade vahetamist ja töötada välja suunised teabe kasutamise kohta, eelkõige DAC3 ja DAC4 osas;

34. märgib, et DACi kohase teabe kasutamiseks muudes kui maksustamisega seotud küsimustes on vaja teavet edastava liikmesriigi eelnevat nõusolekut, mida aga alati ei anta, kuigi see teave võiks olla kasulik kriminaal- ja muude uurimiste tõhususe suurendamiseks ning taotlus põhineb üldiselt põhjendatud tingimustel; rõhutab, et DACi alusel vahetatava teabe kasutamine muudes kui maksustamisega seotud küsimustes peaks alati olema lubatud, kui see on teavet saavas liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohaselt õiguskaitse eesmärgil lubatud; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid pühenduksid täielikult kodanike kui maksumaksjate põhiõiguste austamise rangetele standarditele;

35. taunib asjaolu, et nõukogu on nõrgendanud komisjoni ettepanekuid DAC7 muutmiseks, eelkõige seoses ühisauditite ja rühmataotlustega; palub nõukogul oma praeguse seisukoha läbi vaadata ja komisjoni soovitatud muudatused esitatud kujul vastu võtta; märgib, et rühmataotluste arv on väga väike, kuna 2017. aastal saadeti ainult viiele liikmesriigile üks või mitu rühmataotlust; palub komisjonil koostada rühmataotluse standardvorm ja lisada see asjakohasesse rakendusmäärusesse[36]; tuletab meelde, et nii selle võimaluse kui ka samaaegsete kontrollide jaoks on tulemuste saavutamiseks vaja maksuhalduri töötajate põhikoolitust välisriikide maksualaste õigusaktide, keelte, spetsialiseerumise ja suhtlemisoskuse valdkonnas;

36. tunnistab lisaväärtust, mis tuleneb parimate tavade jagamisest ja komisjoni pidevast toetusest riikide maksuhaldurite mõjuvõimu suurendamisele; rõhutab sellega seoses programmi „Fiscalis 2020“ erilist rolli; tuletab meelde, et riiklikud maksuhaldurid vajavad siiski oma inim-, finants- ja taristuressursside märkimisväärset suurendamist; kutsub seetõttu liikmesriike üles pühenduma riiklikesse maksuhalduritesse piisavate investeeringute tegemisele; ootab huviga uue programmi „Fiscalis“ projektirühma järeldusi täiustatud analüüsi kasutamise kohta andmete kvaliteedi mõõtmiseks ühises raamistikus;

37. võtab teadmiseks kontrollikoja leiud[37], mille kohaselt saab järelevalve, andmete kvaliteedi tagamise ja saadud teabe kasutamise valdkonnas rohkem ära teha, et muuta maksuteabe vahetamine tõhusamaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kontrollikoja järeldusi arvesse tulevases töös DACi raamistikuga;

Juurdepääs andmetele ja järelevalve

38. märgib suure murega, et DAC1 ja DAC2 sätete kohase aruandluse kvaliteedi hindamiseks ei ole piisavalt tõendeid, sest ainult üksikud liikmesriigid kontrollivad DAC1 ja DAC2 alusel vahetatud andmete kvaliteeti süstemaatiliselt; märgib äärmiselt murelikult, et edastatakse liiga vähe teavet ja seda, mis edastatakse, ei kasutata piisavalt; täheldab ka, et järelevalve süsteemi tõhususe üle on ebapiisav; väljendab kahetsust asjaolu üle, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel toimuv avalikult kättesaadav teabevahetus pole piisav, et hinnata nõuetekohaselt teabevahetuse arengut ja selle tõhusust;

39. märgib, et puudub ühine ELi raamistik süsteemi tulemuslikkuse ja saavutuste jälgimiseks ning see suurendab ohtu, et esitatud andmed on mittetäielikud või ebatäpsed; märgib lisaks, et vaid üksikud liikmesriigid on kehtestanud finantsasutuste poolt DAC2 raames esitatud teabe auditeerimiseks menetlused ja kohaldavad neid;

40. peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja andmetel ei jälgi komisjon ennetavalt asjaomase õigusakti rakendamist ega anna piisavaid suuniseid ega mõõda süsteemi tulemusi ja mõju; on sügavalt mures asjaolu pärast, et kontrollikoja uuritud viiest liikmesriigist ainult üks kontrollis andmete kvaliteeti, mis seisnes vaid piiratud andmevalimi käsitsi kontrollimises ja mida ei rakendatud süstemaatilise protsessina;

41. juhib tähelepanu asjaolule, et sobitamismäärad näitavad, et suurt hulka teavet ei kasutata, sest seda ei sobitata asjaomaste maksumaksjatega, ning et liikmesriigid ei teosta sobitamata andmete suhtes täiendavat kontrolli; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ühist raamistikku DACi mõju mõõtmiseks ja kulude-tulude analüüsimiseks ning muutma DACi kohase teabevahetuse täielikult auditeeritavaks ja jälgitavaks alates andmete päritolust kuni nende kasutamiseni, lisades igasse andmekogumisse päritolutähise; kutsub komisjoni üles avaldama igal aastal kokkuvõtte liikmesriikide saadud teabest, võttes arvesse maksumaksjate õigusi ja konfidentsiaalsust; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kõnealune aruanne peab sisaldama koondatud ja üksikasjalikke andmeid, mis võimaldavad parlamendil teostada nõuetekohast demokraatlikku kontrolli; märgib, et komisjonile edastatud teavet ei tohiks pidada rangelt konfidentsiaalseks, kui teavet ei saa omistada üksikutele maksumaksjatele; kordab, et komisjonil peaks olema õigus koostada aruandeid ja dokumente ning kasutada selleks vahetatavat teavet anonüümseks muudetud kujul, võttes arvesse maksumaksjate õigust konfidentsiaalsusele ja järgides määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

42. kutsub komisjoni üles avaldama igal aastal kõikide liikmesriikide kohta riigipõhiste aruannete anonüümseks muudetud koondstatistika; kutsub liikmesriike üles edastama saadud riigipõhised aruanded asjaomastele komisjoni talitustele;

43. rõhutab, et komisjoni poolt 2019. aastal läbi viidud hindamine näitas vajadust DACi raamistiku tõhususe järjepideva jälgimise järele; kutsub liikmesriike üles edastama komisjonile igal aastal statistika, maksutulude laekumist puudutava teabe ja kogu muu asjakohase teabe, mida on vaja kogu teabevahetuse tõhususe nõuetekohaseks hindamiseks; nõuab, et taotluse alusel toimuva teabevahetuse puhul esitataks esitatud teave riikide kaupa, järgides samas andmekaitsenorme; kutsub komisjoni üles jätkama teabevahetuse tulemuslikkuse nõuetekohast jälgimist ja hindamist ning nõuab seetõttu 2023. aasta jaanuariks uue põhjaliku hindamise läbiviimist;

44. rõhutab, et maksuhaldurid peaksid täielikult kasutama ära digiüleminekut ja selle potentsiaali teabe tõhusamaks jagamiseks ning nõuete täitmisega seotud kulude ja tarbetu bürokraatia vähendamiseks; rõhutab, et sellega peab kaasnema maksuhaldurite finants-, inim- ja IT-ressursside asjakohane suurendamine;

Kooskõla muude sätetega

45. tunnistab, et DACi sätted on suures osas kooskõlas OECD ühise aruandlusstandardiga ning kattuvad olulisel määral USA välismaiste kontode maksukuulekuse seadusega (FATCA), sisaldades samas ka olulisi erinevusi;

46. taunib vastastikkuse puudumist FATCA raames; täheldab, et Ameerika Ühendriikidest on saamas oluline finantssaladuse võimaldaja muudele kui USA kodanikele; märgib, et on kaks peamist lünka: jagatakse ainult teavet USA varade kohta ja tegelikke tulusaajaid käsitlevat teavet ei jagata; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama uusi läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega OECD raames, et saavutada täielik vastastikkus ühiselt kokku lepitud ja tugevdatud ühise aruandlusstandardi raamistikus; rõhutab, et see tooks kaasa märkimisväärseid edusamme ja vähendaks finantsasutuste nõuete täitmisega seotud kulusid ning vähendaks märkimisväärselt halduskoormust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama läbirääkimisi ÜRO maksukonventsiooni üle;

47. taunib kõrvalmõju, mida FATCA ikka veel avaldab nn juhuslikele ameeriklastele; peab kahetsusväärseks, et siiani ei ole Euroopa tasandil püsivat lahendust leitud;

48. täheldab võimalikke vastuolusid DACi raamistiku ning määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 vahel; rõhutab, et DACi sätetega ette nähtud andmetöötluse ainus eesmärk on teenida üldisi avalikke huve maksustamise valdkonnas liikmesriikides, nimelt võidelda maksupettuste, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, kaitsta maksutulusid ning edendada õiglast maksustamist;

49. toetab nõukogu üleskutset komisjonile analüüsida, mil määral oleks võimalik veelgi ühtlustada nõukogu direktiivi 2011/16/EL alusel maksuhalduritele kättesaadavate vahendite ulatust nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 erisätetega;

50. väljendab heameelt direktiiviga 2014/107/EL sarnaste kokkulepete üle finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse kohta selliste kolmandate riikidega nagu Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Šveits; nõuab sellise kokkuleppe rakendamise hindamist ja nõuab seetõttu hindamist praeguse ühise aruandlusstandardi seisukohast; nõuab lisaks sarnaseid kokkuleppeid DAC3, 5, 6 ja 7 kohta;

Järeldused

51. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti DACi raamistiku põhjaliku läbivaatamise ettepaneku, mis põhineb Euroopa Parlamendi ettepanekutel ja ulatuslikul avalikul arutelul; kutsub komisjoni ja nõukogu tungivalt üles selles küsimuses Euroopa Parlamendiga arvamusi vahetama; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on korduvalt võtnud vastu otsuseid, mis nõrgendavad komisjoni ettepanekuid DACi raamistiku tugevdamise kohta;

52. väljendab sügavat kahetsust asjaolu pärast, et kõik liikmesriigid peale Soome ja Rootsi on keeldunud andmast Euroopa Parlamendile juurdepääsu asjakohastele andmetele, et hinnata DACi sätete rakendamist; taunib asjaolu, et komisjon ei andnud parlamendile tema valduses olevatele andmetele juurdepääsu; on seisukohal, et sellega takistatakse tegelikult Euroopa Parlamendil teostada poliitilist kontrolli komisjoni üle nii Euroopa Liidu lepingu artikli 14 alusel kui ka artikli 17 lõike 8 alusel; märgib, et selles rakendamisraportis esineb seetõttu olulisi vajakajäämisi; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles mitte enam keelduma asjakohaste dokumentide jagamisest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001[38], mida kohaldatakse vahetult, ning austama Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet; kutsub parlamenti üles kasutama kõiki oma käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid, et tagada juurdepääs kõigile dokumentidele, mida on vaja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamise täielikuks hindamiseks;

53. on teadlik, et DAC on maksuküsimustes Euroopa integratsiooni valitsustevaheline mõõde; tuletab siiski meelde, et maksupoliitika on ELi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks struktuurilise tähtsusega, peamiselt rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitlusega jne seoses; taunib nõukogu seisukohta DACi järjestikuste läbivaatamiste kohta, mis põhinevad komisjoni ettepanekute korduval leevendamisel ja parlamendi seisukohtade eiramisel; kutsub nõukogu üles vaatama läbi oma suhtumise Euroopa Parlamenti maksuküsimustes ja eelkõige DACi läbivaatamiste osas; nõuab tungivalt, et nõukogu annaks juurdepääsu DACi rakendamist käsitlevale asjakohasele teabele, et tagada Euroopa Parlamendi poolt nõuetekohane demokraatlik kontroll;

54. mõistab, et DACil on kahesugune mõju: avastada pettused teabe jagamise kaudu ja hoida neid ära, muutes petturite tuvastamise tõenäolisemaks ja kindlustades, et nad ei jää karistuseta; tunnistab, et sellist hoiatavat mõju on raskem kvantifitseerida, kuid kutsub komisjoni üles seda DACi aspekti oma tulevastes hindamistes täiendavalt käsitlema;

°

° °

55. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 55 lõikele 4

Gunnar BECK

Raportis käsitletakse mõningaid olulisi puudujääke DACi kohaldamisalas ja toimimises ning tehakse mitmeid häid ettepanekuid, mis võivad DACi raamistikku parandada. Siiski peame kahetsusväärseks, et raportöör ja teised fraktsioonid ei käsitle piisavalt mõningaid olulisi puudusi seoses finantssektoriväliste üksuste (nt usaldusfondid, sihtasutused ja mittetulundusühendused) aruandlusnõuetega. Need organisatsioonid on paljudest DACi ja rahapesuvastaste meetmete nõuetest vabastatud, tavaliselt tegeliku tulusaaja puudumise tõttu. Rahapesuvastase töökonna, Euroopa Kontrollikoja ja mitme riikliku järelevalveasutuse sõnul muudab see finantssektorivälised üksused kasulikuks vahendiks rahapesu, terrorismi rahastamise ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Võtame teadmiseks, et teised fraktsioonid ei soovi nende organisatsioonidega seotud olulisi maksu- ja läbipaistvuslünki kõrvaldada.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.5.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, Eero Heinäluoma, Michiel Hoogeveen, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Fulvio Martusciello, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eugen Jurzyca, Hélène Laporte, Chris MacManus, Margarida Marques, Monica Semedo

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ID

Hélène Laporte

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Fulvio Martusciello, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Dragoș Pîslaru, Monica Semedo, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Margarida Marques, Pedro Marques, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

The Left

Chris MacManus, Dimitrios Papadimoulis

Verts/ALE

Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Piernicola Pedicini, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

6

-

ECR

Michiel Hoogeveen, Eugen Jurzyca, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

S&D

Alfred Sant

 

6

0

ID

Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 21. juuni 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika