RAPORT mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta

9.6.2021 - (2021/2025(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Domènec Ruiz Devesa
Arvamuse koostajad (*):
Isabel García Muñoz, eelarvekontrollikomisjon
Ilhan Kyuchyuk, õiguskomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta

(2021/2025(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295,

– võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 11,

– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

– võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) ja protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta),

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 49, Kopenhaageni kriteeriumeid ja liidu normide kogumit, mida Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab järgima (liidu acquis),

– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks[1] (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014[2],

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlevaid õigusakte ning ÜRO inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise protsessi soovitusi ja aruandeid, samuti ÜRO lepingute järelevalveorganite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

– võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

– võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ja muude Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) organite soovitusi ja aruandeid,

– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone, arvamusi ja aruandeid,

– võttes arvesse 23. mai 2007. aasta Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelise vastastikuse mõistmise memorandumit ja nõukogu 8. juuli 2020. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta koostööks Euroopa Nõukoguga 2020.–2022. aastal,

– võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

– võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise ÜRO rahvusvahelist konventsiooni,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia põhimõtete, õigusriigi väärtuste ja inimõiguste järgimise kohta COVID-19 tervishoiukriisi ajal,

– võttes arvesse vaheraportit ELi liikmesriikides COVID-19 kriisi tõttu võetud meetmete ning nende mõju kohta demokraatiale, õigusriiklusele ja põhiõigustele, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 8. oktoobril 2020. aastal toimunud 124. täiskogu istungjärgul,

– võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet ja mis esitati vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1 (COM(2017)0835),

– võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

– võttes arvesse 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelit,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, milles tehti ettepanek luua iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi foorum,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet „National developments from a civil society perspective, 2018–2019“ (Riiklikud arengud kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018. aastal avaldatud aruannet „Challenges facing civil society organisations working on human rights in the EU“ (ELis inimõiguste alal töötavate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemid), 2020. aastal avaldatud bülletääne COVID-19 pandeemia mõju kohta põhiõigustele ELis ning ameti muid aruandeid, andmeid ja vahendeid, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 10. septembri 2020. aasta aruannet „Antisemitism: Overview of antisemitic incidents recorded in the European Union“ (Antisemitism: ülevaade Euroopa Liidus registreeritud juudivaenulikest juhtumitest),

– võttes arvesse 5. märtsil 2020 avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi aruannet „Beijing +25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking +25: Pekingi tegevusplatvormi ELi liikmesriikides rakendamise viies läbivaatamine),

– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte järgimise tagamise kohta,

– võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025, ELi LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025, Euroopa Liidu lapse õiguste strateegiat aastateks 2021–2024 ja ELi puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030,

– võttes arvesse ELi rassismivastast tegevuskava 2020–2025 ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku,

– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[3],

– võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas[4],

– võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone[5],

– võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum[6],

– võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta, millega kutsutakse nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi[7],

– võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Rumeenias[8],

– võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism[9],

– võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis[10],

– võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltal ja Slovakkias[11],

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi kohta Maltal pärast Daphne Caruana Galizia mõrvaga seoses tehtud hiljutisi paljastusi[12],

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta[13],

– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2018. aasta aruande kohta[14],

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta[15],

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[16],

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta[17],

– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide uurimise taasalustamise kohta[18],

– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet[19],

– võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[20],

– võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni õigusriigi ja põhiõiguste kohta Bulgaarias[21],

– võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni meediavabaduse tugevdamise kohta: ajakirjanike kaitse Euroopas, vaenukõne, desinformatsioon ja platvormide roll[22],

– võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni aruande kohta, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus aastatel 2018–2019[23],

– võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta[24],

– võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks[25],

– võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta[26],

– võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal[27],

– võttes arvesse oma Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mis on lisatud 2016. aasta oktoobri seadusandlikule algatusraportile ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kohta,

– võttes arvesse oma 23. aprilli 2020. aasta esialgset hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni, õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9‑0199/2021),

A. arvestades, et liit rajaneb ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistel väärtustel, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine – väärtustel, mida jagavad ELi liikmesriigid ja mille peavad liiduga ühinemisel omaks võtma kandidaatriigid; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused, mille õõnestamine võib kujutada liidule süsteemset ohtu; arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine on liidule tervikuna ja selle liikmesriikidele siduv kõigil valitsemistasanditel, kaasa arvatud omavalitsusüksustele;

B. arvestades, et iga-aastane õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise tsükkel väärib heakskiitu ja täiendab olemasolevaid vahendeid, mis on loodud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste säilitamiseks, sest selle vältel käsiteltakse olukorda kõigis ELi liikmesriikides nelja samba alusel, mis mõjutavad otseselt õigusriigi põhimõtete järgimist; arvestades, et see protsess on kavandatud iga-aastase tsüklina, et tagada õigusriik ja ennetada probleemide teket või süvenemist;

C. arvestades, et komisjoni õigusriigi olukorda käsitleva esimese aruande (2020. aasta aruanne) ulatus on piiratud, kuna see ei hõlma kõiki ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtusi;

D. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega sai põhiõiguste harta aluslepingutega võrreldes samaväärse õigusjõu, ning et sellest tulenevalt muutus see nii ELi institutsioonidele, asutustele ja ametitele kui ka ELi õigusakte rakendavatele liikmesriikidele õiguslikult siduvaks; arvestades, et tõhusat põhiõiguste järgimise tava tuleb kujundada, edendada ja tugevdada lisaks ELi institutsioonidele ka liikmesriikides, eelkõige ELi õiguse kohaldamisel liikmesriigisiseselt ning suhetes kolmandate riikidega;

E. arvestades, et kuigi 2020. aasta aruandes tõstatatakse küsimusi ja sellega suurendatakse teadlikkust, ei sisalda see ei igas liikmesriigis läbiviidud muudatuste tõhususe piisavat hinnangut, ei konkreetseid riigipõhiseid soovitusi ega iga riigi õigusriigi põhimõtte järgimise kontrolli pikema aja jooksul, mis võib seada ohtu aruande kavandatud ennetava mõju;

F. arvestades, et ilma iga-aastase jälgimistsükli käigus võetavate tulemuslike järelmeetmeteta ei pruugi olla võimalik 2020. aasta aruande põhjal ennetada, tuvastada ega tõhusalt kõrvaldada õigusriigi põhimõtte järgimisel tuvastatud süsteemseid probleeme ja tagasiminekuid, mida on viimastel aastatel täheldatud mitmes ELi liikmesriigis; arvestades, et õigusriik on oluline eeltingimus, mis on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks ja liidu finantshuvide kaitseks;

G. arvestades, et viimastel aastatel on mitmes parlamendi reolutsioonis leitud, et paljudes liikmesriikides on õigusriigiga tõsiseid probleeme[28];

H. arvestades, et mõnes riigis täheldatud tagasiminek õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise valdkonnas mõjutab tõsiselt vastastikust usaldust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimise vastu ning ohustab ELi lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärke, mida näitavad mitmed juhtumid, kus Euroopa vahistamismäärus sattus surve alla, kuna kohtusüsteemi sõltumatuse suhtes tekkisid tõsised kahtlused;

I. arvestades, et liikmesriikide ombudsmanide institutsioonidel ja võrdõigusorganitel on oluline roll õigusriigi põhimõtete, nagu läbipaistvuse, vastutuse ja nõuetekohase menetluse kaitsmisel;

J. arvestades, et COVID-19 pandeemia vastu võetud erakorralised meetmed on kahjustanud ELi kodanike põhiõiguste kasutamist, mille hulgas on vaba liikumise õigus, õiguskaitse kättesaadavus, juurdepääs avalikule teabele, eraelu puutumatus, ühinemisvabadus ja kogunemisvabadus, ning on mõjutanud demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi; arvestades, et seetõttu on ülioluline tagada valitsuste tegevuse tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi olemasolu, mis kaitseks ELi kodanike õiguseid;

K. arvestades, et mitu liikmesriiki on rahvusvahelistes ajakirjandusvabaduse pingeridades tahapoole langenud ning ajakirjanike vastu suunatud vägivald on kasvanud; arvestades, et ohud meediavabadusele hõlmavad ajakirjanike ahistamist ja ründamist, ajakirjanike õiguskaitse eiramist ning meedia kaaperdamist ja majanduslikul või poliitilisel ajendil tegevust meediasektoris; arvestades, et murettekitavad suundumused, mille eesmärk on sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse lämmatamine, on ELis ja ELi läbirääkijariikides halvaks eeskujuks;

L. arvestades, et olemasolevaid mehhanisme on vaja tugevdada ja sujuvamaks muuta ning töötada välja toimiv ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, et tagada aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine kogu liidus;

M. arvestades, et vähemuste õiguste austamine on üks poliitilistest kriteeriumidest, mida kandidaatriik peab ühinemiseks täitma; arvestades, et liidul on oluline osa rahvus- ja keelevähemuste õiguste austamise tagamisel kandidaatriikides; arvestades, et parlament on juba kutsunud komisjoni üles[29] võtma vastu vähemuste kaitse ELi miinimumstandardite ühise raamistiku, mis on kindlalt integreeritud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriik ja põhiõigused kogu liidus;

I. 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta: õppetunnid 2021. aastaks

1. tunneb heameelt komisjoni esimese õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande üle; peab väga oluliseks luua Euroopa õigusriigi järelevalve ja rakendamise raamistik ELis; kinnitab veel kord, kui oluline on varakult tuvastada riske ja ära hoida põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete rikkumisi, selle asemel, et selliste rikkumiste kordumisel tagantjärele reageerida; ergutab seetõttu seda uut vahendit edasi arendama;

2. tunneb heameelt selle üle, et komisjoni iga-aastases ülevaates õigusriigi olukorrast liikmesriikides käsitletakse nii kohtusüsteemide toimimist, korruptsioonivastast raamistikku ja meedia mitmekesisust kui ka teatavaid kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilisi küsimusi, sealhulgas teatud määral kodanikuühiskonna tegutsemisruumi; nõuab lisaks, et iga-aastastesse aruannetesse lisataks Veneetsia komisjoni 2016. aasta õigusriigi kontrollnimekirja teatavad olulised elemendid, nagu õiguslikud tagatised (et vältida avaliku sektori asutuste poolset omavoli ja võimu kuritarvitamist), õigusalatöötajate sõltumatus ja erapooletus ning võrdsus seaduse ees ja mittediskrimineerimine; ergutab komisjoni esile tooma ka positiivseid suundumusi liikmesriikides, mis võiksid teistele anda järgimist väärivat head eeskuju;

3. märgib rahuloluga, et aruanne sisaldab riigipõhiseid peatükke; tunnustab komisjoni jõupingutusi teha koostööd riikide valitsuste ja parlamentidega, samuti kodanikuühiskonna ja teiste riiklike osalejatega; ergutab komisjoni suurendama jõupingutusi riigianalüüside süvendamiseks, et paremini hinnata õigusriigiga seotud probleemide tõsidust; on veendunud, et komisjoni külaskäikudele riikidesse, sealhulgas kohapealsetele külastustele, tuleks pühendada rohkem aega, et saavutada laiem kaasatus ja dialoog riigi ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga; on seisukohal, et komisjon peaks suurendama teadlikkust nendest külastustest, et edendada õigusriigi kultuuri riiklikul tasandil;

4. väljendab heameelt selle üle, et kõiki liikmesriike kontrollitakse samade näitajate alusel ja sama metoodika kohaselt; rõhutab sellegipoolest, et kui erinevaid rikkumisi esitada ühtemoodi, tekib oht, et kõige rängemaid õigusriigi põhimõtete rikkumisi hakatakse ebaolulisteks pidama; nõuab tungivalt, et komisjon eristaks oma aruandlust, tehes vahet süsteemsetel ja eraldiseisvatel, ühekordsetel õigusriigi põhimõtete rikkumistel; rõhutab õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande võimalikku ennetavat mõju; on seisukohal, et selleks, et hinnata, kas aruandel on olnud piisav ennetav mõju, tuleb läbi viia põhjalikum hindamine; on seisukohal, et selgelt ei ole see nii nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on algatatud menetlus ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel; on veendunud, et 2020. aasta aruanne oleks võinud sisaldada rohkem põhjalikke ja läbipaistvaid hinnanguid selle kohta, kas esines tõsiseid puudusi, kas on olemas ELi väärtuste raske rikkumise oht või toimus tegelik rikkumine, ja nii iga samba puhul, mida analüüsitakse riike käsitlevates peatükkides; peab neid hinnanguid vajalikuks, et sõnastada järeldused õigusriigi olukorra kohta ning teha kindlaks järel- ja parandusmeetmed ja -vahendid; nõuab tulevastes aruannetes sünteesivat lähenemisviisi, et teha selgelt kindlaks, kus asuvad kõige olulisemad riskid ja probleemid liikmesriikides; kutsub komisjoni üles oma metoodikat vastavalt ajakohastama ja teavitama Euroopa Parlamenti põhjendamatu viivituseta;

5. on seisukohal, et 2020. aasta aruanne on liiga kirjeldav ega sisalda piisavat analüüsi; palub komisjonil järgmistes aruannetes analüüsivam olla; peab vajalikuks, et tulevased aruanded sisaldaksid riigipõhiseid soovitusi selle kohta, kuidas lahendada tuvastatud probleeme või vajadusel heastada rikkumisi, mille hulka kuuluvad rakendamistähtajad, ning võrdlusaluseid, mille saavutamist jälgida; kutsub komisjoni üles esitama aruannetes teavet selle kohta, kuidas tema soovitusi on järgitud ja milliseid parandusmeetmeid on võetud;

6. tunneb muret meediavabaduse kahanemise mõju ülekandumise pärast teistesse aruandes analüüsitud valdkondadesse; on seisukohal, et akadeemiliste ringkondade, ajakirjanike, kohtunike, õigusalatöötajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja aktivistide vastu korraldatavad laimukampaaniad, eelkõige üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid püüavad kitsendada nende sõltumatust ja tegevussuutlikkust, mõjudes heidutavalt;

7. nõuab seetõttu integreeritumat analüüsi aruandes osutatud nelja samba vastastikuste seoste kohta ja selle kohta, kuidas mitmed samaaegselt esinevad puudused võivad tähendada õigusriigi põhimõtete süsteemseid rikkumisi või rikkumisohtu, ning et antaks märku, kui need mõjutavad või võivad mõjutada liidu finantshuve;

8. on seisukohal, et aastaaruannetes tuleks kindlaks määrata valdkonnaülesed suundumused ELi tasandil; on arvamusel, et 2020. aasta aruandes puudub kogu ELi hõlmav vaatenurk; palub komisjonil teha kindlaks juhtumid, kus teatavaid ühes liikmesriigis õigusriigi põhimõtteid, meediavabadust, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi või korruptsioonivastast võitlust kahjustavaid meetmeid või tavasid võtavad üle teised liikmesriigid, või kus selliste tavade tõsidus ja ulatus võivad kahjustada liitu tervikuna; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas sellised rünnakud õõnestavad demokraatia kvaliteeti liidus; nõuab, et aruannetes seataks analüüsimisel prioriteediks nimetatud suundumused, sealhulgas riiklike konstitutsioonikohtute tekitatavad aina suuremad probleemid ELi õigusstruktuurile, et suunata parandusmeetmeid ELi tasandil; kutsub komisjoni üles tooma selgeid näiteid süstemaatiliste desinformatsiooni ja välissekkumise kampaaniate kohta, mille eesmärk on õõnestada üldsuse usaldust riigiasutuste ja sõltumatu meedia vastu, tõugates samal ajal liikmesriike autoritaarsete juhtimisstruktuuride poole;

9. peab kahetsusväärseks, et 2020. aasta aruandes ei käsitletud piisavalt üksikasjalikult kõiki õigusriigi küsimusi; kutsub komisjoni üles arendama oma riigipõhist asjatundmist ja suutlikkust kiiremini reageerida negatiivsetele suundumustele liikmesriikides; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid õigusriigi põhimõtte järelevalveks ja järgimise tagamiseks ELis;

10. rõhutab, et seadused, õigusriigi põhimõtte järgimine, kontroll ja tasakaal ning demokraatlikud institutsioonid ja nende sõltumatus peavad liikmesriikides toimima mitte ainult de jure, vaid ka de facto;

Kohtusüsteemid

11. tunnustab liikmesriikide kohtusüsteemide, sealhulgas prokuratuuriteenistuste sõltumatuse, kvaliteedi ja tõhususe jälgimist ning seda, et jälgitakse nende süsteemide suutlikkust anda mõjusat õiguslikku kaitset, et tagada ELi õiguse järgimine; on seisukohal, et jälgida tuleks ka soodsat keskkonda, mis tagab õiguskaitse kättesaadavuse kõigile, sealhulgas õiguskaitse kättesaadavuse ELi tasandil ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks tehtavaid pingutusi ja kasutatavaid vahendeid; on mures selle pärast, et ELi kodanike käsutuses ei ole vahetut õiguskaitsemehhanismi, mis aitaks kaitsta põhiõiguste hartas sätestatud õigusi; on seisukohal, et aruanded peaksid minema kaugele staatilisest iga-aastasest ülevaatest ja riike käsitlevad aruandepeatükid peaksid sisaldama olulist teavet õigusriigi olukorra kohta, sealhulgas asjasse puutuvate varasemate sündmuste ja poliitiliste seoste kohta, mille taustal uuendused aset leiavad, et oleks võimalik täpselt, dünaamiliselt ja terviklikult hinnata kohtusüsteemide, sealhulgas advokaatide ja õigustöötajate de jure ja de facto sõltumatust, ning see peaks hõlmama pikemat ajavahemikku kui vaid eelmised 12 kuud; rõhutab, et ELi kodanikele ja elanikele tuleks ELis liikumisvabadusega seotud õiguste kasutamisel tagada piisavad õigusriigi standardid; rõhutab, et kõigile kodanikele avatud, toimiv juurdepääs õiguskaitsele on õigusriigi nurgakivi, mis peab olema eriti tagatud hooajatöötajatele ja piiriülestele töötajatele, kui nad teevad kutsetööd teises liikmesriigis, kuna need töötajad on vähem kaitstud;

12. toonitab, et tulemuslikult toimiv, sõltumatu ja tõhus kohtusüsteem on õigusriigi põhimõtte hoidmiseks väga oluline; tuletab meelde, et liidu õigussüsteemi struktuur hõlmab liikmesriikide kohtusüsteeme; rõhutab, et ELi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks peavad kohtusüsteemid ja kohtunikud olema sõltumatud ja seega kaitstud igasuguse otsese või kaudse surve, ähvarduse või sekkumise eest ükskõik kelle poolt, kaasa arvatud poliitilised võimukandjad; peab õigeks, et kohtuorganite koosseis ja ametisse nimetamine, nagu ka teenistusstaaži, kandidatuuri tagasilükkamise ja ametist vabastamise alused, karjääri edenemine, distsiplinaarmenetlused ja sanktsioonid on samuti määratletud kohtusüsteemi sõltumatuse näitajatena; rõhutab, et nende parameetrite jälgimine peab olema pidev ja hõlmama kogu kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi terviklikku hindamist, hoidudes keskendumast vaid piiratud arvule parameetritele, et kontrollida liikmesriikide kohtusüsteemi sõltumatuse tegelikku olukorda;

13. märgib, et 2020. aasta aruandes käsitletakse õigustatult kohtumenetluste ja kohtunike koolituse digitaliseerimise vajadust; tuletab meelde, et liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärseid erinevusi õigustöötajate koolitustel osalemise määras; peab kahetsusväärseks, et aruandes ei mainita advokaatide koolitust;

14. peab äärmiselt murettekitavaks mõne liikmesriigi kohtusüsteemi sõltumatuse ilmset nõrgestamist ning ELi õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste üha sagedasemat ja jõhkramat eiramist; märgib, et kohtusüsteemi sõltumatuse olukord mõnes liikmesriigis tekitab jätkuvalt tõsist muret, nagu nähtub mõnda riiki käsitlevast aruandepeatükist; palub komisjonil selgelt hinnata ja nimetada selliseid puudujääke ja leide, mis on käsitatavad ilmse ohuna, et õigusriigi põhimõtet rikutakse; peab äärmiselt murettekitavaks, et komisjon ei ole kiiresti ja õiguslike vahenditega reageerinud riike käsitlevates peatükkides tuvastatud tõsistele õigusriigi põhimõtte järgimist puudutavatele ohtudele, isegi kui need on osutunud õigusriigi põhimõtte tegelikuks rikkumiseks; palub komisjonil teha eri riikide kohtusüsteemide sisulise, lihtsa ja selge hindamise ning välja tuua, kus võiks rakendada võrreldavate süsteemide parimaid tavasid ja kuidas saaks ühetaolisi puudusi kõrvaldada;

15. rõhutab, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1 peab komisjon tagama aluslepingute ja teiseste õigusaktide kohaldamise, sealhulgas juhtudel, kui pärast 2020. aasta aruande riike käsitlevates peatükkides tuvastatud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste tõsise rikkumise oht on pärast aruande avaldamist tegelikult realiseerunud;

16. taunib Ungaris ja Poolas rakendatavat poliitilist survet, millega püütakse takistada riigi tasandi kohtutel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel Euroopa Liidu Kohtus eelotsusemenetlusi algatada, eesmärgiga takistada riigi kohtunikel esitada Euroopa Liidu Kohtule küsimusi seoses kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate ELi nõuetega; on seisukohal, et sellina käitumine on vastuolus aluslepingutega ja Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud tõlgendusega asjaomaste sätete kohta; peab šokeerivaks Euroopa Liidu Kohtu otsuste üha sagenevat tahtlikku eiramist; on veendunud, et sellised seadusevastased suundumused seavad ELi õiguse ühtsuse ja järjepidevuse ning liidu toimimise süsteemselt ohtu; kutsub komisjoni üles võtma tulevastesse aruannetesse üksikasjalikud andmed selle kohta, kuidas liikmesriigid täidavad Euroopa Liidu Kohtu otsuseid; on seetõttu seisukohal, et järgmiste aastaaruannete hinnangutes tuleks Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmata jätmine lugeda tõsiseks rikkumiseks; nõuab, et komisjon tagaks viivitamatu ja asjakohase õigusliku reageerimise, kui keeldutakse täitmast ja respekteerimast Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, nagu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 kohased kohtumenetlused; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima liikmesriikide kohtute otsuseid ELi õiguse ülimuslikkuse kohta riigi põhiseaduslike normide suhtes ning algatama rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes seda põhimõtet järjekindlalt rikuvad; taunib lisaks Poola peaministri poolt põhiseaduskohtule esitatud taotlust kuulutada riigi põhiseaduslikud normid ELi õiguse suhtes ülimuslikuks;

17. märgib, et tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluste aeglus kujutab endast suurt ohtu, eriti õigusriigi põhimõtte austamisele; kutsub komisjoni üles lisama tulevatesse aruannetesse hinnangu vanglatingimuste, kohtuasjade kuhjumise ja kohtuprotsesside keskmise kestuse kohta igas liikmesriigis;

Korruptsioonivastase võitluse raamistik

18. väljendab rahulolu selle üle, et aruande igas riiki käsitlevas peatükis on eraldi peatükk pühendatud korruptsioonivastasele tegevusele, kuna süsteemne korruptsioon õõnestab nii õigusriigi toimimist kui ka ELi kodanike usaldust ametiasutuste, riigiteenistujate ja kohtusüsteemi otsuste vastu; rõhutab, et avalikkuse tarbeks mõeldud riiklikke vahendeid kõrvale juhtides kahandab korruptsioon avalike teenuste taset ja kvaliteeti ning õõnestab seega põhiõigusi; juhib tähelepanu sellele, et kuigi riikide korruptsioonivastaste õigusaktide, poliitikameetmete ja strateegiate olemasolu võib pidada saavutuseks, tuleb hinnata ka nende rakendamist ja pärastist kohapealset tulemuslikkust, mis on õigusriigi seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab, et korruptsioonivastased raamistikud peaksid hõlmama selliseid valdkondi nagu eetikareeglid, teadlikkuse suurendamise meetmed, varade avalikustamise nõuded, ühitamatus ja huvide konfliktid, riigihanked, sisekontrollimehhanismid, lobitöö tingimused ja nn pöördukse efekt; kutsub liikmesriike ja institutsioone üles välja töötama mõjusaid vahendeid korruptsiooni- ja pettusejuhtumite ärahoidmiseks, nende ohtude avastamiseks ja peatamiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks, samuti mehhanismid nendest juhtumitest saadud kasumi tagasinõudmiseks, jälgides regulaarselt nii ELi kui ka riikide avalike vahendite kasutamist; märgib, et korruptsioonivastase raamistiku vastupidavuse hinnang riigihangete valdkonnas korruptsiooniga seotud ohtude vastu võitlemisel puudub suures osas ka 2020. aasta aruandes;

19. kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu ELi rahaliste vahendite väärkasutusele, pidades eriti silmas õigusriigi tingimuste täitmist käsitlevat määrust, ning vaatama läbi uurimiste ja prokuratuuriteenistuste nõuetekohase toimimise igas liikmesriigis seoses pettuste, sealhulgas maksupettuste, korruptsiooni või muude liidu eelarve täitmist või liidu finantshuvide kaitset käsitlevate liidu õigusaktide rikkumiste uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega; rõhutab oma muret seoses potentsiaalselt üha suureneva ohuga, et liidu eelarvet võidakse mõnes liikmesriigis väärkasutada õigusriigi nõrgestamise vahendina;

20. on sügavalt mures üha suureneva korruptsiooniga seotud kuritegude ohu pärast; kutsub komisjoni üles ajakohastama ja vajaduse korral täiustama liidu korruptsioonivastaseid õigusakte, kasutades tuvastatud puudustele paremini reageerimiseks aruande järeldusi, ning rakendama liikmesriikides kohtusüsteemi korruptsiooniga võitlemiseks asjakohaseid poliitikameetmeid; rõhutab, et korruptsiooni suurenemine seab ohtu liidu õiguskorra ühtsuse, ühiste poliitikameetmete toimivuse, põhiõiguste kaitse, liidu rahvusvahelise usaldusväärsuse ja siseturu toimimise, mille puhul õigusriigi põhimõtete järgimine etendab olulist rolli; palub komisjonil välja tuua parimad tavad, tegema kindlaks valdkonnad, mis on korruptsiooni suhtes eriti kahtlustäratavad, koostama riigipõhised soovitused olukorra parandamiseks ning kasutama neid teadmisi liidu korruptsioonivastase raamistiku ajakohastamiseks ja täiustamiseks;

21. tuletab meelde rikkumisest teatajate ülimalt olulist rolli organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga seotud kuritegude vastases võitluses;

22. hoiatab, et kõiki liikmesriike hõlmava ühtse, ajakohastatud ja konsolideeritud statistika puudumine koos probleemidega, mis on seotud teabe kogumisega ELi programmide toetusesaajate kohta, takistavad korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise andmete hindamist ja võrdlemist; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja edendama selliste kuritegude määratluste ühtlustamist kogu liidus ning tagama olemasolevate andmestike parema kasutamise ja uute andmestike väljatöötamise metoodika, et saada kogu EList võrdlusandmeid korruptsioonijuhtumite käsitlemise kohta; rõhutab, kui tähtis on toetada ja tugevdada korruptsioonivastase võitluse vallas ELi institutsioonide, liikmesriikide, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) koostööd; on seisukohal, et korruptsioonivastane võitlus ei nõua mitte ainult tugevaid volitusi, vaid ka tunduvalt suuremat eelarvet, rohkem vahendeid ja igat muud liiki toetust, mis on eespool nimetatud institutsioonidele ja asutustele vajalik;

Väljendusvabadus: meediavabadus ja meedia mitmekesisus, kunstivabadus ja akadeemiline vabadus

23. väljendab rahulolu aruandesse meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse jälgimise peatüki lisamise üle; peab õigeks eelkõige ajakirjanike turvalisusele keskendumist; nõuab, et komisjon teeks riikide meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitse raamistike tõhususe ja mõjususe hindamise; rõhutab meedia olukorra hindamise ja jälgimise tähtsust liikmesriikides, eelkõige uurides valitsuste võetavaid meetmeid kriitilise meedia vaigistamiseks ja/või vabaduse ja pluralismi õõnestamiseks – hinnata ja jälgida olukorda, et vältida teabe edasise koondumise ohtu väheste kätte, mis võib takistada vaba ja sõltumatu teabe levikut;

24. peab taunitavaks, et riikide tasandil ei ole eriti hinnatud avalik-õigusliku meedia ja erameedia sektorit ning selle de jure ja de facto sõltumatust riigiasutustest, erakondadest või muust sekkumisest ning muu hulgas ei ole hinnatud võimalikke huvide konflikte ja meediakanalite koondumist ning meediaomandiõiguse läbipaistvust; rõhutab vajadust tagada eraõiguslike meediaettevõtjate rahaline sõltumatus ja jätkusuutliku tegevuse tingimused, et vältida meedia poliitilist hõivamist; rõhutab avalik-õigusliku meedia asendamatut rolli ja toonitab, et oluline on tagada ja säilitada selle sõltumatus ja vabadus poliitilisest sekkumisest; peab taunitavaks, et seni ei ole hinnatud meediat reguleerivate riigi tasandi asutuste de jure ja de facto sõltumatuse määra; on kindlalt seisukohal, et 2018. aasta audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi[30] artikli 30 nõuetekohast rakendamist tuleks hoolikalt jälgida ja vajaduse korral tuleks pärast jälgimist kiiresti algatada rikkumismenetlused; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima ajakirjanike hirmutamise ja laimamise katseid, eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt, sealhulgas rünnakuid välisajakirjanike vastu, keda nende uurivate tööde tõttu peetakse ühiskonna vaenlasteks;

25. tunneb muret meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorra halvenemise pärast mõnes liikmesriigis pärast 2020. aasta aruande avaldamist; on sügavalt mures füüsiliste, psühholoogiliste ja majanduslike ähvarduste, kuritarvituste, kuritegude ja mõrvade pärast, mida liidus ajakirjanike ja meediatöötajate suhtes nende tegevuse eest toime pannakse, ja tuletab meelde, et sellised rünnakud põhjustavad sageli enesetsensuuri; palub komisjonil lisada tulevaste aruannete riike käsitlevatesse peatükkidesse ülevaate kogu liidus ajakirjanike vastu toime pandud rünnakutest, pöörates erilist tähelepanu ajakirjanike mõrvadele, jälgides muu hulgas hilisemate kriminaaluurimiste ja -menetluste tegelikku sõltumatust poliitilisest sekkumisest ning liikmesriikide reageerimist;

26. täheldab murega, et meediavabadust ohustavad tegurid on seotud kunsti- ja akadeemilise vabaduse õõnestamisega; nõuab seetõttu aruande selle osa laiendamist sõnavabaduse kõikidele aspektidele, sealhulgas vaenu õhutamise vastasele võitlusele, ja osa pealkirja vastavat kohandamist;

27. väljendab muret selle pärast, et valitsused ja mõjukad isikud kasutavad kriitikute vaigistamiseks õiguslikke meetmeid, nagu üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid või selliste seaduste kasutamine, millega piiratakse sõnavabadust viisil, mis on ühitamatu üksikisiku põhiõigustega; kutsub liikmesriike üles andma seadusi, et kaitsta ajakirjanikke sellise käitumise eest; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ELi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastase õigusakti kohta, et kaitsta ajakirjanikke pahatahtlike kohtuasjade eest;

28. märgib, et meediavabaduse halvenemine viib selleni, et üha sagedamini ja tihti valitsuste eestvõttel tehakse patuoinaks ja rünnakute sihtmärgiks vähemused, näiteks LGBTI-inimesed, migrandid ja pagulased, mis toob kaasa vaenukõne sagenemise nende rühmade vastu ja meediatsensuuri; kutsub komisjoni üles hindama tulevastes aruannetes vaenukuritegude ja vaenukõne mõju diskrimineerimisele

Muud institutsioonilised küsimused, mis on seotud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga, sealhulgas kodanikuühiskonna tegutsemisruumi võimaldamisega ja selle kaitsega

29. tunnustab kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi käsitlevat aruande osa ning seda, et seal hinnatakse COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks võetud erandlikke meetmeid; tuletab meelde, et valitsuste võetavad erakorralised meetmed, mille puhul austatakse õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja demokraatlikku vastutust, on pandeemia vastu võitlemiseks vajalikud ning peaksid olema kõigi COVID-19 leviku ohjeldamiseks tehtavate pingutuste nurgakivi; on seisukohal, et erakorralised volitused nõuavad lisakontrolli tagamaks et neid ei kasutata ettekäändena võimude tasakaalu püsivaks muutmiseks; tunneb muret COVID-19 erakorraliste meetmete kasutamise pärast ettekäändena diskrimineerivate õigusaktide kiirendatud menetlemiseks; palub komisjonil jätkata erakorraliste meetmete jälgimist, et tagada eelnõude õigeaegne ja läbipaistev koostamine ning vastuvõtmine, et need oleksid vajalikud, proportsionaalsed, sotsiaalselt õiglased ja ajutised ning et kohtute sulgemine ei mõjutaks ebaproportsionaalselt õiguskaitse kättesaadavust. rõhutab sellega seoses parlamentaarse kontrolli ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimise tähtsust; palub komisjonil jätkata erakorraliste meetmete järkjärgulise õigeaegse lõpetamise jälgimist; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid austaksid, kaitseksid ja toetaksid ELi kodanike õigusi COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda;

30. tuletab meelde, kui olulised on riikide sõltumatud inimõiguste institutsioonid ja ombudsmanide organid, mille tegevus on täielikus kooskõlas Pariisi põhimõtetega, samuti võrdõigusorganid, eesmärgiga säilitada kodanike õigused ja kaitsta õigusriigi põhimõtet riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on sügavalt mures Poola hiljutiste katsete pärast õõnestada riigi ombudsmani sõltumatust täitevvõimust; tunnustab ombudsmanide institutsioonide rollile viitamist 2020. aasta aruandes; kutsub komisjoni üles pöörama järgmises iga-aastases tsüklis suuremat tähelepanu riikide ombudsmanide ja võrdõigusorganite tegevusele, uurima põhjalikumalt nende toimimist, nende sõltumatuse taset ja nende tegelikku osa piisavate kaitsemeetmete tagamisel; rõhutab eriti mõnede liikmesriikide võrdõigusorganite sõltumatuse vähenemist pärast 2020. aasta aruande avaldamist, kuna nende sõltumatuse vähenemine tähendab vahetut ohtu kodanike põhiõigustele; kordab oma muret mõne liikmesriigi sõltumatu kodanikuühiskonna, eelkõige naiste õiguste organisatsioonide, vähemuste ja inimõiguslaste üha aheneva tegutsemisruumi pärast, muu hulgas nende tegevuse kriminaliseerimise, põhjendamatu halduskoormuse, rahastamise kättesaadavuse piiramise, huvide kaitseks mõeldud rahalise toetuse vähendamise ning kogunemis- ja organisatsioonivabaduse piiramise pärast;

31. rõhutab tõrgeteta toimiva kodanikuühiskonna tegutsemisruumi tähtsust ELi väärtuste edendamisel ja jälgimisel ning valitsustelt nende väärtuste järgimise nõudmisel, samuti õigusriigi kaole vastukaalu loomisel ja õigusriigi kultuuri edendamisel; kutsub komisjoni üles 2021. aasta aruandes kodanikuühiskonna tegutsemisruumi põhjalikumalt hindama; peab kasulikuks uurida kodanikuühiskonna soodsa tegutsemisruumi jaoks selgete kriteeriumide määratlemist, et seda analüüsivaldkonda pikemas perspektiivis veelgi tugevdada, sealhulgas kodanikuvabaduste kasutamist võimaldavat õiguskeskkonda, kodanikuorganisatsioonide rahalise elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse raamistikku, sealhulgas ka valitsuste organiseeritud valitsusväliste organisatsioonide (GONGO) küsimust, juurdepääsu otsuste tegemisele ja selles osalemist, õigust teabe kättesaadavusele, turvalist ruumi, ka seoses verbaalsete ja füüsiliste rünnakutega ja neile reageerimisega, laimukampaaniaid, õiguslikku, halduslikku ja maksualast ahistamist, sealhulgas üldsuse osalemise vastase strateegilise menetluse kaudu, nende tekitatud heidutavat mõju ja nende pikaajalisi tagajärgi aktiivsele kodakondsusele teises riigis; kordab, et ELi institutsioonid peaksid pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; palub komisjonil tulevastes aruannetes hinnata, kas ELi kodanike poliitiliste õiguste kasutamine on tagatud kõigis liikmesriikides;

32. peab kahetsusväärseks asjaolu, et Ungari ei täida Euroopa Liidu Kohtu otsust seoses ebaseaduslike piirangutega, mis on kehtestatud kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamisele isikute poolt, kes asuvad väljaspool Ungarit, mis juba iseenesest on õigusriigi põhimõtte tõsine rikkumine Ungari poolt ning mis on kinnistanud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise protsessi riigis;

nõuab, et komisjon kaebaks Ungari Euroopa Liidu Kohtusse ja nõuaks kiiremas korras hoiatavaid rahalisi karistusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 alusel; märgib murelikult, et üha rohkem liikmesriike võtab vastu õigusakte, mis piiravad tõsiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide ühinemis- ja väljendusvabadust, aidates sellega kaasa kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemisele;

33. peab kahetsusväärseks, et aruandes ei tunnistata selgelt demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tahtlikku taandamisprotsessi, mida korraldavad mõnes ELi liikmesriigis riigi ametiasutused, ning sellest tulenevat (pool)autokraatlike režiimide järkjärgulist kehtestamist, mis põhineb kõigi kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide järkjärgulisel hävitamisel; kutsub komisjoni üles tunnustama ja arvesse võtma autoriteetsete ja kindlate organisatsioonide arvukaid aastaaruandeid ja indekseid, milles hinnatakse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimist liikmesriikides aja jooksul;

Aruande ulatus – puuduvad valdkonnad

34. kahetseb asjaolu, et 2020. aasta aruandes ei käsitleta täies ulatuses ELi lepingu artiklis 2 osutatud demokraatia ja põhiõiguste väärtusi, mida riikide õigusriigi põhimõttest taganemine otsekohe mõjutab;

35. kutsub komisjoni üles lisama peatükid, mis käsitlevad kõiki ELi kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike koos põhjaliku analüüsiga nende kohtusüsteemide, korruptsioonivastaste raamistike, meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorra ning institutsioonilise kontrolli ja tasakaalu kohta;

36. kordab, et õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste vahel on olemuslik seos ning on vaja suurendada teadlikkust Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest; soovitab komisjonil kaaluda kõigi põhiõiguste hartaga tagatud õiguste järgimise lisamist tulevastesse aruannetesse; rõhutab, et kõigi liikmesriikide võetavate meetmete puhul, kui nad tegutsevad ELi õiguse kohaldamisalas, tuleb järgida põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid; rõhutab seetõttu, et seostatuks peab jääma õigusriigi põhimõtete järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile sõltumatus ja erapooletus kohtus, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigus nõustamisele, kaitsele ja esindamisele, samuti sõltumatule õigusabile nende jaoks, kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid, ning õigus heale haldusele, nagu on ette nähtud põhiõiguste harta artiklis 41;

37. mõistab teravalt hukka asjaolu, et mõnes ELi liikmesriigis ei järgita täielikult Euroopa ja rahvusvahelisi õigusakte, näiteks diskrimineerimisvastase võitluse või varjupaiga valdkonnas, nagu näitab Ungari suutmatus rakendada mitut Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust varjupaigamenetlusele juurdepääsu kohta, sealhulgas automaatse ja ebaseadusliku kinnipidamise ning toiduta jätmise kohta, millega rikutakse rändajate ja varjupaigataotlejate õigust taotleda rahvusvahelist kaitset;

38. rõhutab murega, et ELi lepingu artikli 2 vastaselt ei austata liidus ikka veel täielikult haavatavas olukorras inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, laste, usuvähemuste, eriti Euroopas kasvava antisemitismi ja islamofoobia ajal, romade ja muude etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute, rändajate, varjupaigataotlejate, LGBTI+ inimeste, eakate ega ka naiste õigusi; rõhutab ilmset seost halvenevate õigusriigi standardite ja põhiõiguste ning vähemuste õiguste rikkumiste vahel asjaomastes liikmesriikides; palub komisjonil anda hinnang kogu liidus jätkuvatele demokraatia ja põhiõiguste rikkumistele, kaasa arvatud rünnakud haavatavas olukorras inimeste vastu;

39. tunneb heameelt komisjon teadaande üle strateegia kohta põhiõiguste harta kindlamaks kohaldamiseks; on seisukohal, et kui igal aastal keskendutakse ühele eelnevalt kindlaks määratud teemale, ei võimalda see esile tuua muid raskeid harta rikkumisi, mis antud aastal on aset leidnud; on veendunud, et selline iga-aastane ülevaade peaks olema tervikliku järelevalvemehhanismi osa ning et selle metoodika, tsükkel ja ulatus peaks seetõttu olema aastaaruannetega vastavuses; avaldab kahetsust ja muret komisjoni vastuseisu pärast rikkumismenetluste algatamisele seoses harta rikkumistega;

40. kutsub liikmesriike üles koostama aastaaruandeid demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste, sealhulgas võrdõiguslikkuse ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta;

41. juhib tähelepanu sellele, et dubleerimise vältimiseks peaks liidu aastaaruandluse mehhanism olemasolevaid vahendeid konsolideerima ja need välja vahetama, eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva iga-aastase aruande, komisjoni õigusriigi raamistiku, komisjoni iga-aastase aruandluse põhiõiguste harta rakendamise kohta, nõukogu õigusriigialase dialoogi ning koostöö- ja jälgimiskorra, tagades samal ajal suurema vastastikuse täiendavuse ja sidususe muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste, rikkumismenetluste ning eelarveliste tingimustega; on seisukohal, et kolm institutsiooni peaksid kasutama iga-aastase järelevalvetsükli tulemusi oma hinnangus, et kohaldada Euroopa Liidu lepingu artiklit 7 ja eelarve tingimuslikkust; rõhutab, et kõigi kolme institutsiooni ülesandeid ja eesõigusi tuleb austada; kohustub tulevikus ühendama oma iga-aastase töö õigusriigi ja põhiõiguste alaste aruannete koostamisel laiemaks iga-aastaseks järelevalvetsükliks ELi lepingu artikli 2 alusel, ning alustama seda tööd kohe, kui komisjon on avaldanud õigusriigi olukorda käsitleva aruande;

42. nõuab hindamist, et teha kindlaks, kas põhiõiguste hartas sätestatud mittediskrimineerimisklausli kohaldamisala on piisavalt lai, et viia õigusriigi põhimõtte jõustamine liikmesriikides ja liidus tervikuna kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14, ning milliseid täiendavaid meetmeid saavad ELi institutsioonid võtta, et tagada selle nõuetekohane kohaldamine; rõhutab, et kuigi õigusasutused kohaldavad põhiõiguste hartat ainult ELi õiguse rakendamisel, on tähtis, et hartas sätestatud õigusi võetaks kohtumenetlustes alati arvesse, et toetada üldist õigusriigi austamist; kutsub komisjoni seetõttu üles samuti kaaluma kohtunikele ja õiguspraktikutele mõeldud põhiõiguste harta teemalisi koolitusmooduleid;

Aruande allikad ja metoodika

43. kutsub komisjoni üles tugevdama regulaarset, kaasavat ja struktureeritud dialoogi valitsuste ja riikide parlamentide, vabaühenduste, riiklike inimõigusinstitutsioonide, ombudsmanide ja võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, kutseliitude ja muude sidusrühmadega; kutsub komisjoni samuti üles jätkama tava lubada nii avalikku kui ka konfidentsiaalset aruandlust, et kaitsta ja toetada inimõiguste kaitsjaid ja õigusriigi spetsialiste, keda ohustavad üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid ning süüdistuste esitamine või ahistamine riigi ametiasutuste või nende asendajate poolt; väljendab heameelt selle üle, et 24 liikmesriiki avaldasid läbipaistvalt oma panuse 2020. aasta aruandesse, kahetseb aga, et kolm liikmesriiki keeldusid seda tegemast; nõuab, et protsess oleks täiesti läbipaistev ja kõik esitised avalikustataks; on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid olema tihedalt kaasatud läbivaatamise tsükli kõigisse etappidesse;

44. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei konsulteerinud sidusrühmadega, ka mitte Euroopa Parlamendiga, 2020. aasta aruande metoodika ja ettevalmistusprotsessi väljatöötamise üle ega püüdnud saada tagasisidet nende teostatavuse kohta;

45. tuletab meelde, et komisjon peab arvesse võtma asjakohastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet; tuletab meelde, et asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu egiidi all olevate organite järeldused on liikmesriikide olukorra hindamisel otsustavalt tähtsad; on veendunud, et Euroopa põhiõiguste infosüsteem on selles küsimuses üks teabeallikas; palub komisjonil kutsuda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles andma metodoloogilist nõu ja viima läbi sihipäraseid võrdlevaid uuringuid, et täita lüngad ja täpsustada õigusriigi aruande põhivaldkondi; rõhutab vajadust kaasata koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Veneetsia komisjoniga õigusriigi aruande koostamisse sõltumatutest ekspertidest koosnev rühm, mis aitaks kindlaks teha iga liikmesriigi peamised positiivsed ja negatiivsed suundumused;

46. rõhutab, et kodanikuühiskond on peamine partner õigusriigi põhimõtte rikkumiste tuvastamisel ning demokraatia ja põhiõiguste edendamisel; on kindlalt veendunud, et komisjon peaks nendes küsimustes algatama kodanikuühiskonna esindajatega ametliku ja pideva dialoogi ning tagama nende sisulise kaasamise iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande koostamisse; rõhutab sellega seoses, et vabaühenduste kogemustest 2020. aasta tsükli kestel nähtub, et temaatiliselt struktureeritud konsultatsioonid õigusriigi põhimõtet käsitlevate arutelude raames suurendaksid protsessi tõhusust ja kodanikuühiskonnalt saadud väärtuslikku tagasisidet; rõhutab, et konsultatsiooniküsimustik peaks võimaldama sidusrühmadel anda aru elementidest, mis jäävad väljapoole komisjoni ette nähtud tegevusulatust ning mis võivad aidata täiendavalt hinnata, kas põhiseaduslik ülesehitus pakub tõhusaid mehhanisme võimu teostamise piiramiseks;

47. leiab, et kodanikuühiskonnaga konsulteerimise ajavahemikke võidakse tihti pidada liiga lühikeseks ja ning neid tuleks sobivalt kohandada ja paindlikuks muuta, et võimaldada täielikku ja terviklikku konsulteerimist; juhib tähelepanu asjaolule, et see on muutnud sidusrühmade, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks keerulisemaks ette valmistada ja kavandada oma panust ning riigisisest teadlikkuse suurendamise tegevust aruande käivitamiseks; märgib, et kui konsultatsioonid korraldatakse enne iga-aastast avaliku statistika avaldamist, vähendab see panuste väärtust; kutsub komisjoni üles lubama mitmekeelset teavet; teeb ettepaneku muuta sidusrühmade osalemise raamistik ettenähtavamaks ja vähem jäigaks; märgib, et konsulteerimist parandaks see, kui muu hulgas koostöös kodanikuühiskonna osalejatega tagataks nende panusega seotud järelmeetmed;

48. on seisukohal, et iga-aastase seiretsükli raames tehtav koostöö Euroopa Nõukogu ja selle parlamentaarse assambleega, sealhulgas struktureerituma partnerluse kaudu, on ELis demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste edendamiseks eriti oluline; kutsub komisjoni üles lisama riigiaruannetesse andmed Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste mittejärgimise kohta, nagu on hinnanud ministrite komitee; tuletab meelde, et ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja veelgi tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus;

II. ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi institutsioonilised aspektid

49. kordab oma palvet, et komisjon ja nõukogu reageeriksid positiivselt parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis esitatud üleskutsele luua ühtne ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, mis peaks hõlmama ELi lepingu artikli 2 väärtuste kogu ulatust; kordab, et selline mehhanism on vajalik liidu väärtuste kindlamaks edendamiseks ja austamiseks; tuletab meelde, et see iga-aastane tsükkel peaks olema terviklik, objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning seda tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes;

Riigipõhised soovitused

50. kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks hinnangu kõigi ELi lepingu artikli 2 kohaste väärtuste tegeliku olukorra kohta liikmesriikides ja võtaks vastu selged riigipõhised soovitused selle kohta, kuidas käsitleda kindlaks tehtud probleeme ja heastada asjaomased rikkumised, lisades vajaduse korral rakendamise tähtajad ja järgitavad võrdlusalused, kaasa arvatud ajakavad, eesmärgid ja konkreetsed meetmed, mis tuleb võtta, et aidata liikmesriikidel parandada aruandes kindlaks tehtud puudused; nõuab, et neid algatusi jälgitaks järgmistes aasta- või kiireloomulistes aruannetes;

51. soovitab, et komisjon kohandaks oma soovitused vahenditega, mida võiks kindlaks tehtud puuduste heastamiseks kasutada; kutsub komisjoni üles paremini jälgima, kuidas asjaomased liikmesriigid riigipõhiseid peatükke rakendavad, ja aktiveerima vajaduse korral muid õigusriigi vahendeid, et saavutada tulemusi juhul, kui soovitusi ei rakendata; leiab, et komisjon võiks rohkem kasutada Euroopa Liidu Kohtus rikkumismenetluse algatamise võimalust; rõhutab selgete positiivsete ja negatiivsete suundumuste kindlakstegemise tähtsust igas liikmesriigis ning vajadust pöörata erilist tähelepanu võrdlusele eelmise aasta aruandega;

Institutsioonidevaheline kokkulepe

52. on seisukohal, et aastaaruande aluseks olev institutsiooniline korraldus ei vasta parlamendi ootustele; ootab, et kolm institutsiooni looksid alalise institutsioonidevahelise töörühma, nagu parlament oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis välja pakkus;

53. kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama viivitamata Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 295, et luua senistele vahenditele lisaks õigusriigi mehhanism, mis õigusakti kaudu seoks kolm institutsiooni läbipaistvama ja reguleerituma protsessiga, kus on selgemalt määratletud kohustused, kaasates sõltumatute ekspertide rühma, kes nõustab töörühma ja kolme institutsiooni tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et kõigi liidu väärtuste kaitsest ja edendamisest saaks liidu tegevuskava alaline ja nähtav osa; on seisukohal, et ettepanek, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni (ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta) lisas, on sellisteks läbirääkimisteks sobiv alus; on seisukohal, et vahepeal võiks vajalikke teadmisi ja oskusteavet aidata koguda sõltumatute ekspertide abiga teostatav pilootprojekt, mille raames hinnatakse ELi väärtustest kinnipidamist;

Vastastikune täiendavus muude õigusriigi vahenditega

54. kordab, et demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism peab ELi lepingu artikli 7 kohaseid praeguseid ja tulevasi menetlusi täiendama ja tugevdama ega tohi mingil juhul neid asendada; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks käimasolevate ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste puhul; märgib, et asjaolu, et nõukogu kõhkleb ega rakenda tõhusalt ELi lepingu artiklit 7, annab võimaluse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste jätkuvaks eiramiseks, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste avalikuks täitmatajätmiseks ja õigusriigi põhimõtte toetajate tagakiusamiseks mõnes ELi liikmesriigis; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on COVID-19 ettekäändel jätnud kuulamised korraldamata, kuigi puudub igasugune juriidiline kohustus nõuda videokonverentsi teel toimuvate kuulamiste asemel inimkontaktset kuulamist; nõuab, et kui nõukogu õigustalitus esitab õigusliku arvamuse, milles väidetakse vastupidist, tuleks see avalikustada; nõuab, et komisjon jätkaks ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohast menetlust, tagaks, et kuulamisi alustatakse kiiremas korras uuesti, ja reageeriks ka uutele muutustele; kordab oma soovitust nõukogule anda kuulamiste järelmeetmena kõnealustele liikmesriikidele konkreetseid soovitusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 7 lõikes 1, ning määrata kindlaks nende soovituste rakendamise tähtajad; nõuab, et Euroopa tuleviku konverentsil mõeldaks ELi lepingu artikli 7, sealhulgas hääletusnõuete muutmisele, et muuta menetlus tulemuslikumaks, kaaludes eelkõige ühehäälsuse nõude muutmist sanktsioonide kehtestamisel; nõuab, et austataks parlamendi rolli ja pädevust, eelkõige õigust olla nõuetekohaselt teavitatud õigusriigi vahenditest, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohastest kuulamistest;

55. on veendunud, et kuigi aastaaruanne on oluline järelevalvevahend, on selged soovitused tuvastatud probleemide ja vajalike järelmeetmete kohta hädavajalikud; kordab, et kui puudusi ei kõrvaldata ja soovitusi ei täideta, peaks aastaaruanne olema aluseks otsustamisel, kas algatada üks või mitu vahendit, nagu ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus või tingimuslikkuse mehhanism, aktiveerida õigusriigi raamistik või algatada rikkumismenetlusi, sealhulgas kiirmenetlusi, ajutiste meetmete taotlusi Euroopa Kohtus ja Euroopa Liidu väärtuste kaitset käsitlevate Euroopa Kohtu otsuste mittetäitmise asjus võetavaid meetmeid; rõhutab, et aruandele tuleks igal juhul lisada rakenduslikud soovitused, sealhulgas rakendamise tähtajad; tuletab meelde, et rikkumismenetlusi saab samaaegselt algatada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 kindlaks määratud küsimustega seotud põhjendatud ettepanekute alusel, mille Euroopa Liidu Kohus on juba kinnitanud; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks vajaduse korral jõuliselt rikkumismenetlusi, et hoida ära tagasilööke õigusriigi põhimõtte järgimisel riiklikes kohtusüsteemides; on seisukohal, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents peaks aluslepingu sätetes täiendavalt kinnitama väljakujunenud õiguspõhimõtet ELi õiguse ülimuslikkuse kohta; soovitab Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil kaaluda Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu põhiväärtuste kaitsmisel;

56. väljendab heameelt selle üle, et ühisdeklaratsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta nimetatakse Euroopa õigusi ja väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, konverentsi ühe aruteluteemana; kutsub konverentsi üles kaaluma ELi olemasolevate vahendite tõhusust ELi lepingu artikli 2 põhimõtete rikkumiste jälgimiseks, ennetamiseks ja tõkestamiseks ning esitama konkreetseid ettepanekuid ELi vahendite paketi tugevdamiseks;

57. rõhutab, et õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldatavus, eesmärk ja kohaldamisala on määruse (EL, Euratom) 2020/2092 seadusandlikus tekstis selgelt kindlaks määratud; rõhutab sellega seoses, et õigusriigi tingimuslikkuse määrus on jõustunud ja seda on vahetult kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021 ning see on tervikuna siduv kõigi kulukohustuste ja maksete assigneeringute suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite väljamaksmiseks, ning et selle kohaldamine ELi institutsioonide poolt ei sõltu suuniste vastuvõtmisest ega õiguslikust tõlgendamisest; on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldused õigusriigi tingimuslikkuse korda käsitleva määruse kohta on vastuolus ELi lepingu artiklitega 15 ja 17 ning ELi toimimise lepingu artikliga 288, sest tekitavad tarbetut õiguslikku ebakindlust seoses komisjoni lisasuunistega ja määruse vastuvõtmise peatamisega ELi toimimise lepingu artikli 263 kohastel juhtudel, nagu on praegu juhtunud seoses Ungari ja Poola hiljutiste tühistamishagidega; kordab üleskutset, et komisjon võtaks õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel viivitamata meetmeid, et kasutada viivitamata täiel määral oma olemasolevaid uurimisvahendeid, et kõrvaldada liikmesriikides õigusriigi puudused, mis võivad piisavalt otseselt mõjutada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; kutsub komisjoni üles jõulisemalt kohaldama ühissätete määrust[31] ja finantsmäärust[32], et võidelda Euroopa vahendite diskrimineeriva kasutamise vastu, nagu ta tegi, kui pidas kinni vahendeid kohalike omavalitsuste jaoks, kes kuulutasid end LGBTI-ideoloogiast vabaks;

58. nõuab, et komisjon kasutaks aastaaruande järeldusi oma hinnangus, mis on aluseks eelarve kaitsmise mehhanismile õigusriigi põhimõtte rikkumiste eest, ning muudes asjakohastes hinnangutes olemasolevate ja tulevaste eelarvevahendite jaoks; palub komisjonil lisada oma õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse eraldi jaotis, mis sisaldab nende juhtumite analüüsi, mille puhul õigusriigi põhimõtete rikkumine teatavas liikmesriigis võib piisavalt otseselt mõjutada või tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist, ja mille alusel võiks käivitada tingimuslikkuse mehhanismi; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks koostoimet oma õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete ja õigusriigi tingimuslikkuse määruse vahel, kasutades neid eristuvate, kuid teineteist täiendavate vahenditena;

59. võtab teadmiseks, et komisjon peab kasutama õigusriigi olukorda käsitlevat aastaaruannet tähtsa teabeallikana, kui koostab kohtuasju õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldamiseks, mis peaks hõlmama muu hulgas teavet, mis pärineb Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri aruannetest, komisjoni ja riiklike auditeerimisasutuste aruannetest, Euroopa Kohtu ja riiklike kohtute otsustest, ELi Põhiõiguste Ameti analüüsidest ja mitmesugustest süsteemidest, nagu varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem liidu finantshuvide kaitseks (EDES) ning Arachne; palub komisjonil selgitada kasutatavas metoodikas õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi seost; tuletab meelde, et on väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid õigusriigi põhimõtte rikkumiste korral meetmete võtmisel nõuetekohaselt kaitstud;

60. palub komisjonil edendada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste austamist, sealhulgas teha suuremaid pingutusi ELi kodakondsuse teemalise hariduse edendamiseks, muu hulgas õigusriigi valdkonnas; palub komisjonil algatada spetsiaalne programm, mis toetab uuenduslikke algatusi ELi kodakondsuse teemalise hariduse edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon annaks piisavat teavet ja rahastamist kogu ELi hõlmavate, riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu ajakirjanduse jaoks, eelkõige strateegiliselt kasutades määruse kohaseid rahastamisvõimalusi, käivitades kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, et aidata neil suurendada teadlikkust ja edendada ELi väärtusi ning kohaldatavaid vahendeid, kaasa arvatud aastaaruanne, et võidelda õigusriiki ähvardavate ohtude vastu, millele on aastaaruandes osutatud, eelkõige kui on tuvastatud rikkumisi ja puudusi; kutsub liikmesriike üles õppima parimatest tavadest ja kaotama kindlaks tehtud puudused ning võtma meetmeid olukorra parandamiseks seoses kõigi nelja õigusriigi aruandes määratletud põhisambaga; rõhutab vajadust suurendada ELi kodanike ja elanike teadlikkust riiklikul ja ELi tasandil kättesaadavatest vahenditest ja menetlustest, et tagada õigusriigi põhimõtte austamine ja teatada selle rikkumistest;

III. Aruande järelmeetmed ja mõju

61. kutsub komisjoni üles hindama järgmistes aruannetes, kuidas eelmistes aruannetes analüüsitud valdkondades kindlaks tehtud probleemid on arenenud, lahendatud, sattunud halvenemise ohtu või veelgi halvenenud, kindlaks tegema positiivsed ja negatiivsed suundumused ja üldised probleemid, eelkõige süsteemsed või korduvad õigusriigi põhimõtte rikkumise viisid, ning esitama selgeid soovitusi tuvastatud ohtude või tagasilanguse heastamiseks;

62. rõhutab, kui oluline on edendada aastaaruande tulemusi riiklikul tasandil; julgustab komisjoni edendama aruande üle peetavat arutelu riikide parlamentides ja tegema aruande järelmeetmete võtmisel koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

63. kutsub komisjoni üles oma õigusriigi aastaaruannetes selgitama, et kõik õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud puudused ja rikkumised ei ole sama olemuse ja/või raskusastmega ning et kui ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi teatava aja jooksul teadlikult, tõsiselt, jäädavalt ja süstemaatiliselt rikutakse, võib juhtuda, et liikmesriiki ei saa enam demokraatlikuks pidada ja sellest saab autoritaarne režiim; rõhutab, et komisjoni peamine prioriteet peaks olema ELi õiguse jõustamine ELi lepingu artikli 2 rikkumise korral ning et komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevad aastaaruanded peaksid peamiselt sellele kaasa aitama; kutsub seetõttu komisjoni üles eraldi põhjalikult hindama riike, kelle suhtes on käimas Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane menetlus, et näidata, kuidas õigusriigi põhimõtet on struktuuriliselt õõnestatud, et hõlbustada autoritaarsete juhtimisstruktuuride kindlustamist;

64. rõhutab, et see aruanne peaks olema aluseks ELi järelmeetmete prioriseerimisele seoses nende liikmesriikidega, kus esineb puudusi või vajakajäämisi, ning et selle panus peaks moodustama üldise demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi olulise osa;

65. kohustub alustama 2021. aasta aruande käsitlemist võimalikult varakult pärast selle avaldamist;

°

° °

66. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Euroopa Liit rajaneb õigusriigi põhimõttel, põhiõigustel ja Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustel. Nende põhimõtete rikkumine ei riku mitte üksnes kohustust, mille liikmesriigid liiduga ühinedes võtsid, vaid seab ohtu ka kogu Euroopa projekti kestlikkuse.

 

Seetõttu on väga tervitatav, et Euroopa Komisjon avaldas 2020. aastal esimese õigusriigi olukorda käsitleva aruande, mille 27 peatükis käsitletakse kõiki liikmesriike.

 

2020. aasta õigusriigi aruanne annab väärtuslikku teavet, et mõista kohtusüsteemi olukorda, korruptsioonivastast raamistikku, meedia mitmekesisust ja vabadust ning muid institutsioonilisi küsimusi, mis on seotud kontrolli ja tasakaaluga. Kuid nagu kõiki esmakordseid katsetusi, tuleb sedagi edasi arendada ja viimistleda.

 

Käesolev raport on jaotatud kolme ossa. Esiteks hinnatakse selles 2020. aasta õigusriigi aruande peamisi järeldusi ja pakutakse välja lahendusi selle metoodikaga seotud probleemidele. Teiseks tehakse kindlaks probleemsed valdkonnad, mida aruandes ei käsitleta, ja esitatakse ettepanekud aruande ulatuse laiendamiseks. Kolmandaks keskendutakse sellele, kuidas õigusriigi olukorda käsitlev aastaruanne peaks oluliselt tugevdama üldist õigusriigi struktuuri.

 

2020. aasta õigusriigi aruande õppetunnid 2021. aastaks

 

Euroopa Komisjon on valinud metoodilise lähenemise, kus aruande ettevalmistamisel ja pärast selle valmimist suheldakse liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga teabekogumismissioonide ja nende tulemuste arutamise kaudu. Lisaks andmete kogumisele püütakse sellise suhtlusega soodustada õigusriigi kultuuri kujunemist. See lähenemine, kus mõttevahetuse kaudu tuuakse iga liikmesriik Euroopale lähemale, väärib täielikku toetust.

 

2020. aasta õigusriigi aruanne annab väärtusliku ülevaate positiivsetest ja negatiivsetest arengutest neljas peamises valdkonnas (õigus, korruptsioonivastane võitlus, meedia, institutsiooniline kontroll ja tasakaal). Kiiduväärt on püüded koguda teavet ja analüüsida samaväärselt kõiki aruandes käsitletud nelja valdkonda kõigis 27 liikmesriigis. Analüüsi samaväärsus on põhjapanev ja enamjaolt saavutatud. Aruandes ja selle riike käsitlevates peatükkides ei võeta siiski piisavalt arvesse nende vastastikust mõju. Näiteks kohtusüsteemi või kodanikuühiskonna häbistamine mittesõltumatute meediakanalite poolt piirab nende võimet tegutseda sõltumatult. Tulevastes aastaaruannetes tuleks põhjalikumalt analüüsida nende nelja valdkonna omavahelist seotust, et oleks võimalik täielikult hinnata õigusriigi olukorda igas riigis.

 

Mõnes liikmesriigis valitsev õigusriigi halb olukord, mida kajastavad aruanded, nõuab kõigi liidu käsutuses olevate vahendite tugevdamist. Euroopa Parlament loodab, et aruande järgmistes versioonides esitatakse selged soovitused tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Positiivsete ja negatiivsete arengusuundade kirjeldamine annab teavet, kuid ilma suunisteta on suur oht, et puudusi ei kõrvaldata ja häid tavasid ei võeta kasutusele.

 

Seetõttu on aruande mõju tugevdamiseks väga oluline lisada soovitused koos selgete tähtaegadega. See võimaldaks hinnata õigusriigi edenemist või taandarengut konkreetses riigis, mis peab suunama Euroopa institutsioone asjakohaste parandusvahendite abil meetmeid võtma, juhul kui puudusi ei kõrvaldata või need on süvenenud. Seega tuleks aruandes luua selge seos tuvastatud puuduste taseme ja tõsiduse ning nende kõrvaldamiseks õigusriigi meetmete raames kättesaadavate asjakohaste vahendite vahel, kaldumata seejuures automatismi. Sel viisil toetuks aastaaruanne integreeritud viisil kindlalt Euroopa õigusriigi struktuurile, ühendades aruandluse ja jõustamise ning andes aruandele väärilise kaalu, mida selle olulised järeldused väärivad.

 

2020. aasta õigusriigi aruandest saab järgmiste aruannete võrdlusalus. Raportöör on veendunud, et 2021. aasta aruanne peaks olema vähem kirjeldav ja analüütilisem. See tuleb saavutada, suunates suuremaid jõupingutusi riikide külastamisele ning eelkõige süvendades konsultatsioone ja teabevahetust kodanikuühiskonnaga. Raportöör soovib tunnustada kodanikuühiskonna olulist rolli olulise sisendi andmisel iga-aastase õigusriigi aruande koostamisse. Nende panust tuleks hõlbustada, määrates piisavalt pikad tähtajad, paindlikud raamistikud ja ohutu ruumi sõnavõttude esitamiseks. Läbipaistvam protsess sidusrühmade kaasamiseks riikide külastamise ajal ning enne ja pärast külastusi, samuti õigusriigi aastaaruannete täielik avaldamine aitaks samuti nende sisu, nähtavust ja mõju tugevdada.

 

Tuleb rõhutada, et analüüsi samaväärsus ei tohiks viia vale järelduseni, et õigusriigi taandarengu oht on kõigis liikmesriikides sama suur. Õigusriigi aruandes tuleb selgelt eristada riike, kus õigusriigi põhimõtte rakendamist tuleks teatavates valdkondades parandada, ja riike, kus õigusriigi põhimõtte tahtlik, püsiv ja järjepidev õõnestamine on süsteemne. Raportöör on seisukohal, et sellistel juhtudel ei ole järelevalve ja tahe osaleda konstruktiivses dialoogis toonud ega too kaasa soovitud muutust. Aruandes kutsutakse komisjoni ja nõukogu tungivalt üles otsustavalt kasutama kõiki nende käsutuses olevaid õigusriigi vahendeid, et viivitamata heastada liidu väärtuste tõsise rikkumise oht või tegelik rikkumine.

 

2020. aasta aruanne võimaldab kujundada arusaamise olukorrast kõigis neljas valdkonnas, mida iga riiki käsitlev peatükk hõlmab. Kuid kindlakstehtud puuduste tõsiduse ja sügavuse asjus jääb avalikkusele, valitsustele ja sidusrühmadele liiga palju tõlgendusruumi. Raportöör on seisukohal, et aruannetes tuleks selgelt märkida, kas igas riike käsitlevates peatükkides analüüsitavas sambas esineb liidu väärtuste rikkumise oht või tegelik rikkumine, ning kui on võimalik järeldada, et sellised rikkumised on aset leidnud, peaks järgnema põhjalik hinnang.

 

Horisontaalse raporti puhul peab raportöör vajalikuks integreeritud ja Euroopa lähenemist. Tähtis on mõista, et kui teatavaid õigusriiki õõnestavaid tavasid sallitakse ühes liikmesriigis, saab see teistele eeskujuks. Nende kogu ELi hõlmavate suundumuste kaardistamine ja tähtsuse järjekorda seadmine on hädavajalik, et võtta kiireloomulisi parandusmeetmeid ELi tasandil. Oluline on, et aruandes pöörataks erilist tähelepanu Euroopa Kohtu otsuste täitmata jätmisele ja muudele puudustele, mis kahjustavad liidu õiguslikku ülesehitust, mida tuleks Euroopa õigusriigi põhimõtte mis tahes hindamisel pidada oluliseks rikkumiseks, arvestades süsteemset ohtu, mida need endast Euroopa projektile kujutavad.

 

Ulatus

 

Euroopa lähenemisviis õigusriigi põhimõttele eristub selle poolest, et nõutakse õigusriigi aluspõhimõtete järgimist, tagades, et valitsused alluvad seadusele, ning et riikide õigussüsteemid tagavad põhiõiguste ja demokraatlike põhimõtete täieliku jõustamise. Kuid liidul on oma väärtuste austamise tagamisel üha suuremaid probleeme. Õigusriigi aruanne peaks arenema nii, et see neid väärtusi täielikult hõlmaks, et vältida Euroopa projekti õõnestamist selle aluspõhimõtete kaudu.

 

Õigusriigi ja põhiväärtuste vahel on tihe seos. Selline vastastikune sõltuvus on ilmne, kui vaadelda diskrimineerimist ja suutmatust kaitsta paljude haavatavatesse ja vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi mõnes liikmesriigis. Hiljutised sündmused on näidanud, et õigusriigi taandarengul on neile rühmadele otsene mõju. Näiteks Poola konstitutsioonikohus, mille sõltumatus on Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste organite poolt kahtluse alla seatud, otsustas 22. oktoobril 2020 veelgi piirata aborti tõsiste ja pöördumatute loote kõrvalekallete korral, mõjutades seega naiste seksuaal- ja reproduktiivõigusi. Samas kehtivad õigusriigi põhimõte ja põhiõigused Euroopas kõigile. Viimastel aastatel on varjupaigataotlejate õigust taotleda rahvusvahelist kaitset takistatud ja mõnel juhul mõnes liikmesriigis sellest isegi keeldutud. Näiteks Euroopa Kohtu 17. detsembri 2020. aasta otsuses tuvastati, et Ungari ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi rahvusvahelise kaitse andmise ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise menetluste valdkonnas. Need murettekitavad järeldused muudab veelgi tõsisemaks asjaolu, et Ungari ei võta niisuguseid kohtuotsuseid arvesse. Lisaks näitavad üha sagedasemad teated süsteemse tagasitõrjumise kohta liidu välispiiridel selgesti, et vaja on tugevdada Euroopa ja rahvusvaheliste õigusaktide ning põhiõiguste järgimise hindamist varjupaiga ja rände valdkonnas.

 

Artiklis 2 sätestatud põhimõtete järgimise tagamist tuleks pidada kavandatud läbivaatamise lõppeesmärgiks. Alates 2021. aastast esitab komisjon uue aastaaruande põhiõiguste harta kohaldamise kohta ELis, käsitledes harta kohaldamist liikmesriikides eelvalitud teemadel. Raportöör kiidab selle kavatsuse heaks, kuid on veendunud, et selline iga-aastane ülevaade peaks olema tervikliku järelevalvemehhanismi osa ning et selle metoodika, tsükkel ja ulatus peaks seetõttu olema õigusriigi aastaaruannetega vastavuses.

 

Demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste seosed tuleb selgelt esile tuua. Kui õigusriigi põhimõtte vastased rünnakud on püsivad ja ulatuslikud, võivad demokraatiat iseloomustavad tunnused kaduda. Seetõttu soovib raportöör rõhutada vajadust ühise ja ühtlustatud raamistiku järele, mis hõlmaks demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi, nagu Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud.

 

ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi institutsioonilised aspektid

 

Käesolevas raportis korratakse Euroopa Parlamendi soovi luua demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanism, mis tagaks liidu põhiseadusliku tuuma tõhusa kaitse, nagu on väljendatud Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis. Raportöör nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon alustaksid viivitamata Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, et luua objektiivne ja tõenditel põhinev järelevalvemehhanism, mis on sätestatud õigusaktis, mille kohaselt kolm institutsiooni osalevad läbipaistvas ja korrapärases protsessis, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kõiki liidu väärtusi.

 

Raportöör rõhutab, et õigusriigi mehhanismi üldine ülesehitus peab võimaldama liidul võtta mõjusaid meetmeid, kui põhiväärtused on tõsises ohus. Aruanne peaks olema ettevalmistus ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste laiendamiseks või algatamiseks, kui on tuvastatud tõsiseid õigusriigi põhimõtte rikkumisi. ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus on seni osutunud ebatõhusaks, kuna teatavate õiguste peatamiseks on nõutav ühehäälsus. Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil tuleb arutada aluslepingu muutmise võimalusi, tagamaks, et hääletusnõuded ei takista meie ühiste väärtuste kaitsmist, samuti tuleb arutada Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu väärtuste kaitsmisel ning ELi töövahendite tõhusamaks muutmist.

 

Seoses määrusega, milles käsitletakse üldist tingimuslikkuse korda ja mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021, peaks komisjon kehtestama selged seosed õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande ja selles valdkonnas edaspidi võetavate meetmete vahel. Sel eesmärgil tuletab raportöör meelde Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse kohaldamise kohta seoses õigusriigi tingimuslikkuse korraga, milles nõutakse, et õigusriigi aruandesse lisataks selge analüütiline osa, milles käsitletakse õigusriigi põhimõtete rikkumisi konkreetses liikmesriigis, mis võivad mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist. Selline põhjalik hindamine peaks andma sisendi ja tõuke tingimuslikkuse mehhanismile, mis on küll eraldiseisev vahend, kuid peab olema selgelt seotud õigusriigi aruandega.

 

 

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (27.5.2021)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta

(2021/2025(INI))

Arvamuse koostaja: Isabel García Muñoz

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et liidu finantshuve tuleb kaitsta kooskõlas liidu aluslepingutes sätestatud üldpõhimõtetega, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustega, ning ELi toimimise lepingu artiklis 317 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

2. rõhutab, et õigusriik on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise ja liidu finantshuvide kaitse oluline eeltingimus ning see on täidetud ainult siis, kui avaliku sektori asutuste tegevus on seadustega kooskõlas, kui uurimisasutused ja prokuratuurid tegelevad tulemuslikult pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja muude õigusrikkumistega, kui riikide kohtud on sõltumatud ja peetakse kinni Euroopa Liidu Kohtu otsustest ning kui on olemas avalik kontroll vaba, sõltumatu ja mitmekesise meedia näol; rõhutab siiski, et eespool nimetatud institutsioonid peavad olema toimivad mitte ainult juriidiliselt, vaid ka praktikas;

3. hoiatab veel kord, et liit kogeb praegu oma alusväärtuste enneolematut ja eskaleeruvat kriisi, mis ohustab tema pikaajalist püsimajäämist demokraatliku rahuprojektina; on sügavalt mures autokraatlike ja mitteliberaalsete suundumuste suurenemise ja kinnistumise pärast mitmes liikmesriigis; tuletab meelde, et liit on senini olnud struktuurselt halvasti varustatud õigusriigi põhimõtte rikkumistega tegelemiseks; rõhutab oma muret seoses üha selgemate märkide ja suureneva ohuga, et liidu eelarvet võidakse mõnes liikmesriigis väärkasutada õigusriigi põhimõtte rikkumise vahendina; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks; märgib murega, et liidu töövahendid selles valdkonnas on ebaühtlased ning nõuab, et neid tõhustataks ja nõuetekohaselt rakendataks;

4. rõhutab, et õigusriigi olukorda käsitlev iga-aastane aruanne on eraldiseisev vahend määrusest (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks ning millel mõlemal on erinevad eesmärgid: kui iga-aastasel õigusriigi olukorda käsitleval aruandlusel on ennetav ja informatiivne iseloom ning aruande eesmärk on anda laiem ülevaade olukorrast ja võimalikest õigusriigi põhimõtte rikkumistest kõigis liikmesriikides, siis määrus on tingimuslikkuse kord, mille eesmärk on karistada rikkumisi või rikkumise ohtu, millel on otsene seos liidu eelarve või finantshuvidega; rõhutab, kui oluline on eristada nende dokumentide vastavaid õiguslikke aluseid;

5. tõdeb, et komisjon peaks iga-aastast õigusriigi aruannet kasutama olulise lisateabeallikana kohtuasjade koostamisel määruse kohaldamiseks, mis eeldab sihtotstarbelise hindamise tegemist, nagu on sätestatud määruse artiklis 6; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks koostoimet aastaaruannete ja määruse vahel; rõhutab, et aastaaruannete analüüs ja järeldused peaksid tingimuslikkuse korrale otseselt kaasa aitama, et tuvastada määruse rikkumisi ja võtta nende suhtes meetmeid;

6. rõhutab, kui oluline on komisjoni õigusriigi aruanne, mis kajastab Euroopa õigusriigi mehhanismi ja on kavandatud iga-aastase dialoogi- ja hindamistsüklina, et edendada õigusriigi põhimõtet ja vältida probleemide tekkimist või süvenemist liikmesriikides; peab kiiduväärseks, et selle sammaste hulka on kaasatud ka kohtusüsteem, korruptsioonivastase võitluse raamistik ning muud institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustusvahendid, sest need on ELi eelarve kaitse järelevalve seisukohast eriti olulised; märgib, et aruanne õigusriigi kohta on üks olulisemaid, kuid mitte ainus vahend võimalike õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite uurimiseks; kutsub komisjoni üles tagama ühtlustatud hindamisprotsessi liikmesriikides, kes osalevad sarnastes mehhanismides, nagu koostöö- ja jälgimiskord;

7. märgib, et esimene aruanne õigusriigi kohta on peamiselt liikmesriikide olukorda kirjeldav; on arvamusel, et aastaaruandes puuduvad järeldused õigusriigi olukorra kohta liikmesriikides ja ELis üldiselt, mis on aga olulised eeltingimused järelmeetmete kindlaksmääramiseks; rõhutab, et aruanded peaksid olema ennetavamad ja minema järelevalvest kaugemale, et olla tulevikus analüütilisemad; kutsub komisjoni üles esitama riigipõhiseid hinnanguid ja soovitusi ennetus- ja parandusmeetmete kohta ning mainima potentsiaalselt kohaldatavaid vahendeid, mida komisjon saaks soovituste täitmata jätmise korral kasutada; rõhutab, et komisjoni soovitused peaksid vajaduse korral sisaldama rakendamise tähtaegu;

8. väljendab heameelt selle üle, et kõiki liikmesriike kontrollitakse samade näitajate alusel ja sama metoodika kohaselt; väljendab heameelt selle üle, et komisjon lisab tähelepanekuid ja leide kõigi liikmesriikide kohta; peab siiski kahetsusväärseks, et aruande praeguses esituses ei eristata õigusriigiga seotud tuvastatud probleemide raskust ega seda, kas need on süsteemsed või üksikjuhtumine esinevad rikkumised; kutsub komisjoni üles tegema seda vahet tulevastes aruannetes, et vältida aruande väärkasutamist mõnes liikmesriigis õigusriiki tõsiselt õõnestavate protsesside relativiseerimiseks ja trivialiseerimiseks; kutsub komisjoni üles oma metoodikat vastavalt ajakohastama ja põhjendamatu viivituseta teavitama Euroopa Parlamenti;

9. kutsub komisjoni üles esitama oma tulevastes aruannetes teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid austavad õigusriigi põhimõtet ja kaitsevad tõhusalt liidu finantshuve nii ELi eelarve tulude kui ka kulude osas, võttes arvesse COVID-19 tõttu liidu eelarvele avalduvaid lisariske ja sellega seotud liidu vahendeid, mis on liikmesriikidele kättesaadavad taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames, ning pannes rõhku juhtumitele, kus õigusriigi põhimõtte rikkumine konkreetses liikmesriigis võib mõjutada või tõsiselt otsesel viisil ohustada liidu finantshuve ja mida võiks sel juhul kasutada õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi käivitamise alusena; palub komisjonil võtta järelmeetmeid seoses oma varasemate tähelepanekutega, rõhutades eelkõige õigusriigi põhimõtte mis tahes süsteemseid või korduvaid rikkumisi, ning jälgida oma soovituste rakendamist;

10. tuletab meelde, et komisjon peab võtma arvesse määruse (EL, Euratom) 2020/2092 põhjenduses 16 osutatud asjakohastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidest saadud asjakohast teavet, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Kontrollikojast, ELi õigusemõistmise tulemustabelist, Euroopa Pettustevastasest Ametist (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurist pärit teabele; kutsub liikmesriike üles menetluses ennetavalt osalema ning pidama sisukat dialoogi ja tegema koostööd komisjoniga, et parandada õigusriigi olukorda igas liikmesriigis ja ELis üldiselt;

11. tunneb heameelt selle üle, et eelnõu koostamise käigus konsulteeriti kodanikuühiskonnaga; rõhutab, et kodanikuühiskonna osalejad võivad anda väärtusliku panuse riigipõhiste olukordade hindamisse ja pakkuda kriitilisemat ülevaadet kui seda teeb riigi valitsus; märgib siiski, et konsultatsiooniprotsessi saab tõhusamaks muuta, tagades muu hulgas kodanikuühiskonna osalejatele järelkaja nende antud panuse suhtes, piisavalt pikad ajavahemikud hindamisse oma panuse andmiseks ning vaadates läbi panustamiseks vajaliku kõigile mõeldud ühesuguse küsimustiku vormi; ergutab komisjoni saama kodanikuühiskonnalt lisateavet selleks, et selgitada välja, kuidas konsultatsiooniprotsessi tulevaste aruannete jaoks optimeerida;

12. väljendab heameelt asjaolu üle, et üks neljast aruandes valitud sambast on liikmesriikides kehtestatud korruptsioonivastased raamistikud; märgib siiski, et neile antud hinnang on peamiselt kirjeldav; kutsub komisjoni üles hindama mitte ainult riiklike korruptsioonivastaste õigusaktide, poliitika ja strateegiate olemasolu, vaid ka nende tõhusust, kirjeldama parimaid tavasid, tegema kindlaks valdkonnad, mis on korruptsiooni suhtes eriti tundlikud, esitama riigipõhiseid soovitusi olukorra parandamiseks ning kasutama neid teadmisi liidu korruptsioonivastase raamistiku ajakohastamiseks ja täiustamiseks; kutsub komisjoni üles kasutama selles protsessis riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) teavet ja hinnanguid;

13. rõhutab, et korruptsioonivastased raamistikud peaksid hõlmama selliseid valdkondi nagu eetikaeeskirjad, teadlikkuse suurendamise meetmed, varade avalikustamise eeskirjad, vastuolud ja huvide konfliktid, riigihanked, sisekontrollimehhanismid, lobitöö eeskirjad ja pöördukse efekt; rõhutab samuti, et riiklikud strateegiad peaksid sisaldama vahendeid pettuse- ja korruptsiooniriskide ennetamiseks ja tuvastamiseks ning selliste tavade lõpetamiseks sanktsioonide abil, samuti mehhanisme sellistest tavadest saadava tulu sissenõudmiseks;

14. kutsub komisjoni hea eeskuju andmise vaimus üles lisama tulevastesse aruannetesse hinnangu ELi institutsioonide tulemuste kohta aruandes käsitletud valdkondades, kui see on asjakohane, ja eelkõige seoses korruptsioonivastase raamistikuga;

15. rõhutab, et läbipaistvus, juurdepääs avalikule teabele, meediavabadus ja -pluralism, uuriv ajakirjandus, ajakirjanike kaitsmine üldsuse osalemise vastaste strateegiliste kohtuasjade eest, rikkumisest teatajate kaitse ja üldine aususe kultuur avalikus elus on korruptsiooni tuvastamiseks ja ennetamiseks hädavajalikud;

16. hoiatab, et ühtse, ajakohastatud ja konsolideeritud statistika puudumine kõigi liikmesriikide kohta koos probleemidega, mis on seotud teabe kogumisega ELi programmide toetusesaajate kohta, takistavad korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise andmete hindamist ja võrdlemist; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama ja edendama selliste kuritegude määratluste ühtlustamist kogu liidus ning olemasolevate andmekogumite ja metoodika paremat kasutamist, et töötada välja uued andmekogumid eesmärgiga saada kogu ELis võrreldavaid andmeid korruptsioonijuhtumite käsitlemise kohta;

17. rõhutab, kui tähtis on toetada ja tugevdada korruptsioonivastase võitluse vallas ELi institutsioonide, liikmesriikide ning eriti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) koostööd; on seisukohal, et korruptsiooni vastu võitlemine ei nõua mitte ainult tugevat mandaati, vaid ka suuremat eelarvet, rohkem vahendeid ja mis tahes muud liiki toetust, mis on eespool nimetatud institutsioonidele ja asutustele vajalik; tuletab meelde, et ELi eelarvest toetusi saavaid liikmesriike tuleks ergutada Euroopa Prokuratuuriga ühinema;

18. väljendab heameelt asjaolu üle, et läbivaadatud OLAFi määrusega edendatakse liikmesriikide poolt OLAFi soovituste paremat järgimist ning OLAFi aruannete suuremat tunnustamist riiklikes kohtu- ja haldusmenetlustes; tuletab meelde, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) käsitleva muudetud määrusega tugevdatakse OLAFi võimalusi viia läbi oma juurdlusi, eelkõige tugevdades nõudeid, mis puudutavad liikmesriikide pettustevastaseid koordineerimistalitusi ning OLAFi ja liikmesriikide pädevate asutuste koostööd enne juurdlust, selle ajal ja pärast seda;

19. on veendunud, et õigusriigi olukord mõnes liikmesriigis on äärmiselt murettekitav ja ohustab tõsiselt liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist, mistõttu nõuab selline olukord kiiret tähelepanu; kordab, et määruses (EL, Euratom) 2020/2092 sätestatud üldine tingimuslikkuse kord jõustus 1. jaanuarist 2021 ning sellega seoses ei ole vaja vastu võtta mingeid suuniseid või kohtulikke tõlgendusi; kordab oma üleskutset komisjonile, et komisjon täidaks oma käesolevast määrusest tulenevad kohustused 1. juuniks 2021 ja teavitaks nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti, vastasel juhul peab parlament võtma seisukoha, et komisjon ei ole tegutsenud, ning võtma seejärel meetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel;

20. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seda vahendit veel kasutanud, hoolimata aruandes tuvastatud paljudest õigusriigi põhimõtte rikkumistest, mis mõjutavad eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; kordab oma üleskutset, et komisjon võtaks eespool nimetatud määruse alusel viivitamata meetmeid, et kasutada viivitamata täiel määral oma olemasolevaid uurimisvahendeid, et kõrvaldada liikmesriikides õigusriigi puudused, mis võivad mõjutada või piisavalt otseselt tõsiselt ohustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; rõhutab Euroopa Parlamendi rolli ja pädevust, eelkõige õigust sellele, et komisjon parlamenti õigusriigi vahenditega seotud menetlustes nõuetekohaselt teavitaks; tuletab meelde, et on väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid õigusriigi põhimõtte rikkumiste korral meetmete vastuvõtmisel nõuetekohaselt kaitstud;

21. kutsub üles looma vastutavate juhtivate komisjonide liikmetest koosnevat Euroopa Parlamendi töörühma, et tähelepanelikult jälgida määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 seotud arenguid;

22. kutsub üles looma süsteemset ja struktuurset mehhanismi, mille abil parlament saaks teavitada komisjoni oma järeldustest õigusriigi põhimõtte puuduste ja rikkumiste kohta liikmesriikides; soovitab, et Euroopa Parlament teeks komisjonile ettepaneku sellise mehhanismi kohta esimesel võimalusel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	26.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Monika Hohlmeier, Pierre Karleskind, Joachim Kuhs, Claudiu Manda, Younous Omarjee, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Sabrina Pignedoli, Michèle Rivasi, Petri Sarvamaa, Vincenzo Sofo, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Joachim Stanisław Brudziński, Katalin Cseh, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu, Lucia Vuolo

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
NI	Sabrina Pignedoli
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Markus Pieper, Petri Sarvamaa, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský
Renew	Olivier Chastel, Katalin Cseh, Pierre Karleskind, Ramona Strugariu
S&D	Caterina Chinnici, Corina Crețu, Isabel García Muñoz, Claudiu Manda, Tsvetelina Penkova, Lara Wolters
The Left	Luke Ming Flanagan, Younous Omarjee
Verts/ALE	Daniel Freund, Mikuláš Peksa, Michèle Rivasi

 

5	-
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Ryszard Czarnecki, Vincenzo Sofo
ID	Matteo Adinolfi, Lucia Vuolo

 

1	0
ID	Joachim Kuhs

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (28.5.2021)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta

(2021/2025(INI))

Arvamuse koostaja (*): Ilhan Kyuchyuk

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel põhiväärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning et liit ja liikmesriigid vastutavad ühiselt nende eest, ilma et see piiraks ELi lepingu artiklite 4 ja 5 kohaldamist; tuletab meelde, et õigusriigi põhimõtted on seaduslikkus, võimude lahusus, võrdsus seaduse ees, õiguskindlus, täidesaatva võimu omavoli keelamine, sõltumatute ja erapooletute kohtute olemasolu tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks ning kohtuliku kontrolli olemasolu; rõhutab, et nende põhimõtete järgimine ja rakendamine on oluline igas liikmesriigis, sest see tugevdab kodanike usaldust avalike institutsioonide vastu;

2. rõhutab lisaks, et õigusriigi põhimõtte austamine on oluline siseturu toimimises, kuna see tugevdab usaldust kohtusüsteemi vastu ja on seotud liidu finantshuvide kaitsega;

3. peab tervitatavaks komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta (edaspidi „aruanne“) ja selle poolt kohtusüsteemile omistatavat tähtsust ning selle peatükke liikmesriikide kohta;

4. rõhutab kooskõlas aruandega, et tulemuslikud kohtusüsteemid, mis on nii formaalselt kui ka sisuliselt sõltumatud ja tõhusad, on õigusriigi põhimõtte järgimiseks hädavajalikud, eelkõige selleks, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele tõhus kohtulik kaitse ja õiglane kohtumõistmine kõigis õigusvaldkondades; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et vastavalt võimude lahususe põhimõttele peab kohtusüsteemil olema võimalik täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult, ilma ühegi teise institutsiooni või organi (sh poliitilise) sekkumiseta; rõhutab lisaks, et enne nende kohta otsuste tegemist on kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks vaja kehtestada selged eeskirjad kohtuorganite koosseisu, kohtunike ametisse nimetamise menetluse, teenistusstaaži ning kandidatuuri tagasilükkamise ja ametist vabastamise aluste kohta;

5. märgib, et kohtusüsteemi sõltumatus mõnes liikmesriigis valmistab jätkuvalt tõsist muret; võtab teadmiseks, et Ungari ja Poola esitasid 2021. aasta märtsis hagi, et tühistada määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks[33] ja mille eesmärk on käsitleda liidu finantshuve mõjutavaid õigusriigi põhimõtte rikkumisi; rõhutab sellega seoses, et määrus (EL, Euratom) 2020/2092 on jõustunud ja seda on vahetult kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021 ning see on tervikuna siduv kõigi kulukohustuste ja maksete assigneeringute suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite väljamaksmiseks, ning et selle kohaldamine ELi institutsioonide poolt ei sõltu suuniste vastuvõtmisest ega õiguslikust tõlgendamisest;

6. on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte korrapärane läbivaatamine on väga oluline, ning tunnustab komisjoni pingutusi struktuurireformide soodustamisel, sealhulgas toetust ja suuniseid liikmesriikidele juurdepääsuks struktuurifondidele aruandes käsitletud valdkondades; on siiski veendunud, et kuigi aruanne on oluline järelevalvevahend, on selged soovitused tuvastatud probleemide ja vajalike järelmeetmete kohta hädavajalikud; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks vajaduse korral jõuliselt rikkumismenetlusi, et vältida tagasilööke õigusriigi põhimõtte järgimisel riiklikes õigussüsteemides, ning nõuab tungivalt, et nõukogu jätkaks kõiki ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohaseid pooleliolevaid menetlusi, sh uusi arengusuundi käsitlevaid kuulamisi, ja teavitaks sellest Euroopa Parlamenti;

7. kutsub komisjoni üles toetama ja tugevdama ka liikmesriikide koostööd õigusriigi valdkonnas ning juhinduma Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni soovitustest õigusriigi olukorra parandamise kohta liidus;

8. märgib rahuloluga, et aruanne sisaldab liikmesriikide kohta eraldi peatükke, milles püütakse parandada ühist metoodikat kõigi liikmesriikide jaoks; palub komisjonil siiski esitada eri riikide kohtusüsteemide sisulise, lihtsa ja selge võrdluse, et tuua esile, kus võiks rakendada võrreldavate süsteemide parimaid tavasid ja kuidas saaks sarnaseid puudusi erapooletul viisil kõrvaldada, mis võiks aidata liikmesriikidel oma kohtusüsteemide tõhusust veelgi parandada; soovitab, et komisjon pakuks iga riigipõhise soovituse kõrval välja ka võimalikud kohaldatavad vahendid, ning rõhutab, et kuulamised peavad olema objektiivsed, faktidel põhinevad ja läbipaistvad, kusjuures liikmesriigid peavad tegema koostööd heas usus ja kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 4;

9. märgib, et aruandes käsitletakse õigustatult vajalikku kohtumenetluste digitaliseerimist ja kohtunike koolitamist; tuletab meelde, et juriidiliste kutsealade koolitustel osalemise tase on liikmesriigiti endiselt väga erinev, ning arvestades sellise koolituse tähtsust liidu õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise seisukohast, kutsub komisjoni üles analüüsima ja hindama sellega seoses erinevaid riiklikke strateegiaid; tuletab meelde, et tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia abil tehtud otsused peavad jätkuvalt läbima sisulise inimkontrolli, kohtuotsuse, sekkumise ja kontrolli, kuna need otsused võivad vastasel korral kahjustada muu hulgas kodanike võrdset kohtlemist või õiguskaitse kättesaadavust; tuletab meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“) kohaldavad õigusasutused üksnes Euroopa õiguse rakendamisel, kuid et ühise õigusriigi kultuuri edendamiseks on oluline, et tsiviil- ja haldusmenetlustes võetaks alati arvesse hartas sätestatud õigusi; kutsub komisjoni seetõttu üles samuti kaaluma kohtunikele ja õiguspraktikutele mõeldud harta teemalisi koolitusmooduleid; peab kahetsusväärseks, et aruandes ei käsitleta kaitsjate koolitust; peab kahetsusväärseks, et aruanne ei hõlma harta artiklis 47 sätestatud õigusi, näiteks õigust kaitsele ja esindamisele ning õigust tasuta õigusabile; palub komisjonil käsitleda oma järgmises aruandes ka neid valdkondi;

10. kutsub komisjoni üles hindama aruande kohaldamisala laiendamist kõigile õigusriigi sammastele, sealhulgas võrdsusele seaduse ees, jälgides põhiõiguste kaitset ja konkreetsemalt vähemuste õigusi, soolist ja kultuurilist ebavõrdsust, õiguskaitse kättesaadavust ning diskrimineerimise ja vaenukõne vastases võitluses kasutatavaid vahendeid; kutsub lisaks komisjoni üles hindama aruande kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks kohtusüsteemi digitaliseerimist ja õigusriigi põhimõtete tõsiseid rikkumisi, mis kahjustavad või võivad tõsiselt kahjustada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist;

11. tuletab meelde, et õigusriigi põhimõtet kohaldatakse igal ajal, sealhulgas kriisi ajal, ning et COVID-19 pandeemia vastase võitluse raames võetavad meetmed peavad tagama õigusriigi põhimõtte järgimise; rõhutab, et mitmes liikmesriigis COVID-19 pandeemia järel võetud meetmed on andnud täiendava tõuke IKT vahendite kasutamisele, mille eesmärk on hõlbustada kohtute suhtlemist advokaatide ja muude osalistega, mis suurendab läbipaistvust ja võimaldab juurdepääsu kohtuotsustele veebis; märgib, et demokraatia, õiguskaitse kättesaadavus ja toimivad institutsioonid on jõuka ühiskonna nurgakivid, eelkõige ka erakorralistel asjaoludel, ning et kohtusüsteemid ja kohtud peavad suutma vastu seista tegevusele ja meetmetele, mille eesmärk on õigusriigi põhimõtte nõrgestamine ja õõnestamine; kutsub komisjoni üles hindama õigusemõistmise digitaliseerimise mõju kõige haavatavamatele kodanikele, st neile, kellel puuduvad digitaalsele kohtusüsteemile juurdepääsuks vahendid või vajalikud oskused; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon uuriks jätkuvalt, kas COVID-19ga seotud erakorraliste meetmete suhtes kohaldatakse kohtulikku järelevalvet, tagamaks, et meetmed on põhjendatud, ajaliselt piiratud, vajalikud, proportsionaalsed ja sotsiaalselt õiglased, ning et kohtute sulgemine ei mõjuta ebaproportsionaalselt õiguskaitse kättesaadavust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 3 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Manon Aubry, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Jean-Paul Garraud, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Adrián Vázquez Lázara, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Patrick Breyer, Evelyne Gebhardt, Andrzej Halicki, Heidi Hautala, Ilhan Kyuchyuk, Angelika Niebler, Emil Radev, Luisa Regimenti, Yana Toom, Kosma Złotowski

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
PPE	Pascal Arimont, Geoffroy Didier, Esteban González Pons, Jiří Pospíšil, Emil Radev, Marion Walsmann, Javier Zarzalejos
Renew	Pascal Durand, Ilhan Kyuchyuk, Stéphane Séjourné, Adrián Vázquez Lázara
S&D	Ibán García Del Blanco, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Tiemo Wölken, Lara Wolters
The Left	Manon Aubry
Verts/ALE	Patrick Breyer, Heidi Hautala

 

3	-
ID	Gunnar Beck, Jean-Paul Garraud, Gilles Lebreton

 

3	0
ECR	Angel Dzhambazki, Raffaele Stancanelli
NI	Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (25.5.2021)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet õigusriigi kohta

(2021/2025(INI))

Arvamuse koostaja: Giuliano Pisapia

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt komisjoni esimese õigusriigi olukorda käsitleva aruande üle, mis on positiivne täiendus ELi vahenditele õigusriigiga seotud probleemide jälgimiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks liikmesriikides; on seisukohal, et kuigi on vaja teha täiendavaid parandusi, tugevdab see iga-aastane aruandlussüsteem komisjoni tööd ja võimaldab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; rõhutab, et olemasolevaid vahendeid on vaja tugevdada ja ladusamaks muuta ning tuleb töötada välja tõhus üldmehhanism, et tagada kogu liidus aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine, mis toetavad vastastikust usaldust ja ELi usaldamist;

Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohased menetlused

2. tuletab meelde, et komisjoni aruanne õigusriigi kohta oli kohustus, mille president von der Leyen võttis komisjoni 2019.–2024. aasta poliitilistes suunistes, ning samuti tehti ettepanek, et aruandes tegeldakse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohase menetluse puudustega, et võidelda õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste ränkade rikkumiste vastu liikmesriikides; peab kahetsusväärseks, et see on tingitud sellest, et nõukogu ei algatanud sellist menetlust, kui komisjon seda nõudis 2017. aastal ja parlament 2018. aastal;

3. märgib murelikult, et suutmatus kohaldada ELi lepingu artiklit 7, mis on tingitud ka ühehäälsuse nõudest sanktsioonimehhanismi puhul, võimaldab jätkuvalt kõrvale kalduda ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustest ning nõrgestab liidu õigusriigi kaitsmise vahendite üht olulisemat osa; peab kahetsusväärseks, et alates 2019. aasta detsembrist ei ole kavandatud ühtegi ELi lepingu artikli 7 kohast kuulamist; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu jätkaks võimalikult kiiresti selliseid kuulamisi ja teeks kindlaks, kas on olemas selge oht, et asjaomased liikmesriigid rikuvad tõsiselt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi; rõhutab, et nende väärtuste liikmesriigi poolse tõsise rikkumise selge ohu kindlakstegemiseks on vaja üksnes kvalifitseeritud häälteenamust, ning nõuab tungivalt, et nõukogu eesistujariik võtaks asjakohaseid meetmeid, et minna edasi ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste menetlustega;

4. kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi rolli liidu väärtustest kinnipidamise jälgimisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 7; kordab oma üleskutset, et parlament saaks esitada nõukogule oma põhjendatud ettepaneku, osaleda kuulamistel, eelkõige juhul kui parlament on menetluse algatanud, ning et teda teavitataks viivitamata ja täielikult menetluse igas etapis;

5. on veendunud, et ELi lepingu artikli 7 tõhususe hindamine on pakiliselt vajalik, ja kutsub komisjoni üles lisama järgmistesse õigusriigi aruannetesse hinnangu selle rakendamise kohta;

ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanism

6. rõhutab, et aruanne on esimene samm vastuseks parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[34]; on siiski seisukohal, et aruandes ei käsitleta kõiki liidu väärtusi, nagu demokraatia, ja kõiki põhiõiguseid, ning et seda tuleks laiendada ja kohandada; kordab, et on vaja luua demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste ühtne järelevalvemehhanism, nagu parlament välja pakkus[35], ning kutsub veel kord nõukogu ja komisjoni üles osalema aruteludes sellise mehhanismi loomise üle institutsioonidevahelise kokkuleppe teel;

Aruande metoodika, ulatus ja eesmärgid

Aruande ulatus

7. kiidab heaks aruande metoodika, mis keskendub mitmele sambale: kohtusüsteemi sõltumatus, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ning kontroll ja tasakaalustus; rõhutab, et kohtusüsteemi sõltumatus on alus, millele tugineb vastastikune usaldus ja õigusalane koostöö, ning sellel on oluline roll ELi väärtuste ja õiguskorra kaitsmisel, eriti kuna liikmesriikide kohtunikud on ELi õiguse kohtunikud ja neil on selle tõlgendamise ja kohaldamisega seotud kohustused; märgib murega, et ELis kasvab ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste arv ja mitu liikmesriiki on rahvusvahelistes ajakirjandusvabaduse pingeridades tahapoole langenud ning mõistab need suundumused karmilt hukka, rõhutades ohtu meedia mitmekesisusele;

8. palub komisjonil laiendada aruande ulatust ja lisada järgmistesse väljaannetesse hinnangu selle kohta, kuidas liikmesriikides tagatakse õigus õiglasele kohtumenetlusele, pöörates erilist tähelepanu kaitseõigusele, kuriteoohvrite kaitsele, võitlusele karistamatuse vastu, süüdistuse ja kaitse vahelisele võrdsusele ning kohtumenetluste kestusele; kutsub komisjoni üles lisama järgmistesse aastaaruannetesse hinnangu vanglatingimuste, kohtuasjade kuhjumise ja kohtuprotsesside keskmise kestuse kohta liikmesriikides; rõhutab, nagu Euroopa Nõukogu ministrite komitee on varem märkinud, et tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetluste aeglus kujutab endast suurt ohtu, eelkõige õigusriigi põhimõtte järgimisele;

9. väljendab heameelt selle üle, et aruandes hinnatakse õigusriigi olukorda igas liikmesriigis; kutsub komisjoni üles tegema aruande tulevastes väljaannetes selget vahet üksikutel puudustel ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste süsteemsetel rikkumistel, et vältida ka ohtu, et aruannet võidakse väärkasutada eesmärgiga näidata mõnes liikmesriigis toimuvaid autokraatlikke protsesse tinglikuna;

Aruande eesmärgid

10. rõhutab sellegipoolest, et aruannet tuleks käsitleda ettevalmistava vahendina konkreetsete meetmete võtmiseks õigusriigi olukorra puuduste kõrvaldamiseks liikmesriikides; usub seetõttu, et aruanne peaks minema järelevalvest kaugemale ja sisaldama riigipõhiseid soovitusi ennetus- ja parandusmeetmete kohta, mille asjaomased liikmesriigid peavad võtma, koos selge ülevaatega jõustamismeetmetest ja konkreetsete ettepanekutega mittevastavuse korral rikkumistega tegelemiseks; palub komisjonil aruandes samuti selgelt välja tuua need õigusriigi puudujäägid, millel on mõju liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja mida tuleks kasutada õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi käivitamise alusena;

Aruande metoodika

11. märgib, et iga-aastaste õigusriigi aruannete eesmärk on tagada ranged õigusriigi standardid, mis põhinevad objektiivsel lähenemisviisil, erapooletusel ja vastastikusel austusel; kutsub komisjoni üles seetõttu investeerima andmete kogumise ja analüüsimise vahenditesse, tagama asjakohaste teabeallikate mitmekesisuse ning kindlustama metoodika läbipaistvuse, et tulevastes aruannetes esitatavaid järeldusi tulemuslikumalt põhjendada; kutsub komisjoni üles näiteks lisama andmeid selle kohta, kas liikmesriigid täidavad Euroopa Kohtu otsuseid, osutades tõsistele täitmata jätmise juhtumitele;

12. peab kahetsusväärseks, et riike käsitlevate peatükkide kavandeid jagati ainult vastavate liikmesriikide valitsustega, andes riikide parlamentide liikmetele võimaluse anda oma panus alles pärast lõpparuande avaldamist; rõhutab, kui tähtis on riigipõhise olukorra hindamisel konsulteerida kõigi demokraatlike parteide ulatusliku spektriga, kuna valitsused on loomulikult huvitatud olukorra vähem kriitilisest hindamisest; kutsub komisjoni üles esitama riikide parlamentidele riike käsitlevate peatükkide kavandid samal ajal, kui need antakse valitsustele;

13. tunneb heameelt selle üle, et aruande koostamise käigus konsulteeriti kodanikuühiskonnaga, kes võib anda väärtusliku panuse ja esitada kriitilisema seisukoha kui asjaomane valitsus; märgib siiski, et konsultatsioone saab tõhusamaks muuta, tagades muu hulgas piisavalt pikad ajavahemikud seisukoha väljendamiseks ja selleks vajaliku kõigile mõeldud küsimustiku vormi läbivaatamise; pidades silmas aruande järgmisi väljaandeid, ergutab komisjoni küsima kodanikuühiskonnalt täiendavat nõu selle kohta, kuidas optimeerida konsultatsiooniprotsessi ja kodanikuühiskonna panuse järelmeetmeid;

ELi õigusriigi kaitsmise vahendite täiustamine

14. palub komisjonil kasutada ELi väärtuste rikkumiste vastu võitlemiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, nagu rikkumismenetlused, sealhulgas kiirendatud menetlused, ning meetmed, millega tagatakse Euroopa Kohtu otsuste täitmine ja ajutiste meetmete taotluste esitamine kohtus; väljendab heameelt õigusriigi tingimuslikkuse uue mehhanismi jõustumise üle 1. jaanuaril 2021 ja tuletab meelde, et see on tervikuna siduv kõigi kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute puhul kõigis ELi liikmesriikides ja ELi institutsioonide jaoks, kaasa arvatud taasterahastu „Next Generation EU“ jaoks; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seda vahendit veel kasutanud, hoolimata aruandes tuvastatud paljudest õigusriigi põhimõtete rikkumistest, mis mõjutavad eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; palub komisjonil seda kõigi ELi fondide ja programmide puhul viivitamata täielikult ja ennetavalt jõustada;

15. kutsub komisjoni üles hindama õigusriigi kriteeriumide tõhusust kõigis ELi poliitikavaldkondades ja veelgi tugevdama õigusriigi kaitsmise vahendeid; rõhutab, et nii Euroopa demokraatia tegevuskava kui ka strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks täiendavad komisjoni aruannet õigusriigi kohta ning aitavad kaitsta ja edendada ELi väärtusi; nõuab sellega seoses hindamist, et teha kindlaks, kas põhiõiguste hartas sätestatud mittediskrimineerimisklausli kohaldamisala on piisavalt lai, et viia õigusriigi põhimõtte jõustamine liikmesriikides ja liidus tervikuna kooskõlla Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 14, ning teha kindlaks, milliseid täiendavaid meetmeid saavad ELi institutsioonid võtta, et tagada selle nõuetekohane kohaldamine;

16. tuletab meelde, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud juriidiline kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja jätkuvalt tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama selle kohustuse võimalikult kiire ja täielikult läbipaistev täitmine, et suurendada üksikisikute kaitset ja ELi institutsioonide vastutust oma tegevuse või tegevusetuse eest põhiõiguste vallas;

COVID-19 pandeemia mõju

17. rõhutab, et COVID-19 pandeemia, mis sundis riikide ametivõime võtma enneolematuid meetmeid, on avaldanud kahjulikku mõju nii põhiõigustele kui ka põhiseaduslikule kontrollile ja tasakaalule; nõuab, et kõik ELi kodanike õigusi ja vabadusi piiravad meetmed peaksid piirduma vaid rangelt vajalikuga ning olema läbipaistvad, proportsionaalsed ja ajutised; palub komisjonil oma 2021. aasta aruandes põhjalikumalt analüüsida COVID-19 pandeemiale reageerimisel võetud meetmeid;

18. tunneb heameelt kohtusüsteemi vastupanuvõimet käsitleva arutelu üle ja rõhutab, et tõhus kohtusüsteem on õigusriigi kaitsmiseks väga vajalik; tuletab meelde, et pandeemiast tingituna kahjustati nii õiguskaitse kättesaadavust kui ka siseriiklike kohtute tõhusust, kuna riiklikud kohtud suleti osaliselt; palub komisjonil lisada aruandesse soovitus liikmesriikidele vähendada pandeemia negatiivset mõju riigi kohtute tegevusele ja tagada vastavus ühele õigusriigi peamistest teguritest, milleks on kohtusüsteemi tõhusus;

Euroopa tuleviku konverents

19. peab kahetsusväärseks, et liidul ei ole jätkuvalt piisavalt struktuurseid vahendeid, et võidelda demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumiste ning tagasilöökide vastu liikmesriikides; on veendunud, et komisjonile tuleks lõpuks anda tugevad ja terviklikud vahendid ELi väärtuste rikkumise ärahoidmiseks, ning et Euroopa tuleviku konverents annab hea võimaluse nende küsimustega tegelemiseks ja alternatiivsete lahenduste leidmiseks;

20. väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et ühisavalduses Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kohta väidetakse kindlalt, et „Euroopa õigused ja väärtused, sealhulgas õigusriigi põhimõte“ on peatselt toimuva konverentsi üheks aruteluteemaks[36]; kutsub konverentsi üles põhjalikult arutama ja kaaluma ELi olemasolevate vahendite tõhusust ELi lepingu artiklis 2 sätestatud põhimõtete rikkumiste jälgimiseks, ennetamiseks ja tõkestamiseks ning esitama konkreetseid ettepanekuid ELi vahendite paketi tugevdamiseks; soovitab konverentsil sellega seoses arutada ka vajadust lihtsustada ELi lepingu artikli 7 kohaldamise korda ning eelkõige käsitleda sanktsioonide kohaldamise üle hääletamise nõudeid.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	25.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Sandro Gozi, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Sven Simon, Antonio Tajani, Mihai Tudose, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jorge Buxadé Villalba, Othmar Karas, Maite Pagazaurtundúa

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21	+
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Othmar Karas, Paulo Rangel, Sven Simon, Antonio Tajani, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Renew	Pascal Durand, Charles Goerens, Sandro Gozi, Maite Pagazaurtundúa
S&D	Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose
The Left	Helmut Scholz
Verts/ALE	Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

 

5	-
ECR	Jorge Buxadé Villalba, Jacek Saryusz-Wolski
ID	Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Antonio Maria Rinaldi

 

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+: poolt

­-:  vastu

0: erapooletu

 

 

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (27.5.2021)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

komisjoni 2020. aasta aruande kohta, mis käsitleb õigusriiki – COM(2020)0580

(2021/2025(INI))

Arvamuse koostaja: Margrete Auken

 

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab petitsioonikomisjoni vastutust võimalike õigusriigi põhimõtte rikkumiste tuvastamisel ja nende eest hoiatamisel, võttes arvesse murelikelt kodanikelt saadud arvukaid petitsioone õigusriigi põhimõtte rikkumiste kohta nende koduriikides ning võttes arvesse selliste rikkumiste tagajärgi nende elule; rõhutab, et õigusriigi põhimõtete puudulik rakendamine ohustab ELi eesmärkide nõuetekohast ja õigeaegset saavutamist eri poliitikavaldkondades; on kindlalt veendunud, et liidu kodanike põhiõigused on tulemuslikult tagatavad vaid siis, kui kehtib õigusriigi põhimõte, ja et liidu kodanike õiguste täielik kaitse kogu liidus on tagatud ainult siis, kui kõik liikmesriigid järgivad kõiki õigusriigi põhimõtteid; on arvamusel, et puudused ühes liikmesriigis mõjutavad teisi liikmesriike ja liitu tervikuna, ning rõhutab sellega seoses ELi institutsioonide vastutust õigusriigi põhimõtte kohaldamisel liikmesriikides;

2. palub komisjonil esitada oma tulevastes aruannetes hinnang selle kohta, kuidas tuvastatud puudused ja rikkumised tingimuslikkuse korra alusel tulevikus mõjutavad ELi rahaliste vahendite eraldamist; rõhutab õigusriigi tagamise vahendite otsustavat rolli Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste tulemusliku rakendamise saavutamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et aruande järeldusi konkreetsete poliitikameetmete kujul tõhusalt rakendataks; palub komisjonil tagada oma tulevaste aruannete koostamisel vabaühenduste panuse ja avalike konsultatsioonide tulemuste suurem nähtavus;

3. rõhutab, et õigusriik hõlmab põhimõtteid nagu seaduslikkus, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi seaduste kehtestamiseks, õiguskindlust, täidesaatva võimu omavoli keelamist, sõltumatute ja erapooletute kohtute pakutavat tulemuslikku kohtulikku kaitset ja kontrolli, sealhulgas põhiõiguste järgimise küsimuses, võimude lahusust ja võrdsust seaduse ees;

4. märgib, et vaatamata parlamendi korduvatele nõudmistele ei hõlma komisjoni 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta selliseid olulisi valdkondi nagu demokraatia ja põhiõigused, mille järelevalvet tuleks pidada sama tähtsaks ja mille raames tuleks jälgida vähemustesse kuuluvate inimeste õigusi, kusjuures vähemused hõlmavad ka rahvus- ja keelevähemusi; rõhutab, et parandada tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamist, kuna eurooplaste ootused ületavad harta tegeliku kohaldamisala piire; palub komisjonil tagada oma järgmises aruandes kõigi Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu alusväärtuste võrdne kohtlemine; on veendunud, et suurema pluralismi ja täieliku usaldusväärsuse tagamiseks peab komisjon iga-aastase aruande koostamisse kaasama võimalikult palju sidusrühmi, pöörates eelkõige tähelepanu välistesse organisatsioonidesse kuuluvatele õiguspraktikutele ja põhiõiguste ekspertidele, ning andma tuvastatud puuduste suhtes võetavate järelmeetmete kohta selgeid juhiseid;

5. märgib, et kodanikud on esitanud arvukalt petitsioone vähemuste, eelkõige LGBTI-inimeste kogetava diskrimineerimise kohta; mõistab kindlalt hukka paljudes petitsioonides esile tõstetud asjaolu, et mõne liikmesriigi ametiasutused ja valitud ametiisikud diskrimineerivad süstemaatiliselt LGBTIQ-inimesi ja õhutavad vaenukõnet nende vastu; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni lubaduse üle esitada 2021. aasta lõpuks algatus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohase ELi piiriüleste kuriteoliikide loetelu laiendamiseks, et see hõlmaks ka vaenukuritegusid ja -kõnet, sealhulgas juhul, kui need on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu;

6. rõhutab, et liit kuulub maailma kõrgeimate õigusriigi standarditega piirkondade hulka, kuid tal napib ikka veel struktuurseid vahendeid, et võidelda õigusriigi põhimõtete rikkumise vastu; kritiseerib nõukogu suutmatust teha edusamme sanktsioonide rakendamisel käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes; kutsub komisjoni üles parandama oma terviklikku õigusriigi metoodikat, kehtestades tõhusamad, läbipaistvamad ja selgemad eeskirjad, et tagada õigusriigi põhimõtte objektiivne austamine kõigis liikmesriikides, võttes arvesse kõigi ELi kodanike muresid; toonitab, et õigusriigi põhimõtete rikkumiste käsitlemiseks tuleb igal juhul täielikult ja tulemuslikult kasutada kõiki liidu tasandi vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, tingimuslikkuse määruses sätestatud menetlusi, õigusriigi raamistikku ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 7; rõhutab, et petitsioonides väljendatakse kodanike suurt ootust, et rikkumiste lõpetamiseks reageeritakse liidu tasandil nõuetekohaselt ja kiirelt; rõhutab, et sagedasemad teabekogumismissioonid võimaldaksid selliseid rikkumisi paremini mõista, neid käsitleda ja nende suhtes järelmeetmeid võtta;

7. palub komisjonil tulemuslikumalt ja aegsamini kasutada oma õigust kaevata liikmesriik Euroopa Liidu Kohtusse, paludes kohtult ajutiste meetmete kohaldamist, et mitte tekitada õigusriigile veelgi suuremat ja korvamatut kahju;

8. nõuab õigusriiki käsitleva aruande rakendamist arvesse võttes ja kooskõlas komisjoni seisukohtadega Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja jälgimiskorra lõpetamist;

9. peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis vastu võetud reformid on tõsiselt ohustanud kohtusüsteemi sõltumatust, kuna need suurendavad täidesaatva ja seadusandliku võimu mõju selle toimimisele ja sunnivad seetõttu komisjoni algatama ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste raames rikkumismenetlusi ja juhtima tähelepanu probleemidele;

10. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on üle kümne aasta saanud petitsioone, milles väga paljud mittesakslastest vanemad mõistavad hukka endi süstemaatilise diskrimineerimise Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) poolt ja noorsooameti meelevaldsed meetmed lastega seotud piiriülese mõjuga perevaidlustes, muu hulgas vanemliku vastutuse ja lapse isikuhooldusõiguse küsimustes; on seisukohal, et diskrimineerivaid tavasid tuleks pidada õigusriigi põhimõtte rikkumiseks; kutsub komisjoni üles aktiivselt tegutsema, tagamaks, et laste hooldusõiguse piiriüleste juhtumite käsitlemisel kasutatakse lapsevanemate suhtes kogu liidus õiglasi ja järjepidevaid mittediskrimineerivaid tavasid;

11. mõistab hukka teatavates liikmesriikides korraldatud poliitilised rünnakud ja meediakampaaniad kohtunike ja prokuröride vastu, kes on avalikes seisukohavõttudes tauninud reforme, mis ohustavad kohtusüsteemi sõltumatust; rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus kinnitas oma hiljutises otsuses[37] taas, et prokuröridel ja kohtunikel on väljendusvabadus osalemaks avalikes aruteludes korruptsioonivastast võitlust ja kohtusüsteemi mõjutavate seadusandlike reformide üle ning üldisemalt kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate küsimuste üle;

12. rõhutab, et sõltumatute ja erapooletute kohtusüsteemide tagamine on ülimalt tähtis, kuna need võimaldavad võidelda korruptsiooni vastu, kaitsta liidu finantshuve seoses ELi rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamisega ja suurendada kodanike usaldust kohtusüsteemi vastu;

13. kutsub komisjoni üles ka edaspidi rangelt ja objektiivselt hindama, kas ajakirjandusvabadust austatakse kõigis liikmesriikides; rõhutab, et COVID-19 pandeemia on kinnitanud, kui oluline on tugevdada sõltumatut ajakirjandust, rikkumisest teatajate kaitset ja juurdepääsu mitmekesisele teabele, sest see võimaldab tagada õigusriigi ja demokraatliku vastutuse, andes kodanikele faktiliselt kontrollitud teavet ja seeläbi aidates võidelda desinformatsiooni vastu; taunib tõsiasja, et mitmes liikmesriigis kogevad ajakirjanikud, eriti naisajakirjanikud, üha enam füüsilist ähvardamist ja veebipõhist ahistamist, kusjuures tagajärjeks on pahatihti enesetsensuur, mis kahjustab kodanike õigust teabele; kritiseerib asjaolu, et ajakirjanike vastu on kasutatud vaigistuskaebusi – üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, mille eesmärk on kritiseerijaid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega, kuni nad kriitikast loobuvad; kutsub komisjoni üles suurematele pingutustele tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma kohustust tagada ajakirjanikele soodne keskkond, kaitsta nende turvalisust ning edendada ennetavalt meediavabadust ja meedia mitmekesisust;

14. peab kahetsusväärseks, et mitme liikmesriigi valitsus on COVID-19 pandeemia ajal salastanud riigihankeid käsitleva teabe, mistõttu ametiasutustes on suurenenud korruptsioonioht ja kodanike seas usaldamatus; palub neil liikmesriikidel need kuritarvituslikud meetmed tühistada ning tagada ajakirjanikele ja kodanikele täielik läbipaistvus;

15. märgib murelikult, et lepingud, mille komisjon on sõlminud COVID-19 vaktsiine tootvate äriühingutega, sisaldavad klausleid, mida ei ole veel avalikustatud;

16. rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus kinnitas hiljuti, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad saama tegutseda ilma riigi põhjendamatu sekkumiseta, tõdedes, et ühinemisvabadus on üks demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna põhialustest; on tõsiselt mures selle pärast, et teatavate rände ja LGBTI+ õiguste valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vastu korraldatakse laimukampaaniaid ning nende tegutsemisruum kodanikuühiskonnas on väga piiratud; kutsub komisjoni üles hoogustama vaigistuskaebuste eksperdirühma tööd, nagu on ette nähtud Euroopa demokraatia tegevuskavas, ning tagama, et vaigistuskaebuste probleemi käsitletakse ka uutes seadusandlikes ettepanekutes; kordab, et kodanikuühiskond on tugeva demokraatia alus ning kodanikuühiskonna tegevusruumi ahendamine suurendab demokraatia ja õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisi; kordab, et liidu institutsioonid peaksid pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; rõhutab, et riigihangete hea juhtimise tagamiseks tuleb võtta kindlamaid kaitsemeetmeid ning vabaühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevus on selles sektoris kuritarvituste vastu võitlemisel samuti väga tähtis;

17. rõhutab vajadust suurendada ELi kodanike ja elanike teadlikkust riiklikul ja ELi tasandil kättesaadavatest vahenditest ja menetlustest, et kontrollida otsustajate tegevust ja võtta nad vastutusele, tagada õigusriigi põhimõtte austamine ja teatada selle rikkumistest; tuletab meelde, et üks selline vahend on Euroopa Parlamendile esitatavad petitsioonid; rõhutab, et usaldust institutsioonide vastu aitab oluliselt suurendada õiguskaitsevahendite kättesaadavus õigusriigi põhimõtte rikkumise ohvritele ning liikmesriigid peavad selle tagama; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama vastutavatele ametiasutustele konkreetseid soovitusi inimestele nende põhiõiguste rikkumise korral hüvitise pakkumise kohta;

18. nõuab, et korruptsioonivastases võitluses järgitaks terviklikku lähenemisviisi, mis põhineb ennetus- ja repressiivmeetmetel, mille eelduseks on muu hulgas tõhusad korruptsioonivastased õigusraamistikud, kõrgeimad läbipaistvus- ja aususstandardid ühiskonna kõigis sektorites, sõltumatud ja erapooletud kohtusüsteemid, millega tagatakse korruptsioonivastaste õigusnormide tulemuslik täitmine, samuti tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, sealhulgas korruptsioonist saadud tulu tõhus sissenõudmine;

19. rõhutab, et vältimaks välist sekkumist liikmesriikide suveräänsetesse õigustesse ja demokraatiasse ning ELi demokraatlikesse institutsioonidesse, tuleks vabaühendusi kohustada oma rahastamisallikad avalikustama; rõhutab, et läbipaistvuse põhimõttest ja Euroopa kodanike teabe saamise õigusest kinnipidamiseks peavad kõik Euroopa asutused avaldama loetelu kõigist vabaühendustest, keda nad rahastavad, ja rahastussummadest;

20. peab kahetsusväärseks, et koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamine takistab endiselt teatavaid ELi kodanikke vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast alast täit kasu saamast;

21. rõhutab, et ELi kodanikele ja elanikele tuleks ELis liikumisvabadusega seotud õiguste kasutamisel tagada piisavad õigusriigi standardid; toonitab, et hooaja- ja piirialatöötajatele tuleb juhul, kui nad töötavad muus liikmesriigis, täies ulatuses tagada sotsiaal- ja meditsiiniline kaitse ning reaalselt kättesaadav õiguskaitse;

22. rõhutab, et ELi ja selle liikmesriikide suutlikkusest kaitsta õigusriiki sõltub nende rahvusvaheline kuvand ja usaldusväärsus õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste edendamisel liidust väljaspool; hoiatab ohu eest, et kolmandad riigid võivad sekkuda kõigisse ELi tasandi demokraatlikesse protsessidesse muu hulgas rahvusvaheliste korruptsiooniskeemide kaudu, mis seavad ELis ohtu õigusriigi; rõhutab, et liidust väljaspool elavaid ELi kodanikke tuleb suhtluses oma päritoluliikmesriigi ametiasutuste ja ELi ametiasutustega kohelda õigusriigi põhimõtte kohaselt.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Andris Ameriks, Marc Angel, Margrete Auken, Jordan Bardella, Markus Buchheit, Ryszard Czarnecki, Eleonora Evi, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Emmanouil Fragkos, Mario Furore, Gianna Gancia, Ibán García Del Blanco, Alexis Georgoulis, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Cristina Maestre Martín De Almagro, Dolors Montserrat, Ulrike Müller, Emil Radev, Sira Rego, Frédérique Ries, Monica Semedo, Yana Toom, Loránt Vincze, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pina Picierno, Domènec Ruiz Devesa, Rainer Wieland

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
EPP	Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Dolors Montserrat, Emil Radev, Loránt Vincze, Rainer Wieland
S&D	Andris Ameriks, Marc Angel, Ibán García Del Blanco, Cristina Maestre Martín De Almagro, Pina Picierno, Domènec Ruiz Devesa
Renew	Ulrike Müller, Frédérique Ries, Monica Semedo, Yana Toom
NI	Mario Furore
The Left	Alexis Georgoulis, Sira Rego
Verts/ALE	Margrete Auken, Eleonora Evi, Tatjana Ždanoka

 

7	-
ECR	Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Kosma Złotowski
ID	Jordan Bardella, Markus Buchheit, Gianna Gancia, Stefania Zambelli

 

0	0
-	-

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	3.6.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 10 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Konstantinos Arvanitis, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Paulo Rangel, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Damian Boeselager, Nathalie Loiseau, Karlo Ressler, Rob Rooken, Domènec Ruiz Devesa

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

49	+
NI	Laura Ferrara, Martin Sonneborn
PPE	Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Paulo Rangel, Karlo Ressler, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos
Renew	Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Nathalie Loiseau, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Caterina Chinnici, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Domènec Ruiz Devesa, Birgit Sippel, Bettina Vollath
The Left	Konstantinos Arvanitis, Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst
Verts/ALE	Damian Boeselager, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

 

10	-
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Rob Rooken, Jadwiga Wiśniewska
ID	Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
NI	Milan Uhrík

 

4	0
ECR	Assita Kanko
ID	Peter Kofod
PPE	Nadine Morano
S&D	Maria Grapini

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

• [1] ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1.
• [2] ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.
• [3] ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
• [4] ELT C 129, 5.4.2019, lk 13.
• [5] ELT C 390, 18.11.2019, lk 117.
• [6] ELT C 390, 18.11.2019, lk 111.
• [7] ELT C 433, 23.12.2019, lk 66.
• [8] ELT C 363, 28.10.2020, lk 8.
• [9] ELT C 363, 28.10.2020, lk 45.
• [10] ELT C 449, 23.12.2020, lk 102.
• [11] ELT C 108, 26.3.2021, lk 107.
• [12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0103.
• [13] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.
• [14] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0007.
• [15] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014.
• [16] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
• [17] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173.
• [18] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0164.
• [19] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0225.
• [20] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0251.
• [21] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0264.
• [22] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0320.
• [23] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0328.
• [24] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0360.
• [25] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0089.
• [26] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0103.
• [27] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0148.
• [28] Vt näiteks eespool osutatud parlamendi 1. märtsi 2018. aasta, 19. aprilli 2018. aasta, 13. novembri 2018. aasta, 28. märtsi 2019. aasta, 18. detsembri 2019. aasta, 19. juuni 2020. aasta, 8. oktoobri 2020. aasta ja 29. aprilli 2021. aasta resolutsioone.
• [29] Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta resolutsioon vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis (ELT C 363, 28.10.2020, lk 13).
• [30] ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.
• [31] ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
• [32] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
• [33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1).
• [34] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.
• [35] Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0251).
• [36] 10. märtsi 2021. aasta ühisavaldus Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kohta, pealkirjaga „Demokraatiale suunatud koostöö kodanikega – vastupanuvõimelisema Euroopa ülesehitamine“.
• [37] Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. mai 2020. aasta otsus kohtuasjas Kövesi vs. Rumeenia, avaldus nr 3594/19, ECLI:CE:ECHR:2020:0505JUD000359419.